dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kihva kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. september 2020
Viit
1.10-17/20-0026/5599-1
Registreeritud
11. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lüganuse Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/20-0026
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎Kihva kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju str.asice7478 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 10.09.2020 17:07 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Kihva kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Tere! Lüganuse Vallavalitsus edastab 10.09.2020 kirja nr 6-2/1577. Lugupidamisega Kristel PetrovaSekretär-juhiabi LÜGANUSE VALLAVALITSUS Nimekirja alusel 10.09.2020 nr 6-2/1577 Kihva kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lüganuse Vallavalitsus teatab, et Lüganuse Vallavolikogu 27.08.2020 otsusega nr 277 (Lisa 1) algatati Lüganuse vallas Koljala külas asuva Kihva kinnistu (75101:003:0189, pindala 1,6 ha) detailplaneering, mille eesmärk on maa sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks ja kinnistu põhja- ja idapiiril voolava Erra jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, et ehitada olemasolevatele vundamentidele, vajadusel neid veekogu vastassuunas laiendades, elamu ja kõrvalhoone. Planeeringu koostamise algatamise taotluse esitas Egle Kasela (Lisa 2), koostaja leitakse riigihanke läbiviimisel, koostamist korraldab Lüganuse Vallavalitsus, kehtestab Vallavolikogu. Maakasutuse sihtotstarbe 100%-line muutmine tingib üldplaneeringu põhilahenduse muutmise vajaduse planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 punkti 1 alusel. Lisaks viitab looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkt 2, et kohalik omavalitsus peab ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitama Keskkonnaametile taotluse ja üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. Planeeringu koostamisele kohaldatakse PlanS § 142 lõike 2 alusel üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust ning koostööle ja kaasamisele detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Planeeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) ei algatatud, kuna PlanS § 142 lõike 6 alusel koostatud KSH eelhinnangu (lisa 3) põhjal leidis Keskkonnaamet oma 15.07.2020 kirjaga nr 6-5/20/11485-2 (lisa 4), et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrea Eiche vallavanem Lisa 1. Lüganuse Vallavolikogu 27.08.2020 otsus nr 277 Lisa 2. Detailplaneeringu algatamise taotlus Lisa 3. Kihva kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Lisa 4. Keskkonnaameti 15.07.2020 kiri nr 6-5/20/11485-2 Kaie Metsaots 332 5872, [email protected] Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank Kaie Metsaots Teie 06.07.2020 Vallaarhitekt-planeerimisspetsialist Lüganuse Vallavalitsus Meie 15.07.2020 nr 6-5/20/11485-2 [email protected] Seisukoht Kihva kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnangu kohta Austatud Kaie Metsaots Esitasite Keskkonnaametile 06.07.20201 seisukoha andmiseks2 keskkonna strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu eelnõu Lüganuse vallas Koljala külas asuvale Kihva kinnistule koostatavale detailplaneeringule koos otsuse eelnõu ning planeeringu algatamise taotlusega. Planeeritav ala suurusega 15 993 m2 asub kinnistul asukohaga Lüganuse vald, Koljala küla, Kihva kinnistu3. Detailplaneeringu eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks ja Erra jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, et ehitada olemasolevatele vundamentidele üks elamu ja üks kõrvalhoone. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt (seisuga 09.07.2020) jääb planeeringualale Natura elupaik 6510. Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju 4 ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. Siiski toob Keskkonnaamet korralduse eelnõu kohta välja järgmised märkused, millega palub arvestada: 1. KSH vajalikkuse eelhinnangus ei ole käsitletud DP alale jäävat inventeeritud Natura elupaika 6510 aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (-684145083).5 2. Kui taotletakse ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) vähendamist, tuleb arvestada, et EKV vähendamine on erand. EKV vähendamise osas lähtub Keskkonnaamet LKS §-s 34 toodud ranna kaitse-eesmärkidest ning §-s 40 toodud tingimustest. Kuna EKV vähendamine on eraldiseisev menetlus, ei saa selle võimalikkuse osas asuda seisukohale 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.07.2020 nr 6-5/20/11485 all. 2 Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõikest 6. 3 Katastritunnus 75101:003:0189, registriosa number 4887408. 4 KeHJS § 22 mõistes. 5 Elupaigatüübid, mis on nimetatud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 enne, kui Keskkonnaametile on esitatud planeerimisseaduse kohaselt vastu võetud detailplaneering ja EKV vähendamise taotlus. 3. Vastavalt KeHJS § 35 lg 5-le peab keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus sisaldama vähemalt punktides 1-6 kohast informatsiooni. Palume otsuses selgelt välja tuua strateegilise planeerimisdokumendi nimetus, strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karina Laasik keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon Camilla Kastein 5694 0905 [email protected] 2 (2) Lüganuse vallas Koljala külas Kihva kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Koostaja: Lüganuse Vallavalitsus Kaie Metsaots vallaarhitekt-planeerimisspetsialist Kiviõli August 2020 Sisukord Sissejuhatus 2 1. Kihva kinnistu detailplaneeringuga kavandatava tegevuse lühikirjeldus 3 2. KSH vajalikkuse kaalumise ja eelhinnangu andmise alused 4 3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega: 5 4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 5 5. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju hinnang 11 5.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju 11 5.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus 11 5.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond 15 5.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus 16 5.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele 16 5.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale 16 6. Asjaomaste asutuste seisukohad 17 7. Kokkuvõte 17 1 Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas Lüganuse Vallavalitsuse vallaarhitekt-planeerimisspetsialist Kaie Metsaots (diplomeeritud maastikuarhitekt, PhD) 2020. aasta juulis-augustis. KSH eelhindamise koostamisel lähtuti planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), viimase § 6 1 lõike 5 alusel kehtestatud määrusest „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, teistest Eesti Vabariigi seadustest (looduskaitseseadus (LKS), veeseadus (VeeS) jt), Lüganuse Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest, juhenditest „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (R. Kutsar, Keskkonnaministeerium täiendanud 2018. a) ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“ (Keskkonnaministeerium 2015. a) ning Keskkonnaameti spetsialistide nõuannetest. Eelhinnangu koostamisel kasutati Maa-ameti kaardirakendusi, Keskkonnaregistri, Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS), Eesti Geoloogiakeskuse ja Statistikaameti andmeid. Eelhinnangu andmise eesmärgiks on selgitada, kas Lüganuse vallas Koljala külas asuva Kihva kinnistu detailplaneeringu algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas teeb kohalik omavalitsus. KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. 2 1. Kihva kinnistu detailplaneeringuga kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Lüganuse vallas Koljala külas asuval Kihva kinnistul (joonis 1; registriosa 4887408, katastritunnus 75101:003:0189) katastriüksuse sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks ja Erra jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, et ehitada olemasolevatele vundamentidele, vajadusel neid veekogu vastassuunda laiendades, üksikelamu (11101) ja elamu abihoone (12744). Detailplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõike 1 punktides 2-10, 16 ja 17 sätestatud ülesanded. Joonis 1. Kihva kinnistu asukoht. Väljavõte Maa-ameti kaardist. Hajaasustusalal asuva kinnistu pindala on 15 993 m2. Kinnistu omanik on Kaupo Tihvan, detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja on Egle Kasela. Eeldusel, et planeering jõuab kehtestamiseni hiljemalt 2021. aasta kevadtalvel, on kavas see teostada 2022. aasta lõpuks, võimalusel kiiremini. Lüganuse Vallavalitsuse 02.04.2020 korraldusega nr 163 väljastatud projekteerimistingimuste kohaselt on lubatud ehitada ainult väljapoole ehituskeeluvööndit. Jooniselt 2 võib näha, et võimalik ehitusala oleks väga väike, ühtlasi oleksid hooned pidevalt naaberkinnistult põllutööde tegemisel tõusvate tolmude käes. Olemasolevate vundamentide ümbruses on aga vana kõrghaljastus, leht- ja okaspuud, mille keskel oleks sobiv koht eluaseme rajamiseks. Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja toob välja ka, et ehituskeeluala vähendamine on asjakohane seda enam, et noorte lahkumine Ida-Virumaalt on probleem. Maakatastriseaduse § 18 lõike 7, Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ ja kinnistu omaniku poolt 29.09.2009 esitatud taotluse alusel määrati endise Sonda Vallavolikogu 12.10.2009 otsusega nr 50/3 Kihva 3 katastriüksuse sihtotstarbeks elamumaa. Muudatus on maakatastris siiani tegemata, ehkki otsus on kehtiv. Joonis 2. Kihva kinnistu. Planeeringu algatamise taotlusele lisatud joonis. 2. KSH vajalikkuse kaalumise ja eelhinnangu andmise alused Algatatav detailplaneering saab sisaldama kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut kahel põhjusel: 1. Maakasutuse juhtotstarbe 100%-line muutmine tingib üldplaneeringu muutmise vajaduse PlanS § 142 lõike 1 punkti 1 alusel; 2. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks peab kohalik omavalitsus looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 lõike 4 punkt 2 alusel esitama Keskkonnaametile taotluse ja PlanS kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. Vastavalt PlanS § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. 4 Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ● Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25). Maakonnaplaneeringu kohaselt asub Kihva kinnistu hajaasustuse alal. Planeeringus on määratud potentsiaalsed tuuleenergia alad ning selle kohaselt asub Kihva kinnistu sellisel alal. Kuivõrd planeering ei keela tuuleenergia potentsiaaliga alal eramu ehitamist, on kavandatav tegevus Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ kooskõlas. ● Endise Sonda valla üldplaneering on kehtestatud Sonda Vallavolikogu 02.02.2004 määrusega nr 15. Üldplaneeringu põhijoonisel on Kihva kinnistu märgitud osaliselt hooajalise elamumaa juhtotstarbega (ES), osaliselt juhtfunktsioonita maana (värvimata). ● Lüganuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2024 kohaselt ei asu ala ÜVK piirkonnas. ● Lüganuse valla jäätmehoolduseeskiri (kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 12.09.2018 määrusega nr 37) reguleerib planeeringu elluviimisel ehitamise ja renoveerimise käigus ning ala hilisema kasutuse käigus tekkivate jäätmete käitluse. ● Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. 4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Planeeritava ala moodustab Kihva kinnistu suurusega 15 993 m2, mis asub Koljala külas Kõrkküla-Erra tee (13122) läheduses. Kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kinnistu põhja- ja idapiir kulgeb piki Erra jõge. Sealtpoolt piirneb Kihva kinnistu Kivikülvi kinnistuga (75101:001:0296), läänest ja lõunast Suurepõllu kinnistuga (75101:003:0187), mõlemad 100% maatulundusmaa (joonis 3). Lõunapoolne ala on aktiivselt kasutatav põllumaana, ülejäänud külgedes on rohumaad, mis kohati võsastuvad. Piirkonna maastikumustris vahelduvad avatud põllumajandusmaastikud suurte metsamassiivide ja tööstusaladega. 5 Joonis 3. Kihva kinnistu ja lähiümbrus. Väljavõte Maa-ameti kaardist. Ajalooliste kaartide vaatlusel on näha, et suur osa piirkonna asustusest on paiknenud Erra jõe äärsetel aladel (peamiselt jõekäärudes). Asustuse paiknemine on hästi jälgitav näiteks Eesti Vabariigi topograafilisel kaardil aastast 1937 (joonis 4). Sellest annavad tunnistust ka mitmed tänaseni säilinud varemed kunagistel talukohtadel. Joonis 4. Ajalooline asustus 1937. aasta topograafilisel kaardil. Väljavõte Maa-ameti kaardist. Kihva kinnistul hooneid ei paikne. Tegemist on loodusliku rohumaaga, mille keskosas on kaks varet ja endise talukompleksi juurde kuulunud kõrghaljastus (foto 1). Keskosas kasvab grupp 7-8 m kõrguseid elupuid, jõe ääres rida tugevaid elujõulisi kuuski, veepiiril pikk rida ilmekaid hõberemmelgaid ja salk noori haabasid, lisaks leidub vanu viljapuid ning mõningaid teisi puid ja põõsaid. Läänepoolses osas on väike noor männiistandik (kõrgus 1,5-2,5 m). Juurdepääs on 6 idast: mööda Uuemõisa teelt (avaliku kasutusega kohalik tee, 7510005) lähtuvat Suurepõllu kinnistu servas kulgevat erateed. Kommunikatsioonid (elekter, vesi, kanalisatsioon, side, kaugküte) puuduvad. Foto 1. Vaade Kihva kinnistule lõuna suunast. Foto K. Metsaots. Planeeringuga kavandatakse olemasolevatele vundamentidele (vajadusel neid veekogu vastassuunas laiendades) ehitada üksikelamu koos abihoonega. Veevarustus on kavas tagada kinnistule puurkaevu rajamisega, kanalisatsioon biopuhasti või kogumismahuti rajamisega, elekter läbi võrguühenduse, side mobiilse sideteenusega ning soojavarustus õhk-vesi soojuspumba ja ahikütte abil. Lähim hoonestatud ala asub ligi 500 m kaugusel loodes (joonis 3 ja foto 2) – 1970.-tel asutatud aianduskooperatiiv aiamajade, saunade, kasvuhoonete ja kuuridega (praegu Aiandusühistu Kiviõli Kaevur MTÜ), mis on kasutatav hooajaliselt. Statistikaameti andmetel elab Koljala külas 2019. aasta seisuga 41 inimest. 7 Foto 2. Kihva kinnistule lähim hoonestus – aiamaade kompleks loodes. Foto K. Metsaots. Vaadeldav ala paikneb Viru lavamaal, millele on iseloomulik paese aluspõhja maapinnalähedus ning paepealsete ja rähksete rendsiinade ning gleimuldade laiaulatuslik levik. Aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi lubjakivid. Kihva kinnistu lõunapoolsel osal on gleistunud leostunud muld (Kog), jõekäärus leostunud gleimuld (Go). Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 46 m (veepiiril) ja 48 m (kõige lõunapoolsemas nurgas). Hüdroloogiliselt kuulub ala Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonda. Piirkond on nõrgalt kaitstud põhjaveega, kus reostusohtlikkus on kõrge. Erra jõgi (foto 3) on inimtegevuse poolt tugevalt mõjutatud avalikult kasutatav veekogu, mille kallasraja laius on 4 m veepiirist. 8 Foto 3. Erra jõgi kinnistu piiril, kaldad tugevasti rohtunud ja roostunud. Foto K. Metsaots. Joonis 5. Vee- ja kaldakaitselised kitsendused. Jõe tõttu kehtivad kinnistul vee- ja kaldakaitselised kitsendused (joonis 5): kalda veekaitsevöönd (10 m), ehituskeeluvöönd (50 m) ja piiranguvöönd (100 m). Ligi 100 m kaugusel põhjas pool asub Koljala 2 maaparandushoiuala (1107020020070001). Lähim 9 registrisse kantud puurkaev (PRK0002418) paikneb 750 m kaugusel kagus. Planeeringualal ega lähikonnas ei ole direktiivi 2007/60/EÜ (üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta) ja veeseaduse mõistes üleujutusriskipiirkondasid ega üleujutusohuga piirkondasid. Kultuurimälestisi, pärandkultuuri- ega looduskaitse all olevaid objekte planeeringualal ega lähiümbruses ei ole. Kogu planeeringuala ja ulatuslikke külgnevaid alasid, välja arvatud jõekaldad, hõlmab inventeeritud Natura elupaigatüüp 6510 - aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis) madalikuniit tähisega -684145083, kuid see ei too kaasa piiranguid planeerimistegevusele. Joonis 6. Natura elupaigatüüp 6510, märgitud sinise viirutusega. Väljavõte EELIS-est. Kinnistu asub üleriigilise tähtsusega Aseri fosforiidimaardla (M191) passiivse tarbevaru alal. Täpsem radoonisisaldus planeeringualal ei ole teada. Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on antud piirkonnas keskmise radoonisisaldusega pinnas (maksimaalne 222Rn-sisaldus pinnaseõhus 50-100 kBq/m³). 5. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju hinnang 10 5.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Detailplaneeringu kohaselt rajatakse alale üksikelamu ja selle abihoone koos sinna juurde kuuluvate kommunikatsioonidega. Kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, kui kasutatakse keskkonnasäästlikke ehitusmeetodeid ja -materjale. Mõju avaldub eelkõige looduskeskkonnale ning lühiajalisel ehitusperioodil (ca 2 aastat), mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete püstitamiseks, ala ehitusjärgseks korrastamiseks ja juurdepääsutee kruusaga katmiseks, transporditakse materjale ja jäätmeid. Ehitamise käigus pinnasele avaldatavad mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Samas on need mõjud elamuala rajamisel vältimatud. Uute hoonete rajamise puhul võib esineda mõningane kumulatiivne mõju müra osas perioodidel, mil naaberkinnistul tehakse põllutöid. Muus osas kumulatiivset mõju ette näha ei ole. Piiriülene mõju puudub. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus eeldatavalt ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette ei ole näha. 5.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus maksimaalselt ca 100 m kaugusele. Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette ei ole näha. Tervis Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Ligi 500 m kaugusel asuvate hoonete kasutajate tervisele ehitustegevuse mõju eeldatavalt puudub. Ümbritsevad alad Planeeringukohase ehitustegevuse mõju ümbritsevate alade kasutamisele võib hinnata minimaalseks, kuna lähimad hooned on selleks piisavalt kaugel. Suurenev liiklus 11 ehitusperioodil juurdepääsuteel võib mõnevõrra mõjutada põllutöid Suurepõllu kinnistul, kuid ka see mõju ei ole eeldatavalt märkimisväärne, kuna põllutööd on hooajalised. Planeeringu teostamise järel võib mõju maastikupildile hinnata positiivseks, kuna ajalooliselt on samal kohal paiknenud talupidamine. Hoonete rajamine olemasoleva kõrghaljastuse lähedusse aitab neil maastikku sulanduda paremini, kui nende ehitamine lagedale väljale (vt foto 1 ja foto 4). Hoonete sobivus maastikku oleneb ka nende arhitektuursest lahendusest, mistõttu tuleb sellele asjaolule projekteerimise faasis tähelepanu pöörata. Foto 4. Vaade Kihva kinnistu piirilt üle Suurepõllu kinnistu Kiviõli suunas. Foto K. Metsaots. Ehitustegevus Hoonete ehitus nõuab ressursse (kruus, liiv, puit jms), mis tuleb kohale transportida. Ehitustegevuse käigus tarvitatavate materjalide, vee ja tekkiva reovee koguseid ei ole täpselt teada, kuid need vastavad ühepereelamu ja selle abihoone ehitamisel kasutatavatele kogustele. Hoonete rajamine on energiamahukas tegevus. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega. Mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Ehitustegevuse käigus tekkivatest jäätmetest osa saab eeldatavalt kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse 12 käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete koguseid ei ole teada. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla jäätmehoolduseeskirjaga. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Kaevetööde tulemusel muudetakse osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida ohtlikke aineid pinnasesse ja seega pinnasele olulist negatiivset mõju ei ole. Müra Planeeringu elluviimisega kaasnev müra tuleneb ehitusmaterjalide ja jäätmete veost ning ehitustegevusest. Ehitustööde teostamisel peab arvesse võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Kuivõrd lähimad hooned asuvad planeeringualast 500 m kaugusel, on nii ehitus- kui ka kasutusaegse müra mõju väheoluline. Mõjud piirkonna veerežiimile ja põhjaveele Piirkonna põhjavesi on nõrgalt kaitstud ala ja seetõttu on edasises planeerimismenetluses vajalik näha ette meetmed põhjavee kaitseks. Ehituskeeluvööndi vähendamine toob hoonete ehitamisel kaasa suurenenud ohu Erra jõe vee kvaliteedile. Seetõttu on vajalik kõrgendatud tähelepanu pöörata ehitustegevuse ja -materjalide keskkonnaohutusele, ning ehitusmasinate piisavale kaugusele jõest. Planeeringualal tekkivat katustelt ärajuhitava sademevee puhul saab tagada selle hajusalt valgumise pinnasesse, samuti on sademevett võimalik kasutada haljastuse hooldamisel. Kuna planeeringuga ei kavandata pinnase veerežiimi muutmist, mõju Koljala 2 maaparandushoiualale puudub. Ka 750 m kaugusel asuva puurkaevu veele mõju puudub. Veevarustus Veevarustus on kavas tagada kinnistule puurkaevu rajamisega. Eeldatav veevajadus päevas on 0,5 m3, aastas 185 m3. Selles mahus veevõtu puhul kohaldub puurkaevule veeseaduse § 154-s sätestatud 10 m raadiusega hooldusala koos vastavate piirangutega. Reoveekäitlus Kanalisatsioon on plaanis lahendada nõuetele vastava biopuhasti või kogumismahuti rajamisega, mis eeldatavalt ei kujuta endast täiendavat põhjavee- või pinnasereostuse riski. Elektri- ja sidevarustus Elektrivarustus lahendatakse kas aiandusühistu juurest maakaabli paigaldamise või planeeringualast põhja pool asuvast kõrgepingeliinist trafo ja 600-700 m pikkuselt maakaabli paigaldamise teel. See tegevus toob endaga kaasa pinnase teisaldamise, mis endast eeldatavalt 13 olulist keskkonnaohtu ei kujuta. Mõlemal juhul tuleb planeeringus selgitada kaabli kulgemist veekoguga ristudes. Sidevarustus on plaanis tagada mobiilse sideteenusega. Soojavarustus Hoonete soojavarustus on kavas lahendada lokaalselt: peamise meetodina õhk-vesi soojuspump, tagavarameetodina (nt elektri puudumise puhuks) rajatakse võimalus ahikütte kasutamiseks. Esimesel lahendus ei kujuta endast keskkonnaohtu, teise puhul kaasneb PM2,5 heide, mille mõju on antud piirkonnas õhukvaliteedile eeldatavalt minimaalne, ka ei kavandata ahikütet igapäevaseks kasutuseks. Foto 5. Kruusaseguse pinnastee 300 m lõik, mis kavas kruusaga katta. Foto K. Metsaots. Juurdepääsutee Olemasolev Uuemõisa teelt lähtuv pinnastee on kavas ca 300 m pikkuselt viia kruusakatte alla. Tegevus eeldab Suurepõllu (75101:003:0187) ja Hõbepaju (44201:001:0082) kinnistute omanike nõusolekut. Haljastus Ehituseks planeeritaval alal leiduv kõrghaljastus on esmasel vaatlusel suuremas osas väärtuslik ja vajab kaitset võimalike vigastuste eest ehitustöödel. Samuti on oluline vältida rohtkatte ülemäärast rikkumist. 14 Jäätmekäitlus Igapäevategevuse käigus tekivad põhiliselt pakendijäätmed, vanapaber ja olmejäätmed, mis käideldakse vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale. Ohtlikud jäätmed viiakse vastavasse kogumiskohta. Maardla Planeeringu elluviimine eeldatavalt ei mõjuta maardla kasutuselevõttu tulevikus, kuna LKS § 37 lõike 3 punkti 5 alusel on ranna ja kalda piiranguvööndis kaevandamine keelatud, ning tegemist on passiivse tarbevaru alaga. Pinnase radoonisisaldus Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on antud piirkonnas maksimaalne 222Rn-sisaldus pinnaseõhus 50-100 kBq/m³. Alates 50 kBq/m³ tuleks kaaluda lihtsamate radoonikaitse meetmete kasutuselevõttu, mille kohta leiab informatsiooni EVS 840:2017 standardist “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Täpse radoonisisalduse teada saamiseks saab tellida vastava mõõtmise. Avariiolukorrad Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada suurem ja pikemaajaline avarii reoveekäitlussüsteemiga. 5.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Analoogsete arenduste mõju on enamike tegurite osas ulatunud kuni ca 100 meetri kaugusele tegevusalast. Võib eeldada, et Kihva kinnistu detailplaneeringu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus on analoogne. Lähimate, ligi 500 m kaugusel paiknevate hooajaliselt kasutatavate hoonete kasutajate heaolu mõjutab ehitustegevus eeldatavalt minimaalselt. Ehitustööde tegemisel tuleb võtta arvesse sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Elluviimise järgselt mõju 500 m kaugusel asuvate hoonete kasutajatele eeldatavalt puudub. 5.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus 15 Ehitamise käigus pinnasele avaldatavad mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike. Muinsuskaitsealasid ega -objekte, samuti pärandkultuuriobjekte planeeringualal ega lähiümbruses ei ole, seega selline mõju planeeringu elluviimisel puudub. 5.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kuivõrd looduskaitse all olevaid objekte planeeringualal ega lähiümbruses ei ole, selline mõju puudub. 5.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Planeeringuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning Natura-alasid ei leidu ka lähiümbruses – mõju nendele aladele puudub. 6. Asjaomaste asutuste seisukohad Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse eelhinnangu eelnõu ja detailplaneeringu algatamise eelnõu saadeti 06.07.2020 seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile. Keskkonnaamet oli oma 15.07.2020 kirjaga nr 6-5/20/11485-2 seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ja KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Eelhinnangut on täiendatud vastavalt kirjas toodud märkustele. 16 7. Kokkuvõte Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, väljaarvatud kaevetöödega tehtavad mõjutused pinnasele, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Võttes aluseks, et detailplaneeringuga kavandatakse ühepereelamu ja kõrvalhoone rajamist, võib planeeringuga kaasnevaid keskkonnamõjusid lugeda väheoluliseks, mistõttu puudub vajadus KSH menetluse algatamiseks Koljala küla Kihva kinnistu detailplaneeringu osas. Lüganuse Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt planeerimismenetluse käigus. Lähtudes eelhinnangu tulemustest on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik näha ette: 1. ehituskeeluvööndi vähendamise tõttu täiendavad vee- ja kaldakaitselised meetmed nii planeeringu elluviimise ajal kui ka elluviimisjärgselt; 2. ehitustöödel vältida masinate liikumist veepiirile lähemal kui 10 m; 3. ehitusel väljakaevatavat pinnast mitte paigaldada lähemale kui 10 m veepiirist; 4. täiendavad meetmed põhjavee kaitseks; 5. põhjavee kaitse seisukohalt on oluline, et puurkaevu ümbritseval 10 m raadiusega hooldusalal tegevust ei toimu, st säiliks rohumaa. Sõidutee vms rajamine kaevu hooldusalasse võib ohustada avatava põhjaveekihi kvaliteeti. Keskkonnaga seotud riski vältimiseks tuleb sillutatavad/kõvakattega alad kavandada väljapoole puurkaevu hooldusala; 6. kõrghaljastuse kaitse ehitustööde ajaks võimalike vigastuste eest asjakohaste meetoditega (nii tüved, võrad kui ka maapind tüvest 1 m raadiuses), 7. vältida ehitusmasinate liikumist lähemal kui 10 m veekogule, ülejäänud alal vältida asjatut pinnase tihendamist ja rikkumist; 8. müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimused ning muud keskkonnatingimusi tagavad nõuded; 9. tagada reovee käitlus selliselt, et ei tekiks lekkeid või avariisid; 10. ohtlikke aineid mitte käidelda lähemal kui 50 m veepiirile; 11. läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused; 12. vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hajusalt valgumine pinnasesse; 13. võimalused sademevee kogumiseks haljastuse kastmise eesmärgil; 14. tagada vaba liikumise võimalus kallasrajal; 15. soovitatavalt võtta kasutusele lihtsamad meetmed radooniohtlikkuse vähendamiseks (toodud EVS 840:2017 standardis “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja 17 olemasolevates hoonetes“), radoonitaseme täpseks teada saamiseks võib tellida radooni uuringu. 18
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel