dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Rahandusministrile antud volitusnormi kehtetuks tunnistamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. september 2020
Viit
1.1-16/20-0007/5567-1
Registreeritud
10. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0007
Vastutaja
Ülle Kallas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)
Lahendamise tähtaeg
10. oktoober 2020

Failid

  • 📎5-16165-1 10.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc405 KB

Sisu (failidest)

Taavi Aas Majandus- ja Meie 10.09.2020 nr 5-1/6165-1 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Rahandusministrile antud volitusnormi kehtetuks tunnistamine Austatud härra Aas Kavandame käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde esitada ettepaneku tunnistada kehtetuks käibemaksuseaduse § 12 lõike 2 teine lause. Antud lause kohaselt toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja maksustamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Valdkonna eest vastutav minister on rahandusminister. Kavandame volitusnormi kehtetuks tunnistada 1. jaanuarist 2022. Volitusnormi andmine jäetakse välja seoses sellega, et volitusnormi alusel kehtestatud määrus ei ole kooskõlas nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ (edaspidi: käibemaksudirektiiv). Käibemaksudirektiivi kohaselt tuleb kõikidel juhtudel hinnaga otseselt seotud toetus arvata kauba või teenuse maksustatava väärtuse hulka. Rahandusministri 30. märtsi 2004. aasta määruse nr 41 „Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks maksukohustuslasele antava sihtotstarbelise toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja maksustamise kord“ kohaselt sõltub aga toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamine sellest, kuidas toetuse andmine on riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarves kajastatud. Selline tingimus on vastuolus käibemaksudirektiivi sätte ja mõttega. Vastuolule pööras tähelepanu ka Riigikontroll 18.03.2019. a kirjas nr 2-1/80004/3 ning soovitas rahandusministril kujundada seisukoht, kas kehtivad reeglid toetuste maksustamiseks käibemaksuga on piisavalt selged, et neid ühetaoliselt maksustada. Riigikontroll märkis, et kohalikes omavalitsustes rakendatakse rahandusministri määrust erinevalt ning toetuste maksustamata jätmisega doteeritakse ühinguid maksusüsteemi arvelt. Asusime seisukohale, selleks et maksustada kauba või teenuse hinnaga otseselt seotud toetusi ühetaoliselt kooskõlas käibemaksudirektiiviga, tuleb rahandusministri määrus kehtetuks tunnistada. Muid võimalusi selle probleemi lahendamiseks ei ole. Määrus tuleb kehtetuks tunnistada tervikuna, kuna puudub vajadus kehtestada kord hinnaga otseselt seotud toetuste maksustamiseks. Toetustena saadud rahalised vahendid tuleb käibemaksuga maksustada üldise korra kohaselt. Enamikes liikmesriikides on samuti seaduses märgitud vaid käibemaksudirektiivi artiklis 73 toodud tekst, et maksustatava Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 väärtuse hulka arvatakse ka hinnaga otseselt seotud toetused. Seaduse tõlgendamisel lähtutakse Euroopa Kohtu otsustes toodud seisukohtadest. Euroopa Kohtu otsustes toodud põhimõtetest lähtuvalt on hinnaga otseselt seotud toetuste tunnused (kohtuasjad C–215/94 ja C–384/95; C–184/00; C–353/00; C–501/00; C–381/01; C– 495/01; C–144/02; C–463/02; C–573/18 ja C–574/18): 1) toetus, mida saab vaadelda osaliselt või täielikult kolmanda osapoole tasuna; 2) toetuse saajaks on kauba või teenuse müüja, kuid toetuse maksmisest saab kasu kauba või teenuse saaja; 3) toetust makstakse selleks, et võõrandataks kaupa või osutataks teenust (st toetus ei ole antud toetuse saaja kogu tegevuse jaoks, vaid konkreetse kauba võõrandamise või teenuse osutamise jaoks); 4) ostja poolt makstav hind on määratud selliselt, et see väheneks kauba või teenuse müüjale antud toetuse võrra; 5) toetus ei pea olema täpselt vastavuses kauba või teenuse hinna alanemisega, vaid hinna alanemise ja toetuse vahel peab olema märgatav seos; 6) toetuse maksmine kauba müüjale või teenuse osutajale võimaldab tal objektiivselt kaupa tarnida või teenust osutada madalama hinnaga, võrreldes sellega, mida ta oleks pidanud nõudma toetuse puudumise korral; 7) kauba või teenuse hinna määramise alused on paika pandud hiljemalt tehingu toimumise ajaks; 8) toetuse saaja loobuks kauba müümisest või teenuse osutamisest juhul, kui talle toetust ei makstaks. Seadusest volitusnormi kehtetuks tunnistamisel kaotab määrus kehtivuse ning sel juhul tuleb käibemaksu tasuda kogu summalt, mida kauba või teenuse eest tasutakse, sh ka sellelt osalt, mida tasutakse toetusena. Määruse kehtivuse kaotamine puudutab eelkõige ühistransporditeenust osutavaid ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi ja piirkondlike ühistranspordikeskusi kui ühistransporditeenuse eest on tasutud toetusena ning seda toetust ei ole käibemaksuga maksustatud. Hinnaga otseselt seotud toetuste teema puudutab muuhulgas ka: 1) PRIA poolt makstavat koolikava toetust ja nõustamisteenuse toetust; 2) SA Erametsakeskuse poolt erametsaomanikele makstavat toetust; 3) töötukassa poolt makstavaid juhendamistasusid. Antud muudatus ei puuduta sellise toetuse maksmist, mis ei ole otseselt seotud kauba või teenuse hinnaga, vaid antakse maksukohustuslase toetamiseks (nt toetus põhivara soetamiseks, põllumajandustoetus mida määratakse haritava maa suuruse või loomade arvu alusel, toetus töökohtade loomiseks). Seaduses volitusnormi kehtetuks tunnistamisel kasvab käibemaksu laekumine aastas ca 35 mln eurot. Käibemaksu laekumise kasv põhineb peamiselt (34,4 mln eurot) ühistransporditeenuse kogu teenuse maksumuse käibemaksuga maksustamisest, mis jaguneb erinevate teenuste vahel järgmiselt: 4,9 mln eurot raudteeliiklus; 9,0 mln eurot bussiliiklus maakonnaliinil; 4,9 mln eurot laeva- ja lennuliiklus maakonnaliinil; 15,6 mln eurot ühistransport vallas või linnas. 2 Riigieelarve mõju kulude osas sõltub sellest, kas seoses maksukohustuslaste poolt kogu kauba või teenuse eest käibemaksu tasumisega suurendatakse riigieelarves ka ühistranspordile tehtavaid kulutusi. Palun avaldada arvamust. Nagu eespool märgitud, kavandame volitusnormi kehtetuks tunnistada 1. jaanuarist 2022, mis peaks andma asjaosalistele piisava aja ja paindlikkuse eelarvete koostamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Lisaadressaadid: Riigihalduse minister Riigikontroll Eesti Linnade- ja Valdade Liit Sirje Pulk 6113019 [email protected] 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel