Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 23. september 2020
- Viit
- 1.15-5/2020/5841-1
- Registreeritud
- 23. september 2020
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Merendusnõukoda
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
- Sari
- 1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
- Toimik
- 1.15-5/2020
- Vastutaja
- Taivo Linnamägi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundus- ja merendusosakond)
- Lahendamise tähtaeg
- 23. oktoober 2020
Sisu (failidest)
Hr Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 22.09.2020
Austatud minister Raul Siem
Pöördun Teie poole Merendusnõukoja nimel seoses murettekitava olukorraga
meremajanduses ja teemade osas, mis puudutavad Teie vastutusvaldkonda.
Vastavalt kehtivale „Eesti merenduspoliitika“ 2012-2020 dokumendile on esimese
prioriteetse suuna eesmärkideks Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime
tõstmine ning Eesti laevaehituse ja -remondi rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine.
Selleks kavandati laevandusettevõtete toetamise ja tagatiste süsteemi rakendamist
analüüsida. Ühe vahenäitajana planeeriti tuua Eesti lipu alla 2020. aastaks 35 üle 500GT
kaubalaeva.
Lähtuval Vabariigi Valituse 2019-2023 tegevusprogrammist on seatud oma eesmärgiks
jätkata laevade Eesti lipu alla toomise projektiga, luues selleks vajalikud maksuerisused ja
pakkudes kvaliteetsemaid kaldasektoriteenuseid. Samuti vajalikuks analüüsida riikliku
merenduse reformi vajalikkust.
Vastavalt valitsuse poolt heaks kiidetud tegevusplaanile jõustus 1. juulil kauaoodatud nn
laevanduseaduste pakett, mille tulemusena meie laevanduse maksukeskkond muutus
rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimeliseks. Samas kahjuks ei ole võimalik seni
täheldada seda, et kaubalaevad tuleksid meie lipu alla tagasi ning riik suudaks täita
planeeritud eesmärki tuua Eesti lipu alla 2020. aastaks vähemalt 35 üle 500GT kaubalaeva.
Sellest tulenevalt on loomulikult jäänud ka loomata planeeritud töökohad nii laevadel kui ka
kaldasektoris ning laekumata märkimisväärne maksutulu. Oleme seisukohal, et eeltoodu
põhjuseks on suutmatus (võib olla ka tahtmatus) järgida kokkulepitud tegevusplaani, mis on
koostatud Eesti lipu konkurentsivõime parandamise projekti raames ning on selle
lahutamatu osa.
Toome siinkohal välja Teie vastutusvaldkonnaga seonduvad olulisemad tegevused, mis on
kaubalaevade Eesti lipu alla tulemise eeltingimuseks ning mille täitmise korralda me
suudaksime vähemalt osaliselt täita püstitatud eesmärgid:
1) Eesti lipu turundus ja müük
Eesti lipu konkurentsivõime parandamise projektiga turunduse ja müügi käivitamine
läbi EAS-i kasutades selleks juba eraldatud sihtotstarbelisi vahendeid ja uue RES-ga
eraldada EAS täiendavad vahendid eeltoodu tegevuse jätkamiseks.
2) Merendussektori finantsmeetmed
Luua KredExi-i juures eraldiseisvad finantsmeetmed laevandusele finantsgarantiide
pakkumiseks, laevade ostu finantseerimiseks läbi laenu (mahulisel ja ajaliselt piiratud
meede), tagatisfondi loomiseks, rohe- ja digipöörde toetamiseks ning laevaehitus- ja
remondisektori ekspordivõimekuse parandamiseks.
3) Merenduse klastrimeede
EAS-i juurde luua eraldi merenduse kasvuklastri meede, mille eesmärk on toetada
merendussektori konsolideerumist ning tõsta ekspordivõimekust ja uute, suure
lisandväärtusega töökohtade loomist.
4) Merenduse ja kogu transpordisektori digitaliseerimine
Tänasel päeval on kahjuks nii merenduses kui ka kogu transpordisektoris asjaajamine
väga bürokraatlik ning paberipõhine. Peame väga oluliseks riigi panust kogu
transpordivaldkonna digitaliseerimist ja integreerimist ühtseks tervikuks.
Arusaamatul põhjusel pole MKM senini pidanud oluliseks merendussektori IT-
arendusprojekte toetada. Teatavasti teeb seda Maaeluministeerium läbi PRIA. Peame
väga oluliseks rakendada meetmeid selleks, et toetada merendus- ja kogu
transpordisektori digipööret ning selle ühtseks tervikuks integreerimist ja kaasaegse
eesti ning inglise keelse teeninduskeskkonna loomist sellisel tasemel, mida võiksid
tulevikus võtta eeskujuks teised nii EL liikmesriigid kui ka muu maailma
merendusriigid.
Palume võimaluse korral leida aeg Merendusnõukojaga kohtumiseks selleks, et arutada
ülaltoodud teemasid ning leppida kokku võimalikes lahendusteedes.
Lugupidamisega
viitseadmiral Tarmo Kõuts
Merendusnõukoda