dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Elektrituruseaduse muudatus ja grupierandi rakendumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. september 2020
Viit
1.1-16/17-0003/4429-4
Registreeritud
10. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/17-0003
Vastutaja
Timo Tatar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond)

Failid

  • 📎12.1-14731-5 10.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc790 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie 06.07.2020 nr 12.1-1/4731-2 [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 24.08.2020 nr 1.1-16/17-0003/4429-3 10122, Tallinn Vastus pöördumisele Austatud Kaie Sarnet Rahandusministeeriumile laekus Elering AS pöördumine seoses elektrituruseaduse (ELTS) §-s 596 nimetatud toetusskeemi ja sellega kaasneva grupierandi määrusega nr (EL) 615/2014. Kuivõrd ELTS kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalasse, edastasite pöördumise kommenteerimiseks ka MKM-le. Elering AS esitas oma pöördumises kolm põhilist küsimust, millele ministeerium käesolevaga oma vastused esitab. 1. Grupierandi määrus sätestab riigiabi andmisele oluliselt rangemad tingimused kui vähese tähtsusega abi (VTA) puhul (abi läbipaistvus, ergutav mõju, kasumi piirangud, seadmete amortisatsioon jne). Nimetatud ELTS-i muudatus vastavaid tingimusi ei käsitle ning viitab lakooniliselt, et toetuse maksmisel tuleb järgida grupierandi määrust ja konkurentsiseaduse § 342 sätestatut. Kuna grupierandi määrus on otsekohalduv, siis millised reegleid peaks Elering, kui abi andja, järgima ja milliste puhul peaks lähtuma kõikidele tootjatele ELTS-is sätestatud abimäärast ja toetusperioodist, st kas Elering saab ministeeriumi hinnangul grupierandi määruse alusel eirata ELTS-is sätestatud toetusmäära (0,0537 eurot ühe kilovatt-tunni eest) ja perioodi (12 aastata). Kas Rahandusministeeriumi hinnangul peaks mõni muu õigusakt peale ELTS-i detailsemalt kirjeldama grupierandi rakendamise tingimusi? Lisaks palume ministeeriumi hinnangut, kas piisab üksnes Euroopa Komisjoni teavitamisest grupierandi rakendamise kohta (ilma toetusskeemi vastavuse hindamiseta)? MKM hinnangul peab abi andja lähtuma ELTSi kohase toetuse väljamaksmisel ennekõike ELTS vastavast regulatsioonist. Kuivõrd ELTS viitab antud abimeetme rakendamisel ka grupierandi määrusele, peab abi andja toetuste maksmisel kindlasti ka sellest määrusest lähtuma. Seejuures on aga oluline mõista, mis on määruse sisu ja mõte ja kuidas see suhestub Eesti toetusskeemi. Seda teemat käsitleme täpsemalt käesoleva vastuse küsimuse nr 3 all. 2. Grupierandi määruse alusel toetuste maksmine olemasolevatele tootjatele. Eleringi hinnangul ei ole võimalik grupierandi määruse alusel toetuse maksmine tootjatele, kes juba täna saavad taastuvenergia toetust VTA-na. Grupierandi määruse art 6 (2) nõuab, et toetuse taotlus esitataks enne tööde alustamist. Nimetatud nõue on kajastatud ka EEAG punktis 50. Kuivõrd olemasolevad tootjad ei ole seda teinud ning praegune skeem on vastupidine (toetust taotletakse pärast Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 tootmisseadme valmimist), siis ei ole eeltoodud nõue täidetud ning grupierandi määrust otse tõlgendades puudub toetusel ergutav mõju. Seega, kas on võimalik grupierandi alusel tootmist alustavatel tootjatel ennem projekt alustamist taotluse esitamine? Tulenevalt eelnevast tekib kahtlus, kas ELTS-i muudatuse rakendamine on võimalik kõikide alla 50 kW tootmisseadmete puhul või üksnes uute tootjate suhtes, kes ei ole täna veel projektiga alustanud. Milline on Rahandusministeeriumi hinnang, kas olemasolevatele tootjatele makstud toetused ja toetusskeemi kvalifitseeritud tootjad on võimalik ümber kanda grupierandi määruse alusel makstavaks toetuseks või mitte? Kas grupierandi määrust on võimalik rakendada tootjate suhtes, kes täna ei ole veel VTA-d saanud, kuid kelle tootmisseadme ehitustööd on juba alanud? ELTS § 59 lõikes 25 nimetatud toetusskeem kuulub grupierandi alla alates 01.07.2020, mil vastavasisuline muudatus ELTS-s tehti. MKM nõustub Elering AS seisukohaga – isikutele, kes on enne 01.07.2020 tootmisega alustanud, tuleb abi anda VTA reeglite alusel. Kõik isikud, kes soovivad toetusskeemiga liituda pärast 1.07.2020, kvalifitseeruvad grupierandi määruse raames antava abi alla. On oluline, et tootja, kes soovib skeemiga liituda pärast 01.07.2020, ei saaks kõnealust toetust VTA raames. Ka Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraat on e-State Aid WIKI keskkonnas selgitanud, et tegevusabi andmise raames tuleb lähtuda põhimõttest, et toetust saav isik peab toetuse saamiseks enne esimese kWh tootmist võrku esitama abi andjale (antud juhul Elering AS) vastavasisulise toetuse taotluse. Seega on ka Euroopa Komisjoni seisukoht, et tegevusabi puhul võib toetuse saaja oma tootmisseadme rajamisega alustada enne, kui on toetuse maksjale esitanud asjakohase taotluse toetuse saamiseks. On oluline, et selline taotlus on esitatud hetkeks, kui tootmisseade elektrienergiat tootma hakkab. Seega on võimalik grupierandi alusel anda toetust ka isikutele, kes ei ole veel VTA raames toetust saanud, kuid on tootmisseadme rajamisega juba alustanud. 3) Määruse art 43 (5) sätestab, et toetus energiaühiku kohta ei tohi ületada vahet tootmiskulude ja turuhinna vahel ning tasandatud kulude taset tuleb regulaarselt (vähemalt kord aastas) uuendada. Art 43 (6) sätestab ülempiiri tasandatud tegevuskuludes sisalduvale kasumile, milleks on asjakohaste vahetustehingute intressimäär pluss 100 baaspunkti (1%). Eleringile jääb antud ELTS-i muudatuse alusel arusaamatuks, kas ja kuidas täidab ELTS § 59 lg 2 p 1 nimetatud toetusmäär grupierandi määruse tingimusi eelkõige regulaarse hindamise ning projektide kasumlikkuse vaates? Juhul kui ELTS § 59 lg 2 p 1 nimetatud toetusmäär ei vasta grupierandi määruses sätestatud toetuse määrade nõuetele, siis kes ja kuidas peaks hindama projektide kasumlikkust? Kas võimalik on ühtse toetusmäära kehtestamine või on vajalik iga projekti individuaalne hindamine? Kas toetuse määra tuleb hinnata ühe korra projekti eluea jooksul või iga-aastaselt toetuse perioodi jooksul. Kui hilisemate kontrollide käigus selgub, et toetusmäär tervikuna või üksikute projektide osas ületab lubatud kasumlikkuse piiri, siis kas Eleringil kui abi andjal on vastutus antud abi tagasinõudmise osas? ELTS-s sätestatudtoetusmäär 53,7 €/MWh lähtub 2020. aastal toetusskeemi sisenejate investeeringu- ja tegevuskuludest. Kuni 50 kW võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia tasandatud tegevuskulud (LCOE – levelized cost of electricity) on arvutuste kohaselt 90 €/MWh. Selle näite puhul on tasandatud tegevuskulude ning kasumi arvutamisel lähtutud, et projekti sisemine tulumäär (IRR) on 4,1%. Grupierandi määruse kohasetoetusmäära regulaarse hindamise all on peetud silmas olukorda, kus toetusskeemi kvalifitseerumine kestab pikemat aega ning tootmisseadme rajamiseks tehtavad investeeringu- ja tegevuskulud võivad selle aja jooksul muutuda. ELTS § 59 lõike 25 toetusskeemi puhul sellist olukorda ei ole – toetusskeem lõppeb 2020. aasta lõpus. Olukord oleks teine, kui toetusskeem kehtiks näiteks aastani 2025. Sellisel juhul peaks hindama 2020. aastal skeemi sisenenud isikute ja 2025. aastal skeemis sisenenud isikute kulusid tootmisseadme paigaldamisele eraldi ning leidma sellistele isikutele kulude erinevust arvesse võttes ka erineva toetusmäärad. Antud juhul aga seda tegema ei pea, sest 2 (3) tootmisseadmetel on ühelaadne investeerimiskulu. See tähendab omakorda, et enne 2020. aastat skeemi tulnud tootjate LCOE on väga sarnane, jäädes 90 €/MWh lähedale. Igat projekti ei ole seejuures tarvilik eraldi hinnata – jaama rajamise kulu ja seega ka LCOE on üle Eesti sarnane. Eeltoodust lähtuvalt leiab MKM, et ELTS-s sätestatud toetusmääraga 53,7 €/MWh ei ületata üksikute <50 kW tootmisseadmete toetamisel lubatud kasumlikkuse piiri. Seetõttu ei peaks kõnealune toetusmäär ega toetusperiood kuuluma iga-aastasele ümberhindamisele. Küll aga võib ülekompenseerimise risk tekkida suuremate projektide puhul, kus üks arendaja rajab ühe projekti raames samasse piirkonda (kõrvuti) paljusid <50 kW tootmisseadmeid (nn. „kobarjaamad“). Sellisel juhul võib projekti LCOE tulla oluliselt madalam kui eespool nimetatud 90 €/MWh ning tekib risk lubatud kasumlikkuse piiri ületamiseks. See ei oleks kooskõlas grupierandi määrusega. Sellest lähtuvalt on MKM seisukohal, et nn „kobarjaamade“ puhul võib olla vajalik toetusmäära või toetusperioodi siiski ümber hinnata. Kuna grupierandi määrus on olemuselt ülemuslik ELTS regulatsioonist ning ELTS viitab § 59 lg 25 toetuse puhul grupierandi määrusele, peab abiandja lähtuma ELTS § 59 lõikes 25 nimetatud toetuse andmisel lisaks ELTS regulatsioonile ka grupierandi määrusest. Vajalikud protsessid (nt riskipõhine analüüs) selliste projektide tuvastamiseks ning edasised tegevused saab välja töötada abi andja kooskõlas ELTS ja grupierandi määruse regulatsioonidega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika asekantsler Rein Vaks 625 6347 [email protected] 3 (3) Taavi Veskimägi Elering AS Meie 10.09.2020 nr 12.1-1/4731-5 [email protected] Elektrituruseaduse muudatus ja grupierandi rakendumine (2) Austatud härra Veskimägi Pöördusite oma 29.06.2020 kirjaga Rahandusministeeriumi poole seoses elektrituruseaduse muudatuse ja grupierandi määruse rakendamisega. Saatsime oma esialgsed seisukohad Teie kirjas tõstatatud küsimustele 8.07.2020 kirjaga nr 12.1-1/4731-3. Oleme vahepeal saanud täiendavat infot Euroopa Komisjonilt ning vastuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt (MKM, kiri lisatud), mistõttu saadame käesoleva kirjaga vastused nendele küsimustele, mida 8.07.2020 kirjas ei olnud võimalik kajastada. Esmalt Euroopa Komisjonilt saadud täiendavast infost, mis puudutab riigiabi ergutavat mõju ehk töödega alustamist ja taotluse esitamist grupierandi määruse artikli 43 (tegevusabi taastuvallikatest toodetud energia edendamiseks väikekäitistes) puhul – Teie kirja küsimus nr 2. Vastavalt Euroopa Komisjoni mitteametlikule arvamusele peab grupierandi määruse artikkel 43 alusel tegevusabi andmisel taotlus abi saamiseks olema esitatud enne energia tootmisega alustamist (nt enne esimese kWh energia edastamist võrku). Elektrituruseaduse (ELTS) kontekstis tähendab see, et toetust taotlev isik esitab Elering ASile taotluse toetuse saamiseks enne tootmisega alustamist. Seega kvalifitseeruvad grupierandi alusel antava toetuse saajateks need alla 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmetega elektrienergia tootjad, kes on Elering ASile esitanud eelnimetatud taotluse taastuvenergia toetuse saamiseks alates 1.07.2020 ja ei ole sealjuures tootmist alustanud enne taotluse esitamist, kusjuures ei oma tähtust, kas vastava tootmisseadme ehitustööd on juba alanud või mitte. Ülejäänud (olemasolevatel) tootjatel on endiselt võimalik saada taastuvenergia toetust vähese tähtsusega abina ja neile antud toetust ei saa ümber kvalifitseerida grupierandi määruse alusel antavaks riigiabiks. Vastuseks Teie küsimusele nr 3 ehk ELTSis sätestatud toetuse määra vastavusest grupierandi määruse artikli 43 lõigetes 5 ja 6 toodud tingimustele viitame MKMi kirjale. Kokkuvõtvalt leidis MKM oma kirjas, et ELTS § 59 lg 2 p 1 nimetatud toetusmäär (0,0537 eurot ühe kilovatt-tunni elektrienergia kohta) vastab grupierandi määruses toodud toetuse määra tingimustele ja iga projekti ei ole vajalik eraldi hinnata. Samuti leidis MKM, et ELTS-s toodud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 toetusmäär ei ületa alla 50 kW tootmisseadmetega elektrienergia tootmise toetamisel lubatud kasumlikkuse piire ja seega ei pea toetusperiood kuuluma iga-aastasele ümberhindamisele. MKMi tõi siiski välja riski, et ülekompenseerimise oht võib tekkida nn kobarjaamade puhul, mistõttu võib sel juhul olla vajalik toetusmäära või toetusperioodi ümber hinnata. Et seda teha, tuleks Elering ASil kui abi andjal välja töötada protsessid taoliste projektide tuvastamiseks. Rahandusministeerium on seisukohal, et riigiabi andmine peab olema läbipaistev ja abi andmise tingimused peavad olema sätestatud abikavas, mille alusel abi antakse. Seetõttu leiame, et kui on vajalik teha erisusi taastuvenergia toetuste andmisel alla 50 kW tootmisseadmetega elektrienergia tootjatele, peaks võimalus erisusteks kajastuma ka abikavas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali kantsler Lisa(d): MKMi kiri Maris Kalda 6113525 [email protected] Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →