Villy Lopman Teie: 14.08.2020
Advokaadibüroo RASK
Meie: 22.09.2020 nr 4.2-9/1989-1
Vastus pöördumisele
Austatud härra Lopman
Olete pöördunud Maaeluministeeriumi poole seoses maaeluministri 20. juuli 2017. a määruse
nr 45 „Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide
elluviimiseks“ (edaspidi määrus) muutmisega.
Saadetud kirjas toote välja, et määruse muutmise eelnõu algatamine ei ole tingitud üldisest
huvist kantud vajadusest, vaid eesmärgist soodustada ühte ettevõtjat ning esitasite mitmeid
vastuväiteid määruse muutmisele.
Esiteks olete seadnud kahtluse alla määruse muutmise, mille eesmärk on muuta osaliselt
tegevuse elluviimise tingimusi, õiguspärasuse. Toetuse saajal on kehtiva määruse kohaselt
tegevuse elluviimisega seotud tähtaegseid kohustusi peamiselt kaks:
1) viia kogu tegevus ellu ning esitada seda tõendavad ja toetuse väljamaksmiseks vajalikud
dokumendid viie aasta jooksul arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
(edaspidi PRIA) poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
2) teha ära 50 protsenti kavandatavast investeeringust kolmanda aasta lõpuks arvates PRIA
poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
Määruse § 20 lõigete 1 ja 2 puhul arvestatakse neis sisalduvat kohustuste kestust erinevalt,
mistõttu on määruses kasutatud taotluslikult erinevat sõnastust. Kogu investeering tuleb ellu
viia „viie aasta jooksul arvates…“ ehk aega tegevuse elluviimiseks on kokku viis jooksvat
aastat, mille tähtaeg hakkas kulgema taotluse rahuldamise otsuse päevale järgnevast päevast.
Määruse lõikes 1 on sätestatud ka kuupäevaliselt määratud tähtpäev, mis on seotud
programmiperioodi 2014‒2020 abikõlblikkuse perioodi lõppemisega, juhuks kui taotluse
rahuldamise otsus oleks tehtud ajal, mil investeeringu tegemiseks jääb aega vähem kui viis
aastat.
Kõnealuse meetme puhul olnuks minimaalne abikõlblike kulutuste maht viis miljonit eurot,
kuid pigem oli prognoositav investeering suurusjärgus 100 miljonit eurot. Investeeringu
kavandamiseks ja ettevõtte käivitamiseks lisandub üldjuhul veel küllaltki suures mahus
mitteabikõlblikke kulutusi. Selleks, et vältida nii suuremahulise investeeringu elluviimise
kavandamist tähtaja lõppu ning tagada Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 vahendite
tõhusaim kasutamine, seati toetuse saajale tingimus teha kavandatavast investeeringust
vähemalt pool kolmanda aasta lõpuks. Nii mastaapsete investeeringute puhul on tavapärane, et
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
investeeringu detailne kavandamine, vajalike seadmete ostmiseks kokkulepete sõlmimine ning
hangete tegemine võtab ajaliselt tunduvalt enam aega kui investeeringu füüsiline teostamine
ehk ehitustegevus koos seadmete paigaldamisega. Seda asjaolu peeti silmas ka määruses
vahetähtaja sätestamisel, jättes investeeringust 50 protsendi suuruse osa elluviimiseks aega kuni
kolmanda aasta lõpuni arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ehk selle kalendriaasta
lõpuni, mil täitub kolm aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Seega rohkem kui kolm
aastat taotluse rahuldamise otsusest.
Toetuse saajale E-Piim Tootmine AS on tähtaja arvestust ülalkirjeldatud viisil vahetult pärast
taotluse rahuldamist selgitatud ka haldusorgani poolt, millega on toetuse saaja oma tegevuses
arvestanud.
Õigusakti adressaadid, keda viidatud sätte tõlgendus subjektiivselt puudutab, on mõistnud
õigusaktis sätestatud tähtaja arvestamist ühetaoliselt. Olete ekslikult asunud seisukohale, et
määruse § 20 lõike 2 puhul on tegemist haldusmenetlust reguleeriva õigusnormiga. Õigusnorm,
mis paneb isikule nõudeid ja piiranguid1, st ka sisulisi kohustusi, on selgelt materiaalõiguslik,
mitte menetlusõiguslik norm. Seetõttu on ebaõige antud juhul juhinduda haldusmenetluse
seaduse § 5 lõikest 5 ja jääda jäigalt menetluse alguses kehtinud õigusnormide juurde.
Menetluse kestel materiaalõiguse muutmine ei ole välistatud, kui see on vajalik õigusaktiga
taotletava eesmärgi täitmiseks. Selle meetme raames toetuse andmise eesmärk on soodustada
ühistegevust piimandussektoris, mille tulemusena valmib uus kaasaegne töötlemisüksus, kus
toimub toidu töötlemine ja mille aastane lehmatoorpiima töötlemisvõimsus moodustab
vähemalt 25 protsenti taotluse esitamise aastale eelnenud kolme kalendriaasta keskmisest Eestis
toodetud lehmatoorpiima kokkuostust.
Meetme eesmärgi saavutamiseks tuleb vajadusel üle vaadata õigusaktiga kehtestatud toetuse
elluviimise tingimused. Eesti 16 aasta pikkuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika
rakendamise kogemuse juures on toetatava tegevuse elluviimise tingimuste korrigeerimise
vajadust korduvalt ette tulnud. Tulles vastu toetust saanud ettevõtjatele, pikendati näiteks
käesoleva aasta juulikuus COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangu tõttu
kehtestatud eriolukorraga investeeringute elluviimise tähtaegu 11 maaelu ja põllumajandust
turgutava toetuse puhul2. Pikendati samamoodi ka kalamajanduslike toetuse puhul toetatava
tegevuse elluviimise tähtaegu3. Puudub põhjus kohelda põllumajandustoodete töötlemise ja
turustamise suurprojekti investeeringutoetuse saajat teisiti.
Kokkuvõtvalt on õigusakti muutmine kavandatud õigeaegselt, st õigusaktiga sätestatud
tähtpäev ei ole veel saabunud. Muudatus on vajalik ning aitab saavutada toetuse andmisega
soovitud eesmärki ning puudutab vaid ühte toetuse saajat ning toetuse andmist rakendavat
asutust. Teiste isikute subjektiivseid õigusi tegevuste elluviimise tähtaja pikendamine ei riiva.
Teiseks juhite tähelepanu, et määruse muutmise eelnõu seletuskirjas toodud tähtaja
pikendamise vajaduse põhjendused ei ole asjakohased. Leiate, et toetuse saaja pidi arvestama
juba varem, et mitmed tegevused ja tööd tehakse toiduainetööstuse rajamise viimases etapis
ning on eksitav, et seletuskirjas on tehtud viide COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
puhangu mõjudele, mis raskendas masinate, seadmete ja ehitusmaterjalide tarnimist ning
ehitustööde tegemist, sest sel hetkel puudusid toetuse saajal partnerid masinate ja seadmete
tarnimiseks.
Tähtaegade pikendamise juures on võetud arvesse erinevaid asjaolusid, näiteks tegevuse liigi
4.2 teistes alameetmetes (alameede 4.2.1 „Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete
1
Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas 3-3-1-5-07 (p. 12)
2
Maaeluministri määrus 09.07.2020 nr 53 „Põllumajandus- ja maaeluministri määruste muutmine seoses
eriolukorraga“, kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/111072020001
3
Maaeluministri määrus 12.05.2020 nr 28 „Maaeluministri määruste muutmine seoses toetatava tegevuse
elluviimise tähtaja pikendamisega“, kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/114052020001
2 (4)
töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“, alameede 4.2.2 „Keskmise suurusega
ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise
investeeringutoetus“ ja alameede 4.2.3 „Tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete
töötlemise ja turustamise investeeringutoetus“), kus samuti toetatakse investeeringuid
toiduainetööstustesse, on pikendatud toetuse saajatel toetatava tegevuse elluviimise tähtaegasid
sarnastel põhjustel (nt lepingutest mittekinnipidamisega, omavahendite puudumine,
ebasoodsad ilmastikutingimused, tarneraskused jne). Olukord ei ole erinev kõnealusest
meetmest: toetuse elluviimise tingimused olid taotluse rahuldamise ajal ette teada ning nendega
tuli arvestada kõigil toetuse taotlejatel. Ometigi tuleb majanduselus ette olukordi, millega ei
osatud arvestada. Näiteks piimatööstuse rajamisel tehnoloogiahanke võitnud ettevõte müüdi
teisele ettevõtjale, mille tulemusena kokkulepitud tingimustel ja mahus tehnoloogiat enam ei
pakutud ning sellest tulenevalt pidi E-Piim Tootmine AS uuesti läbi viima määruses sätestatud
nõuetele vastava hankemenetluse.
Kuna selle toetuse suurus on võrreldes teiste investeeringutoetustega kordades suurem, siis on
põhjendatud ka selles meetmes toetatavate tegevuste elluviimise tähtaja pikendamine. Samuti
leiame, et COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang avaldas mõju kõikidele toetuse
saajatele olenemata nende tegevusvaldkonnast või investeeringu suurusest ja eesmärgist, sest
see mõjutas majandust tervikuna, mitte ei tekitanud üksnes tarneraskusi.
Võrreldes teiste põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetustega on
sellel meetmel üks suurim erinevus see, et toetuse sihtgrupp on väike (toetuse taotlejaid oli kaks
ja toetus määrati vaid ühele ettevõtjale), millest tulenevalt on paratamatu, et määruses tehtavad
muudatused puudutavad vaid ühte ettevõtjat.
Lisaks toote saadetud kirjas välja, et PRIA 29.06.2019 otsuse kohaselt jäi Milkest OÜ taotlus
rahuldamata tingimusega, et määruse § 19 nimetatud asjaolude esinemisel võib taotleja jätkata.
Rõhutate, et kui E-Piim Tootmine AS loobub tegevuse elluviimisest või tema taotluse
rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, siis määruse kohaselt peaks PRIA tegema taotlejale
Milkest OÜ ettepaneku toetuse taotlemise jätkamiseks, kuid PRIA ei ole E-Piim Tootmine AS
taotluse rahuldamise otsust kehtetuks tunnistanud ega teinud Milkest OÜ-le ettepanekut.
Juhime tähelepanu, et määruse § 19 lõike 5 kohaselt selles paragrahvis sätestatud menetlust
(uue taotleja kaasamine menetlusse) ei alustata, kui taotluse esitamise tähtpäevast on möödunud
üle kahe aasta. Võttes arvesse, et selle toetusmeetme taotlusvoor toimus ajavahemikul
13.02.2017‒17.02.2017, siis on taotluse esitamise tähtpäevast möödunud rohkem kui kolm
aastat, mis tähendab, et uue taotleja kaasamine menetlusse ei ole enam võimalik. Selgitame, et
määruses sätestati uue taotleja kaasamise võimalus üksnes juhul, kui toetuse saaja ei esita
tähtaegselt määruse §-s 16 nimetatud lisadokumente, kuid need dokumendid toetuse saaja
tähtaegselt esitas. Täpsustame, et uue taotleja kaasamine menetlusse on sätestatud võimalusena
üksnes selles toetusmeetmes ja selle sätte rakendamise puhul on arvesse võetud ka seda, et kui
peaks tekkima olukord, kus kaasatakse menetlusse uus taotleja, siis on uuel taotlejal piisav aeg
piimatööstuse rajamiseks, sest Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 eelarvevahendeid saab
kasutada kuni 2023. aasta lõpuni. Seega uue taotleja kaasamine menetlusse ei ole enam
võimalik nii määruses sätestatut kui ka programmiperioodi lõppemist arvesse võttes.
Peame vajalikuks veel märkida, et Teie esindatava võimalused kõnealuse meetme raames
olemas oleva toetuse saaja asemel toetust saada on ammendunud. Teiste isikute, sealhulgas Teie
esindatava subjektiivseid õigusi kavandatud muudatused määruses ei mõjuta mitte kuidagi.
Kohtupraktikas4 on korduvalt kinnitust leidnud seisukoht, et isikul puudub subjektiivne õigus
toetuse saamisele, vaid üksnes õigus sellele, et tema taotlus lahendatakse õiguspäraselt.
Taotlusvoor on toimunud, kõigi taotluse esitanud isikute taotlused on menetletud ning toetuse
4
Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-77-12; 3-3-1-16-14; nr 3-16-1048
3 (4)
saaja õiguspärase menetluse raames välja valitud. Ei esine ka kaalukaid argumente, mis annaks
alust eeldada, et investeeringut lõpptähtajaks ellu ei viida.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Aller
Maaeluminister
Sama: Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, PRIA
Janeli Tikk
625 6299
[email protected]
Jaana Lepik
625 6202
[email protected]
4 (4)