dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. september 2020
Viit
2-2/20-0193/5348
Registreeritud
21. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lennuliiklusteeninduse AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/20-0193
Vastutaja
Silja Vöörmann (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundus- ja merendusosakond, Lennundustalitus)

Failid

  • 📎VALJA_Arvamus_LennS_ja_RLS_muutmise_seaduse_eelnoule.bdoc174 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Teie 28.08.2020 nr 2-2/20-0193/5348 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 21.09.2020 nr 1-11/182-2 Arvamus lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu osas Lugupeetud Taavi Aas Lennuliiklusteeninduse AS (edaspidi EANS) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust 01.09.2020 saadetud lennundusseaduse (edaspidi LennS) ja riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) osas. EANS mõistab vajadust kaasajastada riigisisest tsiviillennunduse regulatsiooni viimaks see vastavusse Euroopa Liidu õiguse muutumisega ja arengutega tsiviillennunduses ning kõrvaldamaks seaduse rakendamisel ilmnenud probleeme. EANS esitab alljärgnevalt omapoolse arvamuse ja tähelepanekud planeeritavate muudatuste osas, mis puudutavad EANSi tegevusvaldkonda: 1. Eelnõu § 1 punktiga 5 § 71 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride väljatöötaja, lennuvälja käitaja, lennutreeningseadme, lennundusmeditsiinikeskuse, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutaja ning õhuruumi korraldamise teenuse osutaja riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ja haldusotsuste tegemiseks teeb Lennuamet.“ 1.1. Seletuskirjas on muudatust põhjendatud vajadusega viia see kooskõlla kehtivate nõuetega ning eesmärgiga laiendada ekspertide ringi, kellel oleks õigus nõuetele vastavust kontrollida Lennuameti nimel, kui Lennuametil ei ole vastava pädevusega järelevalveametnikke. EANSi hinnangul ei ole LennS § 71 lg 1 muutmise teine eesmärk asjakohane kuivõrd ekspertide kaasamist käsitletakse LennS § 71 lg-tes 2 ja 3. LennS § 71 lg 1 muutmise vajadus tuleneb aga üksnes eesmärgist viia Lennuameti pädevuste loetelu vastavusse EL õigusaktidest tulenevate nõuetega. 1.2. Teiseks toome välja, et hinnates LennS ja RLS planeeritavaid muudatusi kogumis, tekitab LennS § 71 lg 1 täiendamine pakutud sõnastuses terminoloogilist ebaselgust. Täpsemalt, eelnõu § 1 punkti 62 kohaselt täiendatakse LennSi §-ga 372, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi asemel lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat. Seletuskirja järgi tuleneb vastav vajadus LennS kooskõlla viimisest EL õigusega, täpsemalt komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/373. Samuti täiendatakse eelnõu § 2 punkti 5 kohaselt RLS § 164 lg 3 punktidega 11–13 järgmises sõnastuses: „11) õhuruumi korraldamise teenuse osutaja (ASM) puhul 400 eurot; 12) lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja (ATFM) puhul 400 eurot; 13) lennuprotseduuride väljatöötaja (ASD) puhul 400 eurot.” Seejuures on seletuskirjas välja toodud, et: „Punktid, mis lisatakse loetellu, on osa aeronavigatsiooniteenuse osutaja nö isikust, st et neid ei saa klassikaliselt nimetada teenuseks, vaid isikuks – nimetatud määruse artikli kohaselt on tegemist lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötajaga, mis kantakse aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadile.“ 1.2.1. Esiteks märgime, et eelnevalt viidatud seletuskirja lauses peaks termini „lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja“ asemel olema kasutatud terminit „aeronavigatsiooniteenuse osutaja“. Selliselt on tagatud kooskõla eelnõu § 1 punktist 62 tulenevate muudatuste ja sellega kaasnevate muudatustega. 1.2.2. Teiseks selgitame, et lennuliikluse korraldamise teenus (ATM) hõlmab lennuliiklusvoogude juhtimist (AFTM), õhuruumi korraldamist (ASM) ja lennuliiklusjuhtimist (ATS); aeronavigatsiooniteenus (ANS) hõlmab lennuliiklusjuhtimist (ATS), side-, navigatsiooni ja/või seireteenuseid (CNS) ja aeronavigatsiooniteabe teenuseid (AIS) ja meteoroloogiateenuseid (MET). Lisaks kuulub sertifikaadi alla eelnõu § 1 punktis 62 toodud LennS § 372 sõnastusettepanekuga lennuprotseduuride välja töötamise teenus (ASD). Võttes arvesse eelnõu § 1 punkti 62 ja eelnõu § 2 punkte 4 ja 5, saab RLS § 164 lg 3 olema eelnõu jõustumise järel sõnastatud järgnevalt: Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga aasta kohta riigilõivu: 1) piirkondliku lennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot; 2) lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot; 3) lähilennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot; 4) lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot; 5) lennuvälja lennuinfoteenuse osutamise puhul 800 eurot; 6) lennumeteoroloogiateenuse osutamise puhul 450 eurot; 7) aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamise puhul 800 eurot; 8) sideteenuse osutamise puhul 400 eurot; 9) navigatsiooniteenuse osutamise puhul 400 eurot; 10) seireteenuse osutamise puhul 400 eurot. 11) õhuruumi korraldamise teenuse osutaja (ASM) puhul 400 eurot; 12) lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja (ATFM) puhul 400 eurot; 13) lennuprotseduuride väljatöötaja (ASD) puhul 400 eurot. RLS § 164 lg 3 punktidest 1-5 kuuluksid ATSi ehk nii lennuliikluse korraldamise teenuse kui aeronavigatsiooniteenuse alla, punktid 6-10 aeronavigatsiooniteenuse alla, punktid 11-12 lennuliikluse korraldamise teenuse alla ja punkt 13 lennuprotseduuride välja töötamise teenuse alla. Seega on kõik RLS § 164 lg 3 punktid paigutatavad eelnõu § 1 punktiga 62 sõnastatava LennS § 372 kolme teenuse alla: lennuliikluse korraldamise teenus, aeronavigatsiooniteenus ja lennuprotseduuride väljatöötamise teenus. Sarnast lähenemist tuleks rakendada ka LennS eelnõu § 1 punktiga 5 kehtestatava LennS § 71 lg 1 sõnastuses, et ei korrataks teenuseid, mis kuuluvad juba mõne muu teenuse alla. Või siis vastupidi, kui LennS § 71 lg 1 sõnastusettepanekus on peetud vajalikuks lahti kirjutada lennuliikluse korraldamise teenuse alla kuuluvad teenused, tuleks sama analoogiat kasutades kirjutada lahti ka aeronavigatsiooniteenuse alla kuuluvad teenused. Viimane muudaks LennS § 71 lg 1 sõnastuse aga ebamõistlikult pikaks ja keerukaks. Sellest tulenevalt teeb EANS ettepaneku sõnastada LennS § 71 lg 1 järgnevalt: Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride väljatöötaja, lennuvälja käitaja, lennutreeningseadme, lennundusmeditsiinikeskuse, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ja haldusotsuste tegemiseks teeb Lennuamet. 2. LennS § 231 muudatustega soovitakse ajakohastada ja täpsustada nõudeid raadioside loa saamiseks ning sellega seotud koolitustele ja eksamitele. Samas on seletuskirjas välja toodud, et raadioside pidamise loa saamist rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisades sätestatud standardid (ICAO standardid) ega EL-i määrused otsesõnu ei käsitle. 2.1. EANS-i hinnangul võib eelnõu § 1 punktiga 28 kehtestatav § 231 lg 11 osutuda problemaatiliseks FINEST kontekstis, mistõttu vajaks vastava lõike sisu täiendavat selgitust. Täpsemalt, FINEST programmiga, mis planeeritakse töösse rakendada 2022. aasta kevadel, hakatakse pakkuma piiriülest lennujuhtimisteenust Eesti ja Soome õhuruumis, mistõttu võivad Tallinna lennuinfopiirkonnas loodud õhuruumi blokkides lennutasandist 95 kõrgemal, välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja lähenemisalades, aeronavigatsiooniteenust osutada ka Soome Vabariigi pädeva asutuse poolt väljastatud lennujuhi loaga lennujuhid. 2.1.1. EANSi jaoks on ebaselge, kas Soome Vabariigi pädeva asutuse poolt väljastatud lennujuhi loaga lennujuhid, kes juhivad lende Tallinna lennuinfopiirkonnas lennutasandist 95 kõrgemal, välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja lähenemisalades, peavad samuti läbima koolituse ja sooritama eksami Lennuametis registreeritud, deklareeritud või sertifitseeritud koolitaja juures või tunnustatakse teises Euroopa Liidus välja antud raadioside luba? 2.1.2. Sellest tulenevalt tõusetub teine küsimus raadioside loa saamise koolituse kohta. Kehtiva LennS § 231 lg 3 volitusnormi alusel 15.04.2003 vastu võetud määruse nr 68 „Lennunduse raadioside loa väljaandmise kord„ (edaspidi määrus nr 68) § 7 sätestab, et koolitust loa saamiseks võib läbi viia ainult Lennuametis registreeritud koolitaja või lennukoolitusorganisatsioon ning sama määruse § 8 lg 1 sätestab, et koolitus tuleb läbi viia vastavalt Lennuameti poolt heakskiidetud programmile ja koolitus võib moodustada osa muust lennundusalasest koolitusest. Eelnõu § 1 punkti 30 kohaselt sõnastatakse LennS § 231 lg 3 järgmiselt: Lennunduse raadioside loa taotlemise ja väljaandmise korra ning nõuded raadioside koolitusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Vastava volitusnormi all kehtestatava määruse kavand on lisatud eelnõule. Määruse kavandist nähtub, et LennS muutmisega ei plaanita muuta raadioside loa koolituse põhimõtteid. EANSi ning Soome teenuse osutaja ANS Finlandi eestvedamisel on FINEST projekti raames Lennuamet ning Soome Vabariigi järelevalveasutus Traficom asunud meiega diskussiooni, kas ja kuidas korraldada koolitusi selliselt, et tagada nii Eesti kui Soome lennujuhtide võimekus juhtida lende nii Eesti Vabariigi, kui Soome Vabariigi õhuruumis. See hõlmab nii raadioside loa kui ka lennujuhi loa koolitusi. EANS palub siinkohal kaasata Lennuamet koolitusi ja koolitusorganisatsioone puudutavate määruste muudatuste aruteludesse. 2.2. Samuti toome välja, et EANS on juba varasemalt tähelepanu juhtinud LennS § 231 lg 5 (nii kehtivas redaktsioonis kui eelnõu § 1 punktis 30 esitatud LennS § 231 lg 5 sõnastusettepanekus) ja LennS § 231 lg 6 alusel kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.03.2011 määruse nr 20 „Lennunduse raadioside reeglid“ (edaspidi määrus nr 20) §-ga 6 lg 1 vastuolule. Nimelt sätestab kehtiva LennS § 231 lg 5, et lennunduse raadioside peab olema tagatud eesti või inglise keeles. Ülevalpool lennutasandit 95, välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja lähenemisalades, peab raadioside olema tagatud ainult inglise keeles. Eelnõu § 1 punkti 30 järgi sõnastatakse LennS § 231 lg 5 järgnevalt: Eesti õhuruumis lendamisel on raadiosides kasutatavateks keelteks eesti ja inglise keel. Ülevalpool lennutasandit 95, välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja lähenemisalades, kasutatakse ainult inglise keelt. Ülalnimetatud määruse nr 20 § 6 lg 1 sätestab aga, et Tallinna lennuinfopiirkonnas (FIR/UIR) raadiosides kasutatavateks keelteks on eesti ja inglise keel. Ülevalpool lennutasandit 195 kasutatakse ainult inglise keelt. Seega, kui LennS ja eelnõu võimaldavad lennutasandist 95 kõrgemal kasutada ainult inglise keelt, siis LennS § 231 lg 6 alusel vastu võetud määruse nr 20 järgi võib ainult inglise keelt kasutada alates lennutasandist 195. Eelnõust ja eelnõu seletuskirjast ei tulene, et plaanis oleks määruse nr 20 muutmine, mistõttu EANS palub viia LennS § 231 lg 5 ja määruse nr 20 § 6 lg 1 omavahel vastavusse. 2.3. Samuti juhime tähelepanu LennS § 231 lg 5 (nii kehtivas redaktsioonis kui eelnõu § 1 punktis 30 esitatud LennS § 231 lg 5 sõnastusettepanekus) ja keeleseaduse § 23 lg 4 alusel vastu võetud määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 84) § 9 punkti 20 vastuolule. Ka määruse nr 84 § 9 punkti 20 kohaselt nõutakse C1-tasemel eesti keele oskust õhu-, mere- või raudteeliiklust korraldavatelt ja sellekohast teavet edastavatelt töötajatelt, välja arvatud lennujuhid, kes osutavad lennuliiklusteenust piirkondlikus lennujuhtimissektoris, mille alumine piir on 19 500 jalga, kus lendude juhtimine toimub ainult inglise keeles. Seega ka määruse nr 84 § 9 punktis 20 nähakse ainult inglisekeelset suhtlust lubava alumise piirina lennutasandit 195, mis on aga vastuolus LennS § 231 lg-ga 5 (nii kehtivas redaktsioonis kui eelnõu § 1 punktis 30 esitatud LennS § 231 lg 5 sõnastusettepanekus), mistõttu tuleks ka määruse nr 84 § 9 p 20 viia vastavusse LennS § 231 lg-ga 5, asendades lennutasandi 195 lennutasandiga 95. 3. LennS § 233 muutmise eesmärgiks on võtta arvesse kehtivaid ICAO standarditest ja EL õigusaktidest tulenevaid erialakeele nõudeid ning kõrvaldada EASA standardiseerimisaudititel tuvastatud puudused ning praktikas tõusetunud probleemid pädevate hindajate leidmisel. Eelnõu § 1 punktiga 33 § 233 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lennunduse eesti erialakeele oskustaset tõendab oskusmärge. Oskusmärke võib lennundusloale kanda, kui loa omanik omab lennunduse raadioside luba eesti keeles ning on täitnud ühe järgmistest tingimustest: 1) on edukalt omandanud põhi-, kesk- või kõrghariduse eesti keeles või on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel C1, millele vastab lõigete 1 või 2 kohane 6. oskustase, või 2) on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B2, millele vastab lõigete 1 või 2 kohane 5. oskustase, või 3) on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B1, millele vastab lõigete 1 või 2 kohane 4. oskustase.“ Kehtiv LennS ei sisalda lennunduse eesti keele taseme nõuet, vaid vastav nõue tuleneb ülalviidatud määrusest nr 84, mille § 9 punktis 20 tulenevalt nõutakse C1-tasemel eesti keele oskust õhu-, mere- või raudteeliiklust korraldavatelt ja sellekohast teavet edastavatelt töötajatelt, välja arvatud lennujuhid, kes osutavad lennuliiklusteenust piirkondlikus lennujuhtimissektoris, mille alumine piir on 19 500 jalga, kus lendude juhtimine toimub ainult inglise keeles. 3.1. Esiteks juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punkti 33 toodud planeeritav LennS § 233 lg 21 sõnastus ja määruse nr 84 lg 9 punkti 20 sõnastus on vastuolus, mistõttu on vajalik määruse nr 84 § 9 punkti 20 muutmine või kehtetuks tunnistamine (arvestades, et eelnõu § 1 punktiga 33 kehtestatava § 233 lg 21 sõnastus lubab lennunduses ka B2 ja B1 taset ning „õhuliiklust korraldav ja sellekohast teavet edastav töötaja“ on laiem mõiste kui „lennujuht“ ja „lennuinformaator“), millele antud juhul eelnõus aga viidatud pole. 3.2. Teiseks märgime, et LennS § 24 lg 2 alusel 22.08.2005 vastu võetud määruse nr 96 „Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ (edaspidi määrus nr 96) § 3 lg 2 ning eelnõule lisatud majandus- ja taristuministri määruse „Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete välja andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise kord„ kavandi § 2 lg 1 punkti 3 ja § 3 lg 1 punkti 5 järgi peavad lennujuhiõpilane ja lennujuht valdama C1 keeleoskustasemel eesti keelt. EANSile jääb arusaamatuks, miks kehtiva määruse nr 96 ja määruse kavandi järgi nõutakse lennujuhtidelt eesti keele oskust C1 keeleoskustasemel, kui eelnõu § 1 punkti 33 järgi nähakse LennS § 233 lõikega 21 ette kolm võimalikku lennunduse eesti erialakeele oskustaset ning samad keeleoskustaseme tulenevad ka EL määruse 2015/340 punktist ATCO.B.030(c) ja I lisa 1. liites sätestatud pädevustasemete skaalast. Kuigi EL määruse 2015/340 punkt ATCO.B.030(a) jätab liikmesriigile diskretsiooniõiguse riigikeele keeleoskustaseme kehtestamise osas, ei ole eelnõu seletuskirjas põhjendatud, miks lennujuhtidele kehtestatakse C1 nõue, kui eelnõu § 1 punktiga 33 kehtestatava § 233 lõikega 21 on lennunduses lubatud kolm eesti erialakeele taset. 3.3. Kolmandaks märgime, et keeleoskus on ajas muutuv. Seetõttu on EANSi arvates ebamõistlik, et eelnõu § 1 punktiga 33 planeeritava § 233 lg 21 täiendusega antakse oskusmärge välja tähtajatult, kui isik on omandanud hariduse eesti keeles või on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel C1, sest tegelikkuses ei taga see nõutud keeleoskuse olemasolu tööleasumise või töötamise ajal. Samas mõistame, et taoline regulatsioon tuleneb EL määruse 2015/340 punktist ATCO.B.035(a). 3.4. EANSi hinnangul on positiivne, et LennS-is planeeritakse välja tuua EL määruste 1178/2011 ja 2015/340 ning ICAO keeleoskustasemete võrdlus Eestis kasutatavate keeleoskustasemetaga (C1=6.tase, B2=5.tase, B1=4.tase), kuivõrd see on tänaseni olnud mitmeti tõlgendatav ning sellele on tähelepanu juhtinud ka mitmed koolitajad. EANS leiab aga, et kui taolised võrdlustasemed on välja toodud eesti keele puhul, võiks need olla välja toodud ka inglise keele puhul. 4. Eelnõu § 1 punktiga 34 muudetakse LennS § 233 lg-t 3, kehtestades see järgnevas sõnastuses: Lennunduse eesti erialakeele oskust hinnatakse eesti keele riikliku eksami vastuvõtmise õigust ja kontrollimist omavas asutuses ning Lennuametis registreeritud, deklareeritud või sertifitseeritud koolitaja juures. EANSi jaoks jääb arusaamatuks, kas mõlemad tingimused peavad olema täidetud samaaegselt. Kui eesti erialakeele oskuse hindamiseks on sobilik nii eesti keele riikliku eksami vastuvõtmise õigust omav asutus kui ka Lennuametis registreeritud, deklareeritud või sertifitseeritud koolitaja, oleks sobilikum kasutada kahe variandi vahel sõna „või“. 5. Eelnõu § 1 punktiga 44 § 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete välja andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise korra kehtestab vastava valdkonna minister määrusega.“ Eelnimetatud määruse kavand on lisatud eelnõule. Määruse kavandis on välja toodud, et määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 24 lõike 21 alusel ning määruse kavandi § 23 kohaselt Majandus- kommunikatsiooniministri 22.08.2005. a määrus nr 96 „Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva LennS § 24 lg 2 sedastab, et lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskirjad kehtestab valdkonna eest vastutav minister, lähtudes 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas I sätestatud nõuetest. Antud volitusnormi alusel on kehtestatud kaks määrust: 21.12.2001 vastu võetud määrus nr 125 “Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ (edaspidi määrus nr 125) ja määrus nr 96. Seega on § 24 lg-s 2 viidatud mõiste „lennundusspetsialist“ all peetud silmas nii lennujuhte ja lennuinformaatoreid kui ka muid lennundusspetsialiste. Kui eelnõu § 1 punktiga 44 kehtestatava § 24 lg 21 volitusnormi alusel antava määrusega tunnistatakse kehtetuks LennS § 24 lg 2 alusel välja antud üks määrustest, kuid kehtima jääb LennS § 24 lg 2 ise ning selle alusel välja antud teine määrus, tuleks EANSi hinnangul kriitiliselt üle vaadata LennS § 24 lg 2 ning kehtima jääva määruse nr 125 mõistekasutus lennundusspetsialisti osas. 6. Eelnõu § 1 punktiga 47 täiendatakse LennS §-ga 248, milles sätestatakse lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa, sellega seonduvate pädevus- ja oskusmärgete, üksuse oskusmärgete ning keeleoskusmärgete väljaandmise, pikendamise ja taastamisega seotud regulatsioon. 6.1. Esmalt toome välja, et EANSi jaoks on arusaamatu, miks lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärked kajastuvad eelnõu § 1 punktis 47 esitatud LennS § 248 lg 5 sõnastusettepanekus, kui eelnõu § 1 punkti 44 järgi täiendatakse LennS § 24 lõikega 21 selliselt, et lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete välja andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise korra kehtestab vastava valdkonna minister määrusega ning lennujuhiõpilase ja lennujuhi loa taotluse tingimused on välja toodud eelnimetatud ministri määruse kavandis. Sellisel juhul võiksid ka lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärke tingimused sisalduda ministri määruses, mitte eraldi lõikena LennS-is. 6.2. Teiseks märgime, et eelnõu § 1 punktis 47 toodud LennS § 248 lg 5 p 2 sõnastusettepanekus nõutakse lennuinformaatori loa taotlejalt Lennuameti poolt heakskiidetud või aktsepteeritud lennuinformaatori koolituskursuse ning teadmiste ja oskuste kontrolli läbimist. EANS on varasemalt teinud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku, et lennuinformaatori loa taotleja nõutava väljaõppena võiks olla sobilik ka lennujuhi väljaõpe. Eelnõu väljatöötaja on seejuures ka ise seletuskirjas välja toonud, et „EL määruse 2015/340 nõuded ei laiene küll lennuinformaatorile, kuid lennuinformaatorid osalevad lennuinfoteenuse osutamises Eesti regionaalsetel lennuväljadel ning sisuliselt täidavad seal lennujuhi funktsioone. [...] Arvestades, et lennuinformaator täidab sisuliselt lennujuhi ülesandeid, on nõuded tema terviseseisundi ning keeleoskusele samaväärsed lennujuhi terviseseisundile ning keeleoskusele esitatavate nõuetega.“ Seega teeb EANS ettepaneku, et eelnõu § 1 punktis 47 välja toodud LennS § 248 lg 5 punkt 2 sõnastataks järgnevalt: Lennuamet annab lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärked välja, kui lennuinformaatori loa taotleja: [...]2) on läbinud Lennuameti poolt heakskiidetud või aktsepteeritud lennuinformaatori või lennujuhi koolituskursuse ning teadmiste ja oskuste kontrolli. 7. Eelnõu § 1 punktiga 47 täiendatakse LennS ka § 248 lg-ga 7, mille kohaselt Lennuamet teeb otsuse lennujuhi, lennujuhiõpilase ja lennuinformaatori loa, pädevus- sellega seonduvate oskusmärgete, üksuse oskusmärgete või keeleoskusmärgete andmise, pikendamise või sellest keeldumise otsuse 14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. EANSi hinnangul on 14 päeva pikkune tähtaeg liialt pikk võttes arvesse asjaolu, et EANS peab vastava aja jooksul taotlejale tööd pakkuma, kuid ei saa lubada tööpositsioonile. Tulenevalt töölepingu seaduse §-st 35 peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Seega tekitab 14-päevane menetlustähtaeg EANSile majanduslikku kahju. 8. Eelnõu § 1 punkt 47 näeb ette ka LennS täiendamise §-ga 2413 Euroopa Liidu liikmesriigis või Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni osalisriigis välja antud lennujuhiõpilase ja lennujuhi loa tunnustamise ning asendamise kohta. Vastava § 2413 lg 3 ettepaneku järgi peab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase loa tunnustamiseks taotleja esitama taotluse, mis vastab § 24 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele. Eelnõu § 1 punkti 44 järgi täiendatakse aga LennS § 24 lõikega 21 selliselt, et lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete välja andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise korra kehtestab vastava valdkonna minister määrusega. Vastava määruse kavandi § 23 järgi tunnistatakse majandus- kommunikatsiooniministri 22.08.2005. a määrus nr 96 „Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ kehtetuks. 8.1. Esiteks jääb EANSi hinnangul ebaselgeks, kas LennS muudatuste jõustumise järgselt peab esitama Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamiseks Lennuametile taotluse, mis vastab LennS § 24 lg 2 alusel kehtestatud nõuetele (kuivõrd määrus nr 125 jääb kehtima) või LennS § 24 lõike 21 järgi kehtestatud nõuetele (kuivõrd määrus nr 96 asendatakse uue määrusega). 8.2. Tutvudes määruse kavandi §-ga 20, nähtub, et § 20 lg 1 punktide 3 ja 4 järgi tuleb teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud lennujuhi- või lennujuhiõpilase loa välja vahetamiseks esitada taotlus, millele lisatakse: [...] 3) C1 tasemele vastavat eesti keele oskust ja komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust tõendavad dokumendid; 4) raadioside oskust tõendav dokument; [...]. EANSi hinnangul võib C1 keeleoskustasemel eesti keele nõudmine tunnustamismenetluses osutuda problemaatiliseks FINEST projekti kontekstis, kus Soome Vabariigi pädeva asutuse poolt väljastatud lennujuhi loaga lennujuhid osutavad lennujuhtimisteenust Tallinna lennuinfopiirkonnas alates lennutasemest 95, välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja lähenemisalades. EANS ei ole hetkel veendunud, kas ja kuidas plaanivad järelevalveasutused kontrollida piiriülesel aeronavigatsiooniteenuse osutamisel lennujuhtide pädevust, kuid EANS ei välista lennujuhi lubade tunnustamismenetlust. Viimase olukorra realiseerumisel paneks eesti keele C1 keeleoskustaseme nõue ohtu FINEST projekti realiseerumise. 8.3. Kolmandaks sooviksime välja tuua, et LennS § 24 lg 2 alusel välja antud määruse nr 96 § 17 lg 1 sätestab, et Euroopa Liidu liikmesriigi lennuameti poolt ühtse litsentseerimisskeemi alusel ja vastavalt Eurocontrol ohutusnõuetele ESARR 5 välja antud kehtivaid lennujuhi- ja lennujuhiõpilaselube ning pädevusi tunnustab Lennuamet täiendavaid tingimusi seadmata. Eelnõu seletuskirjast ei tulene, miks karmistatakse lennujuhi- ja lennujuhiõpilaselubade tunnustamise tingimusi. 9. Eelnõu § 1 punkti 57 järgi § 37 lg 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Aeronavigatsiooniseadme kasutamiseks peab olema aeronavigatsiooniseadme sertifikaat, mis kinnitab seadme vastavust kehtivatele nõuetele ning lubab seda käitada. Sertifitseerimisele kuuluvad kõik aeronavigatsiooniteenuse osutamiseks või lennuliikluse korraldamiseks kasutatavad Eesti Vabariigi territooriumile paigaldatud salvestusseadmed, lennujuhtimissüsteemid, lennundussagedusel töötavad sideseadmed, raadionavigatsiooni- ja seireseadmed, lennuinfosüsteemid ja lennuvälja lennumeteoroloogilised seadmed.“ Kehtivas seaduses sisalduva mõiste „lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme“ asendamist mõistega „aeronavigatsiooniseade“ põhjendatakse seletuskirjas vajadusega suurendada õigusselgust seeläbi, et tänases sõnastuses pole selge kas mõiste hõlmab ka muid seadmeid (nt seire-, meteo- ja salvestusseadmed) ning uus mõiste hakkab hõlmama kõiki nimetatud seadmeid. EANSi hinnangul on seletuskirjas esitatud selgitus ebaselge öeldes ühelt poolt, et „termin „aeronavigatsiooniseade“ hõlmab edaspidi kõiki nimetatud seadmeid, seega suurendab muudatus õigusselgust.“, teisalt aga sedastades, et „praegusega võrreldes sertifitseeritavad seadmed ei muutu.“ Seetõttu tõusetub küsimus, kas sertifitseerimisele kuuluvate seadmete ulatus muutub või mitte? 10. Eelnõu § 1 punktiga 62 täiendatakse LennS §-ga 372 lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi kohta, kuna aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadiga seonduvat regulatsiooni ajakohastatakse ning viiakse kooskõlla komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 2017/373. Seetõttu eraldatakse aeronavigatsiooniteenuse osutajat puudutavad sätted aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimist puudutavast paragrahvist (§ 37 kehtivas LennS-is) ning kehtivas seaduses §-s 57.4 sisalduv lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat koondatakse lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja ühtse sertifikaadi alla. 10.1. EANS hinnangul on tegemist positiivse lähenemisega, kuivõrd see vastab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2017/373 nõuetele ja lihtsustab menetlusprotseduure. Teisalt peab EANS arvestama täiendavate kuludega tasumisele kuuluva riigilõivu suurenemise näol, kuivõrd uue ühendatud lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadiga lisandub loetellu kaks nö teenust – õhuruumi korraldamise teenuse osutaja (ASM) ja lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja (ATFM) –, ning kummagi teenuse eest tuleb tasuda täiendavat riigilõivu 400 eurot (kokku 800 eurot). Samuti tuleb EANSil tasuda riigilõivu summas 185 eurot sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest. 10.2. Juhime tähelepanu, et EANSile jääb arusaamatuks vajadus pikendada LennS § 372 lg 3 sõnastusettepanekus lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise taotluse menetlemise tähtaega 90 päevani (seejuures võimalusega pikendada menetlust veelgi 90 päeva võrra). Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et „vastavalt LennS § 1 lõikele 4 kohaldatakse seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele MsüSi, võttes arvesse LennSist tulenevaid erisusi. Seega tuleb nimetatud sertifikaadi väljaandmise ja muutmise menetluses järgida EL otsekohalduvate määruste, MsüSi ja LennSi regulatsiooni. Seetõttu sätestatakse LennSis MsüS kohaldamise erisusena ka EL määrustest tulenevad erisused, mille kohaselt lõigetega 3 ja 4 sätestatakse erisused MsüSis sätestatud tähtajast ning sertifikaadi vaikimisi välja andmisest [...] Vastav regulatsioon kehtestatakse sarnaselt teiste lennunduses kehtivate sertifikaatide taotlemise, väljaandmise, väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise nõuetele.“ EANSi hinnangul ei ole menetlustähtaja pikendamine 90 päevale sisuliselt põhjendatud ega ka seletuskirjas piisavalt selgitatud. 10.2.1. Esiteks, MsüS-i § 20 lg 1 kohaselt lahendab majandushaldusasutus tegevusloa taotluse tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 30 päeva jooksul, seejuures võib sama paragrahvi lg 3 järgi taotluse lahendamise tähtaega üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu. Seletuskirjas viidatud EL otsekohalduvatest määrustest ei tulene sertifikaadi taotluse lahendamise 90 päeva pikkust tähtaega, mistõttu jääb arusaamatuks vajadus kehtestada MsüSi regulatsioonist erisus EL määruste alusel. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2017/373 II lisa A-alajao punkt ATM/ANS.AR.A.005 näeb ette pädevale asutusele sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise ülesanded ning sama lisa C- alajao punktid ATM/ANS.AR.C.020 ja ATM/ANS.AR.C.005 nõude sertifikaatide väljaandmisele ja teenuseosutajate sertifitseerimisele, deklaratsioonidele ja nõuetele vastavuse kontrollimisele, kuid ükski neist punktidest ei sisalda tähtaegu. 10.2.2. Teiseks ei vasta täielikult tõele väide, et 90 päeva pikkune menetlustähtaeg kehtestatakse sarnaselt teistele lennunduses kehtivate sertifikaatide menetlustele. Täpsemalt, eelnõu § 1 punkti 58 kohaselt täiendatakse LennS § 37 lg-ga 42, mille järgi Lennuamet otsustab aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 60 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Seega sisaldab eelnõu ka teistsuguse pikkusega sertifikaatide menetlemise tähtaegu. 10.2.3. Veelgi enam, LennS § 372 lg 6 sõnastusettepanekuga kehtestatakse volitusnorm lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimise tingimuste ja korra määruse kehtestamiseks. Vastava määruse kavandi § 4 lg 1 kohaselt rakendatakse 90 päeva pikkust tähtaega ka sertifikaadi või sertifikaadi lisale kantud andmete muutmisele. Niivõrd pika tähtaja kehtestamine sertifikaadi või sertifikaadi lisale kantud andmete muutmisele on aga põhjendamata seletuskirjas. Siinkohal tasub ka märkida, et EANS peab muutma sertifikaati tulenevalt asjaolust, et lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat hõlmatakse lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi alla. Kehtiva LennS § 574 lg 4 järgi lahendatakse lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotlus 45 päeva jooksul, LennS täiendamisega § 372 lg-ga 6 muudetakse vastav tähtaeg seega aga kahekordseks. 10.3. Samuti toome välja, et kehtiva seaduse § 37 lg 2 alusel 07.03.2007 vastu võetud määrusele nr 13 „Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimise tingimused ja kord“ on lisatud taotlus aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi väljaandmiseks või muutmiseks, juhendmaterjal organisatsiooni kirjelduse koostamiseks, aeronavigatsiooniteenuse liigid ja alaliigid, juhendmaterjal lennuliiklusteenuse osutamise käsiraamatu koostamiseks. Eelnõu § 1 punktis 62 välja toodud LennS § 372 lg 6 ettepaneku järgi välja antava määruse kavandist nähtub, te määrusele on plaanis lisada üksnes juhendmaterjal lennuliiklusteenuse osutamise käsiraamatu koostamiseks. EANSi jaoks jääb ebaselgeks, miks LennS muudatusega ei ole kavas määrusele lisada nt juhendmaterjal organisatsiooni kirjelduse koostamiseks. 11. Eelnõu § 1 punkti 95 järgi § 55 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Lennuamet võib lennuvälja käitajalt või lennuliiklusteenindusüksuselt nõuda õhusõiduki teenindamisest keeldumist, kui järelevalve käigus, sh õhusõiduki kontrolli seisuplatsil on ilmnenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukord.“ Seletuskirjas on välja toodud, et: “Vastavalt EL määrusele nr 965/2012 teeb Lennuamet ühe järelevalveliigina õhusõiduki kontrolli seisuplatsil, mida viivad läbi vastava kvalifikatsiooniga järelevalveametnikud. [...] Lõike eesmärk on anda Lennuametile selge volitus nõuda lennuvälja käitajalt või lennuliiklusteenindusüksuselt õhusõiduki teenindamisest keeldumist.“ EANS mõistab vastava sätte kehtestamise eesmärki, kuid EANSile jääb arusaamatuks, milline saab olema teenindamise keelu edastamise protsess. Eelnõust ei nähtu, et plaanis oleks anda volitusnorm vastavat protsessi sisaldava määruse vastuvõtmiseks. Kas eelnõu koostaja eesmärgiks on olnud jätta see reguleerida Lennuameti ja lennuvälja käitaja või lennuliiklusteenindusüksuse omavahelise protseduuriga? 12. Eelnõu § 2 punkti 3 järgi paragrahvi 164 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „Aeronavigatsiooniteenuse osutaja“ tekstiosaga „Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja“. Eelnõu § 2 punkti 4 järgi § 164 lg 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga aasta kohta riigilõivu:“. RLS § 164 lg-s 1 ja 2 mõiste „aeronavigatsiooniteenuse osutaja“ asendamist mõistega „lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja„ on seletuskirjas põhjendatud järgnevalt: „muudetakse seoses EL määrusest 2017/373 tulenevate muudatustega, sh sertifikaadi tähtajatuks muutumisega, mistõttu sarnaselt teistele sertifikaatidele hakkab aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi hoidmise osas kehtima hoidmise riigilõiv. Samuti viiakse paragrahvi pealkiri vastavusse §-ga 373, mis viitab lennuprotseduuride korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadile. Samasisuline muudatus tehakse ka § 164 lõigete 1 ja 2 sõnastuses.“ 12.1. EANS juhib esiteks tähelepanu, et tõele vastab üksnes seletuskirjas välja toodud selgituse teine lause ning esimene lause on asjakohatu, kuivõrd mõiste muutmine ei ole tingitud sertifikaadi tähtajatuks muutumisest, vaid mõiste muutmisest LennS-s (eelnõu § 1 punkt 62, LennS § 372 sõnastusettepanek). 12.2. Teiseks toome välja, et ülaltoodud seletuskirja väljavõttes on eelduslikult tahetud kasutada viidet LennS §-le 372. 12.3. Kolmandaks toome välja, et ei eelnõu § 1 punktis 62 toodud Lenns §-de 372 ja 373 sõnastusettepanekutest ega ka LennS § 372 lg 6 sõnastusettepaneku volitusnormi alusel antavast määrusest (kavandist) ei tulene, et sertifikaat on edaspidi tähtajatu. Vastav asjaolu on tuletatav küll komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 2017/373 ja eelnõu § 2 punktis 4 sisalduvast RLS § 164 lg 3 sissejuhatava lause sõnastusettepanekust, mille kohaselt lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga aasta kohta riigilõivu, kuid EANSi hinnangul võiks sertifikaadi tähtajatule iseloomule olema viidatud ka LennS §-s 372 või LennS § 372 lg 6 alusel vastu võetavas määruses. 13. Seletuskirja peatüki 6 „Seaduse mõjud“ sissejuhatas lauses on välja toodud, et seadusel puudub oluline mõju riigiasutuste korraldusele. Samuti on seletuskirja peatüki 6 punktides 1-6 välja toodud, et kuigi Lennuamet on muudatuste puhul mõju sihtrühmaks, on mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike. EANS vastavate väidetega ei nõustu, kuivõrd eelnõuga muudetakse nii Lennuameti pädevusi (laiendatakse) kui ka menetluskorda ning kogumis tõstavad muudatused oluliselt Lennuameti halduskoormust, võimalik, et ka tööjõuressursi vajadusi. Nt kui kehtiva seaduse § 71 lg 1 järgi teeb tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni ja aeronavigatsiooniteenust osutava ettevõtja riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ning haldusotsuste tegemiseks Lennuamet, siis eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt § 71 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride väljatöötaja, lennuvälja käitaja, lennutreeningseadme, lennundusmeditsiinikeskuse, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutaja ning õhuruumi korraldamise teenuse osutaja riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ja haldusotsuste tegemiseks teeb Lennuamet.“ Seejuures on seletuskirjas välja toodud, et: „Paragrahvi lõiget 1 täiendatakse mitmete Lennuameti järelevalve pädevusse kuuluvate valdkondadega.“ Seetõttu leiab EANS, et erinevate muudatuste mõju Lennuameti töökorraldusele kogumis on vääralt hinnatud ning vajalik oleks põhjalikum analüüs seaduse mõjude osas riigiasutuste korraldusele. 14. Viimase punktina sooviksime veelkord välja tuua, et EANSi jaoks on arusaamatu menetlustähtaegade pikendamine mitmete taotluste menetlemisel, nt 90-päevane menetlustähtaeg koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotlemisel (eelnõu § 1 punkt 47, LennS § 2410 lg 2 sõnastusettepanek) ja lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotlemisel (eelnõu § 1 punkt 62, LennS § 372 lg 3 sõnastusettepanek). Olukorras, kus majandus- ja taristuministri poolt kinnitatud transpordi programm aastateks 2020-2023 näeb ette kiire ja tehnoloogiliselt uuenduslik transpordisektori tagamise, riik on nullbürokraatia programmiga seadnud eesmärgiks bürokraatia ja halduskoormuse vähendamise riigiasutustega suhtlemisel ja majandustegevust põhjendamatult piiravate erinõuete kaotamise ning liigutakse avalike teenuste digitaliseerimise suunas, peaksid haldusmenetlused pigem muutuma paindlikumaks ja tõhusamaks, sh lihtsustuma taotluste läbivaatamine. LennS muudatustega liigutakse aga vastupidises suunas. Tulenevalt eelpool toodust mõistab EANS lennundusseaduse ja riigilõivu seaduse muutmise vajadust ning nõustub valdavas osas muudatusettepanekutega, kuid palub siiski arvesse võtta ülal esitatud arvamust ja tähelepanekuid eelnõu ja seletuskirja kohta ning vastata eelnõu ja seletuskirja analüüsi käigus tekkinud küsimustele. Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt) Ivar Värk Juhatuse esimees-tegevjuht
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel