dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. september 2020
Viit
17-10/19-0387/5656
Registreeritud
15. september 2020
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-10 Energeetikaprojektide toimikud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-10/19-0387
Vastutaja
Anastassia Batulin

Failid

  • 📎17-1019-03875656 15.09.2020 Leping (1).bdoc2124 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Rein Vaks </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=8AB3679F109E4420A47C6CD9799B5C8F-REIN VAKS> Saaja: Rein Vaks, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], Kohl, Marleen, Jaanus Uiga, Irje Möldre, Tauno Hilimon Teema: Palun pakkumist - heitsoojus ja tõhus kaugküte Tere! Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsib analüüsi „Heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalused kütte- või jahutusenergia sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine“ läbiviijat. Analüüsi lähteülesanne on toodud käesoleva e-kirja manuses. Palun esitage analüüsi läbiviimiseks omapoolne pakkumine hiljemalt 15.06.2020. Lugupidamisega Rein Vaks Energiaturgude valdkonnajuht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium _______________________________ [email protected] <mailto:[email protected]> 6256347/ Skype: rein.vaks Suur-Ameerika 1/ Tallinn 10122/ Eesti www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> Saatja: Rein Vaks </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=8AB3679F109E4420A47C6CD9799B5C8F-REIN VAKS> Saaja: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], Kohl, Marleen, Jaanus Uiga, Irje Möldre, Tauno Hilimon Teema: RE: Palun pakkumist - heitsoojus ja tõhus kaugküte Tere! Seoses viitega direktiivi 2012/27/EL viimasele redaktsioonile täpsustame, et ootame pakkumuse objektiks olevalt analüüsilt vastust direktiivi lisa VIII punktides 1-4 ning 7 ja 8 toodud küsimustele. Ühtlasi anname teada, et pikendame pakkumise esitamise tähtaega. Ootame teie pakkumisi hiljemalt 22.06.2020 kl 17.00. Lugupidamisega Rein Vaks Energiaturgude valdkonnajuht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium _______________________________ [email protected] <mailto:[email protected]> 6256347/ Skype: rein.vaks Suur-Ameerika 1/ Tallinn 10122/ Eesti www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> From: Rein Vaks Sent: Tuesday, June 9, 2020 11:57 AM Subject: RE: Palun pakkumist - heitsoojus ja tõhus kaugküte Tere! Osadelt pakkujatelt on tulnud ministeeriumi suunas palve selgitada analüüsi elemente, mis ei kuulu analüüsi tegemise skoopi. Lähteülesandes oleme viidanud direktiivi 2012/27/EL lisale VIII. Palume pakkumise tegemisel kindlasti lähtuda direktiivi kõige värskemast versioonist, mis asub siin - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:02012L0027-20200101. Lugupidamisega Rein Vaks Energiaturgude valdkonnajuht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium _______________________________ [email protected] <mailto:[email protected]> 6256347/ Skype: rein.vaks Suur-Ameerika 1/ Tallinn 10122/ Eesti www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> From: Rein Vaks Sent: Friday, May 15, 2020 4:48 PM To: Rein Vaks <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Palun pakkumist - heitsoojus ja tõhus kaugküte Tere! Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsib analüüsi „Heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalused kütte- või jahutusenergia sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine“ läbiviijat. Analüüsi lähteülesanne on toodud käesoleva e-kirja manuses. Palun esitage analüüsi läbiviimiseks omapoolne pakkumine hiljemalt 15.06.2020. Lugupidamisega Rein Vaks Energiaturgude valdkonnajuht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium _______________________________ [email protected] <mailto:[email protected]> 6256347/ Skype: rein.vaks Suur-Ameerika 1/ Tallinn 10122/ Eesti www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> ⁠Pakkumus analüüsi „Heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalused kütte- või jahutusenergia sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja - jahutuse potentsiaali hindamine“ läbivi miseks Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sisukord 1 Analüüsi sisuline kirjeldus 4 2 Tegevusplaani kirjeldus ja metoodika 5 2.1 Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku potentsiaali analüüs 5 3 Analüüsi etapid ja ajakava 10 4 Koostöö hankijaga 11 5 Projektimeeskond 12 6 Maksumus 15 7 Lisa: detailsed CV-d 16 2 KPMG Baltics OÜ Telefon +372 626 8700 Narva mnt 5 Fax +372 626 8777 10117 Tallinn Internet www.kpmg.ee Estonia Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 22. juuni 2020 Lugupeetud Rein Vaks Täname Teid võimaluse eest esitada pakkumus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi hankija) tööle analüüsi „Heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalused kütte- või jahutusenergia sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine“ läbiviimiseks. Meie pakkumuse aluseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pakkumuse kutse. Toetudes varasemale koostööle, lähteülesandele ja lisaks ka avalikule informatsioonile on meil kujunenud arusaam Teie ootustest ning teeme kõik endast sõltuva, et meie teenus oleks kooskõlas Teie soovidega. Usume, et oleme õigesti mõistnud Teie vajadusi ning kinnitame, et meil on olemas vajalikud ressursid ja kogemused töö teostamiseks meie pakkumises toodud metoodikast ja projektiplaanist lähtuvalt. Hindame koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kõrgelt, oleme valmis pakkumust esitlema ning täiendavaid detaile arutama. Käesolevaga kinnitame, et puuduvad riigihangete seaduse § 95 lg 1 ja 4 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused. Pakkumus on jõus 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Lindpere Partner, nõustamisteenuste valdkonna juht KPMG Baltics OÜ 3 1 Analüüsi sisuline kirjeldus Energiamajanduse korralduse seaduse § 8 lõike 1 kohaselt esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjonile aruande tõhusa koostootmise ja tõhusa kaugkütte ja -jahutuse kohaldamise võimaluste kohta. Aruande koostamisel võetakse aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2012/27/EL lisas VIII nimetatud põhimõtted. Projekti eesmärk on koostada vastav analüüs ning aruanne, mis vastab Euroopa Komisjoni poolt etteantud nõuetele ning mida nõutakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Pakkuja analüüs ning aruanne koostatakse lähtuvalt direktiivi nr 2012/27/EL lisas VIII toodud ülesehitusest ning vastab lisa VIII punktides 1-4 ning 7 ja 8 püstitatud küsimustele. Pakkuja hindab põhjalikult riikliku kütte- ja jahutuspotentsiaali järgides järgmisi punkte:  Kütte ja jahutuse ülevaade  Eesmärgid, strateegiad ja poliitikameetmed  Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku potentsiaali analüüs  Võimalikud uued strateegiad ja poliitikameetmed Analüüsi käigus selgub: 1) Eestis reaalselt kasutatud heitsoojus- ja heitjahutusenergia 2019. a seisuga; 2) Seni kasutamata heitsoojus- ja heitjahutusenergia reaalselt rakendatav potentsiaal kütte- või jahutusenergia sektoris ning selle potentsiaali rakendamise mõju primaarenergia säästule; 3) Tõhusa kaugkütte ja -jahutuse osakaal kogu kaugkütte ja -jahutuse sektorist 2019. a seisuga; 4) Tõhusa kaugkütte ja -jahutuse seni kasutamata potentsiaal ning selle potentsiaali rakendamise mõju primaarenergia säästule; 5) Punktis 2 ja 4 nimetatud potentsiaali rakendamise majanduslik mõju soojuse ja jahutuse tarbijahinnale. Projekti lõpptulemid esitatakse eestikeelses aruande dokumendis ja selle lisades. Esitatakse nii korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud lõpparuanne ning ka selle lühikokkuvõte. Analüüsi aruande ning muude tulemdokumentide struktuur lepitakse Hankijaga täpsemalt kokku pärast hankelepingu sõlmimist. Pakkumuse hindamiseks esitame tegevusplaani ning metoodika kirjelduse, tegevuste ja tööde ajakava, Pakkuja nägemuse koostööst Hankijaga ja projekti kogumaksumuse, mis asuvad peatükkides 2, 3, 4 ning 6, kuhu on koondatud analüüsiprotsessi ning projektiplaani ja tulemite ülevaade. Pakkuja projektimeeskond on esitatud peatükis 5. 4 2 Tegevusplaani kirjeldus ja metoodika Analüüs on jaotatud vastavalt määrusele kolme osasse – I osa: Kütte ja jahutuse ülevaade, II osa: Eesmärgid, strateegiad ja poliitikameetmed ning III osa: Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku potentsiaali analüüs. Analüüs koostatakse lähtuvalt direktiivi nr 2012/27/EL lisas VIII toodud ülesehitusest ning see vastab lisa VIII punktides 1-4 ning 7 ja 8 püstitatud küsimustele. Töö läbiviimise käigus planeerib pakkuja keskenduda alljärgnevatele teemapunktidele. Analüüsi teostamise tulemusena selgub: Vajalikud lähteandmed selle osa ja ühtlasi osa 2 täitmiseks hangitakse 1 Eesti Statistikaametist, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing MTÜst, Eestis reaalselt KREDEX SAst, RKASst või vajadusel otse soojuse ja elektri koostootmisega tegelevatest ettevõtetest, nt energiakontsern Utilitas, kasutatud Fortum Eesti AS, Adven Eesti AS jt. Andmed puudutavad põhiliselt heitsoojus- ja energia- ja tööstusettevõtete ning teenussektori heitsoojust ja heitjahutusenergia heitjahutust, kus on suurim potentsiaal selle taaskasutamiseks aga ka korteriühistuid (KÜ), kes on paigaldanud ventilatsiooniõhu või muid 2019. a seisuga. soojuspumpasid. Töö vormid on otsing andmebaasides ja intervjuud KREDEXi, RKASe, EJKÜ ja ettevõtete vastavate spetsialistidega. Kütte- ja jahutusnõudlus energia lõpptarbimise järgi (GWh), saadakse ES andmebaasidest (direktiivi nr 2012/27/EL lisa VIII, I osa p.1). Kütte- ja jahutusnõudlust hinnatakse lõppkasutuse järgi ja sektorite kaupa, nagu eelnimetatud lisa VIII I osa p.1 esitatud. Antakse ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest, seadmete tüüpidest ja ka taastuvate energiaallikate kasutamisest ja nende baasil toodetud kütte ja jahutusenergia osakaalust vastavalt direktiivi nr 2012/27/EL lisa VIII, I osa „Kütte ja jahutuse ülevaade“ p.2 kohaselt. 2 Selle osa koostamiseks kasutatakse eelmises osas kogutud andmeid Seni kasutamata ja intervjuude tulemusi suuremate heitsoojuse ja -jahutuse heitsoojus- ja potentsiaaliga ettevõtete, RKAS’i ja KREDEX’i spetsialistidega ning heitjahutusenergia vajadusel KÜ-de juhatuste liikmetega. reaalselt rakendatav Tarnitava kütte ja jahutuse kogused esitatakse tehnoloogiate kaupa potentsiaal kütte- (kuumaveekatlad, soojuse ja elektri koostootmisseadmed, või jahutusenergia soojuspumbad ja muud allikad ja seadmed kui need on olemas) GWh sektoris ning selle aastas. Võimalikkuse korral eristatakse fossiilsetest ja taastuvatest potentsiaali allikatest toodetud/muundatud energia ja osas 1 toodud sektorite rakendamise mõju kaupa. 5 primaarenergia Osakaalude leidmiseks ja mõju leidmiseks primaarenergia säästule säästule tehakse vajalikud arvutused. Primaarenergiana käsitletakse kütuseid (s.h põletatavad jäätmed) ja elektrit, mida ettevõtted ja KÜd energiamuundamise protsessis kasutavad ja mille tulemusena heitsoojus ja -jahutus tekivad. 3 Vajalikud lähteandmed selle osa täitmiseks hangitakse Eesti Tõhusa kaugkütte ja Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingust, kes väljastab kaugkütteettevõtetele tõhusa kaugkütte ja –kaugjahutuse sertifikaate. –jahutuse osakaal Ülo Kask on vastavaid sertifikaate omistava komisjoni liige. kogu kaugkütte ja – Kasutatav metoodika ja arvutused sarnanevad osa 2 metoodika ja jahutuse sektorist arvutustega. 2019. a seisuga 4 See osa koostatakse analoogselt osaga 2. Kasutatakse eelmise osaga Tõhusa kaugkütte ja sarnaselt kogutud andmeid ja intervjuude tulemusi suuremate heitsoojuse ja -jahutuse potentsiaaliga ettevõtete, kes omavad tõhusa –jahutuse seni kaugkütte või –jahutuse sertifikaati, spetsialistidega. kasutamata Kasutatav metoodika ja arvutused sarnanevad osa 2 metoodika ja potentsiaal ning arvutustega. selle potentsiaali Antakse hinnang kütte ja jahutuse nõudluse suundumuse prognoosile rakendamise mõju ja koostatakse riigi territooriumi kaart, kuhu märgitakse kütte- ja primaarenergia jahutusvajadusega piirkonnad kõrgema energiatihedusega aladel säästule (linnad ja muud asumid). 5 Eelmistest osadest saadakse sisendeid direktiivi nr 2012/27/EL lisa Punktis 2 ja 4 VIII, III osa „Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku potentsiaal“ p 7 ja 8 täitmiseks. nimetatud potentsiaali rakendamise majanduslik mõju soojuse ja jahutuse tarbijahinnale Analüüsi läbiviimisel kasutatavad metoodikad hõlmavad: ES’st küsitakse üleriiklikke ja üldistatud andmeid kasutatud heitsoojuse ja heitjahutuse tarbimise kohta 2019. aasta seisuga (võimalusel ka kolme viimase aasta kohta, osa 1 ja 2). EJKÜst küsitakse andmeid energiaettevõtete (katlamajad) ja nende soojuse ja elektri koostootmisseadmete heitsoojuse ja heitjahutuse koguste kohta 2019. aasta seisuga ning tuleviku potentsiaali ja nõudluse prognoosi kohta 10 aasta vaates (osa 2 ja 4). KREDEX SAst küsitakse andmeid korteriühistutes olevate ventilatsiooniõhu soojuspumpade (SP) ja muude SPde kohta, RKASest küsitakse andmeid riigi haldusalas olevate suuremate energiatootmisüksuste ja SPde, nende energiatoodangu ning heitsoojuse ja heitjahutuse koguste kohta. Intervjuude käigus küsitakse eelnimetatud SAde, MTÜde ja ettevõtete spetsialistidelt juurde andmeid, mida avalikest andmebaasidest ei ole võimalik töö täitmiseks saada, nt ettevõtetes ja mujal 6 vaadeldavates kohtades kasutatavad energiamuundamise seadmed ja tehnoloogiad (tüübid, võimsused, kasutatav kütus jm). Kvantitatiivne analüüs kütte ja jahutusenergia nõudluse kohta viiakse läbi ESist saadud andmete alusel, nende ning ettevõtetest KREDEXist ja RKASst saadud täiendavate andmete alusel korrigeeritakse vajadusel eelnevat ja koostatakse kütte ja jahutuse nõudluse prognoos 10 aasta vaates. Prognoosis võetakse arvesse nii kodumajapidamise kui teistes sektorites tehtavat energia- ja ressursitõhususe alast tegevust (KREDEXi RKAS. KIKi andmed energia ja ressursitõhususe kohta ettevõtetes, kuid energiasäästul on seal üllaltki marginaalne osa, S. Link ja Ü. Kask on kokku teinud üle 60 ettevõtte ressursiauditi ja veelgi rohkem hoonete energiaauditeid). Osade 1 ja 2 andmete alusel kantakse Eesti kaardile (Maa-ameti põhikaart), arvestades äriteabe puutumatust, linnade ja muudele tiheasustuse suurema energiakasutusega aladele osas 2 kindlaks tehtud ja kavandatavad kütte- ja jahutuse tarnepunktid ning kaugküttejaamad. Konsultatsioone ja intervjuusid ettevõtetes (turuosalistes) viivad läbi Siim Meeliste, Siim Link (volitatud energiatõhususe spetsialist ja volitatud soojusenergeetika insener) ja Ülo Kask (volitatud energiatõhususe spetsialist ja volitatud soojusenergeetika insener). Nende kanda jääb ka osade 1-4 jaoks vajaliku teabe hankimine, analüüs ja aruande vastavate peatükkide koostamine samuti sisendandmete esitamine osa 5 koostamiseks. Pakkuja kooskõlastab hankijaga, täpsustab üksikasjalikult ja toob välja analüüsis kasutatavad meetodid töö täitmise käigus. 2.1 Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku potentsiaali analüüs Pakkuja viib läbi kütte jahutuse tehnoloogiate majandusliku potentsiaali analüüsi kogu riigi territooriumil. Analüüsis hinnatakse esmalt tõhusa kaugkütte ja -jahutuse seni kasutamata potentsiaali ning selle potentsiaali rakendamise mõju primaarenergia säästule. Teiseks selgub seni kasutamata heitsoojus- ja heitjahutusenergia reaalselt rakendatav potentsiaal kütte- või jahutusenergia sektoris ning selle potentsiaali rakendamise mõju primaarenergia säästule. Selle jaoks viiakse läbi tehnoloogiate kulude ja tulude analüüs ning tehakse kindlaks tõhusamad ning taastuvenergiatel põhinevad alternatiivsed tehnoloogiad. Lisaks esitatakse võimaluse korral fossiilsetest ja taastuvatest allikatest saadud energia osakaal. Käsitletakse järgmiseid tehnoloogiaid:  tööstusheitsoojus ja -jahutus;  jäätmepõletus;  suure tõhususega koostootmine;  taastuvad energiaallikad (nt geotermiline, päikese- ja biomassist saadav energia), mis on muud kui need, mida kasutatakse suure tõhususega koostootmises  soojuspumbad;  olemasolevate kaugvõrkude soojus- ja jahutuskadude vähendamine. Majandusanalüüsi lähtepunktid  Analüüsi koostamisel lähtutakse keskkonnateguritest, sotsiaal-majanduslikest teguritest ning finantsanalüüsist, mis tehakse investori seisukohast projektide hindamiseks. Finants- ning 7 majandusanalüüsis kasutatakse kriteeriumina nüüdispuhasväärtust, mille arvutamisel kasutatav diskontomäär valitakse Euroopa või teiste Eestiga sarnaste riiklike andmete alusel.  Analüüs koostab esmalt lähtestsenaariumi, mis koostatakse hetkeolukorra alusel ning mis võtab arvesse koostamise ajal kehtivaid poliitikasuundi.  Analüüsi raames koostatakse ka alternatiivsed stsenaariumid, mille raames kaalutakse kõiki lähtestsenaariumi suhtes asjakohaseid stsenaariume, sealhulgas tõhusa kütte ja jahutuse osa. Lähtestsenaariumi alternatiivsete stsenaariumide puhul võetakse arvesse määruses (EL) 2018/1999 esitatud energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärke.  Alternatiivseid stsenaariume võrreldakse lähtestsenaariumiga ning iga stsenaariumi puhul esitatakse lähtestsenaariumiga võrreldes järgmised andmed:  vaadeldud tehnoloogiate majanduslik potentsiaal, kasutades kriteeriumina nüüdispuhasväärtust;  kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine;  primaarenergia sääst GWh aastas;  taastuvenergiaallikatele avalduv mõju riigi energiaallikate jaotuses.  Majandusanalüüsis kasutatakse riiklikke, Euroopa tasandi või rahvusvahelisi energiahinna muutumise prognoose, kui need on riigi ja/või piirkonna/asukoha puhul asjakohased. Hinnad tingivad majanduse ja ühiskonna poolt kantavaid sotsiaal-majanduslikke kulusid ja tulusid. Välised kulud, nt nagu mõju keskkonnale ja tervisele, tuleks käesolevasse analüüsi võimalikul määral hõlmata, st kui turuhind on teada või kui see on juba arvesse võetud Euroopa tasandi või siseriiklikes õigusaktides. Kulude ja tulude analüüs Majanduspotentsiaali analüüsi põhiline osa on tulude ja kulude analüüs. Tõhusa kaugkütte ja -jahutuse ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia analüüsis võetakse arvesse kõiki olulisemaid kulusid ja tulusid ning võetakse arvesse kõiki asjakohaseid süsteemi ja geograafilise piirkonna piires olemas olevaid tsentraliseeritud või detsentraliseeritud tarneallikaid. Analüüs sisaldab vähemalt järgmisi aspekte:  Tulud  toodangu tarbijaväärtus (küte, jahutus ja elekter);  võimaluse korral välistulu, näiteks keskkonna, kasvuhoonegaaside heite, tervise ja ohutusega seotud tulud;  võimaluse korral mõju tööturule, energiajulgeolekule ja konkurentsivõimele;  Kulud  tehaste ja seadmete kapitalikulud;  seotud energiavõrkude kapitalikulud;  muutuvad ja püsivad tegevuskulud;  energiakulud;  võimaluse korral keskkonna, tervise ja ohutusega seotud kulud;  võimaluse korral tööturu kulud, energiajulgeolek, konkurentsivõime; Tundlikkusanalüüs Tundlikkusanalüüsis hinnatakse, kuidas tulud ning kulud on seotud ning mõjutatavad erinevate tegurite muutuste puhul. Valitud muutuvtegurid on olulisemad tegurid, mis arvutuste tulemust olulisel määral mõjutavad, näiteks erinevad energiahinnad, nõudluse tasemed ja diskontomäärad jms. Viimaseks hinnatakse tõhusa kaugkütte ja -jahutuse ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia potentsiaalide rakendamise majanduslikku mõju soojuse ja jahutuse tarbijahinnale 8 Analüüsi läbiviimisel kasutatavad metoodikad hõlmavad: 1. avalikult kättesaadavate andmeallikate analüüsi (sh seadmete parameetrid, teaduskirjandus, ekspertarvamused); 2. teiste liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile esitatud analüüside ja prognoosidega asjassepuutuvas osas tutvumist; 3. võimalikke intervjuusid või konsultatsioone turuosalistega ning valdkonna spetsialistidega, kelle panus on vajalik analüüsi edukaks teostamiseks. Intervjuude või konsultatsioonide vajadus selgub töö teostamise käigus, kuid pakkumuse esitamise etapis näeb pakkuja võimaliku kaasatava isikuna suuremate energiaettevõtete, EJKÜ, KREDEXi ja RKASe vastava valdkonna spetsialiste (siinjuures nimesid nimetamata, sest eelpoolnimetatud pakuvad ise oma poolt pädeva spetsialisti). Pakkuja kooskõlastab hankijaga kaasatavate isikute valimi. Konsultatsioone ja intervjuusid ettevõtetes (turuosalistes) viivad läbi Siim Meeliste, Siim Link ja Ülo Kask. Nende kanda jääb ka osade 1-4 jaoks vajaliku teabe hankimine, analüüs ja aruande vastavate peatükkide koostamine samuti sisendandmete esitamine osa 5 koostamiseks. Pakkuja kooskõlastab hankijaga, täpsustab üksikasjalikult ja toob välja analüüsis kasutatavad meetodid töö täitmise käigus. 9 3 Analüüsi etapid ja ajakava Käesolev on pakkuja nägemus tellitava analüüsi struktuursest ja ajalisest kujunemisest. Järgnevas tabelis on välja toodud pakkuja poolne ajakava oluliste etappide ja täpsusega nädalate kaupa. Etapp Kirjeldus Avakoosolek Avakoosolek toimub ühe nädala jooksul alates lepingu sõlmimisest. Avakoosolekul Nädal 1 tutvustab pakkuja analüüsi läbiviijaid ning hankija tutvustab omapoolset meeskonda. Hankija selgitab ootusi analüüsile ning pakkuja tutvustab analüüsi ülesehitust ja teemasid. Lepitakse kokku omavahelise infovahetuse korras ja tiheduses Ettevalmistus Pakkumuses esitatud metoodika (sh analüüsitavate teemade, ülesehituse, Nädal 1-2 teemapunktide jm) kooskõlastamine ja kinnitamine hankijaga, lähtudes lähteülesandes kirjeldatud eesmärkidest. Analüüs I Pakkuja viib läbi esmase analüüsi vastavalt pakkumuses ja lähteülesandes välja Nädal 2-10 toodud direktiivis nr 2012/27/EL lisas VIII tõstatatud ülesannetele ning eesmärkidele. Esmase analüüsi käigus leitakse üldisemad vastused kõikidele tõstatatud nii direktiivis kui ka lähteülesandes tõstatatud tulemitele Vahearuanne Pakkuja esitab hankijale vahearuande, mis sisaldab esialgset analüüsi ja võimalikke Nädal 10 käesolevas lähteülesandes püstitatud ülesannete esialgseid tulemusi. Analüüs II Vahearuande tutvustamise ja arutamise järel senise tehtud analüüsi täpsustamine ja Nädal 11-16 muutmine selliselt, et oleksid lahendatud hankija ja pakkuja arutelust välja toodud analüüsi vahetulemuste ja -käigu kitsaskohad. Lõpparuanne Pakkuja esitab hiljemalt 16. nädalal lepingu sõlmimisest arvates analüüsitulemuste Nädal 16 korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud lõpparuande ja selle lühikokkuvõtte docx ja pdf vormis. Aruandele lisatakse kõik tabelarvutused xls vormingus. 10 4 Koostöö hankijaga Pakkuja nägemus koostööst hankijaga analüüsi teostamise käigus on tihe ja avatud mõlemapoolne kommunikatsioon. Pakkuja sooviks, et toimuks andmete ja analüüsi tulemuste efektiivne jagamine, et saavutada parim lahendus, võttes arvesse hankija eesmärki, pakkumuse mahtu ning ajalisi ja eelarvelisi võimalusi. Omavahelise infovahetuse kord ja tihedus lepitakse kokku avakoosolekul. Soovime, et valmiv töö oleks kvaliteetne ning täidaks võimalikult palju hankija ootusi. Üheks väga oluliseks eelduseks selle sisutiheda töö edukaks sooritamiseks peame head koostööd hankija esindajatega. Seetõttu kirjeldame, missugusena näeme koostööd hankijaga ning mis laadi tuge soovime hankijalt tegevuste elluviimiseks. Hankija meeskonnaliikmete kaasamisel töö teostamisse järgime põhimõtet, et neid kaasatakse sellises ulatuses, mis on töö läbiviimiseks tingimata vajalik. Töid planeerides jälgime, et hankija töötajaid ei koormataks vajaduseta, kuid kaasataks piisaval määral, et tagada töö sujuv läbiviimine. Oleme planeerinud, et projekti alguses toimuval avakoosolekul osaleksid lisaks pakkuja meeskonnale nii hankija juhtrühma kui ka töörühma esindajad, et tagada ühine lähtekoht edasiseks tööks. Edasi toimuvad järgmistel kuudel regulaarsed töökoosolekud töörühmaga, kus pakkuja tutvustab tööde käiku ning läbi arutatakse esile kerkinud olulisemad küsimused. Kui tekib vajadus, siis on pakkuja avatud ka täiendavate koosolekute korraldamiseks. Eeldame hankijalt töö läbiviimiseks järgnevat tuge: ⋅ Ligipääsu töö teostamiseks vajalikele andmetele ja informatsioonile; ⋅ Hankija töörühma poolset muud nõustamist ja tuge projektiplaani elluviimisel (tööde täitmise jälgimises, riskide haldamises, esitatud tööde konstruktiivses ja efektiivses ülevaatamises, tuge tehniliste küsimuste lahendamisel); ⋅ Hankija juhtrühmalt suuniseid rõhuasutuste osas lahenduse valikul ning valdkondade soovidega arvestamisel; ⋅ Tagasisidet ja kaasamõtlemist võimalikel intervjuudel ja intervjuude osalejate valikul ning andmete kogumise ettevalmistusel; ⋅ Vajadusel intervjueeritavate isikutega intervjuude aja ja koha kokkuleppimist. 11 5 Projektimeeskond Ligi 200 töötajaga KPMG Baltics OÜ on regiooni suurimaid nõustamisettevõtteid, mis koondab tehnilise, majandusliku, finantsanalüütilise, maksundusliku ning õigusalase kompetentsi. Käesoleva töö projektimeeskonnas on esindatud nii avaliku sektori, õiguse, energeetika, majanduse kui ka andmeanalüütika ekspertiis. Lisaks pakuvad meile täiendavat tuge energeetika vallas Siim Meeliste, Siim Link ja Ülo Kask, kellel on aastatepikkune praktiline kogemus energeetika vallas. Järgnevalt kirjeldame lühidalt iga meeskonnaliikme rolli ning pakume lühitutvustust nende kogemusest (detailsed CV-d võib leida dokumendi lõpus). Hanno Lindpere Roll Hanno on KPMG nõustamisteenuste juht, kelle roll käesolevas projektis seisneb selles, et kõik KPMG meeskonna poolt valmistatud analüüsid ja dokumendid oleksid vastavuses nii hankija poolt seatud nõuetega kui ka KPMG siseste kvaliteedi nõuetega. Taust Hannol on üle 20-aastane kogemus erinevate ettevõtete nõustamisel nii kapitali kaasamisel, DD-s kui müügiprotsessis. Tal on laialaadne strateegilise planeerimise ja organisatsiooni analüüsi kogemus. Samuti on tal ulatuslik kogemus varade ja ettevõtete hindamiste osas. Enne KPMG-ga liitumist oli Hanno Ernst & Young Baltic AS-i vastutav partner Eestis. Tarmo Toiger Roll Tarmo on projektijuht. Tarmo on meeskonna peamine kontaktisik ning vastutab selle eest, et hankija oleks kõigi projekti arengutega kursis. Lisaks juhib ta projekti põhilist analüüsitööd, aruande koostamist ning koordineerib kõigi teiste meeskonna nõustajate tööd. Taust Tarmol on pikaajaline kogemus analüüsitööde juhtimisel nii avalikus kui erasektoris. Enne KPMG meeskonnaga ühinemist on Tarmo töötanud SAS Institute USA peakontoris (2012-2017) nõustades rahvusvahelisi kliente andmeanalüütika ning andmeaida arendusprojektides, EY ärikonsultatsioonide osakonna juhatajana (2006-2012) vedades mahukaid IT arendus ja analüüsiprojekte, IBM-s Helsingi ja Tallinna kontoris juhtides suuri arendusprojekte. 12 Raul Nugis Roll Raul on juhtiv andmeanalüütik. Raul osaleb nii majandusliku potentsiaali arvutamises, arvutuste läbiviimises, vajadusel intervjuudeks ettevalmistamises ja läbiviimises kui ka aruande kirjutamises. Taust Raul on KPMG-s andmeteadlane, kellel on laialdased kogemused nii majandus- ja andmeanalüüsi kui ka turgude reguleerimise ja järelevalve alal. Enne KPMG Baltics OÜ-ga liitumist töötas ta väga pikka aega Konkurentsiametis ja seega valdab Raul hästi energeetika ja regulatsiooniga seonduvaid teemasid. Märt Bakler Roll Märt on andmeanalüütik. Märt toetab Rauli nii majandusliku potentsiaali arvutamises, arvutuste läbiviimises, vajadusel intervjuudeks ettevalmistamises ja läbiviimises kui ka aruande kirjutamises. Taust Märt on KPMG-s andmeteadlane, kellel on laialdased kogemused nii andmeanalüüsis, matemaatiliste mudelite loomises kui ka statistilises analüüsis. Enne KPMG Baltics OÜ-ga lõpetas Märt Universtiy of Manchesteri ülikoolis matemaatika bakalaureuse õppekava Dmitri Ševoldajev Roll Dmitri täidab projektis analüütiku rolli. Dmitri toetab Rauli nii majandusliku potentsiaali analüüsis, arvutuste läbiviimises, intervjuudeks ettevalmistamises ja läbiviimises kui ka aruande kirjutamises. Taust Dmitri liitus KPMG-ga hiljuti, veetes eelnevalt 4,5 aastat Šotimaal, kus ta töötas Ernst & Youngi (EY) Corporate Finance meeskonnas ning spetsialiseerus avaliku-, infrastruktuuri- ja transpordisektoritele. Viimase kolme aasta jooksul on Dmitri osalenud ka mitmes energiasektori projektis, sealhulgas oli Dmitri osa EY projektimeeskonnast, mis analüüsis Šotimaa rannikule rajatava uue sadama tasuvust ning ka laiemat majanduslikku mõju. Marleen Kohl Roll Marleen osaleb käesolevas projektis juristi ja projektijuhi abina, keskendudes õiguslikele küsimustele ning sellele, et projekti läbiviimine õnnestuks. Taust Marleen on kutselt jurist, kes oma karjääri jooksul oli keskendunud eeskätt energeetika õiguslikule raamistikule. Marleen on juba varasemalt nõustanud hankijat erinevate projektide raames. Enne KPMG-ga liitumist töötas ta juristina nii Eesti Energias kui ka Elektrilevis, omades seega süvateadmisi energeetika regulatsioonist. 13 Ülo Kask (OÜ Pilvero, alltöövõtt) Roll Ülo on töös juhtiv energeetika alane analüütik. Ülo osaleb 1-4 punktide töös ehk tehnoloogiate reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali mõju hindamises, ning osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Ülo ka aruannete ning materjalide kirjutamises Taust Ülo Kask omab energeetika alal ca 40a töökogemust. Ülo on läbi viinud suurel hulgal energiaauditeid, ettevõtete ressursiauditeid, dokumentide ning tõlke ekspertiise. Lisaks on Ülo osalenud ning projektijuhina läbi viinud mitmeid energeetika alaseid arendus- ning uurimistöid ja koolitusi. Siim Link (Arton Energy OÜ, alltöövõtt) Roll Siim on töös energeetika alane analüütik. Siim osaleb 1-4 punktide töös ehk tehnoloogiate reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali mõju hindamises, ning osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Siim ka aruannete ning materjalide kirjutamises Taust Siim Link omab ca 20a töökogemust taastuvenergiaallikate ja energiasäästu alal nii linnade, alevite jm piirkondade energiavarustuses kui ka hoonete tasandil. Siim Link on nõustanud kohalike omavalitsusi ja riigiasutusi strateegiliste dokumentide koostamisel, sh dokumente, mis sisaldavad taastuvenergiaallikate ja energiasäästu rakendamist ja arengustrateegiaid. Siim Meeliste (Tepsli OÜ, alltöövõtt) Roll Siim on töös energeetika alane analüütik. Siim osaleb 1-4 punktide töös ehk tehnoloogiate reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali mõju hindamises, ning osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Siim ka aruannete ning materjalide kirjutamises Taust Siim kuulub energiasäästu valdkonna Eesti tippekspertide hulka .Varasemalt on Siim töötanud pikemat aega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ning ka SEI Tallinna kontoris. 14 6 Maksumus Kasutades käesolevas pakkumuses kirjeldatud lähenemisviisi ja meeskonda kujuneb pakkumuse hinnaks. Käibemaksuta Käibemaksuga (eurodes) (eurodes) Analüüsi läbiviimine 29995 35994 15 7 Lisa: detailsed CV-d Roll hankes: kvaliteedikontroll, partner Haridus ja kvalifikatsioon ⋅ Tartu Ülikool, bakalaureus, majanduspoliitika, 1993; ⋅ Roskilde University, majanduse doktoriõpe, 1995 (lõpetamata). Töökogemus ⋅ Hanno liitus KPMG-ga 2015. aastal. ⋅ Hanno peamised nõustamisvaldkonnad on kapitali kaasamine, tehingueelne finantsanalüüs, kvaliteedikontroll ning varade ja ettevõtete hindamine. ⋅ Enne KPMG-ga liitumist oli Hanno partner Keystone Advisers OÜ-s, kus ta Hanno Lindpere Nõustamisteenuste nõustas ettevõtete ostmist ja müümist. Hanno on töötanud ka vastutava partnerina Ernst & Young Baltic AS-is. juht ⋅ Kliendid, keda Hanno on aidanud: Viru Keemia Grupp AS, AS Eesti Raudtee, Tallinna linn, Riigi Kinnisvara AS, OÜ NG Investeeringud ja AS Norma. KPMG Baltics OÜ Tel +372 626 8700 Muu oluline teave: [email protected] ⋅ Hanno on osalenud muuhulgas järgmistes projektides: Kristiine Kasiino AS-i müük Olympic Entertainment Group AS-ile, Tallinki Grupp AS-i aktsiate esmane avalik pakkumine, Cinamoni kinoketi müük, tehingueelse analüüsi ja nõustamise projektid (kliendid konfidentsiaalsed) ⋅ Varasem liikmesus: Audiitorkogu ⋅ Varasemad sertifikaadid: Eesti Vabariigi vandeaudiitor 16 Roll hankes: projektijuht Haridus ja kvalifikatsioon ⋅ University of Liverpool, magister, Customer Analytics, 2012. ⋅ Tallinna Ülikool, magister, organisatsioonikäitumine, 2002. ⋅ Kehtivad sertifikaadid: juhtimisprogrammi sertifikaat MSP Töökogemus ⋅ Tarmo liitus KPMG-ga 2017. aastal. ⋅ Sertifitseeritud projektijuht, kellel on kogemusi suuremahuliste arendusprojektidega. Põhikompetentsid on protsesside juhtimine ja tõhususe Tarmo Toiger Juhtimis- ⋅ tõstmine protsessi puuduste hindamise ja analüüsi kaudu. Kogemuste põhivaldkonnad on IT strateegiline juhtimine, IT teenuste haldamine, konsultatsioonide IT projektide juhtimine, IT-auditite läbiviimine, ettevõtte IT protseduuride ja ja tehnoloogia dokumentatsiooni koostamine, riskianalüüs. valdkonna juht ⋅ Väljaõppinud ja mitmeaastase kogemusega ekspert andmeanalüütika platvormide ja pettustuvastussüsteemide valikul, nõuete analüüsil ja KPMG Baltics OÜ juurutamisel. + 372 626 8700 [email protected] ⋅ Enne KPMG meeskonnaga ühinemist on Tarmo töötanud SAS Institute USA peakontoris (2012-2017) nõustades rahvusvahelisi kliente andmeanalüütika ning andmeaida arendusprojektides, EY ärikonsultatsioonide osakonna juhatajana (2006-2012) vedades mahukaid IT arendus ja analüüsi projekte, IBM-s Helsingi ja Tallinna kontoris juhtides suuri arendusprojekte. Tarmo on osalenud järgmistes projektides: ⋅ Uuringu „Eesti võimalused Euroopa Liidu ühishuvides strateegiliselt oluliste väärtusahelate võrgustikus osalemisel“ läbiviimine, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2020); ⋅ AS Eesti Raudtee telekommunikatsiooni varade analüüs (2019); ⋅ AS Eesti Raudtee infrastruktuuri kasutustasu hinnastamise sisendeid genereeriva algoritmi audit; rongide liikluse ja kaubavedude segmentide analüüs; raudtee kasutustasude lisatasude põhjendatuse analüüs, (2019); ⋅ Tallinna maatoimingute infosüsteemi eelanalüüsi ja lähteülesande koostamine, Tallinna Linnakantselei, (2019); ⋅ AS Eesti Raudtee telekommunikatsiooni varade analüüs, (2019); ⋅ AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri varade info haldamise ja kasutamise analüüs, (2019); ⋅ Raamatukogusüsteemide kaasajastamise analüüs, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, (2018-2019); ⋅ AS Eesti Post kuluarvestusmudeli analüüs ja uue mudeli loomine (2018); ⋅ Struktuuriinstrumentide valikukriteeriumide hindamine, Rahandusministeerium, Ernst & Young Baltic AS, Poliitikauuringute keskus Praxis, Balti Uuringute Instituut (2010); ⋅ Kliimapaketi ja heitmekaubanduse negatiivsete mõjude pehmendamine; peamiste mõjude analüüs ning finantsanalüüs (finantsmodelleerimine), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2010); ⋅ Omniva andmeaida ning aruandluse ärianalüüs, nõuete analüüs, Eesti Post AS (2017) ⋅ Pettustuvastuse ning andmeanalüüsi võimekuse väljaehitamine, Ernst & Young Global, USA (2017) ⋅ Krediitkaardipettuste pettustuvastussüsteemi analüüs ja võimekuse väljaehitamine, Bank of America, USA (2015) 17 Roll hankes: juhtiv analüütik Haridus ja kvalifikatsioon ⋅ Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühisõppekava, magister, küberkaitse, 2018; ⋅ Tallinna Tehnikaülikool, magistrikraadiga võrdsustatav 5 aastane õppekava, keemia, 1998; ⋅ Sisekaitseakadeemia, kriminaaluurija tunnistus, 2003. ⋅ Kehtivad sertifikaadid: sertifitseeritud arvutikriminalist CCE, sertifitseeritud infoturbeanalüütik Security+, sertifitseeritud projektijuht Prince2, Blue Prism sertifitseeritud robootika arendaja, PCAP sertifitseeritud Püütoni Raul Nugis juhtiv andmeteadlane programmeerija. Töökogemus Lighthouse CoE for ⋅ Raul liitus KPMG-ga 2018. aastal. Data & Analytics and Intelligent Automation ⋅ Enne KPMG meeskonnaga liitumist töötas Raul üle 20 aasta Konkurentsiametis järelevalveosakonna nõunikuna, täites sealhulgas regulaatori ülesandeid. KPMG Baltics OÜ ⋅ Kogemuste põhivaldkonnad on digitaalne ekspertiis, infoturbe alane + 372 626 8700 nõustamine, andmete kogumine ja analüüs uurimustööde jaoks, RPA, ETL ja [email protected] programmeerimine andmeanalüüsi ning masinõppe jaoks, turuanalüüs, regulatsioon ja järelevalve infrastruktuuri- ja transpordisektoris. ⋅ Raulil on rahvusvahelise praktika kogemus Euroopa Komisjonis DG IV (DG Comp), Brandenburgi liidumaa majandus- ja Euroopa Liidu asjade ministeeriumis, Saksamaa Liitvabariigi majandus- ja tööministeeriumis ning Taani Konkurentsiametis. Muu oluline teave: ⋅ Rahvusvahelistes töögruppides osalemine: ECN, Forensic IT Working Group; ECN Cartel Working Group; Competition Authorities’ Empowerment Directive ECN+EU Council Working Party. ⋅ Raul on kogenud ja sagedane kõneleja siseriiklikule ja rahvusvahelisele publikule. Lepingu esemega sarnased tööd: ⋅ Tartu linna 2014-2018 hangete analüüs ühe kokkulepitud osakonna hangete näitel, Tartu Linnavalitsus (2018-2019) ⋅ Raudtee infrastruktuuri kasutustasude soodustuste analüüs raudtee veoettevõtjate (Operail, E.R.S.) võrdse kohtlemise tagamiseks, 2018 (Konkurentsiametis) ⋅ Raudtee hinnastamisalgoritmi ja liiklusandmete analüüs tulude alalaekumise põhjuste väljaselgitamiseks, Eesti Raudtee AS (2019) 18 Roll hankes: analüütik Haridus ja kvalifikatsioon ⋅ Institute of Chartered Accountants of Scotland, kvalifitseeritud raamatupidaja, 2019, ⋅ University of Aberdeen, bakalaureus, majandus, 2015. Töökogemus ⋅ Dmitri liitus KPMG-ga 2020. aastal. ⋅ Dmitri peamised nõustamisvaldkonnad on finantsanalüüs, äriplaani analüüs Dmi tri Ševoldajev Analüütik ja koostamine, avaliku sektori hangete valmistamise toetamine ning hilisem pakkumiste analüüs ja finantsmudelite valmistamine. ⋅ Enne KPMG-ga liitumist töötas Dmitri 4.5 aastat EY Šotimaa tehingu KPMG Baltics OÜ nõustamis meeskonnas, kus ta spetsialiseerus avaliku, infrastruktuuri ja transpordi sektoritele. Tel +372 626 8700 Mob +372 580 92 680 ⋅ Dmitri on osalenud mitmetes projektides taastuvenergia, eluase, merendus, [email protected] jäätme, tervishoiu ja raudtee valdkonnas. ⋅ Kliendid, keda Dmitri on aidanud: Suurbritannia valitsus, Šotimaa valitsus, Šotimaa riiklikud agentuurid (sealhulgas Transport Scotland ja Scottish Enterprise) ja kohalikud omavalitsused. Muu oluline teave: ⋅ Dmitri on osalenud muuhulgas järgmistes projektides: ⋅ Tasuvuse ja majanduslikku mõju ülevaade koostamine uue sadama rajamiseks Põhja-Šotimaa saartel; ⋅ Šotimaa riiklikku energiaettevõtte loomisest tuleneva potentsiaalse finants mõju analüüs riiklikule eelarvele; ⋅ Raudteeühenduse parandamine Šoti kahe peamise kommertskeskuse Glasgow ja Edinburgh vahel; ⋅ Šoti valitsuse rahastamisele kandideerivate taastuvenergia projektide laialdane kommerts ja finantsanalüüs; ⋅ Šoti valitsuse rahastamisele kandideerivate nafta ja gaasi platvormide tootmisest eemaldamise projektide laialdane kommerts ja finantsanalüüs; ⋅ Avaliku sektori rahastamisele eelnev kahe meretuuleenergia sektoris tegutseva ettevõtte kommerts ja finants analüüs; ⋅ Glasgow Sighthill elamurajooni regenereerimise riigihanke pakkumiste analüüs (hanke koguväärtus £250m). 19 Roll konkreetses hankes: andmeanalüütik Haridus ja kvalifikatsioon ⋅ University of Manchester, bakalaureus, Mathematics with Finance, 2019 (cum laude) ⋅ Machine Learning Specialization, University of Washington (Coursera ⋅ Sertifitseeritud UIPath RPA arendaja Töökogemus ⋅ Märt liitus KPMG-ga 2019. aastal. ⋅ Enne KPMG-ga liitumist läbis Märt erialased praktikad nii Swedbank AS-is kui ka Märt Bakler andmeanalüütik ⋅ KPMG Baltics OÜ-s. Swedbankis valmistas Märt ette materjale krediidikomitee jaoks ning analüüsis väikelaenude riskitegureid. KPMG Baltics OÜ ⋅ Märdil on kogemusi statistilises analüüsis (Python, R) , andmete modelleerimises +372 626 8700 (Matlab), masinõppes, andmete visualiseerimises, ja ETL-is, finantsmudelite, IT, [email protected] analüütika ja RPA lahenduste loomises programmeerimiskeeltes. Varasemad projektid: ⋅ Kiurendi hinnastamise andmete analüüs ning modelleerimine, uue hinnastamismudeli välja töötamine ning sensitiivsusanalüüs Eesti Raudtee Telkole, Eesti Raudtee (2019)) ⋅ AS Eesti Raudtee andmeanalüüs ning infrastruktuuri lisatasude mudeli analüüs, (2019). ⋅ Tartu linna hangete analüüs, Tartu Linnavalitsus (2018). ⋅ Stora Enso Master data management kontseptsiooni loomine, Stora Enso Oyj (2019) ⋅ Makseandmete korrektsuse analüüs, konfidentsiaalne klient (alates 2020) ⋅ Flexa Eesti AS protsesside automatiseerimine (2019). ⋅ Rail Baltica finantsmodelleerimise ja raporteerimise tööprotsesside automatiseerimine, Rail Baltic Estonia OÜ (2019). 20 Roll hankes: jurist/projektijuhi abi Haridus ja kvalifikatsioon ⋅ Tartu Ülikool (magistrikraad õigusteaduses). Töökogemus ⋅ Enne Advokaadibürooga KPMG Law liitumist töötas Marleen Eesti suurima energiaettevõtja, Eesti Energia, õigusteenistuse juristina, kelle teenindatavateks üksusteks olid Narva Soojusvõrk ning Elektrilevi turusuhete, regulaatorsuhete, toodete ja teenuste valdkonnad. Marl een Kohl Jurist ⋅ Marleen täitis õigusteenuse osutajana lisaks Narva Soojusvõrgu nõustamisele Elektrilevi strateegilise äripartneri rolli, kes oli projektidesse algusest peale kaasatud, kaardistades riske, leides kliendi vajadustele vastavaid lahendusi, koostades juriidilisi tegevusplaane ning otsuste- ja Advokaadibüroo lepinguprojekte, lahendades kliendikaebuseid, pidades läbirääkimisi, KPMG Law OÜ esindades klienti ametiasutustes, ministeeriumites ja kohtus. Tel +372 6676 835 Mob +372 5650 5630 ⋅ Enne Eesti Energiat töötas Marleen Elektrilevi hangete nõustajana, marleen.kohl@ abistades hankespetsialiste ja majasiseseid tellijaid nende igapäevases kpmglaw.ee töös. ⋅ Marleenil on pikaajaline kogemus seoses sundtäitmisega, mille ta omandas kohtutäituri abina tegutsedes. Samuti on Marleenil kaheaastane kogemus USA kõrgetasemelises ettevõtlus- ja müügikeskkonnas, otsemüügifirmas Southwestern Advantage (SWA). ⋅ Advokaadibüroos KPMG Law on Marleen nõustanud ja nõustab energiasektori valdkonnas järgnevaid kliente: EcoBirch, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Märjamaa Päikesepark MTÜ, Konnaveski Öko OÜ jt. Muu oluline teave: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teostatud töödes on Marleenil olnud oluline roll järgnevates projektides: ⋅ Taastuvenergia direktiivi nr (EL) 2018/2001 ülevõtmisest tulenevate muudatuste mõjude hinnang; ⋅ Kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisest tulenevate muudatuste mõjude hinnang; ⋅ Elektrienergia siseturu ühiseid reegleid käsitleva direktiivi nr (EL) 2019/944 ülevõtmisest tulenevate muudatuste mõjude hinnang. 21 Kontakt Tarmo Toiger juhtimiskonsultatsioonide ja tehnoloogia valdkonna juht + 372 626 8700 [email protected] KPMG Baltics OÜ Narva mnt 5 10117 Tallinn Estonia www.kpmg.ee © 2020 KPMG Baltics OÜ, Eesti osaühing ja Šveitsi ühinguga KPMG International Cooperative (”KPMG International") lepinguliselt seotud sõltumatute ettevõtjate võrgustiku liige. Kõik õigused kaitstud. Pakkumuse on koostanud KPMG Baltics OÜ, Eesti osaühing ja Šveitsi ühinguga KPMG International Cooperative ("KPMG International") lepinguliselt seotud sõltumatute ettevõtjate võrgustiku liige. Pakkumises esitatud infot tuleb käsitleda konfidentsiaalsena ning avalikustamisele kuulub ainult RHS §111 (5) 1) tulenevalt pakkumuse maksumus ning RHS §111 (5) 2) tulenevalt pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavad pakkumust iseloomustavad numbrilised näitajad. Ülejäänud pakkumust (sealhulgas kohustuslikke Hankija poolt ette antud vorme) tuleb käsitleda konfidentsiaalsena ning ärisaladusena, sest eelpool mainitud pakkumuse osad ei ole terviklikult ega ka osaliselt avalikkusele kättesaadavad ning on oma salajasuse tõttu KPMG Baltics OÜ jaoks väärtuslik ja nende avaldamine kahjustab otseselt KPMG Baltics OÜ konkurentsivõimet. KPMG nimi ja logo on registreeritud kaubamärgid või ühingu KPMG International Cooperative ("KPMG International") kaubamärgid. 22 Roll hankes: nõustaja Haridus ja kvalifikatsioon • Tallinna Polütehniline Instituut, soojusenergeetika, diplomeeritud soojusenergeetika insener, 1975. • Tallinna Tehnikaülikool, magister, soojusenergeetika, 2001. Töökogemus Ülo on töös juhtiv energeetika alane analüütik. Ülo osaleb 1-4 punktide töös ehk tehnoloogiate reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali mõju hindamises, ning osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Ülo ka aruannete ning materjalide kirjutamises Ülo Kask Ülo Kask omab energeetika alal ca 40a töökogemust. Ülo on läbi viinud suurel Energeetika ekspert hulgal energiaauditeid, ettevõtete ressursiauditeid, dokumentide ning tõlke ekspertiise. Lisaks on Ülo osalenud ning projektijuhina läbi viinud mitmeid Pilvero OÜ energeetika alaseid arendus- ning uurimistöid ja koolitusi. +372 553 2910 [email protected] Varasemad uuringuprojektid, milles Ülo on olnud teostaja/projektijuhi rollis viimase viie aasta jooksul: • Suurettevõtte energiaauditi läbiviimine energiamajanduse korralduse seaduse alusel, klient Keila linn; • Detailne ressursiaudit vastavalt KIKi metoodikale, klient Marmi Futerno OÜ; • Aravete biogaasijaama soojuse kasutamine aleviku kaugkütte soojusallikana, klient KN.R. Energy OÜ. 20 Roll hankes: nõustaja Siim Link Haridus ja kvalifikatsioon • 2004 - 2011 - Doktorikraad, soojusenergeetika erialal, Tallinna Energeetika ekspert Tehnikaülikool (OB000217, 20.12.2011). Töökogemus Siim on töös energeetika alane analüütik. Siim osaleb 1-4 punktide töös ehk tehnoloogiate reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali mõju hindamises, ning osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Siim ka aruannete ning materjalide kirjutamises. Siim Link omab ca 20aastast töökogemust taastuvenergiaallikate ja energiasäästu alal nii linnade, alevite jm piirkondade energiavarustuses kui ka hoonete tasandil. Siim Link on nõustanud kohalike omavalitsusi ja riigiasutusi strateegiliste dokumentide koostamisel, sh dokumente, mis sisaldavad taastuvenergiaallikate ja energiasäästu rakendamist ja arengustrateegiaid. Varasemad uuringuprojektid, milles Siim on olnud teostaja/projektijuhi rollis viimase viie aasta jooksul: • Uuring arendustegevusena energiamajanduse arengukava koostamiseks kaugküttepiirkonnale, et kasutada koostatud energiakava kohaliku omavalitsuse ametnikele ja töötajatele koolituse alusmaterjalina, klient Eesti Maaomavalitsuste Liit; • Energiatõhususe direktiivi ülevõtmisest tulenev kohustus energiasäästu meetmete loomiseks, mõõtmiseks, seireks kontrolliks ja raporteerimiseks, klient Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • Riigi üldine energiatõhususkohustus aastatel 2021-2030 ning taastuvenergia eesmärkide täitmine, klient Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 20 Roll hankes: nõustaja Haridus ja kvalifikatsioon • MSc, Environmental and Resource Management, Lõuna-Taani Ülikool, Esbjerg, 2012; • BA, Valitsemise ja poliitikateadused, Tartu Ülikool, 2010. Töökogemus • Siim kuulub energiasäästu valdkonna Eesti tippekspertide hulka. • Tepsli OÜ-s keskendub Siim energiatõhususe ja -säästlikkuse uurimisele, koostades analüüse ja osutades valdkonnaspetsiifilisi nõustamisteenuseid nii avaliku- kui ka erasektori organisatsioonidele. Siim Meeliste • Enne Tepsli OÜ-ga liitumist töötas Siim pikka aega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, vastutades energiatõhususe küsimuste eest Energia- tõhususteenuste ning osaledes vastavate poliitikate väljatöötamisel. Samuti panustas Siim olulisel määral rahvuslike taastuvenergia kavade, energiavaldkonna valdkonnajuht rahvusvahelistele ja EL-i töögruppidele ja -foorumitele ning Eesti esindamisele rahvusvahelistes energeetika ja taastuvenergeetika organisatsioonides. Tepsli OÜ +372 5190 1000 Muu oluline teave: • Eesti 2017. a eesistumise energeetika töögrupi kaasesiistuja. Varasemad uuringuprojektid, milles Siim on olnud teostaja/projektijuhi rollis viimase viie aasta jooksul: • Kliimaambitsiooni uuring, klient Riigikantselei, koostöös SEI Tallinn ja Finantsakadeemia OÜ; • Regionaalsete jäätmekäitluskeskuste loomise analüüs, klient Keskkonnalahendused OÜ, koostöös ELLE OÜ; • Kääritusjäägi ja biogaasi käitlemise alternatiivide analüüs, klient Keskkonnalahendused OÜ. 20 KPMG Baltics OÜ Telephone +372 626 8700 Narva mnt 5 Fax +372 626 8777 Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee Estonia Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 19.08.2020 Lugupeetud Rein Vaks 22.06.2020. a esitas KPMG Baltics OÜ pakkumuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile analüüsi „Heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalused kütte- või jahutusenergia sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine“ läbiviimiseks. Vastavalt hanke tingimustele, on pakkumus jõus 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Käesolevaga pikendame pakkumuse kehtivuse tähtaega 30 päeva võrra. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Lindpere Partner, nõustamisteenuste valdkonna juht KPMG Baltics OÜ KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. ⁠Pakkumus analüüsi „Heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalused kütte- või jahutusenergia sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja - jahutuse potentsiaali hindamine“ läbivi miseks Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sisukord 1 Analüüsi sisuline kirjeldus 4 2 Tegevusplaani kirjeldus ja metoodika 5 2.1 Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku potentsiaali analüüs 5 3 Analüüsi etapid ja ajakava 10 4 Koostöö hankijaga 11 5 Projektimeeskond 12 6 Maksumus 15 7 Lisa: detailsed CV-d 16 2 KPMG Baltics OÜ Telefon +372 626 8700 Narva mnt 5 Fax +372 626 8777 10117 Tallinn Internet www.kpmg.ee Estonia Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 22. juuni 2020 Lugupeetud Rein Vaks Täname Teid võimaluse eest esitada pakkumus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi hankija) tööle analüüsi „Heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalused kütte- või jahutusenergia sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine“ läbiviimiseks. Meie pakkumuse aluseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pakkumuse kutse. Toetudes varasemale koostööle, lähteülesandele ja lisaks ka avalikule informatsioonile on meil kujunenud arusaam Teie ootustest ning teeme kõik endast sõltuva, et meie teenus oleks kooskõlas Teie soovidega. Usume, et oleme õigesti mõistnud Teie vajadusi ning kinnitame, et meil on olemas vajalikud ressursid ja kogemused töö teostamiseks meie pakkumises toodud metoodikast ja projektiplaanist lähtuvalt. Hindame koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kõrgelt, oleme valmis pakkumust esitlema ning täiendavaid detaile arutama. Käesolevaga kinnitame, et puuduvad riigihangete seaduse § 95 lg 1 ja 4 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused. Pakkumus on jõus 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Lindpere Partner, nõustamisteenuste valdkonna juht KPMG Baltics OÜ 3 1 Analüüsi sisuline kirjeldus Energiamajanduse korralduse seaduse § 8 lõike 1 kohaselt esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjonile aruande tõhusa koostootmise ja tõhusa kaugkütte ja -jahutuse kohaldamise võimaluste kohta. Aruande koostamisel võetakse aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2012/27/EL lisas VIII nimetatud põhimõtted. Projekti eesmärk on koostada vastav analüüs ning aruanne, mis vastab Euroopa Komisjoni poolt etteantud nõuetele ning mida nõutakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Pakkuja analüüs ning aruanne koostatakse lähtuvalt direktiivi nr 2012/27/EL lisas VIII toodud ülesehitusest ning vastab lisa VIII punktides 1-4 ning 7 ja 8 püstitatud küsimustele. Pakkuja hindab põhjalikult riikliku kütte- ja jahutuspotentsiaali järgides järgmisi punkte:  Kütte ja jahutuse ülevaade  Eesmärgid, strateegiad ja poliitikameetmed  Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku potentsiaali analüüs  Võimalikud uued strateegiad ja poliitikameetmed Analüüsi käigus selgub: 1) Eestis reaalselt kasutatud heitsoojus- ja heitjahutusenergia 2019. a seisuga; 2) Seni kasutamata heitsoojus- ja heitjahutusenergia reaalselt rakendatav potentsiaal kütte- või jahutusenergia sektoris ning selle potentsiaali rakendamise mõju primaarenergia säästule; 3) Tõhusa kaugkütte ja -jahutuse osakaal kogu kaugkütte ja -jahutuse sektorist 2019. a seisuga; 4) Tõhusa kaugkütte ja -jahutuse seni kasutamata potentsiaal ning selle potentsiaali rakendamise mõju primaarenergia säästule; 5) Punktis 2 ja 4 nimetatud potentsiaali rakendamise majanduslik mõju soojuse ja jahutuse tarbijahinnale. Projekti lõpptulemid esitatakse eestikeelses aruande dokumendis ja selle lisades. Esitatakse nii korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud lõpparuanne ning ka selle lühikokkuvõte. Analüüsi aruande ning muude tulemdokumentide struktuur lepitakse Hankijaga täpsemalt kokku pärast hankelepingu sõlmimist. Pakkumuse hindamiseks esitame tegevusplaani ning metoodika kirjelduse, tegevuste ja tööde ajakava, Pakkuja nägemuse koostööst Hankijaga ja projekti kogumaksumuse, mis asuvad peatükkides 2, 3, 4 ning 6, kuhu on koondatud analüüsiprotsessi ning projektiplaani ja tulemite ülevaade. Pakkuja projektimeeskond on esitatud peatükis 5. 4 2 Tegevusplaani kirjeldus ja metoodika Analüüs on jaotatud vastavalt määrusele kolme osasse – I osa: Kütte ja jahutuse ülevaade, II osa: Eesmärgid, strateegiad ja poliitikameetmed ning III osa: Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku potentsiaali analüüs. Analüüs koostatakse lähtuvalt direktiivi nr 2012/27/EL lisas VIII toodud ülesehitusest ning see vastab lisa VIII punktides 1-4 ning 7 ja 8 püstitatud küsimustele. Töö läbiviimise käigus planeerib pakkuja keskenduda alljärgnevatele teemapunktidele. Analüüsi teostamise tulemusena selgub: Vajalikud lähteandmed selle osa ja ühtlasi osa 2 täitmiseks hangitakse 1 Eesti Statistikaametist, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing MTÜst, Eestis reaalselt KREDEX SAst, RKASst või vajadusel otse soojuse ja elektri koostootmisega tegelevatest ettevõtetest, nt energiakontsern Utilitas, kasutatud Fortum Eesti AS, Adven Eesti AS jt. Andmed puudutavad põhiliselt heitsoojus- ja energia- ja tööstusettevõtete ning teenussektori heitsoojust ja heitjahutusenergia heitjahutust, kus on suurim potentsiaal selle taaskasutamiseks aga ka korteriühistuid (KÜ), kes on paigaldanud ventilatsiooniõhu või muid 2019. a seisuga. soojuspumpasid. Töö vormid on otsing andmebaasides ja intervjuud KREDEXi, RKASe, EJKÜ ja ettevõtete vastavate spetsialistidega. Kütte- ja jahutusnõudlus energia lõpptarbimise järgi (GWh), saadakse ES andmebaasidest (direktiivi nr 2012/27/EL lisa VIII, I osa p.1). Kütte- ja jahutusnõudlust hinnatakse lõppkasutuse järgi ja sektorite kaupa, nagu eelnimetatud lisa VIII I osa p.1 esitatud. Antakse ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest, seadmete tüüpidest ja ka taastuvate energiaallikate kasutamisest ja nende baasil toodetud kütte ja jahutusenergia osakaalust vastavalt direktiivi nr 2012/27/EL lisa VIII, I osa „Kütte ja jahutuse ülevaade“ p.2 kohaselt. 2 Selle osa koostamiseks kasutatakse eelmises osas kogutud andmeid Seni kasutamata ja intervjuude tulemusi suuremate heitsoojuse ja -jahutuse heitsoojus- ja potentsiaaliga ettevõtete, RKAS’i ja KREDEX’i spetsialistidega ning heitjahutusenergia vajadusel KÜ-de juhatuste liikmetega. reaalselt rakendatav Tarnitava kütte ja jahutuse kogused esitatakse tehnoloogiate kaupa potentsiaal kütte- (kuumaveekatlad, soojuse ja elektri koostootmisseadmed, või jahutusenergia soojuspumbad ja muud allikad ja seadmed kui need on olemas) GWh sektoris ning selle aastas. Võimalikkuse korral eristatakse fossiilsetest ja taastuvatest potentsiaali allikatest toodetud/muundatud energia ja osas 1 toodud sektorite rakendamise mõju kaupa. 5 primaarenergia Osakaalude leidmiseks ja mõju leidmiseks primaarenergia säästule säästule tehakse vajalikud arvutused. Primaarenergiana käsitletakse kütuseid (s.h põletatavad jäätmed) ja elektrit, mida ettevõtted ja KÜd energiamuundamise protsessis kasutavad ja mille tulemusena heitsoojus ja -jahutus tekivad. 3 Vajalikud lähteandmed selle osa täitmiseks hangitakse Eesti Tõhusa kaugkütte ja Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingust, kes väljastab kaugkütteettevõtetele tõhusa kaugkütte ja –kaugjahutuse sertifikaate. –jahutuse osakaal Ülo Kask on vastavaid sertifikaate omistava komisjoni liige. kogu kaugkütte ja – Kasutatav metoodika ja arvutused sarnanevad osa 2 metoodika ja jahutuse sektorist arvutustega. 2019. a seisuga 4 See osa koostatakse analoogselt osaga 2. Kasutatakse eelmise osaga Tõhusa kaugkütte ja sarnaselt kogutud andmeid ja intervjuude tulemusi suuremate heitsoojuse ja -jahutuse potentsiaaliga ettevõtete, kes omavad tõhusa –jahutuse seni kaugkütte või –jahutuse sertifikaati, spetsialistidega. kasutamata Kasutatav metoodika ja arvutused sarnanevad osa 2 metoodika ja potentsiaal ning arvutustega. selle potentsiaali Antakse hinnang kütte ja jahutuse nõudluse suundumuse prognoosile rakendamise mõju ja koostatakse riigi territooriumi kaart, kuhu märgitakse kütte- ja primaarenergia jahutusvajadusega piirkonnad kõrgema energiatihedusega aladel säästule (linnad ja muud asumid). 5 Eelmistest osadest saadakse sisendeid direktiivi nr 2012/27/EL lisa Punktis 2 ja 4 VIII, III osa „Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku potentsiaal“ p 7 ja 8 täitmiseks. nimetatud potentsiaali rakendamise majanduslik mõju soojuse ja jahutuse tarbijahinnale Analüüsi läbiviimisel kasutatavad metoodikad hõlmavad: ES’st küsitakse üleriiklikke ja üldistatud andmeid kasutatud heitsoojuse ja heitjahutuse tarbimise kohta 2019. aasta seisuga (võimalusel ka kolme viimase aasta kohta, osa 1 ja 2). EJKÜst küsitakse andmeid energiaettevõtete (katlamajad) ja nende soojuse ja elektri koostootmisseadmete heitsoojuse ja heitjahutuse koguste kohta 2019. aasta seisuga ning tuleviku potentsiaali ja nõudluse prognoosi kohta 10 aasta vaates (osa 2 ja 4). KREDEX SAst küsitakse andmeid korteriühistutes olevate ventilatsiooniõhu soojuspumpade (SP) ja muude SPde kohta, RKASest küsitakse andmeid riigi haldusalas olevate suuremate energiatootmisüksuste ja SPde, nende energiatoodangu ning heitsoojuse ja heitjahutuse koguste kohta. Intervjuude käigus küsitakse eelnimetatud SAde, MTÜde ja ettevõtete spetsialistidelt juurde andmeid, mida avalikest andmebaasidest ei ole võimalik töö täitmiseks saada, nt ettevõtetes ja mujal 6 vaadeldavates kohtades kasutatavad energiamuundamise seadmed ja tehnoloogiad (tüübid, võimsused, kasutatav kütus jm). Kvantitatiivne analüüs kütte ja jahutusenergia nõudluse kohta viiakse läbi ESist saadud andmete alusel, nende ning ettevõtetest KREDEXist ja RKASst saadud täiendavate andmete alusel korrigeeritakse vajadusel eelnevat ja koostatakse kütte ja jahutuse nõudluse prognoos 10 aasta vaates. Prognoosis võetakse arvesse nii kodumajapidamise kui teistes sektorites tehtavat energia- ja ressursitõhususe alast tegevust (KREDEXi RKAS. KIKi andmed energia ja ressursitõhususe kohta ettevõtetes, kuid energiasäästul on seal üllaltki marginaalne osa, S. Link ja Ü. Kask on kokku teinud üle 60 ettevõtte ressursiauditi ja veelgi rohkem hoonete energiaauditeid). Osade 1 ja 2 andmete alusel kantakse Eesti kaardile (Maa-ameti põhikaart), arvestades äriteabe puutumatust, linnade ja muudele tiheasustuse suurema energiakasutusega aladele osas 2 kindlaks tehtud ja kavandatavad kütte- ja jahutuse tarnepunktid ning kaugküttejaamad. Konsultatsioone ja intervjuusid ettevõtetes (turuosalistes) viivad läbi Siim Meeliste, Siim Link (volitatud energiatõhususe spetsialist ja volitatud soojusenergeetika insener) ja Ülo Kask (volitatud energiatõhususe spetsialist ja volitatud soojusenergeetika insener). Nende kanda jääb ka osade 1-4 jaoks vajaliku teabe hankimine, analüüs ja aruande vastavate peatükkide koostamine samuti sisendandmete esitamine osa 5 koostamiseks. Pakkuja kooskõlastab hankijaga, täpsustab üksikasjalikult ja toob välja analüüsis kasutatavad meetodid töö täitmise käigus. 2.1 Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku potentsiaali analüüs Pakkuja viib läbi kütte jahutuse tehnoloogiate majandusliku potentsiaali analüüsi kogu riigi territooriumil. Analüüsis hinnatakse esmalt tõhusa kaugkütte ja -jahutuse seni kasutamata potentsiaali ning selle potentsiaali rakendamise mõju primaarenergia säästule. Teiseks selgub seni kasutamata heitsoojus- ja heitjahutusenergia reaalselt rakendatav potentsiaal kütte- või jahutusenergia sektoris ning selle potentsiaali rakendamise mõju primaarenergia säästule. Selle jaoks viiakse läbi tehnoloogiate kulude ja tulude analüüs ning tehakse kindlaks tõhusamad ning taastuvenergiatel põhinevad alternatiivsed tehnoloogiad. Lisaks esitatakse võimaluse korral fossiilsetest ja taastuvatest allikatest saadud energia osakaal. Käsitletakse järgmiseid tehnoloogiaid:  tööstusheitsoojus ja -jahutus;  jäätmepõletus;  suure tõhususega koostootmine;  taastuvad energiaallikad (nt geotermiline, päikese- ja biomassist saadav energia), mis on muud kui need, mida kasutatakse suure tõhususega koostootmises  soojuspumbad;  olemasolevate kaugvõrkude soojus- ja jahutuskadude vähendamine. Majandusanalüüsi lähtepunktid  Analüüsi koostamisel lähtutakse keskkonnateguritest, sotsiaal-majanduslikest teguritest ning finantsanalüüsist, mis tehakse investori seisukohast projektide hindamiseks. Finants- ning 7 majandusanalüüsis kasutatakse kriteeriumina nüüdispuhasväärtust, mille arvutamisel kasutatav diskontomäär valitakse Euroopa või teiste Eestiga sarnaste riiklike andmete alusel.  Analüüs koostab esmalt lähtestsenaariumi, mis koostatakse hetkeolukorra alusel ning mis võtab arvesse koostamise ajal kehtivaid poliitikasuundi.  Analüüsi raames koostatakse ka alternatiivsed stsenaariumid, mille raames kaalutakse kõiki lähtestsenaariumi suhtes asjakohaseid stsenaariume, sealhulgas tõhusa kütte ja jahutuse osa. Lähtestsenaariumi alternatiivsete stsenaariumide puhul võetakse arvesse määruses (EL) 2018/1999 esitatud energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärke.  Alternatiivseid stsenaariume võrreldakse lähtestsenaariumiga ning iga stsenaariumi puhul esitatakse lähtestsenaariumiga võrreldes järgmised andmed:  vaadeldud tehnoloogiate majanduslik potentsiaal, kasutades kriteeriumina nüüdispuhasväärtust;  kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine;  primaarenergia sääst GWh aastas;  taastuvenergiaallikatele avalduv mõju riigi energiaallikate jaotuses.  Majandusanalüüsis kasutatakse riiklikke, Euroopa tasandi või rahvusvahelisi energiahinna muutumise prognoose, kui need on riigi ja/või piirkonna/asukoha puhul asjakohased. Hinnad tingivad majanduse ja ühiskonna poolt kantavaid sotsiaal-majanduslikke kulusid ja tulusid. Välised kulud, nt nagu mõju keskkonnale ja tervisele, tuleks käesolevasse analüüsi võimalikul määral hõlmata, st kui turuhind on teada või kui see on juba arvesse võetud Euroopa tasandi või siseriiklikes õigusaktides. Kulude ja tulude analüüs Majanduspotentsiaali analüüsi põhiline osa on tulude ja kulude analüüs. Tõhusa kaugkütte ja -jahutuse ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia analüüsis võetakse arvesse kõiki olulisemaid kulusid ja tulusid ning võetakse arvesse kõiki asjakohaseid süsteemi ja geograafilise piirkonna piires olemas olevaid tsentraliseeritud või detsentraliseeritud tarneallikaid. Analüüs sisaldab vähemalt järgmisi aspekte:  Tulud  toodangu tarbijaväärtus (küte, jahutus ja elekter);  võimaluse korral välistulu, näiteks keskkonna, kasvuhoonegaaside heite, tervise ja ohutusega seotud tulud;  võimaluse korral mõju tööturule, energiajulgeolekule ja konkurentsivõimele;  Kulud  tehaste ja seadmete kapitalikulud;  seotud energiavõrkude kapitalikulud;  muutuvad ja püsivad tegevuskulud;  energiakulud;  võimaluse korral keskkonna, tervise ja ohutusega seotud kulud;  võimaluse korral tööturu kulud, energiajulgeolek, konkurentsivõime; Tundlikkusanalüüs Tundlikkusanalüüsis hinnatakse, kuidas tulud ning kulud on seotud ning mõjutatavad erinevate tegurite muutuste puhul. Valitud muutuvtegurid on olulisemad tegurid, mis arvutuste tulemust olulisel määral mõjutavad, näiteks erinevad energiahinnad, nõudluse tasemed ja diskontomäärad jms. Viimaseks hinnatakse tõhusa kaugkütte ja -jahutuse ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia potentsiaalide rakendamise majanduslikku mõju soojuse ja jahutuse tarbijahinnale 8 Analüüsi läbiviimisel kasutatavad metoodikad hõlmavad: 1. avalikult kättesaadavate andmeallikate analüüsi (sh seadmete parameetrid, teaduskirjandus, ekspertarvamused); 2. teiste liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile esitatud analüüside ja prognoosidega asjassepuutuvas osas tutvumist; 3. võimalikke intervjuusid või konsultatsioone turuosalistega ning valdkonna spetsialistidega, kelle panus on vajalik analüüsi edukaks teostamiseks. Intervjuude või konsultatsioonide vajadus selgub töö teostamise käigus, kuid pakkumuse esitamise etapis näeb pakkuja võimaliku kaasatava isikuna suuremate energiaettevõtete, EJKÜ, KREDEXi ja RKASe vastava valdkonna spetsialiste (siinjuures nimesid nimetamata, sest eelpoolnimetatud pakuvad ise oma poolt pädeva spetsialisti). Pakkuja kooskõlastab hankijaga kaasatavate isikute valimi. Konsultatsioone ja intervjuusid ettevõtetes (turuosalistes) viivad läbi Siim Meeliste, Siim Link ja Ülo Kask. Nende kanda jääb ka osade 1-4 jaoks vajaliku teabe hankimine, analüüs ja aruande vastavate peatükkide koostamine samuti sisendandmete esitamine osa 5 koostamiseks. Pakkuja kooskõlastab hankijaga, täpsustab üksikasjalikult ja toob välja analüüsis kasutatavad meetodid töö täitmise käigus. 9 3 Analüüsi etapid ja ajakava Käesolev on pakkuja nägemus tellitava analüüsi struktuursest ja ajalisest kujunemisest. Järgnevas tabelis on välja toodud pakkuja poolne ajakava oluliste etappide ja täpsusega nädalate kaupa. Etapp Kirjeldus Avakoosolek Avakoosolek toimub ühe nädala jooksul alates lepingu sõlmimisest. Avakoosolekul Nädal 1 tutvustab pakkuja analüüsi läbiviijaid ning hankija tutvustab omapoolset meeskonda. Hankija selgitab ootusi analüüsile ning pakkuja tutvustab analüüsi ülesehitust ja teemasid. Lepitakse kokku omavahelise infovahetuse korras ja tiheduses Ettevalmistus Pakkumuses esitatud metoodika (sh analüüsitavate teemade, ülesehituse, Nädal 1-2 teemapunktide jm) kooskõlastamine ja kinnitamine hankijaga, lähtudes lähteülesandes kirjeldatud eesmärkidest. Analüüs I Pakkuja viib läbi esmase analüüsi vastavalt pakkumuses ja lähteülesandes välja Nädal 2-10 toodud direktiivis nr 2012/27/EL lisas VIII tõstatatud ülesannetele ning eesmärkidele. Esmase analüüsi käigus leitakse üldisemad vastused kõikidele tõstatatud nii direktiivis kui ka lähteülesandes tõstatatud tulemitele Vahearuanne Pakkuja esitab hankijale vahearuande, mis sisaldab esialgset analüüsi ja võimalikke Nädal 10 käesolevas lähteülesandes püstitatud ülesannete esialgseid tulemusi. Analüüs II Vahearuande tutvustamise ja arutamise järel senise tehtud analüüsi täpsustamine ja Nädal 11-16 muutmine selliselt, et oleksid lahendatud hankija ja pakkuja arutelust välja toodud analüüsi vahetulemuste ja -käigu kitsaskohad. Lõpparuanne Pakkuja esitab hiljemalt 16. nädalal lepingu sõlmimisest arvates analüüsitulemuste Nädal 16 korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud lõpparuande ja selle lühikokkuvõtte docx ja pdf vormis. Aruandele lisatakse kõik tabelarvutused xls vormingus. 10 4 Koostöö hankijaga Pakkuja nägemus koostööst hankijaga analüüsi teostamise käigus on tihe ja avatud mõlemapoolne kommunikatsioon. Pakkuja sooviks, et toimuks andmete ja analüüsi tulemuste efektiivne jagamine, et saavutada parim lahendus, võttes arvesse hankija eesmärki, pakkumuse mahtu ning ajalisi ja eelarvelisi võimalusi. Omavahelise infovahetuse kord ja tihedus lepitakse kokku avakoosolekul. Soovime, et valmiv töö oleks kvaliteetne ning täidaks võimalikult palju hankija ootusi. Üheks väga oluliseks eelduseks selle sisutiheda töö edukaks sooritamiseks peame head koostööd hankija esindajatega. Seetõttu kirjeldame, missugusena näeme koostööd hankijaga ning mis laadi tuge soovime hankijalt tegevuste elluviimiseks. Hankija meeskonnaliikmete kaasamisel töö teostamisse järgime põhimõtet, et neid kaasatakse sellises ulatuses, mis on töö läbiviimiseks tingimata vajalik. Töid planeerides jälgime, et hankija töötajaid ei koormataks vajaduseta, kuid kaasataks piisaval määral, et tagada töö sujuv läbiviimine. Oleme planeerinud, et projekti alguses toimuval avakoosolekul osaleksid lisaks pakkuja meeskonnale nii hankija juhtrühma kui ka töörühma esindajad, et tagada ühine lähtekoht edasiseks tööks. Edasi toimuvad järgmistel kuudel regulaarsed töökoosolekud töörühmaga, kus pakkuja tutvustab tööde käiku ning läbi arutatakse esile kerkinud olulisemad küsimused. Kui tekib vajadus, siis on pakkuja avatud ka täiendavate koosolekute korraldamiseks. Eeldame hankijalt töö läbiviimiseks järgnevat tuge: ⋅ Ligipääsu töö teostamiseks vajalikele andmetele ja informatsioonile; ⋅ Hankija töörühma poolset muud nõustamist ja tuge projektiplaani elluviimisel (tööde täitmise jälgimises, riskide haldamises, esitatud tööde konstruktiivses ja efektiivses ülevaatamises, tuge tehniliste küsimuste lahendamisel); ⋅ Hankija juhtrühmalt suuniseid rõhuasutuste osas lahenduse valikul ning valdkondade soovidega arvestamisel; ⋅ Tagasisidet ja kaasamõtlemist võimalikel intervjuudel ja intervjuude osalejate valikul ning andmete kogumise ettevalmistusel; ⋅ Vajadusel intervjueeritavate isikutega intervjuude aja ja koha kokkuleppimist. 11 5 Projektimeeskond Ligi 200 töötajaga KPMG Baltics OÜ on regiooni suurimaid nõustamisettevõtteid, mis koondab tehnilise, majandusliku, finantsanalüütilise, maksundusliku ning õigusalase kompetentsi. Käesoleva töö projektimeeskonnas on esindatud nii avaliku sektori, õiguse, energeetika, majanduse kui ka andmeanalüütika ekspertiis. Lisaks pakuvad meile täiendavat tuge energeetika vallas Siim Meeliste, Siim Link ja Ülo Kask, kellel on aastatepikkune praktiline kogemus energeetika vallas. Järgnevalt kirjeldame lühidalt iga meeskonnaliikme rolli ning pakume lühitutvustust nende kogemusest (detailsed CV-d võib leida dokumendi lõpus). Hanno Lindpere Roll Hanno on KPMG nõustamisteenuste juht, kelle roll käesolevas projektis seisneb selles, et kõik KPMG meeskonna poolt valmistatud analüüsid ja dokumendid oleksid vastavuses nii hankija poolt seatud nõuetega kui ka KPMG siseste kvaliteedi nõuetega. Taust Hannol on üle 20-aastane kogemus erinevate ettevõtete nõustamisel nii kapitali kaasamisel, DD-s kui müügiprotsessis. Tal on laialaadne strateegilise planeerimise ja organisatsiooni analüüsi kogemus. Samuti on tal ulatuslik kogemus varade ja ettevõtete hindamiste osas. Enne KPMG-ga liitumist oli Hanno Ernst & Young Baltic AS-i vastutav partner Eestis. Tarmo Toiger Roll Tarmo on projektijuht. Tarmo on meeskonna peamine kontaktisik ning vastutab selle eest, et hankija oleks kõigi projekti arengutega kursis. Lisaks juhib ta projekti põhilist analüüsitööd, aruande koostamist ning koordineerib kõigi teiste meeskonna nõustajate tööd. Taust Tarmol on pikaajaline kogemus analüüsitööde juhtimisel nii avalikus kui erasektoris. Enne KPMG meeskonnaga ühinemist on Tarmo töötanud SAS Institute USA peakontoris (2012-2017) nõustades rahvusvahelisi kliente andmeanalüütika ning andmeaida arendusprojektides, EY ärikonsultatsioonide osakonna juhatajana (2006-2012) vedades mahukaid IT arendus ja analüüsiprojekte, IBM-s Helsingi ja Tallinna kontoris juhtides suuri arendusprojekte. 12 Raul Nugis Roll Raul on juhtiv andmeanalüütik. Raul osaleb nii majandusliku potentsiaali arvutamises, arvutuste läbiviimises, vajadusel intervjuudeks ettevalmistamises ja läbiviimises kui ka aruande kirjutamises. Taust Raul on KPMG-s andmeteadlane, kellel on laialdased kogemused nii majandus- ja andmeanalüüsi kui ka turgude reguleerimise ja järelevalve alal. Enne KPMG Baltics OÜ-ga liitumist töötas ta väga pikka aega Konkurentsiametis ja seega valdab Raul hästi energeetika ja regulatsiooniga seonduvaid teemasid. Märt Bakler Roll Märt on andmeanalüütik. Märt toetab Rauli nii majandusliku potentsiaali arvutamises, arvutuste läbiviimises, vajadusel intervjuudeks ettevalmistamises ja läbiviimises kui ka aruande kirjutamises. Taust Märt on KPMG-s andmeteadlane, kellel on laialdased kogemused nii andmeanalüüsis, matemaatiliste mudelite loomises kui ka statistilises analüüsis. Enne KPMG Baltics OÜ-ga lõpetas Märt Universtiy of Manchesteri ülikoolis matemaatika bakalaureuse õppekava Dmitri Ševoldajev Roll Dmitri täidab projektis analüütiku rolli. Dmitri toetab Rauli nii majandusliku potentsiaali analüüsis, arvutuste läbiviimises, intervjuudeks ettevalmistamises ja läbiviimises kui ka aruande kirjutamises. Taust Dmitri liitus KPMG-ga hiljuti, veetes eelnevalt 4,5 aastat Šotimaal, kus ta töötas Ernst & Youngi (EY) Corporate Finance meeskonnas ning spetsialiseerus avaliku-, infrastruktuuri- ja transpordisektoritele. Viimase kolme aasta jooksul on Dmitri osalenud ka mitmes energiasektori projektis, sealhulgas oli Dmitri osa EY projektimeeskonnast, mis analüüsis Šotimaa rannikule rajatava uue sadama tasuvust ning ka laiemat majanduslikku mõju. Marleen Kohl Roll Marleen osaleb käesolevas projektis juristi ja projektijuhi abina, keskendudes õiguslikele küsimustele ning sellele, et projekti läbiviimine õnnestuks. Taust Marleen on kutselt jurist, kes oma karjääri jooksul oli keskendunud eeskätt energeetika õiguslikule raamistikule. Marleen on juba varasemalt nõustanud hankijat erinevate projektide raames. Enne KPMG-ga liitumist töötas ta juristina nii Eesti Energias kui ka Elektrilevis, omades seega süvateadmisi energeetika regulatsioonist. 13 Ülo Kask (OÜ Pilvero, alltöövõtt) Roll Ülo on töös juhtiv energeetika alane analüütik. Ülo osaleb 1-4 punktide töös ehk tehnoloogiate reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali mõju hindamises, ning osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Ülo ka aruannete ning materjalide kirjutamises Taust Ülo Kask omab energeetika alal ca 40a töökogemust. Ülo on läbi viinud suurel hulgal energiaauditeid, ettevõtete ressursiauditeid, dokumentide ning tõlke ekspertiise. Lisaks on Ülo osalenud ning projektijuhina läbi viinud mitmeid energeetika alaseid arendus- ning uurimistöid ja koolitusi. Siim Link (Arton Energy OÜ, alltöövõtt) Roll Siim on töös energeetika alane analüütik. Siim osaleb 1-4 punktide töös ehk tehnoloogiate reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali mõju hindamises, ning osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Siim ka aruannete ning materjalide kirjutamises Taust Siim Link omab ca 20a töökogemust taastuvenergiaallikate ja energiasäästu alal nii linnade, alevite jm piirkondade energiavarustuses kui ka hoonete tasandil. Siim Link on nõustanud kohalike omavalitsusi ja riigiasutusi strateegiliste dokumentide koostamisel, sh dokumente, mis sisaldavad taastuvenergiaallikate ja energiasäästu rakendamist ja arengustrateegiaid. Siim Meeliste (Tepsli OÜ, alltöövõtt) Roll Siim on töös energeetika alane analüütik. Siim osaleb 1-4 punktide töös ehk tehnoloogiate reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali mõju hindamises, ning osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Siim ka aruannete ning materjalide kirjutamises Taust Siim kuulub energiasäästu valdkonna Eesti tippekspertide hulka .Varasemalt on Siim töötanud pikemat aega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ning ka SEI Tallinna kontoris. 14 6 Maksumus Kasutades käesolevas pakkumuses kirjeldatud lähenemisviisi ja meeskonda kujuneb pakkumuse hinnaks. Käibemaksuta Käibemaksuga (eurodes) (eurodes) Analüüsi läbiviimine 29995 35994 15 7 Lisa: detailsed CV-d Roll hankes: kvaliteedikontroll, partner Haridus ja kvalifikatsioon ⋅ Tartu Ülikool, bakalaureus, majanduspoliitika, 1993; ⋅ Roskilde University, majanduse doktoriõpe, 1995 (lõpetamata). Töökogemus ⋅ Hanno liitus KPMG-ga 2015. aastal. ⋅ Hanno peamised nõustamisvaldkonnad on kapitali kaasamine, tehingueelne finantsanalüüs, kvaliteedikontroll ning varade ja ettevõtete hindamine. ⋅ Enne KPMG-ga liitumist oli Hanno partner Keystone Advisers OÜ-s, kus ta Hanno Lindpere Nõustamisteenuste nõustas ettevõtete ostmist ja müümist. Hanno on töötanud ka vastutava partnerina Ernst & Young Baltic AS-is. juht ⋅ Kliendid, keda Hanno on aidanud: Viru Keemia Grupp AS, AS Eesti Raudtee, Tallinna linn, Riigi Kinnisvara AS, OÜ NG Investeeringud ja AS Norma. KPMG Baltics OÜ Tel +372 626 8700 Muu oluline teave: [email protected] ⋅ Hanno on osalenud muuhulgas järgmistes projektides: Kristiine Kasiino AS-i müük Olympic Entertainment Group AS-ile, Tallinki Grupp AS-i aktsiate esmane avalik pakkumine, Cinamoni kinoketi müük, tehingueelse analüüsi ja nõustamise projektid (kliendid konfidentsiaalsed) ⋅ Varasem liikmesus: Audiitorkogu ⋅ Varasemad sertifikaadid: Eesti Vabariigi vandeaudiitor 16 Roll hankes: projektijuht Haridus ja kvalifikatsioon ⋅ University of Liverpool, magister, Customer Analytics, 2012. ⋅ Tallinna Ülikool, magister, organisatsioonikäitumine, 2002. ⋅ Kehtivad sertifikaadid: juhtimisprogrammi sertifikaat MSP Töökogemus ⋅ Tarmo liitus KPMG-ga 2017. aastal. ⋅ Sertifitseeritud projektijuht, kellel on kogemusi suuremahuliste arendusprojektidega. Põhikompetentsid on protsesside juhtimine ja tõhususe Tarmo Toiger Juhtimis- ⋅ tõstmine protsessi puuduste hindamise ja analüüsi kaudu. Kogemuste põhivaldkonnad on IT strateegiline juhtimine, IT teenuste haldamine, konsultatsioonide IT projektide juhtimine, IT-auditite läbiviimine, ettevõtte IT protseduuride ja ja tehnoloogia dokumentatsiooni koostamine, riskianalüüs. valdkonna juht ⋅ Väljaõppinud ja mitmeaastase kogemusega ekspert andmeanalüütika platvormide ja pettustuvastussüsteemide valikul, nõuete analüüsil ja KPMG Baltics OÜ juurutamisel. + 372 626 8700 [email protected] ⋅ Enne KPMG meeskonnaga ühinemist on Tarmo töötanud SAS Institute USA peakontoris (2012-2017) nõustades rahvusvahelisi kliente andmeanalüütika ning andmeaida arendusprojektides, EY ärikonsultatsioonide osakonna juhatajana (2006-2012) vedades mahukaid IT arendus ja analüüsi projekte, IBM-s Helsingi ja Tallinna kontoris juhtides suuri arendusprojekte. Tarmo on osalenud järgmistes projektides: ⋅ Uuringu „Eesti võimalused Euroopa Liidu ühishuvides strateegiliselt oluliste väärtusahelate võrgustikus osalemisel“ läbiviimine, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2020); ⋅ AS Eesti Raudtee telekommunikatsiooni varade analüüs (2019); ⋅ AS Eesti Raudtee infrastruktuuri kasutustasu hinnastamise sisendeid genereeriva algoritmi audit; rongide liikluse ja kaubavedude segmentide analüüs; raudtee kasutustasude lisatasude põhjendatuse analüüs, (2019); ⋅ Tallinna maatoimingute infosüsteemi eelanalüüsi ja lähteülesande koostamine, Tallinna Linnakantselei, (2019); ⋅ AS Eesti Raudtee telekommunikatsiooni varade analüüs, (2019); ⋅ AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri varade info haldamise ja kasutamise analüüs, (2019); ⋅ Raamatukogusüsteemide kaasajastamise analüüs, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, (2018-2019); ⋅ AS Eesti Post kuluarvestusmudeli analüüs ja uue mudeli loomine (2018); ⋅ Struktuuriinstrumentide valikukriteeriumide hindamine, Rahandusministeerium, Ernst & Young Baltic AS, Poliitikauuringute keskus Praxis, Balti Uuringute Instituut (2010); ⋅ Kliimapaketi ja heitmekaubanduse negatiivsete mõjude pehmendamine; peamiste mõjude analüüs ning finantsanalüüs (finantsmodelleerimine), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2010); ⋅ Omniva andmeaida ning aruandluse ärianalüüs, nõuete analüüs, Eesti Post AS (2017) ⋅ Pettustuvastuse ning andmeanalüüsi võimekuse väljaehitamine, Ernst & Young Global, USA (2017) ⋅ Krediitkaardipettuste pettustuvastussüsteemi analüüs ja võimekuse väljaehitamine, Bank of America, USA (2015) 17 Roll hankes: juhtiv analüütik Haridus ja kvalifikatsioon ⋅ Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühisõppekava, magister, küberkaitse, 2018; ⋅ Tallinna Tehnikaülikool, magistrikraadiga võrdsustatav 5 aastane õppekava, keemia, 1998; ⋅ Sisekaitseakadeemia, kriminaaluurija tunnistus, 2003. ⋅ Kehtivad sertifikaadid: sertifitseeritud arvutikriminalist CCE, sertifitseeritud infoturbeanalüütik Security+, sertifitseeritud projektijuht Prince2, Blue Prism sertifitseeritud robootika arendaja, PCAP sertifitseeritud Püütoni Raul Nugis juhtiv andmeteadlane programmeerija. Töökogemus Lighthouse CoE for ⋅ Raul liitus KPMG-ga 2018. aastal. Data & Analytics and Intelligent Automation ⋅ Enne KPMG meeskonnaga liitumist töötas Raul üle 20 aasta Konkurentsiametis järelevalveosakonna nõunikuna, täites sealhulgas regulaatori ülesandeid. KPMG Baltics OÜ ⋅ Kogemuste põhivaldkonnad on digitaalne ekspertiis, infoturbe alane + 372 626 8700 nõustamine, andmete kogumine ja analüüs uurimustööde jaoks, RPA, ETL ja [email protected] programmeerimine andmeanalüüsi ning masinõppe jaoks, turuanalüüs, regulatsioon ja järelevalve infrastruktuuri- ja transpordisektoris. ⋅ Raulil on rahvusvahelise praktika kogemus Euroopa Komisjonis DG IV (DG Comp), Brandenburgi liidumaa majandus- ja Euroopa Liidu asjade ministeeriumis, Saksamaa Liitvabariigi majandus- ja tööministeeriumis ning Taani Konkurentsiametis. Muu oluline teave: ⋅ Rahvusvahelistes töögruppides osalemine: ECN, Forensic IT Working Group; ECN Cartel Working Group; Competition Authorities’ Empowerment Directive ECN+EU Council Working Party. ⋅ Raul on kogenud ja sagedane kõneleja siseriiklikule ja rahvusvahelisele publikule. Lepingu esemega sarnased tööd: ⋅ Tartu linna 2014-2018 hangete analüüs ühe kokkulepitud osakonna hangete näitel, Tartu Linnavalitsus (2018-2019) ⋅ Raudtee infrastruktuuri kasutustasude soodustuste analüüs raudtee veoettevõtjate (Operail, E.R.S.) võrdse kohtlemise tagamiseks, 2018 (Konkurentsiametis) ⋅ Raudtee hinnastamisalgoritmi ja liiklusandmete analüüs tulude alalaekumise põhjuste väljaselgitamiseks, Eesti Raudtee AS (2019) 18 Roll hankes: analüütik Haridus ja kvalifikatsioon ⋅ Institute of Chartered Accountants of Scotland, kvalifitseeritud raamatupidaja, 2019, ⋅ University of Aberdeen, bakalaureus, majandus, 2015. Töökogemus ⋅ Dmitri liitus KPMG-ga 2020. aastal. ⋅ Dmitri peamised nõustamisvaldkonnad on finantsanalüüs, äriplaani analüüs Dmi tri Ševoldajev Analüütik ja koostamine, avaliku sektori hangete valmistamise toetamine ning hilisem pakkumiste analüüs ja finantsmudelite valmistamine. ⋅ Enne KPMG-ga liitumist töötas Dmitri 4.5 aastat EY Šotimaa tehingu KPMG Baltics OÜ nõustamis meeskonnas, kus ta spetsialiseerus avaliku, infrastruktuuri ja transpordi sektoritele. Tel +372 626 8700 Mob +372 580 92 680 ⋅ Dmitri on osalenud mitmetes projektides taastuvenergia, eluase, merendus, [email protected] jäätme, tervishoiu ja raudtee valdkonnas. ⋅ Kliendid, keda Dmitri on aidanud: Suurbritannia valitsus, Šotimaa valitsus, Šotimaa riiklikud agentuurid (sealhulgas Transport Scotland ja Scottish Enterprise) ja kohalikud omavalitsused. Muu oluline teave: ⋅ Dmitri on osalenud muuhulgas järgmistes projektides: ⋅ Tasuvuse ja majanduslikku mõju ülevaade koostamine uue sadama rajamiseks Põhja-Šotimaa saartel; ⋅ Šotimaa riiklikku energiaettevõtte loomisest tuleneva potentsiaalse finants mõju analüüs riiklikule eelarvele; ⋅ Raudteeühenduse parandamine Šoti kahe peamise kommertskeskuse Glasgow ja Edinburgh vahel; ⋅ Šoti valitsuse rahastamisele kandideerivate taastuvenergia projektide laialdane kommerts ja finantsanalüüs; ⋅ Šoti valitsuse rahastamisele kandideerivate nafta ja gaasi platvormide tootmisest eemaldamise projektide laialdane kommerts ja finantsanalüüs; ⋅ Avaliku sektori rahastamisele eelnev kahe meretuuleenergia sektoris tegutseva ettevõtte kommerts ja finants analüüs; ⋅ Glasgow Sighthill elamurajooni regenereerimise riigihanke pakkumiste analüüs (hanke koguväärtus £250m). 19 Roll konkreetses hankes: andmeanalüütik Haridus ja kvalifikatsioon ⋅ University of Manchester, bakalaureus, Mathematics with Finance, 2019 (cum laude) ⋅ Machine Learning Specialization, University of Washington (Coursera ⋅ Sertifitseeritud UIPath RPA arendaja Töökogemus ⋅ Märt liitus KPMG-ga 2019. aastal. ⋅ Enne KPMG-ga liitumist läbis Märt erialased praktikad nii Swedbank AS-is kui ka Märt Bakler andmeanalüütik ⋅ KPMG Baltics OÜ-s. Swedbankis valmistas Märt ette materjale krediidikomitee jaoks ning analüüsis väikelaenude riskitegureid. KPMG Baltics OÜ ⋅ Märdil on kogemusi statistilises analüüsis (Python, R) , andmete modelleerimises +372 626 8700 (Matlab), masinõppes, andmete visualiseerimises, ja ETL-is, finantsmudelite, IT, [email protected] analüütika ja RPA lahenduste loomises programmeerimiskeeltes. Varasemad projektid: ⋅ Kiurendi hinnastamise andmete analüüs ning modelleerimine, uue hinnastamismudeli välja töötamine ning sensitiivsusanalüüs Eesti Raudtee Telkole, Eesti Raudtee (2019)) ⋅ AS Eesti Raudtee andmeanalüüs ning infrastruktuuri lisatasude mudeli analüüs, (2019). ⋅ Tartu linna hangete analüüs, Tartu Linnavalitsus (2018). ⋅ Stora Enso Master data management kontseptsiooni loomine, Stora Enso Oyj (2019) ⋅ Makseandmete korrektsuse analüüs, konfidentsiaalne klient (alates 2020) ⋅ Flexa Eesti AS protsesside automatiseerimine (2019). ⋅ Rail Baltica finantsmodelleerimise ja raporteerimise tööprotsesside automatiseerimine, Rail Baltic Estonia OÜ (2019). 20 Roll hankes: jurist/projektijuhi abi Haridus ja kvalifikatsioon ⋅ Tartu Ülikool (magistrikraad õigusteaduses). Töökogemus ⋅ Enne Advokaadibürooga KPMG Law liitumist töötas Marleen Eesti suurima energiaettevõtja, Eesti Energia, õigusteenistuse juristina, kelle teenindatavateks üksusteks olid Narva Soojusvõrk ning Elektrilevi turusuhete, regulaatorsuhete, toodete ja teenuste valdkonnad. Marl een Kohl Jurist ⋅ Marleen täitis õigusteenuse osutajana lisaks Narva Soojusvõrgu nõustamisele Elektrilevi strateegilise äripartneri rolli, kes oli projektidesse algusest peale kaasatud, kaardistades riske, leides kliendi vajadustele vastavaid lahendusi, koostades juriidilisi tegevusplaane ning otsuste- ja Advokaadibüroo lepinguprojekte, lahendades kliendikaebuseid, pidades läbirääkimisi, KPMG Law OÜ esindades klienti ametiasutustes, ministeeriumites ja kohtus. Tel +372 6676 835 Mob +372 5650 5630 ⋅ Enne Eesti Energiat töötas Marleen Elektrilevi hangete nõustajana, marleen.kohl@ abistades hankespetsialiste ja majasiseseid tellijaid nende igapäevases kpmglaw.ee töös. ⋅ Marleenil on pikaajaline kogemus seoses sundtäitmisega, mille ta omandas kohtutäituri abina tegutsedes. Samuti on Marleenil kaheaastane kogemus USA kõrgetasemelises ettevõtlus- ja müügikeskkonnas, otsemüügifirmas Southwestern Advantage (SWA). ⋅ Advokaadibüroos KPMG Law on Marleen nõustanud ja nõustab energiasektori valdkonnas järgnevaid kliente: EcoBirch, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Märjamaa Päikesepark MTÜ, Konnaveski Öko OÜ jt. Muu oluline teave: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teostatud töödes on Marleenil olnud oluline roll järgnevates projektides: ⋅ Taastuvenergia direktiivi nr (EL) 2018/2001 ülevõtmisest tulenevate muudatuste mõjude hinnang; ⋅ Kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisest tulenevate muudatuste mõjude hinnang; ⋅ Elektrienergia siseturu ühiseid reegleid käsitleva direktiivi nr (EL) 2019/944 ülevõtmisest tulenevate muudatuste mõjude hinnang. 21 Kontakt Tarmo Toiger juhtimiskonsultatsioonide ja tehnoloogia valdkonna juht + 372 626 8700 [email protected] KPMG Baltics OÜ Narva mnt 5 10117 Tallinn Estonia www.kpmg.ee © 2020 KPMG Baltics OÜ, Eesti osaühing ja Šveitsi ühinguga KPMG International Cooperative (”KPMG International") lepinguliselt seotud sõltumatute ettevõtjate võrgustiku liige. Kõik õigused kaitstud. Pakkumuse on koostanud KPMG Baltics OÜ, Eesti osaühing ja Šveitsi ühinguga KPMG International Cooperative ("KPMG International") lepinguliselt seotud sõltumatute ettevõtjate võrgustiku liige. Pakkumises esitatud infot tuleb käsitleda konfidentsiaalsena ning avalikustamisele kuulub ainult RHS §111 (5) 1) tulenevalt pakkumuse maksumus ning RHS §111 (5) 2) tulenevalt pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavad pakkumust iseloomustavad numbrilised näitajad. Ülejäänud pakkumust (sealhulgas kohustuslikke Hankija poolt ette antud vorme) tuleb käsitleda konfidentsiaalsena ning ärisaladusena, sest eelpool mainitud pakkumuse osad ei ole terviklikult ega ka osaliselt avalikkusele kättesaadavad ning on oma salajasuse tõttu KPMG Baltics OÜ jaoks väärtuslik ja nende avaldamine kahjustab otseselt KPMG Baltics OÜ konkurentsivõimet. KPMG nimi ja logo on registreeritud kaubamärgid või ühingu KPMG International Cooperative ("KPMG International") kaubamärgid. 22 Roll hankes: nõustaja Haridus ja kvalifikatsioon • Tallinna Polütehniline Instituut, soojusenergeetika, diplomeeritud soojusenergeetika insener, 1975. • Tallinna Tehnikaülikool, magister, soojusenergeetika, 2001. Töökogemus Ülo on töös juhtiv energeetika alane analüütik. Ülo osaleb 1-4 punktide töös ehk tehnoloogiate reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali mõju hindamises, ning osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Ülo ka aruannete ning materjalide kirjutamises Ülo Kask Ülo Kask omab energeetika alal ca 40a töökogemust. Ülo on läbi viinud suurel Energeetika ekspert hulgal energiaauditeid, ettevõtete ressursiauditeid, dokumentide ning tõlke ekspertiise. Lisaks on Ülo osalenud ning projektijuhina läbi viinud mitmeid Pilvero OÜ energeetika alaseid arendus- ning uurimistöid ja koolitusi. +372 553 2910 [email protected] Varasemad uuringuprojektid, milles Ülo on olnud teostaja/projektijuhi rollis viimase viie aasta jooksul: • Suurettevõtte energiaauditi läbiviimine energiamajanduse korralduse seaduse alusel, klient Keila linn; • Detailne ressursiaudit vastavalt KIKi metoodikale, klient Marmi Futerno OÜ; • Aravete biogaasijaama soojuse kasutamine aleviku kaugkütte soojusallikana, klient KN.R. Energy OÜ. 20 Roll hankes: nõustaja Siim Link Haridus ja kvalifikatsioon • 2004 - 2011 - Doktorikraad, soojusenergeetika erialal, Tallinna Energeetika ekspert Tehnikaülikool (OB000217, 20.12.2011). Töökogemus Siim on töös energeetika alane analüütik. Siim osaleb 1-4 punktide töös ehk tehnoloogiate reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali mõju hindamises, ning osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Siim ka aruannete ning materjalide kirjutamises. Siim Link omab ca 20aastast töökogemust taastuvenergiaallikate ja energiasäästu alal nii linnade, alevite jm piirkondade energiavarustuses kui ka hoonete tasandil. Siim Link on nõustanud kohalike omavalitsusi ja riigiasutusi strateegiliste dokumentide koostamisel, sh dokumente, mis sisaldavad taastuvenergiaallikate ja energiasäästu rakendamist ja arengustrateegiaid. Varasemad uuringuprojektid, milles Siim on olnud teostaja/projektijuhi rollis viimase viie aasta jooksul: • Uuring arendustegevusena energiamajanduse arengukava koostamiseks kaugküttepiirkonnale, et kasutada koostatud energiakava kohaliku omavalitsuse ametnikele ja töötajatele koolituse alusmaterjalina, klient Eesti Maaomavalitsuste Liit; • Energiatõhususe direktiivi ülevõtmisest tulenev kohustus energiasäästu meetmete loomiseks, mõõtmiseks, seireks kontrolliks ja raporteerimiseks, klient Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • Riigi üldine energiatõhususkohustus aastatel 2021-2030 ning taastuvenergia eesmärkide täitmine, klient Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 20 Roll hankes: nõustaja Haridus ja kvalifikatsioon • MSc, Environmental and Resource Management, Lõuna-Taani Ülikool, Esbjerg, 2012; • BA, Valitsemise ja poliitikateadused, Tartu Ülikool, 2010. Töökogemus • Siim kuulub energiasäästu valdkonna Eesti tippekspertide hulka. • Tepsli OÜ-s keskendub Siim energiatõhususe ja -säästlikkuse uurimisele, koostades analüüse ja osutades valdkonnaspetsiifilisi nõustamisteenuseid nii avaliku- kui ka erasektori organisatsioonidele. Siim Meeliste • Enne Tepsli OÜ-ga liitumist töötas Siim pikka aega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, vastutades energiatõhususe küsimuste eest Energia- tõhususteenuste ning osaledes vastavate poliitikate väljatöötamisel. Samuti panustas Siim olulisel määral rahvuslike taastuvenergia kavade, energiavaldkonna valdkonnajuht rahvusvahelistele ja EL-i töögruppidele ja -foorumitele ning Eesti esindamisele rahvusvahelistes energeetika ja taastuvenergeetika organisatsioonides. Tepsli OÜ +372 5190 1000 Muu oluline teave: • Eesti 2017. a eesistumise energeetika töögrupi kaasesiistuja. Varasemad uuringuprojektid, milles Siim on olnud teostaja/projektijuhi rollis viimase viie aasta jooksul: • Kliimaambitsiooni uuring, klient Riigikantselei, koostöös SEI Tallinn ja Finantsakadeemia OÜ; • Regionaalsete jäätmekäitluskeskuste loomise analüüs, klient Keskkonnalahendused OÜ, koostöös ELLE OÜ; • Kääritusjäägi ja biogaasi käitlemise alternatiivide analüüs, klient Keskkonnalahendused OÜ. 20 KPMG Baltics OÜ Telephone +372 626 8700 Narva mnt 5 Fax +372 626 8777 Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee Estonia 16. oktoober 2019 Volikiri KPMG Baltics OÜ pakkumuste Power of Attorney to sign allkirjastamiseks proposals of KPMG Baltics OÜ KPMG Baltics OÜ (registrikood KPMG Baltics OÜ (corporate identification 10096082) volitab Hanno number 10096082) hereby authorizes Lindperet (isikukood: 36904012753) Hanno Lindpere (national identification allkirjastama KPMG Baltics OÜ eest ja number 36904012753) to sign Advisory’s nimel nõustamisteenuste osakonna proposals for and on behalf of KPMG Baltics OÜ. pakkumusi. Volitus on tähtajatu ning kehtib kuni This power of attorney is valid for an tagasivõtmiseni. indefinite period of time unless revoked. Andris Jegers Juhatuse esimees/ Member of the Management Board KPMG Baltics OÜ (allkirjastatud digitaalselt) KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Narva mnt 5 E-mail [email protected] Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee Estonia 26.07.2019 Volikiri KPMG Baltics OÜ kliendilepingute Power of Attorney for signing client allkirjastamiseks engagement letters for KPMG Baltics OÜ KPMG Baltics OÜ (äriregistri kood KPMG Baltics OÜ (Estonian business registry 10096082) volitab käesolevaga Hanno code 10096082) hereby authorises Hanno Lindpere (isikukood: 36904012753) Lindpere (Estonian ID-code: 36904012753) to sõlmima KPMG Baltics OÜ eest ja sign client engagement letters of Advisory nimel nõustamisteenuste osakonna department for and on behalf of KPMG kliendilepinguid. Baltics OÜ. Volitus on antud tähtajatult ja kehtib kuni This Power of Attorney is granted for indefinite tagasivõtmiseni. period and is effective until revoked. Andris Jegers Juhatuse esimees/ Member of the management board KPMG Baltics OÜ KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. TÖÖVÕTULEPING nr 17-10/19-0387/5656 Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija) ja KPMG Baltics OÜ, registrikood 10096082, asukoht Narva mnt 5, Tallinn 10117, mida esindab volikirja alusel nõustamisteenuste valdkonna juht Hanno Lindpere (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese ja tähtaeg 1.1. Lepingu esemeks on „Heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalused kütte- või jahutusenergia sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine“ analüüsi teostamine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1. 1.2. Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö ja annab selle tellijale üle hiljemalt 16 nädalat pärast lepingu sõlmimist. 2. Üldsätted 2.1. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine töövõtja töö teostamisel. 2.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. 2.3. Leping sõlmitakse tellija läbiviidud lihthanke tulemusena ning vastavalt hankedokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 2.5. Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töö- ja teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on teise poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud. 2.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist. 2.8. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 2.8.1. Lisa 1. Tööülesanne; 2.8.2. Lisa 2. Tööülesande täpsustus ja tähtaja pikendamine; 2.8.3. Lisa 3. KPMG Baltics OÜ pakkumus; 2 2.8.4. Lisa 4. Pakkumuse tähtaja pikendamine; 2.8.5. Lisa 5. KPMG Baltics OÜ volikiri. 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1. Tellijal on õigus: 3.1.1. nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö teostamist ja selle üleandmist; 3.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö kvaliteedi kohta; 3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi. 3.2. Tellija on kohustatud: 3.2.1. looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 3.2.2. töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab lepingu lisas 1 esitatud kirjeldusele; 3.2.3. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult punktis 6.3 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 3.2.4. maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel. 4. Töövõtja õigused ja kohustused 4.1. Töövõtjal on õigus: 4.1.1. nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 4.1.3. nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel; 4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu. 4.2. Töövõtja on kohustatud: 4.2.1 teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning tellija esitatud lähteandmetele ja tööülesandele ning andma töö tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus sätestatud tähtajaks ja korras; 4.2.2 järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 4.2.3 kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija nõusolekul; 4.2.4 lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö teostamise kohta informatsiooni; 4.2.5 teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel; 4.2.6 töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse töös või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul; 3 4.2.7 säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas. 5. Autoriõigused 5.1. Töövõtja loovutab tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus. 5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 5.3. Punktis 5 sätestatud kohustuse rikkumisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 500 eurot iga rikkumise eest. 5.4. Tellijal on õigus kasutada tööd ja töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale. 6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 6.1. Punktis 1.2 sätestatud tähtajaks esitab töövõtja tellijale teostatud töö elektrooniliselt koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). 6.2. Tellija vaatab töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale 10 päeva jooksul arvates töö üleandmisest. 6.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö esitamiseks. 7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 7.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 29 995 eurot, millele lisandub käibemaks. Tellija tasub töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 20 päeva jooksul töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates. 7.2. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve juhendile (http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud tellija kontaktisik. 8. Vastutus 8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama. 8.2. Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele. 8.3. Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,15% üle andmata või teostamata töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. 8.4. Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, määrates töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 1000 eurot. 4 8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.6. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga. 8.7. Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.3 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust taganeda või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.8. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude õigusaktidest ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 8.10. Töövõtja koguvastutus tellija ja teiste võimalike kasusaajate ees on piiratud lepingu punktis 7 sätestatud tasuga. 9. Vääramatu jõud (Force Majeure) 9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad. 9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 10. Teabe vahetamine 10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 10.2. Teade loetakse teisele poolele kätte toimetatuks, kui: 10.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 10.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 10.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest. 10.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 5 10.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib kuni poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete seadusega. 11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul. 12. Vaidluste lahendamine 12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. 13. Muud sätted 13.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise poole nõusolekuta. 13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 13.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik 13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 14. Poolte volitatud esindajad 14.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Rein Vaks, telefon 6256347, e-post [email protected]. 14.2. Töövõtja esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Hanno Lindpere, telefon 6268700, e-post [email protected]. 14.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 6 14.4. Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele vastavalt punktis 10 sätestatule. Tellija: Töövõtja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KPMG Baltics OÜ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Ando Leppiman kantsler Hanno Lindpere nõustamisteenuste valdkonna juht
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel