Kiri

Majandustegevusteated nr EEP003347, ELK000044, EPE001055, EEP002832, EEG000414, TEL002911 Transpordiamet Valge tn 4, 11413, Tallinn Tellija: Registrikood: 70001490 Töö number: 25043 Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna– Töö nimetus: Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik Ehitise aadress(id): Harju maakond, Lääne-Harju vald, Valkse küla BIM rakenduskava Põhiprojekt Tegevjuht Riho Milva Kutsetunnistus nr 155614. Volitatud teedeinsener, tase 8 Triinu Kooskora Vastutav isik / Projektijuht Kutsetunnistus nr 176929. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 Erkko Teder Projektijuhi abi Kutsetunnistus nr E016633. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane kutse Vastutav isik / Projekteerija / Kontrollija Margus Mikson Kutsetunnistus nr 167720. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 30.07.2025 Tartu Roadplan OÜ roadplan.ee Tiigi tn 78 50410, Tartu Registrikood 12432118 [email protected] Laki tn 4 10621, Tallinn  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 2/23 Versioon: v01 SISUKORD LISAD .......................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................. 4 1.1. BIM tegevuste eesmärk ....................................................................................... 4 2. Projekti üldinfo.......................................................................................................... 5 3. Projekti juhtimise struktuur ja rollijaotus ..................................................................... 6 3.1. Projektijuhtimise struktuur ................................................................................... 6 3.2. Projekti meeskond............................................................................................... 7 4. Tarkvara ja failiformaadid .......................................................................................... 9 5. Osamudelite ja koondmudeli haldamine .....................................................................11 5.1. Osamudelid .......................................................................................................11 5.2. Koondmudel ......................................................................................................12 5.3. Versioonihaldus..................................................................................................13 5.4. Kaaskirjad .........................................................................................................13 5.5. Kaustapuude struktuur .......................................................................................14 5.6. Koordineerimise töövood ....................................................................................14 5.7. Koordinaatsüsteem.............................................................................................15 5.8. Modelleeritavad elemendid ..................................................................................15 5.9. Mudelite esitamise ajakava .................................................................................16 6. Ristumiskontrollid ja BCF...........................................................................................16 7. Andmevajaduse täitmine ...........................................................................................20 8. Koostöö ja kommunikatsioon .....................................................................................20 9. Juhendid ja viited .....................................................................................................21 9.1. MS Teams .........................................................................................................21 9.2. Sharepoint .........................................................................................................21 9.3. Trimble Connect.................................................................................................21 10. Mudelite kvaliteedi tagamine ...................................................................................22 11. Infoturbe plaan ......................................................................................................23 Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 3/23 Versioon: v01 LISAD Lisa 1. Esitatavate mudelite nimekiri Lisa 2. Mudeli kaaskirja blankett Lisa 3. Ühtsed BIM Nõuded (ÜBN) Lisa 4. Transpordiameti tehniline kirjeldus Lisa 5. Atribuudid Lisa 6. Modelleeritavad elemendid Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 4/23 Versioon: v01 1. Sissejuhatus Käesolev BIM rakenduskava on koostatud projekt nr 25043 „Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik“ mudeliga seotud tegevuste ja protseduuride kirjeldamiseks. NB! BIM rakenduskava ning selle lisad on projekti jooksul pidevalt täienevad dokumendid. 1.1. BIM tegevuste eesmärk Tehnilises kirjelduses on välja toodud projekti eesmärk: Projekteerida ehitise infomudelina, mille tulemusena on võimalik järgmistes tee-elukaare etappides digitaalsete infomudelite kasutamine ja haldamise kasutusele võtmine. Mudelipõhise projekteerimise ja BIM meetodite kasutamise eesmärgid projekteerimise protsessis ning soovitud tulemus on järgmised: Järgmisesse projekteerimise faasi edasi antavate mudelite koostamine selliselt, et nendest mudelitest ka reaalne kasu oleks (väiksem ajakulu ja lahenduste käsitsi üle toomisest tulenevate vigade vältimine) järgnevas projekteerimise etapis; Mudelitest lähtuvate automaatkontrollide (nt nähtavuskontrollid) tegemine annab täpsema tulemuse ja kindluse, et vajalikud nõuded on täidetud; Projekteerimise aegne täiendav visuaalne kontroll koos kõikide projekti osade mudelitega ja sellest tulenevalt võimalike konfliktide vähendamine; Projekteerimise aegne ristumiste automaatkontroll ja sellest tulenevalt võimalike konfliktide vähendamine; Projekteerimise erinevates faasides lisaks asendiplaanile ka mudeli tutvustamine avalikkusele ja projektist huvitatud osapooltele ja sellest tuleneva kvaliteetsema ning kõigi osapoolte jaoks arusaadavama ja sobivama lahenduse saavutamine. Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 5/23 Versioon: v01 2. Projekti üldinfo Tellija Transpordiamet Projekti nr 25043 Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja Projekti nimi jalgtee ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik Objekti asukoht Projekteerida riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 lõigule jalgratta- ja jalgtee ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmiku kanaliseerimine, et tõsta liiklusohutuse taset ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projekti täiendav eesmärk on alternatiivsete täitematerjalide kasutusvõimaluste Projekti piloteerimine. Alternatiivse täitematerjalina soovitakse uurida räbukillustiku lühikirjeldus (tehistäitematerjal terase tootmise räbust) toimivust jalgratta- ja jalgteede killustikaluses. Kavandatava teekonstruktsiooni materjalide valik on kirjeldatud lisas 8. Jalgratta- ja jalgtee jagatakse neljaks katselõiguks ning igale lõigule kavandatakse erinev konstruktsioon (lisa 8). Projekti 245 päeva kestvus Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 6/23 Versioon: v01 3. Projekti juhtimise struktuur ja rollijaotus Projektijuhtimise struktuur kirjeldab millistest osadest projekt koosneb, mille alusel jagunevad meeskonnad. Projekti meeskond on projekti panustavad isikud, kes igaüks vastutab oma osa ning selle tähtaegse valmimise eest. Järgnevas peatükis „3.1 Projektijuhtimise struktuur“ on välja toodud projektijuhtimist illustreeriv skeem ning peatükis „3.2 Projekti meeskond“ on välja toodud projekti panustava meeskonna info. 3.1. Projektijuhtimise struktuur Tehno- Tellija Haldus Uuringud Taristu võrgud •Projektijuhtimine •Projektijuhtimine •Topo-geodeetiline •Teede projekt •Välisvalgustuse •BIM uuring projekt koordineerimine •Geotehniline uuring •Keskkonnamõjude uuring •Liiklusuuring Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 7/23 Versioon: v01 3.2. Projekti meeskond Ülesanded ja Nimi Roll Asutus Kontaktandmed vastutus Tellija 509 0807 Vastutab tellija poolt Tellija Anni Luht Transpordiamet anni.luht@transpordiam üldise projektijuhtimise projektijuht et.ee eest. Töövõtja Kvaliteedi Vastutab Annika 5554 6760 kontrolli Roadplan OÜ projektilahenduse Kaljula [email protected] insener kvaliteedi eest. Vastutab töövõtja poolt Triinu 528 9315 Projektijuht Roadplan OÜ üldise projektijuhtimise Kooskora [email protected] eest. Erkko Projektijuhi 509 2823 Abistab projektijuhti Roadplan OÜ Teder abi [email protected] ülesannete täitmisel. Koostab teedeehitusliku osa projektlahenduse ja Margus Vastutav vastavad mudelid. Roadplan OÜ [email protected] Mikson teedeinsener Vastutab tee projektlahenduse kvaliteedi eest. Konstantin Vastutav Vastutab [email protected] Rudenko/H välisvalgustu Roadplan OÜ välisvalgustuse /[email protected] ardo Aun se insener projektlahenduse eest. Koostööpartnerid Topo- Teostab topo- geodeetilise Geodeesia 24 geodeetilise uuringu. Kait Kurvits [email protected] uuringu OÜ Vastutab selle nõuetele koostaja vastavuse eest. Teostab geotehnilise Geotehnilise Leivi uuringu. Vastutab selle uuringu Reaalprojekt OÜ [email protected] Arumäe nõuetele vastavuse koostaja eest. Koostab Keskkonna- keskkonnamõjude Jaak mõjude OÜ Hendrikson [email protected] hinnangu. Vastutab Järvekülg eelhinnangu & Ko selle nõuetele koostaja vastavuse eest. ERC Teostab liiklusuuringu. Liiklusuuring Luule Kaal Konsultatsiooni [email protected] Vastutab selle nõuetele u koostaja OÜ vastavuse eest. Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 8/23 Versioon: v01 Märkus: Projekti meeskond täpsustub projekti käigus. Tabelis punasega märgitud projekti info täieneb/täpsustub projekti käigus. Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 9/23 Versioon: v01 4. Tarkvara ja failiformaadid Projekteerimistarkvarade valikul on lähtutud sellest, et need arvestaksid projekteerijate vajadusi, oleksid kaasaegseimate võimalustega, mudelprojekteerimise põhimõtetest lähtuvad ning vajalikud väljundformaadid oleksid eksporditavad. Osamudelite alapeatükis on välja toodud ehitusprojekti osade kaupa kasutatav tarkvara ja väljundformaadid koostööks. Koondmudeli alapeatükis on kirjeldatud millist tarkvara koondmudeli haldamiseks kasutatakse ja millistel põhjusel on see eelistatud variant. Osamudelite mudeldamiseks kasutatav tarkvara ja väljundformaat Osamudeli Ehitusprojekti Tarkvara ja Ehitusprojekti osa nimetus väljundformaat osa tähis versioon koondmudeli jaoks Topo- geodeetilise uuringu Civil 3D, versioonid XML GD mudel 2018-2025 IFC Civil 3D, versioonid GL Geotehnilise uuringu mudel AGS 2018-2025 Civil 3D, versioonid 2018-2025 XML TL Teed ja liikluskorraldus Vehicle Tracking IFC 2023 Civil 3D, versioonid ELT Välisvalgustus IFC 2018-2025 Civil 3D, versioonid ELV Elektrivarustus IFC 2018-2025 Civil 3D, versioonid ENV Sidevarustus IFC 2018-2025 Tabel 1. Ehitusprojekti osades kasutatav tarkvara, versioon ja väljundformaat. Märkus: Tabelis kollasega märgitud ehitusprojekti osade vajadus selgub projekti käigus. Koondmudeli haldamiseks kasutatav tarkvara Koondmudeli haldamiseks kasutatakse Trimble Connect keskkonda. Valiku põhjused ja eelised teiste võimalike platvormide ees on järgmised: Kõikide vajalike infraobjektide mudelipõhiste failiformaatide toetamine ning võimalus neid korraga ühes kohas vaadelda: LandXML, 3D DWG, IFC, NWD, NWC Võimalus vaadelda jooksvalt ristlõikeid teljega risti piki projekteeritud telge ja profiili. Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 10/23 Versioon: v01 Võimalus koostada nii 3D kui ka 2D vaateid projektist, teha nendele märkmeid ning jagada neid teiste osapooltega. Võimalus koostada automaatseid ristumiskontrolle samal platvormil. Võimalus koostada ülesandeid osalevatele isikutele vastavalt ristumiskontrolli tulemustele ning neid ülesandeid hallata. Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 11/23 Versioon: v01 5. Osamudelite ja koondmudeli haldamine Osamudelid on jaotatud sarnasel põhimõttel, mida on kastutatud Ühtsete BIM Nõuete (ÜBN) infra andmesisu nõuete tabelis. Igale ehitusprojekti osale vastab üks osamudel, mis võib omakorda koosneda mitmest failist. Eelneva illustreerimiseks on alljärgnev: GD osamudel BIM koordinaator GL osamudel Koondmudel TL osamudel ELT osamudel Kaustapuu ülesehitus Trimble Connect keskkonnas lähtub samast loogikast, mis eelneval graafikul näidatud. Kui osamudelite jaotuse osas on mingil põhjusel vaja teha erisusi, siis tuleb vastav muudatus kooskõlastada BIM koordinaatori või projektijuhi ja tellijaga. 5.1. Osamudelid Osamudelite andmesisu vastab Transpordiameti andmesisu nõuetele (lisa 1; 5) ja Ühtsetele BIM nõuetele (ÜBN). (lisa 3) Osamudelid koosnevad modelleeritavatest elementidest, millele on antud nõutud andmesisu, mistõttu võib osamudel koosneda mitmest failist. Täpsema failide organiseerimise ning nimetamise loob iga ehitusprojekti osa projekteerija ise vastavalt vajadusele. Modelleeritavale elemendile andmesisu andmise eest vastutab vastava ehitusprojekti osa projekteerija. Osamudeli failide nimetamisel on lähtutud Transpordiameti tee ehitusprojekti esitamise juhendi ülesande koodidest. Osamudeli faili nimetamise põhimõtted ja näited on toodud järgnevas tabelis: Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 12/23 Versioon: v01 Ehitusprojekti - Element Faililaiend Faili täisnimi osa tähis GD - maapind .xml GD-maapind.xml GL - puurtulbad .ags GL-puurtulbad.ags Näited TL - kate .ifc TL-kate.ifc ELT - valgustus .ifc ELT-valgustus.ifc NB! Osamudelite failide nimed peavad olema kogu projekteerimise vältel sama nimetusega. Osamudelite failide laadimisel Transpordiameti TEET keskkonda tuleb lähtuda juhisest „Tee ehitusprojekti esitamise juhend“. TEET keskkonda laeb mudelid ning nimetab vastavalt juhisele kokku lepitud hetkel BIM koordinaator või projektijuht. Failid laetakse TEET keskkonda projekti lõppedes. Projekti koostamise ajal faile TEET keskkonda ei laeta. 5.2. Koondmudel Koondmudelile pääsevad ligi projektijuhid, projekteerijad ja BIM koordinaator, kusjuures igaühel oma oluline roll täita. Projekteerijad vastutavad osamudelite olemasolu ning korrektsuse eest. Koondmudel tõstetakse kokku BIM koordinaatori poolt ning haldab ja uuendab jooksvalt koondmudeli view-d „Koondmudel“, mille jagab välja kõigile osapooltele. Vajadusel koostatakse täiendavaid view-sid. Projektijuhid pääsevad „Koondmudel“ view-le, kuhu on võimalik teha vajadusel märkusi ning veenduda projekti nõuete ning kvaliteedile vastavuses. Projekteerijad BIM koordinaator vastutavad koordineerib projekti osade mudeliga seotud olemasolu ning infovahetust korrektsuse eest. osapoolte vahel. Vajadusel viivad Teostab sisse korrektuure kvaliteedi- ning osamudelites ristumiskontrolle. Projektijuhid teevad vajadusel koondmudelis märkusi ning teostavad jooksvaid kvaliteedikontrolle. BIM koordinaator või projektijuht annab kõigile vajalikele osapooltele juurdepääsud Trimble Connect keskkonda peale esmase BIM rakenduskava heaks kiitmist. Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 13/23 Versioon: v01 5.3. Versioonihaldus Trimble Connect keskkond salvestab samanimelise faili uuendamisel ka vanema versiooni ära ning jääb kättesaadavaks. Kui ehitusprojekti osa koosneb projekti algfaasis ühest osast, kuid vajadusel tehakse kaheks osaks (nt teede osa TL1 ja liikluse osa TL2), siis tuleb esialgne osa (nt teede ja liikluse osa TL) manuaalselt ära arhiveerida ning säilitada vastavas alamkaustas nimega „Arhiiv“. Microsoft 365 (Teams ja Sharepoint) ja Trimble Connect keskkondades olevatel dokumentidel on failipõhiselt versioonihaldus aktiveeritud ning versioonide ajalugu on 30 päeva ulatuses alati kättesaadav. Iga projekteerija oma projektmaterjalide kaust peab olema vähemalt ühe varukoopia ulatuses alati tagatud olema. Soovituslikult võiks olla olemas ka versioonihaldus 30 päeva ulatuses. 5.4. Kaaskirjad Infomudelite kaaskirjad koostatakse igale osamudelile ja koondmudelile. Osamudeli kaaskirja koostav vastava ehitusprojekti osa tegija. Koondmudeli kaaskirja koostab BIM koordinaator. Kaaskirjad koostatakse vastavalt käesoleva BIM rakenduskava lisas 2 antud infomudeli kaaskirja blanketile. Kaaskirja nimetamise põhimõtted ja näited on toodud järgnevas tabelis: Ehitusprojekti - kaaskiri . docx Faili täisnimi osa tähis TL - kaaskiri . docx TL-kaaskiri.docx Näited ELT - kaaskiri . docx ELT-kaaskiri.docx Kaaskiri asub alati osamudeliga samas kasutas Trimble Connect keskkonnas. TA kaaskirja nõuete järgnevad punktid ei ole otseselt kaaskirja blanketile kantud, kuna ei ole antud projekti mõistes asjakohased ega vajalikud: Mudelisse koondatud valdkondade osamudelid ja nende sisu: käib koondmudeli kohta, see info antud rakenduskavas. Osade nimetamise ja numeratsiooni põhimõtted: see info antud rakenduskavas. sh Mudeli nullpunkti jt referentspunktide asukoht: ei kohaldu, kogu projekt koordinaatides. IFC ja muud klassifikatsiooni erisused: ei kohaldu, kuna ei kasutata IFC klassifikatsiooni. Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 14/23 Versioon: v01 5.5. Kaustapuude struktuur Lähtutud on loogikast, et asjad asuvad ühel platvormil ning eelpool toodut arvestades on koostatud kaustapuud Trimble Connectis, kus asuvad kõik dokumendid ja mudeliga seotud failid. Kaustade struktuur Trimble Connect rakenduses: 0_Rakenduskava Rakenduskava kaustas asuvad rakenduskava Haldab BIM koordinaator tööfail, selle tiitelleht ning viimane kinnitatud või projektijuht, teised versioon PDF formaadis ning selle lisad. täiendavad vastavalt nende juhistele GD Topo-geodeetilisest mõõdistusest tulev Haldab BIM koordinaator osamudel ja kaaskiri või projektijuht GL Geotehnilisest uuringust tulevad puurtulbad Haldab BIM koordinaator või projektijuht TL Teede ja liikluskorralduse osamudel ja kaaskiri Haldab tee projekteerija ELT Haldab valgustuse Tänavavalgustuse osamudel ja kaaskiri projekteerija Märkus: Projekti osade vajadus ja info võib täieneda projekti käigus. 5.6. Koordineerimise töövood Järgnevalt on kirjeldatud ehitusprojekti osa projekteerija ja BIM koordinaatori põhilised töövood, ülesanded ja vastutusalad, et koondmudelisse jõuaks vajalik geomeetria ja info ning see oleks õigel hetkel kõigile kättesaadav. Ehitusprojekti osa projekteerija Ehitusprojekti osa projekteerija vastutab oma osamudeli (geomeetria koos andmekogudega) ja sellega kaasas käiva infomudeli kaaskirja (rakenduskava lisas oleva kaaskirja blanketi alusel) esitamise eest. Täiendab vajadusel jooksvalt elementide nimekirja rakenduskava tabelis vastavas osamudeli loetelus. Esitab osamudeli failid vastavalt kokku lepitud ajale ning annab teada BIM koordinaatorile. Teostab iga mudeli uuendamise järel esialgse kvaliteedikontrolli, et kõik vajalik oleks mudelis olemas. Vastutab talle määratud vastuolude likvideerimise/ korrigeerimise eest ning ülesande (Trimble Connect ToDo) staatuse muutmise eest (in progress, waiting, done). BIM koordinaator Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 15/23 Versioon: v01 BIM koordinaator vastutab oma lähteandmete osamudelite (geomeetria koos andmekogudega) ja sellega kaasas käiva mudeli kaaskirja (rakenduskava lisas oleva kaaskirja blanketi alusel) esitamise eest. Tõstab osamudelid kokku koondmudeliks, koostab vastava view Trimble Connect rakenduses ning jagab selle välja kasutamiseks kõigile projektis osalejatele. Teostab kvaliteedikontrolli ja vajadusel ristumiskontrollid, edastab raportid ning jagab korrigeerimise või täiendamise ülesanded ning vastutab vastavate ülesannete (Trimble Connect ToDo) staatuse muutmise eest (new, closed). Taski lisandumisel saadetakse taski täitjale koheselt automaatne e-mail. Muud ToDo- ga seotud tegevuste (staatuse muutmine, kustutamine jms) kohta saadetakse maksimaalselt 1 e-mail päeva kokkuvõtteks. 5.7. Koordinaatsüsteem Käeoleva objekti puhul kasutatakse järgmisi koordinaat ja kõrgussüsteemi: Koordinaatsüsteem L-EST97 Kõrgussüsteem EH2000 NB! Kõik osamudelid peavad olema eeltoodud koordinaat ja kõrgussüsteemis. 5.8. Modelleeritavad elemendid Modelleeritavate elementide loetelu ning nendele vastav andmekogu on toodud käesoleva dokumendi lisas 6 . Tabelis on esitatud iga osamudeli kohta: Modelleeritav element – Osamudelites kasutatavad ning muudetavad elemendid Geomeetria - elemendi geomeetriline esitus (3D keha, 3D pinnamudel) Andmekogu - elemendi infovajadus (vastav(ad) andmekogu(d)) Elementide nimetamisel tuleb jälgida, et sellele määratud andmekoguga oleks võimalik tagada vastava elemendi andmevajadus. Kui on vajalik täiendav elementide nimetamise süsteem või mingit sorti indekseerimine, siis tuleb see projekti seletuskirjas ja vastava mudeli kaaskirjas kirjeldada. Lisatud on vajadusel kasutatavad tehnovõrkude mudelid, mida kasutatakse juhul kui väga strateegilise mõjuga tehnovõrgu lõiku on vaja mudelis kontrollida. DWG ja LandXML formaadid on peamiselt projekteerijate vahelise koostöö jaoks ning andmete edasi kandmiseks teise projekti või projekteerimisstaadiumisse. Nendest kõige olulisemad on tee teljed, ms võimaldab järgmisesse projekteerimisstaadiumisse edasi anda järgnevat infot: Tee plaanigeomeetria; Tee vertikaalgeomeetria; Põikkalded, viraažid; Projektkiirused. Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 16/23 Versioon: v01 Seetõttu antakse tee teljed üle nii LandXML kui ka DWG formaadis (native Civil 3D). Siis on võimalik reaalselt nende samade telgedega edasi töötada ka järgmises staadiumis. IFC failid on antud juhul informatiivse eesmärgiga. Neid ei ole võimalik kuidagi järgmise staadiumis edasi kasutada. 5.9. Mudelite esitamise ajakava Mudelite esitamine ja uuendamine lepitakse kokku jooksvalt töökoosolekutel. 6. Ristumiskontrollid ja BCF BIM Collaboration Formati ehk BCF-i rakendamiseks kasutatakse Trimble Connect keskkonnas ToDo rakendust. Lisaks koordineerimise töövoogude kirjelduses toodud loogikast võib iga osamudeli koostaja ToDo rakenduses taski teha, kui märkab vastuolu või korrigeerimist vajavat olukorda. Ristumiskontrolli maatriks: Tehnovõrgud (vajadusel) kanalisatsioonisüsteemid Maaparandussüsteemid konstruktsioonid jms) konstruktsioonid jms) Sadeveesüsteemid ja Ülemine koondpind Põrkepiirded Gaasitrassid Muu (aiad, Muu (aiad, Õhuliinid Truubid Truubid dreenid Kaablid Vee-ja Sild Truubid Õhuliinid - Kaablid - - Sadeveesüsteemid ja dreenid - - - Vee-ja kanalisatsioonisüsteemid - - - - Gaasitrassid - - - - - Maaparandussüsteemid - - - - - - Muu (aiad, konstruktsioonid jms) - - - - - - - Ülemine koondpind X* X* X* X* X* X* X* - Truubid X - X X X X X X X* Põrkepiirded X - X X X X X X - X Muu (aiad, konstruktsioonid jms) X - X X X X X X - X X Tehnovõrgud (vajadusel) X - X X X X X X - X X X Sild X X X X X X X X - X X X X (-) – automaatset ristumiskontrolli ei ole vaja teostada; (X) – automaatne ristumiskontroll koostatakse Trimble Connectis; (X*) – automaatse ristumiskontrolliga ei ole konflikti tuvastamine võimalik, seda tuleb teha projekteerimistarkvara sees. Ristumiskontrolli maatriksis on toodud ainult selle osas vajalikud mudelid, lihtsuse huvides on mudelid, mille osas nagunii kontrolle ei teostata, jäetud tabelist välja. Maatriks on hetkel osamudeli põhine ja üldine, see täpsustub projekteerimise alguse faasis ning vajadusel ka projekteerimise ajal kui mudelite loetelu võib suureneda. Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 17/23 Versioon: v01 Ristumiskontrollid on planeeritud teha samas keskkonnas kus asub koondmudel, ehk Trimble Connectis. See on kõigile samas kohas kiirelt kättesaadav, kuna asub otse mudeli kõrval tööriistapaneelina. Samas kohas on näha kõik osamudelid, nende struktuur ning kasutajate ülesanded: BCF (Trimble Connect ToDo) töövoo sammude kirjeldus on toodud lühidalt alljärgnevalt koos väljavõtetega: Clashes paneelil on listitud kõik maatriksis toodu automaatkontrollid. Neid saab vastavalt vajadusele grupeerida, filtreerida, uuendada ja kustutada. Alati on ülevaade kõigist moodustatud automaatkontrollidest ning kas need on teostatud viimaste uuendatud mudelite põhjal või vajavad uuendamist. Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 18/23 Versioon: v01 Automaatkontrolli leitud ristumine tähistatakse mudelis objektide juures hüüumärgiga nagu ülal toodud pildil. Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 19/23 Versioon: v01 Seejärel saab BIM koordinaator sellest ristumisest moodustada ülesande vastava osa projekteerijale. Vajadusel saab selle üle vaatamiseks jagada ka projektijuhile või Tellijale. Saab määrata ülesande tüübi, prioriteetsuse, tähtaja jne. Kõik ülesanded on ToDo paneelil listitud. Neid on võimalik grupeerida, filtreerida ja uuendada jooksvalt. Igal osapoolel on ülevaade nendele määratud ülesannetest. Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 20/23 Versioon: v01 Kui puudus on likvideeritud, siis saab projekteerija selle ülesande staatuseks määrata Done ning uuendada automaatselt pildi, et kõigil oleks üheselt näha, et vastuolu on likvideeritud. 7. Andmevajaduse täitmine Andmete lisamisel mudelisse lähtutakse Transpordiameti nõuetes esitatust. Elementide mudelite külge andmekogude lisamise eest vastutab iga ehitusprojekti osa projekteerija ning need peavad sisalduma osa mudelites. Käesolevas projektis täidetakse PP (põhiprojekt) andmevajadus, st infoväljad peavad olema täidetud nii palju kui PP tasemel nõutud. 8. Koostöö ja kommunikatsioon Üldine projektipõhine koostöö toimub Microsoft 365 keskkonnas (Teams ja Sharepoint), kuhu on tehtud vastava nimetusega projekt. Kõigile projektiga seotud isikutele antakse keskkonnale juurdepääs. Trimble Connectis on ette valmistatud projekt, kus asub kogu objektiga seotud mudelite ja dokumentide haldus. Kaustade ja failide juurdepääsu õigused jagab BIM koordinaator. Täiendava info Trimble Connecti kasutamise kohta leiad järgnevast peatükist. Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 21/23 Versioon: v01 Teams keskkonnas on ette valmistatud suhtluskanalid ehk channel-id, mida kasutatakse projekti vastava teema aruteludeks, nt channel „BIM“ on igasugusteks mudeli teemade aruteluks. Eesmärk on võimalikult paljud teemad lahendada vestluse käigus, nii et e-mailide kasutamine jääks minimaalseks vajalikuks tarbeks (ametlikud kirjad jm). Täiendava info Teamsi kasutamise kohta leiad järgnevast peatükist. Koosolekud toimuvad vastavalt projektijuhi poolt tellijaga kokku lepitud graafikule või vajaduspõhiselt eelneva teavitamisega MS Outlook kalendri kaudu. Kui koosolekuks on kokku lepitud ka mudeli eksport, siis annab selle valmimisest teada BIM koordinaator. Üldjuhul toimub mudeli uuendamine ja eksport vastavalt eelnevalt kokku lepitud ajagraafikule. 9. Juhendid ja viited Järgnevalt on toodud põhilisemalt kasutatavate keskkondade ja programmide kohta abi- ja infomaterjalide lingid. Tegemist ei ole kindlasti ammendava materjaliga, aga kui teenusega kogemus puudub või esineb mingeid tõrkeid, siis on koht kust info otsimisega alustada. 9.1. MS Teams Microsoft Teams on kasutusel projekti suhtluseks. Kasutusjuhend Tasuta koolitusmaterjalid algajale Teamsi kasutamise etikett ja parimad praktikad 9.2. Sharepoint Microsoft Sharepoint on kasutuses projekti kogu dokumendihalduseks (va mudelid). Sharepoint tutvustusvideod 9.3. Trimble Connect https://www.tekla.com/products/trimble-connect Koondmudeli asub Trimble Connect rakenduses. Seda on võimalik kasutada otse veebibrauseris (https://web.connect.trimble.com/) või alla laadida desktop rakendus (https://download.tekla.com/trimble-connect/for-windows ). Kuni 5 projektis osalemiseks ja ühe 5 liikmega projekti tegemiseks on võimalik kasutada tasuta kontot. Suuremate ja rohkemate asjade jaoks on vaja tasulist versiooni. Ülevaate variantidest saab siit: https://connect.trimble.com/storefront . Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 22/23 Versioon: v01 Alustamiseks head infot saab siit: Getting Started with Trimble Connect Rakenduse kasutamisest annab põgusa ülevaate järgnev video: Trimble Connect tutvustav webinar 10. Mudelite kvaliteedi tagamine Kvaliteedi tagamise meetmed on järgnevad: Projekteerija poolne visuaalkontroll; Projektijuhi poolne visuaalkontroll; BIM koordinaatori poolne visuaalkontroll; Vajadusel automaatsed ristumiskontrollid ja nendele vastavad raportid ning BCF töövoogude efektiivne kasutamine (Trimble Connect Todo). Projekteerija kohustus on alati enne projektmudeli esitamist veenduda selle kvaliteedis. Esmased kvaliteedi kontrollid on toodud järgnevalt: Mudelis on esitatud ainult koondmudeli jaoks eksporditavad objektid; Mudel on ette nähtud koordinaat- ja kõrgussüsteemis; Mudeli ühikud on meetrites; Mudel või mudelite loetelu vastab osamudelite nimekirjas toodu loetelule. BIM koordinaatori rollis kvaliteedi tagamise sammud ja tegevused on toodud järgnevalt: BIM koordinaator vastutab oma lähteandmete osamudelite (geomeetria koos andmekogudega) ja sellega kaasas käiva mudeli kaaskirja (rakenduskava lisas oleva kaaskirja blanketi alusel) esitamise eest. Tõstab osamudelid kokku koondmudeliks, koostab vastava view Trimble Connect rakenduses ning jagab selle välja kasutamiseks kõigile projekti osalejatele. Teostab kvaliteedikontrolli ja vajadusel ristumiskontrollid, edastab raportid ning jagab korrigeerimise või täiendamise ülesanded ning vastutab vastavate ülesannete (Trimble Connect ToDo) staatuse muutmise eest (new, closed). Iga ehitusprojekti osa projekteerija peab lähtuma loogikast, et suurem tähelepanu oleks pööratud ristumiste vältimisele mitte ristumiste kontrollile ning seejärel nende probleemide lahendamisele. See vähendab nii projekteerimise kui ka koordineerimise töökoormust oluliselt ning annab võimaluse keskenduda kvaliteedile. Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 30.07.2025 23/23 Versioon: v01 11. Infoturbe plaan Iga projektis osalev isik peab tegema endast oleneva, et vältida igasuguseid võimalikke küberintsidente (pahavara, viirused jne), lähtutakse www.ria.ee: küberturve nõuannetest. Iga projektis osaleva ettevõtte kohaliku võrgu ning kasutatavate teenuste ja tarkvarade turvalisuse eest vastutab antud ettevõtte IT valdkonna eest vastutav isik. Igal ettevõttel peab olema kinnitatud andmekaitse juhis. Projekti dokumendid hoitakse Microsoft 365 ja mudelid lisaks Trimble Connect keskkonnas. Juurdepääs andmetele antakse projekti- ja isikupõhiselt Roadplan OÜ vastutava IT juhi poolt. Roadplani Microsoft 365 andmed on kolmekordselt tagatud: Microsoft 365 – versioonihaldusega igal hetkel kasutajatele kätte saadava infona. Roadplani kontoris asuvas serveris – igapäevaselt tehtav versioonihaldusega granuleeritud varundus. Amazon S3 pilveteenus – igapäevaselt tehtav täiendav versioonihaldusega granuleeritud varundus. Peale projekti lõppemist arhiveeritakse kõik projekti andmed Roadplani kontoris asuvas serveris, mis on kahekordselt tagatud: Roadplani kontoris asuv server; Amazon S3 pilveteenus - iganädalaselt tehtav versioonihaldusega granuleeritud varundus. Iga projektis osaleva ettevõtte kohaliku võrgu turvalisuse eest vastutab antud ettevõtte IT valdkonna eest vastutav isik. Igal ettevõttel peab olema kinnitatud andmekaitse juhis. Rakenduskava kontrollija: Triinu Kooskora (Allkirjastatud digitaalselt) Rakenduskava koostaja: Erkko Teder (Allkirjastatud digitaalselt) Töö number: 25043 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee Töö nimi: ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik  INFOMUDELI KAASKIRI XXX .ifc (fail või loetelu failidest) ÜLDINFO Projekti nr 21059 Projekti nimi Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik Staadium Põhiprojekt Mudel Ettevõte Mudeli autor , roll Kontakt Avaldamise kuupäev Tarkvara MUDEL KOORDINAAT- JA KÕRGUSSÜSTEEM Koordinaatsüsteem L-EST 97 Kõrgussüsteem EH2000 FAILIFORMAAT JA VERSIOON GEOMEETRIA EBATÄPSUSED INFOSISU EBATÄPSUSED MUDELIS ESINEVAD VASTUOLUD MUDELI VALMIDUS, KVALITEET JA USALDATAVUS ERISUSED ELEMENTIDE KUULUVUSES VÕI JAOTUSES MUDELITE VAHEL VÄRVIDE ERISUSED + LISASÜSTEEMIDE VÄRVID MÄRKUSED Täiendatud v er sioon 3 . 1. Ühtsed BIM nõuded (ÜBN) Sisukord TOC \h \u \z Sisukord PAGEREF _Toc122612115 \h 1 Eessõna PAGEREF _Toc122612116 \h 3 Saateks PAGEREF _Toc122612117 \h 3 1. Normviited PAGEREF _Toc122612118 \h 5 2. Sissejuhatus PAGEREF _Toc122612119 \h 6 3. BIM rakenduskava PAGEREF _Toc122612120 \h 7 4. Üldnõuded modelleerimisel PAGEREF _Toc122612121 \h 10 4.1. Üldnõuded PAGEREF _Toc122612122 \h 10 4.2. Rekonstrueeritavate ehitiste erinõuded PAGEREF _Toc122612123 \h 14 4.3. Osamudel PAGEREF _Toc122612124 \h 15 4.4. Koondmudel PAGEREF _Toc122612125 \h 15 4.5. Esitlusmudel PAGEREF _Toc122612126 \h 16 5. BIM nõuded hoonetele PAGEREF _Toc122612127 \h 18 5.1. Lähteolukord PAGEREF _Toc122612128 \h 18 5.2. Arhitektuur PAGEREF _Toc122612129 \h 18 5.2.1. Sisearhitektuur PAGEREF _Toc122612130 \h 20 5.3. Konstruktsioon PAGEREF _Toc122612131 \h 21 5.4. Vesi ja kanalisatsioon PAGEREF _Toc122612132 \h 22 5.5. Sisekliima tagamise süsteemid (küte, soojusvarustus, ventilatsioon, jahutus jne..) PAGEREF _Toc122612133 \h 23 5.6. Tugev- ja nõrkvool PAGEREF _Toc122612134 \h 25 5.7. Tehnosüsteemide ja elektri avade ülesanne PAGEREF _Toc122612135 \h 26 5.8. Hoone elementide värvid PAGEREF _Toc122612136 \h 26 5.9. Hoonete erisüsteemid ja -tehnoloogiad PAGEREF _Toc122612137 \h 29 6. BIM nõuded rajatistele PAGEREF _Toc122612138 \h 30 6.1. Lähteolukord PAGEREF _Toc122612139 \h 30 6.2. Katendid ja katted PAGEREF _Toc122612140 \h 35 6.3. Pinnase-, alus- ja kaljutarindid PAGEREF _Toc122612141 \h 35 6.4. Süsteemid PAGEREF _Toc122612142 \h 36 6.5. Ajutised ehitised PAGEREF _Toc122612143 \h 36 6.6. Ehitustehnilised ehitusosad PAGEREF _Toc122612144 \h 37 6.7. Maastikuarhitektuur PAGEREF _Toc122612145 \h 37 6.8. Piirid ja piirangud PAGEREF _Toc122612146 \h 38 6.9. Keskkonnamõjud PAGEREF _Toc122612147 \h 38 6.10. Rajatiste värvid PAGEREF _Toc122612148 \h 39 6.11. Rajatiste erisüsteemid ja -tehnoloogiad PAGEREF _Toc122612149 \h 39 7. Laserskaneerimine ja punktipilv PAGEREF _Toc122612150 \h 39 8. Eksportimine avatud formaati PAGEREF _Toc122612151 \h 41 8.1. IFC PAGEREF _Toc122612152 \h 41 8.2. LandXML PAGEREF _Toc122612153 \h 43 9. Mudeli dokumentatsioon PAGEREF _Toc122612154 \h 45 10. Vastuolud PAGEREF _Toc122612155 \h 47 11. Teostusmudel (TJ) PAGEREF _Toc122612156 \h 48 12. Lisad PAGEREF _Toc122612157 \h 50 Kirjandus PAGEREF _Toc122612158 \h 51 Eessõna Käesolev juhend on kolmas , täiustatud versioon vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi IKT 29 projektile „ Avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete teostatavuse kontroll ja etalonmudel “. Juhendi uus nimetus on Ühtsed BIM Nõuded (ÜBN) Saateks Projektimeeskond tänab kõiki, kes panustasid ja aitasid kaasa „Ühtsete BIM N õuete “ (ÜBN) juhend i loomisele. BIM (AST) nõuete juhendi loomise esimes e etapi koostamise töögrupis osalesid: Alan Väli (AS Merko Ehitus Eesti); Andres Käes (Estkonsult); Andres Ronk (Põhja-Eesti Regionaalhaigla); Andrus Kuusk (Estkonsult); Anti Palmi (Maanteeamet); Edgar Berman (Roadplan); Erki Lember (Roadplan); Erko Puusaag (Maanteeamet); Hele-Mai Metsal (Tallinna Sadam AS); Indrek Vimberg (Digitaalehituse klaster); Jaan Saar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium); Janek Siidra (3D Ekspert); Jüri Pärtna (Reaalprojekt); Jüri Rass (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium); Kaisa Saarva (Reaalprojekt); Karli Aau (Infragate Eesti); Kristel Uibo (Usesoft); Leeni Langebraun (Maanteeamet); Lever Lõhmus (Esplan); Maiu Topp (Digitaalehituse klaster); Marko Laid (Entec Eesti); Mihkel Kaesveld (Novarc Group AS); Miina Karafin (Nordecon AS); Raido Puust (TalTech); Riho Anton (Tallinna Sadam AS); Riho Milva (Roadplan); Silver Ader (Riigi Kinnisvara); Tiit Hion (Hades Geodeesia); Triin Eerik (Estkonsult); Urmas Alber (RB Rail AS). Avaliku Sektori Tellijate töökoosolekutest võtsid osa: Allan Hani (Riigi Kinnisvara AS); Andres Pihlak (Elektrilevi); Andres Ronk (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla); Anti Palmi (Maanteeamet); Erko Puusaag (Maanteeamet); Hele-Mai Metsal (Tallinna Sadam AS); Jaan Saar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium); Jüri Rass (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium); Kalle Toomet (Eesti Linnade ja Valdade Liit); Kaupo Sirk (RB Rail AS); Leeni Langebraun (Maanteeamet); Lennart Lepik (Rahandusministeerium); Priit Willbach (Tallinna Linnavalitsus); Rain Kaarjas (Edelaraudtee Infrastruktuuri AS); Riho Anton (Tallinna Sadam AS); Urmas Alber (RB Rail AS); Valdur Schiffer (Elektrilevi); Veronika Ilsjan, Viljar Meister (Tallinna Linnakantselei). Täiendavalt osalesid juhendi mustandi kommenteerimisel ja/või rääkisid koostamisele kaasa, avaldasid arvamust: Andreas Papp (Stricto Project); Andres Veerpalu (T-Model); Christopher Raitviir (TalTech); Digitaalehituse klastri BIM ja infraBIM töörühmade liikmed; Digitaalehituse klastri juhatus; EVS/TK 50 (BIM) liikmed; Heigo Laaneoks (Paide Linnavalitsus); Indrek Oden (Roadplan); Indrek Tärno (Projektipea); Ivari Soome (AruCAD Süsteemid); Ivo Roolaht (Roolaht ja Partnerid); Juha Liukas (buildingSMART Finland); Kaia Kirs (Reminet); Kalle Karron ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) juhatus; Margot Sirelpuu (Ehitustrust); Oleg Mihhailov (Trimble Solutions Corporation); Raimo Lust (Infragate Eesti); Raul Vibo (Ramboll); Taavi Liiv (Tulitec); Urmas Leinfeld (Eesti Raudtee) , Eesti Kütte - ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus (EKVÜ) . Juhendi täiendamise ga tegeles aastal 2021 -2022 EVS TK50. Suur tänu kõikidele panustajatele. Normviited EVS932:2017. Ehitusprojekt EVS 928:2016. Ehitusinformatsiooni modelleerimise (BIM) terminid Määrus RT I, 18.07.2015, 7. Nõuded ehitusprojektile . Määrus RT I, 03.07.2015, 29. Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded Sissejuhatus Tegemist on baasnõuetega ning sõltuvalt projekti mahust ning selle keerukusest tuleb kaaluda andmesisu lisamist, täpsemat geomeetrilist koordineerimist või muid täiendavaid nõudeid tänu millele oleks projekti kvaliteet tagatud või võimaldatud mõni täiendav BIM mudeli kasutusotstarve. Juhendi kasutamisel on oluline märkida, et mudelprojekteerimine annab osapooltele tööriistade komplekti, mis võimaldab saavutada efektiivsust erinevatel projekti elluviimise etappidel. Samal ajal on oluline tuua välja peamised dokumendid, mis sisuliselt defineerivad projekti sisu ning osapoolte vastutuse. Valdkonna peamised määratlused tulevad EVS standardist EVS 932:2017 ning määrustest “Nõuded ehitusprojektile” ja “Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded”. NB ! Avalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede puhul EVS932 ei kohandu. BIM nõuete sätestamise eesmärk on kirjeldada raamistikku, mis võimaldaks tellijal tõhusamalt juurutada BIM tehnoloogiat ja parimaid tavasid oma lühi- ja pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Nõuded on koostatud eesmärgiga ühtlustada mudelprojekteerimise protsessi ja selle väljundeid. Järgmised peatükid kirjeldavad nõudeid, millest tuleb lähtuda projekteerimise ja ehitamise käigus. Nõuete lahutamatu osa on dokumendi Lisa 1 „ ÜBN hoonete andmesisu nõuded“ ja Lisa 2 “ ÜBN infra andmesisu nõuded” kus on esitatud nõuded BIM mudeli andmesisule erinevates ehitise elukaare etappides. BIM nõuete paindlikkus võimaldatakse konkreetse projekti puhul tehnilise kirjelduse, lepingu muudatuste ja BIM rakenduskavaga. Tellija täiendavad spetsiifilised andmesisu vajadused (nt. korrashoiu tegevustest lähtuvad) on soovitatav täpsustada projektis konkreetse lisana. Osapooli rahuldava tulemuse saavutamiseks on möödapääsmatu dokument ja sisuline toiming Tellija lähteülesanne. Tellija lähteülesandes otsustatakse, kuidas jagunevad modelleerimise ülesanded erinevate valdkonna projekteerijate vahel. Käesolev juhend on abivahend lähteülesande ellu viimisel. Modelleerimine on abivahend tellija lähteülesande saavutamiseks. NB ! K äesolev juhend ei asenda tellija lähteülesannet projekti elluviimiseks. BIM rakenduskava Enne töödega alustamist koostab tellija või peaprojekteerija koos alltöövõtjatega / partneritega mudelprojekteerimise rakenduskava, kus kirjeldatakse: projekti info (asukoht, lühikirjeldus, ajakava); mudeli koordineerija info (mis osapool teeb, mis on vastutus piirid); projektijuhtimise struktuur skeemina (projekti meeskonna kirjeldus, hierarhia, mehitatus, rollid ja vastutusalad, seosed jne); projekti meeskonna info (ettevõtted ja vastutavad isikud koos kontaktandmetega); kasutatavad BIM tarkvarad koos versioonide ja edastatavate failiformaatidega; projektipõhised BIM nõuete täpsustused; projekti ja osamudeliteks jagamise põhimõtted; projekti ja ehitise osade mudeliteks jagamise põhimõtted; f ailide nimetamise ja kaustapuu põhimõtted ning ühtse stiili määratlemine; erisused osamudelite jaotuste vahel, kooskõlastamise põhimõtted; erisused mudelielementide jaotuses mudelite vahel (AR vs EK; AR vs SA; AR vs EL/VK), kooskõlastamiste põhimõtted; kasutatav koordinaat- ja kõrgussüsteem (sh on kokkulepitud reeperid, nullpunkt, teised referentspunktid); modelleeritavate elementide nimetus- ja tähistuspõhimõtted (ruumide tähistus ja kategooriad jne); valitud tarkvarade spetsiifilised juhendid nõuete täitmiseks (koos illustratsioonidega); kvaliteeditagamise plaan (automaat- ja manuaalkontrollid, nende ulatus ja detailsus, geomeetria ja infokontrollid, raportid jne); koostööreeglid ja kommunikatsioon projekti osapoolte vahel (koosolekute toimumine, koostöökeskkonna kasutamise põhimõtted, koondmudeli koostamine, mudelite uuendussagedused jne); BCF (BIM Collaboration Format) failide koostamise ja vahetamise kord (väljade täitmine ning teavituste haldamine); infoturbe plaan (kasutatavate keskkondade töökindlus, kontrollitud ligipääs andmetele, varundamine, vastumeetmed viirustele ja pahavarale jne); kaaskirjade koostamine (sisu, vorm, mallid, uuendussagedused jne); tehno süsteemide läbiviikude projekteerimise kor raldus ; muud korralduslikud küsimused. BIM rakenduskava saadetakse tellijale kooskõlastamiseks kokkulepitud aja jooksul . Projekteerimistööde kestel on töövõtja kohustatud BIM rakenduskavas kirjeldatust kinni pidama või muudatuste korral BIM rakenduskava uuendama, versioneerima ning saatma selle tellijale kooskõlastamiseks. BIM rakenduskavas peab selguma, kuidas kavatsetakse nõuded täita. Kui tellijaga lepitakse kokku nõuete põhjendatud lõdvendustes, dokumenteeritakse need BIM rakenduskavas. BIM rakenduskava kuulub projektdokumentatsiooni hulka . Üldnõuded modelleerimisel Üldnõuded Mudelite andmesisu tasemed ning nõutud andmesisu on määratud Lisa 1 “ ÜBN h oonete andmesisu nõuded ” , Lisa 2 “ ÜBN i nfra andmesisu nõuded ” . M odelleeritud peavad olema kõik elemendid, mis kuuluvad projekti koosseisu ja on vastavas projekti staadiumis nõutud. Mudeli elemendid peavad vastama konkreetses projekteerimise etapis esitatud andmesisu (Lisa 1 ja Lisa 2) taseme nõuetele, st. nendele peab olema omistatud nõutud parameetriline ja atribuudi info. Andmesisu peab olema esitatud korrektses omaduste kogumis (nt. AR_Uks) ning peab olema korrektse andmetüübiga (nt. IfcBoolean ). Parameetrite, atribuutide ning omaduste kogumite nimetused on määratud Lisa 1 „ ÜBN hoonete andmesisu nõuded “ ja Lisa 2 „ÜBN infra and m esisu nõuded “ dokumen tide s. Mudeli elementidele omistatud andmesisu ehk parameetrite väärtused peavad olema eestikeelsed. Juhtudel kui eestikeelse andmesisu lisamine pole mõjuvatel põhjustel võimalik, kooskõlastatakse see tellijaga, dokumenteeritakse BIM rakenduskavas ning vastavad tõlked tuuakse välja BIM kaaskirjas. Mudelite siseselt ega üleselt ei ole elementide vahelised vastuolud (lõikumised, kattuvused ja ristumised) üldiselt lubatud . Peaprojekteerija (sh BIM koordinaatori) kohustus on tagada erinevate valdkondade mudelite kooskõla, elementide korrektne kõrguslik paiknemine ja vastuolude puudumine. Mudeli elementide geomeetria kõik kolm mõõdet (3D) on võrdse tähtsusega. Elementide ruumis paiknemise täpsus ja nõutud usaldusväärsus on kolmes sihis võrdsed. Elemendid peavad paiknema korrektsetes asukohtades, sinna kuhu on planeeritud nende ehitus või paigaldus. M odelleerimise täpsus lepitakse kokku rakenduskavas. Kõik osamudelid peavad sisaldama kokkulepitud asukohas ja geomeetriaga reeperit. Reeperi olemasolu korral saab hinnata erinevate mudelite kooskõla ja samas koordinaatsüsteemis paiknemist. Arhitektuuri mudeli reeperil peab olema omaduste kogum „AR_Reeper“ ning sellele vastav andmesisu. Reeper peab olema ära näidatud ka asendiplaani joonisel. Reeperi IFC klass on vaikimisi IfcBuildingElementProxy. Reeperi vaikimisi asukoht on X, Y ja Z telgede ristumispunktis selline, et reeper jääb täies ulatuses koordinaatide pluss poolele (vt joonis 1 ). Koordinaadid ja kõrgusmärk arhitektuuri mudeli reeperi küljes on peab olema antud nullpunkti kohta ( model origin , suhtelise koordinaatvõrgu x, y ja z telgede ristumispunkt). BIM rakenduskavaga on võimalik reeperi paiknemist ning geomeetriat täpsustada. Joonis 1 . Reeperi vaikimisi paiknemine Mudeli geomeetriline ja mitte-geomeetriline info on võrdse tähtsusega. Mitte-geomeetrilise info osas tolerantsid puuduvad ehk kõik nõutud väljad peavad olema täidetud korrektselt ning sisaldama tõest informatsiooni. Kui on väli , m illele ei ole veel väärtust , kasutatakse väljal märget „ootel“ , juhul kui on väli, millel e i ole väärtust, kasutatakse tähisena „ - “ . Informatsioon, mis on esitatud mudelis, joonistel ja seletuskirjas peab olema omavahel kooskõlas. Mudelid peavad olema tööde üleandmise hetkel vajalikus ulatuses tõesed ja edasi arendatavad. Mudel peab vastama olemasolevale ja loodavale reaalsusele ning sisaldama ehitatavaid lahendusi. M odelleerimise jaotust täpsustatakse BIM rakenduskavas (millised on osamudelid ja mis mahus osamudelid luuakse ). Mudeli elemendid peavad olema süsteemselt nimetatud. Keelatud on nimetada sama tüüpi elemente erinevate tüübinimetusega või erinevat tüüpi elemente sama tüübinimetustega (nt VU-01 tüüpi välisukse avamõõdu laius ja kõrgus või välisseina VS-03 tüüpi konstruktsiooni üldpaksuse parameetrid peavad olema identsed üksikute instantside piires). Konkreetse elementide tähistussüsteemi või põhimõtted pakub välja peaprojekteerija BIM rakenduskavas. Mudelid peavad olema puhastatud ebavajalikest ja liigsetest elementidest (müra, „hüljatud“ projektlahendused, tühjad korrused või osasüsteemid) ning projekti laetud üleliigsetest mudeli elementide tüüpidest ja nö perekondadest. Edastatavad mudelid peavad olema referentsmudelitest puhastatud. Korduva GUID tunnusega elementide või duplikaatide esinemine mudelis pole lubatud. Mudelprojekteerimisel tuleb alati kasutada vastava ehitiseosa modelleerimiseks loodud tööriistu; nt. teetarind modelleeritakse teede jaoks mõeldud projekteerimistarkvara tööriistadega. Kui see pole ühel või teisel põhjusel võimalik, tuleb modelleerimisviis dokumenteerida mudeli kaaskirjas . Ehitiseosad tuleb modelleerida nii, et info ülekandmisel kantakse teiste osaliste tarkvarasse ka ehitiseosa asukoht, nimi/tüüp ja geomeetria. Kui kasutatakse erinevaid tööriistu või luuakse geneeriliste modelleerimise tööriistadega uusi elemente, on oluline jälgida IFC eksportimisel nende korrektset sidumist IFC-klasside ja tüüpidega (nt tala-tööriistaga modelleeritud vundamendi taldmik tuleb siduda IfcFooting klassiga IFC eksportimisel). Va stavuste tabel on välja toodud Lisa 1 “ ÜBN hoonete andmesisu nõuded “ alamlehel „IFC klassid“. Mudeli elemendid peavad sisaldama piisavalt mitte - geomeetrilist infot, et sisustada materjalide koguste kokkuvõtted ja spetsifikatsioonide tabelite infoväljad. Informatsioon, mis on esitatud mudeli elementide kohta tabelites (materjalide koguste kokkuvõtted, spetsifikatsioonid), peab pärinema mudeli elementidelt. Tabeleid ei tohi olla rikastatud mudeliga mitteseotud andmetega. Manuaalsed andmete ülekirjutamised pole lubatud. Kui siiski esineb eelmainitud olukordasid, lisatakse need koos põhjendustega mudeli kaaskirja. Mudelielementide muutmisel tuleb eelistatavalt olemasolevaid mudelielemente redigeerida, mitte kustutada ja uuesti luua. Seeläbi säilib elementidele sama GUID-tunnus ning nendega seotud toimingud jäävad jälitatavaks. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Rekonstrueeritavate ehitiste erinõuded Rekonstrueeritavate ehitiste puhul, mis hõlmavad ehitise olemasolevate elementide lammutamist, tuleb koostada lammutusmudel. Lammutusmudelis peavad olema eristatavad säilitatavad elemendid, lammutatavatest elementidest parameetriliselt. Meetod ja parameeter, läbi mille on elemendid eristatavad, lepitakse rekonstrueerimise projektides kokku BIM rakenduskavas. Lammutusmudel võetakse aluseks edasisel projekteerimisel, kus lammutatavad osad filtreeritakse välja, kuid säilitatakse referentsiks mudelisse. Lammutusmudelist peab selguma lammutatavate elementide maht. Elemendid, mida lammutusmudel kajastab lepitakse kokku BIM rakenduskavas . Rekonstrueeritavate hoonete ja rajatiste BIM projektides on oluline mudelis parameetriliselt eristada olemasolevaid ja säilitatavaid elemente (nt küttekehad, vahelaed jne) uutest või rekonstrueeritavatest elementidest (võimalus eristada näiteks säilitatavaid vaheseinu ja uusi, ehitatavaid vaheseinu). Meetod ja parameeter, läbi mille on elemendid eristatavad, lepitakse rekonstrueerimise projektides kokku BIM rakenduskavas. Sõltuvalt tarkvarast võib selleks kasutada näiteks olemasolevaid globaalseid parameetreid „Renovation Status“ või „Phase“. Säilitatavate elementide kohta on nõutud usaldusväärne andmesisu vähendatud kujul. Olemasolevad, säilitatavad ning mittemuudetavad ehitise elemendid peavad mudelis eksisteerima gabariitmõõtudelt korrektsena ning olema identifitseeritavad vastava IFC elemendina, kuid nendele ei kohaldu Lisa 1 “ ÜBN hoonete andmesisu nõuded ” või Lisa 2 „ÜBN infra andmesisu nõuded“ . Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Osamudel BIM rakenduskavas lepitakse kokku, millise loogika alusel toimub osamudelite jaotus. Üldjuhul on üheks osamudeliks valdkonna mudel, eri valdkondade projekteerijad vastutavad oma objekti või objektikompleksi eest. Näiteks tugevvool. Sõltuvalt ehitise keerukusest ja riistvaralisest võimeku s est võib olla vajalik ühe valdkonna täiendav jagamine osamudeliteks. Näiteks konstruktsioonimudel jagatakse korrusteks. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Koondmudel Koondmudelis koordineeritakse erinevate projekteerimisvaldkondade koostööd, mis lepitakse kokku BIM rakenduskavas. Koondmudel moodustatakse erinevate valdkondade osamudelitest. Koondmudel on tehniline mudel, mille peamine eesmärk on tagada eri valdkondade osamudelite ühildumine. Koondmudelis saab kontrollida projekti eri osade ja olemasolevate tarindite ühitatavust ning veenduda projekti õigsuses. Koondmudelite koostamisel tuleb eelnevalt testida kasutatavate tarkvarade ja tarkvara versioonide sobivus , selleks koos tatakse näidismudel . Koondmudel saadakse erinevatest allikatest saadud info kokku tõstmisel (eeldusel, et kõik andmed on ühes ja samas koordinaatsüsteemis). Kui mingit vajalikku projektinfot ei ole võimalik viia LandXML või IFC formaati, siis tuleks eelistada originaalformaati (nt .dwg) ja mitte püüda seda käsitsi teisendada näiteks IFC formaati, sest sellise toimingu tulemusel tekib infokadu. Rakenduskavas määratakse, milline projekti osapool vastutab koondmudeli koostamise ja haldamise eest. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Esitlusmudel Esitlusmudeli saab luua koondmudeli põhjal. Esitlusmudel (edaspidi sõnastuses visualiseering, visualiseerimine) on üks mudelite kasutamise väljundeid, mida kaasatakse kogu projekti koostamise/rakendamise vältel. Visualiseerimist saab vaadelda ka erinevat liiki analüüside ning simulatsioonide läbiviimisena. Visualiseerimise võib jagada kaheks suureks alagrupiks: (a) tehniline visualiseering ning (b) kujutav (fotorealistlik) visualiseering. Esitlusmudelite koostamise vajadus, sagedus ja detailsus lepitakse kokku BIM rakenduskavas. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. BIM nõuded hoonetele Lähteolukord Lähteolukorra alusmaterjali sisulised nõuded tulenevad standardist EVS932:2017 p.7. EHITUSPROJEKTI LÄHTEANDMED Lähteandmete kogumine ja nende alusel mudeli koostamine võivad kuuluda projekteerimisülesande hulka või neid võib teha eraldi tellitava tööna. Varasemas projekteerimisstaadiumis kogutud lähteandmete ja/või lähteandmematerjali kasutamise korral on need projekti koostamisel lähteandmematerjali aluseks. Registri-, planeeringu-, seadme- jms andmed ajakohastatakse ja kantakse sobivas ulatuses lähteandmematerjali. Võimalike muutuste mõju eelprojektist tulenevatele lahendustele tehakse kindlaks selle projekteerimisstaadiumi algul. Lähteandmematerjali säilitatakse kogu projekteerimisprotsessi jooksul. Võimalikud hetkeolukorda puudutavad andmed kantakse mudelisse. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Arhitektuur Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest: 9.1. Ehitusprojekti ühisosa 9.2. Välisruum 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised 9.4. Haljastus 9.5. Välisvalgustus 9.12. Hoone arhitektuur 9.13. Hoone sisearhitektuur 9.14. Hoone akustika 9.15. Hoone valgustus Arhitektuurimudel peab olema kooskõlas energiatõhususe simulatsioonimudeliga ja vastupidi. Energiasimulatsioonides kasutatav hoone informatsioon peab olema kooskõlas arhitektuurimudeliga. Vaikimisi sisaldab arhitektuurimudel endas ka konstruktsioonimudelit. Kandvad seinad, postid ja talad peavad olemas olema ka arhitektuurimudelis ning need peavad olema kooskõlas ehituskonstruktsioonide mudeliga. Tuleb jälgida, et konstruktsioonimudel sobituks arhitektuurimudeliga. Kui projektipõhiselt lepitakse kokku, et arhitektuur kandvaid osasid ei sisalda, dokumenteeritakse sellekohane märge BIM rakenduskavasse ja arhitektuurimudeli kaaskirja. Viimasel juhul pole vastuolud arhitektuurimudeli ja konstruktsioonimudeli vahel lubatud. Ruumelemendid (IfcSpace) peavad olema modelleeritud kõikides ehitise elukaare etappides. Ruumid peavad külgnema selle piiretega ja nende vahel ei tohi olla vastuolusid. Kõik hoone põrandapinnad peavad olema ruumelementidega kaetud. Ruumelementidest peavad olema väljalõigatud nende sees olevad konstruktsioonid (nt postid, pilastrid, seinad jne). Ruumelementide ja arhitektuuri- ning konstruktsioonimudeli elementide vahelised vastuolud pole lubatud. Ruumelemendid peavad kõrguslikult ulatuma kandva lae kandekonstruktsiooni alla. Sedasi modelleerides tagatakse korrektne energiasimulatsioon ja köetava õhkkeha maht. Maa-ala mudel peab olema kooskõlas asendiplaani, maastikuarhitektuuri ja vertikaalplaneeringuga (kõrgusmärkidega). Oluline on kajastada maa-ala mudelis kõiki elemente, mis säilitatakse või kuuluvad rajamisele. Maa-ala mudel peab sisaldama kõiki pinnakatteid, haljastust, välisinventari ja ümberkaudseid hooneid ning rajatisi lihtsustatud geomeetriaga. Vaikimisi esitatakse maa-ala mudel eraldiseisvalt, et mitte arhitektuurimudelit üle koormata. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Sisearhitektuur Ripplaed modelleeritakse koos tõusude, vertikaalsete osade ja sirmidega. Ripplaed peavad olema modelleeritud reaalsusele vastava üldpaksusega, mis arvestab nii ripplae enda kui ka ripplae karkassi/konstruktsiooni paksusega ja selle eripäradega. Moodulripplaed peavad olema modelleeritud põhiprojekti lõpuks sedasi , et moodulid ja karkass oleksid eristatavad. Ripplaed peavad olema koordineeritud tehnosüsteemide lõppelementide suhtes. Lagede koondjoonised koordineerib arhitekt, sisekujundaja või peaprojekteerija ning annab täpsed juhised tehnosüsteemide projekteerijale. Vaikimisi modelleeritakse santehnika ja valgustid nii AR / SA (täpsustatakse BIM rakenduskavas) kui ka eriala inseneride poolt (VK, EL). Sisearhitektuuri mahtu kuuluvate viimistluspindade kohta esitatakse eraldiseisev mudel, mis kajastab ainult põranda-, seina- ja laepindasid. Seinapindade modelleerimisel tuleb arvestada ka tegelikkuses ripplae taha jääva või mitte jääva osaga. Avatäidete palede viimistluse modelleerimine pole vajalik. Sisearhitektuuri pinnaviimistluskihid (parkett, plaat, värv jne) peavad vaikimisi kattuma arhitektuurimudeli tarinditega. See tähendab, et sarnaselt arhitektuuri ja ehituskonstruktsioonide osalisele kattuvusele, peavad kattuma ka arhitektuur ja sisearhitektuur pinnaviimistlus kihtide osas. Kui projektipõhiselt lepitakse kokku, et arhitektuurimudeli tarindid viimaseid kihte üldisel tasemel ei sisalda ning viimistluskihid on tuvastatavad vaid sisearhitektuuri mudelist, siis sellekohane märge lisatakse BIM rakenduskavasse ja arhitektuurimudeli kaaskirja. Arhitektuurimudeli tarind lõppeb sel juhul vahetult enne viimast, pinnaviimistluskihti (koos aluskihiga, juhul kui vaja) ning viimistlus eksisteerib mudeli elemendina vaid sisearhitektuurimudelis. Mööbli ja sisustuse kohta esitatakse vaikimisi eraldiseisev mudel, et mitte arhitektuurimudelit üle koormata. Mööbli ja sisustuse osas on oluline kajastada elementide korrektne paiknemine ning gabariitmõõtmed. Mudelisse kantud mööbel, sisustus ja inventar peab olema kooskõlas joonistel, spetsifikatsioonides ja seletuskirjas esitatuga. Modelleerimist mittevajavad elemendid lepitakse kokku projektipõhiselt. Vaikimisi ei vaja modelleerimist arhitektuurimudelis liistud, pisiinventar, kleebised, tähised, viidad ja akna-, ukse- ja katuseplekid, palede viimistlused. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Konstruktsioon Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevast alapeatükist: 9.17. Hoone ehituskonstruktsioonid Ehituskonstruktsioonide mudelis peavad olema näidatud avad alates ava külje pikkusest (või diameeter) 100 mm . Lisaks näidatakse ära kõik muud, konstruktsiooniliselt olulised avad. Väiksemate avade modelleerimisevajadus lepitakse kokku rakenduskavas. Konstruktsioonimudelist, mis kajastab hoone kandvat osa, peab selguma, kuidas on kavandatud jõudude ülekandumine hoone korrustelt vundamendile. Mudel on eelduseks tugevusarvutuste koostamiseks . See tähendab, et elementide vahel ei tohi olla tühimikke , mis kat ke stavad mudeli ja ei võimalda tugevusarvutus i läbi viia (plaadi all tala, tala all post, posti all sein, seina all vundament). Kõik monteeritavad elemendid modelleeritakse nende reaalsete pikkustega. Monteeritavad jätkuvelemendid jaotatakse vastavalt jätkudele eraldiseisvateks elementideks. Monoliitsed elemendid jagatakse eraldiseisvateks elementideks korruste lõikes (üldjuhul järgib modelleerimine ehitamise loogikat). Mitut korrust läbivad elemendid seotakse kõige madalama korrusega (korrusega, kust alustatakse selle paigaldust). Konstruktsioonimudeli elemendid, mis koosnevad suurest hulgast väiksemõõtmelistest või sarnastest elementidest (nt terasfermid, sõrestikud, raamid jne) seotakse kokku koostudeks (ingl assembly). Koostudele tuleb lisada tähise/positsiooni ja massi andmed. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Vesi ja kanalisatsioon Kõik tehnosüsteemide mudeli elemendid peavad olema seotud osasüsteemidesse. Osasüsteemi nimetus ja tähis peab sisaldama Lisa 1 “ÜBN hoone andmesisu nõuded” „Valikud“ välja toodud osasüsteemide nimetuse ja -tähise osa. Näiteks radiaatorkütte pealevoolu osasüsteem peab olema nimetatud selliselt, et see sisaldab fraasi „Radiaatorkütte pealevool“. Fraasile võib olla lisatud täiendav märge seda teenindava seadme, süsteemi kohta või teenindava hoone osa kohta (näiteks „Väljatõmme VT3“ või „Sissepuhe Parkla“). Alternatiivsete nimetuste kasutamisel või uute lisamisel tuleb need kooskõlastada tellijaga ja dokumenteerida BIM rakenduskavas. Torude asukohad (nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt) määratakse erinevates projekti staadiumites erineva täpsusega. Kinnitusvahendite, klambrite ja riputite modelleerimine ei ole üldjuhul vajalik, kuid modelleerimisel tuleb ette näha piisav ruum nende paigaldamiseks. Vastavalt kokkuleppele ja vajadusele võib osutuda vajalikuks kinnitusvahendite osaline modelleerimine. Modelleerida ei ole vaja tehases valmistatud ja komplekteeritud tehnosüsteemide elementide sisu Vaikimisi peab sanitaartehnika olema modelleeritud AR/SA mudelisse ning VK seda modelleerima ei pea. VK modelleerib torustiku kuni santehnikani. Kui projektipõhiselt lepitakse kokku teisiti (santehnika modelleeritakse VK või mõlema osapoole poolt), märgitakse see BIM rakenduskavasse ja mudelite kaaskirjadesse. Trapid, äravoolud, katuselehtrid jms kuulub VK mudelisse (vt ka Lisa 1 ÜBN hoonete andmesisu nõuded). Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Sisekliima tagamise süsteemid (küte, soojusvarustus, ventilatsioon, jahutus jne..) Peatükk hõlmab standardi EVS 932:2017 kohaselt järgmisi projekti osi: hoone kütte-, ventilatsiooni-, jahutuspaigaldis ja soojussõlm; hoone mehaaniline suitsutõrjepaigaldis; Siia ei kulu järgmised hoone tehnosüsteemid: gaaskustutussüsteemid, loomulik suitsueemaldus, h oone gaasipaigaldis külmatehnika süsteemid, köögitehnoloogia süsteemid. Kõik tehnosüsteemide mudeli elemendid peavad olema seotud osasüsteemidesse. Osasüsteemi nimetus ja tähis peab sisaldama Lisa 1 “ ÜBN hoone andmesisu nõuded ” „Valikud“ välja toodud osasüsteemide nimetuse ja -tähise osa. Näiteks radiaatorkütte pealevoolu osasüsteem peab olema nimetatud se lliselt , et see sisaldab fraasi „Radiaatorkütte pealevool“. Fraasile võib olla lisatud täiendav märge seda teenindava seadme, süsteemi kohta või teenindava hoone osa kohta ( näiteks „Väljatõmme VT3“ või „Sissepuhe Parkla“). Alternatiivsete nimetuste kasutamisel või uute lisamisel tuleb need kooskõlastada tellijaga ja dokumenteerida BIM rakenduskavas. Torude asukohad ( nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt ) määratakse erinevates projekti staadiumites erineva täpsusega. Tehnosüsteemide hooldusluukide asukohad, tuleb määrata tööprojekti staadiumis eraldi elemendina. Luukide asukohad ko o rdineeritakse koos ripplagede ko o rdineerimisega. Ripplagedes paiknevate KVJ süsteemide lõppelementide (plafoonid, jahutuspalgid jne) paigutamisel peab olema arvestatud ripplae karkassi ja töökohtade paiknemisega. Lagede koondjoonised koordineerib arhitekt, sisekujundaja või peaprojekteerija ning annab täpsed juhised eriosade projekteerijale. KVJ lõppelemendid peavad olema tööprojekti lõpuks ripplagedes koordineeritud ja sisearhitektuuriga kooskõlas. Kinnitusvahendite, klambrite ja riputite modelleerimine ei ole üldjuhul vajalik, kuid modelleerimisel tuleb ette näha piisav ruum nende paigaldamiseks. Vastavalt kokkuleppele ja vajadusele võib osutuda vajalikuks kinnitusvahendite osaline modelleerimine. Modelleerida ei ole vaja tehases valmistatud ja komplekteeritud tehnosüsteemide elementide sisu Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Tugev- ja nõrkvool Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest: 9.16. Hoone sulused ja lukustus 9.25. Hoone tugevvoolupaigaldis 9.26. Hoone nõrkvoolupaigaldis 9.27. Hooneautomaatikapaigaldis 9.28. Hoone tuleohutusüsteemide automaatikapaigaldis Tugev- ja nõrkvoolu projekteerija koostab avamudeli alusmaterjaliks teistele projekti osapooltele. Kõik tugev- ja nõrkvoolu (sh automaatika, ligipääsusüsteemid) mudeli elemendid peavad olema seotud osasüsteemidesse. Osasüsteemid nimetatakse vastavalt S2010 eestikeelsele jaotusele (nt „S241, Pistikupesad“). Kasutada võib ainult nelja tähemärgilisi tähiseid (mitte nt „T5 Turvasüsteem“). Vaikimisi modelleeritakse tavavalgustid nii tugevvoolu projekteerija kui ka arhitekti poolt. Tehnilised valgustid (nt avariivalgustus) modelleerib vaid elektriosa projekteerija. Tugev- ja nõrkvoolu projekteerijal tuleb kooskõlastada lõppelementide ja seadmete (valgustid, lülitid, pistikud) valik arhitektiga (sisearhitektiga). Kui projektipõhiselt lepitakse kokku teisiti, siis märgitakse sellekohane info BIM rakenduskavasse ja mudelite kaaskirjadesse. Kaabliredeleid ja korvrenne on soovitatav mudelis kujutada täismahulistena. See võimaldab vähendada mudeli mahtu ning teostada täpsemaid kvaliteedikontrolle. Kaablite ning kaabliredelite kinnituste modelleerimine pole vajalik, kuid ette tuleb näha piisav ruum nende paigaldamiseks ja hilisemaks hoolduseks. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Tehnosüsteemide ja elektri avade ülesanne Avade ülesanne konstruktorile edastatakse eraldi osamudelina. Ülesanne koostatakse konstruktsioone läbivate torude ja redelite kohta, mille läbimõõt on suurem kui 100mm. Avaelementide ifc klass BuildingElementProxy ja PredefinedType on PROVISIONFORVOID. Tehnosüsteemide ja elektri osa projekteerija koostab mudeli oma valdkonna osasüsteemidele. Avade pudel peab arvestama paigaldustolerantsidega ja avadesse paigaldatavate toodete paigaldusjuhendiga. Hoone elementide värvid Arhitektuuri ja konstruktsioonide mudelielementidele määratakse nende eksportimisel nende elementide peamine iseloomulik värv (nt puitkonstruktsioon on IFC-mudelis helekollane ning betoon hall). Rakenduskava s lepitakse kokku projektis kasutatavad erinevate valdkondade värvid. Kõik tehnosüsteemid peavad üldjuhul olema värvkodeeritud vastavalt Tabelis 14.1 välja toodud värvidele. Põhjendatud asjaolude korral on lubatud nõutust erinevate värvide kasutamine, kuid see peab olema kooskõlastatud tellijaga ja dokumenteeritud BIM rakenduskavas. Tabel 14.1 S üsteemid mudelite värvid , nimetused ja tähised Tehnosüsteemi tähis Tehnosüsteem i nimetus Värv Küte SV1 Kaugküte primaar torustik 1, soojusvarustus punane / sinine *p -pealevool ACAD 10 ;RGB 255,0,0 *t -tagasivool ACAD 5 ; RGB 0,0,255 K21 Radiaatorküte süsteem 1 lilla / helesinine *p -pealevool ACAD 200 ; RGB 191,0,255 *t -tagasivool ACAD 140 ; RGB 0,191,255 K22 Radiaatorküte süsteem 2 lilla / helesinine *p -pealevool ACAD 200 ; RGB 191,0,255 *t -tagasivool ACAD 140 ; RGB 0,191,255 K11 Põrandküte süsteem 1 lilla / helesinine *p -pealevool ACAD 200 ; RGB 191,0,255 *t -tagasivool ACAD 140 ; RGB 0,191,255 ST1 Ventilatsiooni soojustagasti süsteem 1 lilla / helesinine *p -pealevool ACAD 200 ; RGB 191,0,255 *t -tagasivool ACAD 140 ; RGB 0,191,255 K31 Ventilatsiooni küte süsteem 1 oranž / helesinine *p -pealevool ACAD 30 ; RGB 255,127,0 *t -tagasivool ACAD 140 ; 0,191,255 K41 Õhkkardinate küte süsteem 1 oranž / helesinine *p -pealevool ACAD 30 ; RGB 255,127,0 *t -tagasivool ACAD 140 ; 0,191,255 K51 Kiirgusküte süsteem 1 lilla / helesinine *p -pealevool ACAD 200 ; RGB 191,0,255 *t -tagasivool ACAD 140 ; RGB 0,191,255 Ventilatsioon S1 Sissepuhe 1 ACAD 230 ; RGB 255,0,127 V1 Väljatõmme 1 ACAD 40 ; RGB 255,191,0 S2 Sisepuhe 2 ACAD 230 ; RGB 255,0,127 V2 Väljapuhe 2 ACAD 40 ; RGB 255,191,0 O1 Õhuvõtt 1 ACAD 160 ; RGB 0,63,255 H1 Heitõhk 1 ACAD 42 ; RGB 165,124,0 K1 Köögikubud korterid 1 ACAD 200 ; RGB 191,0,255 SO1 Siirdeõhk 1 ACAD 3 ; RGB 0, 255 , 0 AHU1 Air Handling Unit 1 /Õhutöötlusseade 1/ ACAD 255 ; RGB 255 , 255 , 255 T O1 Tagastusõhk 1 ACAD 4 0 ; RGB 191,0,255 PO1 Kamina põlemisõhk 1 ACAD 4 ; RGB 0, 255 , 255 Jahutus VJ1 Veejahuti glükooliga süsteem 1 *p -pealevool ACAD 202; RGB 124,0,165 *t -tagasivool ACAD 222; RGB 124,0,165 X1 Split jahutussüsteem 1 ACAD 142 ; RGB 0 , 124 ,16 5 VRF1 VRF jahutussüsteem 1 ACAD 142 ; RGB 0 , 124 ,16 5 J0 Külmajaama süsteem 1 / Kaugjahutuse primaarne süsteem 1 *p -pealevool ACAD 5 ; RGB 0, 0,255 *t -tagasivool ACAD 4 ; RGB 0, 255, 255 J11 Ventilatsiooni jahutussüsteem 1 Lilla/ roheline *p -pealevool ACAD 190 ; RGB 127,0,255 *t -tagasivool ACAD 122 ; RGB 0,165,124 J21 Jahutustalade jahutussüsteem 1 Lilla/ roheline *p -pealevool ACAD 190 ; RGB 127,0,255 *t -tagasivool ACAD 122 ; RGB 0,165,124 J22 Jahutustalade jahutussüsteem 2 Lilla/ roheline *p -pealevool ACAD 190 ; RGB 127,0,255 *t -tagasivool ACAD 122 ; RGB 0,165,124 J31 Fan-coilid Jahutussüsteem 1 Lilla/ roheline *p -pealevool ACAD 190 ; RGB 127,0,255 *t -tagasivool ACAD 122 ; RGB 0,165,124 Mehaaniline su i tsutõrje SE 1 Suitsueemaldus 1 ACAD 210 ; RGB 255,0,255 UR1 Ülerõhu süsteem 1 ACAD 5 ; RGB 0, 255 , 255 OK1 Õhu kompenseerimis süsteem1 ACAD 160 ; RGB 0,63,255 Veevarustus ja kanalisatsioon Külm vesi ACAD 130 ; RGB 0,255,255 Soe vesi ACAD 20 ; RGB 255,63,0 Tsirkulatsioon ACAD 212 ; RGB 204,0,204 Kanalisatsioon ACAD 54 ; RGB 153,153,0 Sademevee kanal. ACAD 144 ; RGB 0,114,153 Tuletõrje v/Sprinkler ACAD 0 ; RGB 0,0,0 Elektripaigaldis Tugevvool ACAD 123 ; RGB 102,204,178 Nõrkvool ACAD 181 ; RGB 159, 127,255 Tulekindlad redelid AC AD 31 ; RGB 255, 191, 127 Isolatsioon tuleb vaikimisi modelleerida süsteemiga sama värvi ja 50% läbipaistvana. Kui see pole võimalik, tuleb isolatsiooni värviks määrata tehnosüsteemi värv, mida see katab. Lisasüsteemide (suruõhk, kesktolmuimeja, gaas jne) olemasolul lepitakse nende värvid kokku BIM rakenduskavas. Ühe tehnosüsteemi osasüsteemi ulatuses peavad süsteemielemendid olema sama värvi (st ventilatsiooni väljatõmbe elemendid tohivad olla vaid ühte värvi – vaikimisi tumekollased). Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Hoonete erisüsteemid ja -tehnoloogiad Tellija lähteülesandes ja BIM rakenduskavas määratakse, millised on erisüsteemid ja eritehnoloogiad, mis modelleeritakse eraldiseisvalt. Osamudeli andmesisu ja geomeetriline detailsusaste lepitakse kokku lähtuvalt projekti vajadustest. BIM nõuded rajatistele NB ! A valike teede puhul on aluseks määrus nr. 106 . Avalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede puhul EVS932 ei kohandu. Ehitiseosa esitusviisi mõjutavad lisaks osa tüübile ka projekteerimisstaadiumi nõuded kõnealusele ehitiseosale. Ehitiseosa geomeetria (väline vorm) ja mittegeomeetriline andmesisu on esitatud: Lisa 2 „ ÜBN infra andmesisu nõuded“. A ndmesisu nõu ded määravad , millise detailsusega ning kuidas mudeli elemendid esitatakse. Projekti osamudelid on jaotatud valdkondade järgi, lähtekohaks projekteerimise etapid ning nende tegevusjuhendite töökirjeldused. Kõigi valdkondade puhul järgitakse hanke ametlikku koordinaat- ja kõrgussüsteemi. Kui projekteerimine (näiteks silla projekteerimine) toimub lokaalses koordinaatsüsteemis, tuleb teave enne teistele osalistele edastamist alati üle kanda ametlikku koordinaatsüsteemi. Koordinaadistiku pööramine ei ole lubatud. Projekti osamudelite numeratsioon on soovitatav hoida sellisena, et see järgib võimalikult loomulikult muu projekteerimisinfo struktuuri ning samas toetab andmevahetust ja -haldust. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Lähteolukord p.7. EHITUSPROJEKTI LÄHTEANDMED Joonis 1. Lähteandmematerjal projekteerimisstaadiumi osana Lähteandmete kogumine ja nende alusel materjalikoostamine võivad kuuluda projekteerimisülesande hulka või neid võib teha eraldi tellitava tööna (vt. Joonis 1). Varasemas projekteerimisstaadiumis kogutud lähteandmete ja/või lähteandmematerjali kasutamise korral on need tee-, tänava- ja raudteeprojekti koostamisel lähteandmematerjali aluseks. Registri-, planeeringu-, seadme- jms andmed ajakohastatakse ja lisatakse sobivas ulatuses lähteandmematerjali. Võimalike muutuste mõju eelprojektist tulenevatele lahendustele tehakse kindlaks selle projekteerimisstaadiumi algul. Lähteandmematerjali säilitatakse kogu projekteerimisprotsessi jooksul. Võimalikud hetkeolukorda puudutavad andmed lisatakse materjali. Joonis 2. Lähteandema terjali struktuur (YIV 2019) näitel Lähteandmematerjali üks struktureerimisviise on materjali jagamine teemade kaupa kaustadesse. Tabelis 1. kirjeldavad alamkaustad A-D lähteandmematerjali hetkeseisu. Kausta „E Viitematerjal “ kasutatakse näiteks seotud projektide ning kõigi kaaskirjade, aruannete ja uuringute salvestamiseks, mis ei kirjelda hetkeseisu. Tabel 1. Lähteandmematerjali sisu ja liigendamine alamkausta Alamkaust Näited (sõltuvalt projekteerimisstaadiumist) A Maastikumudel • Maastikumudel • Geodeetiline alusvõrk • Pinnavee andmed ja/või mudel • Üksikasjalikumad maastikuandmed (puud ja muu taimestik) B Pinnas ja aluskivim • Geotehniliste uuringute tulemused • Aluskivimiuuringute andmed • Aluskivimi kaardid • Tõlgendatud kaljupinnas (kaljupinnase mudel) ja pinnase üleminekukihid • Aluskivimi materjali mudel • Info pinnasevee kohta • Pinnasekaardid • Saastunud pinnas • Olemasolevad pinnasetugevdused (näiteks stabiliseerimine, püstdrenaaž, pinnase väljavahetamine, lööktihendus või kerged täitetarindid) • Geotehnilised mõõtmised (näiteks vajumise ja nihkumise mõõtepunktid, punktide asukoht ja mõõtetulemused) C Tarindid ja süsteemid Tarindite ja süsteemide hetkeinfo, näiteks • Veevarustus- ja kanalisatsioonivõrgud, kaevud • Ohutus- ja signaalimissüsteemid • Kaablite, torustike ja nendega seotud seadmestiku info • Teed ja tänavad Sillad Hooned • Muud eritarindid, näiteks sadamasillad, tugitarindid, vaiadele toetuvad plaadid, müratõkked, tunnelid • Valgustus • Suunaviidad ja osutusmärgid • Piirde- ja tõkestustarindid • Põhjavee kaitse • Seisukorrauuringu aruanded D Temaatiline materjal Hõlmab nii füüsilist materjali (näiteks muinsusmälestised) kui ka mittefüüsilist materjali (näiteks tsoneerimisinfo või lendorava elupaigad maa-ala piiridena). See materjal hõlmab näiteks järgmist. • Kaardiandmed (aluskaardid jne) • Aerofotod • Tsoneerimisinfo • Hetkeolekut kirjeldav keskkonnainfo (loodus, ohustatud liigid, kultuuripärand jne) • Liiklusandmete kogumid, mis kirjeldavad hetkeolekut, näiteks Praegune transpordivõrk • Kõrvalekalletega transporditeed • Katastri piirid ja maaomandi andmed • Hoone- ja eluruumide register • Teostamisega seotud õigused maa-alade kasutamiseks (teede, tänavate ja raudteeala piirid, pinnase ladestamise kohad, ajutised kasutusõigused, kuivenduskraavide alad, puhvertsoonid) • Veeteede alad E Viitematerjal • Projekteerimise tehnilised tingimused • Muud projektiga seotud kavandid/plaanid • Muude konsultantide projektid/plaanid • Seotud projektid jne • Aruanded ja uuringud (kogu materjal, mis ei kirjelda hetkeolekut; prognoosid, plokkplaanid jne) • Tähelepanekud ja fotod tööobjekti külastustelt Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Katendid ja katted Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest: 9.2. Välisruum 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised 9.4. Haljastus Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Pinnase-, alus- ja kaljutarindid Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevast alapeatükist: 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Süsteemid Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest: 9.2. Välisruum 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised 9.4. Haljastus 9.5. Välisvalgustus 9.6. Elektrivarustuse välisvõrk 9.7. Gaasivarustuse välisvõrk 9.8. Nõrkvoolu välisvõrk 9.10. Soojusvarustuse välisvõrk 9.11. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Ajutised ehitised Eelprojekt Eelprojekti staadiumis ei ole ajutisi ehitisi tavaliselt vaja modelleerida. Kui selles staadiumis on siiski teada tööaegne ümberkorralduse vajadus, millel on oluline mõju kuludele, tuleb see esitada ka mudeliinfona. Näiteks esitada info alana, mille omadused annavad olulist teavet. Põhiprojekt Tee-, tänava- ja raudtee põhiprojekti staadiumis ei ole vaja tööaegseid ehitisi detailselt projekteerida. Kulusid või ruumivajadust oluliselt mõjutavad tööaegsed meetmed (näiteks tugiseinad, pinnasevee taseme langetamine ja ümbersõiduteed) tuleb modelleerida alade või ruumina, mille omadusteave annab vastava meetme kohta piisavalt informatsiooni. Tööaegse ruumikasutuse piirid tuleb esitada piiride ja piirangute mudelis. Tööprojekt Valdkonna tegevused tulenevad konkreetse projekti tarbeks koostatud ehituse korraldamise kavast. Valdkond käsitleb erinevaid tugikonstruktsioone, betooni valuvorme, ohutusmeetmete tagamise lahendusi, ladustusalasid, jms. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Ehitustehnilised ehitusosad Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevast alapeatükist: 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised Maastikuarhitektuur Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest: 9.2 Välisruum 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised 9.4 . Haljastus Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Piirid ja piirangud Sisulised töö teostamise nõude tulenevad Riigi Teatajast (RT I, 19.04.2016, 3) Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded ja heast geodeetiliste mõõdistustööde teostamise tavast. Eraldiseisev osamudel, kuhu liidetakse enne projekti piirangud ja projektis tekkivad piirid ja piirangud. Alusmaterjalina on võimalik kasutada Maa-ameti kitsenduste ja katastriandmeid. Kitsenduste andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Kitsenduste-andmed/Kitsenduste-andmete-allalaadimine-p624.html Katastriandmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Maakatastri-andmed/Katastriuksuste-allalaadimine-p592.html Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Keskkonnamõjud Keskkonnamõjude modelleerimise üle otsustatakse iga hanke puhul eraldi. Modelleeritavad mõjud tuleb selgelt territoriaalselt piiritleda. Niisuguste mõjualade piirid võivad olla näiteks: Liiklusmüratsooni piirid, Liikluse heitgaasimudelis esitatud levikualade piirid, Pinnasevee madaldamise mõjutsooni piirid, Vibratsiooni mõjuala piirid. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Rajatiste värv id Rajatiste värvide määramisel lähtutakse kehtetust standardist EVS 907:2010 . Kehtetu standardi ka sutamis e põhjuseks on värvide juurdumine sektoris. Rajatiste erisüsteemid ja -tehnoloogiad Tellija lähteülesandes ja BIM rakenduskavas määratakse, millised on erisüsteemid ja eritehnoloogiad, mis modelleeritakse eraldiseisvalt. Osamudeli andmesisu ja geomeetriline detailsusaste lepitakse kokku lähtuvalt projekti vajadustest . Laserskaneerimine ja punktipilv Rekonstrueerimistööde puhul on soovitatav enne projekteerimise alustamist olemasolev objekt mõõdistada laserskaneerimise teel. Laserskaneeritakse vajalik osa või terve ehitis, vastavalt projekteerimistööde ulatusele. Kuna laserskaneerimisega on võimalik mõõdistada vaid nähtavaid pindu, on soovitatav mittevajalike punktide ehk müra vähendamiseks tühjendada ruumid mööblist ning ripplaed ja seinad avada võimaluste piirides (kandva osa nägemiseks). Üldised nõuded punktipilvele (juhul kui BIM rakenduskavas pole kokkulepitud teisiti): Punktide tihedus pinnal vahemikus 5mm – 10mm Punktide hajuvus pinnal vastavalt BIM rakenduskavale Punktipilv tuleb üle anda L-EST ’97 koordinaatsüsteemis ja EH2000 kõrgussüsteemis või alternatiivsel juhul Arhitektuurse mudeli nullpunkti ja orientatsioonis. Viimasel juhul tuleb anda nullpunkti L-EST koordinaat ja nurk projekti põhjasuuna ja tegeliku põhjasuuna vahel (lepitakse kokku BIM rakenduskavas) Punktipilv tuleb üle anda järgmistes formaatides Mõõdistuse originaalformaa dis Projekteerimistarkvara jaoks sobilikus formaadis. Näiteks: PTS või XYZ RCS ja RCP E57 BIM rakenduskavas lepitakse kokku hoonega seotud 360 kraadi fotode vajadus. Fotod peavad olema seotud asukohtadega hoones, kus on need pildistatud. Mõõdistusmudel peab vastama arhitekti ja konkreetse projekti vajadustele. Projekteerimisel tuleb jälgida, et mudeli nullpunkt ja orientatsioon ühtiks punktipilvega. Täiendav laserskaneerimise vajadus ja maht tööprojekti koostamiseks peale lammutamist lepitakse kokku ehituse peatöövõtjaga. Täpsemad, projektipõhised kokkulepped tehakse enne laserskaneerimise töödega alustamist BIM rakenduskavas, võttes arvesse erinevate osapoolte ja konkreetse projekti erivajadusi. Eksportimine avatud formaati Infomudelitel põhineva koostöö toetamiseks erinevate projekti osapoolte vahel kasutatakse avatud failiformaate. Levinumad formaadid on IFC ning LandXML. buildingSMART Finland on loonud LandXMLi edasiarenduse Inframodel 4 (IM4). Kui projekti seisukohast on põhjendatud ja projekti osalised on instrueeritud ning tehniliselt on formaadi kasutamine võimalik, võib olla ka IM4 üheks avatud formaadiks. IFC Oluline on tagada, et kõik modelleeritud elemendid kanduksid koos vajaliku andmestikuga korrektselt edasi IFC kujule. NB juhendi koostamise hetkel ei ole infra valdkonna tarkvarade st IFC eksport piisava funktsionaalsusega . Seetõttu kehtib allolev selgitus peamiselt hoone valdkonna tarkvaradele. Eelistatud failiformaat on *.ifc, kuid mahukamate mudelite puhul on lubatud ka kasutada *.ifcZIP formaati. Kõik elemendid peavad olema eksporditud korrektsesse, elemendi olemusele vastavasse IFC klassi ja tüüpi , l ähtudes käesol eva juhendi andmesisu lisadest hoonetele ja rajatistele . Tundmatute või geneeriliste objektide (IfcBuildingElementProxy või IfcObject) kasutamine peab olema võimalikult väike ning on lubatud ainult juhtudel, kui elemendi olemusele vastavat IFC klassi ei leidu. Sobiva IFC klassi mitteleidmisel tuleb projekteerijal teha parim võimalik valik ning lisada sellekohane märge mudeli kaaskirja. Arhitektuuri- ja konstruktsioonimudelist eksporditakse välja ka teljed. Telgede eksportimiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud IfcGrid klassi. Andmesisu nõuete täitmisel tuleb maksimaalselt ära kasutada IFC standardi omaduste kogumeid (nt Pset_WindowCommon) ning tarkvaras juba olemasolevaid (hard-coded) elementide parameetreid ja atribuute. Mudelite eksportimisel IFC formaati tuleb kasutada elemendispetsiifilisi omaduste kogumeid (export user defined property sets) ning koondada sinna alla selles ehitise elukaare etapis (nt eelprojektis) konkreetsele elemenditüübile nõutud informatsioon (vajalik usaldusväärne andmesisu). Vältida tuleb samasisuliste parameetrite taasloomist või infoväljade dubleerimist. Eksporditud mudeli info kvaliteedi eest vastuta b mudeli koostaja . Originaaltarkvarast tuleb välja eksportida vaid see info (omaduste kogum), mis on konkreetsel hetkel elemendile nõutud ning mis on kontrollitud. Mudeli elemendid, mis koosnevad teistest elementidest tuleb eksportida sedasi, et need oleksid IFC kujul loetavad mõlemal tasemel – tervikuna ja eraldi osadena. See tähendab, et IFC mudelist peab olema võimalik pärida liit- ja komposiitelemente tervikuna ning samas ka algelementidena. Komposiitelemendid ja liitkonstruktsioonid peavad jagunema edasi ( decomposes forward ) algkomponentideks ning algkomponendid omakorda jagunema tagasi ( decomposes backward ) komposiitelementideks ja liitkonstruktsioonideks. Sellised elemendid võivad olla näiteks: Ripplagi (IfcCoveringType.CEILING) → ripplae paneelid ja karkass Rippfassaad (IfcCurtainWall) → rippfassaadis uks, aken, tumm osa ja karkass Piire (IfcRailing) → piirde postid, paneelid, karkass ja käepide Trepp (IfcStair) → trepi marss ja made Katuslagi (IfcSlabType.ROOF) → eraldi kihid materjalide kaupa Vahelagi (IfcSlab) → eraldi kihid materjalide kaupa Sein (IfcWall) → eraldi kihid materjalide kaupa Rohkem tehnilist infot IFC kohta leiab aadressilt: https://technical.buildingsmart.org/standards/ifc/ifc-schema-specifications/ LandXML Infra valdkonnas on avatud formaadina laialt levinud LandXML . Ü heks võimalikuks rakenduseks on masinjuhtimise failide loomine. Failid luuakse üldjuhul ehitusettevõttes, kuid ehitaja piisava sisendi korral saab projekteerija failid ka ise luua . Järgnevalt on toodud soovitused masinjuhtim is e failide loomiseks. M udelis peaksid kolmnurga küljed olema ca 5m, kurvides peaks olema 2m (kurvi mudeldamisel peab arvestama kurvi kõõlu pikkust). Liiga tihe võrk muutub koormavateks objekti masinatele. Olulised detailid Tee telg on vajalik 3d joonena. Kui pinnamudel on korrektselt ja õiges ulatuses mudeldatud, siis muid äärejooni üldjuhul vaja ei ole. Äärejoone abil on võimalik hooletu modelleerimise juures tuvastada korrektne piirjoon. LandXML või 3D face on sobilik formaat masinjuhtimise sisendiks Teetööde masinates tuleb teha paratamatult seadmepõhine konverteerimine Oluline on teha võimalikult lihtne mudel, näiteks võiks kaevpinna erinevate katendite põhjade üleminekud mudelist välja jätta. Lisaks mudelile on vajalik nn. puhastatud asendiplaan, mille alusel on võimalik anda ehitusmasinas pinnamudelile kontekst. Mudeli dokumentatsioon Tellija käsitleb BIM mudelit hierarhiliselt olulisemana kui BIM mudeli alusel genereeritud 2D jooniseid. See tähendab, et vastuolude korral omab mudeli info suuremat tähtsust. Hierarhiliselt on info usaldusväärsus järgnev: mudel, mudeli kaaskiri , projekti seletuskiri ja joonised. Mudeli ja sellega kaasnevate esitatud andmete seotud varalised õigused antakse üle tellijale. Mudelielemente ja nende infot jääb tellija kasutama ehitustegevuses, ehitiste haldus- ja hooldustegevustes ning ehitiste laienduste või renoveerimiste korral. Mudelprojekteerimise lõpptulemusena antakse tellijale üle kõik mudelid ja simulatsioonimudelid tarkvara originaalformaadis ( native format ), avatud IFC failiformaadis, kõikide mudelite juurde kuuluvad kaaskirjad ning kehtiv BIM rakenduskava. Originaalformaadi definitsiooni kohaselt on sellel säilinud tarkvara funktsionaalsused, see on edasiarendatav , sisaldab parameetrilisi objekte ning hõlmab endas ka 2D väljundeid (joonised, spetsifikatsioonid, mahtude loendid jne). Infomudeli kaaskiri sisaldab lähteandmematerjali kaaskirja. Originaalformaadi üleandmise tingimused lepitakse kokku rakenduskavas. Nõuded mudeli kaaskirjale Kõikide mudelite kaaskirjad peavad sisaldama vähemalt järgmist infot: ● Mudeli (faili) nimetus ● Projekti nimi, tähis ja staadium ● Mudeli koostaja ja tema kontaktandmed ● Mudeli ja kaaskirja avaldamise kuupäev ● Mudelisse koondatud valdkondade osamudelid ja nende sisu, ● Osade nimetamise ja numeratsiooni põhimõtted, ● Kasutatud tarkvara ja selle versioon (osamudelid, koondmudel) ● Koordinaat- ja kõrgussüsteem, milles on modelleeritud (sh. Mudeli nullpunkti jt referentspunktide asukoht) ● BIM koordinaator ja tema kontaktandmed ● Koordineerimistarkvara ja selle versioon ● Avatud formaatide ja klassifikatsiooni erisused ● Geomeetria erisused ● Infosisu erisused ● Mudelis esinevad vastuolud ● Valmidusaste ja usaldusväärsus (võrdluses projektistaadiumiga) ● Erisused elementide kuuluvuses või jaotuses mudelite vahel ● Erisused tehnosüsteemide /-võrkude värvides Vajadusel määratakse kaaskirjas ka erinevate tellijate (näiteks Rail Baltica, Transpordiamet , EVR, … ) liigituse erisused. Kaaskirjad esitatakse kõikide mudelite kohta ja paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava dokumentatsiooni hulgas. Kaaskirjad edastatakse kas *.pdf, *.doc või *.docx failiformaadis. Kui info antakse üle IFC formaadis saab kaaskirja info esitada andmesisuna. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused. Vastuolud Peaprojekteerija kohustus on tagada kooskõla erinevate valdkondade mudelite vahel, elementide korrektne kõrguslik paiknemine ning geomeetrilis ed ja mitte-geomeetrilis ed vastuolud kokku lepitud piirides . Geomeetriline ja mitte - geomeetriline info on võrdse olulisusega ning peavad olema kontrollitud. Peaprojekteerija kohustus on kontrollida alltöövõtjate/ partnerite mudeleid ja tehtud tööd, koondada valdkonna mudelid koondmudeliks ja tagada kogu projekti ning koondmudeli nõuetele vastav kvaliteet. Infonõuete kontroll toimub kõikides projekti etappides ning infonõuete osas hälbed lubatud ei ole. Geomeetriliste vastuolude kontroll toimub eelkõige põhiprojekt staadiumis. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused . Teostusmudel (TJ) Teostusmudeli ( TJ – teostus) koosseisus on nõutud andmete esitamine objekti korrashoiu­tegevuste tarvis. Andmevajadus on määratud : Lisa 1 „ ÜBN hoonete andmesisu nõuded “ ja Lisa 2 “ ÜBN infra andmesisu nõuded ”. Ehitushanke kandvateks alusdokumentideks on projekti kõikide valdkondade IFC formaadis BIM mudelid. BIM rakenduskavas kokkulepitud mudelite formaadid (native format) tehakse kättesaadavaks edukale ehitushanke pakkujale, kellega tellija sõlmib lepingu. Projekteerimisaegsed or i ginaal formaadid on abiks töö- ja teostusmudeli koostamisel. Eduka teostusmudeli üleandmise eelduseks on kõikide projektiosade tööprojektide koostamine, kasutades BIM tehnoloogiat / metoodikat, tööprojekti järgne ehitamine ning tööprojekti ja ehitustegevuste aegsete muudatuste sissekandmine mudelitesse. Ehituse peatöövõtja poolt koostatavas BIM rakenduskavas peab olema välja toodud meetodid ja protsessid, kuidas kavatsetakse töö- ja teostusmudeleid koostada. Lisaks peab BIM rakenduskavas olema näidatud, milliseid meetodeid kasutatakse teostusmudeli valideerimiseks ja elementide paiknemise osas nõutud tolerantside saavutamiseks. Teostusmudel peab vastama reaalselt valmis ehitatud objektile. Teostusmudel luuakse kontrollitud töömudeli alusel ja see sisaldab ehitusaegseid muudatusi, asendusi ja ehitustegevuse ajal tekkinud informatsiooni. Teostusmudel peab sisaldama koosseisuliselt vähemalt samas mahus mudeli elemente, mis on üle antud ehitajale (peatöövõtja) hankedokumentidega. Teostusmudeli loomine toimu b rööpselt ehitustööde teostamisega. Täpne teostusmudeli koostamise ajagraafik lepitakse kokku alati projektipõhiselt ning see dokumenteeritakse BIM rakenduskavas. Tellija ja omanikujärelevalve kontrollivad teostusmudeli arengut töövõtjaga kokkulepitud sagedusega. Ükski mudelisisene viide (link) ei tohi sõltuda mudeli või lingitud dokumentide lõplikust asukohast. Internetilinkide (URL) lisamine on keelatud, kuna nende püsivus ajas on väike . Pilveteenuste vaheliste linkide lisamine toimub tellijaga kokkuleppel. Paremate lahenduste puudumisel on lahenduseks lokaalsed suhtelised lingid. Suhteline link algab mudeli peakaustast. Korrektne näide: \Teostusinfo\KVJ\Ventilatsioon\Mürasummutid\Tooteinfo Viited (lingid) peavad olema tehtud seadmete liigile vastavatesse kaustadesse. Viited viidetele pole lubatud. Oluline on tagada lingi püsivus ajas. Teostusmudelid (kõikide erinevate valdkondade mudelid) antakse tellijale üle nii originaalformaadis (native format) kui ka avatud formaatide vormingus. Dokumentatsiooni hulka kuulub ka BIM rakenduskava ja mudelite kaaskirjad. Tellija teostab teostusmudelite kontrolli avatud formaatide mudelite baasil. Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused . Lisad Lisa 1 “ ÜBN hoonete andmesisu nõuded ” Lisa 2 “ ÜBN infra andmesisu nõuded ” Kirjandus Riigi Kinnisvara AS. Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 202 1 Soome taristu infomudeli üldnõuded YIV2019 AS Tallinna Sadam BIM ja InfraBIM nõuded. 2019 https://ehituskeskus.ee/kasulikku/bim/ /kinnitatud digitaalselt/ Tehniline kirjeldus Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna –Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmiku põhiprojekti koostamine Projekti eesmärk Projekteerida riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34, 5 –36,1 lõigule jalgratta- ja jalgtee ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmiku kanaliseerimine, et tõsta liiklusohutuse taset ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projekteeri da ehit i se infomudelina, mille tulemusen a on võimalik järgmistes tee-elukaare etappides digitaalsete infomudelite kasutam ine ja haldami s e kasutusele võtmine . Projekti täiendav eesmärk on alternatiivsete täitematerjalide kasutusvõimaluste piloteerimine. Alternatiivse täitematerjalina soovitakse uurida räbukillustiku (tehistäitematerjal terase tootmise räbust) toimivust jalgratta- ja jalgteede killustikaluses. Kavandatav a teekonstruktsiooni materjalide valik on kirjeldatud l isas 8 . Jalgratta- ja jalgtee jagatakse neljaks katselõiguks ning igale lõigule kavandatakse erinev konstruktsioon (lisa 8) . Olemasolev olukord Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34, 5 –35,6 on kiiruspiirang 70km/h ning km 35,6–36,3 on kiirus piiratud 50km/h. Lõigul on probleeme lubatud sõidukiirusest kinni pidamisega. Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee ja riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik on valgustamata ning möödasõit keelatud. Ristmikul puudub vasakpöörderada, kuid olemas on möödasõidulaiend. Jalakäijad liiguvad riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee servas tugipeenral. Bussipeatuste „ Treppoja rist “ ja „ Türnpuu park “ piirkonnas on teeületus ohtlik, kuna kiiruspiiranguid eiratakse ning teeületused on pikad. Ühistranspordikeskuse info põhjal siseneb peatuses Türnpuu park päevas keskmiselt 30-40 inimest ja peatuses Treppoja rist päevas keskmiselt 60-70 inimest. Lähteülesanne Projekti koostamise aluseks on Lisas 1 esitatud Transpordiameti korraldus projekteerimistingimuste andmiseks. Enne projekteerimise alustamist koostada kvaliteedi tagamise plaan (vt Lisa 3 . Nõuded Töövõtjale ). Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Eskiisi koostamise käigus (l iiklusuuringu tulemus t est ja kavandatavast projektlahendusest lähtuvalt ) otsustab tellija kas projekteerida riigitee 8 Tallinna-Paldiski tee ning riigitee 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee ristmikule vasakpöörderada või mitte. Juhul kui tellija otsustab, et vasakpöörderaja projekteerimine on vajalik, kuulub ristmiku projekteerimine põhiprojekti koosseisu. Katendi kasutusajaks tuleb võtta püsikatenditel 20 aastat. Arvestada järgmiste parameetritega: Jalg ratta - ja jalgteede laius – 3,0 m; Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda juhendist „ Teede projekteerimine “ . Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 50km/h - 90 km/h . Kujundada kergliiklejatele sobiv ning kasutajasõbralik liikluskeskkond. Projekteerida terviklik kergliiklustee võrgustik, st luua ühendused projektala vahetus läheduses asuvate olemasolevate kergliiklusteede ning bussipeatuste ga . Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale . Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Uuri ngud Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda j uh endist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus . Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. Topo -geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, jalgratta- ja jalgtee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: Topo -geodeetiline uuring teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“, juhendile „Täiendavad nõuded topo -geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“ ja tehnilises kirjelduses toodud täiendavatest nõuetest. Topo -geodeetiline mõõdistamine teostada vastavalt topo -geodeetiliste tööde kavale ja detailsusega, mis vastab geodeetilise joonise mõõtkavale 1:500. Topo -geodeetilise uuringu viibimine ilmastikutingimustest põhjustatud asjaoludel ja tehnoloogilise pausi kehtestamine toimub Tellijaga kokkuleppel Töövõtja poolt esitatud taotluse ja põhjenduste alusel. Topo -geodeetilise uuringu mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. Mõõdistus teostada maantee koridoris järgnevalt (mõõdistusala ulatus määrata topo -geodeetiliste tööde kavas koos selgitustega): Maantee koridoris üldjuhul 6 0 m laiuselt (tee teljest 3 0 m ulatuses mõlemalt poolt). Põhjendatud juhtudel vähem. Maanteega ristuvad riigimaanteed ja kohalikud teed mõõdistada üldjuhul 100 m ulatuses alates ristmikust ja 50 m laiuselt (tee teljest 25 m ulatuses mõlemalt poolt). Ristuvatel suurematel vooluveekogudel, millel on olemas EELIS registrikood teha mõõdistused üles- ja allavoolu vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus vähemalt 100 m üles- ja allavoolu (sh lisaharud, voolusängi ristlõiked iga 25 m tagant). Tiheasustusaladel, kus riigiteel on kiiruspiirang kuni 50 km/h, mõõdistada õuealad kuni teepoolse hoone fassaadini. Vabast ruumist väljapoole jäävaid kinniseid õuealasid ei ole vaja mõõdistada, kui on tagatud piisav informatsioon projektlahenduse koostamiseks (nt kergliiklustee paiknemine, nähtavuskolmnurgad, kõrguslik planeering vms). Mõõdistamisel arvestada, et mõõdistada tuleb ka mõõdistusalast välja jäävad õhuliinide mastid, kaevud, kilbid jm elemendid, mis on vajalikud tehnovõrgu ümberehituse projekteerimiseks. Töövõtja peab arvestama eeldatava mõõdistusalaga 13.5 ha ning arvestama, et topo -geodeetiliste uuringute eest tasutakse vastavalt reaalselt mõõdistatud maa-ala ulatusele. Mõõdistusala lõplik ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Kõrgusarvud peavad olema mõõdistatud terve mõõdistusala ulatuses ning mõõdistusala piirav suletud murdjoon peab moodustuma reaalselt mõõdistatud punktidest. Tellija täiendavad nõuded tehnovõrkude mõõdistamiseks: Töövõtja ja uuringu koostaja vastaval kokkuleppel määrata projektlahendusega seotud kaevudel kaevu kaane reguleerimise ulatus (min- max ) ning sidekaevudel tõstmise ja langetamise ulatus. Õhuliinide mõõdistamisel arvestada, et õhuliinide madalaima rippe absoluutkõrgused tuleb mõõdistada ka nendes asukohtades, kus olemasolevas olukorras teed ei ole, kuid projekteeritakse. Kontrollida Maa-ameti kitsenduste kaardile kantud puurkaevude olemasolu projekteeritava tee teljest 75 m ulatuses. Töövõtja ja uuringu koostaja vastaval kokkuleppel esitada uuringu koosseisus truupide kohta koordinaatidega varustatud fotod ja märkida faili nimetusse truubi number, mis ühtib maa-ala plaanil näidatud numbriga. Pildil peab olema selgelt näha truubipäis ja truubi sisemus. Mudelite vormistusnõuded: Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli vastavalt Lisas 6 esitatud formaadis. Olemasolev olukord modelleerida vastavalt Lisale 6. Iga esitatava mudeli kohta koostada kaaskiri vastavalt Lisale 4. Tellijaga kooskõlastatult võib topo -geodeetilise uuringu seletuskirjas teha andmete esitamisel asjakohaseid muudatusi. Topo -geodeetilise uuringu aruanne koos lisadega esitada vastavalt Lisa 10 . „Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend“. Teostada geotehnilised uuri ngud : J uhinduda juhend ist “ Geotehnilised uuringud ja katsetused ” . E nne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava , mis edasta da tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellija le . G eotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, kergliiklustee, ristmi ke ja rajatiste projekteerimist. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema võimalik selgitada kõik olulised pinnase omadused ja anda projekteerimiseks vajalike pinnase parameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning pi ki teed soise ala algus ja lõpp. Jalg ratta - ja jalgteedele näha ette vähemalt kasvup innase paksuse määramine iga 50 m tagant. Kergliiklustee puuraukude sügavus peab olema piisav, et määrata kasvupinnase paksus ning lisaks puurida ja määrata 30 cm kasvupinnase all olevad pinna sed. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *. ags formaadis ja ka . xls formaadis . Täpsemad juhised vt p. 4.3.1 . juhendist . Uuringu koostamisel arvestada, et riigitee 8 Tallinna-Paldiski tee ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmiku kanaliseerimiseks ja riigitee 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee ristmiku vasakpöörderaja projekteerimiseks on samuti vaja teostada geo tehnilised uuringud. Aruanne esitada projekteerimise käigus Tellijale digitaalselt . L iiklusuuring ud : Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab: a rvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset; m äärata tee ristlõiget ja koormussagedus t. Töö eesmärgi täitmiseks teostada projektalal liiklusloendused . Enne uuringu teostamist esitada uuringute kava koos loenduspunktide asukohaskeemiga Tellijale ettepanekute esitamiseks. Loendada järgnevatel ristmikutel pöördeliiklus : Riigitee 11196 Klooga jaama tee; Riigitee 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee Riigitee 11197 Kloogaranna tee . Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: liikluse prognoosi , ehitusjärgse t prognoosi; liikluskoosseisu ja koormussagedust; teenindustaset; liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi sh riigiteedel, kohalikel ja erateedel ; aruande kokkuvõtet . Liikluse prognoosimisel kuni 2050 tuleb lähtuda uurimistööst " Liiklusuuringu juhendi ja baasprognoosi koostamine " . Selgitada välja bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja bussipeatus t e kasutatavus. Aruanne esitada projekteerimise käigus Tellijale digitaalselt. Koostada k atendi projekt : Koostada sõidutee katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehit ustehnoloogiliste kirjeldustega. Teostada katendi arvutus vähemalt k olme le võrreldavale katendikonstruktsiooni variandile (KS või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada juhendi „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ Tabel i 1 märkused tooduga. Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada Tellijale põhjendatud ettepanek, mis peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide hinnavõrdlust. Sobilike materjalide olemasolul tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille lahenduse kohaselt kasutatakse kohalikke materjale ( ~ 50 km raadiuses). Jalgratta- ja jalgtee muldkehas ning aluse alumises kihis kavandatavat alternatiivset täitematerjalid on kirjeldatud l isas 8 . Lisas 8 välja toodud jalgratta– ja jalgtee konstruktiivsete kihtide lõi g ud täpsustatakse töövõtjaga pärast geotehnilisi uuringuid . Projektis kasutatavate materjalide nõuete kirjeldus peab heakskiidu saama TRAM Teehoiuteenistuse arendamise osakonna ehitusmaterjalide eksperdilt. Kitsendused , piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus : Täpsustada kõik võimalikud piirangud , mis võivad mõjutada tee-ehitust ning projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus maantee trassikoridoris : Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld - ja detailplaneeringud, teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused ja projektid ning arvestada nendega projekti koostamise l . Töövõtja peab välja selgitama ja esitama Transpordiametile andmed planeeringutes, projekteerimistingimustes ja projektides toodud teede (sh perspektiivsete ristmikute ) ja tehnovõrkude osas. Töövõtja peab lisama projekti kehtestatud üld - ja detailplaneeringute ning teeprojekti realiseerimist mõjutavate ehitusprojektide põhijoonised ning nimetama kõik planeerimis- ja ehitustegevusest tulenevad kitsendused projekti seletuskirjas. Täpsustada kõik projektalale jääva te salv- ja puurkaevud e asukohad ning selgitada välja nendest tulenevad kitsendused. Lisaks tuleb aruandes kajastada projektalast väljapoole jäävad puurkaevud, mille sanitaarkaitseala või hooldusala ulatub projektalale. Esitada aruan ne , mis sisaldab seletuskirja ja jooniseid. Keskkonnamõjude eelhinnang Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 6 1 , mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasneva i d asjakohase i d mõju si d, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. Rajatiste osas tuua välja eraldi tabelina materjalide mahud , mis eemaldatakse veekogust või paigaldatakse vee kogusse , hindamaks KMH algatamise vajadust. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on k eskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu ( KeHJS §14 tähenduses). Eelhinnangu koostaja on kohustatud tutvuma projektialaga kohapeal, fotografeerima olulised asjaolud ning lisama need eelhinnangule. Juurdepääsupiiranguga info (nt I-II kaitsekategooria liikide asukohti sisaldavad joonised) vormistada eelhinnangu eraldiseisva lisana . Keskkonnamõjude eelhinnangu lõppjäreldusse koondada kokku kõik eelhindamisel leitud ehitusloa menetlemise jaoks asjakohased tingimused ja leevendavad meetmed (sh vajadusel korrashoiu etapiks). Krundijaotuskava d ja IKÕ plaanid Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku transpordimaa määramisel lähtuda juhendist „Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku transpordimaa määramise juhend“. Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi seadmise plaani koostamise nõuded“. IKÕ plaanid koostada vastavalt juhendile „Riigivara kasutamiseks andmine“. Lisaks koostada vajadusel joonised kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus, märkuste osasse panna kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh kinnistutest kust võõrandamise vajadus puudu b ). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal. Põhiprojekt Koostada riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna –Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmiku põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele . Vajadusel tuleb põhiprojekti koosseisus lahendada ka riigitee 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee ristmiku ümberehitus. Vajadus selgub eskiisi koostamise käigus (liiklusuuringu tulemustest ja kavandatavast projektlahendusest lähtuvalt). Koostada katendi aruanne. Vajadusel t ehnovõrkude põhi projektid. Vajadusel sademeveesüsteemide, maaparandu s süsteemide, vm põhi projektid . V algustuse põhi projekt . Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. K rundijaotuskava de koostamine . KMH eelhinnang. Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. P rojekti de koostami s e üldised nõuded Projekt tuleb koostada infomudelina ehk kolmemõõtmelise mudeli na koos atribuudiinfoga . Projekti seletuskirjas tu ua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. Koostada maanteelõigu asukohaskeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, kergliiklustee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). Koostada projekti alast täiendav ülevaatlik asendiskeem, kus tuleb näidata kõikide projekteeritud teede kandevõimed. Vähese info korral võib nimetatud info kanda eelmises punktis nimetatud asendiskeemile Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega, vajadusel geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev - ja projekteeritud situatsioon ning piirkond , kuhu on vastav tüüp projekteeritud . Koostada ja esitada digitaalselt tööristlõiked piketaažiliselt 25 m sammuga projekteeritavate teede sh kergliiklusteede kohta. Vastavalt projektlahendusele võib samm olla ka väiksem kui 25 m, kuid mitte suurem. Jalgratta- ja jalgtee projekteerimisel lähtuda juhendist " Kergliiklustaristu kavandamise juhend " . Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. Projekt eerida sademevete äravoolu lahendus. T ruupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truu pide asemele projekteerida uued. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni . Projektjoonisel tuleb kajastada topo -geodeetilise uuringu käigus tuvastatud olemasolevad puurkaevud ja nende sanitaarkaitsealad/ hooldusalad. Juhul kui sanitaarkaitseala/ hooldusala ulatub projektalale, tuleb koostöös Tellijaga hinnata puurkaevu likvideerimise, ümberehitamise või andmete korrigeerimise vajadust. Riigi maantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate ristmike ja ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate ristmikega kogujateede / ühendusteede abil. Täiendavate ristmike kavandamist tuleb võimalusel välistada. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirde süsteemi d lähtuvalt projektlahendusest ja kehtivatest nõuetest. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et e hitus aeg s e t liikluskorraldus t oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos vajalike ehitus tööde kirjeldustega. Koostada töömahtude tabelid loogiliste sektsioonide kaupa . Jalgratta- ja jalgtee erinevate konstruktsioonide lõikude kohta tuleb koostada eraldi mahutabel (lisa 8) . Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). Projekteerimisel arvestada erigabariidiliste veostega. (kaardirakendus: https://www.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=31e29e5b10f24516a21e340079ee50e4&extent=491079.1136%2C6548548.5657%2C607762.7336%2C6603061.6944%2C3301 ). Projekteerimisel arvestada hooldetehnika tagasipöördekohtade vajadusega. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. Koostada töömahtude tabelid ja k ululoendid vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele . Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg ratta - ja jalgteede, r istmike, rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja ehitusjärel e valve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi. Bussipeatused Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad ja vajadus . Teostada päringud ühistranspordikeskusele ja kohalikule omavalitsusele olemasolevate bussipeatuste kasutatavuse statistika saamiseks. Bussipeatuste kavandamisel arvestada Transpordiameti juhisega „Bussipeatuste valik, paigutus ja kujundamine“. Liikluskorraldusvahendid Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaber lõikudel. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Tellijale märkuste esitamiseks ja kooskõlastamiseks. Tee valgustus Töövõtja ülesandeks on põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse põhi projekt. Projekteerijal arvestada Tellija poolsete ettepanekute ja põhjendustega. Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine. Valgustuse p rojektlahendus tuleb integreerida Transpordi ameti valgustuse juhtimissüsteemi. Transpordi ameti tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele ja valgustussüsteemi juhtimisele on toodud L isas 9 . Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. Tehnovõr gud Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada projekt, mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba). Ehitusloa kohustuslikel tehnovõrkudel taotleb projekteerija ka ehitusloa ja kannab kõik sellega seotud kulud. Tehnovõrgu p rojekt peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja ehi tusmaksumuste kalkulatsioon i vastavalt tehno võr kude valdaja te tehnilistele tingimustele. Tehnovõrkude projekteerijal tuleb välja selgitada projektlahendusega seotud tehnovõrgu kaevude seisukord ja ümberehitamise vajadus. Kaevudel, kus projektlahendusest tingituna on vajalik kaevu kaane kõrguse muutmine, tuleb määrata kaevu kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min- max ). Töövõtja ja topo -geodeetilise uuringu koostaja vastaval kokkuleppel võib kaevu kaane kõrguse reguleerimise ulatuse määrata ja andmed esitada topo -geodeetilise uuringu koosseisus. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas j uhendist „ Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel “. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. H aljastus ja hooldus Hooldusjuhendi koostamisel lähtuda juhisest “ Kasutus- ja hooldu sjuhendi koostamise põhimõtted “. H aljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt pea vad olema selgelt loetav ad ja arusaadav ad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. Koostada haljastus tööde kirjeldus , tüüp joonised ja esitada t öömah ud . K oosolekud, k ooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kuus , asukohaga Veski 23, Ta rtu (Tellijaga kooskõlastatult võib toimuda virtuaalses k es kkonnas ) . Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. Töövõtja peab arvestama, et juhul , kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis toimuvad korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sageduse ga kuni 1 kord kahe kuu jooksul . Töövõtja peab antud soovi täpsustama iga kohaliku omavalitsusega eraldi . Kokkuleppel kohalike omavalitsustega võib erinevate kohalike omavalitsuste koosolekuid ühildada (näiteks toimub kahe või enama valla ühine koosolek kokku lepitud asukohas). Koosolekute sagedust võib T ellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest ja toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. Koosolekuid protokollib Töövõtja . Töövõtja peab vajadusel kaasama projektlahenduse väljatöötamisel asjakohaseid ametiasutusi. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajatega ja asjakohaste ametiasutustega. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluva aja ga (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. Töövõtja korraldab põhi projekti avaliku arutelu kohalik u s omavalitsuses koostöös Transpordi ametiga ja koostab avalikustamistest osavõtjatele arusaadavad maanteelõikude ja ristmike lahendusi illustreerivad joonised. Töövõtja tagab avaliku arutelu sujuvaks läbiviimiseks vajaliku tehnilise võimekuse (mikrofonid, veebiülekanne jms) . Töövõtjal tuleb korraldada avaliku arutelu läbiviimiseks vajalike ruumide ja esitlustehnika olemasolu. Vormistusnõuded Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Lisa le 1 0 . Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis ( native format ). Täpsemad esitatavate mudelite nimekirjad ja selgitused vt Lisa 6 . Kõikide mudelite (sh uuringute faasis koostatud) kohta esitada kaaskirjad vastavalt Lisa le 4 . Kaaskirjad esitada paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava ehitusprojektiga . Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed ( alignments ) kolmemõõtmeliselt eraldi . xml formaa d is failidena (sh teed, kraavid). Esitada . xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad , sh väljakaeved , täitepinnas(- ed ) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa , ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud . Väiksemate ristmike ja k innistute juurdepääsude vormistamisel . xml formaati on lubatud esitada ü h es failis konstruktsioonikihi kaupa ( näide kõikide ristmike asfalt 1 . xml , alus ed 1 . xml , täi ted 1 . xml , väljakaeve 1 . xml jne) . . xml tee konstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. Vt Lisa 6 . Luua vajalikud mudelid: koridormudel (tööfail), kus on seotud omavahel teljed ( alignments ) (koos profiiliga), surface files ja basemaps . Mudelitele ja mudeli elementidele tuleb lisada vastavalt sobilikud infoväljad (atribuudid) koos andmetega (vt Lisa 7 ). Lisas on tähistatud projekti staadiumi te kaupa täidetavad atribuudid. Projekt vormistada eesti keeles . Kõik projektid ja T öö osad esitada digitaalselt . Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: j oonised peavad olema esitatud originaalformaadis (. dwg tuleb esitada igal juhul ) ning . pdf formaadis ; t abelite failid vormistada . xlsx ning . pdf formaadis ; t ekstifailid vormistada . docx ning . pdf formaadis ; l isaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide . shx failid . Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele ( https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised- ) 2 eksemplaris (1 eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt . xlsx formaadis . Koostas: Raimo Kivi , Transpordi amet, raimo.kivi @ transpordiamet .ee Lisad: Transpordiameti korraldus projekteerimistingimuste andmiseks (koos lisadega) (eraldi failina) Projekteeritava lõigu asukohaskeem Nõuded T öövõtjale (eraldi failina) Mudeli kaaskirja nõuded (eraldi failina) Murdejoonte näidised Esitatavate mudelite nimekirjad (eraldi failina) Atribuudid (eraldi failina) Alternatiivsete täitematerjalide kasutusvõimaluste pilootprojekt Tehnilised tingimused valgustuse projekteerimiseks T-8 km 3475-3615 lõigul (eraldi failina) Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend (eraldi failina) Lisa 2 . Projekteeritava lõigu asukohaskeem Joonis Projekteeritava riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmiku asuva teelõigu asukohaskeem Lisa 5 . Murdejoonte näidised Lisa 8 . Alternatiivsete täitematerjalide kasutusvõimaluste pilootprojekt Jalgratta- ja jalgtee killustikaluse võrdluskonstruktsioonid (lõikude asukohad määratakse pärast geotehnilisi uuringuid vastavalt aluspinnase ja situatsiooni tingimustele): Traditsiooniline, variant 1 Traditsiooniline, variant 2 Räbukillustik, variant 3 Räbukillustik, variant 4 AC 8 surf (HMA/WMA) 5 cm AC 8 surf (HMA/WMA) 5 cm AC 8 surf (HMA/WMA) 5 cm AC 8 surf (HMA/WMA) 5 cm Paekiviridakillustik 4/32; LA 40 ; F 8 ; f 4 20 cm Paekivikillustik fr 16/32 kiilutud; LA 40 ; F 8 ; f 4 15 cm Räbukillustiku sidumata segu 0/31,5; LA 15 ; F 2 ; UF 7 12 cm Räbukillustik fr 16/32 kiilutud; LA 15 ; F 2 ; f 4 15 cm Liivalus, C U > 3; f 5 20 cm Liivalus, C U > 3; f 5 25 cm Liivalus, C U > 3; f 5 28 cm Liivalus, C U > 3; f 5 25 cm Muldkeha täitepinnas; f 5 ≥20 cm Muldkeha täitepinnas; f 5 ≥20 cm Muldkeha täitepinnas; f 5 ≥20 cm Muldkeha täitepinnas; f 5 ≥20 cm