Saatja: Kaidi Kilter <
[email protected]>
Saaja: TJA - Avalik
Teema: Saadame teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi: Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine
Saadame teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi.
Dokumendi väljaandja: Tartu Linnavalitsus\Linnaplaneerimise ja
maakorralduse osakond
Dokumendi liik: Kiri
Dokumendi number: DP-07-002 .
Dokumendi kuupäev: 09.07.2012
Teema: Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine.
Kiri sisaldab digitaalselt allkirjastatud dokumenti DigiDoc (*.ddoc)
formaadis. Dokumendi allkirja kontrollida ja allkirjastatud faili lugeda
saab Digidoc'i kliendiga ( http://www.digidoc.ee ) või DigiDocCheck
portaalis : https://digidoccheck.sk.ee.
DigiDoc'i konteiner sisaldab samanimelist "Portable Document Format" (pdf)
vormingus faili. "Portable Document Format" (pdf) faile saab lugeda
näiteks Adobe Acrobat Readeriga (http://www.adobe.com/)
(See attached file:
Linnaplaneerimise_ja_maakorralduse_osakond_Kiri_20120709_DP-07-002.ddoc)
ALUSTE NAHKHIIRTE
SUURVIDEVLASE (NYCTALUS NOCTULA),
TIIGILENDLASE (MYOTIS DASYCNEME),
VEELENDLASE (MYOTIS DAUBENTONI),
(EPTESICUS NILLSONI),
(PIPSTRELLUS
PIPISTRELLUS) LENNUALA
N
20.0
W E
REOVEEPUMPLA KUJA (20m)
LIIGN
S
I
ISKE
R
A PII
TE LA
IAL
L EV
DE
MMI
DA
UL
OM
SOOM
I SO
A MM
EL
ULDA
T
S KE
II
GN
DE LE
L I I
VIALA
PIIR
PLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEV KRUNDIPIIR
III KAITSEKATEGOORI ALUSTE LIIKIDE
RABAKONN (RANA ARVALIS),
TIIGIKONN (RANA LESSONAE) LEIUKOHAD
VEEALA
R
ALA PII
E LEVI
AD
II KAITSEKATEGOORI ALUSE LIIGI
OM ULD
SO
(ASPIUS ASPIUS) LEIUKOHT
LAMMI
IISKETE
LIIGN
III KAITSEKATEGOORI ALUSTE LIIKIDE
HINK (COBITIS TAENIA),
VINGERJAS (MISGURNUS FOSSILIS), OLEMASOLEV ELEKTRIPOST
VALGE TOONEKURE PESAGA
(GOTTUS GOBIO),
LAIUJUR (DYTISCUS LATISSIMUS) LEIUKOHAD
RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING
URMAS NUGIN
OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID
TARTU LINN OLEMASOLEV OLUKORD
M 1:1000 DP 2 7
PLANEERIJA T. VEENSALU 04.2012
TELLIJA
TARTU LINNAVALITSUS IB 54/2010
N
W E
HI
POD
RO
OM
I
HIPODROOMI
S
I
M
OO LEPA
O DR LINNU
H IP
A
JAK
PLANEERINGUALA PIIR
A
NAK
RAN
KESA
KANN
I OLEMASOLEV KRUNDIPIIR
PLANEERITUD KRUNDIPIIR
TA
LU
TA
ST
RE
P
NA
RAN
A
AK
AJ
AK
NN
RA
PLANEERITUD VEEKOGU PIIR
TA
RT
VEEALA
U T
LIN
A PS
VANA-IHASTE PAADISADAMA DETAIL-
N ANN
R
OLEMASOLEV HOONE
PLANEERITUD PURRE
AN
N A PLANEERITUD HOONESTUSALA
LR
U PE
S
RAN
NA
PS T
OLEMASOLEV TEE
I NN
UL
RT AL
D
TA
AV
U NJ
LU
PLANEERITUD UJUVKAI
PLANEERITUD JALGTEE
PUHKE- JA VIRGESTUSRAJATISTE MAA
RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING
URMAS NUGIN
OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID
TARTU LINN
M 1:4000 DP 3 7
PLANEERIJA T. VEENSALU 07.2012
TELLIJA
TARTU LINNAVALITSUS IB 54/2010
ALUSTE NAHKHIIRTE
SUURVIDEVLASE (NYCTALUS NOCTULA),
N
TIIGILENDLASE (MYOTIS DASYCNEME),
VEELENDLASE (MYOTIS DAUBENTONI), PLANEERINGUALA PIIR
(EPTESICUS NILLSONI), OLEMASOLEV KRUNDIPIIR W E
(PIPSTRELLUS
PIPISTRELLUS) LENNUALA PLANEERITUD KRUNDIPIIR
PLANEERITUD PURDED
S
7.0 4.3
2.0
PLANEERITUD REGULAATOR
3.6 PLANEERITUD KRAAVID
PLANEERITUD VEEKOGU PIIR
5 .0
20.0 5.5 Pos 17
PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON
3.0
REOVEEPUMPLA KUJA (20m)
6.0
VEEALA
4.3
7.0
4.4
14.9 PLANEERITUD HOONESTUSALA
13.6 18.9
A DE 6.0
U LD Pos 15
7.8
OM
22.6
5.0
23.1 6.1
O
S R
5.0 MI A PII 27.7
18.6
5.0
23.2
M
4.0
LA IAL Pos 12 PLANEERITUD HALJASALA
TE LEV
4.0
7.0
K E
24.2
6.0
IIS
2
11.4
PLANEERITUD SERVITUUT
12.2
Pos 1
.0
PLANEERITUD TEETRUUP
7.0
Ranna pst 17T GN
LII 23.7
4.0
Pos 16
6.0 2.0 6.0
17.1
4
1.7
.0
27.0
10.0
26.0
Pos 6 23.2 8.7
6.1
23.0 Pos 9
26.0
15.7
Pos 13 6.0 PLANEERITUD PIIRE
28.1
Pos 3 6.0
6.0 20.9
2.0
6.0
PLANEERITUD UJUVKAI 6.0
1.7
21.3
4.0
6.0
III KAITSEKATEGOORI ALUSTE LIIKIDE LIKVIDEERITAV OBJEKT
33.4
21.0 Pos 7
RABAKONN (RANA ARVALIS),
5.5
7.2
TIIGIKONN (RANA LESSONAE) LEIUKOHAD 21.4
30.8
Pos 10
Pos 4
Pos 14
6.0
21.3
4.0 6.0
4.0
10.0
42.0
8.2
26.3
10.0
Pos 2 17.6
P-14 .0
7.0
II KAITSEKATEGOORI ALUSE LIIGI 20
8.4
31.3
2.0
4 .0
1.2 4.7
6
(ASPIUS ASPIUS) LEIUKOHT 28.2
.0 1.7
16.9
Pos 11
34.9
8.4
36.5
6.0 .9
13.8 24
6.0
Pos 8
III KAITSEKATEGOORI ALUSTE LIIKIDE
m)
14.7
9.4
4
HINK (COBITIS TAENIA), A(
42.0
VINGERJAS (MISGURNUS FOSSILIS), AD OLEMASOLEV ELEKTRIPOST
R VALGE TOONEKURE PESAGA
AS
43.6
(GOTTUS GOBIO), Pos 5 .6 A LL
LAIUJUR (DYTISCUS LATISSIMUS) LEIUKOHAD 29
UK DE
OG L DA
K U
14.4
EE M
43.0
V O
E VA IS
O R
I
S OL M A PI
M L
MA L A IA
4.0
.2 E
22
O L
ETE LEV
K
IIS
12.8
N
L IIG
HOOLDUSALA PIIRES LUBATUD
KRUNDI PIIRDEAIA PAIKNEMINE
16.1
PLANEERITUD KRAAVI HOOLDUSALA
27.6
RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING
PLANEERITUD PURRE
URMAS NUGIN
OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID
TARTU LINN
M 1:1000 DP 4 7
PLANEERIJA T. VEENSALU 07.2012
TELLIJA
TARTU LINNAVALITSUS IB 54/2010
ALUSTE NAHKHIIRTE
SUURVIDEVLASE (NYCTALUS NOCTULA),
N
TIIGILENDLASE (MYOTIS DASYCNEME),
VEELENDLASE (MYOTIS DAUBENTONI),
(EPTESICUS NILLSONI), W E
(PIPSTRELLUS
PIPISTRELLUS) LENNUALA
S
PLANEERINGUALA PIIR
20.0 Pos 17 OLEMASOLEV KRUNDIPIIR
Pos 1a REOVEEPUMPLA KUJA (20m) PLANEERITUD KRUNDIPIIR
AJUTISELT MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR
DE
DA
UL Pos 15
OM
I SO IR
M PI
L AM ALA PLANEERITUD VEEKOGU PIIR
TE LEVI Pos 12
ISKE
NI VEEALA
G
LII
Pos 1 Ranna pst 17T
PLANEERITUD ELAMUMAA
Pos 16
PLANEERITUD TEEMAA
Pos 6
Pos 9 PLANEERITUD LAUTRIMAA
Pos 13
Pos 3
PLANEERITUD HALJASALA JA PARGI MAA
PLANEERITUD VEEKOGUDE MAA
PLANEERITUD SERVITUUT
III KAITSEKATEGOORI ALUSTE LIIKIDE
Pos 7
RABAKONN (RANA ARVALIS), LIKVIDEERITAV OBJEKT
TIIGIKONN (RANA LESSONAE) LEIUKOHAD
Pos 4 Pos 10
Pos 14
Pos 2 10.0
MAAKASUTUSE BILANSS
II KAITSEKATEGOORI ALUSE LIIGI
(ASPIUS ASPIUS) LEIUKOHT Pos 11
Pos 8
III KAITSEKATEGOORI ALUSTE LIIKIDE
HINK (COBITIS TAENIA), OLEMASOLEV ELEKTRIPOST
VINGERJAS (MISGURNUS FOSSILIS), VALGE TOONEKURE PESAGA
(GOTTUS GOBIO), E
LAIUJUR (DYTISCUS LATISSIMUS) LEIUKOHAD
Pos 5
D AD
U L
O OM
IS IR
M A PI
M L
LA VIA
E
KET LE
I IS
GN
LII
PLANEERITUD KRAAVI HOOLDUSALA
RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING
URMAS NUGIN
OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID
TARTU LINN MAAKASUTUS JA KITSENDUSED
M 1:1000 DP 5 7
PLANEERIJA T. VEENSALU 07.2012
TELLIJA
TARTU LINNAVALITSUS IB 54/2010
N
W E
PLANEERITUD KRAAVID
33.75 S
32.15
33.75
PLANEERITUD REGULAATOR 32.16 PLANEERINGUALA PIIR
33.50
OLEMASOLEV KRUNDIPIIR
32.67
33.50 0
32.39 33.5
PLANEERITUD VEEKOGU PIIR
A 33.6
0
0
33.7
0 VEEALA
33.8
PLANEERITUD HOONESTUSALA
A 0
33.9
0
34.0
34.00
31.33
PLANEERITUD VOOLUSUUND
PLANEERITUD TRUUP
33.75
32.16
.00
34
32.00
31.16
M 1:100
34.00
33.50 32.75
2%
32.40 1:2
1:2
31.80 1:2 Olemasolev maapind
1:2
Kuivenduskraav Kergliiklustee Kuivenduskraav
RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING
URMAS NUGIN
OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID
TARTU LINN VERTIKAALPLANEERING
M 1:1000 DP 6 7
PLANEERIJA T. VEENSALU 07.2012
TELLIJA
TARTU LINNAVALITSUS IB 54/2010
asuva sidekaevuga. M 1:4000
N
4.3 PLANEERITUD REGULAATOR HI
PO OLEMASOLEV SIDEKAEV
W E
.0
.0 7 DR
2 OLEMASOLEV ELEKTRI- OO
M
I
PLANEERITUD KRAAVID
3.6 S
4.5
20.0 5.5 Pos 17
3.0
REOVEEPUMPLA KUJA (20m) HI
PLANEERITUD SIDEKAABEL
P OD
RO
OM HIPODROOMI
6.0 I
4.3
7.0
4.4
14.9 I
OM
13.6 18.9 D RO LEPA
LINNU
6.0 PO
HI
Pos 15
7.8
A
JAK
5.0
23.1
22.6
6.1
AKA
5.0 27.8
N
18.6
23.2
RAN
5.0
Pos 12 KESA
KANN
4.0
7.0
I
12.3
24.2
6.0
2.0
Pos 1 11.4 PLANEERITUD TEETRUUP
7.0
Ranna pst 17T
PST
23.7 Pos 16
4.0
6.0
NA
2.0 6.0
4
RAN
1.7
17.1
.0
27.0
10.0
26.0
Pos 6 23.2 8.7
6.1 A
23.0 Pos 9 JAK
KA
26.0
15.7 A
NN
RA
Pos 13 6.0
28.1
Pos 3 6.0
6.0 20.9
2.0
6.0
6.5
PLANEERITUD UJUVKAI
1.7
21.3
6.0
4.0
PLANEERITUD PURDED
33.4
21.0 Pos 7
5.5
7.2
21.4
30.8
Pos 10
Pos 4
Pos 14
6.0 10.0
21.3
4.0
4.0
42.0
8.2
26.3
Pos 2 10.0
17.6
P-14 .0
7.0
20
8.4
2.0
31.3
4 .0 Pos 11
1.2 4.7 PLANEERINGUALA PIIR
6.0
28.2
16.9
1.7
34.9
OLEMASOLEV KRUNDIPIIR
8.4
36.5
6.0 .9
13.8 6.0
Pos 8
24 PLANEERITUD KRUNDIPIIR
14.7
9.4
42.0
OLEMASOLEV ELEKTRIPOST
VALGE TOONEKURE PESAGA
46.6
Pos 5 .6
29
VEEALA
14.4
43.0
OLEMASOLEV ALAJAAM "KAARETEE" PLANEERITUD HOONESTUSALA
PLANEERITUD HALJASALA
4.0
.2
22
PLANEERITUD KRAAVI HOOLDUSALA
PLANEERITUD SERVITUUT
12.8
OLEMASOLEV 0,4kV ELEKTRIMAAKAABEL ELAMUKRUNTIDEST, KUHU ON LUBATUD
16.1
OLEMASOLEV 10kV ELEKTRIMAAKAABEL
PLANEERITUD VEETORUSTIK
27.6
OSA, KUHU ON LUBATUD PAIGALDADA
PLANEERITUD REOVEETORUSTIK LIKVIDEERITAV OBJEKT
PLANEERITUD PURRE PLANEERITUD SADEMEVEETORUSTIK
PLANEERITUD SIDEKAABEL
RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING
PLANEERITUD ELEKTRI MAAKAABEL URMAS NUGIN
PLANEERITUD PURRE
OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID
PLANEERITUD LIITUMISKILP TARTU LINN
M 1:1000 DP 7 7
PLANEERIJA T. VEENSALU 07.2012
TELLIJA
TARTU LINNAVALITSUS IB 54/2010
Hr Mati Raamat Teie 26.03.2012 nr 9-3.2/DP-07-002
Tartu Linnavalitsus
Raekoda Meie 13.04.2012 nr 12.1-2/12/1216
50089 Tartu
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu kooskõlastamine
Austatud härra Raamat
Kaitseministeerium kooskõlastab Tartus Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu märkusteta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ingvar Pärnamäe
Kaitseinvesteeringute asekantsler
Vahur Fuks +372 717 0227
[email protected]
Sakala 1, 15094 Tallinn Reg nr 70004502
tel 717 0022, faks 717 0001
[email protected], www.kmin.ee
TARTU LINNAVALITSUS
KORRALDUS
Tartu, Raekoda 16.11.2010 nr 1219
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringule
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine
Tartu Linnavalitsuse 13.03.2007 korraldusega nr 338 algatati Ranna pst 36 krundi
detailplaneering, eesmärgiga moodustada alal elamukrundid ja rajada paatide sildumiskoht
kohalike elanike teenindamiseks. Detailplaneeringu koostamise algataja ja korraldaja on Tartu
Linnavalitsus (Raekoda, 50089 Tartu) ning detailplaneeringu kehtestaja Tartu Linnavolikogu
(Raekoda, 51003 Tartu). Detailplaneeringu koostaja on Inseneribüroo Urmas Nugin (Turu 30,
51014 Tartu).
Planeeritav ala pindalaga ca 4 ha asub Ihaste linnaosas Emajõe ääres. Maa-ala on võsastunud,
maakasutuse sihtotstarve on üldkasutatav maa.
Tartu linna üldplaneering näeb planeeritava ala juhtfunktsioonina ette väikeelamute maa ja
jõeäärsel alal üldkasutatavate haljasalade maa. Planeerimisettepanek on kooskõlas linna
üldplaneeringuga.
Pärast planeeringu koostamise algatamist on krundi omanik muutunud. Praegune krundi omanik
soovib lisaks elamukruntide moodustamisele rajada paadikanali Emajõest ca 20 meetri kaugusele.
Oma soovi on omanik põhjendanud asjaoluga, et Emajõe ääres oleksid paadid majadest väga
kaugel ja ei ole võimalik neile panna valvet (valgustus ja videovalve). Kanalist saadav pinnas
planeeritakse alale laiali, et vähendada üleujutatavat ala.
Tartu Linnavalitsus leiab, et planeeringu koostamise käigus on vajalik hinnata planeeritava
tegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale. Planeeritaval alal esinevad EELIS-e andmetel ka
mitmete kaitsealuste liikide elupaigad.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 punktile 17
on olulise keskkonnamõjuga tegevus mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000
kuupmeetrit, merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, muu
veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete
ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit. Kuna paadikanali rajamisel on
süvendatava pinnase maht üle 500 m³, siis vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punktile 3 tuleb planeeringu koostamise käigus läbi
viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).
Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 17 ja §
33 lg 1 p 3, § 34 lg 1, § 35 lg-d 1 ja 2, planeerimisseaduse § 9 lg 12, Tartu linna ehitusmääruse §
36 lg 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud
Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus
otsustab:
1. Algatada Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
2. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal teatada 14 päeva jooksul detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded, ajalehes Postimees ning Tartu linna koduleheküljel. Detailplaneeringu koostamise
algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Tartu linna
koduleheküljel www.tartu.ee ning tööpäevadel Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja
maakorralduse osakonnas, asukohaga Raekoja plats 3.
3. Korraldus jõustub 17. novembril 2010. a.
Urmas Kruuse
Linnapea Jüri Mölder
Linnasekretär
Hr Urmas Kruuse Teie 26.03.2012 nr 9-3.2/DP-07-002
Tartu Linnavalitsus
Raekoda Meie 03.05.12 nr 1.10-17/12-00173/067
51003 TARTU
Ranna pst 36 detailplaneeringu kooskõlastamine
Lugupeetud härra Kruuse
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab Tartu maakonnas Tartu linnas asuva
Ranna pst 36 kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna jaoskonna registriosa
number 2014303, katastritunnus 79517:043:0002, pindala 43293 m²) detailplaneeringu.
Juhiksime tähelepanu asjaolule, et kohalike elanike veesõidukite sildumiskoht (paadikanal ja
paadisild ca 12 veesõidukile pikkusega kuni 10 meetrit) on sadamaseaduse mõistes väikesadam
ja peamiseks sadamateenuseks saab olema veesõiduki sildumise võimaldamine. Ilmselt on
tegemist väikesadamaga, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Marika Priske
kantsler
Keiu Külm 6397627
[email protected]
Harju 11 Telefon 625 6342 Registrikood 70003158
15072 TALLINN Faks 631 3660 E-post
[email protected]
Tähe 106, 51013 TARTU. Tel. 7303735
Registreerimisnumber 10696600
MTR EH,EJ,EK,EO,EP 10696600-0001
MATER MK,MU,MO,MP 0019-00
Töö nr: IB54/2010
Koostaja: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ
Tellija: Tartu Linnavalitsus
Huvitatud isik: Marko Milius
Objekti asukoht: Tartu linn
RANNA PST 36 KRUNDI
DETAILPLANEERING
Planeerija: Terko Veensalu
TARTU 2010-2011
RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING
TÖÖ NR. IB54/2010
SISUKORD
SELETUSKIRI ..................................................................................................................................... 3
1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3
1.1. Planeeringuala asukoht, suurus ja olemasolev maakasutuse sihtotstarve ........................................ 3
1.2. Detailplaneeringu koostamise alus ning planeeringu eesmärk........................................................ 3
1.3. Arvestamisele kuuluvad materjalid ja olemasolevad geodeetilised alusplaanid .............................. 3
2. PLANEERINGUALA NING LÄHIPIIRKONNA LINNAEHITUSLIKUD JA
FUNKTSIONAALSED SEOSED ......................................................................................................... 3
3. OLEMASOLEVA SITUATSIOONI KIRJELDUS.......................................................................... 4
3.1. Planeeritava ala ja naaberkinnistute maakasutus............................................................................ 4
3.2. Kitsendused.................................................................................................................................. 4
3.3. Juurdepääsud ja teed ..................................................................................................................... 5
3.4. Olemasolevad ehitised .................................................................................................................. 5
3.5. Haljastus ...................................................................................................................................... 5
3.6. Tehnovõrgud ................................................................................................................................ 5
4. PLANEERINGUETTEPANEK ........................................................................................................ 5
4.1. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek ...................................................................... 5
4.1. Maa-ala kruntideks jaotamine ja planeeritud maakasutus .............................................................. 5
4.2. Krundi ehitusõigus ja hoonete kasutusotstarbed ............................................................................ 5
4.3. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele ...................................................................................... 6
4.4. Arheoloogianõuded ...................................................................................................................... 6
4.5. Paadikanal .................................................................................................................................... 7
4.6. Ehitistevahelised kujad ja krundi hoonestusala piiritlemine ........................................................... 7
4.7. Juurdepääs krundile, liikluskorraldus ja parkimine ........................................................................ 7
4.8. Haljastus, piirded, heakord ning keskkonnakaitse abinõud ............................................................ 8
4.8.1 Vertikaalplaneering ................................................................................................................ 8
4.9. Tehnovõrgud ................................................................................................................................ 8
4.9.1. Veevarustus........................................................................................................................... 8
4.9.2. Tuletõrje veevarustus............................................................................................................. 9
4.9.3. Reoveekanalisatsioon ............................................................................................................ 9
4.9.4. Sademeveekanalisatsioon ...................................................................................................... 9
4.9.5. Elektrivarustus ...................................................................................................................... 9
4.9.6. Soojavarustus ........................................................................................................................ 9
4.9.7. Sidevarustus .......................................................................................................................... 9
4.9.8. Välisvalgustus ..................................................................................................................... 10
4.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................... 10
4.11. Servituudid ja kitsendused ........................................................................................................ 10
4.12. KSH arvestamine planeeringus ja planeeringu rakendamine ...................................................... 10
5. KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSED PLANEERINGU KOOSTAMISEL................................ 12
6. KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE ................................................................ 13
JOONISED .......................................................................................................................................... 14
Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:10000
Joonis 2. Olemasolev olukord M 1:1000
Joonis 3. Linnaehitusliku analüüsi joonis M 1:4000
Joonis 4. Põhijoonis M 1:1000
Joonis 5. Maakasutus ja kitsendused M 1:1000
Joonis 6. Vertikaalplaneering M 1:1000
Joonis 7. Tehnovõrgud M 1:1000
2
RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING
TÖÖ NR. IB54/2010
SELETUSKIRI
1. SISSEJUHATUS
1.1. Planeeringuala asukoht, suurus ja olemasolev maakasutuse sihtotstarve
Planeeringuala asub Tartu linnas Vana-Ihaste linnaosas ja hõlmab Ranna pst 36 kinnistut (kü
tunnus 79517:043:0002). Planeeringuala pindala on ca 6,5 ha (sellest ca 1,1 ha veeala).
1.2. Detailplaneeringu koostamise alus ning planeeringu eesmärk
Planeeringu koostamise aluseks on Tartu Linnavalitsuse 13.märtsi 2007 a. korraldus nr. 338
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise ja
lepingu sõlmimise kohta.
Planeeringu eesmärkideks vastavalt lähtetingimustele on:
- Ala kruntideks jagamine;
- kruntidele ehitusõiguse andmine hoonestuse rajamiseks;
- vajalike juurdepääsude ning tehnovõrkude planeerimine.
1.3. Arvestamisele kuuluvad materjalid ja olemasolevad geodeetilised
alusplaanid
Käesoleva detailplaneeringu aluseks on olnud:
- Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579);
- Tartu Linnavolikogu 06.10.2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna
üldplaneering;
- Tartu Linnavalitsuse 31.10.2006 a määrusega nr 27 kehtestatud Tartu linna ehitusmäärus;
- Tartu Linnavolikogu 09.09.1999. a otsusega nr 98 kehtestatud Vana-Ihaste üldplaneering.
Planeeringu koostamisel on kasutatud Landverk OÜ poolt koostatud aktualiseeritud geodeetilist
maa-ala plaani (töö nr GEO-97-11) täpsusastmega 1:500. Mõõdistused on teostatud 2011.a
jaanuaris.
2. PLANEERINGUALA NING LÄHIPIIRKONNA LINNAEHITUSLIKUD
JA FUNKTSIONAALSED SEOSED
Planeeringuala asub Vana-Ihaste elamupiirkonna lõunaservas, Tartu linna ja Luunja valla piiril.
Vana-Ihaste koosnes peamiselt aianduskooperatiividest, mida hakati rajama 1960. aastatel.
Nüüdseks on paljud algselt suvilateks tehtud hooned ümber ehitatud aastaringselt kasutatavateks
elamuteks. Piirkonnas on rohkelt puid ja haljasalasid, kõrge rekreatiivse väärtusega puhkealasid.
Tänavad on suhteliselt kitsad, peamiselt asfalt- või kruuskattega. Jalakäijatele eraldi jalgteed
puuduvad, piki Emajõe kallast kulgevad sissetallutud pinnasteed. Hiljuti valmis ka kergliiklustee
Annelinna ja Vana-Ihaste vahel piki Lammi teed.
Linnaosa asub kesklinnast kaugel, kuid bussiühendus on hea. Linnaliinibussid liiguvad mööda
Lammi teed, Hipodroomi ja Kasesalu tänavat ning läbi Uus-Ihaste. Teenindus- ja
kaubandusettevõtted piirkonnas praktiliselt puuduvad.
Vastavalt Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt 2009. a koostatud Vana-Ihaste paadisadama
detaiplaneeringule (töö nr IB07DP01) on käesoleva detailplaneeringu alast põhja suunda jäävale
3
RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING
TÖÖ NR. IB54/2010
riigiomandis olevale maale ette nähtud sadamahoone paadihoiustamis võimalusega, parkimis- ja
ja manööverdusala paadisildade ja slipiga.
3. OLEMASOLEVA SITUATSIOONI KIRJELDUS
3.1. Planeeritava ala ja naaberkinnistute maakasutus
Planeeringuala hõlmab Ranna pst 36 kinnistut (100% üldkasutatava maa sihtotstarve), läände
jääb Emajõgi, ida ja põhja suunda elamukrundid. Lõunast piirneb ala kraaviga, ühtlasi kulgeb
mööda krundi lõunapiiri ka Tartu linna – Luunja valla omavalitsuste piir.
3.2. Kitsendused
Planeeringueelselt kehtivad alal järgmised kitsendused:
Tabel 1. Olemasolevad kitsendused
Kitsenduse nimetus Kitsenduse ulatus
Emajõe veekaitsevöönd1/kallasrada2 10 m tavalisest veepiirist
3
Emajõe ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist
4
Emajõe piiranguvöönd 100 m tavalisest veepiirist
Reoveepumpla kaitsevöönd 20 m
1
Veekogu veekaitsevööndi ulatus ning selles keelatud tegevuste loetelu on toodud Veeseaduses (RT I
1994, 40, 655).
2
Kallasraja mõiste ja kitsenduse sisu on määratletud Veeseaduse §-s 10 (RT I 1994, 40, 655)
ning Looduskaitseseaduse §-s 36 (RT I 2004, 38, 258).
3
Veekogu kalda ehituskeeluvööndi ulatus ja piirangu sisu on määratletud Looduskaitseseaduse §-s 38
(RT I 2004, 38, 258)
4
Kalda piiranguvööndi mõiste ja kitsenduse sisu on toodud Looduskaitseseaduse §-s 37 (RT I 2004, 38,
258).
Planeeringuala asub korduva üleujutusega alal, seepärast lähtuvad kalda veekaitse-, ehituskeelu-
ja piiranguvööndid alaliselt liigniiskete lammi soomuldade leviala piirist.
Planeeringalal asuvad kahe III kaitsekategooria aluse liigi leiukohad – rabakonn (Rana arvalis),
tiigikonn (Rana lessonae). Osaliselt planeeringualasse jäävas Emajões leidub II kaitsekategooria
alune liik tõugjas (Aspius aspius) ning III kaitsekategooria liigid hink (Cobitis taenia), vingerjas
(Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio) ja laiujur (Dytiscus latissimus). Keskkonnaregistri
andmetel on Emajõgi II kaitsekategooriasse kuuluvate nahkhiirte - suurvidevlase (Nyctalus
noctula), tiigilendalse (Myotis dasycneme), veelendlase (Myotis daubentoni), põhja-nahkhiire
(Eptesicus nillsoni) ja kääbus-nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus) - lennuala.
Lisaks paikneb ala kaguservas kasutusest väljas olev elektripost valge-toonekure pesaga (Ciconia
ciconia, III kaitsekategooria alune liik). Asukohad on näidatud põhijoonisel.
2001 a. korraldatud inventeerimise järgi moodustab üle poole krundi pindalast (2,76 ha)
Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp lamminiit. 2011 a. koostatud kordusinventuuri andmetel on
lamminiit suurel määral säilinud.
4
RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING
TÖÖ NR. IB54/2010
3.3. Juurdepääsud ja teed
Planeeringualale pääseb Ranna pst ja Rannakajaka tänavat mööda. Krundisisesed sõiduteed
puuduvad, Emajõe äärt mööda kulgeb pinnaskattega jalgtee.
3.4. Olemasolevad ehitised
Planeeringualal puuduvad olemasolevad ehitised.
3.5. Haljastus
Planeeringuala on tugevalt rohtu kasvanud ja võsastunud, Emajõe äärne pool on suhteliselt lage,
ilma kõrghaljastuseta. Põhjaservas asuvate tiikide ümbrus on võsastunud. Siin-seal esineb
üksikuid puid.
3.6. Tehnovõrgud
Planeeringuala kirdenurgas paikneb Tartu Veevärgile kuuluv pumpla, ida küljel vee- ja
kanalisatsioonitrass ning elektri maakaabel.
4. PLANEERINGUETTEPANEK
4.1. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek
Vastavalt Tartu linna üldplaneeringu „Ehituskeeluvööndi vähendamine“ kaardile, on Ranna pst
36 krundile jääva Emajõe osas ette nähtud ehituskeeluvööndi vähendamine. Üldplaneeringuga
pole täpsustatud vähendamise ulatust. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek
planeeringuala ulatuses vähendada ehituskeeluvööndit 20 meetrini planeeritud veepiirist.
Üldplaneeringu seletuskirja pt 10 „Kalda ehituskeeluvööndi ulatuse täpsustamine“ täiendada
ülalnimetatud uue lõigu osas.
4.1. Maa-ala kruntideks jaotamine ja planeeritud maakasutus
Planeeringuga on ette nähtud moodustada 12 elamumaa (100%) krunti, nende teenindamiseks 2
teemaa (100%) krunti; Emajõe äärsest alast moodustatakse kaks krunti – Pos 1 liitsihtotstarbega
haljasala ja pargi maa (70%) ning veekogude maa (30%); Pos 2 lautrimaa (100%) sihtotstarbega.
Eraldi tehnorajatiste maa sihtotstarbega (100%) krunt on planeeritud olemasolevale
reoveepumplale pos 15 krundi kirde servas.
4.2. Krundi ehitusõigus ja hoonete kasutusotstarbed
Suurem osa planeeringualast asub korduva üleujutusega alal. Vastavalt Keskkonnaameti
seisukohale loetakse Emajõega ühenduses olevat paadikanalit selle osaks, mistõttu käesoleva
planeeringuga määratud vööndid (veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd) lähtuvad
planeeritud kanalist.
Planeeringulahendus näeb ette Emajõe äärse ala korrastamise, mis muudab ala ligipääsetavamaks
linna elanikele ning lisab kasutusmugavust. Elamute rajamist piirkonda toetab Tartu linna
üldplaneering, millega on alale määratud väikeelamumaa juhtfunktsioon.
Kokku on planeeritud 12 üksikelamuga elamumaa krunti suurusega 1395 – 2364 m². Pos 6, 12,
15 ja 16 kruntidel on suurimaks ehitusaluseks pinnaks määratud 300 m², teine korrus kuni 150
m². Ülejäänud kruntidel on lubatud ehitusalune pindala 400 m², teine korrus 250 m².
Elamukrundile tohib rajada ühe põhihoone ja kaks abihoonet. Suurim lubatud ehitusalune
5
RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING
TÖÖ NR. IB54/2010
pindala on lubatud juhul, kui see jaotub põhihoone ja kahe abihoone vahel. Hoonet võib ehitada
põhikaardil näidatud hoonestusalasse vastavalt krundi maksimaalsele ehitusalusele pinnale.
Väikeehitisi tohib rajada ka väljaspoole ehitusala (näiteks puukuur vms). Hoonestuse täpne
paiknemine määratakse eraldi ehitusprojektiga. Hoonestusalasse võib ehitata ka erinevaid rajatisi
ning istutada taimi, sh puittaimi.
Planeeritud ehitis(t)e lubatud kasutusotstarvete määramisel on lähtutud Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määrusest nr 10 „Ehitise kasutamise otstarvete
loetelu“:
11101 Üksikelamu
Planeeringuala pinnakõrgused jäävad vahemikku 30.50…33.00 meetrit, maapind on ühtlase
languga Emajõe suunas. Vastavalt Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavate tööde
keskkonnamõjude hindamise aruandele on Vana-Ihaste kõrgeim veetase 33.11 meetrit.
Planeeringualast ülesvoolu jääva Jõekaare elurajoonile määrati Rebase 25 ja 27 kruntide ja
lähiala detailplaneeringuga maapinna kõrguseks 33.50 meetrit – sinna planeeritud Jõekaare
elamurajoonis pole üleujutusi toimunud. Planeeringualast ca 700 m allavoolu Luunja valda jääva
Karu, Ilvese, Rebase ja Karu tee kinnistute detailplaneeringuga on määratud selle ala kõrgeimaks
veetasemeks 1%-lise tõenäosusega 33.25 meetrit. Eelnevast infost lähtuvalt on planeeringuala
maapinna kõrguseks määratud 33.50 m – 34.00 m, hoonete põranda null alates 34.00 m.
Uued piirid ja tõstetav ala on näidatud põhijoonisel.
4.3. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele
Planeeringuala kruntidele soovitakse ehitada madala energiatarbega elamuid. Sellest tulenevalt ei
määrata maja fassaadide asukohta vaid lähtutakse vajadusest optimeerida päikeseenergia
passiivset kasutamist. Kohustuslik ehitusjoon on määratud Ranna pst äärsetel kruntidel pos 3, 6,
12 ja 15 (7 m krundipiirist) ning pos 5, 8, 11 ja 14 – nimetatud kruntidel peab hoone üks külg
paiknema kohustuslikul ehitusjoonel. Pos 4, 7, 13 ja 16 kruntidele planeeritud hooned peavad
asetsema paralleelselt Ranna puiesteega. Pos 5, 8, 11 ja 14 kruntidel on hoonestusala määratud
selliselt, et elamuid on soovi korral võimalik osaliselt ehitada nõlvale.
Pos 6, 12, 15 ja 16 kruntidele on lubatud ehitada 2 korruselisi hooneid kõrgusega kuni 8,5 m
(absoluutkõrgusega 42.50 m). Ülejäänud elamukruntidel on hoonete kõrguseks lubatud kuni 9,5
m (absoluutkõrgus 43.50 m). Lubatud katusekalle on 0-20 kraadi.
Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil on kolm: üks põhihoone ja kaks abihoonet. Hoonete
puhul kasutada kogu ala ulatuses kvaliteetseid esinduslikke välisviimistlusmaterjale. Imiteerivate
materjalide kasutamine on keelatud. Arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline.
Arhitektuursed lahendused tuleb kooskõlastada linnaarhitektiga eskiisi staadiumis.
4.4. Arheoloogianõuded
Ranna pst 36 planeeringuala asub Tartu linna üldplaneeringuga (Tartu Linnavolikogu
06.oktoobri 2005. a määrus nr 125) kehtestatud arheoloogilise miljööpiirkonna alal. Lähtuvalt
miljööpiirkonnale kehtestatud nõuetest, tuleb enne kaeve- või pinnase planeerimistööde (ka
mättakihi eemaldamine) tegemist teha hoonestatavatel kinnistutel arheoloogilised
proovikaevamised. Nende käigus selgitatakse välja kultuurkihi olemasolu kinnistu alal.
Proovikaevamisi võib teha vastavat tegevusluba omav isik või ettevõte. Proovikaevamiste
tulemuste kohta koostatakse aruanne, millest üks eksemplar antakse üle Tartu LV
kultuuriväärtuste teenistusele.
6
RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING
TÖÖ NR. IB54/2010
Juhul kui kinnistul avastatakse proovikaevamiste käigus uurimist vajav kultuurkiht tuleb tellijal
vastavalt Muinsuskaitseseadusele (§ 35, (4)) tellida ja finantseerida arheoloogiline järelevalve
või uuringud.
4.5. Paadikanal
Emajõe ja elamukruntide vahelisele alale on planeeritud paadikanal koos ujuva paadisillaga
kokku 14-le kuni 10 m pikkusele alusele (eelistada tuleks betoonujukitega paadisilda, mida ei ole
vaja talveks veest välja tõsta). Paadikanal on mõeldud kohalike elanike (planeeritud elamute
omanike/elanike) veesõiduvahendite hoidmiseks, ala on piiratud aiaga.
Olemasoleva kraavi Emajõe ja paadikanali vahelist osa on planeeritud laiendada, et hõlbustada
paatidega manööverdamist ja juurdepääsu. Paadikanali eesmärgipäraseks kasutamiseks on vaja
osaliselt süvendada Emajõge ja taotleda vee erikasutusluba (KSH aruandes nimetatud leevendav
meede).
Aluste vettelaskmise võimalust eraldi ette nähtud pole, vajadusel saab selleks kõrvalkrundile
planeeritud Vana-Ihaste paadisadama slippi kasutada.
Paadikanali rajamiseks välja kaevatavat pinnast ei ole lubatud paigutada tiigi- ja rabakonna
leiukohtadele.
Hüdrotehniliste tööde ning süvendustööde kavandamisel tuleb lähtuda majandus- ja
kommunikatsiooniministri 6. detsembri 2001. a määrusest nr 26 "Ehitustegevuse kord veeteel või
navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas".
4.6. Ehitistevahelised kujad ja krundi hoonestusala piiritlemine
Ehitistevaheliste kujade määramisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest
nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”.
Planeeringuga lubatud madalaim hoone tulepüsivusklass määratakse hoonete projekteerimise
käigus. Hoonetele, mis asuvad üksteisele lähemal kui 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada
ehituslike või muude abinõudega.
4.7. Juurdepääs krundile, liikluskorraldus ja parkimine
Olemasolev Ranna puistee on plaanis rekonstrueerida, planeeringuga on antud planeeringualasse
jääva uue teekoridori põhimõtteline lahendus. Sõidutee laiuseks on määratud 7 m, Ranna pst 32
ja Supelranna 11 kruntide juurdepääsuteel 4, 4 m. Jalgtee laiuseks 2 m.
Elamukruntide vahelisele alale on planeeritud sõidutee selliselt, et perspektiivselt oleks võimalik
see ühendada põhja poolt Aiaääre tänavaga ning ida poolt Supelranna tänavaga. Tee laiuseks on
6 m. Eraldi ümberpöörasimala sõidukitele on ette nähtud pos 10 krundile, tupiktänava lõppu.
Sõidukite parkimine on ette nähtud kruntide siseselt, sissesõidu tee laiuseks on 6 m ja krundipiiri
ning hoone vahelise lõigu minimaalne pikkus 7 m. Elamukruntide vahelise jalgtee laiuseks on
2 m, planeeritud paadikanali ja elamualade vahelisel jalgteel 1,2 m.
Sõiduteed ja elamukruntide vahelised jalgteed on planeeritud kõvakattega, paadikanali ning
elamuala vaheline jalgtee kruuskattega või pinnasteena. Üldkasutatavale alale jäävad pinnasteed
ja rajad säilivad seal kus võimalik olemasolevatena, üldmaal katkematu liikumise
võimaldamiseks on ette nähtud purder kraavide ületamiseks.
Jalakäijatele on veekogude ületamiseks planeeritud purded. Purrete projekteerimisel tuleb
arvestada nende vastupidavusega suurveele ja jääle. Kandevkonstruktsiooni puhul kasutada puitu
või terast, kattelaudiste ja käsipuude puhul puitu. Asukohad on näidatud põhijoonisel.
7
RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING
TÖÖ NR. IB54/2010
4.8. Haljastus, piirded, heakord ning keskkonnakaitse abinõud
Olemasolev haljastus on planeeritud eemaldada mahus, mis on vajalik uute teede, hoonestuse ja
muude planeeritud rajatiste ehitamiseks. Kõrghaljastus on planeeritud uue paadikanali äärde ja
elamukruntide vahelisele alale, asukoht on näidatud põhijoonisel.
Elamuala siseste sõiduteede serva on jäetud 1,7 m laiune haljasriba, millele saab vajadusel
talvisel perioodil lund lükata.
Kruntide pos 5, 8, 11, 14 ja 16 piires on ette nähtud kraavi hooldamiseks 4 m laiune
teenindusmaa. Nimetatud kruntidele tohib piirdeaeda paigaldada hooldusala krundipoolsesse
serva selliselt, et hooldusalal oleks kogupikkuses tagatud läbipääs.
Olemasolevad kraavid Luunja vallaga piirneval küljel ning Ranna pst 32 ja Supelranna 11
kruntide piiril on ette nähtud rekonstrueerida. Planeeringuala keskel asuv kraav likvideeritakse.
Emajõe äärne säiliv niiduala tuleb korrastada ja võsa eemaldada (KSH aruandes nimetatud
leevendav meede).
Pos 11 ja pos 14 hoonestusalade vahele jääv toonekure pesapaik tuleb säilitada. Nimetatud
pesapaiga kohta on koostatud Eesti Ornitoloogiaühingu valge-toonekure projekti koordinaatori
Margus Otsa poolt ekspertarvamus, kus on soovitatud pesitsusperioodil pesa vahetus läheduses
ehitus- ja pinnasetöid mitte teostada. Lisaks tuleb arvestada, et valge-toonekured võivad reostada
pesa ümbrust mitme meetri raadiuses. Lähtudes eelnevast on pesapaiga ümber jäetud 10 m
raadiusega vaba ala.
Võimalusel paigaldada Emajõe kalda äärsele üldkasutatavale maale lisa pesapost koos
tehisalusega (KSH aruandes nimetatud leevendav meede).
Planeeritud kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Tava- ning ohtlike jäätmete
äraveoks tuleb sõlmida leping vastavat jäätmeluba või litsentsi omava ettevõttega.
4.8.1 Vertikaalplaneering
Kuna planeeringuala asub suure üleujutusohuga piirkonnas, on kasutusele võetud meetmed, et
võimalikke kahjustusi vältida.
Elamukruntide ja teede alust maapinda tõstetakse kuni kõrguseni 34.00 selliselt, et sademeveed
kogutakse elamuala ümbritsevatesse kraavidesse. Elamukruntide vahele on ette nähtud nõvad
veevoolu suunamiseks.Lisaks olemasolevatele kraavidele ala lõuna ja ida küljel on uued kraavid
planeeritud mõlemale poole rekonstrueeritavat Ranna puiesteed. Kraavid on ühendatud omavahel
truupidega, lõunapoolse tiigi kaudu suundub vesi kraavidest Emajõkke. Tiigi ja kraavi vahelisele
truubile on ette nähtud regulatoor, et suurvee ajal saaks seda sulgeda.
Vertikaalplaneerimise ja sademevete äravoolu üldised põhimõtted on toodud
vertikaalplaneerimise joonisel. Täpsem detailne lahendus antakse eraldi projektiga.
4.9. Tehnovõrgud
4.9.1. Veevarustus
Veevarustus on planeeritud Ranna pst De 110 PE veetorustikust. Uus torustik on planeeritud pos
9 ja 10 paiknevat tänavat mööda nii, et moodustuks ringtorustik. Olemasolev veemõõdukaev pos
16 krundipiiri ääres on planeeritud ümber tõsta pos 10 sõidutee alla. Ühendused hoonetele on
planeeritud tänavatorustikust ja asukohad on näidatud tehnovõrkude joonisel.
8
RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING
TÖÖ NR. IB54/2010
Pos 10 ja 14 kruntide idaservas paiknev veetoru kuulub MTÜ Soosaarele, sealtkaudu toimub
Luunja valla Kaare elamurajooni veega varustamine. Planeeringualasse jääva torustiku osas
muudatusi ette pole nähtud.
4.9.2. Tuletõrje veevarustus
Tuletõrje veevarustuseks on planeeritud tuletõrjehüdrant Ranna pst 17T ja pos 9 krundipiirile.
4.9.3. Reoveekanalisatsioon
Reovee eesvooluks on planeeritud Ranna pst De 200 kanalisatsioonitorustik, mis suubub pos 17
krundil asuvasse reoveepumplasse. Planeeringuala tänavatele on ette nähtud isevoolne
kanalisatsioonitorustik ning kruntidele ühendused tänavatorustikust.
Pos 16 krundi kagunurgas on krundipiire muudetus selliselt, et olemasolevad
kanalisatsioonikaevud jäävad teemaale. See hõlbustab kaevudele juurdepääsu ja on vajalik
hooldustööde teostamiseks.
Olemasoleva reoveepumplale on määratud 20 m kuja vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.05.2001
nr. 171 määruse „Kanalisatsiooniehitise veekaitsenõuded“ §8, lg 1 kohaselt. Kuja piires,
vastavalt sama määruse §3 lg 5-le, võivad asuda kanalisatsiooniehitiste teenindamiseks vajalikud
hooned ning muud tööstus-, lao-, transpordi- ja sidehooned hoone omaniku ja vee-ettevõtja
oamvahelise kirjaliku kokkuleppe korral.
4.9.4. Sademeveekanalisatsioon
Planeeringuala tänavatele on ette nähtud sademeveetorustik. Sademevee eesvooluks on
planeeritud Emajõega ühenduses olev kraavisüsteem lääne- ja lõunaküljel. Torustiku paiknemine
on näidatud tehnovõrkude joonisel.
4.9.5. Elektrivarustus
Planeeringuala elektrivarustus on lahendatud Ranna pst 21 sektsioneeritud 0,4kV transiitkapi ja
„Kaaretee“ 10/0,4kV alajaama baasil ringtoitena. Kuna Ranna pst 21 krundi juures paiknev
elektrivõrgu jaotuskapp jääb planeeritud sõidutee ja kõnnitee eraldusjoonele, on see ette nähtud
nihutada kõnnitee kõrvale haljasalale (asukohad näidatud tehnovõrkude joonisel).
Maakaablid on planeeritud mööda pos 9 ja 10 teekoridori. Elamute tarbeks on krundipiiridele
ette nähtud liitumiskilbid – üks kapp kahe elamu tarvis. Elektrikaablite paiknemine on toodud
tehnovõrkude joonisel.
4.9.6. Soojavarustus
Planeeringuala kruntide soojavarustus lahendatakse lokaalkütte baasil, kütteviisina on lubatud
maaküte, gaasiküte. Maakütte torustikku tohib paigaldada kogu elamukrundi ulatuses, kaasa
arvatud hoonestusalasse, arvestades hoonete lõpliku asukohaga. Ehituskeeluvööndisse jäävad
osad krundil, kuhu tohib maakütet paigaldada, on tehnovõrkude joonisel eraldi välja toodud.
Maakütte puhul kasutada horisontaalseid torusid. Täpne küttelahendus tuleb anda vastava
projektiga.
4.9.7. Sidevarustus
Planeeringuala sidevarustus on lahendatud Hipodroomi-Põhjatamme tänavate nurgal asuva
sidekaevu nr 4378 baasil. Tehnovõrkude joonisel on toodud maakaablite paiknemine
planeeringualal ning eraldi skeemina näidatud põhimõtteline ühendus olemasoleva sidekaevuni.
Sidevarustuse täpne lahendus tuleb anda eraldi projektiga.
9
RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING
TÖÖ NR. IB54/2010
4.9.8. Välisvalgustus
Olemasolevad valgustid on ette nähtud ümber tõsta planeeritud Ranna puiestee kõnnitee äärde.
Elamuala vaheliste teede valgustuskaablid ühendada olemasoleva valgustusvõrguga.
Valgustuskaabli paiknemine on näidatud tehnovõrkude joonisel.
4.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS-s 809-1:2002 toodust.
Planeeringualal on kuritegevuse riskide vähendamiseks seatud järgmised tingimused:
• Tagada planeeringuala korrashoid ja prügi kiire eemaldamine;
• Tagada vastupidavate (vandaalikindlate) ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine;
• Tagada teede ja hoonetevaheline hea nähtavus;
• Konkreetselt ja selgelt eristatavad juurdepääsud.
4.11. Servituudid ja kitsendused
Pos 17 asuvale reoveepumplale on seatud 20 m raadiusega reoveepumpla kuja AS Tartu Veevärk
kasuks.
Planeeritud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustikule on ette nähtud 2 m laiune kaitsevöönd
mõlemale poole toru teljest (kitsendus kehtib ka olemasolevatele AS Tartu Veevärgile kui ka
MTÜ Soosaarele kuuluvatele torudele).
Planeeritud elektrimaakaablitele on seatud servituut OÜ Jaotusvõrgu kasuks ning määratud
kaitsevöönd 1 m mõlemale poole kaabli teljest.
4.12. KSH arvestamine planeeringus ja planeeringu rakendamine
Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd keskkonnamõju strateegilise hindamise
töögrupiga. Planeeringulahendus arvestab KSH soovitusi ja leevendavaid meetmeid.
Planeeringu realiseerimisel enne ehitustööde algust on vajalik koostada kogu territooriumi kohta
ehitustööde organiseerimise järjekordade projekt. Projekt peab sisaldama paadikanali rajamise,
vertikaalplaneerimise, kuivenduskraavide, Ranna pst rekonstrueerimise ja juurdepääsuteede,
pinnase ladustamiskohtade, tehnovõrkude jms väljaehitamise järjekordi ja seoseid.
Teepinna tõstmine ja väljaehitamine peab toimuma samaaegselt arendusala täitmisega. Eelneval
kokkuleppel linnaga on täitepinnase vedamine arendusalale lubatud ka Ranna pst teepinda
tõstmata. Planeeringualal oleva Ranna pst osa rekonstrueerimist finantseerivad nii linn kui Ranna
pst 36 kinnistu omanik vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Planeeringualale jääva Ranna pst
osa teepinna ning kinnistutele juurdepääsu tagava teepinna tõstmine vertikaalplaneeringus ja
teede ehitusprojektis ettenähtud kõrgusele on hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks.
Hoonete ehitusperioodil on lubatud kasutada uut planeeritud tänavat killustikkattega kuni selle
ääres paiknevate hoonete valmimiseni juhul kui välditakse tolmu tekkimine ja levik. Rajatud
tänavate üleandmisel Tartu Linnavalitsusele peab sõidutee olema kaetud asfaltbetoon kattega.
Maa-ala kruntimine on lubatud teostada pärast ehitustööde organiseerimise järjekordade projekti
koostamist ja vertikaalplaneerimise teostamist.
Avalikult kasutatavad tänavad, jalgteed ning üldkasutatavale maale rajatavad teed, purded,
haljastus jms ehitatakse välja krundi igakordse omaniku poolt ning nende üleandmine linnale
toimub krundi igakordse omaniku poolt tasuta (s.o linn ei omanda maad tasu eest).
Üldkasutatavale maale rajatavad teed ja purded tuleb välja ehitada samaaegselt paadikanaliga.
10
RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING
TÖÖ NR. IB54/2010
Kuivenduskraavide ja üldkasutatava maa hooldamise kohustus on maa-ala omanikul.
Üldkasutatava maa osal, mis jääb rajatava paadikanali ja elamukruntide vahele, on ette nähtud
niitmine kaks korda aastas. Ülejäänud osa üldmaast säilitatakse loodusliku alana ning antud alale
hooldust ei planeerita.
Planeeringu rakendamise detailide osas lepitakse kokku enne detailplaneeringu kehtestamist.
Planeeritud kruntide ehitusõigused realiseeritakse nende valdajate poolt. Vastava krundi
igakordne omanik kohustub planeeritud ehitise(d) välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel.
Tehnovõrkude planeeritud lahendused tuleb realiseerida krundi valdaja ja tehnovõrgu haldaja
vahelisel kokkuleppel pärast vastavate servituudilepingute sõlmimist.
Krundipiiride muutmine ja moodustamine toimub vastavate maakorralduslike õigusaktide alusel
krundiomanike ja kohaliku omavalitsuse vahelisel kokkuleppel.
Paadikanali ja selle ümbruse elementaarne hooldus on ette nähtud teostada kohalike elanike
(planeeritud elamute omanike/elanike) poolt.
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele
ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
11
RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING
TÖÖ NR. IB54/2010
5. KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSED PLANEERINGU KOOSTAMISEL
12
RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING
TÖÖ NR. IB54/2010
6. KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE
KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTAJA KOOSKÕLASTUSE KOOSKÕLASTUSE KOOSKÕLASTUSE
INSTITUTSIOON (NIMI, AMET) KUUPÄEV TINGIMUS ASUKOHT
Tööprojektid
OÜ Jaotusvõrk T. Borševitskaja,
04.10.2011 kooskõlastada Seletuskiri lk 10
Tartu piirkond juhtivspetsialist
täiendavalt
Tööjoonised
Elion Ettevõtted V. Lints,
07.10.2011 kooskõlastada Seletuskiri lk 10
Aktsiaselts sideliiniinsener
täiendavalt
Lõuna-Eesti
P. Vorobjov,
Päästekeskus 17.10.2011 - Tehnovõrkude joonis
peainspektor
Insenertehniline büroo
I. Kärner,
MTÜ Soosaare 07.11.11 - Seletuskiri lk 10
juhatuse esimees
P. Pindma,
AS Tartu Veevärk 02.12.11 - Tehnovõrkude joonis
arendusjuht
A. Anderson,
Luunja Vallavalitsus 29.03.2012 - Eraldi lehel
vallavanem
T. Kivimäe,
Hüdrograafia ja
Veeteede Amet navigatsioonimärgistuse 05.04.2012 - Eraldi lehel
teenistuse juhataja -
peadirektori asetäitja kt
Keskkonnaameti Tartu-
Jõgeva regioon
Tehnilise Järelevalve
Amet
13
RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING
TÖÖ NR. IB54/2010
JOONISED
Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:10000
Joonis 2. Olemasolev olukord M 1:1000
Joonis 3. Linnaehitusliku analüüsi joonis M 1:4000
Joonis 4. Põhijoonis M 1:1000
Joonis 5. Maakasutus ja kitsendused M 1:1000
Joonis 6. Vertikaalplaneering M 1:1000
Joonis 7. Tehnovõrgud M 1:1000
14
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine
ARUANNE
Eelnõu
Tellija: Tartu Linnavalitsuse
Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond
Töö koostaja: OÜ Alkranel
Juhtekspert: Elar Põldvere
Tartu 2011
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1. Üldosa ................................................................................................................................. 5
1.1. Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja õiguslik alus ........................................... 5
1.2. Teostatud uuringud ja olemasoleva informatsiooni piisavus ...................................... 5
2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus .................................. 7
2.1. Veekeskkond ............................................................................................................... 7
2.2. Maismaakeskkond ..................................................................................................... 11
2.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond ................................................................................. 15
3. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide kirjeldus ...... 21
3.1. Alternatiiv I – alale ehitusõiguse andmine (detailplaneering) ................................... 21
3.2. Null-alternatiiv........................................................................................................... 22
4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide keskkonnamõju analüüs ning
leevendavad meetmed .............................................................................................................. 23
4.1. Elustik ja ökosüsteemid ............................................................................................. 23
4.1.1. Lamminiit ........................................................................................................... 23
4.1.2. Valge toonekurg ................................................................................................. 25
4.1.3. Rohevõrgustik (sh ümbruskond) ........................................................................ 26
4.2. Põhja-, pinnavesi ja veekeskkonna elustik ................................................................ 28
4.2.1. Maa-ala täitmine ................................................................................................. 28
4.2.2. Paadikanal (rajamine) ......................................................................................... 29
4.2.3. Paadikanal (kasutamine) .................................................................................... 32
4.2.4. Ehituskeeluvööndi vähendamine........................................................................ 34
4.3. Sotsiaal-majanduslik olukord .................................................................................... 36
4.3.1. Maakasutus ......................................................................................................... 36
4.3.2. Maastikuilme ...................................................................................................... 39
4.3.3. Sademevesi (sh liigvesi) ..................................................................................... 41
4.3.4. Jäätmed ja ressursikasutus .................................................................................. 43
4.3.5. Liikluskorraldus (sh ohutus)............................................................................... 45
5. Alternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik ................................................... 49
6. Vajalik keskkonnaseire ..................................................................................................... 51
7. Avalikkuse kaasamine KSH protsessi ning ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH
aruande koostamisel ................................................................................................................. 52
8. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte ........................................................................ 53
8.1. Ülevaade KSH protsessist ......................................................................................... 53
8.2. Detailplaneeringuala keskkonna ülevaade................................................................. 53
8.3. Mõjude hindamise kokkuvõte ja olulisemad leevendavad meetmed ........................ 55
Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 64
LISAD
Lisa 1. KSH algatamisotsus.
Lisa 2. KSH programm, avalikustamisega seotud dokumendid ja heakskiitmise otsus.
Lisa 3. Natura elupaikade inventuuri ankeet Ranna pst 36 asuva niidu kohta (E. Roosaluste,
2011).
Lisa 4. Veekeskkonnaga otsesemalt seotud ja looduskaitsealuste liikide lühiiseloomustused
Lisa 5. Detailplaneeringu eskiis (alternatiiv I, koostatud enne KSH programmi eelnõu
avalikku arutelu).
Lisa 6. Detailplaneeringu põhijoonis (alternatiiv I, koostatud peale KSH programmi eelnõu
avalikku arutelu).
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 3
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Sissejuhatus
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Tartu linnas Vana-Ihaste
linnaosas Emajõe kaldal paikneva Ranna pst 36 maaüksuse detailplaneering.
Detailplaneeringu koostamine ja lähteseisukohtade kinnitamine lähtub Tartu Linnavalitsuse
13.03.2007. a korraldusest nr 338. Detailplaneeringu KSH algatati Tartu Linnavalitsuse
16.11.2010. a korraldusega nr 1219 (lisa 1).
Detailplaneeringu peaeesmärgiks on väikeelamuala ja üldkasutatava haljasala loomine.
Alameesmärkideks, vastavalt lähtetingimustele, on ala kruntideks jagamine, kruntidele
ehitusõiguse andmine hoonestuse rajamiseks, vajalike juurdepääsude ja tehnovõrkude
planeerimine ning kohalike elanike tarbeks paatide sildumiskoha rajamine Emajõest ca 20 m
kaugusele.
KSH eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada detailplaneeringu ja selle reaalsete
alternatiividega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning analüüsida peamiselt negatiivsete
mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii
planeeritav kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning
nende olulisust ja kumuleeruvust. KSH viiakse läbi vastavalt kehtivale Keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (RT I 2005, 15, 87; KeHJS).
Detailplaneeringu koostajaks on OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin (IBUN) ning
detailplaneeringu koostamisest huvitatud osapooleks Marko Milius. Detailplaneeringu ja KSH
tellijaks on Tartu Linnavalitsuse Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond ning
kehtestajaks Tartu Linnavolikogu. KSH protsessi teostab OÜ Alkranel ning selle järelvalvet
korraldab Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon. KSH viib läbi OÜ Alkranel ekspertgrupp
koosseisus (vajaduse ilmnemisel kaasatakse täiendavaid eksperte või spetsialiste):
• Elar Põldvere – KSH juhtekspert, litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents nr
KMH0118);
• Annika Veske – keskkonnaspetsialist (osales KSH programmi ja KSH aruande ptk
1...4 koostamisel);
• Marilyn Kalaus – keskkonnaspetsialist ja Tartu Ülikooli Loodus- ja
tehnoloogiateaduskonna Ökoloogia ning elustiku kaitse eriala magistrant.
KSH protsessist huvitatud osapooled on esitatud KSH programmis. KSH programm, selle
eelnõu avaliku arutelu protokoll, avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja küsimuste
vastused ning heakskiitmise otsus on toodud lisas 2. Võrreldes lisas 2 toodud ekspertgrupiga
kaasati KSH aruande teostamise faasis täiendavalt Marilyn Kalaust. KSH
avalikustamisprotsessi ülevaade on toodud KSH aruande ptk 7.
4 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
1. Üldosa
1.1. Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja õiguslik alus
Käesoleva KSH objektiks on Tartu linnas Vana-Ihaste linnaosas Emajõe kaldal paikneva
Ranna pst 36 maaüksuse (katastri tunnus 79517:043:0002, joonis 1.1) detailplaneering. Maa-
ameti andmeil on Ranna pst 36 maaüksuse näol tegemist 43 293 m2 suuruse üldkasutatava
maaga (100 %).
Joonis 1.1. Detailplaneeringuala asukoht vasakul Tartu linnas (allikas: AS Regio kaardiatlas, 2010),
paremal detailplaneeringuala koosseisu kuuluv maaüksus lähiplaanis (aluskaart: Maa-amet, 2010).
Detailplaneeringu koostamine ja lähteseisukohtade kinnitamine lähtub Tartu Linnavalitsuse
13.03.2007. a korraldusest nr 338. Detailplaneeringu KSH algatati Tartu Linnavalitsuse
16.11.2010. a korraldusega nr 1219 (lisa 1).
Detailplaneeringu peaeesmärgiks on väikeelamuala ja üldkasutatava haljasala loomine.
Alameesmärkideks, vastavalt lähtetingimustele, on ala kruntideks jagamine, kruntidele
ehitusõiguse andmine hoonestuse rajamiseks, vajalike juurdepääsude ja tehnovõrkude
planeerimine ning kohalikele elanikele mõeldud paatide sildumiskoha rajamine Emajõest ca
20 m kaugusele. Detailplaneeringu peaeesmärk on kooskõlas ka kõrgemates strateegilistes
dokumentides sätestatuga (ptk 2.3).
KSH algatusotsuse olulisimaks aspektiks võib pidada KeHJS mõistes § 6 lg 1 p 17, mis
sätestab, et veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 m3 on eeldatava (KeHJS § 5
alusel) olulise keskkonnamõjuga tegevus. KSH koostamise käigus selgitatakse välja
ligikaudsed süvendamismahud jms ning hinnatakse, kas on tegemist olulise keskkonnamõjuga
kavaga.
1.2. Teostatud uuringud ja olemasoleva informatsiooni piisavus
Käesoleva KSH aruande koostamisel on kasutatud peamiselt Maa-ameti kaardirakendusi, OÜ
Eesti Geoloogiakeskuse (EGK) kaarte, EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem -
Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus (03.01 ja 04.04.2011. a)) andmeid, asjakohaseid
strateegilisi planeerimisdokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte ning muud saadaval olnud
teemakohast informatsiooni. Täpsem dokumentide nimekiri on toodud kasutatud materjalide
peatükis. Samuti konsulteeriti erinevate ja asjakohaste asutuste, organisatsioonide (nt
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 5
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
29.08.2011. a AS-iga Tartu Veevärk) ning isikutega (nt 02.03. ja 20.06.2011. a Elle
Roosalustega (Tartu Ülikool)).
Detailplaneeringu KSH aruande koostamise käigus viidi läbi maaüksuse ja selle lähialade
visuaalsed ülevaatused 10.04. ja 20.06.2011. a, millal tutvuti piirkonna
keskkonnatingimustega. 2011. a juuli kuus edastas E. Roosaluste KSH protsessi läbiviijale
Natura elupaikade inventuuri ankeedi Ranna pst 36 asuva niidu kohta (lisa 3).
Olemasolev informatsioon on KSH ekspertgrupi seisukoha järgselt piisav, et tagada KSH
aruande järelduste adekvaatsus ehk võimalik on anda hinnanguid olulise mõju osas ning seada
vajalikke leevendus- ja seiremeetmeid. Seetõttu ei pidanud KSH ekspertgrupp vajalikuks
täiendavate uuringute, vaatluste vms tegevuste teostamist.
6 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava
keskkonna kirjeldus
KSH programmi (lisa 2) alusel on planeeringu mõjuala peamine ulatus piiritletav
planeeringuala ja selle lähialaga, va eeldatav mõju veekeskkonnale. Riigipiiri ületavat
keskkonnamõju ei teki, samuti pole ette näha olulist mõju inimeste tervisele ja Natura 2000
aladele.
2.1. Veekeskkond
Detailplaneeringuala piirneb läänest Emajõega (VEE1023600; avalik veekogu). 136,9 km
pikkune ja täies ulatuses laevatatav jõgi saab alguse Võrtsjärvest ning suubub Peipsi järve
(valgala 9628,1 km2). Jõele on iseloomulikud soised kaldad, mis on sajandite vältel teinud
raskeks nii sildade ehitamise kui ka jõe aastaringse ületamise. Väike lang (üldlang ca 3
cm/km) ja pinnaseomadused on põhjustanud jõesängi meandreerumist, st kujundanud arvukalt
vanajõgesid.
Jõe laius ülemjooksul on 35 m ja suudmes 145 m, jõe keskmine sügavus kõigub peamiselt 2
ja 3,5 m vahel, hinnatava ala juures oli keskmiseks veesügavuseks 16.02.2007. a ca 2,8 m
(OÜ IBUN, 2009). Emajõgi on rahuliku vooluga (keskmine voolukiirus kuni 3,7 km/h), mille
üheks põhjuseks on nt väike lang (Tartust suudmeni 2 cm/km). Veerohkuselt on Emajõgi
Narva jõe järel Eestis teine – jõe pikaajaline aastakeskmine (joonis 2.1) äravool Tartu
hüdromeetriaposti seiretulemuste põhjal on 56 m3/s. Minimaalsete vooluhulkadena on
registreeritud 5-10 m3/s ja maksimaalsetena 350-450 m3/s.
Joonis 2.1. Tartu-Kvissentali hüdromeetriajaama pikaajalised vaatlusandmed Emajõe vooluhulkadest
(allikas: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI), 2010).
Emajõe veetaseme mõõtmist alustati Tartu linnas 1867. aastal. Emajõe absoluutne
maksimaalne veetase on olnud 3,73 m üle jaama nullpunkti (29,61 m BS) ehk 33,34 m BS
ning see tulem pärineb sama aasta 6. maist. Absoluutne minimaalne veetase mõõdeti
27.11.1939. a ning see oli nullpunktist 0,52 m madalam ehk 29,09 m BS. Tartu–Kvissentali
hüdromeetriajaam asub ka praegu samas asukohas, nüüdse kesklinna kaarsilla lähedal, jäädes
Ranna pst 36 detailplaneeringualast ca 6,3 km kaugusele.
Aasta keskmine Emajõe veetase Tartu hüdromeetriaposti juures on 30,60 m BS ning
veetaseme kõikumine võib toimuda kuni 4 meetri ulatuses. Jõe kriitiliseks veetasemeks Tartu
piirkonnas on hinnatud 2,89 m üle jaama nullpunkti ehk 32,50 m BS. Tartu
hüdromeetriajaama aegrea algusaastast (1867) alates on kriitiline veetase ületatud 24 korral,
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 7
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
neist kahel korral mitte kevadise suurvee ajal, vaid talvel (1923. ja 2005. a). Kogu mõõtmise
ajaloo jooksul on Emajõgi tõusnud kõrgusele 33,00 m BS 8 korral, viimati 1956. aasta mais.
Lähtudes EMHI andmetest, ületab Emajõe maksimum veetase Tartu profiilis 33,39 m BS 1 %
tõenäosusega (kord saja aasta jooksul) ning üle 32,80 m BS 5 % tõenäosusega (kord 20 aasta
jooksul).
2010. a kevadise üleujutuse ajal küündis vesi kriitilisest tasemest 0,41 m kõrgemale ning
saavutas veetaseme 32,91 m BS. Tegemist oli viimase 50 aasta kõrgeima veetasemega, mis
mõjutas linnatänavaid ja elumaju peamiselt Supilinnas ning Vana-Ihastes. Selle tulemusel oli
liikluseks suletud ka osa Ranna pst ning vee all oli enamus käesoleva KSH aluseks olevast
Ranna pst 36 kinnistust (joonis 2.2). 2010. a valminud töö Üleujutusohuga seotud riskide
esialgne hindamine (AS Maves) baasil valminud üleujutusohuga alade kaardi väljavõte on
toodud joonisel 2.3. 2011. a kevadine suurvesi ei küündinud küll 2010. a kõrgveetasemeni,
kuid siiski oli ka sellel kevadel ala enamjaolt veega kaetud ja liiklus Ranna pst osaliselt
häiritud.
Joonis 2.2. Emajõe poolt põhjustatud üleujutus detailplaneeringuala piirkonnas (foto: Ove Maidla,
aprill 2010).
Legend
Märkus: kõrgus-
arvud ise-
loomustavad
potentsiaalse
veetaseme ulatust
null-punktist ehk
29,61 m BS.
Joonis 2.3. Töö Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hindamine (AS Maves, 2010) baasil valminud
üleujutusohuga alade kaardi väljavõte (aluskaart: Maa-amet, 2011).
8 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Emajõgi on oluline kalade rändetee ja koelmuala, kuna tänu ulatuslikult üleujutatavatele
luhaaladele ning arvukatele vanajõgedele rändab sellesse piirkonda kudema suur osa Peipsi ja
Võrtsjärve kalu. Emajões elavate kalaliikide arv on tõenäoliselt ca 30, arvukaimateks liikideks
särg, ahven, haug ja latikas. Mitmed Emajõe lisajõed on lõhilaste kudemis- ja elupaikadeks
(OÜ Alkranel, 2009).
EELIS (03.01. ja 04.04.2011. a) andmetel elutsevad hinnatava alaga piirnevas Emajões, mis
normaalveetasemete korral ulatub minimaalselt ka planeeringualale, II kaitsekategooriasse
kuuluv tõugjas (Aspius aspius) ning III kaitsekategooriasse kuuluvad hink (Cobitis taenia),
vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio) ja laiujur (Dytiscus latissimus), joonis
2.4. Detailplaneeringuala loodenurgas, Ranna pst ääres paikneb kaks tiiki kogupindalaga ca 1
800 m2. Nimetatud tiike ei ole kantud Keskkonnaregistrisse, aga neist ühes on tuvastatud III
kaitsekategooriasse kuuluv rabakonn (Rana arvalis) ja tiigikonn (Rana lessonae). Käsitletud
liikide kohta leiab teavet ka KSH aruande lisast 4. KSH programmi eelnõu avaliku arutelu
(lisa 2) põhjal asub tiikide juures ka allikas.
Joonis 2.4. Veekeskkonnas elutsevad ja looduskaitsealused liigid ja Natura 2000 ala (allikas: EELIS,
03.01. ja 04.04.2011. a ning Maa-amet, 2011).
Arvo Järveti 2006. a tööst järeldub, et tõugjas, hink, võldas, vingerjas ja laiujur on Eestis
laialdase levikuga, asustades suuri siseveekogusid ning ökoloogiliselt on nende liikide
elupaikade kaitse tagatud väljakujunenud veekogude kasutamisviiside tingimustes. Siiski on
tegemist Euroopa Liidu (EL) mõistes tähtsate liikidega, kellede tarbeks on vaja eraldada
loodusalasid. Selline loodusala asub Ranna pst 36 krundist ca 70 m kaugusel lääne-
edelasuunas (joonis 2.4).
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 9
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Ropka-Ihaste loodusala (EE0080313; RAH0000504; 755,40 ha) puhul (Vabariigi Valitsuse
05.08.2004. a nr 615 korraldus Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri) on Euroopa Ühenduse (EÜ) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud
liikideks, mille isendite elupaiku kaitstakse (siinkohal esitatud veekeskkonnaga otsesemalt
seotud isendid, vt ka ptk 2.2): harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia),
harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) ja laiujur (Dytiscus
latissimus). Nende liikide elupaigad on nt Põrijões (VEE1044400), mis jääb planeeritavast
maa-alast ca 340 m kaugusele läände ja ca 150 m kaugusele lõunasse.
Vastavalt Keskkonnaministri 09.10.2002. a määrusele nr 58 Lõheliste ja karpkalalaste
elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja
seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad1 on Emajõgi
karpkalalaste (tõugja, latika, vimma, teivi, turva või säina) elupaigana kaitstav veekogu.
Sellistele veekogudele on kehtestatud tabelis 2.1 sätestatud vee keemilised ja füüsikalised
kvaliteedinäitajate piirväärtused. Käsitletava määruse § 5 sätestab ka veekogudele
kohanduvad seirenõuded (sh määratavad kvaliteedinäitajad, määramise sageduse ning seirele
kohalduvad erisused). Riiklikud keskkonnaseire jaamad on toodud Keskkonnaministri 30.
juuli 2002. a määruses nr 50 Riiklike keskkonnaseirejaamade ja -alade määramine.
Tabel 2.1. Karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude vee keemiliste ja füüsikaliste
kvaliteedinäitajate piirväärtused (alus: Keskkonnaministri 09.10.2002. a määrus nr 58).
Kvaliteedinäitaja Kvaliteedinäitaja piirväärtus karpkalalaste veekogus
Veetemperatuur (°C) Soojuse väljutamise tagajärjel ei tohi suublas: tõusta üle 3 °C;
ületada 28 °C; ületada paljunemisperioodil 10 °C, kui esineb
jahedat vett nõudvaid liike.
Lahustunud hapnik (mg/l O2) 50 % mõõtmistulemustest peavad andma tulemuse ≥ 7
pH 6–9
Heljuvaine (mg/l) ≤ 15, üleujutuste korral > 15
BHT5 (mg/l O2) ≤ 5 (teisendatud(1) BHT7 ≤ 5,75)
Püld (mg/l P) ≤ 0,08
Nüld (mg/l N2) ≤3
Fenool (µg/l C6H5OH) ≤5
Naftasaadused (µg/l) ≤ 20
Ammoonium (mg/l NH4) ≤ 0,3
Jääkkloor (mg/l HOCl) Vee reaktsioonil pH = 6: HOCl ≤ 0,5; pH >6: HOCl > 0,5
Tsink (mg/l Zn) Vee karedusel 10 mg/l CaCO3: Zn ≤ 0,3; 50 mg/l CaCO3: Zn ≤ 0,7;
100 mg/l CaCO3: Zn ≤ 1,0; 500 mg/l CaCO3: Zn ≤ 2,0
Vask (mg/l Cu) Vee karedusel 10 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,005; 50 mg/l CaCO3: Cu ≤
0,022; 100 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,04; 300 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,112
(1) – alus Järvet, A., 2001 (BHT7 ca 1,15*BHT5).
Tartu linna peamine mõju pinnavee seisundile tuleneb linna puhastatud heitvee ja sademevee
juhtimisest Emajõkke. Kuni 2004. aastani suunati kuni 20 % reoveest ilma puhastamata
Emajõkke. Aastast 2004, kui valmis tunnelkollektor Kesklinna-2, puhastatakse kogu Tartu
ühiskanalisatsiooni juhitud ja ca 97 600 inimese reovesi. Põhiosa Tartu kanalisatsioonist on
ühisvoolne — reovesi ja sademevesi voolavad samas torus. Järk-järgult toimub ka lahkvoolse
süsteemi arendamine, mis on üheks järgnevate aastate peamiseks vee-ettevõtte prioriteediks
(Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) 2007-2020).
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2010) kohaselt on Emajõe ökoloogiline seisundiklass
nii füüsikalis-keemiliste üldtingimuste kui elustiku põhjal hea. Emajõe veeseisundi seire on
osa riiklikust seiresüsteemist ja seda tehakse kolmes vaatluspunktis – Rannu-Jõesuus, Tartus
(Kvissentalis) ja Kavastus. Tabelis 2.2 on toodud Emajõe vee analüüsiandmete tulemused.
10 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Ajakirjas Keskkonnatehnika (3/11 ja 4/11) ilmunud Ott Rootsi artiklite „Veekeskkonna kaitse
Eestis – ohtlikud ained (I-II osa)“ alusel ei ole Emajõe jõevees nt raskemetallide piirväärtusi
ületatud, kuid edasist tähelepanu (sh seire osas) tuleb pöörata ühealuselistele fenoolidele.
Tabel 2.2. Emajõe vee analüüsiandmed (allikas: OÜ Tartu Keskkonnauuringud, 2007).
Seirepunkt/parameeter O2 % Nüld Püld
Kvissental 82,6 3,7 0,05
Kavastu 73,9 3,1 0,06
Ranna pst 36 krundi keskel paikneb loode-kagu-suunaline kraav, mis suubub kinnistu
lõunapiiril olevasse kraavi, mille veed voolavad Emajõkke. Lõunapiiril asetseva kraaviga,
paikkonnas tuvastatav juba Nõukogude Liidu aegsetelt topograafilistelt kaartidelt, on
ühenduses ka maaüksuse idaküljel olev kraav. Maa-ala keskel ning lõuna- ja idaosas olevaid
kraave ei ole kantud Keskkonnaregistrisse ning need ei kuulu ka maaparandussüsteemide
hulka. KSH programmi eelnõu avaliku arutelu (lisa 2) põhjal on lõunapiiril asetsevat kraavi
süvendatud ja korrastatud rohkem kui 10 a tagasi.
2.2. Maismaakeskkond
Ranna pst 36 detailplaneeringuala reljeef on küllaltki lauge, langedes lääne-edelapoole jääva
Emajõe suunas. Maapinna absoluutkõrgused on läbi viidud mõõdistuse (OÜ Omandi, 2007),
Maa-ameti kaardirakenduse ning Tartu linna Interneti-leheküljel oleva kõrguskaardi (joonis
2.5) kohaselt ca 29 ja 33 m vahel. 2007. aastal teostas tollane krundi omanik ala (põhja-
idaosa) osalise täitmise (ca 1,95 ha ulatuses). 2011 a teostati uus mõõdistus (OÜ IBUN,
2011), mille põhjal on maa-ala minimaalseks abs kõrguseks 29,3 m, maksimaalseks 33,5 m ja
keskmiseks 31,5 m.
Joonis 2.5. Ranna pst 36 maaüksuse (osundab punane ring) ja selle ümbruskonna absoluutkõrgused
(allikas: Tartu linna Interneti-lehekülje rubriik Üleujutuse korral, 2011).
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 11
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Tartu asub Kagu-Eesti lavamaale iseloomulikul orgudest liigestatud lainjal moreentasandikul,
Emajõe keskjooksul ja Aruküla liivakivide avamusalal. Devoni platood katab keskmiselt
10...20 m) paksune pinnakate. Kesk-Devoni platoo on Tartu linnas lõhestatud kolme
ürgoruga, millest Raadi-Ropka ja Raadi-Maarjamõisa on täiesti mattunud, Emajõe org aga
osaliselt täitunud Kvaternaari setetega, mis väljendub ka reljeefis (Tartu linna ÜVK, 2006).
Maa-ameti kaardirakenduse (2010) kohaselt on põhjavesi detailplaneeringualal ja selle
läheduses suhteliselt kaitstud ning esialgse radooniriski levilate kaardi (1:200 000) alusel on
tegemist normaalse radooniriski alaga (OÜ EGK, 2004).
Maa-ameti mullakaardi rakenduse kohaselt esinevad detailplaneeringualal peamiselt väga
õhukesed ja õhukesed lammi- ja madalsoomullad (joonis 2.6), mis viitavad liigniiskusele,
vähesel määral levivad ka gleistunud lammimullad (Ag) ning leostunud gleimullad (Go).
2002. a läbi viidud ehitusgeoloogilise uuringu põhjal (OÜ Alus-geoloogia) esineb alal turvast
(hästilagunenud või tihenenud) nii esimese kihina kui ka täitepinnase all (turba tüsedus 0,1-
0,75 m). Järgneb peenliiv (veeküllastunud) ja/või saviliivmoreen (jämepurdu kuni 20%) kuni
puuraukude põhjani (2,0-4,2 m maapinnalt). Nimetatud uuringu kohaselt on
ehitusgeoloogilised tingimused kinnistul rahuldavad. Pinnasevesi maapinnani ei ulatunud,
jäädes puuraukude juures (suudmete absoluutkõrgused 31,6-32,5 m) absoluutkõrgusele 31,4-
31,6 m. Ajutine ülavesi võib tekkida täite- ja liivpinnastes moreenikihi peale, sest
infiltratsioon on moreenis aeglane. Ehitusgeoloogilise andmestiku kohast teavet täiendati
peale KSH programmi (lisa 2) koostamist.
Joonis 2.6. Planeeritaval alal (markeeritud punase joonega) ja selle vahetus läheduses levivad mullad
(allikas: Maa-ameti kaardiserver, 2010).
Planeeringuala on käesoleval hetkel enamjaolt rohtu kasvanud tühermaa, mille keskosas ja
idaservas (nt tiikide ümbruses) on kohati mõned üksikud puud ning võsa (joonis 2.7). 2001. a
inventuuri baasil asus enamikul alal (ca 2,64 ha) lamminiit (2,76 ha, tabel 2.3 ja joonis 2.8),
mis on suurel määral säilinud ka 2011. a (lisa 3), kuigi kinnistul ei ole läbi viidud regulaarset
niitmist ega hooldust ning 2007. aastal teostas tollane krundi omanik ala (põhja-idaosa)
osalise täitmise (ca 1,95 ha ulatuses, hõlmates niidust ca 0,60 ha (joonis 2.8)). 10.04.2011. a
läbi viidud ala visuaalse ülevaatuse käigus tuvastati ka valge toonekure (III kaitsekategooria,
Eestis aprilli kuu keskpaigast kuni septembri alguseni) pesa, mis asub vanal ja kasutuseta
12 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
oleval elektripostil. Lisaks on Ranna pst lähistele ja arendatavale krundile toodud ka
täiendavat pinnasetäidet, mida siiski ei oldud veel maa-alale ära planeeritud (joonis 2.7).
Joonis 2.7. Planeeringuala, vasakul – alal kasvavad üksikud puud, võsa ning asub ka valge toonekure
pesa; paremal – Ranna pst lähistel asuv täiendav pinnasetäide, mis ei ole veel maa-alale ära
planeeritud (foto: OÜ Alkranel, 10.04.2011. a).
Tabel 2.3. Ranna pst 36 maa-alal inventeeritud elupaigatüüp „lamminiit“ üldandmed
(Keskkonnaministeerium, 2011 ja E. Roosaluste, 2011 (lisa 3)).
Parameeter Inventeeritud (a)
2001 2011
Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp (nr) 6450
Kasvukohatüübi kood(1) 2212 221
Pindala (ha) 2,76
Kohanimi, mis aitab ala seostada Ropka-Ihaste-Aardla
piirkonnaga
Elupaigatüübi esinduslikkus B (hea)
Elupaigatüübi struktuuri säilimine II (hea)
Elupaigatüübi funktsioonide säilimine II (hea) III (keskmine)
Üldine väärtus elupaigatüübi kaitse B (kõrge)
seisukohast
Märkus (vabateksti väli) küllalt heas seisus, üleujutused aeglustavad
vajab niitmist kinnikasvamist. Vajalik niitmine
ja võsa eemaldamine
Inventuuri nimi ning teostaja Natura, Roosaluste Kordusinventuur, Roosaluste
(1) - Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon (Paal, 1997).
Joonis 2.8. Ranna pst 36 krundil ja selle lähiümbruses 2001. a inventeeritud elupaigatüübid, Natura
2000 ala ning 2007. a pinnatäite piirkond (allikad: Maa-ameti kaardiserver, 2011; EELIS, 03.01 ja
04.04.2011. a, Keskkonnaministeerium, 2011 ja OÜ IBUN, 2011).
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 13
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
2001. ja 2011. a inventeeritud ala näol on tegemist suurkõrreliste lamminiiduga, peamiselt
päideroo kooslusega, milles on ohtralt suurt partheina. Tüüpilistest liikidest tõi E. Roosaluste
(lisa 3) välja angervaksa, varsakapja, kollast ängelheina ja võhumõõka, soo-nõianõgest,
harilikku varemerohtu, pikalehist maialst, vesimünti, palderjani, käokanni ning mitmeid
suurtarnu. Tõenäoliselt on pikalehise maialsi asemel silmas peetud pikalehist mailast.
Vastavalt EELIS (03.01 ja 04.04.2011. a) andmetele kasvavad detailplaneeringuala külje all,
lõunas Emajõe kaldal III kaitsekategooriasse kuuluvad ahtalehine ängelhein (Thalictrum
lucidum), emaputk (Angelica palustris) ja siberi võhumõõk (Iris sibirica). Teisel pool
Emajõge (ca 70 m kaugusel) paikneb Natura 2000 alade hulka liigatud Ropka-Ihaste loodus-
ja linnuala, mis on ka projekteeritav Ropka-Ihaste looduskaitseala (joonis 2.4 ja 2.8). Ropka-
Ihaste linnuala kattub (MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), 2003) enamjaolt ka EL
tähtsusega linnuala ehk IBA (Important Bird Area) alaga (nr 039, 953 ha). Muid
looduskaitselisi piiranguid või objekte (alus: EELIS) detailplaneeringualal ega selle vahetus
läheduses ei ole.
Ropka-Ihaste loodusalal on lisaks ptk 2.1 toodule (veekeskkonnaga seotud elustik) Vabariigi
Valitsuse 05.08.2004. a nr 615 korralduse Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri alusel EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (tärniga on tähistatud üle-
Euroopalise tähtsusega ehk esmatähtis elupaigatüüp) puhul:
• I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid - huumustoitelised järved ja järvikud
(3160), lamminiidud (6450) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080);
o Elupaigatüüp „lamminiit“ hõlmab 69 % alast (ca 521 ha) ning esinduslikkust ja
kaitsestaatust on hinnatud heaks (http://natura2000.eea.europa.eu/, 2011).
• II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse (vt ka ptk 2.1) -
tiigilendlane (Myotis dasycneme), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), ja emaputk
(Angelica palustris).
Ropka-Ihaste linnuala (EE0080313; RAH0000070; 755,40 ha) puhul (Vabariigi Valitsuse
05.08.2004. a nr 615 korraldus Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri) on:
• Linnudirektiivi I lisa liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse – hüüp (Botaurus
stellaris), mustviires (Chlidonias niger), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), rohunepp (Gallinago media), väikekajakas (Larus minutus),
tutkas (Philomachus pugnax), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana
porzana) ja mudatilder (Tringa glareola);
• Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse – soopart e pahlsaba-part (Anas acuta),
luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons),
rabahani (Anser fabalis), tuttvart (Aythya fuligula), lauk (Fulica atra), naerukajakas
(Larus ridibundus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), rooruik (Rallus aquaticus) ja
kiivitaja (Vanellus vanellus).
Projekteeritava Ropka-Ihaste looduskaitseala (PLO1000237; 790,5 ha) puhul jääks
kavandatavast tegevusest ca 70 m kaugusele Ropka-Ihaste sihtkaitsevöönd (226,5 ha).
Looduskaitseala moodustamine on peamiselt seotud Natura 2000 alade lõppvalikusse jäänud
aladega (st Ropka-Ihaste loodus- ja linnualaga) ning IBA-alaga. MTÜ EOÜ 2003. a töös on
IBA-alal elutsevaid linnuliike ohustavate faktoritena nimetatud maakasutuse vähenemist,
puhkemajandust, urbaniseerumist, veekogude ja veerežiimi muutmist (sh kuivendamine). E.
Roosaluste tööst (lisa 3) nähtub, et nt III kaitsekategooria rukkirääk (Eestis mai kuu teisest
14 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
poolest kuni septembri esimese pooleni) ja mustviires (Eestis maist kuni augustini) võivad
kasutada ka planeeringualal olevat niitu, mis on loogiline, arvestades paikkonda.
Piirkonna meteoroloogilisi tingimusi iseloomustavad tabelis 2.4 ja joonisel 2.9 toodud
andmed, mis lähtuvad Tartu-Tõravere meteoroloogiajaama pikaajalistest vaatlustest (1961-
1990).
Tabel 2.4. Piirkonna pikaajaline (1961-1990) keskmine õhutemperatuur, sademete hulk ja tuulekiirus
(allikas: EMHI, 2010).
Parameeter Õhutemperatuur (oC) Sademed (mm) Tuulekiirus (m/s)
Aasta keskmine 4,9 585 3,9
Kuu keskmine, -7,1 (jaan, veebr) 23 (veebr) 3,2 (juuli)
minimaalne
Kuu keskmine, 16,5 (juuli) 86 (aug) 4,5 (dets)
maksimaalne
Joonis 2.9. Piirkonna tuulteroos (allikas: EMHI, 2010).
2.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond
Maa-ameti andmeil on Ranna pst 36 maaüksuse näol tegemist 43 293 m2 suuruse
üldkasutatava maaga (100 %). Katastriüksus (79517:043:0002) asub Tartu linnas Ihaste
linnaosas, nn Vana-Ihaste linnajaos ning hoonestust kinnistul ei ole.
Ihaste paikneb Tartu kaguosas, Emajõe vasakul kaldal, piirnedes lõunast Luunja ja läänest
Ülenurme valdadega. Linnaosa pindala on 425 ha ning üle poole sellest hõlmavad haljasalad
(sh kõrge rekreatiivse väärtusega puhkealad). Tartu linna elanikest elab Ihastes 2,1 % (kokku
2 068 inimest), asustustihedus on 487 inimest ühel km2 ehk kümme korda hõredam kui
Annelinnas (Tartu Postimees, 2010). Linnaosa jaguneb lõunapoolseks Vana-Ihasteks ning
sellest männimetsaga eraldatud kirdepoolseks Uus-Ihasteks. Ihaste vana osa koos oma taime-
ja linnunimedest inspireeritud tänavatega tekkis tänu tartlaste looduseläheduse ihalusele, kui
1968. a jagati 28 aianduskooperatiivile 75 krunti. Nüüdseks on paljud algselt suvilateks tehtud
hooned ümber ehitatud aastaringselt kasutatavateks elamuteks.
Uus-Ihaste tekkis 1983. a millal kinnitati detailplaneering, mille esialgne visand nägi ette
tihedas asetuses korrus- ja ridamaju ning vaid viiendiku ulatuses eramaju. Uus-Ihastesse
planeeriti koguni perspektiivikas keskus klubiruumide, apteegi, arsti- ja korrakaitsepunkti,
sidejaoskonna ja hoiukassaga. Kahe Ihaste nn piirile pidid tulema kool ja lasteaed, Lohkva tee
äärsesse ning männimetsas asuvasse karjääri tribüünidega vabaõhulava ja tuleplats.
Käesoleval hetkel on Ihaste aga ainus linnaosa, mille elanikest ei ole kellelgi 300 m raadiuses
kooli, lasteaeda, perearstikeskust ega apteeki. Samuti ei ole Ihastes kauplusi (Tartu Postimees,
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 15
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
2010). Tänavad on suhteliselt kitsad, peamiselt asfalt- või kruuskattega. Eraldi jalgteed
enamjaolt puuduvad, piki Emajõe kallast kulgevad sissetallatud pinnasteed, mis ei ole aga
tihtilugu pidevad ehk jätkuvad. Varasemalt on olnud side linnakeskusega nõrk. Hiljuti aga
valmis kergliiklustee Annelinna ja Vana-Ihaste vahel ning see kulgeb pikki Lammi teed.
Linnaliinibussid liiguvad mööda Lammi teed ja läbi Uus-Ihaste (detailplaneeringualale lähim
bussipeatus asub ca 420 m kaugusel).
Detailplaneeringuala asub Ranna pst ääres. Teenuse „Ehitise asukoha valimine“
(https://www.eesti.ee, 2011) järgselt (andmed peamiselt 2008 ja 2009. a) jäävad
arendustegevuse ümbruskonda (ulatus 5 km) tabelis 2.5 kirjeldatud objektid. Juurdepääs alale
või sealt ära e ka siis Ranna pst on tagatud nt Raeremmelga tn, Rannakajaka tn (joonis 2.10)
ning Talutare ja Supelranna tn kaudu (30 km ja paremkäe ristmike ala). Supelranna tn ja
Ranna pst puhul on perspektiivis võimalik ühendus Ranna pst 36 maa-ala idaosaga, kuivõrd
seal on reserveeritud teemaakrunt. Planeeritava kinnistu Emajõe äärsel osal asuvad Ranna pst
ühenduses olevad pinnasteed (jalgteed). Tartu Linnavalitsuse andmeil (29.03.2011. a) on
detailplaneeringuala läheduses teostamisel järgmised teeprojektid:
• Rannakajaka tn (Kesakanni-Ranna pst) rekonstrueerimine;
• Kodukolde tn (lõigus Talutare tn tupik) kruusatänava jooksev remont;
• Talutare tn (Kesakanni-Ranna pst) rekonstrueerimine (tehniline projekt).
Tabel 2.5. Sotsiaalse infrastruktuuriga varustatus, Ranna pst 36 kinnistu ümbruskond (ulatus 5 km;
alus: teenus „Ehitise asukoha valimine“ (andmed peamiselt 2008 ja 2009. a)).
Teenus Hulk
Pank 65
Raamatukogu 3
Päästeamet (komandod) 2
Arstiabi (sh haigla ja apteek) 38
Tankla 22
Toitlustus 92
Majutus 29
Kauplus 38
Post 6
Joonis 2.10. Ranna pst 36 ligipääsu võimaldav Rannakajaka tn (vasakul) ja Ranna pst (paremal) alalt
ida-kirdesuunas (foto: OÜ Alkranel, 10.04.2011. a).
Nagu eelpool öeldud, on Vana-Ihaste linnaosa oma olemuselt väikeelamupiirkond, kus on
olemas elamualade kasutamiseks vajalikud kommunikatsioonivõrgud ja -rajatised (nt elekter,
veevarustus jms). Tartu linna ÜVK 2007-2020 (2006) kohaselt paiknevad
detailplaneeringualale lähimad torustikud Ranna pst, perspektiivseid veetorustikke
kavandatakse ka mööda Supelranna ja Aiaääre tänavaid. Ühisveevarustus on Vana-Ihastes
16 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
tagatud Anne veehaarde (10 puurkaevude gruppi, kokku 30 puurkaevu) ja veetöötluse baasil
(maksimaalne võimsus 8 000 m3/d). Kasutuses on Tartu, Pärnu-Siluri ja Ordoviitsiumi-
Kambrikumi põhjaveekihid, kinnitatud varud vastavad veetöötluse maksimaalvõimsusele.
Ranna pst 36 krundi kirdenurgas, Ranna pst ääres asub tuletõrjehüdrant ning reoveepumpla.
Vabariigi Valitsuse 16.05.2001. a määruse nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded1
alusel on ühiskanalisatsiooni pumplatel kuja, mille piiresse võib jääda hoone, kui
ühiskanalisatsiooni omanik või valdaja on hoone omanikult saanud sellekohase kirjaliku
nõusoleku (§ 8 lg 2). Enamus planeeritavast kinnistust kuulub „Tartu“ reoveekogumisalasse
(Keskkonnaministri käskkiri nr 1079 (02.07.2009. a)). Tartu linna ÜVK (2006) kohasel on
Ranna pst 36 maaüksusele kavandatud ka sademeveekraavid.
Lähimad elamumaa sihtotstarbega ja hoonestatud kinnistud asuvad detailplaneeringuala
vahetus naabruses põhjas ja idas. Ranna pst 36 krundist lõunasse jääb üldmaa sihtotstarbega
maa (Jõekalda, katastritunnus 43201:003:0089), millel asub põllumassiiv (Põllumajanduse
Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), 2011). Detailplaneeringu algatusotsuses toodud
situatsiooniskeemi kohaselt paikneb nimetatud maaüksusel ka tarbepuurkaev, mille 50 m
laiune sanitaarkaitsetsoon ulatub planeeringualale. OÜ-lt EGK ja EELIS-est saadud info
kohaselt nimetatud puurkaevu aga ei eksisteeri. 29.08.2011. a pöördus KSH aruande koostaja
AS-i Tartu Veevärk poole, et välja selgitada, kas kaev võib olla perspektiivne. 14.09.2011. a
saabus e-kirjaga vastus (Sulev Ülper (puurkaevuosakond, juhataja)), et nimetatud kaevu ei
rajata.
Ranna pst 36 krundist loodesse jääb reformimata riigimaa, kuhu on Tartu Linnavolikogu
13.02.2003. a määrusega nr 21 kehtestatud Emajõe kalda- ja sildumisrajatiste
teemaplaneeringu alusel 2009. a OÜ IBUN poolt koostatud Vana-Ihaste paadisadama
detailplaneering. Nimetatud planeering näeb alale ette sadamahoone koos paadihoiustamise
võimalusega, parkla, slipi ja maksimaalselt 55 kohaga ujuva paadisilla. Toodud objektid
rajatakse Ranna pst 36 krundist minimaalselt 180 m kaugusele. Vana-Ihaste paadisadama
detailplaneeringule linna otsuse kohaselt KSH-d ei algatatud, kuna veeliiklusrajatist on
käsitletud 2007. a koostatud Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavate tööde
keskkonnamõju hindamise aruandes. Nimetatud aruande kohaselt on tegemist kunagise
randumiskoha taastamisega kaasaegsel kujul, millele puudub Ihaste piirkonnas asukoha
alternatiiv. Paadisadama rajamiseks väljutatakse veekogust ca 4400 m3 pinnast, muutmata
seejuures Emajõe kaldajoont. KMH põhjal ei ole jõe sängist väljavõetav materjal reostunud
ning pinnase ümberpaigutamine keskkonnale ohtu ei kujuta. Kui väljavõetavat
orgaanikasegust pinnast ei paigutata jõe kaldale ning töid teostatakse madalveeperioodil, ei
ole Emajõe loomastikule ja linnustikule mõju ette näha.
Tartu Linnavolikogu 20.01.2005. a otsusega nr 385 kehtestati Raeremmelga 1A ja
Hipodroomi 3 kruntide detailplaneering, mis jääb Ranna pst 36 detailplaneeringualast ca 500
m kaugusele loodesse. Enam kui 38 ha hõlmavast Emajõe kaldal paiknevast planeeringualast
on umbes 20 ha eraldatud väikeelamutele. Detailplaneeringuga vähendati antud kohas kuni
300 m laiune Emajõe kalda ehituskeeluvöönd 50 meetrini. Käesolevaks hetkeks on
kavandatud 133-st uuest elamust rajatud vaid paarkümmend.
Tartu linna üldplaneeringu (ÜP, 2005) kohaselt on Ranna pst 36 krundi Emajõe äärse osa
näol tegemist üldkasutatava haljasala maaga, ülejäänud krunt on aga määratud planeeritavaks
väikeelamualaks (joonis 2.11). Kinnistu Emajõe äärne osa on arheoloogiline miljööpiirkond,
mille eesmärk on kaitsta ajalooliselt väärtuslikku kultuurkihti koos selles sisalduvate ehitiste
osade, matmispaikade, arheoloogilist väärtust omavate üksikleidudega jms. Varasemalt
(Vana-Ihaste üldplaneering, 1999) oli Ranna pst 36 maa-alale kavandatud mängu- ja
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 17
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
spordiväljaku ning pargiala maa. Tartu Linnavalitsuse seisukoha järgselt (vt lisa 2) on Vana-
Ihaste ÜP kehtiv vaid niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus linna ÜP-ga.
Joonis 2.11. Väljavõtted Tartu linna ÜP kaartidest (2005): üleval vasakul „Maa- ja veealade üldised
kasutamis- ja ehitustingimused“, üleval paremal „Elamupiirkondade areng ja perspektiivne elanike arv
asumites“ ning all vasakul „Vanalinna muinsuskaitseala ja miljööväärtusega hoonestusalad“.
Tartu linna ÜP seletuskirja järgselt ei ole detailplaneeringuga hõlmatud maa-alal
Looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) § 38 lg 1 ja Emajõe kallastest lähtuvat
ehituskeeluvööndit (50 m) vähendatud, kuigi ÜP kaardi nr 18 alusel oli see tookord plaanis.
ÜP kaardilt nr 18 ei tule siiski välja tollal planeeritud vähendusulatust vms parameetreid.
Emajõgi koos vanajõgedega on kogu ulatuses suure üleujutusohuga veekogu, mille
kõrgveepiiriks on alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist
arvates (Keskkonnaministri 28.05.2004. a määrus nr 58 Suurte üleujutusaladega
siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord). Joonise 2.6
kohaselt esinevad planeeringualal peamiselt väga õhukesed ja õhukesed lammi- ja
madalsoomullad. Veekogu kalda ehituskeeluvööndit arvestatakse eelpool nimetatud
kõrgveepiirist. Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 ja 5 alusel ei laiene ehituskeeld (KSH aruande koostaja
kommentaar: välja on toodud asjakohasemad valdkonnad) kalda kindlustusrajatisele,
maaparandussüsteemile, piirdeaedadele, sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, tehnovõrgule
ja –rajatisele, sillale ning avalikult kasutatavale teele ja tänavale.
18 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) § 10 kohaselt on Emajõe kallasraja laiuseks 10 m. Suurvee
ajal on kallasrajaks vähemalt 2 m laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult
liikuda. Veeseaduse § 29 kohaselt on vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste
uhtumise vältimiseks moodustatud veekogu kaldale veekaitsevöönd, mis Emajõel on 10 m.
Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused (2006) kohaselt on Emajõe kaldad Tartu linnas määratud piirkondliku
tasandi rohekoridoriks ning puhkeväärtusega alaks (joonis 2.12). Nimetatud rohevõrgustiku
objekt ühendab kahte suurt tuumala (T11 (Alam-Pedja) ja T12 (Emajõe Suursoo)). Tegemist
ei ole aga ainsa ühendusega, kuna ribastruktuurist (K22) põhjasuunda jääb rohevõrgustiku
objekt K21, läbi mille ja mitmete tuumalade ning koridoride on samuti võimaldatud
rohevõrgustiku eesmärgipärane funktsioneerimine.
Joonis 2.12. Väljavõte Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused (2006) kaardist.
Rohevõrgustiku ribastruktuurid on ajas kiiremini muutuvad ja muudetavad kui tuumalad.
Teemaplaneeringu koostamisel ning ribastruktuuride määratlemisel lähtuti kuni 2004. a
kehtinud ranna ja kalda kaitse seadusega kaitstud ja olemasolevatest maa-aladest, mis
enamasti võimaldasid ka polüfunktsionaalset koridoride toimimist. Lisaks leiti võimalusi
olemasolevate kaitsealade vahel ühendusteede määratlemiseks juhtudel, kui leidus piisavalt
lineaarseid ning minimaalselt katkevaid looduslikke alasid.
Teemaplaneeringus sätestati, et asustuse laienemine (rohevõrgustikul) peab toimuma
olemasolevate hoonestusalade naabruses. Üldised soovitused ja tingimused võrgustike
toimimiseks olid järgnevad (esitatud olulisemad): koridorides tagada seadusega ette nähtud
ehituskeeluvööndi maksimaalne laius; säilitada elementide suurus ja maakatte tüüp, asukoht
võib nihkuda; asustuse laienemine peab toimuma vastavalt kohalike omavalitsuste
üldplaneeringutes sätestatule.
Tartu linna ÜP (2005) kohaselt on haljasalaks (rohekoridor, sh puhkeväärtusega) määratud
vaid Ranna pst 36 krundi Emajõe äärne osa, tagades ühenduse rohevõrgustiku elementide
vahel (joonis 2.13). ÜP seletuskirjas on toodud järgmised rohevõrgustiku toimimist tagavad
tingimused (KSH aruande koostaja kommentaar: välja on toodud asjakohasemad teemad):
• Koridori terviklikkus peab säilima sel määral, et elamumaad ei tükeldaks ala väga
väikesteks tükkideks ning toimiks ühendus linna ja selle lähialade vahel;
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 19
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
• Haljasmaade (tugialade) säilitamine, täiendamine ja uute loomine (korrastatud
puhkealad, tänava ning kruntide haljastus jne) vastavalt elanike vajadustele ja
juurdekasvule;
• Tagada senine krundistruktuur, piirata haljastuse (hekid, viljapuud jms) likvideerimist
e soovitav on mitte katta kogu krundi vaba pinda muruga, vaid rajada erineva
haljastusiseloomuga alasid.
Joonis 2.13. Väljavõte Tartu linna ÜP (2005) kaardist „Roheline võrgustik ja puhkealad“.
Tartu linna arengukava aastateks 2007-2013 (2006) kohaselt on üheks linnakeskkonna
arengu eesmärgiks miljööväärtusliku ja turvalise linnaruumi arendamine jätkusuutlikkuse
printsiibil. Välja on toodud nt uute eluruumide, Emajõe kaldakindlustuste ja promenaadide
ning sildumisrajatiste ja väikesadamate rajamise vajadust.
Tartu linna ehitusmääruse (2006) üheks ülesandeks on linna ruumilise planeerimise,
ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ning reeglite seadmine. Määruse
kohaselt peab ehitis olema teostuselt heatasemeline (sh arhitektuur), linnaruumi rikastav ning
sobima ümbritsevasse keskkonda (sh arhitektuuri osas; palk ei ole lubatud välisviimistlus-
materjalina). Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs
selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning
muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.
Tartu linna jäätmekava 2010-2014 (2010) kohaselt on kogu linna territooriumil sisse viidud
korraldatud jäätmevedu, mis hõlmab nelja kogumispiirkonda. Ihaste kuulub koos Annelinna
linnaosa II osaga 3. veopiirkonda.
20 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
3. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse ja selle
reaalsete alternatiivide kirjeldus
Alternatiivide valikul lähtuti KSH programmi koostamisel (sh eelnõu avalik arutelu)
kogunenud teabest ja heakskiitmise otsusest (lisa 2) ning KSH aruande koostamisel
täpsustunud teabest (ptk 1 ja 2).
KSH aruande koostamise käigus ilmnenud vajadustel kaaluti täiendavaid objektipõhiseid
asukohavariante ja/või ehitiste või rajatiste rajamise võimalikkust (sh objektide mõõtmed).
Koostöös erinevate osapooltega hinnati leitud lõplikke lahendusi, andes samal ajal ülevaate ka
varasematest hoonete ja rajatiste asukoha vms versioonidest. Reaalsete lisaalternatiivide
kajastusvajadust (parema mõistetavuse tagamiseks) ei ilmnenud.
3.1. Alternatiiv I – alale ehitusõiguse andmine (detailplaneering)
Käesoleva KSH aluseks oleva detailplaneeringu peaeesmärgiks on väikeelamuala ja
üldkasutatava haljasala loomine. Detailne ülevaade planeeritavast on toodud OÜ IBUN poolt
koostatavas detailplaneeringu (sh eskiisi) seletuskirjas ja joonistel (vt ka lisa 5 ja 6).
Detailplaneeringuga kavandatav vastab üldjoontes Tartu Linnavalitsuse poolt (13.03.2007. a
korraldus nr 338) väljastatud lähteülesandele. Alljärgnevalt on antud lühiteave olulisematest
planeeritavatest objektidest.
Detailplaneeringuga on ette nähtud moodustada 12 üksikelamuga (100 % elamumaa)
krunti. Lubatav kruntide täisehitusprotsent on maksimaalselt 20, mis võib jaguneda ühe põhi-
ja kahe abihoone vahel. Ehitada võib kuni 2-korruselisi ja 10 m (absoluutkõrgus ≤ 44,0 m)
hooneid, katusekaldega kuni 20 kraadi. Hoonete välisviimistluses tuleb kasutada naturaalseid
materjale (nt kivi, laudvooder, fassaadivineer, klaas, krohv ja betoon). Arhitektuur peab olema
kaasaaegne ja kõrgetasemeline.
Elamumaade teenindamiseks nähakse ette 2 transpordimaa (100 %) krunti. Kõvakattega
sõidutee on planeeritud selliselt, et perspektiivselt oleks võimalik see ühendada põhja poolt
Aiaääre tn ning idast Supelranna tn. Sõidutee ääres asuks ka jalgtee (kõvakattega). Lisaks
kavandatakse kergliiklustee (pinnastee, kruusa vms kattega) ka Emajõe äärde, sh silla ja
purdega ning Ranna pst rekonstrueerimist kavandatava tegevuse lähialal. Teede laiused
määratakse vastavalt kehtivatele normidele. Sõidukite parkimine on ette nähtud kruntide
siseselt. Tehnovõrgud (nt veetorustikud jms) seotakse võimalikult laiaulatuslikult teemaa
aladega.
Emajõe äärsest alast moodustatakse üks üldkasutatava maa (100 %) sihtotstarbega krunt,
millele on planeeritud paadikanal koos ujuva paadisillaga kokku 12-le kuni 10 m pikkusele
alusele. Kanalisse sissepääs on kavandatud kinnistu lõunanurka, kus asuvat kraavi
laiendatakse, et hõlbustada paatidega manööverdamist ja juurdepääsu. Paadikanali (lisa 5)
teostamisel (süvendusmaht ca 10 000 m³) arvestatakse asjaoluga, et see loetakse hiljem ehk
valmimisel Emajõe osaks. Sildumisala, mis on mõeldud kohalike elanike veesõiduvahendite
hoidmiseks, võidakse osaliselt aiaga piirata. Aluste vettelaskmise võimalust eraldi ette nähtud
ei ole, vajadusel saab selleks kasutada kõrvalmaa-alale (reformimata riigimaa) planeeritud
Vana-Ihaste paadisadama slippi (vt ptk 2.3).
Olemasolev haljastus eemaldatakse mahus, mis on vajalik teede, hoonestuse ja muude
planeeritud rajatiste ehitamiseks. Kuivõrd suurem osa planeeringualast asub üleujutusohuga
alal (vt ptk 2), siis toimuks enamiku maa-ala täitmine (absoluutkõrguseni 33,5 – 34,0 m, koos
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 21
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
teemaa aladega ca 85 000 m³), et tagatud oleks ehitiste rajamise võimalikkus ja hilisem
kasutatavus. KSH aruande koostamise käigus läbi viidud konsultatsioonide alusel ei alustata
täitmist lisas 5 sätestatud kohast vaid kavandatava paadikanali idapoolsemalt kaldalt.
Täitmisel ja ehitiste nn nulltasandi (nt esimese korruse põrand) määramisel (absoluutkõrgus
ca 34,0 m) arvestatakse ka paikkonna veetasemeid, -liikumist ning liigvee ärajuhitavust (sh
planeeringualaga külgnevatelt aladelt). Emajõe äärne üldkasutatav maa korrastatakse,
vajadusel eemaldatakse võsa. Täiendav kõrghaljastus on kavandatud vähemalt paadikanali
äärde ja elamukruntide vahelisele alale. Lisaks jäetakse elamualade siseste sõiduteede serva
kuni 2 m laiune haljasriba, millele saab talvisel perioodil lund lükata.
Vajadusel nähakse ette olemasolevate ja ümbruskonnaga seotud kraavide puhastamist ning
rekonstrueerimist ja uute rajamist (nt Ranna pst ja elamukruntide vahele). Hoonestuse
kavandamiseks on vajalik ka jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine.
Planeeritud kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid ega ka tavajäätmeid. Jäätmete
kogumine toimub kehtiva korra alusel. Kaalutakse ka 12 elamu teenindamiseks mõeldud nn
prügimaja kasutamist. Jäätmete äravedu toimub samuti kehtiva korra alusel (vt ka ptk 2.3).
3.2. Null-alternatiiv
Null-alternatiivi rakendumine tähendab, et maa-ala aktiivsesse kasutusse ei võeta ning
lähitulevikus jätkub senine olukord (ptk 2.3). Kuna vastavalt kehtivale Tartu linna
üldplaneeringule (2005) on ala perspektiivne väikeelamumaa, võib eeldada, et kaugemas
tulevikus võetakse ala siiski aktiivsesse kasutusse, rajades sinna väikeelamud (variant I).
Kui tulevikus ehituskeeluvööndi vähendamist ei teostata ehk selleks nõusolekut ei anta
(Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja sätestatud korras), siis jääb, vaatamata kehtivale
üldplaneeringule, maa-alal kestma senine olukord. Võimalik, et tulevikus tuleb kaaluda
perspektiivse maakasutuse sihtotstarbe muutmist (variant II).
22 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide
keskkonnamõju analüüs ning leevendavad meetmed
Alljärgnevalt on analüüsitud nii kavandatavast tegevusest kui ka selle reaalsetest
alternatiividest lähtuda võivaid keskkonnamõjusid, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist
ulatust, kestvust, olulisust (lisa 2, intervallskaala), kumuleeruvust ning mõjude
leevendusvõimalusi ja -vajalikkust. Leevendavate meetmete rakendamine aitab võimalikke
negatiivseid mõjusid vähendada ja/või vältida ning positiivseid mõjusid suurendada.
KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ehk ehitus- ja
kasutusaegseteks. Võttes arvesse peamiselt alternatiiv I, siis võib eeldada, et lühiajaline mõju
on enamjaolt ja maksimaalselt kuni ühe aastase kestvusega, kuna umbes nii kaua võivad aega
võtta erinevad ning peamised ettevalmistus-, ehitus- ja korrastustööd. Siinkohal tuleb siiski
toonitada, et kõike kavandatavat ei suudeta eeldatavasti teostada järjest ja ühe aastaga.
Olemasoleva olukorra, kavandatava tegevuse iseloomu, sisu ja kogutud teabe (sh lisa 2) ning
KeHJS § 40 lg 4 p 6 analüüsil selgitati välja järgmised valdkonnad, mida järgnevates
alampeatükkides käsitletakse:
• Elustik ja ökosüsteemid (loomastik, taimestik (sh lamminiit), rohevõrgustik), va
veekeskkonna elustik;
• Põhja-, pinnavesi (sh ehituskeeluvöönd) ja veekeskkonna elustik;
• Sotsiaal-majanduslik olukord (sh maakasutus, maastikuilme, inimeste heaolu,
liikluskorraldus, jäätmeteke, õhukvaliteet jms).
Võrreldes KSH programmiga (lisa 2) on eelnevas loetelus tehtud muudatusi, et tagada KSH
aruande loogiline ülesehitus, jätmata siiski käsitlemata teemasid, mis olid KSH programmis
sätestatud. Lähtudes KSH programmi punktist 2 ja 4, siis keskendutakse alljärgnevates ptk-s
inimeste heaoluga seonduvate teemade lahkamisele, kuivõrd olulist negatiivset mõju nende
tervisele ei saa eeldada.
4.1. Elustik ja ökosüsteemid
Käesolevas alampeatükis analüüsitakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide
keskkonnamõju loomastikule, taimestikule (sh lamminiit) ja rohevõrgustikule. Veekeskkonna
elustikuga seonduvat käsitletakse peamiselt ptk 4.2.
Ptk 2.2 ja EELIS (03.01 ja 04.04.2011. a) andmete alusel kasvavad detailplaneeringuala külje
all, lõunas Emajõe kaldal III kaitsekategooriasse kuuluvad taimed. Teisel pool Emajõge (ca
70 m) paikneb Natura 2000 alade hulka liigatud liidetud Ropka-Ihaste loodus- ja linnuala, mis
on ka projekteeritav Ropka-Ihaste looduskaitseala (joonis 2.4 ja 2.8). Linnuala kattub MTÜ
EOÜ 2003. a andmeil enamjaolt ka IBA alaga. Muid looduskaitselisi piiranguid või objekte
(alus: EELIS) detailplaneeringualal ega selle vahetus läheduses ei ole. Eelpool kirjeldatud
alasid kavandatav tegevus või selle reaalsed alternatiivid oluliselt ei mõjuta.
4.1.1. Lamminiit
Ranna pst 36 maaüksuse kogupindalast (ca 4,3 ha) moodustab lamminiiduga (ca 2,8 ha)
kaetud ala (ca 2,6 ha) umbes 60 %. Ptk 2.2 alusel teostati 2007. a kinnistu täitmist, mille
käigus hõlmati ca 0,6 ha ulatuses ka niiduala. 2001. a inventeerimise käigus tuvastatud niidu
kordusinventeerimise põhjal ei ole terve elupaigatüübi seisund oluliselt muutunud, va
funktsioonide säilimise osas (tabel 2.3), st olukord on muutunud kesisemaks.
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 23
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Ptk 2.2 alusel aeglustavad Emajõe suurveest põhjustatud üleujutused niidu kinnikasvamist,
kuid siiski oleks selle protsessi peatamiseks vajalik niitmine ja võsa eemaldamine. Hetkel
niidul valdav päideroo kooslus viitabki ala teatavale kõrgrohustumisele ja üleujutustest vähem
mõjutatud alad e kõrgemad piirkonnad võsastuvad (joonis 2.7). Siiski andis E. Roosaluste
niidualale, mida 2007. a ei täidetud, üldhinnangu „kõrge väärtus“ e tähistus „B“ (lisa 3).
Ptk 2.2 nähtub, et tegemist ei ole siiski ainukese lamminiiduga paikkonnas. Nimelt tuvastati
2001. a inventuuriga, mis oli aluseks Natura 2000 alade määramiseks ka teisel pool Emajõge
(vähemalt ca 70 m kaugusel) e planeeringualast peamiselt lääne- ja lõunasuunal lamminiite.
Enamus neist arvati ka Natura 2000 ala koosseisu (2004. a) e elupaigatüüp „lamminiit“
hõlmab 69 % (ca 521,0 ha) Ropka-Ihaste loodusalast ning esinduslikkust ja kaitsestaatust
hinnati nende elupaikade puhul heaks (http://natura2000.eea.europa.eu/, 2011).
Keskkonnaministeeriumist (2011) saadud teabe alusel oli Natura 2000 eelvaliku põhjal „väga
kõrge väärtusega“ (tähistus „A“) lamminiitude pindalaks 212,4 ha. 2,8 ha ja peamiselt Ranna
pst 36 kinnistul asuv niit moodustaks Natura 2000 ala kogu elupaiga „lamminiit“ pindalast ca
0,5 %.
Alternatiiv I puhul tuleb Ranna pst 36 ja selle lähiala tõsta ca 3,0 ha ulatuses
(absoluutkõrguseni 33,5 – 34,0 m, koos teemaa aladega ca 85 000 m³), praegune keskmine
absoluutkõrgus on ca 31,9 m. Täidetav ala hõlmaks ca 1,4 ha niidust, sellest ca 0,6 ha kattuks
juba 2007. a pinnasega kaetud alaga. Kogu detailplaneeringualal olevast niidust hõlmataks ca
54 %. Kavandatav paadikanal nõuaks olemasolevast kinnistust veel ca 0,39 ha, praegune
keskmine absoluutkõrgus ca 31,1 m ning hõlmaks niidust ca 0,34 ha. Kogu kavandatava
tegevuse alale jäävast niidust hõlmataks ca 13 %.
Arvestades nii täitmist kui ka paadikanali rajamist, siis hõlmataks detailplaneeringualale
jäävast niidust kuni 67 %. Kuivõrd 2001. a inventeeriti niite just ka Natura 2000 alade
valimise eesmärgil, siis on kohane võrdlus ka Ropka-Ihaste loodusala elupaigatüübiga
„lamminiit“, millisel juhul oleks tööde tsooni jääva ala suhe loodusala elupaigatüüpi ca 0,3%.
Juhul kui tegevus toimuks Natura 2000 alal, siis väiksemat kui 1 % ala mõjutamist, loetakse
nii EL kui ka Eesti praktikas üldjuhul mitteoluliseks mõjuks.
Ülaltoodu alusel säiliks senisest lamminiidust Emajõe äärne ala ehk kokku kuni ca 1,1 ha.
Kuigi üle poole olemasolevast lamminiidust hävineks, siis paikkonnas asuvat Natura ala ja
selle elupaigatüüpe (enamus „lamminiit“) arvestades ei kaasne nimetatud asjaoluga olulist
negatiivset mõju. Samuti on tagatud jõe ja perspektiivse kanali vahelise kalda-ala püsivus.
Pika-ajalisi mõjusid on võimalik teataval määral leevendada, lähtudes just ka allesjäävast ja
Emajõe äärsest alast. Leevendavad meetmed:
• Säiliv niiduala korrastada, sh võsa eemaldus.
• Vähemalt kord aastas teostada säiliva niiduala niitmine ja ala puhastamine.
• Säilival niidualal planeeritud käiguteede kasutamine ja selle tagamine nt
vastavasisuliste infotahvlitega, arvestades (radade jätkumisel lõuna-kagusuunal ja
ühenduse loomisel) ka Jõekalda (43201:003:0089) kinnistule jäävat liigirikast aruniitu.
Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud pinnasteedega.
• Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede materjal valida ja teostus
kavandada selliselt, et rajad säiliksid ja puuduks ka reostusoht.
Null-alternatiivi jätkumisel on tõenäoline, et lähitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei
võeta. Pikemas perspektiivis on siiski võimalik väike-elamute kavandamine (ptk 3.2), millisel
juhul tuleb samuti teostada maa-ala täitmist. Arvestades Tartu linna üldplaneeringus (2005)
sätestatut, siis ei saa täidetava ala pindala jääda oluliselt väiksemaks kui alternatiiv I
24 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
kirjeldatud. Siiski ei saa eeldada paadikanali rajamist, kuid arvestades, et kanali pindala on
vaid 0,39 ha (niidualaga kattub 0,34 ha), siis erinevused võrreldes alternatiiv I kogu
mõjutatava alaga on vaid minimaalsed. Seega pika-ajalisi ja olulisi erinevusi alternatiivide
vahel ei ole ning rakendada tuleb samu leevendusmeetmeid, mida on kirjeldatud ka alternatiiv
I juures.
Eelpool kirjeldatud pikaajaline perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga
ehituskeeluvööndi vähendamisega (ptk 4.2.4). Juhul kui ehituskeeluvööndi vähendamist ei
teostata ehk selleks nõusolekut ei anta (Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja sätestatud korras),
siis jääb, vaatamata kehtivale üldplaneeringule, maa-alal kestma senine olukord ja pika-
ajalised mõjud puuduksid või oleksid kuni nõrgalt positiivsed, kui rakendatakse
leevendusmeetmeid. Leevendavad meetmed:
• Niiduala korrastada, sh võsa eemaldus.
• Vähemalt kord aastas teostada niiduala niitmine ja ala puhastamine.
• Niidualale planeerida käiguteed ja nende kasutamine tagada nt vastavasisuliste
infotahvlitega, arvestades (radade jätkumisel lõuna-kagusuunal ja ühenduse loomisel)
ka Jõekalda (43201:003:0089) kinnistule jäävat liigirikast aruniitu. Võimalusel
arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud pinnasteedega.
• Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede materjal valida ja teostus
kavandada selliselt, et rajad säiliksid ja puuduks ka reostusoht.
• Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe
muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks.
4.1.2. Valge toonekurg
10.04.2011. a läbi viidud ala visuaalse ülevaatuse käigus tuvastati valge toonekure pesa
(joonis 2.7), mis asub vanal ja kasutuseta oleval elektripostil. Looduskaitseseaduse § 48 lg 3
ja 4 alusel võetakse III kaitsekategooria liikide keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest
või kasvukohtadest kaitse alla, moodustades kaitseala, hoiuala või püsielupaik, lähtudes
esinduslikkusest, vähemalt 10 % ning piiritlemata elupaikades rakendub isendite kaitse.
Alternatiiv I raames on valge toonekure pesa märgitud likvideeritavaks. Kuna valge
toonekurg pesitseb inimasulates või nende läheduses, kuivõrd need paikkonnad pakuvad
sobivaid pesapaiku ja esineb väiksemamahulist kisklust, nende arvukus on Eestis pidevalt
kasvanud ning nad on pesatruud linnud, siis tuleb eelistada varianti, kus pesapaik säilib ning
see jääks võimalikest hoonestusaladest kaugemale kui 2 m. Kaaluda võib, pesitsusperioodi
(aprilli kuu keskpaik kuni septembri algus) välisel ajal, endisaegse elektriposti asendamist
tänapäevase tehisaluse ja postiga, mille kõrgus on vähemalt sama, mis senisel postil.
Detailplaneeringuga kavandatud tegevus (ehitus ja ala hilisem kasutamine) linde oluliselt ei
häiri, lähtudes varasematest töödest (OÜ Alkranel, 2011) ja 07.09.2011. a peetud tel vestlusest
ornitoloogiga Urmas Sellisega. Siiski on soovitav pinnasetäitmistöid vahetult pesa all (ca 1 m
ulatuses) mitte teostada pesitsusperioodil ehk aprilli kuu keskpaigast kuni septembri alguseni.
Pesapaiga naabruses olevad ja lähimad hooned (ca 10 m raadiuses) kavandada nt hilisemas
hoonestuskavas madalamad kui pesa. Lisameetmena on soovitav planeerida täiendav pesapost
koos tehisalusega nt Emajõe kalda äärde jäävale haljasalale.
Ülaltoodu alusel valgele toonekurele olulist negatiivset mõju ei avaldata. Nii lühi- kui ka
pikaajalisi mitteolulisi mõjusid on võimalik leevendada. Leevendavad meetmed:
• Muuta detailplaneeringulahendust e eelistada varianti, kus valge toonekure pesapaik
säilib ning see jääks võimalikest hoonestusaladest kaugemale kui 2 m. Kaaluda võib,
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 25
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
pesitsusperioodi (aprilli kuu keskpaik kuni septembri algus) välisel ajal, endisaegse
elektriposti asendamist tänapäevase tehisaluse ja postiga, mille kõrgus on vähemalt
sama, mis senisel postil.
• Pinnasetäitmistöid vahetult olemasoleva valge toonekure pesa all (ca 1 m ulatuses)
mitte teostada pesitsusperioodil ehk aprilli kuu keskpaigast kuni septembri alguseni.
• Valge toonekure pesapaiga naabruses olevad ja lähimad hooned (ca 10 m raadiuses)
kavandada nt hilisemas hoonestuskavas madalamad kui pesa. Lisameetmena on
soovitav planeerida täiendav pesapost koos tehisalusega nt Emajõe kalda äärde jäävale
haljasalale.
Null-alternatiivi jätkumisel on tõenäoline, et lähitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei
võeta. Pikemas perspektiivis on siiski võimalik väike-elamute kavandamine (ptk 3.2). Eeldada
ei saa aga paadikanali rajamist. Siiski on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud samad, mis
alternatiivil I. Pika-ajaline perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga ehituskeeluvööndi
vähendamisega (ptk 4.2.4). Juhul kui ehituskeeluvööndit ei vähendata (Looduskaitseseaduse §
40 alusel ja sätestatud korras), siis mõjud puuduvad või oleksid väheselt positiivsed.
Leevendavad meetmed:
• Valge toonekure pesapaik säilitada ja nii, et see jääks võimalikest hoonestusaladest
kaugemale kui 2 m. Kaaluda võib, pesitsusperioodi (aprilli kuu keskpaik kuni
septembri algus) välisel ajal, endisaegse elektriposti asendamist tänapäevase tehisaluse
ja postiga, mille kõrgus on vähemalt sama, mis senisel postil.
• Pinnasetäitmistöid vahetult olemasoleva valge toonekure pesa all (ca 1 m ulatuses)
mitte teostada pesitsusperioodil ehk aprilli kuu keskpaigast kuni septembri alguseni.
• Valge toonekure pesapaiga naabruses olevad ja lähimad hooned (ca 10 m raadiuses)
kavandada nt hilisemates projektides madalamad kui pesa. Lisameetmena on soovitav
planeerida täiendav pesapost koos tehisalusega nt Emajõe kalda äärde jäävale
haljasalale.
• Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe
muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks.
4.1.3. Rohevõrgustik (sh ümbruskond)
Emajõe vasak-kaldavöönd on loetud rohevõrgustiku struktuuri osaks nii Tartumaa
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused (2006) kui ka Tartu linna üldplaneeringu (2005) kohaselt (ptk 2.3).
Tartu linna ÜP põhjal on haljasalaks (rohekoridor, sh puhkeväärtusega) määratud vaid Ranna
pst 36 krundi Emajõe äärne osa, tagades ühenduse rohevõrgustiku elementide vahel (joonis
2.13). Nimetatud ala langeb kokku ÜP kaardil „maa- ja veealade üldised kasutamis- ja
ehitustingimused“ (joonis 2.11) tooduga, kus perspektiivseks maakasutuseks sätestatud
„üldkasutatav haljasalade maa“.
E. Roosaluste tööst (lisa 3) nähtub, et nt rukkirääk ja mustviires võivad kasutada
planeeringualal olevat niitu, mis on ka loogiline, arvestades paikkonda. Teisel pool Emajõge
(ca 70 m kaugusel) asub Ropka-Ihaste linnuala (ptk 2.2), kus kaitstakse ka rukkiräägu ja
mustviirese elupaiku (nt niidualad, vt ka ptk 4.1.1). Linnualal pesitseb 70-80 rukkiräägu ja 90-
200 mustviirese paari ning mõlema liigi kaitsestaatus on hea
(http://natura2000.eea.europa.eu/, 2011). Nimetatud Natura 2000 linnuala hõlmaks
teadaolevalt ja enamjaolt ka projekteeritav Ropka-Ihaste looduskaitseala ning olemasolev IBA
ala (MTÜ EOÜ, 2003). Mujal rakendub neile, sarnaselt valge toonekurega (ptk 4.1.2),
isendite kaitse.
26 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Alternatiiv I elluviimisel Tartu linna üldplaneeringus (2005) Ranna pst 36 kinnistule
sätestatud rohevõrgustiku struktuuriüksuse üldlaius põhimõtteliselt säilib. Haljasmaa osakaal
väheneb küll kavandatava paadikanali jagu, kuid kuna see paikneks üldiselt samal joonel
olemasolevate ja maaüksusele jäävate tiikidega, siis oluline negatiivne mõju rohvõrgu
toimimisele puudub. Samuti ei mõjuta võrgustiku funktsioneerimist ka kanali tõttu osaliselt
laiendatav (ca 8 meetrilt kuni 16 meetrini) kraav (lisa 5).
Planeeringualal olevat niitu võivad kasutada nt rukkirääk ja mustviires, kes eelistavad
niiskemaid alasid ja seega peamiselt Emajõe kalda äärset piirkonda. Paikkonnas ehk teisel
pool Emajõge (ca 70 m kaugusel) asuvad Natura alad, projekteeritav looduskaitseala ning
olemasolev IBA ala. Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ja ümbruskonnast ei ole
rukkiräägu ja mustviirese elupikadele olulist negatiivset mõju ette näha.
Teatavaid, väheseid ja lokaalseid (peamiselt tööde tsoonis, jõe vasak-kaldal) häiringuid võib
rukkiräägule ja mustviiresele põhjustada vaid paadikanali rajamine. Häiringute ärahoidmiseks
või minimeerimiseks on soovitatav kanaliga seonduvaid pinnasetöid teostada suve teisel
poolel e alates augusti kuust. Tuginedes dokumentidele Paikuse vallas Vesiroosi tn 3 ja 5
maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (OÜ Alkranel, 2010) ja
Kiviräbi ja Uue-Räbi maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
(OÜ Alkranel, 2011a), siis planeeritud paadikanali kasutusaegsed häiringud ei ole tõenäolised
e puudub ka leevendusvajadus.
Ülaltoodu alusel rohevõrgustiku toimimisele ja ümbruskonnale olulist negatiivset mõju ei
avaldata. Nii lühi- kui ka pikaajalisi häiringuid (lähtuvalt peamiselt lindudega seonduvast) on
võimalik leevendada. Leevendavad meetmed:
• Linnustiku (nt rukkirääk ja mustviires) väheste häiringute ärahoidmiseks või
minimeerimiseks on soovitatav paadikanaliga seonduvaid pinnasetöid teostada suve
teisel poolel e alates augusti kuust.
• Perspektiivse paadisadama ja elamumaade vahelist ala mitte tarastada.
• Soovitav on mitte katta kogu perspektiivsete elamukruntide vaba pinda muruga, vaid
rajada erinevaid haljasalasid.
• Planeeritud käiguteede kasutamine ja selle tagamine nt vastavasisuliste infotahvlitega,
arvestades (radade jätkumisel lõuna-kagusuunal ja ühenduse loomisel) ka Jõekalda
(43201:003:0089) kinnistule ja Emajõe kaldale jäävaid III kaitsekategooriasse
kuuluvaid taimi. Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud
pinnasteedega.
Null-alternatiivi jätkumisel on tõenäoline, et lähitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei
võeta. Pikemas perspektiivis on siiski võimalik väike-elamute kavandamine (ptk 3.2). Siiski ei
saa eeldada paadikanali rajamist, mille korral ilmnesid alternatiiv I puhul vähesed häiringud
linnustikule. Seega on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud sarnased alternatiiv I puhul
avalduvatega. Pika-ajaline perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga ehituskeeluvööndi
vähendamisega (ptk 4.2.4). Juhul kui ehituskeeluvööndit ei vähendata (Looduskaitseseaduse §
40 alusel ja sätestatud korras), siis mõjud puuduvad. Leevendavad meetmed:
• Soovitav on mitte katta kogu perspektiivsete elamukruntide vaba pinda muruga, vaid
rajada erinevaid haljasalasid.
• Planeerida käiguteed ja nende kasutamine tagada nt vastavasisuliste infotahvlitega,
arvestades (radade jätkumisel lõuna-kagusuunal ja ühenduse loomisel) ka Jõekalda
(43201:003:0089) kinnistule ja Emajõe kaldale jäävaid III kaitsekategooriasse
kuuluvaid taimi. Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud
pinnasteedega.
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 27
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
4.2. Põhja-, pinnavesi ja veekeskkonna elustik
Käesolevas alampeatükis analüüsitakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide
keskkonnamõju põhja-, pinnaveele ja veekeskkonna elustikule ning käsitletakse
ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisega seonduvat.
Ptk 2.2 alusel on maapinnalt lähtuv esimene vabapinnaline põhjaveekiht detailplaneeringualal
ja selle läheduses suhteliselt kaitstud. Vana-Ihaste linnaosas on ptk 2.3 alusel olemas
elamualade kasutamiseks vajalikud kommunikatsioonivõrgud ja -rajatised (nt elekter,
veevarustus jms). Arvestades ptk 3 kirjeldatud ning kavandatavat tegevust ja selle reaalseid
alternatiive, siis olulist mõju põhjaveele ei ole ette näha.
Detailplaneeringuala loodenurgas, Ranna pst ääres paikneb kaks tiiki ja Ranna pst 36 krundi
keskel asub loode-kagu-suunaline kraav, mis suubub kinnistu lõunapiiril olevasse kraavi
(süvendatud ja korrastatud rohkem kui 10 a tagasi), mille veed voolavad Emajõkke.
Viimatinimetatud kraaviga on ühenduses ka maaüksuse idaküljel olev kraav (ptk 2.1). Ei tiike
ega ka kraave ei ole kantud Keskkonnaregistrisse. Kraave ei ole hõlmatud ka
maaparandussüsteemide hulka. Seetõttu ei ole lisas 5 osundatud vööndid, krundi lõunapiiril
oleva kraavi puhul, asjakohased.
Ranna pst 36 maaüksus piirneb Emajõega, mille ökoloogiline seisundiklass nii füüsikalis-
keemiliste üldtingimuste kui elustiku põhjal on hea (ptk 2.1). Ptk 2 ja KSH programmi (lisa 2)
alusel on planeeringu mõjuala peamine ulatus piiritletav planeeringuala ja selle lähialaga, va
eeldatav mõju veekeskkonnale.
4.2.1. Maa-ala täitmine
Tartu linna ÜP kohaselt on ala perspektiivseks kasutuseks väike-elamumaa (ptk 2.3).
Tagamaks elamumaa kasutatavust ja sellest lähtuda võivate mõjude minimeerimist
kavandatakse Ranna pst 36 ja selle lähiala maapinda tõsta (ca 3,0 ha ulatuses,
absoluutkõrguseni 33,5 – 34,0 m, koos teemaa aladega ca 85 000 m³).
Alternatiiv I puhul ja arvestades ptk 2.1 esitatud Emajõe keskmist veeseisu (30,60 m BS),
jõelangu (Tartust suudmeni 2 cm/km), maksimaalveetasemeid (nt absoluutne ja mõõdetud
kõrgtase 33,34 m BS) ning üleujutusohuga seotud alade kaarti (joonis 2.3), siis on taotletav
maapinna absoluutkõrgus piisav. Ehitiste nn nulltasand (nt esimese korruse põrand) peab
olema vähemalt absoluutkõrgusel 34,0 m, et tagada probleemidevaba haldust. Enne ehitiste ja
rajatiste teostamist läbi viia maa-ala kontrollmõõdistus, lähtudes OÜ Alus-geoloogia 2002. a
töös (ptk 2.2) toodust e turbapinnase tihenemise tõttu tuleb vajadusel ette näha teatavat
lisatäitmist.
Vertikaalplaneeringu teostamisel arvestada sadevee ärajuhitavusega (olemasolevatesse või
kavandatavatesse kraavidesse), andes üldkalde praeguse maa-ala väliskülgedele ja vältides
sulglohke (detailsem ülevaade, mis lähtub ka elustikust, ptk 4.3.3). Arvestades maakasutuse
hilisemat iseloomu ja mahtu, siis ei ole tegemist saastatud sademeveega, määruse Heitvee
veekogusse või pinnasesse juhtimise kord1 § 7 mõistes.
Lähtudes asjaolust, et täidetava ala praegune keskmine absoluutkõrgus on ca 31,9 m ja
minimaalne ca 30,4 m, siis tuleb teostada täitmistöid Emajõe veeseisu korral ≤ 30,4 m, mis
konkreetsel juhul tähendab sisuliselt jõe keskmisest veetasemest, arvestades ka languga,
madalamat taset. Kraavide ja Emajõe poolne kallas tuleb kindlustada nt maakivide, betooni,
28 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
jämeda killustikku, veeriste, kiviblokkide ja kivimadratsitega (sh traatümbrisega) vms
materjaliga, vastavalt kehtivatele nõuetele (lahendada eraldi projektiga). Esmase erosiooniohu
(sademeveed) minimeerimiseks võib kasutada nt hüdrokülvi
(http://www.roadservice.ee/index.php?menuID=389, 2011) vms meetodit, mis tagab pinnase
suurema erosioonikindluse.
Eeltoodu alusel maa-ala täitmise ja selle hilisema kasutamisega veekeskkonnale (sh elustik)
olulist negatiivset mõju ei avaldata. Nii lühi- kui ka pikaajalisi mitteolulisi mõjusid on
võimalik leevendada. Leevendavad meetmed:
• Ehitiste nn nulltasand (nt esimese korruse põrand) peab olema vähemalt
absoluutkõrgusel 34,0 m.
• Enne ehitiste ja rajatiste teostamist läbi viia maa-ala kontrollmõõdistus, lähtudes OÜ
Alus-geoloogia 2002. a töös (ptk 2.2) toodust e turbapinnase tihenemise tõttu tuleb
vajadusel ette näha teatavat lisatäitmist.
• Vertikaalplaneeringu teostamisel arvestada sadevee ärajuhitavusega (olemasolevatesse
või kavandatavatesse kraavidesse), andes üldkalde praeguse maa-ala väliskülgedele ja
vältides sulglohke.
• Maa-ala täitmistöid teostada Emajõe veeseisu korral ≤ 30,4 m, suureneva veetaseme ja
jõe vooluhulga puhul tõkestada töötsoon poonidega, mida regulaarselt hooldatakse.
• Kraavide ja Emajõe poolne kallas kindlustada nt maakivide, betooni, jämeda
killustikku, veeriste, kiviblokkide ja kivimadratsitega (sh traatümbrisega) vms
materjaliga, vastavalt kehtivatele nõuetele (lahendada eraldi projektiga).
• Esmase erosiooniohu (sademeveed) minimeerimiseks võib kasutada nt hüdrokülvi
(http://www.roadservice.ee/index.php?menuID=389, 2011) vms meetodit, mis tagab
pinnase suurema erosioonikindluse.
Null-alternatiivi jätkumisel ja lähitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei võeta. Pikemas
perspektiivis on siiski võimalik väike-elamute kavandamine (ptk 3.2). Seega on nii lühi- kui
ka pikaajalised mõjud samad (sh leevendusmeetmed), mis alternatiivil I, kuivõrd ka teede,
kraavide korrastamine jms elamualade arendamisega kaasnev on vägagi tõenäoline.
Pika-ajaline perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga ehituskeeluvööndi
vähendamisega (ptk 4.2.4). Juhul kui ehituskeeluvööndit ei vähendata (Looduskaitseseaduse §
40 alusel ja sätestatud korras), siis mõjud puuduvad, kuna ei ole põhjust ka maa-ala
täitmiseks.
4.2.2. Paadikanal (rajamine)
Paadikanali teostamine on hetkel teadaolevalt reaalne vaid alternatiiv I rakendamise korral,
mistõttu antakse siinkohal ülevaade vaid selle alternatiiviga seonduvast. Null-alternatiivi
puhul tegevust ei toimu ja seega veekeskkonnale ka mõjud puuduvad.
Kavandatav paadikanal nõuaks olemasolevast kinnistust ca 0,39 ha, praegune keskmine
absoluutkõrgus ca 31,1 m ja minimaalne ca 30,2 m. Emajõega oleks kanal ühendatud
põhjaosast rajatava ida-läänesuunalise kraaviga ning lõunaosast olemasoleva ja laiendatava
kraaviga. Põhjaosas oleva kraavi peaeesmärgiks on veevahetuse võimalikkuse suurendamine
rajatavas kanalis, mis vähendab vee nn roiskumise (nt ebameeldiv lõhn jms) tõenäosust. Lisa
5 alusel läbiks aga põhjapoolne kraav ja osaliselt ka kanal kaitsealuste liikide (raba- ja
tiigikonn) elupaiku (ptk 2.1). Eelistada tuleb lahendust, kus kanalit õgvendatakse nimetatud
kohas ja ühendatakse põhjasuunda jääva olemasoleva tiigiga, kust luuakse ühendus jõega
(joonis 4.1, vasakul).
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 29
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Joonis 4.1. Skitseeringud; vasakul - planeeritava paadikanali põhjapoolsest otsast ja Emajõega
ühendavast kanalist (osundavad punased alad) ning kaitsealuste liikide (raba- ja tiigikonn) elupaik,
osundab kollane ala; paremal - planeeritava paadikanali lõunapoolses otsas Emajõe eeldatav
süvendusala, osundab punase katkendjoonega tähistatud ala (alus: EELIS, 03.01. ja 04.04.2011. a ning
Maa-amet, 2011).
Kanal jääks Emajõest minimaalselt ca 22 m kaugusele, kuid enamjaolt kaugemale e 37 m ja
enam. Emajõe ja paadikanali vahele jääv kaldatsoon on piisav, et tagada maapinna püsivus
ning senise kaldajoone säilimine. Koos paadikanaliga seotud kraavidega oleks
süvendusmahuks ca 10 000 m3 pinnast, arvestades ka planeeritud sügavust (absoluutkõrgus
28,0 m). Praeguse ja keskmise maapinna taseme alusel peaks süvendamisel eemaldama ca 3,1
m pinnakihi ja OÜ Alus-geoloogia 2002. a töö (ptk 2.2) e paadikanalile lähima puuragu järgi
võib sellest ca 18 % moodustada turvas, 42 % veeküllastunud peenliiv ja 40% saviliivmoreen
(jämepurdu 15-20 %). Ptk 4.3.3. baasil peaks kinnistu lõunapoolse kraavi suuet puhastama ka
ilma paadikanali rajamiseta, kuna sinna on kogunenud setet, mis halvendab sadmevee
ärajuhtimist.
Paadikanali eesmärgipäraseks kasutamiseks on vajalik süvendada ka Emajõge. KSH koostaja
hinnangul, arvestades ka Veeteede Ameti 2004. a andmeid, tuleb ca 80 m laiusest jõest
hõlmata 14 m ala. Joonisel 4.1 (paremal) toodud ala pindala oleks ca 600 m2 ja keskmine
süvendusvajadus 1,05 m. A. Järveti 2007. a töö baasil koosneb süvendustööde käigus väljatav
pinnas peamiselt orgaanikaga segunenud peenliivast, moreenist ja kruusast. Peenliiva ja
moreeni leidub eelmise lõigu alusel ka Emajõe kaldavööndis. Kuivõrd jõest eemaldatava
materjali hulk (ca 630 m3) ületab 500 m3, siis võib eeldada, et tegemist võib olla olulise
keskkonnamõjuga tegevusega (KeHJS § 5 ja § 6 lg 1 p 17).
Loodavas paadikanalis tööde ajal pinnaseveetaset võimalusel mitte alandada, vähemalt mitte
kogu kanalis üheaegselt. Vähemalt Emajõega otseselt seonduva töö puhul eelistada sette
väljapumpamist (arvestades ka sette mahtu), kuid kasutada saab ka ekskavaatorit, mis on
varustatud settekopaga. Veetaseme alandamisel kasutada tööde tsoonis veetõkketamme (nt
http://www.hydroseal.ee/, 2011) või nt liivakotte. Väljapumbatav ja/või pinnasest väljanõrguv
vesi on soovitav juhtida esmalt ja kuni on võimalik Ranna pst 36 krundi lõunaosas olevasse
kraavi. Detaillahendused (sh kasutatava tehnika parameetrid) anda järgnevate etappide (nt
vastav projekt) käigus. Tegevusega mitte häirida e tööde tsooni mitte hõlmata joonisel 4.1
(vasakul) osundatud kaitsealuste liikide elupaika.
Tööde läbiviimisel arvestada, et veeküllastunud liivpinnased on nö tundlikud struktuuri
rikkumise suhtes ja nende kandevõime võib seetõttu kahaneda. Seega tuleb töid läbi viia
äärmiselt hoolikalt. Kaevikute (> 0,5 m) nõlvad vajavad kindlustamist, projekteerimis- ja
ehitustööde faasis jälgida pinnaste vee aluseid ligikaudseid varikaldenurki ning
30 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
filtratsioonimooduleid (OÜ Alus-geoloogia, 2005). Perspektiivse sildumiskoha osa
kindlustada nt maakivide, betooni, jämeda killustikku, veeriste, kiviblokkide ja
kivimadratsitega (sh traatümbrisega) vms materjaliga, vastavalt kehtivatele nõuetele
(lahendada eraldi projektiga).
Kuivõrd tegemist on süvendustöödega, mis toimuvad Emajõe vahetus kaldatsoonis ja osaliselt
ka jões, siis tuleb neid töid läbi viia jõevee tasemete puhul, mis on ≤ 30,00 m, tuginedes ka
tööle MTÜ Emajõe Lodjaselts vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine (OÜ
Alkranel, 2009). Kuigi enamuse settest moodustab nn raskem fraktsioon, siis madalama
veetasemega teostatavate tööde puhul on minimeeritud ka peenema fraktsioonilise materjali
edasikanne e sh edasikande ulatus. Kaevetööde järjestust kavandada nt vastava tööprojektiga
nii, et ühendused Emajõega loodaks võimalikult hilises faasis ning väljatud materjal
tõstetakse (juhitakse) loodava kanali idakaldale nõrguma. KSH koostajale teadaolevalt ei ole
Ranna pst 36 kinnistul tuvastatud jääkreostust ja ei ole ka alust selle eeldamiseks. Ptk 2.1
kirjeldatud Ott Rootsi artiklite „Veekeskkonna kaitse Eestis – ohtlikud ained (I-II osa)“ alusel
ei ole Emajõe jõevees nt raskemetallide piirväärtusi ületatud. Ptk 2.3 mainitud 2007. a KMH
(A. Järvet) põhjal ei ole jõe sängis olev materjal reostunud ning pinnase ümberpaigutamine
keskkonnale ohtu ei kujuta. Kanali ja sellega seonduvatelt maa-aladelt väljatud pinnase
kasutatavus, arvestades muuhulgas veekeskkonnaga, sõltub nt ohtlike ainete sisaldusest ning
vastavat temaatikat on detailsemalt käsitletud ptk 4.3.4.
EELIS (03.01. ja 04.04.2011. a) andmetel elutsevad Emajões II kaitsekategooriasse kuuluv
tõugjas ning III kaitsekategooriasse kuuluvad hink, vingerjas, võldas ja laiujur, joonis 2.4. A.
Järveti 2006. a tööst järeldub, et need liigid on Eestis laialdase levikuga (ptk 2.1). Ranna pst
36 krundist ca 70 m kaugusele lääne-edelasuunda jääb Ropka-Ihaste loodusala, kus asuvad ka
nimetatud liikide isendite elupaigad (nt Põrijões, mis jääb planeeritavast maa-alast ca 340 m
kaugusele läände ja ca 150 m kaugusele lõunasse), kuid kaitsestaatus on hea
(http://natura2000.eea.europa.eu/, 2011) vaid tõugjal. Põhimõtteliselt kattub Natura 2000
loodusala ka projekteeritava looduskaitsealaga (ptk 2.2). Arvestades Natura ala paiknemist,
tegevuste iseloomu (sh maht) ja liikide kohast teavet (sh lisa 4), siis olulist negatiivset mõju
vee-elustikule või Natura 2000 aladele (sh ptk 2) ei ilmne, kuid soovitav on süvendustöid läbi
viia jões elutsevate ning kaitsealuste liikide kudeperioodi (aprill kuni juuni kuu lõpp) välisel
ajal.
Kuivõrd tegevused toimuvad ka Emajões ja eeldada on jõevee kvaliteedi mõjutamist, siis
tuleb tegevuse elluviimiseks taotleda vee erikasutusluba. Eeltoodu alusel paadikanali ja
sellega seonduva rajamisel veekeskkonnale (sh elustik) siiski olulist negatiivset mõju ei
avaldata. Siinkohal on arvestatud nii mahtude, jõevee kvaliteedinormide (ptk 2.1) kui ka
võimalikke kumuleeruvaid mõjusid (sh ptk 2.3) põhjustavate tegevustega (sh A. Järvet 2006
ja 2007 ning OÜ IBUN, 2009). Lühiajalisi mitteolulisi mõjusid on võimalik leevendada.
Leevendavad meetmed:
• Eelistada tuleb lahendust, kus paadikanalit õgvendatakse kaitsealuste liikide (raba- ja
tiigikonn) elupaigas ning ühendatakse põhjasuunda jääva olemasoleva tiigiga, kust
luuakse ühendus jõega (joonis 4.1, vasakul). Paadikanali rajamisel mitte häirida e
tööde tsooni mitte hõlmata joonisel 4.1 (vasakul) osundatud kaitsealuste liikide
elupaika.
• Detailplaneeringusse anda teave, et paadikanali eesmärgipäraseks kasutamiseks on
vajalik süvendada ka Emajõge (joonis 4.1, paremal) ning taotleda vee erikasutusluba.
• Loodavas paadikanalis tööde ajal pinnaseveetaset võimalusel mitte alandada.
Vähemalt Emajõega otseselt seonduva töö puhul eelistada sette väljapumpamist, kuid
kasutada saab ka ekskavaatorit. Veetaseme alandamisel kasutada tööde tsoonis
veetõkketamme (nt http://www.hydroseal.ee/, 2011) või nt liivakotte. Väljapumbatav
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 31
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
ja/või pinnasest väljanõrguv vesi on soovitav juhtida esmalt ja kuni on võimalik Ranna
pst 36 krundi lõunaosas olevasse kraavi. Detaillahendused (sh kasutatava tehnika
parameetrid) anda järgnevate etappide (nt vastav projekt) käigus.
• Tööde läbiviimisel arvestada, et veeküllastunud liivpinnased on nö tundlikud
struktuuri rikkumise suhtes, töid teostada hoolikalt, kaevikute (> 0,5 m) nõlvad
vajavad kindlustamist, projekteerimis- ja ehitustööde faasis jälgida pinnaste vee
aluseid ligikaudseid varikaldenurki ning filtratsioonimooduleid. Perspektiivse
sildumiskoha osa kindlustada nt maakivide, betooni, jämeda killustikku, veeriste,
kiviblokkide ja kivimadratsitega (sh traatümbrisega) vms materjaliga, vastavalt
kehtivatele nõuetele (lahendada eraldi projektiga).
• Kuivõrd tegemist on süvendustöödega, mis toimuvad Emajõe vahetus kaldatsoonis ja
vähesel määral ka jões, siis neid läbi viia jõevee tasemete puhul, mis on ≤ 30,00 m.
Suureneva veetaseme ja jõe vooluhulga puhul tõkestada töötsoon poonidega, mida
regulaarselt hooldatakse.
• Kaevetööde järjestust kavandada nt vastava tööprojektiga nii, et ühendused Emajõega
loodaks võimalikult hilises faasis ning väljatud materjal tõstetakse (juhitakse) loodava
kanali idakaldale nõrguma. Soovitav on süvendustöid läbi viia jões elutsevate ning
kaitsealuste liikide kudeperioodi (aprill kuni juuni kuu lõpp) välisel ajal.
• Tagada kasutatava tehnika valve ka töövälisel perioodil ning varuda reostustõrje
vahendid. Seadmete hooldus, plaanilised kui ka avariiremondid ja tehnilised
ülevaatused teostada selleks ettenähtud alal ning järgida Veeseaduses kehtestatud
nõudeid. Jäätmed sorteerida, nõuete kohaselt koguda ja vastavalt materjalile kas
taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.
• Lähtuda ka Keskkonnavastutuse seaduses (RT I 2007, 62, 396) ja nt määruses
Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika
ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm toodust.
4.2.3. Paadikanal (kasutamine)
Paadikanali kasutamine on hetkel teadaolevalt reaalne vaid alternatiiv I rakendamise korral,
mistõttu antakse siinkohal ülevaade vaid selle alternatiiviga seonduvast. Null-alternatiivi
puhul tegevust ei toimu ja seega veekeskkonnale ka mõjud puuduvad.
Ptk 3.1 alusel loetakse rajatud kanal ja sellega seonduv edaspidi Emajõe osaks. Kanali
idakaldal asuks ujuv paadisild, kokku 12-le kuni 10 m pikkusele alusele ja on mõeldud
kohalike e tulevaste elanike veesõiduvahendite hoidmiseks. Eelistada betoonujukitega
paadisilda, mida ei ole vaja talveks veest välja tõsta. Aluste vettelaskmise võimalust eraldi
ette nähtud ei ole, vajadusel saab selleks kasutada kõrvalmaa-alale (reformimata riigimaa)
planeeritud Vana-Ihaste paadisadama slippi (vt ptk 2.3).
Loodava sadama haldamine toimuks Sadamaseaduse (RT I 2009, 37, 251) alusel.
Väikesadam ei pakuks tasulisi sadamateenuseid (Sadamaseadus § 2 p 18 ja § 1 lg 2 p 2).
Sadama jaoks koostatakse sadama eeskiri, mis hõlmab ka pakutavate teenuste loetelu ja
kirjeldust. Korraldatud peab olema laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmine ning
üleandmine, samuti reostustõrjevahendite olemasolu. KSH aruande koostaja teeb ettepaneku
määrata detailplaneeringuga reostustõrjevahendite jms vajaliku hoidmispaik (nt sadamale
lähima kinnistu juures või kinnistul). Sadamaga seonduvat võib hallata vastavalt selleks
loodud juriidiline ühing (nt elamute elanike baasil) või mõni vastavat õigust ja pädevust omav
teenusepakkuja.
32 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Kavandatava sadama akvatooriumi piirid kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Sadama
ala akvatooriumi veeala sügavus peab vastama vähemalt minimaalsele sügavusele, mis tuleb
paika panna edasiste projektide käigus, kuid enne akvatooriumi piiride kehtestamist.
Maksimaalsügavuseks saab pidada ptk 4.2.2 määratud absoluutkõrgust e 28,0 m. Lisa 5 ei ole
sätestatud planeeritavat akvatooriumit ja KSH aruande koostaja teeb ettepaneku sätestada
taotletavaks akvatooriumiks vähemalt planeeritud kanal ja kanali lõunaotsas olev ja laiendatav
kraavi osa ning süvendatav Emajõe lõik (ptk 4.2.2). Sadama akvatooriumi maa-ala võiks
ulatuda kuni planeeritud ja üldkasutatava liikumisteeni.
Väikesadama akvatooriumil liikuvad ujuvahendid vähendavad sadama akvatooriumi põhja
settiva sette, eelkõige muda, hulka. Siiski ei ole kavandatud ujuvahendite hulk ja
liiklusintensiivsus selline, mis tekitaks heljumit mahus, et see halvendaks veekvaliteeti ja vee-
elustiku olukorda.
Sadama ala akvatoorium peab ülaltoodu alusel vastama sellele määratud minimaalsele
veesügavusele ja seetõttu tuleb tulevikus arvestada vähemalt osalise akvatooriumi
puhastamisega. Hinnanguliselt tuleb seda teostada kord 10-15 a. jooksul, arvestades ka
Emajõkke ulatuvat akvatooriumiosa, kasutatavaid ujuvahendeid, millede süvis ei ole
eeldatavalt suur ja kasutusperioodi. Korduvpuhastustööde planeerimisel on soovitatav
arvestada ka võimaliku Vana-Ihaste paadisadama (vt ptk 2.3) ja selle akvatooriumi
hooldamistöödega, st teostada töid paralleelselt või peale neid. Samuti tuleks järgida
käesolevas töös väljatoodud tingimusi ja soovitusi (ptk 4.2.2 ja 4.3.4). Juhul kui sadama
veeala akvatooriumist puhastustööde raames ei väljuta, siis puudub otsene vajadus ka
täiendava vee erikasutusloa jaoks (Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kirja nr JT 7-
2/27242-2 (09.09.2011. a) alusel). Siiski on soovitatav enne veeala akvatooriumi
puhastustööde planeerimist teostada täiendav päring vee erikasutusloa vajalikkuse kohta
Keskkonnaametisse, kontrollimaks vastaval ajahetkel kehtivat õiguskorda, et tagada nõuete
pärane tegutsemine.
Ülaltoodu alusel paadikanali ja sellega seonduva kasutamisel veekeskkonnale (sh elustik)
olulist negatiivset mõju ei avaldata. Siinkohal on arvestatud ka võimalikke kumuleeruvaid
mõjusid (sh ptk 2.3) põhjustavate tegevustega (sh A. Järvet 2006 ja 2007 ning OÜ IBUN,
2009). Nii lühi- kui ka pikaajalisi mitteolulisi mõjusid on võimalik leevendada. Leevendavad
meetmed:
• KSH aruande koostaja teeb ettepaneku muuta detailplaneeringut ning sätestada
taotletavaks akvatooriumiks vähemalt planeeritud kanal ja kanali lõunaotsas olev ja
laiendatav kraavi osa ning võimalusel ka süvendatav Emajõe lõik (ptk 4.2.2). Sadama
akvatooriumi maa-ala võiks ulatuda kuni planeeritud ja üldkasutatava liikumisteeni.
• Eelistada betoonujukitega paadisilda, mida ei ole vaja talveks veest välja tõsta.
• Tagada reostustõrjevahendite kasutamisalane väljaõpe ja kättesaadavus.
• Jäätmed sorteerida, nõuete kohaselt koguda ja vastavalt materjalile kas taaskasutada
või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.
• Sadama veeala akvatooriumi puhastamisel järgida ka käesolevas töös väljatoodud
tingimusi ja soovitusi (ptk 4.2.2 ja 4.3.4). Korduvpuhastustööde planeerimisel on
soovitatav arvestada ka võimaliku Vana-Ihaste paadisadama (vt ptk 2.3) ja selle
akvatooriumi hooldamistöödega, st teostada töid paralleelselt või peale neid
• Enne veeala akvatooriumi puhastustööde planeerimist on soovitav teostada täiendav
päring vee erikasutusloa vajalikkuse kohta Keskkonnaametisse, kontrollimaks vastaval
ajahetkel kehtivat õiguskorda, et tagada nõuete pärane tegutsemine.
• Sadama akvatooriumi veeala puhastamistöödel lähtuda ka Keskkonnavastutuse
seaduses (RT I 2007, 62, 396) ja nt määruses Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 33
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise
akti vorm toodust.
• Avalikku veekogusse ehitise kavandamisel kooskõlastada see enne vähemalt Tehnilise
Järelvalve Ametiga.
4.2.4. Ehituskeeluvööndi vähendamine
Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt esinevad vaadeldaval alal peamiselt väga õhukesed ja
õhukesed lammi- ja madalsoomullad (ptk 2.2), mis viitavad liigniiskusele, vähesel määral
levivad ka gleistunud lammimullad (Ag) ning leostunud gleimullad (Go).
Emajõgi koos vanajõgedega on kogu ulatuses suure üleujutusohuga veekogu, mille
kõrgveepiiriks on alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist
arvates (Keskkonnaministri 28.05.2004. a määrus nr 58 Suurte üleujutusaladega
siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord). Veekogu
kalda ehituskeeluvööndit arvestatakse eelpool nimetatud kõrgveepiirist. Ehituskeeluvööndis
on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 ja 5 alusel ei
laiene ehituskeeld (KSH aruande koostaja kommentaar: välja on toodud asjakohasemad
valdkonnad) kalda kindlustusrajatisele, maaparandussüsteemile, piirdeaedadele,
sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, tehnovõrgule ja –rajatisele, sillale ning avalikult
kasutatavale teele ja tänavale.
Joonise 2.6 kohaselt väga õhukeste ja õhukeste lammi- ja madalsoomuldade leviala jätkub ka
kavandatavast tegevusest ida- ja lõunasuunda. Joonise 2.2 (ptk 2.1) alusel ulatus 2010. a
kevadine suurvesi (ületas jõe kriitilist veetaset (32,50 m BS) Tartu piirkonnas) kuni
Supelranna tn 11 kinnistu lääne osa põhjanurgani. Nimetatud kinnitab põhimõtteliselt ka
joonisel 2.3 esitletud üleujutusohuga alade kaardi väljavõte, mis sisuliselt ühtib ka
soomuldade leviala piiriga (joonis 2.6). Ehitusgeoloogia aruande (2002) ja mõõdistusandmete
(2007 ja 2011) järgi võib eeldada, et olemasolevatest kraavidest on soomullad eemaldatud.
Kraave ei ole kantud Keskkonnaregistrisse ega hõlmatud ka maaparandussüsteemide hulka.
Alternatiiv I puhul ja arvestades kavandatava elamuala võimalikku paiknemist (lisa 5), siis
tuleks taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist järgnevalt:
• Läänepoolsest kõrgveepiirist, mis algab täidetava ala piirist (Ranna pst 36 krundi
lõunapiirilt kuni Ranna puiesteeni), 30 m võrra e ehituskeeluvööndi laiuseks oleks 20
m.
• Lõunapoolsest kõrgveepiirist, mis algab Ranna pst 36 kinnistu lõunapiiril oleva kraavi
lõunakaldalt (Emajõe äärest kuni Ranna pst 36 idaküljel oleva kraavini), 30 m võrra e
ehituskeeluvööndi laiuseks oleks 20 m.
• Ida-kagupoolsest kõrgveepiirist, mis algab Ranna pst 36 kinnistu idapiiril oleva kraavi
kagukaldalt (kraavi suubumiskohast lõunaküljel olevasse kraavi kuni Supelranna tn 11
kinnistu lääne osa põhjanurgani), 35 m võrra e ehituskeeluvööndi laiuseks oleks 15 m.
Looduskaitseseaduse § 34, 38 ja 40 alusel võib ehituskeeluvööndi vähendamise analüüsimisel
jaotada käsitletavad parameetrid järgnevalt:
1. ranna kaitse eesmärgid;
a. rannal asuvate looduskoosluste säilitamine.
b. inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine.
c. kalda eripära arvestava asustuse suunamine.
d. vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
2. taimestik;
34 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
3. reljeef;
4. kõlvikute piirid;
5. kinnisasjade piirid;
6. olemasolevad teed ja tehnovõrgud;
7. väljakujunenud asustus.
Lähtudes ptk 2.3 esitatud teabest ja Tartu linna ÜP seletuskirjast, siis on taotletav vähendus
üldjoontes samades piirides, mida on kohandatud teistes Tartu linna piirkondades. Lõik, kus
ehituskeeluvööndi laiuseks võiks jääda 15 m, asub piirkonnas, kus perioodilise üleujutuse oht
on juba väiksem, tuginedes nii maapinna absoluutkõrgustele (ptk 2.2), üleujutusohuga alade
kaardi väljavõttele (joonis 2.3) kui ka jõe kriitilisele veetasemele (32,50 m BS) Tartu
piirkonnas (ptk 2.1). Lisaks säilib ka sellisel juhul veekaitsevöönd (10 m), mis parandab
kaitset hajureostuse eest ja vähendab kallaste uhtumisvõimalust (Veeseaduse § 29).
Alljärgnevalt e tabelis 4.1 hinnatakse Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise
võimalikkust.
Tabel 4.1. Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkus (Ranna pst 36, alternatiiv I).
Nr(1) Hinnang Märkus/ettepanek
1a Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades eelkõige ptk 4.1.1 ja 4.2.1 antud seisukohti,
taotletavat ehituskeeluvööndit. järgides nimetatud ptk-s sätestatud soovitusi ja tingimusi.
1b Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades ptk 4.1.1, 4.1.3, 4.2.1, 4.3.1 ja 4.3.3-4.3.4
taotletavat ehituskeeluvööndit. antud seisukohti, järgides nimetatud ptk-s sätestatud
soovitusi ja tingimusi.
1c Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades eelkõige ptk 4.1.1, 4.2.1 ja 4.3.1. antud
taotletavat ehituskeeluvööndit. seisukohi, järgides nimetatud ptk-s sätestatud soovitusi ja
tingimusi.
1d Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades eelkõige ptk 4.1.1, 4.1.3, 4.3.1 ja 4.3.5 antud
taotletavat ehituskeeluvööndit. seisukohi, järgides nimetatud ptk-s sätestatud soovitusi ja
tingimusi.
2 Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades eelkõige ptk 4.1.1 antud seisukohti, järgides
taotletavat ehituskeeluvööndit. nimetatud ptk sätestatud soovitusi ja tingimusi.
3 Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades eelkõige ptk 4.2.1, 4.3.1 ja 4.3.3 antud
taotletavat ehituskeeluvööndit. seisukohi, järgides nimetatud ptk sätestatud soovitusi ja
tingimusi.
4 Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades eelkõige ptk 4.1.1, 4.2.1 ja 4.3.1 antud
taotletavat ehituskeeluvööndit. seisukohi, järgides nimetatud ptk-s sätestatud soovitusi ja
tingimusi.
5 Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades eelkõige ptk 4.1.3, 4.2.1 ja 4.3.1 antud
taotletavat ehituskeeluvööndit. seisukohi, järgides nimetatud ptk-s sätestatud soovitusi ja
tingimusi.
6 Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades eelkõige ptk 4.1.1, 4.1.3 ja 4.3.5 antud
taotletavat ehituskeeluvööndit. seisukohi, järgides nimetatud ptk-s sätestatud soovitusi ja
tingimusi.
7 Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades eelkõige ptk 4.3.1-4.3.3 antud seisukohi,
taotletavat ehituskeeluvööndit. järgides nimetatud ptk-s sätestatud soovitusi ja tingimusi.
(1) – käesoleva ptk alternatiiv I kirjelduse alguses nimetatud parameetrid (Looduskaitseseaduse § 34, 38 ja 40
alusel).
Eelpooltoodu ja tabeli 4.1 alusel võib kaaluda Ranna pst 36 ehituskeeluvööndi vähendamist e
olulisi lühi- ja pikaajalisi negatiivseid mõjusid ei saa eeldada. Ptk 3.1 alusel ei alustata maa-
ala täitmist lisas 5 sätestatud kohast, vaid kavandatava paadikanali idapoolsemalt kaldalt,
arvestades ka Ranna puiesteed.
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 35
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Seega tuleb täpsustada detailplaneeringuga seonduvat (lisa 5) järgnevalt (üldised meetmed):
• Ranna pst 36 krundi lõunapiirilt kuni Ranna puiesteeni näidata taotlevaks
ehituskeeluvööndiks 20 m, alates täidetava ala piirist, kust algaks ka kalda
piiranguvöönd (100 m).
• Ranna pst põhjasuunda jäävale alale näidata olemasolevat ehituskeeluvööndit,
lähtudes ka korduva üleujutusega ala (ptk 2.1 ja 2.3) piiridest, mis põhimõtteliselt
kattub ka nt paadikanaliga ühendatava tiigi (ptk 4.2.2) piiridega. Kalda piiranguvööndi
ulatus (100 m) järgiks samuti nimetatud tingimusi.
• Lõunapoolsest kõrgveepiirist, mis algab Ranna pst 36 kinnistu lõunapiiril oleva kraavi
lõunakaldalt (Emajõe äärest kuni Ranna pst 36 idaküljel oleva kraavini), näidata
taotlevaks ehituskeeluvööndiks 20 m. Samast kohast algaks ka kalda piiranguvöönd
(100 m).
• Ida-kagupoolsest kõrgveepiirist, mis algab Ranna pst 36 kinnistu idapiiril oleva kraavi
kagukaldalt (kraavi suubumiskohast lõunaküljel olevasse kraavi kuni Supelranna tn 11
kinnistu lääne osa põhjanurgani), näidata taotlevaks ehituskeeluvööndiks 15 m
(lähimate hoonestusalade piire vähesel määral korrigeerida). Samast kohast algaks ka
kalda piiranguvöönd (100 m).
Null-alternatiivi jätkumisel on tõenäoline, et lähitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei
võeta. Pikemas perspektiivis on siiski võimalik väike-elamute kavandamine (ptk 3.2). Seega
on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud samad alternatiiv I puhul avalduvatega. Pika-ajaline
perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga ehituskeeluvööndi vähendamisega. Juhul kui
ehituskeeluvööndit ei vähendata (Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja sätestatud korras), siis
samuti mõjud puuduvad. Üldmeede:
• Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe
muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks.
4.3. Sotsiaal-majanduslik olukord
Käesolevas alampeatükis analüüsitakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide
keskkonnamõju vähemalt maakasutuse, maastikuilme, inimeste heaolu, liikluskorralduse,
jäätmetekke ja õhukvaliteedi teemavaldkondadega seonduvalt.
Ptk 2.3 alusel elab Ihastes kokku 2 068 inimest ning piirkonna asustustihedus on 487 inimest
ühel km2. Enamjaolt suvilate piirkonnaks mõeldud ala on nüüdseks ja suuremalt osalt
aastaringselt kasutatavateks elamuteks ümber ehitatud. Elanike teenindamine on senini ja
suures osas seotud Tartu linnakeskusega. Alljärgnevates alampeatükkides on sobivusel
ühendatud mitmete eelnevalt nimetatud teemavaldkondade käsitlused.
4.3.1. Maakasutus
Tartu linna ÜP (2005) kohaselt on Ranna pst 36 krundi Emajõe äärse osa näol tegemist
üldkasutatava haljasala maaga, ülejäänud krunt on aga määratud planeeritavaks
väikeelamualaks (2.11). Varasemalt (Vana-Ihaste üldplaneering, 1999) oli Ranna pst 36 maa-
alale kavandatud mängu- ja spordiväljaku ning pargiala maa. Tartu Linnavalitsuse seisukoha
järgselt (vt lisa 2) on Vana-Ihaste ÜP kehtiv vaid niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus linna
ÜP-ga. Tartu linna arengukava aastateks 2007-2013 (2006) näeb samuti ette nt uute
eluruumide rajamise vajadust.
Vana-Ihaste linnaosas on ptk 2.3 alusel olemas elamualade kasutamiseks vajalikud
kommunikatsioonivõrgud ja -rajatised (nt elekter, veevarustus jms). Tartu linna ÜP-ga
36 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
määratud ja perspektiivse väike-elamuala puhul on arvestatud paikkonnas olemasoleva
hoonestusjoonega ning seda nii põhja-loode kui ka ida-kirdesuunal e tegevus sobitub linnaosa
nurka. Samas on ruumi jäetud ka üldkasutatava maa tarbeks (Emajõe kalda äärne ala). Seega
on ÜP-s arvestatud linnaosa olemasoleva ja ka tulevase olukorraga.
Alternatiiv I juhul järgib detailplaneeringulahendus Tartu linna ÜP-ga seatud arenguvisiooni,
mis on positiivne. Paadikanali juurde kavandamine vähendaks teataval määral küll
üldkasutatava haljasmaa ala, kuid seda siiski väheses mahus (kuni ca 20 %). Lisaks hõlmavad
linnaosa üldpindalast (425 ha) üle poole haljasalad (sh kõrge rekreatiivse väärtusega
puhkealad), ptk 2.3 alusel.
Paadikanali rajamine aitaks lisaks vähendada naabrusesse kavandatud ja üldkasutatava Vana-
Ihaste paadisadama (ca 55 kohaga paadisild, ptk 2.3) koormust. Nimetatu on oluline, kuivõrd
Tartu linnas on väheseid võimalusi harrastussõitjatele väikelaevade hoidmiseks, tuginedes ka
Emajõe kalda- ja sildumisrajatiste teemaplaneeringule (kehtestatud 2003. a) ja Tartu linna
arengukava aastateks 2007-2013 (2006) ning nendega seonduvatele dokumentidele ning
senistele arengutele. Samas Emajõe kui veetee arendamise kontseptsiooni (üheks
peainitsiaatoriks SA Emajõe Jõeriik) on asunud toetama ka eraettevõtjad, nt plaan
„Jõekeskuse“ (Sõbra tn 58) juurde ujuvsild rajada (Tartu Linnavalitsuse
projekteerimistingimuste määramise korraldus nr 529 (26.04.2011)), mis soodustab
väikelaevade kasutamist ja seega suurendab sildumisalade vajadust üldisemalt.
Väike-elamumaale kavandatud elamukrundid vastavad üldjoontes 2007. a detailplaneeringu
algatusotsuses toodud määrangutele (1200-2000 m2). Ühelgi juhul ei ole planeeritud 1200 m2
väiksemat ala, kuid üksikud 2000 m2 suuremad kinnistud tekiksid. KSH koostaja hinnangul
on see konkreetses asupaigas ka igati lubatav. Sihtotstarbelise maakasutuse tagamiseks tuleb
enne ehitiste ja rajatiste teostamist läbi viia maa-ala kontrollmõõdistus, lähtudes OÜ Alus-
geoloogia 2002. a töös (ptk 2.2) toodust e turbapinnase tihenemise tõttu tuleb vajadusel ette
näha teatavat lisatäitmist. Hoonete ja rajatiste vundamentide lahenduste väljatöötamisel
arvestada teostatud ehitusgeoloogilisi uuringuid ja kasutatud täitematerjali omadusi. On
tõenäoline, et hooned võivad asetseda madalvundamendiga täitekihil (mineraalne pinnas) või
on toestatud nt mõnda tüüpi vaiadega (kruvi, toru). Täpne vundamendi valik antakse nt
vastavas projektis ja juba järgnevates etappides.
Kuivõrd planeeritav paadikanal ja väike-elamumaa moodustaksid terviklikuma koosluse (sh
kasutusfunktsionaalsust arvestades) ning toetaks täiendavalt ka Emajõe kui veetee arendamise
kontseptsiooni, siis omab alternatiiv I täiendavat positiivset mõju üldisele maakasutusele. Lisa
5 ja ptk 4.2.3 baasil teeb KSH aruande koostaja ettepaneku luua paadikanalile eraldi krunt, et
oleks tagatud selgepiirilisem maakasutus ja haldus. Sätestada taotletavaks akvatooriumiks
vähemalt planeeritud kanal ja kanali lõunaotsas olev ja laiendatav kraavi osa ning võimalusel
ka süvendatav Emajõe lõik (ptk 4.2.2). Sadama akvatooriumi maa-ala võiks ulatuda kuni
planeeritud ja üldkasutatava liikumisteeni. Samuti võib kaaluda üldmaa funktsiooni
täpsustamist (nt haljasala ja pargi maa) ning jagamist kuni kaheks krundiks, et tekiksid
konkreetsemad piirid, lähtudes ka paadikanali asupaigast.
Naabermaaüksuste maakasutust võib lühiajaliselt ehk ehitusperioodil häirida raskeveokite
osakaalu suurenemine ja pinnasetööd maaüksusel. Liikluskorralduse temaatikat on
detailsemalt käsitletud ptk 4.3.5. Arvestades muuhulgas ka klimaatilisi (ptk 2.2) tingimusi
ning maa-ala edasist kasutuspotentsiaali, siis olulist õhukvaliteedi halvenemist ei ole ette näha
ei tööde ajal töötsoonides ega ka hilisemal ala kasutamisel. Ohutuse (sh tulega seonduv)
tagamisega on arvestatud. Pikaajalisemat häiringut saab põhjustada vertikaalplaneeringust
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 37
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
tulenev ja seega ka sademevete ärajuhtimistemaatika, kui seda ei lahendataks paikkonnale
sobival viisil (vt ptk 4.3.3).
Siinkohal peatume detailsemalt pinnasetöödega seonduval. Tööde käigus kasutatavale
tehnikale on seatud müra piirnormid juba valmistajatehases (tulenevalt ka töötervisohu
nõuetest). Veokite (mootor ≥ 150 kW; täismass ≥ 12 t) jms tehnika müratase on 84-91 dB.
Müra normtasemeid kajastab määrus Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Ptk 2.3 põhjal võib paikkonna
liigitada II kategooria alla e tegemist on olemasoleva elamualaga, kus rakendatavad müra piir-
ja kriitilised tasemed on toodud tabelis 4.2.
Tabel 4.2. Müra piir- ja kriitilise tasemete arvsuurused olemasolevatel aladel (alus: määrus Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid).
Parameeter II kategooria piirtase(1) II kategooria kriitiline tase(1)
Päeval Öösel Päeval Öösel
Tööstusettevõtete müra 60 45 65 55
(dB)
Ehitustööde müra (dB) -(2) 45(3) -(2) -(2)
(1) - päeva (7:00–23:00) ja öö (23:00–7:00); (2) – määramata; (3) - ehitustööde maksimaalne müratase ei tohi
ületada lubatud ekvivalenttaset enam kui 10 dB võrra.
Raamatu Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine (Lahti, 2010) kohaselt võib
järeldada järgnevat:
• kui kaugus (müraallikast) kahekordistub, väheneb helirõhk poole võrra ning helitase
langeb 6 dB võrra;
• kui kaugus (müraallikast) kümnekordistub, väheneb rõhk kümnendikuni ning helitase
langeb 20 dB võrra.
Tabel 4.2 ja Lahti (2010) alusel võib järeldada, et päevase aja piirtase, mis iseloomustab
rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi on saavutatud ca 37 m kaugusel müra-
allikast. Päevase aja kriitiline tase (põhjustab tugevat häirivust, ebarahuldav mürasituatsioon)
on saavutatav ca 21 m kaugusel müra-allikast. Ranna pst 36 kinnistu ala täitmistöödega
seonduv tegevus võib lühiajaliselt ületada kriitilist taset Supelranna tn 9, 11 ja 24 maaüksuste
juures, kui töö toimub vahetult Ranna pst krundi ääres. Muul juhul piirtaset ei ületata. Ka
teedevõrgu (nt Ranna pst) ja kraavistiku rekonstrueerimisel (sh täitmistööd) on ületatud
kriitiline tase, kuid nimetatud tegevusi tuleks teostada sõltumatult kavandatavast (ptk 2.1 ja
2.3).
Kuigi Ranna pst 36 maa-alal enamuse osa pinnasetöödega ei kaasne päevasel ajal olulisis
häiringuid, siis siiski võib eeldada teatavat häiringut, kuivõrd üldine ja niiöelda vaikne
periood algab enne 23:00. Sotsiaalministri määruse nr 42 baasil jaguneb päevane ajavahemik
(7:00-23:00) veel kaheks alamvahemikuks e eristatavad on ajaperioodid 7:00-19:00 ja 19:00-
23:00. Võimalike häiringute mitte esile kutsumiseks on soovitatav planeerida peamist tööaega
(sh transport, vt ka ptk 4.3.5) perioodile 7:00-19:00 ning võimalusel mitte alustada
mürarikkama tööga (nt pinnase planeerimist) enne kaheksat.
Öisel ajal ei ole pinnasetäitmisega seonduvad tegevused (sh transport, vt ka ptk 4.3.5) ilma
laialdasemaid häiringuid põhjustamata võimalikud ja seega võib nende teostamist taotleda
vaid erandjuhtudel, nt avariide puhul, kuna siis on õigustatud ka tabel 4.2 näidatud erisuste
võimaldamine.
38 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Ülaltoodu alusel maakasutuslikele parameetritele (sh naabrus) olulist ja pikaajalist negatiivset
mõju ei avaldata. Pigem on mõju positiivne, mille nn kaalu saab leevendavate meetmetega
isegi suurendada. Lühiajalist negatiivset mõju põhjustavad eelkõige pinnasetöödega seotud
tegevused, kuid ka nende tegevustega seonduvat saab leevendada. Kumuleeruvat ja
negatiivset mõju põhjustada võivaid tegevusi ei tuvastatud. Leevendavad meetmed:
• Täitmistööde läbiviimisel arvestada olemasolevate trasside ja nende edasise
kasutatavusega (vajadusel teostada ümberpaigutamine vms vajalik tegevus). Enne
ehitiste ja rajatiste teostamist läbi viia maa-ala kontrollmõõdistus, lähtudes OÜ Alus-
geoloogia 2002. a töös (ptk 2.2) toodust e turbapinnase tihenemise tõttu tuleb
vajadusel ette näha teatavat lisatäitmist.
• Hoonete ja rajatiste vundamentide lahenduste väljatöötamisel arvestada teostatud
ehitusgeoloogilisi uuringuid ja kasutatud täitematerjali omadusi. Täpne vundamendi
valik antakse nt vastavas projektis ja juba järgnevates etappides.
• Lisa 5 ja ptk 4.2.3 baasil teeb KSH aruande koostaja ettepaneku luua paadikanalile
eraldi krunt, et oleks tagatud selgepiirilisem maakasutus ja haldus. Sätestada
taotletavaks akvatooriumiks vähemalt planeeritud kanal ja kanali lõunaotsas olev ja
laiendatav kraavi osa ning võimalusel ka süvendatav Emajõe lõik (ptk 4.2.2). Sadama
akvatooriumi maa-ala võiks ulatuda kuni planeeritud ja üldkasutatava liikumisteeni.
Samuti võib kaaluda üldmaa funktsiooni täpsustamist (nt haljasala ja pargi maa) ning
jagamist kuni kaheks krundiks, et tekiksid konkreetsemad piirid, lähtudes ka
paadikanali asupaigast.
• Võimalike häiringute mitte esile kutsumiseks on soovitatav planeerida peamist
pinnasetöödega seonduvat tööaega (sh transport, vt ka ptk 4.3.5) perioodile 7:00-19:00
ning võimalusel mitte alustada mürarikkama tööga (nt pinnase planeerimist) enne
kaheksat. Muudel perioodidel (sh puhkepäevad) lubada pinnasetäitmistegevusi vaid
erandjuhtudel (nt avarii, ohutuse tagamine vms põhjus).
Null-alternatiivi jätkumisel on tõenäoline, et lähitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei
võeta. Pikemas perspektiivis on siiski võimalik väike-elamute kavandamine (ptk 3.2), järgides
paikkonda sobivat asustusmustrit (kinnistute keskmine suurus 1200-2000 m2). Kuigi
paadikanali rajamine ei ole tõenäoline, siis nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud on sarnased
alternatiiv I puhul avalduvatega. Pika-ajaline perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga
ehituskeeluvööndi vähendamisega (ptk 4.2.4). Juhul kui ehituskeeluvööndit ei vähendata
(Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja sätestatud korras), siis pikaajalised mõjud on väheselt
negatiivsed, kui rakendatakse leevendusmeedet. Leevendav meede:
• Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe
muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks.
4.3.2. Maastikuilme
Paikkonnas on valdavalt väike-elamud (joonis 4.2). Käesoleval hetkel on Ranna pst 36 krunt
osaliselt võsastunud ja kohati on alal väikesemahulisi prügikuhilaid, kuigi üleval on prügi
mahapanekut keelavad ja taunivad sildid. Tegemist ei ole väärtusliku maastikuga (ptk 2.3).
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 39
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Joonis 4.2. Paikkonnas domineerivad väike-elamud (fotod: OÜ Alkranel, 2011).
Alternatiiv I puhul arvestatakse ümbruskonnaga ja Tartu linna ehitusmäärusega (2006).
Hoonete välisviimistluses kasutada naturaalseid materjale (nt kivi, laudvooder, fassaadivineer,
klaas, krohv ja betoon).
2007. a detailplaneeringu algatusotsuses sätestati, et väikeelamukruntide täisehitusprotsendiks
on 20. Nimetatud juhul varieeruksid hoonete kubatuurid ehk liiast, sõltuvuses
kinnistupindaladest, mistõttu teeb KSH aruande koostaja ettepaneku, tuginedes ka
tööprotsessi käigus selgunud teabele, määrata detailplaneeringuga lubatavad
pindalavahemikud, nt 150-400 m2.
Tulenevalt asjaolust, et väike-elamuid hakatakse enamjaolt kasutama aastaringselt, siis võib
lubada maa-alale kuni kahte abihoonet. Põhihoone üks külg peaks paiknema kohustuslikul
ehitusjoonel ja ehitistele võib lisada nt varimüüre, terasse jms. Detailnõuded sätestada
edasistes etappides, nt hoonestuskavas. Elamute maa-alad e krundid võib tarastada. Kasutada
kuni 1,4 m kõrgust ja soovitatavalt traataedasid.
Detailplaneeringuala loodenurgas, Ranna pst ääres paikneb kaks tiiki. Juurde kavandatav
paadikanal asub põhimõtteliselt samal joonel juba olemasolevate tiikidega ning KSH aruande
koostaja hinnangul ei oma paadikanal ümbruskonna maastikuilmele olulist negatiivset ega ka
positiivset mõju. Emajõe kui veetee arendamise kontseptsiooni silmas pidades on tegemist
pigem kaudselt positiivse mõjuga.
Eeltoodu alusel maastikuilmelistele parameetritele (sh naabrus) olulist ja pikaajalist
negatiivset mõju ei avaldata. Pigem on mõju positiivne, mille nn kaalu saab leevendavate
meetmetega isegi suurendada. Lühiajalist negatiivset mõju põhjustavad eelkõige
pinnasetöödega seotud tegevused, kuid ka nende tegevustega seonduvat saab leevendada.
Kumuleeruvat ja negatiivset mõju põhjustada võivaid tegevusi ei tuvastatud. Leevendavad
meetmed:
• Kommunikatsiooni ja tehnovõrkude kavandamisel eelistada maa-aluseid lahendusi,
lähtudes teemaa alade paiknemisest.
40 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
• Täisehitusprotsendi (20) asemel määrata detailplaneeringuga lubatavad
2
pindalavahemikud, nt 150-400 m .
• Elamukruntidele võib lubada kuni kahte abihoonet. Põhihoone üks külg peaks
paiknema kohustuslikul ehitusjoonel ja ehitistele võib lisada nt varimüüre, terasse jms.
Detailnõuded sätestada edasistes etappides, nt hoonestuskavas.
• Elamute maa-alade e kruntide tarastamisel võib kasutada kuni 1,4 m kõrgust ja
soovitatavalt traataedasid.
• Säiliv niiduala korrastada, sh võsa eemaldus. Vähemalt kord aastas teostada niitmine
ja ala puhastamine.
• Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede materjal valida ja teostus
kavandada selliselt, et rajad säiliksid ja puuduks ka reostusoht.
• Ehitusperioodil ja kasutusperioodil tagada väike-elamualade ja paadikanali juures
heakord, lähtudes ka kohaliku omavalitsuse heakorranõuetest.
Null-alternatiivi jätkumisel on tõenäoline, et lähitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei
võeta. Kuigi ala korrastatus võiks olla senisest parem, siis olulisi ja lühiajalisi negatiivseid
mõjusid siiski ei kaasne. Pikemas perspektiivis on võimalik väike-elamute kavandamine (ptk
3.2), järgides paikkonda sobivat ehitusstiili. Kuigi paadikanali rajamine ei ole tõenäoline, siis
nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud on samad alternatiiv I puhul avalduvatega. Pika-ajaline
perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga ehituskeeluvööndi vähendamisega (ptk
4.2.4). Juhul kui ehituskeeluvööndit ei vähendata (Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja
sätestatud korras), siis mõjud puuduvad või oleksid väheselt positiivsed. Leevendavad
meetmed:
• Niiduala korrastada, sh võsa eemaldus. Vähemalt kord aastas teostada niitmist ja ala
puhastamist.
• Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede materjal valida ja teostus
kavandada selliselt, et rajad säiliksid ja puuduks ka reostusoht.
• Maa-ala põhja-piirile (Ranna pst äärde, joonis 2.7) toodud täitepinnas ära vedada.
Tagada üldine heakord, lähtudes ka kohaliku omavalitsuse heakorranõuetest.
4.3.3. Sademevesi (sh liigvesi)
Vana-Ihaste maa-ala ei ole tervikliku projekti alusel ja süstemaatiliselt sademevee temaatikat
lahendatud. Aianduskooperatiivide ehitamise ajal rajati kraavide võrk tulevaste tänavate
äärde, mis tänaseks vajavad korrastamist, kuna on kas kinni kasvanud või kohati
kinnistuomanike poolt pinnasega täidetud. KSH programmi eelnõu koostamisel toodi
avalikkuse poolt sademeveega seonduvaid probleeme välja ka Ranna pst 36 kinnistu juures.
Tartu linna ÜVK (2006) kohasel on Ranna pst 36 maaüksusele ja selle paikkonda kavandatud
ka täiendavad sademeveekraavid.
Ranna pst piirkonna pinnavee äravooluvõrgu peamiseks eesvooluks on Emajõkke suubuv
Vana-Ihaste Supelranna tn ja Ranna pst kinnistu piirist lõunas paiknev ja 1050 m pikkune
kraav, mille suudmeosas on setete kuhjumise tõttu tekkinud negatiivne lang (OÜ Eesti
Veeprojekt, 2004).
Ranna pst 36 kinnistu Emajõe äärne osa on arheoloogiline miljööpiirkond, mille eesmärk on
kaitsta ajalooliselt väärtuslikku kultuurkihti koos selles sisalduvate ehitiste osade,
matmispaikade, arheoloogilist väärtust omavate üksikleidudega jms.
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 41
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Alternatiiv I vertikaalplaneeringu teostamisel arvestada sadevee ärajuhitavusega
(olemasolevatesse või kavandatavatesse kraavidesse), andes üldkalde praeguse maa-ala
väliskülgedele ja vältides sulglohke.
Naabrusmaaüksustel olevate inimeste heaolu mitte vähendamiseks näha ette planeeringuala
põhjaosasse ja Ranna pst äärde piisava sügavusega kraavide võrgustik, millede veed on
juhitud joonisel 4.1 näidatud tiiki. Liigveeaegse üleujutusohu minimeerimiseks planeerida
Ranna pst aluse truubi juurde regulaator (suurvee ajal toimub vee pumpamine). Regulaatori
rajamisel arvestada, et paikkonnas asuvad ka allikad (ptk 2.1). Olemasolevad ja säilitatavad
kraavid puhastada settest ja liigsest taimestikust, detailparameetrid määrata planeeringule
järgnevates projektides jms asjakohastes dokumentides. Kinnistu lõunaosas asuva kraavi
suubumiskohta Emajõkke puhastatakse juba paadikanali rajamise (ptk 4.2.2) ja hoolduse (ptk
4.2.3) ajal, mis on positiivne.
Kinnistu ja Emajõe kalda äärses tsoonis teostatavate tööde (sh paadikanal) puhul arvestada, et
tegemist on arheoloogilise miljööpiirkonnaga (50 m veepiirist). Siiski ei ole nimetatud asjaolu
kavandatavate arendustegevuste piiramise põhjuseks. Arheoloogilisse kaitsevööndisse jäävate
tööde puhul peab olema tagatud arheoloogiline järelevalve (va juba olemasolevate kraavide
puhastamise puhul). Ajaloolise väärtusega leiukohal mitte säilitatav leid konserveerida ning
leiukoht markeerida.
Ranna pst 36 kinnistu täitmisega vähendatakse puhverala, mis on vajalik suurveeaegseks
ajaks. Siiski on sellise maa-ala vähenemine minimaalne, arvestades ka suurvee levialaks
säilivat ja sobivat maad ning kõrgvee parameetreid (nt Emajõe sängist voolab aprilli kuus ca
100 m3 vett sekundis (EMHI, 2010)) piirkonnas. Seega ei ole KSH koostajale teadaolevalt
põhjust eeldada olulise negatiivse mõju ilmnemist kavandatava tegevuse ala juures või üles-
ja allavoolu jäävatel aladel, tulenevalt suurveest ja maa-ala täitmisest.
Ülaltoodu alusel paikkonna veerežiimile (sh naabrus- ja ümbruskond) või muule asjakohasele
olulist ja pikaajalist negatiivset mõju ei avaldata. Pigem on mõju positiivne, mille nn kaalu
saab leevendavate meetmetega isegi suurendada. Lühiajalist negatiivset mõju põhjustavad
eelkõige pinnasetöödega seotud tegevused, kuid ka nende tegevustega seonduvat saab
leevendada. Kumuleeruvat ja negatiivset mõju põhjustada võivaid tegevusi ei tuvastatud.
Leevendavad meetmed:
• Planeeringuala põhjaosasse ja Ranna pst äärde näha ette piisava sügavusega kraavide
võrgustik, millede veed on juhitud joonisel 4.1 näidatud tiiki. Liigveeaegse
üleujutusohu minimeerimiseks planeerida Ranna pst aluse truubi juurde regulaator.
Regulaatori rajamisel arvestada, et paikkonnas asuvad ka allikad (ptk 2.1).
• Planeeritavate kraavide ja olemasolevate kraavide kallastele jätta piisav maa-ala
hooldustööde läbiviimiseks.
• Olemasolevad ja säilitatavad kraavid puhastada settest ja liigsest taimestikust,
detailparameetrid määrata planeeringule järgnevates projektides jms asjakohastes
dokumentides. Kraavide võrgu rajamis- ja rekonstrueerimistööd kavandata
pinnasetäitetöödega samasse perioodi või vahetult sellele järgnevasse aega ning mitte
häirida naabermaaüksuste pikaajalist kasutatavust.
• Arheoloogilisse kaitsevööndisse (50 m Emajõe kaldast) jäävate tööde puhul peab
olema tagatud arheoloogiline järelevalve (va juba olemasolevate kraavide puhastamise
puhul). Ajaloolise väärtusega leiukohal mitte säilitatav leid konserveerida ning
leiukoht markeerida.
42 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Null-alternatiivi jätkumisel on tõenäoline, et lähitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei
võeta ja ka sademevee ärajuhtimise probleeme ei lahendata. Lühiajaline mõju võib olla seega
negatiivsem kui alternatiiv I puhul.
Pikemas perspektiivis on võimalik väike-elamute kavandamine (ptk 3.2), järgides
vertikaalplaneerimise üldnõudeid. Kuigi paadikanali rajamine ei ole tõenäoline ehk
täiendavalt tuleb puhastada ka lõunapoolset kraavi, siis pikaajalised mõjud on sarnased
alternatiiv I puhul avalduvatega.
Pika-ajaline perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga ehituskeeluvööndi
vähendamisega (ptk 4.2.4). Juhul kui ehituskeeluvööndit ei vähendata (Looduskaitseseaduse §
40 alusel ja sätestatud korras), siis mõjud puuduvad või oleksid väheselt positiivsed, kuivõrd
sademevete ärajuhtimise süsteemi parendamine on Tartu linna ÜVK (2006) alusel siiski
plaanis. Leevendavad meetmed:
• Ranna pst äärde näha ette piisava sügavusega kraavide võrgustik, millede veed on
juhitud Emajõkke. Liigveeaegse üleujutusohu minimeerimiseks planeerida Ranna pst
aluse truubi juurde regulaator. Regulaatori rajamisel arvestada, et paikkonnas asuvad
ka allikad (ptk 2.1).
• Olemasolevad kraavid puhastada settest ja liigsest taimestikust, detailparameetrid
määrata vastavates tööprojektides jms asjakohastes dokumentides. Kraavide võrgu
rajamis- ja rekonstrueerimistööd kavandata pinnasetäitetöödega samasse perioodi või
vahetult sellele järgnevasse aega ning mitte häirida naabermaaüksuste pikaajalist
kasutatavust.
• Arheoloogilisse kaitsevööndisse (50 m Emajõe kaldast) jäävate tööde puhul peab
olema tagatud arheoloogiline järelevalve (va juba olemasolevate kraavide puhastamise
puhul). Ajaloolise väärtusega leiukohal mitte säilitatav leid konserveerida ning
leiukoht markeerida.
4.3.4. Jäätmed ja ressursikasutus
Tartu linna jäätmekava 2010-2014 (2010) kohaselt on kogu linna territooriumil sisse viidud
korraldatud jäätmevedu, mis hõlmab nelja kogumispiirkonda. Ihaste kuulub koos Annelinna
linnaosa II osaga 3. veopiirkonda. Seega paikkonna kasutusaegset ja väike-elamutega
seonduvat võimalikku mõju on juba minimeeritud, lähtudes korraldatud jäätmeveo
toimimisest.
Teadaolevalt on Ranna pst teemaa renoveerimiseks ja Ranna pst 36 kinnistu täitmiseks vaja
kuni 85 000 m3 materjali. Lähtudes asjaolust, et Tartu linna ÜP-ga (2005) on määratud Ranna
pst 36 krunt perspektiivseks väike-elamumaaks, siis ei saa pidada ressursikasutust oluliselt
negatiivseks. Samas on lähiajal täitepinnase üldnõudlus Tartu piirkonnas üsnagi suur, kuivõrd
sulgemisel on nt Aardlapalu prügila (OÜ Alkranel, 2009). Siiski ei ole tõenäoline olukord,
kus täitepinnase kasutamine Ranna pst 36 maa-alal looks materjali defitsiidi ja põhjustaks
seega olulist negatiivset mõju üldisemalt.
Alternatiiv I korral rajatava paadikanali süvendusmaterjal (ca 10 630 m3) on Jäätmeseaduse
alusel jääde. Vastavalt määruse Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava
käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas
kõrvaldamise nõuded § 4 ei ole süvendamise käigus eemaldatava pinnase (ei sisalda ohtlikke
aineid) taaskasutamiseks jäätmeluba vaja. Samas tuleb püdela pinnase väljakaevamisel ja
tahendamisel arvestada Veeseaduse 5. peatükis toodud asjakohaseid nõudeid.
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 43
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Ptk 2.1 kirjeldatud Ott Rootsi artiklite „Veekeskkonna kaitse Eestis – ohtlikud ained (I-II
osa)“ alusel ei ole Emajõe jõevees nt raskemetallide piirväärtusi ületatud. Ptk 2.3 mainitud
2007. a KMH (A. Järvet) põhjal ei ole jõe sängis olev materjal reostunud ning pinnase
ümberpaigutamine keskkonnale ohtu ei kujuta. Seega on enam kui tõenäoline, et ohtlike
ainete sisualdus väljatavas pinnases ei ületa norme ja süvendustöödele eelnevalt ei ole
ilmtingimata vaja teostada materjalist proovide võtmist ja nende analüüsimist (nt
raskemetallide osas). Osa pinnasest on kasutatav Ranna pst 36 krundil või selle lähialal (nt
täiteks). Pinnas, mida ei saa kasutada tagasitäiteks (sh orgaanikarikast, kaldatsoonis), tuleb
transportida Turu tänava inertsete jäätmete ladestuspaika või kasutada muus kohas (nt
kompostida selleks ette nähtud kohas). Võimalusel kasutada Ranna pst maa-ala täitmisel ka
Vana-Ihaste paadisadama (ptk 2.3) rajamisel eemaldatud pinnast. Hilisemate kraavide jms
puhastamisel tekkiva materjaliga toimida sarnaselt e transportida selleks määratud
ladestuspaikadesse, eelnevalt kaaluda vajalike analüüside teostamist.
Üldehituse käigus tekib jäätmeid, mida tuleb käidelda nõuetele vastavalt, st vältida eri
jäätmeliikide segunemist, võimalusel jäätmeid taaskasutades. Jäätmed tuleb üle anda vastavat
õigust omavale ettevõttele. Emajõe kalda äärse üldmaa puhul tuleb tagada hooldatus. Kuivõrd
ala on üldkasutatav, siis on soovitatav paigaldada prügikastid vähemalt Ranna pst äärest
algavate pinnasteede juurde.
Väike-elamualade kasutusperioodil kogutakse jäätmeid kas igal kinnistul, selleks ettenähtud
alal või luuakse vähemalt osade kruntide peale ühine jäätmemaja selleks sobivasse paika.
Jäätmekäitluse korraldamisel lähtutakse ka Tartu linna jäätmekäitluse eeskirjast (Tartu
Linnavolikogu 29.06.2000. a määrus nr 31). KSH aruande koostaja ei näe vajadust meetme
osas, mis seaks kohustuslikuks kõiki krunte teenindava jäätmemaja loomise. Jäätmed, mida ei
ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga tuleb üle anda vastavat õigust omavale ettevõttele ja
kehtiva korra kohaselt.
Eeltoodu alusel paikkonnale või muule asjakohasele olulist ja pikaajalist negatiivset mõju ei
avaldata. Pigem on mõju neutraalne, mille nn kaalu saab leevendavate meetmetega isegi
suurendada. Lühiajalist negatiivset mõju põhjustavad eelkõige pinnasetöödega seotud
tegevused, kuid ka nende tegevustega seonduvat saab leevendada. Kumuleeruvat ja oluliselt
negatiivset mõju põhjustada võivaid tegevusi ei tuvastatud. Leevendavad meetmed:
• Pinnas, mida ei saa kasutada tagasitäiteks (sh orgaanikarikast, kaldatsoonis), tuleb
transportida Turu tänava inertsete jäätmete ladestuspaika või kasutada muus kohas (nt
kompostida selleks ette nähtud kohas).
• Võimalusel kasutada Ranna pst maa-ala täitmisel ka Vana-Ihaste paadisadama (ptk
2.3) rajamisel eemaldatud pinnast.
• Hilisemate kraavide jms puhastamisel tekkiva materjaliga toimida sarnaselt e
transportida selleks määratud ladestuspaikadesse, eelnevalt kaaluda vajalike
analüüside teostamist.
• Üldehituse käigus tekib jäätmeid, mida käidelda nõuetele vastavalt, st vältida eri
jäätmeliikide segunemist, võimalusel jäätmeid taaskasutades. Jäätmed üle anda
vastavat õigust omavale ettevõttele.
• Emajõe kalda äärse üldmaa puhul tagada hooldatus ja soovitatav on paigaldada
prügikastid vähemalt Ranna pst äärest algavate pinnasteede juurde.
• Ala kasutamisel tekkivad jäätmed, mida ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga
tuleb üle anda vastavat õigust omavale ettevõttele ja kehtiva korra kohaselt.
Null-alternatiivi jätkumisel on tõenäoline, et lahitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei
võeta. Kuigi ala korrastatus võiks olla senisest parem, siis olulisi ja lühiajalisi negatiivseid
44 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
mõjusid siiski ei kaasne. Pikemas perspektiivis on võimalik väike-elamute kavandamine (ptk
3.2). Nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud on samad alternatiiv I puhul avalduvatega. Pika-
ajaline perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga ehituskeeluvööndi vähendamisega
(ptk 4.2.4). Juhul kui ehituskeeluvööndit ei vähendata (Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja
sätestatud korras), siis mõjud puuduvad, kui kasutatakse leevendusmeetmeid. Leevendavad
meetmed:
• Emajõe kalda äärse üldmaa puhul tagada hooldatus ja on soovitatav paigaldada
prügikastid vähemalt Ranna pst äärest algavate pinnasteede juurde.
• Maa-ala põhja-piirile (Ranna pst äärde, joonis 2.7) toodud täitepinnas ära vedada.
Tagada üldine heakord, lähtudes ka kohaliku omavalitsuse heakorranõuetest.
4.3.5. Liikluskorraldus (sh ohutus)
Ptk 2.3 alusel on Ihastes tänavad suhteliselt kitsad, peamiselt asfalt- või kruuskattega. Eraldi
jalgteed enamjaolt puuduvad. Juurdepääs käesolevas töös käsitletavale alale või sealt ära e ka
siis Ranna pst on tagatud nt Raeremmelga tn, Rannakajaka tn (joonis 2.10) ning Talutare ja
Supelranna tn kaudu (30 km ja paremkäe ristmike ala). Supelranna tn ja Ranna pst puhul on
perspektiivis võimalik ühendus Ranna pst 36 maa-ala idaosaga, kuivõrd seal on reserveeritud
teemaakrunt.
Varasemalt on olnud side Tartu linnakeskusega nõrk. Hiljuti aga valmis kergliiklustee
Annelinna ja Vana-Ihaste vahel ning see kulgeb pikki Lammi teed. Linnaliinibussid liiguvad
mööda Lammi teed ja läbi Uus-Ihaste (detailplaneeringualale lähim bussipeatus asub ca 420
m kaugusel). Planeeritava kinnistu Emajõe äärsel osal asuvad Ranna pst ühenduses olevad
pinnasteed (jalgteed). Piki Emajõe kallast kulgevad sissetallatud pinnasteed ei ole tihtilugu
aga pidevad ega jätkuvad.
Ranna pst seisukord on üldiselt rahuldav, va Emajõe äärne ala (joonis 4.3), mis on olnud
suurveeaegadel (nt 2010 ja 2011. a) ka liikluseks suletud. KSH programmi eelnõu avalikul
arutelul (lisa 2) juhtisid ka kohalikud elanikud tähelepanu Ranna pst tänava läbitavuse
probleemile. Arutelu ajal tõdetu järgi on üldjoontes selge, et Ranna pst renoveerimine saaks
toimuma ka ilma Ranna pst 36 arenduseta, kuid tee korrastamise perspektiiv on sellisel juhul
otseselt veel määramata. Tartu Linnavalitsuse andmeil (29.03.2011. a) on detailplaneeringuala
läheduses teostamisel järgmised teeprojektid:
• Rannakajaka tn (Kesakanni-Ranna pst) rekonstrueerimine;
• Kodukolde tn (lõigus Talutare tn tupik) kruusatänava jooksev remont;
• Talutare tn (Kesakanni-Ranna pst) rekonstrueerimine (tehniline projekt).
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 45
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Joonis 4.3. Vaade Ranna pst 10.04.2011. a, üleval paremal toodud kaardil osundab punane nool foto
tegemise suunda (allikad: OÜ Alkranel, 2011 ja Maa-ameti kaardirakendus, 2011).
Alternatiiv I puhul või eeldada kõige suuremat häiringut pinnatäitematerjali transpordist,
millest küll osa on seotud ka Ranna pst renoveerimisega. Hilisem tavaliiklus häiringuid ei
põhjusta. Liiklusmüra normtasemeid kajastava määruse Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid ja ptk 2.3 põhjal
rakendatavad müra piir- ja kriitilised tasemed on toodud tabelis 4.3.
Tabel 4.3. Müra piir- ja kriitilise tasemete arvsuurused olemasolevatel aladel.
Parameeter II kategooria piirtase(1) II kategooria kriitiline tase(1)
Päeval Öösel Päeval Öösel
Liiklusmüra (dB) 60 55 70 65
Liiklusmüra, müratundlike hoonete 65 60 85(2) 75(2)
sõidutee poolsel küljel (dB)
(1) - päeva (7:00–23:00) ja öö (23:00–7:00); (2) – määruse Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid § 5 lg 8 alusel.
Analoogsete andmete alusel, nagu ptk 4.3.1 kirjeldatud, võib järeldada, et päevase aja piirtase
(sõidutee poolsel küljel), on saavutatud ca 21 m kaugusel müra-allikast. Päevase aja kriitiline
tase (sõidutee poolsel küljel) on saavutatav vahetult teemaa ääres. Arvestades, et kasutatakse
nt Rannakaja tn, siis kriitilist mürataset, hoonete sõidutee poolsel küljel, ei ületata. Sarnaselt
ptk 4.3.1 ei saa pinnasetäitega seonduvaid töid (sh transport) teostada öisel ajal ning KSH
aruande koostaja seaks ajalise piirangu perioodi 7:00-19:00, soovitavalt alustada alates 8:00,
kui eeldatavasti on osa elanikke suundunud ka tööle. Juhul kui töid tehakse 8:00-19:00-ni, siis
võivad pinnase (ca 84 000 m3) transpordiga seonduvad tegevused väldata ca 76 päeva
(arvutuste alusandmete allikas ka OÜ Karimek). Samas on vägagi tõenäoline, et paadikanaliga
46 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
seonduvate tegevuste käigus üle jääv materjal on enamjaolt alal kasutatav, seega vähendab see
aspekt üldist töömahtu. Lisaks on alale juba täitepinnast transporditud (joonis 2.7).
Liiklusest tuleneva vibratsiooni suurust mõjutavad teede olukord (konarliku tee või lõtkudega
rööbaste korral suurem vibratsioon), sõidukite kaal, kiirus ja konstruktsioon (pidurite
konstruktsioon jne), aastaajad, hoonete konstruktsioon jne (OÜ Kupi, 2005). Vibratsioonilevi
mõjutavad ka pinnaseomadused. Mida väiksem on pinnase tihedus (kõvadus), seda suurem on
vibratsioon (vetruv pinnas annab vibratsiooni paremini edasi). Siiski on liiklusest tingitud
vibratsioonitasemed harva piisavalt kõrged, et olla otseseks hoonete lagunemise põhjustajaks,
kuid vibratsioon võib aidata kaasa hoonete lagunemisele teiste faktoritega koosmõjus.
Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis ehitisi
kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Hooneid
kahjustavat vibratsiooni tajuvad elanikud kui väga tugevat vibratsiooni (Hunaidi, 2000).
Kirjeldatu alusel puudub otsene oht olemasolevatele hoonetele ja inimestele. Soovitav on
koormaga veokite alale suunamine enamjaolt asfaltkattega teid pidi. Mustkatte alla viimata
teede puhul tagada vähemalt nende varasem seisund ja vajadusel kuival perioodil kastmine,
juhul kui seda ei tehta juba kokkulepitud teehoiutööde raames.
Elamukruntide vahelisele alale on planeeritud sõidutee selliselt, et perspektiivselt oleks
võimalik see ühendada põhja pool Aiaääre tänavaga ning ida poolt Supelranna tänavaga.
Elamualade optimaalsemaks kasutamiseks näha ette ka Emajõeni viiva tee laiendamine 6
meetrini, luua ümberkeeramisvõimalust pakkuv ala ning arvata seegi teelõik avalikult
kasutatavate hulka. Emajõe-äärse üldkasutatava maa-ala puhul võimalikult maksimaalselt
kasutata olemasolevaid radasid. Teadaolevalt on tagatud nii kallasraja kasutatavus (sh suurvee
ajal) kui ka kraavide ja veesilmade ületatavus.
Ülaltoodu põhjal paikkonnale või muule asjakohasele olulist ja pikaajalist negatiivset mõju
liikluskorraldusega ei avaldata. Pigem on pikaajaline mõju positiivne, kui rakendatakse
leevendavaid meetmeid. Lühiajalist negatiivset mõju põhjustavad eelkõige pinnasetöödega
seotud tegevused, kuid ka nende tegevustega seonduvat saab leevendada. Kumuleeruvat ja
olulist negatiivset mõju põhjustada võivaid tegevusi ei tuvastatud, arvestades siinkohal ka
võimaliku Vana-Ihaste paadisadamaga (sh kasutusaegne). Leevendavad meetmed:
• Sarnaselt ptk 4.3.1 ei saa pinnasetäitega seonduvaid töid (sh transport) teostada öisel
ajal ning KSH aruande koostaja seaks ajalise piirangu perioodi 7:00-19:00, soovitavalt
alustada alates 8:00.
• Soovitav on koormaga veokite alale suunamine enamjaolt asfaltkattega teid pidi.
Mustkatte alla viimata teede puhul tagada vähemalt nende varasem seisund ja
vajadusel kuival perioodil kastmine, juhul kui seda ei tehta juba kokkulepitud
teehoiutööde raames.
• Elamualade optimaalsemaks kasutamiseks näha ette ka Emajõeni viiva tee
laiendamine 6 meetrini, luua ümberkeeramisvõimalust pakkuv ala ning arvata seegi
teelõik avalikult kasutatavate hulka.
• Säilival niidualal planeeritud käiguteede puhul võtta arvesse ka Jõekalda
(43201:003:0089) kinnistule jäävat liigirikast aruniitu ja III kaitsekategooria taimede
kasvukohti. Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud
pinnasteedega.
• Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede ja sillete materjal valida ning
teostus kavandada selliselt, et rajatised säiliksid ja puuduks ka reostusoht.
Null-alternatiivi jätkumisel on tõenäoline, et lahitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei
võeta. Kuigi ala Ranna pst olukord võiks olla senisest parem, siis olulisi ja lühiajalisi
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 47
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
negatiivseid mõjusid siiski ei kaasne. Pikemas perspektiivis on võimalik väike-elamute
kavandamine (ptk 3.2). Nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud on samad alternatiiv I puhul
avalduvatega. Pika-ajaline perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga ehituskeeluvööndi
vähendamisega (ptk 4.2.4). Juhul kui ehituskeeluvööndit ei vähendata (Looduskaitseseaduse §
40 alusel ja sätestatud korras), siis mõjud puuduvad või oleksid väheselt positiivsed.
Leevendavad meetmed:
• Tagada Ranna pst rekonstrueerimine ja Supelranna tn ühendamine.
• Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe
muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks.
• Niidualale planeerida käiguteed võttes arvesse ka Jõekalda (43201:003:0089)
kinnistule jäävat liigirikast aruniitu ja III kaitsekategooria taimede kasvukohti.
Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud pinnasteedega.
• Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede ja sillete materjal valida ning
teostus kavandada selliselt, et rajatised säiliksid ja puuduks ka reostusoht.
48 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
5. Alternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik
Käesolevas peatükis on teostatud alternatiivide (ptk 3) võrdlemine lisas 2 esitletud metoodika
alusel ning sobivaima alternatiivi valik (tabel 5.1), arvestades ptk 4 kirjeldatut. Tabel 5.1
põhjal osutus alternatiiv I lühiajaline mõju kaalutud hindepallide osas negatiivseimaks kui
null-alternatiivil (nii variant I kui ka II puhul). Mõjud, mis on seotud nii alternatiiv I kui ka
null-alternatiiv variant I on siiski peamiselt ehitusaegsed, mida on võimalik ja vajalik
leevendada. Pikaajaliste mõjude osas osutus positiivseimaks alternatiiv I ning positiivset mõju
suurendaks ptk 4 käsitletud leevendusmeetmete rakendamine. Kaalutud hindepallide järgi
järgneb alternatiiv I null-alternatiivi variant I ja null-alternatiivi variant II.
Hindamisel e ühegi alternatiivi analüüsil ei tuvastatud väga olulisi negatiivseid või
positiivseid mõjusid. KSH aruande koostaja seisukohalt tuleb väga oluliste negatiivsete
mõjude puudumisel (sh lühiajaliste mõjude osas) järgida pikaajalise hinnangu tulemusi ja seda
eriti strateegiliste arengudokumentide iseloomu arvestades. Eelpooltoodust lähtuvalt teeb
KSH aruande koostaja ettepaneku rakendada alternatiiv I. KSH aruandes kirjeldatud
leevendavad meetmed (ptk 4) on reaalsed, rakendatavad ning ei kujuta olulist majanduslikku
vms ressursikulu ei arendajale ega ka erinevatele ametiasutustele. Siinkohal tuleb rõhutada, et
leevendavate meetmete seadmisel ja hinnangute andmisel on lähtutud juba ka tegevuslubade
tasandist.
Käsitletud peatükis toodud teabe alusel võib detailplaneeringu menetlemise protsessi jätkata
ning selle alusel kavandatavaid tegevusi teostada. Kõigis tasandites peab järgima kehtivaid
üldisi nõudeid ja KSH aruande ptk 4 ja 6 kirjeldatud tingimusi, soovitusi ja nõudeid.
Alternatiivid ei põhjusta piiriülest (riigipiiriülest) keskkonnamõju ega ka olulist ohtu inimeste
tervisele ja heaolule.
KSH aruande koostamisega paralleelselt teostas detailplaneeringu koostaja (OÜ IBUN)
detailplaneeringu seletuskirja, millega on võimalik tutvuda, kui kontakteeruda OÜ-ga IBUN,
vt lisa 2. KSH-ga paralleelselt teostatud ja detailplaneeringut ilmestava joonise leiab KSH
aruande lisast 6.
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 49
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Tabel 5.1. Alternatiivide võrdlemine ja sobivaima alternatiivi valik (alus: lisas 2 toodud metoodika).
Null-alternatiiv (variant II(1) ja (2)) Null-alternatiiv (variant I(1) ja (3)) Alternatiiv I(1)
Valdkond ja
mõjutegur / LA (LA) PA (PA) LA (LA) PA (PA) LA (LA) PA (PA)
alamvaldkond Kaal HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP
Elustik ja ökosüsteemid
Lamminiit 0,08 0 0,00 0 0,00 -1 -0,08 2 0,16 -3 -0,24 -3 -0,24 -2 -0,16 1 0,08 -3 -0,24 -3 -0,24 -2 -0,16 1 0,08
Valge toonekurg 0,08 0 0,00 0 0,00 0 0,00 1 0,08 -3 -0,24 -1 -0,08 -1 -0,08 0 0,00 -3 -0,24 -1 -0,08 -1 -0,08 0 0,00
Rohevõrgustik
(sh ümbruskond) 0,08 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 -1 -0,08 0 0,00 -1 -0,08 0 0,00 -2 -0,16 0 0,00
Põhja-, pinnavesi ja veekeskkonna elustik
Maa-ala täitmine 0,05 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 -2 -0,10 0 0,00 -2 -0,10 0 0,00 -2 -0,10 0 0,00 -2 -0,10 0 0,00
Paadikanal
(rajamine) 0,10 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 -3 -0,29 -1 -0,10 0 0,00 0 0,00
Paadikanal
(kasutamine) 0,05 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 -1 -0,05 0 0,00 -1 -0,05 0 0,00
Ehituskeeluvöön
di vähendamine 0,10 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00
Sotsiaal-majanduslik olukord
Maakasutus 0,11 -1 -0,11 -1 -0,11 -2 -0,22 -1 -0,11 -3 -0,34 -1 -0,11 2 0,22 3 0,34 -3 -0,34 -1 -0,11 3 0,34 4 0,45
Maastikuilme 0,10 -2 -0,20 -2 -0,20 -2 -0,20 2 0,20 -2 -0,20 -1 -0,10 2 0,20 3 0,29 -2 -0,20 -1 -0,10 3 0,29 4 0,39
Sademevesi (sh
liigvesi) 0,13 -3 -0,39 -3 -0,39 -3 -0,39 1 0,13 -3 -0,39 -2 -0,26 -3 -0,39 2 0,26 -2 -0,26 -1 -0,13 -3 -0,39 2 0,26
Jäätmed ja
ressursikasutus 0,08 -1 -0,08 0 0,00 -1 -0,08 0 0,00 -2 -0,16 0 0,00 0 0,00 1 0,08 -2 -0,16 -1 -0,08 0 0,00 1 0,08
Liikluskorraldus
(sh ohutus) 0,05 -1 -0,05 -1 -0,05 -1 -0,05 1 0,05 -3 -0,14 -1 -0,05 1 0,05 2 0,09 -3 -0,14 -1 -0,05 1 0,05 2 0,09
Kokku kaal ja
KHP 1,00 -0,83 -0,75 -1,02 0,50 -1,80 -0,84 -0,34 1,14 -2,09 -0,88 -0,26 1,36
(1) - LA ja PA – lühi- ja pikaajaline mõju; (LA; PA) – leevendatud; HP – hindepall; KHP – kaalutud hindepall; (2) – null-alternatiiv, variant II e ehituskeeluvööndit ei vähendata
(vt detailsemalt ptk 3.2); 3 - null-alternatiiv, variant I e elamuehitus on pikas perspektiivis siiski mõeldav (vt detailsemalt ptk 3.2).
6. Vajalik keskkonnaseire
Keskkonnaseire seaduse kohaselt teostab ettevõtja (arendaja) keskkonnaseiret oma kulul tema
tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas kas enda soovil või siis
seaduse alusel antava keskkonnaloaga määratud mahus ja korras. Keskkonnaseire
korraldamine on vajalik, et nt ennetada kavandatava tegevusega kaasnevaid negatiivseid või
olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnale ja inimeste tervisele.
Siinkohal esitame alternatiiv I kui parima alternatiivi (ptk 5) kohased olulisemad seirealased
soovitused nii arendajale kui ka erinevatele ametiasutustele:
• Maa-ala täitmistööde ja paadikanali ajaks paigaldada jõekaldale mõõtelatt, millelt
fikseerida jõeveetase vähemalt 2 korda päevas. Visuaalse vaatluse põhjal teha sama-
aegselt märge ka õli- ja kütuselekete puudumise või ilmnemise osas.
• Paadikanali rajamisega seonduvate tööde läbiviimiseks tuleb taotleda vee
erikasutusluba, kus on soovitav käsitleda ka veeproovide võtmise ja analüüsimise
aspekte;
• seirepunktide asetus – üks tegevuse asupaigast ülesvoolu ja teine allavoolu.
Proovivõtukoht peab olema esinduslik, täpsed asupaigad määrata lähtuvalt
määrusest Proovivõtumeetodid ning sarnaste, kumuleeruvat mõju põhjustavate,
tegevuste ilmnemise baasil.
• seire sagedus - vähemalt enne tööde alustamist, tööde teostamise perioodil (nt
üks kord) ja lõpetamisel. Kuu aega peale tööde teostamise lõppemist võtta
kontrollproov, mille alusel määratakse, vajadusel, edasised toimingud.
• proovidest analüüsida – vähemalt heljuvaine sisaldust, vajadusel arvestada ka
määruse Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude
nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja
karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad § 5 sätestatut.
• Paadikanali kasutamisega seonduva seire (nt akvatooriumi minimaalse sügavuse
tagatus, jäätmete kohase arvestuse pidamine jms) läbiviimisel lähtuda kehtivast
õiguskorrast.
7. Avalikkuse kaasamine KSH protsessi ning ülevaade
raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel
Ranna pst 36 kinnistu detailplaneeringu koostamine ja lähteseisukohtade kinnitamine lähtus
Tartu Linnavalitsuse 13.03.2007. a korraldusest nr 338. Detailplaneeringu KSH algatati Tartu
Linnavalitsuse 16.11.2010. a korraldusega nr 1219 (lisa 1).
Detailplaneeringu KSH ja sellega seonduv avalikustamine viidi läbi vastavalt kehtivas KeHJS
sätestatud nõuetele. KSH programmi eelnõu avalikustamise protseduure kirjeldab lisa 2, mis
muuhulgas hõlmab avaliku arutelu protokolli, avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutega
arvestamise temaatikat ning KSH programmi heakskiitmise otsust.
Olulisi raskusi KSH aruande koostamisel ei ilmnenud, va ajaline viive, mille tingis nt suvine
puhkuste periood jms asjakohased aspektid. Nimetatud ajaline viivitus ei mõjutanud KSH
aruande kvaliteeti negatiivselt. Töö käigus tekkinud küsimused arutati läbi ja lahendati koos
arendaja ja planeerijaga vm asjasse puutuva isiku või asutustega. KSH aruande kvaliteedi
seisukohast olid arutelud tulemuslikud.
52 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
8. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte
8.1. Ülevaade KSH protsessist
Ranna pst 36 maaüksuse detailplaneering algatati Tartu Linnavalitsuse 13.03.2007. a
korraldusega nr 338. Detailplaneeringu peaeesmärgiks on väikeelamuala loomine, mis on
kooskõlas kõrgemates strateegilistes dokumentides sätestatuga. Detailplaneeringu KSH
algatati Tartu Linnavalitsuse 16.11.2010. a korraldusega nr 1219 (lisa 1). KSH algatusotsuse
olulisimaks aspektiks võib pidada KeHJS mõistes § 6 lg 1 p 17, mis sätestab, et veekogu
süvendamine alates pinnase mahust 500 m3 on eeldatava (KeHJS §5 alusel) olulise
keskkonnamõjuga tegevus. KSH käigus selgiti välja ligikaudsed süvendamismahud jms ning
hinnati, kas on tegemist olulise keskkonnamõjuga kavaga.
Detailplaneeringu koostajaks on OÜ IBUN ning detailplaneeringu koostamisest huvitatud
osapooleks Marko Milius. Detailplaneeringu ja KSH tellijaks on Tartu Linnavalitsuse
Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond ning kehtestajaks Tartu Linnavolikogu. KSH
protsessi teostab OÜ Alkranel ning järelvalvet korraldab Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu
regioon.
KSH eesmärgiks oli selgitada, hinnata ja kirjeldada detailplaneeringu ja selle reaalsete
alternatiividega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning analüüsida peamiselt negatiivsete
mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. KSH ruumilise ulatusega hõlmati nii
planeeritav kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning
nende olulisust ja kumuleeruvust. KSH viidi läbi vastavalt kehtivale KeHJS ja heakskiidetud
programmile (lisa 2). KSH koostamisega seonduvaid avalikustamistoiminguid on kirjeldatud
KSH aruande ptk 7.
KSH aruande koostamisel olulisi raskusi ei ilmnenud, va ajaline viive. Ala ja selle ümbrusega
tutvuti 10.04. ja 20.06.2011. a. Töö käigus tekkinud küsimused arutati läbi ja lahendati koos
arendaja ja planeerijaga vm asjasse puutuva isiku või asutustega. 2011. a juuli kuus edastas E.
Roosaluste KSH protsessi läbiviijale Natura elupaikade inventuuri ankeedi Ranna pst 36
asuva niidu kohta (lisa 3). KSH aruande kvaliteedi seisukohast olid arutelud tulemuslikud.
8.2. Detailplaneeringuala keskkonna ülevaade
Detailplaneeringuala asub Tartu linnas Ihaste linnajaos Ranna pst 36 maaüksusel (katastri
tunnus 79517:043:0002). Tartu linna üldplaneeringu (2005) kohaselt on detailplaneeringuala
Emajõe äärse osa näol tegemist üldkasutatava haljasala maaga (tagades ühenduse
rohevõrgustiku elementide vahel), ülejäänud krunt on aga määratud planeeritavaks
väikeelamumaaks. Emajõe äärne osa (50 m veepiirist) on ka arheoloogiline miljööpiirkond,
mille eesmärk on kaitsta ajalooliselt väärtuslikku kultuurikihti. Varasemalt (Vana-Ihaste
üldplaneering, 1999) oli Ranna pst 36 maa-alale kavandatud mängu- ja spordiväljaku ning
pargiala maa. Tartu Linnavalitsuse seisukoha järgselt (vt lisa 2) on Vana-Ihaste ÜP kehtiv
vaid niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus linna ÜP-ga. KSH programmi (lisa 2) alusel on
planeeringu mõjuala peamine ulatus piiritletav planeeringuala ja selle lähialaga, va eeldatav
mõju veekeskkonnale. Riigipiiri ületavat keskkonnamõju ei teki, samuti pole ette näha olulist
mõju inimeste tervisele ja Natura 2000 aladele.
Planeeringuala reljeef on küllaltki lauge, langedes lääne-edelapoole jääva Emajõe suunas.
Emajõgi (136,9 km pikkune, rahuliku vooluga, veetase kõigub kuni 4 m ulatuses ning oluline
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 53
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
kalade rändetee ja koelmuala) põhjustab suurveeaegselt maa-ala osalist üleujutust. Ida-Eesti
vesikonna veemajanduskava (2010) kohaselt on Emajõe ökoloogiline seisundiklass nii
füüsikalis-keemiliste üldtingimuste kui elustiku põhjal hea. EELIS (03.01. ja 04.04.2011. a)
andmetel elutsevad Emajões II kaitsekategooriasse kuuluv tõugjas ning III
kaitsekategooriasse kuuluvad hink, vingerjas, võldas ja laiujur. A. Järveti 2006. a töö baasil
Eestis laialdase levikuga, samas on tegemist EL mõistes tähtsate liikidega, kellede tarbeks on
vaja eraldada loodusalasid (hinnatavast alast ca 70 m kaugusel lääne-edelasuunas Ropka-
Ihaste loodusala). Lisaks on Emajõgi on karpkalalaste (tõugja, latika, vimma, teivi, turva või
säina) elupaigana kaitstav veekogu. Detailplaneeringuala loodenurgas, Ranna pst ääres
paikneb kaks tiiki (ei ole keskkonnaregistri objektid), millest ühes on tuvastatud III
kaitsekategooriasse kuuluv rabakonn ja tiigikonn (lisa 4).
Planeeritud maa-ala on käesoleval hetkel enamjaolt rohtu kasvanud tühermaa, mille keskosas
ja idaservas (nt tiikide ümbruses) on kohati mõned üksikud puud ning võsa. Tegemist on
suurkõrreliste lamminiiduga (umbes 60% ulatuses), peamiselt päideroo kooslusega, milles
leidub ohtralt suurt partheina (2001. ja 2011. a inventuuride baasil). 10.04.2011. a läbi viidud
visuaalse vaatluse käigus tuvastati valge toonekure (kuulub III kaitsekategooria alla) pesa alal
(asub vanal ja kasutuseta oleval elektripostil) ning Emajõe ääres võib esineda ka rukkirääku ja
mustviirest (lisa 3). Vastavalt EELIS-e (03.01 ja 04.04.2011. a) andmetele kasvavad
detailplaneeringuala külje all, lõunas Emajõe kaldal III kaitsekategooriasse kuuluvad
ahtalehine ängelhein, emaputk ja siberi võhumõõk. Planeeringualast teisel pool Emajõge
paikneb Natura 2000 alade hulka liigitatud Ropka-Ihaste loodus- ja linnuala, mis on ühtlasi ka
projekteeritav Ropka-Ihaste looduskaitseala. Ropka-Ihaste linnuala kattub enamjaolt ka EL
tähtsusega linnuala ehk IBA (Important Bird area) alaga. Muid looduskaitselisi piiranguid või
objekte (alus: EELIS) detailplaneeringualal ega selle vahetus läheduses ei ole. Samuti ei ole
tegemist väärtusliku maastikuga.
Hinnatava maa-ala keskel ning lõuna- ja idaosas olevaid kraave ei ole kantud
Keskkonnaregistrisse ning need ei kuulu ka maaparandussüsteemide hulka, veed voolavad
Emajõkke. Lõunapiiril olevat kraavi on süvendatud ja korrastatud rohkem kui 10 a tagasi.
Muldadest levivad peamiselt väga õhukesed ja õhukesed lammi- ja madalsoomullad, mis
viitavad liigniiskusele ja otseselt üleujutusohule. Ehitusgeoloogilise uuringu (OÜ Alus-
geoloogia, 2002) põhjal on ehitusgeoloogilised tingimused kinnistul rahuldavad. 2007. aastal
teostas tollane krundi omanik maaüksuse osalise täitmise (ca 1,95 ha ulatuses. Lisaks on
Ranna pst lähistele ja arendatavale krundile toodud ka täiendavat pinnasetäidet, mida siiski ei
ole veel maa-alale ära planeeritud. Maa-ameti kaardirakenduse (2010) kohaselt on põhjavesi
detailplaneeringualal ja selle läheduses suhteliselt kaitstud ning esialgse radooniriski levilate
kaardi (1:200 000) alusel on tegemist normaalse radooniriski alaga (OÜ EGK, 2004).
Piirkonna meteoroloogilisi tingimusi on iseloomustatud KSH aruande ptk 2.2 lõpus.
Ihaste paikneb Tartu kaguosas, Emajõe vasakul kaldal, piirnedes lõunast Luunja ja läänest
Ülenurme valdadega. Ihaste linnaosa on oma olemuselt väikeelamupiirkond, pindala 425 ha
ning üle poole sellest hõlmavad haljasalad. Olemas on elamualade kasutamiseks vajalikud
kommunikatsioonivõrgud ja -rajatised (nt elekter, veevarustus jms) ning toimib korraldatud
jäätmevedu. Elanike teenindamine on senini ja suures osas olnud seotud Tartu
linnakeskusega. Hiljuti valmis kergliiklustee Annelinna ja Vana-Ihaste vahel ning see kulgeb
pikki Lammi teed. Linnaliinibussid liiguvad mööda Lammi teed ja läbi Uus-Ihaste
(detailplaneeringualale lähim bussipeatus asub ca 420 m kaugusel).
Lähimad elamumaa sihtotstarbega ja hoonestatud kinnistud asuvad detailplaneeringuala
vahetus naabruses põhjas ja idas. Ranna pst 36 krundist lõunasse jääb üldmaa sihtotstarbega
maa (Jõekalda, katastritunnus 43201:003:0089), millel asub põllumassiiv (PRIA, 2011).
54 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Juurdepääs alale või sealt ära e ka siis Ranna pst on tagatud nt Raeremmelga tn, Rannakajaka
tn ning Talutare ja Supelranna tn kaudu (30 km ja paremkäe ristmike ala).
Ranna pst 36 krundist loodesse jääb reformimata riigimaa, kuhu on Tartu Linnavolikogu
13.02.2003. a määrusega nr 21 kehtestatud Emajõe kalda- ja sildumisrajatiste
teemaplaneeringu alusel 2009. a OÜ IBUN poolt koostatud Vana-Ihaste paadisadama
detailplaneering. Nimetatud planeering näeb alale ette sadamahoone koos paadihoiustamise
võimalusega, parkla, slipi ja maksimaalselt 55 kohaga ujuva paadisilla. Toodud objektid
rajatakse Ranna pst 36 krundist minimaalselt 180 m kaugusele.
8.3. Mõjude hindamise kokkuvõte ja olulisemad leevendavad
meetmed
KSH käigus hinnati heakskiidetud programmi alusel ja meetodite põhjal (lisa 2) järgmiseid
alternatiive:
• Alternatiiv I – alale ehitusõiguse andmine (detailplaneering). Ranna pst 36
maaüksusele rajatakse 12 väikeelamukrunti ja paadikanal koos ala teenindamiseks
vajalike tehnovõrkude ning juurdepääsudega. Samuti toimub enamiku maa-ala
täitmine, et tagatud oleks ehitiste rajamise võimalikkus ja hilisem kasutatavus ning
vajalik on ka jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine. Emajõe äärne
üldkasutatav maa korrastatakse, vajadusel eemaldatakse võsa ning korrastatakse
kraavid (vt ptk 3.1).
• Null-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine. Maa-ala aktiivsesse kasutusse
ei võeta ning lähitulevikus jätkub senine olukord (ptk 2.3). Kuna vastavalt kehtivale
Tartu linna üldplaneeringule (2005) on ala perspektiivne väikeelamumaa, võib
eeldada, et kaugemas tulevikus võetakse ala siiski aktiivsesse kasutusse, rajades sinna
väikeelamud (variant I, vt ptk 3.2). Kui tulevikus ehituskeeluvööndi vähendamist ei
teostata ehk selleks nõusolekut ei anta (Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja sätestatud
korras), siis jääb, vaatamata kehtivale üldplaneeringule, maa-alal kestma senine
olukord (variant II, vt ptk 3.2).
KSH aruande koostamise käigus ilmnenud vajadustel kaaluti (ptk 4) täiendavaid
objektipõhiseid asukohavariante ja/või ehitiste või rajatiste rajamise võimalikkust (sh
objektide mõõtmed). Koostöös erinevate osapooltega hinnati leitud lõplikke lahendusi, andes
samal ajal ülevaate ka varasematest hoonete ja rajatiste asukoha vms versioonidest. Reaalsete
lisaalternatiivide kajastusvajadust (parema mõistetavuse tagamiseks) ei ilmnenud. Kasutatud
informatsioon oli KSH ekspertgrupi seisukoha järgselt piisav, et tagada KSH aruande
järelduste adekvaatsus ehk eristatav on mõju ja oluline mõju.
Alternatiivide hindamisest ja võrdlemisest (ptk 5) lähtuvalt teeb KSH aruande koostaja
ettepaneku rakendada alternatiivi I. KSH aruandes kirjeldatud leevendavad meetmed (ptk
4) on reaalsed, rakendatavad ning ei kujuta olulist majanduslikku vms ressursikulu ei
arendajale ega ka erinevatele ametiasutustele. Siinkohal tuleb rõhutada, et leevendavate
meetmete seadmisel ja hinnangute andmisel on lähtutud juba ka tegevuslubade tasandist.
Alternatiiv I kohaseid seiretingimuste soovitusi on kirjeldatud ptk 6.
Alljärgnevalt on toodud esile olulisemad KSH käigus tehtud järeldused ja vajalikud
leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks ning
positiivsete mõjude suurendamiseks (arvestades ka kumuleeruvate mõjudega). KSH aruande
kokkuvõttes esitatud leevendavad meetmed on eraldatud muust tekstist allajoonitult
(tavakirjas).
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 55
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Elustik ja ökosüsteemid - lamminiit (ptk 4.1.1) – ptk kirjeldatu alusel (alternatiiv I) säiliks
senisest lamminiidust Emajõe äärne ala ehk kokku kuni ca 1,1 ha. Kuigi üle poole
olemasolevast lamminiidust hävineks, siis paikkonnas asuvat Natura ala ja selle elupaigatüüpe
(enamus „lamminiit“) arvestades ei kaasne nimetatud asjaoluga olulist negatiivset mõju.
Samuti on tagatud jõe ja perspektiivse kanali vahelise kalda-ala püsivus. Pika-ajalisi mõjusid
on võimalik teataval määral leevendada, lähtudes just ka allesjäävast ja Emajõe äärsest alast.
Leevendavad meetmed:
• Säiliv niiduala korrastada, sh võsa eemaldus.
• Vähemalt kord aastas teostada säiliva niiduala niitmine ja ala puhastamine.
• Säilival niidualal planeeritud käiguteede kasutamine ja selle tagamine nt
vastavasisuliste infotahvlitega, arvestades (radade jätkumisel lõuna-kagusuunal ja
ühenduse loomisel) ka Jõekalda (43201:003:0089) kinnistule jäävat liigirikast aruniitu.
Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud pinnasteedega.
• Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede materjal valida ja teostus
kavandada selliselt, et rajad säiliksid ja puuduks ka reostusoht.
Null-alternatiiv variant I puhul erinevusi alternatiivide vahel ei ole ning rakendada tuleb samu
leevendusmeetmeid, mida on kirjeldatud ka alternatiiv I juures. Null-alternatiiv variant II
korral pika-ajalised mõjud puuduksid või oleksid kuni nõrgalt positiivsed, kui rakendatakse
leevendusmeetmeid. Leevendavad meetmed (variant II):
• Niiduala korrastada, sh võsa eemaldus.
• Vähemalt kord aastas teostada niiduala niitmine ja ala puhastamine.
• Niidualale planeerida käiguteed ja nende kasutamine tagada nt vastavasisuliste
infotahvlitega, arvestades (radade jätkumisel lõuna-kagusuunal ja ühenduse loomisel)
ka Jõekalda (43201:003:0089) kinnistule jäävat liigirikast aruniitu. Võimalusel
arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud pinnasteedega.
• Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede materjal valida ja teostus
kavandada selliselt, et rajad säiliksid ja puuduks ka reostusoht.
• Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe
muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks.
Elustik ja ökosüsteemid – valge toonekurg (ptk 4.1.2) – ptk kirjeldatu põhjal (alternatiiv I)
valgele toonekurele olulist negatiivset mõju ei avaldata. Nii lühi- kui ka pikaajalisi
mitteolulisi mõjusid on võimalik leevendada. Leevendavad meetmed:
• Muuta detailplaneeringulahendust e eelistada varianti, kus valge toonekure pesapaik
säilib ning see jääks võimalikest hoonestusaladest kaugemale kui 2 m. Kaaluda võib,
pesitsusperioodi (aprilli kuu keskpaik kuni septembri algus) välisel ajal, endisaegse
elektriposti asendamist tänapäevase tehisaluse ja postiga, mille kõrgus on vähemalt
sama, mis senisel postil.
• Pinnasetäitmistöid vahetult olemasoleva valge toonekure pesa all (ca 1 m ulatuses)
mitte teostada pesitsusperioodil ehk aprilli kuu keskpaigast kuni septembri alguseni.
• Valge toonekure pesapaiga naabruses olevad ja lähimad hooned (ca 10 m raadiuses)
kavandada nt hilisemas hoonestuskavas madalamad kui pesa. Lisameetmena on
soovitav planeerida täiendav pesapost koos tehisalusega nt Emajõe kalda äärde jäävale
haljasalale.
56 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Null-alternatiiv variant I puhul mõjud samad alternatiiv I. Null-alternatiiv variant II korral
mõjud puuduvad või oleksid väheselt positiivsed. Leevendavad meetmed (viimane variant II
puhul):
• Valge toonekure pesapaik säilitada ja nii, et see jääks võimalikest hoonestusaladest
kaugemale kui 2 m. Kaaluda võib, pesitsusperioodi (aprilli kuu keskpaik kuni
septembri algus) välisel ajal, endisaegse elektriposti asendamist tänapäevase tehisaluse
ja postiga, mille kõrgus on vähemalt sama, mis senisel postil.
• Pinnasetäitmistöid vahetult olemasoleva valge toonekure pesa all (ca 1 m ulatuses)
mitte teostada pesitsusperioodil ehk aprilli kuu keskpaigast kuni septembri alguseni.
• Valge toonekure pesapaiga naabruses olevad ja lähimad hooned (ca 10 m raadiuses)
kavandada nt hilisemates projektides madalamad kui pesa. Lisameetmena on soovitav
planeerida täiendav pesapost koos tehisalusega nt Emajõe kalda äärde jäävale
haljasalale.
• Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe
muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks.
Elustik ja ökosüsteemid – rohevõrgustik, sh ümbruskond (ptk 4.1.3) – ptk kirjeldatu
alusel (alternatiiv I) rohevõrgustiku toimimisele ja ümbruskonnale olulist negatiivset mõju ei
avaldata. Nii lühi- kui ka pikaajalisi häiringuid (lähtuvalt peamiselt lindudega seonduvast) on
võimalik leevendada. Leevendavad meetmed:
• Linnustiku (nt rukkirääk ja mustviires) väheste häiringute ärahoidmiseks või
minimeerimiseks on soovitatav paadikanaliga seonduvaid pinnasetöid teostada suve
teisel poolel e alates augusti kuust.
• Perspektiivse paadisadama ja elamumaade vahelist ala mitte tarastada.
• Soovitav on mitte katta kogu perspektiivsete elamukruntide vaba pinda muruga, vaid
rajada erinevaid haljasalasid.
• Planeeritud käiguteede kasutamine ja selle tagamine nt vastavasisuliste infotahvlitega,
arvestades (radade jätkumisel lõuna-kagusuunal ja ühenduse loomisel) ka Jõekalda
(43201:003:0089) kinnistule ja Emajõe kaldale jäävaid III kaitsekategooriasse
kuuluvaid taimi. Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud
pinnasteedega.
Null-alternatiiv variant I puhul on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud sarnased alternatiiv I
puhul avalduvatega. Null-alternatiiv variant II korral mõjud puuduvad. Leevendavad
meetmed (variant I):
• Soovitav on mitte katta kogu perspektiivsete elamukruntide vaba pinda muruga, vaid
rajada erinevaid haljasalasid.
• Planeerida käiguteed ja nende kasutamine tagada nt vastavasisuliste infotahvlitega,
arvestades (radade jätkumisel lõuna-kagusuunal ja ühenduse loomisel) ka Jõekalda
(43201:003:0089) kinnistule ja Emajõe kaldale jäävaid III kaitsekategooriasse
kuuluvaid taimi. Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud
pinnasteedega.
Põhja-, pinnavesi ja veekeskkonna elustik - maa-ala täitmine (ptk 4.2.1) - ptk kirjeldatu
põhjal (alternatiiv I) maa-ala täitmise ja selle hilisema kasutamisega veekeskkonnale (sh
elustik) olulist negatiivset mõju ei avaldata. Nii lühi- kui ka pikaajalisi mitteolulisi mõjusid on
võimalik leevendada. Leevendavad meetmed:
• Ehitiste nn nulltasand (nt esimese korruse põrand) peab olema vähemalt
absoluutkõrgusel 34,0 m.
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 57
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
• Enne ehitiste ja rajatiste teostamist läbi viia maa-ala kontrollmõõdistus, lähtudes OÜ
Alus-geoloogia 2002. a töös (ptk 2.2) toodust e turbapinnase tihenemise tõttu tuleb
vajadusel ette näha teatavat lisatäitmist.
• Vertikaalplaneeringu teostamisel arvestada sadevee ärajuhitavusega (olemasolevatesse
või kavandatavatesse kraavidesse), andes üldkalde praeguse maa-ala väliskülgedele ja
vältides sulglohke.
• Maa-ala täitmistöid teostada Emajõe veeseisu korral ≤ 30,4 m, suureneva veetaseme ja
jõe vooluhulga puhul tõkestada töötsoon poonidega, mida regulaarselt hooldatakse.
• Kraavide ja Emajõe poolne kallas kindlustada nt maakivide, betooni, jämeda
killustikku, veeriste, kiviblokkide ja kivimadratsitega (sh traatümbrisega) vms
materjaliga, vastavalt kehtivatele nõuetele (lahendada eraldi projektiga).
• Esmase erosiooniohu (sademeveed) minimeerimiseks võib kasutada nt hüdrokülvi
(http://www.roadservice.ee/index.php?menuID=389, 2011) vms meetodit, mis tagab
pinnase suurema erosioonikindluse.
Null-alternatiiv variant I puhul on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud sarnased alternatiiv I
puhul avalduvatega (rakendada sarnaseid leevendusmeetmeid). Null-alternatiiv variant II
korral mõjud puuduvad.
Põhja-, pinnavesi ja veekeskkonna elustik – paadikanal, rajamine (ptk 4.2.2) - on hetkel
teadaolevalt reaalne vaid alternatiiv I rakendamise korral, mistõttu antakse siinkohal ülevaade
vaid selle alternatiiviga seonduvast. Veekeskkonnale (sh elustik) olulist negatiivset mõju ei
avaldata. Siinkohal on arvestatud nii mahtude, jõevee kvaliteedinormide (ptk 2.1) kui ka
võimalikke kumuleeruvaid mõjusid (sh ptk 2.3) põhjustavate tegevustega (sh A. Järvet 2006
ja 2007 ning OÜ IBUN, 2009). Lühiajalisi mitteolulisi mõjusid on võimalik leevendada.
Leevendavad meetmed:
• Eelistada tuleb lahendust, kus paadikanalit õgvendatakse kaitsealuste liikide (raba- ja
tiigikonn) elupaigas ning ühendatakse põhjasuunda jääva olemasoleva tiigiga, kust
luuakse ühendus jõega (joonis 4.1, vasakul). Paadikanali rajamisel mitte häirida e
tööde tsooni mitte hõlmata joonisel 4.1 (vasakul) osundatud kaitsealuste liikide
elupaika.
• Detailplaneeringusse anda teave, et paadikanali eesmärgipäraseks kasutamiseks on
vajalik süvendada ka Emajõge (joonis 4.1, paremal) ning taotleda vee erikasutusluba.
• Loodavas paadikanalis tööde ajal pinnaseveetaset võimalusel mitte alandada.
Vähemalt Emajõega otseselt seonduva töö puhul eelistada sette väljapumpamist, kuid
kasutada saab ka ekskavaatorit. Veetaseme alandamisel kasutada tööde tsoonis
veetõkketamme (nt http://www.hydroseal.ee/, 2011) või nt liivakotte. Väljapumbatav
ja/või pinnasest väljanõrguv vesi on soovitav juhtida esmalt ja kuni on võimalik Ranna
pst 36 krundi lõunaosas olevasse kraavi. Detaillahendused (sh kasutatava tehnika
parameetrid) anda järgnevate etappide (nt vastav projekt) käigus.
• Tööde läbiviimisel arvestada, et veeküllastunud liivpinnased on nö tundlikud
struktuuri rikkumise suhtes, töid teostada hoolikalt, kaevikute (> 0,5 m) nõlvad
vajavad kindlustamist, projekteerimis- ja ehitustööde faasis jälgida pinnaste vee
aluseid ligikaudseid varikaldenurki ning filtratsioonimooduleid. Perspektiivse
sildumiskoha osa kindlustada nt maakivide, betooni, jämeda killustikku, veeriste,
kiviblokkide ja kivimadratsitega (sh traatümbrisega) vms materjaliga, vastavalt
kehtivatele nõuetele (lahendada eraldi projektiga).
• Kuivõrd tegemist on süvendustöödega, mis toimuvad Emajõe vahetus kaldatsoonis ja
vähesel määral ka jões, siis neid läbi viia jõevee tasemete puhul, mis on ≤ 30,00 m.
Suureneva veetaseme ja jõe vooluhulga puhul tõkestada töötsoon poonidega, mida
regulaarselt hooldatakse.
58 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
• Kaevetööde järjestust kavandada nt vastava tööprojektiga nii, et ühendused Emajõega
loodaks võimalikult hilises faasis ning väljatud materjal tõstetakse (juhitakse) loodava
kanali idakaldale nõrguma. Soovitav on süvendustöid läbi viia jões elutsevate ning
kaitsealuste liikide kudeperioodi (aprill kuni juuni kuu lõpp) välisel ajal.
• Tagada kasutatava tehnika valve ka töövälisel perioodil ning varuda reostustõrje
vahendid. Seadmete hooldus, plaanilised kui ka avariiremondid ja tehnilised
ülevaatused teostada selleks ettenähtud alal ning järgida Veeseaduses kehtestatud
nõudeid. Jäätmed sorteerida, nõuete kohaselt koguda ja vastavalt materjalile kas
taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.
• Lähtuda ka Keskkonnavastutuse seaduses (RT I 2007, 62, 396) ja nt määruses
Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika
ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm toodust.
Põhja-, pinnavesi ja veekeskkonna elustik – paadikanal, kasutamine (ptk 4.2.3) - on
hetkel teadaolevalt reaalne vaid alternatiiv I rakendamise korral. Veekeskkonnale (sh elustik)
olulist negatiivset mõju ei avaldata. Siinkohal on arvestatud ka võimalikke kumuleeruvaid
mõjusid (sh ptk 2.3) põhjustavate tegevustega (sh A. Järvet 2006 ja 2007 ning OÜ IBUN,
2009). Nii lühi- kui ka pikaajalisi mitteolulisi mõjusid on võimalik leevendada. Leevendavad
meetmed:
• KSH aruande koostaja teeb ettepaneku muuta detailplaneeringut ning sätestada
taotletavaks akvatooriumiks vähemalt planeeritud kanal ja kanali lõunaotsas olev ja
laiendatav kraavi osa ning võimalusel ka süvendatav Emajõe lõik (ptk 4.2.2). Sadama
akvatooriumi maa-ala võiks ulatuda kuni planeeritud ja üldkasutatava liikumisteeni.
• Eelistada betoonujukitega paadisilda, mida ei ole vaja talveks veest välja tõsta.
• Tagada reostustõrjevahendite kasutamisalane väljaõpe ja kättesaadavus.
• Jäätmed sorteerida, nõuete kohaselt koguda ja vastavalt materjalile kas taaskasutada
või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.
• Sadama veeala akvatooriumi puhastamisel järgida ka käesolevas töös väljatoodud
tingimusi ja soovitusi (ptk 4.2.2 ja 4.3.4). Korduvpuhastustööde planeerimisel on
soovitatav arvestada ka võimaliku Vana-Ihaste paadisadama (vt ptk 2.3) ja selle
akvatooriumi hooldamistöödega, st teostada töid paralleelselt või peale neid
• Enne veeala akvatooriumi puhastustööde planeerimist on soovitav teostada täiendav
päring vee erikasutusloa vajalikkuse kohta Keskkonnaametisse, kontrollimaks vastaval
ajahetkel kehtivat õiguskorda, et tagada nõuete pärane tegutsemine.
• Sadama akvatooriumi veeala puhastamistöödel lähtuda ka Keskkonnavastutuse
seaduses (RT I 2007, 62, 396) ja nt määrus Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise
määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise
akti vorm toodust.
• Avalikku veekogusse ehitise kavandamisel kooskõlastada see enne vähemalt Tehnilise
Järelvalve Ametiga.
Põhja-, pinnavesi ja veekeskkonna elustik – ehituskeeluvööndi vähendamine (ptk 4.2.4)
– on võimalik kaaluda Ranna pst 36 ehituskeeluvööndi vähendamist (alternatiiv I) e olulisi
lühi- ja pikaajalisi negatiivseid mõjusid ei saa eeldada. Ptk 3.1 alusel ei alustata maa-ala
täitmist lisas 5 sätestatud kohast, vaid kavandatava paadikanali idapoolsemalt kaldalt,
arvestades ka Ranna puiesteed. Seega tuleb täpsustada detailplaneeringuga seonduvat (lisa 5)
järgnevalt (üldised meetmed):
• Ranna pst 36 krundi lõunapiirilt kuni Ranna puiesteeni näidata taotlevaks
ehituskeeluvööndiks 20 m, alates täidetava ala piirist, kust algaks ka kalda
piiranguvöönd (100 m).
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 59
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
• Ranna pst põhjasuunda jäävale alale näidata olemasolevat ehituskeeluvööndit,
lähtudes ka korduva üleujutusega ala (ptk 2.1 ja 2.3) piiridest, mis põhimõtteliselt
kattub ka nt paadikanaliga ühendatava tiigi (ptk 4.2.2) piiridega. Kalda piiranguvööndi
ulatus (100 m) järgiks samuti nimetatud tingimusi.
• Lõunapoolsest kõrgveepiirist, mis algab Ranna pst 36 kinnistu lõunapiiril oleva kraavi
lõunakaldalt (Emajõe äärest kuni Ranna pst 36 idaküljel oleva kraavini), näidata
taotlevaks ehituskeeluvööndiks 20 m. Samast kohast algaks ka kalda piiranguvöönd
(100 m).
• Ida-kagupoolsest kõrgveepiirist, mis algab Ranna pst 36 kinnistu idapiiril oleva kraavi
kagukaldalt (kraavi suubumiskohast lõunaküljel olevasse kraavi kuni Supelranna tn 11
kinnistu lääne osa põhjanurgani), näidata taotlevaks ehituskeeluvööndiks 15 m
(lähimate hoonestusalade piire vähesel määral korrigeerida). Samast kohast algaks ka
kalda piiranguvöönd (100 m).
Null-alternatiiv variant I puhul on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud samad alternatiiv I puhul
avalduvatega. Null-alternatiiv variant II korral samuti mõjud puuduvad. Üldmeede (variant
II):
• Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe
muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks.
Sotsiaal-majanduslik olukord – maakasutus (ptk 4.3.1) - ptk kirjeldatu alusel (alternatiiv I)
maakasutuslikele parameetritele (sh naabrus) olulist ja pikaajalist negatiivset mõju ei
avaldata. Pigem on mõju positiivne, mille nn kaalu saab leevendavate meetmetega isegi
suurendada. Lühiajalist negatiivset mõju põhjustavad eelkõige pinnasetöödega seotud
tegevused, kuid ka nende tegevustega seonduvat saab leevendada. Kumuleeruvat ja
negatiivset mõju põhjustada võivaid tegevusi ei tuvastatud. Leevendavad meetmed:
• Täitmistööde läbiviimisel arvestada olemasolevate trasside ja nende edasise
kasutatavusega (vajadusel teostada ümberpaigutamine vms vajalik tegevus). Enne
ehitiste ja rajatiste teostamist läbi viia maa-ala kontrollmõõdistus, lähtudes OÜ Alus-
geoloogia 2002. a töös (ptk 2.2) toodust e turbapinnase tihenemise tõttu tuleb
vajadusel ette näha teatavat lisatäitmist.
• Hoonete ja rajatiste vundamentide lahenduste väljatöötamisel arvestada teostatud
ehitusgeoloogilisi uuringuid ja kasutatud täitematerjali omadusi. Täpne vundamendi
valik antakse nt vastavas projektis ja juba järgnevates etappides.
• Lisa 5 ja ptk 4.2.3 baasil teeb KSH aruande koostaja ettepaneku luua paadikanalile
eraldi krunt, et oleks tagatud selgepiirilisem maakasutus ja haldus. Sätestada
taotletavaks akvatooriumiks vähemalt planeeritud kanal ja kanali lõunaotsas olev ja
laiendatav kraavi osa ning võimalusel ka süvendatav Emajõe lõik (ptk 4.2.2). Sadama
akvatooriumi maa-ala võiks ulatuda kuni planeeritud ja üldkasutatava liikumisteeni.
Samuti võib kaaluda üldmaa funktsiooni täpsustamist (nt haljasala ja pargi maa) ning
jagamist kuni kaheks krundiks, et tekiksid konkreetsemad piirid, lähtudes ka
paadikanali asupaigast.
• Võimalike häiringute mitte esile kutsumiseks on soovitatav planeerida peamist
pinnasetöödega seonduvat tööaega (sh transport, vt ka ptk 4.3.5) perioodile 7:00-19:00
ning võimalusel mitte alustada mürarikkama tööga (nt pinnase planeerimist) enne
kaheksat. Muudel perioodidel (sh puhkepäevad) lubada pinnasetäitmistegevusi vaid
erandjuhtudel (nt avarii, ohutuse tagamine vms põhjus).
Null-alternatiiv variant I puhul on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud sarnased alternatiiv I
puhul avalduvatega. Null-alternatiiv variant II korral pikaajalised mõjud on väheselt
negatiivsed, kui rakendatakse leevendusmeedet. Leevendav meede (variant II):
60 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
• Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe
muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks.
Sotsiaal-majanduslik olukord – maastikuilme (ptk 4.3.2) - ptk kirjeldatu põhjal (alternatiiv
I) maastikuilmelistele parameetritele (sh naabrus) olulist ja pikaajalist negatiivset mõju ei
avaldata. Pigem on mõju positiivne, mille nn kaalu saab leevendavate meetmetega isegi
suurendada. Lühiajalist negatiivset mõju põhjustavad eelkõige pinnasetöödega seotud
tegevused, kuid ka nende tegevustega seonduvat saab leevendada. Kumuleeruvat ja
negatiivset mõju põhjustada võivaid tegevusi ei tuvastatud. Leevendavad meetmed:
• Kommunikatsiooni ja tehnovõrkude kavandamisel eelistada maa-aluseid lahendusi,
lähtudes teemaa alade paiknemisest.
• Täisehitusprotsendi (20) asemel määrata detailplaneeringuga lubatavad
pindalavahemikud, nt 150-400 m2.
• Elamukruntidele võib lubada kuni kahte abihoonet. Põhihoone üks külg peaks
paiknema kohustuslikul ehitusjoonel ja ehitistele võib lisada nt varimüüre, terasse jms.
Detailnõuded sätestada edasistes etappides, nt hoonestuskavas.
• Elamute maa-alade e kruntide tarastamisel võib kasutada kuni 1,4 m kõrgust ja
soovitatavalt traataedasid.
• Säiliv niiduala korrastada, sh võsa eemaldus. Vähemalt kord aastas teostada niitmine
ja ala puhastamine.
• Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede materjal valida ja teostus
kavandada selliselt, et rajad säiliksid ja puuduks ka reostusoht.
• Ehitusperioodil ja kasutusperioodil tagada väike-elamualade ja paadikanali juures
heakord, lähtudes ka kohaliku omavalitsuse heakorranõuetest.
Null-alternatiiv variant I puhul on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud samad alternatiiv I puhul
avalduvatega. Null-alternatiiv variant II korral pikaajalised mõjud puuduvad või oleksid
väheselt positiivsed. Leevendavad meetmed (viimane vaid variant II):
• Niiduala korrastada, sh võsa eemaldus. Vähemalt kord aastas teostada niitmist ja ala
puhastamist.
• Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede materjal valida ja teostus
kavandada selliselt, et rajad säiliksid ja puuduks ka reostusoht.
• Maa-ala põhja-piirile (Ranna pst äärde, joonis 2.7) toodud täitepinnas ära vedada.
Tagada üldine heakord, lähtudes ka kohaliku omavalitsuse heakorranõuetest.
Sotsiaal-majanduslik olukord – sademevesi, sh liigvesi (ptk 4.3.3) - ptk kirjeldatu alusel
(alternatiiv I) paikkonna veerežiimile (sh naabrus- ja ümbruskond) või muule asjakohasele
olulist ja pikaajalist negatiivset mõju ei avaldata. Pigem on mõju positiivne, mille nn kaalu
saab leevendavate meetmetega isegi suurendada. Lühiajalist negatiivset mõju põhjustavad
eelkõige pinnasetöödega seotud tegevused, kuid ka nende tegevustega seonduvat saab
leevendada. Kumuleeruvat ja negatiivset mõju põhjustada võivaid tegevusi ei tuvastatud.
Leevendavad meetmed:
• Planeeringuala põhjaosasse ja Ranna pst äärde näha ette piisava sügavusega kraavide
võrgustik, millede veed on juhitud joonisel 4.1 näidatud tiiki. Liigveeaegse
üleujutusohu minimeerimiseks planeerida Ranna pst aluse truubi juurde regulaator.
Regulaatori rajamisel arvestada, et paikkonnas asuvad ka allikad (ptk 2.1).
• Planeeritavate kraavide ja olemasolevate kraavide kallastele jätta piisav maa-ala
hooldustööde läbiviimiseks.
• Olemasolevad ja säilitatavad kraavid puhastada settest ja liigsest taimestikust,
detailparameetrid määrata planeeringule järgnevates projektides jms asjakohastes
dokumentides. Kraavide võrgu rajamis- ja rekonstrueerimistööd kavandata
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 61
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
pinnasetäitetöödega samasse perioodi või vahetult sellele järgnevasse aega ning mitte
häirida naabermaaüksuste pikaajalist kasutatavust.
• Arheoloogilisse kaitsevööndisse (50 m Emajõe kaldast) jäävate tööde puhul peab
olema tagatud arheoloogiline järelevalve (va juba olemasolevate kraavide puhastamise
puhul). Ajaloolise väärtusega leiukohal mitte säilitatav leid konserveerida ning
leiukoht markeerida.
Null-alternatiiv variant I ja variant II puhul on tõenäoline, et lähitulevikus maa-ala aktiivsesse
kasutusse ei võeta ja ka sademevee ärajuhtimise probleeme ei lahendata. Lühiajaline mõju
võib olla seega negatiivsem kui alternatiiv I puhul. Variant I pikaajalised mõjud on sarnased
alternatiiv I puhul avalduvatega. Variant II korral mõjud puuduvad või oleksid väheselt
positiivsed, kuivõrd sademevete ärajuhtimise süsteemi parendamine on Tartu linna ÜVK
(2006) alusel siiski plaanis. Leevendavad meetmed (variant I ja II):
• Ranna pst äärde näha ette piisava sügavusega kraavide võrgustik, millede veed on
juhitud Emajõkke. Liigveeaegse üleujutusohu minimeerimiseks planeerida Ranna pst
aluse truubi juurde regulaator. Regulaatori rajamisel arvestada, et paikkonnas asuvad
ka allikad (ptk 2.1).
• Olemasolevad kraavid puhastada settest ja liigsest taimestikust, detailparameetrid
määrata vastavates tööprojektides jms asjakohastes dokumentides. Kraavide võrgu
rajamis- ja rekonstrueerimistööd kavandata pinnasetäitetöödega samasse perioodi või
vahetult sellele järgnevasse aega ning mitte häirida naabermaaüksuste pikaajalist
kasutatavust.
• Arheoloogilisse kaitsevööndisse (50 m Emajõe kaldast) jäävate tööde puhul peab
olema tagatud arheoloogiline järelevalve (va juba olemasolevate kraavide puhastamise
puhul). Ajaloolise väärtusega leiukohal mitte säilitatav leid konserveerida ning
leiukoht markeerida.
Sotsiaal-majanduslik olukord – jäätmed ja ressursikasutus (ptk 4.3.4) - ptk kirjeldatu
põhjal (alternatiiv I) paikkonnale või muule asjakohasele olulist ja pikaajalist negatiivset mõju
ei avaldata. Pigem on mõju neutraalne, mille nn kaalu saab leevendavate meetmetega isegi
suurendada. Lühiajalist negatiivset mõju põhjustavad eelkõige pinnasetöödega seotud
tegevused, kuid ka nende tegevustega seonduvat saab leevendada. Kumuleeruvat ja oluliselt
negatiivset mõju põhjustada võivaid tegevusi ei tuvastatud. Leevendavad meetmed:
• Pinnas, mida ei saa kasutada tagasitäiteks (sh orgaanikarikast, kaldatsoonis), tuleb
transportida Turu tänava inertsete jäätmete ladestuspaika või kasutada muus kohas (nt
kompostida selleks ette nähtud kohas).
• Võimalusel kasutada Ranna pst maa-ala täitmisel ka Vana-Ihaste paadisadama (ptk
2.3) rajamisel eemaldatud pinnast.
• Hilisemate kraavide jms puhastamisel tekkiva materjaliga toimida sarnaselt e
transportida selleks määratud ladestuspaikadesse, eelnevalt kaaluda vajalike
analüüside teostamist.
• Üldehituse käigus tekib jäätmeid, mida käidelda nõuetele vastavalt, st vältida eri
jäätmeliikide segunemist, võimalusel jäätmeid taaskasutades. Jäätmed üle anda
vastavat õigust omavale ettevõttele.
• Emajõe kalda äärse üldmaa puhul tagada hooldatus ja soovitatav on paigaldada
prügikastid vähemalt Ranna pst äärest algavate pinnasteede juurde.
• Ala kasutamisel tekkivad jäätmed, mida ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga
tuleb üle anda vastavat õigust omavale ettevõttele ja kehtiva korra kohaselt.
62 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Null-alternatiiv variant I puhul on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud samad alternatiiv I puhul
avalduvatega. Null-alternatiiv variant II korral pikaajalised mõjud puuduvad, kui kasutatakse
leevendusmeetmeid. Leevendavad meetmed (viimane vaid variant II):
• Emajõe kalda äärse üldmaa puhul tagada hooldatus ja on soovitatav paigaldada
prügikastid vähemalt Ranna pst äärest algavate pinnasteede juurde.
• Maa-ala põhja-piirile (Ranna pst äärde, joonis 2.7) toodud täitepinnas ära vedada.
Tagada üldine heakord, lähtudes ka kohaliku omavalitsuse heakorranõuetest.
Sotsiaal-majanduslik olukord – liikluskorraldus, sh ohutus (ptk 4.3.5) - ptk kirjeldatu
alusel (alternatiiv I) olulist ja pikaajalist negatiivset mõju liikluskorraldusega ei avaldata.
Pigem on pikaajaline mõju positiivne, kui rakendatakse leevendavaid meetmeid. Lühiajalist
negatiivset mõju põhjustavad eelkõige pinnasetöödega seotud tegevused, kuid ka nende
tegevustega seonduvat saab leevendada. Kumuleeruvat ja olulist negatiivset mõju põhjustada
võivaid tegevusi ei tuvastatud, arvestades siinkohal ka võimaliku Vana-Ihaste paadisadamaga
(sh kasutusaegne). Leevendavad meetmed:
• Sarnaselt ptk 4.3.1 ei saa pinnasetäitega seonduvaid töid (sh transport) teostada öisel
ajal ning KSH aruande koostaja seaks ajalise piirangu perioodi 7:00-19:00, soovitavalt
alustada alates 8:00.
• Soovitav on koormaga veokite alale suunamine enamjaolt asfaltkattega teid pidi.
Mustkatte alla viimata teede puhul tagada vähemalt nende varasem seisund ja
vajadusel kuival perioodil kastmine, juhul kui seda ei tehta juba kokkulepitud
teehoiutööde raames.
• Elamualade optimaalsemaks kasutamiseks näha ette ka Emajõeni viiva tee
laiendamine 6 meetrini, luua ümberkeeramisvõimalust pakkuv ala ning arvata seegi
teelõik avalikult kasutatavate hulka.
• Säilival niidualal planeeritud käiguteede puhul võtta arvesse ka Jõekalda
(43201:003:0089) kinnistule jäävat liigirikast aruniitu ja III kaitsekategooria taimede
kasvukohti. Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud
pinnasteedega.
• Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede ja sillete materjal valida ning
teostus kavandada selliselt, et rajatised säiliksid ja puuduks ka reostusoht.
Null-alternatiiv variant I puhul on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud samad alternatiiv I puhul
avalduvatega. Variant II korral mõjud puuduvad või oleksid väheselt positiivsed.
Leevendavad meetmed (variant II):
• Tagada Ranna pst rekonstrueerimine ja Supelranna tn ühendamine.
• Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe
muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks.
• Niidualale planeerida käiguteed võttes arvesse ka Jõekalda (43201:003:0089)
kinnistule jäävat liigirikast aruniitu ja III kaitsekategooria taimede kasvukohti.
Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud pinnasteedega.
• Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede ja sillete materjal valida ning
teostus kavandada selliselt, et rajatised säiliksid ja puuduks ka reostusoht.
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 63
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Kasutatud materjalid
Olulisemad kasutatud kirjandusallikad:
• AS Regio kaardiserver (http://www.regio.ee), 2010/2011
• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus),
03.012011 ja 04.04.2011
• Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (http://www.emhi.ee), 2010
• Eesti selgroogsed (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/kaindex.htm). Tartu Ülikool, 2010
• Emajõe atlas Praagast Tartuni. Veeteede Amet, 2004
• Emajõe Jõeriik
(http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0008/emajogi.html). Ajakiri
„Eesti Loodus“ Maris Paju ja Esta Soover, 2000
• Emajõe kalda- ja sildumisrajatiste teemaplaneering (Tartu Linnavolikogu 13.02.2003.
a määrus nr 21)
• Emajõe-Peipsi veetee sildumisrajatiste keti ettevalmistavad tööd. KMH aruanne. Arvo
Järvet, 2006
• Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavate tööde keskkonnamõju hindamise
aruanne. Arvo Järvet, 2008
• Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart 1:200 000. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004
• Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (Vabariigi
Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615)
• Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2003
• Hüdroloogia loengukonspekt. Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikool. Arvo
Järvet, 2001
• Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium, 2010
• Ihaste sündis looduseihalusest (http://www.tartupostimees.ee/?id=254125). Ajaleht
„Tartu Postimees“, Aime Jõgi, 2010
• Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded1 (Vabariigi Valitsuse 16.05.2001. a määrus nr
171)
• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
• Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee), 2011
• Keskkonnaseire seadus (RT I 1999, 10, 154)
• Kiviräbi ja Uue-Räbi maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruanne. OÜ Alkranel, 2011a
• Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258)
• Maa-ala geodeetiline plaan 1:500. OÜ Omandi, 2007
• Maa-ameti kaardiserver (http://www.maaamet.ee), 2010/2011
• MTÜ Emajõe Lodjaselts vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ
Alkranel, 2009
• Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (http://www.pria.ee), 2011
• Ranna pst 36 krundi detailplaneering (töömaterjalid, sh seletuskiri ja joonised). OÜ
IBUN, 2011
• Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie (Keskkonnaministri 02.07.2009. a
käskkiri nr 1079)
• Riigiportaal (http://www.eesti.ee), 2011
• Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri
määramise kord (Keskkonnaministri 28.05.2004. a määrus nr 58)
• Tartu Emajõe kalda- ja sildumisrajatiste planeering. AS Kobras, 2003
64 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
• Tartu linna arengukava aastateks 2007-2013, 2006
• Tartu linna ehitusmäärus, 2006
• Tartu linna Interneti-lehekülg (http://www.tartu.ee), 2011
• Tartu linna jäätmekava 2010-2014, 2010
• Tartu linna Ujula, Liiva ja Lubja tänavate ja torustike rekonstrueerimise
ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. OÜ Alus-geoloogia, 2005
• Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2020, 2006
• Tartu linna üldplaneering, 2005
• Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused, 2006
• Tee projekteerimise normid ja nõuded (Teede- ja sideministri 28.09.1999. a määrus nr
55)
• Teeseadus (RT I 1999, 26, 377)
• Tugimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska KM 43,3-54,6 Mooste-Leevaku lõigu
ümberehituse tehniline projekt. Keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel, 2011
• Vana-Ihaste paadisadama detailplaneering. OÜ IBUN, 2009
• Vana-Ihaste üldplaneering, 1999
• Veeseadus (RT I 1994, 40, 655)
• Võrtsjärve ja Lõuna-Eesti jõgede hüdrokeemiline seire ja uuringud. Riikliku
Keskkonnaseire programmi aruanne. Alamprogramm: Siseveekogude seire. OÜ Tartu
Keskkonnauuringud, 2007
• Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hindamine. AS Maves, 2010
• Ülevaade olulistest veemajandusprobleemidest. Keskkonnaministeerium, 2008
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 65
Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM
(01.06.2011)
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles kirjeldatakse
kavandatavat tegevust, määratakse ära selle tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju
ning pannakse paika KSH aruande eeldatav sisu ja ulatus. Samuti kirjeldatakse KSH
metoodikat, tegevust ja ajakava. KSH programm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja
aruande koostamisel.
1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt ja ümbrus
KSH objektiks on Tartu linnas Vana-Ihaste linnaosas Emajõe kaldal paikneva Ranna pst 36
maaüksuse (katastritunnus 79517:043:0002, joonis 1) detailplaneering. Detailplaneeringu
koostamine ja lähteseisukohtade kinnitamine algatati Tartu Linnavalitsuse 13.03.2007. a
korraldusega nr 338 ning detailplaneeringu KSH Tartu Linnavalitsuse 16.11.2010. a
korraldusega nr 1219.
Joonis 1. Detailplaneeringuala asukoht, vasakul Tartu linnas (allikas: AS Regio kaardiatlas, 2011),
paremal detailplaneeringuala lähiplaanis (allikas: Maa-amet, 2011).
Detailplaneeringu eesmärkideks vastavalt lähtetingimustele on ala kruntideks jagamine,
kruntidele ehitusõiguse andmine hoonestuse rajamiseks, vajalike juurdepääsude ja
tehnovõrkude planeerimine ning kohalike elanike tarbeks paatide sildumiskoha rajamine
Emajõest ca 20 m kaugusele.
Maa-ameti andmeil on Ranna pst 36 maaüksuse näol tegemist 43 293 m2 suuruse
üldkasutatava maaga (100 %), mis on suuremalt jaolt haljastamata tühermaa. Kinnistul ei ole
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 1
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
läbi viidud regulaarset niitmist ega ala korrastatud. 2007. aastal teostas tollane krundi omanik
ala (põhja-idaosa) osalise täitmise (ca 1,95 ha ulatuses). Maaüksuse keskosas ja idaservas on
kohati mõned üksikud puud ning võsa. Krundi loodenurgas paikneb kaks tiiki ning ala keskel
jookseb loode-kagusuunaline kraav (tegemist ei ole ametliku veekoguga). KSH programmi
eelnõu avaliku arutelu (KSH programmi lisa 3) põhjal asub tiikide juures ka allikas.
Hoonestust kinnistul ei ole.
Tartu linna Vana-Ihaste linnaosa on oma olemuselt väikeelamupiirkond. Lähimad elamumaa
sihtotstarbega hoonestatud kinnistud asuvad detailplaneeringuala vahetus naabruses põhjas ja
idas. Läänest on ala piiratud Emajõega, lõunast kraaviga, millest teisel pool asub üldmaa
sihtotstarbega maa (www.pria.ee andmeil põllumassiiv). Mööda krundi lõunapiiri kulgeb ka
Tartu linna ja Luunja valla omavalitsuste piir.
Kuna tegemist on linnakeskkonnaga, on piirkonnas olemas nii linna veevärk, kanalisatsioon
kui elekter. Detailplaneeringuala paikneb Ranna pst ääres, seega juurdepääs alale on hea.
Loodes paiknevale naaberkrundile (reformimata riigimaa) on planeeringuala piirist ca 180 m
kaugusele kavandatud Vana-Ihaste paadisadam, mis hakkab teenindama kuni 55 väikealust
(OÜ Ineneribüroo Urmas Nugin (IBUN), 2009). Käesoleva KSH aluseks oleva
detailplaneeringu algatusotsuses toodud situatsiooniskeemi kohaselt paikneb Ranna pst 36
kõrvalkrundil lõunas (Jõekalda, katastritunnus 43201:003:0089) tarbepuurkaev, mille 50 m
laiune sanitaarkaitsetsoon ulatub planeeringualale. OÜ-st Eesti Geoloogiakeskus (EGK) ja
EELIS-st (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus) saadud
info kohaselt nimetatud puurkaevu aga ei eksisteeri.
Planeeritava ala reljeef on küllaltki lauge, langedes läände jääva Emajõe suunas. Maapinna
absoluutkõrgused on läbi viidud mõõdistuse (OÜ Omandi, 2007) kohaselt 30 ja 33 m vahel.
Maa-ameti mullakaardi kohaselt esinevad planeeringualal peamiselt väga õhukesed ja
õhukesed lammi- ja madalsoomullad, mis viitavad liigniiskusele. Alal 2002. a läbi viidud
ehitusgeoloogilise uuringu (OÜ Alus-geoloogia) põhjal on musta hästilagunenud turbakihi
paksus 50...80 cm, selle all esineb peamiselt peenliiv ja saviliivmoreen. Maapinnani
pinnasevesi ei tõuse, pigem ulatub see ca 0,5 m sügavuseni. Ajutine ülavesi võib tekkida täite-
ja liivpinnastesse moreenikihi peale, sest infiltratsioon on moreenis aeglane.
Looduskaitseseaduse kohaselt on Emajõe ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m.
Suur-Emajõgi koos vanajõgedega on kogu ulatuses suure üleujutusohuga veekogu, mille
kõrgveepiiriks on alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist
arvates ning kalda ehituskeeluvööndit ja piiranguvööndit arvestatakse sellest kõrgveepiirist.
Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi (OÜ EGK, 2004) alusel on detailplaneeringuala näol
tegemist normaalse radooniriskiga alaga. Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi (2011)
kohaselt on põhjavesi detailplaneeringualal ja selle läheduses suhteliselt kaitstud.
Vastavalt EELIS (29.04.2011. a) andmetele elutsevad detailplaneeringuala loodenurgas ning
lääneservas paiknevates tiikides III kaitsekategooriasse kuuluv rabakonn (Rana arvalis) ja
tiigikonn (Rana lessonae) ning alaga piirnevas Emajões, mis osaliselt ulatub ka
planeeringualale, II kaitsekategooriasse kuuluv tõugjas (Aspius aspius) ning III
kaitsekategooria alla liigitatud hink (Cobitis taenia), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas
(Cottus gobio) ja laiujur (Dytiscus latissimus). Detailplaneeringuala külje all, lõunas kasvavad
Emajõe kaldal III kaitsekategooriasse kuuluvad ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum),
emaputk (Angelica palustris) ja siberi võhumõõk (Iris sibirica). Teisel pool Emajõge (ca 70
2 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
m) paikneb Natura 2000 alade hulka liigatud Ropka-Ihaste loodus- ja linnuala, mis on ka
projekteeritav Ropka-Ihaste looduskaitseala. Muid looduskaitselisi piiranguid või objekte
(alus: EELIS) detailplaneeringualal ega selle vahetus läheduses ei ole. 10.04.11. a
välisvaatluste ajal tuvastati ka III kaitsekategooria liigi valge-toonekure (Ciconia ciconia)
pesitsemine planeeringualal.
Perioodil, millal toimus KSH programmile seisukohtade küsimine (vt KSH programmi punkt
9 ja KSH programmi lisa 1), selgus, et planeeritaval maaüksusel on 2001. a toimunud
inventuur, mille käigus tuvastati lamminiidu olemasolu (Euroopa Liidu (EL) loodusdirektiivi
elupaigatüübi nr 6450). Tollal hea esinduslikkusega lamminiidust (2,76 ha) jäi kinnistule ca
2,64 ha suurune osa. Eelnevalt mainitud ja 2007. a läbi viidud täitmistöödega hõlmati
lamminiidust ca 0,60 ha ala.
Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused (2004-2006) kohaselt on Emajõe kaldad terve Tartu linna ulatuses
piirkondliku tasandi rohekoridori ning ka puhkeväärtusega alad. Tartu linna üldplaneeringu
(2005) kaardimaterjali kohaselt on Ranna pst 36 krundi Emajõe-äärse osa näol tegemist
üldkasutatavate haljasalade maaga (käesoleval hetkel otstarbeta/kasutuseta haljasmaa),
suurem osa ülejäänud krundist on aga määratud perspektiivseks väikeelamualaks. Ala
Emajõe-äärne osa on arheoloogiline miljööpiirkond, mille eesmärk on kaitsta ajalooliselt
väärtuslikku kultuurkihti koos selles sisalduvate ehitiste osade, matmispaikade, arheoloogilist
väärtust omavate üksikleidudega jms.
2. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt
kaasnev keskkonnamõju ja selle ulatus
KSH viiakse läbi vastavalt kehtivale Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadusele (RT I 2005, 15, 87; KeHJS). KSH käigus hinnatakse detailplaneeringu koostamise
ja rakendamisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse
nii planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust
ning nende olulisust ja kumuleeruvust.
Kavandatava tegevusega võib kaasneda mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kuna
planeeringualal ja selle vahetus läheduses elutsevad II ja III kaitsekategooria liigid. Samuti
jääb alale lamminiit (EL loodusdirektiivi elupaigatüübi nr 6450). Mõjutatakse ka
veekeskkonda, kuna toimub pinnase täitmine ning paadikanali rajamine. Paadikanali rajamine
on ka peamine põhjus, miks KSH algatati (vastavalt KeHJS § 33 lg 1 punktile 3, kuna kanali
rajamisel võib süvendavata pinnase maht ületada veekogus 500 m3). KSH koostamise käigus
selgitatakse välja ligikaudsed süvendamismahud jms ning hinnatakse, kas tegemist on olulise
keskkonnamõjuga.
Sotsiaal-majanduslikku keskkonda mõjutab Emajõe-äärse ala korrastamine ning uute
elamukruntide rajamine. Riigipiiri ületavat keskkonnamõju ei teki, samuti pole ette näha
olulist mõju inimeste tervisele. Kogutud teabele tuginedes (sh KSH algatusostus) ei ole ette
näha ka Natura 2000 alade mõjutamist.
Ülaltoodust lähtuvalt on planeeringu mõjuala peamine ulatus piiritletav planeeringuala ja selle
lähialaga (va eeldatav mõju veekeskkonnale). Täpsemalt hinnatakse erinevaid
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 3
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
keskkonnamõjusid KSH läbiviimise käigus (vt punkt 5. Keskkonnamõju strateegilise
hindamise sisu).
3. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled
Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib
eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegilise
planeerimisdokumendi vastu, on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja asutused
Isik või asutus Teavitamise viis
Marko Milius (detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik, arendaja) e-post
OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin (detailplaneeringu koostaja) e-post
Tartu Linnavalitsus (strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja) post ja e-post
Tartu Linnavolikogu (detailplaneeringu kehtestaja) e-post
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon (KSH järelevalve teostaja) post ja/või e-post
Keskkonnainspektsioon e-post
Tartu Maavalitsus e-post
Luunja Vallavalitsus e-post
Ülenurme Vallavalitsus e-post
Maa-amet e-post
Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti Järelvalveosakond e-post
Sotsiaalministeerium e-post
Terviseameti Lõuna Talitus e-post
Lõuna-Eesti Päästekeskus e-post
Tehnilise Järelevalve Amet e-post
Veeteede Amet e-post
MTÜ Pärandkoosluste Kaitse Ühing e-post
MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing e-post
Valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused (http://www.eko.org.ee) e-post
Naaberkinnistute (katastritunnused 79517:040:0028, 79517:040:0002,
79517:040:0025, 79517:040:0036, 79517:040:0024, 79517:040:0040,
post ja/või e-post
79517:047:0025, 79517:047:0003, 79517:047:0014 ja 43201:003:0089)
omanikud
Ametlikud
Avalikkus ja kohalikud elanikud, kes on huvitatud piirkonna arengust Teadaanded,
ajaleht jt kanalid
Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja teatab KSH programmi eelnõu avalikust
väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes ja
oma Interneti koduleheküljel. Teavitamine toimub koostöös strateegilise planeerimis-
dokumendi koostamise korraldaja ja KSH läbiviijaga (OÜ Alkranel), info avaldatakse ka OÜ
Alkranel Interneti koduleheküljel.
4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide
lühikirjeldus
Alternatiiv I – alale ehitusõiguse andmine (detailplaneering). Alternatiiv I tähendab
detailplaneeringu elluviimist, mille kohaselt rajatakse Ranna pst 36 maaüksusele 12
4 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
väikeelamukrunti ja paadikanal koos ala teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning
juurdepääsudega. Samuti toimuks enamiku maa-ala täitmine, et tagatud oleks ehitiste rajamise
võimalikkus ja hilisem kasutatavus. Täitmisel ja ehitiste nn nulltasandi (nt esimese korruse
põrand) määramisel arvestatakse ka paikkonna veetasemeid, -liikumist ning liigvee
ärajuhitavust. Paadikanali (detailplaneeringu 2011. a jaanuari kuu eskiisi põhjal)
kavandamisel arvestatakse asjaoluga, et see loetakse Emajõe osaks.
Null-alternatiiv – maa-ala aktiivsesse kasutusse ei võeta ning lähitulevikus jätkub senine
olukord. Kuna vastavalt kehtivale Tartu linna üldplaneeringule (2005) on ala perspektiivne
väikeelamumaa, võib eeldada, et kaugemas tulevikus võetakse ala siiski aktiivsesse kasutusse,
rajades sinna väikeelamud.
Lisaks toome välja, et kui ehituskeeluvööndi vähendamist ei teostata ehk selleks nõusolekut ei
anta (Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja sätestatud korras), siis jääb, vaatamata kehtivale
üldplaneeringule, maa-alal kestma senine olukord. Võimalik, et tulevikus tuleb kaaluda
perspektiivse maakasutuse sihtotstarbe muutmist.
Vajadusel kaalutakse lisaks eelnevatele alternatiividele ka täiendavaid objektipõhiseid
asukohaalternatiive (nt planeeritavate objektide alternatiivseid asukohti) ja/või ehitiste või
rajatiste rajamise võimalikkust (sh objektide mõõtmed) tulenevalt käimasolevast KSH
protsessist.
5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu
KSH aruanne koosneb vähemalt alljärgnevatest põhiosadest.
1. Üldosa (kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk, õiguslikud alused, kasutatud infoallikad
ja olemasoleva informatsiooni piisavus)
2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus (ülevaade
detailplaneeringu mõjuala ja paikkonna looduskeskkonna ning sotsiaal-majandusliku
keskkonna, sh ajaloolise tausta, strateegiliste dokumentide ja õigusaktide kohta)
3. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide kirjeldus
• Alternatiiv I – detailplaneeringu elluviimine (kavandatav tegevus)
• Null-alternatiiv – maa-ala aktiivsesse kasutusse ei võeta ning jätkub senine olukord
4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnamõju analüüs (sh
kumulatiivne) ning leevendavad meetmed
• Mõju põhja- ja pinnaveele (sh ehituskeeluvöönd) ning veekeskkonna elustikule
• Mõju elustikule ja ökosüsteemidele (loomastik, taimestik (sh lamminiit),
rohevõrgustik) va veekeskkonna elustik
• Mõju maastikuilmele ja maakasutusele (sh olemasolevale piirkonnale)
• Mõju sotsiaal-majanduslikule olukorrale (sh inimeste heaolu ja tervis,
liikluskorraldus, jäätmeteke, õhukvaliteet jms)
5. Alternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik
6. Vajalik keskkonnaseire
7. Avalikkuse kaasamine KSH protsessi ning ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH
protsessis
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 5
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
8. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte
KSH protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate
teemade ring laieneda. KSH aruande põhiosade struktuuris tehakse vajadusel muudatusi, et
tagada aruande loogiline ülesehitus.
6. KSH hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus
KSH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivi(de) rakendumisega
kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 2 toodud
intervallskaala alusel.
Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramisel arvestatakse
ekspertgrupi liikmete hinnanguid kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumide
hindepallide saamiseks korrutatakse kriteeriumite alusel antud hindepallid kriteeriumi
kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi
kaalkriteeriumide hindepallide summeerimisel alternatiivide lõikes.
Kui olemasolevat kirjandust (sh ekspertarvamused) ning kättesaadavaid uuringuid analüüsides
selgub, et infot KSH koostamiseks ei ole piisavalt, et eristada mõju ja olulist mõju, siis
teostatakse täiendavad uuringud, vaatlused vms vajalikud tegevused. Uuringud ja vaatlused,
mida saab teostada vaid vegetatsiooniperioodil, et saadav tulemus oleks adekvaatne,
teostatakse vegetatsiooniperioodil.
Tabel 2. Mõjude olulisuse hindamise skaala
Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav
0 mõju puudub () negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju
-1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju
-2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju
-3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju
-4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju
-5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju
7. KSH ajakava
KSH läbiviimise orienteeruv ajakava on esitatud tabelis 3. KSH programmi eelnõu
avalikustamise kohane teave on toodud KSH programmi lisades 2-5.
Tabel 3. KSH läbiviimise orienteeruv ajakava
Etapp Aeg
Seisukohtade küsimine KSH programmi eelnõule jaanuar 2011
KSH programmi eelnõu avalik väljapanek ja arutelu märts-aprill 2011
KSH programmi saatmine heakskiitmiseks aprill-juuni 2011
KSH aruande eelnõu koostamine jaanuar–juuli 2011
KSH aruande eelnõu avalik väljapanek ja arutelu juuli-august 2011
KSH aruande saatmine heakskiitmiseks august 2011
6 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
Lähtudes Tartu Linnavalitsuse Linnaplaneerimise ja Maakorralduse osakonna 18.02.2011. a
kirjalikust (vt KSH programmi lisa 1) seisukohast peab KSH aruanne olema heaks kiidetud
enne planeeringu vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu
regioon tegi 02.05.2011. a kirjaga nr JT 6-6/3308-4 ettepaneku siiski kaaluda KSH ja
planeeringu avaliku väljapaneku ühendamist, kuid nõustus ka Tartu Linnavalitsuse senise
seisukohaga.
Vastavalt KeHJS § 43 peab KSH tulemus kajastuma planeeringus. Kui peaks tekkima olukord
(erijuht), et mõne KSH lõppjäreldusega ei saa arvestada, siis tuleb seda põhjendada (KeHJS §
43 ja 44). Ühtlasi peab detailplaneeringu (DP) koostamise korraldaja DP kehtestamisest
teavitama huvirühmasid ning avalikkust vastavalt KeHJS § 44 sätestatud nõuetele. DP
avalikustamise orienteeruv aeg sõltub paljuski KSH protsessis selgunud tulemustest ja on
seega ka raskesti prognoositav, mistõttu DP ajakava siinkohal ei esitata.
8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled
Teave KSH protsessis osalevate osapoolte kohta on toodud tabelis 4 ja selle all.
Tabel 4. Strateegilise planeerimisdokumendi (detailplaneeringu) osapooled ja KSH järelvalve
Strateegilise planeerimisdokumendi (detailplaneeringu) KSH
Arendaja Koostaja Korraldaja Järelvalvaja
OÜ Inseneribüroo Keskkonnaameti Jõgeva-
- Tartu Linnavalitsus
Urmas Nugin Tartu regioon
Terko Veensalu Ingrid Perner Ivo Ojamäe (keskkonna-
Marko Milius
(planeerija) (planeerija) korralduse spetsialist)
Olevi tee 8, Külitse küla,
Tähe 106, 51013 Raekoja plats 3, Aleksandri 14, 51004 Tartu
Ülenurme vald, 61702,
Tartu 51003 Tartu
Tartumaa
Tel: 51 13 903 Tel: 56 926 036 Tel: 736 1261 Tel: 730 2252
ingrid.perner@ ivo.ojamae@
[email protected] [email protected]
raad.tartu.ee keskkonnaamet.ee
- www.ibun.ee www.tartu.ee www.keskkonnaamet.ee
OÜ Alkranel (KSH läbiviija):
Riia 15B, Tartu, 51010 Tartumaa
Tel: 7 366 676, 52 89 197
Faks: 7 366 676
E-post:
[email protected]
Kodulehekülg: www.alkranel.ee
Ekspertgrupi koosseis (vajaduse ilmnemisel kaasatakse täiendavaid eksperte):
• Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – KSH juhtekspert, litsentseeritud keskkonnaekspert
(litsents nr KMH0118);
• Annika Veske (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist.
KSH töörühma juht Elar Põldvere omab sellekohast õigust (vastavalt KeHJS §34 lg 3), kuna:
• on omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogias (PhD) Tartu Ülikooli
Geograafia Instituudis ja Osakonnas;
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 7
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
• on läbinud Tartu Ülikooli ained „Maastikuplaneerimine“ (3 AP; 2000. a),
„Maastikuökoloogia“ (2 AP; 2001. a), „Keskkonnamõjude hindamise eriseminar“ (2
AP; 2001. a), „Linnaplaneerimine ja –keskkond“ (2 AP; 2009. a);
• ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja
hindamisega seotud õigusakte (töökogemus KSH-dega 2006. – 2010. a (ca 20
tööd));
• on läbinud veel näiteks järgnevad, Tartu Ülikooli ained (≥ 2 AP; 1 AP = 40
akadeemilist tundi) „Geosüsteemide modelleerimine“ (3 AP; 2004. a), „Pinnaste
remediatsiooni tehnoloogia“ (2 AP; 2002. a), „Keskkonna analüüsi praktikum
keskkonnatehnoloogidele“ (3 AP; 2002. a), „Ohtlike jäätmete käitlemine“ (2 AP;
2002. a), „Õhusaaste mõju ökosüsteemidele“ (2 AP; 2001. a), „Roheline
tehnoloogia“ (2 AP; 2001. a), „Keskkonnakorraldus ja keskkonnaaudit (3 AP; 2001.
a); „Läänemere ökoloogia“ (2 AP; 2001. a), „Säästlik läänemere piirkond“ (2 AP;
2001. a), „Keskkonnaõigus“ (2,5 AP; 2001. a), „Keskkonnageoloogia“ (3 AP; 2000.
a), „Geoinfosüsteemid ja andmebaasid“ (2 AP; 2000. a), „Ökotehnoloogia“ (2 AP;
2000. a), „Loodus- ja keskkonnakaitse“ (2 AP; 2000. a.), „Ehituse ja veemajanduse
insenerialused“ (2 AP; 2000. a), „Üldine ja ajalooline biogeograafia“ (2 AP; 1999.
a), „Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus“ (2 AP; 1999. a);
• kasutab vastavaid metoodilisi juhendmaterjale, näiteks:
o “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as
Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552;
o Therivel, R. „Strategic Environmental Assessment in Action“ London, 2004;
o „Sustainability Appraisal of Regional Spatial Strategies and Local
Development Documents“ Office of Deputy Prime Minister, London 2005;
o Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the
assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment.
KSH järelvalvele on käesolevast dokumendist eraldiseisvalt saadetud KSH juhteksperdi
haridust jms tõendavad dokumendid, et KSH järelvalve saaks langetada otsuse KSH
juhteksperdi sobivuse kohta.
KSH programmi eelnõu koostasid:
keskkonnaspetsialist KSH juhtekspert detailplaneeringu koostaja
Annika Veske Elar Põldvere Terko Veensalu
OÜ Alkranel OÜ Alkranel OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin
50 48 486 52 89 197 56 926 036
7 366 676 7 366 676 7 303 735
[email protected] [email protected] [email protected]
9. Projektiga seotud pädevate asutuste seisukohad
KSH läbiviija ja strateegilise planeerimisdokumendi koostaja küsisid KSH programmi eelnõu
kohta seisukohti tabelis 6 nimetatud asutustelt või isikutelt. Laekunud seisukohad ja neile
antud vastused on esitatud KSH programmi lisas 1.
8 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
Tabel 6. KSH programmi eelnõu kohta küsiti seisukohti järgnevatelt isikutelt või asutustelt
Isik või asutus Viis
Marko Milius (detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik, arendaja) e-post
OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin (detailplaneeringu koostaja) e-post
Tartu Linnavalitsus (strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja) e-post
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon (KSH järelevalve teostaja) post
Tartu Maavalitsus e-post
Luunja Vallavalitsus e-post
Sotsiaalministeerium e-post
Terviseameti Lõuna Talitus e-post
Lõuna-Eesti Päästekeskus e-post
Tehnilise Järelevalve Amet e-post
Veeteede Amet e-post
10. KSH programmi lisad
KSH programmi juurde kuuluvad järgnevad lisad:
KSH programmi lisa 1. KSH programmi eelnõule laekunud seisukohad ja neile antud
vastused (vajaduse olemasolul).
KSH programmi lisa 2. KSH programmi eelnõu avalikustamisest teavitamise
dokumentatsioon.
KSH programmi lisa 3. KSH programmi eelnõu avaliku arutelu protokoll.
KSH programmi lisa 4. KSH programmi eelnõu avalikustamise perioodil saabunud
kirjalik seisukoht.
KSH programmi lisa 5. KSH programmi eelnõu avalikustamise perioodil ja avalikul
arutelul esitatuga arvestamine.
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 9
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
KSH programmi LISA 1
KSH programmi eelnõule laekunud seisukohad
ja neile antud vastused (vajaduse olemasolul).
1. 24.01.2011. a saabus Tartu Maavalitsuse alljärgnev kirjalik (digitaalselt
allkirjastatud) seisukoht.
10 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
2. 25.01.2011. a saabus Veeteede Ameti alljärgnev kirjalik (digitaalselt allkirjastatud)
seisukoht.
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 11
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
3. 28.01.2011. a saabus Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni alljärgnev kirjalik
seisukoht.
12 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
Vastused 28.01.2011. a saabunud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kirjalikule
seisukohale.
Kirjas toodud punkt 1 („Plaanitav ala asub osaliselt arheoloogilises miljööpiirkonnas ... “)
vastus:
• Täname seisukoha eest. Arheoloogilises miljööpiirkonnaga on KSH läbiviija ja
detailplaneeringu koostaja arvestanud. KSH programmis on ala ka nimetatud (nt KSH
programmi eelnõu punkt nr 1). Muinsuskaitseamet lisati huvitatud asutuste nimekirja
(vt KSH programmi eelnõu tabel 1).
Kirjas toodud punkt 2 („Suur osa planeeritavast alast jääb keskkonnaministeeriumi ... “)
vastus:
• Täname seisukoha eest. KSH läbiviija võttis peale Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu
regiooni kirjaliku seisukoha omandamist ühendust Keskkonnaministeeriumiga.
Keskkonnaministeerium edastas KSH läbiviijale vastava andmekihi, mida kasutatakse
KSH aruande eelnõu koostamisel.
2001. a inventeeris ala Elle Roosaluste. KSH läbiviija kohtus temaga 02.03.11. a.
Edasise tööprotsessi käigus antakse hinnang kavandatavale tegevusele, lähtudes
muuhulgas tuvastatud elupaigast (sh selle esinduslikkusest), kaalutakse täiendavaid
konsultatsioone ja/või lamminiidu inventeerimise korraldamist.
Teema- ehk asjakohase teabega täiendati KSH programmi eelnõu punkte 1, 2 ja 5.
KSH protsessist huvitatud osapoolte nimistusse lisati MTÜ Pärandkoosluste Kaitse
Ühing ja MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (vt KSH programmi eelnõu tabel 1).
Kirjas toodud punkt 3 („Kuna planeeritav ala on üleujutusohuga, tuleks ... “) vastus:
• Täname seisukoha eest. KSH protsessi käigus analüüsitakse, millised veetasemed
võivad esineda antud asukohas ja milliseid meetmeid tuleb rakendada, et hoonete
rajamise ja kasutamise ajal oleks tagatud ohutus. Senise tööprotsessi käigus on
selgunud, et hoonete nn nulltasand (esimese korruse põrand) peaks olema ca 34,00 m
(absoluutkõrgus). Täpsemad kõrgusarvud määratakse edasise tööprotsessi käigus.
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 13
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
KSH programmi eelnõu punkti 4 täiendati (alternatiiv I osas), ühese arusaadavuse
tagamiseks, teema- ehk asjakohase teabega. KSH programmi eelnõu punkti 5 sisu ei
muudetud, kuna sealses alamjaotises nr 4 on nimetatud valdkonnad, kus KSH aruande
eelnõu teostamisel antakse hinnangud üleujutusohule ja seega ka nõutavatele
absoluutkõrgustele.
Kirjas toodud punkt 4 („Planeeringu eskiisis on elamualad kavandatud kaugemale ... “)
vastus:
• Täname seisukoha eest. Planeeringu eskiisil on elamualad kavandatud üldplaneeringus
näidatud elamuala piirist kaugemale, kuid mitte oluliselt (ca 10...25 m ulatuses),
arvestades ka erinevate dokumentide mõõtkavalist suhet (Tartu linna üldplaneeringu
kaart M:10 000 ja detailplaneeringu eskiisi kaart M:1 000).
KSH läbiviija konsulteeris detailplaneeringu koostajaga. Konsultatsiooni tulemusel
selgus, et ka üldplaneeringu järgse piiri puhul saab alale kavandada 12
väikeelamukrunti ja paadikanali (arvestades ka väljastatud lähteülesannet (LÜ)).
Kuivõrd eeldatavate kinnistute arv ja seega ka nt inimkoormus ei väheneks ning
madalsoomullad leviavad pea kogu planeeritaval maaüksusel, siis teeb KSH läbiviija
hetkel ettepaneku mitte kaaluda täiendava alternatiivi käsitlemist. Juhul kui asjakohase
hindamise käigus selgub, et hoonestusalade piire vms on vaja muuta, siis saab
nimetatut sätestada ka alternatiiv I raames (nt objektipõhiseid asukohaalternatiive,
ehitiste või rajatiste rajamise võimalikkust on nimetatud ka KSH programmi eelnõu
punkt 4 all) või lisatakse täiendav alternatiiv (parema mõistetavuse tarbeks).
Kirjas toodud punkt 5 („Juhime tähelepanu, et 0-alternatiiv rakenduks ka ... “) vastus:
• Täname seisukoha eest. KSH programmi eelnõu punkti 4 täiendati teema- ehk
asjakohase teabega.
Kirjas toodud lisateema („Kaaskirjas pöördusite meie poole küsimusega, et ... “) vastus:
• Täname täiendava seisukoha eest. KSH programmi eelnõu punkti 4 täiendati teema-
ehk asjakohase teabega. KSH programmi eelnõu punkti 5 sisu ei muudetud, kuna
sealses alamjaotises nr 4 on nimetatud valdkonnad, kus KSH aruande eelnõu
teostamisel antakse hinnangud ehituskeeluvööndi vähendamise jms osas.
14 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
4. 31.01.2011. a saabus Luunja Vallavalitsuse alljärgnev kirjalik (digitaalselt
allkirjastatud) seisukoht.
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 15
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
Vastused 31.01.2011. a saabunud Luunja Vallavalitsuse kirjalikule (digitaalselt allkirjastatud)
seisukohale.
Kirjas toodud punkt 1 („Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju ... “) vastus:
• Täname seisukoha eest. KSH programmi eelnõu punkti 4 täiendati, ühese
arusaadavuse tagamiseks, teema- ehk asjakohase teabega.
Nn normaalveetasemete puhul planeeringuala täitmine Emajõe kaldajoont ei muuda.
KSH programmi eelnõu punkti 5 sisu ei muudetud, kuna sealses alamjaotises nr 4 on
nimetatud valdkonnad, kus KSH aruande eelnõu teostamisel antakse hinnangud
üleujutusteemadele.
Kirjas toodud punkt 2 („Täiendada programmi alternatiiviga II, mis lähtuks ... “) ja selle
vastus:
• Täname seisukoha eest. KSH läbiviija pöördus nimetatud küsimuses Tartu
Linnavalitsuse poole. 31.01.11. a saabunud vastus (e-kiri) sedastas järgnevat – „Peale
linna ÜP kehtestamist on Vana-Ihaste ÜP kehtiv vaid niivõrd, kuivõrd see ei ole
vastuolus linna ÜP-ga. Linna seisukohast tuleb lähtuda ikka linna ÜP-st, mis näeb alal
ette elamumaa.“
Seega teeb KSH läbiviija hetkel ettepaneku mitte kaaluda täiendava alternatiivi
käsitlemist. Juhul kui asjakohase hindamise käigus selgub, et alternatiiv I ei saa
rakendada või ehituskeeluvööndit ei saa vähendada, siis on eeldatavalt paratamatu, et
tulevikus tuleb vaagida perspektiivse maakasutuse sihtotstarbe muutmist. Viimase
aspekti osas on tehtud täiendus ka KSH programmi eelnõu punkti 4 (null-alternatiivi
kirjelduse juures).
16 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
5. 03.02.2011. a saabus Tehnilise Järelevalve Ameti alljärgnev kirjalik (digitaalselt
allkirjastatud) seisukoht.
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 17
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
Vastused 03.02.2011. a saabunud Tehnilise Järelevalve Ameti kirjalikule (digitaalselt
allkirjastatud) seisukohale.
Kirjas toodud lisateema („Maaameti kitsenduste kaardi kohaselt on paadikanalid ... “) vastus:
• Täname täiendava seisukoha eest. KSH programmi eelnõu punkti 4 täiendati teema-
ehk asjakohase teabega.
Kirjas toodud lisateema („Samas tuletame meelde, et kui detailplaneeringuga ... “) vastus:
• Täname täiendava seisukoha eest. Peale KSH protsessi (muuhulgas KSH aruande
eelnõu avalikustamine) läbimist saab selgemaks, kas avalikku veekogusse
kavandatakse ehitist või mitte (muuhulgas kas detailplaneeringusse jääb paadisild).
Juhul kui ehitise teostamine on reaalne ehk kavas, siis teostavad planeerimisprotsessi
osalised ka seadustega ettenähtud menetlusetappide läbimise.
18 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
6. 15.02.2011. a saabus Terviseameti Lõuna Talituse alljärgnev kirjalik seisukoht.
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 19
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
7. 18.02.05.2011. a saabus Tartu Linnavalitsuse Linnaplaneerimise ja
Maakorralduse osakonna alljärgnev (digitaalselt allkirjastatud) kirjalik seisukoht.
20 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 21
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
Vastused 18.02.2011. a saabunud Tartu Linnavalitsuse Linnaplaneerimise ja Maakorralduse
osakonna kirjalikule (digitaalselt allkirjastatud) seisukohale.
Kirjas toodud ja detailplaneeringu eskiislahenduse kohta suunatud märkuste (punktid 1. ...
18.) vastus (KSH läbiviija seisust):
• Täname üldiste suuniste eest. KSH protsessis kasutatakse neid ning neile eelnenud või
järgnenud märkusi taustteabena, et tagada võimalikult objektiivne tulem nii KSH kui
ka detailplaneeringu protsessi seisukohast.
Kirjas toodud ja KSH programmi kohta suunatud märkuse nr 1 („Keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) protsessis tuleks ... “) vastus:
• Täname märkuse eest. Tartu Linnavalitsuse 13.03.2007. a korraldusest nr 338 (Ranna
pst 36 krundi detailplaneeringu koostamise algatamine) nähtub, et planeeringuga tuleb
täpsustada paatide sildumiskoha asukoht. Tartu Linnavalitsuse 16.11.2010. a
korralduses nr 1219 (Ranna pst 36 krundi detailplaneeringule KSH algatamine)
sedastatakse, et praegune krundi omanik soovib rajada paadikanali Emajõest ca 20
meetri kaugusele. Arendaja seisukohast on paatide sildumisvõimaluse olemasolu
üheks võtmeteguriks kogu maa-ala kontseptsiooni kavandamisel.
Kuivõrd KSH protsessi käigus kaalutakse põhjendatud vajadusel ka nt objektipõhiseid
asukohaalternatiive ning ehitiste või rajatiste rajamise võimalikkust (KSH programmi
eelnõu punkt 4), siis teeb KSH läbiviija hetkel ettepaneku mitte kaaluda täiendava
alternatiivi käsitlemist. Juhul kui asjakohase hindamise käigus selgub, et paadisadama
kontseptsiooni (asetus, suurus, paiknemine vms) on vaja muuta, siis saab nimetatut
sätestada ka alternatiiv I raames või lisatakse täiendav alternatiiv (parema
mõistetavuse tarbeks).
Emajõe ligipääsetavuse ja avaliku kasutuse aspekte analüüsitakse KSH protsessi
käigus. KSH programmi eelnõu punkti 5 sisu ei muudetud, kuna sealses alamjaotises
nr 4 on nimetatud valdkonnad, kus KSH aruande eelnõu teostamisel antakse
hinnangud Emajõe ligipääsetavuse ja avaliku kasutuse osas.
Kirjas toodud ja KSH programmi kohta suunatud märkuse nr 2 („Hinnata kraavide
likvideerimise mõju planeeringualal ja ... “) vastus:
• Täname märkuse eest. Liigvee ärajuhtimise jms teemasid vaagitakse (sh
leevendusmeetmeid) KSH protsessi käigus. KSH programmi eelnõu punkti 5 sisu ei
muudetud, kuna sealses alamjaotises nr 4 on nimetatud valdkonnad, kus KSH aruande
eelnõu teostamisel antakse hinnangud kraavide jms osas.
Kirjas toodud ja KSH programmi kohta suunatud märkuse nr 3 („Programmi lisada hinnang
kalda ehituskeeluvööndi vähendamisele ... “) vastus:
• Täname märkuse eest. Ehituskeeluvööndi vähendamise, maa-ala täitmise (sh mõju
naaberaladele, kraavid ja Ranna pst) aspekte käsitletakse KSH protsessi käigus. KSH
programmi eelnõu punkti 5 sisu ei muudetud, kuna sealses alamjaotises nr 4 on
nimetatud valdkonnad, kus KSH aruande eelnõu teostamisel antakse hinnangud
ehituskeeluvööndi vähendamise, maa-ala täitmise (sh mõju naaberaladele, kraavid ja
Ranna pst) osas.
22 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
Kirjas toodud lisateema („Vastuseks teie küsimusele KSH aruande heakskiitmise ... “) vastus:
• Täname täiendava seisukoha eest. Arvestame nimetatuga (KSH aruanne peab olema
heakskiidetud enne planeeringu vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut) KSH protsessi
korraldamisel.
Vastavalt KeHJS (§ 43 p 1) peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel
arvesse võtma KSH tulemusi ja kinnitatud seiremeetmeid. Seega tuleb isegi juhul kui
planeeringu eskiis kiidetaks heaks enne KSH aruande valmimist (sh heakskiitmist)
arvestada KSH tulemusi planeeringu edasistes menetlusetappides (vt ka KeHJS § 44).
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 23
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
KSH programmi LISA 2
KSH programmi eelnõu avalikustamisest teavitamise dokumentatsioon.
Avalikustamisest teavitamine toimus vastavuses Tartu Linnavalitsuse korraldusega nr 498
(19.04.2011. a) ja KeHJS § 37. Väljavõte LV korraldusest on toodud joonisel PL2.1.
Joonis PL2.1. Väljavõte LV korraldusest.
24 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
Joonistel PL2.2 ja PL2.3 on esitatud kuulutused, mis avalikustati Internetikeskkonnas
„Ametlikud Teadaanded“ (20.04.2011) ja ajalehes „Tartu Postimees“ (25.04.2011).
Kuulutused ilmusid ka Internetikeskkondades http://www.tartu.ee/ ja http://www.alkranel.ee
ning vastavasisuline info oli leitav ka Tartu linnavalitsusest. Teavitati ka (OÜ IBUN poolt)
KSH-st huvitatud osapooli (vt KSH programmi p 3, tabel 1) nii tavaposti kui ka e-kirjade teel.
Kirjad, mis sisaldasid joonistel PL2.2 ja PL2.3 sisaldavat teavet, saadeti välja 19.04 ja
20.04.2011. a. Posti teel saadetud kirjadest ei jõudnud adressaadini kolm kirja, mis olid
suunatud naaberkinnistute omanikele Dzintar Kalninile, Helle Piirile ja Aivar Alandile
(põhjused: adressaat ei vasta, aadress puudulik, puudub juurdepääs). OÜ IBUN tegi kirjade
tagasilaekumisel lisapäringu LV, kuid kasutatud aadressid olid LV kinnitusel korrektsed.
Täiendav info, selle vajadusel: OÜ IBUN (Terko Veensalu, planeerija (56 926 036,
[email protected])).
Joonis PL2.2. Internetikeskkonnas „Ametlikud Teadaanded“ (20.04.2011) ilmunud kuulutus.
Joonis PL2.3. Ajalehes „Tartu Postimees“ (25.04.2011) ilmunud kuulutus.
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 25
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
KSH programmi LISA 3
KSH programmi eelnõu avaliku arutelu protokoll.
PROTOKOLL
17. mai 2011
Tartu Linnavalitsuse ruumis 303
(Raekoja plats 3, III korrus)
Arutelu algus kell 16:00, lõpp kell 16:50.
Arutelu juhatas: Elar Põldvere (OÜ Alkranel)
Osalejad: arutelul osales 8 inimest (kuna osalejate seas oli ka eraisikuid, siis ei esitata
siinkohal osalenute nimekirja (alus: Isikuandmete kaitse seadus). Osalenute nimekiri on
eraldiseisvalt saadetud Keskkonnaametile.
Päevakord:
1. Ranna pst 36 DP KSH programmi eelnõu tutvustamine (Elar Põldvere, OÜ Alkranel);
2. Küsimused ja ettepanekud.
A. Heino Raag (naaber): Alumise tiigi juures oli mitukümmend aastat allikas, kust
inimesed joogivett võtsid. Hetkel on seal prügimägi ja allikale ligi ei pääse.
Elar Põldvere (OÜ Alkranel): Allika olemasolu kohta on meil mitteametlik info olemas ja
väga hea, et saime ka kohalike elanike käest sellele kinnituse.
B. Heino Raag: Alal elasid üle 30 aasta kured, kuid pesapuuks olev betoonpost lammutati
paar aastat tagasi maha. Kaks aastat tagasi tegi kurg pesa teise posti otsa. Mis sellest
kurest edasi saab?
Elar Põldvere: Jah kure olemasolu on teada ja selle aspektiga arvestatakse ning kurge ära
ei aeta.
C. Heino Raag: Möödunud kevadel uputas Emajõgi nii, et teisel pool kraavi sõitsid põllu
peal skuutrid. Uputus tappis sirelid jm ära. Kuidas sellele alale üldse ehitada saab?
Elar Põldvere: Selleks, et alal ehitada saaks, on detailplaneeringus arvestatud ala
tõstmisega kuni 2 m võrra. Täpne tõstmismaht selgitatakse välja täpsemate arvutustega.
Samuti kavandatakse olemasoleva kraavituse parandamist liigveeprobleemide
vähendamiseks.
D. Heino Raag: Planeeringuala ja Luunja valla vahel oleva kraavi süvendamise järel
rohkem kui 10 a tagasi lükati Emajõe kõrge kallas maha ja vesi pääses kruntidele.
Praegugi on osa aedasid kraavis.
Elar Põldvere: Detailplaneeringuga on üle sellele kraavile kavandatud sild ja vajadusel
korrastamine. Kraavidega seonduvate tööde ja liigveeprobleemide osas võetakse arvesse, et
negatiivselt ei mõjutataks teisi maakasutajaid.
26 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
E. Laine Rander (naaber): Kahel viimasel aastal on minu aias olnud kevadel üleujutus.
Mind huvitab, mis võetakse ette alal paiknevate tiikide ja Ranna puiesteega? Tänav oli
üleujutuse ajal suletud ja selle olukord on väga halb.
Elar Põldvere: Tee kordasaamine ja selle pidev kasutatavus ning liigveeprobleemi
lahendamine on prioriteet nii linnale kui arendajale. Lisaks sellele, et Emajõgi kevadel
uputab, on probleemiks ka ülevalt tulev sademevesi, mis ei pääse Emajõkke ja uputab
samuti. Planeeringulahenduses nähakse ette ülevalt tulevale liigveele Ranna pst äärde
kraavistik ja torustik Emajõkke juhtimiseks. Seega liigveeprobleemide vähendamist
käsitletakse laiemalt, st mitte ainult planeeringuala piires.
Peep Margus (Tartu Linnavalitsus, spetsialist): Ranna puiesteega on selline plaan, et tee
tõstetakse kõrgemale ning olemasolevate elamukruntide poolsesse serva kaevatakse piisava
sügavusega kraav liigvee jaoks. Tee käänakukohta pannakse kõrgvee ajal suletav lüüs ning
liigvett hakatakse kõrgveeajal alalt ära pumpama nagu nt Supilinnas.
Elar Põldvere: Tiikide täpne ümberkujundus ja selle tegevuse vajadus kui selline
lahendatakse KSH ning planeeringu ja vertikaalplaneerimise käigus. Hetkel teadaoleva info
kohaselt tiigid vajadusel puhastatakse ja need säilivad.
Heino Raag: Kas puhastamise järel nendes ujuda ka saab?
Elar Põldvere: Otsest suplemisvõimalust nendes tiikides ette ei nähta. Pigem jäävad need
puhverveekogudeks Emajõe ja kraavide vahele.
F. Ingrid Perner (Tartu Linnavalitsus, planeerija): Tartu Linnavalitsusel, Linnamajanduse
osakonna Keskkonnateenistuse juhatajal Ülle Maueril oli lisamärkus, mis puudutas
käesoleva KSH aluseks oleva detailplaneeringu algatusotsuse situatsiooniskeemil
märgitud ja kõrvalkrundile jääda võivat puurkaevu. Tegemist peaks olema
projekteeritava tarbepuurkaevuga, seega tuleks selle puurkaevu teemat täpsustada AS-
ga Tartu Veevärk.
Elar Põldvere: Nimetatud teemat täpsustatakse AS-ga Tartu Veevärk.
Protokollisid (lindistuse ja ülestähenduste alusel, loetavuse tagamiseks on esitatut
korrigeeritud, kõneleja poolt toodud mõtet siiski muutmata):
Annika Veske ja Elar Põldvere
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 27
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
KSH programmi LISA 4
KSH programmi eelnõu avalikustamise perioodil saabunud kirjalik seisukoht.
1. KSH programmi eelnõu avaliku väljapaneku käigus laekus 02.05.2011. a
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonilt alljärgnev kirjalik seisukoht.
28 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
KSH programmi LISA 5
KSH programmi eelnõu avalikustamise
perioodil ja avalikul arutelul esitatuga arvestamine.
KSH programmi täiendati peale KSH programmi eelnõu avalikustamist ja avalikku
väljapanekut, asjakohaste teemade osas. KSH aruande eelnõu koostamisel ja ka DP protsessis:
1. Arvestatakse Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 02.05.2011. a kirjas nr JT 6-
6/3308-4 toodud ettepanekut kaaluda KSH ja planeeringu avaliku väljapaneku
ühendamist. Lõpliku seisukoha selles küsimuses annab Tartu Linnavalitsus edaspidiste
protsesside käigus. Senini on Tartu LV olnud seisukohal, et KSH aruanne peab olema
heaks kiidetud enne planeeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule saatmist.
Keskkonnaamet on ka vastava käsitlusega nõus.
2. Arvestatakse avalikul arutelul laekunud küsimuste ja ettepanekutega (A-F).
KSH programmi eelnõu avalikustamise perioodil ja avalikul arutelul esitatu ei nõua
eraldiseisvaid kirjalikke vastuseid. Samuti edastatakse peale avalikustamisprotsessi valminud
KSH programmi versioon nii Tartu Linnavalitsusele kui ka Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu
regioonile (sh järelvalvetoimingute läbiviimiseks).
Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 29
PROGRAMM. OÜ ALKRANEL
VEETEEDE AMET
ESTONIAN MARITIME ADMINISTRATION
Hr Urmas Ahven Teie: 16.03.2012 nr 9-3.2/DP-07-002
Tartu Linnavalitsus
Raekoja plats 3 Meie: 05.04.2012 nr 6-3-1/846
51003 TARTU
Tartu linnas Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu kooskõlastamine
Lugupeetud härra Ahven
Veeteede Amet kooskõlastab Teie poolt esitatud Tartu linnas asuva Ranna pst 36 krundi
detailplaneeringu (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ töö nr IB54/2010).
Kuna detailplaneeringu üheks eesmärgiks on paadikanali rajamine, siis juhime Teie
tähelepanu, et hüdrotehniliste tööde ning süvendustööde kavandamisel tuleb lähtuda
majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. detsembri 2001. a määrusest nr 26
"Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas".
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Taivo Kivimäe
Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse
teenistuse juhataja - peadirektori asetäitja kt
Kert Süsmalainen 620 5683
[email protected]
Valge 4 Telefon +372 620 5500 E-post
[email protected] Reg nr
70002414
11413 Tallinn Telefaks +372 620 5506 Internet www.vta.ee
ESTONIA