MÄÄRUS
09.09.2020 nr 55
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 1. novembri
2018. a määruse nr 57 „Kasutusest välja langenud
ehitise lammutamise toetuse tingimused ja
kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
§ 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 1. novembri 2018. a määruses nr 57 „Kasutusest välja
langenud ehitise lammutamise toetuse tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Taotleja – valitsusasutuse hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või tema
valitseva mõju all olev üksus või eraõiguslik juriidiline isik.“;
2) paragrahvi 3 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 5 lõike 5 punktis 4 asendatakse sõnad „riigihanke läbiviimisega“ tekstiosaga „§ 10
punktis 2 sätestatud tegevusega“;
4) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Eraõiguslikust juriidilisest isikust taotleja toetuse määr on kuni 50 protsenti projekti
abikõlblikest kuludest.“;
5) paragrahvi 10 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) tellima projekti läbiviimiseks vajalikud tööd elektrooniliselt riigihangete registri vahendusel,
järgides riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid;“;
6) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekt ehitusseadustikust tuleneva ehitusprojekti
koostamise kohustuse korral;“;
7) paragrahvi 15 lõikes 2 asendatakse sõnad „ehitusseadustiku kohane“ sõnadega
„ehitusseadustikust tuleneva teavitamiskohustuse olemasolul“;
8) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Paragrahvi 11 lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul peab toetuse saaja KredExile esitama
2
põhiprojekti staadiumis ehitusprojekti.“;
9) paragrahvi 15 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „esitamisest“ sõnadega „või ehitusseadustikust
tuleneva teavitamiskohustuse puudumisel tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamisest“;
10) paragrahvi 15 lõiget 8 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) paragrahvi 18 lõike 2 punktis 12 sätestatud tingimused on täitmata.“;
11) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„11) täita § 15 lõikes 21 sätestatud tingimus;
12) tagada tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud
eeldused;“;
12) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kohaldata“ tekstiosaga „§ 3 lõiget 2,“;
13) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse sõnad „ja juunis“ sõnadega „, juunis ja septembris“.
§ 2. Määruse § 1 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
19.08.2020
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 1. novembri 2018. a määruse nr 57 „Kasutusest
välja langenud ehitise lammutamise toetuse tingimused ja kord“ muutmise määruse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Muudatustega leevendatakse kasutuseta ehitiste lammutamise toetamise tingimusi ja
laiendatakse lammutamisele kuuluvate objektide ringi.
Määrus on koostatud majandus- ja taristuministri määrusena, kelle vastutusvaldkonda kuulub
vastavalt peaministri 1. mai 2019. a korraldusele nr 33 „Ministrite pädevus ministeeriumi
juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ elamumajandus.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja
elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post:
[email protected]) ja SA
KredEx eluaseme ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu (tel: 667 4100, e-post:
[email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel:
715 3403, e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 2 paragrahvist ja 13 punktist.
Eelnõu §-s 1 tehakse järgmised muudatused.
Punktiga 1 täiendatakse taotlejate ringi valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja
eraõiguslike juriidiliste isikute lisamisega taotleja mõiste alla.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.05.2020. a istungil (07.05.2020. a istungi protokolli nr 34
päevakorrapunkt nr 1) heakskiidetud meetme põhimõtetele on 2020. a lisaeelarvega eraldatud
5 miljoni euro täiemahuliseks kasutamiseks lisatud toetuse saajate sihtrühma erasektor ja
valitsusasutuste hallatavad riigiasutused Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 tähenduses.
Punktiga 2 tunnistatakse § 3 lõige 21 kehtetuks. Vastavalt määruse jõustumissättele (§ 2)
jõustub see muudatus 1. jaanuaril 2021. a. Seega on taotlejate ringi laiendamine ajutise
iseloomuga ja pärast 1. jaanuari 2021. a kehtib lammutamise meede seni kehtinud tingimustel.
Punktidega 3 ja 5 tehtav muudatus seondub eraõiguslikele juriidilistele isikutele toetuse
andmisega. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb taotlejal läbi viia riigihange projekti
läbiviimiseks vajalike tööde tellimiseks. Sõnastust muudetakse selliselt, et kohustust just
riigihange läbi viia ei ole, samas säilib kooskõla riigihangete seaduses sätestatuga.
Kuigi eraõiguslikust juriidilisest isikust taotleja ei ole riigihankekohuslane, tuleb tal tööde
läbiviimisel järgida hankimisele kehtivaid üldpõhimõtteid, sh hanke läbipaistvus ja
1
kontrollitavus, võrdne kohtlemine ning konkurentsi kahjustava huvide konflikt, ning viia
asjakohased tegevused läbi riigihangete registri vastavas keskkonnas.
Punktiga 4 sätestatakse eraõiguslikust juriidilisest isikust taotleja toetuse määra erisus.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.05.2020. a istungil heakskiidetud meetme põhimõtetele on
eraomaniku omafinantseering vähemalt 50 protsenti.
Punktidega 6–11 tehtavad muudatused puudutavad põhiprojekti ja ehitusteatise esitamise ning
ehitusloa taotlemise kohustust. Muudatusega muutuvad nimetatud ehitusseadustikust
(edaspidi EhS) tulenevad kohustused ehk tegevuste elluviimiseks vajalike õiguslike eelduste
tagamine toetuse saaja kohustusteks. Taotlejale säilib kohustus esitada taotluse
lisadokumendina ehitusprojekt vähemalt eelprojektina samuti vaid juhul, kui EhS-s vastav
nõue ette on nähtud.
Ehitise täieliku lammutamise teatise või kasutusteatise esitamist puudutavate muudatuste
ajendiks on asjaolu, et teatud tegevuste osas EhS teavitus- ja loakohustust ei sätesta. Seega
saab teatise esitamine olla väljamaksetaotluse aluseks vaid asjakohasel juhul.
Muudatuse eesmärgiks on taotlemisprotsessi kiirendamine. Vajadus selleks tuleneb otseselt
riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest, mille § 4
lõike 1 kohaselt võib meetme rahastamiseks ette nähtud vahendite kasutamiseks võtta
kohustusi kuni 31. detsembrini 2020. a.
Punktiga 12 tehtav muudatus tuleneb otseselt punktiga 1 tehtavast muudatusest.
Punktiga 13 täiendatakse määruse rakendussätet selliselt, et sisse viidavaid muudatusi saaks
kohaldada ka 2020. aasta lisaeelarvest eraldatud vahendite kasutamisega.
Eelnõu §-s 2 tehtav muudatus tuleneb otseselt § 1 punktiga 2 tehtavast muudatusest.
Taotlejate ringi laiendamine on ajutise iseloomuga ja pärast 1. jaanuari 2021. a kehtib
lammutamise meede seni kehtinud tingimustel.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu õigust.
4. Määruse mõjud
Eelnõuga laiendatakse taotlemiseks õigustatud isikute ringi ja kergendatakse taotleja
kohustusi. Arvestades taotluste mahtu ja toetuse eelarvet on kavandatavad muudatused
põhjendatud.
Ajavahemikus 16.05.-12.08.2020. a (alates kriisimeetme jõustumisest) on esitatud 40
taotlust, taotletav toetussumma kokku 1 251 605,92 eurot. Rahuldatud taotlusi on 31
summas 1 021 871,92 eurot. 4 taotlust menetlemisel ning 5 taotlust tagasi lükatud puuduliku
dokumentatsiooni tõttu (taotlused täiendamisel). 2020. a lisaeelarvega eraldati
lammutustoetuse meetmele 5 miljonit eurot.
Lammutamise meetmel on oluline mõju elukeskkonna kvaliteedi parandamisele. Osaliselt või
täielikult asustamata ja tehniliselt ohtlike ehitiste lammutamisega on võimalik tekitada
2
võimalusi uute ruumifunktsioonide loomiseks. Lammutamise kavandamine ja
lammutustegevus ise panustab tööhõive säilitamisele olukorras, kus COVID-19 kriisi raames
on tööhõive määr langenud. Ehitussektori toetamine läbi kinnisvara investeeringute on seotud
ka ehitussektori jätkusuutlikkusega.
Meetme eesmärk on leevendada kriisi mõju ehitussektorile, et olukord ehitusturul saaks
hakata stabiliseeruma. Ehitussektor on oluline ja suure tööhõivega majandusvedur, mis aitab
ka paljud teised sektorid madalseisust välja, mistõttu peab töö ehitusobjektidel esimesel
võimalusel taastuma.
Mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale ning majandusele tuleneb nii läbi
toetusmeetme kui ka läbi eelnõu. Ehitusprojektiga seonduva osas on mõju siiski pigem
kaudne tagades toetusmeetme efektiivsema rakendamise.
Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,
sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku
omavalitsuse üksustele ega riigile, samuti vahetuid kulusid kohaliku omavalitsuse üksustele.
Valitsusasutuse hallatava riigiasutuse kui võimaliku toetuse saaja kulud selguvad
hankemenetluse käigus. Omaosaluse määra silmas pidades ei ole tegemist märkimisväärselt
koormava kulutusega.
2020. a lisaeelarvega eraldati lammutustoetuse meetmele 5 miljonit eurot.
6. Määruse rakendamine ja jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu esitati EIS-i vahendusel Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks.
Eelnõu kooskõlastati vaikimisi.
3