Väljaminev kiriAvalik
Arvamus hädaabiteadete menetlemise andmekogu põhimääruse muutmise eelnõule
Andmekaitse Inspektsioon · 16. mai 2022
- Viit
- 1.2.-4/22/1241
- Registreeritud
- 16. mai 2022
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Siseministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 1.2 Asjaajamine
- Sari
- 1.2.-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta (01.03.2024 tõstetud sarja 2.3-4)
- Toimik
- 1.2.-4/2022
- Vastutaja
- Pille Lehis (Andmekaitse Inspektsioon)
Sisu (failidest)
Lp Kristian Jaani Teie: 11.05.2022 nr 1-6/2520-1
Siseministeerium
[email protected] Meie: 16.05.2022 nr 1.2.-4/22/1241
Arvamus hädaabiteadete menetlemise andmekogu põhimääruse muutmise eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks siseministri määruse
„Siseministri määruste muutmine seoses hädaabiteadete menetlemise andmekogus andmete
töötlemise täpsustamisega kriisiinfo teenuse osutamiseks“ eelnõu.
Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse põhimääruse § 5 lõiget 111. Vastavat muudatust
puudutavas osas on seletuskirjas kirjeldatud pikalt, mis sellise muudatuse tingis, sh
kirjeldatud elulisi asjaolusid ja lõpetuseks märgitud, et Häirekeskus töötleb andmeid KRIT-i
teenuse osutamiseks isiku nõusolekul (õiguslik alus iskuandmete kaitse üldmääruse artikli 6
lõike 1 punkt a), edastamata neid teistele asutustele.
Nõusolek viidatud juhul õigusliku alusena tekitab küsitavusi. Nimelt, kui vaadata üldmääruse
artiklit 7, mis räägib nõusoleku andmise tingimustest ning lisaks lugeda asjakohaseid
põhjenduspunkte (32, 33, 42, 43), siis nõusoleku kõige esimeseks ja oluliseks tingimuseks on
selle vabatahtlikkus, lisaks peab andmetöötleja suutma tõendada, et nõusolek on antud, samuti
peab olema võimalik seda igal ajal tagasi võtta ning nõusoleku andmisest ei tohiks olla
sõltuvuses teenuse osutamine või lepingu sõlmimine (vabatahtlikkuse küsimus).
Kõnealusel juhul ei ole esiteks selge, mis hetkel ja kuidas isikult nõusolek võetakse, kas ja
kuidas on nõusoleku andmine hiljem tõendatav ning samuti, kas tegemist on vabatahtliku
nõusolekuga üldmääruse mõistes. Hetkel ei nähtu ka põhimäärusest (ega ka päästeseadusest),
et andmetöötlus toimuks nõusoleku alusel ning kuidas nõusoleku andmise (aga ka
tagasivõtmise ja kas ning millised tagajärjed sellega kaasnevad või ei kaasne) protsess on üles
ehitatud.
Selles osas tuleks kindlasti täpsustada asjakohaseid õigusakte ja/või seletuskirja.
Lisaks eelnevale tuleks kaaluda ka hädaabiteadete andmekogu säilitamistähtaegade küsimuse
reguleerimist seaduse tasandil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235