dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. september 2020
Viit
78
Registreeritud
15. september 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Marju Kivisoo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Infotehnoloogiaosakond)

Failid

  • 📎78 15.09.2020 Käskkiri.bdoc954 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 15.09.2020 nr 78 Kantsleri 09.09.2020 käskkirja nr 73 „Riigihanke „Kodaniku pöördumiste klassifitseerija analüüs ja pilootprojekt" korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine" muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ § 13 lõike 2 alusel täiendan kantsleri 09.09.2020 käskkirja nr 73 „Riigihanke „Kodaniku pöördumiste klassifitseerija analüüs ja pilootprojekt“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine“ punktiga 4.1 järgmises sõnastuses: „4.1. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ (lisatud)“. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler HD Lisa 1 Kodaniku pöördumiste klassifitseerija analüüs ja pilootprojekt Tehniline kirjeldus Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3 1. Mõisted ja lühendid......................................................................................................... 4 2. I osa - Detailanalüüs........................................................................................................ 4 3. II osa - Klassifitseerija PoC arendus. .............................................................................. 5 4. Mittefunktsionaalsed ja tehnilised nõuded...................................................................... 6 5. Turvanõuded ja andmekaitse .......................................................................................... 7 6. Pakkumuse esitamine ja visioon ..................................................................................... 7 7. Tööde teostamise aeg ...................................................................................................... 8 8. Projekti eeldatav maksumus ........................................................................................... 8 9. Töökorraldus ................................................................................................................... 8 Sissejuhatus Antud dokument kirjeldab kodaniku pöördumiste klassifitseerija analüüsi ja pilootprojekti (edaspidi PoC) nõudeid ning avab projekti tagamaid. Vestlustest erinevate avaliku ja erasektori osapooltega on tekkinud vajadus parendada klientide (kodanikud ja ettevõtjad) koormust riigiga suhtlemisel ning ka vähendada riigi (ministeeriumid ning erinevad asutused) koormust klientidega suhtlemisel. Vajadust vähendada suhtluskoormust ja lihtsustada riigiga suhtlust on välja toodud ka mujal, näiteks 2018 aastal Bürokraatia vähendamise rakkerühma poolt ning ka Infoühiskonna arengukavas. Täna toimub klientidega suhtlus asutusepõhiselt peaasjalikult läbi teeninduskeskkondade ja kasutades e-kirju, samas järjest enam võetakse kasutusele ka vestlusaknaid ning juturoboteid. Asutuse põhine lähenemine tähendab, et klient peab teadma, millise asutuse poole pöörduda, et enda päringutele saada optimaalse aja jooksul vastus. Kahjuks näitas läbiviidud eelanalüüs, et klientidel puudub alati teadmine, millise asutuse poole tuleks pöörduda. Samas on klientidel ka ootus, et päringutele saadakse vastus olenemata pöördutud asutustest. Näiteks riigiportaali eesti.ee kasutajatoe pöördumistest ligemale 60% päringutest kuuluvad teistele asutustele ehk aastas tuleb ligemale 10 000 päringut suunata teistele asutustele edasi või vahendada neilt saadud vastuseid. Tüüppöördumiste suunamiseks on loodud erinevaid kirjapõhju ning on ka teada asutused, kuhu tüüppöördumised suunata, kuid isegi sellistel tüüpjuhtudel võtab suunamine vähemalt 3 minutit aega, paljudel juhtudel on vastamiseks kuluv aeg isegi veel pikem. See tingib olukorra, kus ainuüksi eesti.ee näitel kulub aastas vähemalt 830 tundi pöördumiste suunamisele. Samas täpset ajakulu ei ole täna mõõdetud. Sarnane aeganõudev protsess on ka mujal asutustes, näiteks PPA suunab iga aasta ligemale 32 000 pöördumist teistele asutustele ehk pea 15% pöördumistest, Statistikaametis hinnati suunatavate pöördumiste mahtu 20% ehk ligemale 10 000 pöördumist aastas. 2020. aastal rakendati kriisikommunikatsiooni parendamiseks üleriikliku juturobotit. Juturoboti SUVE 26 000 vestluse vestluslogide analüüs näitas, et kliendid pöörduvad riigi poole väga erinevate küsimustega, puudutades sisuliselt kogu avalikku sektorit. Näiteks pöörduti pea võrdselt TTJA, Terviseametit, Kultuuriministeeriumit, Sotsiaalkindlustusametit, Siseministeeriumit jt. asutusi puudutavatel teemadel. Kliendi pöördumiste käsitsi suunamine vastutavale asutusele või vastuste vahendamine on aeganõudev nii asutusele kui ka kliendile. Üheks võimalikuks viisiks päringute efektiivsemaks ja kiiremaks (reaalajaliseks) suunamiseks õigele asutusele on klassifitseerida kliendipöördumisi ministeeriumi ning asutusepõhiselt. Sarnane lähenemine võimaldaks tulevikus kliendi pöördumisi suunata õigele asutusele kiiremini ja reaalajas ilma inimsekkumiseta. Kliendi pöördumiste klassifitseerimist ning seejärel suunamist on vajadusena väljatoonud paljud asutused, nende hulgas Riigi Infosüsteemi Amet, Statistikaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei ja Piirivalve Amet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet jpt. Samas puudub täna teadmine, kas oleks võimalik klientide päringute suunamise toetamiseks kasutada päringute asutuse põhist automaatset klassifitseerimist, millistele nõuetele peaksid asutuste alusandmed vastama, millises ulatuses ja kas on erinevat liiki pöördumisi (e-mail, vestlusaken (sh. juturobot), kliendikõned jm) võimalik ühtses mudelis kasutada, millised on rakendusele kohalduvad tehnilised nõuded, millised riskid ja piirangud võivad kaasneda – nende probleemide analüüsimisele ja lahendamisele projekt keskendubki. Projekti lõpuks peab olema analüüsitud, kas kliendipöördumisi on võimalik üle riigi, ministeeriumi ja asutuse tasemel klassifitseerida ning mida selle efektiivseimaks tegemiseks tuleks teha. Teisalt analüüsiga paralleelselt peab toimuma kliendipöördumiste klassifitseerimise PoC kontseptsiooni tehnoloogiliseks katsetamiseks. Valdkondlikuks ja pöördumiste teemade klassifitseerimiseks (ja klasterdamiseks) on eesmärk luua töötav PoC koos kasutajaliidesega mudeli hilisemaks jätkutreenimiseks ning eeltöötluseks. Loodav lahendus peab tulevikus võimaldama ühist mudelit jätkuvalt treenida kuid võimaldama ka luua asutuste enda spetsiifilise mudeli, näiteks pöördumise teemade tuvastamiseks ja edasi suunamiseks. PoC kontseptsiooni käigus tuleks luua klassifitseerija kõigi ministeeriumite (haldusalade) ja asutuste tasemel kliendipöördumiste automaatseks määratlemiseks, sealhulgas arvestama andmekaitsenõuetega. PoC kontseptsiooni raames loodav(ad) mudel(id) peavad põhinema vähemalt e-maili ja juturoboti kliendipöördumistel. Haldusalade ja asutuse tasemel klasterdamist tuleb teha märgendamata andmete peal. Eelmärgendatud vestlused, millel analüüs toimub, antakse tellija poolt. PoC eesmärk on saada praktiline kogemus ja õppetund, mida tuleks edaspidi arvestada ja millised on riskid. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 1. Mõisted ja lühendid Klient Kodanik või ettevõtja, kes kasutab avalikku teenust Klassifitseerija Pöördumiste klassifitseerimiseks on vaja luua eraldiseisev rakendus ehk klassifisteerija. Klassifitseerija annab pöördumiste klassifitseerimisel vastuse, kui suure tõenäosusega kuulub kliendipöördumine ühte või teise valdkonda ja pöördumise põhjuse. Klassifitseerijat peab saama kasutada läbi programmeerimisliidese või allalaadida ja paigaldada eraldiseisva rakendusena. MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium PRIA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet PPA Politsei- ja Piirivalveamet RIA Riigi Infosüsteemi Amet TTJA Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2. I osa - Detailanalüüs Detailanalüüsi käigus on eesmärk saada vastus vähemalt järgnevatele küsimustele/punktidele. Analüüsi raames võib projekti skoop laieneda. Analüüsi raames on vajalik arvestada teiste riigiasutuste vajaduste, nõuete ja tagasisidega, selleks tuleb kaasata analüüsi vähemalt seitse asutust. Kaasatavatest asutustest tuleks kindlasti kaasata RIA, Statistikaamet, PPA, Rahvusraamatukogu ja TTJA. Analüüsi kõik küsimused/punktid peavad keskenduma kliendipöördumistel läbi e-maili ja vestlusakna. 1. Millistel tingimustel on ministeeriumi ja asutuse tasemel kliendipöördumiste klassifitseerimine võimalik ning kuidas on seda kõige mõistlikum teha? 2. Millisel määral saab mudeli treenimisel kasutada ühiselt vähemalt e-maile ja vestlusakende (sh juturoboti) pöördumisi? a) Millisel määral saab loodud mudel(eid) kasutada kliendipöördumiste klassifitseerimiseks? b) Millisel määral saab loodud mudel(eid) kasutada kliendikõnede kaudu tulnud kliendipöördumiste klassifitseerimiseks? c) Kuidas peaks olema lahendatud pöördumiste teemapõhine klassifitseerimine? d) Kuidas luua asutusteülest kliendipöördumiste klassifitseerijat arvestades andmekaitsenõuetega? 3. Kuidas lahendada vastuste loomine asutuste tüüpteemadele? Kas seda on mõistlik teha klassifitseerijas? 4. Millistele nõuetele peaksid alusandmed vastama, et neid saaks mudeli(te)s kasutada? Kas ja millises ulatuses erikanalitest tulnud pöördumised vajavad eeltöötlust ning kui jah, siis tuleks luua selleks juhend(id). 5. Tehnilise realisatsiooni kirjeldus ning nende detailne kirjeldus, sh: Millised on kasutajate (asutused, ministeeriumid) vajadused klassifikaatori kasutamisel ja rakendamisel? a) Millistele tehnilistele nõuetele peaksid klassifikaatoriga ühildatavad keskkonnad vastama liidestamiseks? b) Ettepanekud edasiseks arendusteks, muudatuste järjekord, projektiplaan ja mahuhinnangud. c) Kuidas on lahendatud logimine? 6. Millised meetodid/algoritmid annavad kõige täpsema klassifitseerimise tulemuse? 7. Kuidas võiks loodavat mudelit jätkutreenida? Kuidas toimida kui pöördumist ei suunatud õigele asutusele? 8. Kuidas oleks mõistlik mõõta kasutajate rahulolu ning saada tagasisidet? 9. Selgitada välja pakutava arhitektuurse lahenduse realiseerimise ja kasutamisega seotud riskid, sh mudeli rakendamisega seotud. Analüüsida ja hinnata leitud riske ja koostada riske vähendavate meetmete kava (ettepanekuna). a) Viia läbi andmekaitsealane mõjuhinnang. 10. Kas kliendipöördumiste klassifitseerimine on mõistlik ja vajalik? Millist väärtust see looks? Kus on mõistlik rakendada? Millist finantsilist mõju antud projekt võiks luua asutuste üleselt rakendamisel? Detailnalüüsi käigus tuleks selgitada täpsemad funktsionaalsused ja vajadused lähtuvalt punktis 2 toodust ning teha kasutajaliidese prototüüp (html + js + css), mis võetakse II osas aluseks. II osa arendustööd saavad käia paralleelselt I osaga. 3. II osa - Klassifitseerija PoC arendus. II osas realiseerib Täitja vastavalt detailanalüüsile kõik arendustööd valdkondliku ja asutuse ning pöördumiste teemade põhise klassifitseerija prototüübi loomiseks, võttes aluseks I osas selgitatud täpsemad funktsionaalsused ja vajadused. Antud projekti raames keskendutakse vähemalt juturoboti Vesta, ITI ja SUVE vestluslogidel (kokku üle 35 000 pöördumise/vestluse) ning eesti.ee, PPA, TTJA, MKM e-maili teel tulnud kliendipöördumistel (kokku üle 50 000 pöördumise). Täpne pöördumiste/vestluse arv lepitakse kokku Tellijaga analüüsi käigus. Kliendipöördumised märgendatakse vastutavate asutuste ja teemade kaupa kaasuvate asutuste poolt, seega Täitjalt selle tegemist ei eeldata. Samas Täitjalt eeldatakse vajadusel andmete korrastamist. Lisaks on vaja haldusalade ja asutuste tasemel klasterdamist teha märgendamata andmete pealt. Teemadepõhine klasterdamine ja klassifitseerimine tuleb läbikatsetada vähemalt ühe asutuse näitel. Asutus valitakse välja analüüsi raames. Vestluste teemapõhisel märgendamisel on Tellija proovinud lähtuda, et teemade kohta on märgendatud vähemalt 50 märgendit. Valdkondlikuks ja teemade põhiseks klassifitseerimiseks on eesmärk luua töötav PoC koos kasutajaliidesega mudeli hilisemaks jätkutreenimiseks ning eeltöötluseks. Loodav lahendus peab tulevikus võimaldama nii ühist mudelit jätkutreenida kuid ka luua asutuse enda spetsiifiline mudel(id) pöördumiste klassifitseerimiseks. Pöördumised tuleks klassifitseerida a) ministeeriumi/haldusala, b) asutuse ja c) teemade kaupa. Klassifitseerimisel tuleks kasutada eri meetodeid (näiteks klasterdamist, klassifitseerimist) ja tuleks anda ülevaade protsessist ning (vahe)tulemitest. Pöördumisi peab olema võimalik klassifitseerida ja saada vastus kasutades rakendusliidest (API). Samas on tegu hüpoteesiga ning analüüsi käigus võidakse alternatiivsetele järeldustele jõuda. Loodud PoC arenduse kasutajaliidesest peab looma avaliku demo, mis on paigaldatud Hankija keskkonda ja peab olema võimalik esitleda erinevatele osapooltele, sh. tuleb tagasisidet küsida analüüsis osalenud seitsmelt asutuselt. 1. Dokumenteerimine ja nõuded dokumentatsioonile II etapis dokumenteerib Täitja kõik tööd ning koos tehtud tööga annab üle kogu dokumentatsiooni sh: 1. Detailanalüüs, sh. info mudelite kohta (mis töötas, mis ei töötanud, vahetulemid), soovitused jätkuarendusteks, tehnilised nõuded ja tööde maht; 2. Kommenteeritud lähtekood; 3. Süsteemi kasutusjuhend; 4. Süsteemi administreerimise juhend (sh (manuaalse) paigaldamise ja konfigureerimise juhend); 5. Arhitektuuridokument; 6. Andmete eeltöötlemise juhend (vajadusel). 2. Testimine Infosüsteemi kõik üleantavad versioonid peavad enne Tellijale üleandmist olema Täitja poolt testitud. Testida tuleb kõikide oluliste funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetust. Täitja koostab testiplaani ja testilood ning testimise lõppedes annab need koos testimise raportiga üle Tellijale. Tellija meeskond testib seejärel üleantavat versiooni ning koostab Täitjale aruande. Süsteemi mittevastavuse korral parandab Täitja ilmnenud vead, täiendab dokumentatsiooni ning paigaldab ja annab Tellijale üle uue parandatud versiooni koos täiendatud dokumentatsiooniga. Vigade parandamise ja uue versiooni paigaldusega seotud kulud katab Täitja. Testide läbimine on eelduseks tööde vastuvõtmisel. 4. Mittefunktsionaalsed ja tehnilised nõuded Analüüsi ja arendusprotsessis arvestatakse esmajärjekorras antud dokumendis toodud nõuetega ja digiriigi ristfunktsionaalsete nõuetega (https://koodivaramu.eesti.ee/e-gov/cfr) kogu tööde teostamise perioodi vältel, st arvestada võimalusega, et mittefunktsionaalsed nõuded võivad ajas muutuda. Kui mõnda nõuet pole võimalik arvestada, tuleb see kooskõlastada tellijaga. Nõude kirjeldus Selgitus Kategooria Arendusprojekti juhtimiseks ja projekti Arendustööde tellimused ja organisatsioon läbiviimiseks kasutatakse Hankija tarkvaravigade haldamine. projektijuhtimistarkvara JIRA (https://jira.mkm.ee) Arendusprojekti käigus loodav lähtekood organisatsioon korrektselt vormistatuna läbi koodihalduskeskkonna https://git.mkm.ee/projektinimi Arendusprojekti käigus loodavate binaarsete teekide organisatsioon hoidmiseks kasutatakse JFROG Arifactory lahendust https://artifactory.mkm.ee Tarkvara arendamisel lähtutakse avatuse ja vaba Välja arvatud õigusest litsents lähtekoodi põhimõttest. Kasutada tuleks MIT, tulenevad piirangud Apache 2.0 või samaväärset litsentsi. (turvameetmed, andmekaitse). 5. Turvanõuded ja andmekaitse 1.5.1. Kriitiliste turvanõrkuste esinemisel peab täitja esimesel võimalusel teavitama nende olemasolust, pakkuma variante turvanõrkuste riskide maandamiseks ja kõrvaldama riske esimesel võimalusel andes asutusele ülevaate tööde ajakavast ja käigust. 1.5.2. Rakendus peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse regulatsiooniga: 1.4.1. Isikuandmete kaitse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011 ja 1.4.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 6. Pakkumuse esitamine ja visioon Pakkuja esitab pakkumuses : 1. Tööde kirjelduse koos ajakavaga, kuidas ülesandeid planeeritakse lahendada ja nõutud tulemused saavutada. Projektiplaani kavand tuleks esitada Gantt chart kujul, kus on välja toodud tegevused, tulem(id), ajakava, vaheetapid, orienteeruv ajakulu, kuidas on hallatud riske, tagatud tulemuste kvaliteet ja ootused Tellijale. 2. Visiooni kirjeldus valdkondlikuks, asutuse ja teemade põhise pöördumiste klassifitseerija loomiseks. 3. Pakkumuse maksumuse vastavalt maksumuse esitamise vormile. Hankija selgitus visiooni vajaduse kohta. Kodaniku pöördumiste klassifitseerija eesmärgiks on võimaldada asutustel klassifitseerida kliendi pöördumisi eesmärgiga suunata neid automaatselt õigele asutusele (e-mail, vestlusaken (sh. juturobot)) ning asutuse põhiselt määrata pöördumise põhjus/teema. Hetkel olulisemad seotud murekohad riigi vaates : a. Kliendid ei tea, millise asutuse poole pöörduda, mistõttu pöördumistele vastamine võtab kaua aega ja on koormav asutustele. b. Kasvanud on vajadus suunata e-maili ja juturoboti vahendusel tulnud kliendipöördumisi automaatselt õigele asutusele. c. Tüüppöördumistele vastamine võtab kaua aega. Pakkujal tuleb esitada visioon, kuidas saaks lahendada üleriiklikult kliendi pöördumiste klassifitseerimist. Näitlik kasutuslugu: Kodanik pöördub eesti.ee kasutajatoe poole küsimusega, mis puudutab dokumendi uuendamist. Dokumendi uuendamisega seotud küsimustele vastamisega tegeleb PPA. Klassifitseerija määrab automaatselt ära, et pöördumise põhjuse puhul on tegu “dokumendi uuendamisega”, kõige suurema tõenäosusega kuulub pöördumine Siseministeeriumi haldusalasse, asutustest PPAle. Antud infole tuginedes suunatakse pöördumine automaatselt edasi. 7. Tööde teostamise aeg 1.1. Projekti algusajaks on hiljemalt 7 (seitse) päeva peale hankelepingu sõlmimist. 1.2. Tööde täitmise tähtaeg on hiljemalt 140 päeva peale hankelepingu sõlmimist. 8. Projekti eeldatav maksumus 1.1 Riigihanke tulemusena sõlmitakse hankeleping. Pakkumuse maksumus esitatakse eurodes käibemaksuta. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. 1.2. Projekti eeldatav maksumus on 60 000 eurot (km-ta). 9. Töökorraldus 1.8.1. Töövõtja üheks oluliseks Tööks on projekti käigu Töö tulemite dokumenteerimine. Dokumentatsioon peab sisaldama projekti oodatavaid tulemusi: töö käigus kokkulepitud vaheetappide tulemusena valminud protokolle, memosid, aruandeid ja muud olulist dokumentatsiooni. 1.8.2. Dokumentatsioon vormistatakse ühetaoliselt, lihtsalt loetavalt ja eesti keeles ning salvestatakse tellijaga kokkulepitud keskkonda nt MKM Confluence või Jira. 1.8.3. Töökeel, esitused ja dokumentatsioon on eestikeelne. 1.8.4 Täitja annab tellijale teavet tööde edenemise, kulunud aja ja valminud tulemuste (ka vahetulemuste) kohta. Teavet edastatakse iganädalaste koosolekute ja ühise sõnumikanali kaudu. Üldjuhul toimuvad koosolekud tellija füüsiliselt või virtuaalses ruumis. 1.8.5. Tööülesanded ja töötundide raporteerimine toimub tellija keskkonnas JIRAs. 1.8.6. Koosolekute protokollid koostab täitja ja laeb üles vastavalt MKM Confluence või JIRA keskkonda vastavalt tellija poolt antud juhistele. 1.8.7. Edukale pakkujale antakse projekti alguses vajalikud ligipääsud tellija keskkondadele. 1.8.8. Tööde tulemina valmivad nõuded, tehniline spetsifikatsioon, juhend, raportid, arendustööde nimekiri ja PoC tarnitakse vastavalt tellija poolt antud juhistele. 1.9. Töövõtja esitab kooskõlas pakkumuse esitamise ettepaneku ja selle lisadega projekti lõppedes lõpparuande Töö lõpptulemusega, mis on ühtlasi ka Tööde vastuvõtmise ja üleandmise akti vormistamise aluseks. 1.10. Töövõtja viib läbi tööde üleandamise ja tehnilise lahenduse tutvustuse. Tulemusi tutvustaval üritusel järgib töövõtja EL struktuuritoetusele viitamise nõudeid (sh viide toetusskeemile ja SF logod). 1.11. Töövõtja tähistab Töö raames teostatud tegevused, koostatud materjalid ja valminud Tööd (ja ka Tulemid) vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord “. 1.12. Töövõtja tagab, et Töö läbiviimine on hanke nõuete kohaselt dokumenteeritud ja üle antud.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel