Haridus- ja Teadusministeerium
Maaeluministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
09.09.2020 nr 1-4/20/3931
Keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu
esitamine kooskõlastamiseks
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse
eelnõu. Muudatusega sätestatakse seaduse tasandil Keskkonnaagentuuri tasuliste teenuste
osutamise õiguslikud alused ning volitusnorm keskkonnaministrile kehtestada tasuliste teenuste
täpsustatud loetelu ja tasu määrad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Marko Lelov, 626 2918
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
Keskkonnaseire seaduse muutmise seadus
§ 1. Keskkonnaseire seaduse muutmine
Keskkonnaseire seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
„§ 41. Keskkonnaseire programmi välised tasulised teenused
(1) Keskkonnaagentuur võib osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi keskkonnaandmete
analüüsi ja kogumise teenuseid, kui see ei takista tema põhimäärusest tulenevate ülesannete
täitmist.
(2) Tasuliste teenuste tasu alam- ja ülemmäärad teenuste liikide kaupa on järgmised:
1) eriotstarbeline prognoosi koostamine – üks tund 25–75 eurot;
2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüs – üks tund 20–60 eurot;
3) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete komplekteerimine – üks tund 15–45 eurot.
(3) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut, kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja tasu määrad, võttes aluseks teenuse
osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali-, seadmete ja üldkulud.“.
§ 2. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. aprillil.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2020
Algatab Vabariigi Valitsus ……... 2021. a
Keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase seadusega muudetakse keskkonnaseire seadust. Muudatusega sätestatakse
seaduse tasandil Keskkonnaagentuuri (edaspidi KAUR) tasuliste teenuste osutamise õiguslikud
alused. KAUR võib keskkonnaseire programmi väliselt osutada oma põhitegevusega seotud
keskkonnaandmete analüüsi ja kogumise tasulisi teenuseid. Sätestatakse ka tasuliste teenuste
ülem- ja alammäärad teenuse liikide kaupa ning volitusnorm keskkonnaministrile kehtestada
tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja tasu määrad.
Riiklik keskkonnaseire programm on koostatud haldusmenetluse seaduse kohaselt avatud
menetluses ning kogutavad seireandmed on kättesaadavad kõigile ühtsete põhimõtete alusel ja
tasuta. Meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire ei kuulu tervikuna keskkonnaseisundi seire
alla, vaid on seda mõjutavate loodustegurite seire, mida korraldab KAUR põhimääruse alusel.
Riiklikku keskkonnaseiret rahastatakse riigieelarvest, kuid ajalooliselt on olnud nõudlus selliste
keskkonnaprogrammi väliste teenuste järele nagu meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete
komplekteerimine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüsimine ja eriotstarbeline
ilma prognoosimine.
Paljud eraõiguslikud ja ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud (edaspidi kliendid) vajavad
nimetatud teenuseid, lähtudes oma personaalsetest ja spetsiifilistest vajadustest. Avalikult
kättesaadavad andmed on nende tööülesannete täitmiseks ebapiisavad. Kõnealuseid teenuseid
ei ole KAURi põhimäärusest tulenevate ülesannete hulgas ning seetõttu ei ole selleks ka
eelarvelisi vahendeid ette nähtud. Samas on teenused klientidele vajalikud ja seetõttu on
kliendid nõus neid teenuseid finantseerima. Lisaks soovivad kliendid sellist informatsiooni,
mida on nende tegevuse eripärast tingitult vaja kiiresti teada saada (näiteks meteoroloogilised
prognoosid ja -analüüsid). Eestis puuduvad eespool nimetatud teenuste teised pakkujad, sest
meteoroloogilised ja hüdroloogilised teenused on tihedalt seotud suurte andmemahtudega ning
nende teenuste väikest sihtgruppi on teenindanud juba KAURi eelkäijad oma põhiülesannete
kõrvalt. Ööpäevas opereerib KAUR vähemalt 1,4 TB andmemahuga (andmed laekuvad nii
paiksetest seireseadmetest kui ka kaugseirest). Nimetatud andmeid nimetatakse ka „suurteks
andmeteks“. KAUR ei ole korraldanud mahukaid turu-uuringuid ega turutõrke analüüse, sest
on lähtunud olemasolevast olukorrast ja senisest praktikast. Seletuskirjas toodud statistika on
ülevaade tänasest olukorrast, sest eelnõus nimetatud teenuseid osutas varem Eesti
Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut. Keskkonnaagentuur loodi 2013. aastal
Keskkonnateabe Keskuse (KTK) ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI)
ümberkorraldamisel. Mitmed koostöölepingud on üle tulnud KAURi ja kehtivad tänaseni.
KAUR on võimeline neid teenuseid pakkuma, kuid tänane õiguslik kord nende teenuste
osutamiseks tasu eest ei ole piisavalt reguleeritud. Muudatuse eesmärk on täpsustada tänast
õigusruumi, kus tasuliste teenuste osutamise üldine kord oleks reguleeritud seaduse tasandil.
Muudatusega antakse Keskkonnaagentuurile õigus osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi
teenuseid. Sätestatakse teenuste liigid, mille eest tasu võetakse ning teenuse eest võetava tasu
alam-ja ülemmäärad. Teenuste täpsustatud loetelu ja tasumäärad sätestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
1
Muudatusega kaasneb positiivne mõju ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele. Teenusest
huvitatud ettevõtjatega saab sõlmida teenuse osutamise lepingud, mille alusel ettevõtja vabaneb
sagedastest päringutest.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid KAUR-i jurist Reve Ventsel (e-post
[email protected], tel
673 6622) ja teenuste juht Rainis Uiga (e-post
[email protected], tel 666 0912). Eelnõu ja
seletuskirja lõppversiooni pani kokku Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Marko
Lelov (e-post
[email protected], tel 626 2918). Keeletoimetaja oli
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, e-post
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole sisult seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga. Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõukohase seadusega muudetakse keskkonnaseire seaduse 01.01.2019. a jõustunud
redaktsiooni (RT I, 22.12.2018, 11).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõukohase seadusega tehtava muudatuse eesmärk on täpsustada tänast õigusruumi, kus
tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused oleks reguleeritud seaduse tasandil.
Keskkonnaseire seadust täiendatakse sätetega, millest saab KAUR meteoroloogiliste ja
hüdroloogiliste andmete komplekteerimise-, analüüsimise- ja eriotstarbelise
ilmaprognoosimise teenuseid osutades lähtuda. Samuti kehtestatakse tasu alam- ja ülemmäärad,
võttes aluseks teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali-, seadmete ja üldkulud.
Eestis puuduvad eespool nimetatud teenuste pakkujad, sest meteoroloogilised ja
hüdroloogilised teenused on tihedalt seotud suurte andmemahtudega.
Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete komplekteerimisteenust ning meteoroloogiliste ja
hüdroloogiliste andmete analüüsiteenust on põhimõtteliselt võimelised osutama ka KAURiga
analoogsed teiste riikide asutused (nn ilmateenistused). Nende teenuste osutamine nõuab
pidevaid investeeringuid ITsse, samuti tuleb töötajaid pidevalt koolitada. See tähendab, et
nimetatud teenuste ülalpidamine on väga ressursimahukas. Igal riigil on oma strateegilised
eesmärgid, mida viiakse ellu esmajärjekorras ja valdkonnad, mille teenindamine on esmatähtis.
Seega võib järeldada, et väljastpoolt riiki laekunud päringute kvaliteetse teenindamise tagamine
on nende jaoks teisejärgulise tähendusega. Samuti on iga riigi puhul spetsiifilised
geograafilised, ortograafilised ja klimaatilised iseärasused, mis võivad oluliselt mõjutada
teenuse kvaliteeti.
KAUR on kohustatud tagama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud
tingimustel ja korras. Juurdepääs teabele võimaldatakse tasuta, välja arvatud juhul, kui teabe
väljastamisega seotud otseste kulutuste eest maksmine on seadusega ette nähtud (AvTS § 4 lg
4). Teabevaldaja peab avaldama teabele juurdepääsu tingimused ja juurdepääsutasu suuruse
ning teabenõudja soovil andma selgitusi tasude kulupõhisuse kohta (AvTS § 4 lg 41 ). Avaliku
2
teabe väljastamise eest võetava tasu hinna kujunemine peab olema AvTS § 41 kohaselt
kulupõhine.
KAUR on oma põhimääruses nimetatud ülesannetest arendanud erinevaid avalikke teenuseid,
mis katavad elanikkonna igapäevased vajadused. Näiteks on KAURi ilmateenistuse veebilehel
avaldatud igapäevaselt ilmaprognoosid ja on võimalik ise teha erinevate meteoroloogiliste
elementide (õhu temperatuur, tuule tugevus jne) päringuid tasuta, mis jäävad ka tasuta peale
käesoleva seaduse muutmist. Muudatus ei mõjuta tänaseid avalikke teenuseid ehk tänaseks
väljatöötatud tasuta võimalused jäävad ka tulevikus tasuta. Samas on kliente, kes vajavad
spetsiifilisemaid andmeid, analüüse ja prognoose regulaarselt kindla intervalliga (iga päev, üks
kord nädalas, üks kord kuus jne). Nimetatud lisavajaduste rahuldamiseks on üheks võimaluseks
esitada KAURile teabenõue või selgitustaotlus. Samas alati ei olegi võimalik kliendi soovi sel
viisil täita, kuna taotletav teave nõuab mahukat analüüsi ning see võib takistada KAURile
pandud avalike ülesannete täitmist (AvTS § 23 lg 2). Tekib olukordi, kus paljude klientide
vajadused väljuvad selgelt teabenõude või selgitustaotluse mõttest ning ei kuulu KAURi
pakutavate avalike teenuste alla. Seetõttu on KAURi hinnangul olnud mõistlik lahendada
olukord koostöölepingute kaudu, milles lepitakse kokku teenuse osutamise aeg, maht, tasu jms.
Muudatusega sätestatakse seaduse tasandil KAURi tasuliste teenuste osutamise õiguslikud
alused. Näitena võib tuua Keskkonnaameti osutatavad tasulised teenused kiirgusseaduse alusel.
Kiirgusseadus sätestab tasuliste teenuste tasu alam- ja ülemmäärad teenuste liikide kaupa ning
valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja
tasu määrad, võttes aluseks teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali-, seadmete ja
üldkulud. Kiirgusseaduse vastav paragrahv on aluseks võetud ka KAURi osutatavate tasuliste
teenuste korra kehtestamisel.
Siiani on KAURi hinnangul olnud mõistlik lahendada olukord koostöölepingute ja
tellimuskirjade kaudu, milles lepitakse kokku teenuse osutamise aeg, maht, tasu jms. Tasuliste
teenuste hinnakujundus on kulupõhine, kattes konkreetse teenuse osutamiseks vajalikud kulud.
Kasumit ei teenita. Tasulise teenuse hind kujuneb otsestest ja kaudsetest kuludest. Otsesed
kulud (direct cost) on kulud, mis on otseselt seotud teenuse osutamisega (personalikulud,
majandamiskulud, amortisatsioonikulud). Kaudsed kulud (core cost) on kulud, mis seotud
teenuse korraldamise ja tagamisega (tugipersonal ja üldjuhtimine, seadmete ristkasutus).
Tasuliste teenuste hinnakujunemise aluseks on tellimuse täitmiseks kuluv tööaeg ja sellega
seotud tööjõukulud ning osa üldkuludest, s.t ei lisata näiteks andmebaasi pidamise kulusid.1
Igale teenusele on arvutatud tunnitasu määrad ja konkreetse teenuse hind sõltub otseselt teenuse
sisust ehk tellimuse mahust. Kõige suurem nõudlus on olnud komplekteerimisteenuse järele.
Aastas vajavad keskmiselt 140 klienti meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete
komplekteerimist. Eriotstarbelist prognoosteenust vajab aastas ca 15 klienti, aga nende
klientide vajadused ja soovid on kõige mahukamad. Seda iseloomustab aasta tulu, keskmiselt
100 000 eurot. Andmete analüüsiteenust tellivad aastas keskmiselt 50 klienti ja keskmine
aastatulu on 45 000 eurot. Seega on tasuliste teenuste klientuur aastas ca 230 ja tulu ca 160 000
eurot. Neist lepingulisi partnereid on 45. Leping reeglina sisaldab teenuse kvaliteedinõudeid
ning andmete/prognooside/analüüside edastamise mahtu ja sagedust.
1
Euroopa Kohtu otsus C-71/14, mille kohaselt teatavat liiki keskkonnateabe andmise eest nõutav tasu ei või
sisaldada mingitki osa sellise andmebaasi pidamise kulust, kuid võib sisaldada üldkulu, mis seondub ajaga, mis
ametiasutuse personalil kulub individuaalsetele teabenõuetele vastamisele, mida on selle tasu määramisel
nõuetekohaselt arvesse võetud, tingimusel, et selle tasu kogusumma on mõõdukas.
3
Tasuliste teenuste osutamise korraldamise teemal on olnud arutlusel ka variant, et KAUR
osutab eespool nimetatud teenuseid ja sõlmib teenuste lepingud, kuid ei võta osutatud teenuste
eest tasu. Sellise lahenduse korral ei ole võimalik prognoosida täpselt teenuste mahtu ja seetõttu
ei ole võimalik ka eelarvestada kulusid. Keeruline on prognoosida tasuliste teenuste mahtu, kui
seda pakutakse tasuta. Võib tekkida olukord, kus teenuse soovijaid on rohkem ja teenuste maht
on suurem, kui KAUR suudab teenindada. Tasuliste teenuste sisu ei ole seotud klientide
seadusest tulenevate kohustuste täitmisega, tegemist on reeglina spetsiifiliste omahuvi (ärihuvi)
vajadustega. Keeruline on erinevate klientide omahuvide mahu prognoosimine ning kindlasti
tekitab vaidlusi avaliku teenuse „piiride“ määratlemine. Nimelt, kas KAUR on kohustatud
väärindama olemasolevaid andmeid tasuta ettevõtjatele, kes kasutavad neid ärieesmärgil.
Lõputult ei ole võimalik tekitada spetsiifilise analüüse ja isiklikest huvidest lähtuvaid
ilmaprognoose. Enamik teenuseid on seotud praegu inimese nn käsitööga ja teenuste mahtude
põhjal on vaja eelarvesse planeerida tööjõukulu.
Kui loobuda tasuliste teenuste osutamisest, mõjub see negatiivselt eelkõige klientidele,
suurendades nende halduskoormust ning mõned tänased vajadused jäävad rahuldamata.
Suureneb ka KAURi töömaht, kuna esitatakse rohkem teabenõudeid ja selgitustaotlusi. Samuti
tekib küsimus KAURi kohustustest üldisemalt.
2.1 Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel esitatud märkused
Seaduseelnõu jaoks koostati väljatöötamiskavatsus. Keskkonnaagentuuri tasuliste teenuste
osutamise korra väljatöötamiskavatsus saadeti ministeeriumidele kooskõlastamiseks
18.03.2020. a. Märkusi esitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Maaeluministeerium ning Rahandusministeerium.
Rahandusministeeriumi märkused puudutasid tasuliste teenuste osutamist teenusepõhise
eelarve kontekstis, tasuliste teenuste osakaalu KAURi põhitegevustega võrreldes ning
põhiteenuste ja tasuliste teenuste selgemat jaotust. Märkustele vastavalt on täiendatud
käesolevat seletuskirja.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soovis, et oleks selgemalt välja toodud
missugused andmed on tasuta kättesaadavad ja millistel juhtudel on teave tasuline. Märkusega
arvestati ning seletuskirjas on püütud seda teemat paremini selgitada.
Ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Maaeluministeeriumi esitatud märkustest tuli välja,
et mõneti on jäänud ebaselgeks millised andmed on tasuta kättesaadavad ja millised mitte, kes
on tasulise teenuse sihtgrupp jms. Seletuskirja on püütud nendele märkustele vastavalt
täpsustada.
Maaeluministeerium tegi ettepaneku läheneda tasuliste teenuste osutamise teemale Vabariigi
Valitsuse tasandil. 2018. aastal toimus kohtumine Keskkonnaministeeriumi ja
Rahandusministeeriumi vahel, kus selgus, et riigi üleselt ei ole plaanis hetkel tasuliste teenuste
osutamist reguleerida ning igal ministeerimil tuleb vajadusel ette valmistada oma
vastavasisulised regulatsioonid. Sellest infost lähtudes on koostatud nii väljatöötamiskavatsus
kui ka käesolev eelnõu ning seletuskiri.
Justiitsministeerium pidas vajalikuks selgitada seletuskirjas millised on KAUR-i põhiülesanded
ja millal on väljastatav teave tasuline. Lisaks paluti selgitada miks ei leidu vajalike teenuste
osutajat vabal turul, kuidas on sarnaste teenuste osutamine korraldatud teistes riikides (sh
põhjendada just nende riikide valikut jms), kirjeldada täpsemalt teenuse sihtgruppe ning
4
analüüsida valitud lahenduse mõju KAURi töökoormusele. Käesolevas seletuskirjas on neid
teemasid põhjalikumalt käsitletud.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohane seadus koosneb sätetest, mille eesmärk on täpsustada tänast õigusruumi, mille
tulemusel oleks KAURi tasuliste teenuste osutamist reguleerivad sätted koondatud ühte
paragrahvi (keskkonnaseire seaduses). Eelnõukohases seaduses on 2 paragrahvi.
Paragrahviga 1 täiendatakse keskkonnaseire seadust paragrahviga 41, sätestades
keskkonnaseire programmi väliste tasuliste teenuste osutamise korra.
Lõikes 1 sätestatakse üldine põhimõte, et KAUR võib tasulisi teenuseid osutada juhul, kui see
ei takista tema põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmist.
Tegevuspõhise eelarve projekti TERE KeM raames on kaardistatud KAURi põhimäärusest
tulenevate ülesannete alusel 43 teenust, millest enamus on seotud riikliku keskkonnaseire
programmi täitmisega (teenuste loetelu lisatud seletuskirjale). KAUR on teenustele omakorda
kokku kirjeldanud 259 alamteenust, millest 16 alamteenust on tasulised. Suurem osa tasulistest
alamteenustest (10 tk) on seotud lennumeteoroloogia teenusega, mille osutamise aluseks on
lennundusseadus. KAUR on sertifitseeritud lennumeteoroloogiateenuse osutaja. Käesoleva
eelnõuga on seotud 5 alamteenust (ca 2% kogu alamteenustest), mis on grupeeritud kolmeks
tasuliseks teenuseks. Tasulisteks teenusteks on grupeeritud ülesanded, mis väljuvad KAURi
osutatavate avalike teenuste alt.
Tasulised teenused on seotud Keskkonna tulemusvaldkonna Keskkonnakaitse ja –kasutuse
programmi tegevuse „1.5.3. Meteoroloogiliste andmete hõivamine, ilmaprognooside ja
hoiatuste koostamine sihtrühmadele“ eesmärkidega.
Lõikes 2 sätestatakse KAURi osutatavate tasuliste teenuste eest võetava tasu alam- ja
ülemmäärad teenuste liikide kaupa. Lõike 2 punktide 1-3 kohaselt on tasuliste teenuste liikideks
eriotstarbeliste prognooside koostamine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüs
ning meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete komplekteerimine.
Järgnevalt selgitatakse nende teenuste sisu ja esitatakse teenuse lühikirjeldus. Lisaks
kirjeldatakse tasuliste teenuste hinna kujunemise metoodikat.
Eriotstarbeline prognoosteenus
Eriotstarbeline prognoosteenus tähendab prognoosmudelite eriotstarbeliste väljundite
koostamist ja/või sünoptiku poolset ilmaprognooside koostamist vastavalt kliendi vajadustele.
Teenust tarbivad füüsilised ja juriidilised isikud, kes vajavad detailset ilmaprognoosi oma
määratud asukoha ja elemendi kohta. Enim kasutavad eriotstarbeliste prognooside tasulist
teenust meedia, energeetika, ehituse ettevõtted ja sadamad.
Näiteks tellivad meediaettevõtjad (ERR, Tallinna TV, Postimees, raadio KUKU, Maaleht jt)
kliendile sobivas vormis ilmaprognoosi. Eritariifse kõneteenusnumbriga antakse helistajale
vahetut nõu ja konsultatsiooni seoses ilmainfoga.
Teenus on tasuline ja seda ei käsitleta avaliku teenusena, kui tellimus sisaldab spetsiifilisi
andmeid (nt. asukoht, perioodilisus, jne) ehk see väljub avaliku teenuse piiridest.
5
Teenuse lõplik hind sõltub prognoosi koostamisele kulutatud tööajast, mille orienteeruv aeg
esitatakse kliendile enne tellimuse kinnitamist.
NB! Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse veebilehel avalikustatakse mitmeid ilmaprognoose (4
päeva prognoos, kuuprognoos, mudelprognoos sh asukohapõhine prognoos) tasuta ning nende
teenuste tasuta osutamine jätkub ka pärast seadusmuudatuse vastu võtmist..
https://www.ilmateenistus.ee/ilm/
Teenuse tellimine
Klient saab esitada tellimuse:
veebipõhisel vormil https://www.ilmateenistus.ee/teenused/teenuste-
tellimine/tellimisvorm/
e-posti teel
[email protected]
operatiivset konsultatsiooni valvesünoptikult saab tasulisel telefonil 900 10 32
Klienditeenindus (Mustamäe tee 33, Tallinn) töötab E-N 8.00-17.00 R 8.00-15.45
Teenuse etapid
1. Klient esitab oma tellimuse sobiliku teenuskanali kaudu. Kirjeldab oma vajadust ja esitab
kontaktid.
2. Klienditeenindus täpsustab tellimuse ja edastab kliendile hinnapakkumise.
3. Klient kinnitab tellimuse ja tellimus registreeritakse.
4. Tellimuse sisuline täitmine (prognoosi koostamine) toimub esimesel võimalusel (max. 5
tööpäeva).
5. Klienditeenindus või sünoptik edastab ilmaprognoosi kliendile e-posti teel või lepinguliste
partnerite puhul teenuse keskkonna (https://cumulus.envir.ee/eeei/#) kaudu. Arve
edastatakse e-arvena või e-posti teel.
Pikaajaliste partnerite ja suuremate tellimuste (kindlal perioodil fikseeritud prognoosid) korral
vormistatakse lepingud.
Põhilised teenustooted on:
1) eriotstarbelised ilmaprognoosid;
2) eriotstarbeliste prognoosmudelite koostamine;
3) tasuline sünoptikute infotelefon.
VAJALIK RESSURSS :
Teenuse omanik: Vastutab teenuse toimise eest ja tagab ressursid teenuse
IPO juhataja toimimiseks.
Põhiline teenuse osutaja: Suhtlus kliendiga. Klienditeenindus registreerib tellimuse
ÜO juhtivspetsialist ja koostab arve aluse. Teenuse väljundid on kas KIRKEs
ÜO peaspetsialist või teenuse keskkonnas. Sisulise tellimuse täidab IPO ja
IPO juhtivsünoptik PMO osakond.
IPO valvesünoptik
Vajadusel kaasatakse: Vajadusel mudeli eriotstarbeliste väljundite tegemine
PMO spetsialiste PMO peaspetsialistide poolt.
6
Kaudne ressurss Kaudse ressursi all käsitletakse üldjuhtimise ja igapäevaste
tugiteenuste (finantsteenus, personaliteenus, õigusteenus,
haldusteenus, IT teenus) ressurssi.
Teenust toetavad süsteemid Operatiivandmebaas; meteoroloogiline andmebaas
CLIDATA; HBM (HIROMB) mudel; ECMWF mudel;
Radar (IRIS FOCUS); MetCoOp mudel; EUMETSAT
produktid; dokumendihaldussüsteem KIRKE; tellimustöö
esitatakse tekstina ja graafikutena (sh animatsiooniga).
Teenuse kohta käiv info Avalikkusele mõeldav info leitav Keskkonnaagentuuri
ilmateenistuse veebilehel www.ilmateenistus.ee
7
TEENUSE TÖÖPROTSESSI JOONIS
8
Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüsi teenus
Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüsi teenus tähendab meteoroloogiliste ja
hüdroloogiliste seireandmete (sh aktinomeetriliste ja aeroloogiliste) arvutuste ja
lühikokkuvõtete koostamist (tuuleroosid, normist erinevused) ja visualiseerimist kliendile
sobival viisil.
Teenust tarbivad füüsilised ja juriidilised isikud, kes vajavad oma tegevuste planeerimiseks
meteoroloogiliste või hüdroloogiliste andmete analüüsi. Näiteks ehitusettevõtjad tellivad
arendatava projekti raames piirkonna ilmastiku andmeid - temperatuuride maksimum,
kuumalained, külmalained, tuulte maksimumid, tormid, lume ekstreemumid, sademete
maksimumid ja nähtuste korduvust ajaperioodil. Hüdroloogiliste seireandmete alusel
koostatakse insenertehnilisi arvutusi näiteks projektibüroodele.
Teenus on tasuline ja seda ei käsitleta avaliku teenusena, kui tellimus sisaldab spetsiifilisi
andmeid (nt. asukoht, perioodilisus jne) või see vajab täiendavat uuringut või andmete
kogumist, täiendava metoodika väljatöötamist ja juurutamist ehk see väljub avaliku teenuse
piiridest.
Teenuse lõplik hind sõltub analüüsi koostamisele kulutatud tööajast, mille orienteeruv aeg
esitatakse kliendile enne tellimuse kinnitamist.
NB! Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse veebilehel avalikustatakse mitmeid kokkuvõtteid ja
statistilisi arvutusi (kuukokkuvõtted, kliimakaardid, ilmaülevaated) tasuta ning nende teenuste
tasuta osutamine jätkub ka pärast seadusmuudatuse vastu võtmist.
https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/
Teenuse tellimine
Klient saab esitada tellimuse:
veebipõhisel vormil https://www.ilmateenistus.ee/teenused/teenuste-
tellimine/tellimisvorm/
e-posti teel
[email protected]
infotelefonil 6660924
Klienditeenindus (Mustamäe tee 33, Tallinn) töötab E-N 8.00-17.00 R 8.00-15.45
Teenuse etapid
1. Klient esitab oma tellimuse sobiliku teenuskanali kaudu. Kirjeldab oma vajadust ja esitab
kontaktid.
2. Klienditeenindus täpsustab tellimuse ja edastab kliendile hinnapakkumise.
3. Klient kinnitab tellimuse ja tellimus registreeritakse.
4. Tellimuse sisuline täitmine (analüüsi koostamine) toimub esimesel võimalusel.
5. Klienditeenindus edastab analüüsi ja arve kliendile e-arvena või e-posti teel.
Pikaajaliste partnerite ja suuremate tellimuste korral vormistatakse leping.
Põhilised teenustooted on:
1) tuuleroosi tegemine;
2) statistilised arvutused;
9
3) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüs;
4) hüdroloogilised insenertehnilised arvutused.
Hüdroloogiliste insenerarvutuste käigus arvutatakse reeglina vooluhulga või veetaseme aasta
või kuu miinimume, maksimume, keskmisi ja nende esinemise tõenäosust, koostatakse
äravoolukõveraid. Kasutatakse olemasolevaid seireandmeid ja vajaduse korral tehakse välitöid.
Näited hüdroloogiliste insenerarvutuste tellimuste sisust:
Jõgede hüdrograafiliste iseloomustuse määramine, jõeveekogude hüdrometeoroloogiliste
iseloomustuse määramine, äravoolu normi arvutamine vaatluste olemasolul ja puudumisel,
erineva tõenäosuste aasta äravoolu väärtuste arvutamine.
VAJALIK RESSURSS :
Teenuse omanik: Vastutab teenuse toimise eest ja tagab ressursid teenuse
IVO juhataja toimimiseks.
Põhiline teenuse osutaja: Suhtlus kliendiga. Klienditeenindus registreerib tellimuse
ÜO juhtivspetsialist ja koostab arve aluse. Teenuse väljundid on kas KIRKES
HÜO peaspetsialist või teenuse keskkonnas. Sisulise tellimuse täidab kas
IVO peaspetsialist klienditeenindus ise (statistilised arvutused) või HÜO
(insenertehnilised arvutused)
Vajadusel kaasatakse: Vajadusel ilmaandmete analüüsiks kaasatakse IVO
IVO spetsialiste peaspetsialiste.
Kaudne ressurss Kaudse ressursi all käsitletakse üldjuhtimise ja igapäevaste
tugiteenuste (finantsteenus, personaliteenus, õigusteenus,
haldusteenus, IT teenus) ressurssi.
Teenust toetavad süsteemid Operatiivandmebaas; meteoroloogiline andmebaas
CLIDATA; hüdroloogia andmebaas WISKI;
dokumendihaldussüsteem KIRKE; Excel ja Word;
tellimustöö esitatakse reeglina tabelite ja graafikutena.
Teenuse kohta käiv info Avalikkusele mõeldav info leitav Keskkonnaagentuuri
ilmateenistuse veebilehel www.ilmateenistus.ee
Järgnevalt on kirjeldatud hüdroloogilise insenertehnilise arvutuse koostamise tööprotsessi
joonis, kus tegevused on sarnased teistele analüüsi teenustele. Põhimõtteliselt on tegevused
samad. Muutus on ainult osapoolte ametinimetustes.
10
TEENUSE TÖÖPROTSESSI JOONIS
11
Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete komplekteerimisteenus
Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete komplekteerimisteenus on meteoroloogiliste ja
hüdroloogiliste seireandmete (sh aktinomeetriliste ja aeroloogiliste ning metaandmestiku)
komplekteerimine kliendile sobival viisil ja andmeformaadis.
Teenust tarbivad füüsilised ja juriidilised isikud, kes vajavad detailset ilmainfot oma määratud
formaadis ning ajaperioodi kohta. Enim kasutavad komplekteerimisteenust kindlustuse, ehituse
ja energeetika ettevõtted.
Näiteks kindlustusettevõtjad tellivad kindlustusjuhtumite lahendamiseks KAUR-i poolt
digitaalselt allkirjastatud tuule- ja vihma andmeid
Teenus on tasuline ja ei käsitleta avaliku teenusena, kui tellimus sisalda spetsiifilisi andmeid
(perioodilisus, formaat, jne) või on vajalik erinevate andmete koondamine (erinevad päringud),
mis kantakse ühte väljundisse (tabelisse). Ka selline teenus väljub avaliku teenuse piiridest.
Tasu võetakse andmete komplekteerimise eest, ent andmete endi eest tasu ei võeta. Teenuse
lõplik hind sõltub andmete komplekteerimisele kulutatud tööajast, mille orienteeruv aeg
esitatakse kliendile enne tellimuse kinnitamist.
NB! Keskkonnaagentuuri (sh ilmateenuse) veebilehel avalikustatakse ilmaandmed ja on
võimalik teha erinevate elementide ja aja kohta tasuta päringuid ning need jäävad tasuta ka
pärast seadusmuudatuse vastu võtmist.
https://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed.
Teenuse tellimine
Klient saab esitada tellimuse :
veebipõhisel vormil https://www.ilmateenistus.ee/teenused/teenuste-
tellimine/tellimisvorm/
e-posti teel
[email protected]
infotelefonil 6660924
Klienditeenindus (Mustamäe tee 33, Tallinn) töötab E-N 8.00-17.00 R 8.00-15.45
Teenuse etapid
1. Klient esitab oma tellimuse sobiliku teenuskanali kaudu. Kirjeldab oma vajadust ja esitab
kontaktid.
2. Klienditeenindus täpsustab tellimust ja saadab kliendile hinnapakkumise.
3. Klient kinnitab tellimuse ja tellimus registreeritakse.
4. Tellimuse sisuline täitmine (andmete komplekteerimine). Tellimustöö täidetakse reeglina
hiljemalt 5 tööpäeva jooksul.
5. Klienditeenindus edastab komplekteeritud andmed kliendile ning arve tasumiseks.
Pikaajaliste partnerite ja suuremate tellimuste (perioodiline andme edastus) korral
vormistatakse leping.
Põhilised teenustooted on:
1) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tunniandmete komplekteerimine;
2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste ööpäevaandmete komplekteerimine;
12
3) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste kuuandmete komplekteerimine;
4) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste aastaandmete komplekteerimine;
5) äikeseandmete (detektor) komplekteerimine;
6) eriotstarbeliste väljundite koostamine (SAT- pildid ja radariandmed).
Näited meteoroloogiliste andmete komplekteerimiste tellimuste sisust:
1. Komplekteerida tunni keskmised ja maksimaalsed tuule kiirused 29.11.2019 Kuusiku
meteoroloogia andmete alusel (iga tunni kohta kaks numbri – keskmine ja maksimum).
2. Igal kuul saata eelmise kuu keskmised näitajad 2 elemendi kohta (õhu temperatuur ja
sademete summa) konkreetse asukoha kohta.
3. Komplekteerida eelmise kuu iga tunni nelja elemendi (tuule keskmine kiirus, tuule max
kiirus, sademete summa, õhu temperatuur) andmed.
VAJALIK RESSURSS :
Teenuse omanik: Vastutab teenuse toimise eest ja tagab ressursid teenuse
ÜO juhtivspetsialist toimimiseks.
Põhiline teenuse osutaja: Suhtlus kliendiga. Registreerib tellimuse ja väljundi.
ÜO juhtivspetsialist Sisuline tellimuse täitja v.a juhud kui puudub ligipääs
ÜO peaspetsialist andmetele, siis täidab tellimuse sisuosakond.
Vajadusel kaasatakse: Vajadusel andmete täpsustamine sisuosakonnaga (IPO,
IPO, IVO, PMO, HÜO IVO, PMO, HÜO)
spetsialiste
Kaudne ressurss Kaudse ressursi all käsitletakse üldjuhtimise ja igapäevaste
tugiteenuste (finantsteenus, personaliteenus, õigusteenus,
haldusteenus, IT teenus) ressurssi.
Teenust toetavad süsteemid Meteoroloogiline andmebaas CLIDATA
Hüdroloogiline andmebaas WISKI
Dokumendihaldussüsteem KIRKE
Tellimustöö esitatakse reeglina tabelina (xlsx formaadis)
Teenuse kohta käiv info Avalikkusele mõeldav info leitav ilmateenistuse
veebilehel www.ilmateenistus.ee
Sisemiseks kasutamiseks töödokumendid asuvad Z kettal
piiratud õigustega.
13
TEENUSE TÖÖPROTSESSI JOONIS
14
Järgnevalt on kirjeldatud tasuliste teenuste hinnakujunduse metoodikat.
Tasuliste teenuste hinnakujunemise metoodika
Hinnakujunduse etapid:
Tasuliste teenuste teenindamise korraldamisega seotud üldkulude määratlemine (Üldkulud
ehk teenuse osutamise kaudsed kulud).
Teenuse osutamise otseste kulude määramine, lähtudes teenustest/vahenditest, mis toetavad
konkreetse teenuse osutamist (Majanduskulud ja tööjõukulud moodustavad otsesed kulud).
Tasuliste teenuste osutajate määratlemine ja tööaja arvestamine (ajalise kulu määramine
konkreetsele teenusele).
Metoodika on koostatud, arvestades teenuse osutamise järgmisi põhimõtteid:
Teenuse tasumäärade kujundamise protsessi kulupõhisus, läbipaistvus, lihtsus ja arusaadavus.
Teenuse kulude katmine toimub õiglaselt tarbijate suhtes.
Tasuliste teenuste hinnakujunemise aluseks on teenuse osutaja tööaeg, mis kulub tellimuse
täitmiseks. Andmete endi eest tasu ei võeta.
Andmebaaside pidamise kulusid ei arvestata, kuna Euroopa Kohus on 6. oktoobri 2015
kohtuasjas c-/71/14 asunud seisukohale, et “Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2003/4/EÜ, 28. jaanuar 2003, keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi
90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta” artikli 5 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et teatavat
liiki keskkonnateabe andmise eest nõutav tasu ei või sisaldada mingitki osa sellise andmebaasi
pidamise kulust, kuid võib sisaldada üldkulu, mis seondub ajaga, mis ametiasutuse personalil
kulub individuaalsetele teabenõuetele vastamisele, mida on selle tasu määramisel
nõuetekohaselt arvesse võetud, tingimusel et selle tasu kogusumma on mõõdukas.
Kulude jaotamine põhineb analüütilise raamatupidamissüsteemi tulemustel ning reaalkulud on
teenuse hinna aluseks (kasumit ei teenita). Igal aastal arvutatakse teenuse tunnihinde piirmäär
reaalkulude (eelarve) alusel. Konkreetse tellimuse hind sõltub otseselt teenuse sisust ehk
tellimuse mahust. Sellest tulenevalt võib teenuse tellimuse hind erineda kuni 15 korda.
Kulude jaotus koosneb kolmest komponendist: tööjõukulud, majanduskulud ja üldkulu.
Lõplik
majandus-
Tööjõukulu üldkulud teenuse
kulud
hind
Otsene kulu Kaudne kulu
Otsesed kulud (direct cost) on kulud, mis on otseselt seotud tasuliste teenuste osutamisega.
Tasuliste teenuste hinna kujundamisel arvestame otsesteks kuludeks teenusega seotud osalejate
tööjõukulud ja proportsionaalselt teenusel kulutatud ajale osa majanduskulust (ruumide
kasutus, bürootarbed, inventar jne).
Kaudsed kulud (core cost) on kulud, mille tekkimise põhjus on kaudselt seostatav osutatava
teenusega. Tasuliste teenuste hinna kujundamisel arvestame kaudseks kuluks teenusega
kaudselt seotud tugipersonalikulud ja kaudselt seotud halduskulud, mida käsitleme metoodikas
koos üldkuludena. Tasuliste teenuste osutamisega seotud otsesed kulud:
15
1.Tööjõukulud
Teenust osutava personali tööjõukulud (sh töötasu, tööandja kulud, puhkusetasud,
töövõimetushüvitised, tulemustasud, koolituskulud). KAURis on otseselt seotud tasuliste
teenuste osutamisega ilmaprognooside osakonna peaspetsialist-sünoptikud, klienditeeninduse
spetsialistid, finantsjuht, hüdroloogiaosakonna peaspetsialistid, prognoosmudelite osakonna
peaspetsialistid. Tasuliste teenuste hinnakujunemise aluseks on teenuse osutaja(te) tööaeg, mis
kulub tellimuse täitmiseks. Tööjõukulud moodustavad teenuse osutamise otsestest kuludest
keskmiselt 75%.
2. Majandamiskulud
Majandamiskulud on administreerimiskulud, meditsiinikulud, konsultatsiooni- ja auditeerimise
teenuse kulud, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, bürootarvete kulud, tööruumide
haldamise kulud jne. Ehk kõik kulud, mis on konkreetse teenuse osutamiseks vajalikud.
Klienditeeninduse spetsialistide, kes tegelevad tasuliste teenustega, kabinetikulud arvestatakse
tasuliste teenuste hinna sisse.
Tasuliste teenuste hinna kujunemise aluseks on teenuse osutaja(te) tööaeg, mis kulub tellimuse
täitmiseks. Selle alusel arvutatakse proportsionaalselt KAURi kogu majandamiskulust vastav
osa, mis arvestatakse ühe komponendina tunnitasu sisse. Aasta kogu majanduskulu on
proportsionaalselt jaotatud kõikidele töötajatele ehk arvutatakse kulu aastas ühe töötaja kohta,
siit omakorda kulu kuus, päevas ja tunnis ühe töötaja kohta.
Näiteks 2019. aastal oli KAURi ühe töötaja kohta majandamiskulu ühes tunnis ca 4,4 eurot.
Seega kui tellimust koostab üks spetsialist ja tal kulub selleks kaks tundi, siis lisaks tema
tööjõukulule lisandub majandamiskulu 2 x 4,4 eurot. Majandamiskulude osakaal otsestest
kuludest on keskmiselt 25%.
Tasuliste teenuste osutamisega seotud kaudsed kulud:
3.Üldkulud
Teenuse osutamisega seotud kaudsed kulud on tugipersonali tööjõu- ja majanduskulud. Samuti
kulud, mis on seotud üldjuhtimisega. Tugipersonali alla kuuluvad personalitöötajad, juristid,
kvaliteedijuht, haldus- ja tehnikaosakonna spetsialistid. Üldjuhtimise all on arvestatud direktor,
asedirektorid, teenuste juht, äriarhitekt, nõunikud, osakonnajuhatajad. Kaudsed kulud tasuliste
teenustele moodustavad ca 10%.
Tasuliste teenuste hinna kujunemise aluseks on teenuse osutaja(te) tööaeg, mis kulub tellimuse
täitmiseks. Selle alusel arvutatakse proportsionaalselt KAURi kogu üldkulust vastav osa, mis
arvestatakse ühe komponendina tunnitasu sisse. Kogu aasta üldkulud on proportsionaalselt
jaotatud kõikidele töötajatele ehk arvutatakse kulu aastas ühe töötaja kohta, siit omakorda kulu
kuus, päevas ja tunnis ühe töötaja kohta. Näiteks 2019. aastal oli KAURi üldkulu ühes tunnis
ühe töötaja kohta ca 1,5 eurot. Seega kui tellimust koostab üks spetsialist ja tal kulub selleks
kaks tundi, siis lisandub tellimuse lõplikule hinnale üldkulu 2 x 1,5 eurot.
Lõikes 3 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile määruse andmiseks.
Määrusega kehtestatakse tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja tasu määrad, võttes aluseks
teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali-, seadmete ja üldkulud.
Paragrahvis 2 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 1. aprill 2021.a.
16
4. Eelnõu terminoloogia
Seaduseelnõu ei sisalda uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigus ei reguleeri liikmesriikides riigiasutuste osutatavate tasuliste teenuste
osutamise korraldamist. Tasuliste teenuste osutamine on iga ELi liikmesriigi enda korraldada.
6. Seaduse mõju
Seaduse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,
regionaalarengule ega olulist mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele. Seaduse eesmärk on
täpsustada tänast õigusruumi, mille alusel oleks KAURil võimalik osutada tasu eest eespool
nimetatud teenuseid turu nõudluse põhjal. Muudatusega kaasneb positiivne mõju ettevõtjate
ja/või kodanike halduskoormusele. Teenusest huvitatud ettevõtjatega saab sõlmida teenuse
osutamise lepingud ning ettevõtja vabaneb sagedastest päringutest.
KAUR on uurinud tasuliste teenuste osutamist meteoroloogia valdkonnas naaberriikides
(Soomes ja Lätis). Ka nendes riikides osutatakse riiklike teenuste kõrval spetsiifilisemaid töid
tasu eest. Analüüsiti just neid naaberriike, kuna Lätis ja Soomes on pikaajaline kogemus
tasuliste teenuste osutamisel.
Mõju valdkond – majanduslik mõju
Sihtrühm – Andmete komplekteerimise- ja andmete analüüsi ning prognoosteenust vajavad
füüsilised ja juriidilised isikud
Järgnevalt kirjeldatakse mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele. Muudatus
avaldab riigi majandusele väikest mõju, kuna Eestis vajab andmete komplekteerimise- ja
analüüsi teenust ca 200 ettevõtjat järgmistest sektoritest: jäätmekäitlus, projekteerimis- ja
inseneribürood, meediaettevõtjad, kindlustus, energeetika, ehitus. Kuigi kogutud andmed on
tasuta ja kättesaadavad kõigile, on ettevõtjad esitanud KAURile teabenõudeid ja selgitustaotlusi
sooviga andmeid saada komplekteeritult sobivas vormis ja väikese ajakuluga.
Insenertehniliste arvutuste koostamise huvi on väikesel sihtgrupil (projekteerimisega
tegelevatel ettevõtjatel). KAURi poole pöördub aastas ca 25 ettevõtjat. Näiteks ehitusettevõtjad
tellivad arendatava projekti raames piirkonna ilmastiku andmeid - temperatuuride maksimum,
kuumalained, külmalained, tuulte maksimumid, tormid, lume ekstreemumid, sademete
maksimumid ja nähtuste korduvust ajaperioodil. Hüdroloogiliste seireandmete alusel
koostatakse insenertehnilisi arvutusi näiteks projektibüroodele. KAURile teadaolevalt ei ole
turul praegu teisi teenusepakkujaid, kes pakuksid ilmaandmete komplekteerimisteenust ja
analüüsiteenust.
Eriotstarbeliste ilmaprognooside tarbijate sihtgrupp on samuti väike. Enim kasutavad
eriotstarbeliste prognooside tasulist teenust meedia, energeetika ja ehitusega tegelevad
ettevõtted ja sadamad, kes soovivad regulaarset ilmaprognoosi. Eestis ei ole teadaolevalt teisi
teenuse pakkujaid. Kuna tasuliste teenuste prognoositavad aastamahud on väikesed, siis mõju
ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele terviklikult on väga väike ning põhimõtteliselt
reaalselt majandust ei mõjuta.
17
Väljaspool Eesti turgu on nimetatud teenuseid võimelised osutama KAURile analoogsed teiste
riikide asutused. Igal riigil on oma strateegilised eesmärgid, mille saavutamine on esmatähtis,
ning valdkonnad, mida teenindatakse esmajärjekorras. Seega väljastpoolt riiki laekunud
päringute kvaliteetse teenindamise tagamine on teiste riikide asutuste jaoks tõenäoliselt
teisejärguline. Teisalt, kui Eestis asuvad teenuse vajajad tellivad teenuse väljastpoolt, siis ei
pruugi saadud teenuse kvaliteet olla väga kõrge, kuna igal riigil on oma geograafilised,
ortograafilised ja klimaatilised iseärasused, mis võivad oluliselt mõjutada teenuse kvaliteeti.
Mõju ulatus
Muudatuse mõju ulatust võib hinnata väikeseks, kuna muudatuse tulemusel ettevõtete
käitumises erilisi muudatusi ei toimu.
Mõju avaldumise sagedus
Muudatuse avaldumise sagedust võib hinnata keskmiseks, kuna ettevõtjad puutuvad
muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt (mõned korrad aastas), kuid ettevõtjate arv, keda
see puudutab, on väga väike. Nimetatud tasuliste teenuste järele on nõudlus ca 225 ettevõtjal
aastas. Klientide arv püsib stabiilsena, sest reeglina soovitakse regulaarset ehk pikaajalist
teenust.
Mõjutatud sihtrühma suurus
Mõjutatud sihtrühm on väike, kuna ettevõtjad, kes sooviksid eespool kirjeldatud teenuseid
KAURilt tellida, ei ole Eestis palju. 2019. aastal on KAURile nimetatud teenuste tellimiseks
esitatud 732 tellimust 182 ettevõtjalt ja asutuselt. Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal 133
784 aktiivset ettevõtjat, mis iseloomustab ettevõtjate rohkust Eestis ja samas tasuliste
teenustega kokku puudutavate ettevõtjate väga väikest osakaalu (alla 1%).
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei kaasne, kuna negatiivse iseloomuga mõjud
puuduvad.
Mõju valdkond – mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm 1 – mõju KAURi eelarvele ja töökoormusele
Keskkonnaagentuuri 2019. aasta riigieelarve oli 7 472 019 eurot. Omatulu laekus kokku
693 792 eurot, millest 508 525 (73%) on teenitud lennumeteoroloogia tasulise teenusega.
Käesolevas eelnõus käsitletud teenuste omatulu maht on kokku ca 156 000, mille osakaal
riigieelarve mahust ca 2%. Mõju eelarvele ei ole suur, kuid tasuliste teenuste õigusliku aluse
korrastamise järel on võimalik tegeleda teenuse laialdasema pakkumisega ning tõsta omatulu
mahtu. Täna toimib tasuliste teenuste osutamine põhiliselt ajalooliste klientide baasil.
Käesolevas eelnõus käsitletud kolme tasulise teenuse osutamisega on seotud 32 töötajat, kellest
13 töötajat on sisulised teenuse osutajad ja 19 töötajat on seotud kaudselt ehk tugitegevuste
kaudu. Enamus töötajad tegelevad tasuliste teenustega mingi osa oma tööajast. Avalike teenuste
osutamiseks kasutavat pädevust kasutatakse ka tasuliste teenuste osutamiseks, kuna sel viisil
kasutatakse ressursse efektiivsemalt. Tasuliste teenuste osutamine annab võimaluse
paindlikumalt jagada töökoormusi ja tasustada omatulu arvelt. Probleeme töökoormusele tooks
kaasa tasuliste teenuste osutamise lõpetamine ja edasine sama sisuga päringute teenindamine.
Töökoormus tõuseb märgatavalt, kui omatulu asemel ei leita vahendeid riigieelarve
suurendamiseks sama sisuliste päringute teenindamiseks. Sellisel juhul tuleb loobuda mitmest
ametikohast (koondada) ja päringute teenindamine tuleb tagada täna juba 100% tööga
koormatud töötajatega. Tänaste tasuliste päringute vastamise tähtajad pikenevad kordades.
Keeruline on prognoosida komplekteerimise, analüüsimise ja prognoosi teenuste mahtu, kui
18
seda pakutakse tasuta sama kvaliteediga. Võib tekkida olukord, kus teenuse soovijaid on
rohkem ja teenuste maht on suurem, kui KAUR suudab teenindada. Täna osutab KAUR
vajalikke avalikke teenuseid põhimääruses määratud ulatuses, mis ei sisalda iga kodaniku
vajadust mingile spetsiifilisele ilmaprognoosile või ilma andmete analüüsile.
Sihtrühm 2 – Avaliku sektori asutused, kes andmete analüüsi ja andmete komplekteerimise
teenust vajavad
Mõju ulatus
Muudatuse mõju ulatust võib hinnata väikeseks, kuna muudatuse tulemusel riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuste töökorraldust see otseselt ei mõjuta. Mõjutab üksikuid asutusi, kes
vajavad spetsiifilisemaid ilmaprognoose. Tänaseks on pikaajaliselt koostöö kestnud Eesti
Rahvusringhäälinguga ja Maanteeametiga.
Mõju avaldumise sagedus
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna üksikud riigiasutused vajavad KAURi tasulisi
teenuseid regulaarselt.
Mõjutatud sihtrühma suurus
Mõjutatud sihtrühm on väike, kuna muudatusega kaasneb mõju on seotud mõne riigiasutusega.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.
Mõju valdkond – mõju elu- ja looduskeskkonnale
Seaduse muudatusega kaasneb kaudne positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Nimetatud
teenused toetavad teenuste tellijate tegevuste paremat planeerimist, mis omakorda aitab
maandada ilmastikust tulenevaid riske.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad
kulud ja tulu
Muudatuse rakendamisega ei kaasne riigi ja kohaliku omavalitsusele lisakulusid, sest teenuste
osutamine ei ole seotud kohaliku omavalituse ega riigi ülesannetega ega mõjuta nende tegevusi
(töökorraldust). Käesolev eelnõu mõjutab ainult Keskkonnaagentuuri kulusid ja tulusid.
Keskkonnaagentuuri 2019. aasta riigieelarve oli 7 472 019 eurot. Omatulu laekus kokku 693
792 eurot, millest 508 525 (73%) laekus lennumeteoroloogia tasulise teenuse osutamisest.
Käesoleva eelnõus käsitletud teenuste omatulu maht kokku ca 185 267, mille osakaal on
KAUR-i riigieelarve mahust ca 2,5%.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks kehtestatakse määrusega tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja tasu
määrad, võttes aluseks teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali-, seadmete ja üldkulud.
Ministri määrusega kinnitatakse igale teenusele tunnitasu määr, mis on tellimuste lõpliku hinna
arvutamise aluseks (kavand lisatud seletuskirjale).
19
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2021. aasta 1. aprillil. Kuna eelnõu rakendamiseks on vaja koostada ja
kooskõlastada ka rakendusakt, siis on otstarbekas siduda jõustumise aeg konkreetsema
kuupäevaga.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile.
Algatab Vabariigi Valitsus …………2020. a
20
RAKENDUSAKTI KAVAND
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ....... ......................... 2020 ......
Keskkonnaagentuuri põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad
Määrus kehtestatakse keskkonnaseire seaduse § 41 lõike 3 alusel.
Keskkonnaagentuuri põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad on
järgmised:
Meteoroloogiliste ja Teenuse hind
hüdroloogiliste andmete
komplekteerimine
Põhilised teenustooted Tunnihinne (sh sisaldab
majandamiskulu ja
üldkulu proportsioone)
Meteoroloogiliste ja Vastavalt tellimuse 18 eurot/tund
hüdroloogiliste tunni mahule hinnatakse
andmete komplekteerimine töötundide arv ja
Meteoroloogiliste ja korrutatakse 18 eurot/tund
hüdroloogiliste ööpäeva tunnihindega. Tellimuse
andmete komplekteerimine maht oleneb elementide
Meteoroloogiliste ja arvust ja perioodi 18 eurot/tund
hüdroloogiliste kuu andmete pikkusest
komplekteerimine
Meteoroloogiliste ja 18 eurot/tund
hüdroloogiliste aasta
andmete komplekteerimine
Äikeseandmete (detektor) 18 eurot/tund
komplekteerimine
Eriotstarbeliste väljundite 28 eurot/tund
koostamine (SAT pildid ja
radarandmed)
Meteoroloogiliste ja Teenuse hind
hüdroloogiliste andmete
analüüsimine
Põhilised teenustooted
Tuuleroosi tegemine Vastavalt tellimuse 25 eurot/tund
mahule hinnatakse
Statistilised arvutused 18 eurot/tund
21
Meteoroloogiliste ja töötundide arv ja 25 eurot/tund
hüdroloogiliste andmete korrutatakse
analüüs tunnihindega.
Hüdroloogilised 25 eurot/tund
insenerarvutused
Eriotstarbeline Teenuse hind
prognoosteenus
Põhilised teenustooted
Eriotstarbelised Vastavalt tellimuse 25 eurot/tund
ilmaprognoosid mahule hinnatakse
Eriotstarbeliste töötundide arv ja 33 eurot/tund
prognoosmudelite korrutatakse
koostamine tunnihindega.
Tasuline sünoptikute 1,1 eurot/minut
infotelefon
Rene Kokk
Minister Meelis Münt
Kantsler
22
Keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse seletuskirja
Lisa
Tabel 1. KAURI teenuste loetelu2
Alamteenuste jagunemine (259 tk)
KAURI teenus (43 tk) ja viide tasulistele teenustele
Kliima valdkonna analüüside ja prognooside tegemine, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine 4 alamteenust
Aruannetesse ja väljaannetesse kliima valdkonna sisendi andmine 14 alamteenust
Välisõhu saastamise ja kvaliteedi (sh kütuse) andmete avaldamine 5 alamteenust
Välisõhu valdkonna analüüside tegemine, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine 6 alamteenust
Rahvusvaheliste ja siseriiklike välisõhu aruannete avaldamine 12 alamteenust
Kompleksseire andmete avaldamine 1 alamteenust
Kiirgusandmete avaldamine 1 alamteenust
EL Ökomärgise kasutusõiguse taotlemine toodetele ja teenustele 1 alamteenust
Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi tunnistuse taotlemine 1 alamteenust
Jäätmekäitluse andmete avaldamine 8 alamteenust
Jäätmevaldkonna analüüside tegemine, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine 3 alamteenust
Rahvusvaheliste ja siseriiklike jäätmearuannete avaldamine 15 alamteenust
PROTO registreeringu taotlemine 2 alamteenust
Keskkonnaprojektide juhtimine (ringmajandus) 1 alamteenust
Rahvusvaheliste ja siseriiklike merearuannete avaldamine 6 alamteenust
Mere andmete avaldamine 2 alamteenust
Mere valdkonna analüüside ja prognooside tegemine, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine 4 alamteenust
Vee valdkonna analüüside tegemine, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine 8 alamteenust
Veeandmete (pinnavesi, põhjavesi, heitvesi) avaldamine 3 alamteenust
Rahvusvaheliste ja siseriiklike veearuannete avaldamine 22 alamteenust
Hüdroloogilisete andmete (siseveekogud, meri, soo) avaldamine 4 alamteenust
2 Teenust kirjeldustega võimalik tutvuda Keskkonnakaitse ja –kasutuse programmdokumendis (https://www.envir.ee/sites/default/files/ESO/keskkonnakaitse_ja_-kasutuse_programm_2020_2023.pdf).
23
3 alamteenust, millest üks on tasuline "Meteoroloogiliste ja
Hüdroloogiliste analüüside tegemine ja prognooside andmine hüdroloogiliste andmete analüüsi teenus". Teenuse üks teenustoode on
insenertehnilised arvutused.
Keskkonnaprojektide juhtimine (vesi) 2 alamteenust
Eluslooduse andmete sh looduskaitseliste piirangute teabe avaldamine 10 alamteenust
Elurikkuse ja looduskaitseliste analüüside tegemine 9 alamteenust
Rahvusvaheliste ja siseriiklike eluslooduse aruannete avaldamine 14 alamteenust
Elustiku rakendusuuringute läbiviimine 4 alamteenust
Metsa andmete avaldamine 5 alamteenust
Metsa valdkonna analüüside ja prognooside tegemine, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine 9 alamteenust
Rahvusvaheliste ja siseriiklike metsa aruannete avaldamine 13 alamteenust
Metsakorraldajate kutsetunnistuse ja metsakorraldustööde tegevuslubade taotlemine 3 alamteenust
Invasiivsete liikide seireandmete edastamine 1 alamteenust
Pinnase sh mulla ja seismoloogia andmete avaldamine 2 alamteenust
Ilmavaatlusandmete avaldamine 10 alamteenust, millest üks on tasuline "Meteoroloogiliste ja
hüdroloogiliste andmete komplekteerimise teenus".
Ilmavaatlusandmete analüüside tegemine ja eksperthinnangute andmine 6 alamteenust, millest üks on tasuline "Meteoroloogiliste ja
hüdroloogiliste andmete analüüsi teenus".
Üldprognooside hüdrometeoroloogiateenus
4 alamteenust, millest üks on tasuline "Eriotstarbeline prognoosteenus".
Mudelprognooside andmine
6 alamteenust, millest üks on tasuline "Eriotstarbeline prognoosteenus".
Teenuse üks teenustoode on eriotstabeliste prognoosmudelite koostamine.
Kaugseire (satellidi ja radari andmete põhjal) andmestiku avaldamine 2 alamteenust
Kaugseire (satellidi ja radari andmete põhjal) andmestiku kohta eksperthinnangute andmine 2 alamteenust
Lennumeteoroloogiateenus
10 alamteenust on kõik tasulised. Lennumeteoroloogia on kõik tasuline.
Keskkonnateabe avaldamine 10 alamteenust
Valdkonnaüleste sh koondatud keskkonnaandmete avaldamine 6 alamteenust
Valdkonnaülese keskkonnaanalüüsi tegemine 5 alamteenust
24
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/20-1089 - Keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 01.10.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/995d6c71-e43a-461a-b1c0-6766e518a822
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/995d6c71-e43a-461a-b1c0-6766e518a822?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main