Rahandusministeerium Teie 06.07.2020 nr 12.1-1/4731-2
[email protected]
Suur-Ameerika 1 Meie 24.08.2020 nr 1.1-16/17-0003/4429-3
10122, Tallinn
Vastus pöördumisele
Austatud Kaie Sarnet
Rahandusministeeriumile laekus Elering AS pöördumine seoses elektrituruseaduse (ELTS) §-s 596
nimetatud toetusskeemi ja sellega kaasneva grupierandi määrusega nr (EL) 615/2014. Kuivõrd
ELTS kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalasse, edastasite
pöördumise kommenteerimiseks ka MKM-le. Elering AS esitas oma pöördumises kolm põhilist
küsimust, millele ministeerium käesolevaga oma vastused esitab.
1. Grupierandi määrus sätestab riigiabi andmisele oluliselt rangemad tingimused kui vähese
tähtsusega abi (VTA) puhul (abi läbipaistvus, ergutav mõju, kasumi piirangud, seadmete
amortisatsioon jne). Nimetatud ELTS-i muudatus vastavaid tingimusi ei käsitle ning viitab
lakooniliselt, et toetuse maksmisel tuleb järgida grupierandi määrust ja konkurentsiseaduse § 342
sätestatut. Kuna grupierandi määrus on otsekohalduv, siis millised reegleid peaks Elering, kui abi
andja, järgima ja milliste puhul peaks lähtuma kõikidele tootjatele ELTS-is sätestatud abimäärast
ja toetusperioodist, st kas Elering saab ministeeriumi hinnangul grupierandi määruse alusel
eirata ELTS-is sätestatud toetusmäära (0,0537 eurot ühe kilovatt-tunni eest) ja perioodi (12
aastata). Kas Rahandusministeeriumi hinnangul peaks mõni muu õigusakt peale ELTS-i
detailsemalt kirjeldama grupierandi rakendamise tingimusi? Lisaks palume ministeeriumi
hinnangut, kas piisab üksnes Euroopa Komisjoni teavitamisest grupierandi rakendamise kohta
(ilma toetusskeemi vastavuse hindamiseta)?
MKM hinnangul peab abi andja lähtuma ELTSi kohase toetuse väljamaksmisel ennekõike ELTS
vastavast regulatsioonist. Kuivõrd ELTS viitab antud abimeetme rakendamisel ka grupierandi
määrusele, peab abi andja toetuste maksmisel kindlasti ka sellest määrusest lähtuma. Seejuures on
aga oluline mõista, mis on määruse sisu ja mõte ja kuidas see suhestub Eesti toetusskeemi. Seda
teemat käsitleme täpsemalt käesoleva vastuse küsimuse nr 3 all.
2. Grupierandi määruse alusel toetuste maksmine olemasolevatele tootjatele. Eleringi hinnangul
ei ole võimalik grupierandi määruse alusel toetuse maksmine tootjatele, kes juba täna saavad
taastuvenergia toetust VTA-na. Grupierandi määruse art 6 (2) nõuab, et toetuse taotlus esitataks
enne tööde alustamist. Nimetatud nõue on kajastatud ka EEAG punktis 50. Kuivõrd olemasolevad
tootjad ei ole seda teinud ning praegune skeem on vastupidine (toetust taotletakse pärast
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
tootmisseadme valmimist), siis ei ole eeltoodud nõue täidetud ning grupierandi määrust otse
tõlgendades puudub toetusel ergutav mõju. Seega, kas on võimalik grupierandi alusel tootmist
alustavatel tootjatel ennem projekt alustamist taotluse esitamine? Tulenevalt eelnevast tekib
kahtlus, kas ELTS-i muudatuse rakendamine on võimalik kõikide alla 50 kW tootmisseadmete
puhul või üksnes uute tootjate suhtes, kes ei ole täna veel projektiga alustanud. Milline on
Rahandusministeeriumi hinnang, kas olemasolevatele tootjatele makstud toetused ja toetusskeemi
kvalifitseeritud tootjad on võimalik ümber kanda grupierandi määruse alusel makstavaks
toetuseks või mitte? Kas grupierandi määrust on võimalik rakendada tootjate suhtes, kes täna ei
ole veel VTA-d saanud, kuid kelle tootmisseadme ehitustööd on juba alanud?
ELTS § 59 lõikes 25 nimetatud toetusskeem kuulub grupierandi alla alates 01.07.2020, mil
vastavasisuline muudatus ELTS-s tehti. MKM nõustub Elering AS seisukohaga – isikutele, kes on
enne 01.07.2020 tootmisega alustanud, tuleb abi anda VTA reeglite alusel. Kõik isikud, kes
soovivad toetusskeemiga liituda pärast 1.07.2020, kvalifitseeruvad grupierandi määruse raames
antava abi alla. On oluline, et tootja, kes soovib skeemiga liituda pärast 01.07.2020, ei saaks
kõnealust toetust VTA raames.
Ka Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraat on e-State Aid WIKI keskkonnas selgitanud,
et tegevusabi andmise raames tuleb lähtuda põhimõttest, et toetust saav isik peab toetuse saamiseks
enne esimese kWh tootmist võrku esitama abi andjale (antud juhul Elering AS) vastavasisulise
toetuse taotluse. Seega on ka Euroopa Komisjoni seisukoht, et tegevusabi puhul võib toetuse saaja
oma tootmisseadme rajamisega alustada enne, kui on toetuse maksjale esitanud asjakohase taotluse
toetuse saamiseks. On oluline, et selline taotlus on esitatud hetkeks, kui tootmisseade
elektrienergiat tootma hakkab. Seega on võimalik grupierandi alusel anda toetust ka isikutele, kes
ei ole veel VTA raames toetust saanud, kuid on tootmisseadme rajamisega juba alustanud.
3) Määruse art 43 (5) sätestab, et toetus energiaühiku kohta ei tohi ületada vahet tootmiskulude
ja turuhinna vahel ning tasandatud kulude taset tuleb regulaarselt (vähemalt kord aastas)
uuendada. Art 43 (6) sätestab ülempiiri tasandatud tegevuskuludes sisalduvale kasumile, milleks
on asjakohaste vahetustehingute intressimäär pluss 100 baaspunkti (1%). Eleringile jääb antud
ELTS-i muudatuse alusel arusaamatuks, kas ja kuidas täidab ELTS § 59 lg 2 p 1 nimetatud
toetusmäär grupierandi määruse tingimusi eelkõige regulaarse hindamise ning projektide
kasumlikkuse vaates? Juhul kui ELTS § 59 lg 2 p 1 nimetatud toetusmäär ei vasta grupierandi
määruses sätestatud toetuse määrade nõuetele, siis kes ja kuidas peaks hindama projektide
kasumlikkust? Kas võimalik on ühtse toetusmäära kehtestamine või on vajalik iga projekti
individuaalne hindamine? Kas toetuse määra tuleb hinnata ühe korra projekti eluea jooksul või
iga-aastaselt toetuse perioodi jooksul. Kui hilisemate kontrollide käigus selgub, et toetusmäär
tervikuna või üksikute projektide osas ületab lubatud kasumlikkuse piiri, siis kas Eleringil kui abi
andjal on vastutus antud abi tagasinõudmise osas?
ELTS-s sätestatudtoetusmäär 53,7 €/MWh lähtub 2020. aastal toetusskeemi sisenejate
investeeringu- ja tegevuskuludest. Kuni 50 kW võimsusega tootmisseadmega toodetud
elektrienergia tasandatud tegevuskulud (LCOE – levelized cost of electricity) on arvutuste
kohaselt 90 €/MWh. Selle näite puhul on tasandatud tegevuskulude ning kasumi arvutamisel
lähtutud, et projekti sisemine tulumäär (IRR) on 4,1%. Grupierandi määruse kohasetoetusmäära
regulaarse hindamise all on peetud silmas olukorda, kus toetusskeemi kvalifitseerumine kestab
pikemat aega ning tootmisseadme rajamiseks tehtavad investeeringu- ja tegevuskulud võivad selle
aja jooksul muutuda. ELTS § 59 lõike 25 toetusskeemi puhul sellist olukorda ei ole – toetusskeem
lõppeb 2020. aasta lõpus. Olukord oleks teine, kui toetusskeem kehtiks näiteks aastani 2025.
Sellisel juhul peaks hindama 2020. aastal skeemi sisenenud isikute ja 2025. aastal skeemis
sisenenud isikute kulusid tootmisseadme paigaldamisele eraldi ning leidma sellistele isikutele
kulude erinevust arvesse võttes ka erineva toetusmäärad. Antud juhul aga seda tegema ei pea, sest
2 (3)
tootmisseadmetel on ühelaadne investeerimiskulu. See tähendab omakorda, et enne 2020. aastat
skeemi tulnud tootjate LCOE on väga sarnane, jäädes 90 €/MWh lähedale. Igat projekti ei ole
seejuures tarvilik eraldi hinnata – jaama rajamise kulu ja seega ka LCOE on üle Eesti sarnane.
Eeltoodust lähtuvalt leiab MKM, et ELTS-s sätestatud toetusmääraga 53,7 €/MWh ei ületata
üksikute <50 kW tootmisseadmete toetamisel lubatud kasumlikkuse piiri. Seetõttu ei peaks
kõnealune toetusmäär ega toetusperiood kuuluma iga-aastasele ümberhindamisele.
Küll aga võib ülekompenseerimise risk tekkida suuremate projektide puhul, kus üks arendaja rajab
ühe projekti raames samasse piirkonda (kõrvuti) paljusid <50 kW tootmisseadmeid (nn.
„kobarjaamad“). Sellisel juhul võib projekti LCOE tulla oluliselt madalam kui eespool nimetatud
90 €/MWh ning tekib risk lubatud kasumlikkuse piiri ületamiseks. See ei oleks kooskõlas
grupierandi määrusega. Sellest lähtuvalt on MKM seisukohal, et nn „kobarjaamade“ puhul võib
olla vajalik toetusmäära või toetusperioodi siiski ümber hinnata. Kuna grupierandi määrus on
olemuselt ülemuslik ELTS regulatsioonist ning ELTS viitab § 59 lg 25 toetuse puhul grupierandi
määrusele, peab abiandja lähtuma ELTS § 59 lõikes 25 nimetatud toetuse andmisel lisaks ELTS
regulatsioonile ka grupierandi määrusest. Vajalikud protsessid (nt riskipõhine analüüs) selliste
projektide tuvastamiseks ning edasised tegevused saab välja töötada abi andja kooskõlas ELTS ja
grupierandi määruse regulatsioonidega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika asekantsler
Rein Vaks
625 6347
[email protected]
3 (3)
Taavi Veskimägi
Elering AS Meie 10.09.2020 nr 12.1-1/4731-5
[email protected]
Elektrituruseaduse muudatus ja
grupierandi rakendumine (2)
Austatud härra Veskimägi
Pöördusite oma 29.06.2020 kirjaga Rahandusministeeriumi poole seoses elektrituruseaduse
muudatuse ja grupierandi määruse rakendamisega. Saatsime oma esialgsed seisukohad Teie
kirjas tõstatatud küsimustele 8.07.2020 kirjaga nr 12.1-1/4731-3.
Oleme vahepeal saanud täiendavat infot Euroopa Komisjonilt ning vastuse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumilt (MKM, kiri lisatud), mistõttu saadame käesoleva kirjaga
vastused nendele küsimustele, mida 8.07.2020 kirjas ei olnud võimalik kajastada.
Esmalt Euroopa Komisjonilt saadud täiendavast infost, mis puudutab riigiabi ergutavat mõju
ehk töödega alustamist ja taotluse esitamist grupierandi määruse artikli 43 (tegevusabi
taastuvallikatest toodetud energia edendamiseks väikekäitistes) puhul – Teie kirja küsimus nr
2.
Vastavalt Euroopa Komisjoni mitteametlikule arvamusele peab grupierandi määruse artikkel
43 alusel tegevusabi andmisel taotlus abi saamiseks olema esitatud enne energia tootmisega
alustamist (nt enne esimese kWh energia edastamist võrku). Elektrituruseaduse (ELTS)
kontekstis tähendab see, et toetust taotlev isik esitab Elering ASile taotluse toetuse saamiseks
enne tootmisega alustamist.
Seega kvalifitseeruvad grupierandi alusel antava toetuse saajateks need alla 50 kW elektrilise
võimsusega tootmisseadmetega elektrienergia tootjad, kes on Elering ASile esitanud
eelnimetatud taotluse taastuvenergia toetuse saamiseks alates 1.07.2020 ja ei ole sealjuures
tootmist alustanud enne taotluse esitamist, kusjuures ei oma tähtust, kas vastava
tootmisseadme ehitustööd on juba alanud või mitte. Ülejäänud (olemasolevatel) tootjatel on
endiselt võimalik saada taastuvenergia toetust vähese tähtsusega abina ja neile antud toetust
ei saa ümber kvalifitseerida grupierandi määruse alusel antavaks riigiabiks.
Vastuseks Teie küsimusele nr 3 ehk ELTSis sätestatud toetuse määra vastavusest grupierandi
määruse artikli 43 lõigetes 5 ja 6 toodud tingimustele viitame MKMi kirjale. Kokkuvõtvalt
leidis MKM oma kirjas, et ELTS § 59 lg 2 p 1 nimetatud toetusmäär (0,0537 eurot ühe
kilovatt-tunni elektrienergia kohta) vastab grupierandi määruses toodud toetuse määra
tingimustele ja iga projekti ei ole vajalik eraldi hinnata. Samuti leidis MKM, et ELTS-s toodud
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
toetusmäär ei ületa alla 50 kW tootmisseadmetega elektrienergia tootmise toetamisel lubatud
kasumlikkuse piire ja seega ei pea toetusperiood kuuluma iga-aastasele ümberhindamisele.
MKMi tõi siiski välja riski, et ülekompenseerimise oht võib tekkida nn kobarjaamade puhul,
mistõttu võib sel juhul olla vajalik toetusmäära või toetusperioodi ümber hinnata. Et seda teha,
tuleks Elering ASil kui abi andjal välja töötada protsessid taoliste projektide tuvastamiseks.
Rahandusministeerium on seisukohal, et riigiabi andmine peab olema läbipaistev ja abi
andmise tingimused peavad olema sätestatud abikavas, mille alusel abi antakse. Seetõttu
leiame, et kui on vajalik teha erisusi taastuvenergia toetuste andmisel alla 50 kW
tootmisseadmetega elektrienergia tootjatele, peaks võimalus erisusteks kajastuma ka
abikavas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Veiko Tali
kantsler
Lisa(d):
MKMi kiri
Maris Kalda 6113525
[email protected]
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
2