Majandus- ja Meie 09.09.2020 nr 1.1-10/6148-1
Kommunikatsiooniministeerium
Audiitortegevuse ja
raamatupidamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks
Rahandusministeerium esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks audiitortegevuse seaduse ja
raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on lisatud koos seletuskirjaga
käesolevale kirjale.
Palume Teie arvamust eelnõu kohta kümne tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest
arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Helme
rahandusminister
Lisad:
1. Audiitortegevuse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
2. Audiitortegevuse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
3. Audiitortegevuse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa
Henrik Mägi 6113124
[email protected]
Lisaadressaadid: Audiitorkogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Raamatupidajate Kogu
Raamatupidamise Toimkond, Statistikaamet
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise
seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Eelnõu eesmärgiks on viia audiitortegevuse ja raamatupidamise seadus kooskõlla Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta
finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse
kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–
76) (muudetud direktiiviga 2014/95/EL (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1–19) ja direktiiviga
2014/102/EL (334, 07.11.2014, lk 86–87) (edaspidi raamatupidamise direktiiv)). Eelnõuga
täpsustatakse audiitori kohustusi keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja ja avaliku huvi
üksuse auditeerimisel. Audiitor on edaspidi kohustatud auditi aruandes kinnitama, kas
tegevusaruanne vastab finantsaruandele ja seaduses kohaldatavatele nõuetele. Lisaks
täpsustatakse nõudeid informatsiooni osas, mida peab üle 500 töötajaga avaliku huvi üksusest
suurettevõtja kajastama oma tegevusaruandes. Analoogsed muudatused tehakse ka
konsolideeritud aruannete osas.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika
osakonna jurist Henrik Mägi (e-post:
[email protected], tel: 6113124), nõunik Mirjam
Suurekivi (e-post:
[email protected], tel: 6113627) ja nõunik Marika Taal (e-post:
[email protected], tel 6113765). Õigusliku analüüsi tegi Rahandusministeeriumi
õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (e-post:
[email protected], tel:
6113549). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna
keeletoimetaja Sirje Lilover (611 3638,
[email protected])
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud raamatupidamise direktiivi rakendamisega.
Eelnõuga on kavandatud muuta audiitortegevuse seaduse (edaspidi AudS) redaktsiooni
avaldamismärkega RT I, 10.07.2020, 13, arvestades hiljem jõustuvaid muudatusi, ja
raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 15.03.2019, 12.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõu on kavandatud jõustuma 2021. aasta 1. jaanuaril.
2. Seaduse eesmärk
2016. aasta 1. jaanuaril jõustunud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse1 eesmärk oli võtta üle raamatupidamise direktiiv. Eesti
1
Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus RT I, 30.12.2015,
4
1
teavitas Euroopa Komisjoni raamatupidamise direktiivi ülevõtmisest, kuid Euroopa Komisjoni
hinnangul ei ole raamatupidamise direktiivi artikleid 19a, 29a ja 34 üle võetud nõuetekohaselt.
Raamatupidamise direktiivi artikkel 34 sätestab auditi kohustuse ja tegevusaruande
auditeerimise nõuded. Eesti andis Euroopa Komisjonile teada, et raamatupidamise direktiivi
artikli 34 lõiked 1 ja 2 on Eesti õigusesse üle võetud AudS §-dega 91–95 ja kutsetegevuse
standarditega. Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole AudS §-s 95 ja kutsetegevuse standardites
(peaasjalikult rahvusvahelise auditeerimise standard (Eesti) 720 (muudetud) audiitori
kohustused seoses muu informatsiooniga) muu informatsiooni kohta käivad auditeerimise
nõuded piisavad, et lugeda raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teises lõigus olevad
tegevusaruande auditeerimise kohta käivad regulatsioonid üle võetuks Eesti õigusesse.
Raamatupidamise direktiivi artiklid 19a ja 29a käsitlevad muud kui finantsteavet kajastavat
aruannet. Eesti on andnud teada Euroopa Komisjonile, et need sätted on üle võetud RPS § 24
lõigetega 6–8 ja § 31 lõigetega 4–6. Euroopa Komisjon on seisukohal, et raamatupidamise
direktiivi artiklid 19a ja 29a on puudulikult üle võetud. Seaduse eesmärk on võtta
nõuetekohaselt üle raamatupidamise direktiivi artiklid 19a, 29a ja 34, et vältida
rikkumismenetluse edasisi samme, sh põhjendatud arvamust Euroopa Komisjoni poolt ning
hiljem võimalikke trahve.
Kehtiv AudS § 95 näeb ette, et vandeaudiitor peab auditi või ülevaatuse käigus kontrollima
koos raamatupidamisaruandega avaldatava rahandusalase ja muu info, sh tegevusaruande,
vastavust raamatupidamisaruandele ja selle avaldamise vastavust seaduses sätestatud
avaldamise nõuetele. Raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teise lõigu ning lõigete 2 ja
3 ülevõtmiseks täiendatakse AudS § 95 lõigetega 2 ja 3. Need täpsustavad audiitori kohustusi
seoses tegevusaruande auditeerimisega. Arvestades, et raamatupidamise direktiivi artikkel 34
on üle võetud ka kutsetegevuse standarditega, on asjakohane selgitus, miks on otsustatud
artiklis olevad tegevusaruandega seonduvad nõuded AudS-i muutes üle võtta. AudS § 46 lõike
1 järgi on vandeaudiitori kutsetegevuse standardid Euroopa Komisjoni üle võetud ja määrusega
kehtestatud rahvusvahelised standardid ja nimetatud standarditega katmata osas
Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (edaspidi IFAC) põhimõtete ja
rahvusvaheliste standardite alusel koostatud standardid ning muud standardid eelpool
nimetatud standarditega katmata osas. Raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teine lõik
käsitleb tegevusaruande auditeerimist, mida katab peaasjalikult rahvusvahelise auditeerimise
standard (Eesti) 720 (muudetud) „Audiitori kohustused seoses muu informatsiooniga“2.
Järelikult AudS § 46 lõike 1 järgi uut standardit antud teemal koostada ei saa. AudS § 46 lõike
5 järgi rahvusvaheliste standardite alusel koostatud standardid võivad nende koostamise aluseks
olevatest standarditest erineda vaid ulatuses, mis on vajalik vastavuses olemiseks Eestis
kehtivate õigusaktidega. AudS § 46 olev volitusnorm audiitortegevuse järelevalvenõukogule
kannab endas eesmärki tagada vandeaudiitorite kutsetegevuse kõrge kvaliteet, kasutatavate
standardite järjepidevuse ja kooskõla rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega. See tähendab,
et kõik erisused rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest peaks tulenema seadusest. Eelnõu
koostajad ei pea mõistlikuks ühe nõude lisandumise tõttu muuta Eestis kehtivaid vandeaudiitori
kutsetegevuse standardite süsteemi aluspõhimõtteid. Seetõttu tuleks raamatupidamise direktiivi
artikli 34 lõike 1 teise lõigu sisu nõuetekohasel ülevõtmisel muuta seadust.
Eelnõuga muudetakse RPS § 24. Euroopa Komisjon saatis 02.07.2020 Eestile märgukirja,
milles anti teada, et nende hinnangul on raamatupidamise direktiivi artiklid 19a ja 29a
puudulikult üle võetud. Kokku juhiti tähelepanu kuuele raamatupidamise direktiivi artiklitest
19a ja 29a tulenevale aruandluskohustusele, mille kohaselt muud kui finantsteavet kajastav
aruanne peaks sisaldama:
2
Rahvusvahelise auditeerimise standard (Eesti) 720 (muudetud) „Audiitori kohustused seoses muu
informatsiooniga“. Kättesaadav: https://www.audiitorkogu.ee/est/kutsetegevuse-standardid-1
2
1) teavet ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja tegevuse mõjust ülevaate
saamiseks vajalikus ulatuses;
2) teavet rakendatud hoolsuskohustuse täitmise menetluste kohta;
3) teavet peamiste riskide kohta;
4) teavet ettevõtja/kontserni ärisuhete, toodete või teenustega seotud riskide kohta, kui see
on asjakohane ja proportsionaalne;
5) teavet peamiste riskide juhtimise kohta;
6) viiteid ja lisaselgitusi finantsteabe kohta, kui see on asjakohane.
Lisaks toodi välja, et viide raporteerimisel kasutatud riigisisestele, liidu tasandi või
rahvusvahelistele raamistikele peaks olema ka siis, kui vastav ülevaade on esitatud
vabatahtlikult. RPS § 24 täiendatakse lõikega 61 ning muudetakse lõikeid 6 ja 7 vastavalt
Euroopa Komisjoni kirjas esitatud tähelepanekutele.
Eelnõuga rakendatakse Euroopa Liidu õigust ja tuginedes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a.
määrusele nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2, ei ole eelnõu
kohta koostatud väljatöötamiskavatsust.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Audiitortegevuse seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 1 muudetakse audiitortegevuse seadust. AudS § 95 täiendatakse lõigetega 2 ja 3
nii, et kehtiva § 95 tekst muutub uues sõnastuses sätte esimeseks lõikeks. Kehtiv AudS § 95
sätestab üldnormi, mille kohaselt on audiitorettevõtjal kohustus kontrollida
raamatupidamisaruandega avaldatava rahandusalase ja muu info vastavust
raamatupidamisaruandele ja selle avaldamise vastavust seaduses sätestatud nõuetele. Lisatavate
lõigetega võetakse üle raamatupidamise direktiivi artikli 34 sisu. Raamatupidamise direktiivi
artikli 20 lõige 3 teeb täpsustusi ühingujuhtimise aruande auditeerimise osas. Artikli peamine
eesmärk on sätestada audiitori kohustused olukorras, kus ühingujuhtimise aruanne esitatakse
eraldi aruandena. Kui ühingujuhtimise aruanne on osa tegevusaruandest, nagu see RPS-i järgi
on, siis ei kujuta raamatupidamise direktiivi artikli 20 lõikes 3 sätestatu endast erandit artikli
34 lõikes 1 kirjeldatud üldnormist, vaid sobitub üldnormi raamistikku, seega artikli 20 lõikes 3
olevaid täpsustusi ei ole vaja seaduse tasandil reguleerida ja nii on teinud ka paljud teised
liikmesriigid. Samas raamatupidamise direktiivi artiklit 20 lõiget 3 saab kasutada, et sisustada
audiitorettevõtja kohustuslike tegevuste nõuet seoses ühingujuhtimise aruandega.
Lisatava AudS § 95 lõikega 2 võetakse üle raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teine
lõik ja lõike 2 teine lause. AudS § 95 lõige 2 täpsustab audiitorettevõtja kohustusi seoses
tegevusaruandega. Kui AudS § 95 kehtiv tekst paneb kohustuse kontrollida, siis lisatav lõige 2
paneb audiitorettevõtjale kohustuse tehtud töö tulemusi avaldada vandeaudiitori aruandes.
Vastav nõue tuleneb raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teisest lõigust koostoimes
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise
aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse
nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu
direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 17.05.2006, lk 87–107) muudetud direktiiviga 2008/30/EÜ
(ELT L 81, 11.03.2008, lk 53–56), direktiiviga 2013/34/EL (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–76)
ning direktiiviga 2014/56/EL (ELT L 158, 27.05.2014, lk 196–226) artikli 28 lõike 1 punktist
e, mille kohaselt peab raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teises lõigus osundatud
arvamus ja teade sisalduma auditiaruandes. AudS § 95 lõiget 2 ei kohaldata väikeste ja
mikroettevõtjate suhtes, lähtudes direktiivis toodud põhjendusest, et sellised kohustused võivad
olla väikestele ja mikroettevõtjatele märkimisväärne halduskoormus, pidades samal ajal silmas
ka seda, et paljude väikeste ettevõtjate puhul on samad isikud ühtaegu nii aktsionärid või
3
osanikud kui ka juhtkonna liikmed ning seetõttu on nende vajadus kolmanda isiku kinnituse
järele piiratud.
AudS § 95 lõikes 2 kehtestatav kohustus kohaldub üksnes juhul, kui audit tehakse avaliku huvi
üksuse ning RPS tähenduses keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja, keskmise suurusega
konsolideerimisgrupi ja suure konsolideerimisgrupi suhtes. Avaliku huvi üksus on sisustatud
AudS §-s 13, mille kohaselt on avaliku huvi üksus äriühing, mis on kindlustusandja,
krediidiasutus või mille väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul.
Lõikes 2 nimetatud ettevõtjate ja konsolideerimisgruppide liigid on defineeritud RPS § 3
punktides 16, 17, 19 ja 20. Muudatus puudutab avaliku huvi üksuste ja kõigi nende ettevõtjate
auditeerimist, kes ületavad mahult vähemalt ühte järgmisest kolmest kriteeriumist: varad
20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot, keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250
inimest. Sellistel ettevõtjatel on kehtiva õiguse kohaselt auditi kohustus.
AudS § 95 lõike 2 punkt 1 tuleneb raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teise lõigu
punkti a alapunktist i. Kõnealuse punkti kohaselt peab audiitorettevõtja avaldama
vandeaudiitori aruandes, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise
aastaaruandega. Antud punktis ja sama lõike punktis 3 nimetatud olulisuse kriteeriumi all on
peetud silmas olulisuse kontseptsiooni, mida rakendatakse auditi planeerimisel ja läbiviimisel3.
Auditeerimisel määratakse kindlaks mitu olulisuse summat. Nii näiteks üks olulisuse tase
määratakse finantsaruannete kui terviku suhtes. Teist taset või teisi tasemeid rakendatakse
konkreetsete tehinguklasside, kontosaldode või avalikustatava informatsiooni suhtes.
Käesoleva punkti rakendamisest tulenev audiitorite täiendav töö ei ole audiitortegevuse seaduse
ega vandeaudiitori kutsetegevuse standardite mõistes kindlustandev audiitorteenus.
AudS § 95 lõike 2 punkt 2 tuleneb raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teise lõigu
punkti a alapunktist ii. Kõnealuse punkti kohaselt peab audiitorettevõtja avaldama
vandeaudiitori aruandes, kas tegevusaruanne on koostatud kooskõlas seaduses sätestatud
nõuetega. Tegevusaruande üldnõuded on sätestatud RPS §-s 24, täiendavad nõuded
reguleeritud väärpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite emitendi tegevusaruannetele tulenevad
§-st 241 ja ühingujuhtimise aruannet, mis on tegevusaruande eraldiseisev alajaotis, käsitleb §
242 ning vastavad nõuded konsolideerimisgruppidele tulenevad §-dest 31–312. Direktiiv
sisustab täpsemalt audiitorettevõtja kohustusi seoses ühingujuhtimise aruandega.
Raamatupidamise direktiivi artikkel 20 lõike 3 kohaselt alluvad artiklis 34 lõikes 1 esitatud
üldnormile ühingujuhtimise aruande need elemendid, mis on Eesti õigusesse võetud üle RPS §
242 lõike 3 punktides 4 ja 5 ja vastav viide üldnormile konsolideerimisgrupi regulatsioonis RPS
§ 312 lõikes 2 ehk informatsioon sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide kohta ja osa sellest
informatsioonist, mida väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite emitendid peavad
tegevusaruandesse kandma. Hea ühingujuhtimise tava ning juhtimis- ja kontrollorganite osas
peab raamatupidamise direktiivi kohaselt vannutatud audiitor kontrollima, kas
regulatsioonidega nõutud teave on esitatud.
AudS § 95 lõike 2 punkt 3 tuleneb raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teise lõigu
punktist b. Säte kohustab audiitorettevõtjat vandeaudiitori aruandes kirjeldama
tegevusaruandes ilmnenud väärkajastusi, kui ta peaks neid tuvastama. Väärkajastuste
tuvastamisel peab audiitorettevõtja lähtuma auditi käigus teada saadud asjaoludest ja saadud
arusaamisest ettevõtja ja tema tegevuskeskkonna kohta. Kirjeldada tuleb ainult neid
väärkajastusi, mis on olulised. Seega ei tule vandeaudiitori aruandes kajastada iga väärkajastust,
vaid ainult neid, mis vastavad AudS §-s 95 lõikes 2 punktis 3 toodud nõuetele.
3
Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 320 olulisus auditi planeerimisel ja läbiviimisel
4
Auds § 95 lõikega 3 võetakse üle raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõige 3. Lisatav lõige
sätestab erandi, mille kohaselt ei pea audiitorettevõtja hõlmama auditiaruandes tehtavas
avalduses informatsiooni, mis esitatakse tegevusaruandes RPS § 24 lõigete 6–8 ja § 31 lõigete
4–6 alusel. Viidatud RPS-i sätted võtavad üle raamatupidamise direktiivi artiklid 19a ja 29a,
mis käsitlevad üle 500 töötajaga avaliku huvi üksusest suurettevõtjate ja suurte
konsolideerimisgruppide muud kui finantsteavet kajastavat aruannet. Samas on direktiivi
põhjendustes öeldud, et vannutatud audiitorid ja audiitorühingud peaksid kontrollima ainult
seda, kas muud kui finantsteavet kajastav tegevusaruande osa või eraldi aruanne on esitatud.
Ülevaate olemasolu kontrollimise nõue tuleneb Eesti õiguses AudS § 95 lõikest 1, mis paneb
audiitorettevõtjale kohustuse kontrollida, et muu info on avaldatud vastavalt seaduses sätestatud
avaldamise nõuetele. Eelnõu kohaselt ei pea audiitorettevõtja vandeaudiitori aruandes
käsitlema aruandlust, mis puudutab ülevaadet ettevõtja tegevusega kaasnevate keskkonna- ja
sotsiaalsete mõjude, inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ning korruptsioonivastast
võitlust käsitlevate küsimuste kohta. Sealhulgas ei pea ta käsitlema eelnimetatud mõjude ja
küsimuste suhtes rakendatavat poliitikat ega seonduvaid riske, ärimudelit ega mitterahalisi
tulemusnäitajaid.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse AudS-st §-ga 1841, mille kohaselt seaduse § 95 lõikeid 2 ja
3 kohaldatakse majandusaasta aruannete aruandeperioodide kohta, mis algavad 2020. aasta 1.
jaanuaril või hiljem. Varem alanud aruandeperioodide kohta koostatud tegevusaruande osas
peab audiitorettevõtja lähtuma enne muudatuste jõustumist kehtinud AudS §-st 95, teistest
AudS-i sätetest, rahvusvahelise auditeerimise standardist (Eesti) 720 (muudetud) „Audiitori
kohustused seoses muu informatsiooniga“ ja teistest kohaldatavatest standarditest.
3.2. Raamatupidamise seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 2 muudetakse raamatupidamise seadust. Raamatupidamise direktiivis sätestatud
muud kui finantsteavet käsitlev aruanne on reguleeritud RPS § 24 lõigetes 6–8 ja § 31 lõigetes
4–6. RPS § 24 lõiget 6 muudetakse vastavalt Euroopa Komisjoni märgukirjas esitatud
tähelepanekutele. Samuti lisatakse sättesse lõige 61, kuna vastasel juhul oleks seoses
täiendustega muutunud lõige 6 liiga mahukaks. Lõikes 7 parandatakse viide seoses lõike 6
muutumise ja lõike 61 lisandumisega ning et parandada viite täpsust. Konsolideerimisgrupi
tegevusaruande vastav osa on sätestatud RPS § 31 lõigetes 4–6, kuid seal muudatusi ei ole vaja
teha, kuna seal sätestatakse üksnes konsolideerimisgrupi aruandluse erisused, kuid
käsitletavates küsimustes peab konsolideerimisgrupi konsolideeriv üksus lähtuma aruandluses
üldnormidest, millele § 31 lõigetes 4–6 on ka vastavad viited. Seega, täiendades RPS § 24
lõikega 61 ja muutes lõikeid 6 ja 7, on ka vastavad muudatused tehtud konsolideerimisgrupi
aruandluses.
Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse RPS § 24 lõiget 6, et võtta nõuetekohaselt üle
raamatupidamise direktiivi artikli 19a lõike 1 esimene ja kolmas lõik ning 29a lõike 1 esimene
ja kolmas lõik. Lõige sõnastatakse ümber, lisades uusi tekstiosi ja eemaldades mõned
tekstiosad, mis edaspidi kajastuvad lisatavas RPS § 24 lõikes 61. Sätte sõnastusse lisatakse
esitatava informatsiooni mahule ja kvaliteedile ettevõtja arengust, tulemustest, seisundist ja
tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajaliku ulatuse nõue. Muudatusega võetakse üle direktiivi
sätte eesmärk. Samuti lisatakse, et ülevaade peab sisaldama asjakohasel juhul täiendavaid
selgitusi või viiteid raamatupidamise aastaaruandes kajastatud informatsioonile, et tagada
parem seotus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande kõnealuse osa vahel.
Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse RPS § 24 lõikega 61, kus esitatakse raamatupidamise
direktiivi artiklis 19a lõikes 1 ja 29a lõikes 1 esitatud miinimumloetelud. Lisatava lõike punktid
1 ja 5 on samal kujul kehtivas redaktsioonis lõikes 6 kajastatud. RPS § 24 lõikes 61 punktides
5
2 ja 3 olev informatsioon on osaliselt kajastatud kehtivas redaktsioonis. Seoses lisanduva
informatsiooniga oleks RPS § 24 lõige 6 liialt pikaks ja raskesti jälgitavaks muutunud, mistõttu
osa seal olnud informatsioonist viiakse loodavasse lõikesse 61. RPS § 24 lõige 61 sisaldab
miinimumloetelu sellest, mida avaliku huvi üksusest üle 500 töötajaga suurettevõtja aruandlus
peaks sisaldama.
Punkti 2 sõnastuses on lähtutud, et oleks selge, et rakendatav poliitika hõlmab kõiki lõikes 6
nimetatud mõjusid ja küsimusi. Samuti on lisatud nõue viidata rakendatavatele
hoolsuskohustuse täitmise suunistele. Direktiivi põhjendustes on täpsustatud, et
hoolsuskohustuse täitmise suunised peaksid hõlmama ka ettevõtja tarne- ja alltöövõtuahelat,
kui see on asjakohane ja proportsionaalne, et tuvastada, ennetada ja leevendada olemasolevaid
ja võimalikke kahjulikke mõjusid. Samuti on toodud näiteid rahvusvahelistest suunistest,
millele ettevõtjad võivad tugineda. Näiteks ettevõtjad võivad tugineda mõnele järgmistest
suunistest:
Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS)4;
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) ülemaailmse kokkuleppe kümme
põhimõtet5;
ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, millega rakendatakse ÜRO
raamistikku „Kaitsta, austada ja heastada”6,;
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni suunised hargmaistele ettevõtjatele7;
Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standard 260008;
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste
ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta9;
Globaalne aruandlusalgatus (GRI)10.
RPS § 24 lõike 61 punkti 3 on lisatud, et ettevõtja peab lisaks riskijuhtimise välja toomisele
loetlema tegevusaruandes peamised riskid. Ülevaade peab direktiivi põhjenduste kohaselt
hõlmama juba realiseerinud riske ja küsimusi, mis kõige tõenäolisemalt põhjustavad
märkimisväärse mõjuga riskide realiseerumist. Mõjude suurust tuleks hinnata nende ulatuse ja
raskusastme järgi. Riskid võivad tuleneda ettevõtja enda tegevusest või olla seotud tema
tegevusega. Punkti sõnastuses on lähtutud, et oleks selge, et võimalikud riskid ja riskijuhtimine
hõlmab kõiki lõikes 6 nimetatud mõjusid ja küsimusi. Lisaks peab välja tooma ärisuhteid,
pakutavaid ja müüdavaid kaupu ning pakutavaid ja osutatavaid teenuseid, mille olemusest või
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1221/2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta
ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus
(EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 25.11.2009, lk 246–290),
muudetud nõukogu määrusega (EL) nr 517/2013 (ELT L 158, 13.05.2013, lk 31–101), komisjoni määrusega (EL)
nr 2017/1505 (ELT L 222, 28.08.2017, lk 1–20) ning komisjoni määrusega (EL) nr 2018/2026 (ELT L 325,
19.12.2018, lk 18–24)
5
ÜRO ülemaailmse kokkuleppe kümme põhimõtet. Kättesaadav: https://www.unglobalcompact.org/what-is-
gc/mission/principles
6
Guiding Principles on Business and Human Rights: Implementing the United Nations “Protect, Respect and
Remedy” Framework, OHCHR, New York, Genf, 2011. Kättesaadav:
https://www.ohchr.org/EN/PublicationsResources/Pages/ReferenceMaterial.aspx
7
OECD Guidelines for Multinational Enterprises, 2011. Kättesaadav:
http://mneguidelines.oecd.org/guidelines/; kontaktpunkt Eestis: https://www.mkm.ee/et/eesmargid-
tegevused/majanduse-arendamine/oecd-suunised-vastutustundliku-ettevotluse-pohimotete
8
The International Organisation for Standardisation's ISO 26000. Kättesaadav: https://www.iso.org/iso-26000-
social-responsibility.html
9
Tripartite declaration of principles concerning multinational enterprises and social policy (MNE Declaration) -
5th Edition (March 2017). Kättesaadav: https://www.ilo.org/empent/Publications/WCMS_094386/lang--
en/index.htm
10
The Global Reporting Initiative. Standardid kättesaadavad: https://www.globalreporting.org/standards/
6
ulatusest tulenevalt on tõenäoline, et nende tegevustega kaasneb negatiivne keskkonna- või
sotsiaalne mõju või muu negatiivne mõju käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud küsimustes.
Tegemist on nõudega, mis kehtiva seaduse teksti tõlgenduse kohaselt võiks olla osa
riskijuhtimise kajastusest, kuid selguse mõttes tuuakse see eraldi välja.
Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse RPS § 24 lõikes 7 viide sama paragrahvi lõikelt 6 lõike 61
punktile 2. Säte käsitleb kohustust esitada viide asjakohasele raamistiku sättele, kui rakendatav
poliitika on kirjeldatud raamatupidamiskohustuslase rakendatavas ühingujuhtimise tavas või
muus raamistikus. Muudatuse põhjuseks on, et viidatava poliitika asukoht seaduse tekstis
muutus. Samuti tagab uus viite sõnastus selguse, et viidatakse rakendatavale poliitikale ja et
asjakohase viite tuleb esitada ka siis, kui RPS § 24 lõikes 6 sätestatud ülevaate on
raamatupidamiskohustuslane koostanud vabatahtlikult. Muudatusega võetakse korrektsemalt
üle raamatupidamise direktiivi artikkel 19a lõike 1 viies lõik ja 29a lõike 1 viies lõik.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. Seadusega võetakse nõuetekohaselt üle
raamatupidamise direktiivi artikli 19a lõige 1, artikli 29a lõige 1 ning artikli 34 lõike 1 teine
lõik ja lõiked 2 ja 3. Teised raamatupidamise direktiivi osad on üle võetud Riigikogus 2015.
aasta 10. detsembril vastu võetud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadusega11. Direktiivi ja Eesti õigusaktide vastavustabel on lisatud
eelnõule (seletuskirja lisa).
6. Seaduse mõjud
Seaduse rakendamisega ei kaasne olulist mõju järgmistes valdkondades:
• sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju;
• mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele;
• mõju elu- ja looduskeskkonnale;
• mõjus regionaalarengule;
• mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Kavandatav meede nr 1: muudatused vandeaudiitori aruandes seoses teatud ettevõtete
tegevusaruannetega
Mõju ulatus. Kehtiva AudS § 95 järgi peab audiitorettevõtja auditi käigus kontrollima
tegevusaruande vastavust raamatupidamisaruandele ja selle avaldamise vastavust seaduses
sätestatud avaldamise nõuetele. Seaduse muutmisega seoses peab audiitorettevõtja hindama
lisaks seaduses sätestatud avaldamise nõuetele ka vastavust muude seaduses sätestatud
nõuetega. Auditi aruandes peab audiitorettevõtja tegema avaldused, kas tegevusaruanne on
olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ja on koostatud kooskõlas seaduses
sätestatud nõuetele. Samuti peab ta välja tooma olulisi väärkajastusi, kui ta neid tuvastas, ja
kirjeldama nende olemust. Võrreldes kehtiva seadusega lisanduvad audiitorettevõtjale mõned
kohustused seoses avaliku huvi üksuse, keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja ning
keskmise suurusega ja suure konsolideerimisgrupi auditeerimisega. Täiendav töö tähendab ka
11
Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus RT I,
30.12.2015, 4
7
audiitorteenuse hinnatõusu nendele ettevõtetele, kelle tegevusaruannete suhtes kohustus
lisatakse. Audiitorkogu hinnangul on täiendava töö maht keskmiselt esmakordsel rakendamisel
vähemalt 8 tundi ja alates teisest korrast igakordselt vähemalt 4 tundi. Audiitorteenuse
keskmine tunnihind 2018/19 aastal oli 45 eurot. Arvestades, et muudatus puudutab üksnes
audiitorettevõtja kohustusi seoses tegevusaruandega ja seda üksnes teatud tingimustele
vastavate ettevõtjate aruannete osas, siis mõju ulatus on väike.
Mõju sagedus. Muudatus puudutab audiitorteenust seoses majandusaasta aruandes esitatava
tegevusaruandega. Majandusaasta aruanne esitatakse kord aastas, seega mõju avaldumise
sagedus on väike.
Mõjutatud sihtrühma suurus. Kavandataval meetmel on sihtrühmaks audiitorettevõtjad ja § 95
lõikes 2 nimetatud ettevõtjad. Audiitorettevõtjaid on eelnõu koostamise hetkel Eestis kokku
130 ja ettevõtjaid, kes vastavad § 95 lõikes 2 nimetatud tingimustele on 828. Võrreldes kõigi
ettevõtjatega Eestis, keda on 162 000 (2018. aasta äriregistri andmete kohaselt), on kavandatud
meetme sihtrühm väike. Käesolev seaduse muudatus mõjutab 11% audiitori poolt
kontrollitavatest ettevõtjatest.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatuse tulemusel võib auditiks kuluv aeg veidi
pikeneda, mis omakorda tähendab, et ettevõtja peab majandusaasta aruande kiiremini
koostama, mis võib endaga teatud juhtudel kaasa tuua täiendava kulu. Arvestades, et Eestis on
majandusaasta aruande esitamiseks kuus kuud aega, siis nimetatud riski esinemise tõenäosus
on väga madal. Samuti võib mõnevõrra tõusta audiitorteenuse hind seoses majandusaasta
aruande auditiga. Arvestades, et muudatus puudutab võrdlemisi suuri ettevõtjaid, siis täiendav
kulu ei ole sellises määras, mis avaldaks olulist mõju ettevõtjale.
Kavandatav meede nr 2: muudatused suurettevõtjate ja suurte konsolideerimisgruppide
tegevusaruandes
Mõju ulatus. Kehtiva RPS § 24 lõike 6 järgi peab üle 500 töötajaga avaliku huvi üksusest
suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi konsolideeriv üksus esitama informatsiooni oma
tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude kohta ning inimressursi juhtimise,
inimõiguste järgimise ja korruptsioonivastase võitluse kohta. Muudatusega seoses vastav
kohustus olemuslikult ei muutu. Täpsustatakse kohustuse ulatust ja sisu, mis tagab senisest
ühtlasema kohustuse täitmise. Mõju ulatus on väike.
Mõju sagedus. Muudatus puudutab majandusaasta aruandes esitatava tegevusaruande sisu.
Majandusaasta aruanne esitatakse kord aastas, seega mõju avaldumise sagedus on väike.
Mõjutatud sihtrühma suurus. Kavandataval meetmel on sihtrühmaks üle 500 töötajaga avaliku
huvi üksusest suurettevõtjad ja suure konsolideerimisgrupi konsolideerivad üksused, keda on
Eestis eelnõu koostamise hetke seisuga 7. Võrreldes kõigi ettevõtjatega Eestis, keda on 162 000
(2018. aasta äriregistri andmete kohaselt), on kavandatud meetme sihtrühm väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Nende ettevõtjate jaoks, kes seinini täitsid RPS § 24
lõikes 6 sätestatud kohustust väga minimaalses mahus võib kaasneda muudatusega mõningane
halduskoormuse tõus ja kohustuse täitmisega seotud kulude tõus.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
8
Seaduse muudatuste rakendamisega ei kaasne riigiasutustele ega kohalikele omavalitsustele
olulisi rakendustegevusi. Seaduse muudatuse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohaliku
omavalitsuse üksustele olulisi kulusid ega olulist tulude laekumist riigieelarvesse ega kohalike
omavalitsuse üksuste eelarvetesse. Seaduse rakendamise tulemusel võib
raamatupidamiskohustuslastest avalik-õiguslike subjektide raamatupidamise aruandlus
muutuda samas korras nagu teistel ja võib tõusta audiitorteenuse hind.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga seoses ei ole vaja kehtestada ega muuta rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Jõustumise kuupäev on valitud seoses asjaoluga, et
enamike raamatupidamiskohustuslaste majandusaasta on kalendriaasta. Muudatusi aruandluses
ja audiitortegevuses on kõige parem jõustada majandusaasta vahetumisega. Eelnõu
vastuvõtmise viibimine võib kaasa tuua Eestile rikkumismenetluse seoses direktiivi nõuete
eiramisega.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ja
arvamuse avaldamiseks Raamatupidamise Toimkonnale, Statistikaametile, Raamatupidajate
Kogule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Audiitorkogule.
Algatab Vabariigi Valitsus…
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
9
Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa
Vastavustabel
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/34/EL,
26. juuni 2013,
teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ muudetud
direktiiviga 2014/95/EL ning direktiiviga 2014/102/EL
Tabelis viidatud õigusaktide loetelu:
Audiitortegevuse seadus (AudS) https://www.riigiteataja.ee/akt/13275292?leiaKehtiv
Raamatupidamise seadus (RPS) https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012016?leiaKehtiv
EL-i EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid
õigusakti õigusakti sisuliseks
norm normi rakendamiseks kehtestatavad
ülevõtmise riigisisesed õigusaktid
kohustus
Art 19a Jah Suurettevõtjate puhul, mis on avaliku huvi üksused, mis RPS § 24 lg 6-8
(1) täidavad oma bilansipäeval kriteeriumi, et nende keskmine
töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500,
sisaldab tegevusaruanne ettevõtja arengust, tulemustest,
positsioonist ja tema tegevuse mõjust ülevaate saamiseks
vajalikus ulatuses teavet kätkevat muud kui finantsteavet
kajastavat aruannet, milles on esitatud teave vähemalt
1
Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa
keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud
küsimuste, inimõiguste järgimise ning
korruptsioonivastaste võitlusega seotud küsimuste kohta,
muu hulgas järgmine teave:
a) ettevõtja ärimudeli lühikirjeldus;
b) põhimõtete kirjeldus, mida ettevõtja kõnealustes
küsimustes järgib, sh rakendatud hoolsuskohustuse
täitmise menetlused;
c) kõnealuste põhimõtete rakendamise tulemused;
d) kõnealuste küsimustega seonduvad peamised riskid, mis
on seotud ettevõtja tegevusega, muu hulgas, kui see on
asjakohane ja proportsionaalne, tema ärisuhete, toodete või
teenustega, mis tõenäoliselt avaldavad nendes
valdkondades kahjulikku mõju, ja kuidas ettevõtja neid
riske juhib;
e) asjaomase äri seisukohast olulised peamised
mitterahalised tulemusnäitajad.
Kui ettevõtjal puudub poliitika ühes või enamas
kõnealuses küsimuses, tuleb muud kui finantsteavet
kajastavas aruandes esitada selge ja põhjendatud selgitus,
miks see nii on.
Esimeses lõigus osutatud muud kui finantsteavet kajastav
aruanne sisaldab asjakohasel juhul ka viiteid ja
2
Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa
lisaselgitusi iga-aastastes finantsaruannetes esitatud
summade kohta.
Liikmesriigid võivad erandjuhtudel lubada jätta
avalikustamata teabe oodatavate arengute või
läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, kui siseriikliku
õigusega antud pädevuste piires tegutsevate ja oma
arvamuse eest ühiselt vastutavate haldus-, juht- ja
järelevalveorganite liikmete põhjendatud arvamuse
kohaselt kahjustaks sellise teabe avalikustamine tõsiselt
ettevõtja äripositsiooni, tingimusel et avalikustamata
jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate
saamist ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja
tema tegevuse mõjust.
Liikmesriigid sätestavad esimeses lõigus osutatud teabe
esitamise nõude kehtestamisel, et ettevõtjad võivad
tugineda riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele
raamistikele ning seda tehes täpsustavad ettevõtjad,
millisele raamistikule nad on tuginenud.
Art 29a Jah Avaliku huvi üksuste puhul, mis on suure kontserni RPS § 24 lg 6-8 ja § 31 lg 4-6
(1) emaettevõtjad, mis täidavad oma bilansipäeval
konsolideeritult kriteeriumi, et nende keskmine töötajate
arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500, sisaldab
konsolideeritud tegevusaruanne kontserni arengust,
tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ülevaate
3
Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa
saamiseks vajalikus ulatuses teavet kätkevat muud kui
finantsteavet kajastavat konsolideeritud aruannet, milles
on esitatud teave vähemalt keskkonnaküsimuste,
sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste
austamise ning korruptsioonivastaste võitlusega seotud
küsimuste kohta, muu hulgas järgmine teave:
a) kontserni ärimudeli lühikirjeldus;
b) põhimõtete kirjeldus, mida kontsern kõnealustes
küsimustes järgib, sh rakendatud hoolsuskohustuse
täitmise menetlused;
c) kõnealuste põhimõtete rakendamise tulemused;
d) kõnealuste küsimustega seonduvad peamised riskid, mis
on seotud kontserni tegevusega, muu hulgas, kui see on
asjakohane ja proportsionaalne, tema ärisuhete, toodete või
teenustega, mis tõenäoliselt avaldavad nendes
valdkondades kahjulikku mõju, ja kuidas kontsern neid
riske juhib;
e) asjaomase äri seisukohast olulised peamised
mitterahalised tulemusnäitajaid.
Kui kontsernil puudub poliitika ühes või enamas
kõnealuses küsimuses, tuleb muud kui finantsteavet
kajastavas konsolideeritud aruandes esitada selge ja
põhjendatud selgitus, miks see nii on.
4
Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa
Esimeses lõigus osutatud muud kui finantsteavet kajastav
konsolideeritud aruanne sisaldab asjakohasel juhul ka
viiteid ja lisaselgitusi konsolideeritud finantsaruannetes
esitatud summade kohta.
Liikmesriigid võivad erandjuhtudel lubada jätta
avalikustamata teabe oodatavate arengute või
läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, kui siseriikliku
õigusega antud pädevuste piires tegutsevate ja oma
arvamuse eest ühiselt vastutavate haldus-, juht- ja
järelevalveorganite liikmete põhjendatud arvamuse
kohaselt kahjustaks sellise teabe avalikustamine tõsiselt
kontserni äripositsiooni, tingimusel et avalikustamata
jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate
saamist kontserni arengust, tulemustest, positsioonist ja
tema tegevuse mõjust.
Liikmesriigid sätestavad esimeses lõigus osutatud teabe
esitamise nõude kehtestamisel, et emaettevõtja võib
tugineda riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele
raamistikele ning seda tehes täpsustab emaettevõtja,
millisele raamistikule ta on tuginenud.
5
Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa
Art 34 Jah Vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud): AudS § 95 lg 2
(1) teine a) avaldavad arvamust selle kohta:
lõik, (2) i) kas tegevusaruanne vastab sama aruandeaasta kohta
teine koostatud finantsaruandele ning
lause ii) kas tegevusaruanne on koostatud kooskõlas
kohaldatavate õiguslike nõuetega;
b) teatavad, kas ta on auditi käigus saadud teadmisi ja
arusaamist ettevõtjast ja tema tegevuskeskkonnast
arvestades teinud tegevusaruandes kindlaks olulised
vääresitused ja näitab ära selliste vääresituste laadi.
2. Konsolideeritud finantsaruannete suhtes kohaldatakse
mutatis mutandis lõike 1 esimest lõiku. Konsolideeritud
finantsaruannete ja konsolideeritud tegevusaruannete
suhtes kohaldatakse mutatis mutandis lõike 1 teist lõiku.
Art 34 Jah Käesolevat artiklit ei kohaldata artikli 19a lõikes 1 AudS § 95 lg 3
(3) osutatud muud kui finantsteavet kajastava aruande ning
artikli 29a lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet
kajastava konsolideeritud aruande suhtes ega artikli 19a
lõikes 4 ja artikli 29a lõikes 4 osutatud eraldi aruannete
suhtes.
Art 35 Jah Direktiivi 2006/43/EÜ artikkel 28 asendatakse järgmisega: AudS § 54 lg 2 alusel
(1) p e „Artikkel 28 kehtestatud vorm, AudS § 95
lg 2
Auditiaruanne
6
Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa
1. Auditiaruanne sisaldab järgmist:
e) direktiivi 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki
ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud
finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (18)
artikli 34 lõike 1 teises lõigus osutatud arvamus ja teade.“
7
EELNÕU
Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu
§ 1. Audiitortegevuse seaduse muutmine
Audiitortegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 95 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3
järgmises sõnastuses:
„(2) Audiitorettevõtja on kohustatud avaliku huvi üksuse ning raamatupidamise seaduse
tähenduses keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja, keskmise suurusega
konsolideerimisgrupi ja suure konsolideerimisgrupi auditi tegemisel:
1) avaldama vandeaudiitori aruandes, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas
raamatupidamise aastaaruandega;
2) avaldama vandeaudiitori aruandes, kas tegevusaruanne on koostatud kooskõlas seaduses
sätestatud nõuetega;
3) kirjeldama vandeaudiitori aruandes tegevusaruandes tuvastatud väärkajastuste olemust, juhul
kui audiitorettevõtja, arvestades auditi käigus teada saadud asjaolusid ja saadud arusaamist
ettevõtjast ja tema tegevuskeskkonnast, on teinud tegevusaruandes kindlaks olulisi
väärkajastamisi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata informatsiooni osas, mis esitatakse
tegevusaruandes raamatupidamise seaduse § 24 lõigete 6–8 ja § 31 lõigete 4–6 alusel.“;
2) seadust täiendatakse §-ga 1841 järgmises sõnastuses:
„§ 1841. Audiitorettevõtja kohustuste rakendamine seoses tegevusaruandega
Käesoleva seaduse § 95 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse majandusaasta aruannete aruandeperioodide
kohta, mis algavad 2020. aasta 1. jaanuaril või hiljem.“.
§ 2. Raamatupidamise seaduse muutmine
Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 24 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Suurettevõtja, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle
töötajate arv bilansipäeva seisuga on suurem kui 500, peab raamatupidamiskohustuslase
arengust, tulemustest, seisundist ja tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses
esitama tegevusaruandes informatsiooni oma tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete
mõjude ning inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ja korruptsioonivastast võitlust
käsitlevate küsimuste kohta, lisades asjakohasel juhul täiendavaid selgitusi või viidates
raamatupidamise aastaaruandes kajastatud informatsioonile.“;
2) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kohustuse raames peab
raamatupidamiskohustuslane tegevusaruandes muu hulgas kirjeldama oma:
1) ärimudelit;
2) lõikes 6 nimetatud mõjude ja küsimuste suhtes rakendatavat poliitikat ning selle tulemusi,
sealhulgas rakendatavaid hoolsuskohustuse täitmise suuniseid;
1
3) lõikes 6 nimetatud mõjude ja küsimustega seonduvaid peamisi riske ja riskide juhtimist,
sealhulgas ärisuhteid, pakutavaid ja müüdavaid kaupu ning pakutavaid ja osutatavaid teenuseid,
mille olemusest või ulatusest tulenevalt on tõenäoline, et nende tegevustega kaasneb negatiivne
keskkonna- või sotsiaalne mõju või muu negatiivne mõju käesoleva paragrahvi lõikes 6
nimetatud küsimustes;
4) peamisi mitterahalisi tulemusnäitajaid.“;
3) paragrahvi 24 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud
raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude,
inimressursi juhtimise ja inimõiguste järgimise ning korruptsioonivastaste võitlusega seonduv
poliitika“ tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõike 61 punktis 2 nimetatud poliitika“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2020. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus…
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
2
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/20-1084 - Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise
seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 23.09.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a0be073-9ce3-4a3d-827f-6035edbeb319
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a0be073-9ce3-4a3d-827f-6035edbeb319?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main