Saatja: Rein Vaks </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=8AB3679F109E4420A47C6CD9799B5C8F-REIN VAKS>
Saaja: Rein Vaks,
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected], Kohl, Marleen, Jaanus Uiga, Irje Möldre, Tauno Hilimon
Teema: Palun pakkumist - heitsoojus ja tõhus kaugküte
Tere!
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsib analüüsi „Heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalused kütte- või jahutusenergia sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine“ läbiviijat. Analüüsi lähteülesanne on toodud käesoleva e-kirja manuses.
Palun esitage analüüsi läbiviimiseks omapoolne pakkumine hiljemalt 15.06.2020.
Lugupidamisega
Rein Vaks
Energiaturgude valdkonnajuht
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
_______________________________
[email protected] <mailto:
[email protected]>
6256347/ Skype: rein.vaks
Suur-Ameerika 1/ Tallinn 10122/ Eesti
www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/>
Saatja: Rein Vaks </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=8AB3679F109E4420A47C6CD9799B5C8F-REIN VAKS>
Saaja:
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected], Kohl, Marleen, Jaanus Uiga, Irje Möldre, Tauno Hilimon
Teema: RE: Palun pakkumist - heitsoojus ja tõhus kaugküte
Tere!
Seoses viitega direktiivi 2012/27/EL viimasele redaktsioonile täpsustame, et ootame pakkumuse objektiks olevalt analüüsilt vastust direktiivi lisa VIII punktides 1-4 ning 7 ja 8 toodud küsimustele. Ühtlasi anname teada, et pikendame pakkumise esitamise tähtaega. Ootame teie pakkumisi hiljemalt 22.06.2020 kl 17.00.
Lugupidamisega
Rein Vaks
Energiaturgude valdkonnajuht
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
_______________________________
[email protected] <mailto:
[email protected]>
6256347/ Skype: rein.vaks
Suur-Ameerika 1/ Tallinn 10122/ Eesti
www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/>
From: Rein Vaks
Sent: Tuesday, June 9, 2020 11:57 AM
Subject: RE: Palun pakkumist - heitsoojus ja tõhus kaugküte
Tere!
Osadelt pakkujatelt on tulnud ministeeriumi suunas palve selgitada analüüsi elemente, mis ei kuulu analüüsi tegemise skoopi. Lähteülesandes oleme viidanud direktiivi 2012/27/EL lisale VIII. Palume pakkumise tegemisel kindlasti lähtuda direktiivi kõige värskemast versioonist, mis asub siin - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:02012L0027-20200101.
Lugupidamisega
Rein Vaks
Energiaturgude valdkonnajuht
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
_______________________________
[email protected] <mailto:
[email protected]>
6256347/ Skype: rein.vaks
Suur-Ameerika 1/ Tallinn 10122/ Eesti
www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/>
From: Rein Vaks
Sent: Friday, May 15, 2020 4:48 PM
To: Rein Vaks <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Palun pakkumist - heitsoojus ja tõhus kaugküte
Tere!
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsib analüüsi „Heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalused kütte- või jahutusenergia sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine“ läbiviijat. Analüüsi lähteülesanne on toodud käesoleva e-kirja manuses.
Palun esitage analüüsi läbiviimiseks omapoolne pakkumine hiljemalt 15.06.2020.
Lugupidamisega
Rein Vaks
Energiaturgude valdkonnajuht
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
_______________________________
[email protected] <mailto:
[email protected]>
6256347/ Skype: rein.vaks
Suur-Ameerika 1/ Tallinn 10122/ Eesti
www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/>
Pakkumus analüüsi
„Heitsoojus- ja
heitjahutusenergia kasutamise
võimalused kütte- või
jahutusenergia sektoris ning
Eesti tõhusa kaugkütte ja -
jahutuse potentsiaali hindamine“
läbivi miseks
Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sisukord
1 Analüüsi sisuline kirjeldus 4
2 Tegevusplaani kirjeldus ja metoodika 5
2.1 Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku potentsiaali analüüs 5
3 Analüüsi etapid ja ajakava 10
4 Koostöö hankijaga 11
5 Projektimeeskond 12
6 Maksumus 15
7 Lisa: detailsed CV-d 16
2
KPMG Baltics OÜ Telefon +372 626 8700
Narva mnt 5 Fax +372 626 8777
10117 Tallinn Internet www.kpmg.ee
Estonia
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
22. juuni 2020
Lugupeetud Rein Vaks
Täname Teid võimaluse eest esitada pakkumus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi hankija) tööle analüüsi „Heitsoojus- ja
heitjahutusenergia kasutamise võimalused kütte- või jahutusenergia sektoris ning Eesti tõhusa
kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine“ läbiviimiseks.
Meie pakkumuse aluseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pakkumuse kutse.
Toetudes varasemale koostööle, lähteülesandele ja lisaks ka avalikule informatsioonile on meil
kujunenud arusaam Teie ootustest ning teeme kõik endast sõltuva, et meie teenus oleks
kooskõlas Teie soovidega. Usume, et oleme õigesti mõistnud Teie vajadusi ning kinnitame, et
meil on olemas vajalikud ressursid ja kogemused töö teostamiseks meie pakkumises toodud
metoodikast ja projektiplaanist lähtuvalt.
Hindame koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kõrgelt, oleme valmis
pakkumust esitlema ning täiendavaid detaile arutama.
Käesolevaga kinnitame, et puuduvad riigihangete seaduse § 95 lg 1 ja 4 sätestatud
hankemenetlusest kõrvaldamise alused.
Pakkumus on jõus 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Lindpere
Partner, nõustamisteenuste valdkonna juht
KPMG Baltics OÜ
3
1 Analüüsi sisuline kirjeldus
Energiamajanduse korralduse seaduse § 8 lõike 1 kohaselt esitab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjonile aruande tõhusa koostootmise ja tõhusa
kaugkütte ja -jahutuse kohaldamise võimaluste kohta. Aruande koostamisel võetakse aluseks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2012/27/EL lisas VIII nimetatud põhimõtted.
Projekti eesmärk on koostada vastav analüüs ning aruanne, mis vastab Euroopa Komisjoni
poolt etteantud nõuetele ning mida nõutakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt.
Pakkuja analüüs ning aruanne koostatakse lähtuvalt direktiivi nr 2012/27/EL lisas VIII toodud
ülesehitusest ning vastab lisa VIII punktides 1-4 ning 7 ja 8 püstitatud küsimustele. Pakkuja
hindab põhjalikult riikliku kütte- ja jahutuspotentsiaali järgides järgmisi punkte:
Kütte ja jahutuse ülevaade
Eesmärgid, strateegiad ja poliitikameetmed
Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku potentsiaali analüüs
Võimalikud uued strateegiad ja poliitikameetmed
Analüüsi käigus selgub:
1) Eestis reaalselt kasutatud heitsoojus- ja heitjahutusenergia 2019. a seisuga;
2) Seni kasutamata heitsoojus- ja heitjahutusenergia reaalselt rakendatav potentsiaal kütte-
või jahutusenergia sektoris ning selle potentsiaali rakendamise mõju primaarenergia
säästule;
3) Tõhusa kaugkütte ja -jahutuse osakaal kogu kaugkütte ja -jahutuse sektorist 2019. a
seisuga;
4) Tõhusa kaugkütte ja -jahutuse seni kasutamata potentsiaal ning selle potentsiaali
rakendamise mõju primaarenergia säästule;
5) Punktis 2 ja 4 nimetatud potentsiaali rakendamise majanduslik mõju soojuse ja jahutuse
tarbijahinnale.
Projekti lõpptulemid esitatakse eestikeelses aruande dokumendis ja selle lisades. Esitatakse
nii korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud lõpparuanne ning ka selle lühikokkuvõte.
Analüüsi aruande ning muude tulemdokumentide struktuur lepitakse Hankijaga täpsemalt
kokku pärast hankelepingu sõlmimist.
Pakkumuse hindamiseks esitame tegevusplaani ning metoodika kirjelduse, tegevuste ja tööde
ajakava, Pakkuja nägemuse koostööst Hankijaga ja projekti kogumaksumuse, mis asuvad
peatükkides 2, 3, 4 ning 6, kuhu on koondatud analüüsiprotsessi ning projektiplaani ja tulemite
ülevaade. Pakkuja projektimeeskond on esitatud peatükis 5.
4
2 Tegevusplaani kirjeldus ja
metoodika
Analüüs on jaotatud vastavalt määrusele kolme osasse – I osa: Kütte ja jahutuse ülevaade, II osa:
Eesmärgid, strateegiad ja poliitikameetmed ning III osa: Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku
potentsiaali analüüs. Analüüs koostatakse lähtuvalt direktiivi nr 2012/27/EL lisas VIII toodud
ülesehitusest ning see vastab lisa VIII punktides 1-4 ning 7 ja 8 püstitatud küsimustele.
Töö läbiviimise käigus planeerib pakkuja keskenduda alljärgnevatele teemapunktidele.
Analüüsi teostamise tulemusena selgub:
Vajalikud lähteandmed selle osa ja ühtlasi osa 2 täitmiseks hangitakse
1 Eesti Statistikaametist, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing MTÜst,
Eestis reaalselt KREDEX SAst, RKASst või vajadusel otse soojuse ja elektri
koostootmisega tegelevatest ettevõtetest, nt energiakontsern Utilitas,
kasutatud Fortum Eesti AS, Adven Eesti AS jt. Andmed puudutavad põhiliselt
heitsoojus- ja energia- ja tööstusettevõtete ning teenussektori heitsoojust ja
heitjahutusenergia heitjahutust, kus on suurim potentsiaal selle taaskasutamiseks aga ka
korteriühistuid (KÜ), kes on paigaldanud ventilatsiooniõhu või muid
2019. a seisuga.
soojuspumpasid.
Töö vormid on otsing andmebaasides ja intervjuud KREDEXi, RKASe,
EJKÜ ja ettevõtete vastavate spetsialistidega.
Kütte- ja jahutusnõudlus energia lõpptarbimise järgi (GWh), saadakse
ES andmebaasidest (direktiivi nr 2012/27/EL lisa VIII, I osa p.1). Kütte-
ja jahutusnõudlust hinnatakse lõppkasutuse järgi ja sektorite kaupa,
nagu eelnimetatud lisa VIII I osa p.1 esitatud.
Antakse ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest, seadmete tüüpidest
ja ka taastuvate energiaallikate kasutamisest ja nende baasil toodetud
kütte ja jahutusenergia osakaalust vastavalt direktiivi nr 2012/27/EL
lisa VIII, I osa „Kütte ja jahutuse ülevaade“ p.2 kohaselt.
2 Selle osa koostamiseks kasutatakse eelmises osas kogutud andmeid
Seni kasutamata ja intervjuude tulemusi suuremate heitsoojuse ja -jahutuse
heitsoojus- ja potentsiaaliga ettevõtete, RKAS’i ja KREDEX’i spetsialistidega ning
heitjahutusenergia vajadusel KÜ-de juhatuste liikmetega.
reaalselt rakendatav Tarnitava kütte ja jahutuse kogused esitatakse tehnoloogiate kaupa
potentsiaal kütte- (kuumaveekatlad, soojuse ja elektri koostootmisseadmed,
või jahutusenergia soojuspumbad ja muud allikad ja seadmed kui need on olemas) GWh
sektoris ning selle aastas. Võimalikkuse korral eristatakse fossiilsetest ja taastuvatest
potentsiaali allikatest toodetud/muundatud energia ja osas 1 toodud sektorite
rakendamise mõju kaupa.
5
primaarenergia Osakaalude leidmiseks ja mõju leidmiseks primaarenergia säästule
säästule tehakse vajalikud arvutused. Primaarenergiana käsitletakse kütuseid
(s.h põletatavad jäätmed) ja elektrit, mida ettevõtted ja KÜd
energiamuundamise protsessis kasutavad ja mille tulemusena
heitsoojus ja -jahutus tekivad.
3 Vajalikud lähteandmed selle osa täitmiseks hangitakse Eesti
Tõhusa kaugkütte ja Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingust, kes väljastab
kaugkütteettevõtetele tõhusa kaugkütte ja –kaugjahutuse sertifikaate.
–jahutuse osakaal
Ülo Kask on vastavaid sertifikaate omistava komisjoni liige.
kogu kaugkütte ja –
Kasutatav metoodika ja arvutused sarnanevad osa 2 metoodika ja
jahutuse sektorist arvutustega.
2019. a seisuga
4 See osa koostatakse analoogselt osaga 2. Kasutatakse eelmise osaga
Tõhusa kaugkütte ja sarnaselt kogutud andmeid ja intervjuude tulemusi suuremate
heitsoojuse ja -jahutuse potentsiaaliga ettevõtete, kes omavad tõhusa
–jahutuse seni
kaugkütte või –jahutuse sertifikaati, spetsialistidega.
kasutamata
Kasutatav metoodika ja arvutused sarnanevad osa 2 metoodika ja
potentsiaal ning arvutustega.
selle potentsiaali Antakse hinnang kütte ja jahutuse nõudluse suundumuse prognoosile
rakendamise mõju ja koostatakse riigi territooriumi kaart, kuhu märgitakse kütte- ja
primaarenergia jahutusvajadusega piirkonnad kõrgema energiatihedusega aladel
säästule (linnad ja muud asumid).
5 Eelmistest osadest saadakse sisendeid direktiivi nr 2012/27/EL lisa
Punktis 2 ja 4 VIII, III osa „Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku potentsiaal“ p 7
ja 8 täitmiseks.
nimetatud
potentsiaali
rakendamise
majanduslik mõju
soojuse ja jahutuse
tarbijahinnale
Analüüsi läbiviimisel kasutatavad metoodikad hõlmavad:
ES’st küsitakse üleriiklikke ja üldistatud andmeid kasutatud heitsoojuse ja heitjahutuse tarbimise kohta
2019. aasta seisuga (võimalusel ka kolme viimase aasta kohta, osa 1 ja 2). EJKÜst küsitakse andmeid
energiaettevõtete (katlamajad) ja nende soojuse ja elektri koostootmisseadmete heitsoojuse ja
heitjahutuse koguste kohta 2019. aasta seisuga ning tuleviku potentsiaali ja nõudluse prognoosi kohta
10 aasta vaates (osa 2 ja 4). KREDEX SAst küsitakse andmeid korteriühistutes olevate ventilatsiooniõhu
soojuspumpade (SP) ja muude SPde kohta, RKASest küsitakse andmeid riigi haldusalas olevate
suuremate energiatootmisüksuste ja SPde, nende energiatoodangu ning heitsoojuse ja heitjahutuse
koguste kohta.
Intervjuude käigus küsitakse eelnimetatud SAde, MTÜde ja ettevõtete spetsialistidelt juurde andmeid,
mida avalikest andmebaasidest ei ole võimalik töö täitmiseks saada, nt ettevõtetes ja mujal
6
vaadeldavates kohtades kasutatavad energiamuundamise seadmed ja tehnoloogiad (tüübid,
võimsused, kasutatav kütus jm).
Kvantitatiivne analüüs kütte ja jahutusenergia nõudluse kohta viiakse läbi ESist saadud andmete alusel,
nende ning ettevõtetest KREDEXist ja RKASst saadud täiendavate andmete alusel korrigeeritakse
vajadusel eelnevat ja koostatakse kütte ja jahutuse nõudluse prognoos 10 aasta vaates. Prognoosis
võetakse arvesse nii kodumajapidamise kui teistes sektorites tehtavat energia- ja ressursitõhususe alast
tegevust (KREDEXi RKAS. KIKi andmed energia ja ressursitõhususe kohta ettevõtetes, kuid
energiasäästul on seal üllaltki marginaalne osa, S. Link ja Ü. Kask on kokku teinud üle 60 ettevõtte
ressursiauditi ja veelgi rohkem hoonete energiaauditeid).
Osade 1 ja 2 andmete alusel kantakse Eesti kaardile (Maa-ameti põhikaart), arvestades äriteabe
puutumatust, linnade ja muudele tiheasustuse suurema energiakasutusega aladele osas 2 kindlaks
tehtud ja kavandatavad kütte- ja jahutuse tarnepunktid ning kaugküttejaamad.
Konsultatsioone ja intervjuusid ettevõtetes (turuosalistes) viivad läbi Siim Meeliste, Siim Link (volitatud
energiatõhususe spetsialist ja volitatud soojusenergeetika insener) ja Ülo Kask (volitatud
energiatõhususe spetsialist ja volitatud soojusenergeetika insener). Nende kanda jääb ka osade 1-4
jaoks vajaliku teabe hankimine, analüüs ja aruande vastavate peatükkide koostamine samuti
sisendandmete esitamine osa 5 koostamiseks.
Pakkuja kooskõlastab hankijaga, täpsustab üksikasjalikult ja toob välja analüüsis kasutatavad meetodid
töö täitmise käigus.
2.1 Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku potentsiaali analüüs
Pakkuja viib läbi kütte jahutuse tehnoloogiate majandusliku potentsiaali analüüsi kogu riigi territooriumil.
Analüüsis hinnatakse esmalt tõhusa kaugkütte ja -jahutuse seni kasutamata potentsiaali ning selle
potentsiaali rakendamise mõju primaarenergia säästule. Teiseks selgub seni kasutamata heitsoojus- ja
heitjahutusenergia reaalselt rakendatav potentsiaal kütte- või jahutusenergia sektoris ning selle
potentsiaali rakendamise mõju primaarenergia säästule. Selle jaoks viiakse läbi tehnoloogiate kulude ja
tulude analüüs ning tehakse kindlaks tõhusamad ning taastuvenergiatel põhinevad alternatiivsed
tehnoloogiad. Lisaks esitatakse võimaluse korral fossiilsetest ja taastuvatest allikatest saadud energia
osakaal.
Käsitletakse järgmiseid tehnoloogiaid:
tööstusheitsoojus ja -jahutus;
jäätmepõletus;
suure tõhususega koostootmine;
taastuvad energiaallikad (nt geotermiline, päikese- ja biomassist saadav energia), mis on muud
kui need, mida kasutatakse suure tõhususega koostootmises
soojuspumbad;
olemasolevate kaugvõrkude soojus- ja jahutuskadude vähendamine.
Majandusanalüüsi lähtepunktid
Analüüsi koostamisel lähtutakse keskkonnateguritest, sotsiaal-majanduslikest teguritest ning
finantsanalüüsist, mis tehakse investori seisukohast projektide hindamiseks. Finants- ning
7
majandusanalüüsis kasutatakse kriteeriumina nüüdispuhasväärtust, mille arvutamisel
kasutatav diskontomäär valitakse Euroopa või teiste Eestiga sarnaste riiklike andmete alusel.
Analüüs koostab esmalt lähtestsenaariumi, mis koostatakse hetkeolukorra alusel ning mis võtab
arvesse koostamise ajal kehtivaid poliitikasuundi.
Analüüsi raames koostatakse ka alternatiivsed stsenaariumid, mille raames kaalutakse kõiki
lähtestsenaariumi suhtes asjakohaseid stsenaariume, sealhulgas tõhusa kütte ja jahutuse osa.
Lähtestsenaariumi alternatiivsete stsenaariumide puhul võetakse arvesse määruses (EL)
2018/1999 esitatud energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärke.
Alternatiivseid stsenaariume võrreldakse lähtestsenaariumiga ning iga stsenaariumi puhul
esitatakse lähtestsenaariumiga võrreldes järgmised andmed:
vaadeldud tehnoloogiate majanduslik potentsiaal, kasutades kriteeriumina
nüüdispuhasväärtust;
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine;
primaarenergia sääst GWh aastas;
taastuvenergiaallikatele avalduv mõju riigi energiaallikate jaotuses.
Majandusanalüüsis kasutatakse riiklikke, Euroopa tasandi või rahvusvahelisi energiahinna
muutumise prognoose, kui need on riigi ja/või piirkonna/asukoha puhul asjakohased. Hinnad
tingivad majanduse ja ühiskonna poolt kantavaid sotsiaal-majanduslikke kulusid ja tulusid.
Välised kulud, nt nagu mõju keskkonnale ja tervisele, tuleks käesolevasse analüüsi võimalikul
määral hõlmata, st kui turuhind on teada või kui see on juba arvesse võetud Euroopa tasandi
või siseriiklikes õigusaktides.
Kulude ja tulude analüüs
Majanduspotentsiaali analüüsi põhiline osa on tulude ja kulude analüüs. Tõhusa kaugkütte ja -jahutuse
ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia analüüsis võetakse arvesse kõiki olulisemaid kulusid ja tulusid
ning võetakse arvesse kõiki asjakohaseid süsteemi ja geograafilise piirkonna piires olemas olevaid
tsentraliseeritud või detsentraliseeritud tarneallikaid. Analüüs sisaldab vähemalt järgmisi aspekte:
Tulud
toodangu tarbijaväärtus (küte, jahutus ja elekter);
võimaluse korral välistulu, näiteks keskkonna, kasvuhoonegaaside heite, tervise ja ohutusega
seotud tulud;
võimaluse korral mõju tööturule, energiajulgeolekule ja konkurentsivõimele;
Kulud
tehaste ja seadmete kapitalikulud;
seotud energiavõrkude kapitalikulud;
muutuvad ja püsivad tegevuskulud;
energiakulud;
võimaluse korral keskkonna, tervise ja ohutusega seotud kulud;
võimaluse korral tööturu kulud, energiajulgeolek, konkurentsivõime;
Tundlikkusanalüüs
Tundlikkusanalüüsis hinnatakse, kuidas tulud ning kulud on seotud ning mõjutatavad erinevate tegurite
muutuste puhul. Valitud muutuvtegurid on olulisemad tegurid, mis arvutuste tulemust olulisel määral
mõjutavad, näiteks erinevad energiahinnad, nõudluse tasemed ja diskontomäärad jms.
Viimaseks hinnatakse tõhusa kaugkütte ja -jahutuse ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia
potentsiaalide rakendamise majanduslikku mõju soojuse ja jahutuse tarbijahinnale
8
Analüüsi läbiviimisel kasutatavad metoodikad hõlmavad:
1. avalikult kättesaadavate andmeallikate analüüsi (sh seadmete parameetrid, teaduskirjandus,
ekspertarvamused);
2. teiste liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile esitatud analüüside ja prognoosidega
asjassepuutuvas osas tutvumist;
3. võimalikke intervjuusid või konsultatsioone turuosalistega ning valdkonna spetsialistidega, kelle
panus on vajalik analüüsi edukaks teostamiseks. Intervjuude või konsultatsioonide vajadus selgub
töö teostamise käigus, kuid pakkumuse esitamise etapis näeb pakkuja võimaliku kaasatava isikuna
suuremate energiaettevõtete, EJKÜ, KREDEXi ja RKASe vastava valdkonna spetsialiste (siinjuures
nimesid nimetamata, sest eelpoolnimetatud pakuvad ise oma poolt pädeva spetsialisti). Pakkuja
kooskõlastab hankijaga kaasatavate isikute valimi.
Konsultatsioone ja intervjuusid ettevõtetes (turuosalistes) viivad läbi Siim Meeliste, Siim Link ja Ülo
Kask. Nende kanda jääb ka osade 1-4 jaoks vajaliku teabe hankimine, analüüs ja aruande vastavate
peatükkide koostamine samuti sisendandmete esitamine osa 5 koostamiseks.
Pakkuja kooskõlastab hankijaga, täpsustab üksikasjalikult ja toob välja analüüsis kasutatavad meetodid
töö täitmise käigus.
9
3 Analüüsi etapid ja ajakava
Käesolev on pakkuja nägemus tellitava analüüsi struktuursest ja ajalisest kujunemisest.
Järgnevas tabelis on välja toodud pakkuja poolne ajakava oluliste etappide ja täpsusega
nädalate kaupa.
Etapp Kirjeldus
Avakoosolek Avakoosolek toimub ühe nädala jooksul alates lepingu sõlmimisest. Avakoosolekul
Nädal 1 tutvustab pakkuja analüüsi läbiviijaid ning hankija tutvustab omapoolset meeskonda.
Hankija selgitab ootusi analüüsile ning pakkuja tutvustab analüüsi ülesehitust ja
teemasid. Lepitakse kokku omavahelise infovahetuse korras ja tiheduses
Ettevalmistus Pakkumuses esitatud metoodika (sh analüüsitavate teemade, ülesehituse,
Nädal 1-2 teemapunktide jm) kooskõlastamine ja kinnitamine hankijaga, lähtudes
lähteülesandes kirjeldatud eesmärkidest.
Analüüs I Pakkuja viib läbi esmase analüüsi vastavalt pakkumuses ja lähteülesandes välja
Nädal 2-10 toodud direktiivis nr 2012/27/EL lisas VIII tõstatatud ülesannetele ning eesmärkidele.
Esmase analüüsi käigus leitakse üldisemad vastused kõikidele tõstatatud nii
direktiivis kui ka lähteülesandes tõstatatud tulemitele
Vahearuanne Pakkuja esitab hankijale vahearuande, mis sisaldab esialgset analüüsi ja võimalikke
Nädal 10 käesolevas lähteülesandes püstitatud ülesannete esialgseid tulemusi.
Analüüs II Vahearuande tutvustamise ja arutamise järel senise tehtud analüüsi täpsustamine ja
Nädal 11-16 muutmine selliselt, et oleksid lahendatud hankija ja pakkuja arutelust välja toodud
analüüsi vahetulemuste ja -käigu kitsaskohad.
Lõpparuanne Pakkuja esitab hiljemalt 16. nädalal lepingu sõlmimisest arvates analüüsitulemuste
Nädal 16 korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud lõpparuande ja selle lühikokkuvõtte
docx ja pdf vormis. Aruandele lisatakse kõik tabelarvutused xls vormingus.
10
4 Koostöö hankijaga
Pakkuja nägemus koostööst hankijaga analüüsi teostamise käigus on tihe ja avatud
mõlemapoolne kommunikatsioon. Pakkuja sooviks, et toimuks andmete ja analüüsi tulemuste
efektiivne jagamine, et saavutada parim lahendus, võttes arvesse hankija eesmärki,
pakkumuse mahtu ning ajalisi ja eelarvelisi võimalusi. Omavahelise infovahetuse kord ja
tihedus lepitakse kokku avakoosolekul.
Soovime, et valmiv töö oleks kvaliteetne ning täidaks võimalikult palju hankija ootusi. Üheks
väga oluliseks eelduseks selle sisutiheda töö edukaks sooritamiseks peame head koostööd
hankija esindajatega. Seetõttu kirjeldame, missugusena näeme koostööd hankijaga ning mis
laadi tuge soovime hankijalt tegevuste elluviimiseks.
Hankija meeskonnaliikmete kaasamisel töö teostamisse järgime põhimõtet, et neid kaasatakse
sellises ulatuses, mis on töö läbiviimiseks tingimata vajalik. Töid planeerides jälgime, et hankija
töötajaid ei koormataks vajaduseta, kuid kaasataks piisaval määral, et tagada töö sujuv
läbiviimine.
Oleme planeerinud, et projekti alguses toimuval avakoosolekul osaleksid lisaks pakkuja
meeskonnale nii hankija juhtrühma kui ka töörühma esindajad, et tagada ühine lähtekoht
edasiseks tööks. Edasi toimuvad järgmistel kuudel regulaarsed töökoosolekud töörühmaga,
kus pakkuja tutvustab tööde käiku ning läbi arutatakse esile kerkinud olulisemad küsimused.
Kui tekib vajadus, siis on pakkuja avatud ka täiendavate koosolekute korraldamiseks.
Eeldame hankijalt töö läbiviimiseks järgnevat tuge:
⋅ Ligipääsu töö teostamiseks vajalikele andmetele ja informatsioonile;
⋅ Hankija töörühma poolset muud nõustamist ja tuge projektiplaani elluviimisel (tööde
täitmise jälgimises, riskide haldamises, esitatud tööde konstruktiivses ja efektiivses
ülevaatamises, tuge tehniliste küsimuste lahendamisel);
⋅ Hankija juhtrühmalt suuniseid rõhuasutuste osas lahenduse valikul ning valdkondade
soovidega arvestamisel;
⋅ Tagasisidet ja kaasamõtlemist võimalikel intervjuudel ja intervjuude osalejate valikul
ning andmete kogumise ettevalmistusel;
⋅ Vajadusel intervjueeritavate isikutega intervjuude aja ja koha kokkuleppimist.
11
5 Projektimeeskond
Ligi 200 töötajaga KPMG Baltics OÜ on regiooni suurimaid nõustamisettevõtteid, mis koondab
tehnilise, majandusliku, finantsanalüütilise, maksundusliku ning õigusalase kompetentsi.
Käesoleva töö projektimeeskonnas on esindatud nii avaliku sektori, õiguse, energeetika,
majanduse kui ka andmeanalüütika ekspertiis. Lisaks pakuvad meile täiendavat tuge
energeetika vallas Siim Meeliste, Siim Link ja Ülo Kask, kellel on aastatepikkune praktiline
kogemus energeetika vallas. Järgnevalt kirjeldame lühidalt iga meeskonnaliikme rolli ning
pakume lühitutvustust nende kogemusest (detailsed CV-d võib leida dokumendi lõpus).
Hanno Lindpere
Roll
Hanno on KPMG nõustamisteenuste juht, kelle roll käesolevas projektis seisneb selles, et kõik
KPMG meeskonna poolt valmistatud analüüsid ja dokumendid oleksid vastavuses nii hankija
poolt seatud nõuetega kui ka KPMG siseste kvaliteedi nõuetega.
Taust
Hannol on üle 20-aastane kogemus erinevate ettevõtete nõustamisel nii kapitali kaasamisel,
DD-s kui müügiprotsessis. Tal on laialaadne strateegilise planeerimise ja organisatsiooni
analüüsi kogemus. Samuti on tal ulatuslik kogemus varade ja ettevõtete hindamiste osas. Enne
KPMG-ga liitumist oli Hanno Ernst & Young Baltic AS-i vastutav partner Eestis.
Tarmo Toiger
Roll
Tarmo on projektijuht. Tarmo on meeskonna peamine kontaktisik ning vastutab selle eest, et
hankija oleks kõigi projekti arengutega kursis. Lisaks juhib ta projekti põhilist analüüsitööd,
aruande koostamist ning koordineerib kõigi teiste meeskonna nõustajate tööd.
Taust
Tarmol on pikaajaline kogemus analüüsitööde juhtimisel nii avalikus kui erasektoris. Enne
KPMG meeskonnaga ühinemist on Tarmo töötanud SAS Institute USA peakontoris (2012-2017)
nõustades rahvusvahelisi kliente andmeanalüütika ning andmeaida arendusprojektides, EY
ärikonsultatsioonide osakonna juhatajana (2006-2012) vedades mahukaid IT arendus ja
analüüsiprojekte, IBM-s Helsingi ja Tallinna kontoris juhtides suuri arendusprojekte.
12
Raul Nugis
Roll
Raul on juhtiv andmeanalüütik. Raul osaleb nii majandusliku potentsiaali arvutamises,
arvutuste läbiviimises, vajadusel intervjuudeks ettevalmistamises ja läbiviimises kui ka
aruande kirjutamises.
Taust
Raul on KPMG-s andmeteadlane, kellel on laialdased kogemused nii majandus- ja
andmeanalüüsi kui ka turgude reguleerimise ja järelevalve alal. Enne KPMG Baltics OÜ-ga
liitumist töötas ta väga pikka aega Konkurentsiametis ja seega valdab Raul hästi energeetika
ja regulatsiooniga seonduvaid teemasid.
Märt Bakler
Roll
Märt on andmeanalüütik. Märt toetab Rauli nii majandusliku potentsiaali arvutamises,
arvutuste läbiviimises, vajadusel intervjuudeks ettevalmistamises ja läbiviimises kui ka
aruande kirjutamises.
Taust
Märt on KPMG-s andmeteadlane, kellel on laialdased kogemused nii andmeanalüüsis,
matemaatiliste mudelite loomises kui ka statistilises analüüsis. Enne KPMG Baltics OÜ-ga
lõpetas Märt Universtiy of Manchesteri ülikoolis matemaatika bakalaureuse õppekava
Dmitri Ševoldajev
Roll
Dmitri täidab projektis analüütiku rolli. Dmitri toetab Rauli nii majandusliku potentsiaali analüüsis,
arvutuste läbiviimises, intervjuudeks ettevalmistamises ja läbiviimises kui ka aruande
kirjutamises.
Taust
Dmitri liitus KPMG-ga hiljuti, veetes eelnevalt 4,5 aastat Šotimaal, kus ta töötas Ernst & Youngi
(EY) Corporate Finance meeskonnas ning spetsialiseerus avaliku-, infrastruktuuri- ja
transpordisektoritele. Viimase kolme aasta jooksul on Dmitri osalenud ka mitmes energiasektori
projektis, sealhulgas oli Dmitri osa EY projektimeeskonnast, mis analüüsis Šotimaa rannikule
rajatava uue sadama tasuvust ning ka laiemat majanduslikku mõju.
Marleen Kohl
Roll
Marleen osaleb käesolevas projektis juristi ja projektijuhi abina, keskendudes õiguslikele
küsimustele ning sellele, et projekti läbiviimine õnnestuks.
Taust
Marleen on kutselt jurist, kes oma karjääri jooksul oli keskendunud eeskätt energeetika
õiguslikule raamistikule. Marleen on juba varasemalt nõustanud hankijat erinevate projektide
raames. Enne KPMG-ga liitumist töötas ta juristina nii Eesti Energias kui ka Elektrilevis,
omades seega süvateadmisi energeetika regulatsioonist.
13
Ülo Kask (OÜ Pilvero, alltöövõtt)
Roll
Ülo on töös juhtiv energeetika alane analüütik. Ülo osaleb 1-4 punktide töös ehk tehnoloogiate
reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali mõju hindamises, ning
osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Ülo ka aruannete ning materjalide kirjutamises
Taust
Ülo Kask omab energeetika alal ca 40a töökogemust. Ülo on läbi viinud suurel hulgal
energiaauditeid, ettevõtete ressursiauditeid, dokumentide ning tõlke ekspertiise. Lisaks on Ülo
osalenud ning projektijuhina läbi viinud mitmeid energeetika alaseid arendus- ning uurimistöid
ja koolitusi.
Siim Link (Arton Energy OÜ, alltöövõtt)
Roll
Siim on töös energeetika alane analüütik. Siim osaleb 1-4 punktide töös ehk tehnoloogiate
reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali mõju hindamises, ning
osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Siim ka aruannete ning materjalide kirjutamises
Taust
Siim Link omab ca 20a töökogemust taastuvenergiaallikate ja energiasäästu alal nii linnade,
alevite jm piirkondade energiavarustuses kui ka hoonete tasandil. Siim Link on nõustanud
kohalike omavalitsusi ja riigiasutusi strateegiliste dokumentide koostamisel, sh dokumente,
mis sisaldavad taastuvenergiaallikate ja energiasäästu rakendamist ja arengustrateegiaid.
Siim Meeliste (Tepsli OÜ, alltöövõtt)
Roll
Siim on töös energeetika alane analüütik. Siim osaleb 1-4 punktide töös ehk tehnoloogiate
reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali mõju hindamises, ning
osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Siim ka aruannete ning materjalide kirjutamises
Taust
Siim kuulub energiasäästu valdkonna Eesti tippekspertide hulka .Varasemalt on Siim töötanud
pikemat aega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ning ka SEI Tallinna kontoris.
14
6 Maksumus
Kasutades käesolevas pakkumuses kirjeldatud lähenemisviisi ja meeskonda kujuneb
pakkumuse hinnaks.
Käibemaksuta Käibemaksuga
(eurodes) (eurodes)
Analüüsi läbiviimine 29995 35994
15
7 Lisa: detailsed CV-d
Roll hankes: kvaliteedikontroll, partner
Haridus ja kvalifikatsioon
⋅ Tartu Ülikool, bakalaureus, majanduspoliitika, 1993;
⋅ Roskilde University, majanduse doktoriõpe, 1995 (lõpetamata).
Töökogemus
⋅ Hanno liitus KPMG-ga 2015. aastal.
⋅ Hanno peamised nõustamisvaldkonnad on kapitali kaasamine, tehingueelne
finantsanalüüs, kvaliteedikontroll ning varade ja ettevõtete hindamine.
⋅ Enne KPMG-ga liitumist oli Hanno partner Keystone Advisers OÜ-s, kus ta
Hanno Lindpere
Nõustamisteenuste
nõustas ettevõtete ostmist ja müümist. Hanno on töötanud ka vastutava
partnerina Ernst & Young Baltic AS-is.
juht ⋅ Kliendid, keda Hanno on aidanud: Viru Keemia Grupp AS, AS Eesti Raudtee,
Tallinna linn, Riigi Kinnisvara AS, OÜ NG Investeeringud ja AS Norma.
KPMG Baltics OÜ
Tel +372 626 8700 Muu oluline teave:
[email protected]
⋅ Hanno on osalenud muuhulgas järgmistes projektides: Kristiine Kasiino AS-i
müük Olympic Entertainment Group AS-ile, Tallinki Grupp AS-i aktsiate esmane
avalik pakkumine, Cinamoni kinoketi müük, tehingueelse analüüsi ja nõustamise
projektid (kliendid konfidentsiaalsed)
⋅ Varasem liikmesus: Audiitorkogu
⋅ Varasemad sertifikaadid: Eesti Vabariigi vandeaudiitor
16
Roll hankes: projektijuht
Haridus ja kvalifikatsioon
⋅ University of Liverpool, magister, Customer Analytics, 2012.
⋅ Tallinna Ülikool, magister, organisatsioonikäitumine, 2002.
⋅ Kehtivad sertifikaadid: juhtimisprogrammi sertifikaat MSP
Töökogemus
⋅ Tarmo liitus KPMG-ga 2017. aastal.
⋅ Sertifitseeritud projektijuht, kellel on kogemusi suuremahuliste
arendusprojektidega. Põhikompetentsid on protsesside juhtimine ja tõhususe
Tarmo Toiger
Juhtimis- ⋅
tõstmine protsessi puuduste hindamise ja analüüsi kaudu.
Kogemuste põhivaldkonnad on IT strateegiline juhtimine, IT teenuste haldamine,
konsultatsioonide IT projektide juhtimine, IT-auditite läbiviimine, ettevõtte IT protseduuride ja
ja tehnoloogia dokumentatsiooni koostamine, riskianalüüs.
valdkonna juht ⋅ Väljaõppinud ja mitmeaastase kogemusega ekspert andmeanalüütika
platvormide ja pettustuvastussüsteemide valikul, nõuete analüüsil ja
KPMG Baltics OÜ juurutamisel.
+ 372 626 8700
[email protected]
⋅ Enne KPMG meeskonnaga ühinemist on Tarmo töötanud SAS Institute USA
peakontoris (2012-2017) nõustades rahvusvahelisi kliente andmeanalüütika ning
andmeaida arendusprojektides, EY ärikonsultatsioonide osakonna juhatajana
(2006-2012) vedades mahukaid IT arendus ja analüüsi projekte, IBM-s Helsingi
ja Tallinna kontoris juhtides suuri arendusprojekte.
Tarmo on osalenud järgmistes projektides:
⋅ Uuringu „Eesti võimalused Euroopa Liidu ühishuvides strateegiliselt oluliste
väärtusahelate võrgustikus osalemisel“ läbiviimine, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (2020);
⋅ AS Eesti Raudtee telekommunikatsiooni varade analüüs (2019);
⋅ AS Eesti Raudtee infrastruktuuri kasutustasu hinnastamise sisendeid
genereeriva algoritmi audit; rongide liikluse ja kaubavedude segmentide
analüüs; raudtee kasutustasude lisatasude põhjendatuse analüüs, (2019);
⋅ Tallinna maatoimingute infosüsteemi eelanalüüsi ja lähteülesande koostamine,
Tallinna Linnakantselei, (2019);
⋅ AS Eesti Raudtee telekommunikatsiooni varade analüüs, (2019);
⋅ AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri varade info haldamise ja kasutamise
analüüs, (2019);
⋅ Raamatukogusüsteemide kaasajastamise analüüs, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, (2018-2019);
⋅ AS Eesti Post kuluarvestusmudeli analüüs ja uue mudeli loomine (2018);
⋅ Struktuuriinstrumentide valikukriteeriumide hindamine, Rahandusministeerium,
Ernst & Young Baltic AS, Poliitikauuringute keskus Praxis, Balti Uuringute
Instituut (2010);
⋅ Kliimapaketi ja heitmekaubanduse negatiivsete mõjude pehmendamine;
peamiste mõjude analüüs ning finantsanalüüs (finantsmodelleerimine),
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2010);
⋅ Omniva andmeaida ning aruandluse ärianalüüs, nõuete analüüs, Eesti Post AS
(2017)
⋅ Pettustuvastuse ning andmeanalüüsi võimekuse väljaehitamine, Ernst & Young
Global, USA (2017)
⋅ Krediitkaardipettuste pettustuvastussüsteemi analüüs ja võimekuse
väljaehitamine, Bank of America, USA (2015)
17
Roll hankes: juhtiv analüütik
Haridus ja kvalifikatsioon
⋅ Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühisõppekava, magister, küberkaitse,
2018;
⋅ Tallinna Tehnikaülikool, magistrikraadiga võrdsustatav 5 aastane õppekava,
keemia, 1998;
⋅ Sisekaitseakadeemia, kriminaaluurija tunnistus, 2003.
⋅ Kehtivad sertifikaadid: sertifitseeritud arvutikriminalist CCE, sertifitseeritud
infoturbeanalüütik Security+, sertifitseeritud projektijuht Prince2, Blue Prism
sertifitseeritud robootika arendaja, PCAP sertifitseeritud Püütoni
Raul Nugis
juhtiv andmeteadlane
programmeerija.
Töökogemus
Lighthouse CoE for ⋅ Raul liitus KPMG-ga 2018. aastal.
Data & Analytics and
Intelligent Automation
⋅ Enne KPMG meeskonnaga liitumist töötas Raul üle 20 aasta Konkurentsiametis
järelevalveosakonna nõunikuna, täites sealhulgas regulaatori ülesandeid.
KPMG Baltics OÜ ⋅ Kogemuste põhivaldkonnad on digitaalne ekspertiis, infoturbe alane
+ 372 626 8700 nõustamine, andmete kogumine ja analüüs uurimustööde jaoks, RPA, ETL ja
[email protected] programmeerimine andmeanalüüsi ning masinõppe jaoks, turuanalüüs,
regulatsioon ja järelevalve infrastruktuuri- ja transpordisektoris.
⋅ Raulil on rahvusvahelise praktika kogemus Euroopa Komisjonis DG IV (DG
Comp), Brandenburgi liidumaa majandus- ja Euroopa Liidu asjade
ministeeriumis, Saksamaa Liitvabariigi majandus- ja tööministeeriumis ning
Taani Konkurentsiametis.
Muu oluline teave:
⋅ Rahvusvahelistes töögruppides osalemine: ECN, Forensic IT Working Group;
ECN Cartel Working Group; Competition Authorities’ Empowerment Directive
ECN+EU Council Working Party.
⋅ Raul on kogenud ja sagedane kõneleja siseriiklikule ja rahvusvahelisele
publikule.
Lepingu esemega sarnased tööd:
⋅ Tartu linna 2014-2018 hangete analüüs ühe kokkulepitud osakonna hangete
näitel, Tartu Linnavalitsus (2018-2019)
⋅ Raudtee infrastruktuuri kasutustasude soodustuste analüüs raudtee
veoettevõtjate (Operail, E.R.S.) võrdse kohtlemise tagamiseks, 2018
(Konkurentsiametis)
⋅ Raudtee hinnastamisalgoritmi ja liiklusandmete analüüs tulude alalaekumise
põhjuste väljaselgitamiseks, Eesti Raudtee AS (2019)
18
Roll hankes: analüütik
Haridus ja kvalifikatsioon
⋅ Institute of Chartered Accountants of Scotland, kvalifitseeritud raamatupidaja,
2019,
⋅ University of Aberdeen, bakalaureus, majandus, 2015.
Töökogemus
⋅ Dmitri liitus KPMG-ga 2020. aastal.
⋅ Dmitri peamised nõustamisvaldkonnad on finantsanalüüs, äriplaani analüüs
Dmi tri Ševoldajev
Analüütik
ja koostamine, avaliku sektori hangete valmistamise toetamine ning hilisem
pakkumiste analüüs ja finantsmudelite valmistamine.
⋅ Enne KPMG-ga liitumist töötas Dmitri 4.5 aastat EY Šotimaa tehingu
KPMG Baltics OÜ nõustamis meeskonnas, kus ta spetsialiseerus avaliku, infrastruktuuri ja
transpordi sektoritele.
Tel +372 626 8700
Mob +372 580 92 680 ⋅ Dmitri on osalenud mitmetes projektides taastuvenergia, eluase, merendus,
[email protected] jäätme, tervishoiu ja raudtee valdkonnas.
⋅ Kliendid, keda Dmitri on aidanud: Suurbritannia valitsus, Šotimaa valitsus,
Šotimaa riiklikud agentuurid (sealhulgas Transport Scotland ja Scottish
Enterprise) ja kohalikud omavalitsused.
Muu oluline teave:
⋅ Dmitri on osalenud muuhulgas järgmistes projektides:
⋅ Tasuvuse ja majanduslikku mõju ülevaade koostamine uue sadama
rajamiseks Põhja-Šotimaa saartel;
⋅ Šotimaa riiklikku energiaettevõtte loomisest tuleneva potentsiaalse
finants mõju analüüs riiklikule eelarvele;
⋅ Raudteeühenduse parandamine Šoti kahe peamise kommertskeskuse
Glasgow ja Edinburgh vahel;
⋅ Šoti valitsuse rahastamisele kandideerivate taastuvenergia projektide
laialdane kommerts ja finantsanalüüs;
⋅ Šoti valitsuse rahastamisele kandideerivate nafta ja gaasi platvormide
tootmisest eemaldamise projektide laialdane kommerts ja
finantsanalüüs;
⋅ Avaliku sektori rahastamisele eelnev kahe meretuuleenergia sektoris
tegutseva ettevõtte kommerts ja finants analüüs;
⋅ Glasgow Sighthill elamurajooni regenereerimise riigihanke pakkumiste
analüüs (hanke koguväärtus £250m).
19
Roll konkreetses hankes: andmeanalüütik
Haridus ja kvalifikatsioon
⋅ University of Manchester, bakalaureus, Mathematics with Finance, 2019 (cum
laude)
⋅ Machine Learning Specialization, University of Washington (Coursera
⋅ Sertifitseeritud UIPath RPA arendaja
Töökogemus
⋅ Märt liitus KPMG-ga 2019. aastal.
⋅ Enne KPMG-ga liitumist läbis Märt erialased praktikad nii Swedbank AS-is kui ka
Märt Bakler
andmeanalüütik ⋅
KPMG Baltics OÜ-s.
Swedbankis valmistas Märt ette materjale krediidikomitee jaoks ning analüüsis
väikelaenude riskitegureid.
KPMG Baltics OÜ ⋅ Märdil on kogemusi statistilises analüüsis (Python, R) , andmete modelleerimises
+372 626 8700 (Matlab), masinõppes, andmete visualiseerimises, ja ETL-is, finantsmudelite, IT,
[email protected] analüütika ja RPA lahenduste loomises programmeerimiskeeltes.
Varasemad projektid:
⋅ Kiurendi hinnastamise andmete analüüs ning modelleerimine, uue
hinnastamismudeli välja töötamine ning sensitiivsusanalüüs Eesti Raudtee
Telkole, Eesti Raudtee (2019))
⋅ AS Eesti Raudtee andmeanalüüs ning infrastruktuuri lisatasude mudeli analüüs,
(2019).
⋅ Tartu linna hangete analüüs, Tartu Linnavalitsus (2018).
⋅ Stora Enso Master data management kontseptsiooni loomine, Stora Enso Oyj
(2019)
⋅ Makseandmete korrektsuse analüüs, konfidentsiaalne klient (alates 2020)
⋅ Flexa Eesti AS protsesside automatiseerimine (2019).
⋅ Rail Baltica finantsmodelleerimise ja raporteerimise tööprotsesside
automatiseerimine, Rail Baltic Estonia OÜ (2019).
20
Roll hankes: jurist/projektijuhi abi
Haridus ja kvalifikatsioon
⋅ Tartu Ülikool (magistrikraad õigusteaduses).
Töökogemus
⋅ Enne Advokaadibürooga KPMG Law liitumist töötas Marleen Eesti suurima
energiaettevõtja, Eesti Energia, õigusteenistuse juristina, kelle
teenindatavateks üksusteks olid Narva Soojusvõrk ning Elektrilevi
turusuhete, regulaatorsuhete, toodete ja teenuste valdkonnad.
Marl een Kohl
Jurist
⋅ Marleen täitis õigusteenuse osutajana lisaks Narva Soojusvõrgu
nõustamisele Elektrilevi strateegilise äripartneri rolli, kes oli projektidesse
algusest peale kaasatud, kaardistades riske, leides kliendi vajadustele
vastavaid lahendusi, koostades juriidilisi tegevusplaane ning otsuste- ja
Advokaadibüroo
lepinguprojekte, lahendades kliendikaebuseid, pidades läbirääkimisi,
KPMG Law OÜ
esindades klienti ametiasutustes, ministeeriumites ja kohtus.
Tel +372 6676 835
Mob +372 5650 5630 ⋅ Enne Eesti Energiat töötas Marleen Elektrilevi hangete nõustajana,
marleen.kohl@ abistades hankespetsialiste ja majasiseseid tellijaid nende igapäevases
kpmglaw.ee töös.
⋅ Marleenil on pikaajaline kogemus seoses sundtäitmisega, mille ta
omandas kohtutäituri abina tegutsedes. Samuti on Marleenil kaheaastane
kogemus USA kõrgetasemelises ettevõtlus- ja müügikeskkonnas,
otsemüügifirmas Southwestern Advantage (SWA).
⋅ Advokaadibüroos KPMG Law on Marleen nõustanud ja nõustab
energiasektori valdkonnas järgnevaid kliente: EcoBirch, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Märjamaa Päikesepark MTÜ, Konnaveski
Öko OÜ jt.
Muu oluline teave:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teostatud töödes on Marleenil
olnud oluline roll järgnevates projektides:
⋅ Taastuvenergia direktiivi nr (EL) 2018/2001 ülevõtmisest tulenevate
muudatuste mõjude hinnang;
⋅ Kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisest tulenevate
muudatuste mõjude hinnang;
⋅ Elektrienergia siseturu ühiseid reegleid käsitleva direktiivi nr (EL) 2019/944
ülevõtmisest tulenevate muudatuste mõjude hinnang.
21
Kontakt
Tarmo Toiger
juhtimiskonsultatsioonide ja tehnoloogia valdkonna juht
+ 372 626 8700
[email protected]
KPMG Baltics OÜ
Narva mnt 5
10117 Tallinn
Estonia
www.kpmg.ee
© 2020 KPMG Baltics OÜ, Eesti osaühing ja Šveitsi ühinguga KPMG International
Cooperative (”KPMG International") lepinguliselt seotud sõltumatute ettevõtjate
võrgustiku liige. Kõik õigused kaitstud.
Pakkumuse on koostanud KPMG Baltics OÜ, Eesti osaühing ja Šveitsi ühinguga
KPMG International Cooperative ("KPMG International") lepinguliselt seotud
sõltumatute ettevõtjate võrgustiku liige. Pakkumises esitatud infot tuleb käsitleda
konfidentsiaalsena ning avalikustamisele kuulub ainult RHS §111 (5) 1) tulenevalt
pakkumuse maksumus ning RHS §111 (5) 2) tulenevalt pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavad pakkumust iseloomustavad numbrilised näitajad.
Ülejäänud pakkumust (sealhulgas kohustuslikke Hankija poolt ette antud vorme)
tuleb käsitleda konfidentsiaalsena ning ärisaladusena, sest eelpool mainitud
pakkumuse osad ei ole terviklikult ega ka osaliselt avalikkusele kättesaadavad ning
on oma salajasuse tõttu KPMG Baltics OÜ jaoks väärtuslik ja nende avaldamine
kahjustab otseselt KPMG Baltics OÜ konkurentsivõimet.
KPMG nimi ja logo on registreeritud kaubamärgid või ühingu KPMG International
Cooperative ("KPMG International") kaubamärgid.
22
Roll hankes: nõustaja
Haridus ja kvalifikatsioon
• Tallinna Polütehniline Instituut, soojusenergeetika, diplomeeritud
soojusenergeetika insener, 1975.
• Tallinna Tehnikaülikool, magister, soojusenergeetika, 2001.
Töökogemus
Ülo on töös juhtiv energeetika alane analüütik. Ülo osaleb 1-4 punktide töös ehk
tehnoloogiate reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali
mõju hindamises, ning osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Ülo ka aruannete
ning materjalide kirjutamises
Ülo Kask Ülo Kask omab energeetika alal ca 40a töökogemust. Ülo on läbi viinud suurel
Energeetika ekspert hulgal energiaauditeid, ettevõtete ressursiauditeid, dokumentide ning tõlke
ekspertiise. Lisaks on Ülo osalenud ning projektijuhina läbi viinud mitmeid
Pilvero OÜ energeetika alaseid arendus- ning uurimistöid ja koolitusi.
+372 553 2910
[email protected]
Varasemad uuringuprojektid, milles Ülo on olnud teostaja/projektijuhi
rollis viimase viie aasta jooksul:
• Suurettevõtte energiaauditi läbiviimine energiamajanduse korralduse
seaduse alusel, klient Keila linn;
• Detailne ressursiaudit vastavalt KIKi metoodikale, klient Marmi
Futerno OÜ;
• Aravete biogaasijaama soojuse kasutamine aleviku kaugkütte
soojusallikana, klient KN.R. Energy OÜ.
20
Roll hankes: nõustaja
Siim Link Haridus ja kvalifikatsioon
• 2004 - 2011 - Doktorikraad, soojusenergeetika erialal, Tallinna
Energeetika ekspert Tehnikaülikool (OB000217, 20.12.2011).
Töökogemus
Siim on töös energeetika alane analüütik. Siim osaleb 1-4 punktide töös ehk
tehnoloogiate reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali
mõju hindamises, ning osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Siim ka
aruannete ning materjalide kirjutamises.
Siim Link omab ca 20aastast töökogemust taastuvenergiaallikate ja
energiasäästu alal nii linnade, alevite jm piirkondade energiavarustuses kui ka
hoonete tasandil. Siim Link on nõustanud kohalike omavalitsusi ja riigiasutusi
strateegiliste dokumentide koostamisel, sh dokumente, mis sisaldavad
taastuvenergiaallikate ja energiasäästu rakendamist ja arengustrateegiaid.
Varasemad uuringuprojektid, milles Siim on olnud teostaja/projektijuhi
rollis viimase viie aasta jooksul:
• Uuring arendustegevusena energiamajanduse arengukava
koostamiseks kaugküttepiirkonnale, et kasutada koostatud
energiakava kohaliku omavalitsuse ametnikele ja töötajatele
koolituse alusmaterjalina, klient Eesti Maaomavalitsuste Liit;
• Energiatõhususe direktiivi ülevõtmisest tulenev kohustus
energiasäästu meetmete loomiseks, mõõtmiseks, seireks kontrolliks
ja raporteerimiseks, klient Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
• Riigi üldine energiatõhususkohustus aastatel 2021-2030 ning
taastuvenergia eesmärkide täitmine, klient Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
20
Roll hankes: nõustaja
Haridus ja kvalifikatsioon
• MSc, Environmental and Resource Management, Lõuna-Taani Ülikool,
Esbjerg, 2012;
• BA, Valitsemise ja poliitikateadused, Tartu Ülikool, 2010.
Töökogemus
• Siim kuulub energiasäästu valdkonna Eesti tippekspertide hulka.
• Tepsli OÜ-s keskendub Siim energiatõhususe ja -säästlikkuse uurimisele,
koostades analüüse ja osutades valdkonnaspetsiifilisi nõustamisteenuseid nii
avaliku- kui ka erasektori organisatsioonidele.
Siim Meeliste • Enne Tepsli OÜ-ga liitumist töötas Siim pikka aega Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis, vastutades energiatõhususe küsimuste eest
Energia-
tõhususteenuste ning osaledes vastavate poliitikate väljatöötamisel. Samuti panustas Siim
olulisel määral rahvuslike taastuvenergia kavade, energiavaldkonna
valdkonnajuht
rahvusvahelistele ja EL-i töögruppidele ja -foorumitele ning Eesti esindamisele
rahvusvahelistes energeetika ja taastuvenergeetika organisatsioonides.
Tepsli OÜ +372 5190
1000
Muu oluline teave:
• Eesti 2017. a eesistumise energeetika töögrupi kaasesiistuja.
Varasemad uuringuprojektid, milles Siim on olnud teostaja/projektijuhi
rollis viimase viie aasta jooksul:
• Kliimaambitsiooni uuring, klient Riigikantselei, koostöös SEI Tallinn ja
Finantsakadeemia OÜ;
• Regionaalsete jäätmekäitluskeskuste loomise analüüs, klient
Keskkonnalahendused OÜ, koostöös ELLE OÜ;
• Kääritusjäägi ja biogaasi käitlemise alternatiivide analüüs, klient
Keskkonnalahendused OÜ.
20
KPMG Baltics OÜ Telephone +372 626 8700
Narva mnt 5 Fax +372 626 8777
Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee
Estonia
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
19.08.2020
Lugupeetud Rein Vaks
22.06.2020. a esitas KPMG Baltics OÜ pakkumuse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile analüüsi „Heitsoojus- ja heitjahutusenergia
kasutamise võimalused kütte- või jahutusenergia sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja
-jahutuse potentsiaali hindamine“ läbiviimiseks. Vastavalt hanke tingimustele, on
pakkumus jõus 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.
Käesolevaga pikendame pakkumuse kehtivuse tähtaega 30 päeva võrra.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Lindpere
Partner, nõustamisteenuste valdkonna juht
KPMG Baltics OÜ
KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member
firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with
KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity.
Reg no 10096082.
Pakkumus analüüsi
„Heitsoojus- ja
heitjahutusenergia kasutamise
võimalused kütte- või
jahutusenergia sektoris ning
Eesti tõhusa kaugkütte ja -
jahutuse potentsiaali hindamine“
läbivi miseks
Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sisukord
1 Analüüsi sisuline kirjeldus 4
2 Tegevusplaani kirjeldus ja metoodika 5
2.1 Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku potentsiaali analüüs 5
3 Analüüsi etapid ja ajakava 10
4 Koostöö hankijaga 11
5 Projektimeeskond 12
6 Maksumus 15
7 Lisa: detailsed CV-d 16
2
KPMG Baltics OÜ Telefon +372 626 8700
Narva mnt 5 Fax +372 626 8777
10117 Tallinn Internet www.kpmg.ee
Estonia
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
22. juuni 2020
Lugupeetud Rein Vaks
Täname Teid võimaluse eest esitada pakkumus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi hankija) tööle analüüsi „Heitsoojus- ja
heitjahutusenergia kasutamise võimalused kütte- või jahutusenergia sektoris ning Eesti tõhusa
kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine“ läbiviimiseks.
Meie pakkumuse aluseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pakkumuse kutse.
Toetudes varasemale koostööle, lähteülesandele ja lisaks ka avalikule informatsioonile on meil
kujunenud arusaam Teie ootustest ning teeme kõik endast sõltuva, et meie teenus oleks
kooskõlas Teie soovidega. Usume, et oleme õigesti mõistnud Teie vajadusi ning kinnitame, et
meil on olemas vajalikud ressursid ja kogemused töö teostamiseks meie pakkumises toodud
metoodikast ja projektiplaanist lähtuvalt.
Hindame koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kõrgelt, oleme valmis
pakkumust esitlema ning täiendavaid detaile arutama.
Käesolevaga kinnitame, et puuduvad riigihangete seaduse § 95 lg 1 ja 4 sätestatud
hankemenetlusest kõrvaldamise alused.
Pakkumus on jõus 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Lindpere
Partner, nõustamisteenuste valdkonna juht
KPMG Baltics OÜ
3
1 Analüüsi sisuline kirjeldus
Energiamajanduse korralduse seaduse § 8 lõike 1 kohaselt esitab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjonile aruande tõhusa koostootmise ja tõhusa
kaugkütte ja -jahutuse kohaldamise võimaluste kohta. Aruande koostamisel võetakse aluseks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2012/27/EL lisas VIII nimetatud põhimõtted.
Projekti eesmärk on koostada vastav analüüs ning aruanne, mis vastab Euroopa Komisjoni
poolt etteantud nõuetele ning mida nõutakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt.
Pakkuja analüüs ning aruanne koostatakse lähtuvalt direktiivi nr 2012/27/EL lisas VIII toodud
ülesehitusest ning vastab lisa VIII punktides 1-4 ning 7 ja 8 püstitatud küsimustele. Pakkuja
hindab põhjalikult riikliku kütte- ja jahutuspotentsiaali järgides järgmisi punkte:
Kütte ja jahutuse ülevaade
Eesmärgid, strateegiad ja poliitikameetmed
Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku potentsiaali analüüs
Võimalikud uued strateegiad ja poliitikameetmed
Analüüsi käigus selgub:
1) Eestis reaalselt kasutatud heitsoojus- ja heitjahutusenergia 2019. a seisuga;
2) Seni kasutamata heitsoojus- ja heitjahutusenergia reaalselt rakendatav potentsiaal kütte-
või jahutusenergia sektoris ning selle potentsiaali rakendamise mõju primaarenergia
säästule;
3) Tõhusa kaugkütte ja -jahutuse osakaal kogu kaugkütte ja -jahutuse sektorist 2019. a
seisuga;
4) Tõhusa kaugkütte ja -jahutuse seni kasutamata potentsiaal ning selle potentsiaali
rakendamise mõju primaarenergia säästule;
5) Punktis 2 ja 4 nimetatud potentsiaali rakendamise majanduslik mõju soojuse ja jahutuse
tarbijahinnale.
Projekti lõpptulemid esitatakse eestikeelses aruande dokumendis ja selle lisades. Esitatakse
nii korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud lõpparuanne ning ka selle lühikokkuvõte.
Analüüsi aruande ning muude tulemdokumentide struktuur lepitakse Hankijaga täpsemalt
kokku pärast hankelepingu sõlmimist.
Pakkumuse hindamiseks esitame tegevusplaani ning metoodika kirjelduse, tegevuste ja tööde
ajakava, Pakkuja nägemuse koostööst Hankijaga ja projekti kogumaksumuse, mis asuvad
peatükkides 2, 3, 4 ning 6, kuhu on koondatud analüüsiprotsessi ning projektiplaani ja tulemite
ülevaade. Pakkuja projektimeeskond on esitatud peatükis 5.
4
2 Tegevusplaani kirjeldus ja
metoodika
Analüüs on jaotatud vastavalt määrusele kolme osasse – I osa: Kütte ja jahutuse ülevaade, II osa:
Eesmärgid, strateegiad ja poliitikameetmed ning III osa: Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku
potentsiaali analüüs. Analüüs koostatakse lähtuvalt direktiivi nr 2012/27/EL lisas VIII toodud
ülesehitusest ning see vastab lisa VIII punktides 1-4 ning 7 ja 8 püstitatud küsimustele.
Töö läbiviimise käigus planeerib pakkuja keskenduda alljärgnevatele teemapunktidele.
Analüüsi teostamise tulemusena selgub:
Vajalikud lähteandmed selle osa ja ühtlasi osa 2 täitmiseks hangitakse
1 Eesti Statistikaametist, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing MTÜst,
Eestis reaalselt KREDEX SAst, RKASst või vajadusel otse soojuse ja elektri
koostootmisega tegelevatest ettevõtetest, nt energiakontsern Utilitas,
kasutatud Fortum Eesti AS, Adven Eesti AS jt. Andmed puudutavad põhiliselt
heitsoojus- ja energia- ja tööstusettevõtete ning teenussektori heitsoojust ja
heitjahutusenergia heitjahutust, kus on suurim potentsiaal selle taaskasutamiseks aga ka
korteriühistuid (KÜ), kes on paigaldanud ventilatsiooniõhu või muid
2019. a seisuga.
soojuspumpasid.
Töö vormid on otsing andmebaasides ja intervjuud KREDEXi, RKASe,
EJKÜ ja ettevõtete vastavate spetsialistidega.
Kütte- ja jahutusnõudlus energia lõpptarbimise järgi (GWh), saadakse
ES andmebaasidest (direktiivi nr 2012/27/EL lisa VIII, I osa p.1). Kütte-
ja jahutusnõudlust hinnatakse lõppkasutuse järgi ja sektorite kaupa,
nagu eelnimetatud lisa VIII I osa p.1 esitatud.
Antakse ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest, seadmete tüüpidest
ja ka taastuvate energiaallikate kasutamisest ja nende baasil toodetud
kütte ja jahutusenergia osakaalust vastavalt direktiivi nr 2012/27/EL
lisa VIII, I osa „Kütte ja jahutuse ülevaade“ p.2 kohaselt.
2 Selle osa koostamiseks kasutatakse eelmises osas kogutud andmeid
Seni kasutamata ja intervjuude tulemusi suuremate heitsoojuse ja -jahutuse
heitsoojus- ja potentsiaaliga ettevõtete, RKAS’i ja KREDEX’i spetsialistidega ning
heitjahutusenergia vajadusel KÜ-de juhatuste liikmetega.
reaalselt rakendatav Tarnitava kütte ja jahutuse kogused esitatakse tehnoloogiate kaupa
potentsiaal kütte- (kuumaveekatlad, soojuse ja elektri koostootmisseadmed,
või jahutusenergia soojuspumbad ja muud allikad ja seadmed kui need on olemas) GWh
sektoris ning selle aastas. Võimalikkuse korral eristatakse fossiilsetest ja taastuvatest
potentsiaali allikatest toodetud/muundatud energia ja osas 1 toodud sektorite
rakendamise mõju kaupa.
5
primaarenergia Osakaalude leidmiseks ja mõju leidmiseks primaarenergia säästule
säästule tehakse vajalikud arvutused. Primaarenergiana käsitletakse kütuseid
(s.h põletatavad jäätmed) ja elektrit, mida ettevõtted ja KÜd
energiamuundamise protsessis kasutavad ja mille tulemusena
heitsoojus ja -jahutus tekivad.
3 Vajalikud lähteandmed selle osa täitmiseks hangitakse Eesti
Tõhusa kaugkütte ja Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingust, kes väljastab
kaugkütteettevõtetele tõhusa kaugkütte ja –kaugjahutuse sertifikaate.
–jahutuse osakaal
Ülo Kask on vastavaid sertifikaate omistava komisjoni liige.
kogu kaugkütte ja –
Kasutatav metoodika ja arvutused sarnanevad osa 2 metoodika ja
jahutuse sektorist arvutustega.
2019. a seisuga
4 See osa koostatakse analoogselt osaga 2. Kasutatakse eelmise osaga
Tõhusa kaugkütte ja sarnaselt kogutud andmeid ja intervjuude tulemusi suuremate
heitsoojuse ja -jahutuse potentsiaaliga ettevõtete, kes omavad tõhusa
–jahutuse seni
kaugkütte või –jahutuse sertifikaati, spetsialistidega.
kasutamata
Kasutatav metoodika ja arvutused sarnanevad osa 2 metoodika ja
potentsiaal ning arvutustega.
selle potentsiaali Antakse hinnang kütte ja jahutuse nõudluse suundumuse prognoosile
rakendamise mõju ja koostatakse riigi territooriumi kaart, kuhu märgitakse kütte- ja
primaarenergia jahutusvajadusega piirkonnad kõrgema energiatihedusega aladel
säästule (linnad ja muud asumid).
5 Eelmistest osadest saadakse sisendeid direktiivi nr 2012/27/EL lisa
Punktis 2 ja 4 VIII, III osa „Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku potentsiaal“ p 7
ja 8 täitmiseks.
nimetatud
potentsiaali
rakendamise
majanduslik mõju
soojuse ja jahutuse
tarbijahinnale
Analüüsi läbiviimisel kasutatavad metoodikad hõlmavad:
ES’st küsitakse üleriiklikke ja üldistatud andmeid kasutatud heitsoojuse ja heitjahutuse tarbimise kohta
2019. aasta seisuga (võimalusel ka kolme viimase aasta kohta, osa 1 ja 2). EJKÜst küsitakse andmeid
energiaettevõtete (katlamajad) ja nende soojuse ja elektri koostootmisseadmete heitsoojuse ja
heitjahutuse koguste kohta 2019. aasta seisuga ning tuleviku potentsiaali ja nõudluse prognoosi kohta
10 aasta vaates (osa 2 ja 4). KREDEX SAst küsitakse andmeid korteriühistutes olevate ventilatsiooniõhu
soojuspumpade (SP) ja muude SPde kohta, RKASest küsitakse andmeid riigi haldusalas olevate
suuremate energiatootmisüksuste ja SPde, nende energiatoodangu ning heitsoojuse ja heitjahutuse
koguste kohta.
Intervjuude käigus küsitakse eelnimetatud SAde, MTÜde ja ettevõtete spetsialistidelt juurde andmeid,
mida avalikest andmebaasidest ei ole võimalik töö täitmiseks saada, nt ettevõtetes ja mujal
6
vaadeldavates kohtades kasutatavad energiamuundamise seadmed ja tehnoloogiad (tüübid,
võimsused, kasutatav kütus jm).
Kvantitatiivne analüüs kütte ja jahutusenergia nõudluse kohta viiakse läbi ESist saadud andmete alusel,
nende ning ettevõtetest KREDEXist ja RKASst saadud täiendavate andmete alusel korrigeeritakse
vajadusel eelnevat ja koostatakse kütte ja jahutuse nõudluse prognoos 10 aasta vaates. Prognoosis
võetakse arvesse nii kodumajapidamise kui teistes sektorites tehtavat energia- ja ressursitõhususe alast
tegevust (KREDEXi RKAS. KIKi andmed energia ja ressursitõhususe kohta ettevõtetes, kuid
energiasäästul on seal üllaltki marginaalne osa, S. Link ja Ü. Kask on kokku teinud üle 60 ettevõtte
ressursiauditi ja veelgi rohkem hoonete energiaauditeid).
Osade 1 ja 2 andmete alusel kantakse Eesti kaardile (Maa-ameti põhikaart), arvestades äriteabe
puutumatust, linnade ja muudele tiheasustuse suurema energiakasutusega aladele osas 2 kindlaks
tehtud ja kavandatavad kütte- ja jahutuse tarnepunktid ning kaugküttejaamad.
Konsultatsioone ja intervjuusid ettevõtetes (turuosalistes) viivad läbi Siim Meeliste, Siim Link (volitatud
energiatõhususe spetsialist ja volitatud soojusenergeetika insener) ja Ülo Kask (volitatud
energiatõhususe spetsialist ja volitatud soojusenergeetika insener). Nende kanda jääb ka osade 1-4
jaoks vajaliku teabe hankimine, analüüs ja aruande vastavate peatükkide koostamine samuti
sisendandmete esitamine osa 5 koostamiseks.
Pakkuja kooskõlastab hankijaga, täpsustab üksikasjalikult ja toob välja analüüsis kasutatavad meetodid
töö täitmise käigus.
2.1 Kütte ja jahutuse tõhususe majandusliku potentsiaali analüüs
Pakkuja viib läbi kütte jahutuse tehnoloogiate majandusliku potentsiaali analüüsi kogu riigi territooriumil.
Analüüsis hinnatakse esmalt tõhusa kaugkütte ja -jahutuse seni kasutamata potentsiaali ning selle
potentsiaali rakendamise mõju primaarenergia säästule. Teiseks selgub seni kasutamata heitsoojus- ja
heitjahutusenergia reaalselt rakendatav potentsiaal kütte- või jahutusenergia sektoris ning selle
potentsiaali rakendamise mõju primaarenergia säästule. Selle jaoks viiakse läbi tehnoloogiate kulude ja
tulude analüüs ning tehakse kindlaks tõhusamad ning taastuvenergiatel põhinevad alternatiivsed
tehnoloogiad. Lisaks esitatakse võimaluse korral fossiilsetest ja taastuvatest allikatest saadud energia
osakaal.
Käsitletakse järgmiseid tehnoloogiaid:
tööstusheitsoojus ja -jahutus;
jäätmepõletus;
suure tõhususega koostootmine;
taastuvad energiaallikad (nt geotermiline, päikese- ja biomassist saadav energia), mis on muud
kui need, mida kasutatakse suure tõhususega koostootmises
soojuspumbad;
olemasolevate kaugvõrkude soojus- ja jahutuskadude vähendamine.
Majandusanalüüsi lähtepunktid
Analüüsi koostamisel lähtutakse keskkonnateguritest, sotsiaal-majanduslikest teguritest ning
finantsanalüüsist, mis tehakse investori seisukohast projektide hindamiseks. Finants- ning
7
majandusanalüüsis kasutatakse kriteeriumina nüüdispuhasväärtust, mille arvutamisel
kasutatav diskontomäär valitakse Euroopa või teiste Eestiga sarnaste riiklike andmete alusel.
Analüüs koostab esmalt lähtestsenaariumi, mis koostatakse hetkeolukorra alusel ning mis võtab
arvesse koostamise ajal kehtivaid poliitikasuundi.
Analüüsi raames koostatakse ka alternatiivsed stsenaariumid, mille raames kaalutakse kõiki
lähtestsenaariumi suhtes asjakohaseid stsenaariume, sealhulgas tõhusa kütte ja jahutuse osa.
Lähtestsenaariumi alternatiivsete stsenaariumide puhul võetakse arvesse määruses (EL)
2018/1999 esitatud energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärke.
Alternatiivseid stsenaariume võrreldakse lähtestsenaariumiga ning iga stsenaariumi puhul
esitatakse lähtestsenaariumiga võrreldes järgmised andmed:
vaadeldud tehnoloogiate majanduslik potentsiaal, kasutades kriteeriumina
nüüdispuhasväärtust;
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine;
primaarenergia sääst GWh aastas;
taastuvenergiaallikatele avalduv mõju riigi energiaallikate jaotuses.
Majandusanalüüsis kasutatakse riiklikke, Euroopa tasandi või rahvusvahelisi energiahinna
muutumise prognoose, kui need on riigi ja/või piirkonna/asukoha puhul asjakohased. Hinnad
tingivad majanduse ja ühiskonna poolt kantavaid sotsiaal-majanduslikke kulusid ja tulusid.
Välised kulud, nt nagu mõju keskkonnale ja tervisele, tuleks käesolevasse analüüsi võimalikul
määral hõlmata, st kui turuhind on teada või kui see on juba arvesse võetud Euroopa tasandi
või siseriiklikes õigusaktides.
Kulude ja tulude analüüs
Majanduspotentsiaali analüüsi põhiline osa on tulude ja kulude analüüs. Tõhusa kaugkütte ja -jahutuse
ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia analüüsis võetakse arvesse kõiki olulisemaid kulusid ja tulusid
ning võetakse arvesse kõiki asjakohaseid süsteemi ja geograafilise piirkonna piires olemas olevaid
tsentraliseeritud või detsentraliseeritud tarneallikaid. Analüüs sisaldab vähemalt järgmisi aspekte:
Tulud
toodangu tarbijaväärtus (küte, jahutus ja elekter);
võimaluse korral välistulu, näiteks keskkonna, kasvuhoonegaaside heite, tervise ja ohutusega
seotud tulud;
võimaluse korral mõju tööturule, energiajulgeolekule ja konkurentsivõimele;
Kulud
tehaste ja seadmete kapitalikulud;
seotud energiavõrkude kapitalikulud;
muutuvad ja püsivad tegevuskulud;
energiakulud;
võimaluse korral keskkonna, tervise ja ohutusega seotud kulud;
võimaluse korral tööturu kulud, energiajulgeolek, konkurentsivõime;
Tundlikkusanalüüs
Tundlikkusanalüüsis hinnatakse, kuidas tulud ning kulud on seotud ning mõjutatavad erinevate tegurite
muutuste puhul. Valitud muutuvtegurid on olulisemad tegurid, mis arvutuste tulemust olulisel määral
mõjutavad, näiteks erinevad energiahinnad, nõudluse tasemed ja diskontomäärad jms.
Viimaseks hinnatakse tõhusa kaugkütte ja -jahutuse ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia
potentsiaalide rakendamise majanduslikku mõju soojuse ja jahutuse tarbijahinnale
8
Analüüsi läbiviimisel kasutatavad metoodikad hõlmavad:
1. avalikult kättesaadavate andmeallikate analüüsi (sh seadmete parameetrid, teaduskirjandus,
ekspertarvamused);
2. teiste liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile esitatud analüüside ja prognoosidega
asjassepuutuvas osas tutvumist;
3. võimalikke intervjuusid või konsultatsioone turuosalistega ning valdkonna spetsialistidega, kelle
panus on vajalik analüüsi edukaks teostamiseks. Intervjuude või konsultatsioonide vajadus selgub
töö teostamise käigus, kuid pakkumuse esitamise etapis näeb pakkuja võimaliku kaasatava isikuna
suuremate energiaettevõtete, EJKÜ, KREDEXi ja RKASe vastava valdkonna spetsialiste (siinjuures
nimesid nimetamata, sest eelpoolnimetatud pakuvad ise oma poolt pädeva spetsialisti). Pakkuja
kooskõlastab hankijaga kaasatavate isikute valimi.
Konsultatsioone ja intervjuusid ettevõtetes (turuosalistes) viivad läbi Siim Meeliste, Siim Link ja Ülo
Kask. Nende kanda jääb ka osade 1-4 jaoks vajaliku teabe hankimine, analüüs ja aruande vastavate
peatükkide koostamine samuti sisendandmete esitamine osa 5 koostamiseks.
Pakkuja kooskõlastab hankijaga, täpsustab üksikasjalikult ja toob välja analüüsis kasutatavad meetodid
töö täitmise käigus.
9
3 Analüüsi etapid ja ajakava
Käesolev on pakkuja nägemus tellitava analüüsi struktuursest ja ajalisest kujunemisest.
Järgnevas tabelis on välja toodud pakkuja poolne ajakava oluliste etappide ja täpsusega
nädalate kaupa.
Etapp Kirjeldus
Avakoosolek Avakoosolek toimub ühe nädala jooksul alates lepingu sõlmimisest. Avakoosolekul
Nädal 1 tutvustab pakkuja analüüsi läbiviijaid ning hankija tutvustab omapoolset meeskonda.
Hankija selgitab ootusi analüüsile ning pakkuja tutvustab analüüsi ülesehitust ja
teemasid. Lepitakse kokku omavahelise infovahetuse korras ja tiheduses
Ettevalmistus Pakkumuses esitatud metoodika (sh analüüsitavate teemade, ülesehituse,
Nädal 1-2 teemapunktide jm) kooskõlastamine ja kinnitamine hankijaga, lähtudes
lähteülesandes kirjeldatud eesmärkidest.
Analüüs I Pakkuja viib läbi esmase analüüsi vastavalt pakkumuses ja lähteülesandes välja
Nädal 2-10 toodud direktiivis nr 2012/27/EL lisas VIII tõstatatud ülesannetele ning eesmärkidele.
Esmase analüüsi käigus leitakse üldisemad vastused kõikidele tõstatatud nii
direktiivis kui ka lähteülesandes tõstatatud tulemitele
Vahearuanne Pakkuja esitab hankijale vahearuande, mis sisaldab esialgset analüüsi ja võimalikke
Nädal 10 käesolevas lähteülesandes püstitatud ülesannete esialgseid tulemusi.
Analüüs II Vahearuande tutvustamise ja arutamise järel senise tehtud analüüsi täpsustamine ja
Nädal 11-16 muutmine selliselt, et oleksid lahendatud hankija ja pakkuja arutelust välja toodud
analüüsi vahetulemuste ja -käigu kitsaskohad.
Lõpparuanne Pakkuja esitab hiljemalt 16. nädalal lepingu sõlmimisest arvates analüüsitulemuste
Nädal 16 korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud lõpparuande ja selle lühikokkuvõtte
docx ja pdf vormis. Aruandele lisatakse kõik tabelarvutused xls vormingus.
10
4 Koostöö hankijaga
Pakkuja nägemus koostööst hankijaga analüüsi teostamise käigus on tihe ja avatud
mõlemapoolne kommunikatsioon. Pakkuja sooviks, et toimuks andmete ja analüüsi tulemuste
efektiivne jagamine, et saavutada parim lahendus, võttes arvesse hankija eesmärki,
pakkumuse mahtu ning ajalisi ja eelarvelisi võimalusi. Omavahelise infovahetuse kord ja
tihedus lepitakse kokku avakoosolekul.
Soovime, et valmiv töö oleks kvaliteetne ning täidaks võimalikult palju hankija ootusi. Üheks
väga oluliseks eelduseks selle sisutiheda töö edukaks sooritamiseks peame head koostööd
hankija esindajatega. Seetõttu kirjeldame, missugusena näeme koostööd hankijaga ning mis
laadi tuge soovime hankijalt tegevuste elluviimiseks.
Hankija meeskonnaliikmete kaasamisel töö teostamisse järgime põhimõtet, et neid kaasatakse
sellises ulatuses, mis on töö läbiviimiseks tingimata vajalik. Töid planeerides jälgime, et hankija
töötajaid ei koormataks vajaduseta, kuid kaasataks piisaval määral, et tagada töö sujuv
läbiviimine.
Oleme planeerinud, et projekti alguses toimuval avakoosolekul osaleksid lisaks pakkuja
meeskonnale nii hankija juhtrühma kui ka töörühma esindajad, et tagada ühine lähtekoht
edasiseks tööks. Edasi toimuvad järgmistel kuudel regulaarsed töökoosolekud töörühmaga,
kus pakkuja tutvustab tööde käiku ning läbi arutatakse esile kerkinud olulisemad küsimused.
Kui tekib vajadus, siis on pakkuja avatud ka täiendavate koosolekute korraldamiseks.
Eeldame hankijalt töö läbiviimiseks järgnevat tuge:
⋅ Ligipääsu töö teostamiseks vajalikele andmetele ja informatsioonile;
⋅ Hankija töörühma poolset muud nõustamist ja tuge projektiplaani elluviimisel (tööde
täitmise jälgimises, riskide haldamises, esitatud tööde konstruktiivses ja efektiivses
ülevaatamises, tuge tehniliste küsimuste lahendamisel);
⋅ Hankija juhtrühmalt suuniseid rõhuasutuste osas lahenduse valikul ning valdkondade
soovidega arvestamisel;
⋅ Tagasisidet ja kaasamõtlemist võimalikel intervjuudel ja intervjuude osalejate valikul
ning andmete kogumise ettevalmistusel;
⋅ Vajadusel intervjueeritavate isikutega intervjuude aja ja koha kokkuleppimist.
11
5 Projektimeeskond
Ligi 200 töötajaga KPMG Baltics OÜ on regiooni suurimaid nõustamisettevõtteid, mis koondab
tehnilise, majandusliku, finantsanalüütilise, maksundusliku ning õigusalase kompetentsi.
Käesoleva töö projektimeeskonnas on esindatud nii avaliku sektori, õiguse, energeetika,
majanduse kui ka andmeanalüütika ekspertiis. Lisaks pakuvad meile täiendavat tuge
energeetika vallas Siim Meeliste, Siim Link ja Ülo Kask, kellel on aastatepikkune praktiline
kogemus energeetika vallas. Järgnevalt kirjeldame lühidalt iga meeskonnaliikme rolli ning
pakume lühitutvustust nende kogemusest (detailsed CV-d võib leida dokumendi lõpus).
Hanno Lindpere
Roll
Hanno on KPMG nõustamisteenuste juht, kelle roll käesolevas projektis seisneb selles, et kõik
KPMG meeskonna poolt valmistatud analüüsid ja dokumendid oleksid vastavuses nii hankija
poolt seatud nõuetega kui ka KPMG siseste kvaliteedi nõuetega.
Taust
Hannol on üle 20-aastane kogemus erinevate ettevõtete nõustamisel nii kapitali kaasamisel,
DD-s kui müügiprotsessis. Tal on laialaadne strateegilise planeerimise ja organisatsiooni
analüüsi kogemus. Samuti on tal ulatuslik kogemus varade ja ettevõtete hindamiste osas. Enne
KPMG-ga liitumist oli Hanno Ernst & Young Baltic AS-i vastutav partner Eestis.
Tarmo Toiger
Roll
Tarmo on projektijuht. Tarmo on meeskonna peamine kontaktisik ning vastutab selle eest, et
hankija oleks kõigi projekti arengutega kursis. Lisaks juhib ta projekti põhilist analüüsitööd,
aruande koostamist ning koordineerib kõigi teiste meeskonna nõustajate tööd.
Taust
Tarmol on pikaajaline kogemus analüüsitööde juhtimisel nii avalikus kui erasektoris. Enne
KPMG meeskonnaga ühinemist on Tarmo töötanud SAS Institute USA peakontoris (2012-2017)
nõustades rahvusvahelisi kliente andmeanalüütika ning andmeaida arendusprojektides, EY
ärikonsultatsioonide osakonna juhatajana (2006-2012) vedades mahukaid IT arendus ja
analüüsiprojekte, IBM-s Helsingi ja Tallinna kontoris juhtides suuri arendusprojekte.
12
Raul Nugis
Roll
Raul on juhtiv andmeanalüütik. Raul osaleb nii majandusliku potentsiaali arvutamises,
arvutuste läbiviimises, vajadusel intervjuudeks ettevalmistamises ja läbiviimises kui ka
aruande kirjutamises.
Taust
Raul on KPMG-s andmeteadlane, kellel on laialdased kogemused nii majandus- ja
andmeanalüüsi kui ka turgude reguleerimise ja järelevalve alal. Enne KPMG Baltics OÜ-ga
liitumist töötas ta väga pikka aega Konkurentsiametis ja seega valdab Raul hästi energeetika
ja regulatsiooniga seonduvaid teemasid.
Märt Bakler
Roll
Märt on andmeanalüütik. Märt toetab Rauli nii majandusliku potentsiaali arvutamises,
arvutuste läbiviimises, vajadusel intervjuudeks ettevalmistamises ja läbiviimises kui ka
aruande kirjutamises.
Taust
Märt on KPMG-s andmeteadlane, kellel on laialdased kogemused nii andmeanalüüsis,
matemaatiliste mudelite loomises kui ka statistilises analüüsis. Enne KPMG Baltics OÜ-ga
lõpetas Märt Universtiy of Manchesteri ülikoolis matemaatika bakalaureuse õppekava
Dmitri Ševoldajev
Roll
Dmitri täidab projektis analüütiku rolli. Dmitri toetab Rauli nii majandusliku potentsiaali analüüsis,
arvutuste läbiviimises, intervjuudeks ettevalmistamises ja läbiviimises kui ka aruande
kirjutamises.
Taust
Dmitri liitus KPMG-ga hiljuti, veetes eelnevalt 4,5 aastat Šotimaal, kus ta töötas Ernst & Youngi
(EY) Corporate Finance meeskonnas ning spetsialiseerus avaliku-, infrastruktuuri- ja
transpordisektoritele. Viimase kolme aasta jooksul on Dmitri osalenud ka mitmes energiasektori
projektis, sealhulgas oli Dmitri osa EY projektimeeskonnast, mis analüüsis Šotimaa rannikule
rajatava uue sadama tasuvust ning ka laiemat majanduslikku mõju.
Marleen Kohl
Roll
Marleen osaleb käesolevas projektis juristi ja projektijuhi abina, keskendudes õiguslikele
küsimustele ning sellele, et projekti läbiviimine õnnestuks.
Taust
Marleen on kutselt jurist, kes oma karjääri jooksul oli keskendunud eeskätt energeetika
õiguslikule raamistikule. Marleen on juba varasemalt nõustanud hankijat erinevate projektide
raames. Enne KPMG-ga liitumist töötas ta juristina nii Eesti Energias kui ka Elektrilevis,
omades seega süvateadmisi energeetika regulatsioonist.
13
Ülo Kask (OÜ Pilvero, alltöövõtt)
Roll
Ülo on töös juhtiv energeetika alane analüütik. Ülo osaleb 1-4 punktide töös ehk tehnoloogiate
reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali mõju hindamises, ning
osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Ülo ka aruannete ning materjalide kirjutamises
Taust
Ülo Kask omab energeetika alal ca 40a töökogemust. Ülo on läbi viinud suurel hulgal
energiaauditeid, ettevõtete ressursiauditeid, dokumentide ning tõlke ekspertiise. Lisaks on Ülo
osalenud ning projektijuhina läbi viinud mitmeid energeetika alaseid arendus- ning uurimistöid
ja koolitusi.
Siim Link (Arton Energy OÜ, alltöövõtt)
Roll
Siim on töös energeetika alane analüütik. Siim osaleb 1-4 punktide töös ehk tehnoloogiate
reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali mõju hindamises, ning
osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Siim ka aruannete ning materjalide kirjutamises
Taust
Siim Link omab ca 20a töökogemust taastuvenergiaallikate ja energiasäästu alal nii linnade,
alevite jm piirkondade energiavarustuses kui ka hoonete tasandil. Siim Link on nõustanud
kohalike omavalitsusi ja riigiasutusi strateegiliste dokumentide koostamisel, sh dokumente,
mis sisaldavad taastuvenergiaallikate ja energiasäästu rakendamist ja arengustrateegiaid.
Siim Meeliste (Tepsli OÜ, alltöövõtt)
Roll
Siim on töös energeetika alane analüütik. Siim osaleb 1-4 punktide töös ehk tehnoloogiate
reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali mõju hindamises, ning
osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Siim ka aruannete ning materjalide kirjutamises
Taust
Siim kuulub energiasäästu valdkonna Eesti tippekspertide hulka .Varasemalt on Siim töötanud
pikemat aega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ning ka SEI Tallinna kontoris.
14
6 Maksumus
Kasutades käesolevas pakkumuses kirjeldatud lähenemisviisi ja meeskonda kujuneb
pakkumuse hinnaks.
Käibemaksuta Käibemaksuga
(eurodes) (eurodes)
Analüüsi läbiviimine 29995 35994
15
7 Lisa: detailsed CV-d
Roll hankes: kvaliteedikontroll, partner
Haridus ja kvalifikatsioon
⋅ Tartu Ülikool, bakalaureus, majanduspoliitika, 1993;
⋅ Roskilde University, majanduse doktoriõpe, 1995 (lõpetamata).
Töökogemus
⋅ Hanno liitus KPMG-ga 2015. aastal.
⋅ Hanno peamised nõustamisvaldkonnad on kapitali kaasamine, tehingueelne
finantsanalüüs, kvaliteedikontroll ning varade ja ettevõtete hindamine.
⋅ Enne KPMG-ga liitumist oli Hanno partner Keystone Advisers OÜ-s, kus ta
Hanno Lindpere
Nõustamisteenuste
nõustas ettevõtete ostmist ja müümist. Hanno on töötanud ka vastutava
partnerina Ernst & Young Baltic AS-is.
juht ⋅ Kliendid, keda Hanno on aidanud: Viru Keemia Grupp AS, AS Eesti Raudtee,
Tallinna linn, Riigi Kinnisvara AS, OÜ NG Investeeringud ja AS Norma.
KPMG Baltics OÜ
Tel +372 626 8700 Muu oluline teave:
[email protected]
⋅ Hanno on osalenud muuhulgas järgmistes projektides: Kristiine Kasiino AS-i
müük Olympic Entertainment Group AS-ile, Tallinki Grupp AS-i aktsiate esmane
avalik pakkumine, Cinamoni kinoketi müük, tehingueelse analüüsi ja nõustamise
projektid (kliendid konfidentsiaalsed)
⋅ Varasem liikmesus: Audiitorkogu
⋅ Varasemad sertifikaadid: Eesti Vabariigi vandeaudiitor
16
Roll hankes: projektijuht
Haridus ja kvalifikatsioon
⋅ University of Liverpool, magister, Customer Analytics, 2012.
⋅ Tallinna Ülikool, magister, organisatsioonikäitumine, 2002.
⋅ Kehtivad sertifikaadid: juhtimisprogrammi sertifikaat MSP
Töökogemus
⋅ Tarmo liitus KPMG-ga 2017. aastal.
⋅ Sertifitseeritud projektijuht, kellel on kogemusi suuremahuliste
arendusprojektidega. Põhikompetentsid on protsesside juhtimine ja tõhususe
Tarmo Toiger
Juhtimis- ⋅
tõstmine protsessi puuduste hindamise ja analüüsi kaudu.
Kogemuste põhivaldkonnad on IT strateegiline juhtimine, IT teenuste haldamine,
konsultatsioonide IT projektide juhtimine, IT-auditite läbiviimine, ettevõtte IT protseduuride ja
ja tehnoloogia dokumentatsiooni koostamine, riskianalüüs.
valdkonna juht ⋅ Väljaõppinud ja mitmeaastase kogemusega ekspert andmeanalüütika
platvormide ja pettustuvastussüsteemide valikul, nõuete analüüsil ja
KPMG Baltics OÜ juurutamisel.
+ 372 626 8700
[email protected]
⋅ Enne KPMG meeskonnaga ühinemist on Tarmo töötanud SAS Institute USA
peakontoris (2012-2017) nõustades rahvusvahelisi kliente andmeanalüütika ning
andmeaida arendusprojektides, EY ärikonsultatsioonide osakonna juhatajana
(2006-2012) vedades mahukaid IT arendus ja analüüsi projekte, IBM-s Helsingi
ja Tallinna kontoris juhtides suuri arendusprojekte.
Tarmo on osalenud järgmistes projektides:
⋅ Uuringu „Eesti võimalused Euroopa Liidu ühishuvides strateegiliselt oluliste
väärtusahelate võrgustikus osalemisel“ läbiviimine, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (2020);
⋅ AS Eesti Raudtee telekommunikatsiooni varade analüüs (2019);
⋅ AS Eesti Raudtee infrastruktuuri kasutustasu hinnastamise sisendeid
genereeriva algoritmi audit; rongide liikluse ja kaubavedude segmentide
analüüs; raudtee kasutustasude lisatasude põhjendatuse analüüs, (2019);
⋅ Tallinna maatoimingute infosüsteemi eelanalüüsi ja lähteülesande koostamine,
Tallinna Linnakantselei, (2019);
⋅ AS Eesti Raudtee telekommunikatsiooni varade analüüs, (2019);
⋅ AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri varade info haldamise ja kasutamise
analüüs, (2019);
⋅ Raamatukogusüsteemide kaasajastamise analüüs, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, (2018-2019);
⋅ AS Eesti Post kuluarvestusmudeli analüüs ja uue mudeli loomine (2018);
⋅ Struktuuriinstrumentide valikukriteeriumide hindamine, Rahandusministeerium,
Ernst & Young Baltic AS, Poliitikauuringute keskus Praxis, Balti Uuringute
Instituut (2010);
⋅ Kliimapaketi ja heitmekaubanduse negatiivsete mõjude pehmendamine;
peamiste mõjude analüüs ning finantsanalüüs (finantsmodelleerimine),
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2010);
⋅ Omniva andmeaida ning aruandluse ärianalüüs, nõuete analüüs, Eesti Post AS
(2017)
⋅ Pettustuvastuse ning andmeanalüüsi võimekuse väljaehitamine, Ernst & Young
Global, USA (2017)
⋅ Krediitkaardipettuste pettustuvastussüsteemi analüüs ja võimekuse
väljaehitamine, Bank of America, USA (2015)
17
Roll hankes: juhtiv analüütik
Haridus ja kvalifikatsioon
⋅ Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühisõppekava, magister, küberkaitse,
2018;
⋅ Tallinna Tehnikaülikool, magistrikraadiga võrdsustatav 5 aastane õppekava,
keemia, 1998;
⋅ Sisekaitseakadeemia, kriminaaluurija tunnistus, 2003.
⋅ Kehtivad sertifikaadid: sertifitseeritud arvutikriminalist CCE, sertifitseeritud
infoturbeanalüütik Security+, sertifitseeritud projektijuht Prince2, Blue Prism
sertifitseeritud robootika arendaja, PCAP sertifitseeritud Püütoni
Raul Nugis
juhtiv andmeteadlane
programmeerija.
Töökogemus
Lighthouse CoE for ⋅ Raul liitus KPMG-ga 2018. aastal.
Data & Analytics and
Intelligent Automation
⋅ Enne KPMG meeskonnaga liitumist töötas Raul üle 20 aasta Konkurentsiametis
järelevalveosakonna nõunikuna, täites sealhulgas regulaatori ülesandeid.
KPMG Baltics OÜ ⋅ Kogemuste põhivaldkonnad on digitaalne ekspertiis, infoturbe alane
+ 372 626 8700 nõustamine, andmete kogumine ja analüüs uurimustööde jaoks, RPA, ETL ja
[email protected] programmeerimine andmeanalüüsi ning masinõppe jaoks, turuanalüüs,
regulatsioon ja järelevalve infrastruktuuri- ja transpordisektoris.
⋅ Raulil on rahvusvahelise praktika kogemus Euroopa Komisjonis DG IV (DG
Comp), Brandenburgi liidumaa majandus- ja Euroopa Liidu asjade
ministeeriumis, Saksamaa Liitvabariigi majandus- ja tööministeeriumis ning
Taani Konkurentsiametis.
Muu oluline teave:
⋅ Rahvusvahelistes töögruppides osalemine: ECN, Forensic IT Working Group;
ECN Cartel Working Group; Competition Authorities’ Empowerment Directive
ECN+EU Council Working Party.
⋅ Raul on kogenud ja sagedane kõneleja siseriiklikule ja rahvusvahelisele
publikule.
Lepingu esemega sarnased tööd:
⋅ Tartu linna 2014-2018 hangete analüüs ühe kokkulepitud osakonna hangete
näitel, Tartu Linnavalitsus (2018-2019)
⋅ Raudtee infrastruktuuri kasutustasude soodustuste analüüs raudtee
veoettevõtjate (Operail, E.R.S.) võrdse kohtlemise tagamiseks, 2018
(Konkurentsiametis)
⋅ Raudtee hinnastamisalgoritmi ja liiklusandmete analüüs tulude alalaekumise
põhjuste väljaselgitamiseks, Eesti Raudtee AS (2019)
18
Roll hankes: analüütik
Haridus ja kvalifikatsioon
⋅ Institute of Chartered Accountants of Scotland, kvalifitseeritud raamatupidaja,
2019,
⋅ University of Aberdeen, bakalaureus, majandus, 2015.
Töökogemus
⋅ Dmitri liitus KPMG-ga 2020. aastal.
⋅ Dmitri peamised nõustamisvaldkonnad on finantsanalüüs, äriplaani analüüs
Dmi tri Ševoldajev
Analüütik
ja koostamine, avaliku sektori hangete valmistamise toetamine ning hilisem
pakkumiste analüüs ja finantsmudelite valmistamine.
⋅ Enne KPMG-ga liitumist töötas Dmitri 4.5 aastat EY Šotimaa tehingu
KPMG Baltics OÜ nõustamis meeskonnas, kus ta spetsialiseerus avaliku, infrastruktuuri ja
transpordi sektoritele.
Tel +372 626 8700
Mob +372 580 92 680 ⋅ Dmitri on osalenud mitmetes projektides taastuvenergia, eluase, merendus,
[email protected] jäätme, tervishoiu ja raudtee valdkonnas.
⋅ Kliendid, keda Dmitri on aidanud: Suurbritannia valitsus, Šotimaa valitsus,
Šotimaa riiklikud agentuurid (sealhulgas Transport Scotland ja Scottish
Enterprise) ja kohalikud omavalitsused.
Muu oluline teave:
⋅ Dmitri on osalenud muuhulgas järgmistes projektides:
⋅ Tasuvuse ja majanduslikku mõju ülevaade koostamine uue sadama
rajamiseks Põhja-Šotimaa saartel;
⋅ Šotimaa riiklikku energiaettevõtte loomisest tuleneva potentsiaalse
finants mõju analüüs riiklikule eelarvele;
⋅ Raudteeühenduse parandamine Šoti kahe peamise kommertskeskuse
Glasgow ja Edinburgh vahel;
⋅ Šoti valitsuse rahastamisele kandideerivate taastuvenergia projektide
laialdane kommerts ja finantsanalüüs;
⋅ Šoti valitsuse rahastamisele kandideerivate nafta ja gaasi platvormide
tootmisest eemaldamise projektide laialdane kommerts ja
finantsanalüüs;
⋅ Avaliku sektori rahastamisele eelnev kahe meretuuleenergia sektoris
tegutseva ettevõtte kommerts ja finants analüüs;
⋅ Glasgow Sighthill elamurajooni regenereerimise riigihanke pakkumiste
analüüs (hanke koguväärtus £250m).
19
Roll konkreetses hankes: andmeanalüütik
Haridus ja kvalifikatsioon
⋅ University of Manchester, bakalaureus, Mathematics with Finance, 2019 (cum
laude)
⋅ Machine Learning Specialization, University of Washington (Coursera
⋅ Sertifitseeritud UIPath RPA arendaja
Töökogemus
⋅ Märt liitus KPMG-ga 2019. aastal.
⋅ Enne KPMG-ga liitumist läbis Märt erialased praktikad nii Swedbank AS-is kui ka
Märt Bakler
andmeanalüütik ⋅
KPMG Baltics OÜ-s.
Swedbankis valmistas Märt ette materjale krediidikomitee jaoks ning analüüsis
väikelaenude riskitegureid.
KPMG Baltics OÜ ⋅ Märdil on kogemusi statistilises analüüsis (Python, R) , andmete modelleerimises
+372 626 8700 (Matlab), masinõppes, andmete visualiseerimises, ja ETL-is, finantsmudelite, IT,
[email protected] analüütika ja RPA lahenduste loomises programmeerimiskeeltes.
Varasemad projektid:
⋅ Kiurendi hinnastamise andmete analüüs ning modelleerimine, uue
hinnastamismudeli välja töötamine ning sensitiivsusanalüüs Eesti Raudtee
Telkole, Eesti Raudtee (2019))
⋅ AS Eesti Raudtee andmeanalüüs ning infrastruktuuri lisatasude mudeli analüüs,
(2019).
⋅ Tartu linna hangete analüüs, Tartu Linnavalitsus (2018).
⋅ Stora Enso Master data management kontseptsiooni loomine, Stora Enso Oyj
(2019)
⋅ Makseandmete korrektsuse analüüs, konfidentsiaalne klient (alates 2020)
⋅ Flexa Eesti AS protsesside automatiseerimine (2019).
⋅ Rail Baltica finantsmodelleerimise ja raporteerimise tööprotsesside
automatiseerimine, Rail Baltic Estonia OÜ (2019).
20
Roll hankes: jurist/projektijuhi abi
Haridus ja kvalifikatsioon
⋅ Tartu Ülikool (magistrikraad õigusteaduses).
Töökogemus
⋅ Enne Advokaadibürooga KPMG Law liitumist töötas Marleen Eesti suurima
energiaettevõtja, Eesti Energia, õigusteenistuse juristina, kelle
teenindatavateks üksusteks olid Narva Soojusvõrk ning Elektrilevi
turusuhete, regulaatorsuhete, toodete ja teenuste valdkonnad.
Marl een Kohl
Jurist
⋅ Marleen täitis õigusteenuse osutajana lisaks Narva Soojusvõrgu
nõustamisele Elektrilevi strateegilise äripartneri rolli, kes oli projektidesse
algusest peale kaasatud, kaardistades riske, leides kliendi vajadustele
vastavaid lahendusi, koostades juriidilisi tegevusplaane ning otsuste- ja
Advokaadibüroo
lepinguprojekte, lahendades kliendikaebuseid, pidades läbirääkimisi,
KPMG Law OÜ
esindades klienti ametiasutustes, ministeeriumites ja kohtus.
Tel +372 6676 835
Mob +372 5650 5630 ⋅ Enne Eesti Energiat töötas Marleen Elektrilevi hangete nõustajana,
marleen.kohl@ abistades hankespetsialiste ja majasiseseid tellijaid nende igapäevases
kpmglaw.ee töös.
⋅ Marleenil on pikaajaline kogemus seoses sundtäitmisega, mille ta
omandas kohtutäituri abina tegutsedes. Samuti on Marleenil kaheaastane
kogemus USA kõrgetasemelises ettevõtlus- ja müügikeskkonnas,
otsemüügifirmas Southwestern Advantage (SWA).
⋅ Advokaadibüroos KPMG Law on Marleen nõustanud ja nõustab
energiasektori valdkonnas järgnevaid kliente: EcoBirch, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Märjamaa Päikesepark MTÜ, Konnaveski
Öko OÜ jt.
Muu oluline teave:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teostatud töödes on Marleenil
olnud oluline roll järgnevates projektides:
⋅ Taastuvenergia direktiivi nr (EL) 2018/2001 ülevõtmisest tulenevate
muudatuste mõjude hinnang;
⋅ Kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisest tulenevate
muudatuste mõjude hinnang;
⋅ Elektrienergia siseturu ühiseid reegleid käsitleva direktiivi nr (EL) 2019/944
ülevõtmisest tulenevate muudatuste mõjude hinnang.
21
Kontakt
Tarmo Toiger
juhtimiskonsultatsioonide ja tehnoloogia valdkonna juht
+ 372 626 8700
[email protected]
KPMG Baltics OÜ
Narva mnt 5
10117 Tallinn
Estonia
www.kpmg.ee
© 2020 KPMG Baltics OÜ, Eesti osaühing ja Šveitsi ühinguga KPMG International
Cooperative (”KPMG International") lepinguliselt seotud sõltumatute ettevõtjate
võrgustiku liige. Kõik õigused kaitstud.
Pakkumuse on koostanud KPMG Baltics OÜ, Eesti osaühing ja Šveitsi ühinguga
KPMG International Cooperative ("KPMG International") lepinguliselt seotud
sõltumatute ettevõtjate võrgustiku liige. Pakkumises esitatud infot tuleb käsitleda
konfidentsiaalsena ning avalikustamisele kuulub ainult RHS §111 (5) 1) tulenevalt
pakkumuse maksumus ning RHS §111 (5) 2) tulenevalt pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavad pakkumust iseloomustavad numbrilised näitajad.
Ülejäänud pakkumust (sealhulgas kohustuslikke Hankija poolt ette antud vorme)
tuleb käsitleda konfidentsiaalsena ning ärisaladusena, sest eelpool mainitud
pakkumuse osad ei ole terviklikult ega ka osaliselt avalikkusele kättesaadavad ning
on oma salajasuse tõttu KPMG Baltics OÜ jaoks väärtuslik ja nende avaldamine
kahjustab otseselt KPMG Baltics OÜ konkurentsivõimet.
KPMG nimi ja logo on registreeritud kaubamärgid või ühingu KPMG International
Cooperative ("KPMG International") kaubamärgid.
22
Roll hankes: nõustaja
Haridus ja kvalifikatsioon
• Tallinna Polütehniline Instituut, soojusenergeetika, diplomeeritud
soojusenergeetika insener, 1975.
• Tallinna Tehnikaülikool, magister, soojusenergeetika, 2001.
Töökogemus
Ülo on töös juhtiv energeetika alane analüütik. Ülo osaleb 1-4 punktide töös ehk
tehnoloogiate reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali
mõju hindamises, ning osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Ülo ka aruannete
ning materjalide kirjutamises
Ülo Kask Ülo Kask omab energeetika alal ca 40a töökogemust. Ülo on läbi viinud suurel
Energeetika ekspert hulgal energiaauditeid, ettevõtete ressursiauditeid, dokumentide ning tõlke
ekspertiise. Lisaks on Ülo osalenud ning projektijuhina läbi viinud mitmeid
Pilvero OÜ energeetika alaseid arendus- ning uurimistöid ja koolitusi.
+372 553 2910
[email protected]
Varasemad uuringuprojektid, milles Ülo on olnud teostaja/projektijuhi
rollis viimase viie aasta jooksul:
• Suurettevõtte energiaauditi läbiviimine energiamajanduse korralduse
seaduse alusel, klient Keila linn;
• Detailne ressursiaudit vastavalt KIKi metoodikale, klient Marmi
Futerno OÜ;
• Aravete biogaasijaama soojuse kasutamine aleviku kaugkütte
soojusallikana, klient KN.R. Energy OÜ.
20
Roll hankes: nõustaja
Siim Link Haridus ja kvalifikatsioon
• 2004 - 2011 - Doktorikraad, soojusenergeetika erialal, Tallinna
Energeetika ekspert Tehnikaülikool (OB000217, 20.12.2011).
Töökogemus
Siim on töös energeetika alane analüütik. Siim osaleb 1-4 punktide töös ehk
tehnoloogiate reaalse kasutuse leidmises, potentsiaali analüüsis, potentsiaali
mõju hindamises, ning osakaalude arvutamises. Lisaks osaleb Siim ka
aruannete ning materjalide kirjutamises.
Siim Link omab ca 20aastast töökogemust taastuvenergiaallikate ja
energiasäästu alal nii linnade, alevite jm piirkondade energiavarustuses kui ka
hoonete tasandil. Siim Link on nõustanud kohalike omavalitsusi ja riigiasutusi
strateegiliste dokumentide koostamisel, sh dokumente, mis sisaldavad
taastuvenergiaallikate ja energiasäästu rakendamist ja arengustrateegiaid.
Varasemad uuringuprojektid, milles Siim on olnud teostaja/projektijuhi
rollis viimase viie aasta jooksul:
• Uuring arendustegevusena energiamajanduse arengukava
koostamiseks kaugküttepiirkonnale, et kasutada koostatud
energiakava kohaliku omavalitsuse ametnikele ja töötajatele
koolituse alusmaterjalina, klient Eesti Maaomavalitsuste Liit;
• Energiatõhususe direktiivi ülevõtmisest tulenev kohustus
energiasäästu meetmete loomiseks, mõõtmiseks, seireks kontrolliks
ja raporteerimiseks, klient Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
• Riigi üldine energiatõhususkohustus aastatel 2021-2030 ning
taastuvenergia eesmärkide täitmine, klient Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
20
Roll hankes: nõustaja
Haridus ja kvalifikatsioon
• MSc, Environmental and Resource Management, Lõuna-Taani Ülikool,
Esbjerg, 2012;
• BA, Valitsemise ja poliitikateadused, Tartu Ülikool, 2010.
Töökogemus
• Siim kuulub energiasäästu valdkonna Eesti tippekspertide hulka.
• Tepsli OÜ-s keskendub Siim energiatõhususe ja -säästlikkuse uurimisele,
koostades analüüse ja osutades valdkonnaspetsiifilisi nõustamisteenuseid nii
avaliku- kui ka erasektori organisatsioonidele.
Siim Meeliste • Enne Tepsli OÜ-ga liitumist töötas Siim pikka aega Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis, vastutades energiatõhususe küsimuste eest
Energia-
tõhususteenuste ning osaledes vastavate poliitikate väljatöötamisel. Samuti panustas Siim
olulisel määral rahvuslike taastuvenergia kavade, energiavaldkonna
valdkonnajuht
rahvusvahelistele ja EL-i töögruppidele ja -foorumitele ning Eesti esindamisele
rahvusvahelistes energeetika ja taastuvenergeetika organisatsioonides.
Tepsli OÜ +372 5190
1000
Muu oluline teave:
• Eesti 2017. a eesistumise energeetika töögrupi kaasesiistuja.
Varasemad uuringuprojektid, milles Siim on olnud teostaja/projektijuhi
rollis viimase viie aasta jooksul:
• Kliimaambitsiooni uuring, klient Riigikantselei, koostöös SEI Tallinn ja
Finantsakadeemia OÜ;
• Regionaalsete jäätmekäitluskeskuste loomise analüüs, klient
Keskkonnalahendused OÜ, koostöös ELLE OÜ;
• Kääritusjäägi ja biogaasi käitlemise alternatiivide analüüs, klient
Keskkonnalahendused OÜ.
20
KPMG Baltics OÜ Telephone +372 626 8700
Narva mnt 5 Fax +372 626 8777
Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee
Estonia
16. oktoober 2019
Volikiri KPMG Baltics OÜ pakkumuste Power of Attorney to sign
allkirjastamiseks proposals of KPMG Baltics OÜ
KPMG Baltics OÜ (registrikood KPMG Baltics OÜ (corporate identification
10096082) volitab Hanno number 10096082) hereby authorizes
Lindperet (isikukood: 36904012753) Hanno Lindpere (national identification
allkirjastama KPMG Baltics OÜ eest ja number 36904012753) to sign Advisory’s
nimel nõustamisteenuste osakonna proposals for and on behalf of KPMG
Baltics OÜ.
pakkumusi.
Volitus on tähtajatu ning kehtib kuni This power of attorney is valid for an
tagasivõtmiseni. indefinite period of time unless revoked.
Andris Jegers
Juhatuse esimees/ Member of the Management Board
KPMG Baltics OÜ
(allkirjastatud digitaalselt)
KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member
firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with
KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity.
Reg no 10096082.
KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700
Narva mnt 5 E-mail
[email protected]
Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee
Estonia
26.07.2019
Volikiri KPMG Baltics OÜ kliendilepingute Power of Attorney for signing client
allkirjastamiseks engagement letters for KPMG Baltics OÜ
KPMG Baltics OÜ (äriregistri kood KPMG Baltics OÜ (Estonian business registry
10096082) volitab käesolevaga Hanno code 10096082) hereby authorises Hanno
Lindpere (isikukood: 36904012753) Lindpere (Estonian ID-code: 36904012753) to
sõlmima KPMG Baltics OÜ eest ja sign client engagement letters of Advisory
nimel nõustamisteenuste osakonna department for and on behalf of KPMG
kliendilepinguid. Baltics OÜ.
Volitus on antud tähtajatult ja kehtib kuni This Power of Attorney is granted for indefinite
tagasivõtmiseni. period and is effective until revoked.
Andris Jegers
Juhatuse esimees/ Member of the management board
KPMG Baltics OÜ
KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a
member firm of the KPMG network of independent member firms
affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG
International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.
TÖÖVÕTULEPING nr 17-10/19-0387/5656
Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, Suur-Ameerika 1, Tallinn
10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija)
ja
KPMG Baltics OÜ, registrikood 10096082, asukoht Narva mnt 5, Tallinn 10117, mida esindab
volikirja alusel nõustamisteenuste valdkonna juht Hanno Lindpere (edaspidi töövõtja), keda edaspidi
nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu
(edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese ja tähtaeg
1.1. Lepingu esemeks on „Heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalused kütte- või
jahutusenergia sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine“
analüüsi teostamine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja
lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu
lisas 1.
1.2. Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö ja annab selle tellijale üle hiljemalt 16 nädalat
pärast lepingu sõlmimist.
2. Üldsätted
2.1. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine töövõtja
töö teostamisel.
2.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle
lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest.
2.3. Leping sõlmitakse tellija läbiviidud lihthanke tulemusena ning vastavalt hankedokumentidele
ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping
esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja
selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
2.5. Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töö- ja
teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on
teise poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud.
2.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu
professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.
2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist.
2.8. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
2.8.1. Lisa 1. Tööülesanne;
2.8.2. Lisa 2. Tööülesande täpsustus ja tähtaja pikendamine;
2.8.3. Lisa 3. KPMG Baltics OÜ pakkumus;
2
2.8.4. Lisa 4. Pakkumuse tähtaja pikendamine;
2.8.5. Lisa 5. KPMG Baltics OÜ volikiri.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1. Tellijal on õigus:
3.1.1. nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö
teostamist ja selle üleandmist;
3.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta
informatsiooni;
3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö
kvaliteedi kohta;
3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud
juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu
juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest,
samuti kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud
kohustusi.
3.2. Tellija on kohustatud:
3.2.1. looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks
vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu;
3.2.2. töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt
ja vastab lepingu lisas 1 esitatud kirjeldusele;
3.2.3. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult
punktis 6.3 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga;
3.2.4. maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel.
4. Töövõtja õigused ja kohustused
4.1. Töövõtjal on õigus:
4.1.1. nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja
informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
4.1.3. nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel;
4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud
tasu.
4.2. Töövõtja on kohustatud:
4.2.1 teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning
tellija esitatud lähteandmetele ja tööülesandele ning andma töö tellijale või tema näidatud
isikule üle lepingus sätestatud tähtajaks ja korras;
4.2.2 järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama
lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
4.2.3 kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija nõusolekul;
4.2.4 lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö
teostamise kohta informatsiooni;
4.2.5 teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel;
4.2.6 töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse
töös või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul;
3
4.2.7 säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus
teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas.
5. Autoriõigused
5.1. Töövõtja loovutab tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö
vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid
õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus.
5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab
tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest
nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud.
5.3. Punktis 5 sätestatud kohustuse rikkumisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 500
eurot iga rikkumise eest.
5.4. Tellijal on õigus kasutada tööd ja töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada,
reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas
arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua
teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel,
refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale.
6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
6.1. Punktis 1.2 sätestatud tähtajaks esitab töövõtja tellijale teostatud töö elektrooniliselt koos
digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt).
6.2. Tellija vaatab töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale 10 päeva jooksul
arvates töö üleandmisest.
6.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös ja
määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö
esitamiseks.
7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
7.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 29 995 eurot,
millele lisandub käibemaks. Tellija tasub töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 20
päeva jooksul töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates.
7.2. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve juhendile
(http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse tellija
dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud tellija kontaktisik.
8. Vastutus
8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama.
8.2. Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele.
8.3. Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on tellijal
õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,15% üle andmata või teostamata töö maksumusest
päevas iga viivitatud päeva eest.
8.4. Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue
rikkumise kõrvaldamiseks, määrates töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku
tähtaja. Kui töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda
töövõtjalt leppetrahvi 1000 eurot.
4
8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda
töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.6. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga.
8.7. Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut,
nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.3 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal
õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust
taganeda või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei
katnud.
8.8. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse
tasumise korral maksma töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga
tasumisega viivitatud päeva eest.
8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude õigusaktidest
ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
8.10. Töövõtja koguvastutus tellija ja teiste võimalike kasusaajate ees on piiratud lepingu punktis
7 sätestatud tasuga.
9. Vääramatu jõud (Force Majeure)
9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu
või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida
pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta
lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle
tagajärje ületaks.
9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille
jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad.
9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja
nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi
teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud
vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju
vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea,
kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
10. Teabe vahetamine
10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
10.2. Teade loetakse teisele poolele kätte toimetatuks, kui:
10.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
10.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
10.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise
avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest.
10.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
5
10.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva
jooksul muudatuste tegemisest arvates.
11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib
kuni poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete
seadusega.
11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine
pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda
olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise
korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul.
12. Vaidluste lahendamine
12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse
Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb
lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude
esinemise korral mõistma.
12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest.
13. Muud sätted
13.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule
üle anda ilma teise poole nõusolekuta.
13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on
lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on mõeldud
avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene informatsiooni
avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui pool on
õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
13.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik
13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
14. Poolte volitatud esindajad
14.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Rein Vaks, telefon 6256347, e-post
[email protected].
14.2. Töövõtja esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Hanno Lindpere,
telefon 6268700, e-post
[email protected].
14.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes,
välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise
ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
6
14.4. Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele
vastavalt punktis 10 sätestatule.
Tellija: Töövõtja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KPMG Baltics OÜ
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Ando Leppiman
kantsler Hanno Lindpere
nõustamisteenuste valdkonna juht