dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. september 2020
Viit
1.15-5/2020/5101-2
Registreeritud
22. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎Suurprojekt_vastus_RASK.asice483 KB

Sisu (failidest)

Villy Lopman Teie: 14.08.2020 Advokaadibüroo RASK Meie: 22.09.2020 nr 4.2-9/1989-1 Vastus pöördumisele Austatud härra Lopman Olete pöördunud Maaeluministeeriumi poole seoses maaeluministri 20. juuli 2017. a määruse nr 45 „Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks“ (edaspidi määrus) muutmisega. Saadetud kirjas toote välja, et määruse muutmise eelnõu algatamine ei ole tingitud üldisest huvist kantud vajadusest, vaid eesmärgist soodustada ühte ettevõtjat ning esitasite mitmeid vastuväiteid määruse muutmisele. Esiteks olete seadnud kahtluse alla määruse muutmise, mille eesmärk on muuta osaliselt tegevuse elluviimise tingimusi, õiguspärasuse. Toetuse saajal on kehtiva määruse kohaselt tegevuse elluviimisega seotud tähtaegseid kohustusi peamiselt kaks: 1) viia kogu tegevus ellu ning esitada seda tõendavad ja toetuse väljamaksmiseks vajalikud dokumendid viie aasta jooksul arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 2) teha ära 50 protsenti kavandatavast investeeringust kolmanda aasta lõpuks arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Määruse § 20 lõigete 1 ja 2 puhul arvestatakse neis sisalduvat kohustuste kestust erinevalt, mistõttu on määruses kasutatud taotluslikult erinevat sõnastust. Kogu investeering tuleb ellu viia „viie aasta jooksul arvates…“ ehk aega tegevuse elluviimiseks on kokku viis jooksvat aastat, mille tähtaeg hakkas kulgema taotluse rahuldamise otsuse päevale järgnevast päevast. Määruse lõikes 1 on sätestatud ka kuupäevaliselt määratud tähtpäev, mis on seotud programmiperioodi 2014‒2020 abikõlblikkuse perioodi lõppemisega, juhuks kui taotluse rahuldamise otsus oleks tehtud ajal, mil investeeringu tegemiseks jääb aega vähem kui viis aastat. Kõnealuse meetme puhul olnuks minimaalne abikõlblike kulutuste maht viis miljonit eurot, kuid pigem oli prognoositav investeering suurusjärgus 100 miljonit eurot. Investeeringu kavandamiseks ja ettevõtte käivitamiseks lisandub üldjuhul veel küllaltki suures mahus mitteabikõlblikke kulutusi. Selleks, et vältida nii suuremahulise investeeringu elluviimise kavandamist tähtaja lõppu ning tagada Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 vahendite tõhusaim kasutamine, seati toetuse saajale tingimus teha kavandatavast investeeringust vähemalt pool kolmanda aasta lõpuks. Nii mastaapsete investeeringute puhul on tavapärane, et Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 investeeringu detailne kavandamine, vajalike seadmete ostmiseks kokkulepete sõlmimine ning hangete tegemine võtab ajaliselt tunduvalt enam aega kui investeeringu füüsiline teostamine ehk ehitustegevus koos seadmete paigaldamisega. Seda asjaolu peeti silmas ka määruses vahetähtaja sätestamisel, jättes investeeringust 50 protsendi suuruse osa elluviimiseks aega kuni kolmanda aasta lõpuni arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ehk selle kalendriaasta lõpuni, mil täitub kolm aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Seega rohkem kui kolm aastat taotluse rahuldamise otsusest. Toetuse saajale E-Piim Tootmine AS on tähtaja arvestust ülalkirjeldatud viisil vahetult pärast taotluse rahuldamist selgitatud ka haldusorgani poolt, millega on toetuse saaja oma tegevuses arvestanud. Õigusakti adressaadid, keda viidatud sätte tõlgendus subjektiivselt puudutab, on mõistnud õigusaktis sätestatud tähtaja arvestamist ühetaoliselt. Olete ekslikult asunud seisukohale, et määruse § 20 lõike 2 puhul on tegemist haldusmenetlust reguleeriva õigusnormiga. Õigusnorm, mis paneb isikule nõudeid ja piiranguid1, st ka sisulisi kohustusi, on selgelt materiaalõiguslik, mitte menetlusõiguslik norm. Seetõttu on ebaõige antud juhul juhinduda haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja jääda jäigalt menetluse alguses kehtinud õigusnormide juurde. Menetluse kestel materiaalõiguse muutmine ei ole välistatud, kui see on vajalik õigusaktiga taotletava eesmärgi täitmiseks. Selle meetme raames toetuse andmise eesmärk on soodustada ühistegevust piimandussektoris, mille tulemusena valmib uus kaasaegne töötlemisüksus, kus toimub toidu töötlemine ja mille aastane lehmatoorpiima töötlemisvõimsus moodustab vähemalt 25 protsenti taotluse esitamise aastale eelnenud kolme kalendriaasta keskmisest Eestis toodetud lehmatoorpiima kokkuostust. Meetme eesmärgi saavutamiseks tuleb vajadusel üle vaadata õigusaktiga kehtestatud toetuse elluviimise tingimused. Eesti 16 aasta pikkuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise kogemuse juures on toetatava tegevuse elluviimise tingimuste korrigeerimise vajadust korduvalt ette tulnud. Tulles vastu toetust saanud ettevõtjatele, pikendati näiteks käesoleva aasta juulikuus COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangu tõttu kehtestatud eriolukorraga investeeringute elluviimise tähtaegu 11 maaelu ja põllumajandust turgutava toetuse puhul2. Pikendati samamoodi ka kalamajanduslike toetuse puhul toetatava tegevuse elluviimise tähtaegu3. Puudub põhjus kohelda põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suurprojekti investeeringutoetuse saajat teisiti. Kokkuvõtvalt on õigusakti muutmine kavandatud õigeaegselt, st õigusaktiga sätestatud tähtpäev ei ole veel saabunud. Muudatus on vajalik ning aitab saavutada toetuse andmisega soovitud eesmärki ning puudutab vaid ühte toetuse saajat ning toetuse andmist rakendavat asutust. Teiste isikute subjektiivseid õigusi tegevuste elluviimise tähtaja pikendamine ei riiva. Teiseks juhite tähelepanu, et määruse muutmise eelnõu seletuskirjas toodud tähtaja pikendamise vajaduse põhjendused ei ole asjakohased. Leiate, et toetuse saaja pidi arvestama juba varem, et mitmed tegevused ja tööd tehakse toiduainetööstuse rajamise viimases etapis ning on eksitav, et seletuskirjas on tehtud viide COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangu mõjudele, mis raskendas masinate, seadmete ja ehitusmaterjalide tarnimist ning ehitustööde tegemist, sest sel hetkel puudusid toetuse saajal partnerid masinate ja seadmete tarnimiseks. Tähtaegade pikendamise juures on võetud arvesse erinevaid asjaolusid, näiteks tegevuse liigi 4.2 teistes alameetmetes (alameede 4.2.1 „Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete 1 Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas 3-3-1-5-07 (p. 12) 2 Maaeluministri määrus 09.07.2020 nr 53 „Põllumajandus- ja maaeluministri määruste muutmine seoses eriolukorraga“, kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/111072020001 3 Maaeluministri määrus 12.05.2020 nr 28 „Maaeluministri määruste muutmine seoses toetatava tegevuse elluviimise tähtaja pikendamisega“, kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/114052020001 2 (4) töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“, alameede 4.2.2 „Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ ja alameede 4.2.3 „Tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus“), kus samuti toetatakse investeeringuid toiduainetööstustesse, on pikendatud toetuse saajatel toetatava tegevuse elluviimise tähtaegasid sarnastel põhjustel (nt lepingutest mittekinnipidamisega, omavahendite puudumine, ebasoodsad ilmastikutingimused, tarneraskused jne). Olukord ei ole erinev kõnealusest meetmest: toetuse elluviimise tingimused olid taotluse rahuldamise ajal ette teada ning nendega tuli arvestada kõigil toetuse taotlejatel. Ometigi tuleb majanduselus ette olukordi, millega ei osatud arvestada. Näiteks piimatööstuse rajamisel tehnoloogiahanke võitnud ettevõte müüdi teisele ettevõtjale, mille tulemusena kokkulepitud tingimustel ja mahus tehnoloogiat enam ei pakutud ning sellest tulenevalt pidi E-Piim Tootmine AS uuesti läbi viima määruses sätestatud nõuetele vastava hankemenetluse. Kuna selle toetuse suurus on võrreldes teiste investeeringutoetustega kordades suurem, siis on põhjendatud ka selles meetmes toetatavate tegevuste elluviimise tähtaja pikendamine. Samuti leiame, et COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang avaldas mõju kõikidele toetuse saajatele olenemata nende tegevusvaldkonnast või investeeringu suurusest ja eesmärgist, sest see mõjutas majandust tervikuna, mitte ei tekitanud üksnes tarneraskusi. Võrreldes teiste põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetustega on sellel meetmel üks suurim erinevus see, et toetuse sihtgrupp on väike (toetuse taotlejaid oli kaks ja toetus määrati vaid ühele ettevõtjale), millest tulenevalt on paratamatu, et määruses tehtavad muudatused puudutavad vaid ühte ettevõtjat. Lisaks toote saadetud kirjas välja, et PRIA 29.06.2019 otsuse kohaselt jäi Milkest OÜ taotlus rahuldamata tingimusega, et määruse § 19 nimetatud asjaolude esinemisel võib taotleja jätkata. Rõhutate, et kui E-Piim Tootmine AS loobub tegevuse elluviimisest või tema taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, siis määruse kohaselt peaks PRIA tegema taotlejale Milkest OÜ ettepaneku toetuse taotlemise jätkamiseks, kuid PRIA ei ole E-Piim Tootmine AS taotluse rahuldamise otsust kehtetuks tunnistanud ega teinud Milkest OÜ-le ettepanekut. Juhime tähelepanu, et määruse § 19 lõike 5 kohaselt selles paragrahvis sätestatud menetlust (uue taotleja kaasamine menetlusse) ei alustata, kui taotluse esitamise tähtpäevast on möödunud üle kahe aasta. Võttes arvesse, et selle toetusmeetme taotlusvoor toimus ajavahemikul 13.02.2017‒17.02.2017, siis on taotluse esitamise tähtpäevast möödunud rohkem kui kolm aastat, mis tähendab, et uue taotleja kaasamine menetlusse ei ole enam võimalik. Selgitame, et määruses sätestati uue taotleja kaasamise võimalus üksnes juhul, kui toetuse saaja ei esita tähtaegselt määruse §-s 16 nimetatud lisadokumente, kuid need dokumendid toetuse saaja tähtaegselt esitas. Täpsustame, et uue taotleja kaasamine menetlusse on sätestatud võimalusena üksnes selles toetusmeetmes ja selle sätte rakendamise puhul on arvesse võetud ka seda, et kui peaks tekkima olukord, kus kaasatakse menetlusse uus taotleja, siis on uuel taotlejal piisav aeg piimatööstuse rajamiseks, sest Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 eelarvevahendeid saab kasutada kuni 2023. aasta lõpuni. Seega uue taotleja kaasamine menetlusse ei ole enam võimalik nii määruses sätestatut kui ka programmiperioodi lõppemist arvesse võttes. Peame vajalikuks veel märkida, et Teie esindatava võimalused kõnealuse meetme raames olemas oleva toetuse saaja asemel toetust saada on ammendunud. Teiste isikute, sealhulgas Teie esindatava subjektiivseid õigusi kavandatud muudatused määruses ei mõjuta mitte kuidagi. Kohtupraktikas4 on korduvalt kinnitust leidnud seisukoht, et isikul puudub subjektiivne õigus toetuse saamisele, vaid üksnes õigus sellele, et tema taotlus lahendatakse õiguspäraselt. Taotlusvoor on toimunud, kõigi taotluse esitanud isikute taotlused on menetletud ning toetuse 4 Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-77-12; 3-3-1-16-14; nr 3-16-1048 3 (4) saaja õiguspärase menetluse raames välja valitud. Ei esine ka kaalukaid argumente, mis annaks alust eeldada, et investeeringut lõpptähtajaks ellu ei viida. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister Sama: Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, PRIA Janeli Tikk 625 6299 [email protected] Jaana Lepik 625 6202 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel