Vinni Vallavalitsus Teie 13.12.2021 nr 7-1/42-1
[email protected]
Meie 10.02.2022 nr 14-11/8914-6
Arvamus Vinni valla
üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande
eelnõule ning täiendavate
koostöötegijate ja kaasatavate
määramine
Vinni Vallavalitsus esitas 13.12.2021 kirjaga nr 7-1/42-1 Vinni valla üldplaneeringu (edaspidi
üldplaneering) eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu
planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks ning § 81 lõike 3 alusel
täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Rahandusministeerium pikendas
arvamuse andmise tähtaega kuni 11.02.2021 seoses täiendava menetlusaja vajadusega.
Vinni valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Vinni Vallavolikogu 27.06.2018
otsusega nr 83. Üldplaneeringu eesmärgiks on ühinenud valla territooriumil ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning ruumilise arenguga kaasneda võivate
majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine
järgnevateks aastateks. Planeeritavaks alaks on Vinni valla territoorium.
Vinni valla arengut suunab riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30
kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+.
I Arvamus Vinni valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõudele
1. Üldplaneeringu vastavus planeerimisseadusele
PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab
avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning
korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke
väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle
ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet
planeerimismenetluse ja planeeringu kohta.
1.1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõige 7
sätestab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise teade
peab sisaldama vähemalt KeHJS § 35 lõikes 5 nimetatud teavet. Eeltoodust tulenevalt palume
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
täiendada Ametlikes Teadaannetes 15.06.2018 avaldatud teadet Vinni valla üldplaneeringu ja
selle KSH algatamise kohta.
1.2. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 04.11.2020 –
04.12.2020 ning avalikud arutelud toimusid 11.01 ja 12.01.2021. PlanS § 82 lõige 8 sätestab,
et üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi
esitanud isikutele teatab üldplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha
arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku
väljapaneku lõppemist. Samuti sätestab PlanS § 83 lõige 3 muuhulgas, et avalikul arutelul
tutvustab üldplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke
arvamusi ja oma seisukohti nende kohta.
Planeeringumaterjalidest nähtub, et Vinni Vallavalitsus ei andnud põhjendatud seisukohta
arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aega ja kohta teada 30 päeva jooksul pärast
avaliku väljapaneku lõppemist. Avalike arutelude toimumise aeg ja koht teatati
üldplaneeringu koostamise osapooltele varasemalt koos avaliku väljapaneku toimumise
teatega (19.10.2020).
Märgime, et arvamuste esitajatele kirjaliku seisukoha edastamine pärast avalike arutelude
toimumist ei andnud võimalust Vinni valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikel
aruteludel sisulise arutelu tekkeks, kuna arvamuse esitajad ei olnud teadlikud kohaliku
omavalitsuse seisukohtadest. Planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid tuleb järgida.
1.3. Juhime tähelepanu, et pärast üldplaneeringu ja KSH aruande vastuvõtmist tuleb PlanS §-
st 87 tulenevalt avalikust väljapanekust teavitada koostöötegijaid ja kaasatavaid hiljemalt 14
päeva enne avaliku väljapaneku algust. Samuti teatada üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja
avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast vallalehes, samuti maakonnalehes ning valla
veebilehel hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust.
Täiendavalt juhime tähelepanu PlanS § 87 lõikele 3, mille kohaselt koos üldplaneeringuga
avalikustatakse üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja
arvamused. Avalikule väljapanekule esitatavast üldplaneeringust peavad selguma esitatud
lahenduste kaalutletud põhjendused, üldplaneeringu elluviimise tingimused ja muud
üldplaneeringut selgitavad asjaolud.
2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule
Kõrgema taseme planeeringud seavad kaalutluspiirid madalama taseme planeeringutele.
Üldplaneeringu kontekstis tähendab see eelkõige lähtumist maakonnaplaneeringust, et tagada
kohaliku planeeringu ja riiklikke huve väljendava planeeringu ning strateegiliste dokumentide
kooskõla. Üldplaneeringu koostamisel sobitatakse kohaliku omavalitsuse arenguvisioonid
riigi ja maakonna tasandi üldiste arengupõhimõtete ja suundumustega.
Vastavalt PlanS § 55 lõikele 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus.
Eristada tuleb maakonnaplaneeringuga antavaid tingimusi ja suuniseid. Tingimused on
üldplaneeringu koostamisel järgimiseks ja täpsustamiseks. Suuniste osas on kohalikul
omavalitsusel õigus ja kohustus kaaluda nende järgimise ulatust ning kohandamist kohaliku
omavalitsuse vajadustele vastavaks. Kaalutluste alusel tehtud valikuid tuleb põhjendada1.
1
Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Rahandusministeerium, mai 2018
https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf
2
Eeltoodust tulenevalt palume tähelepanu pöörata järgmiste Lääne-Viru
maakonnaplaneeringus 2030+ kehtestatud suunistele ja tingimustele, mida ei ole koostatavas
üldplaneeringus piisavalt käsitletud:
2.1. Üldplaneering tugineb maakonnaplaneeringus esitatud keskuste võrgustikule.
Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3 “Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine”
on kasutatud maakonnaplaneeringust tulenevaid keskustega seotud mõisted, kuid ei ole
selgitatud mõistete tähendust.
Teeme ettepaneku tuua seletuskirjas välja maakonnaplaneeringust tulenevad keskustega
seotud mõistete selgitused: maakondlik keskus, kohalik keskus ja lähikeskus.
Samuti palume selgitada, mida tähendab seletuskirja joonisel 1 tähistatud “tihedam
hajaasustuse piirkond” ja “linnaline ala”.
2.2. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5.4 “Maavarad” on ühe maavarade
kaevandamise üldise põhimõttena toodud, et väärtusliku põllumajandusmaa ja väärtusliku
maastiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel,
korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel
tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.
Palume kaaluda eeltoodud tingimuse lisamist väärtusliku maastiku kaitse- ja
kasutustingimuste hulka.
Juhime tähelepanu maakonnaplaneeringus öeldule, et maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida
alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel ja väärtuslikel maastikel. Juhul, kui
nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda
kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja kultuuriväärtustele.
2.3. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5 „Jalg- ja jalgrattateed“ on kirjeldatud
nende planeerimise üldiseid põhimõtteid, eraldiseisvate jalg- ja jalgrattateede planeerimise
põhimõtteid ning mida tuleb arvestada jalg- ja jalgrattateede kavandamisel, samuti on
käsitletud valgustuse, jalgrattaparklate, puhkekohtade, tähistamise ja ohutuse tagamise
teemad.
Palume kaaluda eelnimetatud põhimõtete üldplaneeringu seletuskirja lisamist või nende
täpsustamist.
2.4. Maakonnaplaneeringu joonisel nr 3 “Kergliiklusteed ja puhkekohad” on näidatud Ulvi
küla juures planeeritav jalg- ja jalgrattatee II eelistus, Laekvere aleviku ümbruses
planeeritavad I, II ja III eelistused ning Venevere küla juures planeeritav I eelistus.
Palume lisada üldplaneeringusse põhjendused, miks ei ole osasid maakonnaplaneeringuga
planeeritud jalg- ja jalgrattateelõike üldplaneeringuga kavandatud. Kergliiklusteede
kavandamisel palume tuua välja ka seosed kehtiva Vinni, Rakvere ja Rägavere valla
kergliikluse teemaplaneeringus kehtestatuga.
On oluline, et üldplaneeringu materjalidest selguks üheselt mõistetavalt ja konkreetselt, kas
üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustamiseks või muutmiseks
3
(sealhulgas nii maakonnaplaneeringu jooniste kui ka seletuskirjas toodud tingimuste), millises
ulatuses ning millised on kummalgi juhul põhjendused ja kaalutluse käik.
2.5. Maakonnaplaneeringu peatükis 5.1 “Maanteetransport” on määratud üldised maanteede
trassikoridoride kasutustingimused. Üks tingimus ütleb, et arvestades riigiteede võimalikku
teemaa laiendamise vajadust teede rekonstrueerimise käigus, kaaluda üldplaneeringu
koostamisel riigiteedele 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndite määramise vajadust äärmise
sõiduraja välimisest servast tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseks teede õgvendusteks ja
laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes huvides vajalike
tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede püsivust tagava veerežiimi
parandamiseks. Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni
10 m. Maakasutustingimuseks seada, et tehnilises vööndis ehitustegevuse planeerimisel tuleb
tee ohutuse tagamiseks kaasata Maanteeamet (praegune Transpordiamet).
Sellest tulenevalt palume kaaluda eeltoodud tingimuse lisamist üldplaneeringu seletuskirja.
2.6. Maakonnaplaneeringu jooniselt nr 1 “Toimepiirkonnad, ühendused ja taristu” nähtub
Kabala transpordisõlm.
Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1 “Ühistranspordi korraldamine” on toodud ühe
ühistranspordi korraldamise põhimõttena välja see, et oluline on arendada ja välja ehitada
transpordisõlmesid, kus on võimalik ümber istuda sama või teise liigi transpordivahendile ja
mis võimaldavad ühendusi maakonnaüleselt kui ka paremat liikluskorraldust
maakonnasiseselt.
Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1 “Maanteetransport” on määratud üheks
üldiseks maanteede trassikoridoride kasutustingimuseks see, et transpordisõlmede
arendamisel on oluline integreerida kohalik ja kaugbussiliiklus - ühildades liikumisgraafikud,
lühendades seejuures busside ooteaega. Välja tuleb arendada ka parklad ning
kasutajasõbralikud ootepaviljonid.
Ka üldplaneeringu koostamise nõustiku peatükis “Raudtee, kergrööbastee, sadama, lennuvälja
ja kopteriväljaku kavandamine” on märgitud, et liikuvusvõrgustiku kasutajamugavuse
lähtekohaks on ühilduvus teiste transpordiliikidega. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata nii
pargi-reisi-parklate ning rattaparklate rajamise vajadusele kui ka reisijaamadesse viivatele
kergliiklusteedele.
Palume selgitada, kuidas on koostatavas üldplaneeringus arvestatud Kabala transpordisõlme
kujunemisega, sealhulgas parkimisvõimaluste rajamisega. Palume kaaluda pargi- ja reisi
parklate (nii autodele kui ka jalgratastele) rajamise vajadust suuremate bussi/raudteejaamade
juurde. Samuti teeme ettepaneku kaaluda üldiste parklate rajamise tingimuste määramist
üldplaneeringus.
2.7. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.2 “Väärtuslikud põllumajandusmaad” on
toodud üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks ja tingimuste, alade
täpsustamiseks. Ühe tingimusena on kirjas, et juhul, kui väärtuslikku põllumajandusmaad
soovitakse kasutada põlevkivi, fosforiidi või metallitoorme kaevandamiseks, peab loa taotluse
seletuskiri sisaldama teavet kaevandamisega kaasneva sotsiaalmajandusliku mõju kohta ning
selle aluseks olevat analüüsi. Teiste maavarade osas kaalub sotsiaalmajandusliku mõju
hindamise vajadust loa andja loa taotluse menetluse käigus. Samuti on kirjas, et juhul, kui
väärtuslikku põllumajandusmaad soovitakse kasutada teistel eesmärkidel ja kui
4
põllumajandusmaa väärtus võib uue kasutuse käigus oluliselt väheneda, tuleb läbi viia
võrdlev maakasutuse sotsiaalmajanduslik analüüs.
Palume kaaluda eeltoodud tingimuste lisamist üldplaneeringu seletuskirja.
Samuti palume selgitada üldplaneeringu seletuskirja peatükis 17 “Väärtuslike
põllumajandusmaade määramine”, mida tähendab lauses elamu ehitatakse väärtusliku
põllumajandusmaa massiivi servaalal paiknevale muu siht- või kuni 0,5 hektari suurusele
alale mõiste “muu sihtala”.
2.8. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5.1 “Muinsuskaitseobjektid” on märgitud,
et lisaks kaitsealustele objektidele tuleb kaaluda XX sajandi arhitektuuripärandi ja
pärandkultuuriobjektide väärtustamist ja vajadusel kaitse alla võtmist kohalikul tasemel.
XX sajandi arhitektuuripärandi objektideks on tsaari-, vabariigi- ja nõukogudeaegsed
ehitised: elamu-ja ärihooned, administratiivhooned, raudteejaamad jms. Info Lääne-Virumaa
XX sajandi arhitektuuripärandi ja väärtuslike hoonete kohta leiab riiklikust kultuurimälestiste
registrist https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture.
Pärandkultuuriobjektideks võib lugeda eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavaid
märke, mis on seotud asustuse kujunemisloo, maa ja rahva ajaloo, kogukonna ajalooga,
traditsioonilise elulaadi, metsamajanduse ajaloo ning kohaliku töölaadiga (nt taluhoonete
ajaloolised asukohad, kiviaiad, veskikohad, militaarrajatised, pärimustega seotud kivid, puud
ja allikad jne). Maapärandi andmebaasist
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja saab infot tänaseni kasutuses
olevate rehemajade kohta.
Eeltoodust tulenevalt palume lisada üldplaneeringusse XX sajandi arhitektuuripärandi ja
pärandkultuuriobjektide väärtustamise kaalutlused.
2.9. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5.1 “Muinsuskaitseobjektid” on kirjeldatud
üldplaneeringus kultuurimälestiste arvestamise üldise põhimõttena seda, et mälestiste
rühmale sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga maastik ning selle
säilitamist tuleb kaaluda konfliktolukorras, nt kui maavarad ja kultuuriväärtused paiknevad
ühes asukohas. Kui sellistes piirkondades soovitakse muuta senist maakasutust, tuleb
arvestada seni veel leidmata arheoloogiapärandiga ning tagada võimalus seda uurida.
Palume kaaluda eeltoodud tingimuse lisamist üldplaneeringu seletuskirja.
2.10. Üldplaneeringu joonisel nr 1 „Põhijoonis“ ja joonisel nr 2 “Lõunaosa põhijoonis” on
näha, et I klassi väärtusliku maastiku Rakvere ning II klassi väärtuslike maastike Mõdriku-
Roela ning Lavi-Põlula-Miila-Mõedaka-Võlumäe-Linnamäe piirid on võrreldes Lääne-Viru
maakonnaplaneeringus sisaldunud väärtuslike maastike piiridega muutunud.
Palume võrreldes maakonnaplaneeringus sisaldunud väärtuslike maastikega, esitada
üldplaneeringus skeemid, mis kajastaksid väärtuslike maastike osas tehtavaid piiride
täpsustusi ning piiride täpsustamise põhjendus.
On oluline, et üldplaneeringu materjalidest selguks üheselt mõistetavalt ja konkreetselt, kas
üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustamiseks või muutmiseks
(sealhulgas nii maakonnaplaneeringu jooniste kui ka seletuskirjas toodud tingimuste), millises
ulatuses ning millised on kummalgi juhul põhjendused ja kaalutluse käik. Ettepaneku kohta
5
seisukoha võtmisel on Rahandusministeeriumil, lisaks seletuskirjale, vajalik ka
üldplaneeringu temaatiline vektorkiht (või kihid).
2.11. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1 “Väärtuslikud maastikud” on kirjas, et
Lääne-Viru maakonna väärtuslikud maastikud määratleti esialgu maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu ”Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” koostamise
raames. Suur osa seal sätestatud tingimustest ja teemadest on üle võetud käesolevasse
planeeringusse ning sellega kaotab kehtivuse eelpool nimetatud planeering.
Teemaplaneeringuga oli varasemalt määratletud ka kohaliku tähtsusega väärtuslikud
maastikud, kuid maakonnaplaneeringu koostamise käigus otsustati, et kohaliku tasandi
väärtuslike maastike määramine on kohalike omavalitsuste pädevuses ning edaspidi
määratakse need üldplaneeringutega.
Kehtiva Vinni valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1 “Väärtuslikud maastikud” on
öeldud, et väärtuslike maastike määramisel on arvestatud Lääne-Virumaa
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus “Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused” määratud väärtuslike maastike piire ja kasutustingimusi.
Väärtuslikeks maastikeks on üldplaneeringus määratud Mõdriku maastik, Roela maastik,
Anguse maastik, Tudu maastik ja Kannastiku maastik ja Tudusoo maastik.
Eeltoodust tulenevalt palume põhjendada, miks on üldplaneeringust välja jäetud mitu
kohaliku tasandi väärtuslikku maastikku (nt Kannastiku, Tudusoo jms).
2.12. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.1 “Väärtuslikud maastikud” on toodud
üldised kasutustingimused, mis ei ole arusaadavalt koostatavasse üldplaneeringusse sisse
kantud. Näiteks on maakonnaplaneeringus öeldud, et ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee
renoveerimise käigus ei õgvendata, välja arvatud riigi põhi- ja tugimaanteed kui see tuleneb
tee ohutumaks muutmise vajadusest ja tee klassile esitatud normidest. Uute ehitusalade ja
joonehitiste kavandamisel ning rajamisel tuleb need paigutada maastikku nii, et maastiku
väärtus ei kahaneks: hoonete ehitamisel või ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada
traditsioonilisi materjale ja elemente; üldjuhul vältida elamuehitust väärtuslike maastike
nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole elamuid rajatud; väärtuslikele maastikele maastikupilti
oluliselt muutvaid objekte üldreeglina ei kavandata. Juhul kui osutub vajalikuks ja
põhjendatuks kõrgrajatist (nt tuulegeneraatorid ja mobiilside mastid, kõrgepingeliinid jms)
rajamine, tuleb koostada planeeringu või projekti koosseisus visuaalne analüüs; tööstus- ja
majandushooned planeeritakse ja ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad võimalikult vähe
negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele; ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse ja
selle vähendamisel või suurendamisel väärtuslikul maastikul peab arvestama väärtuslike
maastike säilimise eesmärke. Lähtuda tuleb kohapealsetest looduslikest iseärasustest,
üleujutusohust, maastikulistest ja looduslikest väärtustest ning ajaloolisel väljakujunenud
ehitusjoonest; ette valmistada, korraldada ja hooldada puhkamiseks sobivaid alasid nii, et
nende väärtus külastajate suure arvu või intensiivse kasutuse tõttu ei kannataks.
Palume kaaluda eelnimetatud tingimuste üldplaneeringu seletuskirja sisse viimist.
2.13. Juhime tähelepanu asjaolule, et kehtiva Vinni valla üldplaneeringu joonisele
“Maakasutusplaan” on kantud Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringust “Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ka kauni vaatega teelõigud ja vaatekohad. Ilusa
vaatega teelõigu leppemärk on kantud ka kehtivasse Rägavere valla üldplaneeringusse.
6
Palume kaaluda kauni/ilusa vaatega teelõikude ja vaatekohtade käsitlemist koostatavas Vinni
valla üldplaneeringus.
2.14. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.1 „Elektrivõrgu areng“ on näidatud
Rakvere-Püssi piirkonna elektrivõrgu rekonstrueerimise vajadus seoses koormuse kasvuga
Rakvere linnas ja selle lähistel. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirjas olevalt
jooniselt nr 11 on näha, et Vinni valla põhjaosa läbib demonteeritav elektriliin.
Vinni valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 9.1 “Elektrivõrk” on kirjas, et 110 kV õhuliin
Püssi-Rakvere L103 on kavas rekonstrueerida olemasolevas liinikoridoris. Eeldatav
ehitusperiood on aastatel 2027-2029. Juhul, kui 220 kV õhuliin Püssi-Kiisa L206 otsustatakse
demonteerida, siis rekonstrueeritakse Püssi-Rakvere L103 õhuliin endise Püssi-Kiisa L206
liinikoridoris. Uute liinikoridoride üldisi asukohti üldplaneeringuga ei määrata.
Palume selgitada välja koostöös Elering AS-i ja Elektrilevi OÜ-ga Püssi-Kiisa L206
elektriliini demonteerimise perspektiivikus ning lisada tulemus üldplaneeringusse.
2.15. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.8 “Riigikaitse” on kirjas tingimused
riigikaitseliste ehitistega arvestamiseks. Ühe tingimusena on öeldud, et harjutusväljade ja
lasketiirude piiranguvöönditesse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovitatav rajada
müratundlikke hooneid (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jne). Samuti seda, et
tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamise kavandamisel on oluline võimalikult varajane
koostöö Kaitseministeeriumiga, selleks et tagada riigikaitselise ehitise töövõime kui ka
võimalused taastuva energia tootmiseks.
Palume kaaluda eeltoodud tingimuse lisamist üldplaneeringu seletuskirja.
2.16. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.3 “Taastuvenergia” on nimetatud
planeeringute koostamisel arvestatavad tingimused, milleks on sealhulgas määrata
liitumiskohad põhivõrguga ning juurdepääsude võimalused. Palume kaaluda eeltoodud
tingimuste üldplaneeringu seletuskirja lisamist.
Samas peatükis on toodud ka järgmised põhimõtted: maakonna lõunaosas on seoses
põllumajanduse intensiivse arenguga võimalus biogaasi või -kütuste kasutamiseks, kuid need
on pigem lokaalsel tasandil ning lahendatavad üldplaneeringute või projekteerimistingimuste
väljastamise kaudu kohalike omavalitsuste poolt; veekogude läheduses ja liikuva põhjaveega
aladel on otstarbekas kaaluda maasoojuspumpade kasutamist asumite või hoonete
soojavajaduse rahuldamiseks, mille reguleerimine toimub pigem üldplaneeringute tasandil.
Palume kaaluda ka biogaasi või -kütuste ja maasoojusenergia arendamise tingimuste
määramist koostatavas üldplaneeringus.
2.17. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4 “Roheline võrgustik” on rohelise
võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks määratud kasutustingimuste seas mh öeldud, et rohelise
võrgustiku tuumalal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tuumala toimimist; rohelise
võrgustiku aladel üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja metsa raadamisest;
uute ehitusalade valikul tuleb tagada rohelise võrgustiku toimimine.
Üldplaneeringu KSH peatükis 3.2.5 “Rohevõrgustik” on öeldud: Võimalikud tuuleparkide
alad jäävad osaliselt ka rohevõrgustiku aladele. Tulenevalt moodsate elektrituulikute
kõrgusest ei pea tuuliku rootorit ümbritsev ala olema lagedaks raiutud. Vajalik on lagedat ala
vaid tuuliku vundamendi ja ligipääsu tee ulatuses. Ülejäänud osas saavad puud metsaalal
7
tuuliku rootori labade all edasi kasvada. Sellised kõrged tuulikud paigutatakse tuulepargi ala
sees teineteisest enam kui 500 m kaugusele (sageli 800-900 m kaugusele). Seega ei suurenda
tuuleparkide rajamine elupaikade killustatust ega mõjuta oluliselt rohevõrgustiku toimivust.
Palume lisada üldplaneeringu peatüki 9.4.1 “Tööstuslikud tuulepargid ja üksiktuulikud”
tuulepargi arendusala ja tööstusliku üksiktuuliku püstitamise tingimuste hulka:
detailplaneeringu koostamisel hinnata mõju rohelise võrgustiku toimivusele.
2.18. Planeeringulahendus peab võimaldama kavandatut ellu viia. Palume veenduda, kas
elektrituulikute arendusalade kavandamine kattuvalt rohelise võrgustikuga (eriti tugialadega)
üldplaneeringuga seatud tingimustel (vt tingimused rohevõrgustiku toimimiseks ptk 13)
tagab, et nendel aladel tuuleparkide rajamiseks vajalike edasiste menetluste läbiviimine on
reaalselt võimalik. Teeme ettepaneku kaaluda kohaliku omavalitsuse kaalutlusruumi
täpsustamist, et tagada rohelise võrgustiku jätkuv toimimine kui ka tuulenergia alade
elluviidavus.
Üldplaneeringu elluviimisel otsuste kaalutlemist toetaks ka üldplaneeringu joonisel ja
seletuskirjas toodud teave rohevõrgustiku struktuurielementide hierarhia kohta, ehk millise
taseme tähtsusega elementidega (riikliku, piirkondliku või kohaliku tähtsusega element) on
tegemist.
2.19. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4 “Roheline võrgustik” on toodud ühe
rohelise võrgustiku tugiala kasutustingimusena see, et looduslike ja/või poollooduslike alade
osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75% (lähtutakse tuumala pindalast planeeringu
kehtestamise hetkest), ning ühe rohelise võrgustiku koridori kasutustingimusena see, et
rohelises koridoris säilitatakse olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid.
Juhime tähelepanu, et ainuüksi looduslike ja poollooduslike alade protsent ei võimalda
üldplaneeringu tasandil tagada rohevõrgustiku toimivust. Ka Rohevõrgustiku
planeerimisjuhendis (2018) lk 54 on toodud: Nt ei saa pidada heaks üksnes nõuet säilitada
90% tugialast looduslikuna, kuna tugialal asuva kinnistu omanikul pole ülevaadet sellest,
mida on teinud või plaanivad teha teised kinnistuomanikud; samuti ei pruugi sellist ülevaadet
olla nt Maanteeametil teede planeerimisel. Tegemist on üleriigilises planeeringus Eesti
2030+ seatud üldprintsiibiga, mida tuleks konkreetsemate tingimuste abil täpsustada.
Teeme ettepaneku täpsustada protsendiga seotud tingimust läbi teiste üldplaneeringus
seatavate tingimuste, nii et seatavad tingimused koosmõjus tagavad üldplaneeringu
elluviimisel (sh selle alusel ehitustegevuse kavandamisel), et looduslike ja poollooduslike
alade osatähtsus rohevõrgustikus ei langeks alla maakonnaplaneeringus seatud protsendi.
Ühtlasi peab olema üldplaneeringu ülevaatamisel võimalik hinnata, kas rohevõrgustik toimib
(sh üheks indikaatoriks saab olla looduslike ja pool-looduslike alade protsent). Tulenevalt
eeltoodust, palume selgitada, kuidas on üldplaneeringus mõistetud loodulikku ja pool-
looduslikku ala.
Pärast rohevõrgustiku elementide lisamist võib olla vajadus üle vaadata üldplaneeringu
seletuskirja peatüki 13 tingimuste sisu arvestades rohevõrgustiku elemendi hierarhilist staatust
ja elemendi eesmärki. Kuna see võib saada edaspidi oluliseks kaalutlemise kriteeriumiks
projekteerimistingimuste andmise ja detailplaneeringu lähteülesande koostamisel. Täiendada
üldplaneeringu seletuskirja rohevõrgustiku elementide eesmärgi kirjeldusega.
8
2.20. Üldplaneeringu peatükis 13 “Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste
täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine” on määratud tingimused kõigile
rohevõrgustiku elementidele ühiselt. Lähtudes maakonnaplaneeringu teemakäsitlusest,
palume eristada üldplaneeringus rohelisele võrgustikule seatavad maakasutus- ja
ehitustingimused eraldi nii tugialadele, koridoridele kui ka konfliktaladele.
Maakonnaplaneering eristab järgmised tingimused: tuumalade ja koridoride üldised
kasutustingimused rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks; rohelise võrgustiku
tuumala üldised kasutustingimused; rohelise võrgustiku koridori kasutustingimused ning
tingimused konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks rohelise võrgustiku aladel.
2.21. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 “Roheline võrgustik” on kirjas, et
planeeringus leiavad kajastamist olemasolevad konfliktalad rohelise võrgustiku ning
tehniliste rajatiste vahel. Detailseid kasutustingimusi konfliktide vähendamiseks või
pehmendamiseks saab määrata iga konkreetse konfliktkoha jaoks tehtud uuringute ja
hinnangute alusel. Seega on konfliktide lahendamine peamiselt järgnevate planeeringute ning
konkreetsete projektide ülesanne.
Samuti on maakonnaplaneeringus kirjas, et omavalitsustel, kelle territooriumi raudtee läbib,
on vajalik üldplaneeringutes käsitleda raudtee ja rohelise võrgustiku ristumiskohti, tehes
koostööd raudteetaristu valdajaga, kelle ülesanne on need välja ehitada, tagamaks
väiksemate loomade rännuteed teetammis olevate truupide kaudu ja suurulukite pääsu üle
raudtee. Kui planeeritakse raudteed, sh ka olemasolevasse raudteekoridori, tuleb projektis
eraldi käsitleda loomade liikumisteid lähtuvalt rohelisest võrgustikust. Kui planeeringut ei
koostata, siis tuleb projekti koostamisel lähtuda üldplaneeringuga rohelisele võrgustikule
määratletud tingimustest.
Üldplaneeringu KSH aruande peatüki 3.2.5 “Rohevõrgustik” joonisel 3.10 on näha Vinni
valla haldusterritooriumil paikneva rohevõrgustiku konfliktalad. Samas peatükis on
selgitatud, et KSH raames teostati valla haldusterritooriumi ulatuses rohelise võrgustiku
analüüs. Rohevõrgustiku aluseks on põhimahus maakonnaplaneeringus toodud
rohevõrgustiku paiknemine, mida ÜP raames mõnevõrra lähtuvalt täpsusastmest korrigeeriti.
Peamiselt lisati sidususe tagamiseks kohaliku tasandi koridore. Rohevõrgustiku tugialast
võeti välja üldplaneeringus määratud tiheasutusalad. /.../ Lisaks arvestati Eesti
riigimaanteede loomaohtlikkuse 2009-2018 kaardirakenduses
(http://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/, 2020) esitatud olulisemate loomaõnnetuste
koondumiskohtade paiknemisega. Eesmärgiks võeti rohevõrgustiku ja maanteede ristumisel
arvata rohevõrgustiku alade hulka need loomaõnnetuste esinemise kohad, kus
kaardirakenduses toodud klastri tugevus on vähemalt 0,4.
Lähtudes maakonnaplaneeringu teemakäsitlusest, palume määrata üldplaneeringus rohelisele
võrgustikule seatavad maakasutus- ja ehitustingimused eraldi ka konfliktaladele ning kanda
rohelise võrgustiku konfliktalad ka üldplaneeringu joonisele.
2.22. Teeme ettepaneku lisada üldplaneeringu seletuskirja peatükk, kus on kokkuvõtlikult
toodud maakonnaplaneeringu täpsustamise ettepanekud. On oluline, et üldplaneeringu
materjalidest selguks üheselt mõistetavalt ja konkreetselt, kas üldplaneeringuga tehakse
ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustamiseks või muutmiseks (sealhulgas nii
maakonnaplaneeringu jooniste kui ka seletuskirjas toodud tingimuste), millises ulatuses ning
millised on kummalgi juhul põhjendused ja kaalutluse käik.
9
3. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu
3.1. Seletuskirja ja jooniste sidusus ning üheselt mõistetavus
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud
pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,
proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lõige 1 sätestab, et
haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Isik peab saama aru, millised teda mõjutavad
tingimused võivad planeeringust tuleneda. Planeeringu selguse ja üheselt mõistetavuse
olulisust on selgitatud planeerimisseaduse seletuskirjas2.
PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. PlanS § 3
lõike 3 kohaselt esitatakse planeeringu seletuskirjas planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil
põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud
planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Joonised väljendavad analüüsi ja
uuringute ning põhjaliku planeerimismenetluse tulemusel valminud terviklikku
lõpplahendust. Joonistel ei saa kujutada kaalutlusi, miks teatud lahendus otsustati kehtestada.
Vastavaid kaalutlusi saab aga selgitada ja kirjeldada seletuskirjas3.
Tuginedes eeltoodule leiame, et koostatava Vinni valla üldplaneeringu eelnõu seletuskirjas ja
joonistel on ebakõlasid, mis vajavad enne üldplaneeringu vastuvõtmist parandamist:
3.1.1. Palume korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5 “Maakasutuse juhtotstarbe
määramine” ja üldplaneeringu joonise nr 1 “Põhijoonis” leppemärkide hulgas olevate
maakasutuse juhtotstarvete nimetused ühtseks. Näiteks on üldplaneeringu seletuskirjas
märgitud “maalise asustuse maa-ala (MA)”, “tootmise ja äri maa-ala (Ä/T)”, “virgestuse maa-
ala (P;PE)” ja “aianduse maa-ala (MA)”, kuid põhijoonisel on kirjas “maaline asustus (MA)”,
“tootmise ja äri maa-ala (T/Ä)”, ”virgestuse maa-ala (P)” ja “aianduse maa-ala (AM)”.
3.1.2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.17 “Maalise asustuse maa-ala (MA)” on öeldud,
et maalise asustusega maa-alal kehtivad lisaks allpool toodud nõuetele väärtusliku
põllumajandusmaa, rohevõrgustiku, väärtusliku maastiku lisatingimused. Kuna maalise
asustuse ala juhtotstarve võimaldab erinevate eelnevate juhtotstarvete kooskasutust, siis tuleb
segahoonestuse maa-alale kavandatava maaüksuse iseloomust lähtuvalt järgida vastava
juhtotstarbe täiendavaid tingimusi.
Palume selgitada, mida on mõeldud “erinevate eelnevate juhtotstarvete kooskasutuse
võimaldamise all maalise asustuse alal”.
3.1.3. Üldplaneeringu KSH aruande peatükis 3.5.4 “Jäätmemajandus” on öeldud, et lisaks
Lääne-Viru Jäätmekeskusele ja Laekvere ohtlike jäätmete kogumispunktile täiendavaid
jäätmejaamasid valda ei kavandata. Samas on üldplaneeringu seletuskirja peatükis 8
“Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste
määramine” märgitud, et Laekvere alevikus on planeeritud jäätmejaama ehitamine Töökoja
tee 1 maaüksusele.
2
Planeerimisseaduse seletuskiri lk 17, kättesaadav lingilt
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus/
3
Planeerimisseaduse seletuskiri lk 18, kättesaadav lingilt
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus/
10
Eeltoodust tulenevalt palume korrigeerida üldplaneeringu lahendust.
3.1.4. Juhime tähelepanu asjaolule, et ORME nimekirja on Vabariigi Valitsuse 01.10.2015
määruse nr 102 “Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri” punkti 4 kohaselt kantud
tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses,
mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Tuulepargi mõiste sisustamisel
tuleb seega lähtuda „Võrgueeskirjast“, mille § 2 lõige 19 kohaselt on tuulepark mitmest
elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest
seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.
Täpsemat teavet ORME planeerimise kohta leiab aadressilt https://planeerimine.ee/aktid-ja-
kohtulahendid/orme-planeerimine/.
3.1.5. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 14 “Kallasrajale avaliku juurdepääsu asukohtade
ja tingimuste määramine” on nimetatud kallasrajale juurdepääsu üldise asukohana Mõdriku
paisjärveni viiv tee Mõdriku külas. Juhime tähelepanu sellele, et üldplaneeringu joonisel nr 1
“Põhijoonis” ei ole nähtav planeeritud avalik juurdepääs kallasrajale, mistõttu tuleb see sinna
lisada.
3.1.6. Üldplaneeringu seletuskirja parema loetavuse ja kasutatavuse eesmärgil palume vaadata
üle põhimõtete ja tingimuste esitamise struktuur ning selle ühtne läbiv kasutus. Märgime, et
tingimusi ei ole antud kõikjal, kus neid andma peaks (näiteks äri- ja teenindusettevõtte maa-
ala, ühiskondliku ehitise maa-ala, korterelamu maa-ala, tootmise ja äri maa-ala, tootmise maa-
ala, riigikaitse maa-ala maakasutuse juhtotstarvete juures).
Palume tuua kõikide (seal, kus on otstarbekas) maakasutuse juhtotstarvete puhul välja
maksimaalne ehitusmaht, hoonestuse kõrguspiirang, haljastusnõuded ja krundi
minimaalsuurus või põhjendada selliste tingimuste puudumist. Selgitame, et tulenevalt PlanS
§ 142 lõike 1 punktist 2, on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga
muutmine üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi
minimaalsuuruse vähendamine ning detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude
muutmine.
3.1.7. Vastavalt PlanS § 75 lõike 1 punktile 27 on üldplaneeringu ülesandeks
maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine.
Tiheasustusala mõiste on Vinni valla üldplaneeringus maareformiseaduse § 7 lg 4 tähenduses.
Tiheasustusega alade määramise ülesanne ei seondu ruumilise arengu suunamisega, vaid
nende määramine on vajalik maareformiseaduse § 7 rakendamiseks maade tagastamisel ja
erastamisel. Sellest tulenevalt palume põhjendada, miks ei ole Vinni valla üldplaneeringus
määratud tiheasustusalasid looduskaitseseaduse tähenduses. Palume lisada vastav põhjendus
üldplaneeringu seletuskirja.
3.1.8. Palume kasutada läbivalt ühesuguseid mõisteid nii üldplaneeringu seletuskirjas,
joonistel kui ka KSH aruandes, so planeerimisseaduse, maakonnaplaneeringu ja soovitavalt
üldplaneeringu koostamise nõustiku kohaseid mõisteid. Segadust tekitab, millal kasutatud
mõisted on samatähenduslikud ning millal mitte. Näiteks
tiheasustus/tiheasustusala/tiheasustusega ala, linnaline ala/linnalise asustusega ala,
maaüksus/katastriüksus/kinnistu. .
3.1.9. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5 “Maakasutuse juhtotstarbe määramine” on
kirjas, et detailplaneering ja maakasutustoimingud loetakse üldplaneeringu kohaseks, kui
11
need vastavad vähemalt 60% ulatuses üldplaneeringus esitatud maakasutuse põhimõtetele
ning seda ruumiliselt tervikliku piirkonna ulatuses. Ruumiliselt terviklikuks piirkonnaks
loetakse antud üldplaneeringu mõistes põhijoonisel kujutatud, kindlat maakasutuslikku
tähendust omava tähistatud värviga katkematult kaetud ala. Erandina käsitletav osa võib olla
osakaal katastriüksusest või ka iseseisev katastriüksus üldplaneeringus kujutatud ruumiliselt
tervikliku piirkonna sees.
Palume selgitada, mida tähendab vastavus üldplaneeringus esitatud maakasutuse põhimõtetele
(kas selle all on mõeldud vastavust üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvetele).
3.1.10. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 25 “Detailplaneeringu koostamise kohustusega
alade või juhtude määramine” on öeldud, et üldplaneeringuga määratakse vaid
detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud, milleks on hajaasustuses maa-ala jagamine
enam kui neljaks elamumaa katastriüksuseks elamuehituse eesmärgil (detailplaneeringut ei
loeta seejuures üldplaneeringut muutvaks) ning maalise asustuse maa-alal uue üle 1000 m2
suletud netopinnaga hoone kavandamisel (detailplaneeringut ei loeta seejuures
üldplaneeringut muutvaks).
Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.1 “Hajaasustusega piirkondade üldiste
ehitustingimuste määramine” on märgitud, et hajaasustuse arengu puhul on oluline säilitada
olemasolevat hajusat asustusstruktuuri ja üldplaneeringus käsitletud väärtusi lähtudes
konkreetse objekti kontaktvööndist. Samas ütleb seletuskirja peatükk 5.17 “Maalise-asustuse
maa-ala (MA)”, et maaline ala hõlmab endas metsa-, põllu- ja teisi looduslikke kõlvikuid koos
hajali paiknevate hoonegruppidega, mis siin-seal moodustavad väiksemaid külakeskuseid.
Märgime, et maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.7 “Maalised piirkonnad” on ühe
maalise piirkonna arendamise põhimõttena toodud välja see, et maalistes piirkondades tuleb
uue hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja kujunenud asustus- ja
hoonestusstruktuuri.
Lähtudes eeltoodust palume hinnata, kas eelnevalt nimetatud tingimustel üldplaneeringu
kohaste detailplaneeringute koostamine on mõistlik.
3.1.11. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.7 “Maalised piirkonnad” on linnalise
asustusega ala ruumilise arengu põhimõttena toodud välja see, et linnaline asula võib oma
piiridest välja kasvada ainult juhul, kui see on loogiline maastikuliselt, logistiliselt või
kogukondlikult. Linnalise asula laiendamist ei tohi kavandada väärtuslikule
põllumajandusmaale ega metsaalale.
Üldplaneeringu joonisest nr 1 “Põhijoonis” nähtub, et Rakvere linnapiiri ja ümbersõidu
vaheline ala (Piira küla) on planeeritud tiheasustusalaks ning teisel pool ringteed hajaasustuse
eripiirkonnaks (Mõdriku, Vetiku, Kakumäe, Mäetaguse ja Piira külad), ülejäänud asustus aga
hajaasustusalaks. Samas on üldplaneeringu seletuskirjas öeldud, et Vinni-Pajusti alevike ja
Piira küla planeeritud tiheasustusala puhul on tegemist maakonnaplaneeringus määratud
linnalise asustusega ala piiri täpsustamisega.
Sellest tulenevalt palume selgitada, miks on üldplaneeringus vajalik määrata hajaasustuse
eripiirkond, kuhu linnaga piirnev ehitustegevus saab laieneda.
3.1.12. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 18.2 “Väärtuslikud metsad” on toodud:
Üldplaneering määratleb kohaliku tähtsusega väärtuslike maastikena väärtuslikud metsa-
12
alad, kus kohalik omavalitsus soovib kaasa rääkida maastikupilti muutvate raiete osas.
Väärtuslike metsapiirkondade määratlemine on vajalik nii elanikkonna puhkeharjumuste
toetamiseks, mis edendab rahvatervist, kui avalikkuse poolt vaadeldavate ja intensiivsemalt
kasutatavate piirkondade omanäolisuse ja esteetilisuse säilimiseks. Oluline on säilitada
tiheasustusaladel eluterve ja roheline keskkond koos oma liigirikkuse, ökoloogilise
mitmekesisuse ja elupaikadega pakkudes vaimu värskenduse kõrval ka erinevaid võimalusi
puhkamiseks ja sportimiseks.
Väärtuslike metsade kohaliku tähtsusega väärtusliku maastikuna määramine vajab selgemat
põhjendamist. Üldplaneeringu jooniselt selgub, et mitmed väärtusliku metsa alad asuvad
terves ulatuses väärtusliku maastiku alal. Kaalumist vajab, kas väärtuslikku metsa on
otstarbekam käsitleda osana väärtuslikust maastikust või rohealana või määrata
üldplaneeringus eraldi väärtusliku metsana, milline lahendus vastab kõige paremini
eesmärkidele ja tagab planeeringu õiguskindluse.
Üldplaneeringu seletuskirjas on väärtusliku metsa aladele sätestatud kohustus kooskõlastada
kõik uuendusraiete metsateatised.
Metsaseaduse § 42 lõige 3 sätestab, et planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks
määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie
kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Planeerimisseaduse
mõistes on roheala loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala linnas kui
asustusüksuses, alevis ja alevikus ning küla tiheasustusega alal.
PlanS § 75 lõike 1 punkt 14 kohaselt määratakse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga
rohealad ning seatakse nende kaitse- ja kasutustingimused. Tingimus on sobilik (ehk sellel
oleks õigusaktist tugi) eeldusel, et määratud on rohealad planeerimisseaduse mõistes ja need
rohealad asuvad tõesti alevikus ning küla tiheasustusega alal. Vinni valla üldplaneeringuga on
määratud tiheasustusaladel roheala juhtotstarbega maa-alad. Väärtuslikud metsad on
üldplaneeringus määratud valdavalt tiheasustusala kõrvale. Väljaspool alevikke ja küla
tiheasustusega ala paiknevate rohealade osas ei ole tingimus ilmselt asjakohane.
Kuna väärtuslike metsade teema käsitlemine väärtuslike maastikena üldplaneeringus on
uudne käsitlus, teeme ettepaneku ühiseks aruteluks, et saada täpsemat teavet käsitluse ajendist
ning arutleda väärtuslike metsade, kui väärtusliku maastiku ühe osa, määramise põhjenduste
ja seotud tingimuste seadmise teemal. Eesmärgiga tagada kehtestatava planeeringu
õiguskindlus ja vastupidavus vaidlustele.
3.1.13. Seletuskirja peatükis 31 “Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused” on
allmärkusena toodud, et mõistete käsitlusel on aluseks võetud Pärnu linna üldplaneeringus
toodud mõisted, mida on vastavalt vajadusele täiendatud ja töödeldud. Palume selgitada,
millest tulenevalt on selline allmärkus.
3.1.14. Märgime, et üldplaneeringu seletuskirja peatükkide 20 “Ehitusliku kultuurpärandi
säilitamine” ja 20.1 “Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised” sisu on sama. Palume
korrigeerida vastavaid peatükke.
3.1.15. Palume üldplaneeringu seletuskirjas tuua välja, millised varem kehtestatud
üldplaneeringud kaotavad kehtivuse pärast käesoleva üldplaneeringu kehtestamist.
13
3.1.16. Palume kaaluda interaktiivse kaardirakenduse kasutamise võimaldamist avaliku
väljapaneku toimumise ajal. Kaardirakendus võimaldab kasutajal infokihte sisse-välja
lülitada, luues parema arusaamise planeeritust. Pdf jooniste puhul on tegemist staatilise
kaardipildiga, mis on väga inforohked ja ei võimalda kasutajal alati leida vajalikku infot.
3.2. Seletuskirja sidusus lähteseisukohtadega ja alusuuringutega
3.2.1. Üldplaneeringu lähteseisukohtade punktis 6 “Ülevaade üldplaneeringuga teostatavatest
analüüsidest ja uuringutest” on kirjas, et üldplaneeringu koostamise käigus teostatakse allpool
loetletud analüüsid või uuringud: kergliiklusteede vajaduse hindamine; rohevõrgustiku
toimivuse analüüs ja piiride ning tingimuste täpsustamine; kohalike teede ja erateede
nimekirja koostamine ja ulatuse täpsustamine; elanikkonnale suunatud küsitlus:
rahvastikuprognoos asumite lõikes, mis võimaldab planeerida eluaseme ja taristute vajadust;
ettevõtjatele suunatud küsitlus, sh ettevõtluse ja tööhõive analüüs. Võimalikud täiendavad
uuringud määratakse vajadusel planeeringu koostamise käigus.
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded” § 2 lõike 1 kohaselt on planeeringu vormistatavad osad seletuskiri;
joonised, mis koosnevad esitluskujudest ja digitaalsetest kihtidest; ja planeeringu juurde
kuuluvad lisad. Sama määruse § 3 lõike 1 punkt 8 ja 9 sätestavad, et planeeringu seletuskirjas
märgitakse andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta ning planeeringu
sisukord, sealhulgas jooniste ja lisade nimekiri.
Eeltoodust tulenevalt palume lisada nimetatud uuringud, analüüsid ja küsitlused
üldplaneeringu materjalidele (sh avalikustada need valla veebilehel). Samuti palume lisada
materjalide hulka uuring „Taastuvenergia tootmist suunavate tingimuste täpsustav analüüs
Vinni vallas“.
3.2.2. Vinni, Rakvere, Tapa, Haljala, Viru-Nigula ja Väike-Maarja valdade üldplaneeringute
koostamise raames viidi läbi Lääne-Viru kohalike omavalitsuste liikuvusuuring, milleks saadi
rahalist toetust Euroopa Liidu Sotsiaalfondi meetmest “Kohalik ja regionaalne
arendusvõimekus” läbi üldplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside
taotlusvooru. Üldplaneeringus puudub viide nimetatud uuringule.
3.3. Seletuskirja sidusus keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega
KeHJS § 32 tulenevalt võetakse üldplaneeringu koostamisel arvesse KSH tulemusi.
3.3.1. KSH peatükis 3.2.3 “Kaitstavad loodusobjektid” on tabelis 3.6 toodud puhvrid ja
tingimused, mida tuleb täita järgnevas detailplaneeringu etapis. Palume lisada tabel 3.6 või
siis ainult tabelis toodud tingimused üldplaneeringusse.
Samas peatükis on toodud meede:
Tuuleparkide arendamiseks sobilike alade määratlemisel tuleks kasutada tabelis 3.6 esitatud
puhvreid ja seatud tingimusi. Riskide maandamiseks linnustikule on asjakohane arvestada
linnustiku puhul nende elupaika (pesituspaika) jõudva müratasemega 40 dB(A) ning
häiringute suhtes pelglikumate liikide (nt kotkaliigid ning must-toonekurg) osas
müratasemega 35 dB(A). Seejuures arvestades müra kumuleeruvat mõju. Seega, kui
kavandatava tuulepargi müra modelleerimine näitab, et vastav müratase on saavutatav
väiksematel kaugustel, kui tabelis 3.6 esitatud puhvrid, siis võib ka antud puhvreid
14
vähendada, arvestades siiski ka konkreetse liigi spetsiifikaga. Nt kotkaliikide puhul peab
täpsemalt hindama mõjusid seoses vastava liigi nö kodupiirkonna suurusega.
Palume lisada tingimus üldplaneeringusse.
3.3.2. KSH peatükis 3.2.4.6. “Leevendavad meetmed ja nende tõhusus Natura-alade
terviklikkuse säilimise ja kaitse eesmärkide saavutamise ning kaitsekorralduslikult oluliste
liikide soodsa seisundi tagamise seisukohast” on öeldud:
Loodus- ja linnualade lähedusse võimalike tuuleparkide arendusalade (TU1, TU3-TU6, TU8-
TU11, TU15, TU17-TU22) kavandamisel (joonis 3.8) tuleb arvestada KSH aruande peatükis
3.2.3 tabelis 3.6 toodud asjakohaseid tingimusi.
Mõdriku-Roela loodusala lähedusse kavandatud võimalik tuulepargi arendusala (TU1)
juurdepääsutee tuleb rajada lõuna-ida suunalt ehk mitte läbi loodusala.
Palume lisada nimetatud tingimused üldplaneeringusse.
3.3.3. KSH peatükis 3.3.2 “Kultuuriväärtused ja pärandkultuuriobjektid” on toodud
leevendava meetmena XX sajandi arhitektuuri nimekirja kuuluvate objektide lammutamise
soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda
objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise vajadust või kaasata amet juba
mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti edasisse saatusesse. Palume lisada
tingimus üldplaneeringusse.
3.3.4. KSH peatükis 3.4.3 “Inimeste tervis ja heaolu (sh müra ja välisõhu kvaliteet)” on toodud
soovitus arvestada olulisemate puhke- ja virgestusalade, kalmistute ning tuuleparkide
vaheliseks puhveralaks 500 m. Puhverala on võrreldes elamute juures soovitatuga väiksem,
kuna inimesed ei viibi nendel aladel pidevalt. Ka siinkohal on asjakohane juhtumispõhiselt
kontrollida müra modelleerimisega müranormidele vastavust. Palume kaaluda tingimuse
lisamist üldplaneeringusse.
II Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine
PlanS § 81 lõikest 3 tulenevalt on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud
ametnikul õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja
kaasatavatele isikuid ning asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või
keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata.
Planeeringumaterjalidest nähtub, et Vinni valla üldplaneering koos KSH aruandega on
esitatud kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile, Maaeluministeeriumile,
Keskkonnaametile, Maa-ametile, Transpordiametile, Muinsuskaitseametile, Päästeametile,
Põllumajandus- ja Toiduametile, Terviseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja naaberomavalitsustele ning arvamuse andmiseks
võrguvaldajatele, Kaitseliidule, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Eesti
Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele, MTÜ-le Eesti
Erametsaliit, MTÜ-le Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Põllumajandusuuringute Keskusele,
MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus, AS-le Eesti Raudtee, Vinni valla mittetulundusühingutele
ja ettevõtetele.
15
Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest, võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö
tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse
ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea
Rahandusministeerium vajalikuks määrata Vinni valla üldplaneeringule täiendavalt
koostöötegijaid ega kaasatavaid isikuid.
Planeeringumaterjalidest nähtub, et üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikul
väljapanekul arvamusi esitanud Männiku Teravili OÜ ja Mehis Rebane OÜ ei ole teavitatud
võimalusest üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust avaldada. Palume
teavitada nimetatud isikuid võimalusest Vinni valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu
kohta arvamust avaldada.
Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik
isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud
üldplaneeringu koostamisel.
Palume saata vastus eeltoodud ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta ning hoida
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonda kursis üldplaneeringu menetlusega ja
teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Teavitused saata e-posti aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
16