dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Meetme „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ hindamismetoodika kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 10. veebruar 2022
Viit
14-8/1590-1
Registreeritud
10. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-8 Siseriiklike regionaalarengu programmide ja meetmete dokumendid
Toimik
14-8
Vastutaja
Natalja Zinovjeva (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalarengu osakond, Regionaalpoliitika talitus)
Lahendamise tähtaeg
2. märts 2022

Failid

  • 📎11.2-45_00344_Hindamismetoodika_kooskõlastamine_10.02.2022.asice876 KB

Sisu (failidest)

Jaan Aab Kuupäev digitaalallkirjas nr 11.2-45 / 00344 Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meetme „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ hindamismetoodika kooskõlastamine Austatud riigihalduse minister Jaak Aab Tulenevalt riigihalduse ministri 07.02.2022. a määruse nr 5 „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ § 11 lõikest 2 on Riigi Tugiteenuste Keskus vahendusasutusena kohustatud kooskõlastama hindamismetoodika nõuetele vastavate taotluste hindamiseks. Eeltoodust tulenevalt palume kooskõlastada kirjale lisatud meetme „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ hindamismetoodika. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Alver Talituse juhataja Toetuste rakendamise osakond Lisa: 1. Hindamismetoodika_ KOV jalgratta- või jalgteed 2. Hindamismetoodika lisa _ omavalitsuse enne ja pärast haldusreformi Terje Kuus +372 663 1886 [email protected] Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee Registrikood 70007340 MEETME „KOHALIKU OMAVALITSUSE INVESTEERINGUD JALGRATTA- JA JALGTEEDESSE“ PROJEKTIDE HINDAMISMETOODIKA Meetme eesmärk on suurendada jalgrattaga või jalgsi liikujate osakaalu, aidates kohaliku omavalitsuse üksusel leida lahendus teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgrattaga või jalgsi liikumist, ning tagada teenustele, sealhulgas ühistranspordile, ja töökohtadele parem ligipääs väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi. 1. Taotluste hindamine 1.1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab vahendusasutuse (edaspidi RTK) poolt moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumiga ja avalikustatakse RTK veebilehel. 1.2. Taotlusi hindavad hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest. 1.3. Hindamiskomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: nr Hindamiskriteeriumid Hindamis- kriteeriumite osakaalud 1. projekti mõju säästlike liikumisviiside igapäevase kasutamise soodustamisele 20% 2. investeeringu ühe kilomeetri maksumuse suhe potentsiaalsete kasutajate arvuga 20% 500 meetri kaugusel igast jalgratta- või jalgtee punktist 3. projekti mõju liiklusohutuse suurendamisele 25% 4. kavandatava jalgratta- või jalgtee prioriteetsus planeeringutes 15% 5. valmiva jalgratta- või jalgtee edaspidine korrashoid 10% 6. projekti ettevalmistuse tase 10% 1.4. Boonuspunktid antakse järgmistele projektidele: 1) juurdepääsu parandamine Rail Balticu kavandatavatele peatustele – 0,1 punkti; 2) positiivne mõju ühistranspordi kättesaadavuse ja koostoimivuse paranemisele jalgrattaga ja jalgsi liiklejatele; – 0,1 punkti; 3) enne 2017. aasta haldusreformi, valla- ja linnakeskuste ühendamine haldusreformijärgsete uute ühinenud omavalitsuste keskustega – 0,1 punkti. 1 1.5. Hindamise läbiviimiseks esitab RTK hindamiskomisjoni liikmetele: 1.5.1 Taotluse; 1.5.2 Transpordivaldkonna spetsialisti(de) või ekspertide taotlusepõhise hinnangu 1. ja 3. hindamiskriteeriumide lõikes; 1.5.3 hindamisaruande, mis sisaldab hindamiskriteeriumide lõikes koondatud kokkuvõtvat raportit, sealhulgas ka RTK töötaja(te) hinnangut hindamiskriteeriumide, v.a 1. ja 3., ja boonuspunktide lõikes, mis aitab kriteeriumide punktide panemisel olulist informatsiooni silmade ees hoida. 1.6. Taotlust hinnatakse skaalal 0–3, millest kõrgeim hinne on 3 ja madalaim 0. Hindamine toimub täisarvudes (0; 1; 2; 3). Iga hindamiskriteeriumi hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud hinnanguväärtuste keskmisest. Taotluse koondhinne moodustub järgmiselt: hindamiskomisjoni liikmete igale kriteeriumile antud hinnanguväärtuste keskmised korrutatakse läbi hindamiskriteeriumi osakaaluga, hindamiskriteeriumide hinded liidetakse ning saadud summale lisatakse juurde boonuspunktid. 1.7. Kui hindamiskomisjoni liikmete ühe kriteeriumi hinne erineb 2 punkti võrra, vaadatakse kriteeriumi hinded ja põhjendused hindamiskomisjoni liikmete poolt ühiselt üle ja vajadusel korrigeeritakse. 1.8. Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks järgmistel juhtudel: 1.8.1. kui hindamiskriteeriumide 1–3 hinnanguväärtuste keskmiste summa on võrdne ühega või sellest väiksem; 1.8.2. kui hindamiskriteeriumide 4–6 hinnanguväärtuste keskmiste summa on võrdne ühega või sellest väiksem. 1.9. Punktis 1.8 nimetamata juhtudel loetakse hinnang taotlusele positiivseks. 1.10. Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse punktis 1.6 nimetatud koondhinde alusel NUTS 3 piirkonna pingeritta. Juhul, kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said esimeses hindamiskriteeriumis kõrgema hinde. 1.11. NUTS 3 regionaalne jaotus tähendab jaotust viie regiooni vahel, kuhu kuuluvad järgmised maakonnad: Põhja-Eesti: Harjumaa; Kesk-Eesti: Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa; Kirde-Eesti: Ida-Virumaa; Lääne-Eesti: Hiiumaa, Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa; Lõuna-Eesti: Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa 1.12. NUTS 3 piirkonnale toetuseks eraldatud vahendite lõppemise korral või juhul, kui NUTS 3 piirkonna pingereas tekkinud jäägi eest ei ole võimalik järgmist positiivselt hinnatud projekti rahastada, võimaldatakse rahastamata jäänud pingereas olevatel projektidel osaleda üleriigilises taotlemises. Selleks moodustatakse punktis 1.9 kirjeldatud põhimõtetel NUTS 3 piirkondade ülene üleriigiline pingerida ning uut taotluste esitamist ja hindamist ei toimu. 2 2. Hindamiskriteeriumid projektitaotluste hindamiseks Hindamiskriteerium 1: projekti mõju säästlike liikumisviiside igapäevase kasutamise soodustamisele. Hindamiskriteeriumi kaal: 20% Hinnatakse:  Kas ja milline on projekti mõju jalgratta- või jalgteede võrgustiku ühendamiseks või jätkamiseks?  Milline on projekti potentsiaal suurendada jalgsi, jalgrattaga liikumise kasutusmugavust (näiteks piisavalt parkimiskohti, rattahoiukohti, valgustust, pinke, hooldusvõimalusi vms).  Kas on arvestatud loogiliste/sujuvate teekondadega ja kas teenustele/töökohtadele juurdepääsud muutuvad terviklikumaks (muuhulgas, kas tee kattub inimeste loogiliste teekondadega, arvestab inimeste liikumisharjumusi, kui neid on)?  Kas jalgratta- või jalgtee ja sellega kaasnev taristu, keskkond ning teenused on disainitud sellisel viisil (universaaldisaini põhimõtetele vastavaks), mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumispuue, kuulmispuue, nägemispuue, intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga, eakas) ning ajalise iseloomuga erivajaduse (püsiv, ajutine) liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamist? Hinne Taseme kirjeldus 3 - Tegemist on olulise puuduva ühenduslüliga olemasoleva võrgustiku ühendamiseks või jätkamiseks, seejuures on rajatava tee lähipiirkonnas (raadiuses kuni 2 km) potentsiaalset kasutajate arvu oluliselt suurendavad objektid, mida eeldatavate kasutajate metoodika ei arvesta, kuid mis muutuvad võrgustiku ühendamise tulemusena jalgsi või jalgrattaga ligipääsetavaks. - Kavandatava jalgratta- või jalgtee rajamisel on arvestatud ning see kattub inimeste loogiliste teekondadega ja liikumisharjumistega ning oluliselt paraneb juurdepääs teenustele/töökohtadele. - Kavandatava tee kasutusmugavus kergliiklejale on tagatud parimal võimalikul määral (vastab universaalse disaini põhimõttetele, on kättesaadav kõikidel kasutajagruppidele – sõltumata vanusest, soost, puudest või liikumispiirangust - ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini). 2 - Vahepealne hinne, kus täidetud on enamus, kuid mitte kõik hinde 3 kirjelduse asjaoludest ning ei esine ühtegi hinde 0 kirjelduse asjaolu. 1 - Vahepealne hinne, kus täitmata on enamus hinde 3 kirjelduse asjaoludest või esineb hinde 0 kirjelduse asjaolusid. 0 - Ühendus või seos olemasoleva jalgratta- või jalgteede võrgustikuga puudub, kui selline seos peab olemas olema. - Teenused või töökohad puuduvad teelõigu 500 meetri kaugusel või objekti seos nendega on kaudne. - Kavandatava jalgratta- või jalgtee rajamisel ei ole arvestatud inimeste loogiliste teekondadega ja liikumisharjumistega. - Kavandatava tee kasutusmugavus kergliiklejale ei ole tagatud või vastav informatsioon taotluses puudub. 3 Hindamiskriteerium 2: investeeringu ühe kilomeetri maksumuse suhe potentsiaalsete kasutajate arvuga 500 meetri kaugusel igast jalgratta- või jalgtee punktist Hindamiskriteeriumi kaal: 20% Hinnatakse:  Potentsiaalsete kasutajate arvu jagatuna investeeringusuurusega (toetus + omafinantseering) ühe kilomeetri kohta. Vooru kõik taotlused reastatakse saadud näitaja järgi, parim kolmandik saab kriteeriumi hindeks 3, keskmine kolmandik 2 ja nõrgem kolmandik 1. Tee potentsiaalete kasutajate arvu hinnatakse järgmiselt: Omavahel liidetakse elanike arv 500 meetri kaugusel jalgratta- või jalgtee igast punktist ning päeva keskmine teenuste kasutajate või tööl käijate arv 500 meetri kaugusel jalgratta- või jalgtee igast punktist ja korrutatakse saadud summa 0,25-ga (25% elanikkonnast liikleb jalgsi, jalgratta või muu kergliiklusvahendiga1) Hinne Taseme kirjeldus 3 - Investeeringu suurus mahub parimasse (kõige madalama maksumusega) kolmandikku. 2 - Investeeringu suurus mahub keskmisesse (keskmise maksumusega) kolmandikku. 1 - Investeeringu suurus mahub nõrgemasse (kõige kõrgema maksumusega) kolmandikku. Hindamiskriteerium 3: Projekti mõju liiklusohutuse suurendamisele. Hindamiskriteeriumi kaal: 25% Hinnatakse:  Kui suur on jalgratta- või jalgteega piirneva/lähima sõidutee piirkiirus?  Kui suur on jalgratta- või jalgteega piirneva/lähima sõidutee liiklussagedus? https://www.mnt.ee/et/tee/liiklussagedus  Milline on käesoleval hetkel piirkonna ohutus tervikuna (kas tegemist on kurvilise sõiduteega, valgustuse olemasolu/puudumine, kas on toimunud õnnetusi või muude aspektidega, mis viitavad piirkonna ohtlikkusele kergliiklejale jms)?  Kuidas on lahendatud uue jalgratta- või jalgtee ohutus (millised on piirnevad või lähimad teed, kas on languseid või tõuse, kuidas on lahendatud ristmikud, kas sõiduteega piirnevad osad on sõiduteest eraldatud, kas on kasutatud liiklejate eraldatust omavahel ning sõiduteega, kui suur on jalgratta- või jalgtee laius)? Hinne Taseme kirjeldus 3 - Tegemist on väga ohtliku liiklusega sõidutee vahetusse lähedusse planeeritava jalgratta- või jalgteega (esinevad kõik kergliiklejat ohustavad asjaolud – näiteks halb nähtavus, halb liikluskultuur, õnnetused jms). - Hetkeolukorrast tuleneva vajaduse (sõidutee piirkiirus ja liiklussagedus, ohutus, sh kas tee on kurviline, toimusid liiklusõnnetusi, puuduv valgustus jms) ning kavandatava uue jalgratta- ja jalgtee plaanitava lahenduse koosmõjust lähtuvalt tõuseb investeeringu mõjul olulisel määral jalgsi ja jalgrattaga liiklejate ohutus. - Kavandatava jalgratta- või jalgtee liiklusohutus on hästi läbi mõeldud (kasutatud on kõiki vajalikke ohutust tagavaid tegureid - näiteks liiklejate eraldatust, piisavalt laia jalgratta- või jalgtee, ohutusriba jms). 1 Arvesse on võetud Statistikaameti TT230 2020. a andmeid täiskasvanute harjumuste tööl jalgsi, jalgratta, mopeedi või mootorrattaga käimise kohta, Eesti õpilaste kasvu seire 2018/19. õppeaasta uuringut laste koolis jalgsi või jalgrattaga käimise kohta ning Eesti valdade ja linna liidu 2020. aasta statistikat täiskasvanute ja laste osakaalu kohta. 4 2 - Vahepealne hinne, kus täidetud on enamus, kuid mitte kõik hinde 3 kirjelduse asjaoludest ning ei esine ühtegi hinde 0 kirjelduse asjaolu. 1 - Vahepealne hinne, kus täitmata on enamus hinde 3 kirjelduse asjaoludest või esineb hinde 0 kirjelduse asjaolusid. 0 - Tegemist on pigem ohutu liiklustega sõidutee vahetusse lähedusse planeeritava jalgratta- või jalgteega (ei esine ohustavaid asjaolusid – halb nähtavus, halb liikluskultuur, õnnetused vms). - Kavandatava jalgratta- või jalgtee liiklusohutus ei ole läbi mõeldud. - Hetkeolukorrast tuleneva vajaduse (sõidutee piirkiirus ja liiklussagedus, ohutus, sh kas tee on kurviline, toimusid liiklusõnnetusi, puuduv valgustus jms) ning kavandatava uue jalgratta- ja jalgtee plaanitava lahenduse koosmõjust lähtuvalt ei muutu investeeringu mõjul jalgsi ja jalgrattaga liiklejate ohutus. - Taotluses puudub info hindamaks hindamiskriteeriumi asjaolusid. Hindamiskriteerium 4: Kavandatava jalgratta- või jalgtee prioriteetsus planeeringutes. Hindamisel võetakse arvesse: * KOV üld- ja detailplaneeringuid, maakonnaplaneeringuid; * nii kehtivaid planeeringuid kui ka veel kehtestamata planeeringute kavandeid. Hindamiskriteeriumi kaal: 15% Hinnatakse:  Kas ja millise tähtsusega kajastub kavandatav jalgratta- või jalgtee KOV üldplaneeringus, detailplaneeringu olemasolu korral ka detailplaneeringus? Kehtestamata üldplaneeringu kavandi olemasolu korral võetakse hindamise aluseks kehtestamata üldplaneeringu kavand. Üldplaneeringu kavandi puudumise korral võetakse hindamise aluseks kehtiv üldplaneering, maakonna planeering, detailplaneeringu olemasolu korral ka kehtiv detailplaneering.  Kas tehakse valmis kogu prioriteetne teelõik või osa teelõigust? Hinne Taseme kirjeldus 3 - Kavandatav jalgratta- või jalgtee kajastub kehtivas detailplaneeringus või on kehtivas üldplaneeringus määratud kõrge prioriteedina. 2 - Kavandatav jalgratta- või jalgtee kajastub kehtivas üldplaneeringus tervikuna või osaliselt. Üldplaneeringus kajastamata jalgratta- või jalgtee osa kajastub maakonnaplaneeringus. 1 - Kavandatav jalgratta- või jalgtee kajastub kehtestamata üldplaneeringu kavandis tervikuna või osaliselt. Kavandatav jalgratta- või jalgtee kajastub kehtivas üldplaneeringus osaliselt, kuid üldplaneeringus kajastamata jalgratta- või jalgtee osa ei kajastu maakonnaplaneeringus. 0 - Kavandatav jalgratta- või jalgtee ei kajastu kehtivas ega uues kavandatavas üldplaneeringus ega maakonna- või detailplaneeringus. Hindamiskriteerium 5: Valmiva jalgratta- või jalgtee edaspidine korrashoid. Hindamiskriteeriumi kaal: 10% Hinnatakse:  Kas ja kuidas on tagatud valmiva jalgratta- või jalgtee korrashoid?  Kas tulevane korrashoid on kavandatud aastaringselt, hooajaliselt (nt maist oktoobrini) või ei ole üldse tagatud? 5  Kuidas on lahendatud valgustuse kasutamine (juhul kui valgustuse rajamine on ehitusprojekti kohaselt vajalik)? Hinne Taseme kirjeldus 3 - Valmiva jalgratta- või jalgtee korrashoid on tagatud aastaringselt, sh lumekoristus. - Valgustus on tagatud aastaringselt pimedal ajal. - Valgustusena on kavandatud kasutada energiatõhusaid targa juhtimise lahendusega valgusteid. 2 - Vahepealne hinne, kus täidetud on enamus, kuid mitte kõik hinde 3 kirjelduse asjaoludest ning ei esine ühtegi hinde 0 kirjelduse asjaolusid. 1 - Vahepealne hinne, kus täitmata on enamus hinde 3 kirjelduse asjaoludest või esineb hinde 0 kirjelduse asjaolusid. 0 - Valmiva jalgratta- või jalgtee korrashoid ei ole tagatud või puudub informatsioon selle tagatuse kohta. - Valgustuse tagamine ei ole läbi mõeldud või projekteeritud valgustust ei planeerita välja ehitada. Hindamiskriteerium 6: Projekti ettevalmistatuse tase Hindamiskriteeriumi kaal: 10% Hinnatakse:  Millises staadiumis ehitusprojekt on kavandatud jalgratta- või jalgtee ehitamiseks koostatud? Hinne Taseme kirjeldus 3 - Esitatud on põhiprojekti staadiumis ehitusprojekt 1 - Esitatud on eelprojekti staadiumis ehitusprojekt Boonuspunktid Iga boonuspunkti puhul annab vastus „jah“ 0,1 punkti ning vastus „ei„ 0 punkti 1. juurdepääsu parandamine Rail Balticu kavandatavatele peatustele Jah/Ei Juurdepääs peab olema tagatud terviklikult, mitte osaliselt st kas ühendatakse lõigud, mida mööda pääseb Rail Balticu peatuseni või rajatakse uus jalgratta- või jalgtee peatuse vahetusse lähedusse nii, et rajatavalt teelt pääseks ohutult peatuseni. Rail Balticu kavandatud peatused leiab siit. Juurdepääs võib olla tagatud ka mitme projekti koostoimel, sealjuures ei pea kogu juurdepääs valmima ühel ajal. 2. positiivne mõju ühistranspordi kättesaadavuse ja koostoimivuse Jah/Ei paranemisele jalgrattaga ja jalgsi liiklejatele Boonuspunkti saab lisada juhul, projekti tulemusena paraneb ligipääs ühistranspordipeatusele. Näiteks kui rajatav jalgratta- või jalgtee viib ühistranspordipeatuseni, ühendab jalgratta- või jalgteid, mis viivad ühistranspordi peatuseni või kulgeb ühistranspordipeatuse vahetuses läheduses, kui tagatud on ohutu ligipääs peatusele. Ligipääs võib olla tagatud ka mitme projekti koostoimel. 3. enne 2017. aasta haldusreformi, valla- ja linnakeskuste ühendamine Jah/Ei haldusreformijärgsete uute ühinenud omavalitsuste keskustega Ühendamine uute ühinenud omavalitsuste keskustega on tagatud juhul kui ühendus on kergliiklejate jaoks terviklik. Ühendus võib olla tagatud mitme projekti koostoimel. Info valla- ja linnakeskuste kohta enne- ja pärast haldusreformi on käesoleva metoodika lisana. Lisa: Omavalitsused ning nende keskused enne ja peale 2017. a haldusreformi. 6 Omvalitsused ning nende keskused* enne ja peale 2017. a haldusreformi *Keskustena on tabelis kajastatud omavalitsuste juriidilisi asukohti. omavalitsused enne 2017. a haldureformi omavalitsused peale 2017. a haldusreformi linn, vald keskus linn, vald keskus Saue vald Laagri alevik Saue vald Saue linn Saue linn Saue linn Kernu vald Haiba küla Nissi vald Riisipere alevik Aegviidu vald Aegviidu alev Anija vald Kehra linn Anija vald Kehra linn Hiiu vald Kärdla linn Hiiumaa vald Kärdla linn Käina vald Käina alevik Toila Vald Toila alevik Toila vald Toila alevik Kohtla vald Järve küla Kohtla-Nõmme vald Kohtla-Nõmme alev Vaivara vald Sinimäe alevik Narva-Jõesuu linn Narva-Jõesuu linn Narva-Jõesuu linn Narva-Jõesuu linn Saare vald Kääpa küla Mustvee vald Mustvee linn Avinurme vald Avinurme alvik Lohusuu vald Lohusuu alevik Kasepää vald Raja küla Mustvee linn Mustvee linn Põltsamaa linn Põltsamaa linn Põltsamaa vald Põltsamaa linn Põltsamaa vald Põltsamaa linn Pajusi vald Kalana küla Puurmanni vald Puurmanni alevik Jõgeva vald Jõgeva linn Jõgeva vald Jõgeva linn Jõgeva linn Jõgeva linn Palamuse vald Palamuse alevik Jõgeva vald Jõgeva linn Torma vald Torma alevik Paide linn Paide linn Paide linn Paide linn Paide vald Paide linn Roosna-Alliku vald Roosna-Alliku alevik Järva-Jaani vald Järva-Jaani alev Järva vald Järva-Jaani alev Albu vald Järva-Madise küla Ambla vald Ambla alevik Imavere vald Inavere küla Kareda vald Peetri alevik Koigi vald Koigi küla Koeru vald Koeru alevik Türi vald Türi linn Türi vald Türi linn Väätsa vald Väätsa alevik Ridala vald Uuemõisa alevik Haapsalu linn Haapsalu linn Haapsalu linn Haapsalu linn Lääne-Nigula vald Taebla alevik Lääne-Nigula vald Taebla alevik Noarootsi vald Pürksi küla Nõva vald Nõva küla Martna vald Martna küla Kullamaa vald Kullamaa küla Lihula vald Lihula linn Lääneranna vald Lihula linn Hanila vald Hanila küla Varbla vald Varbla küla Koonga vald Koonga küla Haljala vald Haljala alevik Haljala vald Võsu alevik Vihula vald Võsu alevik Rägavere vald Ulvi küla Vinni vald Pajusti alevik Vinni vald Pajusti alevik Laekvere vald Laekvere alevik Tamsalu vald Tamsalu linn Tapa vald Tapa linn Tapa vald Tapa linn Kunda linn Kunda linn Viru-Nigula vald Kunda linn Viru-Nigula vald Viru-Nigula alevik Viru-Nigula vald Kunda linn Aseri vald Aseri alevik Sõmeru vald Sõmeru alevik Rakvere vald Sõmeru alevik Rakvere vald Rakvere linn Kuressaare linn Kuressaare linn Saaremaa vald Kuressaare linn Lääne-Saare vald Kuressaare linn Orissaare vald Orissaare alevik Pihtla vald Pihtla küla Valjala vald Valjala alevik Salme vald Salme alevik Kihelkonna vald Kihelkonna alevik Laimjala vald Laimajala küla Mustjala vald Mustjala küla Torgu vald Iide küla Leisi vald Leisi alevik Pöide vald Tornimäe küla Elva linn Elva linn Elva vald Elva linn Konguta vald Annikoru küla Rannu vald Vallapalu küla Rõngu vald Rõngu alevik Palupera vald Hellenurme küla Puhja vald Puhja alevik Helme vald Tõrva linn Tõrva vald Tõrva linn Hummuli vald Hummuli alevik Põdrala vald Riidaja küla Tõrva linn Tõrva linn Valga linn Valga linn Valga vald Valga linn Karula vald Lüllemäe küla Taheva vald Laanemetsa küla Tõlliste vald Laatre alevik Õru vald Õru alevik Viljandi vald Viljandi linn Viljandi vald Viljandi linn Kolga-Jaani vald Kolga-Jaani alevik Tarvastu vald Mustla alevik Vändra alev Vändra alev Põhja-Pärnumaa vald Vändra alev, Pärnu-Jaagupi alev Vändra vald Allikõnnu küla Tootsi vald Tootsi alev Halinga vald Pärnu-Jaagupi alev Pärnu linn Pärnu linn Pärnu linn Pärnu linn Audru vald Audru alevik Paikuse vald Paikuse alev Sauga vald Sauga alevik Tori vald Sindi linn Tori vald Tori alevik Sindi linn Sindi linn Are vald Are alevik Rapla vald Rapla linn Rapla vald Rapla linn Juuru vald Juuru alevik Kaiu vald Kaiu alevik Raikküla vald Tamme küla Kehtna vald Kehtna alevik Kehtna vald Järvakandi alev Järvakandi vald Järvakandi alev Märjamaa vald Märjamaa alevik Märjamaa vald Märjamaa alev Vigala vald Kivi-Vigala küla Kõlleste vald Krootuse küla Kanepi vald Kanep alevik Kanepi vald Kanepi alevik Valgjärve vald Saverna küla Põlva vald Põlva linn Põlva vald Põlva linn Ahja vald Ahja alevik Laheda vald Tilsi küla Mooste vald Mooste alevik Vastse-Kuuste vald Vastse-Kuuste alevik Räpina vald Räpina linn Räpina vald Räpina linn Veriora vald Veriora alevik Meeksi vald Meeksi küla Piirisaare vald Tooni küla Tartu vald Kõrveküla alevik Tartu vald Kõrveküla alevik Tartu vald Kõrveküla alevik Laeva vald Laeva küla Tabivere vald Tabivere alevik Mäksa vald Melliste küla Kastre vald Kurepalu küla Võnnu vald Võnnu alevik Haaslava vald Kurepalu küla Pala vald Pala küla Peipsiääre vald Alatskivi alevik Vara vald Vara küla Alatskivi vald Alatskivi alevik Peipsiääre vald Kolkja alevik Kallaste linn Kallaste linn Sangaste vald Sangaste alevik Otepää vald Otepää linn Otepää vald Otepää linn Palupera valla Lutike, Makita, Miti, Neeruti, Nõuni, Päidla ja Räbi küla Karksi vald Karksi-Nuia linn Mulgi vald Abja-Paluoja linn Abja vald Abja-Paluoja linn Halliste vald Halliste alevik Mõisaküla linn Mõisaküla linn Suure-Jaani vald Suure-Jaani linn Põhja-Sakala vald Suure-Jaani linn Võhma vald Võhma linn Kõo vald Kõo küla Kõpu vald Kõpu alevik Lasva vald Lasva küla Võru vald Võru linn Orava vald Orava küla Sõmarpalu vald Sõmerpalu alevik Võru vald Võru linn Vastseliina vald Vastseliina alevik Antsla vald Antsla linn Antsla vald Antsla linn Urvaste vald Kuldre küla Mõniste vald Mõniste küla Rõuge vald Rõuge alevik Misso vald Misso alevik Rõuge vald Rõuge alevik Varstu vald Varstu alevik Haanja vald Haanja küla Rõuge vald Rõuge alevik Iisaku vald Iisaku alevik Alutaguse vald Iisaku alevik Alajõe vald Alajõe küla Mäetaguse vald Mäetaguse alevik Tudulinna vald Tudulinna küla Illuka vald Illuka küla Tartu linn Tartu linna Tartu linn Tartu linn Tähtvere vald Ilmatsalu alevik Väike-Maarja vald Väike-Maarja alevik Väike-Maarja vald Väike-Maarja alevik Rakke vald Rakke alevik
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel