dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tuulikuparkide kavandamisest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. september 2020
Viit
1.15-5/2020/4999-2
Registreeritud
10. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎15-45579-2 09.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc412 KB

Sisu (failidest)

Teie 06.08.2020 Eesti Planeerijate Ühing Meie 09.09.2020 nr 15-4/5579-2 [email protected] Tuulikuparkide kavandamisest Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole kirjaga, milles tunnete muret tuuleparkide kavandamise osas ja teete mitmeid ettepanekuid planeerimisseaduse muutmiseks. Tulenevalt VV määrusest nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ on tuuleparkide puhul tegemist olulise ruumilise mõjuga objektidega, millede planeerimise lihtsustamiseks oleme oma veebilehel planeerimine.ee avaldanud 06.08.2020 juhendi „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine“. Nimetatud juhendi oleme edastanud ka ühingu meilile. Juhendis on leitavad mitmed vastused pöördumises tõstatatud küsimustele, kuid arvestades Teie poolt tehtud konkreetseid ettepanekuid, selgitame täiendavalt järgmist. 1. Teete ettepaneku sätestada planeerimisseaduses (PlanS-s), et eriplaneeringuga on võimalik kehtivat üldplaneeringut muuta ning paralleelselt võib menetleda nii üldplaneeringut kui eriplaneeringut, kuna nende eesmärk ja menetlus on erinevad. Samuti teete ettepaneku sätestada, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga on võimalik muuta maakonnaplaneeringut ja teemaplaneeringut. Tulenevalt PlanS § 74 lg-st 1 on üldplaneeringu eesmärk kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Seega on üldplaneeringu puhul tegemist instrumendiga, mis vaatleb linna või valla arengut tervikuna. Kuna tuuleparkide puhul on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitistega, mille rajamisega võib kaasneda oluline mõju ehitise asukohale ja seda ümbritsevale maakasutusele, on põhjendatud nende rajamine läbi üldplaneeringu, mis analüüsib laiemat maa-ala tervikuna koosmõjus muude alale kavandatud tegevustega. Eeltoodu loob eelduse olulise ruumilise mõjuga ehitistele, sh tuuleparkidele parima võimaliku asukoha leidmiseks. Erinevalt üldplaneeringust on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eesmärgiks konkreetse ehitise rajamine ja eelduseks konkreetse arendushuvi olemasolu, mille puhul ei saa aga eeldada laiemate ruumiliste mõjude hindamist ja pikaajalise strateegilise arengu suunamist. Toodud kaalutlustest tulenevalt näeb PlanS § 95 lg 1 ette, et kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks vaid juhul, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Samuti näeb PlanS § 74 lg 5 ette, et üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise alus ehk eriplaneeringuga üldplaneeringut muuta ei saa. Seda, kuidas hinnata, kas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise taotlus on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga või mitte, oleme selgitanud eelviidatud juhendis küsimuse all „Mida silmas pidada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel ja planeeringu algatamise üle otsustamisel?„. Arvestades PlanS Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 § 121 lg 3 p-s 3 sätestatut, saab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Samas rõhutame, et muudatuse saab maakonnaplaneeringusse sisse viia vaid siis, kui kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu heakskiitja ehk antud juhul Rahandusministeerium ettepanekuga nõustub. 2. Teete ettepaneku loobuda detailse lahenduse regulatsioonist, kuna seaduses on detailse lahenduse mõiste ebamäärane. Samuti leiate, et peale asukohavalikut peaks olema omavalitsusel õigus teha kaalutlusotsus, kas edasi minna ehitise planeerimisel detailplaneeringuga või väljastada kehtestatud eriplaneeringu alusel projekteerimistingimused. PlanS § 95 lg 7 kohaselt koosneb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest. PlanS § 111 lg 1 näeb ette, et pärast asukoha eelvaliku otsuse kehtestamist koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailne lahendus, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust ehk lahendatakse vaid need ülesanded, mis antud juhul vajalikud ja põhjendatud on. Detailne lahendus sarnaneb oma olemuselt detailplaneeringuga ja sellega lahendatakse asjakohased detailplaneeringu ülesanded, sh määratakse ehitusõigus. Nii detailplaneeringu kui detailse lahenduse eesmärgiks on, et nende alusel oleks võimalik asuda koostama ehitusprojekti. Seega puudub detailse lahenduse asendamiseks detailplaneeringuga sisuline vajadus. Kuna asukoha eelvaliku tulemusel leitakse ehitise ehitamiseks küll sobilik ala, kuid kuna ala suurus ei ole piiratud, võib see asuda ka suurel territooriumil. Eeltoodud põhjusel on vajalik ehitise asukoha täpsustamiseks koostada sobivale alale detailne lahendus, mis käsitleb kavandatava objektiga seotud maa-ala laiemalt kui seda on võimalik teha projekteerimistingimuste väljastamisel. Samuti on detailse lahenduse koostamise menetlus oma olemuselt oluliselt kaasavam, kui projekteerimistingimuse menetlus, mis annab erinevatele osapooltele võimaluse protsessis osaleda ja seeläbi ka tasakaalustatuma tulemuseni jõuda. 3. Teete ettepaneku koos erinevate osapooltega analüüsida, kas olulise ruumilise ehitise puhul peaks analüüsitav territoorium olema kogu omavalitsus, või selle osa või missugustel juhtudel pole asukohavalik üldse vajalik. Toote välja, et praktikas on esinenud juhtumeid, kus asukohta hakatakse valima olemasolevale objektile (Kukruse mäe kaasus) või on kohalik omavalitsus samaaegselt algatamas eriplaneeringuid erinevatele maaomanikele. Samuti leiate, et avalike arutelude korraldamist tuleks omavalitsusel võimaldada kaalutlusotsusena, et arutelusid tehtaks eelkõige planeeritava asukohas, mitte kõigis omavalitsuse keskustes. PlanS § 97 lg 7 kohaselt on KOV eriplaneeringu eesmärk ehitisele sobivaima ehk parima asukoha leidmine. KOV eriplaneering koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise, sh tuulepargi rajamiseks. Oluline ruumiline mõju on PlanS § 6 p 13 kohaselt mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Arvestades mõju intensiivsust ja selle ulatust ehitist ümbritsevale keskkonnale, ei saa olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukoha valik toimuda kergekäeliselt, mistõttu on just üldplaneering sobivaks planeeringuliigiks olulise ruumilise mõjuga ehitiste, sh tuuleparkide kavandamiseks. Täna kehtiv PlanS ei näe ette, et KOV eriplaneeringu algatamisel peab asukoha eelvaliku käigus 2 analüüsima kogu KOV territooriumi ehk seda, et planeeringuala peab hõlmama kogu KOV-i. Samas on ilmne, et mida suurem on maa-ala, seda suuremad on võimalused ehitisele sobivaima võimaliku asukoha leidmiseks. Nimetatu on ka põhjuseks, miks ei saa nõustuda seisukohaga, et esineb juhtumeid, kus asukoha eelvaliku tegemine üldse vajalik pole. Mõningate KOV-de puudulik praktika ei anna põhjust seaduse algse mõtte ümbermõtestamiseks ega selle seisukoha muutmiseks. Kuna tegemist on ehitistega, mille mõjud ulatuvad suurele territooriumile ning välistatud pole mõjude ulatus muuhulgas nt ka naaberomavalitsustele leiame, et avalike arutelude läbiviimine vaid ehitise asukohas ei pruugi tagada kõikide huvitatud osapoolte võimalust reaalseks osalemiseks. Rõhutame, et ruumilises planeerimises on oluline silmas pidada mh olulist ruumilist mõju avaldada võivate objektide puhul igaühe kaebeõigust, st isikute elukoht või objekti eeldatav asukoht ei ole ainukesed kriteeriumid millest lähtuda kaasamise läbiviimisel. Planeeringu ala valikuga seonduvat oleme täpsemalt selgitanud eelviidatud juhendis küsimuse all „Millest lähtuda kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala suuruse valikul?“. 4. Märgite, et ehkki ka kehtiv regulatsioon seda ei välista, võiks olla selgemini sätestatud, et ühe eriplaneeringuga võib kavandada mitut sama iseloomuga olulise ruumilise mõjuga ehitist (nt tuuleparki) ja et olulise ruumilise mõjuga ehitis võib paikneda ka mitmes asukohas, st tuulepargi paigutamiseks leitakse mitmeid sobivaid alasid. Kinnitame, et ka täna kehtiv PlanS võimaldab KOV eriplaneering leida asukoha rohkem kui ühele sama iseloomuga olulise ruumilise mõjuga ehitisele. Oleme eeltoodut täpsemalt selgitanud ka eelviidatud juhendis küsimuse alla „Kas olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on võimalik valida mitmes kohas ja koostada ka detailne lahendus mitmes kohas?“. 5. Leiate, et kuna planeeringu koostamisel võivad osapoolteks olla mitmed huvitatud isikud, tuleb nende huvid eelnevalt välja selgitada ja viitate, et sarnane põhimõte on olemas riigi eriplaneeringu regulatsioonis. Nõustume teiega, et praktikas on tõusetunud vajadus ka enama informatsiooni levitamiseks ja seisukohtade kujundamiseks mitmete paralleelselt laekuvate taotluste osas. Rahandusministeerium on valmistanud ette planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on hetkel Justiitsministeeriumis kooskõlastamisel. Eelnõusse oleme lisanud analoogselt riigi eriplaneeringu instrumendiga nõude, et planeeringu koostamise korraldaja teavitab olulise ruumilise mõjuga ehitiste rajamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel avalikkust esitatud taotluse sisust ja võimalusest esitada samasisuline taotlus, kui võib eeldada mitme isiku huvi taotluse menetlemise osas. Teade avaldatakse valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks, ning planeeringu koostamise korraldaja veebilehel. Täiendava taotluse võib esitada 30 päeva jooksul teate avaldamisest arvates. 6. Leiate, et sarnaselt enne 2015. a kehtinud planeerimisseaduse joonehitistega ei peaks eriplaneeringu kehtivusaega piirama seadusega (PlanS § 122 lg 4), vaid see on omavalitsuse kaalutlusotsus. Rõhutame, et KOV eriplaneeringu eesmärgiks on konkreetse olulise ruumilise mõjuga ehitise rajamine ja eelduseks arendushuvi olemasolu. PlanS eelnõu seletuskirjas on muudatust põhjendatud sellega, et viie aastase tähtaja sätestamine aitab tagada, et eriplaneeringu algatamisel kaalutakse tõsiselt planeeringu algatamise vajalikkust ja hinnatakse planeeringuga 3 kavandatava ehitise rajamiseks vajalike vahendite piisavust. Nimetatud nõue aitab vältida olukorda, kus maakonnaplaneering nägi ette konkreetse joonehitise rajamise, kuid praktikas on ebaselge, kas ja millal konkreetset rajatist hakatakse rajama. Märgime, et nimetatud viie aastane tähtaeg aitab tagada ka isikute omandiõiguse põhjendamatut riivet ja vältida näiteks olukordi, kus planeering muudab kinnistu kasutamise küll võimatuks, kuid tulenevalt konkreetse arendushuvi puudumisest, viibib ka kinnistu võõrandamine (või sundvõõrandamine). Märgime, et planeeringu elluviimine on PlanS § 6 punktis 11 sätestatud kui tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne. Seega saab elluviimisena mõista näiteks planeeringu alusel projekti koostamist, maa sihtotstarbe muutmist vms. Planeeringu elluviimise mõistet oleme selgitanud juhendis küsimuse all „Kas ja kuidas oleks võimalik tähtaega pikendada, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitusega ei õnnestu viie aasta jooksul alustada?“. Loodame, et Eesti Planeerijate Ühing kui valdkondlik erialaliit mõistab üldplaneeringu kui valdkondade üleselt kohaliku omavalitsuse ruumilist arengut suunava instrumendi olulisust. Samuti loodame, et oma liikmete tegevuse kaudu aitab ühing kaasa parima praktika loomisele ja üldplaneeringute olulisuse mõistmisele laiemalt, soosimata üksikute arendushuvist lähtuvate projektide elluviimist, mille käigus võib jääda tähelepanuta nende laiem ruumiline mõju elukeskkonnale tervikuna. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Riigikogu Majanduskomisjon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Külli Siim 611 3129 [email protected] 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel