Teie 06.08.2020
Eesti Planeerijate Ühing Meie 09.09.2020 nr 15-4/5579-2
[email protected]
Tuulikuparkide kavandamisest
Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole kirjaga, milles tunnete muret tuuleparkide
kavandamise osas ja teete mitmeid ettepanekuid planeerimisseaduse muutmiseks. Tulenevalt
VV määrusest nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ on tuuleparkide puhul
tegemist olulise ruumilise mõjuga objektidega, millede planeerimise lihtsustamiseks oleme
oma veebilehel planeerimine.ee avaldanud 06.08.2020 juhendi „Olulise ruumilise mõjuga
ehitiste planeerimine“. Nimetatud juhendi oleme edastanud ka ühingu meilile. Juhendis on
leitavad mitmed vastused pöördumises tõstatatud küsimustele, kuid arvestades Teie poolt
tehtud konkreetseid ettepanekuid, selgitame täiendavalt järgmist.
1. Teete ettepaneku sätestada planeerimisseaduses (PlanS-s), et eriplaneeringuga on võimalik
kehtivat üldplaneeringut muuta ning paralleelselt võib menetleda nii üldplaneeringut kui
eriplaneeringut, kuna nende eesmärk ja menetlus on erinevad. Samuti teete ettepaneku
sätestada, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga on võimalik muuta
maakonnaplaneeringut ja teemaplaneeringut.
Tulenevalt PlanS § 74 lg-st 1 on üldplaneeringu eesmärk kogu valla või linna territooriumi
või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Seega on
üldplaneeringu puhul tegemist instrumendiga, mis vaatleb linna või valla arengut tervikuna.
Kuna tuuleparkide puhul on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitistega, mille rajamisega
võib kaasneda oluline mõju ehitise asukohale ja seda ümbritsevale maakasutusele, on
põhjendatud nende rajamine läbi üldplaneeringu, mis analüüsib laiemat maa-ala tervikuna
koosmõjus muude alale kavandatud tegevustega. Eeltoodu loob eelduse olulise ruumilise
mõjuga ehitistele, sh tuuleparkidele parima võimaliku asukoha leidmiseks. Erinevalt
üldplaneeringust on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eesmärgiks konkreetse ehitise
rajamine ja eelduseks konkreetse arendushuvi olemasolu, mille puhul ei saa aga eeldada
laiemate ruumiliste mõjude hindamist ja pikaajalise strateegilise arengu suunamist. Toodud
kaalutlustest tulenevalt näeb PlanS § 95 lg 1 ette, et kohaliku omavalitsuse eriplaneering
koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks vaid juhul, kui olulise ruumilise
mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Samuti näeb PlanS § 74 lg 5 ette, et
üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise alus ehk eriplaneeringuga
üldplaneeringut muuta ei saa. Seda, kuidas hinnata, kas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu
algatamise taotlus on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga või mitte, oleme selgitanud
eelviidatud juhendis küsimuse all „Mida silmas pidada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu
algatamise taotluse saamisel ja planeeringu algatamise üle otsustamisel?„. Arvestades PlanS
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
§ 121 lg 3 p-s 3 sätestatut, saab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga teha ettepaneku
maakonnaplaneeringu muutmiseks. Samas rõhutame, et muudatuse saab
maakonnaplaneeringusse sisse viia vaid siis, kui kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu
heakskiitja ehk antud juhul Rahandusministeerium ettepanekuga nõustub.
2. Teete ettepaneku loobuda detailse lahenduse regulatsioonist, kuna seaduses on detailse
lahenduse mõiste ebamäärane. Samuti leiate, et peale asukohavalikut peaks olema
omavalitsusel õigus teha kaalutlusotsus, kas edasi minna ehitise planeerimisel
detailplaneeringuga või väljastada kehtestatud eriplaneeringu alusel
projekteerimistingimused.
PlanS § 95 lg 7 kohaselt koosneb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus ehitise
asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja
detailse lahenduse koostamise menetlusest. PlanS § 111 lg 1 näeb ette, et pärast asukoha
eelvaliku otsuse kehtestamist koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailne
lahendus, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud
käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Asjakohasuse hindamisel
lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust ehk
lahendatakse vaid need ülesanded, mis antud juhul vajalikud ja põhjendatud on.
Detailne lahendus sarnaneb oma olemuselt detailplaneeringuga ja sellega lahendatakse
asjakohased detailplaneeringu ülesanded, sh määratakse ehitusõigus. Nii detailplaneeringu
kui detailse lahenduse eesmärgiks on, et nende alusel oleks võimalik asuda koostama
ehitusprojekti. Seega puudub detailse lahenduse asendamiseks detailplaneeringuga sisuline
vajadus. Kuna asukoha eelvaliku tulemusel leitakse ehitise ehitamiseks küll sobilik ala, kuid
kuna ala suurus ei ole piiratud, võib see asuda ka suurel territooriumil. Eeltoodud põhjusel on
vajalik ehitise asukoha täpsustamiseks koostada sobivale alale detailne lahendus, mis käsitleb
kavandatava objektiga seotud maa-ala laiemalt kui seda on võimalik teha
projekteerimistingimuste väljastamisel. Samuti on detailse lahenduse koostamise menetlus
oma olemuselt oluliselt kaasavam, kui projekteerimistingimuse menetlus, mis annab
erinevatele osapooltele võimaluse protsessis osaleda ja seeläbi ka tasakaalustatuma
tulemuseni jõuda.
3. Teete ettepaneku koos erinevate osapooltega analüüsida, kas olulise ruumilise ehitise puhul
peaks analüüsitav territoorium olema kogu omavalitsus, või selle osa või missugustel juhtudel
pole asukohavalik üldse vajalik. Toote välja, et praktikas on esinenud juhtumeid, kus asukohta
hakatakse valima olemasolevale objektile (Kukruse mäe kaasus) või on kohalik omavalitsus
samaaegselt algatamas eriplaneeringuid erinevatele maaomanikele. Samuti leiate, et avalike
arutelude korraldamist tuleks omavalitsusel võimaldada kaalutlusotsusena, et arutelusid
tehtaks eelkõige planeeritava asukohas, mitte kõigis omavalitsuse keskustes.
PlanS § 97 lg 7 kohaselt on KOV eriplaneeringu eesmärk ehitisele sobivaima ehk parima
asukoha leidmine. KOV eriplaneering koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise, sh
tuulepargi rajamiseks. Oluline ruumiline mõju on PlanS § 6 p 13 kohaselt mõju, millest
tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne
mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega
võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Arvestades mõju
intensiivsust ja selle ulatust ehitist ümbritsevale keskkonnale, ei saa olulise ruumilise mõjuga
ehitiste asukoha valik toimuda kergekäeliselt, mistõttu on just üldplaneering sobivaks
planeeringuliigiks olulise ruumilise mõjuga ehitiste, sh tuuleparkide kavandamiseks. Täna
kehtiv PlanS ei näe ette, et KOV eriplaneeringu algatamisel peab asukoha eelvaliku käigus
2
analüüsima kogu KOV territooriumi ehk seda, et planeeringuala peab hõlmama kogu KOV-i.
Samas on ilmne, et mida suurem on maa-ala, seda suuremad on võimalused ehitisele
sobivaima võimaliku asukoha leidmiseks. Nimetatu on ka põhjuseks, miks ei saa nõustuda
seisukohaga, et esineb juhtumeid, kus asukoha eelvaliku tegemine üldse vajalik pole.
Mõningate KOV-de puudulik praktika ei anna põhjust seaduse algse mõtte
ümbermõtestamiseks ega selle seisukoha muutmiseks. Kuna tegemist on ehitistega, mille
mõjud ulatuvad suurele territooriumile ning välistatud pole mõjude ulatus muuhulgas nt ka
naaberomavalitsustele leiame, et avalike arutelude läbiviimine vaid ehitise asukohas ei pruugi
tagada kõikide huvitatud osapoolte võimalust reaalseks osalemiseks. Rõhutame, et ruumilises
planeerimises on oluline silmas pidada mh olulist ruumilist mõju avaldada võivate objektide
puhul igaühe kaebeõigust, st isikute elukoht või objekti eeldatav asukoht ei ole ainukesed
kriteeriumid millest lähtuda kaasamise läbiviimisel. Planeeringu ala valikuga seonduvat
oleme täpsemalt selgitanud eelviidatud juhendis küsimuse all „Millest lähtuda kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu ala suuruse valikul?“.
4. Märgite, et ehkki ka kehtiv regulatsioon seda ei välista, võiks olla selgemini sätestatud, et
ühe eriplaneeringuga võib kavandada mitut sama iseloomuga olulise ruumilise mõjuga ehitist
(nt tuuleparki) ja et olulise ruumilise mõjuga ehitis võib paikneda ka mitmes asukohas, st
tuulepargi paigutamiseks leitakse mitmeid sobivaid alasid.
Kinnitame, et ka täna kehtiv PlanS võimaldab KOV eriplaneering leida asukoha rohkem kui
ühele sama iseloomuga olulise ruumilise mõjuga ehitisele. Oleme eeltoodut täpsemalt
selgitanud ka eelviidatud juhendis küsimuse alla „Kas olulise ruumilise mõjuga ehitise
asukoht on võimalik valida mitmes kohas ja koostada ka detailne lahendus mitmes kohas?“.
5. Leiate, et kuna planeeringu koostamisel võivad osapoolteks olla mitmed huvitatud isikud,
tuleb nende huvid eelnevalt välja selgitada ja viitate, et sarnane põhimõte on olemas riigi
eriplaneeringu regulatsioonis.
Nõustume teiega, et praktikas on tõusetunud vajadus ka enama informatsiooni levitamiseks ja
seisukohtade kujundamiseks mitmete paralleelselt laekuvate taotluste osas.
Rahandusministeerium on valmistanud ette planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu, mis on hetkel Justiitsministeeriumis kooskõlastamisel. Eelnõusse oleme
lisanud analoogselt riigi eriplaneeringu instrumendiga nõude, et planeeringu koostamise
korraldaja teavitab olulise ruumilise mõjuga ehitiste rajamiseks kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel avalikkust esitatud taotluse sisust ja võimalusest
esitada samasisuline taotlus, kui võib eeldada mitme isiku huvi taotluse menetlemise osas.
Teade avaldatakse valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga
ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete
avaldamise kohaks, ning planeeringu koostamise korraldaja veebilehel. Täiendava taotluse
võib esitada 30 päeva jooksul teate avaldamisest arvates.
6. Leiate, et sarnaselt enne 2015. a kehtinud planeerimisseaduse joonehitistega ei peaks
eriplaneeringu kehtivusaega piirama seadusega (PlanS § 122 lg 4), vaid see on omavalitsuse
kaalutlusotsus.
Rõhutame, et KOV eriplaneeringu eesmärgiks on konkreetse olulise ruumilise mõjuga ehitise
rajamine ja eelduseks arendushuvi olemasolu. PlanS eelnõu seletuskirjas on muudatust
põhjendatud sellega, et viie aastase tähtaja sätestamine aitab tagada, et eriplaneeringu
algatamisel kaalutakse tõsiselt planeeringu algatamise vajalikkust ja hinnatakse planeeringuga
3
kavandatava ehitise rajamiseks vajalike vahendite piisavust. Nimetatud nõue aitab vältida
olukorda, kus maakonnaplaneering nägi ette konkreetse joonehitise rajamise, kuid praktikas
on ebaselge, kas ja millal konkreetset rajatist hakatakse rajama. Märgime, et nimetatud viie
aastane tähtaeg aitab tagada ka isikute omandiõiguse põhjendamatut riivet ja vältida näiteks
olukordi, kus planeering muudab kinnistu kasutamise küll võimatuks, kuid tulenevalt
konkreetse arendushuvi puudumisest, viibib ka kinnistu võõrandamine (või
sundvõõrandamine). Märgime, et planeeringu elluviimine on PlanS § 6 punktis 11 sätestatud
kui tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest
nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne. Seega saab
elluviimisena mõista näiteks planeeringu alusel projekti koostamist, maa sihtotstarbe
muutmist vms. Planeeringu elluviimise mõistet oleme selgitanud juhendis küsimuse all „Kas
ja kuidas oleks võimalik tähtaega pikendada, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitusega ei
õnnestu viie aasta jooksul alustada?“.
Loodame, et Eesti Planeerijate Ühing kui valdkondlik erialaliit mõistab üldplaneeringu kui
valdkondade üleselt kohaliku omavalitsuse ruumilist arengut suunava instrumendi olulisust.
Samuti loodame, et oma liikmete tegevuse kaudu aitab ühing kaasa parima praktika loomisele
ja üldplaneeringute olulisuse mõistmisele laiemalt, soosimata üksikute arendushuvist
lähtuvate projektide elluviimist, mille käigus võib jääda tähelepanuta nende laiem ruumiline
mõju elukeskkonnale tervikuna.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid:
Riigikogu Majanduskomisjon
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaministeerium
Külli Siim 611 3129
[email protected]
4