dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. september 2020
Viit
2-1/20-0280/5665
Registreeritud
15. september 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/20-0280
Vastutaja
Kristo Kaasik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎2-120-02805665 15.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc1110 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Meie 15.09.2020 nr 2-1/20-0280/5665 Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord Esitame kooskõlastamiseks „Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõetu toetamise tingimused ja kord“ määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1. määruse eelnõu 2. määruse eelnõu seletuskiri Kristo Kaasik 6256465 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 19.08.2020 MÄÄRUS 15.09.2020 nr 2-1/20-0280/5665 Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia 2020–2023 lisa 5 kohase meetme „Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks“ (edaspidi meede) tegevuse elluviimiseks elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ja kord. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus Toetuse andmise eesmärk on süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil ning elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine ja analüüsimine (edaspidi andmeanalüüs), et aidata kaasa elektritranspordi arengule. § 3. Riigiabi Toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) artikli 36 lõike 5 punktide a ja b tähenduses. § 4. Meetme elluviijad (1) Toetuse andmist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium). (2) Toetuse taotlusi menetleb, teeb toetavale projektile väljamakseid ja projekti üle järelevalvet Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). (3) KIK säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates käesoleva määruse alusel tehtavast taotluse rahuldamise otsusest. § 5. Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) elektribuss – M3 kategooria I klassi sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem kui 22 istekohta ja mille täismass on üle viie tonni ning mis sõidab üksnes elektri jõul või kasutab üksnes heiteta jõuseadet, kui ta ei ole võrku ühendatud; 2) tavalaadimispunkt – elektribussi akude laadimise seade, mis võimaldab ka elektribussi akudest elektrienergia võrku tagasi andmist; 3) kiirlaadimispunkt – vähemalt 150 kilovatise võimsusega pantograaf või muud tüüpi laadija; 4) taastuvenergia – vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass; 5) avalik liinivedu – avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu; 6) projekt – käesoleva määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille kulud hüvitatakse osaliselt toetuse arvelt; 7) abikõlblikkuse periood – ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti tegevuste elluviimiseks abikõlblikud kulud tekivad; 8) abikõlblik kulu – projekti elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 6. Nõuded projektile Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab § 2 nimetatud eesmärkide saavutamisesse ning mille raames: 1) võetakse avaliku teenindamise lepingu alusel sõitjateveo korraldamisel kasutusele vähemalt kaheksa madalapõrandalist elektribussi; 2) elektribusside keskmine läbisõit peab olema vähemalt 40 000 kilomeetrit igal aastal; 3) rajatakse punktis 1 nimetatud elektribusside kasutamiseks vajaminev elektribusside laadimistaristu, sealhulgas vähemalt kaks võrku tagasi andmise võimekusega tavalaadimispunkti ning kaks kiirlaadimispunkti; 4) kogutakse ja teostatakse andmeanalüüs punktis 1 nimetatud elektribusside kasutamisel saadavat infot võrdluses diisel- ja gaasibusside kasutamisega ja esitatakse selle kohta määruses sätestatud aruanded; 5) kasutatakse punktis 1 nimetatud elektribussides ainult taastuvenergiat. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab 2. augustil 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2023. a. (2) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib KIK pikendada lõikes 1 nimetatud abikõlblikkuse perioodi kuni kuue kuu võrra, kuid tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei vähene ning tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. juuli 2024. a. (3) Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult neid kulusid, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil. Kulude tekkimisena käsitletakse kohustuste võtmist ja kulude katmist. § 8. Toetuse suurus ja osakaal (1) Toetuse suurus ühe projekti koha on kuni 4 000 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 30 protsenti. § 9. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud kulud on: 1) minimaalselt kaheksa elektribussi soetamiskulu koos varustusega avalikuks liiniveoks; 2) punktis 1 nimetatud elektribusside laadimistaristu projekteerimis- ja ehitamiskulu; 3) laadimistaristu liitumistasu elektri jaotusvõrguga liitumiseks; 4) laadimistaristu ehitamise omanikujärelevalve teenus; 5) andmeanalüüsi planeeritud kulud (2) Mitteabikõlblikud kulud on järgmised: 1) elektribussi liisinglepingu sõlmimisega seotud kulud ja liisingulepingu alusel makstav intress; 2) elektribussi kindlustamise kulu; 3) kasutusrendi makse, kui elektribussi omandiõigus ei lähe kasutusrendi tulemusel üle toetuse saajale; 4) amortisatsioonikulu; 5) kulu, mis on riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud; 6) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud; 7) käibemaks ulatuses, milles toetuse saajal on õigus see tagasi saada; 8) koolituskulud; 9) õigusabi, kohtu ja vaidlustuskomisjoni kulud; 11) palgakulud; 12) kasutatud bussi ostukulud. 3. peatükk Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded § 10. Taotlejale esitatavad nõuded (1) Toetust võib taotleda pädev asutus ühistranspordi seaduse (edaspidi ÜTS) § 19 mõistes ja vedaja ÜTS § 6 mõistes, kellega on sõlmitud avaliku teenindamise leping ÜTS § 20 mõistes, mis kehtib kuupäevast 2. august 2021 veel vähemalt viis aastat (2) Taotlejale esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotlejal ei tohi olla üle 100 euro suurust makse- või maksuvõlga; 2) juriidilisest isikust taotleja majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud; 3) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud; 4) taotleja on täitnud toetuse tagasimakse nõude juhul, kui mõni avaliku sektori toetuse andja on selle varasema toetuse korral esitanud; 5) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 6) äriühingust taotleja osakapital või aktsiakapital vastab äriseadustikus kehtestatud nõuetele; 7) juriidilisest isikust taotleja seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotleja peab taotluse esitama Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkonnas (edaspidi E-toetuse keskkond) taotlusvormil, millele on lisatud lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumendid. (2) Taotleja kinnitab taotlusega: 1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud; 2) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 3) taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas käesoleva määruse, Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; (3) Taotluses peab välja tooma: 1) toetuse kasutamise ajakava (edaspidi rahastamiskava), mis peab olema reaalselt elluviidav ning mille tegevus planeeritakse lõpetada projekti abikõlblikkuse perioodil; 2) maksetaotluste esitamise ajakava; 3) projekti kogueelarve kululiikide lõikes, eristades abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid ning sisaldama ka kinnitust nõutava omafinantseeringu olemasolu kohta; 4) projekti elluviimise raames soetatavate busside arvu; 5) projekti elluviimise raames soetatavate laadijate tüübi ja arvu; 6) projekti tulemuse, mis panustab § 2 nimetatud eesmärkide saavutamisse; (4) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid: 1) elektribusside ning muude abikõlblike kulude võrreldavad hinnapakkumised, minimaalselt 3; 2) kehtiv avaliku teenindamise leping, mille alusel teostatakse liinivedu; 3) elektribussidega teenindatavate liinide ning rajatava laadimistaristu kirjeldus; 4) fossiilse süsinikdioksiidi kokkuhoiu arvutus võrreldes diisel- ja gaasibussidega; 5) ülevaade projekti kõigist rahastamisallikatest; 6) omafinantseeringu tagamise kirjalik kinnitus; 7) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel; 8) elektribusside kasutamise andmete kogumise ja analüüsi kirjeldus vastavalt määruse lisas 1 „Andmete kogumise ja analüüsi lähteülesanne“ (edaspidi lisa 1) esitatud lähteülesandele; 9) kinnitus, et projekti kuludeks ei ole taotletud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. § 12. Taotlusvoor (1) Taotluste esitamiseks korraldatakse taotlusvoor. Taotlusvoor kestab vähemalt 90 kalendripäeva. (2) Taotleja esitab §-s 12 sätestatud nõuetele vastava taotluse E-toetuse keskkonnas digitaalselt allkirjastatuna esindusõigusliku isiku poolt. Taotluse esitamisel lähtutakse E-toetuse keskkonna andmeväljadest. (3) Informatsioon taotlusvooru avamise kohta avaldatakse hiljemalt 7 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algust ühes üleriigilises päevalehes ja KIK-i veebilehel. (4) E-toetuse keskkonna kaudu edastatud dokumendid loetakse taotlejale ja toetuse saajale kätte toimetatuks. § 13. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotluse registreerimine; 2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine; 3) taotluste hindamine; 4) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine. (2) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist. (3) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale, näidates ära, millised puudused tuleb kõrvaldada. KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. (4) KIK annab lõigetes 2 ja 3 nimetatud taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 10-tööpäevase tähtaja. (5) Taotleja teavitab KIK-i viivitamata taotluses esitatud andmete muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. (6) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse korral esitab KIK taotlused hindamiskomisjonile hindamiseks 15 kalendripäeva jooksul pärast taotlusvooru sulgemist. § 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib KIK. (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks ja taotlus rahuldatakse, kui ta vastab §-s 11 sätestatud nõuetele. (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks ja taotlus rahuldatakse, kui: 1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 12 sätestatud nõuetele; 2) toetust taotletakse käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 2 nimetatud eesmärkidele; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesolevas määruses sätestatud toetussummat. (4) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 2) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 3) taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses esitatud nõudele. § 15. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Nõuetele vastavate taotluste hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad vähemalt kolm ministeeriumi ja üks KIK-i ekspert. KIK võib ministeeriumi nõusolekul kaasata täiendavalt eksperte. (2) KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist. § 16. Taotluste hindamiskriteeriumid ja -metoodika (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab hindamiskomisjon lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel vastavalt lisas 2 „Hindamismetoodika“ kirjeldatud metoodikale. (2) Taotluste hindamiskriteeriumid on: 1) aastas kokkuhoitud fossiilse süsinikdioksiidi hulk tonnides; 2) läbitud liinikilomeetrite arv aastas; 3) andmete kogumise ja analüüsi sisukirjeldus ja kvaliteet mille kavand on välja toodud lisas 1; 4) projekti elluviimise raames soetatavate elektribusside arv; 5) projekti elluviimise raames soetatava taristu maksumus. (3) Taotlustele hindamiskriteeriumite alusel omistatud punktide liitmisel moodustub taotluse koondhinne, mille alusel tekib taotluste pingerida. (4) Taotlused rahuldatakse pingerea alusel, eelarveliste vahendite ammendumiseni. Taotlust ei rahuldata osaliselt, kui ei ole täidetud §6 toodud nõuded. (4) Juhul, kui hindamise tulemusena saavad taotlused võrdse koondhinde, rahuldatakse taotlus, mis sai kõrgema hinde lõike 2 punktis 1 sätestatud hindamiskriteeriumis. § 17. Taotluse rahuldamine (1) Hindamiskomisjon teeb KIK-ile ettepaneku taotluste rahuldamiseks vastavalt § 16 toodud hindamiskriteeriumite rakendamisel välja kujunenud pingereale ja eelarvelistele vahenditele. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) toetuse summa ja rahastamiskava ning projekti abikõlblikkuse periood; 3) toetuse saaja nimi, õigused ja kohustused; 4) elektribusside ja laadimistaristu sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord; 5) järelevalve tingimused ja kord; 6) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete, sealhulgas andmeanalüüsi esitamise tähtajad ja kord; 7) elektrienergia päritolutunnistusest koopia esitamise aeg; 8) toetuse väljamaksmise tingimused ja kord; 9) teave riigiabi kohta; 10) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord; 11) otsuse muutmise tingimused; 12) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks. (3) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist E-toetuse keskkonna vahendusel. (4) KIK kannab toetuse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi registrisse. § 18. Taotluste rahuldamata jätmise otsus (1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõudele või §16 kohaselt läbiviidud hindamise põhjal jääb taotlus väljapoole eelarve mahtu ja ei ole nõus osaliselt rahuldamisega. (2) Kui taotlusest ei kõrvaldata KIK-i poolt välja toodud puudust selleks määratud tähtaja jooksul, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlejat täiendavalt ära kuulamata. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja andmed; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. (4) KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist E-toetuse keskkonna vahendusel. § 19. Projekti hangete läbiviimine (1) Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Toetuse saaja, kes ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes, järgib riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid kulude tegemisel. (2) Projektiga seotud hankeid ei või välja kuulutada enne 2. augustit 2021. a. (3) Kui hanke eeldatav maksumus on 100 000 eurot käibemaksuta või enam, esitab toetuse saaja enne hanke väljakuulutamist hankedokumentide kavandi ja hankelepingu projekti KIK-ile teadmiseks. (4) Kui hanke eeldatav maksumus on 30 000 eurot käibemaksuta või enam, viib toetuse saaja hanked läbi elektrooniliselt riigihangete registris. (5) Juhul, kui hanget ei viidud läbi riigihangete registris, viib toetuse saaja hanke läbi oma hankekorra kohaselt või selle puudumisel, võtab konkurentsi ärakasutamiseks kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumist ning esitab KIK-ile hanke korraldamist tõendavad dokumendid. (6) Toetuse saaja esitab KIK-ile pärast hankelepingu sõlmimist hankelepingu, kui see ei ole kättesaadav riigihangete registris. (7) KIK nõustab vajadusel toetuse saajat riigihangete läbiviimisel. (8) Toetuse saaja esitab enne hankedokumentide või hankelepingu muutmist KIK-ile ülevaatamiseks muudatuse kavandi. (9) Toetuse saaja lisab riigihangete registris KIK-i töötaja hanke juurde kui „vaatleja“. § 20. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab KIK-ile projekti elluviimise kohta vahearuanded ja lõpparuande, sealhulgas andmeanalüüsi taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. (2) Lõikes 1 nimetatud vahearuannete ja lõppuaruande vormid kehtestab KIK ja avalikustab need E-toetuse keskkonnas. (3) Andmeanalüüsi vorm ja ülesehitus kehtestatakse lisa 1 põhjal. (4) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded ning andmeanalüüsi KIK-ile E-toetuse keskkonna kaudu. (5) Vahearuanded ja andmeanalüüsi esitab toetuse saaja KIK-ile iga-aastaselt 31. detsembri seisuga viie aasta jooksul alates busside soetamisest hiljemalt aruandluseperioodile järgneva aasta 15. jaanuaril. KIK võib põhjendatud juhul aruande esitamise tähtaega pikendada. (6) Vahearuannetes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja hinnang tegevuste elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule, sealhulgas andmeanalüüs. (7) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande pärast busside soetamist ja andmeanalüüsi metoodika väljatöötamist. (8) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 1) projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi; 2) projekti tegevuste elluviimise tulemused; 3) andmed projekti elluviimisel läbiviidud hangete ja teostatud tööde kohta; 4) andmed projektile tehtud toetuse maksete kohta ja võrdlus rahastamiskavaga; 5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 6) vajadusel pädeva asutuse antud kasutusloa andmed; 7) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev. (9) KIK kinnitab vahe- ja lõpparuande või saadab selle taotlejale täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul selle esitamisest. § 21. Toetuse maksmise ja tagasinõudmise kord (1) Toetus makstakse tasutud kuludokumendi ja maksetaotluse alusel toetuse saajale 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. (2) Maksetaotlused tuleb esitada KIK-ile abikõlblikkuse perioodil rahastamiskava kohaselt. (3) Maksetaotlus esitatakse E-toetuse keskkonna vahendusel ja sellele lisatakse järgmised dokumendid: 1) hankeleping, kui see ei ole KIK-ile teatavaks tehtud; 2) hankelepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, olemasolul õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused; 3) arve või muu raamatupidamisdokument; 4) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 5) kulu tasumist tõendav dokument; 6) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument; (4) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Lõikes 1 sätestatud väljamakse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks. (5) Kui toetuse saaja ei esita maksetaotlust rahastamiskava kohaselt, tunnistab KIK maksetaotluse kehtetuks. (6) Kui toetuse saaja ei esita vahearuandeid ja andmeanalüüsi taotlusega kinnitatud tähtaegadel võib KIK taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summa 10% ulatuses tagasi nõuda. (7) Kui lõpparuannet ja andmeanalüüsi ei esitata projekti lõppedes võib KIK taotluse rahuldamise otsuses märgitud summa 10% ulatuses tagasi nõuda. § 22. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. § 23. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses toodud tingimuste ja rahastamiskava kohaselt. Hanked tuleb välja kuulutada hiljemalt kuue kuu jooksul alates abikõlbliku perioodi algusest. (2) Elektribussid peavad olema kasutuses avalikus liiniveos vähemalt viis aastat . (3) Toetuse saaja kohustub viivitamata vastama KIK-i küsimustele toetuse saaja ning elektribusside, vaja mineva laadimistaristu ostmise ja kasutamise kohta. (4) Toetuse saaja peab säilitama ja võimaldama KIK-i või ministeeriumi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projekti väljamakse tegemist tutvuda toetuse saaja valduses olevate dokumentidega, sealhulgas toetuse saaja raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIK-i või ministeeriumi hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel. (5) Toetuse saaja peab andma KIK-i või ministeeriumi nimetatud audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne tööpäeva jooksul, arvates sellekohase nõude saamisest. (6) Toetuse saaja peab teavitama viivitamata KIK-i projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud tehnika säilimist ja kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi. (7) Toetuse saaja kasutab toetuse abil soetatud bussides ainult taastuvenergiat ja esitab taastuvenergia kustutatud päritolutunnistustest koopiad KIK-ile vähemalt üks kord aastas koos andmeanalüüsiga (8) Toetuse saaja esitab ja uuendab vahearuandeid ja andmeanalüüsi iga aastaselt vastavalt § 20 lõikes 5 väljatoodule. (9) Toetuse saaja esitab viis aastat pärast projekti lõppu KIK-ile lõpparuande ja andmeanalüüsi. § 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel või KIK-i algatusel, kui sellega ei kaasne projekti tulemuste saavutamata jäämine. (2) Kui toetuse saaja ei täida käesolevast määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi, on KIK-il õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 kohaselt. (3) Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu rahastamiskava kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja väljamakstud toetus tagasi nõuda. (4) KIK võib teha taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse osaliselt või täielikult tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud; 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 7) soetatud elektribussid ei ole läbinud kõikide toetuse arvelt soetatud elektribusside keskmisena vähemalt 40 000 kilomeetrit aastas; 8) toetuse saaja ei edasta KIKile §20 nimetatud andmeid määruses kirjeldatud korras; 9) toetuse saaja on toetuse kasutamise kohta esitanud ebaõigeid andmeid. (5) Riigihangete seaduse rikkumise korral, millega võis kaasneda mõju hankelepingu maksumusele, olenevalt rikkumise raskusest ja võimalikust mõjust hankelepingu hinnale nõutakse toetus tagasi rikkumisega hõlmatud hankelepingu maksumuse toetuse arvelt hüvitatud osast. Toetus nõutakse 100% tagasi, kui hankemenetluse korraldamisel esines huvide konflikt. (6) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse. (7) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist. Toetuse tagasinõudmise otsus kuulub sundtäitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Lisa 1 Andmete kogumise ja analüüsi lähteülesanne Lisa 2 Hindamismetoodika Majandus- ja taristuministri 15.09.2020 määrus nr 2-1/20-0280/5665 „Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord“ Lisa 1 ANDMETE KOGUMISE JA ANALÜÜSI LÄHTEÜLESANNE Toetuse saajal on kohustus koguda, jagada ning analüüsida elektribusside opereerimisel saadavat infot võrdluses diisel- ja gaasibussidega ning analüüs peab vähemalt sisaldama järgmisi andmeid: o Bussimudel, keskmine läbisõit päevas, keskmine energiatarve päevas, keskmine laadimine päevas (kWh), kokku laadimine, kogu läbisõit, energiatarve (kWh/km), ööpäevane keskmine temperatuur, bussiakude degratsioon ekspluatatsiooni perioodil. o Bussipargi keskkonnamõju (tüpoloogia, CO2 ja diisli kokkuhoid, bussi keskmine kiirus, hooajalised erinevused - mõju energiakulutustele, primaarsed saasteained ja nende mõju, mürasaaste analüüs). o Laadimiskorrad (mõlemas suunas, keskmine kWh hind võrgust laadides ja võrku andes), tihedus, elektri-ja ajakulu, akude vastupidavus ajas ning erinevas ilmastikus (seos välisõhutemperatuuriga ja akude jõudluse vahel) jms on oluline info. o Busside tugevuste ja nõrkuste analüüs võrdluses diisli- ja gaasibussidega. o Omandi kogumaksumus (bussi hind, laadimisjaamade kulude võrdlus, bussi kasutamise hind aastas sh. hoolduskulud, infrastruktuuri maksumus) ja võrdlus diisli-ja gaasibussidega. Sõltuvalt laadimissüsteemi tootja pakutavatest võimalustest võib toetuse saajal olla vajalik andmeid ise (või sisse ostetud teenusega) täiendavalt koguda ja analüüsida. Kokkuvõte tuleb esitada Word formaadis ja koondatud andmed koos arvutustega Excelis. Andmeid tuleb koguda, analüüsida ja avaldada üks kord aastas viie aasta jooksul pärast busside soetamist. Vahearuandeid avaldada iga aastaselt. Majandus- ja taristuministri 15.09.2020 määrus nr 2-1/20-0280/5665 „Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord“ Lisa 2 HINDAMISMETOODIKA 1) Aastas kokkuhoitud fossiilse CO2 hulk tonnides Maksimum on 3 punkti. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = ((taotleja hinnanguline individuaalne kokkuhoitav CO2 kogus aastas – taotluste lõikes minimaalne CO2 kogus aastas ) ÷ (taotluste lõikes maksimaalne kogus – taotluste lõikes minimaalne kogus)) ×3 2) Läbitud liinikilomeetrite arv aastas Maksimum on 3 punkti. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = ((taotleja individuaalne km arv – taotluste lõikes minimaalne km arv) ÷ (taotluste lõikes maksimaalne km arv – taotluste lõikes minimaalne km arv)) ×3 3) Andme kogumise ja analüüsi kirjeldus. 0 punkti - Mittevastav. Kirjeldus ei vasta üldse. Esitatud info põhjal ei ole võimalik hinnata selle realistlikkust ja vastavust määruse eesmärkidele. 1 punkti - Vastab vähesel määral. Esitatud info on enamuses või mitmes olulises punktis läbimõtlemata/ebareaalne/ebapiisav või sisaldab mitmeid või märgatavaid puudujääke/vastuolusid/ebakõlasid, vastab ainult osaliselt määruse eesmärkidele. 2 punkti - Vastab suurel määral. Esitatud info on liiga üldine. Tegevuste kirjeldus on mõnes punktis läbimõtlemata/ebareaalne/ebapiisav või sisaldab mõningaid puudujääke/vastuolusid/ebakõlasid, kuid on põhiosas siiski aktsepteeritav. 3 punkti - Vastab täielikult. Kirjeldus on olulises osas läbimõeldud, teostatav ning lähteülesandega seostatud. Tegevuste kirjelduses ei esine sisulisi puudujääke ega ka ootusi ületavaid asjaolusid. 4 punkti - Vastab täielikult ning ületab ootusi. Kirjeldus on väga hästi läbi mõeldud ja kirjeldatud, tegevused on loogiliselt järjestatud ja täiel määral teostatavad. Esitatud on lähteülesandega võrreldes täiendavat lisandväärtust loovaid komponente, mis ületavad seatud eesmärgi saavutamist. 4) Elektribusside arv. 0 punkti – ostetakse 8 elektribussi 1 punkt – ostetakse 9 elektribussi 2 punkti – ostetakse 10 või rohkem elektribussi. 5) Projekti elluviimise raames soetatavate laadimispunktide arv Maksimum on 1 punkt. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = (taotleja individuaalne laadimispunktide arv - taotluste lõikes minimaalne laadimispunktide arv ) ÷ (taotluste lõikes maksimaalne laadimispunktide arv – taotluste lõikes minimaalne laadimispunktide arv ) 19.08.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS Sisukokkuvõte Eelnõukohase määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused elektribusside- ja laadimistaristu soetamiseks. Eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2020–2023“ lisas 5 määratletud meetme „Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojekti“ vahendite kasutamise tingimused ja kord. Eelnõu eesmärgiks on taastuvenergia osatähtsuse kasvatamine ning süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil ning elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine, et aidata kaasa elektritranspordi arengule. Toetust antakse kooskõlas riigi eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidega, panustades süsinikdioksiidi emissiooni vähendamisse Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil. Samuti panustab toetusmeede Euroopa Parlamendi ja nõukogu puhaste sõidukite direktiivist (EL) 2019/1161, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 188, 12.7.2019, lk 116—130) tulenevate eesmärkide täitmisesse. Toetust antakse tegevusteks, mis aitavad kaasa elektribusside kasutuselevõtuks ja laadimistaristu ehitamiseks, mis toetavad taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist ning loovad soodsad tingimused pärast 2020. a energia- ja kliimapoliitikas taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Toetuse tulemusena suureneb taastuvelektri kasutamise võimekus ühistranspordisektoris vähemalt 0,5 gigavatt-tundi aastas. Avalikel liinidel sõidab vähemal 8 elektribussi ning ehitatakse välja selle opereerimiseks vajalik laadimistaristu. Laadimistaristu koosneb kahest võrku tagasi andmise võimekusega tavalaadimispunktist ning kahest kiirlaadimispunktist, erinevate laadijate kasutamine võimaldab teha mitmekesisemaid analüüse Eestisse sobivatest elektribusside laadimise tehnoloogiatest. Meetme lõppedes tehakse kättesaadavaks analüüsi tulemused, milles võrreldakse elektribusside opereerimise kogemust diisel- ja gaasibussidega. Andmeanalüüsi ja kasutajakogemuse avalikustamine hõlbustavad võimalikku hilisemat üleminekut elektribusside kasutamisele. Meetme tegevusi rahastatakse riigi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest kehtiva riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve alusel. Eelnõu kehtestamise aluseks on atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 161 lõige 3 ja § 1821 lõige 5. Eelnõuga nähakse ette üldised tingimused, toetatavad tegevused, kulude abikõlbulikkuse tingimused ja toetuse kasutamise kord meetme tegevuste läbiviimiseks ning oodatud tulemuste saavutamiseks, samuti toetuse tagasinõudmise alused ja kord. Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2017. a poolt kinnitatud arengukavaga „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ ning Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a kinnitatud dokumendiga „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“. Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia projektijuht Kristo Kaasik (e-post: [email protected], tel: 625 6465). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: Anne- [email protected], tel: 7153403). 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS 2.1 Eelnõu taust Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine on Eestile sotsiaalmajanduslikult kasulik, sest nii saame vähendada sõltuvust importkütustest, muuta keskkonda puhtamaks ning luua kohalikke töökohti. Eriti oluline on see transpordisektoris, kus enamik kasutatavatest kütustest on imporditavad fossiilkütused. Tänaseks on edukalt käivitunud biometaani kasutamine Eesti transpordisektoris. Selleks, et transpordisektoris kasutatavaid kütuseid mitmekesistada, on kasulik uusi lahendusi kogemuste saamiseks esmalt väiksemas mahus katsetada. Käesoleva meetmega luuakse võimalus kasutajakogemuse saamiseks elektribusside ning nende kasutamiseks vajaliku taristu toimimiselt ühistranspordi sektoris. Avalikel liinivedudel mastaapsemalt elektribussidele üleminekuks on vajalik varasem kasutajakogemus, millele oleks võimalik edasiste liinihangete väljatöötamisel tugineda. Toetatava tegevuse puhul on oluline, et see panustaks määruse § 2 toodud eesmärkide saavutamisse, milleks on taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamine ehk süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil ning, elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine, analüüsimine ja saadud teabe jagamine, et aidata kaasa elektritranspordi arengule. Eesmärkide saavutamiseks on vaja edendada tehnoloogia kasutuselevõttu tarbijagruppides, võimendades olemasolevaid tegevusi ja kutsudes ellu uusi lahendusi. Meetme elluviijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium). Toetuse taotlusi menetleb, teeb toetavale projektile väljamakseid ja projekti üle järelevalvet Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). 2.2 Meetme elluviijad AÕKS-i § 161 lõige 3 ja riigi eelarvestrateegia sätestavad majandus- ja taristuministri pädevuse lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest laekuvate vahendite kasutamise korraldamiseks kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektide kaudu. Ministeerium võib vajadusel volitada kompetentsi omavaid riiklikke sihtasutusi sõlmides selleks halduslepingu vastavalt AÕKS-i § 161 lõikele 7. Haldusleping sõlmitakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega pärast kõnealuse määruse jõustumist. 2.2.1 Meetme rakendaja volitamise kaalutlused AÕKS-i § 161 lõige 3 ja riigi eelarvestrateegia sätestavad majandus- ja taristuministri pädevuse lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest laekuvate vahendite kasutamise korraldamiseks kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektide abil. Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu piloteerimise meetme rakendajaks määramisel on kaalutud nii majanduslikke aspekte kui ka rakendamise ülesande sisust ja selle täitmiseks vajalikest kompetentsidest lähtuvaid nõudmisi. Meetme rakendaja ülesandeks on esmajärjekorras teostada analüüs ning ettevalmistavad tegevused, mille alusel planeerida ning ellu viia meetme põhitegevused. Kasutades Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüsi ning ekspertteadmisi, on tuvastatud käesoleva määruse raames läbiviidavate tegevuste eeldatav sisu. Suurem osa elektribusside kasutajakogemuse saamist soodustavatest meetmest puudutavad spetsiifiliselt turupõhiste toetusmeetmete rakendamist ja väljatöötamist, rahastusmeetmete tõhusust ja teenuste turgu käsitlevaid analüüse. Lisaks on vajalik, et meetme rakendaja oleks võimeline töösse kaasama rahvusvahelist ekspertiisi ja kogemust. Eeltoodud ülesannetest tulenevalt on kaalutud nii SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kui ka SA KredExi sobivust meetme rakendajana. Analüüsiti nelja erinevat aspekti ning analüüsi tulemus on näidatud alloleval maatriksil. Hinnang erinevate aspektide kohta on näidatud skaalal ühest kolmeni, kus üks on „pigem nõrk“ ning kolm „pigem tugev“. SA SA KredEx Keskkonnainvesteeringute Keskus Laiapõhjaliste 3 3 analüüside teostamise kogemus Toetusmeetmete 3 2 rakendamise kogemus Rahvusvaheliste 2 3 hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus Eelnev kogemus 3 2 sarnaste projektide läbiviimisel Kokku 11 10 Meetme rakendajaks määramisel kaaluti nii majanduslikke aspekte kui ka rakendamise ülesande sisu ja selle täitmiseks vajalikest kompetentsidest lähtuvaid nõudmisi. Mõlemal asutusel on rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on analüüside läbiviimisel olnud tihti rahastaja rollis, kuid on teostanud ka ise näiteks oma rahastusmeetmete rakendamise tõhusust ja energiateenuste turgu käsitlevaid analüüse. KIK on mitmel Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise perioodil olnud energeetikateemaliste rakendusüksus ja on andnud samalaadseid toetusi keskkonnaprogrammist. Lisaks on KIK-il rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus (7 linna tänavavalgustus) ning kvoodimüügituludest laekuvate vahendite kasutamise kogemuse (toetus taastuvenergiaallikate laialdasemaks kasutamiseks energia tootmiseks, lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks, täiselektriliste sõidukite ostutoetus). KredEx on näiteks osalenud ja läbi viinud analüüse, mis käsitlevad ehitiste energiatõhususega seotud erinevaid aspekte (nt finantseerimine ja tehnilised aspektid) ning on osalenud ja osaleb Euroopa Liidu finantseeritavates projektides, mis aitavad parandada ehitusturul tegutsevate turuosaliste oskusi ning kompetentsust. KredEx on samuti pikaajaliste kogemustega struktuurivahendite rakendaja. Lisaks on Kredex osalenud veel ka mitmete kvoodimüügituludest laekuvate vahendite kasutamisel (elektriautode toetus). Meetme rakendajaks määramisel tugineti eelnevale analüüsile ning ka rakendamiseks vajalike tegevuste läbiviimiseks eelnevate sarnaste toetusmeetmete või projektide kogemusele. Eelnevalt välja toodud põhjenduste tulemusel on meetme rakendajaks otsustatud määrata SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. 1. peatükk Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärke, tulemust, nimetatakse meetme elluviijad. Eelnõu § 1 kohaselt on määrus kehtestatud riigi eelarvestrateegias määratud meetmele „Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks“ (edaspidi meede) tuginedes. Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a kinnitatud dokumendiga „Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 2030“ eesmärkidega. Eelnõu § 2 kirjeldab meetmes kajastatud toetuse andmise eesmärki ja oodatavat tulemust, eesmärgiga vähendada Eesti transpordisektoris CO2 emissiooni, propageerida elektritransporti ja vähendada välisõhu saasteainete emissiooni. Elektribusside toetusmeede panustab transpordieesmärki ning puhaste sõidukite direktiivist tulenevatesse eesmärkidesse. Taastuvenergia peab moodustama transpordisektori lõpptarbimises 2030. aastaks 14%, 2018. aasta seisuga moodustab see 3,29%. Toetuse oodatavaks tulemuseks on taastuvelektri kasutamine transpordisektoris vähemalt 0,5 GWh aastas ning CO2 emissiooni vähenemine mahus vähemalt 0,3 kt CO2 e/a. Arvutuskäik: 8 bussi, aastase läbisõiduga vähemalt 320,008 km (ehk 40,001 km bussi kohta, mille emissioon on 1200 g/km, emiteerivad aastas 384 tonni CO2e. Eeldades, et need bussid asendatakse elektribussidega, mis tarbivad päritolutunnistusega elektrit ehk mille emissioon on 0, siis saame vastava aastase CO2e kokkuhoiu 0,38 ktCO2/a. Kui keskmine elektrikulu kWh/km kohta on 1,7 (turuosaliste andmetel), siis saame aastaseks kuluks 544,0136 ehk 0,54 GWh. Eelnõu § 3 kirjeldab riigiabiga seotud tingimusi, mis võimaldab ettevõtjatel teha liidu keskkonnakaitsealastes normatiivides nõutust rohkem või parandada keskkonnakaitsest liidu normatiivide puudumisel üldise grupierandi määruse artikli 36 lõike 5 punktide a ja b alusel. Riigiabi reeglite kohaselt on lubatud toetada elektribussi koos varustusega soetamiskulu ulatuses, mille võrra elektribussi maksumus ületab mittekeskkonnasõbraliku bussi maksumust. Mittekeskkonnasõbralik buss on diiselbuss, mille maksumuseks võiks lugeda 200 000 eurot KIKi turu-uuringu kohaselt. Eelnõu § 4 nimetab meetme elluviijad. Meetme elluviijaks on Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ja toetuse taotluseid menetleb Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). Ühtlasi on KIKi ülesandeks toetatavale projektile teha väljamakseid ning järelevalvet. AÕKS näeb ette, et ministeerium võib sõlmida koostöökokkuleppeid juriidilise isikuga, milles sätestatakse eraldi käesoleva määruse alusel toetatavad tegevused, täpsustatakse abikõlblikud kulud, sätestatakse toetuse taotluste menetlemine ja toetuse andmine. Ühtlasi märgitakse eelnõu § 4 punktis, et KIKil säilib kohustus säilitada toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates käesoleva määruse alusel tehtavast taotluse rahuldamise otsusest Eelnõu § 5 käsitleb eelnõus kasutatavaid termineid. Punkti 1 kohaselt on elektribussi termin defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/94/EL. Defineeritud on M3 kategooria I klassi sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem kui 22 istekohta ja mille täismass on üle viie tonni ning mis sõidab üksnes elektri jõul või kasutab üksnes heiteta jõuseadet. Ühtlasi panustab M3 kategooria I klassi sõiduk ka puhaste sõidukite direktiivi normidesse. Punkti 2 kohaselt on tavalaadimispunkt elektribussi laadijatüüp, mille abil saab elektribussi akusid elektrivõrgust laadida. Tavalaadija peab võimaldama lisaks võrgust elektri võtmisele ka elektri võrku tagasi andmist bussi akudest. Punkti 3 kohaselt on kiirlaadimispunkt avalikes laadimisjaamades võimsusega vähemalt 150 kilovatti, mis on mõeldud lühemaks või pikemaks ajaks pargitud busside kiirlaadimiseks. Kasutada võib nii pantograaf või muud tüüpi laadijat. Pantograaf laadimise puhul paigaldatakse seade elektribussi katusele ning laadimine toimub õhuliini kaudu kokkupuutel elektribussi katusel olevate kontaktidega. Tegemist on laadimisseadmega, mis üldjuhul paigaldatakse bussiparkidesse või veoliinide lõppu selle laadimisomaduste tõttu. Punkti 4 kohaselt on EL taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ kohaselt taastuvenergia, energia, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest ehk taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia. Taastuvenergia allikad on: vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass Punkti 5 kohaselt on avalik liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu valla-, linna- või maakonnaliinil. Punkti 6 kohaselt on projekt käesoleva määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille kulud hüvitatakse osaliselt toetuse arvelt. Punkti 7 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning mille jooksul elluviimiseks abikõlblikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse perioodiks on ajavahemik 2. augustist 2021. a kuni 31. detsembrini 2023. a. Andmeanalüüsi esitamise kohustus kestab viis aastat päras busside soetamist, üleandmise-vastuvõtmise akti kuupäevast. Punkti 8 kohaselt on abikõlbulik kulu projekti elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil. 2. peatükk Toetuse andmise alused Eelnõu § 6 nimetab nõuded projektile. Eelnõu kirjeldab, mis tüüpi projekti toetust antakse ning mis on selle oodatav tulemus. Paragrahvi kohaselt on toetatav tegevus, mis panustab määruse § 2 nimetatud eesmärkide saavutamisse. Soetatakse vähemalt kaheksa madalapõrandalist täiselektrilist bussi (M3 kategooria, I klassi sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem kui 22 istekohta ja mille täismass on üle 5 tonni) koos nende opereerimiseks vajamineva elektri laadimistaristuga. Laadimistaristu peab sisaldama vähemalt kaks tavalaadimispunkti, mis on võrku tagasi andmise võimekusega ning kaks kiirlaadimispunkti võimsusega vähemalt 150 kilovatti. Elektribussid peavad aastas läbima keskmiselt vähemalt 40 000 kilomeetrit. Toetuse saaja kogub andmeid ja teostab andmeanalüüsi vastavalt määruse lisas 1 toodud juhendile. Analüüsis tuleb võrrelda elektribusside näitajaid diisel-ja gaasibusside näitajatega. Andmeanalüüse esitatakse viis aastat pärast busside soetamis iga-aastaselt 31.detsembri seisuga, hiljemalt järgmise aasta 15. jaanuariks. Andmeanalüüsi ülesehitus ning sisuline kirjeldus tuleb esitada taotlusega koos. Avalikel liinidel sõidab eelarvest tulenevalt vähemalt 8 elektribussi ning on loodud nende opereerimiseks vajalik laadimistaristu. Laadimistaristu koosneb vähemalt kahest võrku tagasi andmise võimekusega tavalaadimispunktist ning kahest kiirlaadimispunktist. Lisaks elektribussidele ja laadimistaristule on ka tähtsal kohal elektribusside vedaja kasutajakogemuse saamine ning andmeanalüüs, et hõlbustada võimalikku hilisemat teadmistepõhist laialdasemat üleminekut elektribusside kasutamisele. Eelnõu § 7 sätestab projekti raames abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal toetatav tegevus tuleb ellu viia. Projekti abikõlblikkuse periood algab 2. augustil 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2023. a, mis tähendab, et selleks kuupäevaks peab toetuse saajal olema vähemalt 8 elektribussi liinidel sõitmas ning laadimistaristu valmis, andmeanalüüsi esitamise kohustus kehtib ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Kui toetuse saaja ei jõua abikõlblikkuse perioodil kõiki eelnimetatud toiminguid sooritada, kaotab ta õiguse toetust saada. Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik abikõlblikkuse perioodi kuni kuue kuu võrra pikendada, tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei vähene ning tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. juuli 2024. a. Abikõlblikkuse pikendamise põhjendatust hindab KIK toetuse saaja taotluse alusel. Liinivedu peab toimuma minimaalselt viiel järjestikkusel aastal. Määruses sätestatud abikõlblikkuse perioodi algus lähtub EL direktiivist EL 2019/1161 (lehekülg 123), varem soetatud bussid ei panustaks puhaste sõidukite direktiivi eesmärkide täitmisse. Eelnõu § 8 määratleb toetuse suuruse ning osakaalu. Toetuse suuruseks on kuni 4 miljonit eurot ja toetuse maksimaalse osakaalu projekti abikõlblikest kuludest on 30%, mis ei ületa toetuse suurust ehk 4 miljonit eurot. Eelnõu § 9 määratleb, millised kulud on abikõlblikud ja millised kulud ei ole abikõlblikud. Abikõlblikud kulud peavad panustama eelnõu § 2 eesmärkide täitmisesse. Abikõlblikud kulud on minimaalselt 8 elektribussi soetamiskulu koos varustusega liiniveoks, laadimistaristu projekteerimis- ja ehituskulu soetatud elektribusside laadimiseks, liitumistasu elektri jaotusvõrguga liitumiseks, omanikujärelevalve teenus. Abikõlblikkude kulude alla ei lähe kulutused, mis on seotud liisinglepingu sõlmimisega, kindlustusega, jooksvate palgakuludega, õigusabiga, koolitusega, amortisatsioonikuluga, projektiga mitteseonduvad kuludega ning käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus riigilt tagasi saada. Liisingulepingu sõlmimisel peab bussi omandiõigus minema liisingulepingu lõppedes üle toetuse saajale, vastasel korral ei ole sellise lepingu alusel tehtavad kulud abikõlblikud. Toetuse saaja peab liisingu kasutamisel arvestama sellega, et liisingumaksed on abikõlblikud ainult abikõlblikkuse perioodil, see teeb liisingu kasutamise võimalikuks küllalt lühiajaliselt. 3. peatükk Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded Eelnõu § 10 sätestab taotlejale esitatavad nõuded. Lõike 1 kohaselt võib käesolevas määruses nimetatud toetuse saajaks olla avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat bussiliinivedu korraldav pädev asutus vastavalt ühistranspordiseaduse §-le 19 või vedaja ÜTS § 20 alusel. Taotleja, kellega on sõlmitud avaliku teenindamise leping ÜTS § 20 mõistes peab tõendama, et leping kehtib alates 2. augustist 2021 ning kehtib vähemalt viie aastase perioodi jooksul. Lepingu alusel kasutatavate busside arv ei ole toetuse taotlemiseks oluline. Kui taotlejal ei ole avaliku teenindamise lepingut, mis kehtib pärast 2. augustit 2021 veel vähemalt 5 aastat, siis selline taotleja toetust saama ei kvalifitseeru ja tema esitatud taotlus jäetakse rahuldamata. Lõige 2 sätestab taotlejale esitatavad nõuded. KIK teostab võlapäringu Maksu- ja Tolliameti avalikus registris (https://apps.emta.ee/saqu/public/taxdebt?lang=et), kontrolli eesmärk on veenduda, et taotlejal puudub Maksu- ja Tolliameti võlapäringust nähtuvalt avalikult kuvatav võlg või on see ajatatud. KIK kontrollib äriregistrist, et taotleja majandustegevus ei oleks lõppenud ega peatunud, taotleja suhtes ei oleks algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ning taotleja omakapital vastaks äriseadustikus sätestatud nõuetele. KIK kontrollib struktuuritoetuste registrist, et taotleja ei oleks sama kulu hüvitamiseks varem toetust saanud. Taotleja või äriühingust taotleja esindajaks ei või olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkonnas tehakse kontrollimiseks automaatne päring karistusregistrisse. Samuti kontrollitakse taotleja karistatust KarS § 2601 kohaselt, millega tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELTL L 168, 30/06/2009, lk 24–32) artikli 7 lõike 1 punktist a, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest. Sätet kohaldatakse, kui taotlejat on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel ja vastav karistus on kehtivana karistusregistris. Sellise taotleja taotlust ei rahuldata. KIK teeb E- toetuse kaudu päringu karistusregistrisse saamaks teada, kas taotlejat või tema seaduslikku esindajat on karistatud karistusseadustiku § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine) alusel. Eelnõu § 11 sätestab taotlusele esitatavad nõuded. Toetuse saajal tuleb Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkonnas täita taotlusvorm. E-toetus on struktuuritoetuse register, mis on avaliku teabe seadusega kooskõlas asutatud andmekogu. Registri põhimäärus ja kasutamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Taotlusvormil tuleb täita korrektselt kõik lahtrid, mis hõlmavad endas infot taotleja, projekti tegevuste, ajakava, eelarve, väljundnäitajate kohta. Taotlusvormil esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged, kui taotlusvormis esitatakse ebaõigeid andmeid, jätab KIK taotluse rahuldamata. Andmete puudulikkuse korral saadetakse toetuse saajale E-toetuse keskkonnas päring, koos suunistega taotluse täiendamiseks. Ühtlasi peab taotleja kinnitama, et ta on taotlusvormi korrektselt täitnud, andmed on õiged ja täielikud ning planeeritud tegevused on kooskõlas käesoleva määruse, Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. Lõikes 4 kirjeldatakse, millised lisadokumente peab taotleja taotlusele lisama (hinnapakkumised, kehtiv avaliku teenindamise leping mis kehtib vähemalt viis aastat alates 2. augustist 2021.a, kogueelarve kululiikide lõikes eristades abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, elektribussidega teenindavate liinide ning rajatava laadimistaristu kirjeldus, fossiilse süsinikdioksiidi kokkuhoiu arvutus võrreldes diisel- ja gaasibussidega, ülevaade projekti kõigist rahastamisallikatest, omafinantseeringu tagamise kirjalik kinnitus, vajadusel volikiri kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel, elektribusside kasutamise andmete kogumise ja andmeanalüüsi kirjeldusevastavalt määruse lisas 1 esitatud lähteülesandele ning kinnitus, et projekti kuludeks ei ole taotletud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. Eelnõu § 12 sätestab taotlusvooru tingimused, vooru kestvuse ning taotluse esitamise tingimused. Informatsioon taotlusvooru avamise kohta avaldatakse hiljemalt 7 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algust ühes üleriigilises päevalehes ja KIKi veebilehel. Taotleja esitab taotluse E-toetuse keskkonnas ning taotlusvoor kestab vähemalt 90 kalendripäeva. Taotleja peab esitama tähtajaks nõuetele vastava taotluse, mis on toodud välja eelnõu § 11. Eelnõu § 13 sätestab taotluse menetlemise tegevused ning järjekorra. Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest ja läbivaatamisest, esitatud andmete kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. KIK võib vajadusel nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni, andes puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 10-tööpäevalise tähtaja, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse korral esitab KIK taotlused hindamiskomisjonile hindamiseks 15 kalendripäeva jooksul peale taotlusvooru sulgemist. Eelnõu § 14 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ja taotluse nõuetele vastavuse ja mitte vastavuse tingimused. Taotleja tunnistatakse nõutele vastavaks, kui ta vastab § 10 ja § 11 sätestatud nõetele ning projekti tegevus planeeritakse lõpetada hiljemalt 31.12.2023. Taotlus ei vasta nõuetele kui toetust ei taotleta toetatavale tegevusele, on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, ei ole määratud tähtaja jooksul taotlusest kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi või taotlus ei vasta määruses esitatud nõuetele. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, siis suunatakse taotlus hindamisele. Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, siis tehakse § 19 lg 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. Eelnõu § 15 sätestab hindamiskomisjoni moodustamise tingimused. Projekti hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni kuhu kuulub vähemalt kolm ministeeriumi eksperti ja üks KIK-i ekspert. KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist. Hindamiskomisjone võib läbi viia veebi teel. Hindamiskomisjoni koosseisu kuuluvad vähemalt kolm ministeeriumi ja üks KIK-i ekspert. KIK võib ministeeriumi nõusolekul kaasata täiendavalt eksperte. Kõik hindamiskomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni. Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK, vajadusel kutsudes kokku koosolekud. Hindamiskomisjoni eksperte ei avalikustata, et neid ei oleks võimalik taotlejatel mõjutada. Eksperte ei avalikustata ka tagantjärgi, et tagada võimalus samade ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides. Hindamiskomisjoni loetakse otsustusvõimeliseks, kui koosolekul osalevad kõik hindamiskomisjoni liikmed. Eelnõu § 16 sätestab taotluste hindamiskriteeriumid ja -metoodika. Taotlusi hinnatakse lähtudes viiest valikukriteeriumist, milleks on aastas kokkuhoitud fossiilse CO2 hulk tonnides, elektribusside arv, busside läbitud liinikilomeetrite arv aastas ja andmete kogumise analüüsi kirjeldus ja projekti elluviimise raames soetatava taristu maksumus. Taotlusi hinnatakse valikukriteeriumite lõikes. Hindamiskomisjon kasutab hindamiskriteeriumina punktisüsteemi ning vastavalt antud punktidele moodustub koondhinne, mille alusel tekib taotluste pingerida. Suurima koondhindega taotlus on paremusjärjestuse alusel esimesel kohal. Kui pingereas kõrgeima koha saanud projekti taotlus rahuldatakse ja eelarvesse jääb veel vaba raha, siis on võimalik rahuldada ka järgmisel positsioonil olev taotlus, kui taotleja on nõus kogu projekti ellu viima. Tõenäoliselt tähendab see suuremat omafinantseeringu vajadust. Osaliselt taotlust ei rahuldata, kui just taotluses ei planeerita tegevusi määruses nõutust rohkem. Seega järgmine projekt saab rahastuse, kui ta on valmis hankima 8 bussi ja nõutud laadimistaristu saades selleks toetust nii palju kui eelarvejääk võimaldab, kuid mitte üle maksimaalse määra ega summa. Eelnõu § 17 sätestab taotluse rahuldamise nõuded, mille alusel teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse. Taotlused rahuldatakse pingerea alusel. Rahuldamise otsuse põhipunktid on sätestatud eelnõukohases määruses. Taotlus rahuldatakse, kui see on esitatud käesolevas määruses kehtestatud korras, vastab §-s 11 kehtestatud nõuetele, toetust taotletakse §-s 9 nimetatud abikõlblike kulude, §-s 7 nimetatud perioodil ning §-s 2 nimetatud eesmärkidel ja §-s 6 nimetatud tegevuste toetamiseks. KIK kannab toetuse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi registrisse. KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist E-toetuse keskkonna vahendusel. Eelnõu § 18 sätestab taotluste rahuldamata jätmise otsuse tingimused. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta esitatud nõuetele; toetust ei taotleta toetatavale tegevusele; tegevust ei planeerita ellu viia abikõlblikkuse perioodil; KIK-il tekib kahtlus toetuse eesmärgipärase kasutamise kohta ja muudel juhtudel, kui taotluses väljendub teave, mis on vastuolus eelnõukohases määruses sätestatud toetuse andmise tingimustega. Taotlus jäetakse rahuldamata kui eelarvelised vahendid ammenduvad. Kui taotleja ei vasta nõuetele või taotluses on puudusi, annab KIK puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Kui selle aja jooksul puudust ei kõrvaldata või täiendavat aega ei paluta, teeb KIK taotlejat täiendavalt ära kuulamata taotluse mitterahuldamise otsuse. Puuduse kõrvaldamiseks antud teave ja võimalus esitada selle kohta oma seisukohad või uus teave loetakse toetuse saaja ärakuulamiseks haldusmenetluse seaduse mõttes. Seetõttu ei pea KIK täiendavalt samas küsimuses toetuse saajat ära kuulama enne taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse kohustuslikud elemendid ning taotluse rahuldamata jätmise otsuse kättetoimetamise viis E-toetuse keskkonna vahendusel. Eelnõu § 19 sätestab projekti hangete läbiviimise tingimused. Projektiga seotud hankeid ei tohi välja kuulutada enne 02.08.2021, tagamaks projekti panustamise puhaste sõidukite direktiivi eesmärkide täitmisesse. Nimelt hindab direktiivi aruandlusperiood eesmärkide täitmist alates 01.08.2021. Lisaks on välja toodud tingimused, et toetuse saaja kohustub esitama hanke dokumentide eelnõud KIK-ile enne hanke väljakuulutamist ülevaatamiseks, kui hanke eeldatav maksumus ületab 100 000 eurot. Riigihangete registris hanke läbi viimine on kohustuslik, kui hanke eeldatav maksumus on 30 000 eurot. Alla 30 000 eurose hangete korral tuleb küsida kirjalikult vähemalt 3 võrreldavat hinnapakkumist. Kõik piirmäärad on kehtestatud käibemaksuta maksumust silmas pidades nagu riigihangete seaduses. Eelnõu § 20 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja korra. Toetuse saaja esitab projekti elluviimise kohta vahearuandeid ja lõpparuande toetuse taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Lõpparuanne peab kajastama määruse § 21 lõikes 8 välja toodud informatsiooni. Lisaks projekti elluviimise vahe-ja lõpparuannetele esitab toetuse saaja igal aastal andmeanalüüsi, mille ülesehitus ning sisu on taotluse protsessis hindamiskomisjoni poolt hinnatud ning mille sisu ja vorm panustab määruse § 2 nimetatud eesmärki. Aruanded esitatakse KIK-ile E-toetuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Andmeanalüüsi esitab toetuse saaja KIK-ile iga-aastaselt 31. detsembri seisuga hiljemalt aruandluseperioodile järgneva aasta 15. jaanuaril. Projekti kestuse ajal esitatakse andmeanalüüs koos vahearuandega E-toetuse keskkonnas, pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu esitatakse aruanne KIK-ile e-posti teel. Andmeanalüüsi esitatakse 5 aasta jooksul pärast elektribusside soetamist. KIK võib põhjendatud juhul aruande esitamise tähtaega pikendada. Eelnõu § 21 sätestab toetuse maksmise ja tagasinõudmise korra, kus on välja toodud, et toetus makstakse välja tasutud kuludokumentide alusel abikõlblikkuse perioodil, maksetaotlusi tuleb esitada vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud aastasele rahastamiskavale. KIK võib teha makse otse tarnijale või töövõtjale ehk arve väljastajale, kui toetuse saaja on maksetaotluses nii soovi avaldanud ja on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. KIK-i õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut KIK-ile ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja poolt täidetuks, kui KIKi rakendusüksus on makse teinud. Toetus makstakse välja maksetaotluse alusel toetuse saajale 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. Maksetaotlus esitatakse E-toetuse keskkonna vahendusel KIK-ile ja see sisaldab endas § 21 lõikes 3 nõutud dokumente. Kui maksetaotluse menetlemise ajal tuvastab KIK projekti elluviimisel rikkumise, siis maksetaotluse menetlus peatatakse kuniks rikkumise osas on menetlus lõpuni viidud. Pärast seda jätkub maksetaotluse menetlemine kui projekti toetust ei ole tühistatud. Maksetaotluse menetlemise peatamises, mis on menetlustoiming, antakse toetuse saajale teada kirjaga E-toetuse vahendusel (HMS § 41). Eelnõu § 22 sätestab toetuse saaja õigused. Eelkõige on toetuse saajal õigus saada oma projektile toetust, kui selle elluviimine vastab kõikidele nõuetele, kuid see õigus tuleb välja määrusest kogumis. KIKis tegeleb iga toetuse saajaga temale määratud projektikoordinaator, kelle nimi ja kontaktid teatatakse toetuse saajale koos taotluse rahuldamise otsusega. Toetuse saajal on õigus oma projektikoordinaatorilt saada projekti elluviimisel igakülgset nõustamist. Projektikoordinaatorile on tagatud KIKi poolt juriidiline, finantsanalüütiline ja administratiivne tugi oma toetuse saajate abistamiseks. Eelnõu § 23 sätestab toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja peab alustama hangetega 6 kuu jooksul alates abikõlblikkuse perioodi algusest. Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning määruses toodud tingimuste ja rahastamiskava kohaselt ning kinnitab, et elektribussid on kasutuses avalikus liiniveos vähemalt viis aastat. Vastasel juhul nõutakse toetus proportsionaalselt rikkumisele tagasi. Toetuse abil soetatud bussides tuleb kasutada ainult taastuvenergiat, mille kinnituseks esitab toetuse saaja KIK-ile taastuvenergia kustutatud päritolutunnistustest koopiad koos andmeanalüüsiga vähemalt üks kord aastas. Toetuse saaja on kohustatud esitama ning uuendama vahearuandeid ja andmeanalüüsi iga aastaselt vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitule. Taotleja on kohustatud põhjendatud nõudmise korral esitama taotleja ning taotluse kohta lisainformatsiooni ning võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust määruses sätestatud nõuetele. Lisaks peab toetuse saaja säilitama taotlust ning projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 10 aastat peale elektribusside teenindamise alustamist avalikel liinidel. Toetuse saaja peab andma KIK-i või ministeeriumi nimetatud audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne tööpäeva jooksul, arvates sellekohase nõude saamisest. Eelnõu § 24 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse tagasinõudmise tingimused. Projekti elluviimisega tuleb alustada kuue kuu jooksul, kui nõuet ei täideta on KIK-il õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada. Projekt tuleb viia ellu rahastamiskava kohaselt. Kui toetuse saaja ei täida käesolevast määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas ei vii projekti ellu rahastamiskava kohaselt, on KIKil õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele § 1821. Elektribussidega tuleb läbida keskmiselt vähemalt 40 000 kilomeetrit aastas ja iga buss peab olema kasutuses avalikus liiniveos vähemalt viis aastat alates lõppmakse tegemisest. Vastasel korral nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Ühtlasi on KIK-il õigus taotluse rahuldamise otsuses märgitud summa 10% ulatuses tagasi nõuda juhul, kui toetuse saaja ei esita vahearuandeid, andmeanalüüsi ning lõpparuandeid taotluse rahuldamise otsuses toodud tähtaegadel. Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse. Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutav toetuse summa vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele § 1821 lõikele 4. Näiteks, kui hankijast toetuse saaja on riigihankes seadnud ebaproportsionaalse kvalifitseerimistingimuse ja sellise tingimuse tõttu võis olla pakkujaid, kes ei saanud pakkuma tulla, siis nõutakse lähtudes selle tingimuse piiravast mõjust toetust protsendi alusel tagasi. Näiteks, kui nõutakse et pakkumuste esitamise ajal peab pakkujal olema töökoda Tallinnas (või Eestis), siis selline tingimus piirab välispakkujaid, kes hanke võitmise korral looksid hooldustingimused. Tagasinõue tuleks 10% hankelepingu maksumusest, kui esitati ikkagi mitu pakkumust, kuid sealjuures kaalutletakse ka juhtumipõhiseid asjaolusid. Hooldusvõimaluse olemasolu saab nõuda hankelepingu sõlmimise ajaks, kuid ka sel juhul ei peaks ettevõtjatele ette kirjutama kuidas seda korraldada.Näiteks, bussi alla viie aastase kasutuse korral arvutatakse tagastatav toetuse summa konkreetse bussi kasutusaega arvestades, kilomeetreid ei arvestata. Bussi kasutamisel 5 aasta jooksul alla 200 000 km arvutatakse tagastatav toetuse summa toetuse abil soetatud busside keskmise läbisõidu põhjal. See tähendab, et kui mõni buss sõitis vähem kui nõutud 200 000 km, siis on võimalik tema tagastatavat toetuse summat vähendada, kui mõni teine buss sõitis rohkem kui 200 000 km. Kui keskmiselt sõidavad kõik bussid kokku viie aasta jooksul üle 200 000 km, siis loetakse nõue täidetuks ja toetust tagasi ei nõuta. 3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõus ei ole vastuolusid Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. MÄÄRUSE MÕJU 4.1 Määruse üldine mõju Toetuse eesmärk on vähendada transpordi saastekoormust, saada vahetus kasutajakogemus uute keskkonnasõbralike transpordivahendite kasutamisest, suurendada taastuvenergia kasutamist transpordis elektribusside ja selle opereerimiseks vajaliku taristu kasutuselevõtmisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 ehk nn jagatud kohustuse määruse kohaselt tuleb Eestil vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordi, väikeenergeetika, põllumajanduse, jäätmemajanduse ning tööstuslike protsesside sektorites aastaks 2030 kokku vähemalt 13% võrreldes 2005. aastaga. Transport andis 2017. aastal ligi 40% nimetatud sektorite koguheitest, olles sellega suurim heite põhjustaja. Elektribusside oluliselt väiksem energiatarbimine võrreldes sisepõlemismootoriga sõidukitega omab positiivset mõju CO2 ja õhusaasteainete heitkoguste vähenemisele. 4.2 Mõju halduskoormusele Määrusega ei kaasne ettevõtjatele ega kodanikele ühtegi uut kohustust riigi ees, seega standardkulu mudeli mõistes halduskoormust ei lisandu. Toetuse saamisega kaasneb toetuse saajal kohustus toetuse kasutamisest aru anda KIK-ile projekti elluviimise kohta kord aastas ning kohustus esitada viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu KIK-ile kogutud andmed ja analüüs (vastavalt määruse lisa 1. metoodikale). 4.3 Mõju elu- ja looduskeskkonnale ning majandusele. Toetuse otseseks eesmärgiks on aidata kaasa elektritranspordi arengule Eesti transpordisektoris. Rahastamise tulemusel soetatakse vähemalt kaheksa elektribussi koos vajaliku laadimistaristuga, mis koosneb vähemalt kahest tavalaadimispunktist (võrku tagasi andmise võimekusega) ning kahest kiirlaadimispunktist. Toetusprotsent tegevuste toetamisel on projekti abikõlblikest kuludest maksimaalselt 30 %, mis ei ületa 4 000 000 eurot. Elektribussid peavad olema kasutuses avalikus liiniveos vähemalt 5 aastat pärast projekti lõppu. Toetuse oodatavaks tulemuseks on täiendava taastuvelektri kasutamine transpordisektoris vähemalt 0,5 GWh aastas ning CO2 emissiooni vähenemine mahus vähemalt 0,3 kt CO2 e/a. Täpsem arvutuskäik on leitav seletuskirja §2. Lisaks väheneb linnas mürasaaste, kuna elektribussid töötavad vaiksemalt võrreldes sisepõlemismootoriga bussidega. Uuringud on välja toonud ka bussijuhtidele mugavama töökeskkonna elektribussides, kus müra ja vibratsiooni on vähem. Kokkuvõttes saavutatakse elektribusside (sh laadimistaristu) kasutuselevõtmise tulemusel suurem positiivne mõju keskkonnale ja määruse eesmärkide täitmine. Määruse jõustudes on võimalik ettenähtud toetusi välja maksta kuni 2023. aasta lõpuni. Meetme raames soetatakse hanke korras vähemalt kaheksa elektribussi ja rajatakse laadimistaristu. Hangetes saavad osaleda erinevad ettevõtjad. Meetme toetuse osa on 4 miljonit eurot, millele toetuse saaja lisab veel umbes 70% omafinantseeringut ja see raha suunatakse läbi hangete lähiaastatel majandusse. Samuti mõjutab majandus- ja ettevõtluskeskkonda positiivselt busside soetamisele järgnev hoolduse tellimine ning laadimistaristu korrashoiu tellimine. Kaasnevaks mõjuks saab lugeda ühistranspordi kulukuse vähenemine kohaliku omavalitsuse jaoks. 5. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Peale määruse rakendamist sõlmib MKM halduslepingu riikliku sihtasutusega SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, kelle ülesanne on korraldada pilootprojekti elluviimine, mis hõlmab endas ettevalmistavaid tegevusi, planeerimist, projekti läbiviimist ja järelvalvet. Määruse rakendamisega kaasnevad riigieelarvele kulud kuni 4 miljoni euro ulatuses. Eelarve pilootprojekti läbiviimiseks kaetakse kvoodimüügi tuludest riigi eelarvestrateegia ja meetme „Kliimapoliitika eesmärkide täitmine nn pilootprojektideks“ alusel. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. 6. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE Määrus jõustub üldises korras. 7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja huvitatud osapooltele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel