dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. september 2020
Viit
17-1/18-0242/5655-1
Registreeritud
15. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/18-0242
Vastutaja
Timo Tatar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond)

Failid

  • 📎Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis.asice460 KB

Sisu (failidest)

Teie 05.03.2020 Eestimaa Looduse Fond Meie 14.09.2020 nr 4-17/20/1029-3 Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis Täname kirja, selles tehtud ettepanekute ja kannatlikuse eest vastuse ootamisel. 2020. aasta sügiseks on Euroopa Komisjon ette valmistamas Euroopa Liidu (EL) ülese kasvuhoonegaaside (KHG) koguheite vähendamise eesmärgi tõstmise arutelu ning esitamas sellekohast mõjuhinnangut. Seega ei ole praeguseks veel teada, kuidas ambitsioonikama eesmärgi saavutamine peaks toimuma praktikas, milliseid meetmeid tuleks selleks rakendada ELi ja liikmesriikide tasandil, missuguseid mõjusid tooks see kaasa ELi keskkonna-, sotsiaal-, majandus- ning julgeolekukeskkonnale ning millist panustamist eeldaks see avalikult, era- kui mittetulundus- sektorilt, sh elanikelt ja kõigi valdkondade ettevõtetelt. Samuti ei ole veel senisest rangemate sihttasemete saavutamise mõjuhinnangut ELi ja selle liikmesriikide ja sektorite konkurentsivõimele maailmas. Nutikalt ning tulemuslikult on vaja kombineerida tehnoloogilise ja ühiskondliku suutlikkuse arengut ja kaasata edasistesse tegevustesse kõiki ühiskonnagruppe, majandusvaldkondi ja sektoreid, pidades silmas nii Eestis kui ELis ja maailmas laiemalt loodavaid võimekusi, välja töötatavaid ja kasutusele võetavaid lahendusi ning seotud väga mitmekesiste ning eritahuliste protsesside potentsiaalseid mõjusid (nii negatiivseid kui positiivseid) ning vajadust neid asjakohaselt vältida ja/või leevendada. Küsimus ei ole üksnes sihttasemete ja nende saavutamise aasta kokkuleppimises – oluline on teada, kas ja kuidas on uued sihid reaalselt saavutatavad. Peame oluliseks, et riik arvestab nii oma valdkonnaülese kui valdkondlike strateegiate kujundamisel ja elluviimisel, sh investeeringute tegemisel mõjudega nii kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisele kui riigi muudele eesmärkidele. 1. Taastuvenergiale üleminek Eesti senised energiamajanduse eesmärgid on püstitatud, meetmed kavandatud ning seonduvad KHG prognoosid koostatud lähtudes Kliimapoliitika põhialustest aastani 20501 (KPP2050), milles nähakse ette KHG heite vähendamine vähemalt 80% võrra aastaks 2050. Peale KPP2050 uuendamist on võimalik vajadusel üle vaadata ja uuendada valdkondlikud eesmärgid ja meetmed lähtudes vajalike investeeringute sisust, rahalisest mahust ning muudest asjakohastest ressurssidest (sh praeguseks välja töötatud uued tehnoloogilised võimalused). 1 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0 Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Riiklik energiamajanduse arengukava aastani 20302 (ENMAK2030) näeb ette pikemas perspektiivis uute elektrienergia tootmisvõimsuste rajamise vabaturu tingimustes. See tähendab, et uue tootmisvõimsuse turule-tuleku soodustamiseks suunatakse põhirõhk toetustelt teiste turubarjääride eemaldamisele nagu näiteks meetmetele tuulikute kõrgusepiirangute kompenseerimiseks (radarid jms), arendajate ja kohalike kogukondade vaheliste kokkulepete selgemale reguleerimisele, kohalike omavalitsuste toetamisele taastuvenergia alade planeerimisel, riigi merealade planeerimisele koos meretuuleparkide ala määratlemisega, vabade liitumisvõimsuste avalikustamisele võrguettevõtjate kodulehekülgedel, taastuvenergia tootmise lokaalsete lahenduste võimaldamisele hoonete energiatõhususe nõuete saavutamisel jne. Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 20303 (REKK2030) kohaselt peab aastal 2030 moodustama kütusevabade energiaallikate osakaal >25% elektri lõpptarbimisest. Lisaks eeltoodule on ka eesmärgi täitmiseks kavandatud REKK2030 meetmed EN1-EN13, sh järgnevateks aastateks taastuvenergia vähempakkumised. Esimese vähempakkumise esmased tulemused4 näitavad sektori poolset suurt taastuvelektri tootmise huvi ja valmidust ning võimalust saavutada vähempakkumiste tulemusel tarbijale soodsam taastuvelektri hinnatase. Elektrituruseaduse 2018. aastal tehtud muudatusega on elektrijaamast otseliiniga võimalik müüa elektrienergiat kuni kuue kilomeetri kaugusel paiknevale elektripaigaldisele. Sellega luuakse eeldused senisest suuremaks elektritarbimiseks tootmise läheduses ning alternatiiv elektrienergia võrku müügile. Kohaliku omavalitsuse ja kohalike elanike senisest aktiivsemaks kaasamiseks taastuvenergeetikas on Rahandusministeerium tellinud „Kohaliku kasu“ käsiraamatu koostamise. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on soovitanud kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes sätestada tingimused ja määrata taastuvenergia tootmiseks sobivad maa-alad. Kaitseministeerium on teinud otsuse eelhoiatussüsteemide rajamiseks, et vabastada kõrguspiirangutest tuuleparkideks sobivaid alasid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakond on saanud EL struktuursete reformide toetusprogrammist5 rahastuse rahvusvahelisele uuringule, milles analüüsitakse kliimaneutraalse elektrisüsteemi arendamise võimalusi Eestis ja kavandatakse selleks vajalikud ning seonduvad tegevused. Lisaks on ettevalmistamisel kohalikule omavalitsusele abimaterjaliks mõeldud taastuvenergia projektide menetlemise käsiraamatu koostamine. Keskkonnaministeerium plaanib avada toetuse kohalikele omavalitsustele energia- ja kliimateemade analüüsiks ning taastuvenergia kasutuse, energiasäästu ja kliimariskide maandamisega seotud tegevuste kavandamiseks. 2. Energiatõhusus KHG heite vähendamisel on REKK2030s energiatõhusust käsitletud võrdselt olulisena taastuvenergiaga. Kokkuvõtlikult on esitatud taastuvenergia ja energiatõhususe saavutamise kavandatud meetmed erinevates valdkondades REKK2030 lisas III. Teatavasti moodustab elu- ja mitteeluhoonete energiakulu umbes pool Eesti energia lõpptarbimisest. Sellest tulenevalt on hoonefondil märkimisväärne optimeerimise potentsiaal ja ka mõju Eesti üldisele energiatarbele. Alates käesoleva aasta algusest peavad kõik uued hooned vastama liginullenergiahoonete nõuetele, mis on oluline samm Eesti vähese süsinikuheitega majandusele ülemiku saavutamise suunas. Olemasoleva hoonefondi energiatarbimise detailset analüüsi ning vastavate meetmete pakkumist hõlmab hetkel koostatav Eesti pikaajaline hoonete rekonstrueerimise strateegia (REKS), mille eesmärgiks on olemasoleva hoonefondi terviklik rekonstrueerimine vähemalt C-klassi energiatõhusustasemele aastaks 2050. Võrdluses nt Põhjamaadega on Eesti seni olnud eeskujulik energiatõhususe nõuete rakendamises olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel ja Eestis seni ehitatud liginullenergiahooned on suurima energiatõhususega 6. 2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 3 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 4 https://elering.ee/tulemused 5 European Commission under Regulation (EU) 2017/825 on the establishment of the Structural Reform Support Programme 6 TTÜ osalusega rahvusvahelise uurimisrühma tulemuste kokkuvõte https://novaator.err.ee/1033958/uuring-eesti- liginullenergiahooned-on-pohjamaade-koige-saastlikumad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakond on tellinud energiatõhususe meetmete analüüsiks kolm uuringut, mis hõlmavad olemasolevaid ja uusi võimalikke energiatõhususe meetmeid (sh eraldi uuringuga finantsmeetmeid) ning kaugloetavate elektriarvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise teostatavust. Elamu- ja ehitusosakonnas valmiva hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia raames kavandatakse täpsemad meetmed hoonete energiatõhususe nõuete täitmiseks, sh vajalike investeeringute tagamiseks. Nimetatud uuringute tulemuste ning strateegia alusel kavandatakse täiendavaid energiatõhususe saavutamise tegevusi ja ajakohastatakse REKK2030 meetmeid esitamiseks Euroopa Komisjonile juunis 2023. 3. Õiglane üleminek Ida Virumaal Jaanuaris 2020 avaldas Euroopa Komisjon Õiglase Ülemineku Mehhanismi ettepaneku, mille üks osa on Õiglase ülemineku fond (ÕÜF) ning mille eesmärgiks on toetada neid ELi piirkondi ja sektoreid, mida üleminek vähese süsinikuheitega majandusele kõige rohkem mõjutab. Piirkondade määratlemisel võetakse arvesse nende sõltuvust fossiilkütustest, sealhulgas söest, turbast ja põlevkivist, ning suure KHG heitemahukusega tööstusprotsessidest. Eestil on võimalik ÕÜF saadavat toetust kasutada muu hulgas fossiilkütuste kasutuselt muudele tegevusaladele üleminekuga seotud tegevusteks. Fondist on võimalik toetada piirkondade majanduslikku mitmekesisust ja puhtama energia tootmisele ning tarbimisele üleminekut, töötajate ja tööotsijate ümberõpet ning väike- ja keskmise suurusega ettevõteteid, idufirmasid ja ettevõtlusinkubaatoreid, et piirkonnas tekiksid uued majandusharud ning uued, fossiilmaavarade kasutusest mitte sõltuvad töökohad. Fondi vahendite kasutamise aluseks on koostatav õiglase ülemineku territoriaalne kava, millega antakse ülevaade tegevustest üleminekul vähese süsinikuheitega majandusele kuni 2030. aastani kooskõlas REKK2030ga ning tuuakse välja enim mõjutatud territooriumide sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaalased väljakutsed. Õiglase ülemineku kava koostatakse tuginedes Ida-Viru tegevuskavale ja maakonna arengustrateegiale ning selle koostamiseks ja elluviimise juhtimiseks on moodustatud juhtkomisjon, mis koosneb rahandusministeeriumi, teiste asjaomaste ministeeriumide, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ja huvirühmade esindajatest ning ekspertidest. Kava koostamisel lähtutakse laiapõhjalistest aruteludest, analüüsidest, ekspertarvamusest ning ka Euroopa Komisjoni poolt riigiraportis toodud soovitustest. Teie kirja punktis 3 esitatud sisulised ettepanekud puudutavad õiglase ülemineku kava sisu ning neid arutatakse kava koostamise käigus nimetatud juhtkomisjonis ning vajadusel ka valitsuse tasandil. Edukas üleminek nii Eestis tervikuna kui konkreetsemalt Ida-Virumaal eeldab piirkonnale tervikliku strateegia loomist ja elluviimist erinevate osapoolte koostöös, kombineerides selleks erinevaid rahastusallikaid. Milliseid tegevusi ja investeeringuid Eestis ja Ida-Virumaal ÕÜFist toetada, vajab läbirääkimist valitsuse, kohalike omavalitsuste ja huvirühmadega ning Euroopa Komisjoniga. Samas on Õiglase ülemineku fond vaid üks allikas, mis ei adresseeri kõiki üleminekuga seotud väljakutseid ja vajalikke tegevusi. Nagu oma kirjas viitate ning nagu on selgitatud REKK2030s, on kavandatavate tegevuste elluviimiseks kavas tugineda kõigi osapoolte – nii avaliku, era- kui mittetulundussektori, nii elanike kui ettevõtete – koostööle ja kasutada erinevaid rahastamisallikaid ja -võimalusi, sealhulgas toetamaks Ida-Virumaa ja laiemalt kogu Eesti valmisolekut üleminekuga toimetulekuks. Ida-Virumaa õiglase ülemineku tegevuste elluviimist toetatakse ÕÜF kõrval ja sellega seonduvalt ka ülejäänud Ühtekuuluvuspoliitika fondidest (Euroopa Regionaalarengufond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+)) sisuliselt kõigi viie poliitikaeesmärgi raames, lähtudes fondide kasutusulatusest ja temaatilise fokusseerimise nõuetest, mille kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni ettepanekul suunata 2021–2027 perioodil 45% ERF mahust teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni (poliitika eesmärk 1- Nutikam Euroopa), 30% Rohelisema Euroopa poliitika eesmärki, 6% linnapiirkondade arendamisse ning 30% horisontaalselt kliimaeesmärkide täitmisse, jättes laiema otsustusruumi üksnes 19% ERF vahendite ulatuses. ÜF puhul tuleb panustada horisontaalselt vähemalt 37% vahenditest kliimaeesmärkide saavutamisse, jagades vahendid tasakaalustatult transpordi ning keskkonna ja energeetika valdkonna vahel. ESF+ puhul on seatud nõue investeerida 25% fondi mahust sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisse. Lõplikud ühtekuuluvuspoliitika fondide temaatilise fokusseerimise nõuded lepitakse kokku valitsusjuhtide tasandil EL järgmise eelarveperioodi läbirääkimistel. Temaatilise fokusseerimise nõuded on üks viis toetada liikmesriikide tasandil EL kliimapoliitika eesmärkide ning teiste EL ja Eesti prioriteetsete eesmärkide täitmist ning sellega tuleb ühtekuuluvuspoliitika vahendite 2021–2027 perioodi planeerimisel ning kasutusel arvestada. Pidades silmas avaliku sektori eelarvete piiratust, on ka jätkuvalt oluline jälgida erinevate vahendite kasutusel nn horisontaalseid kriteeriume ja eesmärke, sh nii piirkondliku arengu, digivõimaluste senisest enama kasutuse, haldusvõimekuse edendamise kui ka kliima- ja keskkonnaeesmärke ning seeläbi panustada neisse ka kaudselt. Seos ELi poliitikaeesmärkide ja Euroopa Komisjoni soovitustega Energiatõhusus, KHG heite vähendamine, taastuvenergia, teadus- ja innovatsioon on ühtekuuluvuspoliitika prioriteetideks ning nende valdkondade eesmärkidesse panustatakse ka Eestis 2021–2027 perioodil. Samas on Eesti seni kasutanud ja plaanime ka tulevikus lisaks ühtekuuluvuspoliitika vahenditele kasutada KHG heite vähendamise, energiatõhususe suurendamise ja teiste kliimaeesmärkide saavutamist toetavate tegevuste rahastamiseks Teie poolt viidatud regionaalarengufondi ja ühtekuuluvusfondi kõrval ka teisi rahastamisallikaid. Näiteks taastuvenergia arendamist toetakse Eestis lisaks EL ühtekuuluvuspoliitika vahenditele ka elektrituruseaduse alusel elektritarbijatelt kogutavatest taastuvenergia tasudest makstavate taastuvenergiatoetuste kaudu (nt 2019. aastal oli nende toetuste kogumaht Eestis ca 87,5 mln €, praeguseks alanud taastuvelektri tootmise vähempakkumiste kaudu hankimisele ülemineku tulemusel on oodata toetusvajaduse vähenemist järgmistel aastatel) ning KHG lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistulust ja Euroopa ühendamise rahastu (CEF) energia-alastest koostööprojektidest, millest rahastatakse ka energiatõhususe suurendamisega seotud investeeringuid. Samuti on kliimaeesmärkidega seotud tegevustesse panustatud ja kavas edaspidigi panustada maaelu arengu fondist, CEF teistest osadest (transpordi ning digiarengu valdkonnas) ning teadus- ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont raames, LIFE-programmist ja mujalt. Nende vahendite toel Eesti eesmärkidesse panustamise üheks oluliseks eelduseks on Eesti ettevõtete, teadus-arendusasutuste, vabaühenduste jt aktiivne ja edukas osalemine nende programmide taotlusvoorudes ja vastavateemalises koostöös (sh konsortsiumides). Uute võimalustena lisanduvad alates 2021. aastast Digitaalse Euroopa Programm ning alates 2020. aastast EL Innovatsioonifond. Viimati nimetatu taotlusvoorude kaudu suunatakse innovaatiliste projektide, mis panustavad KHG heite vähendamisse, elluviimiseks osa EL KHG lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistulust. Selle fondi esimene taotlusvoor kuulutati välja 2020. aasta suvel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Sama: Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Roheline Liikumine, SA Koosloodus, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitseühing “Sorex”, Fridays For Future Eesti, Eesti Ornitoloogiaühing Teadmiseks: Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kati-Liis Kensap, 626 2831 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel