dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Finantsmeetmed laevadele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. september 2020
Viit
1.15-5/2020/5717-1
Registreeritud
16. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Merendusnõukoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Katrin Andre (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundus- ja merendusosakond, Merendustalitus)
Lahendamise tähtaeg
16. oktoober 2020

Failid

  • 📎Finantsmeetmed laevadele 14.09.2020.pdf59 KB

Sisu (failidest)

Finantsmeetmed laevadele Lugupeetud minister Taavi Aas Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ando Leppiman Teatavasti on “Eesti Merenduspoliitika” 2012-2020 esimeseks prioriteetseks suunaks muuta merendussektori ettevõtluskeskkond ettevõtjasõbralikuks ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks. Eelmainitud prioriteetse suuna raames on eesmärgiks seatud Eesti laevanduse ning laevaehituse ja -remondi rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine. Planeeritud tulemusnäitaja 2020. a on 35 kaubalaeva. Antud eesmärgi saavutamiseks planeeriti viia läbi laevandusettevõtete toetamise süsteemi ning tagatiste andmise rakendamise analüüs. Eelmainitud analüüsi tulemused esitati Vabariigi Valitsusele ning 17.07.2017 kabinetiistungil toimunud arutelu tulemusena otsustati käivitada välja pakutud tegevusplaan, mille esimeseks ja kõige olulisemaks tegevuseks oli luua Eesti lipu all sõitvatele kaubalaevadel rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimeline maksukeskkond. Muude tegevustena planeeriti käivitada turundus- ja müügitegevus, arendada välja täisdigitaalne laevade infosüsteem (LIS), käivitada 24/7 toimiv teeninduskeskkus ja kaasajastada merendust puudutav seadusandlus. Kaubalaevadele suunatud nn laevanduspakett jõustus 01.07.2020. a, kuid see ei ole seni toonud uusi laevu Eesti lipu alla. Kuigi laevanduspakett adresseerib ja kõrvaldab põhitakistused laevade lipu alla toomiseks, on mitmed vajalikud lisategevused jäänud tegemata. Näitena võib tuua tööõiguse ja relvastatud turvateenuse regulatsioonide mittevastamise globaalsele konkurentsiolukorrale, mereõiguse revisjoni väljatöötamise peatumise, meresõiduohutuse seaduse muudatuste toppama jäämise ja konventsioonide rakendusaktide puudumise. Sellele võib lisada ka Eesti jurisdiktsiooni mittetundmise laevaomanike poolt, teadmatus selles osas, kuidas Eesti lipuriigina jõustab rahvusvahelisi regulatsioone ning laevaomanike kõhklused ja kahtlused on arusaadavad. Samas on laevade Eesti lipu alla toomine ja laevanduse kaldatöökohtade loomine nii Vabariigi Valitsuse kui ka Eesti merendussektori jätkuv prioriteet. Teisest küljest on laevaomanike hulgas suur vajadus laevade finantseerimise järele. Kuna laeva omandamine on väga kapitalimahukas ettevõtmine, siis ostab laevaomanik laeva tavaliselt laenu abil. Samas on laenuturg alates 2009. a kriisist olnud laevaomanikele väga keeruline ja raskesti kättesaadav. Seetõttu pakuvad paljud riigid, sh ka Läänemere-äärsed riigid, laevadele laenukäendust ja/või otselaene, sidudes selle riigile vajalikuga, nt laevade riigi lipu alla toomisega, kaldatöökohtade loomisega või riigi ettevõtetele töö tagamisega. Eestis selline meede täna puudub. Leiame, et täitmaks Valitsuse seatud eesmärke laevanduse arendamise vallas, oleks mõistlik ka Eestil kaaluda vastavate Kredex finantsmeetmete väljatöötamist. Õigusloome arendamine võtab aega, kuid juhul, kui Eesti suudab pakkuda vastavat finantsmeedet, on mitmed laevaomanikud reaalselt valmis kaaluma laevade Eesti lipu alla toomist. Finantsmeetme olemasolu aitaks tuua kiirendatud korras laevu Eesti lipu alla ja luua kaldatöökohti laevanduses, seda ka hoolimata tänasest puudujäägist siseriiklikus õiguses. Tänaste koondamiste taustal reisilaevanduses, oleks selline areng kindlasti ka laiemalt tervitatav. Finantsmeetmed saab üles ehitada mitmetasandilisena sõltuvalt laeva tulevasest seotusest Eestiga: Eesti lipp, kaldatöökohad Eestis, laeva remontimine või ümberehitamine Eestis (sh laeva keskkonnajälje vähendamine). Laevad on üldjuhul finantsstruktuurilt üles ehitatud single purpose vehicle-na (SPV). Seega jääb laev ka ainukeseks laenu tagatiseks. Sellest tulenevalt on laenuandjale/käendajale väga tähtis hinnata laeva ja selle konkreetse laeva prahiturgu laenuperioodi jooksul ning sellest tulenevalt leida laevale õiglane väärtus, millest omakorda sõltub maksimaalse laenusumma suurus. Lisaks peab laenuandja/käendaja suutma hinnata vajalike laevaga seotud kindlustuste olemasolu ning laeva tehnilist seisukorda. Eesti pankadega tagasisidest tulenevalt nähakse kahte varianti: 1. Riigipoolne (nt Kredexi) garantii pankade laenudele võiks olla lahendus, eeldusel, et see garantii oleks fikseeritud (mitte proportsionaalne) ja piisavalt suur (ideaalis isegi esialgu kuni 100%). Selle lahenduse kitsaskohtadeks on asjaolu, et arvestades esialgseid mahte, ei hakkaks iga pank tõenäoliselt oma kompetentsi välja ehitama (või oma laevafinantseerimise poliitikat ümber tegema) ning samuti jäävad endiselt õhku olemasolevad probleemid (juriidilised küsimused, vastaspooled jne). 2. Riigi poolt asutatud fond (hankena professionaalse osapoole hallata), mis finantseeriks laevu. Fond saaks ennast finantseerida kohalikest pankadest laenuna või emiteerida võlakirju (vajadusel riigi garantiiga) ning seda laevade tagatisel edasi laenata. See vähendaks finantseerijate riski (läbi riski hajutamise ja riigi garantii) ning teiselt poolt saaks riik läbi fondivalitseja suunata finantseeringut vastavalt oma poliitikale ja vajadusele. Laevaomanikel oleks samuti ühtlustatud tingimused ja täpsem arusaam (pankadel on tihti erinevad nõuded erinevate vastaspoolte vastu) ning fondi poolt oleks vastaspoolteks professionaalne ja vastavate oskuste/teadmistega tiim. Sellise struktuuri ülesehitamine on samas keerukas ja aeganõudev. Lisaks eeltoodule peame vajalikuks järgmiste finantsmeetmete loomist Kredex-i ja EAS-i juurde: 1. Laevade ostu krediteerimine Kredex-i poolt eesmärgiga taaskäivitada laevandussektor. Tegemist oleks piiratud mahus so 50 miljonit eurot ja ajaliselt piiratud (kuni 2023. a lõpuni) meetmega, mille eesmärk taaskäivitada laevandussektor ja soodustada laevade toomist Eesti laevaregistritesse ja Eesti lipu alla ning selle kaudu luua töökohti Eestisse ning tagada märkimisväärne maksude laekumine riigieelarvesse. See meede on otseselt seotud “Eesti Merenduspoliitika” 2012-2020 esimese prioriteetse eesmärgi täitmiseks. 2. Läbi eraldiseisva meetme toetada rohe- ja digipööret merendussektoris, mis on Euroopa Liidu uue perioodi peamisteks prioriteetideks ning seotud ka kehtiva “Eesti Merenduspoliitika” 2012-2020 meetmega 6.2. Eesmärgiks on vähendada laevade ökoloogilist jalajälge ning tõsta merendussektori ja ka kogu transpordisektori efektiivsust läbi protsesside digitaliseerimise. Samuti peame vajalikuks toetada innovatsiooni merendussektoris (küberturvalisus, autonoomsed laevad, AI jne). 3. Toetada laevaehitus- ja remondi ettevõtteid läbi finantsgarantiide pakkumise, välisekspertide palkamise ning suuremahuliste investeeringute toetamise. 4. Luua EAS-i juurde merenduse kasvuklastri meede, mille eesmärk on käivitada merenduse klaster analoogsetel tingimustel, kui käivitati teised edukalt toimivad klastrid 10 aastat tagasi (infotehnoloogia, kaitsetööstuse jpt klastrid). Merendusnõukoda on seisukohal, et esmajärjekorras tuleks keskenduda nendele riigi (Kredex-i) meetmetele, mille käivitamine on kõige lihtsamini teostatav, toovad kiirelt positiivse tulemi ja kõrvaldavad turutõrke - laeva ostuga seotud pankade laenude garanteerimine ja piiratud mahus ka laevade ostu finantseerimine. Lugupidamisega viitseadmiral Tarmo Kõuts Merendusnõukoda
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel