Taavi Aas
Majandus- ja Meie 10.09.2020 nr 5-1/6165-1
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Rahandusministrile antud
volitusnormi kehtetuks
tunnistamine
Austatud härra Aas
Kavandame käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde esitada
ettepaneku tunnistada kehtetuks käibemaksuseaduse § 12 lõike 2 teine lause. Antud lause
kohaselt toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja maksustamise kord kehtestatakse
valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Valdkonna eest vastutav minister on
rahandusminister. Kavandame volitusnormi kehtetuks tunnistada 1. jaanuarist 2022.
Volitusnormi andmine jäetakse välja seoses sellega, et volitusnormi alusel kehtestatud määrus
ei ole kooskõlas nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ (edaspidi: käibemaksudirektiiv).
Käibemaksudirektiivi kohaselt tuleb kõikidel juhtudel hinnaga otseselt seotud toetus arvata
kauba või teenuse maksustatava väärtuse hulka. Rahandusministri 30. märtsi 2004. aasta
määruse nr 41 „Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks
maksukohustuslasele antava sihtotstarbelise toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja
maksustamise kord“ kohaselt sõltub aga toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamine sellest,
kuidas toetuse andmine on riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarves kajastatud. Selline
tingimus on vastuolus käibemaksudirektiivi sätte ja mõttega.
Vastuolule pööras tähelepanu ka Riigikontroll 18.03.2019. a kirjas nr 2-1/80004/3 ning
soovitas rahandusministril kujundada seisukoht, kas kehtivad reeglid toetuste maksustamiseks
käibemaksuga on piisavalt selged, et neid ühetaoliselt maksustada. Riigikontroll märkis, et
kohalikes omavalitsustes rakendatakse rahandusministri määrust erinevalt ning toetuste
maksustamata jätmisega doteeritakse ühinguid maksusüsteemi arvelt. Asusime seisukohale,
selleks et maksustada kauba või teenuse hinnaga otseselt seotud toetusi ühetaoliselt kooskõlas
käibemaksudirektiiviga, tuleb rahandusministri määrus kehtetuks tunnistada. Muid võimalusi
selle probleemi lahendamiseks ei ole.
Määrus tuleb kehtetuks tunnistada tervikuna, kuna puudub vajadus kehtestada kord hinnaga
otseselt seotud toetuste maksustamiseks. Toetustena saadud rahalised vahendid tuleb
käibemaksuga maksustada üldise korra kohaselt. Enamikes liikmesriikides on samuti
seaduses märgitud vaid käibemaksudirektiivi artiklis 73 toodud tekst, et maksustatava
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
väärtuse hulka arvatakse ka hinnaga otseselt seotud toetused. Seaduse tõlgendamisel
lähtutakse Euroopa Kohtu otsustes toodud seisukohtadest.
Euroopa Kohtu otsustes toodud põhimõtetest lähtuvalt on hinnaga otseselt seotud toetuste
tunnused (kohtuasjad C–215/94 ja C–384/95; C–184/00; C–353/00; C–501/00; C–381/01; C–
495/01; C–144/02; C–463/02; C–573/18 ja C–574/18):
1) toetus, mida saab vaadelda osaliselt või täielikult kolmanda osapoole tasuna;
2) toetuse saajaks on kauba või teenuse müüja, kuid toetuse maksmisest saab kasu kauba või
teenuse saaja;
3) toetust makstakse selleks, et võõrandataks kaupa või osutataks teenust (st toetus ei ole antud
toetuse saaja kogu tegevuse jaoks, vaid konkreetse kauba võõrandamise või teenuse osutamise
jaoks);
4) ostja poolt makstav hind on määratud selliselt, et see väheneks kauba või teenuse müüjale
antud toetuse võrra;
5) toetus ei pea olema täpselt vastavuses kauba või teenuse hinna alanemisega, vaid hinna
alanemise ja toetuse vahel peab olema märgatav seos;
6) toetuse maksmine kauba müüjale või teenuse osutajale võimaldab tal objektiivselt kaupa
tarnida või teenust osutada madalama hinnaga, võrreldes sellega, mida ta oleks pidanud
nõudma toetuse puudumise korral;
7) kauba või teenuse hinna määramise alused on paika pandud hiljemalt tehingu toimumise
ajaks;
8) toetuse saaja loobuks kauba müümisest või teenuse osutamisest juhul, kui talle toetust ei
makstaks.
Seadusest volitusnormi kehtetuks tunnistamisel kaotab määrus kehtivuse ning sel juhul tuleb
käibemaksu tasuda kogu summalt, mida kauba või teenuse eest tasutakse, sh ka sellelt osalt,
mida tasutakse toetusena. Määruse kehtivuse kaotamine puudutab eelkõige
ühistransporditeenust osutavaid ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi ja piirkondlike
ühistranspordikeskusi kui ühistransporditeenuse eest on tasutud toetusena ning seda toetust
ei ole käibemaksuga maksustatud.
Hinnaga otseselt seotud toetuste teema puudutab muuhulgas ka:
1) PRIA poolt makstavat koolikava toetust ja nõustamisteenuse toetust;
2) SA Erametsakeskuse poolt erametsaomanikele makstavat toetust;
3) töötukassa poolt makstavaid juhendamistasusid.
Antud muudatus ei puuduta sellise toetuse maksmist, mis ei ole otseselt seotud kauba või
teenuse hinnaga, vaid antakse maksukohustuslase toetamiseks (nt toetus põhivara
soetamiseks, põllumajandustoetus mida määratakse haritava maa suuruse või loomade arvu
alusel, toetus töökohtade loomiseks).
Seaduses volitusnormi kehtetuks tunnistamisel kasvab käibemaksu laekumine aastas ca 35
mln eurot. Käibemaksu laekumise kasv põhineb peamiselt (34,4 mln eurot)
ühistransporditeenuse kogu teenuse maksumuse käibemaksuga maksustamisest, mis jaguneb
erinevate teenuste vahel järgmiselt: 4,9 mln eurot raudteeliiklus; 9,0 mln eurot bussiliiklus
maakonnaliinil; 4,9 mln eurot laeva- ja lennuliiklus maakonnaliinil; 15,6 mln eurot
ühistransport vallas või linnas.
2
Riigieelarve mõju kulude osas sõltub sellest, kas seoses maksukohustuslaste poolt kogu kauba
või teenuse eest käibemaksu tasumisega suurendatakse riigieelarves ka ühistranspordile
tehtavaid kulutusi.
Palun avaldada arvamust. Nagu eespool märgitud, kavandame volitusnormi kehtetuks
tunnistada 1. jaanuarist 2022, mis peaks andma asjaosalistele piisava aja ja paindlikkuse
eelarvete koostamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Helme
rahandusminister
Lisaadressaadid:
Riigihalduse minister
Riigikontroll
Eesti Linnade- ja Valdade Liit
Sirje Pulk 6113019
[email protected]
3