dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti Elektritööstuse Liidu pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. september 2020
Viit
1.15-5/2020/5622-1
Registreeritud
14. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Elektritööstuse Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
14. oktoober 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf84 KB
  • 📎ETL pöördumine Vabariigi Valitsuse poole seoses vajadusega säilitada elektrointensiivse tööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime 11092020.asice54 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Tõnis Vare <[email protected]> Saadetud: 11.09.2020 16:39 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; Henry Kattago <[email protected]>; <[email protected]>; Taavi Aas <[email protected]>; Raul Siem <[email protected]>; Martin Helme <[email protected]> Teema: Eesti Elektritööstuse Liidu pöördumine Lugupeetud Vabariigi Valitsus, lugupeetud Peaminister! Seoses vajadustega luua töötleva tööstuse elektrointensiivsetele ettevõtetele samaväärne konkurentsipositsioon lähiriikidega ning korrastada majanduse dekarboniseerimise valdkondlikud proportsioonid, pöördub Eesti Elektritööstuse Liit Vabariigi Valitsuse poole. Liit toetab uuringutest ja analüüsidest tulenevat seisukohta, et elektrienergia kogukulu on Eestis elektrointensiivsele tööstusele võrreldes lähipiirkonna riikidega kõrge. Konkurentsivõimet pärssiva probleemi juurpõhjuseks on, et majanduse dekarboniseerimise kulud koondatakse suuremahuliselt elektrienergia tarbijatele läbi ainult elektriarvetel sisalduva taastuvenergiatasu. Samas mõjutab selle järjepidev kasv otseselt töötleva tööstuse konkurentsivõimet, sest see kajastub toodete ja teenuste maksumuses ning selle suurenemine pärsib majanduse arengut, ekspordi ja tööhõive kasvu ning uute investeeringute tegemist. Seetõttu oleme veendunud, et riigi tegevus taastuvenergiatasu rahastamise aluste muutmisel toob kaasa elektrointensiivse tööstuse konkurentsivõit emuntava tõusu ja võimaliku majanduskasvu. Samuti võimestavad esitatud ettepanekut ka elektri tavatarbijat. Leiame, et kõige tulemuslikum lahendus on läbi elektrienergia tarbimise maksustamise muutmise tõsta töötleva tööstuse konkurentsivõimet ja koos sellega Eesti ühiskonna heaolu tervikuna. Lugupidamisega, Tõnis Vare Eesti Elektritööstuse Liit tegevjuht +372 58 60 5357 Hr. Jüri Ratas Meie nr 11.09.2020 nr 1-09/20-2 Peaminister Riigikantselei, Stenbocki maja Teie Rahukohtu 3, Tallinn 15161 Koopia: Riigikogu majanduskomisjon Riigikantselei Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisimeetmete töörühm Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjon Vabariigi Valitsuse majanduse elavdamise komisjon Liidu pöördumine Vabariigi Valitsuse poole seoses vajadusega säilitada elektrointensiivse tööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime Eesti Elektritööstuse Liitu ajendas valitsuse poole pöörduma elektri lõpphinnale lisanduva taastuvenergia tasu prognoositav kasv lähiaastatel. Nimetatud kasv vähendab täiendavalt niigi juba lähemate naaberriikidega võrreldes halvemas positsioonis oleva Eestis asuva elektrointensiivse tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Tänapäevane automatiseeritud tööstus sõltub üha rohkem elektrist, kui puhtast kütusest ja seetõttu liiguvad investeeringud ning nendega ka töökohad riikidesse, kus elektri tarbimise kogukulu (elektri börsihind + maksud + aktsiisid) on soodsam. Mitmetes riikides on seda dünaamikat mõistetud ning taastuvenergia toetamise kulu ei sisaldu nendes riikides enam elektri lõpphinnas ehk elektriarvel. Sellise riigi näitena võib antud juhul välja tuua Soome, kus taastuvenergia toetuseid finantseeritakse riigieelarvest. Samas suunas on praegu liikumas ka Läti, kus vastav eelnõu on hetkel parlamendis menetluses. Seejuures on suuremahuline koostootmine Lätis juba taastuvenergia toetusskeemidest välja viidud. Selle saavutamiseks maksis Läti riik vastavast toetusskeemist tulenevad lubatud tasud ennetavalt kuni 2028 aastani välja ja toetusskeem suleti. Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamine eeldab majanduse laiapõhjalist dekarboniseerimist ja selle peamist võimaldajat nähakse seejuures elektrifitseerimises. Dekarboniseerimise protsessiga kaasnevad vältimatult struktuursed muudatused ka Eesti energeetikasektoris. Fossiilsetest kütustest elektritootmine väheneb oluliselt ja toimub kiire taastuvenergeetika kasv. Kuna süsinikuneutraalse ühiskonna poole liikumine saab olulisel määral toimuma läbi erinevate tootmisprotsesside elektrifitseerimise, siis hoolimata rakendatavatest energiatõhususe meetmetest elektritarbimise vähenemist ette näha ei ole. Vastupidi, investeeringutega kaasaaegsesse tööstusesse saab elektritarbimine edaspidi oluliselt Lelle 22, 11318 TALLINN kasvama. Paraku rahastatakse Eestis selle kõige olulisema energialiigi arengut üksnes läbi elektritarbimise maksustamise. Soojuse, gaasi või vedelkütuste tarbimine on taastuvenergia tasust vabastatud. Antud praktikat ei saa pidada majanduslikult mõistlikuks ega ka sotsiaalselt õiglaseks, sest läbi taastuvenergia tasu finantseerivad maapiirkondade inimesed näiteks ka linnade soojamajanduse (elektri ja soojuse koostootmise) arendamist ilma sellest ise mingit kasu saamata. Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivist ning riigi kliima- ja energiakavast (REKK) lähtuvalt peab Vabariigi Valitsus viima ellu tegevusi, mis suurendavad taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises. REKK 2030 sätestab, et taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastaks 2030 olema vähemalt 42%. Selle eesmärgi saavutamine eeldab taastuvelektri osakaalu kasvatamist seniselt ca 1,8 TWh-lt kuni 4,3 TWh- ni. Võttes arvesse viimaseid arengud taastuvelektri tootmise arendamisel läheneb taastuvenergia toetuste maht 2020. aasta lõpuks Eleringi prognoosi kohaselt 100 miljonile eurole, samas kui 2019. aastal oli toetuste mahuks ainult 91,4 miljonit eurot. Täiendavaks probleemiks on koroonakriisi kestel kujunenud vähenev elektritarbimine, mistõttu võib 2020. aasta lõpuks taastuvenergia tasu laekumise puudujääk kasvada Eleringi andmetel kuni 13 miljoni euroni. Eeltoodu kinnitab, et taastuvelektri tootmine Eestis jätkab kiiret kasvu ning selle toetusskeemid nõuavad senisest suuremat rahalist panustamist olenemata riigi poolt ellu rakendatud taastuvenergia vähempakkumise mehhanismist. Lähtudes vajadusest säilitada Eesti elektrointensiivse tööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime ja hoida elektritarbijate koormus taastuvenergia tasude süsteemi finantseerimisel mõistlikul tasemel, oleme seisukohal, et antud juhul tuleks kaaluda taastuvenergia tasudega seonduva koormuse vähendamise huvides ühe või mitme alljärgneva meetme rakendamist: 1. Ülempiiri seadmine elektritarbijate arvete kaudu taastuvenergia tasude finantseerimisele. Täna on võrreldav ülempiir kehtestatud tuulest taastuvelektri tootmisele, mille kohaselt saavad taastuvenergia tasu kuni 600 GWh-d tuuleparkides toodetud elektrienergiat. Elektritarbijate puhul võiks kehtestada rahalise mahu, mille ulatuses finantseeritakse taastuvenergia tasu läbi elektriarvete; 2. Taastuvenergia tasu diferentseerimine elektrointensiivsetele tööstusettevõtetele. Paneme ette diferentseerida taastuvenergia tasu maksmine elektrointensiivsetele tööstustele, kehtestades nende makstavaks taastuvenergia tasuks 15% tavatarbija tasumäärast. Elektrointensiivseteks tööstusettevõteteks on ettevõtted, kellele rakendub elektriaktsiisi soodusmäär; 3. Euroopa Liidu Taaskäivitamise Fondi (Recovery Fund) või riigile üle kantavate saastekvootide müügist laekuvate vahendite kasutamine kehtiva taastuvenergia toetusskeemi finantseerimiseks. Lelle 22, 11318 TALLINN Hoolimata taastuvenergia tasude lähiaastatel prognoositavast kasvust peaks varasemate projektide väljalangemisega toetusskeemist see kasv hakkama vähemalt pidurduma. Vähendamaks tarbijate ajutist suuremat koormust taastuvenergia tasude finantseerimisel võiks Taaskäivitamise Fondist maksete tegemise perioodil (kuni 2026 aastani) kaasata vahendeid ka taastuvenergia tasude osaliseks finantseerimiseks. Taastuvenergia tasude süsteemi võiks osaliselt finantseerida ka Euroopa Liidu poolt riigile ülekantavate saastekvootide müügist laekuvast rahast; 4. Taastuvenergia tasu finantseerimise laiendamine sooja, gaasi ja vedelkütuste tarbijatele. Hetkel finantseerivad taastuvenergia tasu süsteemi üksnes elektritarbijad. Arvestades elektrifitseerimise prognoositavat kasvu tulevikus võiks taastuvenergia tasu finantseerimises osaleda ka teiste energialiikide tarbijad. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnis Vare Tegevjuht Eesti Elektritööstuse Liit +372 58 60 5357 Lelle 22, 11318 TALLINN
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel