dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine

Rahandusministeerium · 8. veebruar 2022
Viit
1.1-11/1481-1
Registreeritud
8. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Kaupo Raag (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)
Lahendamise tähtaeg
1. märts 2022

Failid

  • 📎1.2-220-1 07.02.2022 Õigusakti eelnõu.asice1102 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Meie 07.02.2022 nr 1.2-2/20-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Kaja Roosipuu 611 3217 (5982 4998) [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU 20.01.2022 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine Riigivaraseaduse § 5 lõike 1, § 37 lõike 2 punkti 2 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 alusel: 1. Volitada sotsiaalkaitseministrit riigi esindajana hääletama AS HOOLEKANDETEENUSED aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 534 000 euro võrra 8215 uue 65-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Aktsiate nimiväärtust ületav summa loetakse ülekursiks. 2. Anda nõusolek Sotsiaalministeeriumi valitsemisel olevate kinnistute ASile HOOLEKANDETEENUSED mitterahalise sissemaksena üleandmiseks järgmiselt: 2.1. Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas asuv Laevastiku tn 20 (registriosa nr 6778950, katastritunnus 78401:101:2491, pindalaga 2721 m2, sihtotstarbega elamumaa, riigi kinnisvararegistri kood KV70433, hariliku väärtusega 185 000 eurot); 2.2. Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas asuv Kaluri tn 11 (registriosa nr 8874750, katastritunnus 78401:101:2836, pindalaga 1520 m2, sihtotstarbega elamumaa, riigi kinnisvararegistri kood KV74040, hariliku väärtusega 324 000 eurot); 2.3. Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas asuv Kaasiku tn 9 kinnistu (registriosa nr 19572950, katastritunnus 62201:001:1572, sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa, pindalaga 4869 m2, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV89393, hariliku väärtusega 25 000 eurot). 3. Määrata Eesti Vabariigi omandatavate, punktis 1 nimetatud uute AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiate valitsejaks Sotsiaalministeerium. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Sotsiaalministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, mille alusel volitatakse sotsiaalkaitseministrit hääletama osalust valitseva ministrina ASi HOOLEKANDETEENUSED aktsionäride üldkoosolekul ASi HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamise poolt Sotsiaalministeeriumi (SOM) valitsemisel oleva riigivara üleandmise teel hariliku väärtusega 534 000 euro võrra 8215 uue 65-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Aktsiate nimiväärtust ületav summa loetakse ülekursiks. Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse (RVS) § 5 lõike 1, § 37 lõike 2 punkti 2 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 alusel. AS HOOLEKANDETEENUSED (registrikood 10399457, asukoht Merimetsa tee 1, Tallinn) on riigi äriühing, kelle põhitegevusalaks on vaimupuudega ja psüühiliste erivajadustega isikute hoolekandeasutuste tegevus. ASi HOOLEKANDETEENUSED ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning riigile kuuluva osaluse valitsejaks on Sotsiaalministeerium. Riigi kinnisvararegistris on vara üleandmiseks algatatud menetlus nr 22-421, kuhu on lisatud kõik käesolevas seletuskirjas viidatud dokumendid. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Rahandusministeeriumi ühisosakonna haldustalituse riigivara nõunik Kaja Roosipuu (tel 5982 4998, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. AS HOOLEKANDETEENUSED taotlus kinnistute omandamiseks Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ja Euroopa Komisjonis kinnitatud Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ eesmärk on luua 2023. aastaks 1700 kvaliteetset erihoolekande teenuskohta. Koostöös Maa-ameti, Tallinna ja Põlva linnavalitsustega selgitas AS HOOLEKANDETEENUSED välja riigile kuuluvad sobivad kinnistud Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud eesmärgi elluviimiseks ning esitas Sotsiaalministeeriumile taotlused Tallinnas ja Põlvas asuvate kinnistute üleandmiseks mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamiseks ASile HOOLEKANDETEENUSED. 2.2. Taotlevate kinnistute kirjeldus ning vajalikkuse põhjendus ASile HOOLEKANDETEENUSED antakse üle Sotsiaalministeeriumile mittevajalikud kinnistud järgmistel aadressidel: 2.2.1. Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas asuv Laevastiku tn 20 (registriosa nr 6778950, katastritunnus 78401:101:2491, pindalaga 2721 m2, sihtotstarbega elamumaa, riigi kinnisvararegistri kood KV70433, hariliku väärtusega 185 000 eurot); 2.2.2. Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas asuv Kaluri tn 11 (registriosa nr 8874750, katastritunnus 78401:101:2836, pindalaga 1520 m2, sihtotstarbega elamumaa, riigi kinnisvararegistri kood KV74040, hariliku väärtusega 324 000 eurot); 2.2.3. Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas asuv Kaasiku tn 9 kinnistu (registriosa nr 19572950, katastritunnus 62201:001:1572, sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa, pindalaga 4869 m2, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV89393, hariliku väärtusega 25 000 eurot). Elamud ehitatakse Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames, mille eesmärk on luua 2023. aastaks vähemalt 1700 kvaliteetset erihoolekande teenuskohta. Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme tegevusest 2.5.1 luuakse uusi ja reorganiseeritakse kokku 1692 teenuskohta, millest:  678 kohta on ööpäevaringne teenus;  543 kohta on kogukonnas elamise teenus;  102 kohta toetatud elamise teenus;  174 kohta igapäevaelu toetamine päeva- ja nädalahoiuteenusena;  25 kohta töötamise toetamine;  16 kohta intervallhooldusele (päevahoid ja nädalahoid);  60 kohta ööpäevaringe erihooldus ebastabiilse remissiooniga inimestele;  94 kohta ööpäeva ringne kohtumääruse alusel teenustel olevad isikud Rahastatud (kehtivaid) projekte on kokku esimesest voorust 18, teisest voorust 17 ning eraldi ASi Hoolekandeteenused toetuse andmise tingimuste käskkiri Võisiku Kodu reorganiseerimise lõpule viimiseks. Reorganiseeritakse kokku 1175 teenuskohta:  esimese taotlusvooru tulemusena 871 teenuskohta (501 ööpäevaringset ja 370 kogukonnas elamise teenuskohta) o 1.11.2021 seisuga on reorganiseeritud 733 teenuskohta (363 ööpäevaringset ja 370 kogukonnas elamise teenuskohta)  teise taotlusvooru tulemusena 154 teenuskohta (60 kohta ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskohta ebastabiilse remissiooniga inimestele, 94 kohta ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskohta kohtumääruse alusel teenustel olevatele inimestele) o 1.11.2021 seisuga on kõik 154 teenuskohta reorganiseeritud  toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel 150 teenuskohta (ööpäevaringne teenus) o 1.11.2021 seisuga teenuskohti reorganiseeritud ei ole. Uusi kohti luuakse juurde 517:  esimese taotlusvooru tulemusena 198 teenuskohta (80 kogukonnas elamise, 74 toetatud elamise ja 44 igapäevaelu toetamise teenuskohta) 2 o 1.11.2021 seisuga on kõik 198 teenuskohta loodud  teise taotlusvooru tulemusena 319 teenuskohta (27 ööpäevaringset, 93 kogukonnas elamise, 28 toetatud elamise, 130 igapäevaelu toetamise, 25 töötamise toetamise ning 16 intervallhooldus (päevahoid ja nädalahoid) teenuskohta o 1.11.2021 seisuga on loodud 172 teenuskohta (27 ööpäevaringset, 45 kogukonnas elamise, 10 toetatud elamise, 77 igapäevaelu toetamise, 10 töötamise toetamise ning 3 intervallhooldus (päevahoid ja nädalahoid) teenuskohta). Ülevaade ASi HOOLEKANDETEENUSED projektidest (kokku 8 projekti): Kokku reorganiseeritakse 984 teenuskohta, millest  576 kohta on ööpäevaringne teenus;  344 kohta on kogukonnas elamise teenus;  64 kohta ööpäevaringse erihoolduse teenuskohad kohtumääruse alusel teenustel olevad isikutele.  esimeses taotlusvoorus 770 teenuskohta (426 ööpäevaringset ja 344 kogukonnas elamise teenuskohta), 6 projekti o 31. 12.2021 seisuga on reorganiseeritud 716 teenuskohta (372 ööpäevaringse teenuse kohta, 344 kogukonnas elamise teenuse kohta)  teises taotlusvoorus 64 teenuskohta (kohtumääruse alusel ööpäevaringsel teenustel olevatele isikutele), 1 projekt o 31.12.2021 seisuga on kõik 64 reorganiseeritud.  TAT-i alusel 150 teenuskohta (reorganiseeritakse 144 ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohta (sh vähemalt 24 teenusekohta on liitpuudega klientidele) ja kuus autismispektri häiretega täiskasvanutele mõeldud ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohta), 1 projekt o 31.12.2021 reorganiseeritud teenuskohti ei ole. Aastatel 2017-2020 on selleks ASile HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali üle antud kolm kinnistut Tallinnas, kaks Pärnus, üks Põltsamaal, üks Keilas ja üks Narvas. AS HOOLEKANDETEENUSED soovib lisaks käesolevas korralduses nimetatud kahele Tallinna linnas (kokku 48 teenuskohta) ja ühele Põlva linnas (30 teenuskohta) asuvale kinnistule omandada veel kokku 48 erihoolekande teenuskoha reorganiseerimiseks ühte Tallinna ja ühte Tartu kinnistut (asukohad selgumisel). Senised suured, kaasaegse erihoolekandeteenuse osutamiseks ebasobivad erihooldekodud kujundatakse ümber väiksemateks, kuni 30-kohalisteks peretüüpi kodudeks, kus inimestel on privaatsemad elutingimused ning paremad võimalused osaleda tegevustes väljaspool oma elukohta. See tähendab neis kodudes elama hakkavatele tööealistele inimestele võimalust täiesti uueks elukvaliteediks, sh võimalust aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja tööturul. Üleantavatele kinnistutele rajab AS HOOLEKANDETEENUSED nimetatud meetme eesmärgi saavutamiseks nelja korteriga elamud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks. Igas korteris elab perena kuus inimest, kellel on ööpäevaringselt toeks tegevusjuhendaja. Igal elanikul on privaatne magamistuba, lisaks avar elutuba ühistegevusteks – söögi tegemiseks, söömiseks, suhtlemiseks ja vaba aja veetmiseks. Seeläbi luuakse Tallinnas ja Põlvas kodused eluruumid piirkonna psüühilise erivajadusega inimesele. 3 Kinnistute üleandmine aitab täita Vabariigi Valitsuse seatud eesmärke erihoolekandeteenuse parendamisel. 2.3. Kinnistute harilik väärtus 2.3.1. Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas asuva Laevastiku tn 20 kinnisasja hariliku väärtuse 185 000 eurot on leidnud Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ atesteeritud kinnisvarahindaja 09.09.2021 eksperthinnangus nr ARE-213628C; 2.3.2. Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas asuva Kaluri tn 11 kinnisasja hariliku väärtuse 324 000 eurot on leidnud Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ atesteeritud kinnisvarahindaja 09.09.2021 eksperthinnangus nr ARE-213627C; 2.3. Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas asuv Kaasiku tn 9 kinnisasja hariliku väärtuse 25 000 eurot on leidnud OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa atesteeritud kinnisvarahindaja 10.09.2021 eksperthinnangus nr 16739/0921/M. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõus toodud riigivara harilik väärtus kokku on 534 000 eurot. Riigivara väärtust kajastava hinnangu ja mitterahalise sissemakse vastavust äriseadustiku §-s 248 nimetatud nõuetele kontrollis ja esitas aruande 08.11.2021 audiitorfirma KPMG Baltics OÜ. Üleantava riigivara väärtus üleandja bilansis 20.01.2022 seisuga on järgmine: Põhivara soetusmaksumus eurodes jääkmaksumus eurodes Maa Tallinn Laevastiku tn 20 18 510,00 18 510,00 Maa Tallinn Kaluri tn 11 12 380,00 12 380,00 Maa Põlva Kaasiku tn 9 1240,00 1240,00 2.4. Võimalikud alternatiivid kinnistute võõrandamisele mitterahalise sissemaksena äriühingu aktsiakapitali suurendamise käigus Hinnatud on ka võimalikke alternatiive, kuid neist ükski ei oma eeliseid mitterahalise sissemakse teostamise ees. Sotsiaalministeerium eelistab kinnistute võõrandamist ASile HOOLEKANDETEENUSED mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamise teel. RVS kohaselt võib ministeeriumi valitsemisel olevat riigivara üle anda mitterahalise sissemaksena riigi osalusega aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel (RVS § 51 p 1) ning sellekohane pikaajaline varasem praktika on olemas. 2.4.1. Kinnistute kasutamiseks andmine või piiratud asjaõigusega (hoonestusõiguse, isikliku kasutusõiguse või kasutusvaldusega) koormamine Riigivara võib anda kasutamiseks otsustuskorras avalikku enampakkumist või valikpakkumist korraldamata (RVS § 17 lg 1 p 3). Seejuures võib riigivara kasutamiseks anda turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta, kui vara on vajalik eraõiguslikule juriidilisele isikule avaliku ülesande täitmiseks, mis tuleneb seadusest või halduslepingust (RVS § 18 lg 2 p 4). Kui riigivara antakse kasutamiseks turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta, peab kasutustasu katma vähemalt vara majandusliku säilimise kulud või tuleb kasutajale kasutuslepinguga üle anda vastutus vara majandusliku säilimise eest (RVS § 18 lg 3). Riigivara 4 võib kasutamiseks anda ka tähtajatult (RVS § 20 lg 1), kuid kinnisasja kasutamiseks andmise otsustuskorras ning tähtajaga üle 10 aasta võib valdkonna eest vastutav minister otsustada üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul (RVS § 19 lg 2). Kinnistute kasutamiseks andmine või piiratud asjaõigusega koormamine suurendaks vaid halduskoormust, muutmata sisuliselt praegust olukorda ega äriühingu tulusid või kulusid. 2.4.2. Kinnistute võõrandamine otsustuskorras RVS ei näe ette võimalust riigivara äriühingule võõrandamiseks tasuta või alla hariliku väärtuse (RVS § 33 lg 1). Kinnistute võõrandamine otsustuskorras turuhinnaga ei ole eelpool toodud Vabariigi Valitsuse eesmärgi kontekstis aga äriühingu vaates majanduslikult otstarbekas, kuna projekti tuludega kindlustatakse vaid projekti jätkusuutlikkuse minimaalne kasumlikkus. Samuti ei oleks see kooskõlas omaniku ootustega. Projekti ärikulum enne kasumlikkust reinvesteeritakse projekti raames soetatud seadmete uuendamisse (seadmete uuendamine planeeritud iga 10 aasta järel). Järgnevalt on hinnatud, kas riigivara üleandmine aktsiakapitali suurendamise teel võib olla riigiabi ELTL artikkel 107 lg 1 mõistes. 2.5. Riigiabi analüüs 2.5.1. Riigiabi mõiste ja tingimused Riigiabi andmist reguleerivad Euroopa Liidu (EL) õigusaktid1 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse (KonkS) riigiabi peatükk (6. ptk). ELi toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.“ Seepärast peavad selleks, et meede liigituks abiks kõnealuse sätte tähenduses, olema täidetud samaaegselt järgmised kumulatiivsed tingimused: i) meede on rahastatud riigi poolt või riigi ressurssidest; ii) see annab abisaajale eelise; iii) eelis on valikuline ning iv) meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust. i) Riigi ressursid Riik hõlmab ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses kõiki riigihaldusasutusi alates keskvalitsusest kuni haldustasemeni. Kõnealused kinnistud kuuluvad riigile, seega kujutaks kinnistute üleandmine endast riigi ressursside ülekandmist, tehing on seostatav riigiga ja tingimus on täidetud. 1 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad veebis: http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html 5 Ettevõtja Et tegu oleks riigiabiga ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, tuleb meetmega anda ettevõtjale eelis. Ettevõtja on majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist. Majandustegevus on turul kaupade või teenuste pakkumine. Meetmest abisaaja on AS HOOLEKANDETEENUSED, mis tegeleb psüühilise erivajadusega täiskasvanud inimestele hoolekandeteenuste pakkumisega. Seega osutuks meetmest (võimalikust eelisest) abisaajaks ettevõtja ning tingimus on täidetud. ii) Eelis ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses on eelis iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta. Abiks kvalifitseerub meede juhul, kui abisaaja vabastatakse kuludest, mis tuleks tavaliselt katta tema eelarvest. ASiga HOOLEKANDETEENUSED sarnast teenust võivad pakkuda ka mitmed teised isikud, seega on tegemist majandustegevusega. Kuigi teenuseosutajatele on kehtestatud loakohustus ja teenust saab osutada Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud halduslepingu alusel, esineb sel turul (vähemalt teoreetiliselt) konkurents. Osutatav teenus on tasuline, millest teenusele suunatud isik on kohustatud tasuma omaosaluse. Ülejäänud teenuse tasu katab riik. Toetuse abil saab AS HOOLEKANDETEENUSED rajada erihoolekandeteenuse osutamiseks hooned, sest saab selleks kasutada toetusena tasuta temale mitterahalise sissemaksena antud kinnistuid. Sellega seoses ei kanna AS HOOLEKANDETEENUSED kulu, mis kaasneks projekti elluviimiseks vajalike kinnistute soetamisega. Samuti tuleb eelise analüüsimisel hinnata, kas tehing toimus tavapärastel turutingimustel. Kohtupraktikas on majandusliku eelise mõiste täpsustamiseks töötatud välja kontseptsioon, mida nimetatakse erainvestori testiks. Selle põhimõtte kohaselt tuleb riigi vahenditest antava eelise puhul hinnata seda, kas riigi asemel oleks tavalistes turutingimustes tegutsev ettevõtja teinud samasuguse tehingu. Sama hindamismeetodit rakendatakse ka riigi osalusele ettevõtte kapitalis. Eelis on iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta. Eelise kindlakstegemiseks võrreldakse ettevõtja finantsseisundit pärast meetme võtmist olukorraga, kus meedet poleks võetud. Projekti, mille eesmärkide täitmiseks soovib Sotsiaalministeerium kinnistud üle anda, tuludega kindlustatakse vaid projekti jätkusuutlikkuse minimaalne kasumlikkus, mistõttu ei suurene kinnistute omandi üleandmisega märkimisväärselt äriühingu tulud ning kulude vähenemine on lühiajaline. Et kogu saadav tulu tuleb projekti tagasi reinvesteerida, teeks riik äriühingu omanikuna investeeringu, millelt äriühing kokkuvõttes täiendavat kasumit ega omanik täiendavat omanikutulu ei teeni. Riigi osaluste valitsemise 2020. aasta koondaruandes arvutas Rahandusministeerium ASi HOOLEKANDETEENUSED 2022. aasta omakapitali hinnaks 6,1% ning see tuleb äriühingu tegevuse kavandamisel alates 2022. aastast aluseks võtta. Seega mõistlik erainvestor ootab, et sarnasel tegevusalal tegutsevasse äriühingusse investeeritav omakapital teenib sellist tootlust. Kui riik lepib selle asemel nulltootlusega, siis on tegu äriühingule eelise ehk riigiabi andmisega – äriühingusse pannakse täiendav kapital, millelt riik hiljem investorina lisatulu ei teeni (täiendavad aktsiad ei ole investori poolt teenitav tulu, kui äriühing ei hakka rohkem kasumit teenima). Riigiabi suuruseks võib lugeda täiendavalt aktsiakapitalilt mõistliku investori poolt oodatava (aga tulevikus saamata jääva) tootluse nüüdisväärtuse, milleks tootluse määraga diskonteeritult on kinnistute harilik väärtus. Seega erainvestori testi ei läbita, ettevõtjale antakse majanduslik eelis ning tingimus on täidetud. 6 iii) Valikulisus Eelis peab olema valikuline ja piirduma teatavate ettevõtjatega. Selles suhtes näib meede andvat ettevõtjale AS HOOLEKANDETEENUSED valikulise eelise, kuna kõnealused kinnistud soovitakse anda vaid sellele ettevõtjale. Seega tingimus on täidetud. iv) Konkurentsi moonutamine ja kaubanduse mõjutamine Et pidada meedet riigiabiks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, peab see moonutama konkurentsi ja mõjutama liikmesriikide vahelist kaubandust. Abi peetakse konkurentsi moonutavaks, kui abi annab abisaajale eelise, vabastades ta kuludest, mida ta oleks muidu pidanud kandma oma igapäevase äritegevuse käigus. Kuna eelnevalt on järeldatud, et eelise tingimus on täidetud, siis ei saa välistada ka konkurentsi moonutamist. Seega tingimus on täidetud. Kaubanduse potentsiaalse moonutamise puhul tuleb analüüsida, kas meetmel on konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjuta see liikmesriikide vahelist kaubandust. Sellistel juhtudel tuleb kontrollida, et abisaaja tarnib kaupu või osutab teenuseid liikmesriigi piiratud piirkonda ja seetõttu tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning ei olnud võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piiriülestele investeerimis- või asutamistingimustele. Euroopa Komisjon on haiglate ja muude tervishoiuasutuste, mis osutavad tavapäraseid meditsiiniteenuseid kohalikule elanikkonnale ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente või investeeringuid teistest liikmesriikidest, puhul leidnud, et toetus ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust. Sotsiaalhoolekande seaduse § 70 lg 1 ja § 71 lg 1 alusel osutatakse erihoolekandeteenust isiku poolt Sotsiaalkindlustusametile teenuse saamise taotluse ja sellele tuginevalt Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud suunamisotsuse alusel. Teenust saavad taotleda täisealised isikud, kes vastavad sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud konkreetse teenuse osutamiseks sätestatud tingimustele. Teenus ei ole suunatud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elanikele, vaid tegemist on kohalikele osutatava sotsiaalhoolekandeteenusega. Sotsiaalministeerium esitas 2016. aastal Euroopa Komisjonile erihoolekande reorganiseerimise meetme kohta riigiabi eelteatise ja pärast lisaküsimusi ning vastuseid jõudis komisjon järeldusele, et selle meetme puhul ei ole täidetud kaubanduse mõjutamise kriteerium. Komisjon lähtus 2016. aastal arvamuse andmisel sellest infost, mis Eesti talle andis eelteatise menetluse raames, sh see, et erihoolekande kliendid on Eesti elanikud ning rahvusvahelist teenust erihoolekande ettevõtted ei osuta (seda teenust saab pakkuda ainult Sotsiaalkindlustusameti tellimuse kaudu, mis tähendab, et välisresidendid seda kasutada ei saa). Olukord teenuse sihtrühma osas ei ole muutunud. Kinnistud, mida soovitakse võõrandada ASile HOOLEKANDETEENUSED, on mõeldud üksnes ja ainult kasutamiseks sihtgrupile, kes on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud. Lisaks ASile HOOLEKANDETEENUSED on Eestis veel teisigi sama teenuse osutajaid (eraomandis 31, põhinevad Eesti kapitalil). Üleantavatele, Tallinnas ja Põlvas asuvatele kinnistutele ehitatavate kortermajadega saab sotsiaalteenust pakkuda kokku 78 inimesele. Seetõttu saab teha järelduse, et erihoolekandega seotud toetuste puhul ei ole tegemist abimeetmega, mis mõjutab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Seega tingimus ei ole täidetud. 7 Järeldus Analüüsist selgub, et täitmata on riigiabi kriteeriumide 4. tingimus (kaubanduse mõjutamine), mistõttu ei saa mitterahalise sissemakse tegemist ASi HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamiseks pidada riigiabiks. 2.5.2. Finants- ja tasuvusarvutused Riigivaraseaduse § 53 punkt 1 lõike 5 kohaselt tuleb äriühingu aktsiakapitali suurendamise eelnõu seletuskirjas esitada finants- ja tasuvusarvutused. Alljärgnev analüüs tugineb ASi HOOLEKANDETEENUSED poolt esitatud „Mitterahalise sissemakse finantsanalüüsile“, mis on leitav riigi kinnisvararegistris menetluse 21-1997 juurest. Ehitatava kortermajaga saab sotsiaalteenust pakkuda 24 inimesele, projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) 85% ja Eesti riik omaosalusena 15% ulatuses. Teenusele suunab kliendid Sotsiaalkindlustusamet, teenust osutatakse vastavalt sotsiaalhoolekandeseadusele. Teenuse hinnad kehtestab sotsiaalkaitseminister määrusega. Kliendid tasuvad majutuse ja toitlustuse eest omaosalust, mille maksimaalne määr on kehtestatud sotsiaalkaitseministri määrusega. Teenuse osutamisel on eesmärgiks kasumi teenimine vaid selles määras, et oleks võimalik asendada amortiseerunud seadmeid ja sisustust. Tegevustulemuste prognoosimisel on kasutatud Rahandusministeeriumi poolt koostatud makromajanduse näitajate prognoosi aastateks 2000 kuni 2070. Sihtfinantseerimisega soetatud vara kajastub vara soetamise aastal ärikasumina (projekti maksumus) ning amortiseerumisperioodil (40 aastat) amortisatsiooni ulatuses ärikahjumina. Mitterahalise sissemakse tasuvus on minimaalne (ärikasum enne amortisatsiooni), sellega kindlustatakse seadmete ja sisustuse uuendamine 10-aastases perioodis. Sihtfinantseerimise tulu ja amortisatsioonikulu arvestamata on tegevus kasumlik, ehk ettevõte suudab vara tulemuslikult majandada. Laevastiku tn 20 kortermaja Projekti kogumaksumus on 1 789 322 eurot (sh 185 000 eurot maksev uus kinnistu). Tegevustulud 10-aastases perioodis (2022-2031) on 3 393 702 eurot (so 28 281 eurot/kuus), tegevuskulud on 10-aastases perioodis 3 267 652 eurot (so 27230 eurot/kuus, sh personalikulud), mis teeb ärikasumiks enne kulumi mahaarvestamist 126 051 eurot perioodis, aastas keskmiselt 1050 eurot. Koos kulumiga (amortisatsioon) on ärikasum perioodis -283 522 eurot, lisaks on igal 10. aastal nähtud ette täiendav kulu 72 000 eurot seadmete uuendamiseks (põhivara soetus). Kaluri tn 11 kortermaja Projekti kogumaksumus on 1 928 322 eurot (sh 324 000 eurot maksev uus kinnistu). Tegevustulud 10-aastases perioodis (2022-2031) on 3 679 205 eurot (so 30 660 eurot/kuus), tegevuskulud on 10-aastases perioodis 3 598 587 eurot (so 29 988 eurot/kuus, sh 8 personalikulud), mis teeb ärikasumiks enne kulumi mahaarvestamist 80 618 eurot perioodis, aastas keskmiselt 672 eurot. Koos kulumiga (amortisatsioon) on ärikasum perioodis -328 955 eurot, lisaks on igal 10. aastal nähtud ette täiendav kulu 72 000 eurot seadmete uuendamiseks (põhivara soetus). Kaasiku tn 9 kortermaja Projekti kogumaksumus on 1 711 060 eurot (sh 25 000 eurot maksev uus kinnistu). Tegevustulud 10-aastases perioodis (2022-2031) on 4 599 006 eurot (so 38 325 eurot/kuus), tegevuskulud on 10-aastases perioodis 4 498 272 eurot (so 37 486 eurot/kuus, sh personalikulud), mis teeb ärikasumiks enne kulumi mahaarvestamist 100 734 eurot perioodis, aastas keskmiselt 839 eurot. Koos kulumiga (amortisatsioon) on ärikasum perioodis -339 380 eurot, lisaks on igal 10. aastal nähtud ette täiendav kulu 90 000 eurot seadmete uuendamiseks (põhivara soetus). Seega tekib ASil HOOLEKANDETEENUSED antud projekti raames pakutava teenuse osutamisel tegevuskahjum. 2.5.3. Järeldus riigiabi olemasolu kohta Eeltoodud kaalutlustel saab asuda seisukohale, et hinnatav meede ei sisalda riigiabi ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega. 4. Eelnõu mõju Korralduse eelnõus nimetatud vara üleandmine võimaldab Sotsiaalministeeriumi haldusala äriühingul AS HOOLEKANDETEENUSED viia ellu Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ja Euroopa Komisjonis kinnitatud Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames ellu oma projekti ning rajada üleantavatele kinnistutele meetme eesmärgi saavutamiseks korterelamud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks. AS HOOLEKANDETEENUSED vastutab Euroopa Regionaalarengu Fondi raha sihipärase kasutamise eest ja katab üleantavatel kinnistutel ehitustegevusega seotud kulud ning tulevikus kinnisvara haldamise- ja majandamise kulud. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad riigilõivust, notaritasust, eksperthinnangute ja audiitori aruannete koostamise tasudest. Kulud katab AS HOOLEKANDETEENUSED. 6. Eelnõu kooskõlastamine Korralduse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. 9 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-0138 - Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.03.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8209c56d-9370-4240-8eef-591e4521d843 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8209c56d-9370-4240-8eef-591e4521d843?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel