dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seadus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 9. september 2020
Viit
2-9/20-0039/5547
Registreeritud
9. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-9 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud VV määruste eelnõud
Toimik
2-9/20-0039
Vastutaja
Kaupo Sempelson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
23. september 2020

Failid

  • 📎1.1-106148-1 09.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc1666 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Meie 09.09.2020 nr 1.1-10/6148-1 Kommunikatsiooniministeerium Audiitortegevuse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Rahandusministeerium esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on lisatud koos seletuskirjaga käesolevale kirjale. Palume Teie arvamust eelnõu kohta kümne tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Lisad: 1. Audiitortegevuse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 2. Audiitortegevuse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 3. Audiitortegevuse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Henrik Mägi 6113124 [email protected] Lisaadressaadid: Audiitorkogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Raamatupidajate Kogu Raamatupidamise Toimkond, Statistikaamet Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärgiks on viia audiitortegevuse ja raamatupidamise seadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19– 76) (muudetud direktiiviga 2014/95/EL (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1–19) ja direktiiviga 2014/102/EL (334, 07.11.2014, lk 86–87) (edaspidi raamatupidamise direktiiv)). Eelnõuga täpsustatakse audiitori kohustusi keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja ja avaliku huvi üksuse auditeerimisel. Audiitor on edaspidi kohustatud auditi aruandes kinnitama, kas tegevusaruanne vastab finantsaruandele ja seaduses kohaldatavatele nõuetele. Lisaks täpsustatakse nõudeid informatsiooni osas, mida peab üle 500 töötajaga avaliku huvi üksusest suurettevõtja kajastama oma tegevusaruandes. Analoogsed muudatused tehakse ka konsolideeritud aruannete osas. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Henrik Mägi (e-post: [email protected], tel: 6113124), nõunik Mirjam Suurekivi (e-post: [email protected], tel: 6113627) ja nõunik Marika Taal (e-post: [email protected], tel 6113765). Õigusliku analüüsi tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (e-post: [email protected], tel: 6113549). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (611 3638, [email protected]) 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud raamatupidamise direktiivi rakendamisega. Eelnõuga on kavandatud muuta audiitortegevuse seaduse (edaspidi AudS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 10.07.2020, 13, arvestades hiljem jõustuvaid muudatusi, ja raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 15.03.2019, 12. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu on kavandatud jõustuma 2021. aasta 1. jaanuaril. 2. Seaduse eesmärk 2016. aasta 1. jaanuaril jõustunud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse1 eesmärk oli võtta üle raamatupidamise direktiiv. Eesti 1 Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus RT I, 30.12.2015, 4 1 teavitas Euroopa Komisjoni raamatupidamise direktiivi ülevõtmisest, kuid Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole raamatupidamise direktiivi artikleid 19a, 29a ja 34 üle võetud nõuetekohaselt. Raamatupidamise direktiivi artikkel 34 sätestab auditi kohustuse ja tegevusaruande auditeerimise nõuded. Eesti andis Euroopa Komisjonile teada, et raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõiked 1 ja 2 on Eesti õigusesse üle võetud AudS §-dega 91–95 ja kutsetegevuse standarditega. Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole AudS §-s 95 ja kutsetegevuse standardites (peaasjalikult rahvusvahelise auditeerimise standard (Eesti) 720 (muudetud) audiitori kohustused seoses muu informatsiooniga) muu informatsiooni kohta käivad auditeerimise nõuded piisavad, et lugeda raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teises lõigus olevad tegevusaruande auditeerimise kohta käivad regulatsioonid üle võetuks Eesti õigusesse. Raamatupidamise direktiivi artiklid 19a ja 29a käsitlevad muud kui finantsteavet kajastavat aruannet. Eesti on andnud teada Euroopa Komisjonile, et need sätted on üle võetud RPS § 24 lõigetega 6–8 ja § 31 lõigetega 4–6. Euroopa Komisjon on seisukohal, et raamatupidamise direktiivi artiklid 19a ja 29a on puudulikult üle võetud. Seaduse eesmärk on võtta nõuetekohaselt üle raamatupidamise direktiivi artiklid 19a, 29a ja 34, et vältida rikkumismenetluse edasisi samme, sh põhjendatud arvamust Euroopa Komisjoni poolt ning hiljem võimalikke trahve. Kehtiv AudS § 95 näeb ette, et vandeaudiitor peab auditi või ülevaatuse käigus kontrollima koos raamatupidamisaruandega avaldatava rahandusalase ja muu info, sh tegevusaruande, vastavust raamatupidamisaruandele ja selle avaldamise vastavust seaduses sätestatud avaldamise nõuetele. Raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teise lõigu ning lõigete 2 ja 3 ülevõtmiseks täiendatakse AudS § 95 lõigetega 2 ja 3. Need täpsustavad audiitori kohustusi seoses tegevusaruande auditeerimisega. Arvestades, et raamatupidamise direktiivi artikkel 34 on üle võetud ka kutsetegevuse standarditega, on asjakohane selgitus, miks on otsustatud artiklis olevad tegevusaruandega seonduvad nõuded AudS-i muutes üle võtta. AudS § 46 lõike 1 järgi on vandeaudiitori kutsetegevuse standardid Euroopa Komisjoni üle võetud ja määrusega kehtestatud rahvusvahelised standardid ja nimetatud standarditega katmata osas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (edaspidi IFAC) põhimõtete ja rahvusvaheliste standardite alusel koostatud standardid ning muud standardid eelpool nimetatud standarditega katmata osas. Raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teine lõik käsitleb tegevusaruande auditeerimist, mida katab peaasjalikult rahvusvahelise auditeerimise standard (Eesti) 720 (muudetud) „Audiitori kohustused seoses muu informatsiooniga“2. Järelikult AudS § 46 lõike 1 järgi uut standardit antud teemal koostada ei saa. AudS § 46 lõike 5 järgi rahvusvaheliste standardite alusel koostatud standardid võivad nende koostamise aluseks olevatest standarditest erineda vaid ulatuses, mis on vajalik vastavuses olemiseks Eestis kehtivate õigusaktidega. AudS § 46 olev volitusnorm audiitortegevuse järelevalvenõukogule kannab endas eesmärki tagada vandeaudiitorite kutsetegevuse kõrge kvaliteet, kasutatavate standardite järjepidevuse ja kooskõla rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega. See tähendab, et kõik erisused rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest peaks tulenema seadusest. Eelnõu koostajad ei pea mõistlikuks ühe nõude lisandumise tõttu muuta Eestis kehtivaid vandeaudiitori kutsetegevuse standardite süsteemi aluspõhimõtteid. Seetõttu tuleks raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teise lõigu sisu nõuetekohasel ülevõtmisel muuta seadust. Eelnõuga muudetakse RPS § 24. Euroopa Komisjon saatis 02.07.2020 Eestile märgukirja, milles anti teada, et nende hinnangul on raamatupidamise direktiivi artiklid 19a ja 29a puudulikult üle võetud. Kokku juhiti tähelepanu kuuele raamatupidamise direktiivi artiklitest 19a ja 29a tulenevale aruandluskohustusele, mille kohaselt muud kui finantsteavet kajastav aruanne peaks sisaldama: 2 Rahvusvahelise auditeerimise standard (Eesti) 720 (muudetud) „Audiitori kohustused seoses muu informatsiooniga“. Kättesaadav: https://www.audiitorkogu.ee/est/kutsetegevuse-standardid-1 2 1) teavet ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses; 2) teavet rakendatud hoolsuskohustuse täitmise menetluste kohta; 3) teavet peamiste riskide kohta; 4) teavet ettevõtja/kontserni ärisuhete, toodete või teenustega seotud riskide kohta, kui see on asjakohane ja proportsionaalne; 5) teavet peamiste riskide juhtimise kohta; 6) viiteid ja lisaselgitusi finantsteabe kohta, kui see on asjakohane. Lisaks toodi välja, et viide raporteerimisel kasutatud riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele peaks olema ka siis, kui vastav ülevaade on esitatud vabatahtlikult. RPS § 24 täiendatakse lõikega 61 ning muudetakse lõikeid 6 ja 7 vastavalt Euroopa Komisjoni kirjas esitatud tähelepanekutele. Eelnõuga rakendatakse Euroopa Liidu õigust ja tuginedes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a. määrusele nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2, ei ole eelnõu kohta koostatud väljatöötamiskavatsust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Audiitortegevuse seaduse muutmine Eelnõu §-ga 1 muudetakse audiitortegevuse seadust. AudS § 95 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 nii, et kehtiva § 95 tekst muutub uues sõnastuses sätte esimeseks lõikeks. Kehtiv AudS § 95 sätestab üldnormi, mille kohaselt on audiitorettevõtjal kohustus kontrollida raamatupidamisaruandega avaldatava rahandusalase ja muu info vastavust raamatupidamisaruandele ja selle avaldamise vastavust seaduses sätestatud nõuetele. Lisatavate lõigetega võetakse üle raamatupidamise direktiivi artikli 34 sisu. Raamatupidamise direktiivi artikli 20 lõige 3 teeb täpsustusi ühingujuhtimise aruande auditeerimise osas. Artikli peamine eesmärk on sätestada audiitori kohustused olukorras, kus ühingujuhtimise aruanne esitatakse eraldi aruandena. Kui ühingujuhtimise aruanne on osa tegevusaruandest, nagu see RPS-i järgi on, siis ei kujuta raamatupidamise direktiivi artikli 20 lõikes 3 sätestatu endast erandit artikli 34 lõikes 1 kirjeldatud üldnormist, vaid sobitub üldnormi raamistikku, seega artikli 20 lõikes 3 olevaid täpsustusi ei ole vaja seaduse tasandil reguleerida ja nii on teinud ka paljud teised liikmesriigid. Samas raamatupidamise direktiivi artiklit 20 lõiget 3 saab kasutada, et sisustada audiitorettevõtja kohustuslike tegevuste nõuet seoses ühingujuhtimise aruandega. Lisatava AudS § 95 lõikega 2 võetakse üle raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teine lõik ja lõike 2 teine lause. AudS § 95 lõige 2 täpsustab audiitorettevõtja kohustusi seoses tegevusaruandega. Kui AudS § 95 kehtiv tekst paneb kohustuse kontrollida, siis lisatav lõige 2 paneb audiitorettevõtjale kohustuse tehtud töö tulemusi avaldada vandeaudiitori aruandes. Vastav nõue tuleneb raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teisest lõigust koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 17.05.2006, lk 87–107) muudetud direktiiviga 2008/30/EÜ (ELT L 81, 11.03.2008, lk 53–56), direktiiviga 2013/34/EL (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–76) ning direktiiviga 2014/56/EL (ELT L 158, 27.05.2014, lk 196–226) artikli 28 lõike 1 punktist e, mille kohaselt peab raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teises lõigus osundatud arvamus ja teade sisalduma auditiaruandes. AudS § 95 lõiget 2 ei kohaldata väikeste ja mikroettevõtjate suhtes, lähtudes direktiivis toodud põhjendusest, et sellised kohustused võivad olla väikestele ja mikroettevõtjatele märkimisväärne halduskoormus, pidades samal ajal silmas ka seda, et paljude väikeste ettevõtjate puhul on samad isikud ühtaegu nii aktsionärid või 3 osanikud kui ka juhtkonna liikmed ning seetõttu on nende vajadus kolmanda isiku kinnituse järele piiratud. AudS § 95 lõikes 2 kehtestatav kohustus kohaldub üksnes juhul, kui audit tehakse avaliku huvi üksuse ning RPS tähenduses keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja, keskmise suurusega konsolideerimisgrupi ja suure konsolideerimisgrupi suhtes. Avaliku huvi üksus on sisustatud AudS §-s 13, mille kohaselt on avaliku huvi üksus äriühing, mis on kindlustusandja, krediidiasutus või mille väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul. Lõikes 2 nimetatud ettevõtjate ja konsolideerimisgruppide liigid on defineeritud RPS § 3 punktides 16, 17, 19 ja 20. Muudatus puudutab avaliku huvi üksuste ja kõigi nende ettevõtjate auditeerimist, kes ületavad mahult vähemalt ühte järgmisest kolmest kriteeriumist: varad 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot, keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest. Sellistel ettevõtjatel on kehtiva õiguse kohaselt auditi kohustus. AudS § 95 lõike 2 punkt 1 tuleneb raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teise lõigu punkti a alapunktist i. Kõnealuse punkti kohaselt peab audiitorettevõtja avaldama vandeaudiitori aruandes, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega. Antud punktis ja sama lõike punktis 3 nimetatud olulisuse kriteeriumi all on peetud silmas olulisuse kontseptsiooni, mida rakendatakse auditi planeerimisel ja läbiviimisel3. Auditeerimisel määratakse kindlaks mitu olulisuse summat. Nii näiteks üks olulisuse tase määratakse finantsaruannete kui terviku suhtes. Teist taset või teisi tasemeid rakendatakse konkreetsete tehinguklasside, kontosaldode või avalikustatava informatsiooni suhtes. Käesoleva punkti rakendamisest tulenev audiitorite täiendav töö ei ole audiitortegevuse seaduse ega vandeaudiitori kutsetegevuse standardite mõistes kindlustandev audiitorteenus. AudS § 95 lõike 2 punkt 2 tuleneb raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teise lõigu punkti a alapunktist ii. Kõnealuse punkti kohaselt peab audiitorettevõtja avaldama vandeaudiitori aruandes, kas tegevusaruanne on koostatud kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. Tegevusaruande üldnõuded on sätestatud RPS §-s 24, täiendavad nõuded reguleeritud väärpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite emitendi tegevusaruannetele tulenevad §-st 241 ja ühingujuhtimise aruannet, mis on tegevusaruande eraldiseisev alajaotis, käsitleb § 242 ning vastavad nõuded konsolideerimisgruppidele tulenevad §-dest 31–312. Direktiiv sisustab täpsemalt audiitorettevõtja kohustusi seoses ühingujuhtimise aruandega. Raamatupidamise direktiivi artikkel 20 lõike 3 kohaselt alluvad artiklis 34 lõikes 1 esitatud üldnormile ühingujuhtimise aruande need elemendid, mis on Eesti õigusesse võetud üle RPS § 242 lõike 3 punktides 4 ja 5 ja vastav viide üldnormile konsolideerimisgrupi regulatsioonis RPS § 312 lõikes 2 ehk informatsioon sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide kohta ja osa sellest informatsioonist, mida väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite emitendid peavad tegevusaruandesse kandma. Hea ühingujuhtimise tava ning juhtimis- ja kontrollorganite osas peab raamatupidamise direktiivi kohaselt vannutatud audiitor kontrollima, kas regulatsioonidega nõutud teave on esitatud. AudS § 95 lõike 2 punkt 3 tuleneb raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teise lõigu punktist b. Säte kohustab audiitorettevõtjat vandeaudiitori aruandes kirjeldama tegevusaruandes ilmnenud väärkajastusi, kui ta peaks neid tuvastama. Väärkajastuste tuvastamisel peab audiitorettevõtja lähtuma auditi käigus teada saadud asjaoludest ja saadud arusaamisest ettevõtja ja tema tegevuskeskkonna kohta. Kirjeldada tuleb ainult neid väärkajastusi, mis on olulised. Seega ei tule vandeaudiitori aruandes kajastada iga väärkajastust, vaid ainult neid, mis vastavad AudS §-s 95 lõikes 2 punktis 3 toodud nõuetele. 3 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 320 olulisus auditi planeerimisel ja läbiviimisel 4 Auds § 95 lõikega 3 võetakse üle raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõige 3. Lisatav lõige sätestab erandi, mille kohaselt ei pea audiitorettevõtja hõlmama auditiaruandes tehtavas avalduses informatsiooni, mis esitatakse tegevusaruandes RPS § 24 lõigete 6–8 ja § 31 lõigete 4–6 alusel. Viidatud RPS-i sätted võtavad üle raamatupidamise direktiivi artiklid 19a ja 29a, mis käsitlevad üle 500 töötajaga avaliku huvi üksusest suurettevõtjate ja suurte konsolideerimisgruppide muud kui finantsteavet kajastavat aruannet. Samas on direktiivi põhjendustes öeldud, et vannutatud audiitorid ja audiitorühingud peaksid kontrollima ainult seda, kas muud kui finantsteavet kajastav tegevusaruande osa või eraldi aruanne on esitatud. Ülevaate olemasolu kontrollimise nõue tuleneb Eesti õiguses AudS § 95 lõikest 1, mis paneb audiitorettevõtjale kohustuse kontrollida, et muu info on avaldatud vastavalt seaduses sätestatud avaldamise nõuetele. Eelnõu kohaselt ei pea audiitorettevõtja vandeaudiitori aruandes käsitlema aruandlust, mis puudutab ülevaadet ettevõtja tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude, inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ning korruptsioonivastast võitlust käsitlevate küsimuste kohta. Sealhulgas ei pea ta käsitlema eelnimetatud mõjude ja küsimuste suhtes rakendatavat poliitikat ega seonduvaid riske, ärimudelit ega mitterahalisi tulemusnäitajaid. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse AudS-st §-ga 1841, mille kohaselt seaduse § 95 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse majandusaasta aruannete aruandeperioodide kohta, mis algavad 2020. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Varem alanud aruandeperioodide kohta koostatud tegevusaruande osas peab audiitorettevõtja lähtuma enne muudatuste jõustumist kehtinud AudS §-st 95, teistest AudS-i sätetest, rahvusvahelise auditeerimise standardist (Eesti) 720 (muudetud) „Audiitori kohustused seoses muu informatsiooniga“ ja teistest kohaldatavatest standarditest. 3.2. Raamatupidamise seaduse muutmine Eelnõu §-ga 2 muudetakse raamatupidamise seadust. Raamatupidamise direktiivis sätestatud muud kui finantsteavet käsitlev aruanne on reguleeritud RPS § 24 lõigetes 6–8 ja § 31 lõigetes 4–6. RPS § 24 lõiget 6 muudetakse vastavalt Euroopa Komisjoni märgukirjas esitatud tähelepanekutele. Samuti lisatakse sättesse lõige 61, kuna vastasel juhul oleks seoses täiendustega muutunud lõige 6 liiga mahukaks. Lõikes 7 parandatakse viide seoses lõike 6 muutumise ja lõike 61 lisandumisega ning et parandada viite täpsust. Konsolideerimisgrupi tegevusaruande vastav osa on sätestatud RPS § 31 lõigetes 4–6, kuid seal muudatusi ei ole vaja teha, kuna seal sätestatakse üksnes konsolideerimisgrupi aruandluse erisused, kuid käsitletavates küsimustes peab konsolideerimisgrupi konsolideeriv üksus lähtuma aruandluses üldnormidest, millele § 31 lõigetes 4–6 on ka vastavad viited. Seega, täiendades RPS § 24 lõikega 61 ja muutes lõikeid 6 ja 7, on ka vastavad muudatused tehtud konsolideerimisgrupi aruandluses. Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse RPS § 24 lõiget 6, et võtta nõuetekohaselt üle raamatupidamise direktiivi artikli 19a lõike 1 esimene ja kolmas lõik ning 29a lõike 1 esimene ja kolmas lõik. Lõige sõnastatakse ümber, lisades uusi tekstiosi ja eemaldades mõned tekstiosad, mis edaspidi kajastuvad lisatavas RPS § 24 lõikes 61. Sätte sõnastusse lisatakse esitatava informatsiooni mahule ja kvaliteedile ettevõtja arengust, tulemustest, seisundist ja tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajaliku ulatuse nõue. Muudatusega võetakse üle direktiivi sätte eesmärk. Samuti lisatakse, et ülevaade peab sisaldama asjakohasel juhul täiendavaid selgitusi või viiteid raamatupidamise aastaaruandes kajastatud informatsioonile, et tagada parem seotus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande kõnealuse osa vahel. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse RPS § 24 lõikega 61, kus esitatakse raamatupidamise direktiivi artiklis 19a lõikes 1 ja 29a lõikes 1 esitatud miinimumloetelud. Lisatava lõike punktid 1 ja 5 on samal kujul kehtivas redaktsioonis lõikes 6 kajastatud. RPS § 24 lõikes 61 punktides 5 2 ja 3 olev informatsioon on osaliselt kajastatud kehtivas redaktsioonis. Seoses lisanduva informatsiooniga oleks RPS § 24 lõige 6 liialt pikaks ja raskesti jälgitavaks muutunud, mistõttu osa seal olnud informatsioonist viiakse loodavasse lõikesse 61. RPS § 24 lõige 61 sisaldab miinimumloetelu sellest, mida avaliku huvi üksusest üle 500 töötajaga suurettevõtja aruandlus peaks sisaldama. Punkti 2 sõnastuses on lähtutud, et oleks selge, et rakendatav poliitika hõlmab kõiki lõikes 6 nimetatud mõjusid ja küsimusi. Samuti on lisatud nõue viidata rakendatavatele hoolsuskohustuse täitmise suunistele. Direktiivi põhjendustes on täpsustatud, et hoolsuskohustuse täitmise suunised peaksid hõlmama ka ettevõtja tarne- ja alltöövõtuahelat, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, et tuvastada, ennetada ja leevendada olemasolevaid ja võimalikke kahjulikke mõjusid. Samuti on toodud näiteid rahvusvahelistest suunistest, millele ettevõtjad võivad tugineda. Näiteks ettevõtjad võivad tugineda mõnele järgmistest suunistest:  Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS)4;  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) ülemaailmse kokkuleppe kümme põhimõtet5;  ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, millega rakendatakse ÜRO raamistikku „Kaitsta, austada ja heastada”6,;  Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni suunised hargmaistele ettevõtjatele7;  Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standard 260008;  Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta9;  Globaalne aruandlusalgatus (GRI)10. RPS § 24 lõike 61 punkti 3 on lisatud, et ettevõtja peab lisaks riskijuhtimise välja toomisele loetlema tegevusaruandes peamised riskid. Ülevaade peab direktiivi põhjenduste kohaselt hõlmama juba realiseerinud riske ja küsimusi, mis kõige tõenäolisemalt põhjustavad märkimisväärse mõjuga riskide realiseerumist. Mõjude suurust tuleks hinnata nende ulatuse ja raskusastme järgi. Riskid võivad tuleneda ettevõtja enda tegevusest või olla seotud tema tegevusega. Punkti sõnastuses on lähtutud, et oleks selge, et võimalikud riskid ja riskijuhtimine hõlmab kõiki lõikes 6 nimetatud mõjusid ja küsimusi. Lisaks peab välja tooma ärisuhteid, pakutavaid ja müüdavaid kaupu ning pakutavaid ja osutatavaid teenuseid, mille olemusest või 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1221/2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 25.11.2009, lk 246–290), muudetud nõukogu määrusega (EL) nr 517/2013 (ELT L 158, 13.05.2013, lk 31–101), komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1505 (ELT L 222, 28.08.2017, lk 1–20) ning komisjoni määrusega (EL) nr 2018/2026 (ELT L 325, 19.12.2018, lk 18–24) 5 ÜRO ülemaailmse kokkuleppe kümme põhimõtet. Kättesaadav: https://www.unglobalcompact.org/what-is- gc/mission/principles 6 Guiding Principles on Business and Human Rights: Implementing the United Nations “Protect, Respect and Remedy” Framework, OHCHR, New York, Genf, 2011. Kättesaadav: https://www.ohchr.org/EN/PublicationsResources/Pages/ReferenceMaterial.aspx 7 OECD Guidelines for Multinational Enterprises, 2011. Kättesaadav: http://mneguidelines.oecd.org/guidelines/; kontaktpunkt Eestis: https://www.mkm.ee/et/eesmargid- tegevused/majanduse-arendamine/oecd-suunised-vastutustundliku-ettevotluse-pohimotete 8 The International Organisation for Standardisation's ISO 26000. Kättesaadav: https://www.iso.org/iso-26000- social-responsibility.html 9 Tripartite declaration of principles concerning multinational enterprises and social policy (MNE Declaration) - 5th Edition (March 2017). Kättesaadav: https://www.ilo.org/empent/Publications/WCMS_094386/lang-- en/index.htm 10 The Global Reporting Initiative. Standardid kättesaadavad: https://www.globalreporting.org/standards/ 6 ulatusest tulenevalt on tõenäoline, et nende tegevustega kaasneb negatiivne keskkonna- või sotsiaalne mõju või muu negatiivne mõju käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud küsimustes. Tegemist on nõudega, mis kehtiva seaduse teksti tõlgenduse kohaselt võiks olla osa riskijuhtimise kajastusest, kuid selguse mõttes tuuakse see eraldi välja. Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse RPS § 24 lõikes 7 viide sama paragrahvi lõikelt 6 lõike 61 punktile 2. Säte käsitleb kohustust esitada viide asjakohasele raamistiku sättele, kui rakendatav poliitika on kirjeldatud raamatupidamiskohustuslase rakendatavas ühingujuhtimise tavas või muus raamistikus. Muudatuse põhjuseks on, et viidatava poliitika asukoht seaduse tekstis muutus. Samuti tagab uus viite sõnastus selguse, et viidatakse rakendatavale poliitikale ja et asjakohase viite tuleb esitada ka siis, kui RPS § 24 lõikes 6 sätestatud ülevaate on raamatupidamiskohustuslane koostanud vabatahtlikult. Muudatusega võetakse korrektsemalt üle raamatupidamise direktiivi artikkel 19a lõike 1 viies lõik ja 29a lõike 1 viies lõik. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. Seadusega võetakse nõuetekohaselt üle raamatupidamise direktiivi artikli 19a lõige 1, artikli 29a lõige 1 ning artikli 34 lõike 1 teine lõik ja lõiked 2 ja 3. Teised raamatupidamise direktiivi osad on üle võetud Riigikogus 2015. aasta 10. detsembril vastu võetud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega11. Direktiivi ja Eesti õigusaktide vastavustabel on lisatud eelnõule (seletuskirja lisa). 6. Seaduse mõjud Seaduse rakendamisega ei kaasne olulist mõju järgmistes valdkondades: • sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; • mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; • mõju elu- ja looduskeskkonnale; • mõjus regionaalarengule; • mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Kavandatav meede nr 1: muudatused vandeaudiitori aruandes seoses teatud ettevõtete tegevusaruannetega Mõju ulatus. Kehtiva AudS § 95 järgi peab audiitorettevõtja auditi käigus kontrollima tegevusaruande vastavust raamatupidamisaruandele ja selle avaldamise vastavust seaduses sätestatud avaldamise nõuetele. Seaduse muutmisega seoses peab audiitorettevõtja hindama lisaks seaduses sätestatud avaldamise nõuetele ka vastavust muude seaduses sätestatud nõuetega. Auditi aruandes peab audiitorettevõtja tegema avaldused, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ja on koostatud kooskõlas seaduses sätestatud nõuetele. Samuti peab ta välja tooma olulisi väärkajastusi, kui ta neid tuvastas, ja kirjeldama nende olemust. Võrreldes kehtiva seadusega lisanduvad audiitorettevõtjale mõned kohustused seoses avaliku huvi üksuse, keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja ning keskmise suurusega ja suure konsolideerimisgrupi auditeerimisega. Täiendav töö tähendab ka 11 Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus RT I, 30.12.2015, 4 7 audiitorteenuse hinnatõusu nendele ettevõtetele, kelle tegevusaruannete suhtes kohustus lisatakse. Audiitorkogu hinnangul on täiendava töö maht keskmiselt esmakordsel rakendamisel vähemalt 8 tundi ja alates teisest korrast igakordselt vähemalt 4 tundi. Audiitorteenuse keskmine tunnihind 2018/19 aastal oli 45 eurot. Arvestades, et muudatus puudutab üksnes audiitorettevõtja kohustusi seoses tegevusaruandega ja seda üksnes teatud tingimustele vastavate ettevõtjate aruannete osas, siis mõju ulatus on väike. Mõju sagedus. Muudatus puudutab audiitorteenust seoses majandusaasta aruandes esitatava tegevusaruandega. Majandusaasta aruanne esitatakse kord aastas, seega mõju avaldumise sagedus on väike. Mõjutatud sihtrühma suurus. Kavandataval meetmel on sihtrühmaks audiitorettevõtjad ja § 95 lõikes 2 nimetatud ettevõtjad. Audiitorettevõtjaid on eelnõu koostamise hetkel Eestis kokku 130 ja ettevõtjaid, kes vastavad § 95 lõikes 2 nimetatud tingimustele on 828. Võrreldes kõigi ettevõtjatega Eestis, keda on 162 000 (2018. aasta äriregistri andmete kohaselt), on kavandatud meetme sihtrühm väike. Käesolev seaduse muudatus mõjutab 11% audiitori poolt kontrollitavatest ettevõtjatest. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatuse tulemusel võib auditiks kuluv aeg veidi pikeneda, mis omakorda tähendab, et ettevõtja peab majandusaasta aruande kiiremini koostama, mis võib endaga teatud juhtudel kaasa tuua täiendava kulu. Arvestades, et Eestis on majandusaasta aruande esitamiseks kuus kuud aega, siis nimetatud riski esinemise tõenäosus on väga madal. Samuti võib mõnevõrra tõusta audiitorteenuse hind seoses majandusaasta aruande auditiga. Arvestades, et muudatus puudutab võrdlemisi suuri ettevõtjaid, siis täiendav kulu ei ole sellises määras, mis avaldaks olulist mõju ettevõtjale. Kavandatav meede nr 2: muudatused suurettevõtjate ja suurte konsolideerimisgruppide tegevusaruandes Mõju ulatus. Kehtiva RPS § 24 lõike 6 järgi peab üle 500 töötajaga avaliku huvi üksusest suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi konsolideeriv üksus esitama informatsiooni oma tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude kohta ning inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ja korruptsioonivastase võitluse kohta. Muudatusega seoses vastav kohustus olemuslikult ei muutu. Täpsustatakse kohustuse ulatust ja sisu, mis tagab senisest ühtlasema kohustuse täitmise. Mõju ulatus on väike. Mõju sagedus. Muudatus puudutab majandusaasta aruandes esitatava tegevusaruande sisu. Majandusaasta aruanne esitatakse kord aastas, seega mõju avaldumise sagedus on väike. Mõjutatud sihtrühma suurus. Kavandataval meetmel on sihtrühmaks üle 500 töötajaga avaliku huvi üksusest suurettevõtjad ja suure konsolideerimisgrupi konsolideerivad üksused, keda on Eestis eelnõu koostamise hetke seisuga 7. Võrreldes kõigi ettevõtjatega Eestis, keda on 162 000 (2018. aasta äriregistri andmete kohaselt), on kavandatud meetme sihtrühm väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Nende ettevõtjate jaoks, kes seinini täitsid RPS § 24 lõikes 6 sätestatud kohustust väga minimaalses mahus võib kaasneda muudatusega mõningane halduskoormuse tõus ja kohustuse täitmisega seotud kulude tõus. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 8 Seaduse muudatuste rakendamisega ei kaasne riigiasutustele ega kohalikele omavalitsustele olulisi rakendustegevusi. Seaduse muudatuse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohaliku omavalitsuse üksustele olulisi kulusid ega olulist tulude laekumist riigieelarvesse ega kohalike omavalitsuse üksuste eelarvetesse. Seaduse rakendamise tulemusel võib raamatupidamiskohustuslastest avalik-õiguslike subjektide raamatupidamise aruandlus muutuda samas korras nagu teistel ja võib tõusta audiitorteenuse hind. 8. Rakendusaktid Eelnõuga seoses ei ole vaja kehtestada ega muuta rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Jõustumise kuupäev on valitud seoses asjaoluga, et enamike raamatupidamiskohustuslaste majandusaasta on kalendriaasta. Muudatusi aruandluses ja audiitortegevuses on kõige parem jõustada majandusaasta vahetumisega. Eelnõu vastuvõtmise viibimine võib kaasa tuua Eestile rikkumismenetluse seoses direktiivi nõuete eiramisega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Raamatupidamise Toimkonnale, Statistikaametile, Raamatupidajate Kogule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Audiitorkogule. Algatab Vabariigi Valitsus… Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 9 Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Vastavustabel EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ muudetud direktiiviga 2014/95/EL ning direktiiviga 2014/102/EL Tabelis viidatud õigusaktide loetelu: Audiitortegevuse seadus (AudS) https://www.riigiteataja.ee/akt/13275292?leiaKehtiv Raamatupidamise seadus (RPS) https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012016?leiaKehtiv EL-i EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid õigusakti õigusakti sisuliseks norm normi rakendamiseks kehtestatavad ülevõtmise riigisisesed õigusaktid kohustus Art 19a Jah Suurettevõtjate puhul, mis on avaliku huvi üksused, mis RPS § 24 lg 6-8 (1) täidavad oma bilansipäeval kriteeriumi, et nende keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500, sisaldab tegevusaruanne ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses teavet kätkevat muud kui finantsteavet kajastavat aruannet, milles on esitatud teave vähemalt 1 Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste järgimise ning korruptsioonivastaste võitlusega seotud küsimuste kohta, muu hulgas järgmine teave: a) ettevõtja ärimudeli lühikirjeldus; b) põhimõtete kirjeldus, mida ettevõtja kõnealustes küsimustes järgib, sh rakendatud hoolsuskohustuse täitmise menetlused; c) kõnealuste põhimõtete rakendamise tulemused; d) kõnealuste küsimustega seonduvad peamised riskid, mis on seotud ettevõtja tegevusega, muu hulgas, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, tema ärisuhete, toodete või teenustega, mis tõenäoliselt avaldavad nendes valdkondades kahjulikku mõju, ja kuidas ettevõtja neid riske juhib; e) asjaomase äri seisukohast olulised peamised mitterahalised tulemusnäitajad. Kui ettevõtjal puudub poliitika ühes või enamas kõnealuses küsimuses, tuleb muud kui finantsteavet kajastavas aruandes esitada selge ja põhjendatud selgitus, miks see nii on. Esimeses lõigus osutatud muud kui finantsteavet kajastav aruanne sisaldab asjakohasel juhul ka viiteid ja 2 Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa lisaselgitusi iga-aastastes finantsaruannetes esitatud summade kohta. Liikmesriigid võivad erandjuhtudel lubada jätta avalikustamata teabe oodatavate arengute või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, kui siseriikliku õigusega antud pädevuste piires tegutsevate ja oma arvamuse eest ühiselt vastutavate haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete põhjendatud arvamuse kohaselt kahjustaks sellise teabe avalikustamine tõsiselt ettevõtja äripositsiooni, tingimusel et avalikustamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust. Liikmesriigid sätestavad esimeses lõigus osutatud teabe esitamise nõude kehtestamisel, et ettevõtjad võivad tugineda riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning seda tehes täpsustavad ettevõtjad, millisele raamistikule nad on tuginenud. Art 29a Jah Avaliku huvi üksuste puhul, mis on suure kontserni RPS § 24 lg 6-8 ja § 31 lg 4-6 (1) emaettevõtjad, mis täidavad oma bilansipäeval konsolideeritult kriteeriumi, et nende keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500, sisaldab konsolideeritud tegevusaruanne kontserni arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ülevaate 3 Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa saamiseks vajalikus ulatuses teavet kätkevat muud kui finantsteavet kajastavat konsolideeritud aruannet, milles on esitatud teave vähemalt keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsioonivastaste võitlusega seotud küsimuste kohta, muu hulgas järgmine teave: a) kontserni ärimudeli lühikirjeldus; b) põhimõtete kirjeldus, mida kontsern kõnealustes küsimustes järgib, sh rakendatud hoolsuskohustuse täitmise menetlused; c) kõnealuste põhimõtete rakendamise tulemused; d) kõnealuste küsimustega seonduvad peamised riskid, mis on seotud kontserni tegevusega, muu hulgas, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, tema ärisuhete, toodete või teenustega, mis tõenäoliselt avaldavad nendes valdkondades kahjulikku mõju, ja kuidas kontsern neid riske juhib; e) asjaomase äri seisukohast olulised peamised mitterahalised tulemusnäitajaid. Kui kontsernil puudub poliitika ühes või enamas kõnealuses küsimuses, tuleb muud kui finantsteavet kajastavas konsolideeritud aruandes esitada selge ja põhjendatud selgitus, miks see nii on. 4 Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Esimeses lõigus osutatud muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne sisaldab asjakohasel juhul ka viiteid ja lisaselgitusi konsolideeritud finantsaruannetes esitatud summade kohta. Liikmesriigid võivad erandjuhtudel lubada jätta avalikustamata teabe oodatavate arengute või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, kui siseriikliku õigusega antud pädevuste piires tegutsevate ja oma arvamuse eest ühiselt vastutavate haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete põhjendatud arvamuse kohaselt kahjustaks sellise teabe avalikustamine tõsiselt kontserni äripositsiooni, tingimusel et avalikustamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist kontserni arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust. Liikmesriigid sätestavad esimeses lõigus osutatud teabe esitamise nõude kehtestamisel, et emaettevõtja võib tugineda riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning seda tehes täpsustab emaettevõtja, millisele raamistikule ta on tuginenud. 5 Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Art 34 Jah Vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud): AudS § 95 lg 2 (1) teine a) avaldavad arvamust selle kohta: lõik, (2) i) kas tegevusaruanne vastab sama aruandeaasta kohta teine koostatud finantsaruandele ning lause ii) kas tegevusaruanne on koostatud kooskõlas kohaldatavate õiguslike nõuetega; b) teatavad, kas ta on auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamist ettevõtjast ja tema tegevuskeskkonnast arvestades teinud tegevusaruandes kindlaks olulised vääresitused ja näitab ära selliste vääresituste laadi. 2. Konsolideeritud finantsaruannete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis lõike 1 esimest lõiku. Konsolideeritud finantsaruannete ja konsolideeritud tegevusaruannete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis lõike 1 teist lõiku. Art 34 Jah Käesolevat artiklit ei kohaldata artikli 19a lõikes 1 AudS § 95 lg 3 (3) osutatud muud kui finantsteavet kajastava aruande ning artikli 29a lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastava konsolideeritud aruande suhtes ega artikli 19a lõikes 4 ja artikli 29a lõikes 4 osutatud eraldi aruannete suhtes. Art 35 Jah Direktiivi 2006/43/EÜ artikkel 28 asendatakse järgmisega: AudS § 54 lg 2 alusel (1) p e „Artikkel 28 kehtestatud vorm, AudS § 95 lg 2 Auditiaruanne 6 Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1. Auditiaruanne sisaldab järgmist: e) direktiivi 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (18) artikli 34 lõike 1 teises lõigus osutatud arvamus ja teade.“ 7 EELNÕU Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1. Audiitortegevuse seaduse muutmine Audiitortegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 95 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Audiitorettevõtja on kohustatud avaliku huvi üksuse ning raamatupidamise seaduse tähenduses keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja, keskmise suurusega konsolideerimisgrupi ja suure konsolideerimisgrupi auditi tegemisel: 1) avaldama vandeaudiitori aruandes, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega; 2) avaldama vandeaudiitori aruandes, kas tegevusaruanne on koostatud kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega; 3) kirjeldama vandeaudiitori aruandes tegevusaruandes tuvastatud väärkajastuste olemust, juhul kui audiitorettevõtja, arvestades auditi käigus teada saadud asjaolusid ja saadud arusaamist ettevõtjast ja tema tegevuskeskkonnast, on teinud tegevusaruandes kindlaks olulisi väärkajastamisi. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata informatsiooni osas, mis esitatakse tegevusaruandes raamatupidamise seaduse § 24 lõigete 6–8 ja § 31 lõigete 4–6 alusel.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 1841 järgmises sõnastuses: „§ 1841. Audiitorettevõtja kohustuste rakendamine seoses tegevusaruandega Käesoleva seaduse § 95 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse majandusaasta aruannete aruandeperioodide kohta, mis algavad 2020. aasta 1. jaanuaril või hiljem.“. § 2. Raamatupidamise seaduse muutmine Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 24 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Suurettevõtja, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle töötajate arv bilansipäeva seisuga on suurem kui 500, peab raamatupidamiskohustuslase arengust, tulemustest, seisundist ja tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses esitama tegevusaruandes informatsiooni oma tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude ning inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate küsimuste kohta, lisades asjakohasel juhul täiendavaid selgitusi või viidates raamatupidamise aastaaruandes kajastatud informatsioonile.“; 2) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kohustuse raames peab raamatupidamiskohustuslane tegevusaruandes muu hulgas kirjeldama oma: 1) ärimudelit; 2) lõikes 6 nimetatud mõjude ja küsimuste suhtes rakendatavat poliitikat ning selle tulemusi, sealhulgas rakendatavaid hoolsuskohustuse täitmise suuniseid; 1 3) lõikes 6 nimetatud mõjude ja küsimustega seonduvaid peamisi riske ja riskide juhtimist, sealhulgas ärisuhteid, pakutavaid ja müüdavaid kaupu ning pakutavaid ja osutatavaid teenuseid, mille olemusest või ulatusest tulenevalt on tõenäoline, et nende tegevustega kaasneb negatiivne keskkonna- või sotsiaalne mõju või muu negatiivne mõju käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud küsimustes; 4) peamisi mitterahalisi tulemusnäitajaid.“; 3) paragrahvi 24 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude, inimressursi juhtimise ja inimõiguste järgimise ning korruptsioonivastaste võitlusega seonduv poliitika“ tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõike 61 punktis 2 nimetatud poliitika“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus… Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 2 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/20-1084 - Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.09.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a0be073-9ce3-4a3d-827f-6035edbeb319 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a0be073-9ce3-4a3d-827f-6035edbeb319?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel