Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. september 2020
Sisu (failidest)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Teie 28.08.2020 nr 2-2/20-0193/5348
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn Meie 21.09.2020 nr 1-11/182-2
Arvamus lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu osas
Lugupeetud Taavi Aas
Lennuliiklusteeninduse AS (edaspidi EANS) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit
võimaluse eest avaldada arvamust 01.09.2020 saadetud lennundusseaduse (edaspidi LennS) ja
riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) osas.
EANS mõistab vajadust kaasajastada riigisisest tsiviillennunduse regulatsiooni viimaks see
vastavusse Euroopa Liidu õiguse muutumisega ja arengutega tsiviillennunduses ning
kõrvaldamaks seaduse rakendamisel ilmnenud probleeme. EANS esitab alljärgnevalt omapoolse
arvamuse ja tähelepanekud planeeritavate muudatuste osas, mis puudutavad EANSi
tegevusvaldkonda:
1. Eelnõu § 1 punktiga 5 § 71 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1)
Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat
lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride
väljatöötaja, lennuvälja käitaja, lennutreeningseadme, lennundusmeditsiinikeskuse,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutaja ning õhuruumi
korraldamise teenuse osutaja riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli
käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ja haldusotsuste tegemiseks
teeb Lennuamet.“
1.1. Seletuskirjas on muudatust põhjendatud vajadusega viia see kooskõlla kehtivate nõuetega
ning eesmärgiga laiendada ekspertide ringi, kellel oleks õigus nõuetele vastavust kontrollida
Lennuameti nimel, kui Lennuametil ei ole vastava pädevusega järelevalveametnikke. EANSi
hinnangul ei ole LennS § 71 lg 1 muutmise teine eesmärk asjakohane kuivõrd ekspertide
kaasamist käsitletakse LennS § 71 lg-tes 2 ja 3. LennS § 71 lg 1 muutmise vajadus tuleneb aga
üksnes eesmärgist viia Lennuameti pädevuste loetelu vastavusse EL õigusaktidest tulenevate
nõuetega.
1.2. Teiseks toome välja, et hinnates LennS ja RLS planeeritavaid muudatusi kogumis, tekitab
LennS § 71 lg 1 täiendamine pakutud sõnastuses terminoloogilist ebaselgust. Täpsemalt, eelnõu §
1 punkti 62 kohaselt täiendatakse LennSi §-ga 372, millega kehtestatakse
aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi asemel lennuliikluse korraldamise teenuse
osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat.
Seletuskirja järgi tuleneb vastav vajadus LennS kooskõlla viimisest EL õigusega, täpsemalt
komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/373. Samuti täiendatakse eelnõu § 2 punkti 5 kohaselt
RLS § 164 lg 3 punktidega 11–13 järgmises sõnastuses: „11) õhuruumi korraldamise teenuse
osutaja (ASM) puhul 400 eurot; 12) lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja (ATFM) puhul 400
eurot; 13) lennuprotseduuride väljatöötaja (ASD) puhul 400 eurot.” Seejuures on seletuskirjas
välja toodud, et: „Punktid, mis lisatakse loetellu, on osa aeronavigatsiooniteenuse osutaja nö
isikust, st et neid ei saa klassikaliselt nimetada teenuseks, vaid isikuks – nimetatud määruse artikli
kohaselt on tegemist lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, lennuliiklusvoo juhtimisteenuse
osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötajaga, mis kantakse aeronavigatsiooniteenuse osutaja
sertifikaadile.“
1.2.1. Esiteks märgime, et eelnevalt viidatud seletuskirja lauses peaks termini „lennuliiklusvoo
juhtimisteenuse osutaja“ asemel olema kasutatud terminit „aeronavigatsiooniteenuse osutaja“.
Selliselt on tagatud kooskõla eelnõu § 1 punktist 62 tulenevate muudatuste ja sellega kaasnevate
muudatustega.
1.2.2. Teiseks selgitame, et lennuliikluse korraldamise teenus (ATM) hõlmab lennuliiklusvoogude
juhtimist (AFTM), õhuruumi korraldamist (ASM) ja lennuliiklusjuhtimist (ATS);
aeronavigatsiooniteenus (ANS) hõlmab lennuliiklusjuhtimist (ATS), side-, navigatsiooni ja/või
seireteenuseid (CNS) ja aeronavigatsiooniteabe teenuseid (AIS) ja meteoroloogiateenuseid (MET).
Lisaks kuulub sertifikaadi alla eelnõu § 1 punktis 62 toodud LennS § 372 sõnastusettepanekuga
lennuprotseduuride välja töötamise teenus (ASD). Võttes arvesse eelnõu § 1 punkti 62 ja eelnõu §
2 punkte 4 ja 5, saab RLS § 164 lg 3 olema eelnõu jõustumise järel sõnastatud järgnevalt:
Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga aasta kohta
riigilõivu:
1) piirkondliku lennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot;
2) lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot;
3) lähilennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot;
4) lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot;
5) lennuvälja lennuinfoteenuse osutamise puhul 800 eurot;
6) lennumeteoroloogiateenuse osutamise puhul 450 eurot;
7) aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamise puhul 800 eurot;
8) sideteenuse osutamise puhul 400 eurot;
9) navigatsiooniteenuse osutamise puhul 400 eurot;
10) seireteenuse osutamise puhul 400 eurot.
11) õhuruumi korraldamise teenuse osutaja (ASM) puhul 400 eurot;
12) lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja (ATFM) puhul 400 eurot;
13) lennuprotseduuride väljatöötaja (ASD) puhul 400 eurot.
RLS § 164 lg 3 punktidest 1-5 kuuluksid ATSi ehk nii lennuliikluse korraldamise teenuse kui
aeronavigatsiooniteenuse alla, punktid 6-10 aeronavigatsiooniteenuse alla, punktid 11-12
lennuliikluse korraldamise teenuse alla ja punkt 13 lennuprotseduuride välja töötamise teenuse
alla. Seega on kõik RLS § 164 lg 3 punktid paigutatavad eelnõu § 1 punktiga 62 sõnastatava
LennS § 372 kolme teenuse alla: lennuliikluse korraldamise teenus, aeronavigatsiooniteenus ja
lennuprotseduuride väljatöötamise teenus. Sarnast lähenemist tuleks rakendada ka LennS eelnõu
§ 1 punktiga 5 kehtestatava LennS § 71 lg 1 sõnastuses, et ei korrataks teenuseid, mis kuuluvad
juba mõne muu teenuse alla. Või siis vastupidi, kui LennS § 71 lg 1 sõnastusettepanekus on
peetud vajalikuks lahti kirjutada lennuliikluse korraldamise teenuse alla kuuluvad teenused, tuleks
sama analoogiat kasutades kirjutada lahti ka aeronavigatsiooniteenuse alla kuuluvad teenused.
Viimane muudaks LennS § 71 lg 1 sõnastuse aga ebamõistlikult pikaks ja keerukaks. Sellest
tulenevalt teeb EANS ettepaneku sõnastada LennS § 71 lg 1 järgnevalt: Tsiviilõhusõiduki,
lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat lennukõlblikkust korraldava
organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride väljatöötaja, lennuvälja käitaja,
lennutreeningseadme, lennundusmeditsiinikeskuse, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele
vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ja
haldusotsuste tegemiseks teeb Lennuamet.
2. LennS § 231 muudatustega soovitakse ajakohastada ja täpsustada nõudeid raadioside loa
saamiseks ning sellega seotud koolitustele ja eksamitele. Samas on seletuskirjas välja toodud, et
raadioside pidamise loa saamist rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisades sätestatud
standardid (ICAO standardid) ega EL-i määrused otsesõnu ei käsitle.
2.1. EANS-i hinnangul võib eelnõu § 1 punktiga 28 kehtestatav § 231 lg 11 osutuda
problemaatiliseks FINEST kontekstis, mistõttu vajaks vastava lõike sisu täiendavat selgitust.
Täpsemalt, FINEST programmiga, mis planeeritakse töösse rakendada 2022. aasta kevadel,
hakatakse pakkuma piiriülest lennujuhtimisteenust Eesti ja Soome õhuruumis, mistõttu võivad
Tallinna lennuinfopiirkonnas loodud õhuruumi blokkides lennutasandist 95 kõrgemal, välja arvatud
Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja lähenemisalades, aeronavigatsiooniteenust osutada
ka Soome Vabariigi pädeva asutuse poolt väljastatud lennujuhi loaga lennujuhid.
2.1.1. EANSi jaoks on ebaselge, kas Soome Vabariigi pädeva asutuse poolt väljastatud lennujuhi
loaga lennujuhid, kes juhivad lende Tallinna lennuinfopiirkonnas lennutasandist 95 kõrgemal, välja
arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja lähenemisalades, peavad samuti läbima
koolituse ja sooritama eksami Lennuametis registreeritud, deklareeritud või sertifitseeritud koolitaja
juures või tunnustatakse teises Euroopa Liidus välja antud raadioside luba?
2.1.2. Sellest tulenevalt tõusetub teine küsimus raadioside loa saamise koolituse kohta. Kehtiva
LennS § 231 lg 3 volitusnormi alusel 15.04.2003 vastu võetud määruse nr 68 „Lennunduse
raadioside loa väljaandmise kord„ (edaspidi määrus nr 68) § 7 sätestab, et koolitust loa saamiseks
võib läbi viia ainult Lennuametis registreeritud koolitaja või lennukoolitusorganisatsioon ning sama
määruse § 8 lg 1 sätestab, et koolitus tuleb läbi viia vastavalt Lennuameti poolt heakskiidetud
programmile ja koolitus võib moodustada osa muust lennundusalasest koolitusest. Eelnõu § 1
punkti 30 kohaselt sõnastatakse LennS § 231 lg 3 järgmiselt: Lennunduse raadioside loa
taotlemise ja väljaandmise korra ning nõuded raadioside koolitusele kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega. Vastava volitusnormi all kehtestatava määruse kavand on lisatud
eelnõule. Määruse kavandist nähtub, et LennS muutmisega ei plaanita muuta raadioside loa
koolituse põhimõtteid. EANSi ning Soome teenuse osutaja ANS Finlandi eestvedamisel on
FINEST projekti raames Lennuamet ning Soome Vabariigi järelevalveasutus Traficom asunud
meiega diskussiooni, kas ja kuidas korraldada koolitusi selliselt, et tagada nii Eesti kui Soome
lennujuhtide võimekus juhtida lende nii Eesti Vabariigi, kui Soome Vabariigi õhuruumis. See
hõlmab nii raadioside loa kui ka lennujuhi loa koolitusi. EANS palub siinkohal kaasata Lennuamet
koolitusi ja koolitusorganisatsioone puudutavate määruste muudatuste aruteludesse.
2.2. Samuti toome välja, et EANS on juba varasemalt tähelepanu juhtinud LennS § 231 lg 5 (nii
kehtivas redaktsioonis kui eelnõu § 1 punktis 30 esitatud LennS § 231 lg 5 sõnastusettepanekus) ja
LennS § 231 lg 6 alusel kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.03.2011 määruse nr
20 „Lennunduse raadioside reeglid“ (edaspidi määrus nr 20) §-ga 6 lg 1 vastuolule. Nimelt sätestab
kehtiva LennS § 231 lg 5, et lennunduse raadioside peab olema tagatud eesti või inglise keeles.
Ülevalpool lennutasandit 95, välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja
lähenemisalades, peab raadioside olema tagatud ainult inglise keeles. Eelnõu § 1 punkti 30 järgi
sõnastatakse LennS § 231 lg 5 järgnevalt: Eesti õhuruumis lendamisel on raadiosides
kasutatavateks keelteks eesti ja inglise keel. Ülevalpool lennutasandit 95, välja arvatud Tallinna
lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja lähenemisalades, kasutatakse ainult inglise keelt.
Ülalnimetatud määruse nr 20 § 6 lg 1 sätestab aga, et Tallinna lennuinfopiirkonnas (FIR/UIR)
raadiosides kasutatavateks keelteks on eesti ja inglise keel. Ülevalpool lennutasandit 195
kasutatakse ainult inglise keelt. Seega, kui LennS ja eelnõu võimaldavad lennutasandist 95
kõrgemal kasutada ainult inglise keelt, siis LennS § 231 lg 6 alusel vastu võetud määruse nr 20
järgi võib ainult inglise keelt kasutada alates lennutasandist 195. Eelnõust ja eelnõu seletuskirjast
ei tulene, et plaanis oleks määruse nr 20 muutmine, mistõttu EANS palub viia LennS § 231 lg 5 ja
määruse nr 20 § 6 lg 1 omavahel vastavusse.
2.3. Samuti juhime tähelepanu LennS § 231 lg 5 (nii kehtivas redaktsioonis kui eelnõu § 1
punktis 30 esitatud LennS § 231 lg 5 sõnastusettepanekus) ja keeleseaduse § 23 lg 4 alusel vastu
võetud määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja
kasutamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 84) § 9 punkti 20 vastuolule. Ka määruse nr 84 § 9 punkti
20 kohaselt nõutakse C1-tasemel eesti keele oskust õhu-, mere- või raudteeliiklust korraldavatelt ja
sellekohast teavet edastavatelt töötajatelt, välja arvatud lennujuhid, kes osutavad
lennuliiklusteenust piirkondlikus lennujuhtimissektoris, mille alumine piir on 19 500 jalga, kus
lendude juhtimine toimub ainult inglise keeles. Seega ka määruse nr 84 § 9 punktis 20
nähakse ainult inglisekeelset suhtlust lubava alumise piirina lennutasandit 195, mis on aga
vastuolus LennS § 231 lg-ga 5 (nii kehtivas redaktsioonis kui eelnõu § 1 punktis 30 esitatud LennS
§ 231 lg 5 sõnastusettepanekus), mistõttu tuleks ka määruse nr 84 § 9 p 20 viia vastavusse LennS
§ 231 lg-ga 5, asendades lennutasandi 195 lennutasandiga 95.
3. LennS § 233 muutmise eesmärgiks on võtta arvesse kehtivaid ICAO standarditest ja EL
õigusaktidest tulenevaid erialakeele nõudeid ning kõrvaldada EASA standardiseerimisaudititel
tuvastatud puudused ning praktikas tõusetunud probleemid pädevate hindajate leidmisel. Eelnõu §
1 punktiga 33 § 233 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lennunduse eesti
erialakeele oskustaset tõendab oskusmärge. Oskusmärke võib lennundusloale kanda, kui loa
omanik omab lennunduse raadioside luba eesti keeles ning on täitnud ühe järgmistest
tingimustest: 1) on edukalt omandanud põhi-, kesk- või kõrghariduse eesti keeles või on sooritanud
eesti keele riikliku eksami tasemel C1, millele vastab lõigete 1 või 2 kohane 6. oskustase, või 2) on
sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B2, millele vastab lõigete 1 või 2 kohane 5.
oskustase, või 3) on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B1, millele vastab lõigete 1 või 2
kohane 4. oskustase.“ Kehtiv LennS ei sisalda lennunduse eesti keele taseme nõuet, vaid vastav
nõue tuleneb ülalviidatud määrusest nr 84, mille § 9 punktis 20 tulenevalt nõutakse C1-tasemel
eesti keele oskust õhu-, mere- või raudteeliiklust korraldavatelt ja sellekohast teavet edastavatelt
töötajatelt, välja arvatud lennujuhid, kes osutavad lennuliiklusteenust piirkondlikus
lennujuhtimissektoris, mille alumine piir on 19 500 jalga, kus lendude juhtimine toimub ainult inglise
keeles.
3.1. Esiteks juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punkti 33 toodud planeeritav LennS § 233 lg 21
sõnastus ja määruse nr 84 lg 9 punkti 20 sõnastus on vastuolus, mistõttu on vajalik määruse nr 84
§ 9 punkti 20 muutmine või kehtetuks tunnistamine (arvestades, et eelnõu § 1 punktiga 33
kehtestatava § 233 lg 21 sõnastus lubab lennunduses ka B2 ja B1 taset ning „õhuliiklust korraldav
ja sellekohast teavet edastav töötaja“ on laiem mõiste kui „lennujuht“ ja „lennuinformaator“), millele
antud juhul eelnõus aga viidatud pole.
3.2. Teiseks märgime, et LennS § 24 lg 2 alusel 22.08.2005 vastu võetud määruse nr 96
„Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad
nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade
tunnustamise eeskiri“ (edaspidi määrus nr 96) § 3 lg 2 ning eelnõule lisatud majandus- ja
taristuministri määruse „Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning pädevus- ja
oskusmärgete välja andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning Euroopa Liidu
liikmesriigis välja antud loa tunnustamise kord„ kavandi § 2 lg 1 punkti 3 ja § 3 lg 1 punkti 5 järgi
peavad lennujuhiõpilane ja lennujuht valdama C1 keeleoskustasemel eesti keelt. EANSile jääb
arusaamatuks, miks kehtiva määruse nr 96 ja määruse kavandi järgi nõutakse lennujuhtidelt eesti
keele oskust C1 keeleoskustasemel, kui eelnõu § 1 punkti 33 järgi nähakse LennS § 233 lõikega 21
ette kolm võimalikku lennunduse eesti erialakeele oskustaset ning samad keeleoskustaseme
tulenevad ka EL määruse 2015/340 punktist ATCO.B.030(c) ja I lisa 1. liites sätestatud
pädevustasemete skaalast. Kuigi EL määruse 2015/340 punkt ATCO.B.030(a) jätab liikmesriigile
diskretsiooniõiguse riigikeele keeleoskustaseme kehtestamise osas, ei ole eelnõu seletuskirjas
põhjendatud, miks lennujuhtidele kehtestatakse C1 nõue, kui eelnõu § 1 punktiga 33 kehtestatava
§ 233 lõikega 21 on lennunduses lubatud kolm eesti erialakeele taset.
3.3. Kolmandaks märgime, et keeleoskus on ajas muutuv. Seetõttu on EANSi arvates
ebamõistlik, et eelnõu § 1 punktiga 33 planeeritava § 233 lg 21 täiendusega antakse oskusmärge
välja tähtajatult, kui isik on omandanud hariduse eesti keeles või on sooritanud eesti keele riikliku
eksami tasemel C1, sest tegelikkuses ei taga see nõutud keeleoskuse olemasolu tööleasumise või
töötamise ajal. Samas mõistame, et taoline regulatsioon tuleneb EL määruse 2015/340 punktist
ATCO.B.035(a).
3.4. EANSi hinnangul on positiivne, et LennS-is planeeritakse välja tuua EL määruste
1178/2011 ja 2015/340 ning ICAO keeleoskustasemete võrdlus Eestis kasutatavate
keeleoskustasemetaga (C1=6.tase, B2=5.tase, B1=4.tase), kuivõrd see on tänaseni olnud mitmeti
tõlgendatav ning sellele on tähelepanu juhtinud ka mitmed koolitajad. EANS leiab aga, et kui
taolised võrdlustasemed on välja toodud eesti keele puhul, võiks need olla välja toodud ka inglise
keele puhul.
4. Eelnõu § 1 punktiga 34 muudetakse LennS § 233 lg-t 3, kehtestades see järgnevas
sõnastuses: Lennunduse eesti erialakeele oskust hinnatakse eesti keele riikliku eksami
vastuvõtmise õigust ja kontrollimist omavas asutuses ning Lennuametis registreeritud,
deklareeritud või sertifitseeritud koolitaja juures. EANSi jaoks jääb arusaamatuks, kas mõlemad
tingimused peavad olema täidetud samaaegselt. Kui eesti erialakeele oskuse hindamiseks on
sobilik nii eesti keele riikliku eksami vastuvõtmise õigust omav asutus kui ka Lennuametis
registreeritud, deklareeritud või sertifitseeritud koolitaja, oleks sobilikum kasutada kahe variandi
vahel sõna „või“.
5. Eelnõu § 1 punktiga 44 § 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21)
Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete välja andmise,
koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa
tunnustamise korra kehtestab vastava valdkonna minister määrusega.“ Eelnimetatud määruse
kavand on lisatud eelnõule. Määruse kavandis on välja toodud, et määrus kehtestatakse
lennundusseaduse § 24 lõike 21 alusel ning määruse kavandi § 23 kohaselt Majandus-
kommunikatsiooniministri 22.08.2005. a määrus nr 96 „Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori
vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja
välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva
LennS § 24 lg 2 sedastab, et lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende
koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele
lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskirjad
kehtestab valdkonna eest vastutav minister, lähtudes 1944. aasta Chicago rahvusvahelise
tsiviillennunduse konventsiooni lisas I sätestatud nõuetest. Antud volitusnormi alusel on
kehtestatud kaks määrust: 21.12.2001 vastu võetud määrus nr 125 “Lennundusspetsialistide
vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning
lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud
lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ (edaspidi määrus nr 125) ja määrus nr 96. Seega on § 24
lg-s 2 viidatud mõiste „lennundusspetsialist“ all peetud silmas nii lennujuhte ja lennuinformaatoreid
kui ka muid lennundusspetsialiste. Kui eelnõu § 1 punktiga 44 kehtestatava § 24 lg 21 volitusnormi
alusel antava määrusega tunnistatakse kehtetuks LennS § 24 lg 2 alusel välja antud üks
määrustest, kuid kehtima jääb LennS § 24 lg 2 ise ning selle alusel välja antud teine määrus,
tuleks EANSi hinnangul kriitiliselt üle vaadata LennS § 24 lg 2 ning kehtima jääva määruse nr 125
mõistekasutus lennundusspetsialisti osas.
6. Eelnõu § 1 punktiga 47 täiendatakse LennS §-ga 248, milles sätestatakse lennujuhiõpilase,
lennujuhi ja lennuinformaatori loa, sellega seonduvate pädevus- ja oskusmärgete, üksuse
oskusmärgete ning keeleoskusmärgete väljaandmise, pikendamise ja taastamisega seotud
regulatsioon.
6.1. Esmalt toome välja, et EANSi jaoks on arusaamatu, miks lennuinformaatori loa ning
pädevus- ja oskusmärked kajastuvad eelnõu § 1 punktis 47 esitatud LennS § 248 lg 5
sõnastusettepanekus, kui eelnõu § 1 punkti 44 järgi täiendatakse LennS § 24 lõikega 21 selliselt, et
lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete välja andmise,
koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa
tunnustamise korra kehtestab vastava valdkonna minister määrusega ning lennujuhiõpilase ja
lennujuhi loa taotluse tingimused on välja toodud eelnimetatud ministri määruse kavandis. Sellisel
juhul võiksid ka lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärke tingimused sisalduda ministri
määruses, mitte eraldi lõikena LennS-is.
6.2. Teiseks märgime, et eelnõu § 1 punktis 47 toodud LennS § 248 lg 5 p 2
sõnastusettepanekus nõutakse lennuinformaatori loa taotlejalt Lennuameti poolt heakskiidetud või
aktsepteeritud lennuinformaatori koolituskursuse ning teadmiste ja oskuste kontrolli läbimist. EANS
on varasemalt teinud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku, et
lennuinformaatori loa taotleja nõutava väljaõppena võiks olla sobilik ka lennujuhi väljaõpe. Eelnõu
väljatöötaja on seejuures ka ise seletuskirjas välja toonud, et „EL määruse 2015/340 nõuded ei
laiene küll lennuinformaatorile, kuid lennuinformaatorid osalevad lennuinfoteenuse osutamises
Eesti regionaalsetel lennuväljadel ning sisuliselt täidavad seal lennujuhi funktsioone. [...]
Arvestades, et lennuinformaator täidab sisuliselt lennujuhi ülesandeid, on nõuded tema
terviseseisundi ning keeleoskusele samaväärsed lennujuhi terviseseisundile ning keeleoskusele
esitatavate nõuetega.“ Seega teeb EANS ettepaneku, et eelnõu § 1 punktis 47 välja toodud LennS
§ 248 lg 5 punkt 2 sõnastataks järgnevalt: Lennuamet annab lennuinformaatori loa ning pädevus-
ja oskusmärked välja, kui lennuinformaatori loa taotleja: [...]2) on läbinud Lennuameti poolt
heakskiidetud või aktsepteeritud lennuinformaatori või lennujuhi koolituskursuse ning teadmiste ja
oskuste kontrolli.
7. Eelnõu § 1 punktiga 47 täiendatakse LennS ka § 248 lg-ga 7, mille kohaselt Lennuamet
teeb otsuse lennujuhi, lennujuhiõpilase ja lennuinformaatori loa, pädevus- sellega seonduvate
oskusmärgete, üksuse oskusmärgete või keeleoskusmärgete andmise, pikendamise või sellest
keeldumise otsuse 14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. EANSi hinnangul
on 14 päeva pikkune tähtaeg liialt pikk võttes arvesse asjaolu, et EANS peab vastava aja jooksul
taotlejale tööd pakkuma, kuid ei saa lubada tööpositsioonile. Tulenevalt töölepingu seaduse §-st 35
peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu
ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö
tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul,
kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Seega tekitab 14-päevane menetlustähtaeg
EANSile majanduslikku kahju.
8. Eelnõu § 1 punkt 47 näeb ette ka LennS täiendamise §-ga 2413 Euroopa Liidu liikmesriigis
või Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni osalisriigis välja antud lennujuhiõpilase ja
lennujuhi loa tunnustamise ning asendamise kohta. Vastava § 2413 lg 3 ettepaneku järgi peab
käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase loa tunnustamiseks taotleja esitama taotluse, mis vastab § 24
lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele. Eelnõu § 1 punkti 44 järgi täiendatakse aga LennS § 24
lõikega 21 selliselt, et lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning pädevus- ja
oskusmärgete välja andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning Euroopa Liidu
liikmesriigis välja antud loa tunnustamise korra kehtestab vastava valdkonna minister määrusega.
Vastava määruse kavandi § 23 järgi tunnistatakse majandus- kommunikatsiooniministri
22.08.2005. a määrus nr 96 „Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele,
kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja
välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ kehtetuks.
8.1. Esiteks jääb EANSi hinnangul ebaselgeks, kas LennS muudatuste jõustumise järgselt peab
esitama Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamiseks Lennuametile taotluse, mis
vastab LennS § 24 lg 2 alusel kehtestatud nõuetele (kuivõrd määrus nr 125 jääb kehtima) või
LennS § 24 lõike 21 järgi kehtestatud nõuetele (kuivõrd määrus nr 96 asendatakse uue
määrusega).
8.2. Tutvudes määruse kavandi §-ga 20, nähtub, et § 20 lg 1 punktide 3 ja 4 järgi tuleb teises
Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud lennujuhi- või lennujuhiõpilase loa välja vahetamiseks
esitada taotlus, millele lisatakse: [...] 3) C1 tasemele vastavat eesti keele oskust ja komisjoni
määruse (EL) 2015/340 punkti ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust
tõendavad dokumendid; 4) raadioside oskust tõendav dokument; [...]. EANSi hinnangul võib C1
keeleoskustasemel eesti keele nõudmine tunnustamismenetluses osutuda problemaatiliseks
FINEST projekti kontekstis, kus Soome Vabariigi pädeva asutuse poolt väljastatud lennujuhi loaga
lennujuhid osutavad lennujuhtimisteenust Tallinna lennuinfopiirkonnas alates lennutasemest 95,
välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja lähenemisalades. EANS ei ole hetkel
veendunud, kas ja kuidas plaanivad järelevalveasutused kontrollida piiriülesel
aeronavigatsiooniteenuse osutamisel lennujuhtide pädevust, kuid EANS ei välista lennujuhi lubade
tunnustamismenetlust. Viimase olukorra realiseerumisel paneks eesti keele C1 keeleoskustaseme
nõue ohtu FINEST projekti realiseerumise.
8.3. Kolmandaks sooviksime välja tuua, et LennS § 24 lg 2 alusel välja antud määruse nr 96 §
17 lg 1 sätestab, et Euroopa Liidu liikmesriigi lennuameti poolt ühtse litsentseerimisskeemi alusel
ja vastavalt Eurocontrol ohutusnõuetele ESARR 5 välja antud kehtivaid lennujuhi- ja
lennujuhiõpilaselube ning pädevusi tunnustab Lennuamet täiendavaid tingimusi seadmata. Eelnõu
seletuskirjast ei tulene, miks karmistatakse lennujuhi- ja lennujuhiõpilaselubade tunnustamise
tingimusi.
9. Eelnõu § 1 punkti 57 järgi § 37 lg 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4)
Aeronavigatsiooniseadme kasutamiseks peab olema aeronavigatsiooniseadme sertifikaat, mis
kinnitab seadme vastavust kehtivatele nõuetele ning lubab seda käitada. Sertifitseerimisele
kuuluvad kõik aeronavigatsiooniteenuse osutamiseks või lennuliikluse korraldamiseks kasutatavad
Eesti Vabariigi territooriumile paigaldatud salvestusseadmed, lennujuhtimissüsteemid,
lennundussagedusel töötavad sideseadmed, raadionavigatsiooni- ja seireseadmed,
lennuinfosüsteemid ja lennuvälja lennumeteoroloogilised seadmed.“ Kehtivas seaduses sisalduva
mõiste „lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme“ asendamist mõistega
„aeronavigatsiooniseade“ põhjendatakse seletuskirjas vajadusega suurendada õigusselgust
seeläbi, et tänases sõnastuses pole selge kas mõiste hõlmab ka muid seadmeid (nt seire-, meteo-
ja salvestusseadmed) ning uus mõiste hakkab hõlmama kõiki nimetatud seadmeid. EANSi
hinnangul on seletuskirjas esitatud selgitus ebaselge öeldes ühelt poolt, et „termin
„aeronavigatsiooniseade“ hõlmab edaspidi kõiki nimetatud seadmeid, seega suurendab muudatus
õigusselgust.“, teisalt aga sedastades, et „praegusega võrreldes sertifitseeritavad seadmed ei
muutu.“ Seetõttu tõusetub küsimus, kas sertifitseerimisele kuuluvate seadmete ulatus muutub või
mitte?
10. Eelnõu § 1 punktiga 62 täiendatakse LennS §-ga 372 lennuliikluse korraldamise teenuse
osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi kohta,
kuna aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadiga seonduvat regulatsiooni ajakohastatakse
ning viiakse kooskõlla komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 2017/373. Seetõttu eraldatakse
aeronavigatsiooniteenuse osutajat puudutavad sätted aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimist
puudutavast paragrahvist (§ 37 kehtivas LennS-is) ning kehtivas seaduses §-s 57.4 sisalduv
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat koondatakse lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja ühtse sertifikaadi alla.
10.1. EANS hinnangul on tegemist positiivse lähenemisega, kuivõrd see vastab komisjoni
rakendusmääruse (EL) nr 2017/373 nõuetele ja lihtsustab menetlusprotseduure. Teisalt peab
EANS arvestama täiendavate kuludega tasumisele kuuluva riigilõivu suurenemise näol, kuivõrd
uue ühendatud lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadiga lisandub loetellu kaks nö teenust – õhuruumi
korraldamise teenuse osutaja (ASM) ja lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja (ATFM) –, ning
kummagi teenuse eest tuleb tasuda täiendavat riigilõivu 400 eurot (kokku 800 eurot). Samuti tuleb
EANSil tasuda riigilõivu summas 185 eurot sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest.
10.2. Juhime tähelepanu, et EANSile jääb arusaamatuks vajadus pikendada LennS § 372 lg 3
sõnastusettepanekus lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse
osutaja või lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise taotluse
menetlemise tähtaega 90 päevani (seejuures võimalusega pikendada menetlust veelgi 90 päeva
võrra). Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et „vastavalt LennS § 1 lõikele 4 kohaldatakse
seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele
MsüSi, võttes arvesse LennSist tulenevaid erisusi. Seega tuleb nimetatud sertifikaadi väljaandmise
ja muutmise menetluses järgida EL otsekohalduvate määruste, MsüSi ja LennSi regulatsiooni.
Seetõttu sätestatakse LennSis MsüS kohaldamise erisusena ka EL määrustest tulenevad
erisused, mille kohaselt lõigetega 3 ja 4 sätestatakse erisused MsüSis sätestatud tähtajast ning
sertifikaadi vaikimisi välja andmisest [...] Vastav regulatsioon kehtestatakse sarnaselt teiste
lennunduses kehtivate sertifikaatide taotlemise, väljaandmise, väljaandmisest keeldumise,
kehtivuse peatamise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise nõuetele.“ EANSi hinnangul ei ole
menetlustähtaja pikendamine 90 päevale sisuliselt põhjendatud ega ka seletuskirjas piisavalt
selgitatud.
10.2.1. Esiteks, MsüS-i § 20 lg 1 kohaselt lahendab majandushaldusasutus tegevusloa taotluse
tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 30 päeva jooksul, seejuures võib sama
paragrahvi lg 3 järgi taotluse lahendamise tähtaega üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, kui
see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu. Seletuskirjas viidatud EL otsekohalduvatest
määrustest ei tulene sertifikaadi taotluse lahendamise 90 päeva pikkust tähtaega, mistõttu jääb
arusaamatuks vajadus kehtestada MsüSi regulatsioonist erisus EL määruste alusel. Komisjoni
rakendusmääruse (EL) nr 2017/373 II lisa A-alajao punkt ATM/ANS.AR.A.005 näeb ette pädevale
asutusele sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise ülesanded ning sama lisa C-
alajao punktid ATM/ANS.AR.C.020 ja ATM/ANS.AR.C.005 nõude sertifikaatide väljaandmisele ja
teenuseosutajate sertifitseerimisele, deklaratsioonidele ja nõuetele vastavuse kontrollimisele, kuid
ükski neist punktidest ei sisalda tähtaegu.
10.2.2. Teiseks ei vasta täielikult tõele väide, et 90 päeva pikkune menetlustähtaeg kehtestatakse
sarnaselt teistele lennunduses kehtivate sertifikaatide menetlustele. Täpsemalt, eelnõu § 1 punkti
58 kohaselt täiendatakse LennS § 37 lg-ga 42, mille järgi Lennuamet otsustab
aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 60 päeva jooksul pärast
taotluse esitamist. Seega sisaldab eelnõu ka teistsuguse pikkusega sertifikaatide menetlemise
tähtaegu.
10.2.3. Veelgi enam, LennS § 372 lg 6 sõnastusettepanekuga kehtestatakse volitusnorm
lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimise tingimuste ja korra määruse kehtestamiseks.
Vastava määruse kavandi § 4 lg 1 kohaselt rakendatakse 90 päeva pikkust tähtaega ka sertifikaadi
või sertifikaadi lisale kantud andmete muutmisele. Niivõrd pika tähtaja kehtestamine sertifikaadi või
sertifikaadi lisale kantud andmete muutmisele on aga põhjendamata seletuskirjas. Siinkohal tasub
ka märkida, et EANS peab muutma sertifikaati tulenevalt asjaolust, et lennuprotseduuride
väljatöötaja sertifikaat hõlmatakse lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi alla. Kehtiva
LennS § 574 lg 4 järgi lahendatakse lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotlus 45 päeva
jooksul, LennS täiendamisega § 372 lg-ga 6 muudetakse vastav tähtaeg seega aga kahekordseks.
10.3. Samuti toome välja, et kehtiva seaduse § 37 lg 2 alusel 07.03.2007 vastu võetud määrusele
nr 13 „Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimise tingimused ja kord“ on lisatud taotlus
aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi väljaandmiseks või muutmiseks, juhendmaterjal
organisatsiooni kirjelduse koostamiseks, aeronavigatsiooniteenuse liigid ja alaliigid, juhendmaterjal
lennuliiklusteenuse osutamise käsiraamatu koostamiseks. Eelnõu § 1 punktis 62 välja toodud
LennS § 372 lg 6 ettepaneku järgi välja antava määruse kavandist nähtub, te määrusele on plaanis
lisada üksnes juhendmaterjal lennuliiklusteenuse osutamise käsiraamatu koostamiseks. EANSi
jaoks jääb ebaselgeks, miks LennS muudatusega ei ole kavas määrusele lisada nt juhendmaterjal
organisatsiooni kirjelduse koostamiseks.
11. Eelnõu § 1 punkti 95 järgi § 55 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31)
Lennuamet võib lennuvälja käitajalt või lennuliiklusteenindusüksuselt nõuda õhusõiduki
teenindamisest keeldumist, kui järelevalve käigus, sh õhusõiduki kontrolli seisuplatsil on ilmnenud
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukord.“ Seletuskirjas on välja toodud, et: “Vastavalt EL
määrusele nr 965/2012 teeb Lennuamet ühe järelevalveliigina õhusõiduki kontrolli seisuplatsil,
mida viivad läbi vastava kvalifikatsiooniga järelevalveametnikud. [...] Lõike eesmärk on anda
Lennuametile selge volitus nõuda lennuvälja käitajalt või lennuliiklusteenindusüksuselt õhusõiduki
teenindamisest keeldumist.“ EANS mõistab vastava sätte kehtestamise eesmärki, kuid EANSile
jääb arusaamatuks, milline saab olema teenindamise keelu edastamise protsess. Eelnõust ei
nähtu, et plaanis oleks anda volitusnorm vastavat protsessi sisaldava määruse vastuvõtmiseks.
Kas eelnõu koostaja eesmärgiks on olnud jätta see reguleerida Lennuameti ja lennuvälja käitaja
või lennuliiklusteenindusüksuse omavahelise protseduuriga?
12. Eelnõu § 2 punkti 3 järgi paragrahvi 164 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad
„Aeronavigatsiooniteenuse osutaja“ tekstiosaga „Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja“. Eelnõu § 2 punkti 4 järgi §
164 lg 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lennuliikluse
korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja
sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga aasta kohta riigilõivu:“. RLS § 164 lg-s 1 ja 2
mõiste „aeronavigatsiooniteenuse osutaja“ asendamist mõistega „lennuliikluse korraldamise
teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja„ on
seletuskirjas põhjendatud järgnevalt: „muudetakse seoses EL määrusest 2017/373 tulenevate
muudatustega, sh sertifikaadi tähtajatuks muutumisega, mistõttu sarnaselt teistele sertifikaatidele
hakkab aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi hoidmise osas kehtima hoidmise riigilõiv.
Samuti viiakse paragrahvi pealkiri vastavusse §-ga 373, mis viitab lennuprotseduuride korraldamise
teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja
sertifikaadile. Samasisuline muudatus tehakse ka § 164 lõigete 1 ja 2 sõnastuses.“
12.1. EANS juhib esiteks tähelepanu, et tõele vastab üksnes seletuskirjas välja toodud selgituse
teine lause ning esimene lause on asjakohatu, kuivõrd mõiste muutmine ei ole tingitud sertifikaadi
tähtajatuks muutumisest, vaid mõiste muutmisest LennS-s (eelnõu § 1 punkt 62, LennS § 372
sõnastusettepanek).
12.2. Teiseks toome välja, et ülaltoodud seletuskirja väljavõttes on eelduslikult tahetud kasutada
viidet LennS §-le 372.
12.3. Kolmandaks toome välja, et ei eelnõu § 1 punktis 62 toodud Lenns §-de 372 ja 373
sõnastusettepanekutest ega ka LennS § 372 lg 6 sõnastusettepaneku volitusnormi alusel antavast
määrusest (kavandist) ei tulene, et sertifikaat on edaspidi tähtajatu. Vastav asjaolu on tuletatav küll
komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 2017/373 ja eelnõu § 2 punktis 4 sisalduvast RLS § 164 lg 3
sissejuhatava lause sõnastusettepanekust, mille kohaselt lennuliikluse korraldamise teenuse
osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi hoidmise
eest tasutakse sertifikaadi iga aasta kohta riigilõivu, kuid EANSi hinnangul võiks sertifikaadi
tähtajatule iseloomule olema viidatud ka LennS §-s 372 või LennS § 372 lg 6 alusel vastu võetavas
määruses.
13. Seletuskirja peatüki 6 „Seaduse mõjud“ sissejuhatas lauses on välja toodud, et seadusel
puudub oluline mõju riigiasutuste korraldusele. Samuti on seletuskirja peatüki 6 punktides 1-6 välja
toodud, et kuigi Lennuamet on muudatuste puhul mõju sihtrühmaks, on mõju ulatus, avaldumise
sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike. EANS vastavate väidetega ei nõustu,
kuivõrd eelnõuga muudetakse nii Lennuameti pädevusi (laiendatakse) kui ka menetluskorda ning
kogumis tõstavad muudatused oluliselt Lennuameti halduskoormust, võimalik, et ka tööjõuressursi
vajadusi. Nt kui kehtiva seaduse § 71 lg 1 järgi teeb tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja,
tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni ja aeronavigatsiooniteenust osutava ettevõtja
riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate
lubade ja sertifikaatide andmiseks ning haldusotsuste tegemiseks Lennuamet, siis eelnõu § 1
punkti 5 kohaselt § 71 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tsiviilõhusõiduki,
lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat lennukõlblikkust korraldava
organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride väljatöötaja, lennuvälja käitaja,
lennutreeningseadme, lennundusmeditsiinikeskuse, aeronavigatsiooniteenuse osutaja,
lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutaja ning õhuruumi korraldamise teenuse osutaja
riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate
lubade ja sertifikaatide andmiseks ja haldusotsuste tegemiseks teeb Lennuamet.“ Seejuures on
seletuskirjas välja toodud, et: „Paragrahvi lõiget 1 täiendatakse mitmete Lennuameti järelevalve
pädevusse kuuluvate valdkondadega.“ Seetõttu leiab EANS, et erinevate muudatuste mõju
Lennuameti töökorraldusele kogumis on vääralt hinnatud ning vajalik oleks põhjalikum analüüs
seaduse mõjude osas riigiasutuste korraldusele.
14. Viimase punktina sooviksime veelkord välja tuua, et EANSi jaoks on arusaamatu
menetlustähtaegade pikendamine mitmete taotluste menetlemisel, nt 90-päevane menetlustähtaeg
koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotlemisel (eelnõu § 1 punkt 47, LennS § 2410 lg 2
sõnastusettepanek) ja lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse
osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotlemisel (eelnõu § 1 punkt 62, LennS §
372 lg 3 sõnastusettepanek). Olukorras, kus majandus- ja taristuministri poolt kinnitatud transpordi
programm aastateks 2020-2023 näeb ette kiire ja tehnoloogiliselt uuenduslik transpordisektori
tagamise, riik on nullbürokraatia programmiga seadnud eesmärgiks bürokraatia ja halduskoormuse
vähendamise riigiasutustega suhtlemisel ja majandustegevust põhjendamatult piiravate erinõuete
kaotamise ning liigutakse avalike teenuste digitaliseerimise suunas, peaksid haldusmenetlused
pigem muutuma paindlikumaks ja tõhusamaks, sh lihtsustuma taotluste läbivaatamine. LennS
muudatustega liigutakse aga vastupidises suunas.
Tulenevalt eelpool toodust mõistab EANS lennundusseaduse ja riigilõivu seaduse muutmise
vajadust ning nõustub valdavas osas muudatusettepanekutega, kuid palub siiski arvesse võtta ülal
esitatud arvamust ja tähelepanekuid eelnõu ja seletuskirja kohta ning vastata eelnõu ja seletuskirja
analüüsi käigus tekkinud küsimustele.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivar Värk
Juhatuse esimees-tegevjuht