dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tuuleparkide planeerimisest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. september 2020
Viit
1.15-5/2020/4999-3
Registreeritud
10. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Timo Tatar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond)

Failid

  • 📎Tuuleparkide planeerimisest.asice330 KB

Sisu (failidest)

Hr Heiki Kalberg Eesti Planeerijate Ühing Hr Hendrik Puhkim Teie 06.08.2020 Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing Meie 09.09.2020 nr 1-17/20/3492-2 Tuuleparkide planeerimisest Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Taastuvenergia Koda ning Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon esitasid Riigikogu majanduskomisjonile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile pöördumise, mis käsitleb tuuleparkide planeerimist kehtivas õigusruumis. Pöördumises on kirjeldatud tuuleparkide planeerimisel praktikas esinevaid probleeme, mis tulenevad praeguse planeerimissüsteemi ülesehitusest ja nõuetest, ning on esitatud ettepanekud planeerimisseaduse korrigeerimiseks, et tagada eriplaneeringute regulatsiooni toimimine. Pöördumise koostajad avaldavad muret viimasel ajal levima hakanud praktika osas, kus strateegiliste planeeringute (üldplaneeringute) tasemel soovivad ametiasutused jt osapooled projekti tasemel keskkonnamõjude hindamist. Keskkonnamõjusid ei saa keskkonnamõju strateegilises hindamises hinnata täpsemalt, kui strateegilises planeeringus käsitletavad sisulised lahendused. Arvestada tuleb üldplaneeringule järgneda võivate planeeringutega ning keskkonnamõju hindamisega. Selgitame, et eelnevalt kirjeldatud lähenemist võib esmajoones seostada Natura mõju hindamisega, mis on hindamisinstrumendina arenenud lähtudes nii Euroopa Kohtu praktikast kui ka Eesti kohtupraktikast. Keskkonnamõju strateegilise hindamise erisusi Natura 2000 võrgustiku alal – nii laiemat tausta kui hindamise täpsusastet, samuti Keskkonnaministeeriumi lähiaja tegevusi lahenduste leidmiseks – on kirjeldatud Keskkonnaministeeriumi 3.08.2020 vastuskirjas Eesti Planeerijate Ühingu ning Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu pöördumisele. Viidatud kiri on lisatud ka antud kirjale. Pöördumises on taastuvenergeetika eesmärkide kontekstis märgitud, et endiselt on lahendamata eri ministeeriumide vahelised vastuolud tuuleenergia arendamisel. Peamised konfliktid planeeringute kontekstis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Kaitseministeeriumi huvide vahel. Ollakse seisukohal, et riigi tasandil olevad probleemid ja vastuolud tuleb lahendada riigi tasandil, mitte suunata need lahendamiseks kohaliku omavalitsuse tasandile. Selgitame, et tulenevalt ministeeriumide tegevus- ja vastutusvaldkondadest võivad tuuleparkide planeerimisel esineda erinevad huvid. Keskkonnaministeeriumi üheks tegevusvaldkonnaks on looduskaitse, sh Natura 2000 võrgustikust ja erinevatest rahvusvahelistest lepetest (nt bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist) tulenevate kohustuste täitmine. Euroopa Liidu (EL) loodus- ja linnudirektiivist tuleneva EL looduskaitsealade võrgustiku Natura 2000 eesmärk on säilitada või vajadusel taastada EL-is ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Laiemalt on eesmärgiks loodusliku mitmekesisuse säilimine pikas perspektiivis ehk teisisõnu see, et kõik Eestile omased liigid ja nende elupaigad Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 säiliks ka tulevastele põlvedele. Samas nõustume, et valdkondlike eesmärkide saavutamiseks ja praktikas esinevate probleemide lahendamiseks on ministeeriumide vahel vaja avatud arutelu ning konstruktiivset koostööd. Samuti tuleb aruteludesse kaasata asjaomased ühingud ja organisatsioonid, saamaks väärtuslikku praktilist sisendit. Siinkohal saaks heaks eeskujuks olla käimasolev Eesti mereala planeeringu koostamine ehk kaasus, millele on ka pöördumises viidatud kui ministeeriumide vahelise koostöö positiivsele näitele. Hea meel on tõdeda, et valdkonnas esinevate kitsaskohtade lahendamiseks ning tuuleenergeetika edendamiseks on arutelud algatatud. Näiteks Rahandusministeeriumi juhtimisel on korraldatud tuuleparkide kavandamise ümarlaua kohtumised. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on moodustamas meretuuleenergia potentsiaali parimaks kasutuselevõtuks ning vajalike tegevuste koordineerimiseks riigisisest töörühma. Keskkonnaministeerium tänab pöördumise koostanud ühinguid tähelepanu juhtimise eest kitsaskohtadele tuuleparkide planeerimisel. Kinnitame jätkuvat soovi panustada valdkonna arendamisse ning olla kaasatud pöördumises välja pakutud planeerimisseaduse võimalike muudatusettepanekute väljatöötamises. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Heinma asekantsler Lisa: Keskkonnaministeeriumi 3.08.2020 kiri nr 7-15/20/3005-2 Sama: hr Mihkel Annus, Eesti Taastuvenergia Koda; pr Terje Talv, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Teadmiseks: Riigikogu majanduskomisjon; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kris Heinsoo, 626 2878, [email protected] Rainer Persidski, 626 2973, [email protected] Heiki Kalberg Eesti Planeerijate Ühing Teie 03.07.2020 Hendrik Puhkim Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing Meie 03.08.2020 nr 7-15/20/3005-2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise erisused Natura 2000 võrgustiku alal Austatud härra Kalberg ja härra Puhkim Pöördusite Keskkonnaministeeriumi (KeM) ja Rahandusministeeriumi (RaM) poole keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) teemal Natura 2000 võrgustiku alal. Täname kirja eest ja teema problemaatikale tähelepanu juhtimast. Kuna kiri on saadetud ka RaM-i, vastame KeM-i pädevusse jäävates küsimustes. Kirja koostamisse oli kaasatud ka Keskkonnaamet. Seoses viimase aja kohtulahenditega1 näete nii metoodilisi kui ka õiguslikke probleeme Natura hindamises üldplaneeringute KSH-de koostamisel. Peate vajalikuks metoodilise selguse loomist. Leiate kirjas, et selgelt on vaja määratleda, milline on Natura alade hindamise täpsusaste, raamistik ja ulatus, mis võimaldab planeeringu kehtestajal veenduda, kas kavandatud tegevus või projekt eeldatavalt mõjutab või ei mõjuta ebasoodsalt ala terviklikkust ja kaitse-eesmärki. Samuti leiate, et täpsustamist vajab, mida tähendab Natura ala nn mõjuala. Selgitame esmalt Natura hindamise üldiseid põhimõtteid. Direktiivi 92/43/EMÜ2 (edaspidi loodusdirektiiv) artikli 6 lõigetes 2−4 ette nähtud kaitsemeetmed (sh mõju hindamise läbiviimise kohustus) Natura võrgustikku kuuluva erikaitseala kaitseks kohalduvad ala suhtes niipea, kui ala on vastavalt direktiivi artikli 4 lõike 2 kolmandale lõigule kantud ühenduse tähtsusega alade loetellu, mille komisjon on kinnitanud. Euroopa Kohtus väljakujunenud praktika kohaselt (esimene lahend mõju hindamise lävendi küsimuses, C-127/02: Waddenzee) tuleb Natura hindamine korraldada, kui kavandatava tegevuse oluline mõju Natura alale pole objektiivsete asjaolude põhjal välistatud. Ka Riigikohus on kohtuasja nr 3-18-529 otsuse (Rail Balticu raudteetrassi maakonnaplaneeringud) punktis 18 märkinud, et Natura hindamine tuleb teha alati, kui eelhinnangu põhjal ei ole võimalik välistada kavandatava tegevuse olulist mõju Natura alale. Samas punktis on Riigikohus viidanud Euroopa Kohtu praktikale ja Euroopa Komisjoni selgitustele, millal lugeda tegevusega avalduvat mõju Natura alale oluliseks ning millisel juhul võib jätta mõju hindamata. 1 Nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-16-1472 ja 3-18-529 2 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Riigikohus on lahendi nr 3-17-740 punktis 14 öelnud, et esmalt tuleb välja selgitada, kas kavandatav tegevus võib Natura alale olulist mõju avaldada (Natura eelhindamise läbiviimine). Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, tuleb asjakohase hindamise (Natura hindamine, mis tehakse mõju hindamise menetluses) käigus välja selgitada mõju ulatus. Loodusdirektiivi järgi ei ole välistatud igasugune negatiivne mõju Natura alale, vaid negatiivne mõju ala terviklikkusele. Ala terviklikkusele avalduva mõju kindlaks tegemisel on keskne tähendus ala kaitse eesmärkidel. Kui eelhindamise järeldused kinnitavad olulise mõju võimalikkust, tuleb läbi viia asjakohane hindamine, mille käigus tehakse valdkonna parimatest teadussaavutustest lähtudes kindlaks kõik kava või projekti aspektid, mis võivad eraldi või koostoimes muude kavade või projektidega avaldada mõju asjaomase ala kaitse eesmärkidele (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-441/17: Białowieża mets, p 113). Kokkuvõtlikult võib öelda, et Natura 2000 võrgustiku alal on mõju hindamise lävend madalam kui tavapärase mõju hindamise puhul, ning alati, kui ei ole objektiivsetel põhjustel välistatud tegevuse ebasoodne mõju Natura võrgustiku alale, tuleb läbi viia eelhindamine ning selle järeldustest tulenevalt vajadusel Natura hindamine. Alati ei ole tegevus välistatud, kuid sellega ei tohi kahjustada Natura võrgustiku ala terviklikkust ja kaitse eesmärke. Lisaks tuleb tegevuse mõju hinnata koosmõjus teiste kavandatud tegevustega. Natura mõju hindamine on arenenud lähtudes nii Euroopa Kohtu praktikast kui ka Eesti kohtupraktikast. Kohtulahenditest lähtuvalt on täiendatud vastavalt nii Euroopa Komisjoni kui ka Eesti juhendmaterjale. Euroopa Komisjon on uuendanud juhendit „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“. Uuendamisel on juhend „Natura 2000 alasid mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6.3 ja 6.4 sätete metoodiline juhend“. Keskkonnaameti tellimusel on 2019. a uuendatud juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar, R., Eschbaum, K. ja Aunapuu, A.). Koostamisel on nimetatud juhendile lisatav loodusdirektiivi artikli 6 lõike 4 osa ehk mõju hindamine Natura erandi korral. Nimetatud juhendi koostas algselt 2013. a Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Juhendi eesmärk on välja tuua Natura hindamise erisused erinevate otsustustasandite korral ning pakkuda praktilisi suuniseid Natura hindamise läbiviimiseks, tuginedes Natura hindamise Eesti ja välisriikide praktikale ning juhenditele. 2019. a uuendatud juhend ja Natura hindamise põhimõtted tuleb aluseks võtta üldplaneeringute ja KSH-de koostamisel. Samas ei anna juhend lõplikku lahendust Natura hindamiseks (sh hindamise täpsusastme või mõjuala määratlemiseks), vaid see oleneb konkreetsest planeeringust (planeeringu täpsusastmest, alast, asukohast, kaitseväärtustest, planeeritavast maakasutusest, tegevusest jne). Seetõttu ei saa selles valdkonnas täpselt kõiki asjaolusid metoodiliselt ära määratleda. Üldpõhimõte on, et Natura hindamisega tuleb selgitada ebasoodsa mõju võimalik kaasnemine Natura alale ja kaitse eesmärkidele ning kas tegevust võib lubada Natura alale avalduva mõju seisukohast. Tulenevalt Natura hindamise viimase aja arengutest ja kohtuotsustest3, tuleb senist strateegiliste planeerimisdokumentide (SPD) Natura hindamise praktikat parandada. Kui varem oli aktsepteeritav praktika, et SPD-de Natura hindamisel viidi tihtipeale läbi vaid eelhindamine ja nimetati objektid või tegevused, mille konkreetsemal kavandamisel tuleb viia läbi täiendav Natura hindamine, siis see võis viia selleni, et SPD-ga antakse nõusolek teatud tegevusteks, mille mõju Natura alale ja selle terviklikkusele ei ole teada. Sellise SPD kehtestamine on seetõttu vastuolus loodusdirektiivi ja KeHJS § 45 lg-ga 2. Korrektne oleks, kui SPD-s ja selle mõju hindamisel (vajadusel Natura asjakohase hindamise etapis) töötatakse välja planeeringulahendus, millest on võimalik järeldada, et soovitud maakasutus või ehitise rajamine on alal põhimõtteliselt võimalik. Vajadusel tuleb SPD-s ette näha meetmed ja tingimused, mille järgimisel välistatakse ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub. Ka üldplaneeringute 3 Lisaks eespool nimetatutele ka nt Tartu Ringkonnakohtu otsus kohtuasjas nr 3-17-2085, Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjus nr 3-3-1-88-15. koostamisel võib olla vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine ja alati ei saa piirduda vaid Natura eelhindamisega. Kui Natura hindamise tulemusel ei ole ebasoodne mõju välistatud, võib SPD kehtestada vaid Natura erandi rakendamisel. SPD-de koostamisel tuleb kindlasti ette mõelda, sh anda tingimused järgmisteks etappideks. Viitate kirjas, et strateegiliste dokumentide koostamisel ei ole mõjude hindamiseks (sh Natura hindamisel) piisavalt andmeid (nt looduskaitseline info andmebaasides). Sellistel juhtudel võib olla vajalik mõju hindamisel ka täiendavate andmete kogumine välitööde ja uuringute raames, et kindlaks teha võimalik mõju Natura alale. Kirjas leiate, et samuti vajab detailsemat analüüsi, kas Natura hindamist on võimalik edaspidi eraldada mõju hindamise protsessist. Vastuseks märgime, et KeM on tellinud analüüsi Natura hindamise eraldi menetluse vajaduse väljaselgitamiseks juhtudeks, kui KMH/KSH algatamise põhjus oleks üksnes võimaliku ebasoodsa mõju selgitamine Natura alale. Analüüsi valmimise tähtaeg on oktoober 2020 ning selle järelduste põhjal saab vajadusel kavandada muudatusi kehtivas õiguskorras. Lähteülesande järgi peab analüüs käsitlema ka teiste Euroopa Liidu riikide praktikaid. Nõustume, et juhendmaterjalide koostamise kõrval on oluline korraldada ka koolitusi, kaasates seejuures mõju hindamise ja planeerimise eksperte. Täname ühinguid senise koostöö eest valdkonnas ning valmisoleku eest panustada koolituste korraldamisse. Kuivõrd Natura hindamise teema on problemaatiline ning vajab teatavate sisuliste (sh metoodiliste) lahenduste leidmist, siis teeme koos Keskkonnaametiga ettepaneku ühingutega ja RaM-iga ühiselt arutada teemat ning teha seda muuhulgas reaalsete planeeringute ja mõju hindamiste näidete kaudu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Teadmiseks: Rahandusministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Keskkonnaamet Ülle Luiks, 626 0742 [email protected] Kadri Möller, 626 2876 [email protected] Džein Aunre, 626 0738 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel