TOILA VALLAVALITSUS
Nimekirja alusel 16.09.2020 nr 6.2-1.2/909-23
Seisukohad Toila valla üldplaneeringu ja KSH
aruande eelnõu kooskõlastuste ja arvamuste osas
Esitasime 22.06.2020 kirjaga nr 6.2-1.2/909 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Toila
valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu.
Teatame, et arvesse võetud ettepanekute alusel on üldplaneeringut ja KSH-d täiendatud ning
selgitused ja seisukohad esitatud ettepanekute kohta on koondatud kooskõlastamise ja
parandusettepanekute tabelis, mis on toodud käesoleva kirja lisas.
Üldplaneeringu materjalid on Toila valla kodulehel https://toila.kovtp.ee/et/uldplaneering.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Eve East
vallavanem
Lisa: ettepanekud ja seisukohad koondtabelis
Hannes Kohtring +372 59191117,
[email protected]
Pikk 13 a reg nr. 75001477 tel. 336 9845 konto EE272200001120230979
41702 TOILA
[email protected] Swedbank
Ida-Virumaa
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
Nr Arvamuse andja Arvamuse sisu Valla seisukoht
1. ÜP avalikult väljapandud seletuskirja peatükis „Kompaktse asustusega alade hoonestustingimused“ on puudu Toila
Tabeli parandused on tehtud, kuid
alevikku kirjeldavad tingimused. Avaliku väljapaneku algul teavitas antud veast ruumilise planeerimise peaspetsialist Tiit Toos
parandatud dokument jäi
Toila vallavalitsuse ehitusnõunikku Hannes Lumistet, kes asendas planeerimisspetsialisti. Avaliku väljapaneku perioodil viga
veebikeskkonnas uuendamata.
dokumendis ei parandatud.
Kihi tehniline viga tingis kihi
2. Üldplaneeringu avalikult väljapandud joonistel puuduvad maaparandussüsteemide alad, vastupidiselt ÜP seletuskirjas lk 37
väljajäämise, tulevikus ja avalikel
kirjeldatule.
aruteludel esitatakse kiht.
Päikesepaneelide aluse maa
põllumajanduslik potensiaal säilib.
Päikeseeergia tootmisel pole sellist
3. Hajaasustuses (väljapool kompaktse asustusega alasid) on tööstuslike päikeseparkide rajamine lubatud ka väljapool mõju nagu muul tootmismaal, seetõttu
määratud tootmise maa-ala (lk 14). Palume selgitada, millistel kaalutlusel tehakse päikeseenergia tootmisele selline erand pole eskiisisi pandud. Arvamusest
võrreldes teiste tootmisharudega (tuuleenergia tootmine, kalatöötlemine, seadmete tootmine jne). lähtuvalt muudetakse põhimõtet ja
päikeseparkide ehitamiseks
määratakse detailplaneeringu
koostamise kohustus.
4. Põllumajandusmaale paigaldatavate päikesepaneelide aluse maa katastriüksuse sihtotstarvet jäädavalt ei muudeta (on Eelmises punktis esitatud põhimõtte
lubatud ajutine muutmine) ning peale päikesepargi eemaldamist peab maa olema põllumajanduslikult kasutatav (ÜP lk 14). kohaselt sätestatakse koostatava
Juhime tähelepanu, et üldplaneeringus määratakse maakasutuse juhtotstarbed, katastriüksuse sihtotstarbe muutmine ei ole detailplaneeringuga täpne maakasutus
üldplaneeringu ülesanne. ja ehitusmahud. Teksti muudetakse.
Rahandus- 5. Vajadusel võib kohalik omavalitsus anda ehitusloa tähtajaliselt võttes arvesse päikesepaneelide eeldatavat eluiga (lk 14).
Käsitlus pole vajalik, kui lahendatakse
ministeerium Ehitusseadustik §45 lg 1 kohaselt kehtib ehitusluba viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse
1 detailplaneeringuga. Teksti
14.08.2020 aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Päikesepaneelide arvestatav kasutusaeg on 25-30 aastat, mis on ligikaudne ühe
muudetakse.
nr 14-11/4618-3 inimpõlve kestvus. Kuidas on seotud ehitusloa kehtivusaeg ja ehitise eeldatava ekspluatatsiooniaeg?
Selline vajadus on lihtsalt ära langenud
kuna sadama areng ei ole tõenäoliselt
nii suurejooneline ja liikluskoormuse
suurenemine kordaes ei ole tõenäoline.
6. ÜP eskiisi Toila aleviku kaardile ei ole kantud Toila sadamaalale viivat perspektiivset avalikku kohalikku teed, mis on kehtiva
Uue tee väljaehitamine on ilmselt
üldplaneeringu kaardil olemas; samuti juba väljaehitatud olemasolevat teelõiku. Seletuskirjast ei selgu, millistel kaalutlustel ei
suurema keskkonnamõjuga, kui vana
ole teelõiku üle kantud. Millist teed mööda kavandatakse tulevikus korraldada transport sadamaalale?
tee rekonstrueerimine. Planeeringus on
siiski kajastatud nn uue teemaa koridor
liiklusmaana, kui tulevikus peaks selleks
siiski vajadus olema.
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
7. ÜP eskiisile ei ole kantud sadama arenguala, mis on olemas kehtivas üldplaneeringus. Lahendus ei toeta ÜP ruumilise
arengu põhimõtet: väärtustada valla puhkemajanduslikku potentsiaali läbi väikesadamate, supelrandade ja teiste Edasisel koostamisel kaalutakse
puhkemajanduslike objektide arenguvõimaluste ärakasutamise (paremad juurdepääsud, kasvuvõimalused) (lk 9). Millistel täiendavalt sadama arenguala
asjaoludel Toila vallavalitsus loobus sadamaala edasisest arendusest kalasadamast külalissadamaks, mis koostatavas ÜP-s planeerimist.
loetakse perspektiivituks?
8. Koostatava ÜP eskiisi Toila aleviku kaardil on võrreldes kehtiva üldplaneeringuga märgatavalt suurendatud väikeelamute Lahendust korrigeeriti töörühmas, kuid
ehituseks mõeldud juhtotstarbega alasid. Millisele analüüsile toetub plaanitav elanikkonna kasv? Millega selgitatakse Toila aleviku puhul soovitakse
kompaktse hoonestusega ala laiendamist ning elamuehituse arendamist? Koostatava ÜP eskiisi valla ruumilise arengu võimaldada ka täiendavate elamute
põhimõtteid käsitlevas peatükis on kirjas, et üldine rahavastikutrend on negatiivne ning põhimõtete kohaselt suunatakse ehitamist aleviku piirile mitte ainult
elamuarendust eelkõige olemasolevatesse tihedamini asustatud ja oluliste loodusväärtusteta piirkondadesse (lk 9). tihendamist.
Lahendust korrigeeritakse
Roland Tarum Teen ettepaneku Toila valla üldplaneeringusse panna sisse jätkamine, Kohtla-Nõmme alevikus oleva Tarumipesa kinnistul olev
2 juhtotstarvete muutmisega, piirkond
13.08.2020 spordikompleksi väljaehitamise detailplaneering.
määratakse ärimaaks.
1. Muuta dokumendis „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ lk.7 punktis 1. (Sissejuhatus) esitatud visiooni järgmiselt: hetkel
kirjas: Toila valla visioon: Toila on parima elukeskkonnaga vald Virumaal. ettepanek: Toila valla visioon: Toila on parima
elukeskkonnaga rahulik ja turvaline koduvald selle elanikele. Selgitus: välja pakutud sõnastus toob selgemini esile, et parim
Ettepanekut ei arvestata.
elukeskkond on suunatud ennekõike just kohalikele elanikele, mitte aga igasugustele erinevatele arendajatele ja
läbirändajatele. Muuhulgas oleme seisukohal, et selline rõhuasetus üksnes soodustab „ühtse ning aktiivse kogukonna“ teket
(mida samuti lk.7 punktis 1 mainitakse) ja arvestab kahaneva ning vananeva elanikkonnaga.
2. Muuta dokumendis „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ lk.20 punkti 3.13.2. (Väärtuslike maastike ja maastikuelementide
määramine) selliselt, et väärtuslike maastike hulka arvatakse ka Altküla, mille näol on tegemist ajaloolis-kultuurilise ja
põllumajandusliku maastikuga. Seda kinnitavad muistne asulakoht (kultuurimälestis 9152, mille ümber tõenäoliselt tekkisidki
muinaspõllud), Toila külakooli hoone (kultuurimälestis 49), kultusekivi (kultuurimälestis 9163), maaparandussüsteemid (Toila
peakraav koos harukraavidega + drenaaž) ja „Toila valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
Altküla on üldplaneeringus kajastatud
eelnõu“ lk.53 punktis 3.3.1 esitatud põhimõtted ning lk.54 esitatud joonis 3.13. (kus Valaste-Martsa ja Toila-Voka väärtuslik
Toila-Voka I väärtusliku maastiku
maastik on omavahel ühenduses ja seda ennekõike just tänu Altkülale): Vastava ettepaneku on Toila valla üldplaneeringu
koosseisus.
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse faasis esitanud ka Arro talu (vt lk.51:
https://toila.kovtp.ee/documents/1433808/1844065/Toila+valla+VTK_LS.pdf/dbc39cf2-4581-4153-9da4-e755f0d1c2e8),
kusjuures valla seisukohaks on märgitud: Ettepanekuga arvestatakse edasises töös ja otsustatakse kas kajastada kauni
vaatekoha, miljööala või väärtusliku maastikuna. LS-i ja VTK-sse täiendusi ei tehta. Praeguses dokumendis „Toila valla
üldplaneeringu eelnõu“ võib paraku igaüks veenduda, et vastav ettepanek on jäänud ilma igasuguse tähelepanuta.
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
Õiguslikult pole võimalik
maastikuhoolduskavaga
3. Täiendada dokumendis „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ lk.20 punkti 3.13.2. (Väärtuslike maastike ja
majandustegevust piirata ja
maastikuelementide määramine) esitatud alltoodud teksti punases kirjas märgituga:
väärtuslike maastike piire muuta .
Üldised väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingimused on: - igale väärtuslikule maastikule on soovitatav koostada
Majandustegevuse piiramise tegemine
maastikuhoolduskava. Väärtusliku maastiku piirid täpsustada hoolduskava koostamisel. Hoolduskavad on aluseks väärtuslike
peab käima läbi üldplaneeringu või
maastike säilimisele ja taastamisele. Nende põhjal kavandatakse hoolduseks vajalikke meetmeid, samuti on need aluseks
detailplaneeringu. Kui väärtuslikul
arendus- ja majandustegevuse korraldamisel või sellest hoidumisel väärtuslikel maastikel…
maastikul soovitaks hõredamat
Selgitus: kuna hoolduskavad on aluseks ennekõike väärtuslike maastike säilimisele ja taastamisele ning ühe võimaliku
ehitamist või ehitamise keelamist, siis
lahendusena on muuhulgas välja pakutud ka, et „lagunevad ehitised kas likvideerida, konserveerida või jätta teadlikult
tuleks see põhimõte üldplaneeringuga
lagunevaks tagades ohutuse“, siis peab hoolduskavaga olema võimalik ka arendus- ja majandustegevust vältida.
määrata. Seni pole sellist põhimõtet
vajalikuks peetud.
4. Tulenevalt „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ lk.19 punktis 3.13.1. ja Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ joonisel
„Asustuse suunamine“ tooduga (allolev joonis): kajastada ilmtingimata „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ kaardimaterjalidel
väärtuslike põllumajandusmaadena Altkülas täiendavalt ka veel katastriüksused 80201:001:0210, 80201:001:0221,
80201:001:0224, 80201:001:0226, 80201:001:0437, 80201:001:0438 ja 80201:001:0534. Arusaamatu mispärast on eeltoodud
katastriüksustele jääv ning maakonnaplaneeringus määratletud väärtuslik põllumajandusmaa „Toila valla üldplaneeringu
eelnõust“ välja jäetud selle kohta ei leia kusagilt mingisugust põhjendust!? Üldplaneeringu koostamisel on
Muuhulgas teeme ettepaneku kajastada „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ kaardimaterjalidel väärtuslike väärtuslik põllumajandusmaa
põllumajandusmaadena Altkülas kõik Toila alevikust läände ja edelasse jäävad põllumassiivid kuni metsani olenemata määratud põllumajandusuuringute
põllumaa boniteedist, kuna tegemist on väärtusliku maastiku olulise osana, ajalooliselt vähemalt tuhande aasta jooksul välja keskuse poolt esitatud boniteedi
Raul Otto kujunenud suurte põldudega, mis oma suuruselt on eriti hinnatavad ja kus valdav osa põllumassiividest on kaetud maa-aluse andmetest.
3 drenaažisüsteemiga, mille remont või uuesti rajamine ei ole ilma suurte kapitalimahutusteta reaalne. Samas juhime
13.08.2020
tähelepanu, et asustuse suunamisel peab arvestama põliselanike heaolu ja arvamusega ning riigi julgeoleku aspektist
lähtudes on Toila vallas arendustegevus problemaatiline. 1995 aastal L. Järveoja poolt koostatud Toila valla arengukavas oli
eestlaste osakaal vallas 94%, veerand sajandiga on see mitteametlikel andmetel endise Toila valla piirides vähenenud alla
60%, mis arusaadavalt ei võimalda enam mingit lõimumist ja viib vallas eestluse kadumiseni.
5. Vastavalt „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ lk.37 punktis 3.26. sätestatule kanda Altkülas olemasolevate
maaparandussüsteemidena planeeringujoonistele lisaks Toila peakraavile ka: drenaažisüsteemid MARTSA, ALLKÜLA,
PÜHAJÕE-4; Toila peakraavi merepoolne ots selle praeguses ulatuses (kuni katastriüksuseni 80201:001:0382). Selgitus:
vastav info kõigile vabalt kättesaadav Maa-ameti kaardirakendustes „Maaparandussüsteemid“ ja „Kitsendused“. Kõik
Kõik registris olevad süsteemid saavad
süsteemid asuvad eramaadel ja omanikud on neid siiani hooldanud ja korras hoidnud. Analoogsete maaparandussüsteemide
kajastatud.
remont nende vigastamisel poleks praegusel ajal enam omanikele taskukohane ja kuna kõik süsteemi osad on omavahel
seotud ei tule kõne alla ka osaline maaparandussüsteemide rikkumine kõikvõimalike arenduste poolt. Oleme seisukohal, et
nimetatud maaparandussüsteemide kajastamine planeeringujoonistel on hädavajalik, kuna oleme täheldanud, et isegi
Maaameti kaardirakendustest kipub teadmata põhjustel infot haihtuma.
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
6. „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ punkti 3.3. täiendada järgmiselt: Uute tehnovõrkude kavandamisel, projekteerimisel ja
rajamisel tuleb muuhulgas eelistada lahendusi ja/või trassikoridore, mis kahjustavad mullastikku kõige vähem (seda eriti
õhukese mullakihiga paepealsetel põllumajandusmaadel, sõltumata nende boniteedist). Antud nõue kehtib ka
elektrituruseaduse §65 lõikes 1 sätestatud isikule või isikule kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse
tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev
võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses.
Selgitus: lahendused, mis õigustavad end ülejäänud Eestis, ei ole üldjuhul aktsepteeritavad õhukese mullastikuga
paepealsetel põllumajandusmaadel. Senikaua kuni paekihi pealispind on rikkumata (ühtlaselt sile), suudab oskaja põllumees
teostada künnitööd selliselt, et paasi maapinnale ei „koorita“. Juhul kui aga paekihi pealispind on rikutud (näiteks rajatud Edasisel koostamisel kaalutakse
kaablikaevik elektri-maakaablile), siis ei suuda isegi oskaja põllumees vältida künniga paekivi maapinnale „koorimist“, kuna täiendavalt esitatud sätte rakendamist.
kaablikaeviku täpne paiknemine mullakihi all pole nähtav. Seepärast laieneb iga järgneva künniga paekivi maapinnale
„koorimine“ järjest suuremale maa-alale, ehk tegemist on progresseeruva probleemiga. Antud probleemi vältimiseks tuleb
uued tehnovõrgud kavandada võimalusel: väljapoole põllupinda (näiteks kas olemasoleva või rajatava (kerg)liiklustee alla);
selliselt, mis kahjustavad mullastikku kõige vähem (näiteks maakaabli (joonobjekt) asemel eelistada õhuliine (punktobjekt)-
kusjuures senikaua kuni elektripost maa sees püsib, pole võimalik ka künniadraga postiaugust üle sõita). Mullastiku
kahjustamise vältimise põhimõtet toetab ka Maaeluministeeriumi seisukoht- vt. Toila valla üldplaneeringu lähteseisukohtade
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus lk.62:
https://toila.kovtp.ee/documents/1433808/1844065/Toila+valla+VTK_LS.pdf/dbc39cf2-4581-4153-9da4-e755f0d1c2e8)
Täname tähelepanu juhtimise eest.
„Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ põhikaardile on katastriüksuse 80201:001:0216 (Kaku) kagunurka märgitud
Kunagi oli puhastusseade kavandatud,
puhastusseade, mida Maa-ameti kitsenduste kaardil pole. Kas tegemist on olemasoleva või kavandatava puhastusseadmega
kuid seda ei ole enam plaanis ja
ning kellele ja mis otstarbel see võiks vajalik olla?
tingmärk eemaldatakse.
Toila valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu“ lk.28 esitatud lauset muuta
järgmiselt:hetkel kirjas: Siiski tasuks võimalusel eelistada päikeseparkide rajamisel väheväärtuslikke põllu- ja heinamaid. KSH aruannet täiendati järgmiselt:
ettepanek: Siiski tasuks võimalusel eelistada päikeseparkide rajamisel hüljatud kaevandusalasid. "/--/ eelistada päikeseparkide rajamisel
Selgitus: hüljatud kaevandusalade kasutamine ei avalda mõju põllupinna vähenemisele, seal ei voha taimestik, need alad väheväärtuslikke põllu- ja heinamaid
asuvad inimasustusest eemal ning võimalik, et varasematest aegadest on säilinud ka elektritaristu võrguga liitumiseks. ning hüljatud kaevandusalasid."
Päikesepaneeliparkide rajamine on hüljatud kaevandusalade jaoks üks väheseid realistlikke kasutusvõimalusi.
Veterinaar- ja
Toiduamet „Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine“ esitatud mõiste „loomsed
4 Ettepanekut arvestatakse.
26.06.2014 nr 15.1- jäätmed“ asemel tuleks kasutada mõistet „loomsed kõrvalsaadused“.
1/14679
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
1. Palume korrigeerida üldplaneeringu joonisel (põhikaardil) teavet riigikaitselise ehitise Sirgala harjutusvälja, selle
piiranguvööndi ning Sirgala harjutusvälja laienduse ja selle piiranguvööndi kohta. Palume joonisel selgesti eristada ja
tähistada:
1) olemasolev Sirgala harjutusväli (asub tervikuna Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil) ja selle piiranguvöönd 2000 m
harjutusvälja piirist (ulatub Toila valla haldusterritooriumile);
2) Sirgala harjutusvälja laiendus ja sellest tulenev piiranguvöönd 2000 m laienduse piirist. Palume eelnimetatud maa-alad ja Ettepanekut arvestatakse.
piirid markeerida üldplaneeringu kaardil vastavalt kirjale lisatud kaardikihtidele. Esitatud kaardikihtidel on täpsustatud Sirgala
harjutusvälja laienduse piire vastavalt tegelikule vajadusele ning arvestades situatsiooni looduses. Sirgala harjutusvälja
laienduse välispiiri täpsustamise võimalus on ette nähtud ka kehtivas Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+.
Ühtlasi palume üldplaneeringu seletuskirjas ja joonistel ning KSH aruandes kõikjal kasutada nimetusi „riigikaitseline ehitis
Sirgala harjutusväli“ ja „riigikaitselise ehitise Sirgala harjutusvälja laiendus“.
2. Avalikul väljapanekul olevas üldplaneeringu eelnõus on Toila valda kavandatud Päite-Vaivina tuulepargi ala. Nimetatud ala
on üldplaneeringu eelnõusse märgitud Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ alusel. Maakonnaplaneeringu kohaselt toimub
tuuleparkide alade realiseerimine ainult koostöös Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitseliste funktsioonide toimimine.
Kaitseministeerium on juba varem teavitanud, et maakonnaplaneeringuga Toila valda planeeritud Päite-Vaivina tuulepark
paikneb riigikaitseliselt ebasobival alal. Kaitseministeerium ei saa ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 ning kaitseministri
Ettepanekut arvestatakse.
26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise
ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 4 lõike 2 alusel kooskõlastada sellel alal ühegi elektrituuliku
Kaitseministeerium projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõud, kuna mistahes kõrgusega elektrituulik sellel maa-alal vähendab riigikaitseliste
5 30.07.2020 nr 12- ehitiste töövõimet. Seetõttu ei nõustu Kaitseministeerium Toila valla üldplaneeringus Päite-Vaivina tuulepargi ala
3/20/2079 kavandamisega ning palub see üldplaneeringust välja jätta.
3. Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel
koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 1 alusel palume märkida üldplaneeringu
seletuskirjas (peatükk 3.3.4 "Taastuvenergeetika") nõude, et mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb
kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, ning soovitus teha selleks koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases
planeerimise või projekteerimise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused.
Ettepanekut arvestatakse.
Arvestades eeltoodut palume vastavalt korrigeerida ka keskkonnamõju stateegilise hindamise aruande peatükis 3.4.3.3
„Tehnotaristu“ elektrituulikute kohta märgitut (lk 95). Praegu on tekstis märgitud, et väiketuulikute rajamisele ei kehti
samasuguseid riigikaitselisi reegleid nagu kehtivad tööstuslikele tuulikuparkidele. Niisugune sõnastus on eksitav, kuna
olenevalt asukohast ja kõrgusest võivad ka väiketuulikud vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet. Seetõttu tuleb ka nende
püstitamine alati kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.
4. Palume seletuskirja peatükki 3.3.4 „Taastuvenergeetika“ lisada päikeseelektrijaama rajamise tingimusena nõue, et
päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele
Ettepanekut arvestatakse.
standarditele. Nimetatud nõuetele ja standarditele mittevastav päikeseelektrijaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste
töövõimet.
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
5. Palume korrigeerida seletuskirja punkti 3.17 „Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus
määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine“ teise alalõigu sõnastust ja märkida seal, et Sirgala Ettepanekut arvestatakse.
harjutusväli asub Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil (praegu on tekstis „haldusalas“, mis ei ole õige).
[Esitatud kirjad on lühendatud kujul]
28.08.2019: Eeltoodust tulenevalt leiab Est Wind Power OÜ, et üldplaneeringu menetlemisel ei ole Toila Vallavalitsusel õigust Tulenevalt riigikaitselistest
hakata vaatama üle varasemaid otsuseid, millega eraõiguslikule isikule anti õigus teatud viisil käituda, kui sellistes küsimustes kaalutlustest ei ole
on käimas kohtuvaidlus, milles üheks pooleks on Toila Vallavalitsus ise. tuulepargiarendused võimalikud.
Est Wind Power
03.08.2020: Kaitseministeerium saatis 30. juulil 2020 oma kirjaga nr 12-3/20/2079 Toila Vallavalitsusele oma märkused ja Lähtuvalt Kaitseministeeriumi
6 28.08.2019,
ettepanekud Toila valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta. Nimetatud kirja punktis 2 teatab Kaitseministeerium, et seisukohast eemaldatakse eskiisis
03.08.2020
ei nõustu Toila valla üldplaneeringus Päite-Vaivina tuulepargi ala kavandamisega ning palub see üldplaneeringust välja jätta. olnud Päite-Vaivina tuulikupargi ala
Käesolevaga palub Est Wind Power OÜ kui Toila vallas asuva 75 MW nimivõimsusega Päite-Vaivina tuulikupargi arendaja, et edasisel planeerimisel
Toila Vallavalitsus kindlasti ei alluks Kaitseministeeriumi põhjendamatule survele ega nõustuks Päite-Vaivina tuulikupargi ala üldplaneeringust.
väljajätmisega üldplaneeringust.
1. Kuna Voka aleviku tänavalt Narva mnt (Katastri üksus: 80201:002:0146 kinnistu nr 13189) Voka- Sillamäe kõrvalmaanteelt
ei ole eraldi määratletud avaliku juurdepääsu krundile Ojaääre (Ojaääre, Voka alevik, Toila vald, Ida-Viru maakond
((Katastriüksus nr: 80201:002:0209)). Lähtuvalt PlanS § 75 lg 1 p 1 palun kaaluda võimalust avalikult kasutatavale teele
moodustada transpordimaa sihtotstarbega maaüksus (piisava laiusega, et oleks tagatud ka talihoolduse võimalus, teisisõnu Ettepanek on kahele kinnistul avaliku
oleks kuhu lund lükata). juurdepääsu rajamiseks. Kahe kinnistu
Teise võimalusena kaaluda servituudi seadmine katastriüksus nr: 80201:002:0209 (Lähiaadress Ojaääre, eramaa, omanik Milvi juurdepääsuvajadust ei käsitle vald kui
Juhkov, kaasomand Vello Juhkov) kasuks, katastriüksusel 80201:002:0491 (Lähiaadress Staadioni, munitsipaalmaa, omanik avalikku huvi ning juurdepääsud tuleb
Toila Vallavalitsus) ja katastriüksusel 80201:002:0501 (Lähiaadress Ahtme metskond 161, riigiomand, omanik Eesti Vabariik) lahendada servituutide seadmisega.
läbivale juurdepääsule.
Ajalooliselt on sama teed juba ammu kinnistule ligipääsuks kasutatud. Ülalmainitud munitsipaalmaa kinnistu ja Voka LKA on
moodustatud alles hiljuti.
2. Juudepääsu tee planeerimisel tuleks arvestada ka ülepääsuga üle maaparandusehitiste eelvoolust.
Ajalooliselt kasutatud teetrassil olemasolev nn „ülepääsule” on paigaldatud väikese läbimõõduga betoonist valgustusmast, Eelmises punktis esitatud põhimõtte
mis on ummistunud ja mida ei ole võimalik puhastada. Kevadeti lumevee sulamisega ja suurte vihmadega toimub tee kohaselt ei kavandata avalikku teed
Milvi Juhkov, Vello
uhtumine. antud asukohta, seetõttu ei arvestata
7 Juhkov
Ülepääsu planeerimise avalik huvi seisneb selles, et kevadeti ja suurvee ajal tekib takistus, mis paisutab eelvoolu veetaseme ettepanekuga.
13.08.2020
kõrgele, ning seab ohtu maaparandus ehitised. Samuti on see juurdepääs Voka LKA´le.
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
3. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 40 lõige 1 teen ettepaneku Voka jõe ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendadamiseks
(vähemalt katastriüksus nr: 80201:002:0209 ((Lähiaadress Ojaääre, eramaa, 100% elamumaa)) piires), kuna Ojaääre kinnistu
LKS prgr 38 lg 4 p1 on hajaasustuses
ja selle lähiümbrus on aastakümnete jooksul väljakujunenud asustus ja seal asuvad hooned vajavad renoveerimist,
võimalik ehitada olemasolevale
laiendamist ning kaasajastamist. Loodukaitseseaduse § 38 lg 4 p 5 tulenevalt on antud võimalus olemasolevaid ehitisi
õuemaale uut ehitist, mis ei jää
laiendada esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise
veekaitsevööndisse, seetõttu ei
kubatuurist. See võimalus ei ole piisav, et väljaehitada aastaringseks püsivaks elamiseks mõeldud kodumajapidamine
arvestata esitatud ettepanekuga.
(üksikelamu ja vajalikud abihooned).
Ehituskeeluvööndi palun vähendada nii palju, kui on võimalik aga minimaalselt kuni 10 meetrini.
4. Voka paisjärve uhutava liiva ja muu prahi vähendamiseks oleks mõistlik planeerida Voka jõele nn tiik või settebassein, mida
oleks kergem puhastada ja hooldada, kui Voka paisjärve. Asukoht võiks olla Voka jõel kadastriüksuste 80201:002:0491,
Ettepanekuga arvestatakse.
80201:002:0620 ja 80201:002:0146 vaheline ala, mille suurus ja tehnilised parameertrid määratakse juba Voka paisjärve
puhastamise projekteerimisel.
KSH aruandes lk 52 märgitakse, et „Üldplaneeringu joonisel on kajastatud olemasolevad supluskohad (Martsa, Kohju, Ontika,
Voka), täiendavalt on määratud supelranna maa-ala juhtotstarve Toila alevikus mererannal ning tiigi ümber. Oluline on
märkida, et Terviseameti 2018. aasta andmetel ei paiknenud Toila vallas ühtegi avalikku supluskohta.“ Tegelikult Terviseameti
vee terviseohutuse infosüsteemis on olemas andmed Toila alevikus mere rannal asuva mitteametliku supluskoha suplusvee
kvaliteedi kohta. Ameti 2019. a hinnangu järgi oli Toila valla supluskoha suplusvee kvaliteet hea, millest teatas amet Toila
Vallavalitsusele 29.01.2020 kirjas nr 9.2-3/20/580-1. Ametil puuduvad andmed teiste üldplaneeringus märgitud Üldplaneeringus esitatud ujumiskohad
Terviseamet supluskohtade (Martsa, Kohju, Ontika, Voka) kohta. on planeeritavad, mis tulevikus
8 06.07.2020 nr 9.3 1/ KSH aruandes lk 78 märgitakse, et „Terviseameti 2020. aasta jaanuari seisuga vastas veekvaliteedi üldhinnang peaaegu vastavalt võimalusele välja
20/ 5853 kõigis veevärkides joogiveele sätestatud nõuetele, v.a Aluoja Puhkekeskuse Veevärk“. Tegelikult 2019. aasta joogivee arendatakse. Muu kirjas esitatud info
analüüside tulemuste järgi ei vastanud Toila valla kahe veevärgi joogivesi sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee on võetud teadmiseks.
kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (edaspidi määrus nr 61) nõuetele indikaatornäitajate osas. Alujoa
puhkekeskuse (joogivee käitleja Saltus OÜ) joogivees on määruse nr 61 normist kõrgem raua sisaldus. Motovilla külalistemaja
(joogivee käitleja Liisbet Invest OÜ) joogivees ei vasta määruse nr 61 nõuetele värvus ja oksüdeeritavus ning raua ja mangaani
sisaldus. Seoses joogivee kvaliteedi mittevastavusega on joogivee käitlejate suhtes alustatud riiklik järelevalvemenetlus. Toila
valla veevärkide joogivee kvaliteedist teavitas amet 03.02.2020 Toila Vallavalitsust kirjaga nr 9.2-3/20/700-1.
Kompaktne ala ja LKS mõistes
1. Vältima peaks kompaktse asustusega alade, tiheasustusalade ja elamumaa planeerimist majandatavasse riigimetsa.
tiheasustusala ei sea RMK metsamaale
Vajadusel peaks see olema põhjendatud ja RMK-ga läbi räägitud.
piiranguid.
2. Üldplaneeringu lk 36 kirjeldatud "Voka alevikus mere poole jäävad metsaalad väljaspool Päite maastikukaitseala"
plaanitakse kehtestada piirangut lageraielangi suurusele. Need metsad ei kuulu küll RMK haldusalasse kuid juhime
Võtame teadmiseks. Kaalutakse veel,
tähelepanu sellele, et lageraie keeld ei suurenda puistute õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest kaitsevõimet ega
kuid tõenäoliselt piiranguid ei seata.
vähenda ka tuleohtu või metsatulekahju levikut. Metsa majandamine on vajalik ka puhkealadel. Alati ei ole võimalik uut
metsa välja kasvatada üksnes püsimetsana (ilma lageraiet tegemata) majandamise meetodeid kasutades.
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
Eskiisile oodati ettepanekuid KAH
metsade osas, ettepanekuid ei
3. Arusaamatuks jäävad üldplaneeringusse lisatud KAH alade majandamise soovitused, kui eelnevalt on tekstis öeldud, et: " laekunud. Teeamt käsitledes on valla
Eskiislahendusega ei ole määratud KAH-alasid". seisukoht, et KAH metsadeks
määratakse ala 300 m kompaktsest
asustusest. Põhimõtted jäävad samaks.
Otsustati edasise töö käigus
korrigeerida miljööala piire olulisel
määral ning kaalutakse väärtuslike
maastike piiride muutmist. Tulem
4. Arusaamatuks jääb miljööväärtuslike alade planeerimine Altküla ja Metsamägara ümbruse riigimetsadesse kvartalitel
peaks andma lahenduse, kus Toila
JH032, JH037, JH176, JH179, JH062, JH069, JH145, JH147, JH148 (lisa 1).
ümbruse ala on pigem väärtuslik
maastik ning metsaaladele ei ulatu
kindlasti miljööala, võimalik et ulatub
väärtuslik maastik.
5. Arusaamatuks jääb Kohtla-Nõmmel Metskonna tänava idaküljel kvartalile KT075 aiandusmaa määramine (lisa 2). Enamus
RMK Ettepanekut arvestatakse.
sellest on metsakultuur ja metsastunud ala. Väike osa ka rohumaa. Ei pea õigeks sinna aiandusmaa määramist
9 12.08.2020 nr 3- Nimetatud alad on määratud
1.1/2219 rohealaks, mis on kompaktse ala piires
olev suhteliselt loodusliku oelmusega
6. Arusaamatuks jääb haljasalade määramine Kohtla-Nõmme ümbruse riigimetsa kvartalitele KT075, KT194, KT189 (lisa 3). Ei maa. Metsamaa juhtotstarvet eraldi
nõustu sellega. määratletud ei ole ning need kuuluvad
rohealade hulka.
Metsamajanduspiiranguid
üldplaneering rohealale ei kehtesta.
7. Segaseks jääb puhkeala määramine Tuhamäe küla ja Kohtla-Nõmme endise kummiremonditehase vahele kvartalile KT261 Vastavalt planeerija ja
(lisa 4). Enamus alast on majandatav riigimets ja osa alast on kummiremonditehase tuhaladestusala. Viimasele asub väike osa ettepanekutegija vestlusele leiti, et on
motokrossi- ja maastikusõidukoolituse rajast. mõistlik siiski jätta virgestusmaaks.
8 Segaseks jääb väärtuslike maastike määramise põhimõtted. Üldplaneeringus on peamiseks väärtuslikuks maastikuks Räägitakse täpsemalt üle avalikul
nimetatud Põhja-Eesti pankrannikut. Üldplaneeringu lk 21 on öeldud - igale väärtuslikule maastikule on soovitatav koostada arutelul. Üldplaneering ei sea
maastikuhoolduskava ja väärtusliku maastiku piirid täpsustada hoolduskava koostamisel. Kas on õige maastikukaitsealade metsamajandamisele konkreetseid
dubleerimine väärtusliku maastikuna? Väärtuslikke maastikke on planeeritud ka mujale - Ontika, Täkumetsa, Kohtla-Nõmme, piiranguid. Üldplaneering seab
Uikala piirkondadesse, mille määramine vajab täiendavat läbirääkimist (lisa 5). üldisemad tingimused
9. Riigimetsamaadele ei ole väärtuslikke põllumaid võimalik määrata sest Vanaküla karjäär ei ole taastatud põllumaaks (lisa
6); alad on metsastunud või väikesed alla 2 ha liigendatud servadega (lisa 7, 8, 9); alad asuvad kaitsealuses pargis ja põllu Ettepanekut arvestatakse.
harimine ei ole võimalik (lisa 10).
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
10. „Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida RMK poolt majandatavate metsade osas, et lubatud on kõik
raieliigid. Piirangute käsitlemise vajadusel koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega eraldi detailsed kavad puhke- ja
Kuna üldplaneeringuga piiranguid ei
virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule, lumetuisu kaitseks, tuleohu
seata, siis ei peeta vajalikuks piirangute
vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks. Nimetatud aladel kasvava metsa majandamiseks ja uuendamiseks
puudumist rõhutada.
koostatava kava tegemisel arvestatakse metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele
planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis.“
1. Üldplaneeringu eelnõu jaotises 2 „Valla ruumilise arengu põhimõtted“ on märgitud, et valla majanduskeskkond on
tervikuna orienteeritud turismisektorile. Samas on kinnitatud, et planeeringulahenduse koostamisel on üheks ruumilise
arengu põhimõtteks tagada väärtuslike põllu- ja metsamaade sihtotstarbeline kasutus ja säilimine. Üldplaneeringu eelnõu
jaotises 3.13.1 „Väärtuslike põllumajandusmaade määramine“ on väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks seatud põhimõte,
et väärtuslikul põllumajandusmaal on ehitustegevus üldjuhul keelatud, rõhutades, et väärtusliku põllumajandusmaal kehtivad
tingimused seatakse vastava õigusaktiga. Üldplaneeringu eelnõu jaotises 3.18.1.20 „Maalise asustuse ala (MA)“ väljendatud
põhimõtete kohaselt tuleb väärtuslikud põllumajandusmaad säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks ja nendele tuleb Teadmiseks võetud.
tagada juurdepääs ning jaotises 3.18.2. „Ehituspõhimõtted hajaasustusega piirkonnas“ toodud tingimuste kohaselt on
hajaasustuses üldjuhul ehitiste püstitamine üldplaneeringus sätestatud tingimusi järgides lubatud, kui ehitatav ala ei asu
väärtuslikul põllumajandusmaal. Tulenevalt nimetatud põhimõtetest ja tingimustest saab järeldada, et Toila valla
üldplaneeringuga seatavad väärtuslikku põllumajandusmaad ja selle kaitse- ja kasutustingimusi käsitlevad põhimõtted on
üldjoontes vastavuses seaduse eelnõus sätestatud põhimõtetega ning nende kaudu saab tagada väärtuslike
põllumajandusmaade säilimise.
2. Seaduse eelnõuga nähakse ette nõue (planeerimisseaduse § 75 täiendatakse lõikega 5), et üldplaneeringuga tuleb määrata
väärtuslikule põllumajandusmaale põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve.
Üldplaneeringu eelnõu jaotises 3.18.1.20 „Maalise asustuse ala (MA)“ on maalise asustuse maa-ala väljapoole kompaktse
hoonestusega alasid ning suuremaid tootmis-, riigikaitse- ja kaevandusalasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest
ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Nimetatud
juhtotstarbega hõlmatakse lisaks väärtuslikele põllumajandusmaadele metsa- ja teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali
paiknevate hoonegruppidega, mis moodustavad väiksemaid külakeskuseid. Maalise asustusega maa-alal kehtivad lisaks Teadmiseks võetud.
jaotises 3.18.1.20 toodud nõuetele väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud nõuded ning hoonestamise põhimõtted.
Kuna maalise asustuse ala juhtotstarve võimaldab erinevate eelnevate juhtotstarvete kooskasutust, siis tuleb
segahoonestusalale kavandatava krundi iseloomust lähtuvalt järgida vastava juhtotstarbe täiendavaid tingimusi. Vaadeldes
juhtotstarbe kohta seatud tingimusi koosmõjus, saab järeldada, et üldplaneeringuga on rakendatud väärtusliku
Maaeluministeerium põllumajandusmaa suhtes seaduse eelnõu kohane põhimõte, mille kohaselt tuleb väärtuslikule põllumajandusmaale määrata
10 12.08.2020 nr 4.1- põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve.
5/1584-1
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
5/1584-1
3. KSA aruande eelnõu jaotises 3.22 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on väärtuslike põllumajandusmaadega seonduvat
põhjalikult analüüsitud. Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt oli Toila valla haldusterritooriumil väärtuslikke
põllumajandusmaid 4128,64 hektari ulatuses (sh käsitleti väärtuslike põllumajandusmaadena ka alla kahe hektari suuruseid
massiive). Koostatava üldplaneeringu kohaselt on väärtuslike põllumajandusmaade pindala vähenenud ligi 900 hektari võrra
ja selle tulemusena on üldplaneeringu kehtestamise järel Toila vallas väärtuslikke põllumajandusmaid 3230,5 hektarit. KSH
aruandes on märgitud, et valdavalt vähenes väärtuslike põllumajandusmaade osakaal nendes asutusüksustes, kus on
valdavalt alla kahe hektari suurused massiivid. Väärtuslikke põllumajandusmaid ei ole ette nähtud ka kompaktse
hoonestusega aladele, tuues põhjuseks, et seal on põllumajandusmaade sihtotstarbeline kasutamine komplitseeritud ning
alternatiivsed tegevused piiratud. Selle tulemusena on kompaktse hoonestusega aladel ehitus- ja majandustegevuse Täiendavate mullastiku säilimise
arendamine lihtsam. KSH aruandes on jõutud järeldusele, et Toila valla üldplaneeringus väärtuslike põllumajandusmaade meetmete osas analüüsitakse KSH
määratlemine ei oma olulist negatiivset mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele, kuna üldplaneeringuga väärtuslike aruandes vastavat teemat täpsemalt.
põllumajandusmaade hulgast välja arvatavad alad paiknevad valdavalt kompaktse hoonestusega aladel ning senikehtivatel
tootmisja ärimaa juhtotstarbega aladel. Tootmis- ja ärimaadel ei ole väärtuslikke põllumajandusmaid ka varasemalt säilitatud,
mistõttu ei ole nende maa-alade arvamine väärtuslike põllumajandusmaade hulka enam põhjendatud. Olulise argumendina
tuuakse ka välja, et maakasutuse juhtotstarvete määramine ei too automaatselt kaasa põllumajandusmaa hävimist, vaid
üksnes loob vajaduse tekkimisel võimalused selle muul otstarbel kasutamiseks. Maaeluministeerium nõustub KSH aruandes
toodud argumentidega, eeldades siiski, et üldplaneeringu kehtestamise järel kaalub kohaliku omavalitsuse üksus ehitiste
ehitamiseks asjakohaste menetlustoimingute puhul kõiki mullastiku säilimiseks sobivaid meetmeid ja alternatiive. Lähtuvalt
sellest soovitame kaaluda üldplaneeringusse nimetatud tingimuse lisamist.
4. Üldplaneeringut käsitlevates dokumentides on kasutatud mõisteid „väärtuslik põllumajandusmaa“ ja „väärtuslik
põllumaa“. Juhime tähelepanu, et seaduse eelnõu kohane mõiste on „väärtuslik põllumajandusmaa“. Samas võib
looduskaitseseaduse § 4 lõike 7 kohaselt kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla muu hulgas Mõisted korrigeeritakse.
väärtuslik põllumaa. Lähtuvalt sellest tuleks üldplaneeringut käsitlevates dokumentides neid mõisteid täpsustada ning
ühtlustada.
Voka kruusamaardla (registrikaart nr 0172) puhul on registris maardla koosseisust välja arvatud elektriliini postide
kaitsetervikud, ent joonisel Põhikaart Eskiis I on need maardla koosseisus, samuti üldplaneeringu joonisel Põhijoonise Ettepanekuga arvestatakse.
väljavõte, Voka alevik . Palume parandada.
Lisaks palume määrata perspektiivse mäetööstusmaa juhtotstarve taotletava Süsinõmme II liivakarjääri teenindusmaa alale,
Ettepanekuga arvestatakse.
kuna sellel mäeeraldisel on kavas karjääriviisiline kaevandamine.
Vanaküla karjää riväljade alal on mäetööstusmaa juhtotstarve märgitud lähtuvalt kaevandamisloa nr KMIN 017 mäeeraldise
piirist, kuid kuna see mäeeraldis on olulises osas juba ammendatud ja korrastatud, soovitame määrata mäetööstusmaa
Ettepanekuga arvestatakse.
juhtotstarbe ainult katastriüksuse Van aküla Idanuka alal (tunnus 32001:001:0193), mille ala pole veel korrastatuks
tunnistatud. Samamoodi palume täpsustada üldplaneeringu joonist Põhijoonise väljavõte, Kohtla Nõmme alev .
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
2. Palume kaaluda üldplaneeringu joonistele lisaks altkaevandatud alade lisamisele ka kehtiva loaga ja taotletavate Info kaasajastatakse kooskõlastamisele
mäeeraldiste ning nende teenindusmaade piiride lisamist, et üldplaneering kajastaks täielikumalt informatsiooni eelnevalt (hiljem enam mitte).
kaevandamisest mõjutatud alade kohta. Planeeringu lõpplahenduse koostamiseks s soovitame küsida keskkonnaregistri Taotletavaid mäeeraldisi ei näidata
maardlate nimistust ajakohase väljavõtte. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada ka WFS teenust aadressil kuna juhtfunktsioon näeb ette kehtiva
https://teenus.maaamet.e e/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCapabilities . Plaanidele palume lisada kaevandamisloaga alade määramist
info, mis kuupäeva seisuga maardlate ja mäeeraldiste andmeid on kasutatud. (ÜP leppemärgid).
3. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja peatükis 3.14 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste
määramine on toodud (tsiteerin): „ Maavara kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine (rekultiveerimine) peab
toimuma kahe aasta jooksul peale kaevandamistegevuse lõppemist, et kohalikel elanikel oleks võimalus kasutada uut
maastikku: suplemis ja kalastamiskõlblikku veekogu, parkmetsa, jms spordirajatisi. Pikemaajalise kui viis aastat, kaevandamise
korral tuleb kavandada etapiviisiline korrastamine, kus maavaravaru ammendumisel tehakse ala korda, vaatamata sellele, et
Maa-amet lähial al kaevandustegevus jätkub“. Selgitame, et vastavalt MaaPS § 84 lõikele 2 tuleb kaevandatud maa korrastada enne
11 23.07.2020 nr 6 kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Juhul, kui kaevandamisluba tunnistatakse kehtetuks enne kaevandatud maa
3/20/9328 2 korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist, tuleb kaevandatud maa korrastada loa kehtetuks tunnistamise otsuses
määratud tähtpäevaks. Samuti märgime, et olukord, kus elanikel on võimalus kasutada korrastatud alal suplemis ja
Nõustutakse. Ettepanekuna esitatud
kalastamiskõlblikku veekogu, parkmetsa, jms spordirajatisi viit ab mäeeraldiste korrastamisele puhkealadeks. Palume
sõnastustele tuginedes korrigeeritakse
korrigeerida sõnastust nii, et võimalikud oleksid ka teised maa ala kaevandamisjärgsed kasutusviisid. Näiteks võidakse
ÜP teksti.
üldplaneeringus eelistada mäetööstuse ala korrastamist puhkealaks, kui on korrastamise ajaks selgunud, kes hakkab peale
mäetööstuse ala korrastamise lõppu uue loodud puhkeala heakorra eest hoolt kandma ja on nõustunud kandma vastavad
kulud. Selgitame, et riigimaadel on oluline korrastamisel saavutada hooldusvaba tulemus ja tavapärane riigi maal asuva
karjääri korrastamise suund on metsamaa või veekogu. Korrastamisel kujundatakse veekogu kaldad ohutuks ja laugeks, mis
võimaldab veekogu kasutada nii inimestel kui loomadel, kuid riigi omandisse jäävatele maadele üldjuhul ei rajata ametlikke
supluskohti ega teisi taristuga puhkealasid. Ka eramaal asuvate karjääride korrastamisel on tõenäoline, et maaomanik soovib
jätkata maatulunduslikku tegevust ja korrastamise käigus kujundatakse kaevandatud alast metsamaa, mitte puhkeala. Samuti
palume sõnasta da etapiviisiline korrastamine kauem kui viis aastat kestva kaevandamise korral soovitusena, mitte lausalise
kohustusena.
4. Seletuskirja peatükis 3.20. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu
vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute
seadmine on selgitatud, et eskiislahendusega ei ole määratud kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alasid, kuid on diskussiooni
algatamiseks esitatud põhimõtted ning oodatakse ettepanekuid alade määramiseks. KAH alade majandamiseks on kokku KAH põhimõtted on määratud
lepitud muuhulgas põhimõtetes, et lageraielangile jäetakse säilikpuud kasvama gruppidena ning lageraie järgselt metsamajandamisele, mitte
uuendatakse raiesmik raiele järgneval uuendamisperioodil. Selgitame, et maavara kaevandamiseks on vajalik mets raadata raadamisele
täielikult, sh jätmata säilikpuid. Samuti ei ole võimalik teostada raieala uuendamist enne maavara kaevandamistegevuse
lõppemist. Palume KAH alade planeerimisel arvestada, et moodustavad alad ei katt uks maardlatega. KAH ala kattumisel
maardlaga halveneks olemasolev olukord maavarale juurdepääsu osas.
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
KSH aruanne ptk 3.4.2 kohastest
mürakategooriatest katab
üldplaneeringu mõistes enim
maakasutuse juhtotstarbeid II
kategooria ehk haridusasutuse,
tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu
maa-alad, rohealad. Üldiselt võib Toila
valla puhul enamuse territooriumi maa-
alast, kus paiknevad müratundlikud
objektid (elamud, ühiskondlikud
hooned, tervishoiuasutused jms)
1. Üldplaneeringu eelnõu peatükis 3.21 „Müra normtasemete kategooriate määramine“ on toodud, et üldplaneering määrab
määratleda kui II kategooria ala. Lisaks
mürakategooriad vastavalt juhtotstarbele tabelis 4 „Kavandatud maakasutuse seos ehitise kasutamise peamiste
on üldplaneeringus määratletud
otstarvetega“. Keskkonnaamet analüüsis tabelis 4 toodud andmeid ning märgib, et suurema osa maa aladele ei ole määratud
segahoonestusala juhtfunktsioon, mis
mürakategooriat vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
vastab III mürakategooriale.
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Hetkeseisuga ei ole arusaadav, mis mürakategooria alla
Toila valla puhul ei ole ette näha
kuuluvad järgmised maa alad: äri ja teenindusettevõtete maa ala, liikluse maa ala, sadama maa ala, jäätmekäitlus maa ala,
tugevat arendamissurvet, mis võiks
tehnoehitise maa ala, riigikaitse maa a la jt. Palume eelnevaga arvestada ning täiendada üldplaneeringut ja/või esitada vastav
oluliselt kahjustada vaiksete alade (I
selgitus.
kategooria) kättesaadavust ja muuta
senist maakasutust. Eelnevat
arvestades ei pea KSH koostaja
vajalikuks määratleda Toila valla
territooriumil I kategooria alasid.
Kategooriad on määratletud
müratundlikele aladele, mitte aga
müra tekitavatele aladele. Näiteks
liiklusmaad on küll eraldi kategooria,
aga neile puuduvad piirväärtused ja
nad ei ole müratundlikud objektid.
2. KSH peatüki 3.4.2 „Inimeste tervis ja heaolu (sh müra ja välisõhu kvaliteet)“ alampeatükis „Välisõhu kvaliteet“ on toodud
välja käitised, kes omavad keskkonna lube Toila vallas. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et antud nimekirja tuleks
täiendada/parandada kuna paljud paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaload on kajastamata KSH aruannet täiendatakse lähtuvalt
(näiteks, L.ÕV/326461 Aktsiaselts TOILA SANATOORIUM; L.ÕV. IV 165529 TOILA V.V. AS; L.ÕV/327890 1 Registreeritud esitatud seisukohast .
AKTSIASELTS VOKA MASIN; L.ÕV/323058 Osaühing POLVEN ja teised). Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku
väljutamise keskkonnalubade osas saab infot leida keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registrist.
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
3. Soovitame üldplaneeringu eelnõus välja tuua ka meetmed, kuidas kavatsetakse vähendada biolagunevate jäätmete hulka
Ei ole ÜP täpsusastme teema,
segaolmejäätmetes ning tuua välja ka uute kompostimisplatside asukohad. Samuti soovitame lisada info selle kohta, millal
ettepanekuga ei arvestata.
kavatset akse lisada pakendikonteiner Martsa küla kompaktse hoonestusega alale.
KSH aruannet korrigeeriti järgmiselt:
"Keskkonnaregistri andmetel paikneb
4. Üldplaneeringu eelnõu leheküljel 100 on lõpetamata lause „Keskkonnaregistri andmetel paikneb Toila valla Toila valla haldusterritooriumil neli
haldusterritooriumil 5 jääkreostusobjekti. Neist 2 asuvad tööstustsoonis (JRA00 00042; JRA0000121), üks elutsoonis jääkreostusobjekti (vt Tabel 3.26). Neist
(JRA0000123) ning ühe“. Palume poolik lause lõpetada. 2 asuvad tööstustsoonis (JRA0000042;
JRA0000121), kaks elutsoonis
(JRA0000123; JRA0000083). "
KSH aruandes kasutatud mõisted
tuginevad Maapõueseadusele, mis
5. KSH aruandes on korduvalt viidatud mõistetele „allmaa --„ ja „pealmaakaevandus“ soovitame nende asemel kasutada
lihtsustab kahe dokumendi mõistmist.
mõisteid „karjäär“ ja „kaevandus“.
Eelnevast lähtudes jätab KSH koostaja
ettepaneku arvestamata.
6. KSH aruandes on märgitud kehtivate ja taotletavate kaevandamislubadega seonduv teave seisuga 15.08.2019. Palume Täiendame vastavalt esitatud
kaaluda vajadust käsitleda uuemat teavet. ettepanekule.
7. Soovitame kasutada mõiste „rekultiveerimine“ asemel mõistet „korrastamine“. Ettepanekuga arvestatakse.
8. KSH aruande peatükis 3.14 on palutud Keskkonnaameti seisukohta seoses kaevandamisele ja korrastamisele seatavate
võimalike tingimustega. Selgitame, et iga kaevandamisloa taotluse menetluse käigus analüüsib Keskkonnaamet vajadust
kanda kaevandamisloale vastavad kõrvaltingimused võimaliku negatiivse keskkonnamõju ennetamiseks ja/või
leevendamiseks. Menetluse jooksul saavad puudutatud isikud (sh kohaliku omavalitsuse üksus) teha ettepanekuid
Omavalitsuse soov on tagada
kaevandamisloale kõrvaltingimuste lisamiseks. Kaevandatud alade korrastamine toimub vastavalt korrastamistingimustele
üldplaneeringuga üldised põhimõtted,
ning nende põhjal koostatavale korrastamisprojektile. Ka korrastamistingimuste lisamiseks on võimalik kohaliku omavalitsuse
mistõttu on esitatu sees. Ettepanekuga
üksusel ettepanekuid esitada. Kuna kaevandamine peab toimuma vastavalt seadusandlusele ning kaevandamisloa
ei arvestata.
kõrvaltingimused selgitatakse välja kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, ei pea üldplaneeringus kaevandamiseks
ettenähtud tingimusi kajastama. Korrastamine toimub vastavalt korrastamistingimustele, mille osas on õigus arvamust
avaldada ka kohaliku omavalitsuse üksusel. Seega ei ole vajalik üldplaneeringus kajastada ka korrastamisele ettenähtud
tingimusi.
9. Üldplaneeringu eelnõu peatükis 3.14 on kasutatud mõistet „kaevandustegevus“ soovitame selle asemel kasutada mõistet
„kaevandamistegevus“. Samas peatükis on kasutat ud mõistet „korrastusprojekt“ soovitame selle asemel kasutada mõistet Ettepanekuga arvestatakse.
„korrastamisprojekt“.
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
Parandatud sõnastust:
10. Peatükis „ 3.3.6. Ühisveevärk ja kanalisatsioon “ on olemasolevad reoveekogumisalad esitatud tabelis 2 ja kantud
"Lähtuvalt viimasest määrati
kaardile. Vastavalt punktis toodule ei määrata üldplaneeringuga reoveekogumisalasid ning ehitatavaid rajatisi võimalik
üldplaneeringu koostamise käigus
rekonstrueerimise ja laiendamise ulatus määratakse ÜVKA s. Lähtudes KSH aruandes toodust määrati üldplaneeringu
perspektiivsed ühiskanalisatsiooni
koostamise käigus perspektiivsed reoveekogumisalad, mille ulatus selgitatakse üldplaneeringu protsessi käigus:
rekonstrueerimise ja laiendamise alad,
Toila aleviku Uus tn, Liiva tn, Põllu tn ja Kirsi tn perspektiivne reoveekogumisala;
mille ulatus selgitatakse
Voka aleviku perspektiivne reoveek ogumisala;
üldplaneeringu protsessi käigus:
Kohtla Nõmme alevi perspektiivne reoveekogumisala;Kabelimetsa küla perspektiivne reoveekogumisala.
- Toila aleviku Uus tn, Liiva tn, Põllu tn
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et vastavalt veeseaduse § 99 lg 3 kannab kohaliku omavalitsuse üksus reoveekogumisala
ja Kirsi tn;
piirid üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või
- Voka aleviku;
sellega hõlmatud. Lähtuvalt eeltoodust palub Keskkonnaamet kanda üldplaneeringule lisaks olemasolevatele
- Kohtla-Nõmme alevi;
reoveekogumisalade piiridele ka perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad alad.
- Kabelimetsa küla."
11. Vastavalt peatükis „ 3.18.1.20. Maalise asustuse ala (MA) toodule „….põhja ja pinnavee kaitseks ning põllumajanduslikest
reostusallikatest pärineva reostuse ennetamiseks ja piiramiseks tuleb järgida Vabariigi Valituse määrus ega kehtestatud
mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõudeid“.
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse 28.08.2001 määrus nr 288 „Veekaitsenõuded väetise ja
Ettepanekuga arvestatakse, dokumenti
sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded“ on
korrigeeritakse.
kehtetu alates 01.10.2019. Keskkonnanõuded põllumajandusliku tegevuse kohta on sätestatud veeseaduse 7. jaos ning selles
jaos toodud paragrahvide alusel kehtestatud keskkonnaministri määruste s (nt § 158 lg 5, § 161 lg 11 ja § 167 lg 2 alusel
kehtestatud keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja ja pinnavee kaitseks
ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“).
12. Peatükis „ 3.28. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine “ on toodud välja
kuni 30.09.2019 kehtinud veeseaduse § 28 lg 1 alusel veehaarde saanitaarkaitseala mõiste. Keskkonnaamet juhib tähelepanu,
et alates 01.10.201 9 jõustunud veeseaduse § 148 lg 1 kohaselt on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmiseks või
joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja
Võetud teadmiseks
veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud sama seaduse § 151 kohaselt. Sanitaarkaitsealal on lubatud järgmised
tegevused: veehaarde teenindamine, kasutamine, ümberehitamine ja lammutamine, sanitaarkaitseala hooldamine, metsa
majandamine, rohttaimede niitmine, keskkonnaseire ja teadustöö ning keskkonnajärelevalve ja tervisekaitsealane tegevus.
Muud tegevused on keelatud.
13. KSH aruande eelnõus tabelis 3.2 on toodud vananenud andmed põhjaveevõtu koha (kuni 2013. aastani). Jääb Tabelisse on lisatud Kohtla-Nõmme
arusaamatuks kuidas on saadud tabelis 3.2 põhjaveekogused ja miks olid liidetud kokku erinevad põhjaveekogumid. Samuti andmed. Ühtlasi korrigeeritakse KSH
puuduvad andmed Kohtla Nõmmele kinnitatud põhjaveevarude ja tegeliku põhjaveevõtu kohta. Keskkonnaministri aruandes sõnastust, mis puudutab
06.04.2006 käskkirjaga nr 409 „Ida Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ on Kohtla Nõmmele k uni 31.12.2035 erinevaid kinnitatud põhjaveevarusid
kinnitatud põhjaveevarud Kambriumi Vendi Voronka põhjaveekogumist koguses 270 m³ ööpäevas. ning vajadusel täpsustatakse andmeid.
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
14. Veeseaduse § 204 lg 1 sätestab, et põhjaveevaru tuleb hinnata, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala
veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 m3 ööpäevas. Veeseaduse § 206 lg 2 p 1 kohaselt tuleb põhjaveevaru ümber
hinnata, kui põhjaveevaru kasutamise aeg on ületanud põhjaveevaru kasutamise arvutusliku aja ja kavandatav põhjaveevõtt
on jätkuvalt suurem kui 500 m 3 ööpäevas. Ettevõtete Aktsiaselts TOILA SANATOORIUM , AKTSIASELTS TOILA V.V. ning OÜ
Viru Rand kehtivate veelubadega on lubatud võtta vett Kambriumi Vendi Gdovi põhjaveekihist rohkem kui 500 m 3 ööpäevas.
Toila valla Gdovi põhjaveekihi põhjaveevarude kasutust reguleerib kuni aastani 2020 keskkonnaministri 06.04.2006 käskkiri nr
409 „Ida Viru maakonna põhjavee varude kinnitamine“. Edasise põhjaveekasutuse jaoks tuleb veeseaduse § 206 lg 2 ning §
204 lg 1 ja lg 2 tuginedes põhjaveevarud ümber hinnata.
KSH aruannet täiendati lähtuvalt
Keskkonnaameti kodulehel olevale
15. KSH aruande eelnõu peatüki s 3.2.6 Pinnavesi (veekogud, sh ehituskeeluvööndi vähendamine) alap eatükis „Olemasolev 2019. aasta veekogumite seisundi
olukord“ puuduvad andmed pinnaveekogumite seisundi kohta. Samuti ei ole hinnatud heitvee mõju pinnaveele. koondseisundi tabelile. KSH aruannet
täiendatakse pinnaveele avaldatava
mõju osas.
16. Eelnevalt nimetatud peatüki alap eatük is „Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju“ toodud Vabariigi Valitsuse
03.04.2008 määrus nr 74 „Nõuded suplusveele ja
KSH aruannet korrigeeritakse
supelrannale“ on kehtetu alates 01.10.2019. Alates 03.10.2019 kehtib sotsiaalministri määrus nr 63 „Nõuded suplusveele ja
supelrannale“.
17. Peatükis 3 ““. 3 Tehnotaristu alapunkt Ühisveevärk ja kanalisatsioon ja peatükk „Aruande ja hindamistulemuste
kokkuvõte, sh leevendavad meetmed“ ja aruande kokkuvõttes on toodud välja, et reovee omapuhastussüsteemide ja heitvee
pinnasesse immutamine on nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel keskkonna ja tervise kaalutlustele tuginedes
keelatud. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise
ning heit --, sademe --, kaevandus --, karjääri ja jahutusvee suublas se juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise
meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 lg 1 kohaselt kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või KSH aruannet korrigeeritakse lähtuvalt
veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lg 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põ hjendatud ning põhjavee seisundi esitatud seisukohast
halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades veeseaduse § 124 lg
tes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi:
kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alad el pärast reovee bioloogilist puhastamist;
10 50 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee süvapuhastust, mille tulemusel heitvesi
vastab nõuetele, mis on määruse nr 61 lisas 1 esitatud reoveekogumisala kohta, mille koormus ületab 100 000 ie.
Keskkonnaamet
12 13.08.2020 nr 6
18. Üldplaneeringu eelnõu peatükis 3.3.4. Taastuvenergeetika ei ole käsitletud tuulikute ja päikeseparkide rajamist Kaitsealale tulenevad omad piirangud
5/20/10627 2
kaitsealadel. Palume üldplaneeringu materjalides antud teema osas kajastada koostöös Keskkonnaametiga ühised ning tegevus seal kooskõlastatakse
seisukohad. kaitseala valitsejaga.
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
19. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS § 42 lõike 1 kohaselt on Supelrand selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu
ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine ning lõike 4 kohaselt määrab supelranda teenindavate
rajatiste iseloomu ja pa igutuse kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringuga või
projekteerimistingimustega. Üldplaneeringu eelnõu peatüki „3.7. Supelranna ala määramine“ põhjal toob Keskkonnaamet Supelrandade piire täpsustatakse ja
siinkohal välja, et otstarbekas on hilisemate vaidluste vältimiseks määrata üldplaneeringus supelranna alad vastava esitatakse need pindobjektidena.
tingmärgiga st piiritleda need alad, kus kehtib LKS kohaselt ehituskeeluvööndi erand supelranda teenindavate rajatiste osas.
Antud juhul märgime, et supluskohtades ja veekoguäärsetel virgestusaladel ei ole ehituskeeluvööndis lubatud ehitiste
ehitamine.
20. Peatükis „3.11. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine“ toote välja sõnastuse „Lähtuvalt
väljakujunenud asustusest vähendatakse ehituskeeluvööndit Toila aleviku s, Saka Ontika Toila kõrvalmaanteest põhja poole
jäävatel kinnistutel välja kujunenud ehitusjooneni“. Siinkohal toome välja, et ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik
omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud üldplaneeringu ning Keskkonnaamet Sõnastust täiendatakse esitatud
hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja LKS § 40 lõikes 1 sätestatule. Peale põhimõttest lähtuvalt.
Keskkonnaameti ostust on võimalik otsusest tulenev kanda planeeringulahendusse. Samuti palume lisada seletuskirja, et
ehituskeeluvööndi joon planeeringukaardil on informatiivne ja lähtuda tuleb ehituskeeluvööndi arvestamisel
looduskaitseseadusest.
21. Peatükis „3.18.1.8. Supelranna maaPeatükis „3.18.1.8. Supelranna maa ala (PR)“ palume täpsustada sõnastust „Avalikult
kasutatava, nõuetele v astavalt rajatud supelranna maa ala, mille piires on võimalik püstitada ranna kasutamiseks vajalike
ehitisi“. Õige oleks „…ranna kasutamiseks vajalike rajatisi, kuna hooneid saab rajada vaid ehituskeeluvööndi vähendamise
alusel.“ Samuti palume täpsustada üldplaneeringu teksti sõnastust „Supelranna maa-alale võib ehitada: „randa teenindavat Sõnastust täiendatakse esitatud
hoonet (toitlustus, pood, vetelpääste ruumid, riietevahetus jne) vajadusel koos ehituskeeluvööndi vähendamisega põhimõttest lähtuvalt, kuid tagatakse
konkreetses asukohas“. Palume täpsemalt lahti kirjutada, et randa teenindava hoone rajamine ehituskeeluvööndisse on erinevate supelranda teenindavate
lubatud vaid ehituskeeluvööndi vähendamise menetluse alusel. rajatiste erhitamise võimalikkus.
Samuti tuleb ka täpsustada lauset „Supelranna maa alaga piirnevale vee alale võib ehitada: „randa teenindavat rajatist nagu
sild, hüppetorn, liumägi, veega seonduva puhkefunktsiooniga rajatist jne“. Supelrannaga piirnevale alale, mis jääb
ehituskeeluvööndi, ei ole lubatud rajada ehitisi.
Palume ettepaneku esitajal täpsustada.
22. Palume peatükki „3.18.1.16. Virgestusrajatise maa ala (P)“ täpsustada sarnaselt eelmises supelranna peatükki käsitlevas
EKV erisust virgestusrajatiste maale ei
punktis toodule.
ole seaduses.
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
Lähtuvalt valla seisukohast ning
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
omavalitsusele suunatud kirjast, mis
käsitles tuuleenergiat ning
riigikaitseliste radarite tööd, ei ole Toila
23. KSH aruande eelnõus puuduvad seisukohad/suuniseid ja käsitlus taastuvenergia lahenduste analüüsist lähtuvalt
vallas võimalik riigikaitselistest
kaitsealadest ja Natura 2000 aladest. Antud maastiku ja lubatud piirkondade analüüs välistaks tulevikus vaidlusi ja oleks
aspektidest tuuleenergiat arendada,
heaks sisendiks üldplaneeringu materjalidesse.
mistõttu ei planeeritud
tuuleenergeetika alasid ning seetõttu ei
käsitletud KSH aruandes tuuleenergiat
puudutavaid teemasid täpsemalt.
Päikeseparke puudutava osas
täiendatakse KSH aruannet.
24. Palume täpsustada peatüki 1.1 neljandat lõiku. „kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja Tegemist oli lause kordusega.
suundumuste määratlemine .“ Jääb arusaamatuks, mida siin on mõeldud. Parandame KSH aruannet vastavalt.
Täiendame KSH aruannet vastavalt
ettepanekus esitatud arengukavast,
25. Peatükis 3.2.1. on viidatud Põlevkivi kasutamise riiklikule arengukavale 2008 2015. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et
kus on asjakohasem info. Lisaks
praeguseks hetkeks on välja töötatud Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030.
esitatakse vajadusel muid keskkonnast
tulenevaid suuniseid.
26. Tab elis 3.18 jääb arusaamatuks, millele tuleb tähelepanu pöörata. Palume täpsustada jooniseid või lisada juurde selgitus.
Täiendame KSH aruannet vastavalt
Samuti jääb j oonisel 3.21 arusaamatuks, kus asub seal planeeritav elamuala. Palume täpsustada.
Parandatud KSH aruandes sõnastust:
"Olulise osa Tallinn-Narva raudtee
27. Leheküljel 93 alapeatükis „Raudteetaristu “ on järgmine lause: „Olulise osa Tallinn Narva raudtee koormusest koormusest moodustavad
moodustavad kaubarongid, mis suunduvad Venemaalt tallinna, selle lähiümbruse ning Sillamäe sadamasse.“ Jääb kaubarongid, mis suunduvad
arusaamatuks, mille lähiümbrusest on jutt. Venemaalt Tallinnasse, selle
lähiümbrusse (nt Muuga sadamasse)
ning Sillamäe sadamasse. "
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
Lähtuvalt ÜPga kavandatavast
tegevusest on maavara varu liik välja
toodud vaid aladel, millele ÜP-ga
kavandatakse mingeid tegevusi või
millega seisneb konflikt (nt kompaktse
hoonestusega alad, vt ptk 3.2.1 alalõik
"Planeeringulahendus ja sellega
kaasnev mõju"). Igale maardlale varu
liiki välja tuues on tegemist
ebapraktilise täiendusega, kuna
maardlate varu liigid on ajas muutuvad
28. KSH aruande Tabelis 3.1 soovitame mär kida maardlate järgi ka seda, kas tegu on aktiivsete või passiivsete maardlatega
- alad, mis täna on passiivsed
ning kas tegu on tarbe või reservvaruga.
tarbevarud võivad homme olla
aktiivsed tarbevarud. Maapõueseaduse
§ 14 lg 1 kohaselt tuleb haldusorganil
tagada maavara kaevandamisväärsena
säilimine, juurdepääs maavarale ning
maavara majanduslik otstarbekas ja
säästlik kasutamine, seejuures ei ole
maavara varusid eristatud. Lähtuvalt
eelnevast ei pea KSH koostaja
vajalikuks Tabelit 3.1 täiendada
esitatud ettepaneku ulatuses.
Ettepanek võetakse arvesse ning
teemat käsitletakse KSH aruandes.
Eelkõige arvestatakse kaevandamisala
maavara ammendumisjärgset
29. Soovitame käsitleda küsimusi, kuidas võiks kaevandamine kaasa aidata piirkonna maakasutust juhtudel, kui on kavas
arengule ning milline võiks olla maakasutus peale maav ara ammendumist erinevates teatud aladele/piirkondadesse uut
maardlates. maakasutust kavandada - kui on nt
kindlasse piirkonda plaanis rajada
puhke ja virgetusala, siis kas see võiks
olla potentsiaalset endise kaevanduse
korrastatud ala.
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
KSH aruandes täpsustatakse ajaline
seis. KSH aruandes on arvestatud kaitse-
eeskirjades sätestatuga.
Projekteeritavad kaitsealad lisatakse
30. Palume üldplaneeringus kajastada loodusobjektide ajalist seisu (koos EELIS est väljavõtte ajaga) ning märkida, et andmed aruandesse. Üldplaneeringu
võivad olla ajas ruumis muutuvad. Palume arvestada KSH aruandes ning üldplaneeringus ka projekt eeritavate objektidega koostamisel arvestatakse kaitsealuste
ning arvestada konkreetsete objektide kaitse eeskirjade ja neis seatud tingimustega (sh rahvusparkides, maastikukaitsealadel objektidega maakasutuse
arvestada pärandkultuuriliste, maastikuliste väärtustega). juhtotstarvete ja muude ruumiliste
tingimuste määramisel, kuid
üldplaneeringuga ei kehtestata riikliku
kaitse all olevate loodusobjektidega
seonduvat.
31. Palume välja tuua ka nitraaditundlikud alad Toila valla piirides. Samuti palume käsitleda KSH aruandes sademevett ning
KSH aruannet täpsustatakse vastavalt .
välja tuua, kas esineb põhjaveevaru ümberhindamise vajadus või mitte.
KeHJS § 40lg 2 kohaselt peab KSH
selgitama, kirjeldama ja hindama
strateegilise planeerimisdokumendi
elluviimisega kaasnevat olulist
keskkonnamõju ja peamisi
alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja
ülesandeid, arvestades strateegilise
planeerimisdokumendi eesmärke ja
käsitletavat territooriumi. Toila valla
32. Palume ka lähtuvalt Ida Eesti veemajanduskavast analüüsida Toila valla alale jäävate veekogumite eesmärke, sh kesk
ÜP KSH-ga hinnatakse
konnaeesmärke ja meetmeprogrammis ettenähtud meetmeid ning kas veekogumite kasutus tagab eesmärkide täitmise ja
üldplaneeringuga kavandatu mõjusid
nende säilimise.
veekeskkonnale, st kas kavandatud
tegevused võivad kaasa aidata või
halvendada veemajanduskavas
määratletud üldeesmärke. Käesoleval
ajahetkel toimub uute
veemajanduskavade koostamine, kus
mh hinnatakse üle varasemalt
kehtestatud meetmed. Seega piirdub
KSH hinnang heitvee mõjude
33. Palume ka veenduda, et üldplaneeringus peaksid veevaldkonnas olema käsitletud järgmised teemad: hüdrogeoloogilised Palume ettepaneku esitajal täpsustada,
tingimused, veealade (veekogude) üldised kasutamis ja ehitamistingimused (veekogude avalik kasutamine), põhiliste mida mõeldakse. Üldplaneeringuga ei
tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste, joogiveeallikate (sh sanitaarkaitsealad, hooldusalad ja toitealad), reoveepuhastite kehtesta omavalitsus tingimusi
(sh kujade), maaparandussüsteemide asukoha määramine. nimetatu osas.
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
Juhime Teie tähelepanu ja palume lisada objekt Valla üldisesse detailplaneeringusse: Viru Rand OÜ reoveepuhasti aadressil
Viru rand
13 Jõe 12, Toilas. Seda küsimust on kohtumisel korduvalt arutatud. Positiivsed arutletud. Seda on öeldud ka keskkonnaametile Ettepanekuga arvestatakse.
15.07.2020
26. veebruaril 2020. aasta, kiri nr. 6-3 / 20 / 1622-2 ja 5. juuni 2020. aasta kirjadel nr. 6-3 / 20 / 1622-4 esitatud märkuses.
Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste maavara kaevandamise load sätestavad muu hulgas järgmist: “Kaevanduse rajamise ja
töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri“ ja
„tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ning Uus-
Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5“.
Viidatud nõuded osutavad, et kaevandatud mäemassi ei tohi mäeeraldisel ega selle teenindusmaal (Rääsa
tööstusterritooriumil) rikastada. Kaevandamislubade järgi tuleb mäemass rikastamiseks transportida endise Aidu karjääri
endisele tööstusterritooriumile rajatavasse tööstuskompleksi (rikastusvabrikusse).
Aidu tööstusterritooriumile kaevanduse tehnilise taristu planeerimiseks on koostanud Skepast&Puhkim OÜ
teemaplaneeringu, mille Lüganuse Vallavolikogu on 23.04.2020 otsusega nr 252 kehtestanud. Teemaplaneeringu koostamise
eesmärk oli täpsustada Lüganuse valla territooriumil Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide ruumilise arengu
põhimõtteid ning maa- ja veealade üldiseid kasutamis- ja ehitustingimusi. Teemaplaneeringuga määrati Uus-Kiviõli
kaevanduse kaevise lintkonveieri, selle teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti, väljapumbatava vee
settebasseini, Aidu karjääri tööstusterritooriumil rikastusvabriku ja selle teenindamiseks vajalike ehitiste asukohad. Määrati
ka juurdepääsuteede rajamise ja üldised liikluskorralduse põhimõtted, sh kaevise lintkonveieri, teenindustee ja kohaliku tee
Maidla-Kohtla-Nõmme tee ristmiku ehitustingimused.
Soovime täiendavat
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
Soovime täiendavat
Eesti Energia Enefit Kaevandused AS-i ja OÜ VKG Kaevandused vaheline koostööleping võimaldab kasutada rikastamiseks aga ka Ojamaa plaanilahendustega selgitusi (kas eskiisi
14 13.08.2020 nr EP-KES- kaevanduse tööstusterritooriumi, laiendades sealset rikastamise võimekust. Selline lahendus vähendab uue arutelul või eraldi töökoosolekul),
1.01/474 tööstusterritooriumi rajamisega kaasnevat keskkonnamõju. Seetõttu on esitanud Enefit Kaevandused AS ja OÜ VKG tekstilisest kirjeldusest üheselt aru ei
Kaevandused Keskkonnaametile taotlused muuta Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste maavara kaevandamise lubasid nii, saa.
et kaevise transport on lubatud esmaseks töötluseks Ojamaa tööstusterritooriumil. Seda, kas Keskkonnaamet taotlused
esitatud kujul rahuldab, selgub pärast keskkonnamõju hindamist kaevandamislubade muutmise taotluste menetluse jooksul.
Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste logistikataristu optimaalseim asukoht on kavandatud leida Ida-Viru
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine" koostamise
käigus, mille on algatanud 19.06.2015 korraldusega nr 1-1/2015/150 Ida-Viru maavanem.
Eelkirjeldatud arvesse võttes palume arvestada Toila valla üldplaneeringu koostamisel ka Uus- Kiviõli ja Uus-Kiviõli II
kaevanduste logistikataristu võimalike variantidega: a) olukorraga, kus kaevandatud mäemassi vedu toimub Rääsa
tööstusterritooriumilt Aidu tööstusterritooriumile ning sealt omakorda kaubakivi vedu konveieriga Ereda
tööstusterritooriumile, b) Rääsa tööstusterritooriumilt mäemassi vedu konveieriga Ojamaa tööstusterritooriumile, kust
omakorda toimub kaubakivi vedu konveieriga edasi Ereda tööstusterritooriumile.
Lisaks anname Toila valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandesse sisendinfo Sirgala karjääri
põhjaossa tekkiva tehisveekogu kohta. Aastatel 2022–2023 lõpetatakse põlevkivi ammendamise tõttu Sirgala karjääri
põhjaosas (Viivikonna jaoskonnas) ja Sirgala II põlekivikarjääris põlevkivi kaevandamine ja muudetakse sealset veekõrvaldust,
mille tagajärjel jäävad põlevkivi veotranšeed vee alla. Veetase reguleeritakse ligikaudu 30 m abs kõrgusele, mistõttu tekib
piirkonda ulatuslik tehisveekogu.
Planeeringulahenduses on olulisel määral suurendatud kompaktse hoonestuse alasid (nt Toila alevik, Pühajõe küla). Lahendus
Töörühmaga vaadati kompaktse
ei vasta KSH püstitatud eesmärkidele ja põhimõtetele. Vastupidiselt eesmärkidele on planeeringulahenduses
asustusega alad üle, ning tehti selles
hajaasustusalade arvelt suurendatud kompaktse hoonestuse alasid. Selline lahendus on ilmselges vastuolus nii kahaneva
osas vähendusi.
planeerimise põhimõtte kui KSH ja ÜP üldosas kirjeldatud eesmärkidega.
ETTEPANEK: viia planeeringulahendusest välja kompaktse asustusega alad, mis piirnevad Voka-Toila vahelise teega Pühajõe
külas, sest lahendus ei toeta püstitatud eesmärke ning üldisi ja ajakohase planeerimise põhimõtteid. Samuti pole käsitletud
põhjalikult kompaktse hoonestuse alade tihendamist ega kasutusest väljas olevate maa-alade heakorrastamist ning kasutusse Nõustutakse osaliselt, ala vähendati.
võtmist; samuti endiste tööstusalade rakendamist ja heakorrastamist (Vokas endised põllumajandustootmise otstarbel
hoonestatud alad, Toilas endise kalatööstuse hoonestuse alad, mis ei ole seni rakendust leidnud.
ETTEPANEK: võtta planeeringulahenduses ühene seisukoht, et põllumajanduslikuks tootmiseks kasutusel olevaid ning
Arvestatakse osaliselt ning
perspektiivseid põllumajandusmaid ei hoonestata ega koormata muude tehnorajatistega. Erandjuhul on võimalik
korrigeeritakse sõnastusi. Tööstuslikku
põllumajandusmaale rajada väiketootmisena lokaalseid päikeseparke, mis on vajalik üksnes kõrvaloleva rajatise tarbeks.
päikesepargile väljapool tootmismaad
Eelmainitud päikesepark (oma majapidamise või väiketootmise elektrivajaduse katmiseks) peab arvestama nii arhitektuurilisi
sätestatakse DP kohustus
kui maastikulisi eripärasid oma asukohas ning sobituma sellesse keskkonda.
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
Jäätmekogumisnõud ei lähe
Tiit Salvan; Lauri
jäätmekäitluskoha alla.
Jalonen; Priit Liiva;
Sirle Sommer-Kalda;
ÜP KSH-s ei ole kõiki valla
15 Riho Breivel; Sulev
jäätmekäitluskohti,
Reelo; Tauri Hindpere;
jäätmekogumispunkte ja jäätmenõude
Rudolf Uustal
asukohti märgitud, kuna valla
14.08.2020
jäätmekäitlust reguleerib Toila valla
jäätmekava 2019-2023 ning
Soovime määratleda planeeringulahenduses jäätmejaamad/kogumiskohad, mis võimaldaksid elanikel Jäätmeseaduse §31 Jäätmehoolduseeskiri, milles on välja
nõuete (paberi-, papi-, metalli-, plasti- , puidu-, ning klaasijäätmete liigiti kogumine) täitmist. Hajaasustuses elavatel inimestel toodud piirkonnas olemasolevad ning
on hetkel raskendatud mõistliku aja ning ressursikuluga antud seaduse nõudeid täita. Puidu- ja biojäätmete kogumiseks ja kavandatavad jäätmekäitluskohad.
töötlemiseks Toila ning Voka piirkonnas hajaasustuse elanikele võimalused puuduvad. Vastavasisuline ettepanek on esitatud Jäätmekava kohaselt korraldatakse
KSH eelnõu väljatöötamisel. Toila vallas kord aastas
tiheasustusaladel ja kompaktse
hoonetsusega aladel aia- ja
haljatussjäätmete kogumisringe.
Eramaja omanikel on võimalus aia- ja
haljatsusjäätmeid kompostida oma
krundil (info kompostimisvõimaluste
kohta vallas), samuti paikneb Kukruse
külas AS Uikala prügila, kus paikneb mh
kompostimisväljak.
Esitan ettepaneku, mille tulemusel oleks võimalus Toila vallas, Konju külast Sillamäe sadama territooriumini
kaldakaitsevööndi lühendamine. Senine kehtestatud kaitsevöönd, mis põhineb ranna- ja kalda kaitse seadusel, on 200m
Töörühma põhimõtteline toetav
merepiirist.
seisukoht on olemas, kuid see teema
Ida-Virumaa, Toila valla elaniku ning ettevõtjana toetun oma ettepanekus riiklikule dokumendile
tuleb Keskkonnaametiga koos läbi
(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/6202/0062/m48_lisa.pdf#): Ida-Viru maakonna arengustrateegia aastateks 2019 -
arutada.
Germo Saar 2030 ja tegevuskavale aastateks 2020-2024, mille eesmärgiks on "Aastaks 2030+ on Ida-Virumaa Tallinna järel esimene
16 turismisihtkoht Eestis."
25.08.2020
Tallinn-Narva maanteelt mööda Põhja-Vaivina teed põlluteele, sealt edasi pankrannikule kulgeva jalgrattatee hetkeolukord
põldude vahel on ka jalgrattaga liikumiseks pigem kehv. Nimetatud tee parendustööd soodustaksid kohalike elanike liikumist Tee parendustööd ei ole üldplaneeringu
külade ja asulate vahel, et pääseda ka lasteaeda, kooli, tööle- seda nii jalgsi kui kergliikureid kasutades. Ühtlasi tooks see tegevus vaid igapäevane teede
suurema tõenäosusega jalgrattureid ja loodushuvilisi nimetatud marsruudile, mis omakorda soodustaks kogu pankranniku ja korrastamine.
Ida-Virumaa turismiklastri, planeeritud majutusüksuste, loomafarmide jpm ligipääsetavust ja atraktiivsust.
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
Teen ettepaneku vaadata üle eelnõu punkt 3.1.9 ja täiendada seda olulisel määral juba konkreetsemalt väikelennuvälja
võimalike perspektiivsete paikade osas. See on väga positiivne, et Toila sadamasse planeeritakse kopteri maandumisplats.
Väikelennunduse arendamise seisukohast on see aga tähtsusetu.
Jätan siinkohal kirjeldamata väikelennunduse arendamise kasulikkuse Toila valla turismi ja külastatavuse edendamise
seisukohalt. Näen väikelennunduse arendamiseks mitmeid võimalusi kas kruntkattega (muru) või kõvakattega lennuraja
rajamiseks.
Perspektiivseks lennuraja asukohaks pean (vajab ka väiksemat investeerimist) Toilametsa teed (ristub Saka-Ontika-Toila
maanteega nr 133), mille sirge teelõigu pikkus on ligi üks kilomeeter. Lennuraja ideaalne pikkus, mis sobiks 0,6 kuni 2- Ettepanekut arvestatakse ja Toilametsa
Hendrik Agur
17 tonnistele väikelennukitele, on 1km, kuid minimaalselt 600 meetrit. Optimaalne 700-800 meetrit. teed esitatakse kui perspektiivset
29.07.2020
Toila vallas on veel perspektiivseid asukohti lennuraja ehitamiseks, mõned neist väga väikese investeeringu vajadusega. lennurada.
Näiteks Mototreki tee, mis ristub maanteega nr 187 Pühajõe külas. Selle ca 900 meetrise teelõigu lennurajana kasutusele võtt
vajaks vaid olemasolevate elektriliinide maa alla viimist ning liiklusmärkidega ala kasutamise reguleerimist ning lennuraja
kasutuskorda. Rada oleks koheselt kasutatav aastaringselt, sest on kõvakattega, piisava pikkusega ja ilma oluliste
kõrgtakistusteta raja pikendustel väljaspool lennurada. Arendada tuleks parkimise jm logistikaga seotud küsimused.
Lisaks on Pühajõe külas, aga ka Toila ja Ontika vahel mitmeid põlde, mis sobiksid lihtsa vaevaga ümber kujundada
lennuradadeks. Need aga vajaksid maaomanike luba ja ühiseid huvisid. Olen valmis kaasa mõtlema ja töötama
üldplaneeringu väikelennundusega seotud peatükis.
Väljavõte Toila valla Altküla elanike koosoleku protokollist 04. juulil 2020 a.
1. Toila Valla üldplaneering põhikaart-eskiisil I 22.02.2020 on allpool toodud kinnistutel Altküla ajaloolise hajaasustusega ala
planeerinud väikeelamu maa-alana (EV)
Võsa 80201:001:0245 Tegemist on olemasolevate elamumaa
Haavasalu 80201:001:0574 sihtostarbega kinnistutega, millele
Kiisumiku 80201:001:0241 ehitiste püstitamine toimub kooskõlas
Pärnamäe 80201:001:0575 Muinsuskaitseameti ja
Otsa 80201:001:0079 Keskkonnaametiga. Lähtuvalt
Altküla elanikud Kuldoru 80201:001:0122 eelnevast ei muudeta ÜP-ga aladele
18
07.07.2020 Mureli 80201:001:0391 väike-elamumaa juhtsihtotstarbe
Kobeli 80201:001:0566 määramine olemasolevat olukorda,
Kaeramaa 80201:001:0235 pigem piirab tootmis-, teenindus ja
Arro 80201:001:0210 tööstusettevõtete kolimist alale.
Lähtuvalt eelnevast jäetakse ettepanek
Kogu antud planeeringu territoorium on kultuurimälestise 9152 mõjualas ja planeeringul asuvad ka kultuurimälestised 49 ja arvestamata.
9163.
04. juulil 2020 läbi viidud külakoosolekul otsustasid eelpool toodud kinnistute omanikud ja elanikud kategooriliselt mitte
nõustuda planeeringu läbiviijate poolt ajalooliselt välja kujunenud hajaasustusega küla staatuse muutmisega üldplaneeringul
Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele
Töörühma põhimõtteline toetav
Kaaluda Toila sadamaala laiendamisega näidatud mahus, mis võimaldaks ehituskeeluvööndi vähendamisel viidatud alale seisukoht on olemas, kuid see teema
19 Mehis Luus
planeerida hoonestust. [Ettepanek lühendatud kujul] tuleb Keskkonnaametiga koos läbi
arutada.
Pärast Aidu karjääris kaevandamise lõpetamist (2012) ja karjääri maa-ala korrastamist tegid Lüganuse ja Toila vald
Majandus- ja ettepaneku muuta Nõmme terviktee täies ulatuses avalikult kasutatavaks teeks ja ande see üle Maanteeametile riigiteeks.
Kommunikatsioonimi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab transpordimaa sihtotstarbega Nõmme terviktee riigile kuuluvad
20 Seisukoht võetakse teadmiseks.
nisteerium kinnisasjad üle volitatud asutusele Maanteeametile perspektiivse riigitee moodustamiseks ja korrashoiuks. Valla omandis
04.08.2020 olevate Nõmme terviktee kinnisasjade üleandmine riigile toimub eraldi menetlusega. Palume valla üldplaneeringu
menetlemisel arvestada teeomandi üleandmisega kaasnevate muutustega.
Kooskõlastame Toila valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu vaikimisi ilma
täiendavate märkusteta.
Samas palume informeerida ministeeriumit tulevikus juhul, kui planeeringu järgmistes etappides kaasneb olulisi asustuse
Siseministeerium
21 muutusi, valla territooriumile planeeritakse ehitada või rajada täiendavalt kõrgemaid ehitisi (hooned, tuulepark vms) või Seisukoht võetakse teadmiseks.
18.08.2020
kehtestatakse droonide lennupiirangu ala, et saaksime analüüsida, kuidas nimetatud muutused, arendused ja võimalik
lennupiirangu alad võivad mõjutada ministeeriumi valitsemisala asutuste ülesannete täitmist, sideteenuste levi ning
võimalike riigikaitselistest objektidest tulenevaid vajadusi ja piiranguid.
Saatja: Toila VV <
[email protected]>
Saadetud: 16.09.2020 12:06
Adressaat: <
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; maaamet maaamet ee
<
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; rmk rmk ee
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; info kaitseministeerium ee
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Webdesktop: Üldplaneeringu ja KSH seisukohad
TereToila Vallavalitsus saadab kirja nr 6.2-1.2/909-23 (manuses)--
LugupidamisegaLija PojoRegistripidaja3369845,
[email protected]