Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. september 2020
Sisu (failidest)
Hr. Martin Helme Meie nr 14.09.2020 nr 1-09/20-3
Rahandusminister
Rahandusministeerium Teie
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Koopia:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Liidu ettepanekud seoses Õiglase Ülemineku programmiga
Eesti Elektritööstuse Liidu eesmärk on kaitsta Eesti energiatööstust kui tervikut ning sidustada
sektori huvid ühiskonna huvidega. Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitikas tehtavatel otsustel
on oluline mõju Eesti energiatööstusele, majanduse konkurentsivõimele ja ühiskonna heaolule,
mistõttu tuleks senisest enam keskenduda seotud teemade komplekssele ja ühtses kogumis
käsitlemisele, et saavutada võimalikult tõhusam tulemus. Liit toetab riigi tegevust erinevate
osapoolte kaasamisel ja ühtsete seisukohtade väljatöötamisel, kuid lisab omalt poolt
elektritööstuse seisukohad, mida tuleks arvestada Õiglase Ülemineku protsessis, et tagada Eesti
huvide terviklik kaitstus.
Üleminek süsinikneutraalsele majandusele muudab tänapäevase ühiskonna toimimist. Selle
saavutamiseks majanduslikult otstarbekal, keskkonna seisukohalt õigustatud ja sotsiaalselt
vastuvõetaval viisil tuleb teha olulisi muudatusi majanduse struktuuris ja rakendada efektiivselt
energiamajanduse dekarboniseerimist. Samal ajal ei tohiks antud protsess põhjustada Eestis
energiahindade tõusu tarbijatele, tööstuse konkurentsivõime langust, energiavaesuse teket,
varustuskindluse ja energiajulgeoleku vähenemist. Majanduse struktuuris tehtavad muutused
peavad pakkuma alternatiivi samas sektoris ehk majanduse primaarsektoris või
sekundaarsektoris peab olema samaväärne asendus, vastasel juhul ei ole muudatustel
jätkusuutlikku iseloomu ning õiglase ülemineku protsess ei too kaasa soovitud tulemit.
Eesti Elektritööstuse Liit leiab, et Õiglase Ülemineku programmi vahendite mõistlik
rakendamine oleks vastus elektrienergia hindade märkimisväärse tõusu ohule lõpptarbijate
jaoks nendes piirkondades kus energiatootmine nõuab kaugeleulatuvaid struktuurimuutusi.
Seega peaks Õiglase Ülemineku programm eelkõige toetama investeeringuid uutesse puhta
energia tootmisetehnoloogiatesse ja targa võrgu infrastruktuuri, millede eesmärk on
energiamajanduse järkjärguline muutmine vähese süsinikuheitega majanduseks. Kuna õiglase
üleminekuga seotud kulud võivad otseselt mõjutada Eesti majanduskasvu ja ühiskonna heaolu
taset, peaks nimetatud programm toetama ka investeeringuid töökohtade loomisse ning tööjõu
Lelle 22, 11318 TALLINN
täiendus- ja ümberõppesse. Samuti peaks programm aitama kaasa riigi ja Ida-Virumaa
piirkonna majanduskasvule ning heaolu tõusule - sealhulgas innovatsioonile, teadusuuringutele
ja arendustegevusele.
Eesti Elektritööstuse Liidu ettepanekud Õiglase Ülemineku programmi kohta on alljärgnevad:
1. Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjoni liikmelisus.
Nimetada Eesti Elektritööstuse Liit Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjoni
täieõiguslikuks liikmeks. Kuivõrd Eesti Elektritööstuse Liit on Euroopa elektritööstuste liidu
EURELECTRIC täisliige siis evime majanduse dekarboniseerimisel peale kohaliku tasandi ka
Euroopa tasemel pädevust, ekspertiisi ja kogemust energeetikas liikumaks süsinikuneutraalse
energiamajanduse poole;
2. Kohalike ressursside tõhus kasutamine ja väärindamine ning ringmajanduse areng.
Kohaliku ressursi kasutuselevõtmine ja väärindamine annab juba eos riigi majandusele
konkurentsieelise ja vähendab toorainesõltuvust. Majanduse dekarboniseerimisel on oluline
leida võimalused olemasoleva ressursi väärindamiseks tõhusal ja süsinikuneutraalsel viisil, et
tagada töötleva tööstuse vajalik osakaal majanduse struktuuris ning ringmajanduse põhimõtete
rakendamine. Samas puudub hetkel Eestis teaduslikult põhjendatud ja süstemaatiline ülevaade
maapõueressursside varudest ja kasutamisest, nii ressursside kvantiteedi ja kvaliteedi kui ka
majanduslikult efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ning sotsiaalset keskkonda vähem
häirivate alternatiivsete kasutusvõimaluste kohta. Kohalike ressursside väärindamine on olnud
üheks Eesti majanduse arenguveduriks ja kriisist väljumise võimaldajaks, samas täielik
potentsiaal on seni paljuski realiseerimata. Selleks tuleb igati soodustada piirkondliku ja
kohaliku tähtsusega ressursside väärindamist ning muude piirkonnaspetsiifiliste ressursside
tõhusamat ja nutikamat kasutuselevõttu. Ressursikasutuse kokkulepped tuleb saavutada avatud
ja teadmistepõhise aruteluga riigi poolt eestveetavas strateegilise ja ruumilise planeerimise
raamistikus, kaalutledes eri ressursside olulisust ja välja töötades koostööregulatsioone.
Energeetikas on oluline taastuvenergeetika osakaalu suurendamine energiatootmises - seal
hulgas kinnitada mereala planeering, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada mere kui
ressursi võimalusi süsinikuneutraalse energiamajanduse arendamiseks, tagades samas mere hea
keskkonnaseisundi ning toetuse elektrivõrguga liitumiseks ja rahvusvaheliste ühenduste
loomiseks;
3. Taastuvelektri osakaalu tõstmine läbi biomassi kasutamise.
Eesti peab kasutama olemasolevaid suuri elektri tootmisvõimsusi ning neid modifitseerima ja
muutma nad täielikult taastuvelektrit tootvaks kuivõrd see on meie ühiskonnale kõige odavam
viis dekarboniseerida energiamajandust. See võimaldab täita riigi kliimaeesmärke, suurendada
pikaajaliselt elektrienergia varustuskindlust ja riigi energiajulgeolekut juhitavate
tootmisvõimsustega ning väärindada väheväärtuslikku kohalikku puitumassi, luues Eesti
metsandussektoris täiendavaid töökohti läbi turu tekitamise. Me peame arvestama asjaoluga, et
biomassi ehk väheväärtusliku puidumassi turg on globaalne ning kohaliku ressursi
väärindamine toob kaasa lisandväärtuse kasvu kohalikul tasandil. Perspektiiviga 2025 aasta on
Lelle 22, 11318 TALLINN
võimalik biomassi energeetilise väärindamise protsessile juurde rajada ka rohevesiniku
tootmine. Antud protsess aitab täiendavalt kaasa Eesti kasvuhoonegaaside vähendamisele ning
toetab töökohtade säilimist ja uute töökohtade teket Ida-Virumaal läbi uue majandussektori
tekke;
4. Taastuvenergia korrashoiu- ja hoolduskeskuse loomine.
Kasvav tööstuse digitaliseerimine ja uute tootmistehnoloogiate kasutusele võtmine eeldab
energeetikasektori töötajatelt uusi oskusi, kompetentse ja teadmisi. Need uued oskused ja
teadmised on eriti vajalikud uute energiatootmise tehnoloogiate kasutuselevõtus, mis toovad
kaasa kõrgema lisandväärtusega ja suurema sissetulekuga uued töökohad. Peamisteks
olemasoleva energeetika tööjõu täiend- ja ümberõppesuundadeks on taastuvenergia
tehnoloogiate ja tootmisvõimsuste kompetentsi tekitamine ning kaasaegse elektrivõrgu
(tarkvõrk) hooldus- ja opereerimispädevuse arendamine. Koostöös kutseharidussüsteemiga
(Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus jt) loodav Ida-Virumaa olemasolevate töötajate ümberõppe
vajadustest lähtuv taastuvenergia korrashoiu- ja hoolduskeskus tekitab positiivse mõju
põlevkivisektori töötajate ümberõppele ja aitab kaasa nende kvalifikatsioonide vastavusse
viimiseks muutuva tööturu vajadustega;
5. IoT ja vesinikusalvestite kompetentsikeskuse loomine.
Panustamine teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni on eeldus süsinikuneutraalse
majanduse poole liikumiseks. Koostöös Eesti teadus- ja arendussüsteemiga (Tallinna
Tehnikaülikool, Virumaa Kolledž jt) tuleb luua kaks uut kompetentsikeskust - IoT (Internet of
Things) ja vesiniku oma. Eesti energiatööstuses on automatiseeritus ja digitaliseeritus kõrgel
tasemel, samas suurandmete töötlus ja sellest lisandväärtuse loomine läbi uute ärimudelite ning
tehnoloogiate rakendamise on tulevikusuund. Valdkonna vältimatu arengutrendi
kiirendamiseks ja võimestamiseks tuleb luua innovaatiline ja paindlik koolituskeskkond
koos kaasaegsete uuenduslike digilahendustega ning innovaatiliste tehnoloogiliste
vahenditega. Lisaks kompetentsikeskustele tuleb käivitada ülikoolides ka vastavate erialade
bakalaureuse- ja magistriõppe, eelduslikult koostöös Ida-Virumaal asuva Virumaa Kolledžiga.
Kompetentsikeskuste rajamisega tekitatakse positiivset mõju Ida-Virumaa kuvandi
sisustamisega sektori järelkasvus ja valdkondliku pädevuse koondumisega tekivad uued
kompetentsikeskused, mis toovad piirkonda uusi ettevõtteid ja täiendavaid investeeringuid
kvalifitseeritud tööjõu ja vajaliku kompetentsi olemasoluga;
6. Metanooli tootmisvõimekuse loomine.
Eesti omab märkimisväärset pürolüüsitehnoloogia kompetentsi ja kogemust. Neid
olemasolevaid teadmisi rakendades ja valdkonda edasi arendades on võimalik Ida-Virumaale
rajada koostöös huvitatud osapooltega pürolüüsiprotsessis tekkiva gaasi ümbertöötlemiseks
kaasaegne metanooli tootmiskompleks. Loodav kaasaegne metanooli tootmiskompleks suudab
toota formaldehüüde, mis on omakorda aluseks näiteks polümeeride tootmiseks ja võimalus
nende protsesside edasiarendamiseks. Eesmärgiks peaks olema koostöös Eesti teadus- ja
arendussüsteemiga (Virumaa Kolledž jt) ning teiste Ida-Virumaa põlevkivisektori
Lelle 22, 11318 TALLINN
ettevõtetega välja töötada pürolüüsitehnoloogial põhinev keemiatööstuse kompleks, millel
oleks võimalikult madal süsinikujalajälg (CCUS lahenduste kasutamine) ning antud kompleks
suudaks toota Euroopa Liidule üliolulisi keemiatööstuse tooraineid ja tekitada riigi majandusele
tuntavat eksportimahtu. Rajatav metanooli tootmiskompleks Ida-Virumaal oleks Euroopa
ülese tähtsusega keemiatööstuse kõrgtehnoloogiline kompleks, mis suudaks Euroopa Liitu
varustada väga oluliste baaskemikaalide ja plastitööstuse toormega. Rajatavas kompleksis
luuakse sadu uusi töökohtasid ning tootmise olemasolu tekitab võimaliku maksutulu piirkonna
kohalikele omavalitsustele;
7. Põlevkivibensiinist kemikaalide tootmine ja põlevkivisektori heitmete väärindamine.
Põlevkivibensiini ümbertöötluskompleksi rajamine ja järeltöötlustehase ehitamine võimaldab
rafineerida tootetava kütuse kõrgema kvaliteediga keemiatööstuse toormeks (reformaat, LPG)
ning seeläbi vähendada oluliselt tururiski, mis tuleneb põlevkivikütuste kvaliteedinõuete
karmistumisest. Täiendavalt võimaldab kõrgtehnoloogiline ja innovaatiline kemikaalide tehas
oma põlevkiviõli tootmisprotsesside käigus tekkivast põlevkivigaasist välja võtta
põlevkivibensiini ja toota nõudlust omavaid kemikaale. Samuti vähendab põlevkivibensiini
eraldamine CO2 emiteerimist elektrijaamades. Rajatav uus tootmiskompleks aitaks
tõsta põlevkivist vedelkütuste tootmise perspektiivi ning loob aluse süsinikuneutraalse
keemiatööstuse arendamiseks Ida-Virumaal;
8. Vesiniku tootmine ja lõppkasutamine gaasitaristus ning rasketranspordis.
Ida-Virumaal asuvate olemasolevate ja loodavate taastuvenergiaallikate juurde kaasaegsete
vesiniku tootmise üksuste rajamine võimaldab dekarboniseerida energiasektorit muuhulgas ka
läbi piirkonnas asuvate linnade ja muude tiheasustuste bussiliikluse ja pikamaa transpordi
(raudtee ja raskeveokid) ja mis loovad täiendava võimaluse kliimaeesmärkide
täitmiseks. Lisaks on rajatavad rohevesiniku tootmisüksused juhitavad koormused, mis
võimaldavad suurendada pikaajalist elektrienergia varustuskindlust läbi elektrivõrgu
paindlikuseturul teenuste pakkumise. Vesiniku tootmisel on otsene mõju kasvuhoonegaaside
vähendamisele Ida-Virumaal ning see toetab ka töökohtade säilimist ja uute töökohtade loomist,
tekib uus kompetents vesiniku tootmises, transpordis ja tarbimises ning mis toob piirkonda uusi
ettevõtteid ja täiendavaid investeeringuid. Kuivõrd vesinik on kõige kõrgema potentsiaaliga
arengutrend Euroopa Liidu energeetikas ja tööstuspoliitikas siis sellise kompetentsi
loomine Ida-Virumaal teeb piirkonnast äärmiselt olulise keskuse Euroopas;
9. Olemasoleva põlevkiviõli tootmiskomplekside konverteerimine vanarehvide ja plastide
taaskasutuskompleksiks. Eesti peaks arendama olemasolevate põlevkiviõlitehaste võimekust
kasutada jäätmeid - rehve ja plastijäätmeid - pürolüüsiprotsessis koos põlevkiviga. Antud
tegevus tõstaks ressursikasutuse efektiivsust ja parandaks lõpptoodangu kvaliteedinäitajaid.
Eesmärk peaks olema viia aastaks 2030 põlevkiviõlitehased osaliselt jäätmekütuste peale.
Selleks tuleks välja arendada võimekus kogu Eestis tekkivatele raskelt käideldavate
plastjäätmete ning vanarehvide taaskasutamiseks. Pikemas perspektiivis võimaldaks antud
arendustegevus põleviviõlitehastel hakata täielikult kasutama kütusena jäätmeid;
Lelle 22, 11318 TALLINN
10. Pumphüdroelektrijaama rajamine Ida-Virumaale.
Majanduslikult on otstarbekas ja mõistlik ära kasutada looduslikke või tehislikke eeldusi
pumphüdroelektrijaamade ehitamisel. Olemasolevate Ida-Virumaa kaevanduste
territooriumitele on võimalik rajada pumphüdroelektrijaamasid kulutõhusalt. Näiteks Estonia
kaevanduses on alumise reservuaari bassein kaevandustegevuse käigus juba rajatud, ülemine
reservuaar rajamiseks saab ära kasutada olemasoleva aherainemäge ehk idee realiseerimine on
tänu olemasolevatele rajatistele kordades odavam. Sellise kontseptsiooni, kus alumine
reservuaar asub põlevkivikaevanduses, kasutamine oleks maailmas innovaatiline ja ainulaadne.
Antud kontseptsiooni ellu rakendamine annab võimaluse, et sarnaseid lahendusi saaks rajada
ka teistesse kaevandustesse üle Euroopa Liidu. Pumphüdroelektrijaamal oleks täita ka oluline
roll elektrisüsteemi tõhusa reguleerijana, võimaldades kasvatada taastuvenergia toodangut ning
toetada Loode-Venemaa ühendelektrisüsteemist desünkroniseerimist ja Eesti elektrisüsteemi
ühinemist Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga;
11. Elektri- ja õlitootmise CO2 emissioonide vähendamine.
Koostöös Eesti ülikoolidega saaks välja töötada tehnoloogilised lahendused olemasolevate
elektrijaamade ja õlitehaste CO2 emissioonide vähendamiseks ja mille lõppeesmärk oleks viia
CO2 emissioonid olematuks. Selleks tuleb töötada välja koostöös teadusasutustega
tehnoloogiad nii õli kui ka võimaliku põlevkivigaasist metanoolitootmise suitsugaaside
puhastamiseks, CO2 eraldamiseks ja kokku kogumiseks ning kogutud gaaside hoiustamiseks
või nendest uute toodete tootmiseks. Välja töötatud tehnoloogiliste lahenduste abil muutub
võimalikuks põlevkivienergeetika süsnikuneutraalsuse saavutamine, mis loob võimalused
tööhõive ja kohalike omavalitsuste tulubaasi säilitamiseks ning vähenevad ka negatiivsed
keskkonnamõjud ja säilib olemasolev tööstus läbi tootmise moderniseerimise protsessi;
12. Ida-Virumaa põlevkivitööstuse tootmiskomplekside digitaliseerimine.
Eesti energeetikaettevõtted on maailma energeetikaettevõtete seas üks digitaliseerimise liidreid
ja automatiseerimise eestvedajaid. Tänaseks on Eesti viinud oma elektrivõrgu 100%
nutiarvestitele, selle protsessi jätkuna tuleks nüüd ka Ida-Virumaa energeetikasektori
tootmiskompleksid maksimaalselt digitaliseerida ja automatiseerida. Protsessi eesmärgiks
peaks olema terviklik tootmise digitaliseerimine, alustades nn digital-twin süsteemide
loomisest põlevkiviõlitehastele ja elektrijaamadele, lõpetades kaevandatavate maavarade ja
kaevanduste digimudelite ning autonoomsete lahenduste kasutuselevõtuga. Ida-Virumaa
energeetika tootmiskompleksi digitaliseerimine loob suurepärased võimalused piirkonna
iduettevõtetele oma lahenduste katsetamiseks reaalsete energiamajanduse tootmisvarade peal,
muutes seeläbi piirkonna järgmiseks iduettevõtete tõmbekeskuseks;
13. Euroopa Liidu energeetika tehisintellekti katsetus- ja testkeskus loomine Eestisse (AI
Reference Testing and Experimentation facilities for the energy sector). Energeetika
tehisintellekti katsetus- ja testkeskus on valdkonna tehnoloogiate taristu, mis võimaldab
arendamisjärgus tehnoloogiate katsetamist ja testimist energiasektoris reaalsetes või
virtuaalsetes tingimustes (tarkvõrk, nutikas linn, automatiseeritud ühendsüsteemid, isejuhtivad
Lelle 22, 11318 TALLINN
masinad jne). Euroopa Komisjon kavatseb erinevates valdkondades perioodil 2021-2027 üle
Euroopa Liidu rajada tehisintellekti toega toodete ning teenuste testimise ja katsetamise
keskused. Esimestel aastatel keskendutakse taristu arendamisele, mis pakuks Euroopa
ettevõtetele ja avalikule sektorile juurdepääsu tehisintellekti tööriistadele, komponentidele ja
andmeallikatele, samuti referentskatsete ja testimise võimalustele energeetikasektoris.
Võimalikud keskused arendatakse välja koostöös liikmesriikidega ja paigutatakse riikidesse,
kes suudavad pakkuda olemasolevat vajalikku taristut, mis hõlmaks ideaalis kogu tehisintellekti
tarneahela komponente kuni integreeritud rakendusteni erinevates sektorites – energeetika,
küberturvalisus, smart city, tarkvõrk, tööstuspotentsiaal jm. Eesti oluliseks eelisteks teiste
liikmesriikide ees on energiasüsteemi jaotusvõrkude ja ülekandevõrkude (elekter, soojus, gaas)
kõrge tehniline tase ja digitaliseeritus, energiatarbimise andmeladude olemasolu koos välja
töötatud andmevahetusplatvormidega ning andmekaitseseadused, mis võimaldavad tegutseda
suurandmete (big data) ärilise kasutamise arendustegevuse turul. Kui lisame juurde ka Eesti
riigi IT alase maine ja energeetika alase IKT võimekuse siis on eeldusena olemas
valdkondadevaheline tugev sümbioos. Samuti on Eestis ellu kutsutud ja loomisel tehisintellekti
katsetus- ja testkeskus eeldusena vajalik EDIH (European Digital Innovation Hubs) algatus.
Tehisintellekti katsetus- ja testkeskuse initsiatiiv looks Eestisse üle-euroopalise energeetika
tehisintellekti kompetentsikeskuse ja tooks kaasa kohalike ülikoolide ja teadussüsteemi
valdkondliku pädevuse jõulise tõusu ning tekitaks innovatsiooni uute ärimudelite tekkele
andmemahtude kasutamisel läbi tehisintellekti ja võimendaks masinõppe kasutamist
energiamajanduses ja tööstuses tervikuna. Kindlast annab realiseeritud initsiatiiv tõuke ka Eesti
IKT sektori kvaliteedi kasvule ja valdkonna arengule.
Loodame, et riik arvestab Eesti Elektritööstuse Liidu ettepanekutega ning need aitavad tõsta
Õiglase Ülemineku programmi tegevuse kvaliteeti ning luua Eesti ühiskonnale paremat
tulevikku.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnis Vare
tegevjuht
Eesti Elektritööstuse Liit
+372 58 60 5357
Lelle 22, 11318 TALLINN