dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumise edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. september 2020
Viit
1.1-16/20-0011/5800-1
Registreeritud
22. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0011
Vastutaja
Annika Anton (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
22. oktoober 2020

Failid

  • 📎RK_20-01893-8.bdoc435 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 21.09.2020 nr 7-5.6/20-01893-8 Pöördumise edastamine Edastan Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee From: Heiki Rits <[email protected]> On Behalf Of [email protected] Sent: Thursday, September 17, 2020 1:16 AM To: Jüri Ratas <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected] Cc: Riigikantselei <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: KIIRE! EVEA ettepanek turismisektori toetuseks - seoses 17.09.20 VV kabinetiistungiga Ausatatud peaminister, ministrid Edastame EVEA pöördumise seoses neljapäeval, 17.09 valitsuskabinetis arutatava turismisektori toetamise teemaga ning palume käsitleda meie ettepanekut kui ühte alternatiivi. Lugupidamisega Heiki Rits EVEA president EVEA pöördumiine - turismi kriisiabi 16 09 2020 f.asice Hr J üri Ratas , Peaminister Hr. Martin Helme , rahandusminister Hr. Raul Siem , Väliskaubanduse ja IT minister Hr. Tanel Kiik , Sotsiaalminister 16 .09.2020 Austatud peaminister, ministrid , EVEA teeb ettepanek u, kaaluda turismisektori toetuseks maksude osalist tagastust . S eoses aruteluga turismisektori täiendavate kriisiabi meetmete üle, palu b EVEA tungivalt kaaluda teiste ettepanekute kõrval ka meie poolt varem pakutud osalise 2019.a. riigimaksude tagastamist, kui universaalset, kuluefektiivset, kõigile huvirühmadele vastuvõetavat ja erinevate turismi - valdkondade suhtes õiglas t riigi abi jaotam i se kontseptsiooni . Esitame siinkohal uuesti oma ettepaneku, mille kohta oleme pidanud konsultatsioone enam iku turismisektori organisatsioonidega ( s.h. ETFL, EHRL, MTÜ Eesti Maaturism), kes kõik kinnitasid, et see lahendus on neile sobiv alternatiiv Töötukassa töötasutoetusmeetmele ja siseturismi vautšerite jagamisele. EVEA teeb ettepaneku , pakkuda k riisis enimkannatanud ettevõtete toetamiseks osalist maksutagastust nende eelmise kalendriaasta tasutud riigimaksude baasil. Toonitame, et arvesse tuleks võtta kõik riigimaksud, mitte vaid tööjõumaksud. Meede on sihitud konkreetsetele tegevusvaldkondadele, kus käibelangus on pikaajaline ja väga suur . Maksutagastus võiks toimuda virtuaalselt, läbi E MTA ettemaksukonto . Ettemaksukontole tagastatud raha kasutamise saab ettevõtja ise otsustada . Maksutagastuse protsent või b olla erinevatele valdkondadele erinev, lähtu des käibekaotuse suurusest . Ettevõtjale jää b paindlikkus otsustada, kas ta maksab seda raha töötajatele palkadeks või nt. renoveerib ruume või tasub renti. Sellist toetust – maksutagastust - on lihtne rakendada ja odav hallata, kuna on täiesti automatiseeritav. Maksutagastus on ka riigi tulude vaates tulemuslik, sest aitab säilitada suurt arvu maksumaksjaid ja sektorit, mille panus SKP-sse on 8%. Isegi juhul, kui mõne ettevõtte jätkusuutlikust ei õnnestu tagada, jääb see raha meie majandusse kas tasutud maksude näol või maksetena teistele ettevõtetele. Meetme rahastamine võiks toimuda riigi poolt võetud laenuvahendite arvelt. Meetme mõju eelarvele on võimalik arvutada erinevate stsenaariumide puhul E MTA statistika alusel. Igal juhul on see kordades väiksem, kui potentsiaalne saamata jääv maksutulu sektori hävimise korral. Toome allpool välja hetkel arutlusel olevate Töötukassa töötasuhüvitise ja vautšeri meetme nõrgad kohad võrreldes pakutava maksutagastusega ning juhul kui siiski otsustatakse nende meetmete kasuks, siis juhime tähelepanu järgmistele probleemidele : Tööt asuhüvitis Töötukassalt : Töötasuhüvitis jõuab ainult väga piiratud hulga abivajajateni kuna enamik hädasolevate valdkondade ettevõtteid ei kvalifitseeru – põhjuseks töölepingu seadusest tulenevad juriidilised takistused (võimalik rakendada ainult TLS §35 kuna §37 kasutati maksimaalses ulatuses ära juba kevadise eriolukorra ajal), lisaks suutmatus maksta hüvitisele kvalifits e erumiseks nõutavat tööandja omaosalust töötasust. Väikee ttevõtted, k us 2019.a. töötasid vaid juhatuse liikmed või kes kasutasid võlaõiguslikke töötegemise lepinguid , need ei saanud taotleda toetust kevadel ning ei kvalifitseeru töötasu hüvitisele ja ka sel korral . Töötasuhüvitis kulutab suure osa Töötukassa kevadise töötasuhüvitise maksmisega niigi napiks jäänud varudest ning see toob paratamatult kaasa eelmises majanduskriisis ettevõtjate poolt juba kogetud töötuskindlustusmakse määra tõstmise (VV määrus 30.04.2009 nr 71) . Täiendav maksukoormus on raskustes olevatele ettevõtetele talumatu. Samas on hädavajalik, et Töötukassal oleks piisavalt vahendeid, et panustada tõenäolise sügisese koondamislainega kaasnevate koondamishüvitiste, töötuskindlustushüvitiste, töötutoetuste ning kriisi tõttu majanduse struktuurimuutuste tõttu suure hulga töö kaotanute ümberõppe rahastamisse ka teistes majandussektorites . Siseturu v autš erid : Meetme mõju on erinevatele turismisektori valdkondadele äärmiselt ebaühtlane , see ei ole rakendatav nt. reisibüroode le , ko n verent sikorraldajate le , suveniirikaubanduse le , turismiga seotud transpordi le jms. Teisisõnu – see ei aita tervet sektorit ja külvab ebavõrdsust sektori sees. Isegi, k ui v autš eri süsteem käivituks juba oktoobris, on siseturismi hooaeg läbi ja siseturistide jaoks jäävad järgi atraktiivseks vaid SPA-d . See aga teki ta b toetuse väga ebaõigla s e jaotus e nii valdkondade kui ka erinevate majutusettevõtete vahel. Oluline on piirkondade võrd ne kohtlemine ja riski ennetamine, et väikeettevõtja ei jääks suure kõrval tühjade kätega. Praegused ettepanekud eelistavad Tallinnat (kallim vautšer). See tekitas suurt kriitikat väljaspoolt Tallinnat tegutsevate turismisettevõtete poolt. Summa 40–60 eur ot inimese kohta ei ole piisavalt motiveeriv ning tähendab kordades suuremat täiendavat omafinantseeringu t selleks, et näiteks veeta nädalavahetus mõnes turismiettevõt t es või sihtkohas . S eda võimekust paljudel peredel ei ole, eri t i arvestades olukorraga tööturul ning seda, et enamus Eesti inimestest on oma puhkused juba pidanud ja vastavad reservid ära kulutanud . Seetõttu tõenäoliselt jääb suur osa v autš eritest kasutamata ja plaanitud ressurss ei jõua sektori ettevõtjateni. Meede on äärmiselt kallis – kui keskmine v autš eri väärtus oleks 50 eur ot , siis kulu ks kogu Eesti elanikkonna katmiseks 66,450 miljonit eurot. Veelgi kallimaks läheks v autš erite jagamine lähiriikide turistidele. Kui riik näeb võimalust sellist summat turismisektorile suunata, siis palju efektiivsem ja õiglasem oleks seda teha pakutud maksude tagastuse vormis. Heiki Rits EVEA president Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel