dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. september 2020
Viit
17-1/2020/5696-1
Registreeritud
16. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Elektritööstuse Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/2020
Vastutaja
Irje Möldre (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
16. oktoober 2020

Failid

  • 📎ETL ettepanekud Õiglase Ülemineku protsess 14092020.asice158 KB

Sisu (failidest)

Hr. Martin Helme Meie nr 14.09.2020 nr 1-09/20-3 Rahandusminister Rahandusministeerium Teie Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit Liidu ettepanekud seoses Õiglase Ülemineku programmiga Eesti Elektritööstuse Liidu eesmärk on kaitsta Eesti energiatööstust kui tervikut ning sidustada sektori huvid ühiskonna huvidega. Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitikas tehtavatel otsustel on oluline mõju Eesti energiatööstusele, majanduse konkurentsivõimele ja ühiskonna heaolule, mistõttu tuleks senisest enam keskenduda seotud teemade komplekssele ja ühtses kogumis käsitlemisele, et saavutada võimalikult tõhusam tulemus. Liit toetab riigi tegevust erinevate osapoolte kaasamisel ja ühtsete seisukohtade väljatöötamisel, kuid lisab omalt poolt elektritööstuse seisukohad, mida tuleks arvestada Õiglase Ülemineku protsessis, et tagada Eesti huvide terviklik kaitstus. Üleminek süsinikneutraalsele majandusele muudab tänapäevase ühiskonna toimimist. Selle saavutamiseks majanduslikult otstarbekal, keskkonna seisukohalt õigustatud ja sotsiaalselt vastuvõetaval viisil tuleb teha olulisi muudatusi majanduse struktuuris ja rakendada efektiivselt energiamajanduse dekarboniseerimist. Samal ajal ei tohiks antud protsess põhjustada Eestis energiahindade tõusu tarbijatele, tööstuse konkurentsivõime langust, energiavaesuse teket, varustuskindluse ja energiajulgeoleku vähenemist. Majanduse struktuuris tehtavad muutused peavad pakkuma alternatiivi samas sektoris ehk majanduse primaarsektoris või sekundaarsektoris peab olema samaväärne asendus, vastasel juhul ei ole muudatustel jätkusuutlikku iseloomu ning õiglase ülemineku protsess ei too kaasa soovitud tulemit. Eesti Elektritööstuse Liit leiab, et Õiglase Ülemineku programmi vahendite mõistlik rakendamine oleks vastus elektrienergia hindade märkimisväärse tõusu ohule lõpptarbijate jaoks nendes piirkondades kus energiatootmine nõuab kaugeleulatuvaid struktuurimuutusi. Seega peaks Õiglase Ülemineku programm eelkõige toetama investeeringuid uutesse puhta energia tootmisetehnoloogiatesse ja targa võrgu infrastruktuuri, millede eesmärk on energiamajanduse järkjärguline muutmine vähese süsinikuheitega majanduseks. Kuna õiglase üleminekuga seotud kulud võivad otseselt mõjutada Eesti majanduskasvu ja ühiskonna heaolu taset, peaks nimetatud programm toetama ka investeeringuid töökohtade loomisse ning tööjõu Lelle 22, 11318 TALLINN täiendus- ja ümberõppesse. Samuti peaks programm aitama kaasa riigi ja Ida-Virumaa piirkonna majanduskasvule ning heaolu tõusule - sealhulgas innovatsioonile, teadusuuringutele ja arendustegevusele. Eesti Elektritööstuse Liidu ettepanekud Õiglase Ülemineku programmi kohta on alljärgnevad: 1. Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjoni liikmelisus. Nimetada Eesti Elektritööstuse Liit Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjoni täieõiguslikuks liikmeks. Kuivõrd Eesti Elektritööstuse Liit on Euroopa elektritööstuste liidu EURELECTRIC täisliige siis evime majanduse dekarboniseerimisel peale kohaliku tasandi ka Euroopa tasemel pädevust, ekspertiisi ja kogemust energeetikas liikumaks süsinikuneutraalse energiamajanduse poole; 2. Kohalike ressursside tõhus kasutamine ja väärindamine ning ringmajanduse areng. Kohaliku ressursi kasutuselevõtmine ja väärindamine annab juba eos riigi majandusele konkurentsieelise ja vähendab toorainesõltuvust. Majanduse dekarboniseerimisel on oluline leida võimalused olemasoleva ressursi väärindamiseks tõhusal ja süsinikuneutraalsel viisil, et tagada töötleva tööstuse vajalik osakaal majanduse struktuuris ning ringmajanduse põhimõtete rakendamine. Samas puudub hetkel Eestis teaduslikult põhjendatud ja süstemaatiline ülevaade maapõueressursside varudest ja kasutamisest, nii ressursside kvantiteedi ja kvaliteedi kui ka majanduslikult efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ning sotsiaalset keskkonda vähem häirivate alternatiivsete kasutusvõimaluste kohta. Kohalike ressursside väärindamine on olnud üheks Eesti majanduse arenguveduriks ja kriisist väljumise võimaldajaks, samas täielik potentsiaal on seni paljuski realiseerimata. Selleks tuleb igati soodustada piirkondliku ja kohaliku tähtsusega ressursside väärindamist ning muude piirkonnaspetsiifiliste ressursside tõhusamat ja nutikamat kasutuselevõttu. Ressursikasutuse kokkulepped tuleb saavutada avatud ja teadmistepõhise aruteluga riigi poolt eestveetavas strateegilise ja ruumilise planeerimise raamistikus, kaalutledes eri ressursside olulisust ja välja töötades koostööregulatsioone. Energeetikas on oluline taastuvenergeetika osakaalu suurendamine energiatootmises - seal hulgas kinnitada mereala planeering, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada mere kui ressursi võimalusi süsinikuneutraalse energiamajanduse arendamiseks, tagades samas mere hea keskkonnaseisundi ning toetuse elektrivõrguga liitumiseks ja rahvusvaheliste ühenduste loomiseks; 3. Taastuvelektri osakaalu tõstmine läbi biomassi kasutamise. Eesti peab kasutama olemasolevaid suuri elektri tootmisvõimsusi ning neid modifitseerima ja muutma nad täielikult taastuvelektrit tootvaks kuivõrd see on meie ühiskonnale kõige odavam viis dekarboniseerida energiamajandust. See võimaldab täita riigi kliimaeesmärke, suurendada pikaajaliselt elektrienergia varustuskindlust ja riigi energiajulgeolekut juhitavate tootmisvõimsustega ning väärindada väheväärtuslikku kohalikku puitumassi, luues Eesti metsandussektoris täiendavaid töökohti läbi turu tekitamise. Me peame arvestama asjaoluga, et biomassi ehk väheväärtusliku puidumassi turg on globaalne ning kohaliku ressursi väärindamine toob kaasa lisandväärtuse kasvu kohalikul tasandil. Perspektiiviga 2025 aasta on Lelle 22, 11318 TALLINN võimalik biomassi energeetilise väärindamise protsessile juurde rajada ka rohevesiniku tootmine. Antud protsess aitab täiendavalt kaasa Eesti kasvuhoonegaaside vähendamisele ning toetab töökohtade säilimist ja uute töökohtade teket Ida-Virumaal läbi uue majandussektori tekke; 4. Taastuvenergia korrashoiu- ja hoolduskeskuse loomine. Kasvav tööstuse digitaliseerimine ja uute tootmistehnoloogiate kasutusele võtmine eeldab energeetikasektori töötajatelt uusi oskusi, kompetentse ja teadmisi. Need uued oskused ja teadmised on eriti vajalikud uute energiatootmise tehnoloogiate kasutuselevõtus, mis toovad kaasa kõrgema lisandväärtusega ja suurema sissetulekuga uued töökohad. Peamisteks olemasoleva energeetika tööjõu täiend- ja ümberõppesuundadeks on taastuvenergia tehnoloogiate ja tootmisvõimsuste kompetentsi tekitamine ning kaasaegse elektrivõrgu (tarkvõrk) hooldus- ja opereerimispädevuse arendamine. Koostöös kutseharidussüsteemiga (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus jt) loodav Ida-Virumaa olemasolevate töötajate ümberõppe vajadustest lähtuv taastuvenergia korrashoiu- ja hoolduskeskus tekitab positiivse mõju põlevkivisektori töötajate ümberõppele ja aitab kaasa nende kvalifikatsioonide vastavusse viimiseks muutuva tööturu vajadustega; 5. IoT ja vesinikusalvestite kompetentsikeskuse loomine. Panustamine teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni on eeldus süsinikuneutraalse majanduse poole liikumiseks. Koostöös Eesti teadus- ja arendussüsteemiga (Tallinna Tehnikaülikool, Virumaa Kolledž jt) tuleb luua kaks uut kompetentsikeskust - IoT (Internet of Things) ja vesiniku oma. Eesti energiatööstuses on automatiseeritus ja digitaliseeritus kõrgel tasemel, samas suurandmete töötlus ja sellest lisandväärtuse loomine läbi uute ärimudelite ning tehnoloogiate rakendamise on tulevikusuund. Valdkonna vältimatu arengutrendi kiirendamiseks ja võimestamiseks tuleb luua innovaatiline ja paindlik koolituskeskkond koos kaasaegsete uuenduslike digilahendustega ning innovaatiliste tehnoloogiliste vahenditega. Lisaks kompetentsikeskustele tuleb käivitada ülikoolides ka vastavate erialade bakalaureuse- ja magistriõppe, eelduslikult koostöös Ida-Virumaal asuva Virumaa Kolledžiga. Kompetentsikeskuste rajamisega tekitatakse positiivset mõju Ida-Virumaa kuvandi sisustamisega sektori järelkasvus ja valdkondliku pädevuse koondumisega tekivad uued kompetentsikeskused, mis toovad piirkonda uusi ettevõtteid ja täiendavaid investeeringuid kvalifitseeritud tööjõu ja vajaliku kompetentsi olemasoluga; 6. Metanooli tootmisvõimekuse loomine. Eesti omab märkimisväärset pürolüüsitehnoloogia kompetentsi ja kogemust. Neid olemasolevaid teadmisi rakendades ja valdkonda edasi arendades on võimalik Ida-Virumaale rajada koostöös huvitatud osapooltega pürolüüsiprotsessis tekkiva gaasi ümbertöötlemiseks kaasaegne metanooli tootmiskompleks. Loodav kaasaegne metanooli tootmiskompleks suudab toota formaldehüüde, mis on omakorda aluseks näiteks polümeeride tootmiseks ja võimalus nende protsesside edasiarendamiseks. Eesmärgiks peaks olema koostöös Eesti teadus- ja arendussüsteemiga (Virumaa Kolledž jt) ning teiste Ida-Virumaa põlevkivisektori Lelle 22, 11318 TALLINN ettevõtetega välja töötada pürolüüsitehnoloogial põhinev keemiatööstuse kompleks, millel oleks võimalikult madal süsinikujalajälg (CCUS lahenduste kasutamine) ning antud kompleks suudaks toota Euroopa Liidule üliolulisi keemiatööstuse tooraineid ja tekitada riigi majandusele tuntavat eksportimahtu. Rajatav metanooli tootmiskompleks Ida-Virumaal oleks Euroopa ülese tähtsusega keemiatööstuse kõrgtehnoloogiline kompleks, mis suudaks Euroopa Liitu varustada väga oluliste baaskemikaalide ja plastitööstuse toormega. Rajatavas kompleksis luuakse sadu uusi töökohtasid ning tootmise olemasolu tekitab võimaliku maksutulu piirkonna kohalikele omavalitsustele; 7. Põlevkivibensiinist kemikaalide tootmine ja põlevkivisektori heitmete väärindamine. Põlevkivibensiini ümbertöötluskompleksi rajamine ja järeltöötlustehase ehitamine võimaldab rafineerida tootetava kütuse kõrgema kvaliteediga keemiatööstuse toormeks (reformaat, LPG) ning seeläbi vähendada oluliselt tururiski, mis tuleneb põlevkivikütuste kvaliteedinõuete karmistumisest. Täiendavalt võimaldab kõrgtehnoloogiline ja innovaatiline kemikaalide tehas oma põlevkiviõli tootmisprotsesside käigus tekkivast põlevkivigaasist välja võtta põlevkivibensiini ja toota nõudlust omavaid kemikaale. Samuti vähendab põlevkivibensiini eraldamine CO2 emiteerimist elektrijaamades. Rajatav uus tootmiskompleks aitaks tõsta põlevkivist vedelkütuste tootmise perspektiivi ning loob aluse süsinikuneutraalse keemiatööstuse arendamiseks Ida-Virumaal; 8. Vesiniku tootmine ja lõppkasutamine gaasitaristus ning rasketranspordis. Ida-Virumaal asuvate olemasolevate ja loodavate taastuvenergiaallikate juurde kaasaegsete vesiniku tootmise üksuste rajamine võimaldab dekarboniseerida energiasektorit muuhulgas ka läbi piirkonnas asuvate linnade ja muude tiheasustuste bussiliikluse ja pikamaa transpordi (raudtee ja raskeveokid) ja mis loovad täiendava võimaluse kliimaeesmärkide täitmiseks. Lisaks on rajatavad rohevesiniku tootmisüksused juhitavad koormused, mis võimaldavad suurendada pikaajalist elektrienergia varustuskindlust läbi elektrivõrgu paindlikuseturul teenuste pakkumise. Vesiniku tootmisel on otsene mõju kasvuhoonegaaside vähendamisele Ida-Virumaal ning see toetab ka töökohtade säilimist ja uute töökohtade loomist, tekib uus kompetents vesiniku tootmises, transpordis ja tarbimises ning mis toob piirkonda uusi ettevõtteid ja täiendavaid investeeringuid. Kuivõrd vesinik on kõige kõrgema potentsiaaliga arengutrend Euroopa Liidu energeetikas ja tööstuspoliitikas siis sellise kompetentsi loomine Ida-Virumaal teeb piirkonnast äärmiselt olulise keskuse Euroopas; 9. Olemasoleva põlevkiviõli tootmiskomplekside konverteerimine vanarehvide ja plastide taaskasutuskompleksiks. Eesti peaks arendama olemasolevate põlevkiviõlitehaste võimekust kasutada jäätmeid - rehve ja plastijäätmeid - pürolüüsiprotsessis koos põlevkiviga. Antud tegevus tõstaks ressursikasutuse efektiivsust ja parandaks lõpptoodangu kvaliteedinäitajaid. Eesmärk peaks olema viia aastaks 2030 põlevkiviõlitehased osaliselt jäätmekütuste peale. Selleks tuleks välja arendada võimekus kogu Eestis tekkivatele raskelt käideldavate plastjäätmete ning vanarehvide taaskasutamiseks. Pikemas perspektiivis võimaldaks antud arendustegevus põleviviõlitehastel hakata täielikult kasutama kütusena jäätmeid; Lelle 22, 11318 TALLINN 10. Pumphüdroelektrijaama rajamine Ida-Virumaale. Majanduslikult on otstarbekas ja mõistlik ära kasutada looduslikke või tehislikke eeldusi pumphüdroelektrijaamade ehitamisel. Olemasolevate Ida-Virumaa kaevanduste territooriumitele on võimalik rajada pumphüdroelektrijaamasid kulutõhusalt. Näiteks Estonia kaevanduses on alumise reservuaari bassein kaevandustegevuse käigus juba rajatud, ülemine reservuaar rajamiseks saab ära kasutada olemasoleva aherainemäge ehk idee realiseerimine on tänu olemasolevatele rajatistele kordades odavam. Sellise kontseptsiooni, kus alumine reservuaar asub põlevkivikaevanduses, kasutamine oleks maailmas innovaatiline ja ainulaadne. Antud kontseptsiooni ellu rakendamine annab võimaluse, et sarnaseid lahendusi saaks rajada ka teistesse kaevandustesse üle Euroopa Liidu. Pumphüdroelektrijaamal oleks täita ka oluline roll elektrisüsteemi tõhusa reguleerijana, võimaldades kasvatada taastuvenergia toodangut ning toetada Loode-Venemaa ühendelektrisüsteemist desünkroniseerimist ja Eesti elektrisüsteemi ühinemist Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga; 11. Elektri- ja õlitootmise CO2 emissioonide vähendamine. Koostöös Eesti ülikoolidega saaks välja töötada tehnoloogilised lahendused olemasolevate elektrijaamade ja õlitehaste CO2 emissioonide vähendamiseks ja mille lõppeesmärk oleks viia CO2 emissioonid olematuks. Selleks tuleb töötada välja koostöös teadusasutustega tehnoloogiad nii õli kui ka võimaliku põlevkivigaasist metanoolitootmise suitsugaaside puhastamiseks, CO2 eraldamiseks ja kokku kogumiseks ning kogutud gaaside hoiustamiseks või nendest uute toodete tootmiseks. Välja töötatud tehnoloogiliste lahenduste abil muutub võimalikuks põlevkivienergeetika süsnikuneutraalsuse saavutamine, mis loob võimalused tööhõive ja kohalike omavalitsuste tulubaasi säilitamiseks ning vähenevad ka negatiivsed keskkonnamõjud ja säilib olemasolev tööstus läbi tootmise moderniseerimise protsessi; 12. Ida-Virumaa põlevkivitööstuse tootmiskomplekside digitaliseerimine. Eesti energeetikaettevõtted on maailma energeetikaettevõtete seas üks digitaliseerimise liidreid ja automatiseerimise eestvedajaid. Tänaseks on Eesti viinud oma elektrivõrgu 100% nutiarvestitele, selle protsessi jätkuna tuleks nüüd ka Ida-Virumaa energeetikasektori tootmiskompleksid maksimaalselt digitaliseerida ja automatiseerida. Protsessi eesmärgiks peaks olema terviklik tootmise digitaliseerimine, alustades nn digital-twin süsteemide loomisest põlevkiviõlitehastele ja elektrijaamadele, lõpetades kaevandatavate maavarade ja kaevanduste digimudelite ning autonoomsete lahenduste kasutuselevõtuga. Ida-Virumaa energeetika tootmiskompleksi digitaliseerimine loob suurepärased võimalused piirkonna iduettevõtetele oma lahenduste katsetamiseks reaalsete energiamajanduse tootmisvarade peal, muutes seeläbi piirkonna järgmiseks iduettevõtete tõmbekeskuseks; 13. Euroopa Liidu energeetika tehisintellekti katsetus- ja testkeskus loomine Eestisse (AI Reference Testing and Experimentation facilities for the energy sector). Energeetika tehisintellekti katsetus- ja testkeskus on valdkonna tehnoloogiate taristu, mis võimaldab arendamisjärgus tehnoloogiate katsetamist ja testimist energiasektoris reaalsetes või virtuaalsetes tingimustes (tarkvõrk, nutikas linn, automatiseeritud ühendsüsteemid, isejuhtivad Lelle 22, 11318 TALLINN masinad jne). Euroopa Komisjon kavatseb erinevates valdkondades perioodil 2021-2027 üle Euroopa Liidu rajada tehisintellekti toega toodete ning teenuste testimise ja katsetamise keskused. Esimestel aastatel keskendutakse taristu arendamisele, mis pakuks Euroopa ettevõtetele ja avalikule sektorile juurdepääsu tehisintellekti tööriistadele, komponentidele ja andmeallikatele, samuti referentskatsete ja testimise võimalustele energeetikasektoris. Võimalikud keskused arendatakse välja koostöös liikmesriikidega ja paigutatakse riikidesse, kes suudavad pakkuda olemasolevat vajalikku taristut, mis hõlmaks ideaalis kogu tehisintellekti tarneahela komponente kuni integreeritud rakendusteni erinevates sektorites – energeetika, küberturvalisus, smart city, tarkvõrk, tööstuspotentsiaal jm. Eesti oluliseks eelisteks teiste liikmesriikide ees on energiasüsteemi jaotusvõrkude ja ülekandevõrkude (elekter, soojus, gaas) kõrge tehniline tase ja digitaliseeritus, energiatarbimise andmeladude olemasolu koos välja töötatud andmevahetusplatvormidega ning andmekaitseseadused, mis võimaldavad tegutseda suurandmete (big data) ärilise kasutamise arendustegevuse turul. Kui lisame juurde ka Eesti riigi IT alase maine ja energeetika alase IKT võimekuse siis on eeldusena olemas valdkondadevaheline tugev sümbioos. Samuti on Eestis ellu kutsutud ja loomisel tehisintellekti katsetus- ja testkeskus eeldusena vajalik EDIH (European Digital Innovation Hubs) algatus. Tehisintellekti katsetus- ja testkeskuse initsiatiiv looks Eestisse üle-euroopalise energeetika tehisintellekti kompetentsikeskuse ja tooks kaasa kohalike ülikoolide ja teadussüsteemi valdkondliku pädevuse jõulise tõusu ning tekitaks innovatsiooni uute ärimudelite tekkele andmemahtude kasutamisel läbi tehisintellekti ja võimendaks masinõppe kasutamist energiamajanduses ja tööstuses tervikuna. Kindlast annab realiseeritud initsiatiiv tõuke ka Eesti IKT sektori kvaliteedi kasvule ja valdkonna arengule. Loodame, et riik arvestab Eesti Elektritööstuse Liidu ettepanekutega ning need aitavad tõsta Õiglase Ülemineku programmi tegevuse kvaliteeti ning luua Eesti ühiskonnale paremat tulevikku. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnis Vare tegevjuht Eesti Elektritööstuse Liit +372 58 60 5357 Lelle 22, 11318 TALLINN
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel