dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Sissetulev kiriAvalik

Ranna pst 36, Tartu krundi detailplaneering kooskõlastamiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 9. juuli 2012
Viit
12-1570-001
Registreeritud
9. juuli 2012
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6.12S Ehitusohutuse järelevalve (2009-2013) (Suletud)
Sari
6.12-3 Avalikku veekogusse ehitamisega seotud dokumendid (va otsused)
Toimik
12-1570
Vastutaja
TJA Migratsioon (Ehitus- ja elektriosakond)
Lahendamise tähtaeg
8. august 2012

Failid

  • 📎Ranna pst 36_ Tartu krundi detailplaneering.zip28208 KB
  • 📎Ranna pst 36 Tartu dp kooskõlast.msg78 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Kaidi Kilter <[email protected]> Saaja: TJA - Avalik Teema: Saadame teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi: Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine Saadame teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Dokumendi väljaandja: Tartu Linnavalitsus\Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Dokumendi liik: Kiri Dokumendi number: DP-07-002 . Dokumendi kuupäev: 09.07.2012 Teema: Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine. Kiri sisaldab digitaalselt allkirjastatud dokumenti DigiDoc (*.ddoc) formaadis. Dokumendi allkirja kontrollida ja allkirjastatud faili lugeda saab Digidoc'i kliendiga ( http://www.digidoc.ee ) või DigiDocCheck portaalis : https://digidoccheck.sk.ee. DigiDoc'i konteiner sisaldab samanimelist "Portable Document Format" (pdf) vormingus faili. "Portable Document Format" (pdf) faile saab lugeda näiteks Adobe Acrobat Readeriga (http://www.adobe.com/) (See attached file: Linnaplaneerimise_ja_maakorralduse_osakond_Kiri_20120709_DP-07-002.ddoc) ALUSTE NAHKHIIRTE SUURVIDEVLASE (NYCTALUS NOCTULA), TIIGILENDLASE (MYOTIS DASYCNEME), VEELENDLASE (MYOTIS DAUBENTONI), (EPTESICUS NILLSONI), (PIPSTRELLUS PIPISTRELLUS) LENNUALA N 20.0 W E REOVEEPUMPLA KUJA (20m) LIIGN S I ISKE R A PII TE LA IAL L EV DE MMI DA UL OM SOOM I SO A MM EL ULDA T S KE II GN DE LE L I I VIALA PIIR PLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEV KRUNDIPIIR III KAITSEKATEGOORI ALUSTE LIIKIDE RABAKONN (RANA ARVALIS), TIIGIKONN (RANA LESSONAE) LEIUKOHAD VEEALA R ALA PII E LEVI AD II KAITSEKATEGOORI ALUSE LIIGI OM ULD SO (ASPIUS ASPIUS) LEIUKOHT LAMMI IISKETE LIIGN III KAITSEKATEGOORI ALUSTE LIIKIDE HINK (COBITIS TAENIA), VINGERJAS (MISGURNUS FOSSILIS), OLEMASOLEV ELEKTRIPOST VALGE TOONEKURE PESAGA (GOTTUS GOBIO), LAIUJUR (DYTISCUS LATISSIMUS) LEIUKOHAD RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING URMAS NUGIN OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID TARTU LINN OLEMASOLEV OLUKORD M 1:1000 DP 2 7 PLANEERIJA T. VEENSALU 04.2012 TELLIJA TARTU LINNAVALITSUS IB 54/2010 N W E HI POD RO OM I HIPODROOMI S I M OO LEPA O DR LINNU H IP A JAK PLANEERINGUALA PIIR A NAK RAN KESA KANN I OLEMASOLEV KRUNDIPIIR PLANEERITUD KRUNDIPIIR TA LU TA ST RE P NA RAN A AK AJ AK NN RA PLANEERITUD VEEKOGU PIIR TA RT VEEALA U T LIN A PS VANA-IHASTE PAADISADAMA DETAIL- N ANN R OLEMASOLEV HOONE PLANEERITUD PURRE AN N A PLANEERITUD HOONESTUSALA LR U PE S RAN NA PS T OLEMASOLEV TEE I NN UL RT AL D TA AV U NJ LU PLANEERITUD UJUVKAI PLANEERITUD JALGTEE PUHKE- JA VIRGESTUSRAJATISTE MAA RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING URMAS NUGIN OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID TARTU LINN M 1:4000 DP 3 7 PLANEERIJA T. VEENSALU 07.2012 TELLIJA TARTU LINNAVALITSUS IB 54/2010 ALUSTE NAHKHIIRTE SUURVIDEVLASE (NYCTALUS NOCTULA), N TIIGILENDLASE (MYOTIS DASYCNEME), VEELENDLASE (MYOTIS DAUBENTONI), PLANEERINGUALA PIIR (EPTESICUS NILLSONI), OLEMASOLEV KRUNDIPIIR W E (PIPSTRELLUS PIPISTRELLUS) LENNUALA PLANEERITUD KRUNDIPIIR PLANEERITUD PURDED S 7.0 4.3 2.0 PLANEERITUD REGULAATOR 3.6 PLANEERITUD KRAAVID PLANEERITUD VEEKOGU PIIR 5 .0 20.0 5.5 Pos 17 PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON 3.0 REOVEEPUMPLA KUJA (20m) 6.0 VEEALA 4.3 7.0 4.4 14.9 PLANEERITUD HOONESTUSALA 13.6 18.9 A DE 6.0 U LD Pos 15 7.8 OM 22.6 5.0 23.1 6.1 O S R 5.0 MI A PII 27.7 18.6 5.0 23.2 M 4.0 LA IAL Pos 12 PLANEERITUD HALJASALA TE LEV 4.0 7.0 K E 24.2 6.0 IIS 2 11.4 PLANEERITUD SERVITUUT 12.2 Pos 1 .0 PLANEERITUD TEETRUUP 7.0 Ranna pst 17T GN LII 23.7 4.0 Pos 16 6.0 2.0 6.0 17.1 4 1.7 .0 27.0 10.0 26.0 Pos 6 23.2 8.7 6.1 23.0 Pos 9 26.0 15.7 Pos 13 6.0 PLANEERITUD PIIRE 28.1 Pos 3 6.0 6.0 20.9 2.0 6.0 PLANEERITUD UJUVKAI 6.0 1.7 21.3 4.0 6.0 III KAITSEKATEGOORI ALUSTE LIIKIDE LIKVIDEERITAV OBJEKT 33.4 21.0 Pos 7 RABAKONN (RANA ARVALIS), 5.5 7.2 TIIGIKONN (RANA LESSONAE) LEIUKOHAD 21.4 30.8 Pos 10 Pos 4 Pos 14 6.0 21.3 4.0 6.0 4.0 10.0 42.0 8.2 26.3 10.0 Pos 2 17.6 P-14 .0 7.0 II KAITSEKATEGOORI ALUSE LIIGI 20 8.4 31.3 2.0 4 .0 1.2 4.7 6 (ASPIUS ASPIUS) LEIUKOHT 28.2 .0 1.7 16.9 Pos 11 34.9 8.4 36.5 6.0 .9 13.8 24 6.0 Pos 8 III KAITSEKATEGOORI ALUSTE LIIKIDE m) 14.7 9.4 4 HINK (COBITIS TAENIA), A( 42.0 VINGERJAS (MISGURNUS FOSSILIS), AD OLEMASOLEV ELEKTRIPOST R VALGE TOONEKURE PESAGA AS 43.6 (GOTTUS GOBIO), Pos 5 .6 A LL LAIUJUR (DYTISCUS LATISSIMUS) LEIUKOHAD 29 UK DE OG L DA K U 14.4 EE M 43.0 V O E VA IS O R I S OL M A PI M L MA L A IA 4.0 .2 E 22 O L ETE LEV K IIS 12.8 N L IIG HOOLDUSALA PIIRES LUBATUD KRUNDI PIIRDEAIA PAIKNEMINE 16.1 PLANEERITUD KRAAVI HOOLDUSALA 27.6 RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING PLANEERITUD PURRE URMAS NUGIN OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID TARTU LINN M 1:1000 DP 4 7 PLANEERIJA T. VEENSALU 07.2012 TELLIJA TARTU LINNAVALITSUS IB 54/2010 ALUSTE NAHKHIIRTE SUURVIDEVLASE (NYCTALUS NOCTULA), N TIIGILENDLASE (MYOTIS DASYCNEME), VEELENDLASE (MYOTIS DAUBENTONI), (EPTESICUS NILLSONI), W E (PIPSTRELLUS PIPISTRELLUS) LENNUALA S PLANEERINGUALA PIIR 20.0 Pos 17 OLEMASOLEV KRUNDIPIIR Pos 1a REOVEEPUMPLA KUJA (20m) PLANEERITUD KRUNDIPIIR AJUTISELT MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR DE DA UL Pos 15 OM I SO IR M PI L AM ALA PLANEERITUD VEEKOGU PIIR TE LEVI Pos 12 ISKE NI VEEALA G LII Pos 1 Ranna pst 17T PLANEERITUD ELAMUMAA Pos 16 PLANEERITUD TEEMAA Pos 6 Pos 9 PLANEERITUD LAUTRIMAA Pos 13 Pos 3 PLANEERITUD HALJASALA JA PARGI MAA PLANEERITUD VEEKOGUDE MAA PLANEERITUD SERVITUUT III KAITSEKATEGOORI ALUSTE LIIKIDE Pos 7 RABAKONN (RANA ARVALIS), LIKVIDEERITAV OBJEKT TIIGIKONN (RANA LESSONAE) LEIUKOHAD Pos 4 Pos 10 Pos 14 Pos 2 10.0 MAAKASUTUSE BILANSS II KAITSEKATEGOORI ALUSE LIIGI (ASPIUS ASPIUS) LEIUKOHT Pos 11 Pos 8 III KAITSEKATEGOORI ALUSTE LIIKIDE HINK (COBITIS TAENIA), OLEMASOLEV ELEKTRIPOST VINGERJAS (MISGURNUS FOSSILIS), VALGE TOONEKURE PESAGA (GOTTUS GOBIO), E LAIUJUR (DYTISCUS LATISSIMUS) LEIUKOHAD Pos 5 D AD U L O OM IS IR M A PI M L LA VIA E KET LE I IS GN LII PLANEERITUD KRAAVI HOOLDUSALA RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING URMAS NUGIN OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID TARTU LINN MAAKASUTUS JA KITSENDUSED M 1:1000 DP 5 7 PLANEERIJA T. VEENSALU 07.2012 TELLIJA TARTU LINNAVALITSUS IB 54/2010 N W E PLANEERITUD KRAAVID 33.75 S 32.15 33.75 PLANEERITUD REGULAATOR 32.16 PLANEERINGUALA PIIR 33.50 OLEMASOLEV KRUNDIPIIR 32.67 33.50 0 32.39 33.5 PLANEERITUD VEEKOGU PIIR A 33.6 0 0 33.7 0 VEEALA 33.8 PLANEERITUD HOONESTUSALA A 0 33.9 0 34.0 34.00 31.33 PLANEERITUD VOOLUSUUND PLANEERITUD TRUUP 33.75 32.16 .00 34 32.00 31.16 M 1:100 34.00 33.50 32.75 2% 32.40 1:2 1:2 31.80 1:2 Olemasolev maapind 1:2 Kuivenduskraav Kergliiklustee Kuivenduskraav RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING URMAS NUGIN OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID TARTU LINN VERTIKAALPLANEERING M 1:1000 DP 6 7 PLANEERIJA T. VEENSALU 07.2012 TELLIJA TARTU LINNAVALITSUS IB 54/2010 asuva sidekaevuga. M 1:4000 N 4.3 PLANEERITUD REGULAATOR HI PO OLEMASOLEV SIDEKAEV W E .0 .0 7 DR 2 OLEMASOLEV ELEKTRI- OO M I PLANEERITUD KRAAVID 3.6 S 4.5 20.0 5.5 Pos 17 3.0 REOVEEPUMPLA KUJA (20m) HI PLANEERITUD SIDEKAABEL P OD RO OM HIPODROOMI 6.0 I 4.3 7.0 4.4 14.9 I OM 13.6 18.9 D RO LEPA LINNU 6.0 PO HI Pos 15 7.8 A JAK 5.0 23.1 22.6 6.1 AKA 5.0 27.8 N 18.6 23.2 RAN 5.0 Pos 12 KESA KANN 4.0 7.0 I 12.3 24.2 6.0 2.0 Pos 1 11.4 PLANEERITUD TEETRUUP 7.0 Ranna pst 17T PST 23.7 Pos 16 4.0 6.0 NA 2.0 6.0 4 RAN 1.7 17.1 .0 27.0 10.0 26.0 Pos 6 23.2 8.7 6.1 A 23.0 Pos 9 JAK KA 26.0 15.7 A NN RA Pos 13 6.0 28.1 Pos 3 6.0 6.0 20.9 2.0 6.0 6.5 PLANEERITUD UJUVKAI 1.7 21.3 6.0 4.0 PLANEERITUD PURDED 33.4 21.0 Pos 7 5.5 7.2 21.4 30.8 Pos 10 Pos 4 Pos 14 6.0 10.0 21.3 4.0 4.0 42.0 8.2 26.3 Pos 2 10.0 17.6 P-14 .0 7.0 20 8.4 2.0 31.3 4 .0 Pos 11 1.2 4.7 PLANEERINGUALA PIIR 6.0 28.2 16.9 1.7 34.9 OLEMASOLEV KRUNDIPIIR 8.4 36.5 6.0 .9 13.8 6.0 Pos 8 24 PLANEERITUD KRUNDIPIIR 14.7 9.4 42.0 OLEMASOLEV ELEKTRIPOST VALGE TOONEKURE PESAGA 46.6 Pos 5 .6 29 VEEALA 14.4 43.0 OLEMASOLEV ALAJAAM "KAARETEE" PLANEERITUD HOONESTUSALA PLANEERITUD HALJASALA 4.0 .2 22 PLANEERITUD KRAAVI HOOLDUSALA PLANEERITUD SERVITUUT 12.8 OLEMASOLEV 0,4kV ELEKTRIMAAKAABEL ELAMUKRUNTIDEST, KUHU ON LUBATUD 16.1 OLEMASOLEV 10kV ELEKTRIMAAKAABEL PLANEERITUD VEETORUSTIK 27.6 OSA, KUHU ON LUBATUD PAIGALDADA PLANEERITUD REOVEETORUSTIK LIKVIDEERITAV OBJEKT PLANEERITUD PURRE PLANEERITUD SADEMEVEETORUSTIK PLANEERITUD SIDEKAABEL RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING PLANEERITUD ELEKTRI MAAKAABEL URMAS NUGIN PLANEERITUD PURRE OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID PLANEERITUD LIITUMISKILP TARTU LINN M 1:1000 DP 7 7 PLANEERIJA T. VEENSALU 07.2012 TELLIJA TARTU LINNAVALITSUS IB 54/2010 Hr Mati Raamat Teie 26.03.2012 nr 9-3.2/DP-07-002 Tartu Linnavalitsus Raekoda Meie 13.04.2012 nr 12.1-2/12/1216 50089 Tartu Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu kooskõlastamine Austatud härra Raamat Kaitseministeerium kooskõlastab Tartus Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu märkusteta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ingvar Pärnamäe Kaitseinvesteeringute asekantsler Vahur Fuks +372 717 0227 [email protected] Sakala 1, 15094 Tallinn Reg nr 70004502 tel 717 0022, faks 717 0001 [email protected], www.kmin.ee TARTU LINNAVALITSUS KORRALDUS Tartu, Raekoda 16.11.2010 nr 1219 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Tartu Linnavalitsuse 13.03.2007 korraldusega nr 338 algatati Ranna pst 36 krundi detailplaneering, eesmärgiga moodustada alal elamukrundid ja rajada paatide sildumiskoht kohalike elanike teenindamiseks. Detailplaneeringu koostamise algataja ja korraldaja on Tartu Linnavalitsus (Raekoda, 50089 Tartu) ning detailplaneeringu kehtestaja Tartu Linnavolikogu (Raekoda, 51003 Tartu). Detailplaneeringu koostaja on Inseneribüroo Urmas Nugin (Turu 30, 51014 Tartu). Planeeritav ala pindalaga ca 4 ha asub Ihaste linnaosas Emajõe ääres. Maa-ala on võsastunud, maakasutuse sihtotstarve on üldkasutatav maa. Tartu linna üldplaneering näeb planeeritava ala juhtfunktsioonina ette väikeelamute maa ja jõeäärsel alal üldkasutatavate haljasalade maa. Planeerimisettepanek on kooskõlas linna üldplaneeringuga. Pärast planeeringu koostamise algatamist on krundi omanik muutunud. Praegune krundi omanik soovib lisaks elamukruntide moodustamisele rajada paadikanali Emajõest ca 20 meetri kaugusele. Oma soovi on omanik põhjendanud asjaoluga, et Emajõe ääres oleksid paadid majadest väga kaugel ja ei ole võimalik neile panna valvet (valgustus ja videovalve). Kanalist saadav pinnas planeeritakse alale laiali, et vähendada üleujutatavat ala. Tartu Linnavalitsus leiab, et planeeringu koostamise käigus on vajalik hinnata planeeritava tegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale. Planeeritaval alal esinevad EELIS-e andmetel ka mitmete kaitsealuste liikide elupaigad. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 punktile 17 on olulise keskkonnamõjuga tegevus mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit, merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit. Kuna paadikanali rajamisel on süvendatava pinnase maht üle 500 m³, siis vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punktile 3 tuleb planeeringu koostamise käigus läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 17 ja § 33 lg 1 p 3, § 34 lg 1, § 35 lg-d 1 ja 2, planeerimisseaduse § 9 lg 12, Tartu linna ehitusmääruse § 36 lg 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus otsustab: 1. Algatada Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal teatada 14 päeva jooksul detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Postimees ning Tartu linna koduleheküljel. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Tartu linna koduleheküljel www.tartu.ee ning tööpäevadel Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas, asukohaga Raekoja plats 3. 3. Korraldus jõustub 17. novembril 2010. a. Urmas Kruuse Linnapea Jüri Mölder Linnasekretär Hr Urmas Kruuse Teie 26.03.2012 nr 9-3.2/DP-07-002 Tartu Linnavalitsus Raekoda Meie 03.05.12 nr 1.10-17/12-00173/067 51003 TARTU Ranna pst 36 detailplaneeringu kooskõlastamine Lugupeetud härra Kruuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab Tartu maakonnas Tartu linnas asuva Ranna pst 36 kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna jaoskonna registriosa number 2014303, katastritunnus 79517:043:0002, pindala 43293 m²) detailplaneeringu. Juhiksime tähelepanu asjaolule, et kohalike elanike veesõidukite sildumiskoht (paadikanal ja paadisild ca 12 veesõidukile pikkusega kuni 10 meetrit) on sadamaseaduse mõistes väikesadam ja peamiseks sadamateenuseks saab olema veesõiduki sildumise võimaldamine. Ilmselt on tegemist väikesadamaga, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Priske kantsler Keiu Külm 6397627 [email protected] Harju 11 Telefon 625 6342 Registrikood 70003158 15072 TALLINN Faks 631 3660 E-post [email protected] Tähe 106, 51013 TARTU. Tel. 7303735 Registreerimisnumber 10696600 MTR EH,EJ,EK,EO,EP 10696600-0001 MATER MK,MU,MO,MP 0019-00 Töö nr: IB54/2010 Koostaja: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Tellija: Tartu Linnavalitsus Huvitatud isik: Marko Milius Objekti asukoht: Tartu linn RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING Planeerija: Terko Veensalu TARTU 2010-2011 RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING TÖÖ NR. IB54/2010 SISUKORD SELETUSKIRI ..................................................................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1.1. Planeeringuala asukoht, suurus ja olemasolev maakasutuse sihtotstarve ........................................ 3 1.2. Detailplaneeringu koostamise alus ning planeeringu eesmärk........................................................ 3 1.3. Arvestamisele kuuluvad materjalid ja olemasolevad geodeetilised alusplaanid .............................. 3 2. PLANEERINGUALA NING LÄHIPIIRKONNA LINNAEHITUSLIKUD JA FUNKTSIONAALSED SEOSED ......................................................................................................... 3 3. OLEMASOLEVA SITUATSIOONI KIRJELDUS.......................................................................... 4 3.1. Planeeritava ala ja naaberkinnistute maakasutus............................................................................ 4 3.2. Kitsendused.................................................................................................................................. 4 3.3. Juurdepääsud ja teed ..................................................................................................................... 5 3.4. Olemasolevad ehitised .................................................................................................................. 5 3.5. Haljastus ...................................................................................................................................... 5 3.6. Tehnovõrgud ................................................................................................................................ 5 4. PLANEERINGUETTEPANEK ........................................................................................................ 5 4.1. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek ...................................................................... 5 4.1. Maa-ala kruntideks jaotamine ja planeeritud maakasutus .............................................................. 5 4.2. Krundi ehitusõigus ja hoonete kasutusotstarbed ............................................................................ 5 4.3. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele ...................................................................................... 6 4.4. Arheoloogianõuded ...................................................................................................................... 6 4.5. Paadikanal .................................................................................................................................... 7 4.6. Ehitistevahelised kujad ja krundi hoonestusala piiritlemine ........................................................... 7 4.7. Juurdepääs krundile, liikluskorraldus ja parkimine ........................................................................ 7 4.8. Haljastus, piirded, heakord ning keskkonnakaitse abinõud ............................................................ 8 4.8.1 Vertikaalplaneering ................................................................................................................ 8 4.9. Tehnovõrgud ................................................................................................................................ 8 4.9.1. Veevarustus........................................................................................................................... 8 4.9.2. Tuletõrje veevarustus............................................................................................................. 9 4.9.3. Reoveekanalisatsioon ............................................................................................................ 9 4.9.4. Sademeveekanalisatsioon ...................................................................................................... 9 4.9.5. Elektrivarustus ...................................................................................................................... 9 4.9.6. Soojavarustus ........................................................................................................................ 9 4.9.7. Sidevarustus .......................................................................................................................... 9 4.9.8. Välisvalgustus ..................................................................................................................... 10 4.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................... 10 4.11. Servituudid ja kitsendused ........................................................................................................ 10 4.12. KSH arvestamine planeeringus ja planeeringu rakendamine ...................................................... 10 5. KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSED PLANEERINGU KOOSTAMISEL................................ 12 6. KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE ................................................................ 13 JOONISED .......................................................................................................................................... 14 Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:10000 Joonis 2. Olemasolev olukord M 1:1000 Joonis 3. Linnaehitusliku analüüsi joonis M 1:4000 Joonis 4. Põhijoonis M 1:1000 Joonis 5. Maakasutus ja kitsendused M 1:1000 Joonis 6. Vertikaalplaneering M 1:1000 Joonis 7. Tehnovõrgud M 1:1000 2 RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING TÖÖ NR. IB54/2010 SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS 1.1. Planeeringuala asukoht, suurus ja olemasolev maakasutuse sihtotstarve Planeeringuala asub Tartu linnas Vana-Ihaste linnaosas ja hõlmab Ranna pst 36 kinnistut (kü tunnus 79517:043:0002). Planeeringuala pindala on ca 6,5 ha (sellest ca 1,1 ha veeala). 1.2. Detailplaneeringu koostamise alus ning planeeringu eesmärk Planeeringu koostamise aluseks on Tartu Linnavalitsuse 13.märtsi 2007 a. korraldus nr. 338 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise ja lepingu sõlmimise kohta. Planeeringu eesmärkideks vastavalt lähtetingimustele on: - Ala kruntideks jagamine; - kruntidele ehitusõiguse andmine hoonestuse rajamiseks; - vajalike juurdepääsude ning tehnovõrkude planeerimine. 1.3. Arvestamisele kuuluvad materjalid ja olemasolevad geodeetilised alusplaanid Käesoleva detailplaneeringu aluseks on olnud: - Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579); - Tartu Linnavolikogu 06.10.2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneering; - Tartu Linnavalitsuse 31.10.2006 a määrusega nr 27 kehtestatud Tartu linna ehitusmäärus; - Tartu Linnavolikogu 09.09.1999. a otsusega nr 98 kehtestatud Vana-Ihaste üldplaneering. Planeeringu koostamisel on kasutatud Landverk OÜ poolt koostatud aktualiseeritud geodeetilist maa-ala plaani (töö nr GEO-97-11) täpsusastmega 1:500. Mõõdistused on teostatud 2011.a jaanuaris. 2. PLANEERINGUALA NING LÄHIPIIRKONNA LINNAEHITUSLIKUD JA FUNKTSIONAALSED SEOSED Planeeringuala asub Vana-Ihaste elamupiirkonna lõunaservas, Tartu linna ja Luunja valla piiril. Vana-Ihaste koosnes peamiselt aianduskooperatiividest, mida hakati rajama 1960. aastatel. Nüüdseks on paljud algselt suvilateks tehtud hooned ümber ehitatud aastaringselt kasutatavateks elamuteks. Piirkonnas on rohkelt puid ja haljasalasid, kõrge rekreatiivse väärtusega puhkealasid. Tänavad on suhteliselt kitsad, peamiselt asfalt- või kruuskattega. Jalakäijatele eraldi jalgteed puuduvad, piki Emajõe kallast kulgevad sissetallutud pinnasteed. Hiljuti valmis ka kergliiklustee Annelinna ja Vana-Ihaste vahel piki Lammi teed. Linnaosa asub kesklinnast kaugel, kuid bussiühendus on hea. Linnaliinibussid liiguvad mööda Lammi teed, Hipodroomi ja Kasesalu tänavat ning läbi Uus-Ihaste. Teenindus- ja kaubandusettevõtted piirkonnas praktiliselt puuduvad. Vastavalt Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt 2009. a koostatud Vana-Ihaste paadisadama detaiplaneeringule (töö nr IB07DP01) on käesoleva detailplaneeringu alast põhja suunda jäävale 3 RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING TÖÖ NR. IB54/2010 riigiomandis olevale maale ette nähtud sadamahoone paadihoiustamis võimalusega, parkimis- ja ja manööverdusala paadisildade ja slipiga. 3. OLEMASOLEVA SITUATSIOONI KIRJELDUS 3.1. Planeeritava ala ja naaberkinnistute maakasutus Planeeringuala hõlmab Ranna pst 36 kinnistut (100% üldkasutatava maa sihtotstarve), läände jääb Emajõgi, ida ja põhja suunda elamukrundid. Lõunast piirneb ala kraaviga, ühtlasi kulgeb mööda krundi lõunapiiri ka Tartu linna – Luunja valla omavalitsuste piir. 3.2. Kitsendused Planeeringueelselt kehtivad alal järgmised kitsendused: Tabel 1. Olemasolevad kitsendused Kitsenduse nimetus Kitsenduse ulatus Emajõe veekaitsevöönd1/kallasrada2 10 m tavalisest veepiirist 3 Emajõe ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist 4 Emajõe piiranguvöönd 100 m tavalisest veepiirist Reoveepumpla kaitsevöönd 20 m 1 Veekogu veekaitsevööndi ulatus ning selles keelatud tegevuste loetelu on toodud Veeseaduses (RT I 1994, 40, 655). 2 Kallasraja mõiste ja kitsenduse sisu on määratletud Veeseaduse §-s 10 (RT I 1994, 40, 655) ning Looduskaitseseaduse §-s 36 (RT I 2004, 38, 258). 3 Veekogu kalda ehituskeeluvööndi ulatus ja piirangu sisu on määratletud Looduskaitseseaduse §-s 38 (RT I 2004, 38, 258) 4 Kalda piiranguvööndi mõiste ja kitsenduse sisu on toodud Looduskaitseseaduse §-s 37 (RT I 2004, 38, 258). Planeeringuala asub korduva üleujutusega alal, seepärast lähtuvad kalda veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndid alaliselt liigniiskete lammi soomuldade leviala piirist. Planeeringalal asuvad kahe III kaitsekategooria aluse liigi leiukohad – rabakonn (Rana arvalis), tiigikonn (Rana lessonae). Osaliselt planeeringualasse jäävas Emajões leidub II kaitsekategooria alune liik tõugjas (Aspius aspius) ning III kaitsekategooria liigid hink (Cobitis taenia), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio) ja laiujur (Dytiscus latissimus). Keskkonnaregistri andmetel on Emajõgi II kaitsekategooriasse kuuluvate nahkhiirte - suurvidevlase (Nyctalus noctula), tiigilendalse (Myotis dasycneme), veelendlase (Myotis daubentoni), põhja-nahkhiire (Eptesicus nillsoni) ja kääbus-nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus) - lennuala. Lisaks paikneb ala kaguservas kasutusest väljas olev elektripost valge-toonekure pesaga (Ciconia ciconia, III kaitsekategooria alune liik). Asukohad on näidatud põhijoonisel. 2001 a. korraldatud inventeerimise järgi moodustab üle poole krundi pindalast (2,76 ha) Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp lamminiit. 2011 a. koostatud kordusinventuuri andmetel on lamminiit suurel määral säilinud. 4 RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING TÖÖ NR. IB54/2010 3.3. Juurdepääsud ja teed Planeeringualale pääseb Ranna pst ja Rannakajaka tänavat mööda. Krundisisesed sõiduteed puuduvad, Emajõe äärt mööda kulgeb pinnaskattega jalgtee. 3.4. Olemasolevad ehitised Planeeringualal puuduvad olemasolevad ehitised. 3.5. Haljastus Planeeringuala on tugevalt rohtu kasvanud ja võsastunud, Emajõe äärne pool on suhteliselt lage, ilma kõrghaljastuseta. Põhjaservas asuvate tiikide ümbrus on võsastunud. Siin-seal esineb üksikuid puid. 3.6. Tehnovõrgud Planeeringuala kirdenurgas paikneb Tartu Veevärgile kuuluv pumpla, ida küljel vee- ja kanalisatsioonitrass ning elektri maakaabel. 4. PLANEERINGUETTEPANEK 4.1. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek Vastavalt Tartu linna üldplaneeringu „Ehituskeeluvööndi vähendamine“ kaardile, on Ranna pst 36 krundile jääva Emajõe osas ette nähtud ehituskeeluvööndi vähendamine. Üldplaneeringuga pole täpsustatud vähendamise ulatust. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeringuala ulatuses vähendada ehituskeeluvööndit 20 meetrini planeeritud veepiirist. Üldplaneeringu seletuskirja pt 10 „Kalda ehituskeeluvööndi ulatuse täpsustamine“ täiendada ülalnimetatud uue lõigu osas. 4.1. Maa-ala kruntideks jaotamine ja planeeritud maakasutus Planeeringuga on ette nähtud moodustada 12 elamumaa (100%) krunti, nende teenindamiseks 2 teemaa (100%) krunti; Emajõe äärsest alast moodustatakse kaks krunti – Pos 1 liitsihtotstarbega haljasala ja pargi maa (70%) ning veekogude maa (30%); Pos 2 lautrimaa (100%) sihtotstarbega. Eraldi tehnorajatiste maa sihtotstarbega (100%) krunt on planeeritud olemasolevale reoveepumplale pos 15 krundi kirde servas. 4.2. Krundi ehitusõigus ja hoonete kasutusotstarbed Suurem osa planeeringualast asub korduva üleujutusega alal. Vastavalt Keskkonnaameti seisukohale loetakse Emajõega ühenduses olevat paadikanalit selle osaks, mistõttu käesoleva planeeringuga määratud vööndid (veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd) lähtuvad planeeritud kanalist. Planeeringulahendus näeb ette Emajõe äärse ala korrastamise, mis muudab ala ligipääsetavamaks linna elanikele ning lisab kasutusmugavust. Elamute rajamist piirkonda toetab Tartu linna üldplaneering, millega on alale määratud väikeelamumaa juhtfunktsioon. Kokku on planeeritud 12 üksikelamuga elamumaa krunti suurusega 1395 – 2364 m². Pos 6, 12, 15 ja 16 kruntidel on suurimaks ehitusaluseks pinnaks määratud 300 m², teine korrus kuni 150 m². Ülejäänud kruntidel on lubatud ehitusalune pindala 400 m², teine korrus 250 m². Elamukrundile tohib rajada ühe põhihoone ja kaks abihoonet. Suurim lubatud ehitusalune 5 RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING TÖÖ NR. IB54/2010 pindala on lubatud juhul, kui see jaotub põhihoone ja kahe abihoone vahel. Hoonet võib ehitada põhikaardil näidatud hoonestusalasse vastavalt krundi maksimaalsele ehitusalusele pinnale. Väikeehitisi tohib rajada ka väljaspoole ehitusala (näiteks puukuur vms). Hoonestuse täpne paiknemine määratakse eraldi ehitusprojektiga. Hoonestusalasse võib ehitata ka erinevaid rajatisi ning istutada taimi, sh puittaimi. Planeeritud ehitis(t)e lubatud kasutusotstarvete määramisel on lähtutud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määrusest nr 10 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“: 11101 Üksikelamu Planeeringuala pinnakõrgused jäävad vahemikku 30.50…33.00 meetrit, maapind on ühtlase languga Emajõe suunas. Vastavalt Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavate tööde keskkonnamõjude hindamise aruandele on Vana-Ihaste kõrgeim veetase 33.11 meetrit. Planeeringualast ülesvoolu jääva Jõekaare elurajoonile määrati Rebase 25 ja 27 kruntide ja lähiala detailplaneeringuga maapinna kõrguseks 33.50 meetrit – sinna planeeritud Jõekaare elamurajoonis pole üleujutusi toimunud. Planeeringualast ca 700 m allavoolu Luunja valda jääva Karu, Ilvese, Rebase ja Karu tee kinnistute detailplaneeringuga on määratud selle ala kõrgeimaks veetasemeks 1%-lise tõenäosusega 33.25 meetrit. Eelnevast infost lähtuvalt on planeeringuala maapinna kõrguseks määratud 33.50 m – 34.00 m, hoonete põranda null alates 34.00 m. Uued piirid ja tõstetav ala on näidatud põhijoonisel. 4.3. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele Planeeringuala kruntidele soovitakse ehitada madala energiatarbega elamuid. Sellest tulenevalt ei määrata maja fassaadide asukohta vaid lähtutakse vajadusest optimeerida päikeseenergia passiivset kasutamist. Kohustuslik ehitusjoon on määratud Ranna pst äärsetel kruntidel pos 3, 6, 12 ja 15 (7 m krundipiirist) ning pos 5, 8, 11 ja 14 – nimetatud kruntidel peab hoone üks külg paiknema kohustuslikul ehitusjoonel. Pos 4, 7, 13 ja 16 kruntidele planeeritud hooned peavad asetsema paralleelselt Ranna puiesteega. Pos 5, 8, 11 ja 14 kruntidel on hoonestusala määratud selliselt, et elamuid on soovi korral võimalik osaliselt ehitada nõlvale. Pos 6, 12, 15 ja 16 kruntidele on lubatud ehitada 2 korruselisi hooneid kõrgusega kuni 8,5 m (absoluutkõrgusega 42.50 m). Ülejäänud elamukruntidel on hoonete kõrguseks lubatud kuni 9,5 m (absoluutkõrgus 43.50 m). Lubatud katusekalle on 0-20 kraadi. Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil on kolm: üks põhihoone ja kaks abihoonet. Hoonete puhul kasutada kogu ala ulatuses kvaliteetseid esinduslikke välisviimistlusmaterjale. Imiteerivate materjalide kasutamine on keelatud. Arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline. Arhitektuursed lahendused tuleb kooskõlastada linnaarhitektiga eskiisi staadiumis. 4.4. Arheoloogianõuded Ranna pst 36 planeeringuala asub Tartu linna üldplaneeringuga (Tartu Linnavolikogu 06.oktoobri 2005. a määrus nr 125) kehtestatud arheoloogilise miljööpiirkonna alal. Lähtuvalt miljööpiirkonnale kehtestatud nõuetest, tuleb enne kaeve- või pinnase planeerimistööde (ka mättakihi eemaldamine) tegemist teha hoonestatavatel kinnistutel arheoloogilised proovikaevamised. Nende käigus selgitatakse välja kultuurkihi olemasolu kinnistu alal. Proovikaevamisi võib teha vastavat tegevusluba omav isik või ettevõte. Proovikaevamiste tulemuste kohta koostatakse aruanne, millest üks eksemplar antakse üle Tartu LV kultuuriväärtuste teenistusele. 6 RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING TÖÖ NR. IB54/2010 Juhul kui kinnistul avastatakse proovikaevamiste käigus uurimist vajav kultuurkiht tuleb tellijal vastavalt Muinsuskaitseseadusele (§ 35, (4)) tellida ja finantseerida arheoloogiline järelevalve või uuringud. 4.5. Paadikanal Emajõe ja elamukruntide vahelisele alale on planeeritud paadikanal koos ujuva paadisillaga kokku 14-le kuni 10 m pikkusele alusele (eelistada tuleks betoonujukitega paadisilda, mida ei ole vaja talveks veest välja tõsta). Paadikanal on mõeldud kohalike elanike (planeeritud elamute omanike/elanike) veesõiduvahendite hoidmiseks, ala on piiratud aiaga. Olemasoleva kraavi Emajõe ja paadikanali vahelist osa on planeeritud laiendada, et hõlbustada paatidega manööverdamist ja juurdepääsu. Paadikanali eesmärgipäraseks kasutamiseks on vaja osaliselt süvendada Emajõge ja taotleda vee erikasutusluba (KSH aruandes nimetatud leevendav meede). Aluste vettelaskmise võimalust eraldi ette nähtud pole, vajadusel saab selleks kõrvalkrundile planeeritud Vana-Ihaste paadisadama slippi kasutada. Paadikanali rajamiseks välja kaevatavat pinnast ei ole lubatud paigutada tiigi- ja rabakonna leiukohtadele. Hüdrotehniliste tööde ning süvendustööde kavandamisel tuleb lähtuda majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. detsembri 2001. a määrusest nr 26 "Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas". 4.6. Ehitistevahelised kujad ja krundi hoonestusala piiritlemine Ehitistevaheliste kujade määramisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”. Planeeringuga lubatud madalaim hoone tulepüsivusklass määratakse hoonete projekteerimise käigus. Hoonetele, mis asuvad üksteisele lähemal kui 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. 4.7. Juurdepääs krundile, liikluskorraldus ja parkimine Olemasolev Ranna puistee on plaanis rekonstrueerida, planeeringuga on antud planeeringualasse jääva uue teekoridori põhimõtteline lahendus. Sõidutee laiuseks on määratud 7 m, Ranna pst 32 ja Supelranna 11 kruntide juurdepääsuteel 4, 4 m. Jalgtee laiuseks 2 m. Elamukruntide vahelisele alale on planeeritud sõidutee selliselt, et perspektiivselt oleks võimalik see ühendada põhja poolt Aiaääre tänavaga ning ida poolt Supelranna tänavaga. Tee laiuseks on 6 m. Eraldi ümberpöörasimala sõidukitele on ette nähtud pos 10 krundile, tupiktänava lõppu. Sõidukite parkimine on ette nähtud kruntide siseselt, sissesõidu tee laiuseks on 6 m ja krundipiiri ning hoone vahelise lõigu minimaalne pikkus 7 m. Elamukruntide vahelise jalgtee laiuseks on 2 m, planeeritud paadikanali ja elamualade vahelisel jalgteel 1,2 m. Sõiduteed ja elamukruntide vahelised jalgteed on planeeritud kõvakattega, paadikanali ning elamuala vaheline jalgtee kruuskattega või pinnasteena. Üldkasutatavale alale jäävad pinnasteed ja rajad säilivad seal kus võimalik olemasolevatena, üldmaal katkematu liikumise võimaldamiseks on ette nähtud purder kraavide ületamiseks. Jalakäijatele on veekogude ületamiseks planeeritud purded. Purrete projekteerimisel tuleb arvestada nende vastupidavusega suurveele ja jääle. Kandevkonstruktsiooni puhul kasutada puitu või terast, kattelaudiste ja käsipuude puhul puitu. Asukohad on näidatud põhijoonisel. 7 RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING TÖÖ NR. IB54/2010 4.8. Haljastus, piirded, heakord ning keskkonnakaitse abinõud Olemasolev haljastus on planeeritud eemaldada mahus, mis on vajalik uute teede, hoonestuse ja muude planeeritud rajatiste ehitamiseks. Kõrghaljastus on planeeritud uue paadikanali äärde ja elamukruntide vahelisele alale, asukoht on näidatud põhijoonisel. Elamuala siseste sõiduteede serva on jäetud 1,7 m laiune haljasriba, millele saab vajadusel talvisel perioodil lund lükata. Kruntide pos 5, 8, 11, 14 ja 16 piires on ette nähtud kraavi hooldamiseks 4 m laiune teenindusmaa. Nimetatud kruntidele tohib piirdeaeda paigaldada hooldusala krundipoolsesse serva selliselt, et hooldusalal oleks kogupikkuses tagatud läbipääs. Olemasolevad kraavid Luunja vallaga piirneval küljel ning Ranna pst 32 ja Supelranna 11 kruntide piiril on ette nähtud rekonstrueerida. Planeeringuala keskel asuv kraav likvideeritakse. Emajõe äärne säiliv niiduala tuleb korrastada ja võsa eemaldada (KSH aruandes nimetatud leevendav meede). Pos 11 ja pos 14 hoonestusalade vahele jääv toonekure pesapaik tuleb säilitada. Nimetatud pesapaiga kohta on koostatud Eesti Ornitoloogiaühingu valge-toonekure projekti koordinaatori Margus Otsa poolt ekspertarvamus, kus on soovitatud pesitsusperioodil pesa vahetus läheduses ehitus- ja pinnasetöid mitte teostada. Lisaks tuleb arvestada, et valge-toonekured võivad reostada pesa ümbrust mitme meetri raadiuses. Lähtudes eelnevast on pesapaiga ümber jäetud 10 m raadiusega vaba ala. Võimalusel paigaldada Emajõe kalda äärsele üldkasutatavale maale lisa pesapost koos tehisalusega (KSH aruandes nimetatud leevendav meede). Planeeritud kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Tava- ning ohtlike jäätmete äraveoks tuleb sõlmida leping vastavat jäätmeluba või litsentsi omava ettevõttega. 4.8.1 Vertikaalplaneering Kuna planeeringuala asub suure üleujutusohuga piirkonnas, on kasutusele võetud meetmed, et võimalikke kahjustusi vältida. Elamukruntide ja teede alust maapinda tõstetakse kuni kõrguseni 34.00 selliselt, et sademeveed kogutakse elamuala ümbritsevatesse kraavidesse. Elamukruntide vahele on ette nähtud nõvad veevoolu suunamiseks.Lisaks olemasolevatele kraavidele ala lõuna ja ida küljel on uued kraavid planeeritud mõlemale poole rekonstrueeritavat Ranna puiesteed. Kraavid on ühendatud omavahel truupidega, lõunapoolse tiigi kaudu suundub vesi kraavidest Emajõkke. Tiigi ja kraavi vahelisele truubile on ette nähtud regulatoor, et suurvee ajal saaks seda sulgeda. Vertikaalplaneerimise ja sademevete äravoolu üldised põhimõtted on toodud vertikaalplaneerimise joonisel. Täpsem detailne lahendus antakse eraldi projektiga. 4.9. Tehnovõrgud 4.9.1. Veevarustus Veevarustus on planeeritud Ranna pst De 110 PE veetorustikust. Uus torustik on planeeritud pos 9 ja 10 paiknevat tänavat mööda nii, et moodustuks ringtorustik. Olemasolev veemõõdukaev pos 16 krundipiiri ääres on planeeritud ümber tõsta pos 10 sõidutee alla. Ühendused hoonetele on planeeritud tänavatorustikust ja asukohad on näidatud tehnovõrkude joonisel. 8 RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING TÖÖ NR. IB54/2010 Pos 10 ja 14 kruntide idaservas paiknev veetoru kuulub MTÜ Soosaarele, sealtkaudu toimub Luunja valla Kaare elamurajooni veega varustamine. Planeeringualasse jääva torustiku osas muudatusi ette pole nähtud. 4.9.2. Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevarustuseks on planeeritud tuletõrjehüdrant Ranna pst 17T ja pos 9 krundipiirile. 4.9.3. Reoveekanalisatsioon Reovee eesvooluks on planeeritud Ranna pst De 200 kanalisatsioonitorustik, mis suubub pos 17 krundil asuvasse reoveepumplasse. Planeeringuala tänavatele on ette nähtud isevoolne kanalisatsioonitorustik ning kruntidele ühendused tänavatorustikust. Pos 16 krundi kagunurgas on krundipiire muudetus selliselt, et olemasolevad kanalisatsioonikaevud jäävad teemaale. See hõlbustab kaevudele juurdepääsu ja on vajalik hooldustööde teostamiseks. Olemasoleva reoveepumplale on määratud 20 m kuja vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 nr. 171 määruse „Kanalisatsiooniehitise veekaitsenõuded“ §8, lg 1 kohaselt. Kuja piires, vastavalt sama määruse §3 lg 5-le, võivad asuda kanalisatsiooniehitiste teenindamiseks vajalikud hooned ning muud tööstus-, lao-, transpordi- ja sidehooned hoone omaniku ja vee-ettevõtja oamvahelise kirjaliku kokkuleppe korral. 4.9.4. Sademeveekanalisatsioon Planeeringuala tänavatele on ette nähtud sademeveetorustik. Sademevee eesvooluks on planeeritud Emajõega ühenduses olev kraavisüsteem lääne- ja lõunaküljel. Torustiku paiknemine on näidatud tehnovõrkude joonisel. 4.9.5. Elektrivarustus Planeeringuala elektrivarustus on lahendatud Ranna pst 21 sektsioneeritud 0,4kV transiitkapi ja „Kaaretee“ 10/0,4kV alajaama baasil ringtoitena. Kuna Ranna pst 21 krundi juures paiknev elektrivõrgu jaotuskapp jääb planeeritud sõidutee ja kõnnitee eraldusjoonele, on see ette nähtud nihutada kõnnitee kõrvale haljasalale (asukohad näidatud tehnovõrkude joonisel). Maakaablid on planeeritud mööda pos 9 ja 10 teekoridori. Elamute tarbeks on krundipiiridele ette nähtud liitumiskilbid – üks kapp kahe elamu tarvis. Elektrikaablite paiknemine on toodud tehnovõrkude joonisel. 4.9.6. Soojavarustus Planeeringuala kruntide soojavarustus lahendatakse lokaalkütte baasil, kütteviisina on lubatud maaküte, gaasiküte. Maakütte torustikku tohib paigaldada kogu elamukrundi ulatuses, kaasa arvatud hoonestusalasse, arvestades hoonete lõpliku asukohaga. Ehituskeeluvööndisse jäävad osad krundil, kuhu tohib maakütet paigaldada, on tehnovõrkude joonisel eraldi välja toodud. Maakütte puhul kasutada horisontaalseid torusid. Täpne küttelahendus tuleb anda vastava projektiga. 4.9.7. Sidevarustus Planeeringuala sidevarustus on lahendatud Hipodroomi-Põhjatamme tänavate nurgal asuva sidekaevu nr 4378 baasil. Tehnovõrkude joonisel on toodud maakaablite paiknemine planeeringualal ning eraldi skeemina näidatud põhimõtteline ühendus olemasoleva sidekaevuni. Sidevarustuse täpne lahendus tuleb anda eraldi projektiga. 9 RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING TÖÖ NR. IB54/2010 4.9.8. Välisvalgustus Olemasolevad valgustid on ette nähtud ümber tõsta planeeritud Ranna puiestee kõnnitee äärde. Elamuala vaheliste teede valgustuskaablid ühendada olemasoleva valgustusvõrguga. Valgustuskaabli paiknemine on näidatud tehnovõrkude joonisel. 4.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS-s 809-1:2002 toodust. Planeeringualal on kuritegevuse riskide vähendamiseks seatud järgmised tingimused: • Tagada planeeringuala korrashoid ja prügi kiire eemaldamine; • Tagada vastupidavate (vandaalikindlate) ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine; • Tagada teede ja hoonetevaheline hea nähtavus; • Konkreetselt ja selgelt eristatavad juurdepääsud. 4.11. Servituudid ja kitsendused Pos 17 asuvale reoveepumplale on seatud 20 m raadiusega reoveepumpla kuja AS Tartu Veevärk kasuks. Planeeritud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustikule on ette nähtud 2 m laiune kaitsevöönd mõlemale poole toru teljest (kitsendus kehtib ka olemasolevatele AS Tartu Veevärgile kui ka MTÜ Soosaarele kuuluvatele torudele). Planeeritud elektrimaakaablitele on seatud servituut OÜ Jaotusvõrgu kasuks ning määratud kaitsevöönd 1 m mõlemale poole kaabli teljest. 4.12. KSH arvestamine planeeringus ja planeeringu rakendamine Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd keskkonnamõju strateegilise hindamise töögrupiga. Planeeringulahendus arvestab KSH soovitusi ja leevendavaid meetmeid. Planeeringu realiseerimisel enne ehitustööde algust on vajalik koostada kogu territooriumi kohta ehitustööde organiseerimise järjekordade projekt. Projekt peab sisaldama paadikanali rajamise, vertikaalplaneerimise, kuivenduskraavide, Ranna pst rekonstrueerimise ja juurdepääsuteede, pinnase ladustamiskohtade, tehnovõrkude jms väljaehitamise järjekordi ja seoseid. Teepinna tõstmine ja väljaehitamine peab toimuma samaaegselt arendusala täitmisega. Eelneval kokkuleppel linnaga on täitepinnase vedamine arendusalale lubatud ka Ranna pst teepinda tõstmata. Planeeringualal oleva Ranna pst osa rekonstrueerimist finantseerivad nii linn kui Ranna pst 36 kinnistu omanik vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Planeeringualale jääva Ranna pst osa teepinna ning kinnistutele juurdepääsu tagava teepinna tõstmine vertikaalplaneeringus ja teede ehitusprojektis ettenähtud kõrgusele on hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks. Hoonete ehitusperioodil on lubatud kasutada uut planeeritud tänavat killustikkattega kuni selle ääres paiknevate hoonete valmimiseni juhul kui välditakse tolmu tekkimine ja levik. Rajatud tänavate üleandmisel Tartu Linnavalitsusele peab sõidutee olema kaetud asfaltbetoon kattega. Maa-ala kruntimine on lubatud teostada pärast ehitustööde organiseerimise järjekordade projekti koostamist ja vertikaalplaneerimise teostamist. Avalikult kasutatavad tänavad, jalgteed ning üldkasutatavale maale rajatavad teed, purded, haljastus jms ehitatakse välja krundi igakordse omaniku poolt ning nende üleandmine linnale toimub krundi igakordse omaniku poolt tasuta (s.o linn ei omanda maad tasu eest). Üldkasutatavale maale rajatavad teed ja purded tuleb välja ehitada samaaegselt paadikanaliga. 10 RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING TÖÖ NR. IB54/2010 Kuivenduskraavide ja üldkasutatava maa hooldamise kohustus on maa-ala omanikul. Üldkasutatava maa osal, mis jääb rajatava paadikanali ja elamukruntide vahele, on ette nähtud niitmine kaks korda aastas. Ülejäänud osa üldmaast säilitatakse loodusliku alana ning antud alale hooldust ei planeerita. Planeeringu rakendamise detailide osas lepitakse kokku enne detailplaneeringu kehtestamist. Planeeritud kruntide ehitusõigused realiseeritakse nende valdajate poolt. Vastava krundi igakordne omanik kohustub planeeritud ehitise(d) välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel. Tehnovõrkude planeeritud lahendused tuleb realiseerida krundi valdaja ja tehnovõrgu haldaja vahelisel kokkuleppel pärast vastavate servituudilepingute sõlmimist. Krundipiiride muutmine ja moodustamine toimub vastavate maakorralduslike õigusaktide alusel krundiomanike ja kohaliku omavalitsuse vahelisel kokkuleppel. Paadikanali ja selle ümbruse elementaarne hooldus on ette nähtud teostada kohalike elanike (planeeritud elamute omanike/elanike) poolt. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. 11 RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING TÖÖ NR. IB54/2010 5. KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSED PLANEERINGU KOOSTAMISEL 12 RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING TÖÖ NR. IB54/2010 6. KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTAJA KOOSKÕLASTUSE KOOSKÕLASTUSE KOOSKÕLASTUSE INSTITUTSIOON (NIMI, AMET) KUUPÄEV TINGIMUS ASUKOHT Tööprojektid OÜ Jaotusvõrk T. Borševitskaja, 04.10.2011 kooskõlastada Seletuskiri lk 10 Tartu piirkond juhtivspetsialist täiendavalt Tööjoonised Elion Ettevõtted V. Lints, 07.10.2011 kooskõlastada Seletuskiri lk 10 Aktsiaselts sideliiniinsener täiendavalt Lõuna-Eesti P. Vorobjov, Päästekeskus 17.10.2011 - Tehnovõrkude joonis peainspektor Insenertehniline büroo I. Kärner, MTÜ Soosaare 07.11.11 - Seletuskiri lk 10 juhatuse esimees P. Pindma, AS Tartu Veevärk 02.12.11 - Tehnovõrkude joonis arendusjuht A. Anderson, Luunja Vallavalitsus 29.03.2012 - Eraldi lehel vallavanem T. Kivimäe, Hüdrograafia ja Veeteede Amet navigatsioonimärgistuse 05.04.2012 - Eraldi lehel teenistuse juhataja - peadirektori asetäitja kt Keskkonnaameti Tartu- Jõgeva regioon Tehnilise Järelevalve Amet 13 RANNA PST 36 KRUNDI DETAILPLANEERING TÖÖ NR. IB54/2010 JOONISED Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:10000 Joonis 2. Olemasolev olukord M 1:1000 Joonis 3. Linnaehitusliku analüüsi joonis M 1:4000 Joonis 4. Põhijoonis M 1:1000 Joonis 5. Maakasutus ja kitsendused M 1:1000 Joonis 6. Vertikaalplaneering M 1:1000 Joonis 7. Tehnovõrgud M 1:1000 14 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine ARUANNE Eelnõu Tellija: Tartu Linnavalitsuse Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Töö koostaja: OÜ Alkranel Juhtekspert: Elar Põldvere Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Üldosa ................................................................................................................................. 5 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja õiguslik alus ........................................... 5 1.2. Teostatud uuringud ja olemasoleva informatsiooni piisavus ...................................... 5 2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus .................................. 7 2.1. Veekeskkond ............................................................................................................... 7 2.2. Maismaakeskkond ..................................................................................................... 11 2.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond ................................................................................. 15 3. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide kirjeldus ...... 21 3.1. Alternatiiv I – alale ehitusõiguse andmine (detailplaneering) ................................... 21 3.2. Null-alternatiiv........................................................................................................... 22 4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide keskkonnamõju analüüs ning leevendavad meetmed .............................................................................................................. 23 4.1. Elustik ja ökosüsteemid ............................................................................................. 23 4.1.1. Lamminiit ........................................................................................................... 23 4.1.2. Valge toonekurg ................................................................................................. 25 4.1.3. Rohevõrgustik (sh ümbruskond) ........................................................................ 26 4.2. Põhja-, pinnavesi ja veekeskkonna elustik ................................................................ 28 4.2.1. Maa-ala täitmine ................................................................................................. 28 4.2.2. Paadikanal (rajamine) ......................................................................................... 29 4.2.3. Paadikanal (kasutamine) .................................................................................... 32 4.2.4. Ehituskeeluvööndi vähendamine........................................................................ 34 4.3. Sotsiaal-majanduslik olukord .................................................................................... 36 4.3.1. Maakasutus ......................................................................................................... 36 4.3.2. Maastikuilme ...................................................................................................... 39 4.3.3. Sademevesi (sh liigvesi) ..................................................................................... 41 4.3.4. Jäätmed ja ressursikasutus .................................................................................. 43 4.3.5. Liikluskorraldus (sh ohutus)............................................................................... 45 5. Alternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik ................................................... 49 6. Vajalik keskkonnaseire ..................................................................................................... 51 7. Avalikkuse kaasamine KSH protsessi ning ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel ................................................................................................................. 52 8. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte ........................................................................ 53 8.1. Ülevaade KSH protsessist ......................................................................................... 53 8.2. Detailplaneeringuala keskkonna ülevaade................................................................. 53 8.3. Mõjude hindamise kokkuvõte ja olulisemad leevendavad meetmed ........................ 55 Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 64 LISAD Lisa 1. KSH algatamisotsus. Lisa 2. KSH programm, avalikustamisega seotud dokumendid ja heakskiitmise otsus. Lisa 3. Natura elupaikade inventuuri ankeet Ranna pst 36 asuva niidu kohta (E. Roosaluste, 2011). Lisa 4. Veekeskkonnaga otsesemalt seotud ja looduskaitsealuste liikide lühiiseloomustused Lisa 5. Detailplaneeringu eskiis (alternatiiv I, koostatud enne KSH programmi eelnõu avalikku arutelu). Lisa 6. Detailplaneeringu põhijoonis (alternatiiv I, koostatud peale KSH programmi eelnõu avalikku arutelu). Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 3 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Tartu linnas Vana-Ihaste linnaosas Emajõe kaldal paikneva Ranna pst 36 maaüksuse detailplaneering. Detailplaneeringu koostamine ja lähteseisukohtade kinnitamine lähtub Tartu Linnavalitsuse 13.03.2007. a korraldusest nr 338. Detailplaneeringu KSH algatati Tartu Linnavalitsuse 16.11.2010. a korraldusega nr 1219 (lisa 1). Detailplaneeringu peaeesmärgiks on väikeelamuala ja üldkasutatava haljasala loomine. Alameesmärkideks, vastavalt lähtetingimustele, on ala kruntideks jagamine, kruntidele ehitusõiguse andmine hoonestuse rajamiseks, vajalike juurdepääsude ja tehnovõrkude planeerimine ning kohalike elanike tarbeks paatide sildumiskoha rajamine Emajõest ca 20 m kaugusele. KSH eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiividega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning analüüsida peamiselt negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii planeeritav kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust ja kumuleeruvust. KSH viiakse läbi vastavalt kehtivale Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (RT I 2005, 15, 87; KeHJS). Detailplaneeringu koostajaks on OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin (IBUN) ning detailplaneeringu koostamisest huvitatud osapooleks Marko Milius. Detailplaneeringu ja KSH tellijaks on Tartu Linnavalitsuse Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond ning kehtestajaks Tartu Linnavolikogu. KSH protsessi teostab OÜ Alkranel ning selle järelvalvet korraldab Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon. KSH viib läbi OÜ Alkranel ekspertgrupp koosseisus (vajaduse ilmnemisel kaasatakse täiendavaid eksperte või spetsialiste): • Elar Põldvere – KSH juhtekspert, litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents nr KMH0118); • Annika Veske – keskkonnaspetsialist (osales KSH programmi ja KSH aruande ptk 1...4 koostamisel); • Marilyn Kalaus – keskkonnaspetsialist ja Tartu Ülikooli Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna Ökoloogia ning elustiku kaitse eriala magistrant. KSH protsessist huvitatud osapooled on esitatud KSH programmis. KSH programm, selle eelnõu avaliku arutelu protokoll, avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja küsimuste vastused ning heakskiitmise otsus on toodud lisas 2. Võrreldes lisas 2 toodud ekspertgrupiga kaasati KSH aruande teostamise faasis täiendavalt Marilyn Kalaust. KSH avalikustamisprotsessi ülevaade on toodud KSH aruande ptk 7. 4 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 1. Üldosa 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja õiguslik alus Käesoleva KSH objektiks on Tartu linnas Vana-Ihaste linnaosas Emajõe kaldal paikneva Ranna pst 36 maaüksuse (katastri tunnus 79517:043:0002, joonis 1.1) detailplaneering. Maa- ameti andmeil on Ranna pst 36 maaüksuse näol tegemist 43 293 m2 suuruse üldkasutatava maaga (100 %). Joonis 1.1. Detailplaneeringuala asukoht vasakul Tartu linnas (allikas: AS Regio kaardiatlas, 2010), paremal detailplaneeringuala koosseisu kuuluv maaüksus lähiplaanis (aluskaart: Maa-amet, 2010). Detailplaneeringu koostamine ja lähteseisukohtade kinnitamine lähtub Tartu Linnavalitsuse 13.03.2007. a korraldusest nr 338. Detailplaneeringu KSH algatati Tartu Linnavalitsuse 16.11.2010. a korraldusega nr 1219 (lisa 1). Detailplaneeringu peaeesmärgiks on väikeelamuala ja üldkasutatava haljasala loomine. Alameesmärkideks, vastavalt lähtetingimustele, on ala kruntideks jagamine, kruntidele ehitusõiguse andmine hoonestuse rajamiseks, vajalike juurdepääsude ja tehnovõrkude planeerimine ning kohalikele elanikele mõeldud paatide sildumiskoha rajamine Emajõest ca 20 m kaugusele. Detailplaneeringu peaeesmärk on kooskõlas ka kõrgemates strateegilistes dokumentides sätestatuga (ptk 2.3). KSH algatusotsuse olulisimaks aspektiks võib pidada KeHJS mõistes § 6 lg 1 p 17, mis sätestab, et veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 m3 on eeldatava (KeHJS § 5 alusel) olulise keskkonnamõjuga tegevus. KSH koostamise käigus selgitatakse välja ligikaudsed süvendamismahud jms ning hinnatakse, kas on tegemist olulise keskkonnamõjuga kavaga. 1.2. Teostatud uuringud ja olemasoleva informatsiooni piisavus Käesoleva KSH aruande koostamisel on kasutatud peamiselt Maa-ameti kaardirakendusi, OÜ Eesti Geoloogiakeskuse (EGK) kaarte, EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus (03.01 ja 04.04.2011. a)) andmeid, asjakohaseid strateegilisi planeerimisdokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte ning muud saadaval olnud teemakohast informatsiooni. Täpsem dokumentide nimekiri on toodud kasutatud materjalide peatükis. Samuti konsulteeriti erinevate ja asjakohaste asutuste, organisatsioonide (nt Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 5 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 29.08.2011. a AS-iga Tartu Veevärk) ning isikutega (nt 02.03. ja 20.06.2011. a Elle Roosalustega (Tartu Ülikool)). Detailplaneeringu KSH aruande koostamise käigus viidi läbi maaüksuse ja selle lähialade visuaalsed ülevaatused 10.04. ja 20.06.2011. a, millal tutvuti piirkonna keskkonnatingimustega. 2011. a juuli kuus edastas E. Roosaluste KSH protsessi läbiviijale Natura elupaikade inventuuri ankeedi Ranna pst 36 asuva niidu kohta (lisa 3). Olemasolev informatsioon on KSH ekspertgrupi seisukoha järgselt piisav, et tagada KSH aruande järelduste adekvaatsus ehk võimalik on anda hinnanguid olulise mõju osas ning seada vajalikke leevendus- ja seiremeetmeid. Seetõttu ei pidanud KSH ekspertgrupp vajalikuks täiendavate uuringute, vaatluste vms tegevuste teostamist. 6 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus KSH programmi (lisa 2) alusel on planeeringu mõjuala peamine ulatus piiritletav planeeringuala ja selle lähialaga, va eeldatav mõju veekeskkonnale. Riigipiiri ületavat keskkonnamõju ei teki, samuti pole ette näha olulist mõju inimeste tervisele ja Natura 2000 aladele. 2.1. Veekeskkond Detailplaneeringuala piirneb läänest Emajõega (VEE1023600; avalik veekogu). 136,9 km pikkune ja täies ulatuses laevatatav jõgi saab alguse Võrtsjärvest ning suubub Peipsi järve (valgala 9628,1 km2). Jõele on iseloomulikud soised kaldad, mis on sajandite vältel teinud raskeks nii sildade ehitamise kui ka jõe aastaringse ületamise. Väike lang (üldlang ca 3 cm/km) ja pinnaseomadused on põhjustanud jõesängi meandreerumist, st kujundanud arvukalt vanajõgesid. Jõe laius ülemjooksul on 35 m ja suudmes 145 m, jõe keskmine sügavus kõigub peamiselt 2 ja 3,5 m vahel, hinnatava ala juures oli keskmiseks veesügavuseks 16.02.2007. a ca 2,8 m (OÜ IBUN, 2009). Emajõgi on rahuliku vooluga (keskmine voolukiirus kuni 3,7 km/h), mille üheks põhjuseks on nt väike lang (Tartust suudmeni 2 cm/km). Veerohkuselt on Emajõgi Narva jõe järel Eestis teine – jõe pikaajaline aastakeskmine (joonis 2.1) äravool Tartu hüdromeetriaposti seiretulemuste põhjal on 56 m3/s. Minimaalsete vooluhulkadena on registreeritud 5-10 m3/s ja maksimaalsetena 350-450 m3/s. Joonis 2.1. Tartu-Kvissentali hüdromeetriajaama pikaajalised vaatlusandmed Emajõe vooluhulkadest (allikas: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI), 2010). Emajõe veetaseme mõõtmist alustati Tartu linnas 1867. aastal. Emajõe absoluutne maksimaalne veetase on olnud 3,73 m üle jaama nullpunkti (29,61 m BS) ehk 33,34 m BS ning see tulem pärineb sama aasta 6. maist. Absoluutne minimaalne veetase mõõdeti 27.11.1939. a ning see oli nullpunktist 0,52 m madalam ehk 29,09 m BS. Tartu–Kvissentali hüdromeetriajaam asub ka praegu samas asukohas, nüüdse kesklinna kaarsilla lähedal, jäädes Ranna pst 36 detailplaneeringualast ca 6,3 km kaugusele. Aasta keskmine Emajõe veetase Tartu hüdromeetriaposti juures on 30,60 m BS ning veetaseme kõikumine võib toimuda kuni 4 meetri ulatuses. Jõe kriitiliseks veetasemeks Tartu piirkonnas on hinnatud 2,89 m üle jaama nullpunkti ehk 32,50 m BS. Tartu hüdromeetriajaama aegrea algusaastast (1867) alates on kriitiline veetase ületatud 24 korral, Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 7 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 neist kahel korral mitte kevadise suurvee ajal, vaid talvel (1923. ja 2005. a). Kogu mõõtmise ajaloo jooksul on Emajõgi tõusnud kõrgusele 33,00 m BS 8 korral, viimati 1956. aasta mais. Lähtudes EMHI andmetest, ületab Emajõe maksimum veetase Tartu profiilis 33,39 m BS 1 % tõenäosusega (kord saja aasta jooksul) ning üle 32,80 m BS 5 % tõenäosusega (kord 20 aasta jooksul). 2010. a kevadise üleujutuse ajal küündis vesi kriitilisest tasemest 0,41 m kõrgemale ning saavutas veetaseme 32,91 m BS. Tegemist oli viimase 50 aasta kõrgeima veetasemega, mis mõjutas linnatänavaid ja elumaju peamiselt Supilinnas ning Vana-Ihastes. Selle tulemusel oli liikluseks suletud ka osa Ranna pst ning vee all oli enamus käesoleva KSH aluseks olevast Ranna pst 36 kinnistust (joonis 2.2). 2010. a valminud töö Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hindamine (AS Maves) baasil valminud üleujutusohuga alade kaardi väljavõte on toodud joonisel 2.3. 2011. a kevadine suurvesi ei küündinud küll 2010. a kõrgveetasemeni, kuid siiski oli ka sellel kevadel ala enamjaolt veega kaetud ja liiklus Ranna pst osaliselt häiritud. Joonis 2.2. Emajõe poolt põhjustatud üleujutus detailplaneeringuala piirkonnas (foto: Ove Maidla, aprill 2010). Legend Märkus: kõrgus- arvud ise- loomustavad potentsiaalse veetaseme ulatust null-punktist ehk 29,61 m BS. Joonis 2.3. Töö Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hindamine (AS Maves, 2010) baasil valminud üleujutusohuga alade kaardi väljavõte (aluskaart: Maa-amet, 2011). 8 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Emajõgi on oluline kalade rändetee ja koelmuala, kuna tänu ulatuslikult üleujutatavatele luhaaladele ning arvukatele vanajõgedele rändab sellesse piirkonda kudema suur osa Peipsi ja Võrtsjärve kalu. Emajões elavate kalaliikide arv on tõenäoliselt ca 30, arvukaimateks liikideks särg, ahven, haug ja latikas. Mitmed Emajõe lisajõed on lõhilaste kudemis- ja elupaikadeks (OÜ Alkranel, 2009). EELIS (03.01. ja 04.04.2011. a) andmetel elutsevad hinnatava alaga piirnevas Emajões, mis normaalveetasemete korral ulatub minimaalselt ka planeeringualale, II kaitsekategooriasse kuuluv tõugjas (Aspius aspius) ning III kaitsekategooriasse kuuluvad hink (Cobitis taenia), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio) ja laiujur (Dytiscus latissimus), joonis 2.4. Detailplaneeringuala loodenurgas, Ranna pst ääres paikneb kaks tiiki kogupindalaga ca 1 800 m2. Nimetatud tiike ei ole kantud Keskkonnaregistrisse, aga neist ühes on tuvastatud III kaitsekategooriasse kuuluv rabakonn (Rana arvalis) ja tiigikonn (Rana lessonae). Käsitletud liikide kohta leiab teavet ka KSH aruande lisast 4. KSH programmi eelnõu avaliku arutelu (lisa 2) põhjal asub tiikide juures ka allikas. Joonis 2.4. Veekeskkonnas elutsevad ja looduskaitsealused liigid ja Natura 2000 ala (allikas: EELIS, 03.01. ja 04.04.2011. a ning Maa-amet, 2011). Arvo Järveti 2006. a tööst järeldub, et tõugjas, hink, võldas, vingerjas ja laiujur on Eestis laialdase levikuga, asustades suuri siseveekogusid ning ökoloogiliselt on nende liikide elupaikade kaitse tagatud väljakujunenud veekogude kasutamisviiside tingimustes. Siiski on tegemist Euroopa Liidu (EL) mõistes tähtsate liikidega, kellede tarbeks on vaja eraldada loodusalasid. Selline loodusala asub Ranna pst 36 krundist ca 70 m kaugusel lääne- edelasuunas (joonis 2.4). Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 9 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Ropka-Ihaste loodusala (EE0080313; RAH0000504; 755,40 ha) puhul (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a nr 615 korraldus Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri) on Euroopa Ühenduse (EÜ) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikideks, mille isendite elupaiku kaitstakse (siinkohal esitatud veekeskkonnaga otsesemalt seotud isendid, vt ka ptk 2.2): harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) ja laiujur (Dytiscus latissimus). Nende liikide elupaigad on nt Põrijões (VEE1044400), mis jääb planeeritavast maa-alast ca 340 m kaugusele läände ja ca 150 m kaugusele lõunasse. Vastavalt Keskkonnaministri 09.10.2002. a määrusele nr 58 Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad1 on Emajõgi karpkalalaste (tõugja, latika, vimma, teivi, turva või säina) elupaigana kaitstav veekogu. Sellistele veekogudele on kehtestatud tabelis 2.1 sätestatud vee keemilised ja füüsikalised kvaliteedinäitajate piirväärtused. Käsitletava määruse § 5 sätestab ka veekogudele kohanduvad seirenõuded (sh määratavad kvaliteedinäitajad, määramise sageduse ning seirele kohalduvad erisused). Riiklikud keskkonnaseire jaamad on toodud Keskkonnaministri 30. juuli 2002. a määruses nr 50 Riiklike keskkonnaseirejaamade ja -alade määramine. Tabel 2.1. Karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude vee keemiliste ja füüsikaliste kvaliteedinäitajate piirväärtused (alus: Keskkonnaministri 09.10.2002. a määrus nr 58). Kvaliteedinäitaja Kvaliteedinäitaja piirväärtus karpkalalaste veekogus Veetemperatuur (°C) Soojuse väljutamise tagajärjel ei tohi suublas: tõusta üle 3 °C; ületada 28 °C; ületada paljunemisperioodil 10 °C, kui esineb jahedat vett nõudvaid liike. Lahustunud hapnik (mg/l O2) 50 % mõõtmistulemustest peavad andma tulemuse ≥ 7 pH 6–9 Heljuvaine (mg/l) ≤ 15, üleujutuste korral > 15 BHT5 (mg/l O2) ≤ 5 (teisendatud(1) BHT7 ≤ 5,75) Püld (mg/l P) ≤ 0,08 Nüld (mg/l N2) ≤3 Fenool (µg/l C6H5OH) ≤5 Naftasaadused (µg/l) ≤ 20 Ammoonium (mg/l NH4) ≤ 0,3 Jääkkloor (mg/l HOCl) Vee reaktsioonil pH = 6: HOCl ≤ 0,5; pH >6: HOCl > 0,5 Tsink (mg/l Zn) Vee karedusel 10 mg/l CaCO3: Zn ≤ 0,3; 50 mg/l CaCO3: Zn ≤ 0,7; 100 mg/l CaCO3: Zn ≤ 1,0; 500 mg/l CaCO3: Zn ≤ 2,0 Vask (mg/l Cu) Vee karedusel 10 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,005; 50 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,022; 100 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,04; 300 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,112 (1) – alus Järvet, A., 2001 (BHT7 ca 1,15*BHT5). Tartu linna peamine mõju pinnavee seisundile tuleneb linna puhastatud heitvee ja sademevee juhtimisest Emajõkke. Kuni 2004. aastani suunati kuni 20 % reoveest ilma puhastamata Emajõkke. Aastast 2004, kui valmis tunnelkollektor Kesklinna-2, puhastatakse kogu Tartu ühiskanalisatsiooni juhitud ja ca 97 600 inimese reovesi. Põhiosa Tartu kanalisatsioonist on ühisvoolne — reovesi ja sademevesi voolavad samas torus. Järk-järgult toimub ka lahkvoolse süsteemi arendamine, mis on üheks järgnevate aastate peamiseks vee-ettevõtte prioriteediks (Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) 2007-2020). Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2010) kohaselt on Emajõe ökoloogiline seisundiklass nii füüsikalis-keemiliste üldtingimuste kui elustiku põhjal hea. Emajõe veeseisundi seire on osa riiklikust seiresüsteemist ja seda tehakse kolmes vaatluspunktis – Rannu-Jõesuus, Tartus (Kvissentalis) ja Kavastus. Tabelis 2.2 on toodud Emajõe vee analüüsiandmete tulemused. 10 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Ajakirjas Keskkonnatehnika (3/11 ja 4/11) ilmunud Ott Rootsi artiklite „Veekeskkonna kaitse Eestis – ohtlikud ained (I-II osa)“ alusel ei ole Emajõe jõevees nt raskemetallide piirväärtusi ületatud, kuid edasist tähelepanu (sh seire osas) tuleb pöörata ühealuselistele fenoolidele. Tabel 2.2. Emajõe vee analüüsiandmed (allikas: OÜ Tartu Keskkonnauuringud, 2007). Seirepunkt/parameeter O2 % Nüld Püld Kvissental 82,6 3,7 0,05 Kavastu 73,9 3,1 0,06 Ranna pst 36 krundi keskel paikneb loode-kagu-suunaline kraav, mis suubub kinnistu lõunapiiril olevasse kraavi, mille veed voolavad Emajõkke. Lõunapiiril asetseva kraaviga, paikkonnas tuvastatav juba Nõukogude Liidu aegsetelt topograafilistelt kaartidelt, on ühenduses ka maaüksuse idaküljel olev kraav. Maa-ala keskel ning lõuna- ja idaosas olevaid kraave ei ole kantud Keskkonnaregistrisse ning need ei kuulu ka maaparandussüsteemide hulka. KSH programmi eelnõu avaliku arutelu (lisa 2) põhjal on lõunapiiril asetsevat kraavi süvendatud ja korrastatud rohkem kui 10 a tagasi. 2.2. Maismaakeskkond Ranna pst 36 detailplaneeringuala reljeef on küllaltki lauge, langedes lääne-edelapoole jääva Emajõe suunas. Maapinna absoluutkõrgused on läbi viidud mõõdistuse (OÜ Omandi, 2007), Maa-ameti kaardirakenduse ning Tartu linna Interneti-leheküljel oleva kõrguskaardi (joonis 2.5) kohaselt ca 29 ja 33 m vahel. 2007. aastal teostas tollane krundi omanik ala (põhja- idaosa) osalise täitmise (ca 1,95 ha ulatuses). 2011 a teostati uus mõõdistus (OÜ IBUN, 2011), mille põhjal on maa-ala minimaalseks abs kõrguseks 29,3 m, maksimaalseks 33,5 m ja keskmiseks 31,5 m. Joonis 2.5. Ranna pst 36 maaüksuse (osundab punane ring) ja selle ümbruskonna absoluutkõrgused (allikas: Tartu linna Interneti-lehekülje rubriik Üleujutuse korral, 2011). Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 11 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Tartu asub Kagu-Eesti lavamaale iseloomulikul orgudest liigestatud lainjal moreentasandikul, Emajõe keskjooksul ja Aruküla liivakivide avamusalal. Devoni platood katab keskmiselt 10...20 m) paksune pinnakate. Kesk-Devoni platoo on Tartu linnas lõhestatud kolme ürgoruga, millest Raadi-Ropka ja Raadi-Maarjamõisa on täiesti mattunud, Emajõe org aga osaliselt täitunud Kvaternaari setetega, mis väljendub ka reljeefis (Tartu linna ÜVK, 2006). Maa-ameti kaardirakenduse (2010) kohaselt on põhjavesi detailplaneeringualal ja selle läheduses suhteliselt kaitstud ning esialgse radooniriski levilate kaardi (1:200 000) alusel on tegemist normaalse radooniriski alaga (OÜ EGK, 2004). Maa-ameti mullakaardi rakenduse kohaselt esinevad detailplaneeringualal peamiselt väga õhukesed ja õhukesed lammi- ja madalsoomullad (joonis 2.6), mis viitavad liigniiskusele, vähesel määral levivad ka gleistunud lammimullad (Ag) ning leostunud gleimullad (Go). 2002. a läbi viidud ehitusgeoloogilise uuringu põhjal (OÜ Alus-geoloogia) esineb alal turvast (hästilagunenud või tihenenud) nii esimese kihina kui ka täitepinnase all (turba tüsedus 0,1- 0,75 m). Järgneb peenliiv (veeküllastunud) ja/või saviliivmoreen (jämepurdu kuni 20%) kuni puuraukude põhjani (2,0-4,2 m maapinnalt). Nimetatud uuringu kohaselt on ehitusgeoloogilised tingimused kinnistul rahuldavad. Pinnasevesi maapinnani ei ulatunud, jäädes puuraukude juures (suudmete absoluutkõrgused 31,6-32,5 m) absoluutkõrgusele 31,4- 31,6 m. Ajutine ülavesi võib tekkida täite- ja liivpinnastes moreenikihi peale, sest infiltratsioon on moreenis aeglane. Ehitusgeoloogilise andmestiku kohast teavet täiendati peale KSH programmi (lisa 2) koostamist. Joonis 2.6. Planeeritaval alal (markeeritud punase joonega) ja selle vahetus läheduses levivad mullad (allikas: Maa-ameti kaardiserver, 2010). Planeeringuala on käesoleval hetkel enamjaolt rohtu kasvanud tühermaa, mille keskosas ja idaservas (nt tiikide ümbruses) on kohati mõned üksikud puud ning võsa (joonis 2.7). 2001. a inventuuri baasil asus enamikul alal (ca 2,64 ha) lamminiit (2,76 ha, tabel 2.3 ja joonis 2.8), mis on suurel määral säilinud ka 2011. a (lisa 3), kuigi kinnistul ei ole läbi viidud regulaarset niitmist ega hooldust ning 2007. aastal teostas tollane krundi omanik ala (põhja-idaosa) osalise täitmise (ca 1,95 ha ulatuses, hõlmates niidust ca 0,60 ha (joonis 2.8)). 10.04.2011. a läbi viidud ala visuaalse ülevaatuse käigus tuvastati ka valge toonekure (III kaitsekategooria, Eestis aprilli kuu keskpaigast kuni septembri alguseni) pesa, mis asub vanal ja kasutuseta 12 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 oleval elektripostil. Lisaks on Ranna pst lähistele ja arendatavale krundile toodud ka täiendavat pinnasetäidet, mida siiski ei oldud veel maa-alale ära planeeritud (joonis 2.7). Joonis 2.7. Planeeringuala, vasakul – alal kasvavad üksikud puud, võsa ning asub ka valge toonekure pesa; paremal – Ranna pst lähistel asuv täiendav pinnasetäide, mis ei ole veel maa-alale ära planeeritud (foto: OÜ Alkranel, 10.04.2011. a). Tabel 2.3. Ranna pst 36 maa-alal inventeeritud elupaigatüüp „lamminiit“ üldandmed (Keskkonnaministeerium, 2011 ja E. Roosaluste, 2011 (lisa 3)). Parameeter Inventeeritud (a) 2001 2011 Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp (nr) 6450 Kasvukohatüübi kood(1) 2212 221 Pindala (ha) 2,76 Kohanimi, mis aitab ala seostada Ropka-Ihaste-Aardla piirkonnaga Elupaigatüübi esinduslikkus B (hea) Elupaigatüübi struktuuri säilimine II (hea) Elupaigatüübi funktsioonide säilimine II (hea) III (keskmine) Üldine väärtus elupaigatüübi kaitse B (kõrge) seisukohast Märkus (vabateksti väli) küllalt heas seisus, üleujutused aeglustavad vajab niitmist kinnikasvamist. Vajalik niitmine ja võsa eemaldamine Inventuuri nimi ning teostaja Natura, Roosaluste Kordusinventuur, Roosaluste (1) - Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon (Paal, 1997). Joonis 2.8. Ranna pst 36 krundil ja selle lähiümbruses 2001. a inventeeritud elupaigatüübid, Natura 2000 ala ning 2007. a pinnatäite piirkond (allikad: Maa-ameti kaardiserver, 2011; EELIS, 03.01 ja 04.04.2011. a, Keskkonnaministeerium, 2011 ja OÜ IBUN, 2011). Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 13 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 2001. ja 2011. a inventeeritud ala näol on tegemist suurkõrreliste lamminiiduga, peamiselt päideroo kooslusega, milles on ohtralt suurt partheina. Tüüpilistest liikidest tõi E. Roosaluste (lisa 3) välja angervaksa, varsakapja, kollast ängelheina ja võhumõõka, soo-nõianõgest, harilikku varemerohtu, pikalehist maialst, vesimünti, palderjani, käokanni ning mitmeid suurtarnu. Tõenäoliselt on pikalehise maialsi asemel silmas peetud pikalehist mailast. Vastavalt EELIS (03.01 ja 04.04.2011. a) andmetele kasvavad detailplaneeringuala külje all, lõunas Emajõe kaldal III kaitsekategooriasse kuuluvad ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), emaputk (Angelica palustris) ja siberi võhumõõk (Iris sibirica). Teisel pool Emajõge (ca 70 m kaugusel) paikneb Natura 2000 alade hulka liigatud Ropka-Ihaste loodus- ja linnuala, mis on ka projekteeritav Ropka-Ihaste looduskaitseala (joonis 2.4 ja 2.8). Ropka- Ihaste linnuala kattub (MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), 2003) enamjaolt ka EL tähtsusega linnuala ehk IBA (Important Bird Area) alaga (nr 039, 953 ha). Muid looduskaitselisi piiranguid või objekte (alus: EELIS) detailplaneeringualal ega selle vahetus läheduses ei ole. Ropka-Ihaste loodusalal on lisaks ptk 2.1 toodule (veekeskkonnaga seotud elustik) Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a nr 615 korralduse Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri alusel EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (tärniga on tähistatud üle- Euroopalise tähtsusega ehk esmatähtis elupaigatüüp) puhul: • I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid - huumustoitelised järved ja järvikud (3160), lamminiidud (6450) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); o Elupaigatüüp „lamminiit“ hõlmab 69 % alast (ca 521 ha) ning esinduslikkust ja kaitsestaatust on hinnatud heaks (http://natura2000.eea.europa.eu/, 2011). • II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse (vt ka ptk 2.1) - tiigilendlane (Myotis dasycneme), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), ja emaputk (Angelica palustris). Ropka-Ihaste linnuala (EE0080313; RAH0000070; 755,40 ha) puhul (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a nr 615 korraldus Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri) on: • Linnudirektiivi I lisa liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse – hüüp (Botaurus stellaris), mustviires (Chlidonias niger), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), rohunepp (Gallinago media), väikekajakas (Larus minutus), tutkas (Philomachus pugnax), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana) ja mudatilder (Tringa glareola); • Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse – soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), tuttvart (Aythya fuligula), lauk (Fulica atra), naerukajakas (Larus ridibundus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), rooruik (Rallus aquaticus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Projekteeritava Ropka-Ihaste looduskaitseala (PLO1000237; 790,5 ha) puhul jääks kavandatavast tegevusest ca 70 m kaugusele Ropka-Ihaste sihtkaitsevöönd (226,5 ha). Looduskaitseala moodustamine on peamiselt seotud Natura 2000 alade lõppvalikusse jäänud aladega (st Ropka-Ihaste loodus- ja linnualaga) ning IBA-alaga. MTÜ EOÜ 2003. a töös on IBA-alal elutsevaid linnuliike ohustavate faktoritena nimetatud maakasutuse vähenemist, puhkemajandust, urbaniseerumist, veekogude ja veerežiimi muutmist (sh kuivendamine). E. Roosaluste tööst (lisa 3) nähtub, et nt III kaitsekategooria rukkirääk (Eestis mai kuu teisest 14 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 poolest kuni septembri esimese pooleni) ja mustviires (Eestis maist kuni augustini) võivad kasutada ka planeeringualal olevat niitu, mis on loogiline, arvestades paikkonda. Piirkonna meteoroloogilisi tingimusi iseloomustavad tabelis 2.4 ja joonisel 2.9 toodud andmed, mis lähtuvad Tartu-Tõravere meteoroloogiajaama pikaajalistest vaatlustest (1961- 1990). Tabel 2.4. Piirkonna pikaajaline (1961-1990) keskmine õhutemperatuur, sademete hulk ja tuulekiirus (allikas: EMHI, 2010). Parameeter Õhutemperatuur (oC) Sademed (mm) Tuulekiirus (m/s) Aasta keskmine 4,9 585 3,9 Kuu keskmine, -7,1 (jaan, veebr) 23 (veebr) 3,2 (juuli) minimaalne Kuu keskmine, 16,5 (juuli) 86 (aug) 4,5 (dets) maksimaalne Joonis 2.9. Piirkonna tuulteroos (allikas: EMHI, 2010). 2.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond Maa-ameti andmeil on Ranna pst 36 maaüksuse näol tegemist 43 293 m2 suuruse üldkasutatava maaga (100 %). Katastriüksus (79517:043:0002) asub Tartu linnas Ihaste linnaosas, nn Vana-Ihaste linnajaos ning hoonestust kinnistul ei ole. Ihaste paikneb Tartu kaguosas, Emajõe vasakul kaldal, piirnedes lõunast Luunja ja läänest Ülenurme valdadega. Linnaosa pindala on 425 ha ning üle poole sellest hõlmavad haljasalad (sh kõrge rekreatiivse väärtusega puhkealad). Tartu linna elanikest elab Ihastes 2,1 % (kokku 2 068 inimest), asustustihedus on 487 inimest ühel km2 ehk kümme korda hõredam kui Annelinnas (Tartu Postimees, 2010). Linnaosa jaguneb lõunapoolseks Vana-Ihasteks ning sellest männimetsaga eraldatud kirdepoolseks Uus-Ihasteks. Ihaste vana osa koos oma taime- ja linnunimedest inspireeritud tänavatega tekkis tänu tartlaste looduseläheduse ihalusele, kui 1968. a jagati 28 aianduskooperatiivile 75 krunti. Nüüdseks on paljud algselt suvilateks tehtud hooned ümber ehitatud aastaringselt kasutatavateks elamuteks. Uus-Ihaste tekkis 1983. a millal kinnitati detailplaneering, mille esialgne visand nägi ette tihedas asetuses korrus- ja ridamaju ning vaid viiendiku ulatuses eramaju. Uus-Ihastesse planeeriti koguni perspektiivikas keskus klubiruumide, apteegi, arsti- ja korrakaitsepunkti, sidejaoskonna ja hoiukassaga. Kahe Ihaste nn piirile pidid tulema kool ja lasteaed, Lohkva tee äärsesse ning männimetsas asuvasse karjääri tribüünidega vabaõhulava ja tuleplats. Käesoleval hetkel on Ihaste aga ainus linnaosa, mille elanikest ei ole kellelgi 300 m raadiuses kooli, lasteaeda, perearstikeskust ega apteeki. Samuti ei ole Ihastes kauplusi (Tartu Postimees, Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 15 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 2010). Tänavad on suhteliselt kitsad, peamiselt asfalt- või kruuskattega. Eraldi jalgteed enamjaolt puuduvad, piki Emajõe kallast kulgevad sissetallatud pinnasteed, mis ei ole aga tihtilugu pidevad ehk jätkuvad. Varasemalt on olnud side linnakeskusega nõrk. Hiljuti aga valmis kergliiklustee Annelinna ja Vana-Ihaste vahel ning see kulgeb pikki Lammi teed. Linnaliinibussid liiguvad mööda Lammi teed ja läbi Uus-Ihaste (detailplaneeringualale lähim bussipeatus asub ca 420 m kaugusel). Detailplaneeringuala asub Ranna pst ääres. Teenuse „Ehitise asukoha valimine“ (https://www.eesti.ee, 2011) järgselt (andmed peamiselt 2008 ja 2009. a) jäävad arendustegevuse ümbruskonda (ulatus 5 km) tabelis 2.5 kirjeldatud objektid. Juurdepääs alale või sealt ära e ka siis Ranna pst on tagatud nt Raeremmelga tn, Rannakajaka tn (joonis 2.10) ning Talutare ja Supelranna tn kaudu (30 km ja paremkäe ristmike ala). Supelranna tn ja Ranna pst puhul on perspektiivis võimalik ühendus Ranna pst 36 maa-ala idaosaga, kuivõrd seal on reserveeritud teemaakrunt. Planeeritava kinnistu Emajõe äärsel osal asuvad Ranna pst ühenduses olevad pinnasteed (jalgteed). Tartu Linnavalitsuse andmeil (29.03.2011. a) on detailplaneeringuala läheduses teostamisel järgmised teeprojektid: • Rannakajaka tn (Kesakanni-Ranna pst) rekonstrueerimine; • Kodukolde tn (lõigus Talutare tn tupik) kruusatänava jooksev remont; • Talutare tn (Kesakanni-Ranna pst) rekonstrueerimine (tehniline projekt). Tabel 2.5. Sotsiaalse infrastruktuuriga varustatus, Ranna pst 36 kinnistu ümbruskond (ulatus 5 km; alus: teenus „Ehitise asukoha valimine“ (andmed peamiselt 2008 ja 2009. a)). Teenus Hulk Pank 65 Raamatukogu 3 Päästeamet (komandod) 2 Arstiabi (sh haigla ja apteek) 38 Tankla 22 Toitlustus 92 Majutus 29 Kauplus 38 Post 6 Joonis 2.10. Ranna pst 36 ligipääsu võimaldav Rannakajaka tn (vasakul) ja Ranna pst (paremal) alalt ida-kirdesuunas (foto: OÜ Alkranel, 10.04.2011. a). Nagu eelpool öeldud, on Vana-Ihaste linnaosa oma olemuselt väikeelamupiirkond, kus on olemas elamualade kasutamiseks vajalikud kommunikatsioonivõrgud ja -rajatised (nt elekter, veevarustus jms). Tartu linna ÜVK 2007-2020 (2006) kohaselt paiknevad detailplaneeringualale lähimad torustikud Ranna pst, perspektiivseid veetorustikke kavandatakse ka mööda Supelranna ja Aiaääre tänavaid. Ühisveevarustus on Vana-Ihastes 16 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 tagatud Anne veehaarde (10 puurkaevude gruppi, kokku 30 puurkaevu) ja veetöötluse baasil (maksimaalne võimsus 8 000 m3/d). Kasutuses on Tartu, Pärnu-Siluri ja Ordoviitsiumi- Kambrikumi põhjaveekihid, kinnitatud varud vastavad veetöötluse maksimaalvõimsusele. Ranna pst 36 krundi kirdenurgas, Ranna pst ääres asub tuletõrjehüdrant ning reoveepumpla. Vabariigi Valitsuse 16.05.2001. a määruse nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded1 alusel on ühiskanalisatsiooni pumplatel kuja, mille piiresse võib jääda hoone, kui ühiskanalisatsiooni omanik või valdaja on hoone omanikult saanud sellekohase kirjaliku nõusoleku (§ 8 lg 2). Enamus planeeritavast kinnistust kuulub „Tartu“ reoveekogumisalasse (Keskkonnaministri käskkiri nr 1079 (02.07.2009. a)). Tartu linna ÜVK (2006) kohasel on Ranna pst 36 maaüksusele kavandatud ka sademeveekraavid. Lähimad elamumaa sihtotstarbega ja hoonestatud kinnistud asuvad detailplaneeringuala vahetus naabruses põhjas ja idas. Ranna pst 36 krundist lõunasse jääb üldmaa sihtotstarbega maa (Jõekalda, katastritunnus 43201:003:0089), millel asub põllumassiiv (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), 2011). Detailplaneeringu algatusotsuses toodud situatsiooniskeemi kohaselt paikneb nimetatud maaüksusel ka tarbepuurkaev, mille 50 m laiune sanitaarkaitsetsoon ulatub planeeringualale. OÜ-lt EGK ja EELIS-est saadud info kohaselt nimetatud puurkaevu aga ei eksisteeri. 29.08.2011. a pöördus KSH aruande koostaja AS-i Tartu Veevärk poole, et välja selgitada, kas kaev võib olla perspektiivne. 14.09.2011. a saabus e-kirjaga vastus (Sulev Ülper (puurkaevuosakond, juhataja)), et nimetatud kaevu ei rajata. Ranna pst 36 krundist loodesse jääb reformimata riigimaa, kuhu on Tartu Linnavolikogu 13.02.2003. a määrusega nr 21 kehtestatud Emajõe kalda- ja sildumisrajatiste teemaplaneeringu alusel 2009. a OÜ IBUN poolt koostatud Vana-Ihaste paadisadama detailplaneering. Nimetatud planeering näeb alale ette sadamahoone koos paadihoiustamise võimalusega, parkla, slipi ja maksimaalselt 55 kohaga ujuva paadisilla. Toodud objektid rajatakse Ranna pst 36 krundist minimaalselt 180 m kaugusele. Vana-Ihaste paadisadama detailplaneeringule linna otsuse kohaselt KSH-d ei algatatud, kuna veeliiklusrajatist on käsitletud 2007. a koostatud Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavate tööde keskkonnamõju hindamise aruandes. Nimetatud aruande kohaselt on tegemist kunagise randumiskoha taastamisega kaasaegsel kujul, millele puudub Ihaste piirkonnas asukoha alternatiiv. Paadisadama rajamiseks väljutatakse veekogust ca 4400 m3 pinnast, muutmata seejuures Emajõe kaldajoont. KMH põhjal ei ole jõe sängist väljavõetav materjal reostunud ning pinnase ümberpaigutamine keskkonnale ohtu ei kujuta. Kui väljavõetavat orgaanikasegust pinnast ei paigutata jõe kaldale ning töid teostatakse madalveeperioodil, ei ole Emajõe loomastikule ja linnustikule mõju ette näha. Tartu Linnavolikogu 20.01.2005. a otsusega nr 385 kehtestati Raeremmelga 1A ja Hipodroomi 3 kruntide detailplaneering, mis jääb Ranna pst 36 detailplaneeringualast ca 500 m kaugusele loodesse. Enam kui 38 ha hõlmavast Emajõe kaldal paiknevast planeeringualast on umbes 20 ha eraldatud väikeelamutele. Detailplaneeringuga vähendati antud kohas kuni 300 m laiune Emajõe kalda ehituskeeluvöönd 50 meetrini. Käesolevaks hetkeks on kavandatud 133-st uuest elamust rajatud vaid paarkümmend. Tartu linna üldplaneeringu (ÜP, 2005) kohaselt on Ranna pst 36 krundi Emajõe äärse osa näol tegemist üldkasutatava haljasala maaga, ülejäänud krunt on aga määratud planeeritavaks väikeelamualaks (joonis 2.11). Kinnistu Emajõe äärne osa on arheoloogiline miljööpiirkond, mille eesmärk on kaitsta ajalooliselt väärtuslikku kultuurkihti koos selles sisalduvate ehitiste osade, matmispaikade, arheoloogilist väärtust omavate üksikleidudega jms. Varasemalt (Vana-Ihaste üldplaneering, 1999) oli Ranna pst 36 maa-alale kavandatud mängu- ja Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 17 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 spordiväljaku ning pargiala maa. Tartu Linnavalitsuse seisukoha järgselt (vt lisa 2) on Vana- Ihaste ÜP kehtiv vaid niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus linna ÜP-ga. Joonis 2.11. Väljavõtted Tartu linna ÜP kaartidest (2005): üleval vasakul „Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused“, üleval paremal „Elamupiirkondade areng ja perspektiivne elanike arv asumites“ ning all vasakul „Vanalinna muinsuskaitseala ja miljööväärtusega hoonestusalad“. Tartu linna ÜP seletuskirja järgselt ei ole detailplaneeringuga hõlmatud maa-alal Looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) § 38 lg 1 ja Emajõe kallastest lähtuvat ehituskeeluvööndit (50 m) vähendatud, kuigi ÜP kaardi nr 18 alusel oli see tookord plaanis. ÜP kaardilt nr 18 ei tule siiski välja tollal planeeritud vähendusulatust vms parameetreid. Emajõgi koos vanajõgedega on kogu ulatuses suure üleujutusohuga veekogu, mille kõrgveepiiriks on alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist arvates (Keskkonnaministri 28.05.2004. a määrus nr 58 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord). Joonise 2.6 kohaselt esinevad planeeringualal peamiselt väga õhukesed ja õhukesed lammi- ja madalsoomullad. Veekogu kalda ehituskeeluvööndit arvestatakse eelpool nimetatud kõrgveepiirist. Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 ja 5 alusel ei laiene ehituskeeld (KSH aruande koostaja kommentaar: välja on toodud asjakohasemad valdkonnad) kalda kindlustusrajatisele, maaparandussüsteemile, piirdeaedadele, sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, tehnovõrgule ja –rajatisele, sillale ning avalikult kasutatavale teele ja tänavale. 18 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) § 10 kohaselt on Emajõe kallasraja laiuseks 10 m. Suurvee ajal on kallasrajaks vähemalt 2 m laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult liikuda. Veeseaduse § 29 kohaselt on vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatud veekogu kaldale veekaitsevöönd, mis Emajõel on 10 m. Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2006) kohaselt on Emajõe kaldad Tartu linnas määratud piirkondliku tasandi rohekoridoriks ning puhkeväärtusega alaks (joonis 2.12). Nimetatud rohevõrgustiku objekt ühendab kahte suurt tuumala (T11 (Alam-Pedja) ja T12 (Emajõe Suursoo)). Tegemist ei ole aga ainsa ühendusega, kuna ribastruktuurist (K22) põhjasuunda jääb rohevõrgustiku objekt K21, läbi mille ja mitmete tuumalade ning koridoride on samuti võimaldatud rohevõrgustiku eesmärgipärane funktsioneerimine. Joonis 2.12. Väljavõte Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2006) kaardist. Rohevõrgustiku ribastruktuurid on ajas kiiremini muutuvad ja muudetavad kui tuumalad. Teemaplaneeringu koostamisel ning ribastruktuuride määratlemisel lähtuti kuni 2004. a kehtinud ranna ja kalda kaitse seadusega kaitstud ja olemasolevatest maa-aladest, mis enamasti võimaldasid ka polüfunktsionaalset koridoride toimimist. Lisaks leiti võimalusi olemasolevate kaitsealade vahel ühendusteede määratlemiseks juhtudel, kui leidus piisavalt lineaarseid ning minimaalselt katkevaid looduslikke alasid. Teemaplaneeringus sätestati, et asustuse laienemine (rohevõrgustikul) peab toimuma olemasolevate hoonestusalade naabruses. Üldised soovitused ja tingimused võrgustike toimimiseks olid järgnevad (esitatud olulisemad): koridorides tagada seadusega ette nähtud ehituskeeluvööndi maksimaalne laius; säilitada elementide suurus ja maakatte tüüp, asukoht võib nihkuda; asustuse laienemine peab toimuma vastavalt kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes sätestatule. Tartu linna ÜP (2005) kohaselt on haljasalaks (rohekoridor, sh puhkeväärtusega) määratud vaid Ranna pst 36 krundi Emajõe äärne osa, tagades ühenduse rohevõrgustiku elementide vahel (joonis 2.13). ÜP seletuskirjas on toodud järgmised rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused (KSH aruande koostaja kommentaar: välja on toodud asjakohasemad teemad): • Koridori terviklikkus peab säilima sel määral, et elamumaad ei tükeldaks ala väga väikesteks tükkideks ning toimiks ühendus linna ja selle lähialade vahel; Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 19 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 • Haljasmaade (tugialade) säilitamine, täiendamine ja uute loomine (korrastatud puhkealad, tänava ning kruntide haljastus jne) vastavalt elanike vajadustele ja juurdekasvule; • Tagada senine krundistruktuur, piirata haljastuse (hekid, viljapuud jms) likvideerimist e soovitav on mitte katta kogu krundi vaba pinda muruga, vaid rajada erineva haljastusiseloomuga alasid. Joonis 2.13. Väljavõte Tartu linna ÜP (2005) kaardist „Roheline võrgustik ja puhkealad“. Tartu linna arengukava aastateks 2007-2013 (2006) kohaselt on üheks linnakeskkonna arengu eesmärgiks miljööväärtusliku ja turvalise linnaruumi arendamine jätkusuutlikkuse printsiibil. Välja on toodud nt uute eluruumide, Emajõe kaldakindlustuste ja promenaadide ning sildumisrajatiste ja väikesadamate rajamise vajadust. Tartu linna ehitusmääruse (2006) üheks ülesandeks on linna ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ning reeglite seadmine. Määruse kohaselt peab ehitis olema teostuselt heatasemeline (sh arhitektuur), linnaruumi rikastav ning sobima ümbritsevasse keskkonda (sh arhitektuuri osas; palk ei ole lubatud välisviimistlus- materjalina). Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. Tartu linna jäätmekava 2010-2014 (2010) kohaselt on kogu linna territooriumil sisse viidud korraldatud jäätmevedu, mis hõlmab nelja kogumispiirkonda. Ihaste kuulub koos Annelinna linnaosa II osaga 3. veopiirkonda. 20 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 3. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide kirjeldus Alternatiivide valikul lähtuti KSH programmi koostamisel (sh eelnõu avalik arutelu) kogunenud teabest ja heakskiitmise otsusest (lisa 2) ning KSH aruande koostamisel täpsustunud teabest (ptk 1 ja 2). KSH aruande koostamise käigus ilmnenud vajadustel kaaluti täiendavaid objektipõhiseid asukohavariante ja/või ehitiste või rajatiste rajamise võimalikkust (sh objektide mõõtmed). Koostöös erinevate osapooltega hinnati leitud lõplikke lahendusi, andes samal ajal ülevaate ka varasematest hoonete ja rajatiste asukoha vms versioonidest. Reaalsete lisaalternatiivide kajastusvajadust (parema mõistetavuse tagamiseks) ei ilmnenud. 3.1. Alternatiiv I – alale ehitusõiguse andmine (detailplaneering) Käesoleva KSH aluseks oleva detailplaneeringu peaeesmärgiks on väikeelamuala ja üldkasutatava haljasala loomine. Detailne ülevaade planeeritavast on toodud OÜ IBUN poolt koostatavas detailplaneeringu (sh eskiisi) seletuskirjas ja joonistel (vt ka lisa 5 ja 6). Detailplaneeringuga kavandatav vastab üldjoontes Tartu Linnavalitsuse poolt (13.03.2007. a korraldus nr 338) väljastatud lähteülesandele. Alljärgnevalt on antud lühiteave olulisematest planeeritavatest objektidest. Detailplaneeringuga on ette nähtud moodustada 12 üksikelamuga (100 % elamumaa) krunti. Lubatav kruntide täisehitusprotsent on maksimaalselt 20, mis võib jaguneda ühe põhi- ja kahe abihoone vahel. Ehitada võib kuni 2-korruselisi ja 10 m (absoluutkõrgus ≤ 44,0 m) hooneid, katusekaldega kuni 20 kraadi. Hoonete välisviimistluses tuleb kasutada naturaalseid materjale (nt kivi, laudvooder, fassaadivineer, klaas, krohv ja betoon). Arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline. Elamumaade teenindamiseks nähakse ette 2 transpordimaa (100 %) krunti. Kõvakattega sõidutee on planeeritud selliselt, et perspektiivselt oleks võimalik see ühendada põhja poolt Aiaääre tn ning idast Supelranna tn. Sõidutee ääres asuks ka jalgtee (kõvakattega). Lisaks kavandatakse kergliiklustee (pinnastee, kruusa vms kattega) ka Emajõe äärde, sh silla ja purdega ning Ranna pst rekonstrueerimist kavandatava tegevuse lähialal. Teede laiused määratakse vastavalt kehtivatele normidele. Sõidukite parkimine on ette nähtud kruntide siseselt. Tehnovõrgud (nt veetorustikud jms) seotakse võimalikult laiaulatuslikult teemaa aladega. Emajõe äärsest alast moodustatakse üks üldkasutatava maa (100 %) sihtotstarbega krunt, millele on planeeritud paadikanal koos ujuva paadisillaga kokku 12-le kuni 10 m pikkusele alusele. Kanalisse sissepääs on kavandatud kinnistu lõunanurka, kus asuvat kraavi laiendatakse, et hõlbustada paatidega manööverdamist ja juurdepääsu. Paadikanali (lisa 5) teostamisel (süvendusmaht ca 10 000 m³) arvestatakse asjaoluga, et see loetakse hiljem ehk valmimisel Emajõe osaks. Sildumisala, mis on mõeldud kohalike elanike veesõiduvahendite hoidmiseks, võidakse osaliselt aiaga piirata. Aluste vettelaskmise võimalust eraldi ette nähtud ei ole, vajadusel saab selleks kasutada kõrvalmaa-alale (reformimata riigimaa) planeeritud Vana-Ihaste paadisadama slippi (vt ptk 2.3). Olemasolev haljastus eemaldatakse mahus, mis on vajalik teede, hoonestuse ja muude planeeritud rajatiste ehitamiseks. Kuivõrd suurem osa planeeringualast asub üleujutusohuga alal (vt ptk 2), siis toimuks enamiku maa-ala täitmine (absoluutkõrguseni 33,5 – 34,0 m, koos Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 21 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 teemaa aladega ca 85 000 m³), et tagatud oleks ehitiste rajamise võimalikkus ja hilisem kasutatavus. KSH aruande koostamise käigus läbi viidud konsultatsioonide alusel ei alustata täitmist lisas 5 sätestatud kohast vaid kavandatava paadikanali idapoolsemalt kaldalt. Täitmisel ja ehitiste nn nulltasandi (nt esimese korruse põrand) määramisel (absoluutkõrgus ca 34,0 m) arvestatakse ka paikkonna veetasemeid, -liikumist ning liigvee ärajuhitavust (sh planeeringualaga külgnevatelt aladelt). Emajõe äärne üldkasutatav maa korrastatakse, vajadusel eemaldatakse võsa. Täiendav kõrghaljastus on kavandatud vähemalt paadikanali äärde ja elamukruntide vahelisele alale. Lisaks jäetakse elamualade siseste sõiduteede serva kuni 2 m laiune haljasriba, millele saab talvisel perioodil lund lükata. Vajadusel nähakse ette olemasolevate ja ümbruskonnaga seotud kraavide puhastamist ning rekonstrueerimist ja uute rajamist (nt Ranna pst ja elamukruntide vahele). Hoonestuse kavandamiseks on vajalik ka jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine. Planeeritud kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid ega ka tavajäätmeid. Jäätmete kogumine toimub kehtiva korra alusel. Kaalutakse ka 12 elamu teenindamiseks mõeldud nn prügimaja kasutamist. Jäätmete äravedu toimub samuti kehtiva korra alusel (vt ka ptk 2.3). 3.2. Null-alternatiiv Null-alternatiivi rakendumine tähendab, et maa-ala aktiivsesse kasutusse ei võeta ning lähitulevikus jätkub senine olukord (ptk 2.3). Kuna vastavalt kehtivale Tartu linna üldplaneeringule (2005) on ala perspektiivne väikeelamumaa, võib eeldada, et kaugemas tulevikus võetakse ala siiski aktiivsesse kasutusse, rajades sinna väikeelamud (variant I). Kui tulevikus ehituskeeluvööndi vähendamist ei teostata ehk selleks nõusolekut ei anta (Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja sätestatud korras), siis jääb, vaatamata kehtivale üldplaneeringule, maa-alal kestma senine olukord. Võimalik, et tulevikus tuleb kaaluda perspektiivse maakasutuse sihtotstarbe muutmist (variant II). 22 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide keskkonnamõju analüüs ning leevendavad meetmed Alljärgnevalt on analüüsitud nii kavandatavast tegevusest kui ka selle reaalsetest alternatiividest lähtuda võivaid keskkonnamõjusid, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, kestvust, olulisust (lisa 2, intervallskaala), kumuleeruvust ning mõjude leevendusvõimalusi ja -vajalikkust. Leevendavate meetmete rakendamine aitab võimalikke negatiivseid mõjusid vähendada ja/või vältida ning positiivseid mõjusid suurendada. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ehk ehitus- ja kasutusaegseteks. Võttes arvesse peamiselt alternatiiv I, siis võib eeldada, et lühiajaline mõju on enamjaolt ja maksimaalselt kuni ühe aastase kestvusega, kuna umbes nii kaua võivad aega võtta erinevad ning peamised ettevalmistus-, ehitus- ja korrastustööd. Siinkohal tuleb siiski toonitada, et kõike kavandatavat ei suudeta eeldatavasti teostada järjest ja ühe aastaga. Olemasoleva olukorra, kavandatava tegevuse iseloomu, sisu ja kogutud teabe (sh lisa 2) ning KeHJS § 40 lg 4 p 6 analüüsil selgitati välja järgmised valdkonnad, mida järgnevates alampeatükkides käsitletakse: • Elustik ja ökosüsteemid (loomastik, taimestik (sh lamminiit), rohevõrgustik), va veekeskkonna elustik; • Põhja-, pinnavesi (sh ehituskeeluvöönd) ja veekeskkonna elustik; • Sotsiaal-majanduslik olukord (sh maakasutus, maastikuilme, inimeste heaolu, liikluskorraldus, jäätmeteke, õhukvaliteet jms). Võrreldes KSH programmiga (lisa 2) on eelnevas loetelus tehtud muudatusi, et tagada KSH aruande loogiline ülesehitus, jätmata siiski käsitlemata teemasid, mis olid KSH programmis sätestatud. Lähtudes KSH programmi punktist 2 ja 4, siis keskendutakse alljärgnevates ptk-s inimeste heaoluga seonduvate teemade lahkamisele, kuivõrd olulist negatiivset mõju nende tervisele ei saa eeldada. 4.1. Elustik ja ökosüsteemid Käesolevas alampeatükis analüüsitakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide keskkonnamõju loomastikule, taimestikule (sh lamminiit) ja rohevõrgustikule. Veekeskkonna elustikuga seonduvat käsitletakse peamiselt ptk 4.2. Ptk 2.2 ja EELIS (03.01 ja 04.04.2011. a) andmete alusel kasvavad detailplaneeringuala külje all, lõunas Emajõe kaldal III kaitsekategooriasse kuuluvad taimed. Teisel pool Emajõge (ca 70 m) paikneb Natura 2000 alade hulka liigatud liidetud Ropka-Ihaste loodus- ja linnuala, mis on ka projekteeritav Ropka-Ihaste looduskaitseala (joonis 2.4 ja 2.8). Linnuala kattub MTÜ EOÜ 2003. a andmeil enamjaolt ka IBA alaga. Muid looduskaitselisi piiranguid või objekte (alus: EELIS) detailplaneeringualal ega selle vahetus läheduses ei ole. Eelpool kirjeldatud alasid kavandatav tegevus või selle reaalsed alternatiivid oluliselt ei mõjuta. 4.1.1. Lamminiit Ranna pst 36 maaüksuse kogupindalast (ca 4,3 ha) moodustab lamminiiduga (ca 2,8 ha) kaetud ala (ca 2,6 ha) umbes 60 %. Ptk 2.2 alusel teostati 2007. a kinnistu täitmist, mille käigus hõlmati ca 0,6 ha ulatuses ka niiduala. 2001. a inventeerimise käigus tuvastatud niidu kordusinventeerimise põhjal ei ole terve elupaigatüübi seisund oluliselt muutunud, va funktsioonide säilimise osas (tabel 2.3), st olukord on muutunud kesisemaks. Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 23 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Ptk 2.2 alusel aeglustavad Emajõe suurveest põhjustatud üleujutused niidu kinnikasvamist, kuid siiski oleks selle protsessi peatamiseks vajalik niitmine ja võsa eemaldamine. Hetkel niidul valdav päideroo kooslus viitabki ala teatavale kõrgrohustumisele ja üleujutustest vähem mõjutatud alad e kõrgemad piirkonnad võsastuvad (joonis 2.7). Siiski andis E. Roosaluste niidualale, mida 2007. a ei täidetud, üldhinnangu „kõrge väärtus“ e tähistus „B“ (lisa 3). Ptk 2.2 nähtub, et tegemist ei ole siiski ainukese lamminiiduga paikkonnas. Nimelt tuvastati 2001. a inventuuriga, mis oli aluseks Natura 2000 alade määramiseks ka teisel pool Emajõge (vähemalt ca 70 m kaugusel) e planeeringualast peamiselt lääne- ja lõunasuunal lamminiite. Enamus neist arvati ka Natura 2000 ala koosseisu (2004. a) e elupaigatüüp „lamminiit“ hõlmab 69 % (ca 521,0 ha) Ropka-Ihaste loodusalast ning esinduslikkust ja kaitsestaatust hinnati nende elupaikade puhul heaks (http://natura2000.eea.europa.eu/, 2011). Keskkonnaministeeriumist (2011) saadud teabe alusel oli Natura 2000 eelvaliku põhjal „väga kõrge väärtusega“ (tähistus „A“) lamminiitude pindalaks 212,4 ha. 2,8 ha ja peamiselt Ranna pst 36 kinnistul asuv niit moodustaks Natura 2000 ala kogu elupaiga „lamminiit“ pindalast ca 0,5 %. Alternatiiv I puhul tuleb Ranna pst 36 ja selle lähiala tõsta ca 3,0 ha ulatuses (absoluutkõrguseni 33,5 – 34,0 m, koos teemaa aladega ca 85 000 m³), praegune keskmine absoluutkõrgus on ca 31,9 m. Täidetav ala hõlmaks ca 1,4 ha niidust, sellest ca 0,6 ha kattuks juba 2007. a pinnasega kaetud alaga. Kogu detailplaneeringualal olevast niidust hõlmataks ca 54 %. Kavandatav paadikanal nõuaks olemasolevast kinnistust veel ca 0,39 ha, praegune keskmine absoluutkõrgus ca 31,1 m ning hõlmaks niidust ca 0,34 ha. Kogu kavandatava tegevuse alale jäävast niidust hõlmataks ca 13 %. Arvestades nii täitmist kui ka paadikanali rajamist, siis hõlmataks detailplaneeringualale jäävast niidust kuni 67 %. Kuivõrd 2001. a inventeeriti niite just ka Natura 2000 alade valimise eesmärgil, siis on kohane võrdlus ka Ropka-Ihaste loodusala elupaigatüübiga „lamminiit“, millisel juhul oleks tööde tsooni jääva ala suhe loodusala elupaigatüüpi ca 0,3%. Juhul kui tegevus toimuks Natura 2000 alal, siis väiksemat kui 1 % ala mõjutamist, loetakse nii EL kui ka Eesti praktikas üldjuhul mitteoluliseks mõjuks. Ülaltoodu alusel säiliks senisest lamminiidust Emajõe äärne ala ehk kokku kuni ca 1,1 ha. Kuigi üle poole olemasolevast lamminiidust hävineks, siis paikkonnas asuvat Natura ala ja selle elupaigatüüpe (enamus „lamminiit“) arvestades ei kaasne nimetatud asjaoluga olulist negatiivset mõju. Samuti on tagatud jõe ja perspektiivse kanali vahelise kalda-ala püsivus. Pika-ajalisi mõjusid on võimalik teataval määral leevendada, lähtudes just ka allesjäävast ja Emajõe äärsest alast. Leevendavad meetmed: • Säiliv niiduala korrastada, sh võsa eemaldus. • Vähemalt kord aastas teostada säiliva niiduala niitmine ja ala puhastamine. • Säilival niidualal planeeritud käiguteede kasutamine ja selle tagamine nt vastavasisuliste infotahvlitega, arvestades (radade jätkumisel lõuna-kagusuunal ja ühenduse loomisel) ka Jõekalda (43201:003:0089) kinnistule jäävat liigirikast aruniitu. Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud pinnasteedega. • Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede materjal valida ja teostus kavandada selliselt, et rajad säiliksid ja puuduks ka reostusoht. Null-alternatiivi jätkumisel on tõenäoline, et lähitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei võeta. Pikemas perspektiivis on siiski võimalik väike-elamute kavandamine (ptk 3.2), millisel juhul tuleb samuti teostada maa-ala täitmist. Arvestades Tartu linna üldplaneeringus (2005) sätestatut, siis ei saa täidetava ala pindala jääda oluliselt väiksemaks kui alternatiiv I 24 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 kirjeldatud. Siiski ei saa eeldada paadikanali rajamist, kuid arvestades, et kanali pindala on vaid 0,39 ha (niidualaga kattub 0,34 ha), siis erinevused võrreldes alternatiiv I kogu mõjutatava alaga on vaid minimaalsed. Seega pika-ajalisi ja olulisi erinevusi alternatiivide vahel ei ole ning rakendada tuleb samu leevendusmeetmeid, mida on kirjeldatud ka alternatiiv I juures. Eelpool kirjeldatud pikaajaline perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga ehituskeeluvööndi vähendamisega (ptk 4.2.4). Juhul kui ehituskeeluvööndi vähendamist ei teostata ehk selleks nõusolekut ei anta (Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja sätestatud korras), siis jääb, vaatamata kehtivale üldplaneeringule, maa-alal kestma senine olukord ja pika- ajalised mõjud puuduksid või oleksid kuni nõrgalt positiivsed, kui rakendatakse leevendusmeetmeid. Leevendavad meetmed: • Niiduala korrastada, sh võsa eemaldus. • Vähemalt kord aastas teostada niiduala niitmine ja ala puhastamine. • Niidualale planeerida käiguteed ja nende kasutamine tagada nt vastavasisuliste infotahvlitega, arvestades (radade jätkumisel lõuna-kagusuunal ja ühenduse loomisel) ka Jõekalda (43201:003:0089) kinnistule jäävat liigirikast aruniitu. Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud pinnasteedega. • Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede materjal valida ja teostus kavandada selliselt, et rajad säiliksid ja puuduks ka reostusoht. • Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks. 4.1.2. Valge toonekurg 10.04.2011. a läbi viidud ala visuaalse ülevaatuse käigus tuvastati valge toonekure pesa (joonis 2.7), mis asub vanal ja kasutuseta oleval elektripostil. Looduskaitseseaduse § 48 lg 3 ja 4 alusel võetakse III kaitsekategooria liikide keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest kaitse alla, moodustades kaitseala, hoiuala või püsielupaik, lähtudes esinduslikkusest, vähemalt 10 % ning piiritlemata elupaikades rakendub isendite kaitse. Alternatiiv I raames on valge toonekure pesa märgitud likvideeritavaks. Kuna valge toonekurg pesitseb inimasulates või nende läheduses, kuivõrd need paikkonnad pakuvad sobivaid pesapaiku ja esineb väiksemamahulist kisklust, nende arvukus on Eestis pidevalt kasvanud ning nad on pesatruud linnud, siis tuleb eelistada varianti, kus pesapaik säilib ning see jääks võimalikest hoonestusaladest kaugemale kui 2 m. Kaaluda võib, pesitsusperioodi (aprilli kuu keskpaik kuni septembri algus) välisel ajal, endisaegse elektriposti asendamist tänapäevase tehisaluse ja postiga, mille kõrgus on vähemalt sama, mis senisel postil. Detailplaneeringuga kavandatud tegevus (ehitus ja ala hilisem kasutamine) linde oluliselt ei häiri, lähtudes varasematest töödest (OÜ Alkranel, 2011) ja 07.09.2011. a peetud tel vestlusest ornitoloogiga Urmas Sellisega. Siiski on soovitav pinnasetäitmistöid vahetult pesa all (ca 1 m ulatuses) mitte teostada pesitsusperioodil ehk aprilli kuu keskpaigast kuni septembri alguseni. Pesapaiga naabruses olevad ja lähimad hooned (ca 10 m raadiuses) kavandada nt hilisemas hoonestuskavas madalamad kui pesa. Lisameetmena on soovitav planeerida täiendav pesapost koos tehisalusega nt Emajõe kalda äärde jäävale haljasalale. Ülaltoodu alusel valgele toonekurele olulist negatiivset mõju ei avaldata. Nii lühi- kui ka pikaajalisi mitteolulisi mõjusid on võimalik leevendada. Leevendavad meetmed: • Muuta detailplaneeringulahendust e eelistada varianti, kus valge toonekure pesapaik säilib ning see jääks võimalikest hoonestusaladest kaugemale kui 2 m. Kaaluda võib, Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 25 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 pesitsusperioodi (aprilli kuu keskpaik kuni septembri algus) välisel ajal, endisaegse elektriposti asendamist tänapäevase tehisaluse ja postiga, mille kõrgus on vähemalt sama, mis senisel postil. • Pinnasetäitmistöid vahetult olemasoleva valge toonekure pesa all (ca 1 m ulatuses) mitte teostada pesitsusperioodil ehk aprilli kuu keskpaigast kuni septembri alguseni. • Valge toonekure pesapaiga naabruses olevad ja lähimad hooned (ca 10 m raadiuses) kavandada nt hilisemas hoonestuskavas madalamad kui pesa. Lisameetmena on soovitav planeerida täiendav pesapost koos tehisalusega nt Emajõe kalda äärde jäävale haljasalale. Null-alternatiivi jätkumisel on tõenäoline, et lähitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei võeta. Pikemas perspektiivis on siiski võimalik väike-elamute kavandamine (ptk 3.2). Eeldada ei saa aga paadikanali rajamist. Siiski on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud samad, mis alternatiivil I. Pika-ajaline perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga ehituskeeluvööndi vähendamisega (ptk 4.2.4). Juhul kui ehituskeeluvööndit ei vähendata (Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja sätestatud korras), siis mõjud puuduvad või oleksid väheselt positiivsed. Leevendavad meetmed: • Valge toonekure pesapaik säilitada ja nii, et see jääks võimalikest hoonestusaladest kaugemale kui 2 m. Kaaluda võib, pesitsusperioodi (aprilli kuu keskpaik kuni septembri algus) välisel ajal, endisaegse elektriposti asendamist tänapäevase tehisaluse ja postiga, mille kõrgus on vähemalt sama, mis senisel postil. • Pinnasetäitmistöid vahetult olemasoleva valge toonekure pesa all (ca 1 m ulatuses) mitte teostada pesitsusperioodil ehk aprilli kuu keskpaigast kuni septembri alguseni. • Valge toonekure pesapaiga naabruses olevad ja lähimad hooned (ca 10 m raadiuses) kavandada nt hilisemates projektides madalamad kui pesa. Lisameetmena on soovitav planeerida täiendav pesapost koos tehisalusega nt Emajõe kalda äärde jäävale haljasalale. • Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks. 4.1.3. Rohevõrgustik (sh ümbruskond) Emajõe vasak-kaldavöönd on loetud rohevõrgustiku struktuuri osaks nii Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2006) kui ka Tartu linna üldplaneeringu (2005) kohaselt (ptk 2.3). Tartu linna ÜP põhjal on haljasalaks (rohekoridor, sh puhkeväärtusega) määratud vaid Ranna pst 36 krundi Emajõe äärne osa, tagades ühenduse rohevõrgustiku elementide vahel (joonis 2.13). Nimetatud ala langeb kokku ÜP kaardil „maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused“ (joonis 2.11) tooduga, kus perspektiivseks maakasutuseks sätestatud „üldkasutatav haljasalade maa“. E. Roosaluste tööst (lisa 3) nähtub, et nt rukkirääk ja mustviires võivad kasutada planeeringualal olevat niitu, mis on ka loogiline, arvestades paikkonda. Teisel pool Emajõge (ca 70 m kaugusel) asub Ropka-Ihaste linnuala (ptk 2.2), kus kaitstakse ka rukkiräägu ja mustviirese elupaiku (nt niidualad, vt ka ptk 4.1.1). Linnualal pesitseb 70-80 rukkiräägu ja 90- 200 mustviirese paari ning mõlema liigi kaitsestaatus on hea (http://natura2000.eea.europa.eu/, 2011). Nimetatud Natura 2000 linnuala hõlmaks teadaolevalt ja enamjaolt ka projekteeritav Ropka-Ihaste looduskaitseala ning olemasolev IBA ala (MTÜ EOÜ, 2003). Mujal rakendub neile, sarnaselt valge toonekurega (ptk 4.1.2), isendite kaitse. 26 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Alternatiiv I elluviimisel Tartu linna üldplaneeringus (2005) Ranna pst 36 kinnistule sätestatud rohevõrgustiku struktuuriüksuse üldlaius põhimõtteliselt säilib. Haljasmaa osakaal väheneb küll kavandatava paadikanali jagu, kuid kuna see paikneks üldiselt samal joonel olemasolevate ja maaüksusele jäävate tiikidega, siis oluline negatiivne mõju rohvõrgu toimimisele puudub. Samuti ei mõjuta võrgustiku funktsioneerimist ka kanali tõttu osaliselt laiendatav (ca 8 meetrilt kuni 16 meetrini) kraav (lisa 5). Planeeringualal olevat niitu võivad kasutada nt rukkirääk ja mustviires, kes eelistavad niiskemaid alasid ja seega peamiselt Emajõe kalda äärset piirkonda. Paikkonnas ehk teisel pool Emajõge (ca 70 m kaugusel) asuvad Natura alad, projekteeritav looduskaitseala ning olemasolev IBA ala. Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ja ümbruskonnast ei ole rukkiräägu ja mustviirese elupikadele olulist negatiivset mõju ette näha. Teatavaid, väheseid ja lokaalseid (peamiselt tööde tsoonis, jõe vasak-kaldal) häiringuid võib rukkiräägule ja mustviiresele põhjustada vaid paadikanali rajamine. Häiringute ärahoidmiseks või minimeerimiseks on soovitatav kanaliga seonduvaid pinnasetöid teostada suve teisel poolel e alates augusti kuust. Tuginedes dokumentidele Paikuse vallas Vesiroosi tn 3 ja 5 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (OÜ Alkranel, 2010) ja Kiviräbi ja Uue-Räbi maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (OÜ Alkranel, 2011a), siis planeeritud paadikanali kasutusaegsed häiringud ei ole tõenäolised e puudub ka leevendusvajadus. Ülaltoodu alusel rohevõrgustiku toimimisele ja ümbruskonnale olulist negatiivset mõju ei avaldata. Nii lühi- kui ka pikaajalisi häiringuid (lähtuvalt peamiselt lindudega seonduvast) on võimalik leevendada. Leevendavad meetmed: • Linnustiku (nt rukkirääk ja mustviires) väheste häiringute ärahoidmiseks või minimeerimiseks on soovitatav paadikanaliga seonduvaid pinnasetöid teostada suve teisel poolel e alates augusti kuust. • Perspektiivse paadisadama ja elamumaade vahelist ala mitte tarastada. • Soovitav on mitte katta kogu perspektiivsete elamukruntide vaba pinda muruga, vaid rajada erinevaid haljasalasid. • Planeeritud käiguteede kasutamine ja selle tagamine nt vastavasisuliste infotahvlitega, arvestades (radade jätkumisel lõuna-kagusuunal ja ühenduse loomisel) ka Jõekalda (43201:003:0089) kinnistule ja Emajõe kaldale jäävaid III kaitsekategooriasse kuuluvaid taimi. Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud pinnasteedega. Null-alternatiivi jätkumisel on tõenäoline, et lähitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei võeta. Pikemas perspektiivis on siiski võimalik väike-elamute kavandamine (ptk 3.2). Siiski ei saa eeldada paadikanali rajamist, mille korral ilmnesid alternatiiv I puhul vähesed häiringud linnustikule. Seega on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud sarnased alternatiiv I puhul avalduvatega. Pika-ajaline perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga ehituskeeluvööndi vähendamisega (ptk 4.2.4). Juhul kui ehituskeeluvööndit ei vähendata (Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja sätestatud korras), siis mõjud puuduvad. Leevendavad meetmed: • Soovitav on mitte katta kogu perspektiivsete elamukruntide vaba pinda muruga, vaid rajada erinevaid haljasalasid. • Planeerida käiguteed ja nende kasutamine tagada nt vastavasisuliste infotahvlitega, arvestades (radade jätkumisel lõuna-kagusuunal ja ühenduse loomisel) ka Jõekalda (43201:003:0089) kinnistule ja Emajõe kaldale jäävaid III kaitsekategooriasse kuuluvaid taimi. Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud pinnasteedega. Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 27 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 4.2. Põhja-, pinnavesi ja veekeskkonna elustik Käesolevas alampeatükis analüüsitakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide keskkonnamõju põhja-, pinnaveele ja veekeskkonna elustikule ning käsitletakse ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisega seonduvat. Ptk 2.2 alusel on maapinnalt lähtuv esimene vabapinnaline põhjaveekiht detailplaneeringualal ja selle läheduses suhteliselt kaitstud. Vana-Ihaste linnaosas on ptk 2.3 alusel olemas elamualade kasutamiseks vajalikud kommunikatsioonivõrgud ja -rajatised (nt elekter, veevarustus jms). Arvestades ptk 3 kirjeldatud ning kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive, siis olulist mõju põhjaveele ei ole ette näha. Detailplaneeringuala loodenurgas, Ranna pst ääres paikneb kaks tiiki ja Ranna pst 36 krundi keskel asub loode-kagu-suunaline kraav, mis suubub kinnistu lõunapiiril olevasse kraavi (süvendatud ja korrastatud rohkem kui 10 a tagasi), mille veed voolavad Emajõkke. Viimatinimetatud kraaviga on ühenduses ka maaüksuse idaküljel olev kraav (ptk 2.1). Ei tiike ega ka kraave ei ole kantud Keskkonnaregistrisse. Kraave ei ole hõlmatud ka maaparandussüsteemide hulka. Seetõttu ei ole lisas 5 osundatud vööndid, krundi lõunapiiril oleva kraavi puhul, asjakohased. Ranna pst 36 maaüksus piirneb Emajõega, mille ökoloogiline seisundiklass nii füüsikalis- keemiliste üldtingimuste kui elustiku põhjal on hea (ptk 2.1). Ptk 2 ja KSH programmi (lisa 2) alusel on planeeringu mõjuala peamine ulatus piiritletav planeeringuala ja selle lähialaga, va eeldatav mõju veekeskkonnale. 4.2.1. Maa-ala täitmine Tartu linna ÜP kohaselt on ala perspektiivseks kasutuseks väike-elamumaa (ptk 2.3). Tagamaks elamumaa kasutatavust ja sellest lähtuda võivate mõjude minimeerimist kavandatakse Ranna pst 36 ja selle lähiala maapinda tõsta (ca 3,0 ha ulatuses, absoluutkõrguseni 33,5 – 34,0 m, koos teemaa aladega ca 85 000 m³). Alternatiiv I puhul ja arvestades ptk 2.1 esitatud Emajõe keskmist veeseisu (30,60 m BS), jõelangu (Tartust suudmeni 2 cm/km), maksimaalveetasemeid (nt absoluutne ja mõõdetud kõrgtase 33,34 m BS) ning üleujutusohuga seotud alade kaarti (joonis 2.3), siis on taotletav maapinna absoluutkõrgus piisav. Ehitiste nn nulltasand (nt esimese korruse põrand) peab olema vähemalt absoluutkõrgusel 34,0 m, et tagada probleemidevaba haldust. Enne ehitiste ja rajatiste teostamist läbi viia maa-ala kontrollmõõdistus, lähtudes OÜ Alus-geoloogia 2002. a töös (ptk 2.2) toodust e turbapinnase tihenemise tõttu tuleb vajadusel ette näha teatavat lisatäitmist. Vertikaalplaneeringu teostamisel arvestada sadevee ärajuhitavusega (olemasolevatesse või kavandatavatesse kraavidesse), andes üldkalde praeguse maa-ala väliskülgedele ja vältides sulglohke (detailsem ülevaade, mis lähtub ka elustikust, ptk 4.3.3). Arvestades maakasutuse hilisemat iseloomu ja mahtu, siis ei ole tegemist saastatud sademeveega, määruse Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord1 § 7 mõistes. Lähtudes asjaolust, et täidetava ala praegune keskmine absoluutkõrgus on ca 31,9 m ja minimaalne ca 30,4 m, siis tuleb teostada täitmistöid Emajõe veeseisu korral ≤ 30,4 m, mis konkreetsel juhul tähendab sisuliselt jõe keskmisest veetasemest, arvestades ka languga, madalamat taset. Kraavide ja Emajõe poolne kallas tuleb kindlustada nt maakivide, betooni, 28 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 jämeda killustikku, veeriste, kiviblokkide ja kivimadratsitega (sh traatümbrisega) vms materjaliga, vastavalt kehtivatele nõuetele (lahendada eraldi projektiga). Esmase erosiooniohu (sademeveed) minimeerimiseks võib kasutada nt hüdrokülvi (http://www.roadservice.ee/index.php?menuID=389, 2011) vms meetodit, mis tagab pinnase suurema erosioonikindluse. Eeltoodu alusel maa-ala täitmise ja selle hilisema kasutamisega veekeskkonnale (sh elustik) olulist negatiivset mõju ei avaldata. Nii lühi- kui ka pikaajalisi mitteolulisi mõjusid on võimalik leevendada. Leevendavad meetmed: • Ehitiste nn nulltasand (nt esimese korruse põrand) peab olema vähemalt absoluutkõrgusel 34,0 m. • Enne ehitiste ja rajatiste teostamist läbi viia maa-ala kontrollmõõdistus, lähtudes OÜ Alus-geoloogia 2002. a töös (ptk 2.2) toodust e turbapinnase tihenemise tõttu tuleb vajadusel ette näha teatavat lisatäitmist. • Vertikaalplaneeringu teostamisel arvestada sadevee ärajuhitavusega (olemasolevatesse või kavandatavatesse kraavidesse), andes üldkalde praeguse maa-ala väliskülgedele ja vältides sulglohke. • Maa-ala täitmistöid teostada Emajõe veeseisu korral ≤ 30,4 m, suureneva veetaseme ja jõe vooluhulga puhul tõkestada töötsoon poonidega, mida regulaarselt hooldatakse. • Kraavide ja Emajõe poolne kallas kindlustada nt maakivide, betooni, jämeda killustikku, veeriste, kiviblokkide ja kivimadratsitega (sh traatümbrisega) vms materjaliga, vastavalt kehtivatele nõuetele (lahendada eraldi projektiga). • Esmase erosiooniohu (sademeveed) minimeerimiseks võib kasutada nt hüdrokülvi (http://www.roadservice.ee/index.php?menuID=389, 2011) vms meetodit, mis tagab pinnase suurema erosioonikindluse. Null-alternatiivi jätkumisel ja lähitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei võeta. Pikemas perspektiivis on siiski võimalik väike-elamute kavandamine (ptk 3.2). Seega on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud samad (sh leevendusmeetmed), mis alternatiivil I, kuivõrd ka teede, kraavide korrastamine jms elamualade arendamisega kaasnev on vägagi tõenäoline. Pika-ajaline perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga ehituskeeluvööndi vähendamisega (ptk 4.2.4). Juhul kui ehituskeeluvööndit ei vähendata (Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja sätestatud korras), siis mõjud puuduvad, kuna ei ole põhjust ka maa-ala täitmiseks. 4.2.2. Paadikanal (rajamine) Paadikanali teostamine on hetkel teadaolevalt reaalne vaid alternatiiv I rakendamise korral, mistõttu antakse siinkohal ülevaade vaid selle alternatiiviga seonduvast. Null-alternatiivi puhul tegevust ei toimu ja seega veekeskkonnale ka mõjud puuduvad. Kavandatav paadikanal nõuaks olemasolevast kinnistust ca 0,39 ha, praegune keskmine absoluutkõrgus ca 31,1 m ja minimaalne ca 30,2 m. Emajõega oleks kanal ühendatud põhjaosast rajatava ida-läänesuunalise kraaviga ning lõunaosast olemasoleva ja laiendatava kraaviga. Põhjaosas oleva kraavi peaeesmärgiks on veevahetuse võimalikkuse suurendamine rajatavas kanalis, mis vähendab vee nn roiskumise (nt ebameeldiv lõhn jms) tõenäosust. Lisa 5 alusel läbiks aga põhjapoolne kraav ja osaliselt ka kanal kaitsealuste liikide (raba- ja tiigikonn) elupaiku (ptk 2.1). Eelistada tuleb lahendust, kus kanalit õgvendatakse nimetatud kohas ja ühendatakse põhjasuunda jääva olemasoleva tiigiga, kust luuakse ühendus jõega (joonis 4.1, vasakul). Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 29 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Joonis 4.1. Skitseeringud; vasakul - planeeritava paadikanali põhjapoolsest otsast ja Emajõega ühendavast kanalist (osundavad punased alad) ning kaitsealuste liikide (raba- ja tiigikonn) elupaik, osundab kollane ala; paremal - planeeritava paadikanali lõunapoolses otsas Emajõe eeldatav süvendusala, osundab punase katkendjoonega tähistatud ala (alus: EELIS, 03.01. ja 04.04.2011. a ning Maa-amet, 2011). Kanal jääks Emajõest minimaalselt ca 22 m kaugusele, kuid enamjaolt kaugemale e 37 m ja enam. Emajõe ja paadikanali vahele jääv kaldatsoon on piisav, et tagada maapinna püsivus ning senise kaldajoone säilimine. Koos paadikanaliga seotud kraavidega oleks süvendusmahuks ca 10 000 m3 pinnast, arvestades ka planeeritud sügavust (absoluutkõrgus 28,0 m). Praeguse ja keskmise maapinna taseme alusel peaks süvendamisel eemaldama ca 3,1 m pinnakihi ja OÜ Alus-geoloogia 2002. a töö (ptk 2.2) e paadikanalile lähima puuragu järgi võib sellest ca 18 % moodustada turvas, 42 % veeküllastunud peenliiv ja 40% saviliivmoreen (jämepurdu 15-20 %). Ptk 4.3.3. baasil peaks kinnistu lõunapoolse kraavi suuet puhastama ka ilma paadikanali rajamiseta, kuna sinna on kogunenud setet, mis halvendab sadmevee ärajuhtimist. Paadikanali eesmärgipäraseks kasutamiseks on vajalik süvendada ka Emajõge. KSH koostaja hinnangul, arvestades ka Veeteede Ameti 2004. a andmeid, tuleb ca 80 m laiusest jõest hõlmata 14 m ala. Joonisel 4.1 (paremal) toodud ala pindala oleks ca 600 m2 ja keskmine süvendusvajadus 1,05 m. A. Järveti 2007. a töö baasil koosneb süvendustööde käigus väljatav pinnas peamiselt orgaanikaga segunenud peenliivast, moreenist ja kruusast. Peenliiva ja moreeni leidub eelmise lõigu alusel ka Emajõe kaldavööndis. Kuivõrd jõest eemaldatava materjali hulk (ca 630 m3) ületab 500 m3, siis võib eeldada, et tegemist võib olla olulise keskkonnamõjuga tegevusega (KeHJS § 5 ja § 6 lg 1 p 17). Loodavas paadikanalis tööde ajal pinnaseveetaset võimalusel mitte alandada, vähemalt mitte kogu kanalis üheaegselt. Vähemalt Emajõega otseselt seonduva töö puhul eelistada sette väljapumpamist (arvestades ka sette mahtu), kuid kasutada saab ka ekskavaatorit, mis on varustatud settekopaga. Veetaseme alandamisel kasutada tööde tsoonis veetõkketamme (nt http://www.hydroseal.ee/, 2011) või nt liivakotte. Väljapumbatav ja/või pinnasest väljanõrguv vesi on soovitav juhtida esmalt ja kuni on võimalik Ranna pst 36 krundi lõunaosas olevasse kraavi. Detaillahendused (sh kasutatava tehnika parameetrid) anda järgnevate etappide (nt vastav projekt) käigus. Tegevusega mitte häirida e tööde tsooni mitte hõlmata joonisel 4.1 (vasakul) osundatud kaitsealuste liikide elupaika. Tööde läbiviimisel arvestada, et veeküllastunud liivpinnased on nö tundlikud struktuuri rikkumise suhtes ja nende kandevõime võib seetõttu kahaneda. Seega tuleb töid läbi viia äärmiselt hoolikalt. Kaevikute (> 0,5 m) nõlvad vajavad kindlustamist, projekteerimis- ja ehitustööde faasis jälgida pinnaste vee aluseid ligikaudseid varikaldenurki ning 30 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 filtratsioonimooduleid (OÜ Alus-geoloogia, 2005). Perspektiivse sildumiskoha osa kindlustada nt maakivide, betooni, jämeda killustikku, veeriste, kiviblokkide ja kivimadratsitega (sh traatümbrisega) vms materjaliga, vastavalt kehtivatele nõuetele (lahendada eraldi projektiga). Kuivõrd tegemist on süvendustöödega, mis toimuvad Emajõe vahetus kaldatsoonis ja osaliselt ka jões, siis tuleb neid töid läbi viia jõevee tasemete puhul, mis on ≤ 30,00 m, tuginedes ka tööle MTÜ Emajõe Lodjaselts vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine (OÜ Alkranel, 2009). Kuigi enamuse settest moodustab nn raskem fraktsioon, siis madalama veetasemega teostatavate tööde puhul on minimeeritud ka peenema fraktsioonilise materjali edasikanne e sh edasikande ulatus. Kaevetööde järjestust kavandada nt vastava tööprojektiga nii, et ühendused Emajõega loodaks võimalikult hilises faasis ning väljatud materjal tõstetakse (juhitakse) loodava kanali idakaldale nõrguma. KSH koostajale teadaolevalt ei ole Ranna pst 36 kinnistul tuvastatud jääkreostust ja ei ole ka alust selle eeldamiseks. Ptk 2.1 kirjeldatud Ott Rootsi artiklite „Veekeskkonna kaitse Eestis – ohtlikud ained (I-II osa)“ alusel ei ole Emajõe jõevees nt raskemetallide piirväärtusi ületatud. Ptk 2.3 mainitud 2007. a KMH (A. Järvet) põhjal ei ole jõe sängis olev materjal reostunud ning pinnase ümberpaigutamine keskkonnale ohtu ei kujuta. Kanali ja sellega seonduvatelt maa-aladelt väljatud pinnase kasutatavus, arvestades muuhulgas veekeskkonnaga, sõltub nt ohtlike ainete sisaldusest ning vastavat temaatikat on detailsemalt käsitletud ptk 4.3.4. EELIS (03.01. ja 04.04.2011. a) andmetel elutsevad Emajões II kaitsekategooriasse kuuluv tõugjas ning III kaitsekategooriasse kuuluvad hink, vingerjas, võldas ja laiujur, joonis 2.4. A. Järveti 2006. a tööst järeldub, et need liigid on Eestis laialdase levikuga (ptk 2.1). Ranna pst 36 krundist ca 70 m kaugusele lääne-edelasuunda jääb Ropka-Ihaste loodusala, kus asuvad ka nimetatud liikide isendite elupaigad (nt Põrijões, mis jääb planeeritavast maa-alast ca 340 m kaugusele läände ja ca 150 m kaugusele lõunasse), kuid kaitsestaatus on hea (http://natura2000.eea.europa.eu/, 2011) vaid tõugjal. Põhimõtteliselt kattub Natura 2000 loodusala ka projekteeritava looduskaitsealaga (ptk 2.2). Arvestades Natura ala paiknemist, tegevuste iseloomu (sh maht) ja liikide kohast teavet (sh lisa 4), siis olulist negatiivset mõju vee-elustikule või Natura 2000 aladele (sh ptk 2) ei ilmne, kuid soovitav on süvendustöid läbi viia jões elutsevate ning kaitsealuste liikide kudeperioodi (aprill kuni juuni kuu lõpp) välisel ajal. Kuivõrd tegevused toimuvad ka Emajões ja eeldada on jõevee kvaliteedi mõjutamist, siis tuleb tegevuse elluviimiseks taotleda vee erikasutusluba. Eeltoodu alusel paadikanali ja sellega seonduva rajamisel veekeskkonnale (sh elustik) siiski olulist negatiivset mõju ei avaldata. Siinkohal on arvestatud nii mahtude, jõevee kvaliteedinormide (ptk 2.1) kui ka võimalikke kumuleeruvaid mõjusid (sh ptk 2.3) põhjustavate tegevustega (sh A. Järvet 2006 ja 2007 ning OÜ IBUN, 2009). Lühiajalisi mitteolulisi mõjusid on võimalik leevendada. Leevendavad meetmed: • Eelistada tuleb lahendust, kus paadikanalit õgvendatakse kaitsealuste liikide (raba- ja tiigikonn) elupaigas ning ühendatakse põhjasuunda jääva olemasoleva tiigiga, kust luuakse ühendus jõega (joonis 4.1, vasakul). Paadikanali rajamisel mitte häirida e tööde tsooni mitte hõlmata joonisel 4.1 (vasakul) osundatud kaitsealuste liikide elupaika. • Detailplaneeringusse anda teave, et paadikanali eesmärgipäraseks kasutamiseks on vajalik süvendada ka Emajõge (joonis 4.1, paremal) ning taotleda vee erikasutusluba. • Loodavas paadikanalis tööde ajal pinnaseveetaset võimalusel mitte alandada. Vähemalt Emajõega otseselt seonduva töö puhul eelistada sette väljapumpamist, kuid kasutada saab ka ekskavaatorit. Veetaseme alandamisel kasutada tööde tsoonis veetõkketamme (nt http://www.hydroseal.ee/, 2011) või nt liivakotte. Väljapumbatav Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 31 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 ja/või pinnasest väljanõrguv vesi on soovitav juhtida esmalt ja kuni on võimalik Ranna pst 36 krundi lõunaosas olevasse kraavi. Detaillahendused (sh kasutatava tehnika parameetrid) anda järgnevate etappide (nt vastav projekt) käigus. • Tööde läbiviimisel arvestada, et veeküllastunud liivpinnased on nö tundlikud struktuuri rikkumise suhtes, töid teostada hoolikalt, kaevikute (> 0,5 m) nõlvad vajavad kindlustamist, projekteerimis- ja ehitustööde faasis jälgida pinnaste vee aluseid ligikaudseid varikaldenurki ning filtratsioonimooduleid. Perspektiivse sildumiskoha osa kindlustada nt maakivide, betooni, jämeda killustikku, veeriste, kiviblokkide ja kivimadratsitega (sh traatümbrisega) vms materjaliga, vastavalt kehtivatele nõuetele (lahendada eraldi projektiga). • Kuivõrd tegemist on süvendustöödega, mis toimuvad Emajõe vahetus kaldatsoonis ja vähesel määral ka jões, siis neid läbi viia jõevee tasemete puhul, mis on ≤ 30,00 m. Suureneva veetaseme ja jõe vooluhulga puhul tõkestada töötsoon poonidega, mida regulaarselt hooldatakse. • Kaevetööde järjestust kavandada nt vastava tööprojektiga nii, et ühendused Emajõega loodaks võimalikult hilises faasis ning väljatud materjal tõstetakse (juhitakse) loodava kanali idakaldale nõrguma. Soovitav on süvendustöid läbi viia jões elutsevate ning kaitsealuste liikide kudeperioodi (aprill kuni juuni kuu lõpp) välisel ajal. • Tagada kasutatava tehnika valve ka töövälisel perioodil ning varuda reostustõrje vahendid. Seadmete hooldus, plaanilised kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused teostada selleks ettenähtud alal ning järgida Veeseaduses kehtestatud nõudeid. Jäätmed sorteerida, nõuete kohaselt koguda ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. • Lähtuda ka Keskkonnavastutuse seaduses (RT I 2007, 62, 396) ja nt määruses Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm toodust. 4.2.3. Paadikanal (kasutamine) Paadikanali kasutamine on hetkel teadaolevalt reaalne vaid alternatiiv I rakendamise korral, mistõttu antakse siinkohal ülevaade vaid selle alternatiiviga seonduvast. Null-alternatiivi puhul tegevust ei toimu ja seega veekeskkonnale ka mõjud puuduvad. Ptk 3.1 alusel loetakse rajatud kanal ja sellega seonduv edaspidi Emajõe osaks. Kanali idakaldal asuks ujuv paadisild, kokku 12-le kuni 10 m pikkusele alusele ja on mõeldud kohalike e tulevaste elanike veesõiduvahendite hoidmiseks. Eelistada betoonujukitega paadisilda, mida ei ole vaja talveks veest välja tõsta. Aluste vettelaskmise võimalust eraldi ette nähtud ei ole, vajadusel saab selleks kasutada kõrvalmaa-alale (reformimata riigimaa) planeeritud Vana-Ihaste paadisadama slippi (vt ptk 2.3). Loodava sadama haldamine toimuks Sadamaseaduse (RT I 2009, 37, 251) alusel. Väikesadam ei pakuks tasulisi sadamateenuseid (Sadamaseadus § 2 p 18 ja § 1 lg 2 p 2). Sadama jaoks koostatakse sadama eeskiri, mis hõlmab ka pakutavate teenuste loetelu ja kirjeldust. Korraldatud peab olema laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmine ning üleandmine, samuti reostustõrjevahendite olemasolu. KSH aruande koostaja teeb ettepaneku määrata detailplaneeringuga reostustõrjevahendite jms vajaliku hoidmispaik (nt sadamale lähima kinnistu juures või kinnistul). Sadamaga seonduvat võib hallata vastavalt selleks loodud juriidiline ühing (nt elamute elanike baasil) või mõni vastavat õigust ja pädevust omav teenusepakkuja. 32 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Kavandatava sadama akvatooriumi piirid kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Sadama ala akvatooriumi veeala sügavus peab vastama vähemalt minimaalsele sügavusele, mis tuleb paika panna edasiste projektide käigus, kuid enne akvatooriumi piiride kehtestamist. Maksimaalsügavuseks saab pidada ptk 4.2.2 määratud absoluutkõrgust e 28,0 m. Lisa 5 ei ole sätestatud planeeritavat akvatooriumit ja KSH aruande koostaja teeb ettepaneku sätestada taotletavaks akvatooriumiks vähemalt planeeritud kanal ja kanali lõunaotsas olev ja laiendatav kraavi osa ning süvendatav Emajõe lõik (ptk 4.2.2). Sadama akvatooriumi maa-ala võiks ulatuda kuni planeeritud ja üldkasutatava liikumisteeni. Väikesadama akvatooriumil liikuvad ujuvahendid vähendavad sadama akvatooriumi põhja settiva sette, eelkõige muda, hulka. Siiski ei ole kavandatud ujuvahendite hulk ja liiklusintensiivsus selline, mis tekitaks heljumit mahus, et see halvendaks veekvaliteeti ja vee- elustiku olukorda. Sadama ala akvatoorium peab ülaltoodu alusel vastama sellele määratud minimaalsele veesügavusele ja seetõttu tuleb tulevikus arvestada vähemalt osalise akvatooriumi puhastamisega. Hinnanguliselt tuleb seda teostada kord 10-15 a. jooksul, arvestades ka Emajõkke ulatuvat akvatooriumiosa, kasutatavaid ujuvahendeid, millede süvis ei ole eeldatavalt suur ja kasutusperioodi. Korduvpuhastustööde planeerimisel on soovitatav arvestada ka võimaliku Vana-Ihaste paadisadama (vt ptk 2.3) ja selle akvatooriumi hooldamistöödega, st teostada töid paralleelselt või peale neid. Samuti tuleks järgida käesolevas töös väljatoodud tingimusi ja soovitusi (ptk 4.2.2 ja 4.3.4). Juhul kui sadama veeala akvatooriumist puhastustööde raames ei väljuta, siis puudub otsene vajadus ka täiendava vee erikasutusloa jaoks (Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kirja nr JT 7- 2/27242-2 (09.09.2011. a) alusel). Siiski on soovitatav enne veeala akvatooriumi puhastustööde planeerimist teostada täiendav päring vee erikasutusloa vajalikkuse kohta Keskkonnaametisse, kontrollimaks vastaval ajahetkel kehtivat õiguskorda, et tagada nõuete pärane tegutsemine. Ülaltoodu alusel paadikanali ja sellega seonduva kasutamisel veekeskkonnale (sh elustik) olulist negatiivset mõju ei avaldata. Siinkohal on arvestatud ka võimalikke kumuleeruvaid mõjusid (sh ptk 2.3) põhjustavate tegevustega (sh A. Järvet 2006 ja 2007 ning OÜ IBUN, 2009). Nii lühi- kui ka pikaajalisi mitteolulisi mõjusid on võimalik leevendada. Leevendavad meetmed: • KSH aruande koostaja teeb ettepaneku muuta detailplaneeringut ning sätestada taotletavaks akvatooriumiks vähemalt planeeritud kanal ja kanali lõunaotsas olev ja laiendatav kraavi osa ning võimalusel ka süvendatav Emajõe lõik (ptk 4.2.2). Sadama akvatooriumi maa-ala võiks ulatuda kuni planeeritud ja üldkasutatava liikumisteeni. • Eelistada betoonujukitega paadisilda, mida ei ole vaja talveks veest välja tõsta. • Tagada reostustõrjevahendite kasutamisalane väljaõpe ja kättesaadavus. • Jäätmed sorteerida, nõuete kohaselt koguda ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. • Sadama veeala akvatooriumi puhastamisel järgida ka käesolevas töös väljatoodud tingimusi ja soovitusi (ptk 4.2.2 ja 4.3.4). Korduvpuhastustööde planeerimisel on soovitatav arvestada ka võimaliku Vana-Ihaste paadisadama (vt ptk 2.3) ja selle akvatooriumi hooldamistöödega, st teostada töid paralleelselt või peale neid • Enne veeala akvatooriumi puhastustööde planeerimist on soovitav teostada täiendav päring vee erikasutusloa vajalikkuse kohta Keskkonnaametisse, kontrollimaks vastaval ajahetkel kehtivat õiguskorda, et tagada nõuete pärane tegutsemine. • Sadama akvatooriumi veeala puhastamistöödel lähtuda ka Keskkonnavastutuse seaduses (RT I 2007, 62, 396) ja nt määruses Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 33 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm toodust. • Avalikku veekogusse ehitise kavandamisel kooskõlastada see enne vähemalt Tehnilise Järelvalve Ametiga. 4.2.4. Ehituskeeluvööndi vähendamine Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt esinevad vaadeldaval alal peamiselt väga õhukesed ja õhukesed lammi- ja madalsoomullad (ptk 2.2), mis viitavad liigniiskusele, vähesel määral levivad ka gleistunud lammimullad (Ag) ning leostunud gleimullad (Go). Emajõgi koos vanajõgedega on kogu ulatuses suure üleujutusohuga veekogu, mille kõrgveepiiriks on alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist arvates (Keskkonnaministri 28.05.2004. a määrus nr 58 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord). Veekogu kalda ehituskeeluvööndit arvestatakse eelpool nimetatud kõrgveepiirist. Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 ja 5 alusel ei laiene ehituskeeld (KSH aruande koostaja kommentaar: välja on toodud asjakohasemad valdkonnad) kalda kindlustusrajatisele, maaparandussüsteemile, piirdeaedadele, sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, tehnovõrgule ja –rajatisele, sillale ning avalikult kasutatavale teele ja tänavale. Joonise 2.6 kohaselt väga õhukeste ja õhukeste lammi- ja madalsoomuldade leviala jätkub ka kavandatavast tegevusest ida- ja lõunasuunda. Joonise 2.2 (ptk 2.1) alusel ulatus 2010. a kevadine suurvesi (ületas jõe kriitilist veetaset (32,50 m BS) Tartu piirkonnas) kuni Supelranna tn 11 kinnistu lääne osa põhjanurgani. Nimetatud kinnitab põhimõtteliselt ka joonisel 2.3 esitletud üleujutusohuga alade kaardi väljavõte, mis sisuliselt ühtib ka soomuldade leviala piiriga (joonis 2.6). Ehitusgeoloogia aruande (2002) ja mõõdistusandmete (2007 ja 2011) järgi võib eeldada, et olemasolevatest kraavidest on soomullad eemaldatud. Kraave ei ole kantud Keskkonnaregistrisse ega hõlmatud ka maaparandussüsteemide hulka. Alternatiiv I puhul ja arvestades kavandatava elamuala võimalikku paiknemist (lisa 5), siis tuleks taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist järgnevalt: • Läänepoolsest kõrgveepiirist, mis algab täidetava ala piirist (Ranna pst 36 krundi lõunapiirilt kuni Ranna puiesteeni), 30 m võrra e ehituskeeluvööndi laiuseks oleks 20 m. • Lõunapoolsest kõrgveepiirist, mis algab Ranna pst 36 kinnistu lõunapiiril oleva kraavi lõunakaldalt (Emajõe äärest kuni Ranna pst 36 idaküljel oleva kraavini), 30 m võrra e ehituskeeluvööndi laiuseks oleks 20 m. • Ida-kagupoolsest kõrgveepiirist, mis algab Ranna pst 36 kinnistu idapiiril oleva kraavi kagukaldalt (kraavi suubumiskohast lõunaküljel olevasse kraavi kuni Supelranna tn 11 kinnistu lääne osa põhjanurgani), 35 m võrra e ehituskeeluvööndi laiuseks oleks 15 m. Looduskaitseseaduse § 34, 38 ja 40 alusel võib ehituskeeluvööndi vähendamise analüüsimisel jaotada käsitletavad parameetrid järgnevalt: 1. ranna kaitse eesmärgid; a. rannal asuvate looduskoosluste säilitamine. b. inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. c. kalda eripära arvestava asustuse suunamine. d. vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. 2. taimestik; 34 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 3. reljeef; 4. kõlvikute piirid; 5. kinnisasjade piirid; 6. olemasolevad teed ja tehnovõrgud; 7. väljakujunenud asustus. Lähtudes ptk 2.3 esitatud teabest ja Tartu linna ÜP seletuskirjast, siis on taotletav vähendus üldjoontes samades piirides, mida on kohandatud teistes Tartu linna piirkondades. Lõik, kus ehituskeeluvööndi laiuseks võiks jääda 15 m, asub piirkonnas, kus perioodilise üleujutuse oht on juba väiksem, tuginedes nii maapinna absoluutkõrgustele (ptk 2.2), üleujutusohuga alade kaardi väljavõttele (joonis 2.3) kui ka jõe kriitilisele veetasemele (32,50 m BS) Tartu piirkonnas (ptk 2.1). Lisaks säilib ka sellisel juhul veekaitsevöönd (10 m), mis parandab kaitset hajureostuse eest ja vähendab kallaste uhtumisvõimalust (Veeseaduse § 29). Alljärgnevalt e tabelis 4.1 hinnatakse Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkust. Tabel 4.1. Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkus (Ranna pst 36, alternatiiv I). Nr(1) Hinnang Märkus/ettepanek 1a Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades eelkõige ptk 4.1.1 ja 4.2.1 antud seisukohti, taotletavat ehituskeeluvööndit. järgides nimetatud ptk-s sätestatud soovitusi ja tingimusi. 1b Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades ptk 4.1.1, 4.1.3, 4.2.1, 4.3.1 ja 4.3.3-4.3.4 taotletavat ehituskeeluvööndit. antud seisukohti, järgides nimetatud ptk-s sätestatud soovitusi ja tingimusi. 1c Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades eelkõige ptk 4.1.1, 4.2.1 ja 4.3.1. antud taotletavat ehituskeeluvööndit. seisukohi, järgides nimetatud ptk-s sätestatud soovitusi ja tingimusi. 1d Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades eelkõige ptk 4.1.1, 4.1.3, 4.3.1 ja 4.3.5 antud taotletavat ehituskeeluvööndit. seisukohi, järgides nimetatud ptk-s sätestatud soovitusi ja tingimusi. 2 Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades eelkõige ptk 4.1.1 antud seisukohti, järgides taotletavat ehituskeeluvööndit. nimetatud ptk sätestatud soovitusi ja tingimusi. 3 Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades eelkõige ptk 4.2.1, 4.3.1 ja 4.3.3 antud taotletavat ehituskeeluvööndit. seisukohi, järgides nimetatud ptk sätestatud soovitusi ja tingimusi. 4 Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades eelkõige ptk 4.1.1, 4.2.1 ja 4.3.1 antud taotletavat ehituskeeluvööndit. seisukohi, järgides nimetatud ptk-s sätestatud soovitusi ja tingimusi. 5 Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades eelkõige ptk 4.1.3, 4.2.1 ja 4.3.1 antud taotletavat ehituskeeluvööndit. seisukohi, järgides nimetatud ptk-s sätestatud soovitusi ja tingimusi. 6 Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades eelkõige ptk 4.1.1, 4.1.3 ja 4.3.5 antud taotletavat ehituskeeluvööndit. seisukohi, järgides nimetatud ptk-s sätestatud soovitusi ja tingimusi. 7 Võib kaaluda detailplaneeringuga Arvestades eelkõige ptk 4.3.1-4.3.3 antud seisukohi, taotletavat ehituskeeluvööndit. järgides nimetatud ptk-s sätestatud soovitusi ja tingimusi. (1) – käesoleva ptk alternatiiv I kirjelduse alguses nimetatud parameetrid (Looduskaitseseaduse § 34, 38 ja 40 alusel). Eelpooltoodu ja tabeli 4.1 alusel võib kaaluda Ranna pst 36 ehituskeeluvööndi vähendamist e olulisi lühi- ja pikaajalisi negatiivseid mõjusid ei saa eeldada. Ptk 3.1 alusel ei alustata maa- ala täitmist lisas 5 sätestatud kohast, vaid kavandatava paadikanali idapoolsemalt kaldalt, arvestades ka Ranna puiesteed. Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 35 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Seega tuleb täpsustada detailplaneeringuga seonduvat (lisa 5) järgnevalt (üldised meetmed): • Ranna pst 36 krundi lõunapiirilt kuni Ranna puiesteeni näidata taotlevaks ehituskeeluvööndiks 20 m, alates täidetava ala piirist, kust algaks ka kalda piiranguvöönd (100 m). • Ranna pst põhjasuunda jäävale alale näidata olemasolevat ehituskeeluvööndit, lähtudes ka korduva üleujutusega ala (ptk 2.1 ja 2.3) piiridest, mis põhimõtteliselt kattub ka nt paadikanaliga ühendatava tiigi (ptk 4.2.2) piiridega. Kalda piiranguvööndi ulatus (100 m) järgiks samuti nimetatud tingimusi. • Lõunapoolsest kõrgveepiirist, mis algab Ranna pst 36 kinnistu lõunapiiril oleva kraavi lõunakaldalt (Emajõe äärest kuni Ranna pst 36 idaküljel oleva kraavini), näidata taotlevaks ehituskeeluvööndiks 20 m. Samast kohast algaks ka kalda piiranguvöönd (100 m). • Ida-kagupoolsest kõrgveepiirist, mis algab Ranna pst 36 kinnistu idapiiril oleva kraavi kagukaldalt (kraavi suubumiskohast lõunaküljel olevasse kraavi kuni Supelranna tn 11 kinnistu lääne osa põhjanurgani), näidata taotlevaks ehituskeeluvööndiks 15 m (lähimate hoonestusalade piire vähesel määral korrigeerida). Samast kohast algaks ka kalda piiranguvöönd (100 m). Null-alternatiivi jätkumisel on tõenäoline, et lähitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei võeta. Pikemas perspektiivis on siiski võimalik väike-elamute kavandamine (ptk 3.2). Seega on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud samad alternatiiv I puhul avalduvatega. Pika-ajaline perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga ehituskeeluvööndi vähendamisega. Juhul kui ehituskeeluvööndit ei vähendata (Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja sätestatud korras), siis samuti mõjud puuduvad. Üldmeede: • Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks. 4.3. Sotsiaal-majanduslik olukord Käesolevas alampeatükis analüüsitakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide keskkonnamõju vähemalt maakasutuse, maastikuilme, inimeste heaolu, liikluskorralduse, jäätmetekke ja õhukvaliteedi teemavaldkondadega seonduvalt. Ptk 2.3 alusel elab Ihastes kokku 2 068 inimest ning piirkonna asustustihedus on 487 inimest ühel km2. Enamjaolt suvilate piirkonnaks mõeldud ala on nüüdseks ja suuremalt osalt aastaringselt kasutatavateks elamuteks ümber ehitatud. Elanike teenindamine on senini ja suures osas seotud Tartu linnakeskusega. Alljärgnevates alampeatükkides on sobivusel ühendatud mitmete eelnevalt nimetatud teemavaldkondade käsitlused. 4.3.1. Maakasutus Tartu linna ÜP (2005) kohaselt on Ranna pst 36 krundi Emajõe äärse osa näol tegemist üldkasutatava haljasala maaga, ülejäänud krunt on aga määratud planeeritavaks väikeelamualaks (2.11). Varasemalt (Vana-Ihaste üldplaneering, 1999) oli Ranna pst 36 maa- alale kavandatud mängu- ja spordiväljaku ning pargiala maa. Tartu Linnavalitsuse seisukoha järgselt (vt lisa 2) on Vana-Ihaste ÜP kehtiv vaid niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus linna ÜP-ga. Tartu linna arengukava aastateks 2007-2013 (2006) näeb samuti ette nt uute eluruumide rajamise vajadust. Vana-Ihaste linnaosas on ptk 2.3 alusel olemas elamualade kasutamiseks vajalikud kommunikatsioonivõrgud ja -rajatised (nt elekter, veevarustus jms). Tartu linna ÜP-ga 36 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 määratud ja perspektiivse väike-elamuala puhul on arvestatud paikkonnas olemasoleva hoonestusjoonega ning seda nii põhja-loode kui ka ida-kirdesuunal e tegevus sobitub linnaosa nurka. Samas on ruumi jäetud ka üldkasutatava maa tarbeks (Emajõe kalda äärne ala). Seega on ÜP-s arvestatud linnaosa olemasoleva ja ka tulevase olukorraga. Alternatiiv I juhul järgib detailplaneeringulahendus Tartu linna ÜP-ga seatud arenguvisiooni, mis on positiivne. Paadikanali juurde kavandamine vähendaks teataval määral küll üldkasutatava haljasmaa ala, kuid seda siiski väheses mahus (kuni ca 20 %). Lisaks hõlmavad linnaosa üldpindalast (425 ha) üle poole haljasalad (sh kõrge rekreatiivse väärtusega puhkealad), ptk 2.3 alusel. Paadikanali rajamine aitaks lisaks vähendada naabrusesse kavandatud ja üldkasutatava Vana- Ihaste paadisadama (ca 55 kohaga paadisild, ptk 2.3) koormust. Nimetatu on oluline, kuivõrd Tartu linnas on väheseid võimalusi harrastussõitjatele väikelaevade hoidmiseks, tuginedes ka Emajõe kalda- ja sildumisrajatiste teemaplaneeringule (kehtestatud 2003. a) ja Tartu linna arengukava aastateks 2007-2013 (2006) ning nendega seonduvatele dokumentidele ning senistele arengutele. Samas Emajõe kui veetee arendamise kontseptsiooni (üheks peainitsiaatoriks SA Emajõe Jõeriik) on asunud toetama ka eraettevõtjad, nt plaan „Jõekeskuse“ (Sõbra tn 58) juurde ujuvsild rajada (Tartu Linnavalitsuse projekteerimistingimuste määramise korraldus nr 529 (26.04.2011)), mis soodustab väikelaevade kasutamist ja seega suurendab sildumisalade vajadust üldisemalt. Väike-elamumaale kavandatud elamukrundid vastavad üldjoontes 2007. a detailplaneeringu algatusotsuses toodud määrangutele (1200-2000 m2). Ühelgi juhul ei ole planeeritud 1200 m2 väiksemat ala, kuid üksikud 2000 m2 suuremad kinnistud tekiksid. KSH koostaja hinnangul on see konkreetses asupaigas ka igati lubatav. Sihtotstarbelise maakasutuse tagamiseks tuleb enne ehitiste ja rajatiste teostamist läbi viia maa-ala kontrollmõõdistus, lähtudes OÜ Alus- geoloogia 2002. a töös (ptk 2.2) toodust e turbapinnase tihenemise tõttu tuleb vajadusel ette näha teatavat lisatäitmist. Hoonete ja rajatiste vundamentide lahenduste väljatöötamisel arvestada teostatud ehitusgeoloogilisi uuringuid ja kasutatud täitematerjali omadusi. On tõenäoline, et hooned võivad asetseda madalvundamendiga täitekihil (mineraalne pinnas) või on toestatud nt mõnda tüüpi vaiadega (kruvi, toru). Täpne vundamendi valik antakse nt vastavas projektis ja juba järgnevates etappides. Kuivõrd planeeritav paadikanal ja väike-elamumaa moodustaksid terviklikuma koosluse (sh kasutusfunktsionaalsust arvestades) ning toetaks täiendavalt ka Emajõe kui veetee arendamise kontseptsiooni, siis omab alternatiiv I täiendavat positiivset mõju üldisele maakasutusele. Lisa 5 ja ptk 4.2.3 baasil teeb KSH aruande koostaja ettepaneku luua paadikanalile eraldi krunt, et oleks tagatud selgepiirilisem maakasutus ja haldus. Sätestada taotletavaks akvatooriumiks vähemalt planeeritud kanal ja kanali lõunaotsas olev ja laiendatav kraavi osa ning võimalusel ka süvendatav Emajõe lõik (ptk 4.2.2). Sadama akvatooriumi maa-ala võiks ulatuda kuni planeeritud ja üldkasutatava liikumisteeni. Samuti võib kaaluda üldmaa funktsiooni täpsustamist (nt haljasala ja pargi maa) ning jagamist kuni kaheks krundiks, et tekiksid konkreetsemad piirid, lähtudes ka paadikanali asupaigast. Naabermaaüksuste maakasutust võib lühiajaliselt ehk ehitusperioodil häirida raskeveokite osakaalu suurenemine ja pinnasetööd maaüksusel. Liikluskorralduse temaatikat on detailsemalt käsitletud ptk 4.3.5. Arvestades muuhulgas ka klimaatilisi (ptk 2.2) tingimusi ning maa-ala edasist kasutuspotentsiaali, siis olulist õhukvaliteedi halvenemist ei ole ette näha ei tööde ajal töötsoonides ega ka hilisemal ala kasutamisel. Ohutuse (sh tulega seonduv) tagamisega on arvestatud. Pikaajalisemat häiringut saab põhjustada vertikaalplaneeringust Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 37 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 tulenev ja seega ka sademevete ärajuhtimistemaatika, kui seda ei lahendataks paikkonnale sobival viisil (vt ptk 4.3.3). Siinkohal peatume detailsemalt pinnasetöödega seonduval. Tööde käigus kasutatavale tehnikale on seatud müra piirnormid juba valmistajatehases (tulenevalt ka töötervisohu nõuetest). Veokite (mootor ≥ 150 kW; täismass ≥ 12 t) jms tehnika müratase on 84-91 dB. Müra normtasemeid kajastab määrus Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Ptk 2.3 põhjal võib paikkonna liigitada II kategooria alla e tegemist on olemasoleva elamualaga, kus rakendatavad müra piir- ja kriitilised tasemed on toodud tabelis 4.2. Tabel 4.2. Müra piir- ja kriitilise tasemete arvsuurused olemasolevatel aladel (alus: määrus Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid). Parameeter II kategooria piirtase(1) II kategooria kriitiline tase(1) Päeval Öösel Päeval Öösel Tööstusettevõtete müra 60 45 65 55 (dB) Ehitustööde müra (dB) -(2) 45(3) -(2) -(2) (1) - päeva (7:00–23:00) ja öö (23:00–7:00); (2) – määramata; (3) - ehitustööde maksimaalne müratase ei tohi ületada lubatud ekvivalenttaset enam kui 10 dB võrra. Raamatu Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine (Lahti, 2010) kohaselt võib järeldada järgnevat: • kui kaugus (müraallikast) kahekordistub, väheneb helirõhk poole võrra ning helitase langeb 6 dB võrra; • kui kaugus (müraallikast) kümnekordistub, väheneb rõhk kümnendikuni ning helitase langeb 20 dB võrra. Tabel 4.2 ja Lahti (2010) alusel võib järeldada, et päevase aja piirtase, mis iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi on saavutatud ca 37 m kaugusel müra- allikast. Päevase aja kriitiline tase (põhjustab tugevat häirivust, ebarahuldav mürasituatsioon) on saavutatav ca 21 m kaugusel müra-allikast. Ranna pst 36 kinnistu ala täitmistöödega seonduv tegevus võib lühiajaliselt ületada kriitilist taset Supelranna tn 9, 11 ja 24 maaüksuste juures, kui töö toimub vahetult Ranna pst krundi ääres. Muul juhul piirtaset ei ületata. Ka teedevõrgu (nt Ranna pst) ja kraavistiku rekonstrueerimisel (sh täitmistööd) on ületatud kriitiline tase, kuid nimetatud tegevusi tuleks teostada sõltumatult kavandatavast (ptk 2.1 ja 2.3). Kuigi Ranna pst 36 maa-alal enamuse osa pinnasetöödega ei kaasne päevasel ajal olulisis häiringuid, siis siiski võib eeldada teatavat häiringut, kuivõrd üldine ja niiöelda vaikne periood algab enne 23:00. Sotsiaalministri määruse nr 42 baasil jaguneb päevane ajavahemik (7:00-23:00) veel kaheks alamvahemikuks e eristatavad on ajaperioodid 7:00-19:00 ja 19:00- 23:00. Võimalike häiringute mitte esile kutsumiseks on soovitatav planeerida peamist tööaega (sh transport, vt ka ptk 4.3.5) perioodile 7:00-19:00 ning võimalusel mitte alustada mürarikkama tööga (nt pinnase planeerimist) enne kaheksat. Öisel ajal ei ole pinnasetäitmisega seonduvad tegevused (sh transport, vt ka ptk 4.3.5) ilma laialdasemaid häiringuid põhjustamata võimalikud ja seega võib nende teostamist taotleda vaid erandjuhtudel, nt avariide puhul, kuna siis on õigustatud ka tabel 4.2 näidatud erisuste võimaldamine. 38 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Ülaltoodu alusel maakasutuslikele parameetritele (sh naabrus) olulist ja pikaajalist negatiivset mõju ei avaldata. Pigem on mõju positiivne, mille nn kaalu saab leevendavate meetmetega isegi suurendada. Lühiajalist negatiivset mõju põhjustavad eelkõige pinnasetöödega seotud tegevused, kuid ka nende tegevustega seonduvat saab leevendada. Kumuleeruvat ja negatiivset mõju põhjustada võivaid tegevusi ei tuvastatud. Leevendavad meetmed: • Täitmistööde läbiviimisel arvestada olemasolevate trasside ja nende edasise kasutatavusega (vajadusel teostada ümberpaigutamine vms vajalik tegevus). Enne ehitiste ja rajatiste teostamist läbi viia maa-ala kontrollmõõdistus, lähtudes OÜ Alus- geoloogia 2002. a töös (ptk 2.2) toodust e turbapinnase tihenemise tõttu tuleb vajadusel ette näha teatavat lisatäitmist. • Hoonete ja rajatiste vundamentide lahenduste väljatöötamisel arvestada teostatud ehitusgeoloogilisi uuringuid ja kasutatud täitematerjali omadusi. Täpne vundamendi valik antakse nt vastavas projektis ja juba järgnevates etappides. • Lisa 5 ja ptk 4.2.3 baasil teeb KSH aruande koostaja ettepaneku luua paadikanalile eraldi krunt, et oleks tagatud selgepiirilisem maakasutus ja haldus. Sätestada taotletavaks akvatooriumiks vähemalt planeeritud kanal ja kanali lõunaotsas olev ja laiendatav kraavi osa ning võimalusel ka süvendatav Emajõe lõik (ptk 4.2.2). Sadama akvatooriumi maa-ala võiks ulatuda kuni planeeritud ja üldkasutatava liikumisteeni. Samuti võib kaaluda üldmaa funktsiooni täpsustamist (nt haljasala ja pargi maa) ning jagamist kuni kaheks krundiks, et tekiksid konkreetsemad piirid, lähtudes ka paadikanali asupaigast. • Võimalike häiringute mitte esile kutsumiseks on soovitatav planeerida peamist pinnasetöödega seonduvat tööaega (sh transport, vt ka ptk 4.3.5) perioodile 7:00-19:00 ning võimalusel mitte alustada mürarikkama tööga (nt pinnase planeerimist) enne kaheksat. Muudel perioodidel (sh puhkepäevad) lubada pinnasetäitmistegevusi vaid erandjuhtudel (nt avarii, ohutuse tagamine vms põhjus). Null-alternatiivi jätkumisel on tõenäoline, et lähitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei võeta. Pikemas perspektiivis on siiski võimalik väike-elamute kavandamine (ptk 3.2), järgides paikkonda sobivat asustusmustrit (kinnistute keskmine suurus 1200-2000 m2). Kuigi paadikanali rajamine ei ole tõenäoline, siis nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud on sarnased alternatiiv I puhul avalduvatega. Pika-ajaline perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga ehituskeeluvööndi vähendamisega (ptk 4.2.4). Juhul kui ehituskeeluvööndit ei vähendata (Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja sätestatud korras), siis pikaajalised mõjud on väheselt negatiivsed, kui rakendatakse leevendusmeedet. Leevendav meede: • Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks. 4.3.2. Maastikuilme Paikkonnas on valdavalt väike-elamud (joonis 4.2). Käesoleval hetkel on Ranna pst 36 krunt osaliselt võsastunud ja kohati on alal väikesemahulisi prügikuhilaid, kuigi üleval on prügi mahapanekut keelavad ja taunivad sildid. Tegemist ei ole väärtusliku maastikuga (ptk 2.3). Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 39 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Joonis 4.2. Paikkonnas domineerivad väike-elamud (fotod: OÜ Alkranel, 2011). Alternatiiv I puhul arvestatakse ümbruskonnaga ja Tartu linna ehitusmäärusega (2006). Hoonete välisviimistluses kasutada naturaalseid materjale (nt kivi, laudvooder, fassaadivineer, klaas, krohv ja betoon). 2007. a detailplaneeringu algatusotsuses sätestati, et väikeelamukruntide täisehitusprotsendiks on 20. Nimetatud juhul varieeruksid hoonete kubatuurid ehk liiast, sõltuvuses kinnistupindaladest, mistõttu teeb KSH aruande koostaja ettepaneku, tuginedes ka tööprotsessi käigus selgunud teabele, määrata detailplaneeringuga lubatavad pindalavahemikud, nt 150-400 m2. Tulenevalt asjaolust, et väike-elamuid hakatakse enamjaolt kasutama aastaringselt, siis võib lubada maa-alale kuni kahte abihoonet. Põhihoone üks külg peaks paiknema kohustuslikul ehitusjoonel ja ehitistele võib lisada nt varimüüre, terasse jms. Detailnõuded sätestada edasistes etappides, nt hoonestuskavas. Elamute maa-alad e krundid võib tarastada. Kasutada kuni 1,4 m kõrgust ja soovitatavalt traataedasid. Detailplaneeringuala loodenurgas, Ranna pst ääres paikneb kaks tiiki. Juurde kavandatav paadikanal asub põhimõtteliselt samal joonel juba olemasolevate tiikidega ning KSH aruande koostaja hinnangul ei oma paadikanal ümbruskonna maastikuilmele olulist negatiivset ega ka positiivset mõju. Emajõe kui veetee arendamise kontseptsiooni silmas pidades on tegemist pigem kaudselt positiivse mõjuga. Eeltoodu alusel maastikuilmelistele parameetritele (sh naabrus) olulist ja pikaajalist negatiivset mõju ei avaldata. Pigem on mõju positiivne, mille nn kaalu saab leevendavate meetmetega isegi suurendada. Lühiajalist negatiivset mõju põhjustavad eelkõige pinnasetöödega seotud tegevused, kuid ka nende tegevustega seonduvat saab leevendada. Kumuleeruvat ja negatiivset mõju põhjustada võivaid tegevusi ei tuvastatud. Leevendavad meetmed: • Kommunikatsiooni ja tehnovõrkude kavandamisel eelistada maa-aluseid lahendusi, lähtudes teemaa alade paiknemisest. 40 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 • Täisehitusprotsendi (20) asemel määrata detailplaneeringuga lubatavad 2 pindalavahemikud, nt 150-400 m . • Elamukruntidele võib lubada kuni kahte abihoonet. Põhihoone üks külg peaks paiknema kohustuslikul ehitusjoonel ja ehitistele võib lisada nt varimüüre, terasse jms. Detailnõuded sätestada edasistes etappides, nt hoonestuskavas. • Elamute maa-alade e kruntide tarastamisel võib kasutada kuni 1,4 m kõrgust ja soovitatavalt traataedasid. • Säiliv niiduala korrastada, sh võsa eemaldus. Vähemalt kord aastas teostada niitmine ja ala puhastamine. • Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede materjal valida ja teostus kavandada selliselt, et rajad säiliksid ja puuduks ka reostusoht. • Ehitusperioodil ja kasutusperioodil tagada väike-elamualade ja paadikanali juures heakord, lähtudes ka kohaliku omavalitsuse heakorranõuetest. Null-alternatiivi jätkumisel on tõenäoline, et lähitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei võeta. Kuigi ala korrastatus võiks olla senisest parem, siis olulisi ja lühiajalisi negatiivseid mõjusid siiski ei kaasne. Pikemas perspektiivis on võimalik väike-elamute kavandamine (ptk 3.2), järgides paikkonda sobivat ehitusstiili. Kuigi paadikanali rajamine ei ole tõenäoline, siis nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud on samad alternatiiv I puhul avalduvatega. Pika-ajaline perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga ehituskeeluvööndi vähendamisega (ptk 4.2.4). Juhul kui ehituskeeluvööndit ei vähendata (Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja sätestatud korras), siis mõjud puuduvad või oleksid väheselt positiivsed. Leevendavad meetmed: • Niiduala korrastada, sh võsa eemaldus. Vähemalt kord aastas teostada niitmist ja ala puhastamist. • Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede materjal valida ja teostus kavandada selliselt, et rajad säiliksid ja puuduks ka reostusoht. • Maa-ala põhja-piirile (Ranna pst äärde, joonis 2.7) toodud täitepinnas ära vedada. Tagada üldine heakord, lähtudes ka kohaliku omavalitsuse heakorranõuetest. 4.3.3. Sademevesi (sh liigvesi) Vana-Ihaste maa-ala ei ole tervikliku projekti alusel ja süstemaatiliselt sademevee temaatikat lahendatud. Aianduskooperatiivide ehitamise ajal rajati kraavide võrk tulevaste tänavate äärde, mis tänaseks vajavad korrastamist, kuna on kas kinni kasvanud või kohati kinnistuomanike poolt pinnasega täidetud. KSH programmi eelnõu koostamisel toodi avalikkuse poolt sademeveega seonduvaid probleeme välja ka Ranna pst 36 kinnistu juures. Tartu linna ÜVK (2006) kohasel on Ranna pst 36 maaüksusele ja selle paikkonda kavandatud ka täiendavad sademeveekraavid. Ranna pst piirkonna pinnavee äravooluvõrgu peamiseks eesvooluks on Emajõkke suubuv Vana-Ihaste Supelranna tn ja Ranna pst kinnistu piirist lõunas paiknev ja 1050 m pikkune kraav, mille suudmeosas on setete kuhjumise tõttu tekkinud negatiivne lang (OÜ Eesti Veeprojekt, 2004). Ranna pst 36 kinnistu Emajõe äärne osa on arheoloogiline miljööpiirkond, mille eesmärk on kaitsta ajalooliselt väärtuslikku kultuurkihti koos selles sisalduvate ehitiste osade, matmispaikade, arheoloogilist väärtust omavate üksikleidudega jms. Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 41 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Alternatiiv I vertikaalplaneeringu teostamisel arvestada sadevee ärajuhitavusega (olemasolevatesse või kavandatavatesse kraavidesse), andes üldkalde praeguse maa-ala väliskülgedele ja vältides sulglohke. Naabrusmaaüksustel olevate inimeste heaolu mitte vähendamiseks näha ette planeeringuala põhjaosasse ja Ranna pst äärde piisava sügavusega kraavide võrgustik, millede veed on juhitud joonisel 4.1 näidatud tiiki. Liigveeaegse üleujutusohu minimeerimiseks planeerida Ranna pst aluse truubi juurde regulaator (suurvee ajal toimub vee pumpamine). Regulaatori rajamisel arvestada, et paikkonnas asuvad ka allikad (ptk 2.1). Olemasolevad ja säilitatavad kraavid puhastada settest ja liigsest taimestikust, detailparameetrid määrata planeeringule järgnevates projektides jms asjakohastes dokumentides. Kinnistu lõunaosas asuva kraavi suubumiskohta Emajõkke puhastatakse juba paadikanali rajamise (ptk 4.2.2) ja hoolduse (ptk 4.2.3) ajal, mis on positiivne. Kinnistu ja Emajõe kalda äärses tsoonis teostatavate tööde (sh paadikanal) puhul arvestada, et tegemist on arheoloogilise miljööpiirkonnaga (50 m veepiirist). Siiski ei ole nimetatud asjaolu kavandatavate arendustegevuste piiramise põhjuseks. Arheoloogilisse kaitsevööndisse jäävate tööde puhul peab olema tagatud arheoloogiline järelevalve (va juba olemasolevate kraavide puhastamise puhul). Ajaloolise väärtusega leiukohal mitte säilitatav leid konserveerida ning leiukoht markeerida. Ranna pst 36 kinnistu täitmisega vähendatakse puhverala, mis on vajalik suurveeaegseks ajaks. Siiski on sellise maa-ala vähenemine minimaalne, arvestades ka suurvee levialaks säilivat ja sobivat maad ning kõrgvee parameetreid (nt Emajõe sängist voolab aprilli kuus ca 100 m3 vett sekundis (EMHI, 2010)) piirkonnas. Seega ei ole KSH koostajale teadaolevalt põhjust eeldada olulise negatiivse mõju ilmnemist kavandatava tegevuse ala juures või üles- ja allavoolu jäävatel aladel, tulenevalt suurveest ja maa-ala täitmisest. Ülaltoodu alusel paikkonna veerežiimile (sh naabrus- ja ümbruskond) või muule asjakohasele olulist ja pikaajalist negatiivset mõju ei avaldata. Pigem on mõju positiivne, mille nn kaalu saab leevendavate meetmetega isegi suurendada. Lühiajalist negatiivset mõju põhjustavad eelkõige pinnasetöödega seotud tegevused, kuid ka nende tegevustega seonduvat saab leevendada. Kumuleeruvat ja negatiivset mõju põhjustada võivaid tegevusi ei tuvastatud. Leevendavad meetmed: • Planeeringuala põhjaosasse ja Ranna pst äärde näha ette piisava sügavusega kraavide võrgustik, millede veed on juhitud joonisel 4.1 näidatud tiiki. Liigveeaegse üleujutusohu minimeerimiseks planeerida Ranna pst aluse truubi juurde regulaator. Regulaatori rajamisel arvestada, et paikkonnas asuvad ka allikad (ptk 2.1). • Planeeritavate kraavide ja olemasolevate kraavide kallastele jätta piisav maa-ala hooldustööde läbiviimiseks. • Olemasolevad ja säilitatavad kraavid puhastada settest ja liigsest taimestikust, detailparameetrid määrata planeeringule järgnevates projektides jms asjakohastes dokumentides. Kraavide võrgu rajamis- ja rekonstrueerimistööd kavandata pinnasetäitetöödega samasse perioodi või vahetult sellele järgnevasse aega ning mitte häirida naabermaaüksuste pikaajalist kasutatavust. • Arheoloogilisse kaitsevööndisse (50 m Emajõe kaldast) jäävate tööde puhul peab olema tagatud arheoloogiline järelevalve (va juba olemasolevate kraavide puhastamise puhul). Ajaloolise väärtusega leiukohal mitte säilitatav leid konserveerida ning leiukoht markeerida. 42 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Null-alternatiivi jätkumisel on tõenäoline, et lähitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei võeta ja ka sademevee ärajuhtimise probleeme ei lahendata. Lühiajaline mõju võib olla seega negatiivsem kui alternatiiv I puhul. Pikemas perspektiivis on võimalik väike-elamute kavandamine (ptk 3.2), järgides vertikaalplaneerimise üldnõudeid. Kuigi paadikanali rajamine ei ole tõenäoline ehk täiendavalt tuleb puhastada ka lõunapoolset kraavi, siis pikaajalised mõjud on sarnased alternatiiv I puhul avalduvatega. Pika-ajaline perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga ehituskeeluvööndi vähendamisega (ptk 4.2.4). Juhul kui ehituskeeluvööndit ei vähendata (Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja sätestatud korras), siis mõjud puuduvad või oleksid väheselt positiivsed, kuivõrd sademevete ärajuhtimise süsteemi parendamine on Tartu linna ÜVK (2006) alusel siiski plaanis. Leevendavad meetmed: • Ranna pst äärde näha ette piisava sügavusega kraavide võrgustik, millede veed on juhitud Emajõkke. Liigveeaegse üleujutusohu minimeerimiseks planeerida Ranna pst aluse truubi juurde regulaator. Regulaatori rajamisel arvestada, et paikkonnas asuvad ka allikad (ptk 2.1). • Olemasolevad kraavid puhastada settest ja liigsest taimestikust, detailparameetrid määrata vastavates tööprojektides jms asjakohastes dokumentides. Kraavide võrgu rajamis- ja rekonstrueerimistööd kavandata pinnasetäitetöödega samasse perioodi või vahetult sellele järgnevasse aega ning mitte häirida naabermaaüksuste pikaajalist kasutatavust. • Arheoloogilisse kaitsevööndisse (50 m Emajõe kaldast) jäävate tööde puhul peab olema tagatud arheoloogiline järelevalve (va juba olemasolevate kraavide puhastamise puhul). Ajaloolise väärtusega leiukohal mitte säilitatav leid konserveerida ning leiukoht markeerida. 4.3.4. Jäätmed ja ressursikasutus Tartu linna jäätmekava 2010-2014 (2010) kohaselt on kogu linna territooriumil sisse viidud korraldatud jäätmevedu, mis hõlmab nelja kogumispiirkonda. Ihaste kuulub koos Annelinna linnaosa II osaga 3. veopiirkonda. Seega paikkonna kasutusaegset ja väike-elamutega seonduvat võimalikku mõju on juba minimeeritud, lähtudes korraldatud jäätmeveo toimimisest. Teadaolevalt on Ranna pst teemaa renoveerimiseks ja Ranna pst 36 kinnistu täitmiseks vaja kuni 85 000 m3 materjali. Lähtudes asjaolust, et Tartu linna ÜP-ga (2005) on määratud Ranna pst 36 krunt perspektiivseks väike-elamumaaks, siis ei saa pidada ressursikasutust oluliselt negatiivseks. Samas on lähiajal täitepinnase üldnõudlus Tartu piirkonnas üsnagi suur, kuivõrd sulgemisel on nt Aardlapalu prügila (OÜ Alkranel, 2009). Siiski ei ole tõenäoline olukord, kus täitepinnase kasutamine Ranna pst 36 maa-alal looks materjali defitsiidi ja põhjustaks seega olulist negatiivset mõju üldisemalt. Alternatiiv I korral rajatava paadikanali süvendusmaterjal (ca 10 630 m3) on Jäätmeseaduse alusel jääde. Vastavalt määruse Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded § 4 ei ole süvendamise käigus eemaldatava pinnase (ei sisalda ohtlikke aineid) taaskasutamiseks jäätmeluba vaja. Samas tuleb püdela pinnase väljakaevamisel ja tahendamisel arvestada Veeseaduse 5. peatükis toodud asjakohaseid nõudeid. Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 43 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Ptk 2.1 kirjeldatud Ott Rootsi artiklite „Veekeskkonna kaitse Eestis – ohtlikud ained (I-II osa)“ alusel ei ole Emajõe jõevees nt raskemetallide piirväärtusi ületatud. Ptk 2.3 mainitud 2007. a KMH (A. Järvet) põhjal ei ole jõe sängis olev materjal reostunud ning pinnase ümberpaigutamine keskkonnale ohtu ei kujuta. Seega on enam kui tõenäoline, et ohtlike ainete sisualdus väljatavas pinnases ei ületa norme ja süvendustöödele eelnevalt ei ole ilmtingimata vaja teostada materjalist proovide võtmist ja nende analüüsimist (nt raskemetallide osas). Osa pinnasest on kasutatav Ranna pst 36 krundil või selle lähialal (nt täiteks). Pinnas, mida ei saa kasutada tagasitäiteks (sh orgaanikarikast, kaldatsoonis), tuleb transportida Turu tänava inertsete jäätmete ladestuspaika või kasutada muus kohas (nt kompostida selleks ette nähtud kohas). Võimalusel kasutada Ranna pst maa-ala täitmisel ka Vana-Ihaste paadisadama (ptk 2.3) rajamisel eemaldatud pinnast. Hilisemate kraavide jms puhastamisel tekkiva materjaliga toimida sarnaselt e transportida selleks määratud ladestuspaikadesse, eelnevalt kaaluda vajalike analüüside teostamist. Üldehituse käigus tekib jäätmeid, mida tuleb käidelda nõuetele vastavalt, st vältida eri jäätmeliikide segunemist, võimalusel jäätmeid taaskasutades. Jäätmed tuleb üle anda vastavat õigust omavale ettevõttele. Emajõe kalda äärse üldmaa puhul tuleb tagada hooldatus. Kuivõrd ala on üldkasutatav, siis on soovitatav paigaldada prügikastid vähemalt Ranna pst äärest algavate pinnasteede juurde. Väike-elamualade kasutusperioodil kogutakse jäätmeid kas igal kinnistul, selleks ettenähtud alal või luuakse vähemalt osade kruntide peale ühine jäätmemaja selleks sobivasse paika. Jäätmekäitluse korraldamisel lähtutakse ka Tartu linna jäätmekäitluse eeskirjast (Tartu Linnavolikogu 29.06.2000. a määrus nr 31). KSH aruande koostaja ei näe vajadust meetme osas, mis seaks kohustuslikuks kõiki krunte teenindava jäätmemaja loomise. Jäätmed, mida ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga tuleb üle anda vastavat õigust omavale ettevõttele ja kehtiva korra kohaselt. Eeltoodu alusel paikkonnale või muule asjakohasele olulist ja pikaajalist negatiivset mõju ei avaldata. Pigem on mõju neutraalne, mille nn kaalu saab leevendavate meetmetega isegi suurendada. Lühiajalist negatiivset mõju põhjustavad eelkõige pinnasetöödega seotud tegevused, kuid ka nende tegevustega seonduvat saab leevendada. Kumuleeruvat ja oluliselt negatiivset mõju põhjustada võivaid tegevusi ei tuvastatud. Leevendavad meetmed: • Pinnas, mida ei saa kasutada tagasitäiteks (sh orgaanikarikast, kaldatsoonis), tuleb transportida Turu tänava inertsete jäätmete ladestuspaika või kasutada muus kohas (nt kompostida selleks ette nähtud kohas). • Võimalusel kasutada Ranna pst maa-ala täitmisel ka Vana-Ihaste paadisadama (ptk 2.3) rajamisel eemaldatud pinnast. • Hilisemate kraavide jms puhastamisel tekkiva materjaliga toimida sarnaselt e transportida selleks määratud ladestuspaikadesse, eelnevalt kaaluda vajalike analüüside teostamist. • Üldehituse käigus tekib jäätmeid, mida käidelda nõuetele vastavalt, st vältida eri jäätmeliikide segunemist, võimalusel jäätmeid taaskasutades. Jäätmed üle anda vastavat õigust omavale ettevõttele. • Emajõe kalda äärse üldmaa puhul tagada hooldatus ja soovitatav on paigaldada prügikastid vähemalt Ranna pst äärest algavate pinnasteede juurde. • Ala kasutamisel tekkivad jäätmed, mida ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga tuleb üle anda vastavat õigust omavale ettevõttele ja kehtiva korra kohaselt. Null-alternatiivi jätkumisel on tõenäoline, et lahitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei võeta. Kuigi ala korrastatus võiks olla senisest parem, siis olulisi ja lühiajalisi negatiivseid 44 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 mõjusid siiski ei kaasne. Pikemas perspektiivis on võimalik väike-elamute kavandamine (ptk 3.2). Nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud on samad alternatiiv I puhul avalduvatega. Pika- ajaline perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga ehituskeeluvööndi vähendamisega (ptk 4.2.4). Juhul kui ehituskeeluvööndit ei vähendata (Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja sätestatud korras), siis mõjud puuduvad, kui kasutatakse leevendusmeetmeid. Leevendavad meetmed: • Emajõe kalda äärse üldmaa puhul tagada hooldatus ja on soovitatav paigaldada prügikastid vähemalt Ranna pst äärest algavate pinnasteede juurde. • Maa-ala põhja-piirile (Ranna pst äärde, joonis 2.7) toodud täitepinnas ära vedada. Tagada üldine heakord, lähtudes ka kohaliku omavalitsuse heakorranõuetest. 4.3.5. Liikluskorraldus (sh ohutus) Ptk 2.3 alusel on Ihastes tänavad suhteliselt kitsad, peamiselt asfalt- või kruuskattega. Eraldi jalgteed enamjaolt puuduvad. Juurdepääs käesolevas töös käsitletavale alale või sealt ära e ka siis Ranna pst on tagatud nt Raeremmelga tn, Rannakajaka tn (joonis 2.10) ning Talutare ja Supelranna tn kaudu (30 km ja paremkäe ristmike ala). Supelranna tn ja Ranna pst puhul on perspektiivis võimalik ühendus Ranna pst 36 maa-ala idaosaga, kuivõrd seal on reserveeritud teemaakrunt. Varasemalt on olnud side Tartu linnakeskusega nõrk. Hiljuti aga valmis kergliiklustee Annelinna ja Vana-Ihaste vahel ning see kulgeb pikki Lammi teed. Linnaliinibussid liiguvad mööda Lammi teed ja läbi Uus-Ihaste (detailplaneeringualale lähim bussipeatus asub ca 420 m kaugusel). Planeeritava kinnistu Emajõe äärsel osal asuvad Ranna pst ühenduses olevad pinnasteed (jalgteed). Piki Emajõe kallast kulgevad sissetallatud pinnasteed ei ole tihtilugu aga pidevad ega jätkuvad. Ranna pst seisukord on üldiselt rahuldav, va Emajõe äärne ala (joonis 4.3), mis on olnud suurveeaegadel (nt 2010 ja 2011. a) ka liikluseks suletud. KSH programmi eelnõu avalikul arutelul (lisa 2) juhtisid ka kohalikud elanikud tähelepanu Ranna pst tänava läbitavuse probleemile. Arutelu ajal tõdetu järgi on üldjoontes selge, et Ranna pst renoveerimine saaks toimuma ka ilma Ranna pst 36 arenduseta, kuid tee korrastamise perspektiiv on sellisel juhul otseselt veel määramata. Tartu Linnavalitsuse andmeil (29.03.2011. a) on detailplaneeringuala läheduses teostamisel järgmised teeprojektid: • Rannakajaka tn (Kesakanni-Ranna pst) rekonstrueerimine; • Kodukolde tn (lõigus Talutare tn tupik) kruusatänava jooksev remont; • Talutare tn (Kesakanni-Ranna pst) rekonstrueerimine (tehniline projekt). Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 45 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Joonis 4.3. Vaade Ranna pst 10.04.2011. a, üleval paremal toodud kaardil osundab punane nool foto tegemise suunda (allikad: OÜ Alkranel, 2011 ja Maa-ameti kaardirakendus, 2011). Alternatiiv I puhul või eeldada kõige suuremat häiringut pinnatäitematerjali transpordist, millest küll osa on seotud ka Ranna pst renoveerimisega. Hilisem tavaliiklus häiringuid ei põhjusta. Liiklusmüra normtasemeid kajastava määruse Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid ja ptk 2.3 põhjal rakendatavad müra piir- ja kriitilised tasemed on toodud tabelis 4.3. Tabel 4.3. Müra piir- ja kriitilise tasemete arvsuurused olemasolevatel aladel. Parameeter II kategooria piirtase(1) II kategooria kriitiline tase(1) Päeval Öösel Päeval Öösel Liiklusmüra (dB) 60 55 70 65 Liiklusmüra, müratundlike hoonete 65 60 85(2) 75(2) sõidutee poolsel küljel (dB) (1) - päeva (7:00–23:00) ja öö (23:00–7:00); (2) – määruse Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid § 5 lg 8 alusel. Analoogsete andmete alusel, nagu ptk 4.3.1 kirjeldatud, võib järeldada, et päevase aja piirtase (sõidutee poolsel küljel), on saavutatud ca 21 m kaugusel müra-allikast. Päevase aja kriitiline tase (sõidutee poolsel küljel) on saavutatav vahetult teemaa ääres. Arvestades, et kasutatakse nt Rannakaja tn, siis kriitilist mürataset, hoonete sõidutee poolsel küljel, ei ületata. Sarnaselt ptk 4.3.1 ei saa pinnasetäitega seonduvaid töid (sh transport) teostada öisel ajal ning KSH aruande koostaja seaks ajalise piirangu perioodi 7:00-19:00, soovitavalt alustada alates 8:00, kui eeldatavasti on osa elanikke suundunud ka tööle. Juhul kui töid tehakse 8:00-19:00-ni, siis võivad pinnase (ca 84 000 m3) transpordiga seonduvad tegevused väldata ca 76 päeva (arvutuste alusandmete allikas ka OÜ Karimek). Samas on vägagi tõenäoline, et paadikanaliga 46 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 seonduvate tegevuste käigus üle jääv materjal on enamjaolt alal kasutatav, seega vähendab see aspekt üldist töömahtu. Lisaks on alale juba täitepinnast transporditud (joonis 2.7). Liiklusest tuleneva vibratsiooni suurust mõjutavad teede olukord (konarliku tee või lõtkudega rööbaste korral suurem vibratsioon), sõidukite kaal, kiirus ja konstruktsioon (pidurite konstruktsioon jne), aastaajad, hoonete konstruktsioon jne (OÜ Kupi, 2005). Vibratsioonilevi mõjutavad ka pinnaseomadused. Mida väiksem on pinnase tihedus (kõvadus), seda suurem on vibratsioon (vetruv pinnas annab vibratsiooni paremini edasi). Siiski on liiklusest tingitud vibratsioonitasemed harva piisavalt kõrged, et olla otseseks hoonete lagunemise põhjustajaks, kuid vibratsioon võib aidata kaasa hoonete lagunemisele teiste faktoritega koosmõjus. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis ehitisi kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajuvad elanikud kui väga tugevat vibratsiooni (Hunaidi, 2000). Kirjeldatu alusel puudub otsene oht olemasolevatele hoonetele ja inimestele. Soovitav on koormaga veokite alale suunamine enamjaolt asfaltkattega teid pidi. Mustkatte alla viimata teede puhul tagada vähemalt nende varasem seisund ja vajadusel kuival perioodil kastmine, juhul kui seda ei tehta juba kokkulepitud teehoiutööde raames. Elamukruntide vahelisele alale on planeeritud sõidutee selliselt, et perspektiivselt oleks võimalik see ühendada põhja pool Aiaääre tänavaga ning ida poolt Supelranna tänavaga. Elamualade optimaalsemaks kasutamiseks näha ette ka Emajõeni viiva tee laiendamine 6 meetrini, luua ümberkeeramisvõimalust pakkuv ala ning arvata seegi teelõik avalikult kasutatavate hulka. Emajõe-äärse üldkasutatava maa-ala puhul võimalikult maksimaalselt kasutata olemasolevaid radasid. Teadaolevalt on tagatud nii kallasraja kasutatavus (sh suurvee ajal) kui ka kraavide ja veesilmade ületatavus. Ülaltoodu põhjal paikkonnale või muule asjakohasele olulist ja pikaajalist negatiivset mõju liikluskorraldusega ei avaldata. Pigem on pikaajaline mõju positiivne, kui rakendatakse leevendavaid meetmeid. Lühiajalist negatiivset mõju põhjustavad eelkõige pinnasetöödega seotud tegevused, kuid ka nende tegevustega seonduvat saab leevendada. Kumuleeruvat ja olulist negatiivset mõju põhjustada võivaid tegevusi ei tuvastatud, arvestades siinkohal ka võimaliku Vana-Ihaste paadisadamaga (sh kasutusaegne). Leevendavad meetmed: • Sarnaselt ptk 4.3.1 ei saa pinnasetäitega seonduvaid töid (sh transport) teostada öisel ajal ning KSH aruande koostaja seaks ajalise piirangu perioodi 7:00-19:00, soovitavalt alustada alates 8:00. • Soovitav on koormaga veokite alale suunamine enamjaolt asfaltkattega teid pidi. Mustkatte alla viimata teede puhul tagada vähemalt nende varasem seisund ja vajadusel kuival perioodil kastmine, juhul kui seda ei tehta juba kokkulepitud teehoiutööde raames. • Elamualade optimaalsemaks kasutamiseks näha ette ka Emajõeni viiva tee laiendamine 6 meetrini, luua ümberkeeramisvõimalust pakkuv ala ning arvata seegi teelõik avalikult kasutatavate hulka. • Säilival niidualal planeeritud käiguteede puhul võtta arvesse ka Jõekalda (43201:003:0089) kinnistule jäävat liigirikast aruniitu ja III kaitsekategooria taimede kasvukohti. Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud pinnasteedega. • Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede ja sillete materjal valida ning teostus kavandada selliselt, et rajatised säiliksid ja puuduks ka reostusoht. Null-alternatiivi jätkumisel on tõenäoline, et lahitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei võeta. Kuigi ala Ranna pst olukord võiks olla senisest parem, siis olulisi ja lühiajalisi Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 47 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 negatiivseid mõjusid siiski ei kaasne. Pikemas perspektiivis on võimalik väike-elamute kavandamine (ptk 3.2). Nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud on samad alternatiiv I puhul avalduvatega. Pika-ajaline perspektiiv on seotud, sarnaselt alternatiiv I, aga ehituskeeluvööndi vähendamisega (ptk 4.2.4). Juhul kui ehituskeeluvööndit ei vähendata (Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja sätestatud korras), siis mõjud puuduvad või oleksid väheselt positiivsed. Leevendavad meetmed: • Tagada Ranna pst rekonstrueerimine ja Supelranna tn ühendamine. • Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks. • Niidualale planeerida käiguteed võttes arvesse ka Jõekalda (43201:003:0089) kinnistule jäävat liigirikast aruniitu ja III kaitsekategooria taimede kasvukohti. Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud pinnasteedega. • Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede ja sillete materjal valida ning teostus kavandada selliselt, et rajatised säiliksid ja puuduks ka reostusoht. 48 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 5. Alternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik Käesolevas peatükis on teostatud alternatiivide (ptk 3) võrdlemine lisas 2 esitletud metoodika alusel ning sobivaima alternatiivi valik (tabel 5.1), arvestades ptk 4 kirjeldatut. Tabel 5.1 põhjal osutus alternatiiv I lühiajaline mõju kaalutud hindepallide osas negatiivseimaks kui null-alternatiivil (nii variant I kui ka II puhul). Mõjud, mis on seotud nii alternatiiv I kui ka null-alternatiiv variant I on siiski peamiselt ehitusaegsed, mida on võimalik ja vajalik leevendada. Pikaajaliste mõjude osas osutus positiivseimaks alternatiiv I ning positiivset mõju suurendaks ptk 4 käsitletud leevendusmeetmete rakendamine. Kaalutud hindepallide järgi järgneb alternatiiv I null-alternatiivi variant I ja null-alternatiivi variant II. Hindamisel e ühegi alternatiivi analüüsil ei tuvastatud väga olulisi negatiivseid või positiivseid mõjusid. KSH aruande koostaja seisukohalt tuleb väga oluliste negatiivsete mõjude puudumisel (sh lühiajaliste mõjude osas) järgida pikaajalise hinnangu tulemusi ja seda eriti strateegiliste arengudokumentide iseloomu arvestades. Eelpooltoodust lähtuvalt teeb KSH aruande koostaja ettepaneku rakendada alternatiiv I. KSH aruandes kirjeldatud leevendavad meetmed (ptk 4) on reaalsed, rakendatavad ning ei kujuta olulist majanduslikku vms ressursikulu ei arendajale ega ka erinevatele ametiasutustele. Siinkohal tuleb rõhutada, et leevendavate meetmete seadmisel ja hinnangute andmisel on lähtutud juba ka tegevuslubade tasandist. Käsitletud peatükis toodud teabe alusel võib detailplaneeringu menetlemise protsessi jätkata ning selle alusel kavandatavaid tegevusi teostada. Kõigis tasandites peab järgima kehtivaid üldisi nõudeid ja KSH aruande ptk 4 ja 6 kirjeldatud tingimusi, soovitusi ja nõudeid. Alternatiivid ei põhjusta piiriülest (riigipiiriülest) keskkonnamõju ega ka olulist ohtu inimeste tervisele ja heaolule. KSH aruande koostamisega paralleelselt teostas detailplaneeringu koostaja (OÜ IBUN) detailplaneeringu seletuskirja, millega on võimalik tutvuda, kui kontakteeruda OÜ-ga IBUN, vt lisa 2. KSH-ga paralleelselt teostatud ja detailplaneeringut ilmestava joonise leiab KSH aruande lisast 6. Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 49 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Tabel 5.1. Alternatiivide võrdlemine ja sobivaima alternatiivi valik (alus: lisas 2 toodud metoodika). Null-alternatiiv (variant II(1) ja (2)) Null-alternatiiv (variant I(1) ja (3)) Alternatiiv I(1) Valdkond ja mõjutegur / LA (LA) PA (PA) LA (LA) PA (PA) LA (LA) PA (PA) alamvaldkond Kaal HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP Elustik ja ökosüsteemid Lamminiit 0,08 0 0,00 0 0,00 -1 -0,08 2 0,16 -3 -0,24 -3 -0,24 -2 -0,16 1 0,08 -3 -0,24 -3 -0,24 -2 -0,16 1 0,08 Valge toonekurg 0,08 0 0,00 0 0,00 0 0,00 1 0,08 -3 -0,24 -1 -0,08 -1 -0,08 0 0,00 -3 -0,24 -1 -0,08 -1 -0,08 0 0,00 Rohevõrgustik (sh ümbruskond) 0,08 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 -1 -0,08 0 0,00 -1 -0,08 0 0,00 -2 -0,16 0 0,00 Põhja-, pinnavesi ja veekeskkonna elustik Maa-ala täitmine 0,05 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 -2 -0,10 0 0,00 -2 -0,10 0 0,00 -2 -0,10 0 0,00 -2 -0,10 0 0,00 Paadikanal (rajamine) 0,10 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 -3 -0,29 -1 -0,10 0 0,00 0 0,00 Paadikanal (kasutamine) 0,05 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 -1 -0,05 0 0,00 -1 -0,05 0 0,00 Ehituskeeluvöön di vähendamine 0,10 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 Sotsiaal-majanduslik olukord Maakasutus 0,11 -1 -0,11 -1 -0,11 -2 -0,22 -1 -0,11 -3 -0,34 -1 -0,11 2 0,22 3 0,34 -3 -0,34 -1 -0,11 3 0,34 4 0,45 Maastikuilme 0,10 -2 -0,20 -2 -0,20 -2 -0,20 2 0,20 -2 -0,20 -1 -0,10 2 0,20 3 0,29 -2 -0,20 -1 -0,10 3 0,29 4 0,39 Sademevesi (sh liigvesi) 0,13 -3 -0,39 -3 -0,39 -3 -0,39 1 0,13 -3 -0,39 -2 -0,26 -3 -0,39 2 0,26 -2 -0,26 -1 -0,13 -3 -0,39 2 0,26 Jäätmed ja ressursikasutus 0,08 -1 -0,08 0 0,00 -1 -0,08 0 0,00 -2 -0,16 0 0,00 0 0,00 1 0,08 -2 -0,16 -1 -0,08 0 0,00 1 0,08 Liikluskorraldus (sh ohutus) 0,05 -1 -0,05 -1 -0,05 -1 -0,05 1 0,05 -3 -0,14 -1 -0,05 1 0,05 2 0,09 -3 -0,14 -1 -0,05 1 0,05 2 0,09 Kokku kaal ja KHP 1,00 -0,83 -0,75 -1,02 0,50 -1,80 -0,84 -0,34 1,14 -2,09 -0,88 -0,26 1,36 (1) - LA ja PA – lühi- ja pikaajaline mõju; (LA; PA) – leevendatud; HP – hindepall; KHP – kaalutud hindepall; (2) – null-alternatiiv, variant II e ehituskeeluvööndit ei vähendata (vt detailsemalt ptk 3.2); 3 - null-alternatiiv, variant I e elamuehitus on pikas perspektiivis siiski mõeldav (vt detailsemalt ptk 3.2). 6. Vajalik keskkonnaseire Keskkonnaseire seaduse kohaselt teostab ettevõtja (arendaja) keskkonnaseiret oma kulul tema tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas kas enda soovil või siis seaduse alusel antava keskkonnaloaga määratud mahus ja korras. Keskkonnaseire korraldamine on vajalik, et nt ennetada kavandatava tegevusega kaasnevaid negatiivseid või olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnale ja inimeste tervisele. Siinkohal esitame alternatiiv I kui parima alternatiivi (ptk 5) kohased olulisemad seirealased soovitused nii arendajale kui ka erinevatele ametiasutustele: • Maa-ala täitmistööde ja paadikanali ajaks paigaldada jõekaldale mõõtelatt, millelt fikseerida jõeveetase vähemalt 2 korda päevas. Visuaalse vaatluse põhjal teha sama- aegselt märge ka õli- ja kütuselekete puudumise või ilmnemise osas. • Paadikanali rajamisega seonduvate tööde läbiviimiseks tuleb taotleda vee erikasutusluba, kus on soovitav käsitleda ka veeproovide võtmise ja analüüsimise aspekte; • seirepunktide asetus – üks tegevuse asupaigast ülesvoolu ja teine allavoolu. Proovivõtukoht peab olema esinduslik, täpsed asupaigad määrata lähtuvalt määrusest Proovivõtumeetodid ning sarnaste, kumuleeruvat mõju põhjustavate, tegevuste ilmnemise baasil. • seire sagedus - vähemalt enne tööde alustamist, tööde teostamise perioodil (nt üks kord) ja lõpetamisel. Kuu aega peale tööde teostamise lõppemist võtta kontrollproov, mille alusel määratakse, vajadusel, edasised toimingud. • proovidest analüüsida – vähemalt heljuvaine sisaldust, vajadusel arvestada ka määruse Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad § 5 sätestatut. • Paadikanali kasutamisega seonduva seire (nt akvatooriumi minimaalse sügavuse tagatus, jäätmete kohase arvestuse pidamine jms) läbiviimisel lähtuda kehtivast õiguskorrast. 7. Avalikkuse kaasamine KSH protsessi ning ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel Ranna pst 36 kinnistu detailplaneeringu koostamine ja lähteseisukohtade kinnitamine lähtus Tartu Linnavalitsuse 13.03.2007. a korraldusest nr 338. Detailplaneeringu KSH algatati Tartu Linnavalitsuse 16.11.2010. a korraldusega nr 1219 (lisa 1). Detailplaneeringu KSH ja sellega seonduv avalikustamine viidi läbi vastavalt kehtivas KeHJS sätestatud nõuetele. KSH programmi eelnõu avalikustamise protseduure kirjeldab lisa 2, mis muuhulgas hõlmab avaliku arutelu protokolli, avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutega arvestamise temaatikat ning KSH programmi heakskiitmise otsust. Olulisi raskusi KSH aruande koostamisel ei ilmnenud, va ajaline viive, mille tingis nt suvine puhkuste periood jms asjakohased aspektid. Nimetatud ajaline viivitus ei mõjutanud KSH aruande kvaliteeti negatiivselt. Töö käigus tekkinud küsimused arutati läbi ja lahendati koos arendaja ja planeerijaga vm asjasse puutuva isiku või asutustega. KSH aruande kvaliteedi seisukohast olid arutelud tulemuslikud. 52 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 8. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte 8.1. Ülevaade KSH protsessist Ranna pst 36 maaüksuse detailplaneering algatati Tartu Linnavalitsuse 13.03.2007. a korraldusega nr 338. Detailplaneeringu peaeesmärgiks on väikeelamuala loomine, mis on kooskõlas kõrgemates strateegilistes dokumentides sätestatuga. Detailplaneeringu KSH algatati Tartu Linnavalitsuse 16.11.2010. a korraldusega nr 1219 (lisa 1). KSH algatusotsuse olulisimaks aspektiks võib pidada KeHJS mõistes § 6 lg 1 p 17, mis sätestab, et veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 m3 on eeldatava (KeHJS §5 alusel) olulise keskkonnamõjuga tegevus. KSH käigus selgiti välja ligikaudsed süvendamismahud jms ning hinnati, kas on tegemist olulise keskkonnamõjuga kavaga. Detailplaneeringu koostajaks on OÜ IBUN ning detailplaneeringu koostamisest huvitatud osapooleks Marko Milius. Detailplaneeringu ja KSH tellijaks on Tartu Linnavalitsuse Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond ning kehtestajaks Tartu Linnavolikogu. KSH protsessi teostab OÜ Alkranel ning järelvalvet korraldab Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon. KSH eesmärgiks oli selgitada, hinnata ja kirjeldada detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiividega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning analüüsida peamiselt negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. KSH ruumilise ulatusega hõlmati nii planeeritav kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust ja kumuleeruvust. KSH viidi läbi vastavalt kehtivale KeHJS ja heakskiidetud programmile (lisa 2). KSH koostamisega seonduvaid avalikustamistoiminguid on kirjeldatud KSH aruande ptk 7. KSH aruande koostamisel olulisi raskusi ei ilmnenud, va ajaline viive. Ala ja selle ümbrusega tutvuti 10.04. ja 20.06.2011. a. Töö käigus tekkinud küsimused arutati läbi ja lahendati koos arendaja ja planeerijaga vm asjasse puutuva isiku või asutustega. 2011. a juuli kuus edastas E. Roosaluste KSH protsessi läbiviijale Natura elupaikade inventuuri ankeedi Ranna pst 36 asuva niidu kohta (lisa 3). KSH aruande kvaliteedi seisukohast olid arutelud tulemuslikud. 8.2. Detailplaneeringuala keskkonna ülevaade Detailplaneeringuala asub Tartu linnas Ihaste linnajaos Ranna pst 36 maaüksusel (katastri tunnus 79517:043:0002). Tartu linna üldplaneeringu (2005) kohaselt on detailplaneeringuala Emajõe äärse osa näol tegemist üldkasutatava haljasala maaga (tagades ühenduse rohevõrgustiku elementide vahel), ülejäänud krunt on aga määratud planeeritavaks väikeelamumaaks. Emajõe äärne osa (50 m veepiirist) on ka arheoloogiline miljööpiirkond, mille eesmärk on kaitsta ajalooliselt väärtuslikku kultuurikihti. Varasemalt (Vana-Ihaste üldplaneering, 1999) oli Ranna pst 36 maa-alale kavandatud mängu- ja spordiväljaku ning pargiala maa. Tartu Linnavalitsuse seisukoha järgselt (vt lisa 2) on Vana-Ihaste ÜP kehtiv vaid niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus linna ÜP-ga. KSH programmi (lisa 2) alusel on planeeringu mõjuala peamine ulatus piiritletav planeeringuala ja selle lähialaga, va eeldatav mõju veekeskkonnale. Riigipiiri ületavat keskkonnamõju ei teki, samuti pole ette näha olulist mõju inimeste tervisele ja Natura 2000 aladele. Planeeringuala reljeef on küllaltki lauge, langedes lääne-edelapoole jääva Emajõe suunas. Emajõgi (136,9 km pikkune, rahuliku vooluga, veetase kõigub kuni 4 m ulatuses ning oluline Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 53 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 kalade rändetee ja koelmuala) põhjustab suurveeaegselt maa-ala osalist üleujutust. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2010) kohaselt on Emajõe ökoloogiline seisundiklass nii füüsikalis-keemiliste üldtingimuste kui elustiku põhjal hea. EELIS (03.01. ja 04.04.2011. a) andmetel elutsevad Emajões II kaitsekategooriasse kuuluv tõugjas ning III kaitsekategooriasse kuuluvad hink, vingerjas, võldas ja laiujur. A. Järveti 2006. a töö baasil Eestis laialdase levikuga, samas on tegemist EL mõistes tähtsate liikidega, kellede tarbeks on vaja eraldada loodusalasid (hinnatavast alast ca 70 m kaugusel lääne-edelasuunas Ropka- Ihaste loodusala). Lisaks on Emajõgi on karpkalalaste (tõugja, latika, vimma, teivi, turva või säina) elupaigana kaitstav veekogu. Detailplaneeringuala loodenurgas, Ranna pst ääres paikneb kaks tiiki (ei ole keskkonnaregistri objektid), millest ühes on tuvastatud III kaitsekategooriasse kuuluv rabakonn ja tiigikonn (lisa 4). Planeeritud maa-ala on käesoleval hetkel enamjaolt rohtu kasvanud tühermaa, mille keskosas ja idaservas (nt tiikide ümbruses) on kohati mõned üksikud puud ning võsa. Tegemist on suurkõrreliste lamminiiduga (umbes 60% ulatuses), peamiselt päideroo kooslusega, milles leidub ohtralt suurt partheina (2001. ja 2011. a inventuuride baasil). 10.04.2011. a läbi viidud visuaalse vaatluse käigus tuvastati valge toonekure (kuulub III kaitsekategooria alla) pesa alal (asub vanal ja kasutuseta oleval elektripostil) ning Emajõe ääres võib esineda ka rukkirääku ja mustviirest (lisa 3). Vastavalt EELIS-e (03.01 ja 04.04.2011. a) andmetele kasvavad detailplaneeringuala külje all, lõunas Emajõe kaldal III kaitsekategooriasse kuuluvad ahtalehine ängelhein, emaputk ja siberi võhumõõk. Planeeringualast teisel pool Emajõge paikneb Natura 2000 alade hulka liigitatud Ropka-Ihaste loodus- ja linnuala, mis on ühtlasi ka projekteeritav Ropka-Ihaste looduskaitseala. Ropka-Ihaste linnuala kattub enamjaolt ka EL tähtsusega linnuala ehk IBA (Important Bird area) alaga. Muid looduskaitselisi piiranguid või objekte (alus: EELIS) detailplaneeringualal ega selle vahetus läheduses ei ole. Samuti ei ole tegemist väärtusliku maastikuga. Hinnatava maa-ala keskel ning lõuna- ja idaosas olevaid kraave ei ole kantud Keskkonnaregistrisse ning need ei kuulu ka maaparandussüsteemide hulka, veed voolavad Emajõkke. Lõunapiiril olevat kraavi on süvendatud ja korrastatud rohkem kui 10 a tagasi. Muldadest levivad peamiselt väga õhukesed ja õhukesed lammi- ja madalsoomullad, mis viitavad liigniiskusele ja otseselt üleujutusohule. Ehitusgeoloogilise uuringu (OÜ Alus- geoloogia, 2002) põhjal on ehitusgeoloogilised tingimused kinnistul rahuldavad. 2007. aastal teostas tollane krundi omanik maaüksuse osalise täitmise (ca 1,95 ha ulatuses. Lisaks on Ranna pst lähistele ja arendatavale krundile toodud ka täiendavat pinnasetäidet, mida siiski ei ole veel maa-alale ära planeeritud. Maa-ameti kaardirakenduse (2010) kohaselt on põhjavesi detailplaneeringualal ja selle läheduses suhteliselt kaitstud ning esialgse radooniriski levilate kaardi (1:200 000) alusel on tegemist normaalse radooniriski alaga (OÜ EGK, 2004). Piirkonna meteoroloogilisi tingimusi on iseloomustatud KSH aruande ptk 2.2 lõpus. Ihaste paikneb Tartu kaguosas, Emajõe vasakul kaldal, piirnedes lõunast Luunja ja läänest Ülenurme valdadega. Ihaste linnaosa on oma olemuselt väikeelamupiirkond, pindala 425 ha ning üle poole sellest hõlmavad haljasalad. Olemas on elamualade kasutamiseks vajalikud kommunikatsioonivõrgud ja -rajatised (nt elekter, veevarustus jms) ning toimib korraldatud jäätmevedu. Elanike teenindamine on senini ja suures osas olnud seotud Tartu linnakeskusega. Hiljuti valmis kergliiklustee Annelinna ja Vana-Ihaste vahel ning see kulgeb pikki Lammi teed. Linnaliinibussid liiguvad mööda Lammi teed ja läbi Uus-Ihaste (detailplaneeringualale lähim bussipeatus asub ca 420 m kaugusel). Lähimad elamumaa sihtotstarbega ja hoonestatud kinnistud asuvad detailplaneeringuala vahetus naabruses põhjas ja idas. Ranna pst 36 krundist lõunasse jääb üldmaa sihtotstarbega maa (Jõekalda, katastritunnus 43201:003:0089), millel asub põllumassiiv (PRIA, 2011). 54 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Juurdepääs alale või sealt ära e ka siis Ranna pst on tagatud nt Raeremmelga tn, Rannakajaka tn ning Talutare ja Supelranna tn kaudu (30 km ja paremkäe ristmike ala). Ranna pst 36 krundist loodesse jääb reformimata riigimaa, kuhu on Tartu Linnavolikogu 13.02.2003. a määrusega nr 21 kehtestatud Emajõe kalda- ja sildumisrajatiste teemaplaneeringu alusel 2009. a OÜ IBUN poolt koostatud Vana-Ihaste paadisadama detailplaneering. Nimetatud planeering näeb alale ette sadamahoone koos paadihoiustamise võimalusega, parkla, slipi ja maksimaalselt 55 kohaga ujuva paadisilla. Toodud objektid rajatakse Ranna pst 36 krundist minimaalselt 180 m kaugusele. 8.3. Mõjude hindamise kokkuvõte ja olulisemad leevendavad meetmed KSH käigus hinnati heakskiidetud programmi alusel ja meetodite põhjal (lisa 2) järgmiseid alternatiive: • Alternatiiv I – alale ehitusõiguse andmine (detailplaneering). Ranna pst 36 maaüksusele rajatakse 12 väikeelamukrunti ja paadikanal koos ala teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning juurdepääsudega. Samuti toimub enamiku maa-ala täitmine, et tagatud oleks ehitiste rajamise võimalikkus ja hilisem kasutatavus ning vajalik on ka jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine. Emajõe äärne üldkasutatav maa korrastatakse, vajadusel eemaldatakse võsa ning korrastatakse kraavid (vt ptk 3.1). • Null-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine. Maa-ala aktiivsesse kasutusse ei võeta ning lähitulevikus jätkub senine olukord (ptk 2.3). Kuna vastavalt kehtivale Tartu linna üldplaneeringule (2005) on ala perspektiivne väikeelamumaa, võib eeldada, et kaugemas tulevikus võetakse ala siiski aktiivsesse kasutusse, rajades sinna väikeelamud (variant I, vt ptk 3.2). Kui tulevikus ehituskeeluvööndi vähendamist ei teostata ehk selleks nõusolekut ei anta (Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja sätestatud korras), siis jääb, vaatamata kehtivale üldplaneeringule, maa-alal kestma senine olukord (variant II, vt ptk 3.2). KSH aruande koostamise käigus ilmnenud vajadustel kaaluti (ptk 4) täiendavaid objektipõhiseid asukohavariante ja/või ehitiste või rajatiste rajamise võimalikkust (sh objektide mõõtmed). Koostöös erinevate osapooltega hinnati leitud lõplikke lahendusi, andes samal ajal ülevaate ka varasematest hoonete ja rajatiste asukoha vms versioonidest. Reaalsete lisaalternatiivide kajastusvajadust (parema mõistetavuse tagamiseks) ei ilmnenud. Kasutatud informatsioon oli KSH ekspertgrupi seisukoha järgselt piisav, et tagada KSH aruande järelduste adekvaatsus ehk eristatav on mõju ja oluline mõju. Alternatiivide hindamisest ja võrdlemisest (ptk 5) lähtuvalt teeb KSH aruande koostaja ettepaneku rakendada alternatiivi I. KSH aruandes kirjeldatud leevendavad meetmed (ptk 4) on reaalsed, rakendatavad ning ei kujuta olulist majanduslikku vms ressursikulu ei arendajale ega ka erinevatele ametiasutustele. Siinkohal tuleb rõhutada, et leevendavate meetmete seadmisel ja hinnangute andmisel on lähtutud juba ka tegevuslubade tasandist. Alternatiiv I kohaseid seiretingimuste soovitusi on kirjeldatud ptk 6. Alljärgnevalt on toodud esile olulisemad KSH käigus tehtud järeldused ja vajalikud leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks ning positiivsete mõjude suurendamiseks (arvestades ka kumuleeruvate mõjudega). KSH aruande kokkuvõttes esitatud leevendavad meetmed on eraldatud muust tekstist allajoonitult (tavakirjas). Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 55 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Elustik ja ökosüsteemid - lamminiit (ptk 4.1.1) – ptk kirjeldatu alusel (alternatiiv I) säiliks senisest lamminiidust Emajõe äärne ala ehk kokku kuni ca 1,1 ha. Kuigi üle poole olemasolevast lamminiidust hävineks, siis paikkonnas asuvat Natura ala ja selle elupaigatüüpe (enamus „lamminiit“) arvestades ei kaasne nimetatud asjaoluga olulist negatiivset mõju. Samuti on tagatud jõe ja perspektiivse kanali vahelise kalda-ala püsivus. Pika-ajalisi mõjusid on võimalik teataval määral leevendada, lähtudes just ka allesjäävast ja Emajõe äärsest alast. Leevendavad meetmed: • Säiliv niiduala korrastada, sh võsa eemaldus. • Vähemalt kord aastas teostada säiliva niiduala niitmine ja ala puhastamine. • Säilival niidualal planeeritud käiguteede kasutamine ja selle tagamine nt vastavasisuliste infotahvlitega, arvestades (radade jätkumisel lõuna-kagusuunal ja ühenduse loomisel) ka Jõekalda (43201:003:0089) kinnistule jäävat liigirikast aruniitu. Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud pinnasteedega. • Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede materjal valida ja teostus kavandada selliselt, et rajad säiliksid ja puuduks ka reostusoht. Null-alternatiiv variant I puhul erinevusi alternatiivide vahel ei ole ning rakendada tuleb samu leevendusmeetmeid, mida on kirjeldatud ka alternatiiv I juures. Null-alternatiiv variant II korral pika-ajalised mõjud puuduksid või oleksid kuni nõrgalt positiivsed, kui rakendatakse leevendusmeetmeid. Leevendavad meetmed (variant II): • Niiduala korrastada, sh võsa eemaldus. • Vähemalt kord aastas teostada niiduala niitmine ja ala puhastamine. • Niidualale planeerida käiguteed ja nende kasutamine tagada nt vastavasisuliste infotahvlitega, arvestades (radade jätkumisel lõuna-kagusuunal ja ühenduse loomisel) ka Jõekalda (43201:003:0089) kinnistule jäävat liigirikast aruniitu. Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud pinnasteedega. • Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede materjal valida ja teostus kavandada selliselt, et rajad säiliksid ja puuduks ka reostusoht. • Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks. Elustik ja ökosüsteemid – valge toonekurg (ptk 4.1.2) – ptk kirjeldatu põhjal (alternatiiv I) valgele toonekurele olulist negatiivset mõju ei avaldata. Nii lühi- kui ka pikaajalisi mitteolulisi mõjusid on võimalik leevendada. Leevendavad meetmed: • Muuta detailplaneeringulahendust e eelistada varianti, kus valge toonekure pesapaik säilib ning see jääks võimalikest hoonestusaladest kaugemale kui 2 m. Kaaluda võib, pesitsusperioodi (aprilli kuu keskpaik kuni septembri algus) välisel ajal, endisaegse elektriposti asendamist tänapäevase tehisaluse ja postiga, mille kõrgus on vähemalt sama, mis senisel postil. • Pinnasetäitmistöid vahetult olemasoleva valge toonekure pesa all (ca 1 m ulatuses) mitte teostada pesitsusperioodil ehk aprilli kuu keskpaigast kuni septembri alguseni. • Valge toonekure pesapaiga naabruses olevad ja lähimad hooned (ca 10 m raadiuses) kavandada nt hilisemas hoonestuskavas madalamad kui pesa. Lisameetmena on soovitav planeerida täiendav pesapost koos tehisalusega nt Emajõe kalda äärde jäävale haljasalale. 56 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Null-alternatiiv variant I puhul mõjud samad alternatiiv I. Null-alternatiiv variant II korral mõjud puuduvad või oleksid väheselt positiivsed. Leevendavad meetmed (viimane variant II puhul): • Valge toonekure pesapaik säilitada ja nii, et see jääks võimalikest hoonestusaladest kaugemale kui 2 m. Kaaluda võib, pesitsusperioodi (aprilli kuu keskpaik kuni septembri algus) välisel ajal, endisaegse elektriposti asendamist tänapäevase tehisaluse ja postiga, mille kõrgus on vähemalt sama, mis senisel postil. • Pinnasetäitmistöid vahetult olemasoleva valge toonekure pesa all (ca 1 m ulatuses) mitte teostada pesitsusperioodil ehk aprilli kuu keskpaigast kuni septembri alguseni. • Valge toonekure pesapaiga naabruses olevad ja lähimad hooned (ca 10 m raadiuses) kavandada nt hilisemates projektides madalamad kui pesa. Lisameetmena on soovitav planeerida täiendav pesapost koos tehisalusega nt Emajõe kalda äärde jäävale haljasalale. • Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks. Elustik ja ökosüsteemid – rohevõrgustik, sh ümbruskond (ptk 4.1.3) – ptk kirjeldatu alusel (alternatiiv I) rohevõrgustiku toimimisele ja ümbruskonnale olulist negatiivset mõju ei avaldata. Nii lühi- kui ka pikaajalisi häiringuid (lähtuvalt peamiselt lindudega seonduvast) on võimalik leevendada. Leevendavad meetmed: • Linnustiku (nt rukkirääk ja mustviires) väheste häiringute ärahoidmiseks või minimeerimiseks on soovitatav paadikanaliga seonduvaid pinnasetöid teostada suve teisel poolel e alates augusti kuust. • Perspektiivse paadisadama ja elamumaade vahelist ala mitte tarastada. • Soovitav on mitte katta kogu perspektiivsete elamukruntide vaba pinda muruga, vaid rajada erinevaid haljasalasid. • Planeeritud käiguteede kasutamine ja selle tagamine nt vastavasisuliste infotahvlitega, arvestades (radade jätkumisel lõuna-kagusuunal ja ühenduse loomisel) ka Jõekalda (43201:003:0089) kinnistule ja Emajõe kaldale jäävaid III kaitsekategooriasse kuuluvaid taimi. Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud pinnasteedega. Null-alternatiiv variant I puhul on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud sarnased alternatiiv I puhul avalduvatega. Null-alternatiiv variant II korral mõjud puuduvad. Leevendavad meetmed (variant I): • Soovitav on mitte katta kogu perspektiivsete elamukruntide vaba pinda muruga, vaid rajada erinevaid haljasalasid. • Planeerida käiguteed ja nende kasutamine tagada nt vastavasisuliste infotahvlitega, arvestades (radade jätkumisel lõuna-kagusuunal ja ühenduse loomisel) ka Jõekalda (43201:003:0089) kinnistule ja Emajõe kaldale jäävaid III kaitsekategooriasse kuuluvaid taimi. Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud pinnasteedega. Põhja-, pinnavesi ja veekeskkonna elustik - maa-ala täitmine (ptk 4.2.1) - ptk kirjeldatu põhjal (alternatiiv I) maa-ala täitmise ja selle hilisema kasutamisega veekeskkonnale (sh elustik) olulist negatiivset mõju ei avaldata. Nii lühi- kui ka pikaajalisi mitteolulisi mõjusid on võimalik leevendada. Leevendavad meetmed: • Ehitiste nn nulltasand (nt esimese korruse põrand) peab olema vähemalt absoluutkõrgusel 34,0 m. Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 57 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 • Enne ehitiste ja rajatiste teostamist läbi viia maa-ala kontrollmõõdistus, lähtudes OÜ Alus-geoloogia 2002. a töös (ptk 2.2) toodust e turbapinnase tihenemise tõttu tuleb vajadusel ette näha teatavat lisatäitmist. • Vertikaalplaneeringu teostamisel arvestada sadevee ärajuhitavusega (olemasolevatesse või kavandatavatesse kraavidesse), andes üldkalde praeguse maa-ala väliskülgedele ja vältides sulglohke. • Maa-ala täitmistöid teostada Emajõe veeseisu korral ≤ 30,4 m, suureneva veetaseme ja jõe vooluhulga puhul tõkestada töötsoon poonidega, mida regulaarselt hooldatakse. • Kraavide ja Emajõe poolne kallas kindlustada nt maakivide, betooni, jämeda killustikku, veeriste, kiviblokkide ja kivimadratsitega (sh traatümbrisega) vms materjaliga, vastavalt kehtivatele nõuetele (lahendada eraldi projektiga). • Esmase erosiooniohu (sademeveed) minimeerimiseks võib kasutada nt hüdrokülvi (http://www.roadservice.ee/index.php?menuID=389, 2011) vms meetodit, mis tagab pinnase suurema erosioonikindluse. Null-alternatiiv variant I puhul on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud sarnased alternatiiv I puhul avalduvatega (rakendada sarnaseid leevendusmeetmeid). Null-alternatiiv variant II korral mõjud puuduvad. Põhja-, pinnavesi ja veekeskkonna elustik – paadikanal, rajamine (ptk 4.2.2) - on hetkel teadaolevalt reaalne vaid alternatiiv I rakendamise korral, mistõttu antakse siinkohal ülevaade vaid selle alternatiiviga seonduvast. Veekeskkonnale (sh elustik) olulist negatiivset mõju ei avaldata. Siinkohal on arvestatud nii mahtude, jõevee kvaliteedinormide (ptk 2.1) kui ka võimalikke kumuleeruvaid mõjusid (sh ptk 2.3) põhjustavate tegevustega (sh A. Järvet 2006 ja 2007 ning OÜ IBUN, 2009). Lühiajalisi mitteolulisi mõjusid on võimalik leevendada. Leevendavad meetmed: • Eelistada tuleb lahendust, kus paadikanalit õgvendatakse kaitsealuste liikide (raba- ja tiigikonn) elupaigas ning ühendatakse põhjasuunda jääva olemasoleva tiigiga, kust luuakse ühendus jõega (joonis 4.1, vasakul). Paadikanali rajamisel mitte häirida e tööde tsooni mitte hõlmata joonisel 4.1 (vasakul) osundatud kaitsealuste liikide elupaika. • Detailplaneeringusse anda teave, et paadikanali eesmärgipäraseks kasutamiseks on vajalik süvendada ka Emajõge (joonis 4.1, paremal) ning taotleda vee erikasutusluba. • Loodavas paadikanalis tööde ajal pinnaseveetaset võimalusel mitte alandada. Vähemalt Emajõega otseselt seonduva töö puhul eelistada sette väljapumpamist, kuid kasutada saab ka ekskavaatorit. Veetaseme alandamisel kasutada tööde tsoonis veetõkketamme (nt http://www.hydroseal.ee/, 2011) või nt liivakotte. Väljapumbatav ja/või pinnasest väljanõrguv vesi on soovitav juhtida esmalt ja kuni on võimalik Ranna pst 36 krundi lõunaosas olevasse kraavi. Detaillahendused (sh kasutatava tehnika parameetrid) anda järgnevate etappide (nt vastav projekt) käigus. • Tööde läbiviimisel arvestada, et veeküllastunud liivpinnased on nö tundlikud struktuuri rikkumise suhtes, töid teostada hoolikalt, kaevikute (> 0,5 m) nõlvad vajavad kindlustamist, projekteerimis- ja ehitustööde faasis jälgida pinnaste vee aluseid ligikaudseid varikaldenurki ning filtratsioonimooduleid. Perspektiivse sildumiskoha osa kindlustada nt maakivide, betooni, jämeda killustikku, veeriste, kiviblokkide ja kivimadratsitega (sh traatümbrisega) vms materjaliga, vastavalt kehtivatele nõuetele (lahendada eraldi projektiga). • Kuivõrd tegemist on süvendustöödega, mis toimuvad Emajõe vahetus kaldatsoonis ja vähesel määral ka jões, siis neid läbi viia jõevee tasemete puhul, mis on ≤ 30,00 m. Suureneva veetaseme ja jõe vooluhulga puhul tõkestada töötsoon poonidega, mida regulaarselt hooldatakse. 58 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 • Kaevetööde järjestust kavandada nt vastava tööprojektiga nii, et ühendused Emajõega loodaks võimalikult hilises faasis ning väljatud materjal tõstetakse (juhitakse) loodava kanali idakaldale nõrguma. Soovitav on süvendustöid läbi viia jões elutsevate ning kaitsealuste liikide kudeperioodi (aprill kuni juuni kuu lõpp) välisel ajal. • Tagada kasutatava tehnika valve ka töövälisel perioodil ning varuda reostustõrje vahendid. Seadmete hooldus, plaanilised kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused teostada selleks ettenähtud alal ning järgida Veeseaduses kehtestatud nõudeid. Jäätmed sorteerida, nõuete kohaselt koguda ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. • Lähtuda ka Keskkonnavastutuse seaduses (RT I 2007, 62, 396) ja nt määruses Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm toodust. Põhja-, pinnavesi ja veekeskkonna elustik – paadikanal, kasutamine (ptk 4.2.3) - on hetkel teadaolevalt reaalne vaid alternatiiv I rakendamise korral. Veekeskkonnale (sh elustik) olulist negatiivset mõju ei avaldata. Siinkohal on arvestatud ka võimalikke kumuleeruvaid mõjusid (sh ptk 2.3) põhjustavate tegevustega (sh A. Järvet 2006 ja 2007 ning OÜ IBUN, 2009). Nii lühi- kui ka pikaajalisi mitteolulisi mõjusid on võimalik leevendada. Leevendavad meetmed: • KSH aruande koostaja teeb ettepaneku muuta detailplaneeringut ning sätestada taotletavaks akvatooriumiks vähemalt planeeritud kanal ja kanali lõunaotsas olev ja laiendatav kraavi osa ning võimalusel ka süvendatav Emajõe lõik (ptk 4.2.2). Sadama akvatooriumi maa-ala võiks ulatuda kuni planeeritud ja üldkasutatava liikumisteeni. • Eelistada betoonujukitega paadisilda, mida ei ole vaja talveks veest välja tõsta. • Tagada reostustõrjevahendite kasutamisalane väljaõpe ja kättesaadavus. • Jäätmed sorteerida, nõuete kohaselt koguda ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. • Sadama veeala akvatooriumi puhastamisel järgida ka käesolevas töös väljatoodud tingimusi ja soovitusi (ptk 4.2.2 ja 4.3.4). Korduvpuhastustööde planeerimisel on soovitatav arvestada ka võimaliku Vana-Ihaste paadisadama (vt ptk 2.3) ja selle akvatooriumi hooldamistöödega, st teostada töid paralleelselt või peale neid • Enne veeala akvatooriumi puhastustööde planeerimist on soovitav teostada täiendav päring vee erikasutusloa vajalikkuse kohta Keskkonnaametisse, kontrollimaks vastaval ajahetkel kehtivat õiguskorda, et tagada nõuete pärane tegutsemine. • Sadama akvatooriumi veeala puhastamistöödel lähtuda ka Keskkonnavastutuse seaduses (RT I 2007, 62, 396) ja nt määrus Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm toodust. • Avalikku veekogusse ehitise kavandamisel kooskõlastada see enne vähemalt Tehnilise Järelvalve Ametiga. Põhja-, pinnavesi ja veekeskkonna elustik – ehituskeeluvööndi vähendamine (ptk 4.2.4) – on võimalik kaaluda Ranna pst 36 ehituskeeluvööndi vähendamist (alternatiiv I) e olulisi lühi- ja pikaajalisi negatiivseid mõjusid ei saa eeldada. Ptk 3.1 alusel ei alustata maa-ala täitmist lisas 5 sätestatud kohast, vaid kavandatava paadikanali idapoolsemalt kaldalt, arvestades ka Ranna puiesteed. Seega tuleb täpsustada detailplaneeringuga seonduvat (lisa 5) järgnevalt (üldised meetmed): • Ranna pst 36 krundi lõunapiirilt kuni Ranna puiesteeni näidata taotlevaks ehituskeeluvööndiks 20 m, alates täidetava ala piirist, kust algaks ka kalda piiranguvöönd (100 m). Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 59 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 • Ranna pst põhjasuunda jäävale alale näidata olemasolevat ehituskeeluvööndit, lähtudes ka korduva üleujutusega ala (ptk 2.1 ja 2.3) piiridest, mis põhimõtteliselt kattub ka nt paadikanaliga ühendatava tiigi (ptk 4.2.2) piiridega. Kalda piiranguvööndi ulatus (100 m) järgiks samuti nimetatud tingimusi. • Lõunapoolsest kõrgveepiirist, mis algab Ranna pst 36 kinnistu lõunapiiril oleva kraavi lõunakaldalt (Emajõe äärest kuni Ranna pst 36 idaküljel oleva kraavini), näidata taotlevaks ehituskeeluvööndiks 20 m. Samast kohast algaks ka kalda piiranguvöönd (100 m). • Ida-kagupoolsest kõrgveepiirist, mis algab Ranna pst 36 kinnistu idapiiril oleva kraavi kagukaldalt (kraavi suubumiskohast lõunaküljel olevasse kraavi kuni Supelranna tn 11 kinnistu lääne osa põhjanurgani), näidata taotlevaks ehituskeeluvööndiks 15 m (lähimate hoonestusalade piire vähesel määral korrigeerida). Samast kohast algaks ka kalda piiranguvöönd (100 m). Null-alternatiiv variant I puhul on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud samad alternatiiv I puhul avalduvatega. Null-alternatiiv variant II korral samuti mõjud puuduvad. Üldmeede (variant II): • Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks. Sotsiaal-majanduslik olukord – maakasutus (ptk 4.3.1) - ptk kirjeldatu alusel (alternatiiv I) maakasutuslikele parameetritele (sh naabrus) olulist ja pikaajalist negatiivset mõju ei avaldata. Pigem on mõju positiivne, mille nn kaalu saab leevendavate meetmetega isegi suurendada. Lühiajalist negatiivset mõju põhjustavad eelkõige pinnasetöödega seotud tegevused, kuid ka nende tegevustega seonduvat saab leevendada. Kumuleeruvat ja negatiivset mõju põhjustada võivaid tegevusi ei tuvastatud. Leevendavad meetmed: • Täitmistööde läbiviimisel arvestada olemasolevate trasside ja nende edasise kasutatavusega (vajadusel teostada ümberpaigutamine vms vajalik tegevus). Enne ehitiste ja rajatiste teostamist läbi viia maa-ala kontrollmõõdistus, lähtudes OÜ Alus- geoloogia 2002. a töös (ptk 2.2) toodust e turbapinnase tihenemise tõttu tuleb vajadusel ette näha teatavat lisatäitmist. • Hoonete ja rajatiste vundamentide lahenduste väljatöötamisel arvestada teostatud ehitusgeoloogilisi uuringuid ja kasutatud täitematerjali omadusi. Täpne vundamendi valik antakse nt vastavas projektis ja juba järgnevates etappides. • Lisa 5 ja ptk 4.2.3 baasil teeb KSH aruande koostaja ettepaneku luua paadikanalile eraldi krunt, et oleks tagatud selgepiirilisem maakasutus ja haldus. Sätestada taotletavaks akvatooriumiks vähemalt planeeritud kanal ja kanali lõunaotsas olev ja laiendatav kraavi osa ning võimalusel ka süvendatav Emajõe lõik (ptk 4.2.2). Sadama akvatooriumi maa-ala võiks ulatuda kuni planeeritud ja üldkasutatava liikumisteeni. Samuti võib kaaluda üldmaa funktsiooni täpsustamist (nt haljasala ja pargi maa) ning jagamist kuni kaheks krundiks, et tekiksid konkreetsemad piirid, lähtudes ka paadikanali asupaigast. • Võimalike häiringute mitte esile kutsumiseks on soovitatav planeerida peamist pinnasetöödega seonduvat tööaega (sh transport, vt ka ptk 4.3.5) perioodile 7:00-19:00 ning võimalusel mitte alustada mürarikkama tööga (nt pinnase planeerimist) enne kaheksat. Muudel perioodidel (sh puhkepäevad) lubada pinnasetäitmistegevusi vaid erandjuhtudel (nt avarii, ohutuse tagamine vms põhjus). Null-alternatiiv variant I puhul on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud sarnased alternatiiv I puhul avalduvatega. Null-alternatiiv variant II korral pikaajalised mõjud on väheselt negatiivsed, kui rakendatakse leevendusmeedet. Leevendav meede (variant II): 60 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 • Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks. Sotsiaal-majanduslik olukord – maastikuilme (ptk 4.3.2) - ptk kirjeldatu põhjal (alternatiiv I) maastikuilmelistele parameetritele (sh naabrus) olulist ja pikaajalist negatiivset mõju ei avaldata. Pigem on mõju positiivne, mille nn kaalu saab leevendavate meetmetega isegi suurendada. Lühiajalist negatiivset mõju põhjustavad eelkõige pinnasetöödega seotud tegevused, kuid ka nende tegevustega seonduvat saab leevendada. Kumuleeruvat ja negatiivset mõju põhjustada võivaid tegevusi ei tuvastatud. Leevendavad meetmed: • Kommunikatsiooni ja tehnovõrkude kavandamisel eelistada maa-aluseid lahendusi, lähtudes teemaa alade paiknemisest. • Täisehitusprotsendi (20) asemel määrata detailplaneeringuga lubatavad pindalavahemikud, nt 150-400 m2. • Elamukruntidele võib lubada kuni kahte abihoonet. Põhihoone üks külg peaks paiknema kohustuslikul ehitusjoonel ja ehitistele võib lisada nt varimüüre, terasse jms. Detailnõuded sätestada edasistes etappides, nt hoonestuskavas. • Elamute maa-alade e kruntide tarastamisel võib kasutada kuni 1,4 m kõrgust ja soovitatavalt traataedasid. • Säiliv niiduala korrastada, sh võsa eemaldus. Vähemalt kord aastas teostada niitmine ja ala puhastamine. • Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede materjal valida ja teostus kavandada selliselt, et rajad säiliksid ja puuduks ka reostusoht. • Ehitusperioodil ja kasutusperioodil tagada väike-elamualade ja paadikanali juures heakord, lähtudes ka kohaliku omavalitsuse heakorranõuetest. Null-alternatiiv variant I puhul on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud samad alternatiiv I puhul avalduvatega. Null-alternatiiv variant II korral pikaajalised mõjud puuduvad või oleksid väheselt positiivsed. Leevendavad meetmed (viimane vaid variant II): • Niiduala korrastada, sh võsa eemaldus. Vähemalt kord aastas teostada niitmist ja ala puhastamist. • Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede materjal valida ja teostus kavandada selliselt, et rajad säiliksid ja puuduks ka reostusoht. • Maa-ala põhja-piirile (Ranna pst äärde, joonis 2.7) toodud täitepinnas ära vedada. Tagada üldine heakord, lähtudes ka kohaliku omavalitsuse heakorranõuetest. Sotsiaal-majanduslik olukord – sademevesi, sh liigvesi (ptk 4.3.3) - ptk kirjeldatu alusel (alternatiiv I) paikkonna veerežiimile (sh naabrus- ja ümbruskond) või muule asjakohasele olulist ja pikaajalist negatiivset mõju ei avaldata. Pigem on mõju positiivne, mille nn kaalu saab leevendavate meetmetega isegi suurendada. Lühiajalist negatiivset mõju põhjustavad eelkõige pinnasetöödega seotud tegevused, kuid ka nende tegevustega seonduvat saab leevendada. Kumuleeruvat ja negatiivset mõju põhjustada võivaid tegevusi ei tuvastatud. Leevendavad meetmed: • Planeeringuala põhjaosasse ja Ranna pst äärde näha ette piisava sügavusega kraavide võrgustik, millede veed on juhitud joonisel 4.1 näidatud tiiki. Liigveeaegse üleujutusohu minimeerimiseks planeerida Ranna pst aluse truubi juurde regulaator. Regulaatori rajamisel arvestada, et paikkonnas asuvad ka allikad (ptk 2.1). • Planeeritavate kraavide ja olemasolevate kraavide kallastele jätta piisav maa-ala hooldustööde läbiviimiseks. • Olemasolevad ja säilitatavad kraavid puhastada settest ja liigsest taimestikust, detailparameetrid määrata planeeringule järgnevates projektides jms asjakohastes dokumentides. Kraavide võrgu rajamis- ja rekonstrueerimistööd kavandata Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 61 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 pinnasetäitetöödega samasse perioodi või vahetult sellele järgnevasse aega ning mitte häirida naabermaaüksuste pikaajalist kasutatavust. • Arheoloogilisse kaitsevööndisse (50 m Emajõe kaldast) jäävate tööde puhul peab olema tagatud arheoloogiline järelevalve (va juba olemasolevate kraavide puhastamise puhul). Ajaloolise väärtusega leiukohal mitte säilitatav leid konserveerida ning leiukoht markeerida. Null-alternatiiv variant I ja variant II puhul on tõenäoline, et lähitulevikus maa-ala aktiivsesse kasutusse ei võeta ja ka sademevee ärajuhtimise probleeme ei lahendata. Lühiajaline mõju võib olla seega negatiivsem kui alternatiiv I puhul. Variant I pikaajalised mõjud on sarnased alternatiiv I puhul avalduvatega. Variant II korral mõjud puuduvad või oleksid väheselt positiivsed, kuivõrd sademevete ärajuhtimise süsteemi parendamine on Tartu linna ÜVK (2006) alusel siiski plaanis. Leevendavad meetmed (variant I ja II): • Ranna pst äärde näha ette piisava sügavusega kraavide võrgustik, millede veed on juhitud Emajõkke. Liigveeaegse üleujutusohu minimeerimiseks planeerida Ranna pst aluse truubi juurde regulaator. Regulaatori rajamisel arvestada, et paikkonnas asuvad ka allikad (ptk 2.1). • Olemasolevad kraavid puhastada settest ja liigsest taimestikust, detailparameetrid määrata vastavates tööprojektides jms asjakohastes dokumentides. Kraavide võrgu rajamis- ja rekonstrueerimistööd kavandata pinnasetäitetöödega samasse perioodi või vahetult sellele järgnevasse aega ning mitte häirida naabermaaüksuste pikaajalist kasutatavust. • Arheoloogilisse kaitsevööndisse (50 m Emajõe kaldast) jäävate tööde puhul peab olema tagatud arheoloogiline järelevalve (va juba olemasolevate kraavide puhastamise puhul). Ajaloolise väärtusega leiukohal mitte säilitatav leid konserveerida ning leiukoht markeerida. Sotsiaal-majanduslik olukord – jäätmed ja ressursikasutus (ptk 4.3.4) - ptk kirjeldatu põhjal (alternatiiv I) paikkonnale või muule asjakohasele olulist ja pikaajalist negatiivset mõju ei avaldata. Pigem on mõju neutraalne, mille nn kaalu saab leevendavate meetmetega isegi suurendada. Lühiajalist negatiivset mõju põhjustavad eelkõige pinnasetöödega seotud tegevused, kuid ka nende tegevustega seonduvat saab leevendada. Kumuleeruvat ja oluliselt negatiivset mõju põhjustada võivaid tegevusi ei tuvastatud. Leevendavad meetmed: • Pinnas, mida ei saa kasutada tagasitäiteks (sh orgaanikarikast, kaldatsoonis), tuleb transportida Turu tänava inertsete jäätmete ladestuspaika või kasutada muus kohas (nt kompostida selleks ette nähtud kohas). • Võimalusel kasutada Ranna pst maa-ala täitmisel ka Vana-Ihaste paadisadama (ptk 2.3) rajamisel eemaldatud pinnast. • Hilisemate kraavide jms puhastamisel tekkiva materjaliga toimida sarnaselt e transportida selleks määratud ladestuspaikadesse, eelnevalt kaaluda vajalike analüüside teostamist. • Üldehituse käigus tekib jäätmeid, mida käidelda nõuetele vastavalt, st vältida eri jäätmeliikide segunemist, võimalusel jäätmeid taaskasutades. Jäätmed üle anda vastavat õigust omavale ettevõttele. • Emajõe kalda äärse üldmaa puhul tagada hooldatus ja soovitatav on paigaldada prügikastid vähemalt Ranna pst äärest algavate pinnasteede juurde. • Ala kasutamisel tekkivad jäätmed, mida ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga tuleb üle anda vastavat õigust omavale ettevõttele ja kehtiva korra kohaselt. 62 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Null-alternatiiv variant I puhul on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud samad alternatiiv I puhul avalduvatega. Null-alternatiiv variant II korral pikaajalised mõjud puuduvad, kui kasutatakse leevendusmeetmeid. Leevendavad meetmed (viimane vaid variant II): • Emajõe kalda äärse üldmaa puhul tagada hooldatus ja on soovitatav paigaldada prügikastid vähemalt Ranna pst äärest algavate pinnasteede juurde. • Maa-ala põhja-piirile (Ranna pst äärde, joonis 2.7) toodud täitepinnas ära vedada. Tagada üldine heakord, lähtudes ka kohaliku omavalitsuse heakorranõuetest. Sotsiaal-majanduslik olukord – liikluskorraldus, sh ohutus (ptk 4.3.5) - ptk kirjeldatu alusel (alternatiiv I) olulist ja pikaajalist negatiivset mõju liikluskorraldusega ei avaldata. Pigem on pikaajaline mõju positiivne, kui rakendatakse leevendavaid meetmeid. Lühiajalist negatiivset mõju põhjustavad eelkõige pinnasetöödega seotud tegevused, kuid ka nende tegevustega seonduvat saab leevendada. Kumuleeruvat ja olulist negatiivset mõju põhjustada võivaid tegevusi ei tuvastatud, arvestades siinkohal ka võimaliku Vana-Ihaste paadisadamaga (sh kasutusaegne). Leevendavad meetmed: • Sarnaselt ptk 4.3.1 ei saa pinnasetäitega seonduvaid töid (sh transport) teostada öisel ajal ning KSH aruande koostaja seaks ajalise piirangu perioodi 7:00-19:00, soovitavalt alustada alates 8:00. • Soovitav on koormaga veokite alale suunamine enamjaolt asfaltkattega teid pidi. Mustkatte alla viimata teede puhul tagada vähemalt nende varasem seisund ja vajadusel kuival perioodil kastmine, juhul kui seda ei tehta juba kokkulepitud teehoiutööde raames. • Elamualade optimaalsemaks kasutamiseks näha ette ka Emajõeni viiva tee laiendamine 6 meetrini, luua ümberkeeramisvõimalust pakkuv ala ning arvata seegi teelõik avalikult kasutatavate hulka. • Säilival niidualal planeeritud käiguteede puhul võtta arvesse ka Jõekalda (43201:003:0089) kinnistule jäävat liigirikast aruniitu ja III kaitsekategooria taimede kasvukohti. Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud pinnasteedega. • Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede ja sillete materjal valida ning teostus kavandada selliselt, et rajatised säiliksid ja puuduks ka reostusoht. Null-alternatiiv variant I puhul on nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud samad alternatiiv I puhul avalduvatega. Variant II korral mõjud puuduvad või oleksid väheselt positiivsed. Leevendavad meetmed (variant II): • Tagada Ranna pst rekonstrueerimine ja Supelranna tn ühendamine. • Tulevikus kaaluda perspektiivse (väikeelamute maa) maakasutuse sihtotstarbe muutmist nt üldkasutatavaks haljasala maaks. • Niidualale planeerida käiguteed võttes arvesse ka Jõekalda (43201:003:0089) kinnistule jäävat liigirikast aruniitu ja III kaitsekategooria taimede kasvukohti. Võimalusel arvestada ka olemasolevate radade e sissetallatud pinnasteedega. • Perioodiliselt üleujutatavatele aladele jäävate käiguteede ja sillete materjal valida ning teostus kavandada selliselt, et rajatised säiliksid ja puuduks ka reostusoht. Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 63 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Kasutatud materjalid Olulisemad kasutatud kirjandusallikad: • AS Regio kaardiserver (http://www.regio.ee), 2010/2011 • EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus), 03.012011 ja 04.04.2011 • Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (http://www.emhi.ee), 2010 • Eesti selgroogsed (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/kaindex.htm). Tartu Ülikool, 2010 • Emajõe atlas Praagast Tartuni. Veeteede Amet, 2004 • Emajõe Jõeriik (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0008/emajogi.html). Ajakiri „Eesti Loodus“ Maris Paju ja Esta Soover, 2000 • Emajõe kalda- ja sildumisrajatiste teemaplaneering (Tartu Linnavolikogu 13.02.2003. a määrus nr 21) • Emajõe-Peipsi veetee sildumisrajatiste keti ettevalmistavad tööd. KMH aruanne. Arvo Järvet, 2006 • Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavate tööde keskkonnamõju hindamise aruanne. Arvo Järvet, 2008 • Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart 1:200 000. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004 • Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615) • Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2003 • Hüdroloogia loengukonspekt. Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikool. Arvo Järvet, 2001 • Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium, 2010 • Ihaste sündis looduseihalusest (http://www.tartupostimees.ee/?id=254125). Ajaleht „Tartu Postimees“, Aime Jõgi, 2010 • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded1 (Vabariigi Valitsuse 16.05.2001. a määrus nr 171) • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) • Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee), 2011 • Keskkonnaseire seadus (RT I 1999, 10, 154) • Kiviräbi ja Uue-Räbi maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. OÜ Alkranel, 2011a • Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) • Maa-ala geodeetiline plaan 1:500. OÜ Omandi, 2007 • Maa-ameti kaardiserver (http://www.maaamet.ee), 2010/2011 • MTÜ Emajõe Lodjaselts vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ Alkranel, 2009 • Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (http://www.pria.ee), 2011 • Ranna pst 36 krundi detailplaneering (töömaterjalid, sh seletuskiri ja joonised). OÜ IBUN, 2011 • Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie (Keskkonnaministri 02.07.2009. a käskkiri nr 1079) • Riigiportaal (http://www.eesti.ee), 2011 • Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord (Keskkonnaministri 28.05.2004. a määrus nr 58) • Tartu Emajõe kalda- ja sildumisrajatiste planeering. AS Kobras, 2003 64 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 • Tartu linna arengukava aastateks 2007-2013, 2006 • Tartu linna ehitusmäärus, 2006 • Tartu linna Interneti-lehekülg (http://www.tartu.ee), 2011 • Tartu linna jäätmekava 2010-2014, 2010 • Tartu linna Ujula, Liiva ja Lubja tänavate ja torustike rekonstrueerimise ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. OÜ Alus-geoloogia, 2005 • Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2020, 2006 • Tartu linna üldplaneering, 2005 • Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, 2006 • Tee projekteerimise normid ja nõuded (Teede- ja sideministri 28.09.1999. a määrus nr 55) • Teeseadus (RT I 1999, 26, 377) • Tugimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska KM 43,3-54,6 Mooste-Leevaku lõigu ümberehituse tehniline projekt. Keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel, 2011 • Vana-Ihaste paadisadama detailplaneering. OÜ IBUN, 2009 • Vana-Ihaste üldplaneering, 1999 • Veeseadus (RT I 1994, 40, 655) • Võrtsjärve ja Lõuna-Eesti jõgede hüdrokeemiline seire ja uuringud. Riikliku Keskkonnaseire programmi aruanne. Alamprogramm: Siseveekogude seire. OÜ Tartu Keskkonnauuringud, 2007 • Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hindamine. AS Maves, 2010 • Ülevaade olulistest veemajandusprobleemidest. Keskkonnaministeerium, 2008 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 65 Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM (01.06.2011) Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat tegevust, määratakse ära selle tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ning pannakse paika KSH aruande eeldatav sisu ja ulatus. Samuti kirjeldatakse KSH metoodikat, tegevust ja ajakava. KSH programm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande koostamisel. 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt ja ümbrus KSH objektiks on Tartu linnas Vana-Ihaste linnaosas Emajõe kaldal paikneva Ranna pst 36 maaüksuse (katastritunnus 79517:043:0002, joonis 1) detailplaneering. Detailplaneeringu koostamine ja lähteseisukohtade kinnitamine algatati Tartu Linnavalitsuse 13.03.2007. a korraldusega nr 338 ning detailplaneeringu KSH Tartu Linnavalitsuse 16.11.2010. a korraldusega nr 1219. Joonis 1. Detailplaneeringuala asukoht, vasakul Tartu linnas (allikas: AS Regio kaardiatlas, 2011), paremal detailplaneeringuala lähiplaanis (allikas: Maa-amet, 2011). Detailplaneeringu eesmärkideks vastavalt lähtetingimustele on ala kruntideks jagamine, kruntidele ehitusõiguse andmine hoonestuse rajamiseks, vajalike juurdepääsude ja tehnovõrkude planeerimine ning kohalike elanike tarbeks paatide sildumiskoha rajamine Emajõest ca 20 m kaugusele. Maa-ameti andmeil on Ranna pst 36 maaüksuse näol tegemist 43 293 m2 suuruse üldkasutatava maaga (100 %), mis on suuremalt jaolt haljastamata tühermaa. Kinnistul ei ole Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 1 PROGRAMM. OÜ ALKRANEL läbi viidud regulaarset niitmist ega ala korrastatud. 2007. aastal teostas tollane krundi omanik ala (põhja-idaosa) osalise täitmise (ca 1,95 ha ulatuses). Maaüksuse keskosas ja idaservas on kohati mõned üksikud puud ning võsa. Krundi loodenurgas paikneb kaks tiiki ning ala keskel jookseb loode-kagusuunaline kraav (tegemist ei ole ametliku veekoguga). KSH programmi eelnõu avaliku arutelu (KSH programmi lisa 3) põhjal asub tiikide juures ka allikas. Hoonestust kinnistul ei ole. Tartu linna Vana-Ihaste linnaosa on oma olemuselt väikeelamupiirkond. Lähimad elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistud asuvad detailplaneeringuala vahetus naabruses põhjas ja idas. Läänest on ala piiratud Emajõega, lõunast kraaviga, millest teisel pool asub üldmaa sihtotstarbega maa (www.pria.ee andmeil põllumassiiv). Mööda krundi lõunapiiri kulgeb ka Tartu linna ja Luunja valla omavalitsuste piir. Kuna tegemist on linnakeskkonnaga, on piirkonnas olemas nii linna veevärk, kanalisatsioon kui elekter. Detailplaneeringuala paikneb Ranna pst ääres, seega juurdepääs alale on hea. Loodes paiknevale naaberkrundile (reformimata riigimaa) on planeeringuala piirist ca 180 m kaugusele kavandatud Vana-Ihaste paadisadam, mis hakkab teenindama kuni 55 väikealust (OÜ Ineneribüroo Urmas Nugin (IBUN), 2009). Käesoleva KSH aluseks oleva detailplaneeringu algatusotsuses toodud situatsiooniskeemi kohaselt paikneb Ranna pst 36 kõrvalkrundil lõunas (Jõekalda, katastritunnus 43201:003:0089) tarbepuurkaev, mille 50 m laiune sanitaarkaitsetsoon ulatub planeeringualale. OÜ-st Eesti Geoloogiakeskus (EGK) ja EELIS-st (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus) saadud info kohaselt nimetatud puurkaevu aga ei eksisteeri. Planeeritava ala reljeef on küllaltki lauge, langedes läände jääva Emajõe suunas. Maapinna absoluutkõrgused on läbi viidud mõõdistuse (OÜ Omandi, 2007) kohaselt 30 ja 33 m vahel. Maa-ameti mullakaardi kohaselt esinevad planeeringualal peamiselt väga õhukesed ja õhukesed lammi- ja madalsoomullad, mis viitavad liigniiskusele. Alal 2002. a läbi viidud ehitusgeoloogilise uuringu (OÜ Alus-geoloogia) põhjal on musta hästilagunenud turbakihi paksus 50...80 cm, selle all esineb peamiselt peenliiv ja saviliivmoreen. Maapinnani pinnasevesi ei tõuse, pigem ulatub see ca 0,5 m sügavuseni. Ajutine ülavesi võib tekkida täite- ja liivpinnastesse moreenikihi peale, sest infiltratsioon on moreenis aeglane. Looduskaitseseaduse kohaselt on Emajõe ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m. Suur-Emajõgi koos vanajõgedega on kogu ulatuses suure üleujutusohuga veekogu, mille kõrgveepiiriks on alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist arvates ning kalda ehituskeeluvööndit ja piiranguvööndit arvestatakse sellest kõrgveepiirist. Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi (OÜ EGK, 2004) alusel on detailplaneeringuala näol tegemist normaalse radooniriskiga alaga. Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi (2011) kohaselt on põhjavesi detailplaneeringualal ja selle läheduses suhteliselt kaitstud. Vastavalt EELIS (29.04.2011. a) andmetele elutsevad detailplaneeringuala loodenurgas ning lääneservas paiknevates tiikides III kaitsekategooriasse kuuluv rabakonn (Rana arvalis) ja tiigikonn (Rana lessonae) ning alaga piirnevas Emajões, mis osaliselt ulatub ka planeeringualale, II kaitsekategooriasse kuuluv tõugjas (Aspius aspius) ning III kaitsekategooria alla liigitatud hink (Cobitis taenia), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio) ja laiujur (Dytiscus latissimus). Detailplaneeringuala külje all, lõunas kasvavad Emajõe kaldal III kaitsekategooriasse kuuluvad ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), emaputk (Angelica palustris) ja siberi võhumõõk (Iris sibirica). Teisel pool Emajõge (ca 70 2 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. PROGRAMM. OÜ ALKRANEL m) paikneb Natura 2000 alade hulka liigatud Ropka-Ihaste loodus- ja linnuala, mis on ka projekteeritav Ropka-Ihaste looduskaitseala. Muid looduskaitselisi piiranguid või objekte (alus: EELIS) detailplaneeringualal ega selle vahetus läheduses ei ole. 10.04.11. a välisvaatluste ajal tuvastati ka III kaitsekategooria liigi valge-toonekure (Ciconia ciconia) pesitsemine planeeringualal. Perioodil, millal toimus KSH programmile seisukohtade küsimine (vt KSH programmi punkt 9 ja KSH programmi lisa 1), selgus, et planeeritaval maaüksusel on 2001. a toimunud inventuur, mille käigus tuvastati lamminiidu olemasolu (Euroopa Liidu (EL) loodusdirektiivi elupaigatüübi nr 6450). Tollal hea esinduslikkusega lamminiidust (2,76 ha) jäi kinnistule ca 2,64 ha suurune osa. Eelnevalt mainitud ja 2007. a läbi viidud täitmistöödega hõlmati lamminiidust ca 0,60 ha ala. Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2004-2006) kohaselt on Emajõe kaldad terve Tartu linna ulatuses piirkondliku tasandi rohekoridori ning ka puhkeväärtusega alad. Tartu linna üldplaneeringu (2005) kaardimaterjali kohaselt on Ranna pst 36 krundi Emajõe-äärse osa näol tegemist üldkasutatavate haljasalade maaga (käesoleval hetkel otstarbeta/kasutuseta haljasmaa), suurem osa ülejäänud krundist on aga määratud perspektiivseks väikeelamualaks. Ala Emajõe-äärne osa on arheoloogiline miljööpiirkond, mille eesmärk on kaitsta ajalooliselt väärtuslikku kultuurkihti koos selles sisalduvate ehitiste osade, matmispaikade, arheoloogilist väärtust omavate üksikleidudega jms. 2. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ja selle ulatus KSH viiakse läbi vastavalt kehtivale Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (RT I 2005, 15, 87; KeHJS). KSH käigus hinnatakse detailplaneeringu koostamise ja rakendamisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust ja kumuleeruvust. Kavandatava tegevusega võib kaasneda mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kuna planeeringualal ja selle vahetus läheduses elutsevad II ja III kaitsekategooria liigid. Samuti jääb alale lamminiit (EL loodusdirektiivi elupaigatüübi nr 6450). Mõjutatakse ka veekeskkonda, kuna toimub pinnase täitmine ning paadikanali rajamine. Paadikanali rajamine on ka peamine põhjus, miks KSH algatati (vastavalt KeHJS § 33 lg 1 punktile 3, kuna kanali rajamisel võib süvendavata pinnase maht ületada veekogus 500 m3). KSH koostamise käigus selgitatakse välja ligikaudsed süvendamismahud jms ning hinnatakse, kas tegemist on olulise keskkonnamõjuga. Sotsiaal-majanduslikku keskkonda mõjutab Emajõe-äärse ala korrastamine ning uute elamukruntide rajamine. Riigipiiri ületavat keskkonnamõju ei teki, samuti pole ette näha olulist mõju inimeste tervisele. Kogutud teabele tuginedes (sh KSH algatusostus) ei ole ette näha ka Natura 2000 alade mõjutamist. Ülaltoodust lähtuvalt on planeeringu mõjuala peamine ulatus piiritletav planeeringuala ja selle lähialaga (va eeldatav mõju veekeskkonnale). Täpsemalt hinnatakse erinevaid Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 3 PROGRAMM. OÜ ALKRANEL keskkonnamõjusid KSH läbiviimise käigus (vt punkt 5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu). 3. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja asutused Isik või asutus Teavitamise viis Marko Milius (detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik, arendaja) e-post OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin (detailplaneeringu koostaja) e-post Tartu Linnavalitsus (strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja) post ja e-post Tartu Linnavolikogu (detailplaneeringu kehtestaja) e-post Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon (KSH järelevalve teostaja) post ja/või e-post Keskkonnainspektsioon e-post Tartu Maavalitsus e-post Luunja Vallavalitsus e-post Ülenurme Vallavalitsus e-post Maa-amet e-post Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti Järelvalveosakond e-post Sotsiaalministeerium e-post Terviseameti Lõuna Talitus e-post Lõuna-Eesti Päästekeskus e-post Tehnilise Järelevalve Amet e-post Veeteede Amet e-post MTÜ Pärandkoosluste Kaitse Ühing e-post MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing e-post Valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused (http://www.eko.org.ee) e-post Naaberkinnistute (katastritunnused 79517:040:0028, 79517:040:0002, 79517:040:0025, 79517:040:0036, 79517:040:0024, 79517:040:0040, post ja/või e-post 79517:047:0025, 79517:047:0003, 79517:047:0014 ja 43201:003:0089) omanikud Ametlikud Avalikkus ja kohalikud elanikud, kes on huvitatud piirkonna arengust Teadaanded, ajaleht jt kanalid Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja teatab KSH programmi eelnõu avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes ja oma Interneti koduleheküljel. Teavitamine toimub koostöös strateegilise planeerimis- dokumendi koostamise korraldaja ja KSH läbiviijaga (OÜ Alkranel), info avaldatakse ka OÜ Alkranel Interneti koduleheküljel. 4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjeldus Alternatiiv I – alale ehitusõiguse andmine (detailplaneering). Alternatiiv I tähendab detailplaneeringu elluviimist, mille kohaselt rajatakse Ranna pst 36 maaüksusele 12 4 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. PROGRAMM. OÜ ALKRANEL väikeelamukrunti ja paadikanal koos ala teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning juurdepääsudega. Samuti toimuks enamiku maa-ala täitmine, et tagatud oleks ehitiste rajamise võimalikkus ja hilisem kasutatavus. Täitmisel ja ehitiste nn nulltasandi (nt esimese korruse põrand) määramisel arvestatakse ka paikkonna veetasemeid, -liikumist ning liigvee ärajuhitavust. Paadikanali (detailplaneeringu 2011. a jaanuari kuu eskiisi põhjal) kavandamisel arvestatakse asjaoluga, et see loetakse Emajõe osaks. Null-alternatiiv – maa-ala aktiivsesse kasutusse ei võeta ning lähitulevikus jätkub senine olukord. Kuna vastavalt kehtivale Tartu linna üldplaneeringule (2005) on ala perspektiivne väikeelamumaa, võib eeldada, et kaugemas tulevikus võetakse ala siiski aktiivsesse kasutusse, rajades sinna väikeelamud. Lisaks toome välja, et kui ehituskeeluvööndi vähendamist ei teostata ehk selleks nõusolekut ei anta (Looduskaitseseaduse § 40 alusel ja sätestatud korras), siis jääb, vaatamata kehtivale üldplaneeringule, maa-alal kestma senine olukord. Võimalik, et tulevikus tuleb kaaluda perspektiivse maakasutuse sihtotstarbe muutmist. Vajadusel kaalutakse lisaks eelnevatele alternatiividele ka täiendavaid objektipõhiseid asukohaalternatiive (nt planeeritavate objektide alternatiivseid asukohti) ja/või ehitiste või rajatiste rajamise võimalikkust (sh objektide mõõtmed) tulenevalt käimasolevast KSH protsessist. 5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu KSH aruanne koosneb vähemalt alljärgnevatest põhiosadest. 1. Üldosa (kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk, õiguslikud alused, kasutatud infoallikad ja olemasoleva informatsiooni piisavus) 2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus (ülevaade detailplaneeringu mõjuala ja paikkonna looduskeskkonna ning sotsiaal-majandusliku keskkonna, sh ajaloolise tausta, strateegiliste dokumentide ja õigusaktide kohta) 3. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide kirjeldus • Alternatiiv I – detailplaneeringu elluviimine (kavandatav tegevus) • Null-alternatiiv – maa-ala aktiivsesse kasutusse ei võeta ning jätkub senine olukord 4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnamõju analüüs (sh kumulatiivne) ning leevendavad meetmed • Mõju põhja- ja pinnaveele (sh ehituskeeluvöönd) ning veekeskkonna elustikule • Mõju elustikule ja ökosüsteemidele (loomastik, taimestik (sh lamminiit), rohevõrgustik) va veekeskkonna elustik • Mõju maastikuilmele ja maakasutusele (sh olemasolevale piirkonnale) • Mõju sotsiaal-majanduslikule olukorrale (sh inimeste heaolu ja tervis, liikluskorraldus, jäätmeteke, õhukvaliteet jms) 5. Alternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik 6. Vajalik keskkonnaseire 7. Avalikkuse kaasamine KSH protsessi ning ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH protsessis Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 5 PROGRAMM. OÜ ALKRANEL 8. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte KSH protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate teemade ring laieneda. KSH aruande põhiosade struktuuris tehakse vajadusel muudatusi, et tagada aruande loogiline ülesehitus. 6. KSH hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus KSH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivi(de) rakendumisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 2 toodud intervallskaala alusel. Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramisel arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnanguid kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumide hindepallide saamiseks korrutatakse kriteeriumite alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumide hindepallide summeerimisel alternatiivide lõikes. Kui olemasolevat kirjandust (sh ekspertarvamused) ning kättesaadavaid uuringuid analüüsides selgub, et infot KSH koostamiseks ei ole piisavalt, et eristada mõju ja olulist mõju, siis teostatakse täiendavad uuringud, vaatlused vms vajalikud tegevused. Uuringud ja vaatlused, mida saab teostada vaid vegetatsiooniperioodil, et saadav tulemus oleks adekvaatne, teostatakse vegetatsiooniperioodil. Tabel 2. Mõjude olulisuse hindamise skaala Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav 0 mõju puudub () negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju 7. KSH ajakava KSH läbiviimise orienteeruv ajakava on esitatud tabelis 3. KSH programmi eelnõu avalikustamise kohane teave on toodud KSH programmi lisades 2-5. Tabel 3. KSH läbiviimise orienteeruv ajakava Etapp Aeg Seisukohtade küsimine KSH programmi eelnõule jaanuar 2011 KSH programmi eelnõu avalik väljapanek ja arutelu märts-aprill 2011 KSH programmi saatmine heakskiitmiseks aprill-juuni 2011 KSH aruande eelnõu koostamine jaanuar–juuli 2011 KSH aruande eelnõu avalik väljapanek ja arutelu juuli-august 2011 KSH aruande saatmine heakskiitmiseks august 2011 6 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. PROGRAMM. OÜ ALKRANEL Lähtudes Tartu Linnavalitsuse Linnaplaneerimise ja Maakorralduse osakonna 18.02.2011. a kirjalikust (vt KSH programmi lisa 1) seisukohast peab KSH aruanne olema heaks kiidetud enne planeeringu vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon tegi 02.05.2011. a kirjaga nr JT 6-6/3308-4 ettepaneku siiski kaaluda KSH ja planeeringu avaliku väljapaneku ühendamist, kuid nõustus ka Tartu Linnavalitsuse senise seisukohaga. Vastavalt KeHJS § 43 peab KSH tulemus kajastuma planeeringus. Kui peaks tekkima olukord (erijuht), et mõne KSH lõppjäreldusega ei saa arvestada, siis tuleb seda põhjendada (KeHJS § 43 ja 44). Ühtlasi peab detailplaneeringu (DP) koostamise korraldaja DP kehtestamisest teavitama huvirühmasid ning avalikkust vastavalt KeHJS § 44 sätestatud nõuetele. DP avalikustamise orienteeruv aeg sõltub paljuski KSH protsessis selgunud tulemustest ja on seega ka raskesti prognoositav, mistõttu DP ajakava siinkohal ei esitata. 8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled Teave KSH protsessis osalevate osapoolte kohta on toodud tabelis 4 ja selle all. Tabel 4. Strateegilise planeerimisdokumendi (detailplaneeringu) osapooled ja KSH järelvalve Strateegilise planeerimisdokumendi (detailplaneeringu) KSH Arendaja Koostaja Korraldaja Järelvalvaja OÜ Inseneribüroo Keskkonnaameti Jõgeva- - Tartu Linnavalitsus Urmas Nugin Tartu regioon Terko Veensalu Ingrid Perner Ivo Ojamäe (keskkonna- Marko Milius (planeerija) (planeerija) korralduse spetsialist) Olevi tee 8, Külitse küla, Tähe 106, 51013 Raekoja plats 3, Aleksandri 14, 51004 Tartu Ülenurme vald, 61702, Tartu 51003 Tartu Tartumaa Tel: 51 13 903 Tel: 56 926 036 Tel: 736 1261 Tel: 730 2252 ingrid.perner@ ivo.ojamae@ [email protected] [email protected] raad.tartu.ee keskkonnaamet.ee - www.ibun.ee www.tartu.ee www.keskkonnaamet.ee OÜ Alkranel (KSH läbiviija): Riia 15B, Tartu, 51010 Tartumaa Tel: 7 366 676, 52 89 197 Faks: 7 366 676 E-post: [email protected] Kodulehekülg: www.alkranel.ee Ekspertgrupi koosseis (vajaduse ilmnemisel kaasatakse täiendavaid eksperte): • Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – KSH juhtekspert, litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents nr KMH0118); • Annika Veske (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist. KSH töörühma juht Elar Põldvere omab sellekohast õigust (vastavalt KeHJS §34 lg 3), kuna: • on omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogias (PhD) Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis ja Osakonnas; Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 7 PROGRAMM. OÜ ALKRANEL • on läbinud Tartu Ülikooli ained „Maastikuplaneerimine“ (3 AP; 2000. a), „Maastikuökoloogia“ (2 AP; 2001. a), „Keskkonnamõjude hindamise eriseminar“ (2 AP; 2001. a), „Linnaplaneerimine ja –keskkond“ (2 AP; 2009. a); • ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte (töökogemus KSH-dega 2006. – 2010. a (ca 20 tööd)); • on läbinud veel näiteks järgnevad, Tartu Ülikooli ained (≥ 2 AP; 1 AP = 40 akadeemilist tundi) „Geosüsteemide modelleerimine“ (3 AP; 2004. a), „Pinnaste remediatsiooni tehnoloogia“ (2 AP; 2002. a), „Keskkonna analüüsi praktikum keskkonnatehnoloogidele“ (3 AP; 2002. a), „Ohtlike jäätmete käitlemine“ (2 AP; 2002. a), „Õhusaaste mõju ökosüsteemidele“ (2 AP; 2001. a), „Roheline tehnoloogia“ (2 AP; 2001. a), „Keskkonnakorraldus ja keskkonnaaudit (3 AP; 2001. a); „Läänemere ökoloogia“ (2 AP; 2001. a), „Säästlik läänemere piirkond“ (2 AP; 2001. a), „Keskkonnaõigus“ (2,5 AP; 2001. a), „Keskkonnageoloogia“ (3 AP; 2000. a), „Geoinfosüsteemid ja andmebaasid“ (2 AP; 2000. a), „Ökotehnoloogia“ (2 AP; 2000. a), „Loodus- ja keskkonnakaitse“ (2 AP; 2000. a.), „Ehituse ja veemajanduse insenerialused“ (2 AP; 2000. a), „Üldine ja ajalooline biogeograafia“ (2 AP; 1999. a), „Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus“ (2 AP; 1999. a); • kasutab vastavaid metoodilisi juhendmaterjale, näiteks: o “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552; o Therivel, R. „Strategic Environmental Assessment in Action“ London, 2004; o „Sustainability Appraisal of Regional Spatial Strategies and Local Development Documents“ Office of Deputy Prime Minister, London 2005; o Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment. KSH järelvalvele on käesolevast dokumendist eraldiseisvalt saadetud KSH juhteksperdi haridust jms tõendavad dokumendid, et KSH järelvalve saaks langetada otsuse KSH juhteksperdi sobivuse kohta. KSH programmi eelnõu koostasid: keskkonnaspetsialist KSH juhtekspert detailplaneeringu koostaja Annika Veske Elar Põldvere Terko Veensalu OÜ Alkranel OÜ Alkranel OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin 50 48 486 52 89 197 56 926 036 7 366 676 7 366 676 7 303 735 [email protected] [email protected] [email protected] 9. Projektiga seotud pädevate asutuste seisukohad KSH läbiviija ja strateegilise planeerimisdokumendi koostaja küsisid KSH programmi eelnõu kohta seisukohti tabelis 6 nimetatud asutustelt või isikutelt. Laekunud seisukohad ja neile antud vastused on esitatud KSH programmi lisas 1. 8 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. PROGRAMM. OÜ ALKRANEL Tabel 6. KSH programmi eelnõu kohta küsiti seisukohti järgnevatelt isikutelt või asutustelt Isik või asutus Viis Marko Milius (detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik, arendaja) e-post OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin (detailplaneeringu koostaja) e-post Tartu Linnavalitsus (strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja) e-post Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon (KSH järelevalve teostaja) post Tartu Maavalitsus e-post Luunja Vallavalitsus e-post Sotsiaalministeerium e-post Terviseameti Lõuna Talitus e-post Lõuna-Eesti Päästekeskus e-post Tehnilise Järelevalve Amet e-post Veeteede Amet e-post 10. KSH programmi lisad KSH programmi juurde kuuluvad järgnevad lisad: KSH programmi lisa 1. KSH programmi eelnõule laekunud seisukohad ja neile antud vastused (vajaduse olemasolul). KSH programmi lisa 2. KSH programmi eelnõu avalikustamisest teavitamise dokumentatsioon. KSH programmi lisa 3. KSH programmi eelnõu avaliku arutelu protokoll. KSH programmi lisa 4. KSH programmi eelnõu avalikustamise perioodil saabunud kirjalik seisukoht. KSH programmi lisa 5. KSH programmi eelnõu avalikustamise perioodil ja avalikul arutelul esitatuga arvestamine. Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 9 PROGRAMM. OÜ ALKRANEL KSH programmi LISA 1 KSH programmi eelnõule laekunud seisukohad ja neile antud vastused (vajaduse olemasolul). 1. 24.01.2011. a saabus Tartu Maavalitsuse alljärgnev kirjalik (digitaalselt allkirjastatud) seisukoht. 10 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. PROGRAMM. OÜ ALKRANEL 2. 25.01.2011. a saabus Veeteede Ameti alljärgnev kirjalik (digitaalselt allkirjastatud) seisukoht. Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 11 PROGRAMM. OÜ ALKRANEL 3. 28.01.2011. a saabus Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni alljärgnev kirjalik seisukoht. 12 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. PROGRAMM. OÜ ALKRANEL Vastused 28.01.2011. a saabunud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kirjalikule seisukohale. Kirjas toodud punkt 1 („Plaanitav ala asub osaliselt arheoloogilises miljööpiirkonnas ... “) vastus: • Täname seisukoha eest. Arheoloogilises miljööpiirkonnaga on KSH läbiviija ja detailplaneeringu koostaja arvestanud. KSH programmis on ala ka nimetatud (nt KSH programmi eelnõu punkt nr 1). Muinsuskaitseamet lisati huvitatud asutuste nimekirja (vt KSH programmi eelnõu tabel 1). Kirjas toodud punkt 2 („Suur osa planeeritavast alast jääb keskkonnaministeeriumi ... “) vastus: • Täname seisukoha eest. KSH läbiviija võttis peale Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kirjaliku seisukoha omandamist ühendust Keskkonnaministeeriumiga. Keskkonnaministeerium edastas KSH läbiviijale vastava andmekihi, mida kasutatakse KSH aruande eelnõu koostamisel. 2001. a inventeeris ala Elle Roosaluste. KSH läbiviija kohtus temaga 02.03.11. a. Edasise tööprotsessi käigus antakse hinnang kavandatavale tegevusele, lähtudes muuhulgas tuvastatud elupaigast (sh selle esinduslikkusest), kaalutakse täiendavaid konsultatsioone ja/või lamminiidu inventeerimise korraldamist. Teema- ehk asjakohase teabega täiendati KSH programmi eelnõu punkte 1, 2 ja 5. KSH protsessist huvitatud osapoolte nimistusse lisati MTÜ Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (vt KSH programmi eelnõu tabel 1). Kirjas toodud punkt 3 („Kuna planeeritav ala on üleujutusohuga, tuleks ... “) vastus: • Täname seisukoha eest. KSH protsessi käigus analüüsitakse, millised veetasemed võivad esineda antud asukohas ja milliseid meetmeid tuleb rakendada, et hoonete rajamise ja kasutamise ajal oleks tagatud ohutus. Senise tööprotsessi käigus on selgunud, et hoonete nn nulltasand (esimese korruse põrand) peaks olema ca 34,00 m (absoluutkõrgus). Täpsemad kõrgusarvud määratakse edasise tööprotsessi käigus. Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 13 PROGRAMM. OÜ ALKRANEL KSH programmi eelnõu punkti 4 täiendati (alternatiiv I osas), ühese arusaadavuse tagamiseks, teema- ehk asjakohase teabega. KSH programmi eelnõu punkti 5 sisu ei muudetud, kuna sealses alamjaotises nr 4 on nimetatud valdkonnad, kus KSH aruande eelnõu teostamisel antakse hinnangud üleujutusohule ja seega ka nõutavatele absoluutkõrgustele. Kirjas toodud punkt 4 („Planeeringu eskiisis on elamualad kavandatud kaugemale ... “) vastus: • Täname seisukoha eest. Planeeringu eskiisil on elamualad kavandatud üldplaneeringus näidatud elamuala piirist kaugemale, kuid mitte oluliselt (ca 10...25 m ulatuses), arvestades ka erinevate dokumentide mõõtkavalist suhet (Tartu linna üldplaneeringu kaart M:10 000 ja detailplaneeringu eskiisi kaart M:1 000). KSH läbiviija konsulteeris detailplaneeringu koostajaga. Konsultatsiooni tulemusel selgus, et ka üldplaneeringu järgse piiri puhul saab alale kavandada 12 väikeelamukrunti ja paadikanali (arvestades ka väljastatud lähteülesannet (LÜ)). Kuivõrd eeldatavate kinnistute arv ja seega ka nt inimkoormus ei väheneks ning madalsoomullad leviavad pea kogu planeeritaval maaüksusel, siis teeb KSH läbiviija hetkel ettepaneku mitte kaaluda täiendava alternatiivi käsitlemist. Juhul kui asjakohase hindamise käigus selgub, et hoonestusalade piire vms on vaja muuta, siis saab nimetatut sätestada ka alternatiiv I raames (nt objektipõhiseid asukohaalternatiive, ehitiste või rajatiste rajamise võimalikkust on nimetatud ka KSH programmi eelnõu punkt 4 all) või lisatakse täiendav alternatiiv (parema mõistetavuse tarbeks). Kirjas toodud punkt 5 („Juhime tähelepanu, et 0-alternatiiv rakenduks ka ... “) vastus: • Täname seisukoha eest. KSH programmi eelnõu punkti 4 täiendati teema- ehk asjakohase teabega. Kirjas toodud lisateema („Kaaskirjas pöördusite meie poole küsimusega, et ... “) vastus: • Täname täiendava seisukoha eest. KSH programmi eelnõu punkti 4 täiendati teema- ehk asjakohase teabega. KSH programmi eelnõu punkti 5 sisu ei muudetud, kuna sealses alamjaotises nr 4 on nimetatud valdkonnad, kus KSH aruande eelnõu teostamisel antakse hinnangud ehituskeeluvööndi vähendamise jms osas. 14 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. PROGRAMM. OÜ ALKRANEL 4. 31.01.2011. a saabus Luunja Vallavalitsuse alljärgnev kirjalik (digitaalselt allkirjastatud) seisukoht. Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 15 PROGRAMM. OÜ ALKRANEL Vastused 31.01.2011. a saabunud Luunja Vallavalitsuse kirjalikule (digitaalselt allkirjastatud) seisukohale. Kirjas toodud punkt 1 („Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju ... “) vastus: • Täname seisukoha eest. KSH programmi eelnõu punkti 4 täiendati, ühese arusaadavuse tagamiseks, teema- ehk asjakohase teabega. Nn normaalveetasemete puhul planeeringuala täitmine Emajõe kaldajoont ei muuda. KSH programmi eelnõu punkti 5 sisu ei muudetud, kuna sealses alamjaotises nr 4 on nimetatud valdkonnad, kus KSH aruande eelnõu teostamisel antakse hinnangud üleujutusteemadele. Kirjas toodud punkt 2 („Täiendada programmi alternatiiviga II, mis lähtuks ... “) ja selle vastus: • Täname seisukoha eest. KSH läbiviija pöördus nimetatud küsimuses Tartu Linnavalitsuse poole. 31.01.11. a saabunud vastus (e-kiri) sedastas järgnevat – „Peale linna ÜP kehtestamist on Vana-Ihaste ÜP kehtiv vaid niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus linna ÜP-ga. Linna seisukohast tuleb lähtuda ikka linna ÜP-st, mis näeb alal ette elamumaa.“ Seega teeb KSH läbiviija hetkel ettepaneku mitte kaaluda täiendava alternatiivi käsitlemist. Juhul kui asjakohase hindamise käigus selgub, et alternatiiv I ei saa rakendada või ehituskeeluvööndit ei saa vähendada, siis on eeldatavalt paratamatu, et tulevikus tuleb vaagida perspektiivse maakasutuse sihtotstarbe muutmist. Viimase aspekti osas on tehtud täiendus ka KSH programmi eelnõu punkti 4 (null-alternatiivi kirjelduse juures). 16 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. PROGRAMM. OÜ ALKRANEL 5. 03.02.2011. a saabus Tehnilise Järelevalve Ameti alljärgnev kirjalik (digitaalselt allkirjastatud) seisukoht. Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 17 PROGRAMM. OÜ ALKRANEL Vastused 03.02.2011. a saabunud Tehnilise Järelevalve Ameti kirjalikule (digitaalselt allkirjastatud) seisukohale. Kirjas toodud lisateema („Maaameti kitsenduste kaardi kohaselt on paadikanalid ... “) vastus: • Täname täiendava seisukoha eest. KSH programmi eelnõu punkti 4 täiendati teema- ehk asjakohase teabega. Kirjas toodud lisateema („Samas tuletame meelde, et kui detailplaneeringuga ... “) vastus: • Täname täiendava seisukoha eest. Peale KSH protsessi (muuhulgas KSH aruande eelnõu avalikustamine) läbimist saab selgemaks, kas avalikku veekogusse kavandatakse ehitist või mitte (muuhulgas kas detailplaneeringusse jääb paadisild). Juhul kui ehitise teostamine on reaalne ehk kavas, siis teostavad planeerimisprotsessi osalised ka seadustega ettenähtud menetlusetappide läbimise. 18 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. PROGRAMM. OÜ ALKRANEL 6. 15.02.2011. a saabus Terviseameti Lõuna Talituse alljärgnev kirjalik seisukoht. Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 19 PROGRAMM. OÜ ALKRANEL 7. 18.02.05.2011. a saabus Tartu Linnavalitsuse Linnaplaneerimise ja Maakorralduse osakonna alljärgnev (digitaalselt allkirjastatud) kirjalik seisukoht. 20 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. PROGRAMM. OÜ ALKRANEL Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 21 PROGRAMM. OÜ ALKRANEL Vastused 18.02.2011. a saabunud Tartu Linnavalitsuse Linnaplaneerimise ja Maakorralduse osakonna kirjalikule (digitaalselt allkirjastatud) seisukohale. Kirjas toodud ja detailplaneeringu eskiislahenduse kohta suunatud märkuste (punktid 1. ... 18.) vastus (KSH läbiviija seisust): • Täname üldiste suuniste eest. KSH protsessis kasutatakse neid ning neile eelnenud või järgnenud märkusi taustteabena, et tagada võimalikult objektiivne tulem nii KSH kui ka detailplaneeringu protsessi seisukohast. Kirjas toodud ja KSH programmi kohta suunatud märkuse nr 1 („Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protsessis tuleks ... “) vastus: • Täname märkuse eest. Tartu Linnavalitsuse 13.03.2007. a korraldusest nr 338 (Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu koostamise algatamine) nähtub, et planeeringuga tuleb täpsustada paatide sildumiskoha asukoht. Tartu Linnavalitsuse 16.11.2010. a korralduses nr 1219 (Ranna pst 36 krundi detailplaneeringule KSH algatamine) sedastatakse, et praegune krundi omanik soovib rajada paadikanali Emajõest ca 20 meetri kaugusele. Arendaja seisukohast on paatide sildumisvõimaluse olemasolu üheks võtmeteguriks kogu maa-ala kontseptsiooni kavandamisel. Kuivõrd KSH protsessi käigus kaalutakse põhjendatud vajadusel ka nt objektipõhiseid asukohaalternatiive ning ehitiste või rajatiste rajamise võimalikkust (KSH programmi eelnõu punkt 4), siis teeb KSH läbiviija hetkel ettepaneku mitte kaaluda täiendava alternatiivi käsitlemist. Juhul kui asjakohase hindamise käigus selgub, et paadisadama kontseptsiooni (asetus, suurus, paiknemine vms) on vaja muuta, siis saab nimetatut sätestada ka alternatiiv I raames või lisatakse täiendav alternatiiv (parema mõistetavuse tarbeks). Emajõe ligipääsetavuse ja avaliku kasutuse aspekte analüüsitakse KSH protsessi käigus. KSH programmi eelnõu punkti 5 sisu ei muudetud, kuna sealses alamjaotises nr 4 on nimetatud valdkonnad, kus KSH aruande eelnõu teostamisel antakse hinnangud Emajõe ligipääsetavuse ja avaliku kasutuse osas. Kirjas toodud ja KSH programmi kohta suunatud märkuse nr 2 („Hinnata kraavide likvideerimise mõju planeeringualal ja ... “) vastus: • Täname märkuse eest. Liigvee ärajuhtimise jms teemasid vaagitakse (sh leevendusmeetmeid) KSH protsessi käigus. KSH programmi eelnõu punkti 5 sisu ei muudetud, kuna sealses alamjaotises nr 4 on nimetatud valdkonnad, kus KSH aruande eelnõu teostamisel antakse hinnangud kraavide jms osas. Kirjas toodud ja KSH programmi kohta suunatud märkuse nr 3 („Programmi lisada hinnang kalda ehituskeeluvööndi vähendamisele ... “) vastus: • Täname märkuse eest. Ehituskeeluvööndi vähendamise, maa-ala täitmise (sh mõju naaberaladele, kraavid ja Ranna pst) aspekte käsitletakse KSH protsessi käigus. KSH programmi eelnõu punkti 5 sisu ei muudetud, kuna sealses alamjaotises nr 4 on nimetatud valdkonnad, kus KSH aruande eelnõu teostamisel antakse hinnangud ehituskeeluvööndi vähendamise, maa-ala täitmise (sh mõju naaberaladele, kraavid ja Ranna pst) osas. 22 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. PROGRAMM. OÜ ALKRANEL Kirjas toodud lisateema („Vastuseks teie küsimusele KSH aruande heakskiitmise ... “) vastus: • Täname täiendava seisukoha eest. Arvestame nimetatuga (KSH aruanne peab olema heakskiidetud enne planeeringu vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut) KSH protsessi korraldamisel. Vastavalt KeHJS (§ 43 p 1) peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võtma KSH tulemusi ja kinnitatud seiremeetmeid. Seega tuleb isegi juhul kui planeeringu eskiis kiidetaks heaks enne KSH aruande valmimist (sh heakskiitmist) arvestada KSH tulemusi planeeringu edasistes menetlusetappides (vt ka KeHJS § 44). Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 23 PROGRAMM. OÜ ALKRANEL KSH programmi LISA 2 KSH programmi eelnõu avalikustamisest teavitamise dokumentatsioon. Avalikustamisest teavitamine toimus vastavuses Tartu Linnavalitsuse korraldusega nr 498 (19.04.2011. a) ja KeHJS § 37. Väljavõte LV korraldusest on toodud joonisel PL2.1. Joonis PL2.1. Väljavõte LV korraldusest. 24 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. PROGRAMM. OÜ ALKRANEL Joonistel PL2.2 ja PL2.3 on esitatud kuulutused, mis avalikustati Internetikeskkonnas „Ametlikud Teadaanded“ (20.04.2011) ja ajalehes „Tartu Postimees“ (25.04.2011). Kuulutused ilmusid ka Internetikeskkondades http://www.tartu.ee/ ja http://www.alkranel.ee ning vastavasisuline info oli leitav ka Tartu linnavalitsusest. Teavitati ka (OÜ IBUN poolt) KSH-st huvitatud osapooli (vt KSH programmi p 3, tabel 1) nii tavaposti kui ka e-kirjade teel. Kirjad, mis sisaldasid joonistel PL2.2 ja PL2.3 sisaldavat teavet, saadeti välja 19.04 ja 20.04.2011. a. Posti teel saadetud kirjadest ei jõudnud adressaadini kolm kirja, mis olid suunatud naaberkinnistute omanikele Dzintar Kalninile, Helle Piirile ja Aivar Alandile (põhjused: adressaat ei vasta, aadress puudulik, puudub juurdepääs). OÜ IBUN tegi kirjade tagasilaekumisel lisapäringu LV, kuid kasutatud aadressid olid LV kinnitusel korrektsed. Täiendav info, selle vajadusel: OÜ IBUN (Terko Veensalu, planeerija (56 926 036, [email protected])). Joonis PL2.2. Internetikeskkonnas „Ametlikud Teadaanded“ (20.04.2011) ilmunud kuulutus. Joonis PL2.3. Ajalehes „Tartu Postimees“ (25.04.2011) ilmunud kuulutus. Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 25 PROGRAMM. OÜ ALKRANEL KSH programmi LISA 3 KSH programmi eelnõu avaliku arutelu protokoll. PROTOKOLL 17. mai 2011 Tartu Linnavalitsuse ruumis 303 (Raekoja plats 3, III korrus) Arutelu algus kell 16:00, lõpp kell 16:50. Arutelu juhatas: Elar Põldvere (OÜ Alkranel) Osalejad: arutelul osales 8 inimest (kuna osalejate seas oli ka eraisikuid, siis ei esitata siinkohal osalenute nimekirja (alus: Isikuandmete kaitse seadus). Osalenute nimekiri on eraldiseisvalt saadetud Keskkonnaametile. Päevakord: 1. Ranna pst 36 DP KSH programmi eelnõu tutvustamine (Elar Põldvere, OÜ Alkranel); 2. Küsimused ja ettepanekud. A. Heino Raag (naaber): Alumise tiigi juures oli mitukümmend aastat allikas, kust inimesed joogivett võtsid. Hetkel on seal prügimägi ja allikale ligi ei pääse. Elar Põldvere (OÜ Alkranel): Allika olemasolu kohta on meil mitteametlik info olemas ja väga hea, et saime ka kohalike elanike käest sellele kinnituse. B. Heino Raag: Alal elasid üle 30 aasta kured, kuid pesapuuks olev betoonpost lammutati paar aastat tagasi maha. Kaks aastat tagasi tegi kurg pesa teise posti otsa. Mis sellest kurest edasi saab? Elar Põldvere: Jah kure olemasolu on teada ja selle aspektiga arvestatakse ning kurge ära ei aeta. C. Heino Raag: Möödunud kevadel uputas Emajõgi nii, et teisel pool kraavi sõitsid põllu peal skuutrid. Uputus tappis sirelid jm ära. Kuidas sellele alale üldse ehitada saab? Elar Põldvere: Selleks, et alal ehitada saaks, on detailplaneeringus arvestatud ala tõstmisega kuni 2 m võrra. Täpne tõstmismaht selgitatakse välja täpsemate arvutustega. Samuti kavandatakse olemasoleva kraavituse parandamist liigveeprobleemide vähendamiseks. D. Heino Raag: Planeeringuala ja Luunja valla vahel oleva kraavi süvendamise järel rohkem kui 10 a tagasi lükati Emajõe kõrge kallas maha ja vesi pääses kruntidele. Praegugi on osa aedasid kraavis. Elar Põldvere: Detailplaneeringuga on üle sellele kraavile kavandatud sild ja vajadusel korrastamine. Kraavidega seonduvate tööde ja liigveeprobleemide osas võetakse arvesse, et negatiivselt ei mõjutataks teisi maakasutajaid. 26 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. PROGRAMM. OÜ ALKRANEL E. Laine Rander (naaber): Kahel viimasel aastal on minu aias olnud kevadel üleujutus. Mind huvitab, mis võetakse ette alal paiknevate tiikide ja Ranna puiesteega? Tänav oli üleujutuse ajal suletud ja selle olukord on väga halb. Elar Põldvere: Tee kordasaamine ja selle pidev kasutatavus ning liigveeprobleemi lahendamine on prioriteet nii linnale kui arendajale. Lisaks sellele, et Emajõgi kevadel uputab, on probleemiks ka ülevalt tulev sademevesi, mis ei pääse Emajõkke ja uputab samuti. Planeeringulahenduses nähakse ette ülevalt tulevale liigveele Ranna pst äärde kraavistik ja torustik Emajõkke juhtimiseks. Seega liigveeprobleemide vähendamist käsitletakse laiemalt, st mitte ainult planeeringuala piires. Peep Margus (Tartu Linnavalitsus, spetsialist): Ranna puiesteega on selline plaan, et tee tõstetakse kõrgemale ning olemasolevate elamukruntide poolsesse serva kaevatakse piisava sügavusega kraav liigvee jaoks. Tee käänakukohta pannakse kõrgvee ajal suletav lüüs ning liigvett hakatakse kõrgveeajal alalt ära pumpama nagu nt Supilinnas. Elar Põldvere: Tiikide täpne ümberkujundus ja selle tegevuse vajadus kui selline lahendatakse KSH ning planeeringu ja vertikaalplaneerimise käigus. Hetkel teadaoleva info kohaselt tiigid vajadusel puhastatakse ja need säilivad. Heino Raag: Kas puhastamise järel nendes ujuda ka saab? Elar Põldvere: Otsest suplemisvõimalust nendes tiikides ette ei nähta. Pigem jäävad need puhverveekogudeks Emajõe ja kraavide vahele. F. Ingrid Perner (Tartu Linnavalitsus, planeerija): Tartu Linnavalitsusel, Linnamajanduse osakonna Keskkonnateenistuse juhatajal Ülle Maueril oli lisamärkus, mis puudutas käesoleva KSH aluseks oleva detailplaneeringu algatusotsuse situatsiooniskeemil märgitud ja kõrvalkrundile jääda võivat puurkaevu. Tegemist peaks olema projekteeritava tarbepuurkaevuga, seega tuleks selle puurkaevu teemat täpsustada AS- ga Tartu Veevärk. Elar Põldvere: Nimetatud teemat täpsustatakse AS-ga Tartu Veevärk. Protokollisid (lindistuse ja ülestähenduste alusel, loetavuse tagamiseks on esitatut korrigeeritud, kõneleja poolt toodud mõtet siiski muutmata): Annika Veske ja Elar Põldvere Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 27 PROGRAMM. OÜ ALKRANEL KSH programmi LISA 4 KSH programmi eelnõu avalikustamise perioodil saabunud kirjalik seisukoht. 1. KSH programmi eelnõu avaliku väljapaneku käigus laekus 02.05.2011. a Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonilt alljärgnev kirjalik seisukoht. 28 Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. PROGRAMM. OÜ ALKRANEL KSH programmi LISA 5 KSH programmi eelnõu avalikustamise perioodil ja avalikul arutelul esitatuga arvestamine. KSH programmi täiendati peale KSH programmi eelnõu avalikustamist ja avalikku väljapanekut, asjakohaste teemade osas. KSH aruande eelnõu koostamisel ja ka DP protsessis: 1. Arvestatakse Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 02.05.2011. a kirjas nr JT 6- 6/3308-4 toodud ettepanekut kaaluda KSH ja planeeringu avaliku väljapaneku ühendamist. Lõpliku seisukoha selles küsimuses annab Tartu Linnavalitsus edaspidiste protsesside käigus. Senini on Tartu LV olnud seisukohal, et KSH aruanne peab olema heaks kiidetud enne planeeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule saatmist. Keskkonnaamet on ka vastava käsitlusega nõus. 2. Arvestatakse avalikul arutelul laekunud küsimuste ja ettepanekutega (A-F). KSH programmi eelnõu avalikustamise perioodil ja avalikul arutelul esitatu ei nõua eraldiseisvaid kirjalikke vastuseid. Samuti edastatakse peale avalikustamisprotsessi valminud KSH programmi versioon nii Tartu Linnavalitsusele kui ka Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile (sh järelvalvetoimingute läbiviimiseks). Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 29 PROGRAMM. OÜ ALKRANEL VEETEEDE AMET ESTONIAN MARITIME ADMINISTRATION Hr Urmas Ahven Teie: 16.03.2012 nr 9-3.2/DP-07-002 Tartu Linnavalitsus Raekoja plats 3 Meie: 05.04.2012 nr 6-3-1/846 51003 TARTU Tartu linnas Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu kooskõlastamine Lugupeetud härra Ahven Veeteede Amet kooskõlastab Teie poolt esitatud Tartu linnas asuva Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ töö nr IB54/2010). Kuna detailplaneeringu üheks eesmärgiks on paadikanali rajamine, siis juhime Teie tähelepanu, et hüdrotehniliste tööde ning süvendustööde kavandamisel tuleb lähtuda majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. detsembri 2001. a määrusest nr 26 "Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas". Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Taivo Kivimäe Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja - peadirektori asetäitja kt Kert Süsmalainen 620 5683 [email protected] Valge 4 Telefon +372 620 5500 E-post [email protected] Reg nr 70002414 11413 Tallinn Telefaks +372 620 5506 Internet www.vta.ee ESTONIA
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel