dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Üldplaneeringu ja KSH seisukohad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. september 2020
Viit
1.10-17/20-0026/4172-2
Registreeritud
16. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Toila Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/20-0026
Vastutaja
Eda Paju

Failid

  • 📎E-kiri.pdf68 KB
  • 📎Uldplaneeringu_seisukohad.asice267 KB

Sisu (failidest)

TOILA VALLAVALITSUS Nimekirja alusel 16.09.2020 nr 6.2-1.2/909-23 Seisukohad Toila valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastuste ja arvamuste osas Esitasime 22.06.2020 kirjaga nr 6.2-1.2/909 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Toila valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu. Teatame, et arvesse võetud ettepanekute alusel on üldplaneeringut ja KSH-d täiendatud ning selgitused ja seisukohad esitatud ettepanekute kohta on koondatud kooskõlastamise ja parandusettepanekute tabelis, mis on toodud käesoleva kirja lisas. Üldplaneeringu materjalid on Toila valla kodulehel https://toila.kovtp.ee/et/uldplaneering. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Eve East vallavanem Lisa: ettepanekud ja seisukohad koondtabelis Hannes Kohtring +372 59191117, [email protected] Pikk 13 a reg nr. 75001477 tel. 336 9845 konto EE272200001120230979 41702 TOILA [email protected] Swedbank Ida-Virumaa Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Nr Arvamuse andja Arvamuse sisu Valla seisukoht 1. ÜP avalikult väljapandud seletuskirja peatükis „Kompaktse asustusega alade hoonestustingimused“ on puudu Toila Tabeli parandused on tehtud, kuid alevikku kirjeldavad tingimused. Avaliku väljapaneku algul teavitas antud veast ruumilise planeerimise peaspetsialist Tiit Toos parandatud dokument jäi Toila vallavalitsuse ehitusnõunikku Hannes Lumistet, kes asendas planeerimisspetsialisti. Avaliku väljapaneku perioodil viga veebikeskkonnas uuendamata. dokumendis ei parandatud. Kihi tehniline viga tingis kihi 2. Üldplaneeringu avalikult väljapandud joonistel puuduvad maaparandussüsteemide alad, vastupidiselt ÜP seletuskirjas lk 37 väljajäämise, tulevikus ja avalikel kirjeldatule. aruteludel esitatakse kiht. Päikesepaneelide aluse maa põllumajanduslik potensiaal säilib. Päikeseeergia tootmisel pole sellist 3. Hajaasustuses (väljapool kompaktse asustusega alasid) on tööstuslike päikeseparkide rajamine lubatud ka väljapool mõju nagu muul tootmismaal, seetõttu määratud tootmise maa-ala (lk 14). Palume selgitada, millistel kaalutlusel tehakse päikeseenergia tootmisele selline erand pole eskiisisi pandud. Arvamusest võrreldes teiste tootmisharudega (tuuleenergia tootmine, kalatöötlemine, seadmete tootmine jne). lähtuvalt muudetakse põhimõtet ja päikeseparkide ehitamiseks määratakse detailplaneeringu koostamise kohustus. 4. Põllumajandusmaale paigaldatavate päikesepaneelide aluse maa katastriüksuse sihtotstarvet jäädavalt ei muudeta (on Eelmises punktis esitatud põhimõtte lubatud ajutine muutmine) ning peale päikesepargi eemaldamist peab maa olema põllumajanduslikult kasutatav (ÜP lk 14). kohaselt sätestatakse koostatava Juhime tähelepanu, et üldplaneeringus määratakse maakasutuse juhtotstarbed, katastriüksuse sihtotstarbe muutmine ei ole detailplaneeringuga täpne maakasutus üldplaneeringu ülesanne. ja ehitusmahud. Teksti muudetakse. Rahandus- 5. Vajadusel võib kohalik omavalitsus anda ehitusloa tähtajaliselt võttes arvesse päikesepaneelide eeldatavat eluiga (lk 14). Käsitlus pole vajalik, kui lahendatakse ministeerium Ehitusseadustik §45 lg 1 kohaselt kehtib ehitusluba viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse 1 detailplaneeringuga. Teksti 14.08.2020 aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Päikesepaneelide arvestatav kasutusaeg on 25-30 aastat, mis on ligikaudne ühe muudetakse. nr 14-11/4618-3 inimpõlve kestvus. Kuidas on seotud ehitusloa kehtivusaeg ja ehitise eeldatava ekspluatatsiooniaeg? Selline vajadus on lihtsalt ära langenud kuna sadama areng ei ole tõenäoliselt nii suurejooneline ja liikluskoormuse suurenemine kordaes ei ole tõenäoline. 6. ÜP eskiisi Toila aleviku kaardile ei ole kantud Toila sadamaalale viivat perspektiivset avalikku kohalikku teed, mis on kehtiva Uue tee väljaehitamine on ilmselt üldplaneeringu kaardil olemas; samuti juba väljaehitatud olemasolevat teelõiku. Seletuskirjast ei selgu, millistel kaalutlustel ei suurema keskkonnamõjuga, kui vana ole teelõiku üle kantud. Millist teed mööda kavandatakse tulevikus korraldada transport sadamaalale? tee rekonstrueerimine. Planeeringus on siiski kajastatud nn uue teemaa koridor liiklusmaana, kui tulevikus peaks selleks siiski vajadus olema. Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 7. ÜP eskiisile ei ole kantud sadama arenguala, mis on olemas kehtivas üldplaneeringus. Lahendus ei toeta ÜP ruumilise arengu põhimõtet: väärtustada valla puhkemajanduslikku potentsiaali läbi väikesadamate, supelrandade ja teiste Edasisel koostamisel kaalutakse puhkemajanduslike objektide arenguvõimaluste ärakasutamise (paremad juurdepääsud, kasvuvõimalused) (lk 9). Millistel täiendavalt sadama arenguala asjaoludel Toila vallavalitsus loobus sadamaala edasisest arendusest kalasadamast külalissadamaks, mis koostatavas ÜP-s planeerimist. loetakse perspektiivituks? 8. Koostatava ÜP eskiisi Toila aleviku kaardil on võrreldes kehtiva üldplaneeringuga märgatavalt suurendatud väikeelamute Lahendust korrigeeriti töörühmas, kuid ehituseks mõeldud juhtotstarbega alasid. Millisele analüüsile toetub plaanitav elanikkonna kasv? Millega selgitatakse Toila aleviku puhul soovitakse kompaktse hoonestusega ala laiendamist ning elamuehituse arendamist? Koostatava ÜP eskiisi valla ruumilise arengu võimaldada ka täiendavate elamute põhimõtteid käsitlevas peatükis on kirjas, et üldine rahavastikutrend on negatiivne ning põhimõtete kohaselt suunatakse ehitamist aleviku piirile mitte ainult elamuarendust eelkõige olemasolevatesse tihedamini asustatud ja oluliste loodusväärtusteta piirkondadesse (lk 9). tihendamist. Lahendust korrigeeritakse Roland Tarum Teen ettepaneku Toila valla üldplaneeringusse panna sisse jätkamine, Kohtla-Nõmme alevikus oleva Tarumipesa kinnistul olev 2 juhtotstarvete muutmisega, piirkond 13.08.2020 spordikompleksi väljaehitamise detailplaneering. määratakse ärimaaks. 1. Muuta dokumendis „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ lk.7 punktis 1. (Sissejuhatus) esitatud visiooni järgmiselt: hetkel kirjas: Toila valla visioon: Toila on parima elukeskkonnaga vald Virumaal. ettepanek: Toila valla visioon: Toila on parima elukeskkonnaga rahulik ja turvaline koduvald selle elanikele. Selgitus: välja pakutud sõnastus toob selgemini esile, et parim Ettepanekut ei arvestata. elukeskkond on suunatud ennekõike just kohalikele elanikele, mitte aga igasugustele erinevatele arendajatele ja läbirändajatele. Muuhulgas oleme seisukohal, et selline rõhuasetus üksnes soodustab „ühtse ning aktiivse kogukonna“ teket (mida samuti lk.7 punktis 1 mainitakse) ja arvestab kahaneva ning vananeva elanikkonnaga. 2. Muuta dokumendis „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ lk.20 punkti 3.13.2. (Väärtuslike maastike ja maastikuelementide määramine) selliselt, et väärtuslike maastike hulka arvatakse ka Altküla, mille näol on tegemist ajaloolis-kultuurilise ja põllumajandusliku maastikuga. Seda kinnitavad muistne asulakoht (kultuurimälestis 9152, mille ümber tõenäoliselt tekkisidki muinaspõllud), Toila külakooli hoone (kultuurimälestis 49), kultusekivi (kultuurimälestis 9163), maaparandussüsteemid (Toila peakraav koos harukraavidega + drenaaž) ja „Toila valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande Altküla on üldplaneeringus kajastatud eelnõu“ lk.53 punktis 3.3.1 esitatud põhimõtted ning lk.54 esitatud joonis 3.13. (kus Valaste-Martsa ja Toila-Voka väärtuslik Toila-Voka I väärtusliku maastiku maastik on omavahel ühenduses ja seda ennekõike just tänu Altkülale): Vastava ettepaneku on Toila valla üldplaneeringu koosseisus. lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse faasis esitanud ka Arro talu (vt lk.51: https://toila.kovtp.ee/documents/1433808/1844065/Toila+valla+VTK_LS.pdf/dbc39cf2-4581-4153-9da4-e755f0d1c2e8), kusjuures valla seisukohaks on märgitud: Ettepanekuga arvestatakse edasises töös ja otsustatakse kas kajastada kauni vaatekoha, miljööala või väärtusliku maastikuna. LS-i ja VTK-sse täiendusi ei tehta. Praeguses dokumendis „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ võib paraku igaüks veenduda, et vastav ettepanek on jäänud ilma igasuguse tähelepanuta. Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Õiguslikult pole võimalik maastikuhoolduskavaga 3. Täiendada dokumendis „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ lk.20 punkti 3.13.2. (Väärtuslike maastike ja majandustegevust piirata ja maastikuelementide määramine) esitatud alltoodud teksti punases kirjas märgituga: väärtuslike maastike piire muuta . Üldised väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingimused on: - igale väärtuslikule maastikule on soovitatav koostada Majandustegevuse piiramise tegemine maastikuhoolduskava. Väärtusliku maastiku piirid täpsustada hoolduskava koostamisel. Hoolduskavad on aluseks väärtuslike peab käima läbi üldplaneeringu või maastike säilimisele ja taastamisele. Nende põhjal kavandatakse hoolduseks vajalikke meetmeid, samuti on need aluseks detailplaneeringu. Kui väärtuslikul arendus- ja majandustegevuse korraldamisel või sellest hoidumisel väärtuslikel maastikel… maastikul soovitaks hõredamat Selgitus: kuna hoolduskavad on aluseks ennekõike väärtuslike maastike säilimisele ja taastamisele ning ühe võimaliku ehitamist või ehitamise keelamist, siis lahendusena on muuhulgas välja pakutud ka, et „lagunevad ehitised kas likvideerida, konserveerida või jätta teadlikult tuleks see põhimõte üldplaneeringuga lagunevaks tagades ohutuse“, siis peab hoolduskavaga olema võimalik ka arendus- ja majandustegevust vältida. määrata. Seni pole sellist põhimõtet vajalikuks peetud. 4. Tulenevalt „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ lk.19 punktis 3.13.1. ja Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ joonisel „Asustuse suunamine“ tooduga (allolev joonis): kajastada ilmtingimata „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ kaardimaterjalidel väärtuslike põllumajandusmaadena Altkülas täiendavalt ka veel katastriüksused 80201:001:0210, 80201:001:0221, 80201:001:0224, 80201:001:0226, 80201:001:0437, 80201:001:0438 ja 80201:001:0534. Arusaamatu mispärast on eeltoodud katastriüksustele jääv ning maakonnaplaneeringus määratletud väärtuslik põllumajandusmaa „Toila valla üldplaneeringu eelnõust“ välja jäetud selle kohta ei leia kusagilt mingisugust põhjendust!? Üldplaneeringu koostamisel on Muuhulgas teeme ettepaneku kajastada „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ kaardimaterjalidel väärtuslike väärtuslik põllumajandusmaa põllumajandusmaadena Altkülas kõik Toila alevikust läände ja edelasse jäävad põllumassiivid kuni metsani olenemata määratud põllumajandusuuringute põllumaa boniteedist, kuna tegemist on väärtusliku maastiku olulise osana, ajalooliselt vähemalt tuhande aasta jooksul välja keskuse poolt esitatud boniteedi Raul Otto kujunenud suurte põldudega, mis oma suuruselt on eriti hinnatavad ja kus valdav osa põllumassiividest on kaetud maa-aluse andmetest. 3 drenaažisüsteemiga, mille remont või uuesti rajamine ei ole ilma suurte kapitalimahutusteta reaalne. Samas juhime 13.08.2020 tähelepanu, et asustuse suunamisel peab arvestama põliselanike heaolu ja arvamusega ning riigi julgeoleku aspektist lähtudes on Toila vallas arendustegevus problemaatiline. 1995 aastal L. Järveoja poolt koostatud Toila valla arengukavas oli eestlaste osakaal vallas 94%, veerand sajandiga on see mitteametlikel andmetel endise Toila valla piirides vähenenud alla 60%, mis arusaadavalt ei võimalda enam mingit lõimumist ja viib vallas eestluse kadumiseni. 5. Vastavalt „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ lk.37 punktis 3.26. sätestatule kanda Altkülas olemasolevate maaparandussüsteemidena planeeringujoonistele lisaks Toila peakraavile ka: drenaažisüsteemid MARTSA, ALLKÜLA, PÜHAJÕE-4; Toila peakraavi merepoolne ots selle praeguses ulatuses (kuni katastriüksuseni 80201:001:0382). Selgitus: vastav info kõigile vabalt kättesaadav Maa-ameti kaardirakendustes „Maaparandussüsteemid“ ja „Kitsendused“. Kõik Kõik registris olevad süsteemid saavad süsteemid asuvad eramaadel ja omanikud on neid siiani hooldanud ja korras hoidnud. Analoogsete maaparandussüsteemide kajastatud. remont nende vigastamisel poleks praegusel ajal enam omanikele taskukohane ja kuna kõik süsteemi osad on omavahel seotud ei tule kõne alla ka osaline maaparandussüsteemide rikkumine kõikvõimalike arenduste poolt. Oleme seisukohal, et nimetatud maaparandussüsteemide kajastamine planeeringujoonistel on hädavajalik, kuna oleme täheldanud, et isegi Maaameti kaardirakendustest kipub teadmata põhjustel infot haihtuma. Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 6. „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ punkti 3.3. täiendada järgmiselt: Uute tehnovõrkude kavandamisel, projekteerimisel ja rajamisel tuleb muuhulgas eelistada lahendusi ja/või trassikoridore, mis kahjustavad mullastikku kõige vähem (seda eriti õhukese mullakihiga paepealsetel põllumajandusmaadel, sõltumata nende boniteedist). Antud nõue kehtib ka elektrituruseaduse §65 lõikes 1 sätestatud isikule või isikule kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Selgitus: lahendused, mis õigustavad end ülejäänud Eestis, ei ole üldjuhul aktsepteeritavad õhukese mullastikuga paepealsetel põllumajandusmaadel. Senikaua kuni paekihi pealispind on rikkumata (ühtlaselt sile), suudab oskaja põllumees teostada künnitööd selliselt, et paasi maapinnale ei „koorita“. Juhul kui aga paekihi pealispind on rikutud (näiteks rajatud Edasisel koostamisel kaalutakse kaablikaevik elektri-maakaablile), siis ei suuda isegi oskaja põllumees vältida künniga paekivi maapinnale „koorimist“, kuna täiendavalt esitatud sätte rakendamist. kaablikaeviku täpne paiknemine mullakihi all pole nähtav. Seepärast laieneb iga järgneva künniga paekivi maapinnale „koorimine“ järjest suuremale maa-alale, ehk tegemist on progresseeruva probleemiga. Antud probleemi vältimiseks tuleb uued tehnovõrgud kavandada võimalusel: väljapoole põllupinda (näiteks kas olemasoleva või rajatava (kerg)liiklustee alla); selliselt, mis kahjustavad mullastikku kõige vähem (näiteks maakaabli (joonobjekt) asemel eelistada õhuliine (punktobjekt)- kusjuures senikaua kuni elektripost maa sees püsib, pole võimalik ka künniadraga postiaugust üle sõita). Mullastiku kahjustamise vältimise põhimõtet toetab ka Maaeluministeeriumi seisukoht- vt. Toila valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus lk.62: https://toila.kovtp.ee/documents/1433808/1844065/Toila+valla+VTK_LS.pdf/dbc39cf2-4581-4153-9da4-e755f0d1c2e8) Täname tähelepanu juhtimise eest. „Toila valla üldplaneeringu eelnõu“ põhikaardile on katastriüksuse 80201:001:0216 (Kaku) kagunurka märgitud Kunagi oli puhastusseade kavandatud, puhastusseade, mida Maa-ameti kitsenduste kaardil pole. Kas tegemist on olemasoleva või kavandatava puhastusseadmega kuid seda ei ole enam plaanis ja ning kellele ja mis otstarbel see võiks vajalik olla? tingmärk eemaldatakse. Toila valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu“ lk.28 esitatud lauset muuta järgmiselt:hetkel kirjas: Siiski tasuks võimalusel eelistada päikeseparkide rajamisel väheväärtuslikke põllu- ja heinamaid. KSH aruannet täiendati järgmiselt: ettepanek: Siiski tasuks võimalusel eelistada päikeseparkide rajamisel hüljatud kaevandusalasid. "/--/ eelistada päikeseparkide rajamisel Selgitus: hüljatud kaevandusalade kasutamine ei avalda mõju põllupinna vähenemisele, seal ei voha taimestik, need alad väheväärtuslikke põllu- ja heinamaid asuvad inimasustusest eemal ning võimalik, et varasematest aegadest on säilinud ka elektritaristu võrguga liitumiseks. ning hüljatud kaevandusalasid." Päikesepaneeliparkide rajamine on hüljatud kaevandusalade jaoks üks väheseid realistlikke kasutusvõimalusi. Veterinaar- ja Toiduamet „Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine“ esitatud mõiste „loomsed 4 Ettepanekut arvestatakse. 26.06.2014 nr 15.1- jäätmed“ asemel tuleks kasutada mõistet „loomsed kõrvalsaadused“. 1/14679 Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 1. Palume korrigeerida üldplaneeringu joonisel (põhikaardil) teavet riigikaitselise ehitise Sirgala harjutusvälja, selle piiranguvööndi ning Sirgala harjutusvälja laienduse ja selle piiranguvööndi kohta. Palume joonisel selgesti eristada ja tähistada: 1) olemasolev Sirgala harjutusväli (asub tervikuna Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil) ja selle piiranguvöönd 2000 m harjutusvälja piirist (ulatub Toila valla haldusterritooriumile); 2) Sirgala harjutusvälja laiendus ja sellest tulenev piiranguvöönd 2000 m laienduse piirist. Palume eelnimetatud maa-alad ja Ettepanekut arvestatakse. piirid markeerida üldplaneeringu kaardil vastavalt kirjale lisatud kaardikihtidele. Esitatud kaardikihtidel on täpsustatud Sirgala harjutusvälja laienduse piire vastavalt tegelikule vajadusele ning arvestades situatsiooni looduses. Sirgala harjutusvälja laienduse välispiiri täpsustamise võimalus on ette nähtud ka kehtivas Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+. Ühtlasi palume üldplaneeringu seletuskirjas ja joonistel ning KSH aruandes kõikjal kasutada nimetusi „riigikaitseline ehitis Sirgala harjutusväli“ ja „riigikaitselise ehitise Sirgala harjutusvälja laiendus“. 2. Avalikul väljapanekul olevas üldplaneeringu eelnõus on Toila valda kavandatud Päite-Vaivina tuulepargi ala. Nimetatud ala on üldplaneeringu eelnõusse märgitud Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ alusel. Maakonnaplaneeringu kohaselt toimub tuuleparkide alade realiseerimine ainult koostöös Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitseliste funktsioonide toimimine. Kaitseministeerium on juba varem teavitanud, et maakonnaplaneeringuga Toila valda planeeritud Päite-Vaivina tuulepark paikneb riigikaitseliselt ebasobival alal. Kaitseministeerium ei saa ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 ning kaitseministri Ettepanekut arvestatakse. 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 4 lõike 2 alusel kooskõlastada sellel alal ühegi elektrituuliku Kaitseministeerium projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõud, kuna mistahes kõrgusega elektrituulik sellel maa-alal vähendab riigikaitseliste 5 30.07.2020 nr 12- ehitiste töövõimet. Seetõttu ei nõustu Kaitseministeerium Toila valla üldplaneeringus Päite-Vaivina tuulepargi ala 3/20/2079 kavandamisega ning palub see üldplaneeringust välja jätta. 3. Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 1 alusel palume märkida üldplaneeringu seletuskirjas (peatükk 3.3.4 "Taastuvenergeetika") nõude, et mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, ning soovitus teha selleks koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases planeerimise või projekteerimise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused. Ettepanekut arvestatakse. Arvestades eeltoodut palume vastavalt korrigeerida ka keskkonnamõju stateegilise hindamise aruande peatükis 3.4.3.3 „Tehnotaristu“ elektrituulikute kohta märgitut (lk 95). Praegu on tekstis märgitud, et väiketuulikute rajamisele ei kehti samasuguseid riigikaitselisi reegleid nagu kehtivad tööstuslikele tuulikuparkidele. Niisugune sõnastus on eksitav, kuna olenevalt asukohast ja kõrgusest võivad ka väiketuulikud vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet. Seetõttu tuleb ka nende püstitamine alati kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. 4. Palume seletuskirja peatükki 3.3.4 „Taastuvenergeetika“ lisada päikeseelektrijaama rajamise tingimusena nõue, et päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele Ettepanekut arvestatakse. standarditele. Nimetatud nõuetele ja standarditele mittevastav päikeseelektrijaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 5. Palume korrigeerida seletuskirja punkti 3.17 „Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine“ teise alalõigu sõnastust ja märkida seal, et Sirgala Ettepanekut arvestatakse. harjutusväli asub Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil (praegu on tekstis „haldusalas“, mis ei ole õige). [Esitatud kirjad on lühendatud kujul] 28.08.2019: Eeltoodust tulenevalt leiab Est Wind Power OÜ, et üldplaneeringu menetlemisel ei ole Toila Vallavalitsusel õigust Tulenevalt riigikaitselistest hakata vaatama üle varasemaid otsuseid, millega eraõiguslikule isikule anti õigus teatud viisil käituda, kui sellistes küsimustes kaalutlustest ei ole on käimas kohtuvaidlus, milles üheks pooleks on Toila Vallavalitsus ise. tuulepargiarendused võimalikud. Est Wind Power 03.08.2020: Kaitseministeerium saatis 30. juulil 2020 oma kirjaga nr 12-3/20/2079 Toila Vallavalitsusele oma märkused ja Lähtuvalt Kaitseministeeriumi 6 28.08.2019, ettepanekud Toila valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta. Nimetatud kirja punktis 2 teatab Kaitseministeerium, et seisukohast eemaldatakse eskiisis 03.08.2020 ei nõustu Toila valla üldplaneeringus Päite-Vaivina tuulepargi ala kavandamisega ning palub see üldplaneeringust välja jätta. olnud Päite-Vaivina tuulikupargi ala Käesolevaga palub Est Wind Power OÜ kui Toila vallas asuva 75 MW nimivõimsusega Päite-Vaivina tuulikupargi arendaja, et edasisel planeerimisel Toila Vallavalitsus kindlasti ei alluks Kaitseministeeriumi põhjendamatule survele ega nõustuks Päite-Vaivina tuulikupargi ala üldplaneeringust. väljajätmisega üldplaneeringust. 1. Kuna Voka aleviku tänavalt Narva mnt (Katastri üksus: 80201:002:0146 kinnistu nr 13189) Voka- Sillamäe kõrvalmaanteelt ei ole eraldi määratletud avaliku juurdepääsu krundile Ojaääre (Ojaääre, Voka alevik, Toila vald, Ida-Viru maakond ((Katastriüksus nr: 80201:002:0209)). Lähtuvalt PlanS § 75 lg 1 p 1 palun kaaluda võimalust avalikult kasutatavale teele moodustada transpordimaa sihtotstarbega maaüksus (piisava laiusega, et oleks tagatud ka talihoolduse võimalus, teisisõnu Ettepanek on kahele kinnistul avaliku oleks kuhu lund lükata). juurdepääsu rajamiseks. Kahe kinnistu Teise võimalusena kaaluda servituudi seadmine katastriüksus nr: 80201:002:0209 (Lähiaadress Ojaääre, eramaa, omanik Milvi juurdepääsuvajadust ei käsitle vald kui Juhkov, kaasomand Vello Juhkov) kasuks, katastriüksusel 80201:002:0491 (Lähiaadress Staadioni, munitsipaalmaa, omanik avalikku huvi ning juurdepääsud tuleb Toila Vallavalitsus) ja katastriüksusel 80201:002:0501 (Lähiaadress Ahtme metskond 161, riigiomand, omanik Eesti Vabariik) lahendada servituutide seadmisega. läbivale juurdepääsule. Ajalooliselt on sama teed juba ammu kinnistule ligipääsuks kasutatud. Ülalmainitud munitsipaalmaa kinnistu ja Voka LKA on moodustatud alles hiljuti. 2. Juudepääsu tee planeerimisel tuleks arvestada ka ülepääsuga üle maaparandusehitiste eelvoolust. Ajalooliselt kasutatud teetrassil olemasolev nn „ülepääsule” on paigaldatud väikese läbimõõduga betoonist valgustusmast, Eelmises punktis esitatud põhimõtte mis on ummistunud ja mida ei ole võimalik puhastada. Kevadeti lumevee sulamisega ja suurte vihmadega toimub tee kohaselt ei kavandata avalikku teed Milvi Juhkov, Vello uhtumine. antud asukohta, seetõttu ei arvestata 7 Juhkov Ülepääsu planeerimise avalik huvi seisneb selles, et kevadeti ja suurvee ajal tekib takistus, mis paisutab eelvoolu veetaseme ettepanekuga. 13.08.2020 kõrgele, ning seab ohtu maaparandus ehitised. Samuti on see juurdepääs Voka LKA´le. Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 3. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 40 lõige 1 teen ettepaneku Voka jõe ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendadamiseks (vähemalt katastriüksus nr: 80201:002:0209 ((Lähiaadress Ojaääre, eramaa, 100% elamumaa)) piires), kuna Ojaääre kinnistu LKS prgr 38 lg 4 p1 on hajaasustuses ja selle lähiümbrus on aastakümnete jooksul väljakujunenud asustus ja seal asuvad hooned vajavad renoveerimist, võimalik ehitada olemasolevale laiendamist ning kaasajastamist. Loodukaitseseaduse § 38 lg 4 p 5 tulenevalt on antud võimalus olemasolevaid ehitisi õuemaale uut ehitist, mis ei jää laiendada esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise veekaitsevööndisse, seetõttu ei kubatuurist. See võimalus ei ole piisav, et väljaehitada aastaringseks püsivaks elamiseks mõeldud kodumajapidamine arvestata esitatud ettepanekuga. (üksikelamu ja vajalikud abihooned). Ehituskeeluvööndi palun vähendada nii palju, kui on võimalik aga minimaalselt kuni 10 meetrini. 4. Voka paisjärve uhutava liiva ja muu prahi vähendamiseks oleks mõistlik planeerida Voka jõele nn tiik või settebassein, mida oleks kergem puhastada ja hooldada, kui Voka paisjärve. Asukoht võiks olla Voka jõel kadastriüksuste 80201:002:0491, Ettepanekuga arvestatakse. 80201:002:0620 ja 80201:002:0146 vaheline ala, mille suurus ja tehnilised parameertrid määratakse juba Voka paisjärve puhastamise projekteerimisel. KSH aruandes lk 52 märgitakse, et „Üldplaneeringu joonisel on kajastatud olemasolevad supluskohad (Martsa, Kohju, Ontika, Voka), täiendavalt on määratud supelranna maa-ala juhtotstarve Toila alevikus mererannal ning tiigi ümber. Oluline on märkida, et Terviseameti 2018. aasta andmetel ei paiknenud Toila vallas ühtegi avalikku supluskohta.“ Tegelikult Terviseameti vee terviseohutuse infosüsteemis on olemas andmed Toila alevikus mere rannal asuva mitteametliku supluskoha suplusvee kvaliteedi kohta. Ameti 2019. a hinnangu järgi oli Toila valla supluskoha suplusvee kvaliteet hea, millest teatas amet Toila Vallavalitsusele 29.01.2020 kirjas nr 9.2-3/20/580-1. Ametil puuduvad andmed teiste üldplaneeringus märgitud Üldplaneeringus esitatud ujumiskohad Terviseamet supluskohtade (Martsa, Kohju, Ontika, Voka) kohta. on planeeritavad, mis tulevikus 8 06.07.2020 nr 9.3 1/ KSH aruandes lk 78 märgitakse, et „Terviseameti 2020. aasta jaanuari seisuga vastas veekvaliteedi üldhinnang peaaegu vastavalt võimalusele välja 20/ 5853 kõigis veevärkides joogiveele sätestatud nõuetele, v.a Aluoja Puhkekeskuse Veevärk“. Tegelikult 2019. aasta joogivee arendatakse. Muu kirjas esitatud info analüüside tulemuste järgi ei vastanud Toila valla kahe veevärgi joogivesi sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee on võetud teadmiseks. kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (edaspidi määrus nr 61) nõuetele indikaatornäitajate osas. Alujoa puhkekeskuse (joogivee käitleja Saltus OÜ) joogivees on määruse nr 61 normist kõrgem raua sisaldus. Motovilla külalistemaja (joogivee käitleja Liisbet Invest OÜ) joogivees ei vasta määruse nr 61 nõuetele värvus ja oksüdeeritavus ning raua ja mangaani sisaldus. Seoses joogivee kvaliteedi mittevastavusega on joogivee käitlejate suhtes alustatud riiklik järelevalvemenetlus. Toila valla veevärkide joogivee kvaliteedist teavitas amet 03.02.2020 Toila Vallavalitsust kirjaga nr 9.2-3/20/700-1. Kompaktne ala ja LKS mõistes 1. Vältima peaks kompaktse asustusega alade, tiheasustusalade ja elamumaa planeerimist majandatavasse riigimetsa. tiheasustusala ei sea RMK metsamaale Vajadusel peaks see olema põhjendatud ja RMK-ga läbi räägitud. piiranguid. 2. Üldplaneeringu lk 36 kirjeldatud "Voka alevikus mere poole jäävad metsaalad väljaspool Päite maastikukaitseala" plaanitakse kehtestada piirangut lageraielangi suurusele. Need metsad ei kuulu küll RMK haldusalasse kuid juhime Võtame teadmiseks. Kaalutakse veel, tähelepanu sellele, et lageraie keeld ei suurenda puistute õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest kaitsevõimet ega kuid tõenäoliselt piiranguid ei seata. vähenda ka tuleohtu või metsatulekahju levikut. Metsa majandamine on vajalik ka puhkealadel. Alati ei ole võimalik uut metsa välja kasvatada üksnes püsimetsana (ilma lageraiet tegemata) majandamise meetodeid kasutades. Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Eskiisile oodati ettepanekuid KAH metsade osas, ettepanekuid ei 3. Arusaamatuks jäävad üldplaneeringusse lisatud KAH alade majandamise soovitused, kui eelnevalt on tekstis öeldud, et: " laekunud. Teeamt käsitledes on valla Eskiislahendusega ei ole määratud KAH-alasid". seisukoht, et KAH metsadeks määratakse ala 300 m kompaktsest asustusest. Põhimõtted jäävad samaks. Otsustati edasise töö käigus korrigeerida miljööala piire olulisel määral ning kaalutakse väärtuslike maastike piiride muutmist. Tulem 4. Arusaamatuks jääb miljööväärtuslike alade planeerimine Altküla ja Metsamägara ümbruse riigimetsadesse kvartalitel peaks andma lahenduse, kus Toila JH032, JH037, JH176, JH179, JH062, JH069, JH145, JH147, JH148 (lisa 1). ümbruse ala on pigem väärtuslik maastik ning metsaaladele ei ulatu kindlasti miljööala, võimalik et ulatub väärtuslik maastik. 5. Arusaamatuks jääb Kohtla-Nõmmel Metskonna tänava idaküljel kvartalile KT075 aiandusmaa määramine (lisa 2). Enamus RMK Ettepanekut arvestatakse. sellest on metsakultuur ja metsastunud ala. Väike osa ka rohumaa. Ei pea õigeks sinna aiandusmaa määramist 9 12.08.2020 nr 3- Nimetatud alad on määratud 1.1/2219 rohealaks, mis on kompaktse ala piires olev suhteliselt loodusliku oelmusega 6. Arusaamatuks jääb haljasalade määramine Kohtla-Nõmme ümbruse riigimetsa kvartalitele KT075, KT194, KT189 (lisa 3). Ei maa. Metsamaa juhtotstarvet eraldi nõustu sellega. määratletud ei ole ning need kuuluvad rohealade hulka. Metsamajanduspiiranguid üldplaneering rohealale ei kehtesta. 7. Segaseks jääb puhkeala määramine Tuhamäe küla ja Kohtla-Nõmme endise kummiremonditehase vahele kvartalile KT261 Vastavalt planeerija ja (lisa 4). Enamus alast on majandatav riigimets ja osa alast on kummiremonditehase tuhaladestusala. Viimasele asub väike osa ettepanekutegija vestlusele leiti, et on motokrossi- ja maastikusõidukoolituse rajast. mõistlik siiski jätta virgestusmaaks. 8 Segaseks jääb väärtuslike maastike määramise põhimõtted. Üldplaneeringus on peamiseks väärtuslikuks maastikuks Räägitakse täpsemalt üle avalikul nimetatud Põhja-Eesti pankrannikut. Üldplaneeringu lk 21 on öeldud - igale väärtuslikule maastikule on soovitatav koostada arutelul. Üldplaneering ei sea maastikuhoolduskava ja väärtusliku maastiku piirid täpsustada hoolduskava koostamisel. Kas on õige maastikukaitsealade metsamajandamisele konkreetseid dubleerimine väärtusliku maastikuna? Väärtuslikke maastikke on planeeritud ka mujale - Ontika, Täkumetsa, Kohtla-Nõmme, piiranguid. Üldplaneering seab Uikala piirkondadesse, mille määramine vajab täiendavat läbirääkimist (lisa 5). üldisemad tingimused 9. Riigimetsamaadele ei ole väärtuslikke põllumaid võimalik määrata sest Vanaküla karjäär ei ole taastatud põllumaaks (lisa 6); alad on metsastunud või väikesed alla 2 ha liigendatud servadega (lisa 7, 8, 9); alad asuvad kaitsealuses pargis ja põllu Ettepanekut arvestatakse. harimine ei ole võimalik (lisa 10). Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 10. „Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida RMK poolt majandatavate metsade osas, et lubatud on kõik raieliigid. Piirangute käsitlemise vajadusel koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega eraldi detailsed kavad puhke- ja Kuna üldplaneeringuga piiranguid ei virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule, lumetuisu kaitseks, tuleohu seata, siis ei peeta vajalikuks piirangute vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks. Nimetatud aladel kasvava metsa majandamiseks ja uuendamiseks puudumist rõhutada. koostatava kava tegemisel arvestatakse metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis.“ 1. Üldplaneeringu eelnõu jaotises 2 „Valla ruumilise arengu põhimõtted“ on märgitud, et valla majanduskeskkond on tervikuna orienteeritud turismisektorile. Samas on kinnitatud, et planeeringulahenduse koostamisel on üheks ruumilise arengu põhimõtteks tagada väärtuslike põllu- ja metsamaade sihtotstarbeline kasutus ja säilimine. Üldplaneeringu eelnõu jaotises 3.13.1 „Väärtuslike põllumajandusmaade määramine“ on väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks seatud põhimõte, et väärtuslikul põllumajandusmaal on ehitustegevus üldjuhul keelatud, rõhutades, et väärtusliku põllumajandusmaal kehtivad tingimused seatakse vastava õigusaktiga. Üldplaneeringu eelnõu jaotises 3.18.1.20 „Maalise asustuse ala (MA)“ väljendatud põhimõtete kohaselt tuleb väärtuslikud põllumajandusmaad säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks ja nendele tuleb Teadmiseks võetud. tagada juurdepääs ning jaotises 3.18.2. „Ehituspõhimõtted hajaasustusega piirkonnas“ toodud tingimuste kohaselt on hajaasustuses üldjuhul ehitiste püstitamine üldplaneeringus sätestatud tingimusi järgides lubatud, kui ehitatav ala ei asu väärtuslikul põllumajandusmaal. Tulenevalt nimetatud põhimõtetest ja tingimustest saab järeldada, et Toila valla üldplaneeringuga seatavad väärtuslikku põllumajandusmaad ja selle kaitse- ja kasutustingimusi käsitlevad põhimõtted on üldjoontes vastavuses seaduse eelnõus sätestatud põhimõtetega ning nende kaudu saab tagada väärtuslike põllumajandusmaade säilimise. 2. Seaduse eelnõuga nähakse ette nõue (planeerimisseaduse § 75 täiendatakse lõikega 5), et üldplaneeringuga tuleb määrata väärtuslikule põllumajandusmaale põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. Üldplaneeringu eelnõu jaotises 3.18.1.20 „Maalise asustuse ala (MA)“ on maalise asustuse maa-ala väljapoole kompaktse hoonestusega alasid ning suuremaid tootmis-, riigikaitse- ja kaevandusalasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Nimetatud juhtotstarbega hõlmatakse lisaks väärtuslikele põllumajandusmaadele metsa- ja teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis moodustavad väiksemaid külakeskuseid. Maalise asustusega maa-alal kehtivad lisaks Teadmiseks võetud. jaotises 3.18.1.20 toodud nõuetele väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud nõuded ning hoonestamise põhimõtted. Kuna maalise asustuse ala juhtotstarve võimaldab erinevate eelnevate juhtotstarvete kooskasutust, siis tuleb segahoonestusalale kavandatava krundi iseloomust lähtuvalt järgida vastava juhtotstarbe täiendavaid tingimusi. Vaadeldes juhtotstarbe kohta seatud tingimusi koosmõjus, saab järeldada, et üldplaneeringuga on rakendatud väärtusliku Maaeluministeerium põllumajandusmaa suhtes seaduse eelnõu kohane põhimõte, mille kohaselt tuleb väärtuslikule põllumajandusmaale määrata 10 12.08.2020 nr 4.1- põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. 5/1584-1 Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 5/1584-1 3. KSA aruande eelnõu jaotises 3.22 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on väärtuslike põllumajandusmaadega seonduvat põhjalikult analüüsitud. Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt oli Toila valla haldusterritooriumil väärtuslikke põllumajandusmaid 4128,64 hektari ulatuses (sh käsitleti väärtuslike põllumajandusmaadena ka alla kahe hektari suuruseid massiive). Koostatava üldplaneeringu kohaselt on väärtuslike põllumajandusmaade pindala vähenenud ligi 900 hektari võrra ja selle tulemusena on üldplaneeringu kehtestamise järel Toila vallas väärtuslikke põllumajandusmaid 3230,5 hektarit. KSH aruandes on märgitud, et valdavalt vähenes väärtuslike põllumajandusmaade osakaal nendes asutusüksustes, kus on valdavalt alla kahe hektari suurused massiivid. Väärtuslikke põllumajandusmaid ei ole ette nähtud ka kompaktse hoonestusega aladele, tuues põhjuseks, et seal on põllumajandusmaade sihtotstarbeline kasutamine komplitseeritud ning alternatiivsed tegevused piiratud. Selle tulemusena on kompaktse hoonestusega aladel ehitus- ja majandustegevuse Täiendavate mullastiku säilimise arendamine lihtsam. KSH aruandes on jõutud järeldusele, et Toila valla üldplaneeringus väärtuslike põllumajandusmaade meetmete osas analüüsitakse KSH määratlemine ei oma olulist negatiivset mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele, kuna üldplaneeringuga väärtuslike aruandes vastavat teemat täpsemalt. põllumajandusmaade hulgast välja arvatavad alad paiknevad valdavalt kompaktse hoonestusega aladel ning senikehtivatel tootmisja ärimaa juhtotstarbega aladel. Tootmis- ja ärimaadel ei ole väärtuslikke põllumajandusmaid ka varasemalt säilitatud, mistõttu ei ole nende maa-alade arvamine väärtuslike põllumajandusmaade hulka enam põhjendatud. Olulise argumendina tuuakse ka välja, et maakasutuse juhtotstarvete määramine ei too automaatselt kaasa põllumajandusmaa hävimist, vaid üksnes loob vajaduse tekkimisel võimalused selle muul otstarbel kasutamiseks. Maaeluministeerium nõustub KSH aruandes toodud argumentidega, eeldades siiski, et üldplaneeringu kehtestamise järel kaalub kohaliku omavalitsuse üksus ehitiste ehitamiseks asjakohaste menetlustoimingute puhul kõiki mullastiku säilimiseks sobivaid meetmeid ja alternatiive. Lähtuvalt sellest soovitame kaaluda üldplaneeringusse nimetatud tingimuse lisamist. 4. Üldplaneeringut käsitlevates dokumentides on kasutatud mõisteid „väärtuslik põllumajandusmaa“ ja „väärtuslik põllumaa“. Juhime tähelepanu, et seaduse eelnõu kohane mõiste on „väärtuslik põllumajandusmaa“. Samas võib looduskaitseseaduse § 4 lõike 7 kohaselt kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla muu hulgas Mõisted korrigeeritakse. väärtuslik põllumaa. Lähtuvalt sellest tuleks üldplaneeringut käsitlevates dokumentides neid mõisteid täpsustada ning ühtlustada. Voka kruusamaardla (registrikaart nr 0172) puhul on registris maardla koosseisust välja arvatud elektriliini postide kaitsetervikud, ent joonisel Põhikaart Eskiis I on need maardla koosseisus, samuti üldplaneeringu joonisel Põhijoonise Ettepanekuga arvestatakse. väljavõte, Voka alevik . Palume parandada. Lisaks palume määrata perspektiivse mäetööstusmaa juhtotstarve taotletava Süsinõmme II liivakarjääri teenindusmaa alale, Ettepanekuga arvestatakse. kuna sellel mäeeraldisel on kavas karjääriviisiline kaevandamine. Vanaküla karjää riväljade alal on mäetööstusmaa juhtotstarve märgitud lähtuvalt kaevandamisloa nr KMIN 017 mäeeraldise piirist, kuid kuna see mäeeraldis on olulises osas juba ammendatud ja korrastatud, soovitame määrata mäetööstusmaa Ettepanekuga arvestatakse. juhtotstarbe ainult katastriüksuse Van aküla Idanuka alal (tunnus 32001:001:0193), mille ala pole veel korrastatuks tunnistatud. Samamoodi palume täpsustada üldplaneeringu joonist Põhijoonise väljavõte, Kohtla Nõmme alev . Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 2. Palume kaaluda üldplaneeringu joonistele lisaks altkaevandatud alade lisamisele ka kehtiva loaga ja taotletavate Info kaasajastatakse kooskõlastamisele mäeeraldiste ning nende teenindusmaade piiride lisamist, et üldplaneering kajastaks täielikumalt informatsiooni eelnevalt (hiljem enam mitte). kaevandamisest mõjutatud alade kohta. Planeeringu lõpplahenduse koostamiseks s soovitame küsida keskkonnaregistri Taotletavaid mäeeraldisi ei näidata maardlate nimistust ajakohase väljavõtte. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada ka WFS teenust aadressil kuna juhtfunktsioon näeb ette kehtiva https://teenus.maaamet.e e/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCapabilities . Plaanidele palume lisada kaevandamisloaga alade määramist info, mis kuupäeva seisuga maardlate ja mäeeraldiste andmeid on kasutatud. (ÜP leppemärgid). 3. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja peatükis 3.14 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine on toodud (tsiteerin): „ Maavara kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine (rekultiveerimine) peab toimuma kahe aasta jooksul peale kaevandamistegevuse lõppemist, et kohalikel elanikel oleks võimalus kasutada uut maastikku: suplemis ja kalastamiskõlblikku veekogu, parkmetsa, jms spordirajatisi. Pikemaajalise kui viis aastat, kaevandamise korral tuleb kavandada etapiviisiline korrastamine, kus maavaravaru ammendumisel tehakse ala korda, vaatamata sellele, et Maa-amet lähial al kaevandustegevus jätkub“. Selgitame, et vastavalt MaaPS § 84 lõikele 2 tuleb kaevandatud maa korrastada enne 11 23.07.2020 nr 6 kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Juhul, kui kaevandamisluba tunnistatakse kehtetuks enne kaevandatud maa 3/20/9328 2 korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist, tuleb kaevandatud maa korrastada loa kehtetuks tunnistamise otsuses määratud tähtpäevaks. Samuti märgime, et olukord, kus elanikel on võimalus kasutada korrastatud alal suplemis ja Nõustutakse. Ettepanekuna esitatud kalastamiskõlblikku veekogu, parkmetsa, jms spordirajatisi viit ab mäeeraldiste korrastamisele puhkealadeks. Palume sõnastustele tuginedes korrigeeritakse korrigeerida sõnastust nii, et võimalikud oleksid ka teised maa ala kaevandamisjärgsed kasutusviisid. Näiteks võidakse ÜP teksti. üldplaneeringus eelistada mäetööstuse ala korrastamist puhkealaks, kui on korrastamise ajaks selgunud, kes hakkab peale mäetööstuse ala korrastamise lõppu uue loodud puhkeala heakorra eest hoolt kandma ja on nõustunud kandma vastavad kulud. Selgitame, et riigimaadel on oluline korrastamisel saavutada hooldusvaba tulemus ja tavapärane riigi maal asuva karjääri korrastamise suund on metsamaa või veekogu. Korrastamisel kujundatakse veekogu kaldad ohutuks ja laugeks, mis võimaldab veekogu kasutada nii inimestel kui loomadel, kuid riigi omandisse jäävatele maadele üldjuhul ei rajata ametlikke supluskohti ega teisi taristuga puhkealasid. Ka eramaal asuvate karjääride korrastamisel on tõenäoline, et maaomanik soovib jätkata maatulunduslikku tegevust ja korrastamise käigus kujundatakse kaevandatud alast metsamaa, mitte puhkeala. Samuti palume sõnasta da etapiviisiline korrastamine kauem kui viis aastat kestva kaevandamise korral soovitusena, mitte lausalise kohustusena. 4. Seletuskirja peatükis 3.20. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine on selgitatud, et eskiislahendusega ei ole määratud kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alasid, kuid on diskussiooni algatamiseks esitatud põhimõtted ning oodatakse ettepanekuid alade määramiseks. KAH alade majandamiseks on kokku KAH põhimõtted on määratud lepitud muuhulgas põhimõtetes, et lageraielangile jäetakse säilikpuud kasvama gruppidena ning lageraie järgselt metsamajandamisele, mitte uuendatakse raiesmik raiele järgneval uuendamisperioodil. Selgitame, et maavara kaevandamiseks on vajalik mets raadata raadamisele täielikult, sh jätmata säilikpuid. Samuti ei ole võimalik teostada raieala uuendamist enne maavara kaevandamistegevuse lõppemist. Palume KAH alade planeerimisel arvestada, et moodustavad alad ei katt uks maardlatega. KAH ala kattumisel maardlaga halveneks olemasolev olukord maavarale juurdepääsu osas. Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele KSH aruanne ptk 3.4.2 kohastest mürakategooriatest katab üldplaneeringu mõistes enim maakasutuse juhtotstarbeid II kategooria ehk haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad. Üldiselt võib Toila valla puhul enamuse territooriumi maa- alast, kus paiknevad müratundlikud objektid (elamud, ühiskondlikud hooned, tervishoiuasutused jms) 1. Üldplaneeringu eelnõu peatükis 3.21 „Müra normtasemete kategooriate määramine“ on toodud, et üldplaneering määrab määratleda kui II kategooria ala. Lisaks mürakategooriad vastavalt juhtotstarbele tabelis 4 „Kavandatud maakasutuse seos ehitise kasutamise peamiste on üldplaneeringus määratletud otstarvetega“. Keskkonnaamet analüüsis tabelis 4 toodud andmeid ning märgib, et suurema osa maa aladele ei ole määratud segahoonestusala juhtfunktsioon, mis mürakategooriat vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja vastab III mürakategooriale. mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Hetkeseisuga ei ole arusaadav, mis mürakategooria alla Toila valla puhul ei ole ette näha kuuluvad järgmised maa alad: äri ja teenindusettevõtete maa ala, liikluse maa ala, sadama maa ala, jäätmekäitlus maa ala, tugevat arendamissurvet, mis võiks tehnoehitise maa ala, riigikaitse maa a la jt. Palume eelnevaga arvestada ning täiendada üldplaneeringut ja/või esitada vastav oluliselt kahjustada vaiksete alade (I selgitus. kategooria) kättesaadavust ja muuta senist maakasutust. Eelnevat arvestades ei pea KSH koostaja vajalikuks määratleda Toila valla territooriumil I kategooria alasid. Kategooriad on määratletud müratundlikele aladele, mitte aga müra tekitavatele aladele. Näiteks liiklusmaad on küll eraldi kategooria, aga neile puuduvad piirväärtused ja nad ei ole müratundlikud objektid. 2. KSH peatüki 3.4.2 „Inimeste tervis ja heaolu (sh müra ja välisõhu kvaliteet)“ alampeatükis „Välisõhu kvaliteet“ on toodud välja käitised, kes omavad keskkonna lube Toila vallas. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et antud nimekirja tuleks täiendada/parandada kuna paljud paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaload on kajastamata KSH aruannet täiendatakse lähtuvalt (näiteks, L.ÕV/326461 Aktsiaselts TOILA SANATOORIUM; L.ÕV. IV 165529 TOILA V.V. AS; L.ÕV/327890 1 Registreeritud esitatud seisukohast . AKTSIASELTS VOKA MASIN; L.ÕV/323058 Osaühing POLVEN ja teised). Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnalubade osas saab infot leida keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registrist. Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 3. Soovitame üldplaneeringu eelnõus välja tuua ka meetmed, kuidas kavatsetakse vähendada biolagunevate jäätmete hulka Ei ole ÜP täpsusastme teema, segaolmejäätmetes ning tuua välja ka uute kompostimisplatside asukohad. Samuti soovitame lisada info selle kohta, millal ettepanekuga ei arvestata. kavatset akse lisada pakendikonteiner Martsa küla kompaktse hoonestusega alale. KSH aruannet korrigeeriti järgmiselt: "Keskkonnaregistri andmetel paikneb 4. Üldplaneeringu eelnõu leheküljel 100 on lõpetamata lause „Keskkonnaregistri andmetel paikneb Toila valla Toila valla haldusterritooriumil neli haldusterritooriumil 5 jääkreostusobjekti. Neist 2 asuvad tööstustsoonis (JRA00 00042; JRA0000121), üks elutsoonis jääkreostusobjekti (vt Tabel 3.26). Neist (JRA0000123) ning ühe“. Palume poolik lause lõpetada. 2 asuvad tööstustsoonis (JRA0000042; JRA0000121), kaks elutsoonis (JRA0000123; JRA0000083). " KSH aruandes kasutatud mõisted tuginevad Maapõueseadusele, mis 5. KSH aruandes on korduvalt viidatud mõistetele „allmaa --„ ja „pealmaakaevandus“ soovitame nende asemel kasutada lihtsustab kahe dokumendi mõistmist. mõisteid „karjäär“ ja „kaevandus“. Eelnevast lähtudes jätab KSH koostaja ettepaneku arvestamata. 6. KSH aruandes on märgitud kehtivate ja taotletavate kaevandamislubadega seonduv teave seisuga 15.08.2019. Palume Täiendame vastavalt esitatud kaaluda vajadust käsitleda uuemat teavet. ettepanekule. 7. Soovitame kasutada mõiste „rekultiveerimine“ asemel mõistet „korrastamine“. Ettepanekuga arvestatakse. 8. KSH aruande peatükis 3.14 on palutud Keskkonnaameti seisukohta seoses kaevandamisele ja korrastamisele seatavate võimalike tingimustega. Selgitame, et iga kaevandamisloa taotluse menetluse käigus analüüsib Keskkonnaamet vajadust kanda kaevandamisloale vastavad kõrvaltingimused võimaliku negatiivse keskkonnamõju ennetamiseks ja/või leevendamiseks. Menetluse jooksul saavad puudutatud isikud (sh kohaliku omavalitsuse üksus) teha ettepanekuid Omavalitsuse soov on tagada kaevandamisloale kõrvaltingimuste lisamiseks. Kaevandatud alade korrastamine toimub vastavalt korrastamistingimustele üldplaneeringuga üldised põhimõtted, ning nende põhjal koostatavale korrastamisprojektile. Ka korrastamistingimuste lisamiseks on võimalik kohaliku omavalitsuse mistõttu on esitatu sees. Ettepanekuga üksusel ettepanekuid esitada. Kuna kaevandamine peab toimuma vastavalt seadusandlusele ning kaevandamisloa ei arvestata. kõrvaltingimused selgitatakse välja kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, ei pea üldplaneeringus kaevandamiseks ettenähtud tingimusi kajastama. Korrastamine toimub vastavalt korrastamistingimustele, mille osas on õigus arvamust avaldada ka kohaliku omavalitsuse üksusel. Seega ei ole vajalik üldplaneeringus kajastada ka korrastamisele ettenähtud tingimusi. 9. Üldplaneeringu eelnõu peatükis 3.14 on kasutatud mõistet „kaevandustegevus“ soovitame selle asemel kasutada mõistet „kaevandamistegevus“. Samas peatükis on kasutat ud mõistet „korrastusprojekt“ soovitame selle asemel kasutada mõistet Ettepanekuga arvestatakse. „korrastamisprojekt“. Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Parandatud sõnastust: 10. Peatükis „ 3.3.6. Ühisveevärk ja kanalisatsioon “ on olemasolevad reoveekogumisalad esitatud tabelis 2 ja kantud "Lähtuvalt viimasest määrati kaardile. Vastavalt punktis toodule ei määrata üldplaneeringuga reoveekogumisalasid ning ehitatavaid rajatisi võimalik üldplaneeringu koostamise käigus rekonstrueerimise ja laiendamise ulatus määratakse ÜVKA s. Lähtudes KSH aruandes toodust määrati üldplaneeringu perspektiivsed ühiskanalisatsiooni koostamise käigus perspektiivsed reoveekogumisalad, mille ulatus selgitatakse üldplaneeringu protsessi käigus: rekonstrueerimise ja laiendamise alad, Toila aleviku Uus tn, Liiva tn, Põllu tn ja Kirsi tn perspektiivne reoveekogumisala; mille ulatus selgitatakse Voka aleviku perspektiivne reoveek ogumisala; üldplaneeringu protsessi käigus: Kohtla Nõmme alevi perspektiivne reoveekogumisala;Kabelimetsa küla perspektiivne reoveekogumisala. - Toila aleviku Uus tn, Liiva tn, Põllu tn Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et vastavalt veeseaduse § 99 lg 3 kannab kohaliku omavalitsuse üksus reoveekogumisala ja Kirsi tn; piirid üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või - Voka aleviku; sellega hõlmatud. Lähtuvalt eeltoodust palub Keskkonnaamet kanda üldplaneeringule lisaks olemasolevatele - Kohtla-Nõmme alevi; reoveekogumisalade piiridele ka perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad alad. - Kabelimetsa küla." 11. Vastavalt peatükis „ 3.18.1.20. Maalise asustuse ala (MA) toodule „….põhja ja pinnavee kaitseks ning põllumajanduslikest reostusallikatest pärineva reostuse ennetamiseks ja piiramiseks tuleb järgida Vabariigi Valituse määrus ega kehtestatud mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõudeid“. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse 28.08.2001 määrus nr 288 „Veekaitsenõuded väetise ja Ettepanekuga arvestatakse, dokumenti sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded“ on korrigeeritakse. kehtetu alates 01.10.2019. Keskkonnanõuded põllumajandusliku tegevuse kohta on sätestatud veeseaduse 7. jaos ning selles jaos toodud paragrahvide alusel kehtestatud keskkonnaministri määruste s (nt § 158 lg 5, § 161 lg 11 ja § 167 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“). 12. Peatükis „ 3.28. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine “ on toodud välja kuni 30.09.2019 kehtinud veeseaduse § 28 lg 1 alusel veehaarde saanitaarkaitseala mõiste. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et alates 01.10.201 9 jõustunud veeseaduse § 148 lg 1 kohaselt on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja Võetud teadmiseks veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud sama seaduse § 151 kohaselt. Sanitaarkaitsealal on lubatud järgmised tegevused: veehaarde teenindamine, kasutamine, ümberehitamine ja lammutamine, sanitaarkaitseala hooldamine, metsa majandamine, rohttaimede niitmine, keskkonnaseire ja teadustöö ning keskkonnajärelevalve ja tervisekaitsealane tegevus. Muud tegevused on keelatud. 13. KSH aruande eelnõus tabelis 3.2 on toodud vananenud andmed põhjaveevõtu koha (kuni 2013. aastani). Jääb Tabelisse on lisatud Kohtla-Nõmme arusaamatuks kuidas on saadud tabelis 3.2 põhjaveekogused ja miks olid liidetud kokku erinevad põhjaveekogumid. Samuti andmed. Ühtlasi korrigeeritakse KSH puuduvad andmed Kohtla Nõmmele kinnitatud põhjaveevarude ja tegeliku põhjaveevõtu kohta. Keskkonnaministri aruandes sõnastust, mis puudutab 06.04.2006 käskkirjaga nr 409 „Ida Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ on Kohtla Nõmmele k uni 31.12.2035 erinevaid kinnitatud põhjaveevarusid kinnitatud põhjaveevarud Kambriumi Vendi Voronka põhjaveekogumist koguses 270 m³ ööpäevas. ning vajadusel täpsustatakse andmeid. Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 14. Veeseaduse § 204 lg 1 sätestab, et põhjaveevaru tuleb hinnata, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 m3 ööpäevas. Veeseaduse § 206 lg 2 p 1 kohaselt tuleb põhjaveevaru ümber hinnata, kui põhjaveevaru kasutamise aeg on ületanud põhjaveevaru kasutamise arvutusliku aja ja kavandatav põhjaveevõtt on jätkuvalt suurem kui 500 m 3 ööpäevas. Ettevõtete Aktsiaselts TOILA SANATOORIUM , AKTSIASELTS TOILA V.V. ning OÜ Viru Rand kehtivate veelubadega on lubatud võtta vett Kambriumi Vendi Gdovi põhjaveekihist rohkem kui 500 m 3 ööpäevas. Toila valla Gdovi põhjaveekihi põhjaveevarude kasutust reguleerib kuni aastani 2020 keskkonnaministri 06.04.2006 käskkiri nr 409 „Ida Viru maakonna põhjavee varude kinnitamine“. Edasise põhjaveekasutuse jaoks tuleb veeseaduse § 206 lg 2 ning § 204 lg 1 ja lg 2 tuginedes põhjaveevarud ümber hinnata. KSH aruannet täiendati lähtuvalt Keskkonnaameti kodulehel olevale 15. KSH aruande eelnõu peatüki s 3.2.6 Pinnavesi (veekogud, sh ehituskeeluvööndi vähendamine) alap eatükis „Olemasolev 2019. aasta veekogumite seisundi olukord“ puuduvad andmed pinnaveekogumite seisundi kohta. Samuti ei ole hinnatud heitvee mõju pinnaveele. koondseisundi tabelile. KSH aruannet täiendatakse pinnaveele avaldatava mõju osas. 16. Eelnevalt nimetatud peatüki alap eatük is „Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju“ toodud Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrus nr 74 „Nõuded suplusveele ja KSH aruannet korrigeeritakse supelrannale“ on kehtetu alates 01.10.2019. Alates 03.10.2019 kehtib sotsiaalministri määrus nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“. 17. Peatükis 3 ““. 3 Tehnotaristu alapunkt Ühisveevärk ja kanalisatsioon ja peatükk „Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte, sh leevendavad meetmed“ ja aruande kokkuvõttes on toodud välja, et reovee omapuhastussüsteemide ja heitvee pinnasesse immutamine on nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel keskkonna ja tervise kaalutlustele tuginedes keelatud. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit --, sademe --, kaevandus --, karjääri ja jahutusvee suublas se juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 lg 1 kohaselt kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või KSH aruannet korrigeeritakse lähtuvalt veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lg 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põ hjendatud ning põhjavee seisundi esitatud seisukohast halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades veeseaduse § 124 lg tes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi: kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alad el pärast reovee bioloogilist puhastamist; 10 50 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee süvapuhastust, mille tulemusel heitvesi vastab nõuetele, mis on määruse nr 61 lisas 1 esitatud reoveekogumisala kohta, mille koormus ületab 100 000 ie. Keskkonnaamet 12 13.08.2020 nr 6 18. Üldplaneeringu eelnõu peatükis 3.3.4. Taastuvenergeetika ei ole käsitletud tuulikute ja päikeseparkide rajamist Kaitsealale tulenevad omad piirangud 5/20/10627 2 kaitsealadel. Palume üldplaneeringu materjalides antud teema osas kajastada koostöös Keskkonnaametiga ühised ning tegevus seal kooskõlastatakse seisukohad. kaitseala valitsejaga. Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 19. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS § 42 lõike 1 kohaselt on Supelrand selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine ning lõike 4 kohaselt määrab supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja pa igutuse kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega. Üldplaneeringu eelnõu peatüki „3.7. Supelranna ala määramine“ põhjal toob Keskkonnaamet Supelrandade piire täpsustatakse ja siinkohal välja, et otstarbekas on hilisemate vaidluste vältimiseks määrata üldplaneeringus supelranna alad vastava esitatakse need pindobjektidena. tingmärgiga st piiritleda need alad, kus kehtib LKS kohaselt ehituskeeluvööndi erand supelranda teenindavate rajatiste osas. Antud juhul märgime, et supluskohtades ja veekoguäärsetel virgestusaladel ei ole ehituskeeluvööndis lubatud ehitiste ehitamine. 20. Peatükis „3.11. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine“ toote välja sõnastuse „Lähtuvalt väljakujunenud asustusest vähendatakse ehituskeeluvööndit Toila aleviku s, Saka Ontika Toila kõrvalmaanteest põhja poole jäävatel kinnistutel välja kujunenud ehitusjooneni“. Siinkohal toome välja, et ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud üldplaneeringu ning Keskkonnaamet Sõnastust täiendatakse esitatud hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja LKS § 40 lõikes 1 sätestatule. Peale põhimõttest lähtuvalt. Keskkonnaameti ostust on võimalik otsusest tulenev kanda planeeringulahendusse. Samuti palume lisada seletuskirja, et ehituskeeluvööndi joon planeeringukaardil on informatiivne ja lähtuda tuleb ehituskeeluvööndi arvestamisel looduskaitseseadusest. 21. Peatükis „3.18.1.8. Supelranna maaPeatükis „3.18.1.8. Supelranna maa ala (PR)“ palume täpsustada sõnastust „Avalikult kasutatava, nõuetele v astavalt rajatud supelranna maa ala, mille piires on võimalik püstitada ranna kasutamiseks vajalike ehitisi“. Õige oleks „…ranna kasutamiseks vajalike rajatisi, kuna hooneid saab rajada vaid ehituskeeluvööndi vähendamise alusel.“ Samuti palume täpsustada üldplaneeringu teksti sõnastust „Supelranna maa-alale võib ehitada: „randa teenindavat Sõnastust täiendatakse esitatud hoonet (toitlustus, pood, vetelpääste ruumid, riietevahetus jne) vajadusel koos ehituskeeluvööndi vähendamisega põhimõttest lähtuvalt, kuid tagatakse konkreetses asukohas“. Palume täpsemalt lahti kirjutada, et randa teenindava hoone rajamine ehituskeeluvööndisse on erinevate supelranda teenindavate lubatud vaid ehituskeeluvööndi vähendamise menetluse alusel. rajatiste erhitamise võimalikkus. Samuti tuleb ka täpsustada lauset „Supelranna maa alaga piirnevale vee alale võib ehitada: „randa teenindavat rajatist nagu sild, hüppetorn, liumägi, veega seonduva puhkefunktsiooniga rajatist jne“. Supelrannaga piirnevale alale, mis jääb ehituskeeluvööndi, ei ole lubatud rajada ehitisi. Palume ettepaneku esitajal täpsustada. 22. Palume peatükki „3.18.1.16. Virgestusrajatise maa ala (P)“ täpsustada sarnaselt eelmises supelranna peatükki käsitlevas EKV erisust virgestusrajatiste maale ei punktis toodule. ole seaduses. Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Lähtuvalt valla seisukohast ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi omavalitsusele suunatud kirjast, mis käsitles tuuleenergiat ning riigikaitseliste radarite tööd, ei ole Toila 23. KSH aruande eelnõus puuduvad seisukohad/suuniseid ja käsitlus taastuvenergia lahenduste analüüsist lähtuvalt vallas võimalik riigikaitselistest kaitsealadest ja Natura 2000 aladest. Antud maastiku ja lubatud piirkondade analüüs välistaks tulevikus vaidlusi ja oleks aspektidest tuuleenergiat arendada, heaks sisendiks üldplaneeringu materjalidesse. mistõttu ei planeeritud tuuleenergeetika alasid ning seetõttu ei käsitletud KSH aruandes tuuleenergiat puudutavaid teemasid täpsemalt. Päikeseparke puudutava osas täiendatakse KSH aruannet. 24. Palume täpsustada peatüki 1.1 neljandat lõiku. „kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja Tegemist oli lause kordusega. suundumuste määratlemine .“ Jääb arusaamatuks, mida siin on mõeldud. Parandame KSH aruannet vastavalt. Täiendame KSH aruannet vastavalt ettepanekus esitatud arengukavast, 25. Peatükis 3.2.1. on viidatud Põlevkivi kasutamise riiklikule arengukavale 2008 2015. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kus on asjakohasem info. Lisaks praeguseks hetkeks on välja töötatud Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. esitatakse vajadusel muid keskkonnast tulenevaid suuniseid. 26. Tab elis 3.18 jääb arusaamatuks, millele tuleb tähelepanu pöörata. Palume täpsustada jooniseid või lisada juurde selgitus. Täiendame KSH aruannet vastavalt Samuti jääb j oonisel 3.21 arusaamatuks, kus asub seal planeeritav elamuala. Palume täpsustada. Parandatud KSH aruandes sõnastust: "Olulise osa Tallinn-Narva raudtee 27. Leheküljel 93 alapeatükis „Raudteetaristu “ on järgmine lause: „Olulise osa Tallinn Narva raudtee koormusest koormusest moodustavad moodustavad kaubarongid, mis suunduvad Venemaalt tallinna, selle lähiümbruse ning Sillamäe sadamasse.“ Jääb kaubarongid, mis suunduvad arusaamatuks, mille lähiümbrusest on jutt. Venemaalt Tallinnasse, selle lähiümbrusse (nt Muuga sadamasse) ning Sillamäe sadamasse. " Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Lähtuvalt ÜPga kavandatavast tegevusest on maavara varu liik välja toodud vaid aladel, millele ÜP-ga kavandatakse mingeid tegevusi või millega seisneb konflikt (nt kompaktse hoonestusega alad, vt ptk 3.2.1 alalõik "Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju"). Igale maardlale varu liiki välja tuues on tegemist ebapraktilise täiendusega, kuna maardlate varu liigid on ajas muutuvad 28. KSH aruande Tabelis 3.1 soovitame mär kida maardlate järgi ka seda, kas tegu on aktiivsete või passiivsete maardlatega - alad, mis täna on passiivsed ning kas tegu on tarbe või reservvaruga. tarbevarud võivad homme olla aktiivsed tarbevarud. Maapõueseaduse § 14 lg 1 kohaselt tuleb haldusorganil tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine, juurdepääs maavarale ning maavara majanduslik otstarbekas ja säästlik kasutamine, seejuures ei ole maavara varusid eristatud. Lähtuvalt eelnevast ei pea KSH koostaja vajalikuks Tabelit 3.1 täiendada esitatud ettepaneku ulatuses. Ettepanek võetakse arvesse ning teemat käsitletakse KSH aruandes. Eelkõige arvestatakse kaevandamisala maavara ammendumisjärgset 29. Soovitame käsitleda küsimusi, kuidas võiks kaevandamine kaasa aidata piirkonna maakasutust juhtudel, kui on kavas arengule ning milline võiks olla maakasutus peale maav ara ammendumist erinevates teatud aladele/piirkondadesse uut maardlates. maakasutust kavandada - kui on nt kindlasse piirkonda plaanis rajada puhke ja virgetusala, siis kas see võiks olla potentsiaalset endise kaevanduse korrastatud ala. Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele KSH aruandes täpsustatakse ajaline seis. KSH aruandes on arvestatud kaitse- eeskirjades sätestatuga. Projekteeritavad kaitsealad lisatakse 30. Palume üldplaneeringus kajastada loodusobjektide ajalist seisu (koos EELIS est väljavõtte ajaga) ning märkida, et andmed aruandesse. Üldplaneeringu võivad olla ajas ruumis muutuvad. Palume arvestada KSH aruandes ning üldplaneeringus ka projekt eeritavate objektidega koostamisel arvestatakse kaitsealuste ning arvestada konkreetsete objektide kaitse eeskirjade ja neis seatud tingimustega (sh rahvusparkides, maastikukaitsealadel objektidega maakasutuse arvestada pärandkultuuriliste, maastikuliste väärtustega). juhtotstarvete ja muude ruumiliste tingimuste määramisel, kuid üldplaneeringuga ei kehtestata riikliku kaitse all olevate loodusobjektidega seonduvat. 31. Palume välja tuua ka nitraaditundlikud alad Toila valla piirides. Samuti palume käsitleda KSH aruandes sademevett ning KSH aruannet täpsustatakse vastavalt . välja tuua, kas esineb põhjaveevaru ümberhindamise vajadus või mitte. KeHJS § 40lg 2 kohaselt peab KSH selgitama, kirjeldama ja hindama strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Toila valla 32. Palume ka lähtuvalt Ida Eesti veemajanduskavast analüüsida Toila valla alale jäävate veekogumite eesmärke, sh kesk ÜP KSH-ga hinnatakse konnaeesmärke ja meetmeprogrammis ettenähtud meetmeid ning kas veekogumite kasutus tagab eesmärkide täitmise ja üldplaneeringuga kavandatu mõjusid nende säilimise. veekeskkonnale, st kas kavandatud tegevused võivad kaasa aidata või halvendada veemajanduskavas määratletud üldeesmärke. Käesoleval ajahetkel toimub uute veemajanduskavade koostamine, kus mh hinnatakse üle varasemalt kehtestatud meetmed. Seega piirdub KSH hinnang heitvee mõjude 33. Palume ka veenduda, et üldplaneeringus peaksid veevaldkonnas olema käsitletud järgmised teemad: hüdrogeoloogilised Palume ettepaneku esitajal täpsustada, tingimused, veealade (veekogude) üldised kasutamis ja ehitamistingimused (veekogude avalik kasutamine), põhiliste mida mõeldakse. Üldplaneeringuga ei tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste, joogiveeallikate (sh sanitaarkaitsealad, hooldusalad ja toitealad), reoveepuhastite kehtesta omavalitsus tingimusi (sh kujade), maaparandussüsteemide asukoha määramine. nimetatu osas. Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Juhime Teie tähelepanu ja palume lisada objekt Valla üldisesse detailplaneeringusse: Viru Rand OÜ reoveepuhasti aadressil Viru rand 13 Jõe 12, Toilas. Seda küsimust on kohtumisel korduvalt arutatud. Positiivsed arutletud. Seda on öeldud ka keskkonnaametile Ettepanekuga arvestatakse. 15.07.2020 26. veebruaril 2020. aasta, kiri nr. 6-3 / 20 / 1622-2 ja 5. juuni 2020. aasta kirjadel nr. 6-3 / 20 / 1622-4 esitatud märkuses. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste maavara kaevandamise load sätestavad muu hulgas järgmist: “Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri“ ja „tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ning Uus- Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5“. Viidatud nõuded osutavad, et kaevandatud mäemassi ei tohi mäeeraldisel ega selle teenindusmaal (Rääsa tööstusterritooriumil) rikastada. Kaevandamislubade järgi tuleb mäemass rikastamiseks transportida endise Aidu karjääri endisele tööstusterritooriumile rajatavasse tööstuskompleksi (rikastusvabrikusse). Aidu tööstusterritooriumile kaevanduse tehnilise taristu planeerimiseks on koostanud Skepast&Puhkim OÜ teemaplaneeringu, mille Lüganuse Vallavolikogu on 23.04.2020 otsusega nr 252 kehtestanud. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk oli täpsustada Lüganuse valla territooriumil Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide ruumilise arengu põhimõtteid ning maa- ja veealade üldiseid kasutamis- ja ehitustingimusi. Teemaplaneeringuga määrati Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri, selle teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti, väljapumbatava vee settebasseini, Aidu karjääri tööstusterritooriumil rikastusvabriku ja selle teenindamiseks vajalike ehitiste asukohad. Määrati ka juurdepääsuteede rajamise ja üldised liikluskorralduse põhimõtted, sh kaevise lintkonveieri, teenindustee ja kohaliku tee Maidla-Kohtla-Nõmme tee ristmiku ehitustingimused. Soovime täiendavat Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Soovime täiendavat Eesti Energia Enefit Kaevandused AS-i ja OÜ VKG Kaevandused vaheline koostööleping võimaldab kasutada rikastamiseks aga ka Ojamaa plaanilahendustega selgitusi (kas eskiisi 14 13.08.2020 nr EP-KES- kaevanduse tööstusterritooriumi, laiendades sealset rikastamise võimekust. Selline lahendus vähendab uue arutelul või eraldi töökoosolekul), 1.01/474 tööstusterritooriumi rajamisega kaasnevat keskkonnamõju. Seetõttu on esitanud Enefit Kaevandused AS ja OÜ VKG tekstilisest kirjeldusest üheselt aru ei Kaevandused Keskkonnaametile taotlused muuta Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste maavara kaevandamise lubasid nii, saa. et kaevise transport on lubatud esmaseks töötluseks Ojamaa tööstusterritooriumil. Seda, kas Keskkonnaamet taotlused esitatud kujul rahuldab, selgub pärast keskkonnamõju hindamist kaevandamislubade muutmise taotluste menetluse jooksul. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste logistikataristu optimaalseim asukoht on kavandatud leida Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine" koostamise käigus, mille on algatanud 19.06.2015 korraldusega nr 1-1/2015/150 Ida-Viru maavanem. Eelkirjeldatud arvesse võttes palume arvestada Toila valla üldplaneeringu koostamisel ka Uus- Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste logistikataristu võimalike variantidega: a) olukorraga, kus kaevandatud mäemassi vedu toimub Rääsa tööstusterritooriumilt Aidu tööstusterritooriumile ning sealt omakorda kaubakivi vedu konveieriga Ereda tööstusterritooriumile, b) Rääsa tööstusterritooriumilt mäemassi vedu konveieriga Ojamaa tööstusterritooriumile, kust omakorda toimub kaubakivi vedu konveieriga edasi Ereda tööstusterritooriumile. Lisaks anname Toila valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandesse sisendinfo Sirgala karjääri põhjaossa tekkiva tehisveekogu kohta. Aastatel 2022–2023 lõpetatakse põlevkivi ammendamise tõttu Sirgala karjääri põhjaosas (Viivikonna jaoskonnas) ja Sirgala II põlekivikarjääris põlevkivi kaevandamine ja muudetakse sealset veekõrvaldust, mille tagajärjel jäävad põlevkivi veotranšeed vee alla. Veetase reguleeritakse ligikaudu 30 m abs kõrgusele, mistõttu tekib piirkonda ulatuslik tehisveekogu. Planeeringulahenduses on olulisel määral suurendatud kompaktse hoonestuse alasid (nt Toila alevik, Pühajõe küla). Lahendus Töörühmaga vaadati kompaktse ei vasta KSH püstitatud eesmärkidele ja põhimõtetele. Vastupidiselt eesmärkidele on planeeringulahenduses asustusega alad üle, ning tehti selles hajaasustusalade arvelt suurendatud kompaktse hoonestuse alasid. Selline lahendus on ilmselges vastuolus nii kahaneva osas vähendusi. planeerimise põhimõtte kui KSH ja ÜP üldosas kirjeldatud eesmärkidega. ETTEPANEK: viia planeeringulahendusest välja kompaktse asustusega alad, mis piirnevad Voka-Toila vahelise teega Pühajõe külas, sest lahendus ei toeta püstitatud eesmärke ning üldisi ja ajakohase planeerimise põhimõtteid. Samuti pole käsitletud põhjalikult kompaktse hoonestuse alade tihendamist ega kasutusest väljas olevate maa-alade heakorrastamist ning kasutusse Nõustutakse osaliselt, ala vähendati. võtmist; samuti endiste tööstusalade rakendamist ja heakorrastamist (Vokas endised põllumajandustootmise otstarbel hoonestatud alad, Toilas endise kalatööstuse hoonestuse alad, mis ei ole seni rakendust leidnud. ETTEPANEK: võtta planeeringulahenduses ühene seisukoht, et põllumajanduslikuks tootmiseks kasutusel olevaid ning Arvestatakse osaliselt ning perspektiivseid põllumajandusmaid ei hoonestata ega koormata muude tehnorajatistega. Erandjuhul on võimalik korrigeeritakse sõnastusi. Tööstuslikku põllumajandusmaale rajada väiketootmisena lokaalseid päikeseparke, mis on vajalik üksnes kõrvaloleva rajatise tarbeks. päikesepargile väljapool tootmismaad Eelmainitud päikesepark (oma majapidamise või väiketootmise elektrivajaduse katmiseks) peab arvestama nii arhitektuurilisi sätestatakse DP kohustus kui maastikulisi eripärasid oma asukohas ning sobituma sellesse keskkonda. Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Jäätmekogumisnõud ei lähe Tiit Salvan; Lauri jäätmekäitluskoha alla. Jalonen; Priit Liiva; Sirle Sommer-Kalda; ÜP KSH-s ei ole kõiki valla 15 Riho Breivel; Sulev jäätmekäitluskohti, Reelo; Tauri Hindpere; jäätmekogumispunkte ja jäätmenõude Rudolf Uustal asukohti märgitud, kuna valla 14.08.2020 jäätmekäitlust reguleerib Toila valla jäätmekava 2019-2023 ning Soovime määratleda planeeringulahenduses jäätmejaamad/kogumiskohad, mis võimaldaksid elanikel Jäätmeseaduse §31 Jäätmehoolduseeskiri, milles on välja nõuete (paberi-, papi-, metalli-, plasti- , puidu-, ning klaasijäätmete liigiti kogumine) täitmist. Hajaasustuses elavatel inimestel toodud piirkonnas olemasolevad ning on hetkel raskendatud mõistliku aja ning ressursikuluga antud seaduse nõudeid täita. Puidu- ja biojäätmete kogumiseks ja kavandatavad jäätmekäitluskohad. töötlemiseks Toila ning Voka piirkonnas hajaasustuse elanikele võimalused puuduvad. Vastavasisuline ettepanek on esitatud Jäätmekava kohaselt korraldatakse KSH eelnõu väljatöötamisel. Toila vallas kord aastas tiheasustusaladel ja kompaktse hoonetsusega aladel aia- ja haljatussjäätmete kogumisringe. Eramaja omanikel on võimalus aia- ja haljatsusjäätmeid kompostida oma krundil (info kompostimisvõimaluste kohta vallas), samuti paikneb Kukruse külas AS Uikala prügila, kus paikneb mh kompostimisväljak. Esitan ettepaneku, mille tulemusel oleks võimalus Toila vallas, Konju külast Sillamäe sadama territooriumini kaldakaitsevööndi lühendamine. Senine kehtestatud kaitsevöönd, mis põhineb ranna- ja kalda kaitse seadusel, on 200m Töörühma põhimõtteline toetav merepiirist. seisukoht on olemas, kuid see teema Ida-Virumaa, Toila valla elaniku ning ettevõtjana toetun oma ettepanekus riiklikule dokumendile tuleb Keskkonnaametiga koos läbi (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/6202/0062/m48_lisa.pdf#): Ida-Viru maakonna arengustrateegia aastateks 2019 - arutada. Germo Saar 2030 ja tegevuskavale aastateks 2020-2024, mille eesmärgiks on "Aastaks 2030+ on Ida-Virumaa Tallinna järel esimene 16 turismisihtkoht Eestis." 25.08.2020 Tallinn-Narva maanteelt mööda Põhja-Vaivina teed põlluteele, sealt edasi pankrannikule kulgeva jalgrattatee hetkeolukord põldude vahel on ka jalgrattaga liikumiseks pigem kehv. Nimetatud tee parendustööd soodustaksid kohalike elanike liikumist Tee parendustööd ei ole üldplaneeringu külade ja asulate vahel, et pääseda ka lasteaeda, kooli, tööle- seda nii jalgsi kui kergliikureid kasutades. Ühtlasi tooks see tegevus vaid igapäevane teede suurema tõenäosusega jalgrattureid ja loodushuvilisi nimetatud marsruudile, mis omakorda soodustaks kogu pankranniku ja korrastamine. Ida-Virumaa turismiklastri, planeeritud majutusüksuste, loomafarmide jpm ligipääsetavust ja atraktiivsust. Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Teen ettepaneku vaadata üle eelnõu punkt 3.1.9 ja täiendada seda olulisel määral juba konkreetsemalt väikelennuvälja võimalike perspektiivsete paikade osas. See on väga positiivne, et Toila sadamasse planeeritakse kopteri maandumisplats. Väikelennunduse arendamise seisukohast on see aga tähtsusetu. Jätan siinkohal kirjeldamata väikelennunduse arendamise kasulikkuse Toila valla turismi ja külastatavuse edendamise seisukohalt. Näen väikelennunduse arendamiseks mitmeid võimalusi kas kruntkattega (muru) või kõvakattega lennuraja rajamiseks. Perspektiivseks lennuraja asukohaks pean (vajab ka väiksemat investeerimist) Toilametsa teed (ristub Saka-Ontika-Toila maanteega nr 133), mille sirge teelõigu pikkus on ligi üks kilomeeter. Lennuraja ideaalne pikkus, mis sobiks 0,6 kuni 2- Ettepanekut arvestatakse ja Toilametsa Hendrik Agur 17 tonnistele väikelennukitele, on 1km, kuid minimaalselt 600 meetrit. Optimaalne 700-800 meetrit. teed esitatakse kui perspektiivset 29.07.2020 Toila vallas on veel perspektiivseid asukohti lennuraja ehitamiseks, mõned neist väga väikese investeeringu vajadusega. lennurada. Näiteks Mototreki tee, mis ristub maanteega nr 187 Pühajõe külas. Selle ca 900 meetrise teelõigu lennurajana kasutusele võtt vajaks vaid olemasolevate elektriliinide maa alla viimist ning liiklusmärkidega ala kasutamise reguleerimist ning lennuraja kasutuskorda. Rada oleks koheselt kasutatav aastaringselt, sest on kõvakattega, piisava pikkusega ja ilma oluliste kõrgtakistusteta raja pikendustel väljaspool lennurada. Arendada tuleks parkimise jm logistikaga seotud küsimused. Lisaks on Pühajõe külas, aga ka Toila ja Ontika vahel mitmeid põlde, mis sobiksid lihtsa vaevaga ümber kujundada lennuradadeks. Need aga vajaksid maaomanike luba ja ühiseid huvisid. Olen valmis kaasa mõtlema ja töötama üldplaneeringu väikelennundusega seotud peatükis. Väljavõte Toila valla Altküla elanike koosoleku protokollist 04. juulil 2020 a. 1. Toila Valla üldplaneering põhikaart-eskiisil I 22.02.2020 on allpool toodud kinnistutel Altküla ajaloolise hajaasustusega ala planeerinud väikeelamu maa-alana (EV) Võsa 80201:001:0245 Tegemist on olemasolevate elamumaa Haavasalu 80201:001:0574 sihtostarbega kinnistutega, millele Kiisumiku 80201:001:0241 ehitiste püstitamine toimub kooskõlas Pärnamäe 80201:001:0575 Muinsuskaitseameti ja Otsa 80201:001:0079 Keskkonnaametiga. Lähtuvalt Altküla elanikud Kuldoru 80201:001:0122 eelnevast ei muudeta ÜP-ga aladele 18 07.07.2020 Mureli 80201:001:0391 väike-elamumaa juhtsihtotstarbe Kobeli 80201:001:0566 määramine olemasolevat olukorda, Kaeramaa 80201:001:0235 pigem piirab tootmis-, teenindus ja Arro 80201:001:0210 tööstusettevõtete kolimist alale. Lähtuvalt eelnevast jäetakse ettepanek Kogu antud planeeringu territoorium on kultuurimälestise 9152 mõjualas ja planeeringul asuvad ka kultuurimälestised 49 ja arvestamata. 9163. 04. juulil 2020 läbi viidud külakoosolekul otsustasid eelpool toodud kinnistute omanikud ja elanikud kategooriliselt mitte nõustuda planeeringu läbiviijate poolt ajalooliselt välja kujunenud hajaasustusega küla staatuse muutmisega üldplaneeringul Ettepanekud ja seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Töörühma põhimõtteline toetav Kaaluda Toila sadamaala laiendamisega näidatud mahus, mis võimaldaks ehituskeeluvööndi vähendamisel viidatud alale seisukoht on olemas, kuid see teema 19 Mehis Luus planeerida hoonestust. [Ettepanek lühendatud kujul] tuleb Keskkonnaametiga koos läbi arutada. Pärast Aidu karjääris kaevandamise lõpetamist (2012) ja karjääri maa-ala korrastamist tegid Lüganuse ja Toila vald Majandus- ja ettepaneku muuta Nõmme terviktee täies ulatuses avalikult kasutatavaks teeks ja ande see üle Maanteeametile riigiteeks. Kommunikatsioonimi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab transpordimaa sihtotstarbega Nõmme terviktee riigile kuuluvad 20 Seisukoht võetakse teadmiseks. nisteerium kinnisasjad üle volitatud asutusele Maanteeametile perspektiivse riigitee moodustamiseks ja korrashoiuks. Valla omandis 04.08.2020 olevate Nõmme terviktee kinnisasjade üleandmine riigile toimub eraldi menetlusega. Palume valla üldplaneeringu menetlemisel arvestada teeomandi üleandmisega kaasnevate muutustega. Kooskõlastame Toila valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu vaikimisi ilma täiendavate märkusteta. Samas palume informeerida ministeeriumit tulevikus juhul, kui planeeringu järgmistes etappides kaasneb olulisi asustuse Siseministeerium 21 muutusi, valla territooriumile planeeritakse ehitada või rajada täiendavalt kõrgemaid ehitisi (hooned, tuulepark vms) või Seisukoht võetakse teadmiseks. 18.08.2020 kehtestatakse droonide lennupiirangu ala, et saaksime analüüsida, kuidas nimetatud muutused, arendused ja võimalik lennupiirangu alad võivad mõjutada ministeeriumi valitsemisala asutuste ülesannete täitmist, sideteenuste levi ning võimalike riigikaitselistest objektidest tulenevaid vajadusi ja piiranguid. Saatja: Toila VV <[email protected]> Saadetud: 16.09.2020 12:06 Adressaat: <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; maaamet maaamet ee <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; rmk rmk ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; info kaitseministeerium ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Webdesktop: Üldplaneeringu ja KSH seisukohad TereToila Vallavalitsus saadab kirja nr 6.2-1.2/909-23 (manuses)-- LugupidamisegaLija PojoRegistripidaja3369845, [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel