Väljaminev kiriAvalik
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon · 24. mai 2022
- Viit
- 2.1.-5/22/1303
- Registreeritud
- 24. mai 2022
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Perearstikeskus
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 2.1 Menetluse korraldamine
- Sari
- 2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
- Toimik
- 2.1.-5/2022
- Vastutaja
- Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon)
Sisu (failidest)
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise:
Pöördun Teile küsimusega, kas on meil õigus anda delikaatsed terviseandmed kolmandale
isikule. Surnud ema terviseandmed pojale. 80a naisterahvas suri haiglas, kus oli uuringutel
avastatud 4st pehmete kudede vähk. Nüüd poeg soovib uurida, kas on ema pöördunud perearsti
poole antud tervisemurega, miks varem haigus ei ole avastatud ja teha selgeks asjaolud mis on
surmani viinud. Poeg palub väljastada terviseandmed alates 01.01.2021 kuni 03.2022. Kas on
meil õigus anda Temale väljavõtted või me saadame teda Tervishoiuteenuse kvaliteedi
ekspertkomisjoni.
Selgitame, et tulenevalt IKS §-st 9 on surnud patsiendi terviseandmete väljastamine lubatud
järgnevatel juhtudel:
1) Enne surma antud nõusoleku alusel (vastavalt nõusoleku sisule). IKS § 9 lg 1 kohaselt
kehtib enne surma antud nõusolek ka veel 10 a pärast surma, kui nõusolekus pole
määratud teisiti.
2) Surnud inimese pärijale, kui ta tõendab pärijaks olekut. Pärijaks olekut ei tõenda
surmatunnistus ega sünnitunnistus. Pärijaks oleku usaldusväärne kinnitus on notarilt
saadud pärimistunnistus. Kui pärimismenetlus võtab kaua aega ning terviseandmeid on
vältimatult vajalik enne pärimistunnistuse saamist (nt testamendi vaidlustamiseks), siis
võib kõne alla tulla ka pärandi vastuvõtmise avalduse alusel andmete väljastamine. Tõsi,
pärandi vastuvõtmise avaldus ei anna täit kindlust, et isikust saab pärija. Selgitan, et
pärijale lähevad üle pärandajaga seotud õigused ja kohustused, st mitte ainult vara. Tihti
arvatakse, et kui vara ei ole, polegi vaja pärimisõigust notari juures vormistada. Kuid ka
surnud inimese isikuandmete üle otsustamine on õigus, mis läheb üle pärimise teel.
Seepärast ongi vajalik, et pärimismenetlus viiakse läbi ka siis, kui pole registritesse
kantud vara, mille üleminek eeldab notariaalset tõendit.
3) Surnud inimese pärija nõusolekul kolmandale isikule (eeldab, et pärijaks olek on
tõendatud).
4) Muul IKÜM artiklist 9 tuleneval õiguslikul alusel. Näiteks seadusest tuleneva
ülesande täitmiseks mingile riigiasutusele või kohtule nende nõudmisel.
Eelnevast tulenevalt, kui pojal on täidetud IKS § 9 eeldus, siis on tal õigus neid andmeid saada.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee