Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. september 2020
- Viit
- 1.15-5/2020/5717-1
- Registreeritud
- 16. september 2020
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Merendusnõukoda
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
- Sari
- 1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
- Toimik
- 1.15-5/2020
- Vastutaja
- Katrin Andre (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundus- ja merendusosakond, Merendustalitus)
- Lahendamise tähtaeg
- 16. oktoober 2020
Sisu (failidest)
Finantsmeetmed laevadele
Lugupeetud minister Taavi Aas
Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ando Leppiman
Teatavasti on “Eesti Merenduspoliitika” 2012-2020 esimeseks prioriteetseks suunaks muuta
merendussektori ettevõtluskeskkond ettevõtjasõbralikuks ja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeliseks. Eelmainitud prioriteetse suuna raames on eesmärgiks seatud Eesti
laevanduse ning laevaehituse ja -remondi rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine.
Planeeritud tulemusnäitaja 2020. a on 35 kaubalaeva. Antud eesmärgi saavutamiseks
planeeriti viia läbi laevandusettevõtete toetamise süsteemi ning tagatiste andmise
rakendamise analüüs.
Eelmainitud analüüsi tulemused esitati Vabariigi Valitsusele ning 17.07.2017 kabinetiistungil
toimunud arutelu tulemusena otsustati käivitada välja pakutud tegevusplaan, mille
esimeseks ja kõige olulisemaks tegevuseks oli luua Eesti lipu all sõitvatele kaubalaevadel
rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimeline maksukeskkond. Muude tegevustena
planeeriti käivitada turundus- ja müügitegevus, arendada välja täisdigitaalne laevade
infosüsteem (LIS), käivitada 24/7 toimiv teeninduskeskkus ja kaasajastada merendust
puudutav seadusandlus.
Kaubalaevadele suunatud nn laevanduspakett jõustus 01.07.2020. a, kuid see ei ole seni
toonud uusi laevu Eesti lipu alla. Kuigi laevanduspakett adresseerib ja kõrvaldab
põhitakistused laevade lipu alla toomiseks, on mitmed vajalikud lisategevused jäänud
tegemata. Näitena võib tuua tööõiguse ja relvastatud turvateenuse regulatsioonide
mittevastamise globaalsele konkurentsiolukorrale, mereõiguse revisjoni väljatöötamise
peatumise, meresõiduohutuse seaduse muudatuste toppama jäämise ja konventsioonide
rakendusaktide puudumise. Sellele võib lisada ka Eesti jurisdiktsiooni mittetundmise
laevaomanike poolt, teadmatus selles osas, kuidas Eesti lipuriigina jõustab rahvusvahelisi
regulatsioone ning laevaomanike kõhklused ja kahtlused on arusaadavad. Samas on
laevade Eesti lipu alla toomine ja laevanduse kaldatöökohtade loomine nii Vabariigi Valitsuse
kui ka Eesti merendussektori jätkuv prioriteet.
Teisest küljest on laevaomanike hulgas suur vajadus laevade finantseerimise järele. Kuna
laeva omandamine on väga kapitalimahukas ettevõtmine, siis ostab laevaomanik laeva
tavaliselt laenu abil. Samas on laenuturg alates 2009. a kriisist olnud laevaomanikele väga
keeruline ja raskesti kättesaadav. Seetõttu pakuvad paljud riigid, sh ka Läänemere-äärsed
riigid, laevadele laenukäendust ja/või otselaene, sidudes selle riigile vajalikuga, nt laevade
riigi lipu alla toomisega, kaldatöökohtade loomisega või riigi ettevõtetele töö tagamisega.
Eestis selline meede täna puudub.
Leiame, et täitmaks Valitsuse seatud eesmärke laevanduse arendamise vallas, oleks
mõistlik ka Eestil kaaluda vastavate Kredex finantsmeetmete väljatöötamist. Õigusloome
arendamine võtab aega, kuid juhul, kui Eesti suudab pakkuda vastavat finantsmeedet, on
mitmed laevaomanikud reaalselt valmis kaaluma laevade Eesti lipu alla toomist.
Finantsmeetme olemasolu aitaks tuua kiirendatud korras laevu Eesti lipu alla ja luua
kaldatöökohti laevanduses, seda ka hoolimata tänasest puudujäägist siseriiklikus õiguses.
Tänaste koondamiste taustal reisilaevanduses, oleks selline areng kindlasti ka laiemalt
tervitatav.
Finantsmeetmed saab üles ehitada mitmetasandilisena sõltuvalt laeva tulevasest seotusest
Eestiga: Eesti lipp, kaldatöökohad Eestis, laeva remontimine või ümberehitamine Eestis (sh
laeva keskkonnajälje vähendamine).
Laevad on üldjuhul finantsstruktuurilt üles ehitatud single purpose vehicle-na (SPV). Seega
jääb laev ka ainukeseks laenu tagatiseks. Sellest tulenevalt on laenuandjale/käendajale
väga tähtis hinnata laeva ja selle konkreetse laeva prahiturgu laenuperioodi jooksul ning
sellest tulenevalt leida laevale õiglane väärtus, millest omakorda sõltub maksimaalse
laenusumma suurus. Lisaks peab laenuandja/käendaja suutma hinnata vajalike laevaga
seotud kindlustuste olemasolu ning laeva tehnilist seisukorda.
Eesti pankadega tagasisidest tulenevalt nähakse kahte varianti:
1. Riigipoolne (nt Kredexi) garantii pankade laenudele võiks olla lahendus, eeldusel, et
see garantii oleks fikseeritud (mitte proportsionaalne) ja piisavalt suur (ideaalis isegi
esialgu kuni 100%). Selle lahenduse kitsaskohtadeks on asjaolu, et arvestades
esialgseid mahte, ei hakkaks iga pank tõenäoliselt oma kompetentsi välja ehitama
(või oma laevafinantseerimise poliitikat ümber tegema) ning samuti jäävad endiselt
õhku olemasolevad probleemid (juriidilised küsimused, vastaspooled jne).
2. Riigi poolt asutatud fond (hankena professionaalse osapoole hallata), mis
finantseeriks laevu. Fond saaks ennast finantseerida kohalikest pankadest laenuna
või emiteerida võlakirju (vajadusel riigi garantiiga) ning seda laevade tagatisel edasi
laenata. See vähendaks finantseerijate riski (läbi riski hajutamise ja riigi garantii) ning
teiselt poolt saaks riik läbi fondivalitseja suunata finantseeringut vastavalt oma
poliitikale ja vajadusele. Laevaomanikel oleks samuti ühtlustatud tingimused ja
täpsem arusaam (pankadel on tihti erinevad nõuded erinevate vastaspoolte vastu)
ning fondi poolt oleks vastaspoolteks professionaalne ja vastavate
oskuste/teadmistega tiim. Sellise struktuuri ülesehitamine on samas keerukas ja
aeganõudev.
Lisaks eeltoodule peame vajalikuks järgmiste finantsmeetmete loomist Kredex-i ja EAS-i
juurde:
1. Laevade ostu krediteerimine Kredex-i poolt eesmärgiga taaskäivitada
laevandussektor. Tegemist oleks piiratud mahus so 50 miljonit eurot ja ajaliselt
piiratud (kuni 2023. a lõpuni) meetmega, mille eesmärk taaskäivitada
laevandussektor ja soodustada laevade toomist Eesti laevaregistritesse ja Eesti lipu
alla ning selle kaudu luua töökohti Eestisse ning tagada märkimisväärne maksude
laekumine riigieelarvesse. See meede on otseselt seotud “Eesti Merenduspoliitika”
2012-2020 esimese prioriteetse eesmärgi täitmiseks.
2. Läbi eraldiseisva meetme toetada rohe- ja digipööret merendussektoris, mis on
Euroopa Liidu uue perioodi peamisteks prioriteetideks ning seotud ka kehtiva
“Eesti Merenduspoliitika” 2012-2020 meetmega 6.2. Eesmärgiks on vähendada
laevade ökoloogilist jalajälge ning tõsta merendussektori ja ka kogu transpordisektori
efektiivsust läbi protsesside digitaliseerimise. Samuti peame vajalikuks toetada
innovatsiooni merendussektoris (küberturvalisus, autonoomsed laevad, AI jne).
3. Toetada laevaehitus- ja remondi ettevõtteid läbi finantsgarantiide pakkumise,
välisekspertide palkamise ning suuremahuliste investeeringute toetamise.
4. Luua EAS-i juurde merenduse kasvuklastri meede, mille eesmärk on käivitada
merenduse klaster analoogsetel tingimustel, kui käivitati teised edukalt toimivad
klastrid 10 aastat tagasi (infotehnoloogia, kaitsetööstuse jpt klastrid).
Merendusnõukoda on seisukohal, et esmajärjekorras tuleks keskenduda nendele riigi
(Kredex-i) meetmetele, mille käivitamine on kõige lihtsamini teostatav, toovad kiirelt
positiivse tulemi ja kõrvaldavad turutõrke - laeva ostuga seotud pankade laenude
garanteerimine ja piiratud mahus ka laevade ostu finantseerimine.
Lugupidamisega
viitseadmiral Tarmo Kõuts
Merendusnõukoda