Andmekaitse Inspektsioon · 19. mai 2022
- Viit
- 2.1.-1/22/1057
- Registreeritud
- 19. mai 2022
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- K.K
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 2.1 Menetluse korraldamine
- Sari
- 2.1-1 Sekkumistaotlused (uus nimi alates 01.03.2024)
- Toimik
- 2.1.-1/2022
- Vastutaja
- Elve Adamson (Andmekaitse Inspektsioon)
Sisu (failidest)
Vastus märgukirjale Teie 14.04.2022 ja 13.05.2022
Meie 19.05.2022 nr 2.1-1/22/1057
Andmekaitse Inspektsioon sai 13.05.2022 Teie pöördumise, milles küsite, kas inspektsioonil
on võimalik asjaolusid omapoolselt kontrollida ja selgitada Haigekassale AvTS §-st 15
tulenevat.
Teie pöördumisest nähtub, et olete 11.05.2022 pöördunud Haigekassa poole ja palunud enne
teabenõude esitamist AvTS § 15 kohaselt täpsustada, millisel kujul on osundatud leping
teabevaldaja valduses, millised on lepingu väljastamise piirangud jne.
Antud juhul on küsitav, kas Teie pöördumist saab üldse käsitleda teabevaldaja kohustusena
abistada teabenõudjat teabenõude esitamisel AvTS § 15 lg 2 mõttes, kuna Teil on teada millist
teavet Te soovite ja kellelt seda küsida. Ka ei näe AvTS § 15 ette eraldi tähtaega, mille jooksul
tuleb vastata isiku palvele abistada teda teabenõude esitamisel. Nii nagu iga pöördumise puhul
tuleb seda teha viivitamata. Mis ei tähenda aga seda, et kõik muud ülesanded tuleb koheselt
kõrvale lükata ja asuda tegelema teabenõudja abistamisega. Viivitamata tähendab eelkõige
seda, et ei tohi asjatult viivitada ja vastata tuleb esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie
tööpäeva jooksul.
Antud juhul Te pöördusite inspektsiooni poole kaks päeva peale oma pöördumise Haigekassale
edastamist. Seega kui Haigekassa ei olnud selleks ajaks Teile veel vastanud, ei ole ta siiski
rikkunud veel ühtegi seadust, mistõttu pole inspektsioonil alust järelevalvemenetluse
algatamiseks. Ehk siis kõigepealt tuleks ära oodata vastamistähtaeg, mida arvestatakse
pöördumise registreerimise järgmisest päevast.
Lisaks pean vajalikuks selgitada, et kui Teie sooviks oli saada lepingu koopiat, siis olenemata
sellest, millisel kujul see on või kas see sisaldab ka piiranguga andmeid, oleks mõistlik esitada
koheselt teabenõue. Teabenõude saamisel on teabevaldaja kohustatud väljastama lepingu
ulatuses, mis ei sisalda piiranguga andmeid (AvTS § 38 lg 2). Kui tegemist on lepinguga, mis
on näiteks ka asutuse dokumendiregistris avalik, siis võib teabevaldaja juhatada teabenõudja ka
avalikustatud teabe juurde (AvTS § 22). Kohene teabenõude esitamine vähendaks asutuse
töökoormust täiendava kirjavahetuse osas ning Teie saaksite kiiremini soovitud teabe.
Siinkohal juhin tähelepanu ka sellele, et teabevaldaja peab teabe väljastama teabenõudja poolt
soovitud viisil (AvTS § 17 lg 1) ja saab keelduda sellest üksnes juhul, kui selleks puuduvad
tehnilised võimalused või seda ei võimalda teabekandja tüüp (AvTS § 17 lg 2). Juhul kui
teabevaldaja keeldub teabe väljastamisest ja Te leiate, et see ei ole õiguspärane, siis on võimalik
esitada Andmekaitse Inspektsioonile vaie.
Mis aga puudutab Teie 13.04.2022 edastatud märgukirja, milles soovisite raviteenust
puudutavat teavet oma eesti.ee e-posti aadressile (mille osas küsiti Teilt tagasisidet), siis selles
osas on Haigekassa meile kinnitanud, et on Teile vastava teabe eesti.ee e-posti aadressile
edastanud.
Loodan, et minu selgitustest on abi edaspidistel teabenõuete edastamisel.
Lugupidamisega
Elve Adamson
Andmekaitse Inspektsiooni
Jurist
Peadirektori volitusel