Jaan Aab Kuupäev digitaalallkirjas nr 11.2-45 / 00344
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
Meetme „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“
hindamismetoodika kooskõlastamine
Austatud riigihalduse minister Jaak Aab
Tulenevalt riigihalduse ministri 07.02.2022. a määruse nr 5 „Kohaliku omavalitsuse
investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ § 11 lõikest 2 on Riigi Tugiteenuste Keskus
vahendusasutusena kohustatud kooskõlastama hindamismetoodika nõuetele vastavate
taotluste hindamiseks.
Eeltoodust tulenevalt palume kooskõlastada kirjale lisatud meetme „Kohaliku omavalitsuse
investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ hindamismetoodika.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Alver
Talituse juhataja
Toetuste rakendamise osakond
Lisa:
1. Hindamismetoodika_ KOV jalgratta- või jalgteed
2. Hindamismetoodika lisa _ omavalitsuse enne ja pärast haldusreformi
Terje Kuus
+372 663 1886
[email protected]
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 /
[email protected] / www.rtk.ee
Registrikood 70007340
MEETME „KOHALIKU OMAVALITSUSE INVESTEERINGUD
JALGRATTA- JA JALGTEEDESSE“ PROJEKTIDE HINDAMISMETOODIKA
Meetme eesmärk on suurendada jalgrattaga või jalgsi liikujate osakaalu, aidates kohaliku omavalitsuse
üksusel leida lahendus teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgrattaga või jalgsi liikumist, ning
tagada teenustele, sealhulgas ühistranspordile, ja töökohtadele parem ligipääs väljaspool Tallinna, Tartu
ja Pärnu linnapiirkondi.
1. Taotluste hindamine
1.1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab vahendusasutuse (edaspidi RTK) poolt moodustatud
hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumiga ja
avalikustatakse RTK veebilehel.
1.2. Taotlusi hindavad hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust
hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest.
1.3. Hindamiskomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumite
alusel:
nr Hindamiskriteeriumid Hindamis-
kriteeriumite
osakaalud
1. projekti mõju säästlike liikumisviiside igapäevase kasutamise soodustamisele 20%
2. investeeringu ühe kilomeetri maksumuse suhe potentsiaalsete kasutajate arvuga 20%
500 meetri kaugusel igast jalgratta- või jalgtee punktist
3. projekti mõju liiklusohutuse suurendamisele 25%
4. kavandatava jalgratta- või jalgtee prioriteetsus planeeringutes 15%
5. valmiva jalgratta- või jalgtee edaspidine korrashoid 10%
6. projekti ettevalmistuse tase 10%
1.4. Boonuspunktid antakse järgmistele projektidele:
1) juurdepääsu parandamine Rail Balticu kavandatavatele peatustele – 0,1 punkti;
2) positiivne mõju ühistranspordi kättesaadavuse ja koostoimivuse paranemisele jalgrattaga ja jalgsi
liiklejatele; – 0,1 punkti;
3) enne 2017. aasta haldusreformi, valla- ja linnakeskuste ühendamine haldusreformijärgsete uute
ühinenud omavalitsuste keskustega – 0,1 punkti.
1
1.5. Hindamise läbiviimiseks esitab RTK hindamiskomisjoni liikmetele:
1.5.1 Taotluse;
1.5.2 Transpordivaldkonna spetsialisti(de) või ekspertide taotlusepõhise hinnangu 1. ja 3.
hindamiskriteeriumide lõikes;
1.5.3 hindamisaruande, mis sisaldab hindamiskriteeriumide lõikes koondatud kokkuvõtvat raportit,
sealhulgas ka RTK töötaja(te) hinnangut hindamiskriteeriumide, v.a 1. ja 3., ja
boonuspunktide lõikes, mis aitab kriteeriumide punktide panemisel olulist informatsiooni
silmade ees hoida.
1.6. Taotlust hinnatakse skaalal 0–3, millest kõrgeim hinne on 3 ja madalaim 0. Hindamine toimub
täisarvudes (0; 1; 2; 3). Iga hindamiskriteeriumi hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud
hinnanguväärtuste keskmisest. Taotluse koondhinne moodustub järgmiselt: hindamiskomisjoni liikmete
igale kriteeriumile antud hinnanguväärtuste keskmised korrutatakse läbi hindamiskriteeriumi
osakaaluga, hindamiskriteeriumide hinded liidetakse ning saadud summale lisatakse juurde
boonuspunktid.
1.7. Kui hindamiskomisjoni liikmete ühe kriteeriumi hinne erineb 2 punkti võrra, vaadatakse kriteeriumi
hinded ja põhjendused hindamiskomisjoni liikmete poolt ühiselt üle ja vajadusel korrigeeritakse.
1.8. Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks järgmistel juhtudel:
1.8.1. kui hindamiskriteeriumide 1–3 hinnanguväärtuste keskmiste summa on võrdne ühega või
sellest väiksem;
1.8.2. kui hindamiskriteeriumide 4–6 hinnanguväärtuste keskmiste summa on võrdne ühega või
sellest väiksem.
1.9. Punktis 1.8 nimetamata juhtudel loetakse hinnang taotlusele positiivseks.
1.10. Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse punktis 1.6 nimetatud koondhinde alusel NUTS
3 piirkonna pingeritta. Juhul, kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse
projekte, mis said esimeses hindamiskriteeriumis kõrgema hinde.
1.11. NUTS 3 regionaalne jaotus tähendab jaotust viie regiooni vahel, kuhu kuuluvad järgmised
maakonnad:
Põhja-Eesti: Harjumaa;
Kesk-Eesti: Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa;
Kirde-Eesti: Ida-Virumaa;
Lääne-Eesti: Hiiumaa, Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa;
Lõuna-Eesti: Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa
1.12. NUTS 3 piirkonnale toetuseks eraldatud vahendite lõppemise korral või juhul, kui NUTS 3
piirkonna pingereas tekkinud jäägi eest ei ole võimalik järgmist positiivselt hinnatud projekti rahastada,
võimaldatakse rahastamata jäänud pingereas olevatel projektidel osaleda üleriigilises taotlemises.
Selleks moodustatakse punktis 1.9 kirjeldatud põhimõtetel NUTS 3 piirkondade ülene üleriigiline
pingerida ning uut taotluste esitamist ja hindamist ei toimu.
2
2. Hindamiskriteeriumid projektitaotluste hindamiseks
Hindamiskriteerium 1: projekti mõju säästlike liikumisviiside igapäevase kasutamise
soodustamisele.
Hindamiskriteeriumi kaal: 20%
Hinnatakse:
Kas ja milline on projekti mõju jalgratta- või jalgteede võrgustiku ühendamiseks või
jätkamiseks?
Milline on projekti potentsiaal suurendada jalgsi, jalgrattaga liikumise kasutusmugavust
(näiteks piisavalt parkimiskohti, rattahoiukohti, valgustust, pinke, hooldusvõimalusi vms).
Kas on arvestatud loogiliste/sujuvate teekondadega ja kas teenustele/töökohtadele
juurdepääsud muutuvad terviklikumaks (muuhulgas, kas tee kattub inimeste loogiliste
teekondadega, arvestab inimeste liikumisharjumusi, kui neid on)?
Kas jalgratta- või jalgtee ja sellega kaasnev taristu, keskkond ning teenused on disainitud
sellisel viisil (universaaldisaini põhimõtetele vastavaks), mis muudab nad suurimal võimalikul
määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini,
mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumispuue, kuulmispuue, nägemispuue,
intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga, eakas) ning ajalise iseloomuga
erivajaduse (püsiv, ajutine) liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamist?
Hinne Taseme kirjeldus
3 - Tegemist on olulise puuduva ühenduslüliga olemasoleva võrgustiku ühendamiseks või
jätkamiseks, seejuures on rajatava tee lähipiirkonnas (raadiuses kuni 2 km)
potentsiaalset kasutajate arvu oluliselt suurendavad objektid, mida eeldatavate
kasutajate metoodika ei arvesta, kuid mis muutuvad võrgustiku ühendamise
tulemusena jalgsi või jalgrattaga ligipääsetavaks.
- Kavandatava jalgratta- või jalgtee rajamisel on arvestatud ning see kattub inimeste
loogiliste teekondadega ja liikumisharjumistega ning oluliselt paraneb juurdepääs
teenustele/töökohtadele.
- Kavandatava tee kasutusmugavus kergliiklejale on tagatud parimal võimalikul määral
(vastab universaalse disaini põhimõttetele, on kättesaadav kõikidel kasutajagruppidele
– sõltumata vanusest, soost, puudest või liikumispiirangust - ilma vajaduseta teha
kohandusi või kasutada eridisaini).
2 - Vahepealne hinne, kus täidetud on enamus, kuid mitte kõik hinde 3 kirjelduse
asjaoludest ning ei esine ühtegi hinde 0 kirjelduse asjaolu.
1 - Vahepealne hinne, kus täitmata on enamus hinde 3 kirjelduse asjaoludest või
esineb hinde 0 kirjelduse asjaolusid.
0 - Ühendus või seos olemasoleva jalgratta- või jalgteede võrgustikuga puudub, kui
selline seos peab olemas olema.
- Teenused või töökohad puuduvad teelõigu 500 meetri kaugusel või objekti seos
nendega on kaudne.
- Kavandatava jalgratta- või jalgtee rajamisel ei ole arvestatud inimeste loogiliste
teekondadega ja liikumisharjumistega.
- Kavandatava tee kasutusmugavus kergliiklejale ei ole tagatud või vastav
informatsioon taotluses puudub.
3
Hindamiskriteerium 2: investeeringu ühe kilomeetri maksumuse suhe potentsiaalsete kasutajate
arvuga 500 meetri kaugusel igast jalgratta- või jalgtee punktist
Hindamiskriteeriumi kaal: 20%
Hinnatakse:
Potentsiaalsete kasutajate arvu jagatuna investeeringusuurusega (toetus + omafinantseering)
ühe kilomeetri kohta.
Vooru kõik taotlused reastatakse saadud näitaja järgi, parim kolmandik saab kriteeriumi hindeks 3,
keskmine kolmandik 2 ja nõrgem kolmandik 1.
Tee potentsiaalete kasutajate arvu hinnatakse järgmiselt:
Omavahel liidetakse elanike arv 500 meetri kaugusel jalgratta- või jalgtee igast punktist ning
päeva keskmine teenuste kasutajate või tööl käijate arv 500 meetri kaugusel jalgratta- või
jalgtee igast punktist ja korrutatakse saadud summa 0,25-ga (25% elanikkonnast liikleb jalgsi,
jalgratta või muu kergliiklusvahendiga1)
Hinne Taseme kirjeldus
3 - Investeeringu suurus mahub parimasse (kõige madalama maksumusega)
kolmandikku.
2 - Investeeringu suurus mahub keskmisesse (keskmise maksumusega) kolmandikku.
1 - Investeeringu suurus mahub nõrgemasse (kõige kõrgema maksumusega)
kolmandikku.
Hindamiskriteerium 3: Projekti mõju liiklusohutuse suurendamisele.
Hindamiskriteeriumi kaal: 25%
Hinnatakse:
Kui suur on jalgratta- või jalgteega piirneva/lähima sõidutee piirkiirus?
Kui suur on jalgratta- või jalgteega piirneva/lähima sõidutee liiklussagedus?
https://www.mnt.ee/et/tee/liiklussagedus
Milline on käesoleval hetkel piirkonna ohutus tervikuna (kas tegemist on kurvilise sõiduteega,
valgustuse olemasolu/puudumine, kas on toimunud õnnetusi või muude aspektidega, mis
viitavad piirkonna ohtlikkusele kergliiklejale jms)?
Kuidas on lahendatud uue jalgratta- või jalgtee ohutus (millised on piirnevad või lähimad teed,
kas on languseid või tõuse, kuidas on lahendatud ristmikud, kas sõiduteega piirnevad osad on
sõiduteest eraldatud, kas on kasutatud liiklejate eraldatust omavahel ning sõiduteega, kui suur
on jalgratta- või jalgtee laius)?
Hinne Taseme kirjeldus
3 - Tegemist on väga ohtliku liiklusega sõidutee vahetusse lähedusse planeeritava
jalgratta- või jalgteega (esinevad kõik kergliiklejat ohustavad asjaolud – näiteks halb
nähtavus, halb liikluskultuur, õnnetused jms).
- Hetkeolukorrast tuleneva vajaduse (sõidutee piirkiirus ja liiklussagedus, ohutus, sh
kas tee on kurviline, toimusid liiklusõnnetusi, puuduv valgustus jms) ning
kavandatava uue jalgratta- ja jalgtee plaanitava lahenduse koosmõjust lähtuvalt
tõuseb investeeringu mõjul olulisel määral jalgsi ja jalgrattaga liiklejate ohutus.
- Kavandatava jalgratta- või jalgtee liiklusohutus on hästi läbi mõeldud (kasutatud on
kõiki vajalikke ohutust tagavaid tegureid - näiteks liiklejate eraldatust, piisavalt laia
jalgratta- või jalgtee, ohutusriba jms).
1
Arvesse on võetud Statistikaameti TT230 2020. a andmeid täiskasvanute harjumuste tööl jalgsi, jalgratta, mopeedi või mootorrattaga käimise kohta, Eesti
õpilaste kasvu seire 2018/19. õppeaasta uuringut laste koolis jalgsi või jalgrattaga käimise kohta ning Eesti valdade ja linna liidu 2020. aasta statistikat
täiskasvanute ja laste osakaalu kohta.
4
2 - Vahepealne hinne, kus täidetud on enamus, kuid mitte kõik hinde 3 kirjelduse
asjaoludest ning ei esine ühtegi hinde 0 kirjelduse asjaolu.
1 - Vahepealne hinne, kus täitmata on enamus hinde 3 kirjelduse asjaoludest või esineb
hinde 0 kirjelduse asjaolusid.
0 - Tegemist on pigem ohutu liiklustega sõidutee vahetusse lähedusse planeeritava
jalgratta- või jalgteega (ei esine ohustavaid asjaolusid – halb nähtavus, halb
liikluskultuur, õnnetused vms).
- Kavandatava jalgratta- või jalgtee liiklusohutus ei ole läbi mõeldud.
- Hetkeolukorrast tuleneva vajaduse (sõidutee piirkiirus ja liiklussagedus, ohutus, sh
kas tee on kurviline, toimusid liiklusõnnetusi, puuduv valgustus jms) ning
kavandatava uue jalgratta- ja jalgtee plaanitava lahenduse koosmõjust lähtuvalt ei
muutu investeeringu mõjul jalgsi ja jalgrattaga liiklejate ohutus.
- Taotluses puudub info hindamaks hindamiskriteeriumi asjaolusid.
Hindamiskriteerium 4: Kavandatava jalgratta- või jalgtee prioriteetsus planeeringutes.
Hindamisel võetakse arvesse:
* KOV üld- ja detailplaneeringuid, maakonnaplaneeringuid;
* nii kehtivaid planeeringuid kui ka veel kehtestamata planeeringute kavandeid.
Hindamiskriteeriumi kaal: 15%
Hinnatakse:
Kas ja millise tähtsusega kajastub kavandatav jalgratta- või jalgtee KOV üldplaneeringus,
detailplaneeringu olemasolu korral ka detailplaneeringus?
Kehtestamata üldplaneeringu kavandi olemasolu korral võetakse hindamise aluseks
kehtestamata üldplaneeringu kavand. Üldplaneeringu kavandi puudumise korral võetakse
hindamise aluseks kehtiv üldplaneering, maakonna planeering, detailplaneeringu olemasolu
korral ka kehtiv detailplaneering.
Kas tehakse valmis kogu prioriteetne teelõik või osa teelõigust?
Hinne Taseme kirjeldus
3 - Kavandatav jalgratta- või jalgtee kajastub kehtivas detailplaneeringus või on
kehtivas üldplaneeringus määratud kõrge prioriteedina.
2 - Kavandatav jalgratta- või jalgtee kajastub kehtivas üldplaneeringus tervikuna või
osaliselt. Üldplaneeringus kajastamata jalgratta- või jalgtee osa kajastub
maakonnaplaneeringus.
1 - Kavandatav jalgratta- või jalgtee kajastub kehtestamata üldplaneeringu kavandis
tervikuna või osaliselt. Kavandatav jalgratta- või jalgtee kajastub kehtivas
üldplaneeringus osaliselt, kuid üldplaneeringus kajastamata jalgratta- või jalgtee osa
ei kajastu maakonnaplaneeringus.
0 - Kavandatav jalgratta- või jalgtee ei kajastu kehtivas ega uues kavandatavas
üldplaneeringus ega maakonna- või detailplaneeringus.
Hindamiskriteerium 5: Valmiva jalgratta- või jalgtee edaspidine korrashoid.
Hindamiskriteeriumi kaal: 10%
Hinnatakse:
Kas ja kuidas on tagatud valmiva jalgratta- või jalgtee korrashoid?
Kas tulevane korrashoid on kavandatud aastaringselt, hooajaliselt (nt maist oktoobrini) või ei
ole üldse tagatud?
5
Kuidas on lahendatud valgustuse kasutamine (juhul kui valgustuse rajamine on ehitusprojekti
kohaselt vajalik)?
Hinne Taseme kirjeldus
3 - Valmiva jalgratta- või jalgtee korrashoid on tagatud aastaringselt, sh lumekoristus.
- Valgustus on tagatud aastaringselt pimedal ajal.
- Valgustusena on kavandatud kasutada energiatõhusaid targa juhtimise lahendusega
valgusteid.
2 - Vahepealne hinne, kus täidetud on enamus, kuid mitte kõik hinde 3 kirjelduse
asjaoludest ning ei esine ühtegi hinde 0 kirjelduse asjaolusid.
1 - Vahepealne hinne, kus täitmata on enamus hinde 3 kirjelduse asjaoludest või esineb
hinde 0 kirjelduse asjaolusid.
0 - Valmiva jalgratta- või jalgtee korrashoid ei ole tagatud või puudub informatsioon selle
tagatuse kohta.
- Valgustuse tagamine ei ole läbi mõeldud või projekteeritud valgustust ei planeerita
välja ehitada.
Hindamiskriteerium 6: Projekti ettevalmistatuse tase
Hindamiskriteeriumi kaal: 10%
Hinnatakse:
Millises staadiumis ehitusprojekt on kavandatud jalgratta- või jalgtee ehitamiseks koostatud?
Hinne Taseme kirjeldus
3 - Esitatud on põhiprojekti staadiumis ehitusprojekt
1 - Esitatud on eelprojekti staadiumis ehitusprojekt
Boonuspunktid
Iga boonuspunkti puhul annab vastus „jah“ 0,1 punkti ning vastus „ei„ 0 punkti
1. juurdepääsu parandamine Rail Balticu kavandatavatele peatustele Jah/Ei
Juurdepääs peab olema tagatud terviklikult, mitte osaliselt st kas ühendatakse lõigud, mida mööda
pääseb Rail Balticu peatuseni või rajatakse uus jalgratta- või jalgtee peatuse vahetusse lähedusse nii,
et rajatavalt teelt pääseks ohutult peatuseni. Rail Balticu kavandatud peatused leiab siit.
Juurdepääs võib olla tagatud ka mitme projekti koostoimel, sealjuures ei pea kogu juurdepääs
valmima ühel ajal.
2. positiivne mõju ühistranspordi kättesaadavuse ja koostoimivuse Jah/Ei
paranemisele jalgrattaga ja jalgsi liiklejatele
Boonuspunkti saab lisada juhul, projekti tulemusena paraneb ligipääs ühistranspordipeatusele.
Näiteks kui rajatav jalgratta- või jalgtee viib ühistranspordipeatuseni, ühendab jalgratta- või jalgteid,
mis viivad ühistranspordi peatuseni või kulgeb ühistranspordipeatuse vahetuses läheduses, kui
tagatud on ohutu ligipääs peatusele. Ligipääs võib olla tagatud ka mitme projekti koostoimel.
3. enne 2017. aasta haldusreformi, valla- ja linnakeskuste ühendamine Jah/Ei
haldusreformijärgsete uute ühinenud omavalitsuste keskustega
Ühendamine uute ühinenud omavalitsuste keskustega on tagatud juhul kui ühendus on kergliiklejate
jaoks terviklik. Ühendus võib olla tagatud mitme projekti koostoimel. Info valla- ja linnakeskuste
kohta enne- ja pärast haldusreformi on käesoleva metoodika lisana.
Lisa: Omavalitsused ning nende keskused enne ja peale 2017. a haldusreformi.
6
Omvalitsused ning nende keskused* enne ja peale 2017. a haldusreformi
*Keskustena on tabelis kajastatud omavalitsuste juriidilisi asukohti.
omavalitsused enne 2017. a haldureformi omavalitsused peale 2017. a haldusreformi
linn, vald keskus linn, vald keskus
Saue vald Laagri alevik Saue vald Saue linn
Saue linn Saue linn
Kernu vald Haiba küla
Nissi vald Riisipere alevik
Aegviidu vald Aegviidu alev Anija vald Kehra linn
Anija vald Kehra linn
Hiiu vald Kärdla linn Hiiumaa vald Kärdla linn
Käina vald Käina alevik
Toila Vald Toila alevik Toila vald Toila alevik
Kohtla vald Järve küla
Kohtla-Nõmme vald Kohtla-Nõmme alev
Vaivara vald Sinimäe alevik Narva-Jõesuu linn Narva-Jõesuu linn
Narva-Jõesuu linn Narva-Jõesuu linn
Saare vald Kääpa küla Mustvee vald Mustvee linn
Avinurme vald Avinurme alvik
Lohusuu vald Lohusuu alevik
Kasepää vald Raja küla
Mustvee linn Mustvee linn
Põltsamaa linn Põltsamaa linn Põltsamaa vald Põltsamaa linn
Põltsamaa vald Põltsamaa linn
Pajusi vald Kalana küla
Puurmanni vald Puurmanni alevik
Jõgeva vald Jõgeva linn Jõgeva vald Jõgeva linn
Jõgeva linn Jõgeva linn
Palamuse vald Palamuse alevik
Jõgeva vald Jõgeva linn
Torma vald Torma alevik
Paide linn Paide linn Paide linn Paide linn
Paide vald Paide linn
Roosna-Alliku vald Roosna-Alliku alevik
Järva-Jaani vald Järva-Jaani alev Järva vald Järva-Jaani alev
Albu vald Järva-Madise küla
Ambla vald Ambla alevik
Imavere vald Inavere küla
Kareda vald Peetri alevik
Koigi vald Koigi küla
Koeru vald Koeru alevik
Türi vald Türi linn Türi vald Türi linn
Väätsa vald Väätsa alevik
Ridala vald Uuemõisa alevik Haapsalu linn Haapsalu linn
Haapsalu linn Haapsalu linn
Lääne-Nigula vald Taebla alevik Lääne-Nigula vald Taebla alevik
Noarootsi vald Pürksi küla
Nõva vald Nõva küla
Martna vald Martna küla
Kullamaa vald Kullamaa küla
Lihula vald Lihula linn Lääneranna vald Lihula linn
Hanila vald Hanila küla
Varbla vald Varbla küla
Koonga vald Koonga küla
Haljala vald Haljala alevik Haljala vald Võsu alevik
Vihula vald Võsu alevik
Rägavere vald Ulvi küla Vinni vald Pajusti alevik
Vinni vald Pajusti alevik
Laekvere vald Laekvere alevik
Tamsalu vald Tamsalu linn Tapa vald Tapa linn
Tapa vald Tapa linn
Kunda linn Kunda linn Viru-Nigula vald Kunda linn
Viru-Nigula vald Viru-Nigula alevik
Viru-Nigula vald Kunda linn
Aseri vald Aseri alevik
Sõmeru vald Sõmeru alevik Rakvere vald Sõmeru alevik
Rakvere vald Rakvere linn
Kuressaare linn Kuressaare linn Saaremaa vald Kuressaare linn
Lääne-Saare vald Kuressaare linn
Orissaare vald Orissaare alevik
Pihtla vald Pihtla küla
Valjala vald Valjala alevik
Salme vald Salme alevik
Kihelkonna vald Kihelkonna alevik
Laimjala vald Laimajala küla
Mustjala vald Mustjala küla
Torgu vald Iide küla
Leisi vald Leisi alevik
Pöide vald Tornimäe küla
Elva linn Elva linn Elva vald Elva linn
Konguta vald Annikoru küla
Rannu vald Vallapalu küla
Rõngu vald Rõngu alevik
Palupera vald Hellenurme küla
Puhja vald Puhja alevik
Helme vald Tõrva linn Tõrva vald Tõrva linn
Hummuli vald Hummuli alevik
Põdrala vald Riidaja küla
Tõrva linn Tõrva linn
Valga linn Valga linn Valga vald Valga linn
Karula vald Lüllemäe küla
Taheva vald Laanemetsa küla
Tõlliste vald Laatre alevik
Õru vald Õru alevik
Viljandi vald Viljandi linn Viljandi vald Viljandi linn
Kolga-Jaani vald Kolga-Jaani alevik
Tarvastu vald Mustla alevik
Vändra alev Vändra alev Põhja-Pärnumaa vald Vändra alev, Pärnu-Jaagupi alev
Vändra vald Allikõnnu küla
Tootsi vald Tootsi alev
Halinga vald Pärnu-Jaagupi alev
Pärnu linn Pärnu linn Pärnu linn Pärnu linn
Audru vald Audru alevik
Paikuse vald Paikuse alev
Sauga vald Sauga alevik Tori vald Sindi linn
Tori vald Tori alevik
Sindi linn Sindi linn
Are vald Are alevik
Rapla vald Rapla linn Rapla vald Rapla linn
Juuru vald Juuru alevik
Kaiu vald Kaiu alevik
Raikküla vald Tamme küla
Kehtna vald Kehtna alevik Kehtna vald Järvakandi alev
Järvakandi vald Järvakandi alev
Märjamaa vald Märjamaa alevik Märjamaa vald Märjamaa alev
Vigala vald Kivi-Vigala küla
Kõlleste vald Krootuse küla Kanepi vald Kanep alevik
Kanepi vald Kanepi alevik
Valgjärve vald Saverna küla
Põlva vald Põlva linn Põlva vald Põlva linn
Ahja vald Ahja alevik
Laheda vald Tilsi küla
Mooste vald Mooste alevik
Vastse-Kuuste vald Vastse-Kuuste alevik
Räpina vald Räpina linn Räpina vald Räpina linn
Veriora vald Veriora alevik
Meeksi vald Meeksi küla
Piirisaare vald Tooni küla Tartu vald Kõrveküla alevik
Tartu vald Kõrveküla alevik
Tartu vald Kõrveküla alevik
Laeva vald Laeva küla
Tabivere vald Tabivere alevik
Mäksa vald Melliste küla Kastre vald Kurepalu küla
Võnnu vald Võnnu alevik
Haaslava vald Kurepalu küla
Pala vald Pala küla Peipsiääre vald Alatskivi alevik
Vara vald Vara küla
Alatskivi vald Alatskivi alevik
Peipsiääre vald Kolkja alevik
Kallaste linn Kallaste linn
Sangaste vald Sangaste alevik Otepää vald Otepää linn
Otepää vald Otepää linn
Palupera valla Lutike,
Makita, Miti, Neeruti,
Nõuni, Päidla ja Räbi küla
Karksi vald Karksi-Nuia linn Mulgi vald Abja-Paluoja linn
Abja vald Abja-Paluoja linn
Halliste vald Halliste alevik
Mõisaküla linn Mõisaküla linn
Suure-Jaani vald Suure-Jaani linn Põhja-Sakala vald Suure-Jaani linn
Võhma vald Võhma linn
Kõo vald Kõo küla
Kõpu vald Kõpu alevik
Lasva vald Lasva küla Võru vald Võru linn
Orava vald Orava küla
Sõmarpalu vald Sõmerpalu alevik
Võru vald Võru linn
Vastseliina vald Vastseliina alevik
Antsla vald Antsla linn Antsla vald Antsla linn
Urvaste vald Kuldre küla
Mõniste vald Mõniste küla Rõuge vald Rõuge alevik
Misso vald Misso alevik
Rõuge vald Rõuge alevik
Varstu vald Varstu alevik
Haanja vald Haanja küla
Rõuge vald Rõuge alevik
Iisaku vald Iisaku alevik Alutaguse vald Iisaku alevik
Alajõe vald Alajõe küla
Mäetaguse vald Mäetaguse alevik
Tudulinna vald Tudulinna küla
Illuka vald Illuka küla
Tartu linn Tartu linna Tartu linn Tartu linn
Tähtvere vald Ilmatsalu alevik
Väike-Maarja vald Väike-Maarja alevik Väike-Maarja vald Väike-Maarja alevik
Rakke vald Rakke alevik