dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Maagaasiseaduse muutmise seaduse esitamine Vabariigi Valitsusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. september 2020
Viit
2-2/20-0168/5813
Registreeritud
22. september 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/20-0168
Vastutaja
Marie-Ursula Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎2-220-01685813 22.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc1272 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 21.09.2020 Maagaasiseaduse muutmise seadus Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punktis 16 asendatakse tekstiosa „teiste riikide võrkudega või gaasi transiidiks“ tekstiosaga „gaasi ülekande või transiidi eesmärgil Euroopa Liidu liikmesriigi või kolmanda riigi võrguga Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi välispiiri või territoriaalmere välispiirini“; 2) paragrahvi 183 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõnu „tõhusat toimimist“ sõnadega „, Euroopa Liidu gaasi varustuskindlust“; 3) paragrahvi 183 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses: „(31) Enne käesoleva seaduse § 182 lõikes 1 nimetatud erandi andmist konsulteerib Konkurentsiamet: 1) selle Euroopa Liidu liikmesriigi reguleeriva asutusega, kelle gaasituru toimimist ühendus mõjutab, ning 2) kolmanda riigi asjakohase asutusega, kui erand antakse Eesti Vabariigi ja kolmanda riigi vahelise ülekandevõrgu rajamiseks või muutmiseks. (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud konsultatsioonidega selgitab Konkurentsiamet välja võimalused rakendada gaasiühenduse suhtes käesolevas seaduses sätestatud nõudeid. (33) Konkurentsiamet annab käesoleva paragrahvi lõike 31 punktis 2 nimetatud asutusele vastamiseks aega vähemalt kolm kuud.“; 4) seadust täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses: „41. peatükk EESTI JA KOLMANDA RIIGI VAHELINE ÜLEKANDEVÕRGU VÕI TOOTMISETAPI TORUSTIKU KÄITAMIST KÄSITLEV LEPING § 361. Ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu sõlmimise või muutmise kavatsusest teavitamine (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab Euroopa Komisjoni soovist sõlmida või muuta kolmanda riigi ja Eesti Vabariigi vahelist ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitlevat lepingut, kui sellega reguleeritav tegevusala kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/692, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju (ELT L 117, 03.05.2019, lk 1–7) reguleerimisalasse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister gaasituru toimimise võrgueeskirjas.“; 5) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Käesoleva seaduse § 182 lõikes 1 nimetatud erandi andmisel teeb Konkurentsiamet koostööd teise riigi asjakohase asutusega, et kohaldada Eestis asuva gaasiühenduse suhtes käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.“; 6) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses: „(7) Kui piiriüleste vaidluste korral jääb gaasiühendus rohkem kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni, konsulteerib Konkurentsiamet vaidluse lahendamisel teiste liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides (EL) 2019/692 ja 2009/73/EÜ sätestatud põhimõtete kohaldamine. (8) Kui tootmisetapi torustik saab alguse kolmandast riigist ja on ühendatud vähemalt ühe Euroopa Liidu liikmesriigi gaasivõrguga, konsulteerib Konkurentsiamet tootmisetapi torustikku puudutavale vaidlusele lahendust otsides teiste torustiku asukoha liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega. (9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul asub tootmisetapi torustiku gaasi tootmise kohale järgnev esimene ühenduspunkt Eestis, konsulteerib Konkurentsiamet vaidlust lahendades selle kolmanda riigi asjaomase ametiasutusega, kust tootmisetapi torustik alguse saab, et tagada torustiku suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides (EL) 2019/692 ja 2009/73/EÜ sätestatud põhimõtete kohaldamine.“; 7) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 94–136)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 94–136), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/692 (ELT L 117, 03.05.2019, lk 1–7).“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn „…“ ……… 2020 Algatab Vabariigi Valitsus „…..“ …………… 2020 2 21.09.2020 Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Maagaasiseaduse (edaspidi: MGS) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi ka: eelnõu) sihiks on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/692, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ (edaspidi ka: direktiiv), mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. Direktiiv (EL) 2019/692 käsitleb kolmandast riigist gaasi importiva ja kolmandasse riiki gaasi eksportiva ülekandevõrgu ja selle halduri suhtes teatud erandite kehtestamist ning kohustab Konkurentsiametit välja selgitama, kas kolmanda riigiga ühendatud torustiku osas on võimalik rakendada siseturu ühiseeskirjadega sarnaseid põhimõtteid. Direktiivi 2009/73 järgi ei olnud kolmandate riikide juurest alguse saav ühendus ühtse regulatsiooni all reguleeritud. Muudatusega sätestatakse Eesti õiguses üheselt, et Euroopa Liidu ühisturu reeglid kohalduvad ka kolmandast riigist alguse saanud gaasitrassile. Lisaks seab direktiiv Konkurentsiametile täiendavaid kohustusi kolmandast riigist pärit gaasi edastamiseks mõeldud ülekandevõrgu või tootmisetapi torustikuga seotud kaebuste ja vaidluste lahendamisel eesmärgiga konsulteerida vaidluste lahendamisel asjaomaste teiste riikide ametiasutustega. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel 625 6347; [email protected]). Eelnõu osas tegi juriidilisi ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel 625 6360, [email protected]). Eelnõu keeletoimetuse tegi Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna toimetaja Mari Koik (tel 620 8270; [email protected]). Märkused Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr (EL) 2019/692. Kuivõrd eelnõuga võetakse üle direktiivi, ei eelnenud eelnõule väljatöötamiskavatsust (HÕNTE § 1 lg 2 p 2). Eelnõuga muudetakse maagaasiseadust (RT I, 13.03.2019, 20). Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vaja poolthäälteenamust. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr (EL) 2019/692. Direktiiviga muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. 1 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu selgitused on esitatud MGS paragrahvide muudatuste kaudu. Eelnõus on kahte liiki MGS muudatusi: 1) Konkurentsiameti täiendavad kohustused seoses piiriüleste vaidluste läbiviimisega; 2) Regulatsioon ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu sõlmimiseks kolmanda riigiga. Järgnevalt on nimetatud teemad eraldi paragrahvide lõikes lahti selgitatud. Paragrahv 2 MGS terminite paragrahvis toodud mõistet „gaasi ülekandevõrk“ täiendatakse tulenevalt direktiivis muudetud mõistest. Muudatuse kohaselt käsitletakse ülekandevõrguna ka kolmandast riigist algust saavat ülekandevõrku. Paragrahv 183 Lõike 1 punkti 5 täiendatakse tulenevalt direktiivis tehtud täiendusest. Muudatuse järgi on tähtajalise erandi rakendamise tingimuseks asjaolu, et taotlejale erandi andmine ei tohi kahjustada Euroopa Liidu gaasi varustuskindlust. Seega peab Konkurentsiamet erandi tegemisel analüüsima erandi mõju Euroopa Liidu gaasi varustuskindlusele. Paragrahvile lisatud lõiked 31–33 kohustavad Konkurentsiametit § 182 lõikes 1 nimetatud otsuse tegemise ajal kaasama erandi tegemise otsusesse teised asjassepuutuvad reguleerivad asutused. Näiteks kui erand puudutab ülekandevõrku, mis saab alguse Eestis ja lõppeb Poolas, peab Konkurentsiamet erandi otsuse tegemise käigus konsulteerima nii Eesti, Läti, Leedu kui Poola vastava reguleeriva asutusega. Kui aga erandi subjektiks olev taristu on ühendatud kolmanda riigiga, tuleb konsultatsioonidesse hõlmata ka kolmanda riigi reguleeriv asutus. Kui kolmanda riigi asutus ei ole konsultatsiooniteatele kolme kuu jooksul reageerinud või oma sisendit andnud, võib Konkurentsiamet erandiotsuse vastu võtta (kas erandi lubada või sellest keelduda). Peatükk 41 Uus peatükk, kus asub üks paragrahv, reguleerib ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamiseks ettenähtud Eesti ja kolmanda riigi vahelise lepingu (edaspidi: ülekandevõrgu leping) teavitamise kohustust. Eestil käesoleva eelnõu koostamise ajal ühtegi sellist lepingut ei ole. Uus paragrahv 361 käsitleb Euroopa Komisjoni ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu sõlmimisest või muutmisest teavitamist. Lõike 1 järgi peab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitama Euroopa Komisjoni soovist sõlmida või muuta kolmanda riigi ja Eesti vahelist lepingut, mille eesmärk on reguleerida lepingu poolte suhteid sellise taristu käitamisel. Teavitamine toimub vaid juhul, kui sellise lepinguga reguleeritav tegevusala kuulub direktiivi (EL) 2019/692 reguleerimisalasse (näiteks ülekande teenuse osutamine). 2 Lõige 2 volitab majandus- ja taristuministrit lisama lõikes 1 nimetatud teavitamise korda gaasituru toimimise võrgueeskirja. Volitusnormi sõnastamisel on võetud eeskujuks seaduse § 103 lõikest 7, § 12 lõigetest 12 ja 13, § 122 lõikest 3, § 173 lõikest 2 ning § 24 lõigetest 12 ja 6. Paragrahv 37 Lisatud lõige 51 kohustab Konkurentsiametit tegema kolmandasse riiki viiva ja sealt tuleva taristu puhul koostööd teiste EL liikmesriikide reguleerivate asutuste ja kolmanda riigi asjakohase asutusega, et rakendada sellisele Eestis asuvale taristule MGS-s sätestatud nõudeid. Sätte eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil teha koos teiste liikmesriikide ja kolmanda riigiga koostööd rakendamaks kõiki MGS-s toodud kohustusi ilma, et peaks rakendama erandeid. Uus lõige 7 kohustab Konkurentsiametit konsulteerima piiriüleste vaidluste korral teiste asjasse puutuvate liikmesriikide vastutavate ametkondadega. Konkurentsiamet peab vaidluse lahendamisel leidma võimaluse rakendada koos teiste asjassepuutuvate liikmesriikide ametkondadega vaidluste esinemisel direktiivides nr (EL) 2019/692 ja 2009/73/EÜ sätestatud põhimõtteid. Lõike 8 järgi peab Konkurentsiamet tootmisetapi torustikku puudutava vaidlusele lahendust otsides konsulteerima selle torustiku asukohamaa või asukohamaade vastutava asjaomaste ametiasutusega. Lõige 9 reguleerib olukorda, kus kolmandast riigist alguse saanud tootmisetapi torustiku esimene ühenduspunkt asub Eestis ning tootmisetapi torustikku puudutab vaidlus. Sellisel juhul peab Konkurentsiamet vaidlust lahendades konsulteerima kolmanda riigiga, millest torustik alguse on saanud. Konsultatsiooni eesmärk on leida lahendus, mis aitab tagada tootmisetapi torustiku vastavust direktiivides nr (EL) 2019/692 ja 2009/73/EÜ sätestatud põhimõtete järjekindlat rakendamist. Kuivõrd käesoleva eelnõuga võetakse üle direktiiv nr (EL) 2019/692, täiendatakse seaduse normitehnilist märkust viitega direktiivile (EL) 2019/692. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu terminoloogia on eestikeelne. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi mõisteid, kuid muudetakse mõistet „gaasi ülekandevõrk“. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr (EL) 2019/692. Direktiivi ülevõtmise tabel on toodud käesoleva seletuskirja lisas. 6. Seaduse mõju Seaduseelnõu käsitleb kahte järgmist muudatust: 1) Avaliku sektori täiendavad kohustused seoses ülepiiriliste vaidluste läbiviimisega; 2) Regulatsioon ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu sõlmimiseks kolmanda riigiga. 6.1. Ülepiiriliste vaidluste läbiviimisega kaasnevad kohustused. 3 Eelnõu järgi peab avalik sektor kaasama ülepiiriliste vaidluste korral need liikmesriigid või kolmandad riigid, keda asjakohane vaidlus puudutab. Printsiibis on selline kohustus olnud avalikul sektoril ka enne käesoleva eelnõu koostamist – ülepiiriliste vaidluste puhul tuleb asjaolud välja selgitada ning seejuures suhelda ka asjassepuutuvate riikidega. Selles osas on eelnõu algataja seisukohal, et muudatuse mõju avaliku sektori töökoormuse muutusele on väike. Muudatus ei avalda mõju avaliku sektori kaitsele, majandusele ega keskkonnale. 6.2. Regulatsioon ülekandevõrgu lepingu sõlmimiseks kolmanda riigiga Eelnõu sätestab regulatsiooni ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu sõlmimiseks kolmanda riigiga. Regulatsioon puudutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi suhtlust kolmanda riigi ja Euroopa Komisjoniga. Tänase seisuga ei ole Eestil ühtegi sellist lepingut, mis kolmanda riigiga ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamiseks oleks sõlmitud. Suure tõenäosusega ei saa selliseid lepinguid ka lähitulevikus olema. Sellest lähtuvalt hindab eelnõu algataja muudatuse mõju majandusele ja riigi töökoormusele marginaalseks. 6.3. Seaduseelnõu üldine mõju elanike ja ettevõtete halduskoormusele ja avaliku sektori töökoormusele. Seaduseelnõu üldine mõju ei suurenda kodanike ja ettevõtete halduskoormust. Arvestades eelnõus kirjeldatud juhtumite tõenäosust ei kasva ka töökoormus avalikule sektorile. 7. Seaduse rakendamisega seotud avaliku sektori tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne avaliku sektorile täiendavaid kulusid. 8. Rakendusaktid Seoses eelnõu jõustumisega muudetakse ka gaasituru toimimise võrgueeskirja. Määruse muutmise kavand on lisatud seletuskirjale lisana 3. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldkorras. Direktiivi peaks rakendama alates 24.02.2020, kuid eelnõu jõustumise hetkeks on see kuupäev möödunud. Teadmata eelnõu menetlemise kiirust, ei ole võimalik täpset jõustumisaega valida. Seetõttu jõustub eelnõu üldkorras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduseelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile eelnõude infosüsteemis EIS ning ettepanekute ja märkuste esitamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiametil ei olnud eelnõu kohta märkuseid, Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi, Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Ettepanekute/märkuste tabel on toodud seletuskirja lisas 2. Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ …. 2020 4 Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/692, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju (ELT L 117, 03.05.2019, lk 1— 7) vastavustabel EL-i õigusakti norm EL-i õigusakti normi EL-i õigusakti normi Kommentaarid ülevõtmise kohustus sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid (EL) 2019/692 Art 1 1) Jah MGS § 2 p 16 Art 1 2) Ei - Eesti on otsustanud, et süsteemihaldur peab olema 100% ulatuses sertifitseeritud TSO (MGS § 151) Art 1 3) Ei - Eesti on otsustanud, et süsteemihaldur peab olema 100% ulatuses sertifitseeritud TSO (MGS § 151) Art 1 4) Jah MGS § 183 lg 31 ja 32 Art 1 5) Jah/Ei MGS § 183 lg 1 p 5; Punktis c) toodud muudatuse ülevõtmine ei ole kohustuslik. Ülejäänud säte on MGS §-ga 183 üle võetud Art 1 6) Jah MGS § 37 lg 51, lg 7-9 Art 1 7) Ei - Art 1 8) Jah MGS § 322 Art 1 9) Jah MGS §§ 321-323 Kuna hilineme direktiivi ülevõtmisega ning eelnõu ei jõustu seadusena enne 24.05.2020, ei lisata MGSi kolmandatest riikidest pärit olemasolevate gaasitrasside erandi menetluse regulatsiooni. Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu Lisa 2 Ettepanekute tabel Justiitsministeerium Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Eelnõu punkt 1 - soovitame õigusloome ökonoomia Arvestatud. ehk muutva seaduse mahu vähendamiseks ja Eelnõu muudetud. muudatuse esiletoomiseks kasutada muutmisvormelit „asendatakse“ ja sõnastada punkt 1 järgmiselt: 1) paragrahvi 2 punktis 16 asendatakse tekstiosa „teiste riikide võrkudega või gaasi transiidiks“ tekstiosaga „gaasi ülekande või transiidi eesmärgil Euroopa Liidu liikmesriigi või kolmanda riigi võrguga Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi välispiiri või territoriaalmere välispiirini“. 2. Eelnõu punkt 2 - soovitame kasutada Arvestatud. muutmisvormelit „täiendatakse pärast sõnu“ ja Eelnõu muudetud. sõnastada eelnõu punkt 2 järgmiselt: 2) paragrahvi 183 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõnu „gaasi siseturu tõhusat toimimist“ sõnadega „, Euroopa Liidu gaasi varustuskindlust“. 3. Eelnõu punkt 4 – seaduse 4. peatükk lõpeb §-ga 36, Arvestatud. seega 41. peatükk saab alata §-ga 361 (mitte §-ga Eelnõu muudetud. 321), palume ka seletuskirjas vastavalt parandada. 4. Eelnõu punkt 7 – kuna tegu on üksnes muutva Arvestatud. direktiiviga (normitehnika käsiraamatu § 38 Eelnõu muudetud. kommentaar 11), siis peab muutmisvormel olema 7) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 94–136)“ asendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 94–136), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/692 (ELT L 117, 03.05.2019, lk 1–7). 5. Palume arvestada ka keelemärkusi, mis on eelnõu Arvestatud. koostajatele edastatud Word-dokumendis e-kirja Eelnõu muudetud. teel. 6. Seletuskirja osa 1. „Sissejuhatus“ - palume Arvestatud. vormistada osa vastavalt HÕNTE §-le 41 ning Eelnõu muudetud. jaotada „Sissejuhatus „ kolmeks alaosaks. 7. Seletuskirja osa 1. „Sissejuhatus“ - alaosas „Eelnõu Arvestatud. ettevalmistaja“ tuleb anda info ka selle kohta, et Eelnõu muudetud. eelnõu on läbinud keeletoimetuse. 8. Seletuskirja osa 2. – 2. osa pealkiri peab olema Arvestatud. „Seaduse eesmärk“, mitte „Eelnõu eesmärk“. Eelnõu muudetud. 9. Seletuskirja osa 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ Arvestatud. - § 321 selgituse juures 3. lõikes (lk 2) on Eelnõu muudetud. Volitusnormi sõnastamisel sain eeskuju, peab olema Volitusnormi sõnastamisel on võetud eeskujuks. Eelnõu ei koostata mina-vormis. Samas lauses on puudu paragrahvi märk arvu 173 ees. 10. Juhime tähelepanu, et rakendusakti kavandi Arvestatud. pealkiri on vale. Peab olema Majandus- ja Kavand muudetud. taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine. 11. Rakendusakti kavandi § 1 punkt 1 - peab olema „1) Arvestatud. määruse preambulis asendatakse sõnad „ja § 24 Eelnõu muudetud. lõigete 12 ja 6“ sõnadega „, § 24 lõigete 12 ja 6 ning § 361 lõike 2“;“. 12. Rakendusakti kavand – kavandatud on ministri Arvestatud. määrusega (võrgueeskiri) reguleerida valitsuse Seletuskiri täiendatud. tegevust. Küsimus on, kas kavandis esitatud regulatsiooni jaoks on ministri määrus sobiv tasand või peab olema volitusnorm eraldi Vabariigi Valitsuse määruse jaoks. Seletuskirjas tuleb põhjendada volituse kohast taset, et volitus oleks kooskõlas põhiseadusega. 13. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust. Arvestatud. HÕNTE § 42 lg 2 kohaselt tuleb VTK koostamata Seletuskiri täiendatud. jätmist põhjendada seletuskirja osas “Seaduse eesmärk”. VTK võib jätta koostamata, kui kohaldub mõni HÕNTE § 1 lg 2 loetletud eranditest. Palume seletuskirja täiendada. 14. Eelnõu seletuskirja 6. osas on mainitud Arvestatud. Konkurentsiameti ja üldisemalt riigi Seletuskiri muudetud. halduskoormust, korrektne on avaliku sektori puhul kasutada terminit „töökoormus“. Samuti on teise muudatuse puhul täpsem kirjeldada riigi asemel avaliku sektori töökoormuse võimalikku muutust. 15. Tulenevalt vajadusest jälgida väljatöötatavate Arvestatud. õigusaktide üldist mõju elanike ja ettevõtete Seletuskiri muudetud. halduskoormusele ja avaliku sektori töökoormusele, siis palume eelnõu seletuskirjas ühes kohas kokkuvõtlikult välja tuua: a) kas halduskoormus ettevõtetele tervikuna väheneb, suureneb või jääb samaks; b) kas halduskoormus kodanikele väheneb, suureneb või jääb samaks; c) 2 kas töökoormus avalikule sektorile väheneb, suureneb või jääb samaks. Sobilik koht halduskoormuse ja töökoormuse muutuse kokkuvõtteks on seletuskirja 6. osa lõpus, vahetult enne 7. osa. 3 Seletuskirja lisa KAVAND 21.09.2020 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS 2020. a nr………………… Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine. Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse § 102 lõike 7 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruses nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis asendatakse sõnad „ja § 24 lõigete 12 ja 6“ sõnadega „, § 24 lõigete 12 ja 6 ning § 361 lõike 2“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) ülekandevõrgu lepingu sõlmimisest või muutmisest teavitamise kord.“; 3) määrust täiendatakse peatükiga 12 järgmises sõnastuses: „12. peatükk Ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu sõlmimine ja muutmine § 22. Teavitamine (1) Maagaasiseaduse § 361 lõikes 1 nimetatud teade esitatakse Euroopa Komisjonile vähemalt viis kuud enne ülekandevõrgu lepingu sõlmimiseks või muutmiseks vajalike läbirääkimiste algust. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele lisatakse asjassepuutuvad dokumendid koos kirjeldusega selle kohta, mille üle ülekandevõrgu lepingut käsitlevaid läbirääkimisi peetakse ning läbirääkimiste eesmärk. (3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alustab kolmanda riigiga ülekandevõrgu käitamist käsitleva ülekandevõrgu lepingu sõlmimise või muutmise läbirääkimisi pärast Euroopa Komisjoni asjakohase loa saamist. § 23. Ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu sõlmimine ja muutmine (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab perioodiliselt Euroopa Komisjoni lepingu sõlmimise ja muutmise üle peetavate läbirääkimiste käigust, edastades Euroopa Komisjonile perioodiliselt asjakohase teabe. (2) Kui Euroopa Komisjon soovib osaleda lepingu sõlmimise või muutmisega seotud läbirääkimistel, võimaldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjoni läbirääkimistel osalemise lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest nr (EL) 2017/684. (3) Enne ülekandevõrgu lepingu allkirjastamist edastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjonile ülevaate läbirääkimiste tulemustest koos allkirjastamisele kuuluva lepingu tekstiga. (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmib kolmanda riigiga ülekandevõrgu käitamist käsitleva lepingu pärast Euroopa Komisjoni asjakohase loa väljastamist. (5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab Euroopa Komisjoni ülekandevõrgu lepingu allkirjastamisest ja jõustumisest ning lepinguga kaasnevatest muudatustest. (6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab sõlmitud või muudetud ülekandevõrgu lepingu nende liikmesriikide reguleerivatele asutustele, kelle territooriumi lepinguga hõlmatud taristu läbib.“. § 2. Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel