Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 14.09.2020
nr 7-5.6/20-01956-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Eesti Elektritööstuse Liidu pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Rahno
Istungiosakonna juhataja
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Keskkonnaministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Hr. Jüri Ratas Meie nr 11.09.2020 nr 1-09/20-2
Peaminister
Riigikantselei, Stenbocki maja Teie
Rahukohtu 3, Tallinn 15161
Koopia:
Riigikogu majanduskomisjon
Riigikantselei
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisimeetmete töörühm
Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjon
Vabariigi Valitsuse majanduse elavdamise komisjon
Liidu pöördumine Vabariigi Valitsuse poole seoses vajadusega säilitada elektrointensiivse
tööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime
Eesti Elektritööstuse Liitu ajendas valitsuse poole pöörduma elektri lõpphinnale
lisanduva taastuvenergia tasu prognoositav kasv lähiaastatel. Nimetatud kasv vähendab
täiendavalt niigi juba lähemate naaberriikidega võrreldes halvemas positsioonis oleva
Eestis asuva elektrointensiivse tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Tänapäevane
automatiseeritud tööstus sõltub üha rohkem elektrist, kui puhtast kütusest ja seetõttu liiguvad
investeeringud ning nendega ka töökohad riikidesse, kus elektri tarbimise kogukulu (elektri
börsihind + maksud + aktsiisid) on soodsam. Mitmetes riikides on seda dünaamikat mõistetud
ning taastuvenergia toetamise kulu ei sisaldu nendes riikides enam elektri lõpphinnas ehk
elektriarvel. Sellise riigi näitena võib antud juhul välja tuua Soome, kus taastuvenergia toetuseid
finantseeritakse riigieelarvest. Samas suunas on praegu liikumas ka Läti, kus vastav eelnõu on
hetkel parlamendis menetluses. Seejuures on suuremahuline koostootmine Lätis juba
taastuvenergia toetusskeemidest välja viidud. Selle saavutamiseks maksis Läti riik vastavast
toetusskeemist tulenevad lubatud tasud ennetavalt kuni 2028 aastani välja ja toetusskeem suleti.
Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamine eeldab majanduse laiapõhjalist
dekarboniseerimist ja selle peamist võimaldajat nähakse seejuures elektrifitseerimises.
Dekarboniseerimise protsessiga kaasnevad vältimatult struktuursed muudatused ka Eesti
energeetikasektoris. Fossiilsetest kütustest elektritootmine väheneb oluliselt ja toimub kiire
taastuvenergeetika kasv. Kuna süsinikuneutraalse ühiskonna poole liikumine saab olulisel
määral toimuma läbi erinevate tootmisprotsesside elektrifitseerimise, siis hoolimata
rakendatavatest energiatõhususe meetmetest elektritarbimise vähenemist ette näha ei ole.
Vastupidi, investeeringutega kaasaaegsesse tööstusesse saab elektritarbimine edaspidi oluliselt
Lelle 22, 11318 TALLINN
kasvama. Paraku rahastatakse Eestis selle kõige olulisema energialiigi arengut üksnes läbi
elektritarbimise maksustamise. Soojuse, gaasi või vedelkütuste tarbimine on taastuvenergia
tasust vabastatud. Antud praktikat ei saa pidada majanduslikult mõistlikuks ega ka sotsiaalselt
õiglaseks, sest läbi taastuvenergia tasu finantseerivad maapiirkondade inimesed näiteks ka
linnade soojamajanduse (elektri ja soojuse koostootmise) arendamist ilma sellest ise mingit
kasu saamata.
Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivist ning riigi kliima- ja energiakavast (REKK)
lähtuvalt peab Vabariigi Valitsus viima ellu tegevusi, mis suurendavad taastuvenergia
osakaalu energia lõpptarbimises. REKK 2030 sätestab, et taastuvenergia osakaal energia
summaarsest lõpptarbimisest peab aastaks 2030 olema vähemalt 42%. Selle eesmärgi
saavutamine eeldab taastuvelektri osakaalu kasvatamist seniselt ca 1,8 TWh-lt kuni 4,3 TWh-
ni. Võttes arvesse viimaseid arengud taastuvelektri tootmise arendamisel läheneb
taastuvenergia toetuste maht 2020. aasta lõpuks Eleringi prognoosi kohaselt 100 miljonile
eurole, samas kui 2019. aastal oli toetuste mahuks ainult 91,4 miljonit eurot. Täiendavaks
probleemiks on koroonakriisi kestel kujunenud vähenev elektritarbimine, mistõttu võib 2020.
aasta lõpuks taastuvenergia tasu laekumise puudujääk kasvada Eleringi andmetel kuni
13 miljoni euroni. Eeltoodu kinnitab, et taastuvelektri tootmine Eestis jätkab kiiret kasvu ning
selle toetusskeemid nõuavad senisest suuremat rahalist panustamist olenemata riigi poolt ellu
rakendatud taastuvenergia vähempakkumise mehhanismist.
Lähtudes vajadusest säilitada Eesti elektrointensiivse tööstuse rahvusvaheline
konkurentsivõime ja hoida elektritarbijate koormus taastuvenergia tasude süsteemi
finantseerimisel mõistlikul tasemel, oleme seisukohal, et antud juhul tuleks kaaluda
taastuvenergia tasudega seonduva koormuse vähendamise huvides ühe või mitme
alljärgneva meetme rakendamist:
1. Ülempiiri seadmine elektritarbijate arvete kaudu taastuvenergia tasude
finantseerimisele.
Täna on võrreldav ülempiir kehtestatud tuulest taastuvelektri tootmisele, mille kohaselt saavad
taastuvenergia tasu kuni 600 GWh-d tuuleparkides toodetud elektrienergiat. Elektritarbijate
puhul võiks kehtestada rahalise mahu, mille ulatuses finantseeritakse taastuvenergia tasu läbi
elektriarvete;
2. Taastuvenergia tasu diferentseerimine elektrointensiivsetele tööstusettevõtetele.
Paneme ette diferentseerida taastuvenergia tasu maksmine elektrointensiivsetele tööstustele,
kehtestades nende makstavaks taastuvenergia tasuks 15% tavatarbija tasumäärast.
Elektrointensiivseteks tööstusettevõteteks on ettevõtted, kellele rakendub elektriaktsiisi
soodusmäär;
3. Euroopa Liidu Taaskäivitamise Fondi (Recovery Fund) või riigile üle kantavate
saastekvootide müügist laekuvate vahendite kasutamine kehtiva taastuvenergia
toetusskeemi finantseerimiseks.
Lelle 22, 11318 TALLINN
Hoolimata taastuvenergia tasude lähiaastatel prognoositavast kasvust peaks varasemate
projektide väljalangemisega toetusskeemist see kasv hakkama vähemalt pidurduma.
Vähendamaks tarbijate ajutist suuremat koormust taastuvenergia tasude finantseerimisel võiks
Taaskäivitamise Fondist maksete tegemise perioodil (kuni 2026 aastani) kaasata vahendeid ka
taastuvenergia tasude osaliseks finantseerimiseks. Taastuvenergia tasude süsteemi võiks
osaliselt finantseerida ka Euroopa Liidu poolt riigile ülekantavate saastekvootide müügist
laekuvast rahast;
4. Taastuvenergia tasu finantseerimise laiendamine sooja, gaasi ja vedelkütuste
tarbijatele.
Hetkel finantseerivad taastuvenergia tasu süsteemi üksnes elektritarbijad. Arvestades
elektrifitseerimise prognoositavat kasvu tulevikus võiks taastuvenergia tasu finantseerimises
osaleda ka teiste energialiikide tarbijad.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnis Vare
Tegevjuht
Eesti Elektritööstuse Liit
+372 58 60 5357
Lelle 22, 11318 TALLINN
From: Tõnis Vare <
[email protected]>
Sent: Friday, September 11, 2020 4:39 PM
To: Riigikantselei <
[email protected]>; Jüri Ratas <
[email protected]>
Cc:
[email protected];
[email protected];
[email protected]; Henry
Kattago <
[email protected]>; Eili Lepik <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Subject: Eesti Elektritööstuse Liidu pöördumine
Lugupeetud Vabariigi Valitsus, lugupeetud Peaminister!
Seoses vajadustega luua töötleva tööstuse elektrointensiivsetele ettevõtetele samaväärne
konkurentsipositsioon lähiriikidega ning korrastada majanduse dekarboniseerimise valdkondlikud
proportsioonid, pöördub Eesti Elektritööstuse Liit Vabariigi Valitsuse poole.
Liit toetab uuringutest ja analüüsidest tulenevat seisukohta, et elektrienergia kogukulu on Eestis
elektrointensiivsele tööstusele võrreldes lähipiirkonna riikidega kõrge. Konkurentsivõimet pärssiva
probleemi juurpõhjuseks on, et majanduse dekarboniseerimise kulud koondatakse suuremahuliselt
elektrienergia tarbijatele läbi ainult elektriarvetel sisalduva taastuvenergiatasu. Samas mõjutab selle
järjepidev kasv otseselt töötleva tööstuse konkurentsivõimet, sest see kajastub toodete ja teenuste
maksumuses ning selle suurenemine pärsib majanduse arengut, ekspordi ja tööhõive kasvu ning
uute investeeringute tegemist. Seetõttu oleme veendunud, et riigi tegevus taastuvenergiatasu
rahastamise aluste muutmisel toob kaasa elektrointensiivse tööstuse konkurentsivõime tuntava tõusu
ja võimaliku majanduskasvu. Samuti võimestavad esitatud ettepanekut ka elektri tavatarbijat.
Leiame, et kõige tulemuslikum lahendus on läbi elektrienergia tarbimise maksustamise muutmise
tõsta töötleva tööstuse konkurentsivõimet ja koos sellega Eesti ühiskonna heaolu tervikuna.
Lugupidamisega,
Tõnis Vare
Eesti Elektritööstuse Liit
tegevjuht
+372 58 60 5357
ETL pöördumine Vabariigi Valitsuse poole seoses vajadusega säilitada elektrointensiivse tööstuse rahvusvaheline
konkurentsivõime 11092020.asice