dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 16. mai 2022
Viit
2.1.-1/22/1130
Registreeritud
16. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Uuringukeskus OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1-1 Sekkumistaotlused (uus nimi alates 01.03.2024)
Toimik
2.1.-1/2022
Vastutaja
Elve Adamson (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus_16052022_.pdf311 KB

Sisu (failidest)

Lp Pille Hillep Teie 02.05.2022 ja 03.05.2022 Eesti Uuringukeskus OÜ Meie 16.05.2022 nr 2.1-1/22/1130 E-post: [email protected] Vastus selgitustaotlusele Seoses õpilaste kasvu uuringuga (COSI) on tekkinud küsimus, kas uuring nõuab aktiivset lapsevanema nõusolekut. Märgite, et uuringu protokolli on koostanud WHO (WHO 2021. Childhood Obesity Surveillance Initiative COSI. Data Collection procedures Mandatory items 2021-2023) ja uuring toimub ~40 WHO Euroopa piirkonna riigis. Protokolli järgi on soovituslik kasutada uuringu läbiviimisel passiivset lähenemisviisi, kui see suurendab võrreldes aktiivse nõusolekuga uuringu osalusmäära. WHO on protokollis toonud näitena ka nõusoleku vormi, mille kaks viimast lõiku on: Uuringu korraldamisel Euroopa Liidu riigina lähtutud WHO soovitusest, sest ei ole kahtlustki, et passiivse lähenemise puhul on võimalik kaasata märkimisväärselt rohkem lapsi. Eesti jaoks kohandatud uuringu protokolli on heaks kiitnud ka sõltumatu Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee. Lisate, et Te ei kogu uuringus isikustatud andmeid ja kõik andmed salvestatakse andmebaasi anonüümselt ehk selliselt, et andmeid ei oleks võimalik hilisemalt konkreetse isikuga kokku viia. Seetõttu on meil olemas seaduslik alus teha uuring ilma lapsevanema nõusolekut küsimata ning viitate IKS §-le 6. Kõigepealt pean vajalikuks selgitada, et igasugusel isikuandmete töötlemisel peab olema õiguslik alus. Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused on ära toodud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 6. Seega tuleb kindlaks teha, kas antud juhul on isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks nõusolek või on isikuandmete töötlemiseks muu õiguslik alus. IKS § 6 alusel võib pseudonüümitud andmetega teha uuringuid ilma isiku nõusolekuta juhul kui selleks on muu seaduslik alus. Kuna andmed saadakse vahetult isikutelt ning uuringus osalemine on vabatahtlik, siis inspektsiooni hinnangul on isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks isiku nõusolek. Teie pöördumisest võib aru saada, et olete seisukohal, et Te ei kogu uuringus isikuandmeid kuna kõik andmed salvestatakse andmebaasi anonüümselt ehk selliselt, et andmeid ei ole võimalik hilisemalt konkreetse isikuga kokku viia. Andmekaitse Inspektsioon eeltooduga ei nõustu. TAI lehel https://www.tai.ee/et/teadustoo/teadustoo/rahvastikupohised-uuringud/eesti- opilaste-kasvu-uuring-cosi on avalikustatud 2019 Eesti õpilaste kasvu uuringu (COSI) raport, mille lk 115 on ära toodud andmete kogumise juhend. Eelnimetatud juhendi kohaselt on uuringu läbiviija ülesandeks ka võtta ühendust kooliga, kooli tervishoiuteenuse pakkujaga ja klassijuhatajaga ning leppida kokku mõõtmise aeg ning küsida õpilaste kohta vajalikud isikuandmed. Ehk siis toimub juba isikuandmete (laste andmete) edastamine uuringu läbiviijale, mille alusel antakse lapse kood, mis koosneb 13 ühikust. Lapsele antav kood moodustatakse eeltoodud raporti kohaselt järgmistest andmetest. Riigi kood- Koosneb kolmest tähest: EST. Aasta. Andmekogumise aasta kaks viimast numbrit: 19. Kooli kood. Igale uuringus osalevale koolile on antud neljast numbrist koosnev kood. Näiteks kui kooli kood on 1, tuleb andmetabelisse sisestada „0001”, kui 10, siis „0010”, kui 100, siis „0100”. Klass. 1. klassis õppiva õpilase klassi number on 1 ja 4. klassis õppiva õpilase klassi number on 4. 2019. aastal mõõdetakse 1. ja 4. klasside õpilasi, seega saab sisestada kaks numbrit – 1 või 4. Paralleelklass. Paralleelklassid tuleb tähistada numbriga alates 1-st. Isegi kui paralleelklasse tähistatakse tähtedega, tuleb näiteks esimese paralleelklassi (nt A) kohta sisestada „1“ ning teise paralleelklassi (nt B) kohta sisestada „2“ jne. Kui koolis paralleelklasse pole, tuleb sisestada samuti „1“. Õpilase kood. Kahest numbrist koosnev kood. Klassi tähestikjärjestuses oleva nimekirja alusel on esimese õpilase kood 01, teisel 02. Seega on koodi alusel võimalik isikut vähemalt kaudselt tuvastada ning meile arusaadavalt salvestatakse mõõtmistulemused ja muud andmed andmekogus koos õpilast tuvastada võimaldava koodiga. Veelgi enam TAI veebilehel avalikustatud raportist võib aru saada, et uuringus osalenud lastega tehakse mõne aasta möödudes ka kordusuuringuid, mis tähendab, et andmed viiakse tagasi isikustatud kujule ehk toimub uuesti isikandmete töötlemine, millest vanemaid esimesel uuringul ei teavitata. Seega ei ole asjakohane ka Teie väide, et kõik andmed salvestatakse andmebaasi anonüümselt ehk selliselt, et andmeid ei oleks võimalik hilisemalt konkreetse isikuga kokku viia. Ka artikkel 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma „ Arvamus nr 05/2014 anonüümimistehnikate kohta“ https://ec.europa.eu/justice/article-29/documentation/opinion- recommendation/files/2014/wp216_et.pdf on selgitatud, et pseudonüümi all esitatavaid andmeid ei tohi käsitleda anonüümitud andmetega samaväärsena. Tehnilise analüüsi jaotises selgitatakse, et pseudonüümitud andmeid ei saa võrdsustada anonüümitud andmetega, kuna nende puhul on endiselt võimalik eristada üksikuid andmesubjekte ning neid eri andmekogumite vahel seostada. Pseudonüümimine võimaldab tõenäoliselt tuvastamist ning kuulub seetõttu andmekaitsealaste õigusaktide reguleerimisalasse. See kehtib eriti teaduslike, statistiliste või ajalooliste uurimistööde kohta. Siinkohal pean ka vajalikuks märkida, et kuna avalikult on kõigile teada kuidas igale lapsele kood moodustatakse, siis on koodi alusel teatud hulgal isikutel võimalik (näiteks kooli töötajatel kes teavad koolile antud koodi ning samuti on uuringu läbiviijal isikud tuvastatavad) võimalik ka koodi alusel isikuid tuvastada, mistõttu ei saa väita, et tegemist on anonüümsete andmetega. Seda enam kui tegemist on mõne väiksema asula kooliga kus lapse kohta täidetud ankeedis on nii õpilase kood kui asula nimi, siis sellise ankeedi järgi on lapsed juba üsna kergesti tuvastatavad. Ehk siis kokkuvõtvalt tuleb teadusuuringu läbiviijal esmalt analüüsida, kas ja millisel õiguslikul alusel hakatakse soovitud isikuandmeid koguma ning töötlema. Teadusuuringu tegemise õiguslikuks aluseks saab eelkõige olla, kas isiku nõusolek, avalikes huvides oleva ülesande täitmine (seadus) või eraõigusliku teadusuurija puhul lisaks veel õigustatud huvi. Vt täiendavalt https://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/isikuandmed- uuringutes. Samuti tuleks andmete kogumisel lähtuda minimaalsuse põhimõttest. Antud juhul jääb arusaamtuks vanematelt täiendavate andmete kogumine nende hariduse, töötamise, tervise jms kohta kui uuringu eesmärgiks on laste ülekaalulise ja toitumusharjumuste hindaamine. Kui teadusuuring viiakse läbi isiku nõusolekul, siis peab nõusoleku vorm vastama isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele (sh läbipaistvuse nõuetele artiklites 12-13). See tähendab, et nõusolekus peavad olema selgelt määratletud, kes on isikuandmete töötleja (sh andmekaitsespetsialisti kontaktid) ning andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, andmete säilitamine, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas (sh õigus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile, mille lahendamisel järgiks inspektsioon käesolevas kirjas selgitatud seisukohti). Vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta. Antud juhul pole vanematele edastatud teavitusest võimalik aru saada, mille kohta täpselt nõusolekut küsitakse. Kas ainult lapse mõõtmiseks või ka isikuandmete töötlemiseks, sh lapsele koodi loomiseks ja hiljem ka tagasi kooderimiseks. Seega peaks olema ka vanemale edastatud teavitus selgem ja üheselt arusaadav. Kui see teavitus on ka isikuandmete töötlemiseks nõusoleku küsimine, siis ei ole see seadusega kooskõlas. Kui uuringut viiakse läbi muul õiguslik alusel (nt seadus), siis on samuti vaja täita isikuandmete kaitse üldmääruses ettenähtud läbipaistvuse nõudeid ning teavitada isikut andmete töötlejast (sh andmekaitsespetsialisti kontaktid), andmete töötlemisest, eesmärkidest, andmete säilitamisest, edasisest töötlemisest ja edastamisest ning isiku õigustest (sh õigusest esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile). Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla. Lugupidamisega Elve Adamson Andmekaitse Inspektsiooni Jurist Peadirektori nõusolekul
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel