Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. september 2020
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
15.09.2020 nr 78
Kantsleri 09.09.2020 käskkirja nr 73 „Riigihanke
„Kodaniku pöördumiste klassifitseerija analüüs ja
pilootprojekt" korraldamine, komisjoni ja
vastutava isiku nimetamine" muutmine
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga
(registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ § 13 lõike 2 alusel täiendan kantsleri 09.09.2020
käskkirja nr 73 „Riigihanke „Kodaniku pöördumiste klassifitseerija analüüs ja
pilootprojekt“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine“ punktiga 4.1 järgmises
sõnastuses:
„4.1. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendi „Tehniline
kirjeldus“ (lisatud)“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
HD Lisa 1
Kodaniku pöördumiste klassifitseerija analüüs ja pilootprojekt
Tehniline kirjeldus
Sisukord
1. Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3
1. Mõisted ja lühendid......................................................................................................... 4
2. I osa - Detailanalüüs........................................................................................................ 4
3. II osa - Klassifitseerija PoC arendus. .............................................................................. 5
4. Mittefunktsionaalsed ja tehnilised nõuded...................................................................... 6
5. Turvanõuded ja andmekaitse .......................................................................................... 7
6. Pakkumuse esitamine ja visioon ..................................................................................... 7
7. Tööde teostamise aeg ...................................................................................................... 8
8. Projekti eeldatav maksumus ........................................................................................... 8
9. Töökorraldus ................................................................................................................... 8
Sissejuhatus
Antud dokument kirjeldab kodaniku pöördumiste klassifitseerija analüüsi ja pilootprojekti
(edaspidi PoC) nõudeid ning avab projekti tagamaid.
Vestlustest erinevate avaliku ja erasektori osapooltega on tekkinud vajadus parendada klientide
(kodanikud ja ettevõtjad) koormust riigiga suhtlemisel ning ka vähendada riigi (ministeeriumid
ning erinevad asutused) koormust klientidega suhtlemisel. Vajadust vähendada suhtluskoormust
ja lihtsustada riigiga suhtlust on välja toodud ka mujal, näiteks 2018 aastal Bürokraatia
vähendamise rakkerühma poolt ning ka Infoühiskonna arengukavas.
Täna toimub klientidega suhtlus asutusepõhiselt peaasjalikult läbi teeninduskeskkondade ja
kasutades e-kirju, samas järjest enam võetakse kasutusele ka vestlusaknaid ning juturoboteid.
Asutuse põhine lähenemine tähendab, et klient peab teadma, millise asutuse poole pöörduda, et
enda päringutele saada optimaalse aja jooksul vastus. Kahjuks näitas läbiviidud eelanalüüs, et
klientidel puudub alati teadmine, millise asutuse poole tuleks pöörduda. Samas on klientidel ka
ootus, et päringutele saadakse vastus olenemata pöördutud asutustest. Näiteks riigiportaali
eesti.ee kasutajatoe pöördumistest ligemale 60% päringutest kuuluvad teistele asutustele ehk
aastas tuleb ligemale 10 000 päringut suunata teistele asutustele edasi või vahendada neilt saadud
vastuseid. Tüüppöördumiste suunamiseks on loodud erinevaid kirjapõhju ning on ka teada
asutused, kuhu tüüppöördumised suunata, kuid isegi sellistel tüüpjuhtudel võtab suunamine
vähemalt 3 minutit aega, paljudel juhtudel on vastamiseks kuluv aeg isegi veel pikem. See tingib
olukorra, kus ainuüksi eesti.ee näitel kulub aastas vähemalt 830 tundi pöördumiste suunamisele.
Samas täpset ajakulu ei ole täna mõõdetud. Sarnane aeganõudev protsess on ka mujal asutustes,
näiteks PPA suunab iga aasta ligemale 32 000 pöördumist teistele asutustele ehk pea 15%
pöördumistest, Statistikaametis hinnati suunatavate pöördumiste mahtu 20% ehk ligemale 10
000 pöördumist aastas. 2020. aastal rakendati kriisikommunikatsiooni parendamiseks üleriikliku
juturobotit. Juturoboti SUVE 26 000 vestluse vestluslogide analüüs näitas, et kliendid pöörduvad
riigi poole väga erinevate küsimustega, puudutades sisuliselt kogu avalikku sektorit. Näiteks
pöörduti pea võrdselt TTJA, Terviseametit, Kultuuriministeeriumit, Sotsiaalkindlustusametit,
Siseministeeriumit jt. asutusi puudutavatel teemadel. Kliendi pöördumiste käsitsi suunamine
vastutavale asutusele või vastuste vahendamine on aeganõudev nii asutusele kui ka kliendile.
Üheks võimalikuks viisiks päringute efektiivsemaks ja kiiremaks (reaalajaliseks) suunamiseks
õigele asutusele on klassifitseerida kliendipöördumisi ministeeriumi ning asutusepõhiselt.
Sarnane lähenemine võimaldaks tulevikus kliendi pöördumisi suunata õigele asutusele kiiremini
ja reaalajas ilma inimsekkumiseta. Kliendi pöördumiste klassifitseerimist ning seejärel
suunamist on vajadusena väljatoonud paljud asutused, nende hulgas Riigi Infosüsteemi Amet,
Statistikaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei ja Piirivalve Amet,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet jpt.
Samas puudub täna teadmine, kas oleks võimalik klientide päringute suunamise toetamiseks
kasutada päringute asutuse põhist automaatset klassifitseerimist, millistele nõuetele peaksid
asutuste alusandmed vastama, millises ulatuses ja kas on erinevat liiki pöördumisi (e-mail,
vestlusaken (sh. juturobot), kliendikõned jm) võimalik ühtses mudelis kasutada, millised on
rakendusele kohalduvad tehnilised nõuded, millised riskid ja piirangud võivad kaasneda – nende
probleemide analüüsimisele ja lahendamisele projekt keskendubki. Projekti lõpuks peab olema
analüüsitud, kas kliendipöördumisi on võimalik üle riigi, ministeeriumi ja asutuse tasemel
klassifitseerida ning mida selle efektiivseimaks tegemiseks tuleks teha.
Teisalt analüüsiga paralleelselt peab toimuma kliendipöördumiste klassifitseerimise PoC
kontseptsiooni tehnoloogiliseks katsetamiseks. Valdkondlikuks ja pöördumiste teemade
klassifitseerimiseks (ja klasterdamiseks) on eesmärk luua töötav PoC koos kasutajaliidesega
mudeli hilisemaks jätkutreenimiseks ning eeltöötluseks. Loodav lahendus peab tulevikus
võimaldama ühist mudelit jätkuvalt treenida kuid võimaldama ka luua asutuste enda spetsiifilise
mudeli, näiteks pöördumise teemade tuvastamiseks ja edasi suunamiseks. PoC kontseptsiooni
käigus tuleks luua klassifitseerija kõigi ministeeriumite (haldusalade) ja asutuste tasemel
kliendipöördumiste automaatseks määratlemiseks, sealhulgas arvestama andmekaitsenõuetega.
PoC kontseptsiooni raames loodav(ad) mudel(id) peavad põhinema vähemalt e-maili ja
juturoboti kliendipöördumistel. Haldusalade ja asutuse tasemel klasterdamist tuleb teha
märgendamata andmete peal. Eelmärgendatud vestlused, millel analüüs toimub, antakse tellija
poolt. PoC eesmärk on saada praktiline kogemus ja õppetund, mida tuleks edaspidi arvestada ja
millised on riskid.
Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses ostuallikale, protsessile, kaubamärgile,
patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud
märkega „või sellega samaväärne“.
1. Mõisted ja lühendid
Klient Kodanik või ettevõtja, kes kasutab avalikku teenust
Klassifitseerija Pöördumiste klassifitseerimiseks on vaja luua eraldiseisev rakendus ehk
klassifisteerija. Klassifitseerija annab pöördumiste klassifitseerimisel
vastuse, kui suure tõenäosusega kuulub kliendipöördumine ühte või teise
valdkonda ja pöördumise põhjuse. Klassifitseerijat peab saama kasutada läbi
programmeerimisliidese või allalaadida ja paigaldada eraldiseisva
rakendusena.
MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
PRIA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
PPA Politsei- ja Piirivalveamet
RIA Riigi Infosüsteemi Amet
TTJA Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
2. I osa - Detailanalüüs
Detailanalüüsi käigus on eesmärk saada vastus vähemalt järgnevatele küsimustele/punktidele.
Analüüsi raames võib projekti skoop laieneda. Analüüsi raames on vajalik arvestada teiste
riigiasutuste vajaduste, nõuete ja tagasisidega, selleks tuleb kaasata analüüsi vähemalt seitse
asutust. Kaasatavatest asutustest tuleks kindlasti kaasata RIA, Statistikaamet, PPA,
Rahvusraamatukogu ja TTJA. Analüüsi kõik küsimused/punktid peavad keskenduma
kliendipöördumistel läbi e-maili ja vestlusakna.
1. Millistel tingimustel on ministeeriumi ja asutuse tasemel kliendipöördumiste
klassifitseerimine võimalik ning kuidas on seda kõige mõistlikum teha?
2. Millisel määral saab mudeli treenimisel kasutada ühiselt vähemalt e-maile ja
vestlusakende (sh juturoboti) pöördumisi?
a) Millisel määral saab loodud mudel(eid) kasutada kliendipöördumiste
klassifitseerimiseks?
b) Millisel määral saab loodud mudel(eid) kasutada kliendikõnede kaudu
tulnud kliendipöördumiste klassifitseerimiseks?
c) Kuidas peaks olema lahendatud pöördumiste teemapõhine
klassifitseerimine?
d) Kuidas luua asutusteülest kliendipöördumiste klassifitseerijat arvestades
andmekaitsenõuetega?
3. Kuidas lahendada vastuste loomine asutuste tüüpteemadele? Kas seda on mõistlik teha
klassifitseerijas?
4. Millistele nõuetele peaksid alusandmed vastama, et neid saaks mudeli(te)s kasutada?
Kas ja millises ulatuses erikanalitest tulnud pöördumised vajavad eeltöötlust ning kui
jah, siis tuleks luua selleks juhend(id).
5. Tehnilise realisatsiooni kirjeldus ning nende detailne kirjeldus, sh: Millised on
kasutajate (asutused, ministeeriumid) vajadused klassifikaatori kasutamisel ja
rakendamisel?
a) Millistele tehnilistele nõuetele peaksid klassifikaatoriga ühildatavad
keskkonnad vastama liidestamiseks?
b) Ettepanekud edasiseks arendusteks, muudatuste järjekord, projektiplaan
ja mahuhinnangud.
c) Kuidas on lahendatud logimine?
6. Millised meetodid/algoritmid annavad kõige täpsema klassifitseerimise tulemuse?
7. Kuidas võiks loodavat mudelit jätkutreenida? Kuidas toimida kui pöördumist ei
suunatud õigele asutusele?
8. Kuidas oleks mõistlik mõõta kasutajate rahulolu ning saada tagasisidet?
9. Selgitada välja pakutava arhitektuurse lahenduse realiseerimise ja kasutamisega seotud
riskid, sh mudeli rakendamisega seotud. Analüüsida ja hinnata leitud riske ja koostada
riske vähendavate meetmete kava (ettepanekuna).
a) Viia läbi andmekaitsealane mõjuhinnang.
10. Kas kliendipöördumiste klassifitseerimine on mõistlik ja vajalik? Millist väärtust see
looks? Kus on mõistlik rakendada? Millist finantsilist mõju antud projekt võiks luua
asutuste üleselt rakendamisel?
Detailnalüüsi käigus tuleks selgitada täpsemad funktsionaalsused ja vajadused lähtuvalt punktis
2 toodust ning teha kasutajaliidese prototüüp (html + js + css), mis võetakse II osas aluseks. II
osa arendustööd saavad käia paralleelselt I osaga.
3. II osa - Klassifitseerija PoC arendus.
II osas realiseerib Täitja vastavalt detailanalüüsile kõik arendustööd valdkondliku ja asutuse
ning pöördumiste teemade põhise klassifitseerija prototüübi loomiseks, võttes aluseks I osas
selgitatud täpsemad funktsionaalsused ja vajadused. Antud projekti raames keskendutakse
vähemalt juturoboti Vesta, ITI ja SUVE vestluslogidel (kokku üle 35 000 pöördumise/vestluse)
ning eesti.ee, PPA, TTJA, MKM e-maili teel tulnud kliendipöördumistel (kokku üle 50 000
pöördumise). Täpne pöördumiste/vestluse arv lepitakse kokku Tellijaga analüüsi käigus.
Kliendipöördumised märgendatakse vastutavate asutuste ja teemade kaupa kaasuvate asutuste
poolt, seega Täitjalt selle tegemist ei eeldata. Samas Täitjalt eeldatakse vajadusel andmete
korrastamist. Lisaks on vaja haldusalade ja asutuste tasemel klasterdamist teha märgendamata
andmete pealt. Teemadepõhine klasterdamine ja klassifitseerimine tuleb läbikatsetada
vähemalt ühe asutuse näitel. Asutus valitakse välja analüüsi raames. Vestluste teemapõhisel
märgendamisel on Tellija proovinud lähtuda, et teemade kohta on märgendatud vähemalt 50
märgendit.
Valdkondlikuks ja teemade põhiseks klassifitseerimiseks on eesmärk luua töötav PoC koos
kasutajaliidesega mudeli hilisemaks jätkutreenimiseks ning eeltöötluseks. Loodav lahendus
peab tulevikus võimaldama nii ühist mudelit jätkutreenida kuid ka luua asutuse enda
spetsiifiline mudel(id) pöördumiste klassifitseerimiseks. Pöördumised tuleks klassifitseerida a)
ministeeriumi/haldusala, b) asutuse ja c) teemade kaupa. Klassifitseerimisel tuleks kasutada eri
meetodeid (näiteks klasterdamist, klassifitseerimist) ja tuleks anda ülevaade protsessist ning
(vahe)tulemitest. Pöördumisi peab olema võimalik klassifitseerida ja saada vastus kasutades
rakendusliidest (API). Samas on tegu hüpoteesiga ning analüüsi käigus võidakse
alternatiivsetele järeldustele jõuda.
Loodud PoC arenduse kasutajaliidesest peab looma avaliku demo, mis on paigaldatud Hankija
keskkonda ja peab olema võimalik esitleda erinevatele osapooltele, sh. tuleb tagasisidet küsida
analüüsis osalenud seitsmelt asutuselt.
1. Dokumenteerimine ja nõuded dokumentatsioonile
II etapis dokumenteerib Täitja kõik tööd ning koos tehtud tööga annab üle kogu
dokumentatsiooni sh:
1. Detailanalüüs, sh. info mudelite kohta (mis töötas, mis ei töötanud,
vahetulemid), soovitused jätkuarendusteks, tehnilised nõuded ja tööde maht;
2. Kommenteeritud lähtekood;
3. Süsteemi kasutusjuhend;
4. Süsteemi administreerimise juhend (sh (manuaalse) paigaldamise ja konfigureerimise
juhend);
5. Arhitektuuridokument;
6. Andmete eeltöötlemise juhend (vajadusel).
2. Testimine
Infosüsteemi kõik üleantavad versioonid peavad enne Tellijale üleandmist olema Täitja poolt
testitud. Testida tuleb kõikide oluliste funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete
täidetust. Täitja koostab testiplaani ja testilood ning testimise lõppedes annab need koos
testimise raportiga üle Tellijale. Tellija meeskond testib seejärel üleantavat versiooni ning
koostab Täitjale aruande. Süsteemi mittevastavuse korral parandab Täitja ilmnenud vead,
täiendab dokumentatsiooni ning paigaldab ja annab Tellijale üle uue parandatud versiooni koos
täiendatud dokumentatsiooniga. Vigade parandamise ja uue versiooni paigaldusega seotud
kulud katab Täitja. Testide läbimine on eelduseks tööde vastuvõtmisel.
4. Mittefunktsionaalsed ja tehnilised nõuded
Analüüsi ja arendusprotsessis arvestatakse esmajärjekorras antud dokumendis toodud nõuetega
ja digiriigi ristfunktsionaalsete nõuetega (https://koodivaramu.eesti.ee/e-gov/cfr) kogu tööde
teostamise perioodi vältel, st arvestada võimalusega, et mittefunktsionaalsed nõuded võivad ajas
muutuda. Kui mõnda nõuet pole võimalik arvestada, tuleb see kooskõlastada tellijaga.
Nõude kirjeldus Selgitus Kategooria
Arendusprojekti juhtimiseks ja projekti Arendustööde tellimused ja organisatsioon
läbiviimiseks kasutatakse Hankija tarkvaravigade haldamine.
projektijuhtimistarkvara JIRA (https://jira.mkm.ee)
Arendusprojekti käigus loodav lähtekood organisatsioon
korrektselt vormistatuna läbi
koodihalduskeskkonna
https://git.mkm.ee/projektinimi
Arendusprojekti käigus loodavate binaarsete teekide organisatsioon
hoidmiseks kasutatakse JFROG Arifactory
lahendust https://artifactory.mkm.ee
Tarkvara arendamisel lähtutakse avatuse ja vaba Välja arvatud õigusest litsents
lähtekoodi põhimõttest. Kasutada tuleks MIT, tulenevad piirangud
Apache 2.0 või samaväärset litsentsi. (turvameetmed,
andmekaitse).
5. Turvanõuded ja andmekaitse
1.5.1. Kriitiliste turvanõrkuste esinemisel peab täitja esimesel võimalusel teavitama nende olemasolust,
pakkuma variante turvanõrkuste riskide maandamiseks ja kõrvaldama riske esimesel võimalusel
andes asutusele ülevaate tööde ajakavast ja käigust.
1.5.2. Rakendus peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse regulatsiooniga:
1.4.1. Isikuandmete kaitse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011 ja
1.4.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute
kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679
6. Pakkumuse esitamine ja visioon
Pakkuja esitab pakkumuses :
1. Tööde kirjelduse koos ajakavaga, kuidas ülesandeid planeeritakse lahendada ja nõutud
tulemused saavutada. Projektiplaani kavand tuleks esitada Gantt chart kujul, kus on välja
toodud tegevused, tulem(id), ajakava, vaheetapid, orienteeruv ajakulu, kuidas on hallatud
riske, tagatud tulemuste kvaliteet ja ootused Tellijale.
2. Visiooni kirjeldus valdkondlikuks, asutuse ja teemade põhise pöördumiste klassifitseerija
loomiseks.
3. Pakkumuse maksumuse vastavalt maksumuse esitamise vormile.
Hankija selgitus visiooni vajaduse kohta. Kodaniku pöördumiste klassifitseerija eesmärgiks on
võimaldada asutustel klassifitseerida kliendi pöördumisi eesmärgiga suunata neid automaatselt
õigele asutusele (e-mail, vestlusaken (sh. juturobot)) ning asutuse põhiselt määrata pöördumise
põhjus/teema.
Hetkel olulisemad seotud murekohad riigi vaates :
a. Kliendid ei tea, millise asutuse poole pöörduda, mistõttu pöördumistele vastamine
võtab kaua aega ja on koormav asutustele.
b. Kasvanud on vajadus suunata e-maili ja juturoboti vahendusel tulnud
kliendipöördumisi automaatselt õigele asutusele.
c. Tüüppöördumistele vastamine võtab kaua aega.
Pakkujal tuleb esitada visioon, kuidas saaks lahendada üleriiklikult kliendi pöördumiste
klassifitseerimist.
Näitlik kasutuslugu:
Kodanik pöördub eesti.ee kasutajatoe poole küsimusega, mis puudutab dokumendi uuendamist.
Dokumendi uuendamisega seotud küsimustele vastamisega tegeleb PPA. Klassifitseerija
määrab automaatselt ära, et pöördumise põhjuse puhul on tegu “dokumendi uuendamisega”,
kõige suurema tõenäosusega kuulub pöördumine Siseministeeriumi haldusalasse, asutustest
PPAle. Antud infole tuginedes suunatakse pöördumine automaatselt edasi.
7. Tööde teostamise aeg
1.1. Projekti algusajaks on hiljemalt 7 (seitse) päeva peale hankelepingu sõlmimist.
1.2. Tööde täitmise tähtaeg on hiljemalt 140 päeva peale hankelepingu sõlmimist.
8. Projekti eeldatav maksumus
1.1 Riigihanke tulemusena sõlmitakse hankeleping. Pakkumuse maksumus esitatakse eurodes
käibemaksuta. Pakkumuses esitatud hind on lõplik.
1.2. Projekti eeldatav maksumus on 60 000 eurot (km-ta).
9. Töökorraldus
1.8.1. Töövõtja üheks oluliseks Tööks on projekti käigu Töö tulemite dokumenteerimine.
Dokumentatsioon peab sisaldama projekti oodatavaid tulemusi: töö käigus kokkulepitud
vaheetappide tulemusena valminud protokolle, memosid, aruandeid ja muud olulist
dokumentatsiooni.
1.8.2. Dokumentatsioon vormistatakse ühetaoliselt, lihtsalt loetavalt ja eesti keeles ning salvestatakse
tellijaga kokkulepitud keskkonda nt MKM Confluence või Jira.
1.8.3. Töökeel, esitused ja dokumentatsioon on eestikeelne.
1.8.4 Täitja annab tellijale teavet tööde edenemise, kulunud aja ja valminud tulemuste (ka
vahetulemuste) kohta. Teavet edastatakse iganädalaste koosolekute ja ühise sõnumikanali kaudu.
Üldjuhul toimuvad koosolekud tellija füüsiliselt või virtuaalses ruumis.
1.8.5. Tööülesanded ja töötundide raporteerimine toimub tellija keskkonnas JIRAs.
1.8.6. Koosolekute protokollid koostab täitja ja laeb üles vastavalt MKM Confluence või JIRA
keskkonda vastavalt tellija poolt antud juhistele.
1.8.7. Edukale pakkujale antakse projekti alguses vajalikud ligipääsud tellija keskkondadele.
1.8.8. Tööde tulemina valmivad nõuded, tehniline spetsifikatsioon, juhend, raportid, arendustööde
nimekiri ja PoC tarnitakse vastavalt tellija poolt antud juhistele.
1.9. Töövõtja esitab kooskõlas pakkumuse esitamise ettepaneku ja selle lisadega projekti lõppedes
lõpparuande Töö lõpptulemusega, mis on ühtlasi ka Tööde vastuvõtmise ja üleandmise akti
vormistamise aluseks.
1.10. Töövõtja viib läbi tööde üleandamise ja tehnilise lahenduse tutvustuse. Tulemusi tutvustaval
üritusel järgib töövõtja EL struktuuritoetusele viitamise nõudeid (sh viide toetusskeemile ja SF
logod).
1.11. Töövõtja tähistab Töö raames teostatud tegevused, koostatud materjalid ja valminud Tööd (ja ka
Tulemid) vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning
Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord “.
1.12. Töövõtja tagab, et Töö läbiviimine on hanke nõuete kohaselt dokumenteeritud ja üle antud.