Rahandusministeerium Meie 07.02.2022 nr 1.2-2/20-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
„AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Kaja Roosipuu 611 3217 (5982 4998)
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
20.01.2022
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamine ja
riigivara üleandmine
Riigivaraseaduse § 5 lõike 1, § 37 lõike 2 punkti 2 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 alusel:
1. Volitada sotsiaalkaitseministrit riigi esindajana hääletama AS
HOOLEKANDETEENUSED aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise
poolt 534 000 euro võrra 8215 uue 65-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning
märkima aktsiad. Aktsiate nimiväärtust ületav summa loetakse ülekursiks.
2. Anda nõusolek Sotsiaalministeeriumi valitsemisel olevate kinnistute ASile
HOOLEKANDETEENUSED mitterahalise sissemaksena üleandmiseks järgmiselt:
2.1. Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas asuv Laevastiku tn 20
(registriosa nr 6778950, katastritunnus 78401:101:2491, pindalaga 2721 m2, sihtotstarbega
elamumaa, riigi kinnisvararegistri kood KV70433, hariliku väärtusega 185 000 eurot);
2.2. Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas asuv Kaluri tn 11
(registriosa nr 8874750, katastritunnus 78401:101:2836, pindalaga 1520 m2, sihtotstarbega
elamumaa, riigi kinnisvararegistri kood KV74040, hariliku väärtusega 324 000 eurot);
2.3. Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas asuv Kaasiku tn 9 kinnistu (registriosa nr
19572950, katastritunnus 62201:001:1572, sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa,
pindalaga 4869 m2, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV89393, hariliku väärtusega
25 000 eurot).
3. Määrata Eesti Vabariigi omandatavate, punktis 1 nimetatud uute
AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiate valitsejaks Sotsiaalministeerium.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse
„AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“
eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Sotsiaalministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse
eelnõu, mille alusel volitatakse sotsiaalkaitseministrit hääletama osalust valitseva ministrina
ASi HOOLEKANDETEENUSED aktsionäride üldkoosolekul ASi
HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamise poolt Sotsiaalministeeriumi (SOM)
valitsemisel oleva riigivara üleandmise teel hariliku väärtusega 534 000 euro võrra 8215 uue
65-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Aktsiate nimiväärtust
ületav summa loetakse ülekursiks.
Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse (RVS) § 5 lõike 1, § 37 lõike 2
punkti 2 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 alusel.
AS HOOLEKANDETEENUSED (registrikood 10399457, asukoht Merimetsa tee 1, Tallinn)
on riigi äriühing, kelle põhitegevusalaks on vaimupuudega ja psüühiliste erivajadustega isikute
hoolekandeasutuste tegevus.
ASi HOOLEKANDETEENUSED ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning riigile kuuluva
osaluse valitsejaks on Sotsiaalministeerium.
Riigi kinnisvararegistris on vara üleandmiseks algatatud menetlus nr 22-421, kuhu on lisatud
kõik käesolevas seletuskirjas viidatud dokumendid.
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Rahandusministeeriumi
ühisosakonna haldustalituse riigivara nõunik Kaja Roosipuu (tel 5982 4998, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2.1. AS HOOLEKANDETEENUSED taotlus kinnistute omandamiseks
Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ja Euroopa Komisjonis kinnitatud
Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse
suurendamine“ meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine
puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste
reorganiseerimine“ eesmärk on luua 2023. aastaks 1700 kvaliteetset erihoolekande teenuskohta.
Koostöös Maa-ameti, Tallinna ja Põlva linnavalitsustega selgitas AS
HOOLEKANDETEENUSED välja riigile kuuluvad sobivad kinnistud Vabariigi Valitsuse
poolt heakskiidetud eesmärgi elluviimiseks ning esitas Sotsiaalministeeriumile taotlused
Tallinnas ja Põlvas asuvate kinnistute üleandmiseks mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali
suurendamiseks ASile HOOLEKANDETEENUSED.
2.2. Taotlevate kinnistute kirjeldus ning vajalikkuse põhjendus
ASile HOOLEKANDETEENUSED antakse üle Sotsiaalministeeriumile mittevajalikud
kinnistud järgmistel aadressidel:
2.2.1. Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas asuv Laevastiku tn 20
(registriosa nr 6778950, katastritunnus 78401:101:2491, pindalaga 2721 m2, sihtotstarbega
elamumaa, riigi kinnisvararegistri kood KV70433, hariliku väärtusega 185 000 eurot);
2.2.2. Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas asuv Kaluri tn 11 (registriosa
nr 8874750, katastritunnus 78401:101:2836, pindalaga 1520 m2, sihtotstarbega elamumaa, riigi
kinnisvararegistri kood KV74040, hariliku väärtusega 324 000 eurot);
2.2.3. Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas asuv Kaasiku tn 9 kinnistu (registriosa nr
19572950, katastritunnus 62201:001:1572, sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa, pindalaga
4869 m2, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV89393, hariliku väärtusega 25 000 eurot).
Elamud ehitatakse Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava prioriteetse suuna „Sotsiaalse
kaasatuse suurendamine“ meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste
reorganiseerimine“ raames, mille eesmärk on luua 2023. aastaks vähemalt 1700 kvaliteetset
erihoolekande teenuskohta. Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme tegevusest 2.5.1
luuakse uusi ja reorganiseeritakse kokku 1692 teenuskohta, millest:
678 kohta on ööpäevaringne teenus;
543 kohta on kogukonnas elamise teenus;
102 kohta toetatud elamise teenus;
174 kohta igapäevaelu toetamine päeva- ja nädalahoiuteenusena;
25 kohta töötamise toetamine;
16 kohta intervallhooldusele (päevahoid ja nädalahoid);
60 kohta ööpäevaringe erihooldus ebastabiilse remissiooniga inimestele;
94 kohta ööpäeva ringne kohtumääruse alusel teenustel olevad isikud
Rahastatud (kehtivaid) projekte on kokku esimesest voorust 18, teisest voorust 17 ning eraldi
ASi Hoolekandeteenused toetuse andmise tingimuste käskkiri Võisiku Kodu reorganiseerimise
lõpule viimiseks.
Reorganiseeritakse kokku 1175 teenuskohta:
esimese taotlusvooru tulemusena 871 teenuskohta (501 ööpäevaringset ja 370
kogukonnas elamise teenuskohta)
o 1.11.2021 seisuga on reorganiseeritud 733 teenuskohta (363 ööpäevaringset ja
370 kogukonnas elamise teenuskohta)
teise taotlusvooru tulemusena 154 teenuskohta (60 kohta ööpäevaringse
erihooldusteenuse teenuskohta ebastabiilse remissiooniga inimestele, 94 kohta
ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskohta kohtumääruse alusel teenustel olevatele
inimestele)
o 1.11.2021 seisuga on kõik 154 teenuskohta reorganiseeritud
toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel 150 teenuskohta (ööpäevaringne teenus)
o 1.11.2021 seisuga teenuskohti reorganiseeritud ei ole.
Uusi kohti luuakse juurde 517:
esimese taotlusvooru tulemusena 198 teenuskohta (80 kogukonnas elamise, 74 toetatud
elamise ja 44 igapäevaelu toetamise teenuskohta)
2
o 1.11.2021 seisuga on kõik 198 teenuskohta loodud
teise taotlusvooru tulemusena 319 teenuskohta (27 ööpäevaringset, 93 kogukonnas
elamise, 28 toetatud elamise, 130 igapäevaelu toetamise, 25 töötamise toetamise ning
16 intervallhooldus (päevahoid ja nädalahoid) teenuskohta
o 1.11.2021 seisuga on loodud 172 teenuskohta (27 ööpäevaringset, 45
kogukonnas elamise, 10 toetatud elamise, 77 igapäevaelu toetamise, 10
töötamise toetamise ning 3 intervallhooldus (päevahoid ja nädalahoid)
teenuskohta).
Ülevaade ASi HOOLEKANDETEENUSED projektidest (kokku 8 projekti):
Kokku reorganiseeritakse 984 teenuskohta, millest
576 kohta on ööpäevaringne teenus;
344 kohta on kogukonnas elamise teenus;
64 kohta ööpäevaringse erihoolduse teenuskohad kohtumääruse alusel teenustel olevad
isikutele.
esimeses taotlusvoorus 770 teenuskohta (426 ööpäevaringset ja 344 kogukonnas
elamise teenuskohta), 6 projekti
o 31. 12.2021 seisuga on reorganiseeritud 716 teenuskohta (372 ööpäevaringse
teenuse kohta, 344 kogukonnas elamise teenuse kohta)
teises taotlusvoorus 64 teenuskohta (kohtumääruse alusel ööpäevaringsel teenustel
olevatele isikutele), 1 projekt
o 31.12.2021 seisuga on kõik 64 reorganiseeritud.
TAT-i alusel 150 teenuskohta (reorganiseeritakse 144 ööpäevaringse
erihooldusteenuse teenusekohta (sh vähemalt 24 teenusekohta on liitpuudega
klientidele) ja kuus autismispektri häiretega täiskasvanutele mõeldud ööpäevaringse
erihooldusteenuse teenusekohta), 1 projekt
o 31.12.2021 reorganiseeritud teenuskohti ei ole.
Aastatel 2017-2020 on selleks ASile HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali üle antud
kolm kinnistut Tallinnas, kaks Pärnus, üks Põltsamaal, üks Keilas ja üks Narvas. AS
HOOLEKANDETEENUSED soovib lisaks käesolevas korralduses nimetatud kahele Tallinna
linnas (kokku 48 teenuskohta) ja ühele Põlva linnas (30 teenuskohta) asuvale kinnistule
omandada veel kokku 48 erihoolekande teenuskoha reorganiseerimiseks ühte Tallinna ja ühte
Tartu kinnistut (asukohad selgumisel).
Senised suured, kaasaegse erihoolekandeteenuse osutamiseks ebasobivad erihooldekodud
kujundatakse ümber väiksemateks, kuni 30-kohalisteks peretüüpi kodudeks, kus inimestel on
privaatsemad elutingimused ning paremad võimalused osaleda tegevustes väljaspool oma
elukohta. See tähendab neis kodudes elama hakkavatele tööealistele inimestele võimalust täiesti
uueks elukvaliteediks, sh võimalust aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja tööturul.
Üleantavatele kinnistutele rajab AS HOOLEKANDETEENUSED nimetatud meetme eesmärgi
saavutamiseks nelja korteriga elamud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks. Igas
korteris elab perena kuus inimest, kellel on ööpäevaringselt toeks tegevusjuhendaja. Igal
elanikul on privaatne magamistuba, lisaks avar elutuba ühistegevusteks – söögi tegemiseks,
söömiseks, suhtlemiseks ja vaba aja veetmiseks. Seeläbi luuakse Tallinnas ja Põlvas kodused
eluruumid piirkonna psüühilise erivajadusega inimesele.
3
Kinnistute üleandmine aitab täita Vabariigi Valitsuse seatud eesmärke erihoolekandeteenuse
parendamisel.
2.3. Kinnistute harilik väärtus
2.3.1. Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas asuva Laevastiku tn 20
kinnisasja hariliku väärtuse 185 000 eurot on leidnud Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ
atesteeritud kinnisvarahindaja 09.09.2021 eksperthinnangus nr ARE-213628C;
2.3.2. Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas asuva Kaluri tn 11 kinnisasja
hariliku väärtuse 324 000 eurot on leidnud Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ atesteeritud
kinnisvarahindaja 09.09.2021 eksperthinnangus nr ARE-213627C;
2.3. Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas asuv Kaasiku tn 9 kinnisasja hariliku väärtuse
25 000 eurot on leidnud OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa atesteeritud kinnisvarahindaja
10.09.2021 eksperthinnangus nr 16739/0921/M.
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõus toodud riigivara harilik väärtus kokku on 534 000 eurot.
Riigivara väärtust kajastava hinnangu ja mitterahalise sissemakse vastavust äriseadustiku §-s
248 nimetatud nõuetele kontrollis ja esitas aruande 08.11.2021 audiitorfirma KPMG Baltics
OÜ.
Üleantava riigivara väärtus üleandja bilansis 20.01.2022 seisuga on järgmine:
Põhivara soetusmaksumus eurodes jääkmaksumus eurodes
Maa Tallinn Laevastiku tn 20 18 510,00 18 510,00
Maa Tallinn Kaluri tn 11 12 380,00 12 380,00
Maa Põlva Kaasiku tn 9 1240,00 1240,00
2.4. Võimalikud alternatiivid kinnistute võõrandamisele mitterahalise sissemaksena
äriühingu aktsiakapitali suurendamise käigus
Hinnatud on ka võimalikke alternatiive, kuid neist ükski ei oma eeliseid mitterahalise
sissemakse teostamise ees. Sotsiaalministeerium eelistab kinnistute võõrandamist ASile
HOOLEKANDETEENUSED mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamise teel.
RVS kohaselt võib ministeeriumi valitsemisel olevat riigivara üle anda mitterahalise
sissemaksena riigi osalusega aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel (RVS § 51 p 1) ning
sellekohane pikaajaline varasem praktika on olemas.
2.4.1. Kinnistute kasutamiseks andmine või piiratud asjaõigusega (hoonestusõiguse,
isikliku kasutusõiguse või kasutusvaldusega) koormamine
Riigivara võib anda kasutamiseks otsustuskorras avalikku enampakkumist või valikpakkumist
korraldamata (RVS § 17 lg 1 p 3). Seejuures võib riigivara kasutamiseks anda turupõhisest
kasutustasust madalama tasu eest või tasuta, kui vara on vajalik eraõiguslikule juriidilisele
isikule avaliku ülesande täitmiseks, mis tuleneb seadusest või halduslepingust (RVS § 18 lg 2
p 4). Kui riigivara antakse kasutamiseks turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või
tasuta, peab kasutustasu katma vähemalt vara majandusliku säilimise kulud või tuleb kasutajale
kasutuslepinguga üle anda vastutus vara majandusliku säilimise eest (RVS § 18 lg 3). Riigivara
4
võib kasutamiseks anda ka tähtajatult (RVS § 20 lg 1), kuid kinnisasja kasutamiseks andmise
otsustuskorras ning tähtajaga üle 10 aasta võib valdkonna eest vastutav minister otsustada
üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul (RVS § 19 lg 2).
Kinnistute kasutamiseks andmine või piiratud asjaõigusega koormamine suurendaks vaid
halduskoormust, muutmata sisuliselt praegust olukorda ega äriühingu tulusid või kulusid.
2.4.2. Kinnistute võõrandamine otsustuskorras
RVS ei näe ette võimalust riigivara äriühingule võõrandamiseks tasuta või alla hariliku väärtuse
(RVS § 33 lg 1). Kinnistute võõrandamine otsustuskorras turuhinnaga ei ole eelpool toodud
Vabariigi Valitsuse eesmärgi kontekstis aga äriühingu vaates majanduslikult otstarbekas, kuna
projekti tuludega kindlustatakse vaid projekti jätkusuutlikkuse minimaalne kasumlikkus.
Samuti ei oleks see kooskõlas omaniku ootustega.
Projekti ärikulum enne kasumlikkust reinvesteeritakse projekti raames soetatud seadmete
uuendamisse (seadmete uuendamine planeeritud iga 10 aasta järel).
Järgnevalt on hinnatud, kas riigivara üleandmine aktsiakapitali suurendamise teel võib olla
riigiabi ELTL artikkel 107 lg 1 mõistes.
2.5. Riigiabi analüüs
2.5.1. Riigiabi mõiste ja tingimused
Riigiabi andmist reguleerivad Euroopa Liidu (EL) õigusaktid1 ning siseriiklikul tasandil
konkurentsiseaduse (KonkS) riigiabi peatükk (6. ptk).
ELi toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et „Kui aluslepingutes ei ole
sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel
kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud
ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see
kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.“
Seepärast peavad selleks, et meede liigituks abiks kõnealuse sätte tähenduses, olema täidetud
samaaegselt järgmised kumulatiivsed tingimused:
i) meede on rahastatud riigi poolt või riigi ressurssidest;
ii) see annab abisaajale eelise;
iii) eelis on valikuline ning
iv) meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning mõjutab liikmesriikide
vahelist kaubandust.
i) Riigi ressursid
Riik hõlmab ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses kõiki riigihaldusasutusi alates keskvalitsusest
kuni haldustasemeni.
Kõnealused kinnistud kuuluvad riigile, seega kujutaks kinnistute üleandmine endast riigi
ressursside ülekandmist, tehing on seostatav riigiga ja tingimus on täidetud.
1 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad veebis:
http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html
5
Ettevõtja
Et tegu oleks riigiabiga ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, tuleb meetmega anda ettevõtjale
eelis. Ettevõtja on majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja
rahastamisviisist. Majandustegevus on turul kaupade või teenuste pakkumine.
Meetmest abisaaja on AS HOOLEKANDETEENUSED, mis tegeleb psüühilise erivajadusega
täiskasvanud inimestele hoolekandeteenuste pakkumisega. Seega osutuks meetmest
(võimalikust eelisest) abisaajaks ettevõtja ning tingimus on täidetud.
ii) Eelis
ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses on eelis iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks
saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta. Abiks kvalifitseerub meede juhul, kui
abisaaja vabastatakse kuludest, mis tuleks tavaliselt katta tema eelarvest.
ASiga HOOLEKANDETEENUSED sarnast teenust võivad pakkuda ka mitmed teised isikud,
seega on tegemist majandustegevusega. Kuigi teenuseosutajatele on kehtestatud loakohustus ja
teenust saab osutada Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud halduslepingu alusel, esineb sel turul
(vähemalt teoreetiliselt) konkurents. Osutatav teenus on tasuline, millest teenusele suunatud
isik on kohustatud tasuma omaosaluse. Ülejäänud teenuse tasu katab riik. Toetuse abil saab AS
HOOLEKANDETEENUSED rajada erihoolekandeteenuse osutamiseks hooned, sest saab
selleks kasutada toetusena tasuta temale mitterahalise sissemaksena antud kinnistuid. Sellega
seoses ei kanna AS HOOLEKANDETEENUSED kulu, mis kaasneks projekti elluviimiseks
vajalike kinnistute soetamisega.
Samuti tuleb eelise analüüsimisel hinnata, kas tehing toimus tavapärastel turutingimustel.
Kohtupraktikas on majandusliku eelise mõiste täpsustamiseks töötatud välja kontseptsioon,
mida nimetatakse erainvestori testiks. Selle põhimõtte kohaselt tuleb riigi vahenditest antava
eelise puhul hinnata seda, kas riigi asemel oleks tavalistes turutingimustes tegutsev ettevõtja
teinud samasuguse tehingu. Sama hindamismeetodit rakendatakse ka riigi osalusele ettevõtte
kapitalis. Eelis on iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes
turutingimustes, st riigi sekkumiseta. Eelise kindlakstegemiseks võrreldakse ettevõtja
finantsseisundit pärast meetme võtmist olukorraga, kus meedet poleks võetud.
Projekti, mille eesmärkide täitmiseks soovib Sotsiaalministeerium kinnistud üle anda, tuludega
kindlustatakse vaid projekti jätkusuutlikkuse minimaalne kasumlikkus, mistõttu ei suurene
kinnistute omandi üleandmisega märkimisväärselt äriühingu tulud ning kulude vähenemine on
lühiajaline. Et kogu saadav tulu tuleb projekti tagasi reinvesteerida, teeks riik äriühingu
omanikuna investeeringu, millelt äriühing kokkuvõttes täiendavat kasumit ega omanik
täiendavat omanikutulu ei teeni. Riigi osaluste valitsemise 2020. aasta koondaruandes arvutas
Rahandusministeerium ASi HOOLEKANDETEENUSED 2022. aasta omakapitali hinnaks
6,1% ning see tuleb äriühingu tegevuse kavandamisel alates 2022. aastast aluseks võtta. Seega
mõistlik erainvestor ootab, et sarnasel tegevusalal tegutsevasse äriühingusse investeeritav
omakapital teenib sellist tootlust. Kui riik lepib selle asemel nulltootlusega, siis on tegu
äriühingule eelise ehk riigiabi andmisega – äriühingusse pannakse täiendav kapital, millelt riik
hiljem investorina lisatulu ei teeni (täiendavad aktsiad ei ole investori poolt teenitav tulu, kui
äriühing ei hakka rohkem kasumit teenima). Riigiabi suuruseks võib lugeda täiendavalt
aktsiakapitalilt mõistliku investori poolt oodatava (aga tulevikus saamata jääva) tootluse
nüüdisväärtuse, milleks tootluse määraga diskonteeritult on kinnistute harilik väärtus. Seega
erainvestori testi ei läbita, ettevõtjale antakse majanduslik eelis ning tingimus on täidetud.
6
iii) Valikulisus
Eelis peab olema valikuline ja piirduma teatavate ettevõtjatega. Selles suhtes näib meede andvat
ettevõtjale AS HOOLEKANDETEENUSED valikulise eelise, kuna kõnealused kinnistud
soovitakse anda vaid sellele ettevõtjale. Seega tingimus on täidetud.
iv) Konkurentsi moonutamine ja kaubanduse mõjutamine
Et pidada meedet riigiabiks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, peab see moonutama
konkurentsi ja mõjutama liikmesriikide vahelist kaubandust.
Abi peetakse konkurentsi moonutavaks, kui abi annab abisaajale eelise, vabastades ta kuludest,
mida ta oleks muidu pidanud kandma oma igapäevase äritegevuse käigus. Kuna eelnevalt on
järeldatud, et eelise tingimus on täidetud, siis ei saa välistada ka konkurentsi moonutamist.
Seega tingimus on täidetud.
Kaubanduse potentsiaalse moonutamise puhul tuleb analüüsida, kas meetmel on konkreetsete
asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjuta see liikmesriikide vahelist kaubandust.
Sellistel juhtudel tuleb kontrollida, et abisaaja tarnib kaupu või osutab teenuseid liikmesriigi
piiratud piirkonda ja seetõttu tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning ei
olnud võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piiriülestele investeerimis-
või asutamistingimustele.
Euroopa Komisjon on haiglate ja muude tervishoiuasutuste, mis osutavad tavapäraseid
meditsiiniteenuseid kohalikule elanikkonnale ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente või
investeeringuid teistest liikmesriikidest, puhul leidnud, et toetus ei mõjuta liikmesriikide
vahelist kaubandust.
Sotsiaalhoolekande seaduse § 70 lg 1 ja § 71 lg 1 alusel osutatakse erihoolekandeteenust isiku
poolt Sotsiaalkindlustusametile teenuse saamise taotluse ja sellele tuginevalt
Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud suunamisotsuse alusel. Teenust saavad taotleda täisealised
isikud, kes vastavad sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud konkreetse teenuse osutamiseks
sätestatud tingimustele. Teenus ei ole suunatud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elanikele,
vaid tegemist on kohalikele osutatava sotsiaalhoolekandeteenusega.
Sotsiaalministeerium esitas 2016. aastal Euroopa Komisjonile erihoolekande reorganiseerimise
meetme kohta riigiabi eelteatise ja pärast lisaküsimusi ning vastuseid jõudis komisjon
järeldusele, et selle meetme puhul ei ole täidetud kaubanduse mõjutamise kriteerium. Komisjon
lähtus 2016. aastal arvamuse andmisel sellest infost, mis Eesti talle andis eelteatise menetluse
raames, sh see, et erihoolekande kliendid on Eesti elanikud ning rahvusvahelist teenust
erihoolekande ettevõtted ei osuta (seda teenust saab pakkuda ainult Sotsiaalkindlustusameti
tellimuse kaudu, mis tähendab, et välisresidendid seda kasutada ei saa). Olukord teenuse
sihtrühma osas ei ole muutunud. Kinnistud, mida soovitakse võõrandada ASile
HOOLEKANDETEENUSED, on mõeldud üksnes ja ainult kasutamiseks sihtgrupile, kes on
Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud.
Lisaks ASile HOOLEKANDETEENUSED on Eestis veel teisigi sama teenuse osutajaid
(eraomandis 31, põhinevad Eesti kapitalil). Üleantavatele, Tallinnas ja Põlvas asuvatele
kinnistutele ehitatavate kortermajadega saab sotsiaalteenust pakkuda kokku 78 inimesele.
Seetõttu saab teha järelduse, et erihoolekandega seotud toetuste puhul ei ole tegemist
abimeetmega, mis mõjutab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Seega tingimus ei ole
täidetud.
7
Järeldus
Analüüsist selgub, et täitmata on riigiabi kriteeriumide 4. tingimus (kaubanduse mõjutamine),
mistõttu ei saa mitterahalise sissemakse tegemist ASi HOOLEKANDETEENUSED
aktsiakapitali suurendamiseks pidada riigiabiks.
2.5.2. Finants- ja tasuvusarvutused
Riigivaraseaduse § 53 punkt 1 lõike 5 kohaselt tuleb äriühingu aktsiakapitali suurendamise
eelnõu seletuskirjas esitada finants- ja tasuvusarvutused. Alljärgnev analüüs tugineb ASi
HOOLEKANDETEENUSED poolt esitatud „Mitterahalise sissemakse finantsanalüüsile“, mis
on leitav riigi kinnisvararegistris menetluse 21-1997 juurest.
Ehitatava kortermajaga saab sotsiaalteenust pakkuda 24 inimesele, projekti rahastab Euroopa
Regionaalarengu Fond (ERF) 85% ja Eesti riik omaosalusena 15% ulatuses.
Teenusele suunab kliendid Sotsiaalkindlustusamet, teenust osutatakse vastavalt
sotsiaalhoolekandeseadusele. Teenuse hinnad kehtestab sotsiaalkaitseminister määrusega.
Kliendid tasuvad majutuse ja toitlustuse eest omaosalust, mille maksimaalne määr on
kehtestatud sotsiaalkaitseministri määrusega. Teenuse osutamisel on eesmärgiks kasumi
teenimine vaid selles määras, et oleks võimalik asendada amortiseerunud seadmeid ja sisustust.
Tegevustulemuste prognoosimisel on kasutatud Rahandusministeeriumi poolt koostatud
makromajanduse näitajate prognoosi aastateks 2000 kuni 2070.
Sihtfinantseerimisega soetatud vara kajastub vara soetamise aastal ärikasumina (projekti
maksumus) ning amortiseerumisperioodil (40 aastat) amortisatsiooni ulatuses ärikahjumina.
Mitterahalise sissemakse tasuvus on minimaalne (ärikasum enne amortisatsiooni), sellega
kindlustatakse seadmete ja sisustuse uuendamine 10-aastases perioodis. Sihtfinantseerimise
tulu ja amortisatsioonikulu arvestamata on tegevus kasumlik, ehk ettevõte suudab vara
tulemuslikult majandada.
Laevastiku tn 20 kortermaja
Projekti kogumaksumus on 1 789 322 eurot (sh 185 000 eurot maksev uus kinnistu).
Tegevustulud 10-aastases perioodis (2022-2031) on 3 393 702 eurot (so 28 281 eurot/kuus),
tegevuskulud on 10-aastases perioodis 3 267 652 eurot (so 27230 eurot/kuus, sh
personalikulud), mis teeb ärikasumiks enne kulumi mahaarvestamist 126 051 eurot perioodis,
aastas keskmiselt 1050 eurot.
Koos kulumiga (amortisatsioon) on ärikasum perioodis -283 522 eurot, lisaks on igal 10. aastal
nähtud ette täiendav kulu 72 000 eurot seadmete uuendamiseks (põhivara soetus).
Kaluri tn 11 kortermaja
Projekti kogumaksumus on 1 928 322 eurot (sh 324 000 eurot maksev uus kinnistu).
Tegevustulud 10-aastases perioodis (2022-2031) on 3 679 205 eurot (so 30 660 eurot/kuus),
tegevuskulud on 10-aastases perioodis 3 598 587 eurot (so 29 988 eurot/kuus, sh
8
personalikulud), mis teeb ärikasumiks enne kulumi mahaarvestamist 80 618 eurot perioodis,
aastas keskmiselt 672 eurot.
Koos kulumiga (amortisatsioon) on ärikasum perioodis -328 955 eurot, lisaks on igal 10. aastal
nähtud ette täiendav kulu 72 000 eurot seadmete uuendamiseks (põhivara soetus).
Kaasiku tn 9 kortermaja
Projekti kogumaksumus on 1 711 060 eurot (sh 25 000 eurot maksev uus kinnistu).
Tegevustulud 10-aastases perioodis (2022-2031) on 4 599 006 eurot (so 38 325 eurot/kuus),
tegevuskulud on 10-aastases perioodis 4 498 272 eurot (so 37 486 eurot/kuus, sh
personalikulud), mis teeb ärikasumiks enne kulumi mahaarvestamist 100 734 eurot perioodis,
aastas keskmiselt 839 eurot.
Koos kulumiga (amortisatsioon) on ärikasum perioodis -339 380 eurot, lisaks on igal 10. aastal
nähtud ette täiendav kulu 90 000 eurot seadmete uuendamiseks (põhivara soetus).
Seega tekib ASil HOOLEKANDETEENUSED antud projekti raames pakutava teenuse
osutamisel tegevuskahjum.
2.5.3. Järeldus riigiabi olemasolu kohta
Eeltoodud kaalutlustel saab asuda seisukohale, et hinnatav meede ei sisalda riigiabi ELTLi
artikli 107 lõike 1 tähenduses.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega.
4. Eelnõu mõju
Korralduse eelnõus nimetatud vara üleandmine võimaldab Sotsiaalministeeriumi haldusala
äriühingul AS HOOLEKANDETEENUSED viia ellu Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud
ja Euroopa Komisjonis kinnitatud Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava prioriteetse
suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme „Erihoolekandeasutuste
reorganiseerimine“ raames ellu oma projekti ning rajada üleantavatele kinnistutele meetme
eesmärgi saavutamiseks korterelamud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks. AS
HOOLEKANDETEENUSED vastutab Euroopa Regionaalarengu Fondi raha sihipärase
kasutamise eest ja katab üleantavatel kinnistutel ehitustegevusega seotud kulud ning tulevikus
kinnisvara haldamise- ja majandamise kulud.
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad riigilõivust, notaritasust,
eksperthinnangute ja audiitori aruannete koostamise tasudest. Kulud katab AS
HOOLEKANDETEENUSED.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Korralduse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile.
9
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/22-0138 - Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
„AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 01.03.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8209c56d-9370-4240-8eef-591e4521d843
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8209c56d-9370-4240-8eef-591e4521d843?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main