dokumendiregister.ee
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 24. mai 2022
Viit
2.1.-5/22/1303
Registreeritud
24. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Perearstikeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2022
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise: Pöördun Teile küsimusega, kas on meil õigus anda delikaatsed terviseandmed kolmandale isikule. Surnud ema terviseandmed pojale. 80a naisterahvas suri haiglas, kus oli uuringutel avastatud 4st pehmete kudede vähk. Nüüd poeg soovib uurida, kas on ema pöördunud perearsti poole antud tervisemurega, miks varem haigus ei ole avastatud ja teha selgeks asjaolud mis on surmani viinud. Poeg palub väljastada terviseandmed alates 01.01.2021 kuni 03.2022. Kas on meil õigus anda Temale väljavõtted või me saadame teda Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni. Selgitame, et tulenevalt IKS §-st 9 on surnud patsiendi terviseandmete väljastamine lubatud järgnevatel juhtudel: 1) Enne surma antud nõusoleku alusel (vastavalt nõusoleku sisule). IKS § 9 lg 1 kohaselt kehtib enne surma antud nõusolek ka veel 10 a pärast surma, kui nõusolekus pole määratud teisiti. 2) Surnud inimese pärijale, kui ta tõendab pärijaks olekut. Pärijaks olekut ei tõenda surmatunnistus ega sünnitunnistus. Pärijaks oleku usaldusväärne kinnitus on notarilt saadud pärimistunnistus. Kui pärimismenetlus võtab kaua aega ning terviseandmeid on vältimatult vajalik enne pärimistunnistuse saamist (nt testamendi vaidlustamiseks), siis võib kõne alla tulla ka pärandi vastuvõtmise avalduse alusel andmete väljastamine. Tõsi, pärandi vastuvõtmise avaldus ei anna täit kindlust, et isikust saab pärija. Selgitan, et pärijale lähevad üle pärandajaga seotud õigused ja kohustused, st mitte ainult vara. Tihti arvatakse, et kui vara ei ole, polegi vaja pärimisõigust notari juures vormistada. Kuid ka surnud inimese isikuandmete üle otsustamine on õigus, mis läheb üle pärimise teel. Seepärast ongi vajalik, et pärimismenetlus viiakse läbi ka siis, kui pole registritesse kantud vara, mille üleminek eeldab notariaalset tõendit. 3) Surnud inimese pärija nõusolekul kolmandale isikule (eeldab, et pärijaks olek on tõendatud). 4) Muul IKÜM artiklist 9 tuleneval õiguslikul alusel. Näiteks seadusest tuleneva ülesande täitmiseks mingile riigiasutusele või kohtule nende nõudmisel. Eelnevast tulenevalt, kui pojal on täidetud IKS § 9 eeldus, siis on tal õigus neid andmeid saada. Lugupidamisega Liina Kroonberg juristi assistent peadirektori volitusel Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →