Hr Heiki Kalberg
Eesti Planeerijate Ühing
Hr Hendrik Puhkim Teie 06.08.2020
Eesti Keskkonnamõju Hindajate
Ühing Meie 09.09.2020 nr 1-17/20/3492-2
Tuuleparkide planeerimisest
Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Taastuvenergia Koda ning
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon esitasid Riigikogu majanduskomisjonile,
Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning
Keskkonnaministeeriumile pöördumise, mis käsitleb tuuleparkide planeerimist kehtivas
õigusruumis. Pöördumises on kirjeldatud tuuleparkide planeerimisel praktikas esinevaid
probleeme, mis tulenevad praeguse planeerimissüsteemi ülesehitusest ja nõuetest, ning on esitatud
ettepanekud planeerimisseaduse korrigeerimiseks, et tagada eriplaneeringute regulatsiooni
toimimine.
Pöördumise koostajad avaldavad muret viimasel ajal levima hakanud praktika osas, kus
strateegiliste planeeringute (üldplaneeringute) tasemel soovivad ametiasutused jt osapooled
projekti tasemel keskkonnamõjude hindamist. Keskkonnamõjusid ei saa keskkonnamõju
strateegilises hindamises hinnata täpsemalt, kui strateegilises planeeringus käsitletavad sisulised
lahendused. Arvestada tuleb üldplaneeringule järgneda võivate planeeringutega ning
keskkonnamõju hindamisega. Selgitame, et eelnevalt kirjeldatud lähenemist võib esmajoones
seostada Natura mõju hindamisega, mis on hindamisinstrumendina arenenud lähtudes nii Euroopa
Kohtu praktikast kui ka Eesti kohtupraktikast. Keskkonnamõju strateegilise hindamise erisusi
Natura 2000 võrgustiku alal – nii laiemat tausta kui hindamise täpsusastet, samuti
Keskkonnaministeeriumi lähiaja tegevusi lahenduste leidmiseks – on kirjeldatud
Keskkonnaministeeriumi 3.08.2020 vastuskirjas Eesti Planeerijate Ühingu ning Eesti
Keskkonnamõju Hindajate Ühingu pöördumisele. Viidatud kiri on lisatud ka antud kirjale.
Pöördumises on taastuvenergeetika eesmärkide kontekstis märgitud, et endiselt on lahendamata
eri ministeeriumide vahelised vastuolud tuuleenergia arendamisel. Peamised konfliktid
planeeringute kontekstis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Keskkonnaministeeriumi ja Kaitseministeeriumi huvide vahel. Ollakse seisukohal, et riigi tasandil
olevad probleemid ja vastuolud tuleb lahendada riigi tasandil, mitte suunata need lahendamiseks
kohaliku omavalitsuse tasandile. Selgitame, et tulenevalt ministeeriumide tegevus- ja
vastutusvaldkondadest võivad tuuleparkide planeerimisel esineda erinevad huvid.
Keskkonnaministeeriumi üheks tegevusvaldkonnaks on looduskaitse, sh Natura 2000 võrgustikust
ja erinevatest rahvusvahelistest lepetest (nt bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist)
tulenevate kohustuste täitmine. Euroopa Liidu (EL) loodus- ja linnudirektiivist tuleneva EL
looduskaitsealade võrgustiku Natura 2000 eesmärk on säilitada või vajadusel taastada EL-is
ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Laiemalt on eesmärgiks loodusliku mitmekesisuse
säilimine pikas perspektiivis ehk teisisõnu see, et kõik Eestile omased liigid ja nende elupaigad
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
säiliks ka tulevastele põlvedele. Samas nõustume, et valdkondlike eesmärkide saavutamiseks ja
praktikas esinevate probleemide lahendamiseks on ministeeriumide vahel vaja avatud arutelu ning
konstruktiivset koostööd. Samuti tuleb aruteludesse kaasata asjaomased ühingud ja
organisatsioonid, saamaks väärtuslikku praktilist sisendit. Siinkohal saaks heaks eeskujuks olla
käimasolev Eesti mereala planeeringu koostamine ehk kaasus, millele on ka pöördumises viidatud
kui ministeeriumide vahelise koostöö positiivsele näitele.
Hea meel on tõdeda, et valdkonnas esinevate kitsaskohtade lahendamiseks ning tuuleenergeetika
edendamiseks on arutelud algatatud. Näiteks Rahandusministeeriumi juhtimisel on korraldatud
tuuleparkide kavandamise ümarlaua kohtumised. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
on moodustamas meretuuleenergia potentsiaali parimaks kasutuselevõtuks ning vajalike tegevuste
koordineerimiseks riigisisest töörühma.
Keskkonnaministeerium tänab pöördumise koostanud ühinguid tähelepanu juhtimise eest
kitsaskohtadele tuuleparkide planeerimisel. Kinnitame jätkuvat soovi panustada valdkonna
arendamisse ning olla kaasatud pöördumises välja pakutud planeerimisseaduse võimalike
muudatusettepanekute väljatöötamises.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Heinma
asekantsler
Lisa: Keskkonnaministeeriumi 3.08.2020 kiri nr 7-15/20/3005-2
Sama: hr Mihkel Annus, Eesti Taastuvenergia Koda; pr Terje Talv, Eesti Tuuleenergia
Assotsiatsioon
Teadmiseks: Riigikogu majanduskomisjon; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kris Heinsoo, 626 2878,
[email protected]
Rainer Persidski, 626 2973,
[email protected]
Heiki Kalberg
Eesti Planeerijate Ühing
Teie 03.07.2020
Hendrik Puhkim
Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing Meie 03.08.2020 nr 7-15/20/3005-2
Keskkonnamõju strateegilise hindamise erisused
Natura 2000 võrgustiku alal
Austatud härra Kalberg ja härra Puhkim
Pöördusite Keskkonnaministeeriumi (KeM) ja Rahandusministeeriumi (RaM) poole
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) teemal Natura 2000 võrgustiku alal. Täname kirja
eest ja teema problemaatikale tähelepanu juhtimast. Kuna kiri on saadetud ka RaM-i, vastame
KeM-i pädevusse jäävates küsimustes. Kirja koostamisse oli kaasatud ka Keskkonnaamet.
Seoses viimase aja kohtulahenditega1 näete nii metoodilisi kui ka õiguslikke probleeme Natura
hindamises üldplaneeringute KSH-de koostamisel. Peate vajalikuks metoodilise selguse loomist.
Leiate kirjas, et selgelt on vaja määratleda, milline on Natura alade hindamise täpsusaste, raamistik
ja ulatus, mis võimaldab planeeringu kehtestajal veenduda, kas kavandatud tegevus või projekt
eeldatavalt mõjutab või ei mõjuta ebasoodsalt ala terviklikkust ja kaitse-eesmärki. Samuti leiate,
et täpsustamist vajab, mida tähendab Natura ala nn mõjuala.
Selgitame esmalt Natura hindamise üldiseid põhimõtteid. Direktiivi 92/43/EMÜ2 (edaspidi
loodusdirektiiv) artikli 6 lõigetes 2−4 ette nähtud kaitsemeetmed (sh mõju hindamise läbiviimise
kohustus) Natura võrgustikku kuuluva erikaitseala kaitseks kohalduvad ala suhtes niipea, kui ala
on vastavalt direktiivi artikli 4 lõike 2 kolmandale lõigule kantud ühenduse tähtsusega alade
loetellu, mille komisjon on kinnitanud. Euroopa Kohtus väljakujunenud praktika kohaselt
(esimene lahend mõju hindamise lävendi küsimuses, C-127/02: Waddenzee) tuleb Natura
hindamine korraldada, kui kavandatava tegevuse oluline mõju Natura alale pole objektiivsete
asjaolude põhjal välistatud. Ka Riigikohus on kohtuasja nr 3-18-529 otsuse (Rail Balticu
raudteetrassi maakonnaplaneeringud) punktis 18 märkinud, et Natura hindamine tuleb teha alati,
kui eelhinnangu põhjal ei ole võimalik välistada kavandatava tegevuse olulist mõju Natura alale.
Samas punktis on Riigikohus viidanud Euroopa Kohtu praktikale ja Euroopa Komisjoni
selgitustele, millal lugeda tegevusega avalduvat mõju Natura alale oluliseks ning millisel juhul
võib jätta mõju hindamata.
1
Nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-16-1472 ja 3-18-529
2
EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku
kaitse kohta
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Riigikohus on lahendi nr 3-17-740 punktis 14 öelnud, et esmalt tuleb välja selgitada, kas
kavandatav tegevus võib Natura alale olulist mõju avaldada (Natura eelhindamise läbiviimine).
Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, tuleb asjakohase hindamise (Natura hindamine, mis
tehakse mõju hindamise menetluses) käigus välja selgitada mõju ulatus. Loodusdirektiivi järgi ei
ole välistatud igasugune negatiivne mõju Natura alale, vaid negatiivne mõju ala terviklikkusele.
Ala terviklikkusele avalduva mõju kindlaks tegemisel on keskne tähendus ala kaitse eesmärkidel.
Kui eelhindamise järeldused kinnitavad olulise mõju võimalikkust, tuleb läbi viia asjakohane
hindamine, mille käigus tehakse valdkonna parimatest teadussaavutustest lähtudes kindlaks kõik
kava või projekti aspektid, mis võivad eraldi või koostoimes muude kavade või projektidega
avaldada mõju asjaomase ala kaitse eesmärkidele (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-441/17:
Białowieża mets, p 113).
Kokkuvõtlikult võib öelda, et Natura 2000 võrgustiku alal on mõju hindamise lävend madalam kui
tavapärase mõju hindamise puhul, ning alati, kui ei ole objektiivsetel põhjustel välistatud tegevuse
ebasoodne mõju Natura võrgustiku alale, tuleb läbi viia eelhindamine ning selle järeldustest
tulenevalt vajadusel Natura hindamine. Alati ei ole tegevus välistatud, kuid sellega ei tohi
kahjustada Natura võrgustiku ala terviklikkust ja kaitse eesmärke. Lisaks tuleb tegevuse mõju
hinnata koosmõjus teiste kavandatud tegevustega.
Natura mõju hindamine on arenenud lähtudes nii Euroopa Kohtu praktikast kui ka Eesti
kohtupraktikast. Kohtulahenditest lähtuvalt on täiendatud vastavalt nii Euroopa Komisjoni kui ka
Eesti juhendmaterjale. Euroopa Komisjon on uuendanud juhendit „Natura 2000 alade
kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“. Uuendamisel on juhend
„Natura 2000 alasid mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ
artikli 6.3 ja 6.4 sätete metoodiline juhend“. Keskkonnaameti tellimusel on 2019. a uuendatud
juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis“ (Kutsar, R., Eschbaum, K. ja Aunapuu, A.). Koostamisel on nimetatud
juhendile lisatav loodusdirektiivi artikli 6 lõike 4 osa ehk mõju hindamine Natura erandi korral.
Nimetatud juhendi koostas algselt 2013. a Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate
Ühing. Juhendi eesmärk on välja tuua Natura hindamise erisused erinevate otsustustasandite korral
ning pakkuda praktilisi suuniseid Natura hindamise läbiviimiseks, tuginedes Natura hindamise
Eesti ja välisriikide praktikale ning juhenditele. 2019. a uuendatud juhend ja Natura hindamise
põhimõtted tuleb aluseks võtta üldplaneeringute ja KSH-de koostamisel. Samas ei anna juhend
lõplikku lahendust Natura hindamiseks (sh hindamise täpsusastme või mõjuala määratlemiseks),
vaid see oleneb konkreetsest planeeringust (planeeringu täpsusastmest, alast, asukohast,
kaitseväärtustest, planeeritavast maakasutusest, tegevusest jne). Seetõttu ei saa selles valdkonnas
täpselt kõiki asjaolusid metoodiliselt ära määratleda. Üldpõhimõte on, et Natura hindamisega tuleb
selgitada ebasoodsa mõju võimalik kaasnemine Natura alale ja kaitse eesmärkidele ning kas
tegevust võib lubada Natura alale avalduva mõju seisukohast.
Tulenevalt Natura hindamise viimase aja arengutest ja kohtuotsustest3, tuleb senist strateegiliste
planeerimisdokumentide (SPD) Natura hindamise praktikat parandada. Kui varem oli
aktsepteeritav praktika, et SPD-de Natura hindamisel viidi tihtipeale läbi vaid eelhindamine ja
nimetati objektid või tegevused, mille konkreetsemal kavandamisel tuleb viia läbi täiendav Natura
hindamine, siis see võis viia selleni, et SPD-ga antakse nõusolek teatud tegevusteks, mille mõju
Natura alale ja selle terviklikkusele ei ole teada. Sellise SPD kehtestamine on seetõttu vastuolus
loodusdirektiivi ja KeHJS § 45 lg-ga 2. Korrektne oleks, kui SPD-s ja selle mõju hindamisel
(vajadusel Natura asjakohase hindamise etapis) töötatakse välja planeeringulahendus, millest on
võimalik järeldada, et soovitud maakasutus või ehitise rajamine on alal põhimõtteliselt võimalik.
Vajadusel tuleb SPD-s ette näha meetmed ja tingimused, mille järgimisel välistatakse ebasoodne
mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub. Ka üldplaneeringute
3
Lisaks eespool nimetatutele ka nt Tartu Ringkonnakohtu otsus kohtuasjas nr 3-17-2085, Riigikohtu
halduskolleegiumi otsus kohtuasjus nr 3-3-1-88-15.
koostamisel võib olla vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine ja alati ei saa piirduda vaid
Natura eelhindamisega. Kui Natura hindamise tulemusel ei ole ebasoodne mõju välistatud, võib
SPD kehtestada vaid Natura erandi rakendamisel. SPD-de koostamisel tuleb kindlasti ette mõelda,
sh anda tingimused järgmisteks etappideks.
Viitate kirjas, et strateegiliste dokumentide koostamisel ei ole mõjude hindamiseks (sh Natura
hindamisel) piisavalt andmeid (nt looduskaitseline info andmebaasides). Sellistel juhtudel võib
olla vajalik mõju hindamisel ka täiendavate andmete kogumine välitööde ja uuringute raames, et
kindlaks teha võimalik mõju Natura alale.
Kirjas leiate, et samuti vajab detailsemat analüüsi, kas Natura hindamist on võimalik edaspidi
eraldada mõju hindamise protsessist. Vastuseks märgime, et KeM on tellinud analüüsi Natura
hindamise eraldi menetluse vajaduse väljaselgitamiseks juhtudeks, kui KMH/KSH algatamise
põhjus oleks üksnes võimaliku ebasoodsa mõju selgitamine Natura alale. Analüüsi valmimise
tähtaeg on oktoober 2020 ning selle järelduste põhjal saab vajadusel kavandada muudatusi
kehtivas õiguskorras. Lähteülesande järgi peab analüüs käsitlema ka teiste Euroopa Liidu riikide
praktikaid.
Nõustume, et juhendmaterjalide koostamise kõrval on oluline korraldada ka koolitusi, kaasates
seejuures mõju hindamise ja planeerimise eksperte. Täname ühinguid senise koostöö eest
valdkonnas ning valmisoleku eest panustada koolituste korraldamisse.
Kuivõrd Natura hindamise teema on problemaatiline ning vajab teatavate sisuliste
(sh metoodiliste) lahenduste leidmist, siis teeme koos Keskkonnaametiga ettepaneku ühingutega
ja RaM-iga ühiselt arutada teemat ning teha seda muuhulgas reaalsete planeeringute ja mõju
hindamiste näidete kaudu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Teadmiseks: Rahandusministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Keskkonnaamet
Ülle Luiks, 626 0742
[email protected]
Kadri Möller, 626 2876
[email protected]
Džein Aunre, 626 0738
[email protected]