Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Meie 15.09.2020 nr 2-1/20-0280/5665
Elektribusside transpordisektoris
kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord
Esitame kooskõlastamiseks „Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõetu toetamise
tingimused ja kord“ määruse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad:
1. määruse eelnõu
2. määruse eelnõu seletuskiri
Kristo Kaasik
6256465
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
19.08.2020
MÄÄRUS 15.09.2020 nr 2-1/20-0280/5665
Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu
toetamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia 2020–2023 lisa 5 kohase meetme „Kliimapoliitika
eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks“ (edaspidi meede) tegevuse elluviimiseks elektribusside
transpordisektoris kasutuselevõtu toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ja kord.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
Toetuse andmise eesmärk on süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris
elektribusside kasutuselevõtu abil ning elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine ja
analüüsimine (edaspidi andmeanalüüs), et aidata kaasa elektritranspordi arengule.
§ 3. Riigiabi
Toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi
aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse
siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL)
2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) artikli 36 lõike 5 punktide a ja b tähenduses.
§ 4. Meetme elluviijad
(1) Toetuse andmist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(edaspidi ministeerium).
(2) Toetuse taotlusi menetleb, teeb toetavale projektile väljamakseid ja projekti üle järelevalvet
Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).
(3) KIK säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates käesoleva määruse
alusel tehtavast taotluse rahuldamise otsusest.
§ 5. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) elektribuss – M3 kategooria I klassi sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem kui 22 istekohta
ja mille täismass on üle viie tonni ning mis sõidab üksnes elektri jõul või kasutab üksnes heiteta
jõuseadet, kui ta ei ole võrku ühendatud;
2) tavalaadimispunkt – elektribussi akude laadimise seade, mis võimaldab ka elektribussi akudest
elektrienergia võrku tagasi andmist;
3) kiirlaadimispunkt – vähemalt 150 kilovatise võimsusega pantograaf või muud tüüpi laadija;
4) taastuvenergia – vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee
puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass;
5) avalik liinivedu – avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu;
6) projekt – käesoleva määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille kulud hüvitatakse
osaliselt toetuse arvelt;
7) abikõlblikkuse periood – ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning
projekti tegevuste elluviimiseks abikõlblikud kulud tekivad;
8) abikõlblik kulu – projekti elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, mis on tekkinud abikõlblikkuse
perioodil.
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 6. Nõuded projektile
Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab § 2 nimetatud eesmärkide saavutamisesse
ning mille raames:
1) võetakse avaliku teenindamise lepingu alusel sõitjateveo korraldamisel kasutusele vähemalt
kaheksa madalapõrandalist elektribussi;
2) elektribusside keskmine läbisõit peab olema vähemalt 40 000 kilomeetrit igal aastal;
3) rajatakse punktis 1 nimetatud elektribusside kasutamiseks vajaminev elektribusside
laadimistaristu, sealhulgas vähemalt kaks võrku tagasi andmise võimekusega tavalaadimispunkti
ning kaks kiirlaadimispunkti;
4) kogutakse ja teostatakse andmeanalüüs punktis 1 nimetatud elektribusside kasutamisel saadavat
infot võrdluses diisel- ja gaasibusside kasutamisega ja esitatakse selle kohta määruses sätestatud
aruanded;
5) kasutatakse punktis 1 nimetatud elektribussides ainult taastuvenergiat.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab 2. augustil 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2023. a.
(2) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib KIK pikendada lõikes 1
nimetatud abikõlblikkuse perioodi kuni kuue kuu võrra, kuid tingimusel, et projekti elluviimisel
saavutatav tulemus ei vähene ning tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. juuli 2024. a.
(3) Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult neid kulusid, mis on tekkinud projekti
abikõlblikkuse perioodil. Kulude tekkimisena käsitletakse kohustuste võtmist ja kulude katmist.
§ 8. Toetuse suurus ja osakaal
(1) Toetuse suurus ühe projekti koha on kuni 4 000 000 eurot.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 30 protsenti.
§ 9. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud kulud on:
1) minimaalselt kaheksa elektribussi soetamiskulu koos varustusega avalikuks liiniveoks;
2) punktis 1 nimetatud elektribusside laadimistaristu projekteerimis- ja ehitamiskulu;
3) laadimistaristu liitumistasu elektri jaotusvõrguga liitumiseks;
4) laadimistaristu ehitamise omanikujärelevalve teenus;
5) andmeanalüüsi planeeritud kulud
(2) Mitteabikõlblikud kulud on järgmised:
1) elektribussi liisinglepingu sõlmimisega seotud kulud ja liisingulepingu alusel makstav intress;
2) elektribussi kindlustamise kulu;
3) kasutusrendi makse, kui elektribussi omandiõigus ei lähe kasutusrendi tulemusel üle toetuse
saajale;
4) amortisatsioonikulu;
5) kulu, mis on riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud;
6) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või
ebaolulised kulud;
7) käibemaks ulatuses, milles toetuse saajal on õigus see tagasi saada;
8) koolituskulud;
9) õigusabi, kohtu ja vaidlustuskomisjoni kulud;
11) palgakulud;
12) kasutatud bussi ostukulud.
3. peatükk
Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
§ 10. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Toetust võib taotleda pädev asutus ühistranspordi seaduse (edaspidi ÜTS) § 19 mõistes ja
vedaja ÜTS § 6 mõistes, kellega on sõlmitud avaliku teenindamise leping ÜTS § 20 mõistes, mis
kehtib kuupäevast 2. august 2021 veel vähemalt viis aastat
(2) Taotlejale esitatavad nõuded on järgmised:
1) taotlejal ei tohi olla üle 100 euro suurust makse- või maksuvõlga;
2) juriidilisest isikust taotleja majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;
3) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi
vahenditest raha saanud;
4) taotleja on täitnud toetuse tagasimakse nõude juhul, kui mõni avaliku sektori toetuse andja on
selle varasema toetuse korral esitanud;
5) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
6) äriühingust taotleja osakapital või aktsiakapital vastab äriseadustikus kehtestatud nõuetele;
7) juriidilisest isikust taotleja seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372,
373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust.
§ 11. Nõuded taotlusele
(1) Taotleja peab taotluse esitama Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkonnas (edaspidi
E-toetuse keskkond) taotlusvormil, millele on lisatud lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumendid.
(2) Taotleja kinnitab taotlusega:
1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud;
2) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
3) taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas käesoleva määruse, Euroopa Liidu ja
riigisiseste õigusaktidega;
(3) Taotluses peab välja tooma:
1) toetuse kasutamise ajakava (edaspidi rahastamiskava), mis peab olema reaalselt elluviidav ning
mille tegevus planeeritakse lõpetada projekti abikõlblikkuse perioodil;
2) maksetaotluste esitamise ajakava;
3) projekti kogueelarve kululiikide lõikes, eristades abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid ning
sisaldama ka kinnitust nõutava omafinantseeringu olemasolu kohta;
4) projekti elluviimise raames soetatavate busside arvu;
5) projekti elluviimise raames soetatavate laadijate tüübi ja arvu;
6) projekti tulemuse, mis panustab § 2 nimetatud eesmärkide saavutamisse;
(4) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid:
1) elektribusside ning muude abikõlblike kulude võrreldavad hinnapakkumised, minimaalselt 3;
2) kehtiv avaliku teenindamise leping, mille alusel teostatakse liinivedu;
3) elektribussidega teenindatavate liinide ning rajatava laadimistaristu kirjeldus;
4) fossiilse süsinikdioksiidi kokkuhoiu arvutus võrreldes diisel- ja gaasibussidega;
5) ülevaade projekti kõigist rahastamisallikatest;
6) omafinantseeringu tagamise kirjalik kinnitus;
7) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel;
8) elektribusside kasutamise andmete kogumise ja analüüsi kirjeldus vastavalt määruse lisas 1
„Andmete kogumise ja analüüsi lähteülesanne“ (edaspidi lisa 1) esitatud lähteülesandele;
9) kinnitus, et projekti kuludeks ei ole taotletud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu
või välisabi vahenditest.
§ 12. Taotlusvoor
(1) Taotluste esitamiseks korraldatakse taotlusvoor. Taotlusvoor kestab vähemalt 90
kalendripäeva.
(2) Taotleja esitab §-s 12 sätestatud nõuetele vastava taotluse E-toetuse keskkonnas digitaalselt
allkirjastatuna esindusõigusliku isiku poolt. Taotluse esitamisel lähtutakse E-toetuse keskkonna
andmeväljadest.
(3) Informatsioon taotlusvooru avamise kohta avaldatakse hiljemalt 7 kalendripäeva enne taotluste
vastuvõtmise algust ühes üleriigilises päevalehes ja KIK-i veebilehel.
(4) E-toetuse keskkonna kaudu edastatud dokumendid loetakse taotlejale ja toetuse saajale kätte
toimetatuks.
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest:
1) taotluse registreerimine;
2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine;
3) taotluste hindamine;
4) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine.
(2) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses
esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates
ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist.
(3) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale, näidates ära,
millised puudused tuleb kõrvaldada. KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust
sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.
(4) KIK annab lõigetes 2 ja 3 nimetatud taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse
kõrvaldamiseks taotlejale kuni 10-tööpäevase tähtaja.
(5) Taotleja teavitab KIK-i viivitamata taotluses esitatud andmete muudatustest või asjaoludest,
mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
(6) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse korral esitab KIK taotlused hindamiskomisjonile
hindamiseks 15 kalendripäeva jooksul pärast taotlusvooru sulgemist.
§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll
(1) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib KIK.
(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks ja taotlus rahuldatakse, kui ta vastab §-s 11 sätestatud
nõuetele.
(3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks ja taotlus rahuldatakse, kui:
1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 12 sätestatud
nõuetele;
2) toetust taotletakse käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 2 nimetatud
eesmärkidele;
3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesolevas määruses sätestatud toetussummat.
(4) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
2) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;
3) taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses esitatud nõudele.
§ 15. Hindamiskomisjoni moodustamine
(1) Nõuetele vastavate taotluste hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, mille koosseisu
kuuluvad vähemalt kolm ministeeriumi ja üks KIK-i ekspert. KIK võib ministeeriumi nõusolekul
kaasata täiendavalt eksperte.
(2) KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14
päeva enne taotlusvooru sulgemist.
§ 16. Taotluste hindamiskriteeriumid ja -metoodika
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab hindamiskomisjon lõikes 2 sätestatud
hindamiskriteeriumite alusel vastavalt lisas 2 „Hindamismetoodika“ kirjeldatud metoodikale.
(2) Taotluste hindamiskriteeriumid on:
1) aastas kokkuhoitud fossiilse süsinikdioksiidi hulk tonnides;
2) läbitud liinikilomeetrite arv aastas;
3) andmete kogumise ja analüüsi sisukirjeldus ja kvaliteet mille kavand on välja toodud lisas 1;
4) projekti elluviimise raames soetatavate elektribusside arv;
5) projekti elluviimise raames soetatava taristu maksumus.
(3) Taotlustele hindamiskriteeriumite alusel omistatud punktide liitmisel moodustub taotluse
koondhinne, mille alusel tekib taotluste pingerida.
(4) Taotlused rahuldatakse pingerea alusel, eelarveliste vahendite ammendumiseni. Taotlust ei
rahuldata osaliselt, kui ei ole täidetud §6 toodud nõuded.
(4) Juhul, kui hindamise tulemusena saavad taotlused võrdse koondhinde, rahuldatakse taotlus,
mis sai kõrgema hinde lõike 2 punktis 1 sätestatud hindamiskriteeriumis.
§ 17. Taotluse rahuldamine
(1) Hindamiskomisjon teeb KIK-ile ettepaneku taotluste rahuldamiseks vastavalt § 16 toodud
hindamiskriteeriumite rakendamisel välja kujunenud pingereale ja eelarvelistele vahenditele.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) projekti nimetus;
2) toetuse summa ja rahastamiskava ning projekti abikõlblikkuse periood;
3) toetuse saaja nimi, õigused ja kohustused;
4) elektribusside ja laadimistaristu sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord;
5) järelevalve tingimused ja kord;
6) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete, sealhulgas andmeanalüüsi esitamise
tähtajad ja kord;
7) elektrienergia päritolutunnistusest koopia esitamise aeg;
8) toetuse väljamaksmise tingimused ja kord;
9) teave riigiabi kohta;
10) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord;
11) otsuse muutmise tingimused;
12) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks.
(3) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte viivitamata pärast otsuse
tegemist E-toetuse keskkonna vahendusel.
(4) KIK kannab toetuse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi registrisse.
§ 18. Taotluste rahuldamata jätmise otsus
(1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta käesoleva
määruse nõudele või §16 kohaselt läbiviidud hindamise põhjal jääb taotlus väljapoole eelarve
mahtu ja ei ole nõus osaliselt rahuldamisega.
(2) Kui taotlusest ei kõrvaldata KIK-i poolt välja toodud puudust selleks määratud tähtaja jooksul,
teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlejat täiendavalt ära kuulamata.
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) toetuse taotleja andmed;
4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
6) otsuse vaidlustamise kord.
(4) KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte viivitamata pärast
otsuse tegemist E-toetuse keskkonna vahendusel.
§ 19. Projekti hangete läbiviimine
(1) Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Toetuse saaja, kes ei
ole hankija riigihangete seaduse mõistes, järgib riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid
kulude tegemisel.
(2) Projektiga seotud hankeid ei või välja kuulutada enne 2. augustit 2021. a.
(3) Kui hanke eeldatav maksumus on 100 000 eurot käibemaksuta või enam, esitab toetuse saaja
enne hanke väljakuulutamist hankedokumentide kavandi ja hankelepingu projekti KIK-ile
teadmiseks.
(4) Kui hanke eeldatav maksumus on 30 000 eurot käibemaksuta või enam, viib toetuse saaja
hanked läbi elektrooniliselt riigihangete registris.
(5) Juhul, kui hanget ei viidud läbi riigihangete registris, viib toetuse saaja hanke läbi oma
hankekorra kohaselt või selle puudumisel, võtab konkurentsi ärakasutamiseks kirjalikult kolm
võrreldavat hinnapakkumist ning esitab KIK-ile hanke korraldamist tõendavad dokumendid.
(6) Toetuse saaja esitab KIK-ile pärast hankelepingu sõlmimist hankelepingu, kui see ei ole
kättesaadav riigihangete registris.
(7) KIK nõustab vajadusel toetuse saajat riigihangete läbiviimisel.
(8) Toetuse saaja esitab enne hankedokumentide või hankelepingu muutmist KIK-ile
ülevaatamiseks muudatuse kavandi.
(9) Toetuse saaja lisab riigihangete registris KIK-i töötaja hanke juurde kui „vaatleja“.
§ 20. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab KIK-ile projekti elluviimise kohta vahearuanded ja lõpparuande,
sealhulgas andmeanalüüsi taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel.
(2) Lõikes 1 nimetatud vahearuannete ja lõppuaruande vormid kehtestab KIK ja avalikustab need
E-toetuse keskkonnas.
(3) Andmeanalüüsi vorm ja ülesehitus kehtestatakse lisa 1 põhjal.
(4) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded ning andmeanalüüsi KIK-ile E-toetuse
keskkonna kaudu.
(5) Vahearuanded ja andmeanalüüsi esitab toetuse saaja KIK-ile iga-aastaselt 31. detsembri seisuga
viie aasta jooksul alates busside soetamisest hiljemalt aruandluseperioodile järgneva aasta 15.
jaanuaril. KIK võib põhjendatud juhul aruande esitamise tähtaega pikendada.
(6) Vahearuannetes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja hinnang tegevuste
elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule, sealhulgas andmeanalüüs.
(7) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande pärast busside soetamist ja andmeanalüüsi metoodika
väljatöötamist.
(8) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
1) projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi;
2) projekti tegevuste elluviimise tulemused;
3) andmed projekti elluviimisel läbiviidud hangete ja teostatud tööde kohta;
4) andmed projektile tehtud toetuse maksete kohta ja võrdlus rahastamiskavaga;
5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
6) vajadusel pädeva asutuse antud kasutusloa andmed;
7) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev.
(9) KIK kinnitab vahe- ja lõpparuande või saadab selle taotlejale täiendamiseks 30 tööpäeva
jooksul selle esitamisest.
§ 21. Toetuse maksmise ja tagasinõudmise kord
(1) Toetus makstakse tasutud kuludokumendi ja maksetaotluse alusel toetuse saajale 30 päeva
jooksul maksetaotluse esitamisest.
(2) Maksetaotlused tuleb esitada KIK-ile abikõlblikkuse perioodil rahastamiskava kohaselt.
(3) Maksetaotlus esitatakse E-toetuse keskkonna vahendusel ja sellele lisatakse järgmised
dokumendid:
1) hankeleping, kui see ei ole KIK-ile teatavaks tehtud;
2) hankelepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, olemasolul
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused;
3) arve või muu raamatupidamisdokument;
4) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
5) kulu tasumist tõendav dokument;
6) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;
(4) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste
korral määrab KIK toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Lõikes 1 sätestatud väljamakse
tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks.
(5) Kui toetuse saaja ei esita maksetaotlust rahastamiskava kohaselt, tunnistab KIK maksetaotluse
kehtetuks.
(6) Kui toetuse saaja ei esita vahearuandeid ja andmeanalüüsi taotlusega kinnitatud tähtaegadel
võib KIK taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summa 10% ulatuses tagasi nõuda.
(7) Kui lõpparuannet ja andmeanalüüsi ei esitata projekti lõppedes võib KIK taotluse rahuldamise
otsuses märgitud summa 10% ulatuses tagasi nõuda.
§ 22. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides
sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
§ 23. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning
käesolevas määruses toodud tingimuste ja rahastamiskava kohaselt. Hanked tuleb välja kuulutada
hiljemalt kuue kuu jooksul alates abikõlbliku perioodi algusest.
(2) Elektribussid peavad olema kasutuses avalikus liiniveos vähemalt viis aastat .
(3) Toetuse saaja kohustub viivitamata vastama KIK-i küsimustele toetuse saaja ning
elektribusside, vaja mineva laadimistaristu ostmise ja kasutamise kohta.
(4) Toetuse saaja peab säilitama ja võimaldama KIK-i või ministeeriumi nimetatud isikutel enne
projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projekti väljamakse
tegemist tutvuda toetuse saaja valduses olevate dokumentidega, sealhulgas toetuse saaja
raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIK-i või ministeeriumi hinnangul tähtsust
toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel.
(5) Toetuse saaja peab andma KIK-i või ministeeriumi nimetatud audiitori, kontrollija või
järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne tööpäeva jooksul, arvates
sellekohase nõude saamisest.
(6) Toetuse saaja peab teavitama viivitamata KIK-i projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest,
mis võivad mõjutada projekti raames ostetud tehnika säilimist ja kasutamist või toetuse saaja
võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi.
(7) Toetuse saaja kasutab toetuse abil soetatud bussides ainult taastuvenergiat ja esitab
taastuvenergia kustutatud päritolutunnistustest koopiad KIK-ile vähemalt üks kord aastas koos
andmeanalüüsiga
(8) Toetuse saaja esitab ja uuendab vahearuandeid ja andmeanalüüsi iga aastaselt vastavalt § 20
lõikes 5 väljatoodule.
(9) Toetuse saaja esitab viis aastat pärast projekti lõppu KIK-ile lõpparuande ja andmeanalüüsi.
§ 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel või KIK-i algatusel, kui
sellega ei kaasne projekti tulemuste saavutamata jäämine.
(2) Kui toetuse saaja ei täida käesolevast määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid
kohustusi, on KIK-il õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse seaduse
§ 1821 kohaselt.
(3) Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu rahastamiskava kohaselt, on KIKil õigus taotluse
rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja väljamakstud toetus tagasi nõuda.
(4) KIK võib teha taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse osaliselt või täielikult
tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud
kulu abikõlblikkust;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta
toetust ettenähtud tingimustel;
4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei
ole järgitud;
5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal
ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;
7) soetatud elektribussid ei ole läbinud kõikide toetuse arvelt soetatud elektribusside keskmisena
vähemalt 40 000 kilomeetrit aastas;
8) toetuse saaja ei edasta KIKile §20 nimetatud andmeid määruses kirjeldatud korras;
9) toetuse saaja on toetuse kasutamise kohta esitanud ebaõigeid andmeid.
(5) Riigihangete seaduse rikkumise korral, millega võis kaasneda mõju hankelepingu
maksumusele, olenevalt rikkumise raskusest ja võimalikust mõjust hankelepingu hinnale nõutakse
toetus tagasi rikkumisega hõlmatud hankelepingu maksumuse toetuse arvelt hüvitatud osast.
Toetus nõutakse 100% tagasi, kui hankemenetluse korraldamisel esines huvide konflikt.
(6) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse rahuldamise otsus
kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse.
(7) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul. Tähtajaks tagastamata summale
kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist. Toetuse
tagasinõudmise otsus kuulub sundtäitmisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa 1 Andmete kogumise ja analüüsi lähteülesanne
Lisa 2 Hindamismetoodika
Majandus- ja taristuministri
15.09.2020 määrus nr 2-1/20-0280/5665
„Elektribusside transpordisektoris
kasutuselevõtu toetamise tingimused ja
kord“
Lisa 1
ANDMETE KOGUMISE JA ANALÜÜSI LÄHTEÜLESANNE
Toetuse saajal on kohustus koguda, jagada ning analüüsida elektribusside opereerimisel saadavat
infot võrdluses diisel- ja gaasibussidega ning analüüs peab vähemalt sisaldama järgmisi andmeid:
o Bussimudel, keskmine läbisõit päevas, keskmine energiatarve päevas, keskmine
laadimine päevas (kWh), kokku laadimine, kogu läbisõit, energiatarve (kWh/km),
ööpäevane keskmine temperatuur, bussiakude degratsioon ekspluatatsiooni
perioodil.
o Bussipargi keskkonnamõju (tüpoloogia, CO2 ja diisli kokkuhoid, bussi keskmine
kiirus, hooajalised erinevused - mõju energiakulutustele, primaarsed saasteained ja
nende mõju, mürasaaste analüüs).
o Laadimiskorrad (mõlemas suunas, keskmine kWh hind võrgust laadides ja võrku
andes), tihedus, elektri-ja ajakulu, akude vastupidavus ajas ning erinevas ilmastikus
(seos välisõhutemperatuuriga ja akude jõudluse vahel) jms on oluline info.
o Busside tugevuste ja nõrkuste analüüs võrdluses diisli- ja gaasibussidega.
o Omandi kogumaksumus (bussi hind, laadimisjaamade kulude võrdlus, bussi
kasutamise hind aastas sh. hoolduskulud, infrastruktuuri maksumus) ja võrdlus
diisli-ja gaasibussidega.
Sõltuvalt laadimissüsteemi tootja pakutavatest võimalustest võib toetuse saajal olla vajalik
andmeid ise (või sisse ostetud teenusega) täiendavalt koguda ja analüüsida.
Kokkuvõte tuleb esitada Word formaadis ja koondatud andmed koos arvutustega Excelis.
Andmeid tuleb koguda, analüüsida ja avaldada üks kord aastas viie aasta jooksul pärast busside
soetamist. Vahearuandeid avaldada iga aastaselt.
Majandus- ja taristuministri
15.09.2020 määrus nr 2-1/20-0280/5665
„Elektribusside transpordisektoris
kasutuselevõtu toetamise tingimused ja
kord“
Lisa 2
HINDAMISMETOODIKA
1) Aastas kokkuhoitud fossiilse CO2 hulk tonnides
Maksimum on 3 punkti. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades:
punktide summa = ((taotleja hinnanguline individuaalne kokkuhoitav CO2 kogus aastas –
taotluste lõikes minimaalne CO2 kogus aastas ) ÷ (taotluste lõikes maksimaalne kogus –
taotluste lõikes minimaalne kogus)) ×3
2) Läbitud liinikilomeetrite arv aastas
Maksimum on 3 punkti. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades:
punktide summa = ((taotleja individuaalne km arv – taotluste lõikes minimaalne km arv) ÷
(taotluste lõikes maksimaalne km arv – taotluste lõikes minimaalne km arv)) ×3
3) Andme kogumise ja analüüsi kirjeldus.
0 punkti - Mittevastav. Kirjeldus ei vasta üldse. Esitatud info põhjal ei ole võimalik hinnata
selle realistlikkust ja vastavust määruse eesmärkidele.
1 punkti - Vastab vähesel määral. Esitatud info on enamuses või mitmes olulises punktis
läbimõtlemata/ebareaalne/ebapiisav või sisaldab mitmeid või märgatavaid
puudujääke/vastuolusid/ebakõlasid, vastab ainult osaliselt määruse eesmärkidele.
2 punkti - Vastab suurel määral. Esitatud info on liiga üldine. Tegevuste kirjeldus on
mõnes punktis läbimõtlemata/ebareaalne/ebapiisav või sisaldab mõningaid
puudujääke/vastuolusid/ebakõlasid, kuid on põhiosas siiski aktsepteeritav.
3 punkti - Vastab täielikult. Kirjeldus on olulises osas läbimõeldud, teostatav ning
lähteülesandega seostatud. Tegevuste kirjelduses ei esine sisulisi puudujääke ega ka ootusi
ületavaid asjaolusid.
4 punkti - Vastab täielikult ning ületab ootusi. Kirjeldus on väga hästi läbi mõeldud ja
kirjeldatud, tegevused on loogiliselt järjestatud ja täiel määral teostatavad. Esitatud on
lähteülesandega võrreldes täiendavat lisandväärtust loovaid komponente, mis ületavad
seatud eesmärgi saavutamist.
4) Elektribusside arv.
0 punkti – ostetakse 8 elektribussi
1 punkt – ostetakse 9 elektribussi
2 punkti – ostetakse 10 või rohkem elektribussi.
5) Projekti elluviimise raames soetatavate laadimispunktide arv
Maksimum on 1 punkt. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades:
punktide summa = (taotleja individuaalne laadimispunktide arv - taotluste lõikes minimaalne
laadimispunktide arv ) ÷ (taotluste lõikes maksimaalne laadimispunktide arv – taotluste lõikes
minimaalne laadimispunktide arv )
19.08.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu
toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
Sisukokkuvõte
Eelnõukohase määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused elektribusside- ja
laadimistaristu soetamiseks. Eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia
2020–2023“ lisas 5 määratletud meetme „Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn
pilootprojekti“ vahendite kasutamise tingimused ja kord. Eelnõu eesmärgiks on taastuvenergia
osatähtsuse kasvatamine ning süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti
transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil ning elektribusside tarbimis- ja
laadimisandmete kogumine, et aidata kaasa elektritranspordi arengule.
Toetust antakse kooskõlas riigi eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidega, panustades
süsinikdioksiidi emissiooni vähendamisse Eesti transpordisektoris elektribusside
kasutuselevõtu abil. Samuti panustab toetusmeede Euroopa Parlamendi ja nõukogu puhaste
sõidukite direktiivist (EL) 2019/1161, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ
keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 188,
12.7.2019, lk 116—130) tulenevate eesmärkide täitmisesse. Toetust antakse tegevusteks, mis
aitavad kaasa elektribusside kasutuselevõtuks ja laadimistaristu ehitamiseks, mis toetavad
taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist ning loovad soodsad tingimused pärast 2020. a
energia- ja kliimapoliitikas taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Toetuse tulemusena
suureneb taastuvelektri kasutamise võimekus ühistranspordisektoris vähemalt 0,5
gigavatt-tundi aastas. Avalikel liinidel sõidab vähemal 8 elektribussi ning ehitatakse välja selle
opereerimiseks vajalik laadimistaristu. Laadimistaristu koosneb kahest võrku tagasi andmise
võimekusega tavalaadimispunktist ning kahest kiirlaadimispunktist, erinevate laadijate
kasutamine võimaldab teha mitmekesisemaid analüüse Eestisse sobivatest elektribusside
laadimise tehnoloogiatest. Meetme lõppedes tehakse kättesaadavaks analüüsi tulemused, milles
võrreldakse elektribusside opereerimise kogemust diisel- ja gaasibussidega. Andmeanalüüsi ja
kasutajakogemuse avalikustamine hõlbustavad võimalikku hilisemat üleminekut elektribusside
kasutamisele.
Meetme tegevusi rahastatakse riigi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest
kehtiva riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve alusel. Eelnõu kehtestamise aluseks on
atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 161 lõige 3 ja § 1821 lõige 5. Eelnõuga nähakse
ette üldised tingimused, toetatavad tegevused, kulude abikõlbulikkuse tingimused ja toetuse
kasutamise kord meetme tegevuste läbiviimiseks ning oodatud tulemuste saavutamiseks,
samuti toetuse tagasinõudmise alused ja kord.
Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2017. a poolt kinnitatud
arengukavaga „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ ning Vabariigi Valitsuse 19.
detsembri 2019. a kinnitatud dokumendiga „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
energeetikaosakonna taastuvenergia projektijuht Kristo Kaasik (e-post:
[email protected], tel: 625 6465). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: Anne-
[email protected], tel: 7153403).
2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
2.1 Eelnõu taust
Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine on Eestile sotsiaalmajanduslikult kasulik, sest nii
saame vähendada sõltuvust importkütustest, muuta keskkonda puhtamaks ning luua kohalikke
töökohti. Eriti oluline on see transpordisektoris, kus enamik kasutatavatest kütustest on
imporditavad fossiilkütused. Tänaseks on edukalt käivitunud biometaani kasutamine Eesti
transpordisektoris. Selleks, et transpordisektoris kasutatavaid kütuseid mitmekesistada, on
kasulik uusi lahendusi kogemuste saamiseks esmalt väiksemas mahus katsetada. Käesoleva
meetmega luuakse võimalus kasutajakogemuse saamiseks elektribusside ning nende
kasutamiseks vajaliku taristu toimimiselt ühistranspordi sektoris. Avalikel liinivedudel
mastaapsemalt elektribussidele üleminekuks on vajalik varasem kasutajakogemus, millele
oleks võimalik edasiste liinihangete väljatöötamisel tugineda. Toetatava tegevuse puhul on
oluline, et see panustaks määruse § 2 toodud eesmärkide saavutamisse, milleks on
taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamine ehk süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine
Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil ning, elektribusside tarbimis- ja
laadimisandmete kogumine, analüüsimine ja saadud teabe jagamine, et aidata kaasa
elektritranspordi arengule. Eesmärkide saavutamiseks on vaja edendada tehnoloogia
kasutuselevõttu tarbijagruppides, võimendades olemasolevaid tegevusi ja kutsudes ellu uusi
lahendusi.
Meetme elluviijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium).
Toetuse taotlusi menetleb, teeb toetavale projektile väljamakseid ja projekti üle järelevalvet
Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).
2.2 Meetme elluviijad
AÕKS-i § 161 lõige 3 ja riigi eelarvestrateegia sätestavad majandus- ja taristuministri pädevuse
lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest laekuvate vahendite kasutamise
korraldamiseks kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektide kaudu. Ministeerium
võib vajadusel volitada kompetentsi omavaid riiklikke sihtasutusi sõlmides selleks
halduslepingu vastavalt AÕKS-i § 161 lõikele 7. Haldusleping sõlmitakse SA
Keskkonnainvesteeringute Keskusega pärast kõnealuse määruse jõustumist.
2.2.1 Meetme rakendaja volitamise kaalutlused
AÕKS-i § 161 lõige 3 ja riigi eelarvestrateegia sätestavad majandus- ja taristuministri pädevuse
lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest laekuvate vahendite kasutamise
korraldamiseks kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektide abil. Elektribusside
transpordisektoris kasutuselevõtu piloteerimise meetme rakendajaks määramisel on kaalutud
nii majanduslikke aspekte kui ka rakendamise ülesande sisust ja selle täitmiseks vajalikest
kompetentsidest lähtuvaid nõudmisi. Meetme rakendaja ülesandeks on esmajärjekorras
teostada analüüs ning ettevalmistavad tegevused, mille alusel planeerida ning ellu viia meetme
põhitegevused. Kasutades Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüsi ning
ekspertteadmisi, on tuvastatud käesoleva määruse raames läbiviidavate tegevuste eeldatav sisu.
Suurem osa elektribusside kasutajakogemuse saamist soodustavatest meetmest puudutavad
spetsiifiliselt turupõhiste toetusmeetmete rakendamist ja väljatöötamist, rahastusmeetmete
tõhusust ja teenuste turgu käsitlevaid analüüse. Lisaks on vajalik, et meetme rakendaja oleks
võimeline töösse kaasama rahvusvahelist ekspertiisi ja kogemust.
Eeltoodud ülesannetest tulenevalt on kaalutud nii SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kui
ka SA KredExi sobivust meetme rakendajana. Analüüsiti nelja erinevat aspekti ning analüüsi
tulemus on näidatud alloleval maatriksil. Hinnang erinevate aspektide kohta on näidatud skaalal
ühest kolmeni, kus üks on „pigem nõrk“ ning kolm „pigem tugev“.
SA SA KredEx
Keskkonnainvesteeringute
Keskus
Laiapõhjaliste 3 3
analüüside
teostamise kogemus
Toetusmeetmete 3 2
rakendamise
kogemus
Rahvusvaheliste 2 3
hankemenetluste,
ekspertide
kaasamise ja
suuremahuliste
projektide
läbiviimise kogemus
Eelnev kogemus 3 2
sarnaste projektide
läbiviimisel
Kokku 11 10
Meetme rakendajaks määramisel kaaluti nii majanduslikke aspekte kui ka rakendamise
ülesande sisu ja selle täitmiseks vajalikest kompetentsidest lähtuvaid nõudmisi. Mõlemal
asutusel on rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste
projektide läbiviimise kogemus.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on analüüside läbiviimisel olnud tihti rahastaja rollis,
kuid on teostanud ka ise näiteks oma rahastusmeetmete rakendamise tõhusust ja energiateenuste
turgu käsitlevaid analüüse. KIK on mitmel Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise
perioodil olnud energeetikateemaliste rakendusüksus ja on andnud samalaadseid toetusi
keskkonnaprogrammist. Lisaks on KIK-il rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide
kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus (7 linna tänavavalgustus) ning
kvoodimüügituludest laekuvate vahendite kasutamise kogemuse (toetus taastuvenergiaallikate
laialdasemaks kasutamiseks energia tootmiseks, lasteaiahoonetes energiatõhususe ja
taastuvenergia kasutuse edendamiseks, täiselektriliste sõidukite ostutoetus).
KredEx on näiteks osalenud ja läbi viinud analüüse, mis käsitlevad ehitiste energiatõhususega
seotud erinevaid aspekte (nt finantseerimine ja tehnilised aspektid) ning on osalenud ja osaleb
Euroopa Liidu finantseeritavates projektides, mis aitavad parandada ehitusturul tegutsevate
turuosaliste oskusi ning kompetentsust. KredEx on samuti pikaajaliste kogemustega
struktuurivahendite rakendaja. Lisaks on Kredex osalenud veel ka mitmete
kvoodimüügituludest laekuvate vahendite kasutamisel (elektriautode toetus).
Meetme rakendajaks määramisel tugineti eelnevale analüüsile ning ka rakendamiseks vajalike
tegevuste läbiviimiseks eelnevate sarnaste toetusmeetmete või projektide kogemusele.
Eelnevalt välja toodud põhjenduste tulemusel on meetme rakendajaks otsustatud määrata SA
Keskkonnainvesteeringute Keskus.
1. peatükk Üldsätted
Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärke,
tulemust, nimetatakse meetme elluviijad.
Eelnõu § 1 kohaselt on määrus kehtestatud riigi eelarvestrateegias määratud meetmele
„Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks“ (edaspidi meede) tuginedes.
Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a kinnitatud dokumendiga
„Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 2030“ eesmärkidega.
Eelnõu § 2 kirjeldab meetmes kajastatud toetuse andmise eesmärki ja oodatavat tulemust,
eesmärgiga vähendada Eesti transpordisektoris CO2 emissiooni, propageerida elektritransporti
ja vähendada välisõhu saasteainete emissiooni. Elektribusside toetusmeede panustab
transpordieesmärki ning puhaste sõidukite direktiivist tulenevatesse eesmärkidesse.
Taastuvenergia peab moodustama transpordisektori lõpptarbimises 2030. aastaks 14%, 2018.
aasta seisuga moodustab see 3,29%. Toetuse oodatavaks tulemuseks on taastuvelektri
kasutamine transpordisektoris vähemalt 0,5 GWh aastas ning CO2 emissiooni vähenemine
mahus vähemalt 0,3 kt CO2 e/a.
Arvutuskäik: 8 bussi, aastase läbisõiduga vähemalt 320,008 km (ehk 40,001 km bussi kohta,
mille emissioon on 1200 g/km, emiteerivad aastas 384 tonni CO2e. Eeldades, et need bussid
asendatakse elektribussidega, mis tarbivad päritolutunnistusega elektrit ehk mille emissioon on
0, siis saame vastava aastase CO2e kokkuhoiu 0,38 ktCO2/a. Kui keskmine elektrikulu
kWh/km kohta on 1,7 (turuosaliste andmetel), siis saame aastaseks kuluks 544,0136 ehk 0,54
GWh.
Eelnõu § 3 kirjeldab riigiabiga seotud tingimusi, mis võimaldab ettevõtjatel teha liidu
keskkonnakaitsealastes normatiivides nõutust rohkem või parandada keskkonnakaitsest liidu
normatiivide puudumisel üldise grupierandi määruse artikli 36 lõike 5 punktide a ja b alusel.
Riigiabi reeglite kohaselt on lubatud toetada elektribussi koos varustusega soetamiskulu
ulatuses, mille võrra elektribussi maksumus ületab mittekeskkonnasõbraliku bussi maksumust.
Mittekeskkonnasõbralik buss on diiselbuss, mille maksumuseks võiks lugeda 200 000 eurot
KIKi turu-uuringu kohaselt.
Eelnõu § 4 nimetab meetme elluviijad. Meetme elluviijaks on Majandus-ja
kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ja toetuse taotluseid menetleb Sihtasutus
Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). Ühtlasi on KIKi ülesandeks toetatavale
projektile teha väljamakseid ning järelevalvet. AÕKS näeb ette, et ministeerium võib sõlmida
koostöökokkuleppeid juriidilise isikuga, milles sätestatakse eraldi käesoleva määruse alusel
toetatavad tegevused, täpsustatakse abikõlblikud kulud, sätestatakse toetuse taotluste
menetlemine ja toetuse andmine. Ühtlasi märgitakse eelnõu § 4 punktis, et KIKil säilib kohustus
säilitada toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates käesoleva määruse alusel
tehtavast taotluse rahuldamise otsusest
Eelnõu § 5 käsitleb eelnõus kasutatavaid termineid.
Punkti 1 kohaselt on elektribussi termin defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis
2014/94/EL. Defineeritud on M3 kategooria I klassi sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem
kui 22 istekohta ja mille täismass on üle viie tonni ning mis sõidab üksnes elektri jõul või
kasutab üksnes heiteta jõuseadet. Ühtlasi panustab M3 kategooria I klassi sõiduk ka puhaste
sõidukite direktiivi normidesse.
Punkti 2 kohaselt on tavalaadimispunkt elektribussi laadijatüüp, mille abil saab elektribussi
akusid elektrivõrgust laadida. Tavalaadija peab võimaldama lisaks võrgust elektri võtmisele ka
elektri võrku tagasi andmist bussi akudest.
Punkti 3 kohaselt on kiirlaadimispunkt avalikes laadimisjaamades võimsusega vähemalt 150
kilovatti, mis on mõeldud lühemaks või pikemaks ajaks pargitud busside kiirlaadimiseks.
Kasutada võib nii pantograaf või muud tüüpi laadijat. Pantograaf laadimise puhul paigaldatakse
seade elektribussi katusele ning laadimine toimub õhuliini kaudu kokkupuutel elektribussi
katusel olevate kontaktidega. Tegemist on laadimisseadmega, mis üldjuhul paigaldatakse
bussiparkidesse või veoliinide lõppu selle laadimisomaduste tõttu.
Punkti 4 kohaselt on EL taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ kohaselt taastuvenergia, energia,
mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest ehk taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit
energia. Taastuvenergia allikad on: vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas,
heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass
Punkti 5 kohaselt on avalik liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav
sõitjatevedu valla-, linna- või maakonnaliinil.
Punkti 6 kohaselt on projekt käesoleva määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille
kulud hüvitatakse osaliselt toetuse arvelt.
Punkti 7 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja
lõppevad ning mille jooksul elluviimiseks abikõlblikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse
perioodiks on ajavahemik 2. augustist 2021. a kuni 31. detsembrini 2023. a. Andmeanalüüsi
esitamise kohustus kestab viis aastat päras busside soetamist, üleandmise-vastuvõtmise akti
kuupäevast.
Punkti 8 kohaselt on abikõlbulik kulu projekti elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, mis on
tekkinud abikõlblikkuse perioodil.
2. peatükk Toetuse andmise alused
Eelnõu § 6
nimetab nõuded projektile. Eelnõu kirjeldab, mis tüüpi projekti toetust antakse ning mis on selle
oodatav tulemus. Paragrahvi kohaselt on toetatav tegevus, mis panustab määruse § 2 nimetatud
eesmärkide saavutamisse. Soetatakse vähemalt kaheksa madalapõrandalist täiselektrilist bussi
(M3 kategooria, I klassi sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem kui 22 istekohta ja mille
täismass on üle 5 tonni) koos nende opereerimiseks vajamineva elektri laadimistaristuga.
Laadimistaristu peab sisaldama vähemalt kaks tavalaadimispunkti, mis on võrku tagasi andmise
võimekusega ning kaks kiirlaadimispunkti võimsusega vähemalt 150 kilovatti. Elektribussid
peavad aastas läbima keskmiselt vähemalt 40 000 kilomeetrit. Toetuse saaja kogub andmeid ja
teostab andmeanalüüsi vastavalt määruse lisas 1 toodud juhendile. Analüüsis tuleb võrrelda
elektribusside näitajaid diisel-ja gaasibusside näitajatega. Andmeanalüüse esitatakse viis aastat
pärast busside soetamis iga-aastaselt 31.detsembri seisuga, hiljemalt järgmise aasta 15.
jaanuariks. Andmeanalüüsi ülesehitus ning sisuline kirjeldus tuleb esitada taotlusega koos.
Avalikel liinidel sõidab eelarvest tulenevalt vähemalt 8 elektribussi ning on loodud nende
opereerimiseks vajalik laadimistaristu. Laadimistaristu koosneb vähemalt kahest võrku tagasi
andmise võimekusega tavalaadimispunktist ning kahest kiirlaadimispunktist. Lisaks
elektribussidele ja laadimistaristule on ka tähtsal kohal elektribusside vedaja kasutajakogemuse
saamine ning andmeanalüüs, et hõlbustada võimalikku hilisemat teadmistepõhist laialdasemat
üleminekut elektribusside kasutamisele.
Eelnõu § 7 sätestab projekti raames abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood
on ajavahemik, millal toetatav tegevus tuleb ellu viia. Projekti abikõlblikkuse periood algab 2.
augustil 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2023. a, mis tähendab, et selleks kuupäevaks peab
toetuse saajal olema vähemalt 8 elektribussi liinidel sõitmas ning laadimistaristu valmis,
andmeanalüüsi esitamise kohustus kehtib ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Kui toetuse
saaja ei jõua abikõlblikkuse perioodil kõiki eelnimetatud toiminguid sooritada, kaotab ta õiguse
toetust saada. Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik
abikõlblikkuse perioodi kuni kuue kuu võrra pikendada, tingimusel, et projekti elluviimisel
saavutatav tulemus ei vähene ning tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. juuli 2024. a.
Abikõlblikkuse pikendamise põhjendatust hindab KIK toetuse saaja taotluse alusel. Liinivedu
peab toimuma minimaalselt viiel järjestikkusel aastal. Määruses sätestatud abikõlblikkuse
perioodi algus lähtub EL direktiivist EL 2019/1161 (lehekülg 123), varem soetatud bussid ei
panustaks puhaste sõidukite direktiivi eesmärkide täitmisse.
Eelnõu § 8 määratleb toetuse suuruse ning osakaalu. Toetuse suuruseks on kuni 4 miljonit eurot
ja toetuse maksimaalse osakaalu projekti abikõlblikest kuludest on 30%, mis ei ületa toetuse
suurust ehk 4 miljonit eurot.
Eelnõu § 9 määratleb, millised kulud on abikõlblikud ja millised kulud ei ole abikõlblikud.
Abikõlblikud kulud peavad panustama eelnõu § 2 eesmärkide täitmisesse. Abikõlblikud kulud
on minimaalselt 8 elektribussi soetamiskulu koos varustusega liiniveoks, laadimistaristu
projekteerimis- ja ehituskulu soetatud elektribusside laadimiseks, liitumistasu elektri
jaotusvõrguga liitumiseks, omanikujärelevalve teenus. Abikõlblikkude kulude alla ei lähe
kulutused, mis on seotud liisinglepingu sõlmimisega, kindlustusega, jooksvate palgakuludega,
õigusabiga, koolitusega, amortisatsioonikuluga, projektiga mitteseonduvad kuludega ning
käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus riigilt tagasi saada. Liisingulepingu
sõlmimisel peab bussi omandiõigus minema liisingulepingu lõppedes üle toetuse saajale,
vastasel korral ei ole sellise lepingu alusel tehtavad kulud abikõlblikud. Toetuse saaja peab
liisingu kasutamisel arvestama sellega, et liisingumaksed on abikõlblikud ainult abikõlblikkuse
perioodil, see teeb liisingu kasutamise võimalikuks küllalt lühiajaliselt.
3. peatükk Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
Eelnõu § 10 sätestab taotlejale esitatavad nõuded. Lõike 1 kohaselt võib käesolevas määruses
nimetatud toetuse saajaks olla avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat bussiliinivedu
korraldav pädev asutus vastavalt ühistranspordiseaduse §-le 19 või vedaja ÜTS § 20 alusel.
Taotleja, kellega on sõlmitud avaliku teenindamise leping ÜTS § 20 mõistes peab tõendama, et
leping kehtib alates 2. augustist 2021 ning kehtib vähemalt viie aastase perioodi jooksul.
Lepingu alusel kasutatavate busside arv ei ole toetuse taotlemiseks oluline. Kui taotlejal ei ole
avaliku teenindamise lepingut, mis kehtib pärast 2. augustit 2021 veel vähemalt 5 aastat, siis
selline taotleja toetust saama ei kvalifitseeru ja tema esitatud taotlus jäetakse rahuldamata.
Lõige 2 sätestab taotlejale esitatavad nõuded. KIK teostab võlapäringu Maksu- ja Tolliameti
avalikus registris (https://apps.emta.ee/saqu/public/taxdebt?lang=et), kontrolli eesmärk on
veenduda, et taotlejal puudub Maksu- ja Tolliameti võlapäringust nähtuvalt avalikult kuvatav
võlg või on see ajatatud. KIK kontrollib äriregistrist, et taotleja majandustegevus ei oleks
lõppenud ega peatunud, taotleja suhtes ei oleks algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust
ning taotleja omakapital vastaks äriseadustikus sätestatud nõuetele. KIK kontrollib
struktuuritoetuste registrist, et taotleja ei oleks sama kulu hüvitamiseks varem toetust saanud.
Taotleja või äriühingust taotleja esindajaks ei või olla isik, keda on karistatud majandusalase,
ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole
karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Riigi Tugiteenuste Keskuse
E-toetuse keskkonnas tehakse kontrollimiseks automaatne päring karistusregistrisse. Samuti
kontrollitakse taotleja karistatust KarS § 2601 kohaselt, millega tagatakse liikmesriigi kohustus,
mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/52/EÜ, millega sätestatakse
ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate
karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELTL L 168, 30/06/2009, lk 24–32) artikli 7 lõike 1
punktist a, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise
avastamisest. Sätet kohaldatakse, kui taotlejat on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel ja
vastav karistus on kehtivana karistusregistris. Sellise taotleja taotlust ei rahuldata. KIK teeb E-
toetuse kaudu päringu karistusregistrisse saamaks teada, kas taotlejat või tema seaduslikku
esindajat on karistatud karistusseadustiku § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale
välismaalasele töötamise võimaldamine) alusel.
Eelnõu § 11 sätestab taotlusele esitatavad nõuded. Toetuse saajal tuleb Riigi Tugiteenuste
Keskuse E-toetuse keskkonnas täita taotlusvorm. E-toetus on struktuuritoetuse register, mis on
avaliku teabe seadusega kooskõlas asutatud andmekogu. Registri põhimäärus ja kasutamise
kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Taotlusvormil tuleb täita korrektselt kõik
lahtrid, mis hõlmavad endas infot taotleja, projekti tegevuste, ajakava, eelarve, väljundnäitajate
kohta. Taotlusvormil esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged, kui taotlusvormis
esitatakse ebaõigeid andmeid, jätab KIK taotluse rahuldamata. Andmete puudulikkuse korral
saadetakse toetuse saajale E-toetuse keskkonnas päring, koos suunistega taotluse
täiendamiseks. Ühtlasi peab taotleja kinnitama, et ta on taotlusvormi korrektselt täitnud,
andmed on õiged ja täielikud ning planeeritud tegevused on kooskõlas käesoleva määruse,
Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. Lõikes 4 kirjeldatakse, millised lisadokumente peab
taotleja taotlusele lisama (hinnapakkumised, kehtiv avaliku teenindamise leping mis kehtib
vähemalt viis aastat alates 2. augustist 2021.a, kogueelarve kululiikide lõikes eristades
abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, elektribussidega teenindavate liinide ning rajatava
laadimistaristu kirjeldus, fossiilse süsinikdioksiidi kokkuhoiu arvutus võrreldes diisel- ja
gaasibussidega, ülevaade projekti kõigist rahastamisallikatest, omafinantseeringu tagamise
kirjalik kinnitus, vajadusel volikiri kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel, elektribusside
kasutamise andmete kogumise ja andmeanalüüsi kirjeldusevastavalt määruse lisas 1 esitatud
lähteülesandele ning kinnitus, et projekti kuludeks ei ole taotletud toetust muudest
riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.
Eelnõu § 12 sätestab taotlusvooru tingimused, vooru kestvuse ning taotluse esitamise
tingimused. Informatsioon taotlusvooru avamise kohta avaldatakse hiljemalt 7 kalendripäeva
enne taotluste vastuvõtmise algust ühes üleriigilises päevalehes ja KIKi veebilehel. Taotleja
esitab taotluse E-toetuse keskkonnas ning taotlusvoor kestab vähemalt 90 kalendripäeva.
Taotleja peab esitama tähtajaks nõuetele vastava taotluse, mis on toodud välja eelnõu § 11.
Eelnõu § 13 sätestab taotluse menetlemise tegevused ning järjekorra. Taotluse menetlemine
koosneb taotluse vastuvõtmisest ja läbivaatamisest, esitatud andmete kontrollist, taotluse
hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. KIK võib
vajadusel nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni, andes puuduse kõrvaldamiseks
taotlejale kuni 10-tööpäevalise tähtaja, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb.
Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse korral esitab KIK taotlused hindamiskomisjonile
hindamiseks 15 kalendripäeva jooksul peale taotlusvooru sulgemist.
Eelnõu § 14 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ja taotluse nõuetele
vastavuse ja mitte vastavuse tingimused. Taotleja tunnistatakse nõutele vastavaks, kui ta vastab
§ 10 ja § 11 sätestatud nõetele ning projekti tegevus planeeritakse lõpetada hiljemalt
31.12.2023. Taotlus ei vasta nõuetele kui toetust ei taotleta toetatavale tegevusele, on esitatud
ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, ei ole määratud tähtaja jooksul taotlusest kõrvaldanud
taotluses esinenud puudusi või taotlus ei vasta määruses esitatud nõuetele. Kui taotleja ja taotlus
vastavad nõuetele, siis suunatakse taotlus hindamisele. Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele,
siis tehakse § 19 lg 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.
Eelnõu § 15 sätestab hindamiskomisjoni moodustamise tingimused. Projekti hindamiseks
moodustab KIK hindamiskomisjoni kuhu kuulub vähemalt kolm ministeeriumi eksperti ja üks
KIK-i ekspert. KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks
hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist.
Hindamiskomisjone võib läbi viia veebi teel. Hindamiskomisjoni koosseisu kuuluvad vähemalt
kolm ministeeriumi ja üks KIK-i ekspert. KIK võib ministeeriumi nõusolekul kaasata
täiendavalt eksperte. Kõik hindamiskomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja
sõltumatuse deklaratsiooni. Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK, vajadusel kutsudes kokku
koosolekud. Hindamiskomisjoni eksperte ei avalikustata, et neid ei oleks võimalik taotlejatel
mõjutada. Eksperte ei avalikustata ka tagantjärgi, et tagada võimalus samade ekspertide
kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides. Hindamiskomisjoni loetakse
otsustusvõimeliseks, kui koosolekul osalevad kõik hindamiskomisjoni liikmed.
Eelnõu § 16 sätestab taotluste hindamiskriteeriumid ja -metoodika. Taotlusi hinnatakse
lähtudes viiest valikukriteeriumist, milleks on aastas kokkuhoitud fossiilse CO2 hulk tonnides,
elektribusside arv, busside läbitud liinikilomeetrite arv aastas ja andmete kogumise analüüsi
kirjeldus ja projekti elluviimise raames soetatava taristu maksumus. Taotlusi hinnatakse
valikukriteeriumite lõikes. Hindamiskomisjon kasutab hindamiskriteeriumina punktisüsteemi
ning vastavalt antud punktidele moodustub koondhinne, mille alusel tekib taotluste pingerida.
Suurima koondhindega taotlus on paremusjärjestuse alusel esimesel kohal.
Kui pingereas kõrgeima koha saanud projekti taotlus rahuldatakse ja eelarvesse jääb veel vaba
raha, siis on võimalik rahuldada ka järgmisel positsioonil olev taotlus, kui taotleja on nõus kogu
projekti ellu viima. Tõenäoliselt tähendab see suuremat omafinantseeringu vajadust. Osaliselt
taotlust ei rahuldata, kui just taotluses ei planeerita tegevusi määruses nõutust rohkem. Seega
järgmine projekt saab rahastuse, kui ta on valmis hankima 8 bussi ja nõutud laadimistaristu
saades selleks toetust nii palju kui eelarvejääk võimaldab, kuid mitte üle maksimaalse määra
ega summa.
Eelnõu § 17 sätestab taotluse rahuldamise nõuded, mille alusel teeb KIK taotluse rahuldamise
otsuse. Taotlused rahuldatakse pingerea alusel. Rahuldamise otsuse põhipunktid on sätestatud
eelnõukohases määruses. Taotlus rahuldatakse, kui see on esitatud käesolevas määruses
kehtestatud korras, vastab §-s 11 kehtestatud nõuetele, toetust taotletakse §-s 9 nimetatud
abikõlblike kulude, §-s 7 nimetatud perioodil ning §-s 2 nimetatud eesmärkidel ja §-s 6
nimetatud tegevuste toetamiseks. KIK kannab toetuse pärast taotluse rahuldamise otsuse
tegemist riigiabi registrisse. KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale
kätte viivitamata pärast otsuse tegemist E-toetuse keskkonna vahendusel.
Eelnõu § 18 sätestab taotluste rahuldamata jätmise otsuse tingimused. Taotlus jäetakse
rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta esitatud nõuetele; toetust ei taotleta toetatavale
tegevusele; tegevust ei planeerita ellu viia abikõlblikkuse perioodil; KIK-il tekib kahtlus toetuse
eesmärgipärase kasutamise kohta ja muudel juhtudel, kui taotluses väljendub teave, mis on
vastuolus eelnõukohases määruses sätestatud toetuse andmise tingimustega. Taotlus jäetakse
rahuldamata kui eelarvelised vahendid ammenduvad. Kui taotleja ei vasta nõuetele või taotluses
on puudusi, annab KIK puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Kui selle aja jooksul puudust ei
kõrvaldata või täiendavat aega ei paluta, teeb KIK taotlejat täiendavalt ära kuulamata taotluse
mitterahuldamise otsuse. Puuduse kõrvaldamiseks antud teave ja võimalus esitada selle kohta
oma seisukohad või uus teave loetakse toetuse saaja ärakuulamiseks haldusmenetluse seaduse
mõttes. Seetõttu ei pea KIK täiendavalt samas küsimuses toetuse saajat ära kuulama enne
taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse
kohustuslikud elemendid ning taotluse rahuldamata jätmise otsuse kättetoimetamise viis
E-toetuse keskkonna vahendusel.
Eelnõu § 19 sätestab projekti hangete läbiviimise tingimused. Projektiga seotud hankeid ei tohi
välja kuulutada enne 02.08.2021, tagamaks projekti panustamise puhaste sõidukite direktiivi
eesmärkide täitmisesse. Nimelt hindab direktiivi aruandlusperiood eesmärkide täitmist alates
01.08.2021. Lisaks on välja toodud tingimused, et toetuse saaja kohustub esitama hanke
dokumentide eelnõud KIK-ile enne hanke väljakuulutamist ülevaatamiseks, kui hanke eeldatav
maksumus ületab 100 000 eurot. Riigihangete registris hanke läbi viimine on kohustuslik, kui
hanke eeldatav maksumus on 30 000 eurot. Alla 30 000 eurose hangete korral tuleb küsida
kirjalikult vähemalt 3 võrreldavat hinnapakkumist. Kõik piirmäärad on kehtestatud
käibemaksuta maksumust silmas pidades nagu riigihangete seaduses.
Eelnõu § 20 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja korra.
Toetuse saaja esitab projekti elluviimise kohta vahearuandeid ja lõpparuande toetuse taotluse
rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Lõpparuanne peab kajastama määruse § 21 lõikes 8
välja toodud informatsiooni. Lisaks projekti elluviimise vahe-ja lõpparuannetele esitab toetuse
saaja igal aastal andmeanalüüsi, mille ülesehitus ning sisu on taotluse protsessis
hindamiskomisjoni poolt hinnatud ning mille sisu ja vorm panustab määruse § 2 nimetatud
eesmärki. Aruanded esitatakse KIK-ile E-toetuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamise
otsuses märgitud tähtaegadel. Andmeanalüüsi esitab toetuse saaja KIK-ile iga-aastaselt 31.
detsembri seisuga hiljemalt aruandluseperioodile järgneva aasta 15. jaanuaril. Projekti kestuse
ajal esitatakse andmeanalüüs koos vahearuandega E-toetuse keskkonnas, pärast abikõlblikkuse
perioodi lõppu esitatakse aruanne KIK-ile e-posti teel. Andmeanalüüsi esitatakse 5 aasta
jooksul pärast elektribusside soetamist. KIK võib põhjendatud juhul aruande esitamise tähtaega
pikendada.
Eelnõu § 21 sätestab toetuse maksmise ja tagasinõudmise korra, kus on välja toodud, et toetus
makstakse välja tasutud kuludokumentide alusel abikõlblikkuse perioodil, maksetaotlusi tuleb
esitada vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud aastasele rahastamiskavale. KIK
võib teha makse otse tarnijale või töövõtjale ehk arve väljastajale, kui toetuse saaja on
maksetaotluses nii soovi avaldanud ja on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest
teadlik. KIK-i õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste
üleminekut KIK-ile ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve
väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja poolt täidetuks, kui KIKi
rakendusüksus on makse teinud. Toetus makstakse välja maksetaotluse alusel toetuse saajale
30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. Maksetaotlus esitatakse E-toetuse keskkonna
vahendusel KIK-ile ja see sisaldab endas § 21 lõikes 3 nõutud dokumente. Kui maksetaotluse
menetlemise ajal tuvastab KIK projekti elluviimisel rikkumise, siis maksetaotluse menetlus
peatatakse kuniks rikkumise osas on menetlus lõpuni viidud. Pärast seda jätkub maksetaotluse
menetlemine kui projekti toetust ei ole tühistatud. Maksetaotluse menetlemise peatamises, mis
on menetlustoiming, antakse toetuse saajale teada kirjaga E-toetuse vahendusel (HMS § 41).
Eelnõu § 22 sätestab toetuse saaja õigused.
Eelkõige on toetuse saajal õigus saada oma projektile toetust, kui selle elluviimine vastab
kõikidele nõuetele, kuid see õigus tuleb välja määrusest kogumis.
KIKis tegeleb iga toetuse saajaga temale määratud projektikoordinaator, kelle nimi ja kontaktid
teatatakse toetuse saajale koos taotluse rahuldamise otsusega. Toetuse saajal on õigus oma
projektikoordinaatorilt saada projekti elluviimisel igakülgset nõustamist.
Projektikoordinaatorile on tagatud KIKi poolt juriidiline, finantsanalüütiline ja administratiivne
tugi oma toetuse saajate abistamiseks.
Eelnõu § 23 sätestab toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja peab alustama hangetega 6 kuu
jooksul alates abikõlblikkuse perioodi algusest. Toetuse saaja tagab projekti tegevuste
elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning määruses toodud tingimuste ja
rahastamiskava kohaselt ning kinnitab, et elektribussid on kasutuses avalikus liiniveos vähemalt
viis aastat. Vastasel juhul nõutakse toetus proportsionaalselt rikkumisele tagasi. Toetuse abil
soetatud bussides tuleb kasutada ainult taastuvenergiat, mille kinnituseks esitab toetuse saaja
KIK-ile taastuvenergia kustutatud päritolutunnistustest koopiad koos andmeanalüüsiga
vähemalt üks kord aastas. Toetuse saaja on kohustatud esitama ning uuendama vahearuandeid
ja andmeanalüüsi iga aastaselt vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitule. Taotleja
on kohustatud põhjendatud nõudmise korral esitama taotleja ning taotluse kohta
lisainformatsiooni ning võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust määruses
sätestatud nõuetele. Lisaks peab toetuse saaja säilitama taotlust ning projekti teostamisega
seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 10 aastat peale elektribusside teenindamise alustamist
avalikel liinidel. Toetuse saaja peab andma KIK-i või ministeeriumi nimetatud audiitori,
kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne tööpäeva jooksul,
arvates sellekohase nõude saamisest.
Eelnõu § 24 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse tagasinõudmise
tingimused. Projekti elluviimisega tuleb alustada kuue kuu jooksul, kui nõuet ei täideta on
KIK-il õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada. Projekt tuleb viia ellu
rahastamiskava kohaselt. Kui toetuse saaja ei täida käesolevast määrusest ja taotluse
rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas ei vii projekti ellu rahastamiskava
kohaselt, on KIKil õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda vastavalt atmosfääriõhu
kaitse seadusele § 1821. Elektribussidega tuleb läbida keskmiselt vähemalt 40 000 kilomeetrit
aastas ja iga buss peab olema kasutuses avalikus liiniveos vähemalt viis aastat alates lõppmakse
tegemisest. Vastasel korral nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Ühtlasi on KIK-il õigus
taotluse rahuldamise otsuses märgitud summa 10% ulatuses tagasi nõuda juhul, kui toetuse
saaja ei esita vahearuandeid, andmeanalüüsi ning lõpparuandeid taotluse rahuldamise otsuses
toodud tähtaegadel. Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse
rahuldamise otsus kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise
otsus tühistatakse. Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul. Tähtajaks
tagastamata summale kohaldatakse viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud
kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutav toetuse summa vastavalt
atmosfääriõhu kaitse seadusele § 1821 lõikele 4.
Näiteks, kui hankijast toetuse saaja on riigihankes seadnud ebaproportsionaalse
kvalifitseerimistingimuse ja sellise tingimuse tõttu võis olla pakkujaid, kes ei saanud pakkuma
tulla, siis nõutakse lähtudes selle tingimuse piiravast mõjust toetust protsendi alusel tagasi.
Näiteks, kui nõutakse et pakkumuste esitamise ajal peab pakkujal olema töökoda Tallinnas (või
Eestis), siis selline tingimus piirab välispakkujaid, kes hanke võitmise korral looksid
hooldustingimused. Tagasinõue tuleks 10% hankelepingu maksumusest, kui esitati ikkagi mitu
pakkumust, kuid sealjuures kaalutletakse ka juhtumipõhiseid asjaolusid. Hooldusvõimaluse
olemasolu saab nõuda hankelepingu sõlmimise ajaks, kuid ka sel juhul ei peaks ettevõtjatele
ette kirjutama kuidas seda korraldada.Näiteks, bussi alla viie aastase kasutuse korral arvutatakse
tagastatav toetuse summa konkreetse bussi kasutusaega arvestades, kilomeetreid ei arvestata.
Bussi kasutamisel 5 aasta jooksul alla 200 000 km arvutatakse tagastatav toetuse summa toetuse
abil soetatud busside keskmise läbisõidu põhjal. See tähendab, et kui mõni buss sõitis vähem
kui nõutud 200 000 km, siis on võimalik tema tagastatavat toetuse summat vähendada, kui mõni
teine buss sõitis rohkem kui 200 000 km. Kui keskmiselt sõidavad kõik bussid kokku viie aasta
jooksul üle 200 000 km, siis loetakse nõue täidetuks ja toetust tagasi ei nõuta.
3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõus ei ole vastuolusid Euroopa Liidu õigusaktidega.
4. MÄÄRUSE MÕJU
4.1 Määruse üldine mõju
Toetuse eesmärk on vähendada transpordi saastekoormust, saada vahetus kasutajakogemus
uute keskkonnasõbralike transpordivahendite kasutamisest, suurendada taastuvenergia
kasutamist transpordis elektribusside ja selle opereerimiseks vajaliku taristu
kasutuselevõtmisega.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 ehk nn jagatud kohustuse määruse
kohaselt tuleb Eestil vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordi, väikeenergeetika,
põllumajanduse, jäätmemajanduse ning tööstuslike protsesside sektorites aastaks 2030 kokku
vähemalt 13% võrreldes 2005. aastaga. Transport andis 2017. aastal ligi 40% nimetatud
sektorite koguheitest, olles sellega suurim heite põhjustaja. Elektribusside oluliselt väiksem
energiatarbimine võrreldes sisepõlemismootoriga sõidukitega omab positiivset mõju CO2 ja
õhusaasteainete heitkoguste vähenemisele.
4.2 Mõju halduskoormusele
Määrusega ei kaasne ettevõtjatele ega kodanikele ühtegi uut kohustust riigi ees, seega
standardkulu mudeli mõistes halduskoormust ei lisandu. Toetuse saamisega kaasneb toetuse
saajal kohustus toetuse kasutamisest aru anda KIK-ile projekti elluviimise kohta kord aastas
ning kohustus esitada viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu KIK-ile kogutud
andmed ja analüüs (vastavalt määruse lisa 1. metoodikale).
4.3 Mõju elu- ja looduskeskkonnale ning majandusele.
Toetuse otseseks eesmärgiks on aidata kaasa elektritranspordi arengule Eesti transpordisektoris.
Rahastamise tulemusel soetatakse vähemalt kaheksa elektribussi koos vajaliku
laadimistaristuga, mis koosneb vähemalt kahest tavalaadimispunktist (võrku tagasi andmise
võimekusega) ning kahest kiirlaadimispunktist. Toetusprotsent tegevuste toetamisel on projekti
abikõlblikest kuludest maksimaalselt 30 %, mis ei ületa 4 000 000 eurot. Elektribussid peavad
olema kasutuses avalikus liiniveos vähemalt 5 aastat pärast projekti lõppu. Toetuse oodatavaks
tulemuseks on täiendava taastuvelektri kasutamine transpordisektoris vähemalt 0,5 GWh aastas
ning CO2 emissiooni vähenemine mahus vähemalt 0,3 kt CO2 e/a. Täpsem arvutuskäik on leitav
seletuskirja §2. Lisaks väheneb linnas mürasaaste, kuna elektribussid töötavad vaiksemalt
võrreldes sisepõlemismootoriga bussidega. Uuringud on välja toonud ka bussijuhtidele
mugavama töökeskkonna elektribussides, kus müra ja vibratsiooni on vähem.
Kokkuvõttes saavutatakse elektribusside (sh laadimistaristu) kasutuselevõtmise tulemusel
suurem positiivne mõju keskkonnale ja määruse eesmärkide täitmine. Määruse jõustudes on
võimalik ettenähtud toetusi välja maksta kuni 2023. aasta lõpuni.
Meetme raames soetatakse hanke korras vähemalt kaheksa elektribussi ja rajatakse
laadimistaristu. Hangetes saavad osaleda erinevad ettevõtjad. Meetme toetuse osa on 4 miljonit
eurot, millele toetuse saaja lisab veel umbes 70% omafinantseeringut ja see raha suunatakse
läbi hangete lähiaastatel majandusse. Samuti mõjutab majandus- ja ettevõtluskeskkonda
positiivselt busside soetamisele järgnev hoolduse tellimine ning laadimistaristu korrashoiu
tellimine.
Kaasnevaks mõjuks saab lugeda ühistranspordi kulukuse vähenemine kohaliku omavalitsuse
jaoks.
5. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA
RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD
Peale määruse rakendamist sõlmib MKM halduslepingu riikliku sihtasutusega SA
Keskkonnainvesteeringute Keskus, kelle ülesanne on korraldada pilootprojekti elluviimine, mis
hõlmab endas ettevalmistavaid tegevusi, planeerimist, projekti läbiviimist ja järelvalvet.
Määruse rakendamisega kaasnevad riigieelarvele kulud kuni 4 miljoni euro ulatuses. Eelarve
pilootprojekti läbiviimiseks kaetakse kvoodimüügi tuludest riigi eelarvestrateegia ja meetme
„Kliimapoliitika eesmärkide täitmine nn pilootprojektideks“ alusel. Määruse rakendamisega ei
kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid.
6. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE
Määrus jõustub üldises korras.
7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK
KONSULTATSIOON
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja
huvitatud osapooltele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.