dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Vinni valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine

Rahandusministeerium · 10. veebruar 2022
Viit
14-11/8914-6
Registreeritud
10. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Vinni Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus (Jõgeva ja Tartu maakond))

Failid

  • 📎14-118914-6 10.02.2022 Väljaminev kiri.asice521 KB

Sisu (failidest)

Vinni Vallavalitsus Teie 13.12.2021 nr 7-1/42-1 [email protected] Meie 10.02.2022 nr 14-11/8914-6 Arvamus Vinni valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine Vinni Vallavalitsus esitas 13.12.2021 kirjaga nr 7-1/42-1 Vinni valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks ning § 81 lõike 3 alusel täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Rahandusministeerium pikendas arvamuse andmise tähtaega kuni 11.02.2021 seoses täiendava menetlusaja vajadusega. Vinni valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Vinni Vallavolikogu 27.06.2018 otsusega nr 83. Üldplaneeringu eesmärgiks on ühinenud valla territooriumil ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine järgnevateks aastateks. Planeeritavaks alaks on Vinni valla territoorium. Vinni valla arengut suunab riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+. I Arvamus Vinni valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõudele 1. Üldplaneeringu vastavus planeerimisseadusele PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet planeerimismenetluse ja planeeringu kohta. 1.1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõige 7 sätestab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise teade peab sisaldama vähemalt KeHJS § 35 lõikes 5 nimetatud teavet. Eeltoodust tulenevalt palume Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 täiendada Ametlikes Teadaannetes 15.06.2018 avaldatud teadet Vinni valla üldplaneeringu ja selle KSH algatamise kohta. 1.2. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 04.11.2020 – 04.12.2020 ning avalikud arutelud toimusid 11.01 ja 12.01.2021. PlanS § 82 lõige 8 sätestab, et üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üldplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Samuti sätestab PlanS § 83 lõige 3 muuhulgas, et avalikul arutelul tutvustab üldplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta. Planeeringumaterjalidest nähtub, et Vinni Vallavalitsus ei andnud põhjendatud seisukohta arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aega ja kohta teada 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalike arutelude toimumise aeg ja koht teatati üldplaneeringu koostamise osapooltele varasemalt koos avaliku väljapaneku toimumise teatega (19.10.2020). Märgime, et arvamuste esitajatele kirjaliku seisukoha edastamine pärast avalike arutelude toimumist ei andnud võimalust Vinni valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikel aruteludel sisulise arutelu tekkeks, kuna arvamuse esitajad ei olnud teadlikud kohaliku omavalitsuse seisukohtadest. Planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid tuleb järgida. 1.3. Juhime tähelepanu, et pärast üldplaneeringu ja KSH aruande vastuvõtmist tuleb PlanS §- st 87 tulenevalt avalikust väljapanekust teavitada koostöötegijaid ja kaasatavaid hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Samuti teatada üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast vallalehes, samuti maakonnalehes ning valla veebilehel hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Täiendavalt juhime tähelepanu PlanS § 87 lõikele 3, mille kohaselt koos üldplaneeringuga avalikustatakse üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused. Avalikule väljapanekule esitatavast üldplaneeringust peavad selguma esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused, üldplaneeringu elluviimise tingimused ja muud üldplaneeringut selgitavad asjaolud. 2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule Kõrgema taseme planeeringud seavad kaalutluspiirid madalama taseme planeeringutele. Üldplaneeringu kontekstis tähendab see eelkõige lähtumist maakonnaplaneeringust, et tagada kohaliku planeeringu ja riiklikke huve väljendava planeeringu ning strateegiliste dokumentide kooskõla. Üldplaneeringu koostamisel sobitatakse kohaliku omavalitsuse arenguvisioonid riigi ja maakonna tasandi üldiste arengupõhimõtete ja suundumustega. Vastavalt PlanS § 55 lõikele 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Eristada tuleb maakonnaplaneeringuga antavaid tingimusi ja suuniseid. Tingimused on üldplaneeringu koostamisel järgimiseks ja täpsustamiseks. Suuniste osas on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus kaaluda nende järgimise ulatust ning kohandamist kohaliku omavalitsuse vajadustele vastavaks. Kaalutluste alusel tehtud valikuid tuleb põhjendada1. 1 Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Rahandusministeerium, mai 2018 https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf 2 Eeltoodust tulenevalt palume tähelepanu pöörata järgmiste Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ kehtestatud suunistele ja tingimustele, mida ei ole koostatavas üldplaneeringus piisavalt käsitletud: 2.1. Üldplaneering tugineb maakonnaplaneeringus esitatud keskuste võrgustikule. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3 “Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine” on kasutatud maakonnaplaneeringust tulenevaid keskustega seotud mõisted, kuid ei ole selgitatud mõistete tähendust. Teeme ettepaneku tuua seletuskirjas välja maakonnaplaneeringust tulenevad keskustega seotud mõistete selgitused: maakondlik keskus, kohalik keskus ja lähikeskus. Samuti palume selgitada, mida tähendab seletuskirja joonisel 1 tähistatud “tihedam hajaasustuse piirkond” ja “linnaline ala”. 2.2. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5.4 “Maavarad” on ühe maavarade kaevandamise üldise põhimõttena toodud, et väärtusliku põllumajandusmaa ja väärtusliku maastiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Palume kaaluda eeltoodud tingimuse lisamist väärtusliku maastiku kaitse- ja kasutustingimuste hulka. Juhime tähelepanu maakonnaplaneeringus öeldule, et maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel ja väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja kultuuriväärtustele. 2.3. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5 „Jalg- ja jalgrattateed“ on kirjeldatud nende planeerimise üldiseid põhimõtteid, eraldiseisvate jalg- ja jalgrattateede planeerimise põhimõtteid ning mida tuleb arvestada jalg- ja jalgrattateede kavandamisel, samuti on käsitletud valgustuse, jalgrattaparklate, puhkekohtade, tähistamise ja ohutuse tagamise teemad. Palume kaaluda eelnimetatud põhimõtete üldplaneeringu seletuskirja lisamist või nende täpsustamist. 2.4. Maakonnaplaneeringu joonisel nr 3 “Kergliiklusteed ja puhkekohad” on näidatud Ulvi küla juures planeeritav jalg- ja jalgrattatee II eelistus, Laekvere aleviku ümbruses planeeritavad I, II ja III eelistused ning Venevere küla juures planeeritav I eelistus. Palume lisada üldplaneeringusse põhjendused, miks ei ole osasid maakonnaplaneeringuga planeeritud jalg- ja jalgrattateelõike üldplaneeringuga kavandatud. Kergliiklusteede kavandamisel palume tuua välja ka seosed kehtiva Vinni, Rakvere ja Rägavere valla kergliikluse teemaplaneeringus kehtestatuga. On oluline, et üldplaneeringu materjalidest selguks üheselt mõistetavalt ja konkreetselt, kas üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustamiseks või muutmiseks 3 (sealhulgas nii maakonnaplaneeringu jooniste kui ka seletuskirjas toodud tingimuste), millises ulatuses ning millised on kummalgi juhul põhjendused ja kaalutluse käik. 2.5. Maakonnaplaneeringu peatükis 5.1 “Maanteetransport” on määratud üldised maanteede trassikoridoride kasutustingimused. Üks tingimus ütleb, et arvestades riigiteede võimalikku teemaa laiendamise vajadust teede rekonstrueerimise käigus, kaaluda üldplaneeringu koostamisel riigiteedele 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndite määramise vajadust äärmise sõiduraja välimisest servast tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseks teede õgvendusteks ja laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede püsivust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m. Maakasutustingimuseks seada, et tehnilises vööndis ehitustegevuse planeerimisel tuleb tee ohutuse tagamiseks kaasata Maanteeamet (praegune Transpordiamet). Sellest tulenevalt palume kaaluda eeltoodud tingimuse lisamist üldplaneeringu seletuskirja. 2.6. Maakonnaplaneeringu jooniselt nr 1 “Toimepiirkonnad, ühendused ja taristu” nähtub Kabala transpordisõlm. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1 “Ühistranspordi korraldamine” on toodud ühe ühistranspordi korraldamise põhimõttena välja see, et oluline on arendada ja välja ehitada transpordisõlmesid, kus on võimalik ümber istuda sama või teise liigi transpordivahendile ja mis võimaldavad ühendusi maakonnaüleselt kui ka paremat liikluskorraldust maakonnasiseselt. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1 “Maanteetransport” on määratud üheks üldiseks maanteede trassikoridoride kasutustingimuseks see, et transpordisõlmede arendamisel on oluline integreerida kohalik ja kaugbussiliiklus - ühildades liikumisgraafikud, lühendades seejuures busside ooteaega. Välja tuleb arendada ka parklad ning kasutajasõbralikud ootepaviljonid. Ka üldplaneeringu koostamise nõustiku peatükis “Raudtee, kergrööbastee, sadama, lennuvälja ja kopteriväljaku kavandamine” on märgitud, et liikuvusvõrgustiku kasutajamugavuse lähtekohaks on ühilduvus teiste transpordiliikidega. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata nii pargi-reisi-parklate ning rattaparklate rajamise vajadusele kui ka reisijaamadesse viivatele kergliiklusteedele. Palume selgitada, kuidas on koostatavas üldplaneeringus arvestatud Kabala transpordisõlme kujunemisega, sealhulgas parkimisvõimaluste rajamisega. Palume kaaluda pargi- ja reisi parklate (nii autodele kui ka jalgratastele) rajamise vajadust suuremate bussi/raudteejaamade juurde. Samuti teeme ettepaneku kaaluda üldiste parklate rajamise tingimuste määramist üldplaneeringus. 2.7. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.2 “Väärtuslikud põllumajandusmaad” on toodud üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks ja tingimuste, alade täpsustamiseks. Ühe tingimusena on kirjas, et juhul, kui väärtuslikku põllumajandusmaad soovitakse kasutada põlevkivi, fosforiidi või metallitoorme kaevandamiseks, peab loa taotluse seletuskiri sisaldama teavet kaevandamisega kaasneva sotsiaalmajandusliku mõju kohta ning selle aluseks olevat analüüsi. Teiste maavarade osas kaalub sotsiaalmajandusliku mõju hindamise vajadust loa andja loa taotluse menetluse käigus. Samuti on kirjas, et juhul, kui väärtuslikku põllumajandusmaad soovitakse kasutada teistel eesmärkidel ja kui 4 põllumajandusmaa väärtus võib uue kasutuse käigus oluliselt väheneda, tuleb läbi viia võrdlev maakasutuse sotsiaalmajanduslik analüüs. Palume kaaluda eeltoodud tingimuste lisamist üldplaneeringu seletuskirja. Samuti palume selgitada üldplaneeringu seletuskirja peatükis 17 “Väärtuslike põllumajandusmaade määramine”, mida tähendab lauses elamu ehitatakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi servaalal paiknevale muu siht- või kuni 0,5 hektari suurusele alale mõiste “muu sihtala”. 2.8. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5.1 “Muinsuskaitseobjektid” on märgitud, et lisaks kaitsealustele objektidele tuleb kaaluda XX sajandi arhitektuuripärandi ja pärandkultuuriobjektide väärtustamist ja vajadusel kaitse alla võtmist kohalikul tasemel. XX sajandi arhitektuuripärandi objektideks on tsaari-, vabariigi- ja nõukogudeaegsed ehitised: elamu-ja ärihooned, administratiivhooned, raudteejaamad jms. Info Lääne-Virumaa XX sajandi arhitektuuripärandi ja väärtuslike hoonete kohta leiab riiklikust kultuurimälestiste registrist https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture. Pärandkultuuriobjektideks võib lugeda eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavaid märke, mis on seotud asustuse kujunemisloo, maa ja rahva ajaloo, kogukonna ajalooga, traditsioonilise elulaadi, metsamajanduse ajaloo ning kohaliku töölaadiga (nt taluhoonete ajaloolised asukohad, kiviaiad, veskikohad, militaarrajatised, pärimustega seotud kivid, puud ja allikad jne). Maapärandi andmebaasist https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja saab infot tänaseni kasutuses olevate rehemajade kohta. Eeltoodust tulenevalt palume lisada üldplaneeringusse XX sajandi arhitektuuripärandi ja pärandkultuuriobjektide väärtustamise kaalutlused. 2.9. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5.1 “Muinsuskaitseobjektid” on kirjeldatud üldplaneeringus kultuurimälestiste arvestamise üldise põhimõttena seda, et mälestiste rühmale sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga maastik ning selle säilitamist tuleb kaaluda konfliktolukorras, nt kui maavarad ja kultuuriväärtused paiknevad ühes asukohas. Kui sellistes piirkondades soovitakse muuta senist maakasutust, tuleb arvestada seni veel leidmata arheoloogiapärandiga ning tagada võimalus seda uurida. Palume kaaluda eeltoodud tingimuse lisamist üldplaneeringu seletuskirja. 2.10. Üldplaneeringu joonisel nr 1 „Põhijoonis“ ja joonisel nr 2 “Lõunaosa põhijoonis” on näha, et I klassi väärtusliku maastiku Rakvere ning II klassi väärtuslike maastike Mõdriku- Roela ning Lavi-Põlula-Miila-Mõedaka-Võlumäe-Linnamäe piirid on võrreldes Lääne-Viru maakonnaplaneeringus sisaldunud väärtuslike maastike piiridega muutunud. Palume võrreldes maakonnaplaneeringus sisaldunud väärtuslike maastikega, esitada üldplaneeringus skeemid, mis kajastaksid väärtuslike maastike osas tehtavaid piiride täpsustusi ning piiride täpsustamise põhjendus. On oluline, et üldplaneeringu materjalidest selguks üheselt mõistetavalt ja konkreetselt, kas üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustamiseks või muutmiseks (sealhulgas nii maakonnaplaneeringu jooniste kui ka seletuskirjas toodud tingimuste), millises ulatuses ning millised on kummalgi juhul põhjendused ja kaalutluse käik. Ettepaneku kohta 5 seisukoha võtmisel on Rahandusministeeriumil, lisaks seletuskirjale, vajalik ka üldplaneeringu temaatiline vektorkiht (või kihid). 2.11. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1 “Väärtuslikud maastikud” on kirjas, et Lääne-Viru maakonna väärtuslikud maastikud määratleti esialgu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ”Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” koostamise raames. Suur osa seal sätestatud tingimustest ja teemadest on üle võetud käesolevasse planeeringusse ning sellega kaotab kehtivuse eelpool nimetatud planeering. Teemaplaneeringuga oli varasemalt määratletud ka kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud, kuid maakonnaplaneeringu koostamise käigus otsustati, et kohaliku tasandi väärtuslike maastike määramine on kohalike omavalitsuste pädevuses ning edaspidi määratakse need üldplaneeringutega. Kehtiva Vinni valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1 “Väärtuslikud maastikud” on öeldud, et väärtuslike maastike määramisel on arvestatud Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratud väärtuslike maastike piire ja kasutustingimusi. Väärtuslikeks maastikeks on üldplaneeringus määratud Mõdriku maastik, Roela maastik, Anguse maastik, Tudu maastik ja Kannastiku maastik ja Tudusoo maastik. Eeltoodust tulenevalt palume põhjendada, miks on üldplaneeringust välja jäetud mitu kohaliku tasandi väärtuslikku maastikku (nt Kannastiku, Tudusoo jms). 2.12. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.1 “Väärtuslikud maastikud” on toodud üldised kasutustingimused, mis ei ole arusaadavalt koostatavasse üldplaneeringusse sisse kantud. Näiteks on maakonnaplaneeringus öeldud, et ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus ei õgvendata, välja arvatud riigi põhi- ja tugimaanteed kui see tuleneb tee ohutumaks muutmise vajadusest ja tee klassile esitatud normidest. Uute ehitusalade ja joonehitiste kavandamisel ning rajamisel tuleb need paigutada maastikku nii, et maastiku väärtus ei kahaneks: hoonete ehitamisel või ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada traditsioonilisi materjale ja elemente; üldjuhul vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole elamuid rajatud; väärtuslikele maastikele maastikupilti oluliselt muutvaid objekte üldreeglina ei kavandata. Juhul kui osutub vajalikuks ja põhjendatuks kõrgrajatist (nt tuulegeneraatorid ja mobiilside mastid, kõrgepingeliinid jms) rajamine, tuleb koostada planeeringu või projekti koosseisus visuaalne analüüs; tööstus- ja majandushooned planeeritakse ja ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele; ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse ja selle vähendamisel või suurendamisel väärtuslikul maastikul peab arvestama väärtuslike maastike säilimise eesmärke. Lähtuda tuleb kohapealsetest looduslikest iseärasustest, üleujutusohust, maastikulistest ja looduslikest väärtustest ning ajaloolisel väljakujunenud ehitusjoonest; ette valmistada, korraldada ja hooldada puhkamiseks sobivaid alasid nii, et nende väärtus külastajate suure arvu või intensiivse kasutuse tõttu ei kannataks. Palume kaaluda eelnimetatud tingimuste üldplaneeringu seletuskirja sisse viimist. 2.13. Juhime tähelepanu asjaolule, et kehtiva Vinni valla üldplaneeringu joonisele “Maakasutusplaan” on kantud Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringust “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ka kauni vaatega teelõigud ja vaatekohad. Ilusa vaatega teelõigu leppemärk on kantud ka kehtivasse Rägavere valla üldplaneeringusse. 6 Palume kaaluda kauni/ilusa vaatega teelõikude ja vaatekohtade käsitlemist koostatavas Vinni valla üldplaneeringus. 2.14. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.1 „Elektrivõrgu areng“ on näidatud Rakvere-Püssi piirkonna elektrivõrgu rekonstrueerimise vajadus seoses koormuse kasvuga Rakvere linnas ja selle lähistel. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirjas olevalt jooniselt nr 11 on näha, et Vinni valla põhjaosa läbib demonteeritav elektriliin. Vinni valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 9.1 “Elektrivõrk” on kirjas, et 110 kV õhuliin Püssi-Rakvere L103 on kavas rekonstrueerida olemasolevas liinikoridoris. Eeldatav ehitusperiood on aastatel 2027-2029. Juhul, kui 220 kV õhuliin Püssi-Kiisa L206 otsustatakse demonteerida, siis rekonstrueeritakse Püssi-Rakvere L103 õhuliin endise Püssi-Kiisa L206 liinikoridoris. Uute liinikoridoride üldisi asukohti üldplaneeringuga ei määrata. Palume selgitada välja koostöös Elering AS-i ja Elektrilevi OÜ-ga Püssi-Kiisa L206 elektriliini demonteerimise perspektiivikus ning lisada tulemus üldplaneeringusse. 2.15. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.8 “Riigikaitse” on kirjas tingimused riigikaitseliste ehitistega arvestamiseks. Ühe tingimusena on öeldud, et harjutusväljade ja lasketiirude piiranguvöönditesse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovitatav rajada müratundlikke hooneid (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jne). Samuti seda, et tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamise kavandamisel on oluline võimalikult varajane koostöö Kaitseministeeriumiga, selleks et tagada riigikaitselise ehitise töövõime kui ka võimalused taastuva energia tootmiseks. Palume kaaluda eeltoodud tingimuse lisamist üldplaneeringu seletuskirja. 2.16. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.3 “Taastuvenergia” on nimetatud planeeringute koostamisel arvestatavad tingimused, milleks on sealhulgas määrata liitumiskohad põhivõrguga ning juurdepääsude võimalused. Palume kaaluda eeltoodud tingimuste üldplaneeringu seletuskirja lisamist. Samas peatükis on toodud ka järgmised põhimõtted: maakonna lõunaosas on seoses põllumajanduse intensiivse arenguga võimalus biogaasi või -kütuste kasutamiseks, kuid need on pigem lokaalsel tasandil ning lahendatavad üldplaneeringute või projekteerimistingimuste väljastamise kaudu kohalike omavalitsuste poolt; veekogude läheduses ja liikuva põhjaveega aladel on otstarbekas kaaluda maasoojuspumpade kasutamist asumite või hoonete soojavajaduse rahuldamiseks, mille reguleerimine toimub pigem üldplaneeringute tasandil. Palume kaaluda ka biogaasi või -kütuste ja maasoojusenergia arendamise tingimuste määramist koostatavas üldplaneeringus. 2.17. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4 “Roheline võrgustik” on rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks määratud kasutustingimuste seas mh öeldud, et rohelise võrgustiku tuumalal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tuumala toimimist; rohelise võrgustiku aladel üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja metsa raadamisest; uute ehitusalade valikul tuleb tagada rohelise võrgustiku toimimine. Üldplaneeringu KSH peatükis 3.2.5 “Rohevõrgustik” on öeldud: Võimalikud tuuleparkide alad jäävad osaliselt ka rohevõrgustiku aladele. Tulenevalt moodsate elektrituulikute kõrgusest ei pea tuuliku rootorit ümbritsev ala olema lagedaks raiutud. Vajalik on lagedat ala vaid tuuliku vundamendi ja ligipääsu tee ulatuses. Ülejäänud osas saavad puud metsaalal 7 tuuliku rootori labade all edasi kasvada. Sellised kõrged tuulikud paigutatakse tuulepargi ala sees teineteisest enam kui 500 m kaugusele (sageli 800-900 m kaugusele). Seega ei suurenda tuuleparkide rajamine elupaikade killustatust ega mõjuta oluliselt rohevõrgustiku toimivust. Palume lisada üldplaneeringu peatüki 9.4.1 “Tööstuslikud tuulepargid ja üksiktuulikud” tuulepargi arendusala ja tööstusliku üksiktuuliku püstitamise tingimuste hulka: detailplaneeringu koostamisel hinnata mõju rohelise võrgustiku toimivusele. 2.18. Planeeringulahendus peab võimaldama kavandatut ellu viia. Palume veenduda, kas elektrituulikute arendusalade kavandamine kattuvalt rohelise võrgustikuga (eriti tugialadega) üldplaneeringuga seatud tingimustel (vt tingimused rohevõrgustiku toimimiseks ptk 13) tagab, et nendel aladel tuuleparkide rajamiseks vajalike edasiste menetluste läbiviimine on reaalselt võimalik. Teeme ettepaneku kaaluda kohaliku omavalitsuse kaalutlusruumi täpsustamist, et tagada rohelise võrgustiku jätkuv toimimine kui ka tuulenergia alade elluviidavus. Üldplaneeringu elluviimisel otsuste kaalutlemist toetaks ka üldplaneeringu joonisel ja seletuskirjas toodud teave rohevõrgustiku struktuurielementide hierarhia kohta, ehk millise taseme tähtsusega elementidega (riikliku, piirkondliku või kohaliku tähtsusega element) on tegemist. 2.19. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4 “Roheline võrgustik” on toodud ühe rohelise võrgustiku tugiala kasutustingimusena see, et looduslike ja/või poollooduslike alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75% (lähtutakse tuumala pindalast planeeringu kehtestamise hetkest), ning ühe rohelise võrgustiku koridori kasutustingimusena see, et rohelises koridoris säilitatakse olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid. Juhime tähelepanu, et ainuüksi looduslike ja poollooduslike alade protsent ei võimalda üldplaneeringu tasandil tagada rohevõrgustiku toimivust. Ka Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis (2018) lk 54 on toodud: Nt ei saa pidada heaks üksnes nõuet säilitada 90% tugialast looduslikuna, kuna tugialal asuva kinnistu omanikul pole ülevaadet sellest, mida on teinud või plaanivad teha teised kinnistuomanikud; samuti ei pruugi sellist ülevaadet olla nt Maanteeametil teede planeerimisel. Tegemist on üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud üldprintsiibiga, mida tuleks konkreetsemate tingimuste abil täpsustada. Teeme ettepaneku täpsustada protsendiga seotud tingimust läbi teiste üldplaneeringus seatavate tingimuste, nii et seatavad tingimused koosmõjus tagavad üldplaneeringu elluviimisel (sh selle alusel ehitustegevuse kavandamisel), et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus rohevõrgustikus ei langeks alla maakonnaplaneeringus seatud protsendi. Ühtlasi peab olema üldplaneeringu ülevaatamisel võimalik hinnata, kas rohevõrgustik toimib (sh üheks indikaatoriks saab olla looduslike ja pool-looduslike alade protsent). Tulenevalt eeltoodust, palume selgitada, kuidas on üldplaneeringus mõistetud loodulikku ja pool- looduslikku ala. Pärast rohevõrgustiku elementide lisamist võib olla vajadus üle vaadata üldplaneeringu seletuskirja peatüki 13 tingimuste sisu arvestades rohevõrgustiku elemendi hierarhilist staatust ja elemendi eesmärki. Kuna see võib saada edaspidi oluliseks kaalutlemise kriteeriumiks projekteerimistingimuste andmise ja detailplaneeringu lähteülesande koostamisel. Täiendada üldplaneeringu seletuskirja rohevõrgustiku elementide eesmärgi kirjeldusega. 8 2.20. Üldplaneeringu peatükis 13 “Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine” on määratud tingimused kõigile rohevõrgustiku elementidele ühiselt. Lähtudes maakonnaplaneeringu teemakäsitlusest, palume eristada üldplaneeringus rohelisele võrgustikule seatavad maakasutus- ja ehitustingimused eraldi nii tugialadele, koridoridele kui ka konfliktaladele. Maakonnaplaneering eristab järgmised tingimused: tuumalade ja koridoride üldised kasutustingimused rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks; rohelise võrgustiku tuumala üldised kasutustingimused; rohelise võrgustiku koridori kasutustingimused ning tingimused konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks rohelise võrgustiku aladel. 2.21. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 “Roheline võrgustik” on kirjas, et planeeringus leiavad kajastamist olemasolevad konfliktalad rohelise võrgustiku ning tehniliste rajatiste vahel. Detailseid kasutustingimusi konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks saab määrata iga konkreetse konfliktkoha jaoks tehtud uuringute ja hinnangute alusel. Seega on konfliktide lahendamine peamiselt järgnevate planeeringute ning konkreetsete projektide ülesanne. Samuti on maakonnaplaneeringus kirjas, et omavalitsustel, kelle territooriumi raudtee läbib, on vajalik üldplaneeringutes käsitleda raudtee ja rohelise võrgustiku ristumiskohti, tehes koostööd raudteetaristu valdajaga, kelle ülesanne on need välja ehitada, tagamaks väiksemate loomade rännuteed teetammis olevate truupide kaudu ja suurulukite pääsu üle raudtee. Kui planeeritakse raudteed, sh ka olemasolevasse raudteekoridori, tuleb projektis eraldi käsitleda loomade liikumisteid lähtuvalt rohelisest võrgustikust. Kui planeeringut ei koostata, siis tuleb projekti koostamisel lähtuda üldplaneeringuga rohelisele võrgustikule määratletud tingimustest. Üldplaneeringu KSH aruande peatüki 3.2.5 “Rohevõrgustik” joonisel 3.10 on näha Vinni valla haldusterritooriumil paikneva rohevõrgustiku konfliktalad. Samas peatükis on selgitatud, et KSH raames teostati valla haldusterritooriumi ulatuses rohelise võrgustiku analüüs. Rohevõrgustiku aluseks on põhimahus maakonnaplaneeringus toodud rohevõrgustiku paiknemine, mida ÜP raames mõnevõrra lähtuvalt täpsusastmest korrigeeriti. Peamiselt lisati sidususe tagamiseks kohaliku tasandi koridore. Rohevõrgustiku tugialast võeti välja üldplaneeringus määratud tiheasutusalad. /.../ Lisaks arvestati Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse 2009-2018 kaardirakenduses (http://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/, 2020) esitatud olulisemate loomaõnnetuste koondumiskohtade paiknemisega. Eesmärgiks võeti rohevõrgustiku ja maanteede ristumisel arvata rohevõrgustiku alade hulka need loomaõnnetuste esinemise kohad, kus kaardirakenduses toodud klastri tugevus on vähemalt 0,4. Lähtudes maakonnaplaneeringu teemakäsitlusest, palume määrata üldplaneeringus rohelisele võrgustikule seatavad maakasutus- ja ehitustingimused eraldi ka konfliktaladele ning kanda rohelise võrgustiku konfliktalad ka üldplaneeringu joonisele. 2.22. Teeme ettepaneku lisada üldplaneeringu seletuskirja peatükk, kus on kokkuvõtlikult toodud maakonnaplaneeringu täpsustamise ettepanekud. On oluline, et üldplaneeringu materjalidest selguks üheselt mõistetavalt ja konkreetselt, kas üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustamiseks või muutmiseks (sealhulgas nii maakonnaplaneeringu jooniste kui ka seletuskirjas toodud tingimuste), millises ulatuses ning millised on kummalgi juhul põhjendused ja kaalutluse käik. 9 3. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu 3.1. Seletuskirja ja jooniste sidusus ning üheselt mõistetavus Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lõige 1 sätestab, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Isik peab saama aru, millised teda mõjutavad tingimused võivad planeeringust tuleneda. Planeeringu selguse ja üheselt mõistetavuse olulisust on selgitatud planeerimisseaduse seletuskirjas2. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. PlanS § 3 lõike 3 kohaselt esitatakse planeeringu seletuskirjas planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Joonised väljendavad analüüsi ja uuringute ning põhjaliku planeerimismenetluse tulemusel valminud terviklikku lõpplahendust. Joonistel ei saa kujutada kaalutlusi, miks teatud lahendus otsustati kehtestada. Vastavaid kaalutlusi saab aga selgitada ja kirjeldada seletuskirjas3. Tuginedes eeltoodule leiame, et koostatava Vinni valla üldplaneeringu eelnõu seletuskirjas ja joonistel on ebakõlasid, mis vajavad enne üldplaneeringu vastuvõtmist parandamist: 3.1.1. Palume korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5 “Maakasutuse juhtotstarbe määramine” ja üldplaneeringu joonise nr 1 “Põhijoonis” leppemärkide hulgas olevate maakasutuse juhtotstarvete nimetused ühtseks. Näiteks on üldplaneeringu seletuskirjas märgitud “maalise asustuse maa-ala (MA)”, “tootmise ja äri maa-ala (Ä/T)”, “virgestuse maa- ala (P;PE)” ja “aianduse maa-ala (MA)”, kuid põhijoonisel on kirjas “maaline asustus (MA)”, “tootmise ja äri maa-ala (T/Ä)”, ”virgestuse maa-ala (P)” ja “aianduse maa-ala (AM)”. 3.1.2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.17 “Maalise asustuse maa-ala (MA)” on öeldud, et maalise asustusega maa-alal kehtivad lisaks allpool toodud nõuetele väärtusliku põllumajandusmaa, rohevõrgustiku, väärtusliku maastiku lisatingimused. Kuna maalise asustuse ala juhtotstarve võimaldab erinevate eelnevate juhtotstarvete kooskasutust, siis tuleb segahoonestuse maa-alale kavandatava maaüksuse iseloomust lähtuvalt järgida vastava juhtotstarbe täiendavaid tingimusi. Palume selgitada, mida on mõeldud “erinevate eelnevate juhtotstarvete kooskasutuse võimaldamise all maalise asustuse alal”. 3.1.3. Üldplaneeringu KSH aruande peatükis 3.5.4 “Jäätmemajandus” on öeldud, et lisaks Lääne-Viru Jäätmekeskusele ja Laekvere ohtlike jäätmete kogumispunktile täiendavaid jäätmejaamasid valda ei kavandata. Samas on üldplaneeringu seletuskirja peatükis 8 “Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine” märgitud, et Laekvere alevikus on planeeritud jäätmejaama ehitamine Töökoja tee 1 maaüksusele. 2 Planeerimisseaduse seletuskiri lk 17, kättesaadav lingilt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus/ 3 Planeerimisseaduse seletuskiri lk 18, kättesaadav lingilt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus/ 10 Eeltoodust tulenevalt palume korrigeerida üldplaneeringu lahendust. 3.1.4. Juhime tähelepanu asjaolule, et ORME nimekirja on Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 “Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri” punkti 4 kohaselt kantud tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Tuulepargi mõiste sisustamisel tuleb seega lähtuda „Võrgueeskirjast“, mille § 2 lõige 19 kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Täpsemat teavet ORME planeerimise kohta leiab aadressilt https://planeerimine.ee/aktid-ja- kohtulahendid/orme-planeerimine/. 3.1.5. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 14 “Kallasrajale avaliku juurdepääsu asukohtade ja tingimuste määramine” on nimetatud kallasrajale juurdepääsu üldise asukohana Mõdriku paisjärveni viiv tee Mõdriku külas. Juhime tähelepanu sellele, et üldplaneeringu joonisel nr 1 “Põhijoonis” ei ole nähtav planeeritud avalik juurdepääs kallasrajale, mistõttu tuleb see sinna lisada. 3.1.6. Üldplaneeringu seletuskirja parema loetavuse ja kasutatavuse eesmärgil palume vaadata üle põhimõtete ja tingimuste esitamise struktuur ning selle ühtne läbiv kasutus. Märgime, et tingimusi ei ole antud kõikjal, kus neid andma peaks (näiteks äri- ja teenindusettevõtte maa- ala, ühiskondliku ehitise maa-ala, korterelamu maa-ala, tootmise ja äri maa-ala, tootmise maa- ala, riigikaitse maa-ala maakasutuse juhtotstarvete juures). Palume tuua kõikide (seal, kus on otstarbekas) maakasutuse juhtotstarvete puhul välja maksimaalne ehitusmaht, hoonestuse kõrguspiirang, haljastusnõuded ja krundi minimaalsuurus või põhjendada selliste tingimuste puudumist. Selgitame, et tulenevalt PlanS § 142 lõike 1 punktist 2, on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine ning detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine. 3.1.7. Vastavalt PlanS § 75 lõike 1 punktile 27 on üldplaneeringu ülesandeks maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine. Tiheasustusala mõiste on Vinni valla üldplaneeringus maareformiseaduse § 7 lg 4 tähenduses. Tiheasustusega alade määramise ülesanne ei seondu ruumilise arengu suunamisega, vaid nende määramine on vajalik maareformiseaduse § 7 rakendamiseks maade tagastamisel ja erastamisel. Sellest tulenevalt palume põhjendada, miks ei ole Vinni valla üldplaneeringus määratud tiheasustusalasid looduskaitseseaduse tähenduses. Palume lisada vastav põhjendus üldplaneeringu seletuskirja. 3.1.8. Palume kasutada läbivalt ühesuguseid mõisteid nii üldplaneeringu seletuskirjas, joonistel kui ka KSH aruandes, so planeerimisseaduse, maakonnaplaneeringu ja soovitavalt üldplaneeringu koostamise nõustiku kohaseid mõisteid. Segadust tekitab, millal kasutatud mõisted on samatähenduslikud ning millal mitte. Näiteks tiheasustus/tiheasustusala/tiheasustusega ala, linnaline ala/linnalise asustusega ala, maaüksus/katastriüksus/kinnistu. . 3.1.9. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5 “Maakasutuse juhtotstarbe määramine” on kirjas, et detailplaneering ja maakasutustoimingud loetakse üldplaneeringu kohaseks, kui 11 need vastavad vähemalt 60% ulatuses üldplaneeringus esitatud maakasutuse põhimõtetele ning seda ruumiliselt tervikliku piirkonna ulatuses. Ruumiliselt terviklikuks piirkonnaks loetakse antud üldplaneeringu mõistes põhijoonisel kujutatud, kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähistatud värviga katkematult kaetud ala. Erandina käsitletav osa võib olla osakaal katastriüksusest või ka iseseisev katastriüksus üldplaneeringus kujutatud ruumiliselt tervikliku piirkonna sees. Palume selgitada, mida tähendab vastavus üldplaneeringus esitatud maakasutuse põhimõtetele (kas selle all on mõeldud vastavust üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvetele). 3.1.10. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 25 “Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine” on öeldud, et üldplaneeringuga määratakse vaid detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud, milleks on hajaasustuses maa-ala jagamine enam kui neljaks elamumaa katastriüksuseks elamuehituse eesmärgil (detailplaneeringut ei loeta seejuures üldplaneeringut muutvaks) ning maalise asustuse maa-alal uue üle 1000 m2 suletud netopinnaga hoone kavandamisel (detailplaneeringut ei loeta seejuures üldplaneeringut muutvaks). Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.1 “Hajaasustusega piirkondade üldiste ehitustingimuste määramine” on märgitud, et hajaasustuse arengu puhul on oluline säilitada olemasolevat hajusat asustusstruktuuri ja üldplaneeringus käsitletud väärtusi lähtudes konkreetse objekti kontaktvööndist. Samas ütleb seletuskirja peatükk 5.17 “Maalise-asustuse maa-ala (MA)”, et maaline ala hõlmab endas metsa-, põllu- ja teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis siin-seal moodustavad väiksemaid külakeskuseid. Märgime, et maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.7 “Maalised piirkonnad” on ühe maalise piirkonna arendamise põhimõttena toodud välja see, et maalistes piirkondades tuleb uue hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri. Lähtudes eeltoodust palume hinnata, kas eelnevalt nimetatud tingimustel üldplaneeringu kohaste detailplaneeringute koostamine on mõistlik. 3.1.11. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.7 “Maalised piirkonnad” on linnalise asustusega ala ruumilise arengu põhimõttena toodud välja see, et linnaline asula võib oma piiridest välja kasvada ainult juhul, kui see on loogiline maastikuliselt, logistiliselt või kogukondlikult. Linnalise asula laiendamist ei tohi kavandada väärtuslikule põllumajandusmaale ega metsaalale. Üldplaneeringu joonisest nr 1 “Põhijoonis” nähtub, et Rakvere linnapiiri ja ümbersõidu vaheline ala (Piira küla) on planeeritud tiheasustusalaks ning teisel pool ringteed hajaasustuse eripiirkonnaks (Mõdriku, Vetiku, Kakumäe, Mäetaguse ja Piira külad), ülejäänud asustus aga hajaasustusalaks. Samas on üldplaneeringu seletuskirjas öeldud, et Vinni-Pajusti alevike ja Piira küla planeeritud tiheasustusala puhul on tegemist maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega ala piiri täpsustamisega. Sellest tulenevalt palume selgitada, miks on üldplaneeringus vajalik määrata hajaasustuse eripiirkond, kuhu linnaga piirnev ehitustegevus saab laieneda. 3.1.12. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 18.2 “Väärtuslikud metsad” on toodud: Üldplaneering määratleb kohaliku tähtsusega väärtuslike maastikena väärtuslikud metsa- 12 alad, kus kohalik omavalitsus soovib kaasa rääkida maastikupilti muutvate raiete osas. Väärtuslike metsapiirkondade määratlemine on vajalik nii elanikkonna puhkeharjumuste toetamiseks, mis edendab rahvatervist, kui avalikkuse poolt vaadeldavate ja intensiivsemalt kasutatavate piirkondade omanäolisuse ja esteetilisuse säilimiseks. Oluline on säilitada tiheasustusaladel eluterve ja roheline keskkond koos oma liigirikkuse, ökoloogilise mitmekesisuse ja elupaikadega pakkudes vaimu värskenduse kõrval ka erinevaid võimalusi puhkamiseks ja sportimiseks. Väärtuslike metsade kohaliku tähtsusega väärtusliku maastikuna määramine vajab selgemat põhjendamist. Üldplaneeringu jooniselt selgub, et mitmed väärtusliku metsa alad asuvad terves ulatuses väärtusliku maastiku alal. Kaalumist vajab, kas väärtuslikku metsa on otstarbekam käsitleda osana väärtuslikust maastikust või rohealana või määrata üldplaneeringus eraldi väärtusliku metsana, milline lahendus vastab kõige paremini eesmärkidele ja tagab planeeringu õiguskindluse. Üldplaneeringu seletuskirjas on väärtusliku metsa aladele sätestatud kohustus kooskõlastada kõik uuendusraiete metsateatised. Metsaseaduse § 42 lõige 3 sätestab, et planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Planeerimisseaduse mõistes on roheala loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala linnas kui asustusüksuses, alevis ja alevikus ning küla tiheasustusega alal. PlanS § 75 lõike 1 punkt 14 kohaselt määratakse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga rohealad ning seatakse nende kaitse- ja kasutustingimused. Tingimus on sobilik (ehk sellel oleks õigusaktist tugi) eeldusel, et määratud on rohealad planeerimisseaduse mõistes ja need rohealad asuvad tõesti alevikus ning küla tiheasustusega alal. Vinni valla üldplaneeringuga on määratud tiheasustusaladel roheala juhtotstarbega maa-alad. Väärtuslikud metsad on üldplaneeringus määratud valdavalt tiheasustusala kõrvale. Väljaspool alevikke ja küla tiheasustusega ala paiknevate rohealade osas ei ole tingimus ilmselt asjakohane. Kuna väärtuslike metsade teema käsitlemine väärtuslike maastikena üldplaneeringus on uudne käsitlus, teeme ettepaneku ühiseks aruteluks, et saada täpsemat teavet käsitluse ajendist ning arutleda väärtuslike metsade, kui väärtusliku maastiku ühe osa, määramise põhjenduste ja seotud tingimuste seadmise teemal. Eesmärgiga tagada kehtestatava planeeringu õiguskindlus ja vastupidavus vaidlustele. 3.1.13. Seletuskirja peatükis 31 “Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused” on allmärkusena toodud, et mõistete käsitlusel on aluseks võetud Pärnu linna üldplaneeringus toodud mõisted, mida on vastavalt vajadusele täiendatud ja töödeldud. Palume selgitada, millest tulenevalt on selline allmärkus. 3.1.14. Märgime, et üldplaneeringu seletuskirja peatükkide 20 “Ehitusliku kultuurpärandi säilitamine” ja 20.1 “Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised” sisu on sama. Palume korrigeerida vastavaid peatükke. 3.1.15. Palume üldplaneeringu seletuskirjas tuua välja, millised varem kehtestatud üldplaneeringud kaotavad kehtivuse pärast käesoleva üldplaneeringu kehtestamist. 13 3.1.16. Palume kaaluda interaktiivse kaardirakenduse kasutamise võimaldamist avaliku väljapaneku toimumise ajal. Kaardirakendus võimaldab kasutajal infokihte sisse-välja lülitada, luues parema arusaamise planeeritust. Pdf jooniste puhul on tegemist staatilise kaardipildiga, mis on väga inforohked ja ei võimalda kasutajal alati leida vajalikku infot. 3.2. Seletuskirja sidusus lähteseisukohtadega ja alusuuringutega 3.2.1. Üldplaneeringu lähteseisukohtade punktis 6 “Ülevaade üldplaneeringuga teostatavatest analüüsidest ja uuringutest” on kirjas, et üldplaneeringu koostamise käigus teostatakse allpool loetletud analüüsid või uuringud: kergliiklusteede vajaduse hindamine; rohevõrgustiku toimivuse analüüs ja piiride ning tingimuste täpsustamine; kohalike teede ja erateede nimekirja koostamine ja ulatuse täpsustamine; elanikkonnale suunatud küsitlus: rahvastikuprognoos asumite lõikes, mis võimaldab planeerida eluaseme ja taristute vajadust; ettevõtjatele suunatud küsitlus, sh ettevõtluse ja tööhõive analüüs. Võimalikud täiendavad uuringud määratakse vajadusel planeeringu koostamise käigus. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded” § 2 lõike 1 kohaselt on planeeringu vormistatavad osad seletuskiri; joonised, mis koosnevad esitluskujudest ja digitaalsetest kihtidest; ja planeeringu juurde kuuluvad lisad. Sama määruse § 3 lõike 1 punkt 8 ja 9 sätestavad, et planeeringu seletuskirjas märgitakse andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta ning planeeringu sisukord, sealhulgas jooniste ja lisade nimekiri. Eeltoodust tulenevalt palume lisada nimetatud uuringud, analüüsid ja küsitlused üldplaneeringu materjalidele (sh avalikustada need valla veebilehel). Samuti palume lisada materjalide hulka uuring „Taastuvenergia tootmist suunavate tingimuste täpsustav analüüs Vinni vallas“. 3.2.2. Vinni, Rakvere, Tapa, Haljala, Viru-Nigula ja Väike-Maarja valdade üldplaneeringute koostamise raames viidi läbi Lääne-Viru kohalike omavalitsuste liikuvusuuring, milleks saadi rahalist toetust Euroopa Liidu Sotsiaalfondi meetmest “Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus” läbi üldplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside taotlusvooru. Üldplaneeringus puudub viide nimetatud uuringule. 3.3. Seletuskirja sidusus keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega KeHJS § 32 tulenevalt võetakse üldplaneeringu koostamisel arvesse KSH tulemusi. 3.3.1. KSH peatükis 3.2.3 “Kaitstavad loodusobjektid” on tabelis 3.6 toodud puhvrid ja tingimused, mida tuleb täita järgnevas detailplaneeringu etapis. Palume lisada tabel 3.6 või siis ainult tabelis toodud tingimused üldplaneeringusse. Samas peatükis on toodud meede: Tuuleparkide arendamiseks sobilike alade määratlemisel tuleks kasutada tabelis 3.6 esitatud puhvreid ja seatud tingimusi. Riskide maandamiseks linnustikule on asjakohane arvestada linnustiku puhul nende elupaika (pesituspaika) jõudva müratasemega 40 dB(A) ning häiringute suhtes pelglikumate liikide (nt kotkaliigid ning must-toonekurg) osas müratasemega 35 dB(A). Seejuures arvestades müra kumuleeruvat mõju. Seega, kui kavandatava tuulepargi müra modelleerimine näitab, et vastav müratase on saavutatav väiksematel kaugustel, kui tabelis 3.6 esitatud puhvrid, siis võib ka antud puhvreid 14 vähendada, arvestades siiski ka konkreetse liigi spetsiifikaga. Nt kotkaliikide puhul peab täpsemalt hindama mõjusid seoses vastava liigi nö kodupiirkonna suurusega. Palume lisada tingimus üldplaneeringusse. 3.3.2. KSH peatükis 3.2.4.6. “Leevendavad meetmed ja nende tõhusus Natura-alade terviklikkuse säilimise ja kaitse eesmärkide saavutamise ning kaitsekorralduslikult oluliste liikide soodsa seisundi tagamise seisukohast” on öeldud: Loodus- ja linnualade lähedusse võimalike tuuleparkide arendusalade (TU1, TU3-TU6, TU8- TU11, TU15, TU17-TU22) kavandamisel (joonis 3.8) tuleb arvestada KSH aruande peatükis 3.2.3 tabelis 3.6 toodud asjakohaseid tingimusi. Mõdriku-Roela loodusala lähedusse kavandatud võimalik tuulepargi arendusala (TU1) juurdepääsutee tuleb rajada lõuna-ida suunalt ehk mitte läbi loodusala. Palume lisada nimetatud tingimused üldplaneeringusse. 3.3.3. KSH peatükis 3.3.2 “Kultuuriväärtused ja pärandkultuuriobjektid” on toodud leevendava meetmena XX sajandi arhitektuuri nimekirja kuuluvate objektide lammutamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise vajadust või kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti edasisse saatusesse. Palume lisada tingimus üldplaneeringusse. 3.3.4. KSH peatükis 3.4.3 “Inimeste tervis ja heaolu (sh müra ja välisõhu kvaliteet)” on toodud soovitus arvestada olulisemate puhke- ja virgestusalade, kalmistute ning tuuleparkide vaheliseks puhveralaks 500 m. Puhverala on võrreldes elamute juures soovitatuga väiksem, kuna inimesed ei viibi nendel aladel pidevalt. Ka siinkohal on asjakohane juhtumispõhiselt kontrollida müra modelleerimisega müranormidele vastavust. Palume kaaluda tingimuse lisamist üldplaneeringusse. II Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine PlanS § 81 lõikest 3 tulenevalt on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ning asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. Planeeringumaterjalidest nähtub, et Vinni valla üldplaneering koos KSH aruandega on esitatud kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Keskkonnaametile, Maa-ametile, Transpordiametile, Muinsuskaitseametile, Päästeametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Terviseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja naaberomavalitsustele ning arvamuse andmiseks võrguvaldajatele, Kaitseliidule, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele, MTÜ-le Eesti Erametsaliit, MTÜ-le Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Põllumajandusuuringute Keskusele, MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus, AS-le Eesti Raudtee, Vinni valla mittetulundusühingutele ja ettevõtetele. 15 Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest, võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata Vinni valla üldplaneeringule täiendavalt koostöötegijaid ega kaasatavaid isikuid. Planeeringumaterjalidest nähtub, et üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud Männiku Teravili OÜ ja Mehis Rebane OÜ ei ole teavitatud võimalusest üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust avaldada. Palume teavitada nimetatud isikuid võimalusest Vinni valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust avaldada. Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisel. Palume saata vastus eeltoodud ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta ning hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonda kursis üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Teavitused saata e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Agnes Lihtsa 715 5824 [email protected] 16
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel