Teie 05.03.2020
Eestimaa Looduse Fond
Meie 14.09.2020 nr 4-17/20/1029-3
Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel
2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks
kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis
Täname kirja, selles tehtud ettepanekute ja kannatlikuse eest vastuse ootamisel.
2020. aasta sügiseks on Euroopa Komisjon ette valmistamas Euroopa Liidu (EL) ülese
kasvuhoonegaaside (KHG) koguheite vähendamise eesmärgi tõstmise arutelu ning esitamas
sellekohast mõjuhinnangut. Seega ei ole praeguseks veel teada, kuidas ambitsioonikama eesmärgi
saavutamine peaks toimuma praktikas, milliseid meetmeid tuleks selleks rakendada ELi ja
liikmesriikide tasandil, missuguseid mõjusid tooks see kaasa ELi keskkonna-, sotsiaal-, majandus-
ning julgeolekukeskkonnale ning millist panustamist eeldaks see avalikult, era- kui mittetulundus-
sektorilt, sh elanikelt ja kõigi valdkondade ettevõtetelt. Samuti ei ole veel senisest rangemate
sihttasemete saavutamise mõjuhinnangut ELi ja selle liikmesriikide ja sektorite konkurentsivõimele
maailmas.
Nutikalt ning tulemuslikult on vaja kombineerida tehnoloogilise ja ühiskondliku suutlikkuse arengut
ja kaasata edasistesse tegevustesse kõiki ühiskonnagruppe, majandusvaldkondi ja sektoreid, pidades
silmas nii Eestis kui ELis ja maailmas laiemalt loodavaid võimekusi, välja töötatavaid ja kasutusele
võetavaid lahendusi ning seotud väga mitmekesiste ning eritahuliste protsesside potentsiaalseid
mõjusid (nii negatiivseid kui positiivseid) ning vajadust neid asjakohaselt vältida ja/või leevendada.
Küsimus ei ole üksnes sihttasemete ja nende saavutamise aasta kokkuleppimises – oluline on teada,
kas ja kuidas on uued sihid reaalselt saavutatavad. Peame oluliseks, et riik arvestab nii oma
valdkonnaülese kui valdkondlike strateegiate kujundamisel ja elluviimisel, sh investeeringute
tegemisel mõjudega nii kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisele kui riigi muudele
eesmärkidele.
1. Taastuvenergiale üleminek
Eesti senised energiamajanduse eesmärgid on püstitatud, meetmed kavandatud ning seonduvad KHG
prognoosid koostatud lähtudes Kliimapoliitika põhialustest aastani 20501 (KPP2050), milles nähakse
ette KHG heite vähendamine vähemalt 80% võrra aastaks 2050. Peale KPP2050 uuendamist on
võimalik vajadusel üle vaadata ja uuendada valdkondlikud eesmärgid ja meetmed lähtudes vajalike
investeeringute sisust, rahalisest mahust ning muudest asjakohastest ressurssidest (sh praeguseks välja
töötatud uued tehnoloogilised võimalused).
1
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Riiklik energiamajanduse arengukava aastani 20302 (ENMAK2030) näeb ette pikemas perspektiivis
uute elektrienergia tootmisvõimsuste rajamise vabaturu tingimustes. See tähendab, et uue
tootmisvõimsuse turule-tuleku soodustamiseks suunatakse põhirõhk toetustelt teiste turubarjääride
eemaldamisele nagu näiteks meetmetele tuulikute kõrgusepiirangute kompenseerimiseks (radarid
jms), arendajate ja kohalike kogukondade vaheliste kokkulepete selgemale reguleerimisele, kohalike
omavalitsuste toetamisele taastuvenergia alade planeerimisel, riigi merealade planeerimisele koos
meretuuleparkide ala määratlemisega, vabade liitumisvõimsuste avalikustamisele võrguettevõtjate
kodulehekülgedel, taastuvenergia tootmise lokaalsete lahenduste võimaldamisele hoonete
energiatõhususe nõuete saavutamisel jne. Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 20303
(REKK2030) kohaselt peab aastal 2030 moodustama kütusevabade energiaallikate osakaal >25%
elektri lõpptarbimisest. Lisaks eeltoodule on ka eesmärgi täitmiseks kavandatud REKK2030 meetmed
EN1-EN13, sh järgnevateks aastateks taastuvenergia vähempakkumised. Esimese vähempakkumise
esmased tulemused4 näitavad sektori poolset suurt taastuvelektri tootmise huvi ja valmidust ning
võimalust saavutada vähempakkumiste tulemusel tarbijale soodsam taastuvelektri hinnatase.
Elektrituruseaduse 2018. aastal tehtud muudatusega on elektrijaamast otseliiniga võimalik müüa
elektrienergiat kuni kuue kilomeetri kaugusel paiknevale elektripaigaldisele. Sellega luuakse eeldused
senisest suuremaks elektritarbimiseks tootmise läheduses ning alternatiiv elektrienergia võrku
müügile. Kohaliku omavalitsuse ja kohalike elanike senisest aktiivsemaks kaasamiseks
taastuvenergeetikas on Rahandusministeerium tellinud „Kohaliku kasu“ käsiraamatu koostamise.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on soovitanud kohalike omavalitsuste
üldplaneeringutes sätestada tingimused ja määrata taastuvenergia tootmiseks sobivad maa-alad.
Kaitseministeerium on teinud otsuse eelhoiatussüsteemide rajamiseks, et vabastada kõrguspiirangutest
tuuleparkideks sobivaid alasid.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakond on saanud EL struktuursete
reformide toetusprogrammist5 rahastuse rahvusvahelisele uuringule, milles analüüsitakse
kliimaneutraalse elektrisüsteemi arendamise võimalusi Eestis ja kavandatakse selleks vajalikud ning
seonduvad tegevused. Lisaks on ettevalmistamisel kohalikule omavalitsusele abimaterjaliks mõeldud
taastuvenergia projektide menetlemise käsiraamatu koostamine.
Keskkonnaministeerium plaanib avada toetuse kohalikele omavalitsustele energia- ja kliimateemade
analüüsiks ning taastuvenergia kasutuse, energiasäästu ja kliimariskide maandamisega seotud
tegevuste kavandamiseks.
2. Energiatõhusus
KHG heite vähendamisel on REKK2030s energiatõhusust käsitletud võrdselt olulisena
taastuvenergiaga. Kokkuvõtlikult on esitatud taastuvenergia ja energiatõhususe saavutamise
kavandatud meetmed erinevates valdkondades REKK2030 lisas III.
Teatavasti moodustab elu- ja mitteeluhoonete energiakulu umbes pool Eesti energia lõpptarbimisest.
Sellest tulenevalt on hoonefondil märkimisväärne optimeerimise potentsiaal ja ka mõju Eesti üldisele
energiatarbele. Alates käesoleva aasta algusest peavad kõik uued hooned vastama
liginullenergiahoonete nõuetele, mis on oluline samm Eesti vähese süsinikuheitega majandusele
ülemiku saavutamise suunas. Olemasoleva hoonefondi energiatarbimise detailset analüüsi ning
vastavate meetmete pakkumist hõlmab hetkel koostatav Eesti pikaajaline hoonete rekonstrueerimise
strateegia (REKS), mille eesmärgiks on olemasoleva hoonefondi terviklik rekonstrueerimine vähemalt
C-klassi energiatõhusustasemele aastaks 2050. Võrdluses nt Põhjamaadega on Eesti seni olnud
eeskujulik energiatõhususe nõuete rakendamises olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel ja Eestis
seni ehitatud liginullenergiahooned on suurima energiatõhususega 6.
2
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
3
https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030
4
https://elering.ee/tulemused
5
European Commission under Regulation (EU) 2017/825 on the establishment of the Structural Reform Support
Programme
6
TTÜ osalusega rahvusvahelise uurimisrühma tulemuste kokkuvõte https://novaator.err.ee/1033958/uuring-eesti-
liginullenergiahooned-on-pohjamaade-koige-saastlikumad.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakond on tellinud energiatõhususe
meetmete analüüsiks kolm uuringut, mis hõlmavad olemasolevaid ja uusi võimalikke energiatõhususe
meetmeid (sh eraldi uuringuga finantsmeetmeid) ning kaugloetavate elektriarvestite ja
küttekulujaoturite paigaldamise teostatavust. Elamu- ja ehitusosakonnas valmiva hoonete
rekonstrueerimise pikaajalise strateegia raames kavandatakse täpsemad meetmed hoonete
energiatõhususe nõuete täitmiseks, sh vajalike investeeringute tagamiseks. Nimetatud uuringute
tulemuste ning strateegia alusel kavandatakse täiendavaid energiatõhususe saavutamise tegevusi ja
ajakohastatakse REKK2030 meetmeid esitamiseks Euroopa Komisjonile juunis 2023.
3. Õiglane üleminek Ida Virumaal
Jaanuaris 2020 avaldas Euroopa Komisjon Õiglase Ülemineku Mehhanismi ettepaneku, mille üks osa
on Õiglase ülemineku fond (ÕÜF) ning mille eesmärgiks on toetada neid ELi piirkondi ja sektoreid,
mida üleminek vähese süsinikuheitega majandusele kõige rohkem mõjutab. Piirkondade määratlemisel
võetakse arvesse nende sõltuvust fossiilkütustest, sealhulgas söest, turbast ja põlevkivist, ning suure
KHG heitemahukusega tööstusprotsessidest. Eestil on võimalik ÕÜF saadavat toetust kasutada muu
hulgas fossiilkütuste kasutuselt muudele tegevusaladele üleminekuga seotud tegevusteks. Fondist on
võimalik toetada piirkondade majanduslikku mitmekesisust ja puhtama energia tootmisele ning
tarbimisele üleminekut, töötajate ja tööotsijate ümberõpet ning väike- ja keskmise suurusega
ettevõteteid, idufirmasid ja ettevõtlusinkubaatoreid, et piirkonnas tekiksid uued majandusharud ning
uued, fossiilmaavarade kasutusest mitte sõltuvad töökohad. Fondi vahendite kasutamise aluseks on
koostatav õiglase ülemineku territoriaalne kava, millega antakse ülevaade tegevustest üleminekul
vähese süsinikuheitega majandusele kuni 2030. aastani kooskõlas REKK2030ga ning tuuakse välja
enim mõjutatud territooriumide sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaalased väljakutsed. Õiglase
ülemineku kava koostatakse tuginedes Ida-Viru tegevuskavale ja maakonna arengustrateegiale ning
selle koostamiseks ja elluviimise juhtimiseks on moodustatud juhtkomisjon, mis koosneb
rahandusministeeriumi, teiste asjaomaste ministeeriumide, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ja
huvirühmade esindajatest ning ekspertidest. Kava koostamisel lähtutakse laiapõhjalistest aruteludest,
analüüsidest, ekspertarvamusest ning ka Euroopa Komisjoni poolt riigiraportis toodud soovitustest.
Teie kirja punktis 3 esitatud sisulised ettepanekud puudutavad õiglase ülemineku kava sisu ning neid
arutatakse kava koostamise käigus nimetatud juhtkomisjonis ning vajadusel ka valitsuse tasandil.
Edukas üleminek nii Eestis tervikuna kui konkreetsemalt Ida-Virumaal eeldab piirkonnale tervikliku
strateegia loomist ja elluviimist erinevate osapoolte koostöös, kombineerides selleks erinevaid
rahastusallikaid. Milliseid tegevusi ja investeeringuid Eestis ja Ida-Virumaal ÕÜFist toetada, vajab
läbirääkimist valitsuse, kohalike omavalitsuste ja huvirühmadega ning Euroopa Komisjoniga. Samas
on Õiglase ülemineku fond vaid üks allikas, mis ei adresseeri kõiki üleminekuga seotud väljakutseid
ja vajalikke tegevusi. Nagu oma kirjas viitate ning nagu on selgitatud REKK2030s, on kavandatavate
tegevuste elluviimiseks kavas tugineda kõigi osapoolte – nii avaliku, era- kui mittetulundussektori, nii
elanike kui ettevõtete – koostööle ja kasutada erinevaid rahastamisallikaid ja -võimalusi, sealhulgas
toetamaks Ida-Virumaa ja laiemalt kogu Eesti valmisolekut üleminekuga toimetulekuks. Ida-Virumaa
õiglase ülemineku tegevuste elluviimist toetatakse ÕÜF kõrval ja sellega seonduvalt ka ülejäänud
Ühtekuuluvuspoliitika fondidest (Euroopa Regionaalarengufond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF),
Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+)) sisuliselt kõigi viie poliitikaeesmärgi raames, lähtudes fondide
kasutusulatusest ja temaatilise fokusseerimise nõuetest, mille kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni
ettepanekul suunata 2021–2027 perioodil 45% ERF mahust teadus- ja arendustegevusse ning
innovatsiooni (poliitika eesmärk 1- Nutikam Euroopa), 30% Rohelisema Euroopa poliitika eesmärki,
6% linnapiirkondade arendamisse ning 30% horisontaalselt kliimaeesmärkide täitmisse, jättes laiema
otsustusruumi üksnes 19% ERF vahendite ulatuses. ÜF puhul tuleb panustada horisontaalselt vähemalt
37% vahenditest kliimaeesmärkide saavutamisse, jagades vahendid tasakaalustatult transpordi ning
keskkonna ja energeetika valdkonna vahel. ESF+ puhul on seatud nõue investeerida 25% fondi mahust
sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisse. Lõplikud ühtekuuluvuspoliitika fondide temaatilise
fokusseerimise nõuded lepitakse kokku valitsusjuhtide tasandil EL järgmise eelarveperioodi
läbirääkimistel. Temaatilise fokusseerimise nõuded on üks viis toetada liikmesriikide tasandil EL
kliimapoliitika eesmärkide ning teiste EL ja Eesti prioriteetsete eesmärkide täitmist ning sellega tuleb
ühtekuuluvuspoliitika vahendite 2021–2027 perioodi planeerimisel ning kasutusel arvestada. Pidades
silmas avaliku sektori eelarvete piiratust, on ka jätkuvalt oluline jälgida erinevate vahendite kasutusel
nn horisontaalseid kriteeriume ja eesmärke, sh nii piirkondliku arengu, digivõimaluste senisest enama
kasutuse, haldusvõimekuse edendamise kui ka kliima- ja keskkonnaeesmärke ning seeläbi panustada
neisse ka kaudselt.
Seos ELi poliitikaeesmärkide ja Euroopa Komisjoni soovitustega
Energiatõhusus, KHG heite vähendamine, taastuvenergia, teadus- ja innovatsioon on
ühtekuuluvuspoliitika prioriteetideks ning nende valdkondade eesmärkidesse panustatakse ka Eestis
2021–2027 perioodil. Samas on Eesti seni kasutanud ja plaanime ka tulevikus lisaks
ühtekuuluvuspoliitika vahenditele kasutada KHG heite vähendamise, energiatõhususe suurendamise
ja teiste kliimaeesmärkide saavutamist toetavate tegevuste rahastamiseks Teie poolt viidatud
regionaalarengufondi ja ühtekuuluvusfondi kõrval ka teisi rahastamisallikaid. Näiteks taastuvenergia
arendamist toetakse Eestis lisaks EL ühtekuuluvuspoliitika vahenditele ka elektrituruseaduse alusel
elektritarbijatelt kogutavatest taastuvenergia tasudest makstavate taastuvenergiatoetuste kaudu (nt
2019. aastal oli nende toetuste kogumaht Eestis ca 87,5 mln €, praeguseks alanud taastuvelektri
tootmise vähempakkumiste kaudu hankimisele ülemineku tulemusel on oodata toetusvajaduse
vähenemist järgmistel aastatel) ning KHG lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistulust ja Euroopa
ühendamise rahastu (CEF) energia-alastest koostööprojektidest, millest rahastatakse ka
energiatõhususe suurendamisega seotud investeeringuid. Samuti on kliimaeesmärkidega seotud
tegevustesse panustatud ja kavas edaspidigi panustada maaelu arengu fondist, CEF teistest osadest
(transpordi ning digiarengu valdkonnas) ning teadus- ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont
raames, LIFE-programmist ja mujalt. Nende vahendite toel Eesti eesmärkidesse panustamise üheks
oluliseks eelduseks on Eesti ettevõtete, teadus-arendusasutuste, vabaühenduste jt aktiivne ja edukas
osalemine nende programmide taotlusvoorudes ja vastavateemalises koostöös (sh konsortsiumides).
Uute võimalustena lisanduvad alates 2021. aastast Digitaalse Euroopa Programm ning alates
2020. aastast EL Innovatsioonifond. Viimati nimetatu taotlusvoorude kaudu suunatakse innovaatiliste
projektide, mis panustavad KHG heite vähendamisse, elluviimiseks osa EL KHG lubatud heitkoguse
ühikute enampakkumistulust. Selle fondi esimene taotlusvoor kuulutati välja 2020. aasta suvel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Sama: Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Roheline Liikumine, SA Koosloodus,
Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitseühing “Sorex”, Fridays For Future Eesti,
Eesti Ornitoloogiaühing
Teadmiseks: Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kati-Liis Kensap, 626 2831
[email protected]