Sven Sester
Riigikogu majanduskomisjon
[email protected] Meie 25.09.2020 nr 2-2/18-0378/5905
Ettepanekud raudteeseaduse eelnõu (201 SE)
täiendamiseks
Austatud majanduskomisjoni esimees hr Sven Sester
Pöördume Teie poole ettepanekuga Riigikogus menetluses oleva raudteeseaduse eelnõu (201 SE)
täiendamiseks. Teeme ettepaneku teha eelnõus järgmised tehnilised parandused:
1. Muuta eelnõu § 1 lg 1 punkte 2 ja 5 ning sõnastada need järgmiselt:
„2) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi omanike või valdajate õigusi ja kohustusi
raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiul ja kasutamisel ning nõudeid raudteevedudele;
5) riiklikku järelevalvet raudteeliikluse ning raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiu,
raudteerajatiste ehitamise ning raudteeveeremi ehituse, tehnohoolde ja remondi üle;“
Selgitus:. Sõnastuslikud parandused
2. Muuta eelnõu § 1 lg 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„(3) Kitsarööpmelisele 750-millimeetrise rööbastee laiusega raudteele (edaspidi kitsarööpmeline
raudtee) kohalduvad ainult käesoleva seaduse §-des 10, 11 ja 35 sätestatud nõuded.“
Selgitus: Tegemist on sõnastusliku parandusega, edaspidi kastutatavast lühendist on jäetud välja
täiend „750 mm“ kui tarbetu.
3. Jätta eelnõu §-st 2 välja punktid 2, 3, 12–14, 28, 29 ja 40–43 ja muuta järgnevate punktide
numeratsiooni vastavalt.
Selgitus: Kustutatud punktides sisalduvad terminid on eelnõus väheses kasutuses ja seetõttu
viidud sisuparagrahvide juurde.
4. Muuta eelnõu § 2 p 6 ja sõnastada see järgmiselt:
„6) koostalitluse tehniline kirjeldus on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2016/797 nõuetele vastuvõetud kirjeldus, mis hõlmab allsüsteemi või selle osa, et tagada
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
vastavus käesoleva paragrahvi punktis 9 nimetatud olulistele nõuetele ja üleeuroopalise
raudteesüsteemi koostalitlus;“
Selgitus: Selguse huvides lisatakse viide punktile 9, milles selgitatakse oluliste nõuete mõistet.
5. Muuta eelnõu § 2 p-d 15, 16 ka 19 ning sõnastada need järgmiselt:
„15) rahvusvaheline kaubavedu on vedu, mille puhul rong ületab Eesti piiri, seejuures võib rong
olla kokku haagitud teise rongiga või koosneda vagunitest, millel võib olla erinev lähte- ja sihtkoht,
kuid kõik vagunid peavad ületama riigipiiri;
16) rahvusvaheline reisijatevedu on vedu, mille puhul rong ületab Eesti piiri ning mille peamine
eesmärk on reisijate vedu eri riikides asuvate jaamade vahel, seejuures võib rong olla kokku
haagitud teise rongiga või koosneda vagunitest, millel võib olla erinev lähte- ja sihtkoht, kuid kõik
vagunid peavad ületama riigipiiri;
19) raudteeinfrastruktuuriettevõtja on raudtee-ettevõtja, kelle ülesanneteks on avalikul
raudteevõrgustikul raudteeinfrastruktuuri majandamine, käitamine, hooldamine ja uuendamine
ning raudteeinfrastruktuuri arendamises osalemine vastavalt käesoleva seaduse § 73 lõikes 1
nimetatud tegevuskavale;“
Selgitus: Sõnastuslik parandus. Punktides 15 ja 16 sõnaühend „vähemalt ühe Euroopa Liidu
liikmesriigi“ asendatud sõnaga „Eesti“, kuna meie kontekstis on see määrav, punktis 19 lisatud
täiend „avalikul“, kuna mitteavaliku raudtee majandaja ei kuulu antud mõiste alla ja tal
puuduvad punktis nimetatud ülesanded.
6. Täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 40, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt:
„40) teenindusrajatis on käesoleva seaduse § 95 lõikes 2 nimetatud ehitis, mida tervenisti või
osaliselt kasutatakse samas lõikes märgitud teenuste ning käesoleva seaduse § 94 lõigetes 2 ja 3
nimetatud teenuste osutamiseks;“
Selgitus: Kuna eelnõu tekstis on kasutatud mõistet „teenindusrajatis“ enne, kui see §-s 95
defineeritakse, on selguse huvides toodud see terminite alla.
7. Muuta eelnõu § 8 tekst ja sõnastada järgmiselt:
„Raudtee-ettevõtja, keda loetakse küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt teenuse
osutajaks, peab teenuse osutamiseks kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks
täitma küberturvalisuse seaduse §-des 7 ja 8 sätestatud ning nende alusel kehtestatud nõudeid.“
Selgitus: Tegemist on sõnastusliku muudatusega. Et mitte dubleerida küberturvalisuse seaduse
teksti, lisatakse viide sättele, mis määratleb teenuse osutaja, kellele kohalduvad küberturvalisuse
seaduses sätestatud nõuded võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks.
8. Muuta eelnõu § 9 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed, peab oma raamatupidamises juurdepääsu
tagavate põhiteenuste, juurdepääsu tagavate lisateenuste ning juurdepääsu abiteenuste tulude ja
kulude arvestust eraldi. Raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed ja tegeleb
raudteeveoga, peab oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust ning koostab ja
avaldab eraldi kasumiaruanded ja bilansi raudteeinfrastruktuuri majandamise ning raudteeveo iga
liigi kohta. Kui avalikku raudteed majandav raudtee-ettevõtja tegutseb ka muus
tegevusvaldkonnas, peab ta oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust
raudteeinfrastruktuuri majandamise ning muu tegevusvaldkonna kohta.“
2 (16)
Selgitus: Muudatusega reastatakse lõike sisu üldisemalt üksikule ehk senine lausete järjekord
muutub.
9. Jätta eelnõu 2. peatüki pealkirjast, §-st 10 ja 11 välja tekstiosa „750 mm“.
Selgitus: § 2 muudatusega jäetakse edaspidi kasutatavast väljendis „kitsarööpmeline raudtee“
täiend „750 mm“ kui tarbetu, mistõttu jäetakse see ka ülejäänud tekstist välja.
10. Muuta eelnõu § 11 lõike 2 punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„1) raudteel liikumiseks lubatud raudteeveeremite nimekirja, nende tehnilise seisukorra nõudeid
ning vagunite puhul kasutamise otstarvet;“
Selgitus: Tegemist on sõnastusliku parandusega. Ohutusjuhend ei sisalda veeremi tehnilist
seisukorda vaid tehnilise seisukorra nõudeid.
11. Muuta eelnõu § 12 lõige 5 ja sõnastada järgmiselt:
„(5) Välisriigi raudteeveoettevõtjal ei ole raudtee piirijaama sisenemisel vaja kauba- või
reisijateveo tegevusluba, kui rahvusvahelise kokkuleppe alusel on välisriigi raudtee-ettevõtja ja
Eestis tegutsev raudtee-ettevõtja piire ületavas raudteeveos kokku leppinud.“
Selgitus: Tegemist on täpsustava muudatusega, kuna siin ei ole mõeldud ainult Eesti ettevõtjat.
Veoettevõtja ei pea olema Eestis asutatud, vaid võib olla mõne teise liikmesriigi ettevõtja, kes
Eestis tegutseb.
12. Muuta § 13 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„(2) Konkurentsiamet teavitab viivitamata Euroopa Liidu Raudteeametit (edaspidi Raudteeamet)
käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusalal tegutsemise tegevusloa
andmisest ja muutmisest ning tegevusloa kehtivuse peatamisest ja kehtetuks tunnistamisest.“
Selgitus: Kuna edaspidi kasutatav lühend „Raudteeamet“ oli määratud § 2 p-s 13 termini
„piiriülesed koostalitlusteenused“ juures, mis viidi üle §-i 130, siis tuleb lühend määratleda siin,
kus esmakordselt viidatakse Euroopa Liidu Raudteemetile.
13. Muuta eelnõu § 13 lõike 3 punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„1) füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu juhatuse liikmel või teisel äriühingut juhtima
õigustatud isikul, kes vastutab vastavalt kas avalikul raudteel kasutatava raudteeveeremi
tehnohoolde ja remondi või raudteeveeremi ehituse eest, on erialased teadmised või töökogemus,
et tagada ettevõtja ohutu tegevus ning selle usaldusväärne korraldus ja kontroll;“
Selgitus: tegemist on sõnastusliku parandusega.
14. Asendada eelnõu § 14 lõike 4 punktis 3 number „16“ numbriga „13“.
Selgitus: Tegemist on viite parandusega.
15. Muuta eelnõu § 16 lõige 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„(2) Konkurentsiamet võib tegevusloa peatada kuni kuueks kuuks või nõuda ettevõtjalt uuesti
käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud nõuetele vastavust tõendavaid andmeid, kui ettevõtja
ei ole kuue järjestikuse kuu jooksul tegevusloal märgitud tegevusalal tegutsenud või ei ole
alustanud tegevusloaga lubatud tegevust kuue kuu jooksul loa saamisest arvates.“
Selgitus: Tegemist on täpsustava parandusega, milleta võiks arvata, et lühemaid tegutsemispause
3 (16)
võiks liita, kuni 6 kuud kokku saaks.
16. Muuta § 17 lõike 1 punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„1) kindlustusjuhtumiks on ettevõtja poolt raudteeinfrastruktuuri majandamise, reisijateveo,
kaubaveo või raudteeveeremi tehnohoolde tegemise, remontimise või ehitamisega seoses vastavalt
reisijatele, raudteerajatiste või raudteeveeremi omanikele või valdajatele või kolmandatele
isikutele kindlustusperioodil otsese varalise kahju, samuti kehavigastuse tekitamine, mille eest
ettevõtja õigusaktide kohaselt vastutab;“
Selgitus: Tegemist on täpsustava parandusega. Tekstist on välja jäetud tarbetu viide reisija
pagasile, kuna pagasile ei saa otsest varalist kahju või kehavigastusi tekitada, kahju saab tekitada
reisijale ja pagasi kahjustumine on reisijale tekitatud varaline kahju.
17. Muuta eelnõu § 22 lõiked 1–4 ja sõnastada need järgmiselt:
„(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võib avalikku raudteed majandada, kui tal on lisaks käesoleva
seaduse § 12 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusalal tegutsemise tegevusloale ka ohutusluba.
(2) Mitteavaliku raudtee valdaja võib mitteavalikku raudteed majandada, kui tal on vastav
tegutsemise ohutustunnistus.
(3) Ettevõtja võib tegeleda kaubaveoga mitteavalikul raudteel, kui tal on vastav tegutsemise
ohutustunnistus või käesoleva seaduse § 27 kohane ühtne ohutustunnistus.
(4) Ettevõtja võib tegeleda reisijateveoga mitteavalikul raudteel, kui tal on vastav tegutsemise
ohutustunnistus või käesoleva seaduse § 27 kohane ühtne ohutustunnistus.“
Selgitus: Tegemist on sõnastuslike parandustega.
18. Muuta eelnõu § 23 lõikeid 3–5 ja sõnastada need järgmiselt:
„(3) Ohutusloa uuendamise taotlusele lisatakse andmed riigilõivu tasumise kohta ja käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud andmed ja dokumendid, kui neis olevad andmed on
muutunud, ning näidatakse muudatused võrreldes varasemalt esitatuga.
(4) Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja muudab raudteeinfrastruktuuri, signaalimise või
elektrivarustusseadmete allsüsteeme või nende töö- või hoolduspõhimõtteid, esitab
raudteeinfrastruktuuriettevõtja viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse
ohutusloa muutmiseks koos muudatusi kajastavate andmete ja dokumentidega.
(5) Kui raudteeohutust puudutav õiguslik raamistik muutub, on Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametil õigus nõuda raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt täiendavaid andmeid seoses
muutunud nõuetega ning vajaduse korral ohutusluba muuta.“
Selgitus: Tegemist on sõnastusliku parandusega. Lõigete 3 ja 4 teksti lisatakse viide täiend
„andmed“, kuna kogu nõutu ei kvalifitseeru dokumentideks. Lõike 5 osas on tegemist sõnastusliku
täpsustusega.
19. Muuta eelnõu § 24 lõike 2 sissejuhatava lauseosa järgmiselt:
„(2) Mitteavalikul raudteel kauba- või reisijateveoga tegeleda sooviv ettevõtja, kellel ei ole
käesoleva seaduse § 27 kohast ühtset ohutustunnistust, peab tegutsemise ohutustunnistuse
saamiseks esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vastava taotluse, millele
lisatakse:“
4 (16)
Selgitus: Tegemist on täpsustava muudatusega, lisatakse viide paragrahvile, mis käsitleb ühtset
ohutustunnistust.
20. Muuta § 24 lõige 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„(4) Tegutsemise ohutustunnistuse uuendamise taotlusele lisatakse andmed riigilõivu tasumise
kohta ja vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 punktides 1–4 nimetatud andmed ja
dokumendid, kui neis olevad andmed on muutunud, ning näidatakse muudatused võrreldes
varasemalt esitatuga.“
Selgitus: Tegemist on täpsustava ja sõnastusliku parandusega.
21. Muuta eelnõu § 25 lõiked 1, 2 ja lõike 5 sissejuhatav lauseosa ning sõnastada need järgmiselt:
„(1) Enne ohutusloa väljaandmist, muutmist või uuendamist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi nõuetele vastavust ja käesoleva seaduse § 23
lõike 1 alusel esitatud andmete ja dokumentide õigsust, seejuures on Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteerajatise kohta
tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt.
(2) Enne mitteavalikku raudteed majandada soovivale raudtee valdajale tegutsemise
ohutustunnistuse väljaandmist, muutmist või uuendamist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 24 lõike 1 alusel esitatud andmete ja dokumentide õigsust,
seejuures on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et
ettevõtja telliks raudteerajatise kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt.“;
„(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Raudteeametit ohutusloa väljaandmisest,
muutmisest ja uuendamisest ning käesoleva seaduse § 26 lõike 4 kohasest ohutusloa kehtetuks
tunnistamise otsusest viivitamata, kuid hiljemalt kahe nädala jooksul. Raudteeametit, märkides
Teates märgitakse:“
Selgitus: Tegemist on täpsustava parandusega.
22. Muuta eelnõu § 26 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludele keeldub Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet tegutsemise ohutustunnistuse muutmisest või uuendamisest, kui ettevõtjal ei ole
nõuetele vastavat vastutuskindlustuslepingut.“
Selgitus: Tegemist on täpsustava parandusega.
23. Täiendada eelnõu § 27 uue lõikega 4, muutes järgnevate lõigete numeratsiooni vastavalt, ja
sõnastada see järgmiselt:
„(4) Tegevusliik võib olla reisijatevedu, kaubavedu või ainult rongide koostamise ja
manööverdamise teenus, tegevusulatus on mõõdetav reisijate arvu või kaubavedude mahu või
asjaomase raudteeveoettevõtja eeldatava suuruse järgi, mis määratakse raudteesektoris töötavate
inimeste arvu järgi ning tegevuspiirkond on raudteevõrgustik või raudteevõrgustikud ühes või
mitmes liikmesriigis, kus raudteeveoettevõtjal on kavas tegutseda.“
Selgitus: Muudatus on seotud muudatusega terminite §-s. Kuna lõikes sisalduvt termini
kasutatakse ainult ühtse ohutustunnistuse regulatsiooni reguleeriva sätte juures, on see terminite
paragrahvist sisuparagrahvi üle toodud.
24. Muuta eelnõu § 27 lõige 6 ja sõnastada see järgmiselt:
„(7) Ühtne ohutustunnistus kehtib tegevuspiirkonna laiendamiseta ka naaberriigis, kui
5 (16)
raudteeveoettevõtja sõidab naaberriigi piirilähedasse jaama, kus on samasuguste omadustega
raudteevõrgustik ja käituseeskirjad ning see on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja
asjaomase riigi ohutusasutuse vahel kokku lepitud kas juhtumipõhiselt või omavahelises
lepingus.“
Selgitus: Tegemist on täpsustava muudatusega. Kuna raudteevaldkonna ohutusasutuseks Eestis
on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveamet, siis nimetaktase see lõikes ära.
25. Muuta eelnõu § 29 lõike 1 punkt 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„2) raudteeveoettevõtja täidab riigisiseseid eeskirju.“
Selgitus: Tegemist on täpsustava muudatusega seoses riigisiseste eeskirjade termini
sätestamisega.
26. Muuta eelnõu § 29 lõike 3 punktid 1 ja 2 ning sõnastada need järgmiselt:
„1) hindab, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusega koos esitatud dokumendid
tõendavad lõike 1 punktis 1 nimetatud nõuete täitmist;
2) edastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud dokumendid viivitamata hindamiseks
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kui kavandatud tegevuspiirkond asub Eestis.“
Selgitus: Tegemist on sõnastusliku parandusega. Dokumendid tõendavad nõuete täitmist, mitte
nõuetele vastavust. Punktis 2 on nimetatud TTJA viitena asjaomase riikliku ohutusasutuse asemel.
27. Muuta § 29 lõike 8 esimene lause ja sõnastada see järgmiselt:
„Raudteeamet teavitab pädevaid riiklikke ohutusasutusi ühtse ohutustunnistuse andmisest,
uuendamisest, muutmisest või kehtetuks tunnistamisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe
nädala jooksul.“
Selgitus: Tegemist on täpsustava muudatusega. Sõnastus viiakse vastavusse direktiiviga 2016/798.
28. Muuta eelnõu § 30 lõiked 2 ja 7 ning sõnastada need järgmiselt:
„(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hindab, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud taotlusega koos esitatud dokumendid tõendavad käesoleva seaduse § 29 lõikes 1
nimetatud nõuete täitmist.“;
„(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab antud ühtsete ohutustunnistuste kohta
käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 nimetatud teabe viivitamata, kuid hiljemalt kahe nädala jooksul
Raudteeametile.“
Selgitus: Tegemist on sõnastusliku parandusega.
29. Muuta eelnõu § 32 lõiked 1 ja 3 ning sõnastada need järgmiselt:
„(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et Raudteeameti poolt antud ühtse
ohutustunnistuse omanik ei täida enam tunnistuse andmise tingimusi, teeb ta Raudteeametile
ettepaneku ühtset ohutustunnistust piirata või see kehtetuks tunnistada.“;
„(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasest
ühtse ohutustunnistuse piiramisest või kehtetuks tunnistamisest viivitamata Raudteeametit.“
Selgitus: Tegemist on sõnastusliku ja täpsustava parandusega.
30. Muuta eelnõu § 35 ja sõnastada see järgmiselt:
6 (16)
„§ 35. Ohutuse tagamine
(1) Raudteel kasutatavate seadmete, raudteeveeremi, kitsarööpmelise raudtee ja
raudteeinfrastruktuuri kasutamine koos selle toimimiseks vajalike rajatistega ning raudteeliikluse,
manöövritöö ning raudteeveo korraldamine peavad tagama raudteeohutuse.
(2) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja on kohustatud
tagama ohutu liikluse oma raudteeinfrastruktuuril ja hoidma selle raudteeohutust tagavana
töökorras.
(3) Raudteeveoettevõtja ja muu raudteeveeremi omanik või valdaja on kohustatud tagama
raudteeveol raudteeohutuse ja kasutatava raudteeveeremi vastavuse kehtivatele ohutus-, hooldus-
ja muudele nõuetele___.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raudteeohutuse tagamiseks ja lähtudes Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 8 ja II lisa nõuetest, kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega raudtee tehnokasutuseeskirja, mis sätestab riigisisesed
raudteeinfrastruktuuri, kitsarööpmelise raudtee ja raudteeveeremi tehno- ja käitusnõuded ning
raudteeliikluse, raudteekorrashoiu ja raudteevedude nõuded.
__
(5) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja või raudtee omanik või valdaja kehtestab raudteeliikluse
ohutuse tagamiseks kiiruspiirangud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha
raudteeinfrastruktuuriettevõtjale või raudtee omanikule või valdajale ettekirjutusi kiiruspiirangute
muutmiseks, kui kehtestatud kiiruspiirangud ei taga raudteeliikluse ohutust või on põhjendamatud.
(6) Raudteeliiklust ei ole lubatud põhjendamatult takistada ja raudteele ei ole lubatud asetada
raudteeliiklust segada võivaid esemeid. Samuti ei ole lubatud liikuvale rongile pealeminek või
sellelt mahatulek, vaguni astmelaual, rongi katusel, haakeseadmel või mujal selleks mitte
ettenähtud kohal sõitmine, rongi omavoliline peatamine või kaubarongis loata sõitmine.“
Selgitus: Tegemist on keeleliste paranduste ja sõnastuslike muudatustega.
31. Muuta eelnõu § 37 lõike 5 sissejuhatav osa ja sõnastada see järgmiselt:
„Vedurijuht ja vedurijuhiabi peavad läbima tervisekontrolli:“
Selgitus: Tegemist on sõnastusliku parandusega, jättes tekstist välja viite erandile lõikest 4.
32. Muuta eelnõu § 38 lõike 7 punkte 2 ja 5 - 6 ning sõnastada need järgmiselt:
„2) kokkuvõte käesoleva seaduse §-s 45 nimetatud ohutusnäitajatest, ohutustunnistuste ja
ohutuslubade andmise arengust___;“;
„5) ülevaade käesoleva seaduse § 42 lõike 8 kohaselt tehtud eranditest seoses hoolduse eest
vastutava üksuse sertifitseerimisega;
6) kokkuvõte raudtee-ettevõtjate kogemustest asjakohaste ühiste ohutusmeetodite kohaldamisel.“
Selgitus: Punktist 2 jäetakse välja viide raudteeveeremi hoolduse sertifitseerimise korrale, kuna
direktiivi 2016/798 artikli 19 kohaselt seda ei nõuta. Punktis 5 olnud viide direktiivi sättele
asendatakse asjakohese viitega seaduse sättele ning punktis 6 tehakse keeleline korrektuur.
33. Muuta eelnõu § 39 lõike 3 punkt 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„2) tagavad, et nende tarnitud allsüsteemid, tarvikud, seadmed ja teenused vastavad nõuetele ja
kasutustingimustele, nii et raudtee-ettevõtja saab neid ohutult kasutada.“
7 (16)
Selgitus: Tegemist on sõnastusliku parandusega, tarnitud allsüsteemid, tarvikud, seadmed ja
teenused peavad vastavama nõuetele. Parandusega on sõna „nõuetele“ eest ära jäetud
„kirjeldatud“ kui tarbetu ja segadust tekitav täiend.
34. Muuta eelnõu 39 lõike 5 punkt 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„2) teatab riskist teistele asjaomastele isikutele, et nad saaksid võtta lisaks vajalikke
parandusmeetmeid, et tagada üleeuroopalise raudteesüsteemi ohutustaseme pidev hoidmine.“
Selgitus: Tegemist on terminoloogilise täpsustusega. Euroopa Liidu raudteesüsteem kui
üleeuroopaline raudteesüsteem on avatud terminite paragrahvis.
35. Muuta eelnõu § 42 lõike 8 punkt 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„3) kauba- ja reisivaguneid, mida kasutatakse ühiselt ettevõtjatega sellisest kolmandast riigist,
mille raudteevõrgustiku rööpmelaius erineb Euroopa Liidu peamise raudteevõrgustiku
rööpmelaiusest.“
Selgitus: Tegemist on keelelise parandusega.
36. Täiendada eelnõu § 44 uue lõikega 2, muutes järgnevate lõigete numeratsiooni, ja sõnastada
see järgmiselt:
„(2) Raudteeliikluse ajutine sulgemine on mingil raudteelõigul teatavaks ajavahemikuks kõigi
liiklusgraafikus ettenähtud rongide käigust ärajätmine ning raudteeliikluse oluline piiramine on
vähemalt ühe sõiduplaanis ettenähtud reisirongi käigust ärajätmine või olukord, kus ööpäeva
jooksul ei suudeta tagada liiklusgraafikus ettenähtud rongiliinidest rohkem kui kolme neljandiku
kasutamist.“
Selgitus: Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud § 2 muudatusega 3, millega jäeti
terminite paragrahvist raudteeliikluse ajutise sulgemise ja olulise piiramise terminid. Kuna neid
kasutatakse ainult §-s 44, on need siia üle toodud.
37. Muuta eelnõu § 44 lõige 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„(2) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja on kohustatud raudteeliikluse olulise piiramise või ajutise
sulgemise kooskõlastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ning kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis teavitama kõiki sellel raudteel raudteevedu teostavaid
raudteeveoettevõtjaid, kes raudteeliikluse olulise piiramise või ajutise sulgemise ajal ei saa neile
eraldatud rongiliine kasutada või saavad neid kasutada piiratult või teistsugustel tingimustel, kui
on kokku lepitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus.“
Selgitus: Tegemist on täpsustava muudatusega. Senine kirjaliku teavitamise kohustus on
asendatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitamise kohustusega.
38. Muuta eelnõu § 45 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„(3) Ohutusnäitajate loetelu ning ohutusnäitajatest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
ning Raudteeameti teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“
Selgitus: Tegemist on täpsustava muudatusega, kehtestada ei saa ohutusnäitajaid vaid
ohutusnäitajate loetelu ehk millisest andmestikus ohutusnäitajad moodustuvad.
39. Muuta eelnõu § 47 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse § 48 kohaste tõsiste õnnetusjuhtumite, õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite
ohutusjuurdlust (edaspidi ohutusjuurdlus) teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
8 (16)
struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus.“
Selgitus: Tegemist on täpsustava muudatusega, millega lisatakse viide sättele, mis määratleb
juhtumid.
40. Muuta eelnõu § 48 lõike 3 punkt 6 ja sõnastada see järgmiselt:
„6) muud raudteega seotud õnnetusjuhtumid.“
41. Muuta eelnõu § 49 lõiked 1–3 ning sõnastada need järgmiselt:
„(1) Raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatavad raudteeinfrastruktuuriettevõtja või muu
raudteeinfrastruktuuri valdaja või raudteeveoettevõtja ja järelevalvetoimingute käigus vastavat
teavet saanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata Ohutusjuurdluse Keskusele
tema veebilehel avalikustatud sidevahendi kaudu ning seejärel tõsise õnnetusjuhtumi ja
õnnetusjuhtumi kohta kirjaliku teatena kolme tööpäeva jooksul juhtumi toimumisest arvates,
esitades juhtumi kohta kogu olemasoleva teabe.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtumi kohta selgub teatajale lisateavet, tuleb
see esitada viivitamata Ohutusjuurdluse Keskusele tema veebilehel avalikustatud sidevahendi
kaudu ning seejärel tõsise õnnetusjuhtumi ja õnnetusjuhtumi kohta kirjaliku teatena kolme
tööpäeva jooksul lisateabe saamisest arvates.
(3) Lisateave vahejuhtumi kohta tuleb esitada kirjalikult ettekande vormis kolme tööpäeva jooksul
pärast seda, kui Ohutusjuurdluse Keskus on seda teavet küsinud.“
Selgitus: Tegemist on täpsustavate muudatustega. Sidevahend, mille kaudu saab
Ohutusjuurdluskeskusega ühendust, avaldatakse tema veebilehel. Lisaks täpsustatakse millest
arvates tuleb teade esitada.
42. Muuta eelnõu § 50 lõige 7 ja sõnastada see järgmiselt:
„(7) Ohutusjuurdluse Keskus teavitab ühe nädala jooksul pärast ohutusjuurdluse algatamise otsust
sellest Raudteeametit. Teates märgitakse raudteeohutust mõjutava juhtumi kuupäev, kellaaeg ja
koht, juhtumi liik ja tagajärjed surmajuhtumite, tervisekahjustuste ning eeldatava materiaalse
kahju osas.“
Selgitus: Tegemist on keelelise korrektuuriga. Mõiste „vigastus“ on asendatud
„tervisekahjustusega“.
43. Muuta eelnõu § 52 lõike 1 punkt 5 ja sõnastada see järgmiselt:
„5) viivitamata saada enda käsutusse ohvrite surnukehade ekspertiisi tulemused;“
Selgitus: Tegemist on terminoloogilise muudatusega, „uurimise“ asemel kasutatakse terminit
„ekspertiis“.
44. Muuta eelnõu § 54 lõiked 3 ja 4 ning sõnastada need järgmiselt:
„(3) Ohutusjuurdluse Keskus võib vajaduse korral ja tingimusel, et see ei kahjusta ohutusjuurdluse
sõltumatust, paluda teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutuselt ja Raudteeametilt eriteadmisi, abi
tehnilise kontrolli ja analüüsi tegemisel ning hinnanguid.
(4) Ohutusjuurdluse Keskus vahetab arvamusi ja kogemusi teiste liikmesriikide
ohutusjuurdlusasutustega ühiste uurimismeetodite väljatöötamiseks, ohutusalaste soovituste
järelkontrolli ühiste põhimõtete koostamiseks ning teaduse ja tehnika arenguga kohanemiseks.“
9 (16)
Selgitus: Tegemist on täpsustava muudatusega. Ohutusjuurdluse regulatsioon kehtib EL
territooriumil.
45. Muuta eelnõu § 56 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja
projekti koos ohutuse analüüsiga, mis on koostatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 402/2013
riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta ja määruse (EÜ) nr 352/2009 kehtetuks tunnistamise
kohta (ELT L 121, 3.5.2013, lk 8–25) kohaselt, esitab raudteeveoettevõtja või muu raudteeveeremi
omanik või valdaja eelnevalt kooskõlastamiseks sellele raudteeinfrastruktuuriettevõtjale, kelle
infrastruktuuril sõita soovitakse, ja seejärel heakskiitmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile.“
Selgitus: Tegemist on sõnastusliku parandusega. Ohutusanalüüs tuleb koostada komisjoni
rakendusmääruse 402/2013 kohaselt.
46. Muuta eelnõu § 57 lõike 1 punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„1) Eesti või mõne teise liikmesriigi väljaantud kehtiv vedurijuhiluba (edaspidi vedurijuhiluba),
mis tõendab, et vedurijuht vastab terviseseisundile, haridusele ja kutseoskustele kehtestatud
nõuetele;“
Selgitus: Tegemist on sõnastusliku parandusega. Vedurijuhiluba peab olema antud Eestis või
mõnes teises liikmesriigis. Kolmanda riigi vedurijuhiloaga võib teatud juhtudel sõita piirijaamani.
47. Muuta eelnõu § 64 lõiked 3 ja 4 ning sõnastada need järgmiselt:
„(3) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kelle raudteel vedurijuht sõidab, on kohustatud käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatu tagamiseks rakendama abinõusid, mis on sätestatud
raudteeinfrastruktuuriettevõtja tegevuseeskirjas, mille alusel raudteeinfrastruktuur
raudteeveoettevõtjatele kasutada antakse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu tagamiseks on raudteeinfrastruktuuriettevõtja
kohustatud korraldama mõistliku tasu eest sõiduväljaõpet ja katsesõite nende
raudteeveoettevõtjate vedurijuhtidele ja vedurimeeskondadele, kellele ta on eraldanud
läbilaskevõimeosa või kes on esitanud taotluse läbilaskevõimeosa või ohutustunnistuse
saamiseks.“
Selgitus: Tegemist on täpsustava muudatusega.
48. Muuta eelnõu § 66 lõiked 2 ja 3 ning sõnastada need järgmiselt:
„(2) Eksamineerija vastavust käesoleva paragrahvi lõike 1 ja tema poolt koostatud
eksamineerimise korra vastavust käesoleva seaduse § 65 lõike 4 nõuetele kinnitab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti väljaantud eksamineerijatunnistus.
(3) Eksamineerijatunnistuse saamiseks esitab taotleja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile taotluse, millele lisab käesoleva seaduse § 65 lõikes 4 nimetatud eksamineerimise korra
ja dokumendid, mis tõendavad tema vastavust komisjoni otsuse 2011/765/EL artiklis 8 sätestatud
pädevusnõuetele.“
Selgitus: Tegemist on täpsustava muudatusega. Lõikes 3 täpsustatakse, et mitte eksamineerija ei
pea vastama § 65 lg 4 nõuetele, vaid tema koostatud eksamineerimise kord. Lõikes 3 on
parandatud viiteviga.
49. Muuta eelnõu § 72 lõiked 1 ja 3 ning sõnastada need järgmiselt:
10 (16)
„(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja vastutab käesoleva seaduse § 2 punktis 14 nimetatud
ülesannete täitmise eest.“;
„(3) Käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluv muu
juriidiline isik ei tohi avaldada valitsevat mõju raudteeinfrastruktuuriettevõtjale käesoleva seaduse
§ 2 punktis 21 nimetatud raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete täitmisel.“
Selgitus: Tegemist on viidete parandamisega.
50. Muuta eelnõu § 77 lõike 1 punktid 1 ja 2 ning sõnastada need järgmiselt:
„1) tellida nende käesoleva seaduse § 2 punktis 14 nimetatud ülesannete täitmise, mis ei ole § 2
punktis 21 nimetatud raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesanded, teiselt isikult, kes ei ole
raudteeveoettevõtja, raudteeveoettevõtja üle kontrolli omav isik ega isik, kelle üle omab kontrolli
raudteeveoettevõtja;
2) anda käesoleva seaduse § 2 punktis 21 nimetatud raudteeinfrastruktuuri majandamise
põhiülesandeid vertikaalselt integreeritud ettevõtja sees edasi muule üksusele, kui selline üksus
täidab ainult raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid ning vastab §-des 72, 75, 76 ja
78 sätestatud nõuetele;“
Selgitus: Tegemist on viiteparandustega.
51. Muuta eelnõu § 77 lõiked 2 ja 3 ning sõnastada need järgmiselt:
„(2) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete üleandmisest säilitab
raudteeinfrastruktuuriettevõtja järelevalveõiguse käesoleva seaduse § 2 punktis 14 nimetatud
ülesannete täitmise üle ja kannab nende täitmise eest lõppvastutust.
(3) Käesoleva seaduse § 2 punktis 14 nimetatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja ülesandeid võivad
täita eri raudteeinfrastruktuuriettevõtjad ning avaliku ja erasektori partnerluses osalejad, kui nad
täidavad käesoleva seaduse § 72 lõigetes 3–7 ning §-des 75, 76 ja 78 sätestatud nõudeid ning
vastutavad täielikult asjaomaste ülesannete täitmise eest.“
Selgitus: Tegemist on viiteparandusega.
52. Täiendada eelnõu § 77 uue lõikega 4, muutes järgnevate lõigete numeratsiooni vastavalt ja
sõnastada see järgmiselt:
„(4) Avaliku ja erasektori partnerlus on olukord, kus avaliku sektori asutuse ja vähemalt ühe
ettevõtja vahel, kes ei ole peamine raudteeinfrastruktuuriettevõtja, on sõlmitud kokkulepe, mille
kohaselt ettevõtja osaliselt või täielikult ehitab või rahastab raudteeinfrastruktuuri ehitamist või
saab õiguse täita käesoleva seaduse paragrahvi 2 punktis 14 loetletud ülesandeid eelnevalt
kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.“
Selgitus: Tegemist on §-s 2 tehtud muudatustega seotud parandusega. Kuna mõistet kasutatakse
ainult käesolevas paragrahvis, siis on see siia toodud.
53. Muuta eelnõu § 78 lõige 7 ja sõnastada see järgmiselt:
„(7) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate muude
juriidiliste isikute raamatupidamisarvestust peetakse viisil, mis tagab käesolevas paragrahvis
sätestatud nõuete järgimise ja võimaldab eraldiseisvat raamatupidamisarvestust ning läbipaistvaid
rahavooge ettevõtjas.“
Selgitus: Tegemist on keelelise parandusega.
11 (16)
54. Muuta eelnõu § 79 lõike 2 teine lause ja sõnastada see järgmiselt:
„Vajaduse korral kutsutakse konsultatsioonis osalema raudteeveo kasutajate ning riigi ja kohaliku
omavalitsuse asutuste esindajad.“
Selgitus: Tegemist on täpsustava parandusega ja sätte vastavusse viimisega direktiivi 2012/34
artikliga 7e.
55. Muuta eelnõu § 80 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium raudteevaldkonna eest vastutava pädeva
riigiasutusena ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja sõlmivad vajaduse korral vähemalt viieaastase
kehtivusajaga lepingu, mille eesmärk on vähendada raudteeinfrastruktuuri käigushoidmise kulusid
ning juurdepääsutasusid, pidades seejuures silmas ohutust ja teenuse kvaliteedi parandamist.“
Selgitus: Tegemist on täpsustava parandusega. Kuna raudteevaldkonna eest vastutav asutus on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, siis selguse huvides on otstarbekas see siin
sõnaselgelt ära märkida.
56. Jätta eelnõu § 81 lõikest 1, § 96 lõigetest 1 ning § 98 lõikest 2 välja tekstiosa „käesoleva
seaduse § 95 lõikes 3 nimetatud“.
Selgitus: Kuna teenindusrajatis on määratud terminina, ei ole sättele viitamine enam vajalik.
57: Asendada eelnõu § 83 lõikes 6 sõna „ja“ sõnaga „või“.
Selgitus: Tegemist on täpsustava muudatusega. Ettekirjutuse saab teha kas Konkurentsiamet või
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, sama asja eest mõlemad asutused ettekirjutust ei tee.
58. Muuta eelnõu § 84 lõiked 2–7 ning sõnastada need järgmiselt:
„(2) Üks jagudest peab kirjeldama raudteeveoettevõtjatele pakutava infrastruktuuri tehnilisi
näitajaid ning sellele juurdepääsu tingimusi . Selles jaos esitatav teave viiakse igal aastal kooskõlla
raudteeliiklusregistri andmetega või viidatakse raudteeliiklusregistrile.
(3) Üks jagudest peab sisaldama nõuetekohaseid üksikasju kasutustasude määramise põhimõtete
kohta, teavet kasutustasude suuruse kohta ning muud asjakohast teavet seoses juurdepääsuga
käesoleva seaduse §-s 94 nimetatud teenustele ja teenindusrajatises osutatavatele teenustele, mida
pakub raudteeinfrastruktuuriettevõtja. Lisaks esitatakse selles jaos üksikasjalik teave otseste
kulude, lisatasude, kasutustasude vähendamise, tulemuslikkuskava, reserveerimistasude
kohaldamise meetodite ja eeskirjade ning vajaduse korral määrade kohta nii kulude kui ka tasude
puhul. Jagu sisaldab teavet teadaolevate kasutustasude muudatuste kohta, mis on juba otsustatud
või mida kavandatakse järgmisel viiel aastal.
(4) Üks jagudest peab sisaldama läbilaskevõime jaotamise põhimõtteid ja kriteeriume, milles
sätestatakse raudteeveoettevõtjatele pakutava infrastruktuuri läbilaskevõime ning selle
kasutuspiirangute põhinäitajad ja eeldatav hoolduseks vajalik läbilaskevõime. Lisaks sätestatakse
läbilaskevõime jaotamisega seotud menetlus ja tähtajad. Jagu sisaldab vähemalt järgmist
läbilaskevõime jaotamise menetluses kasutatavat teavet:
1) läbilaskevõime taotlemise protseduur;
2) läbilaskevõime taotlejate kohta kehtivad nõuded;
3) taotlemise ja jaotamise ajakava, ajakava kohta teabe taotlemise menetlus ning kavandatud ja
erakorraliste hooldustööde ajakava koostamise menetlus;
4) koordineerimismenetlust reguleerivad põhimõtted ja selle menetluse raames kättesaadavaks
tehtav vaidluste lahendamise süsteem;
12 (16)
5) läbilaskevõime ammendumise korral kasutatav menetlus ja läbilaskevõimeosa eraldamise
prioriteetsuskriteeriumid, mis arvestavad teenuse olulisust ühiskonna jaoks võrreldes teise
teenusega, mis kõrvale jäetakse;
6) üksikasjalikud andmed infrastruktuuri kasutuspiirangute kohta;
7) tingimused, mille alusel võetakse jaotamismenetluses eelistuste määramiseks arvesse varasemat
läbilaskevõime kasutamise määra;
8) andmed meetmete kohta, mida võetakse kaubaveoteenuste, rahvusvaheliste vedude ning
ühekordse läbilaskevõime taotluse nõuetekohaseks käsitlemiseks.
(5) Üks jagudest peab sisaldama käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud tegevusloa taotlemise ja
§-s 27 nimetatud ühtse ohutustunnistuse taotlemise protseduuri kirjeldust või viidet veebilehele,
millel selline teave on tasuta elektrooniliselt kättesaadav vähemalt kahes Euroopa Liidu ametlikus
keeles.
(6) Üks jagudest peab kirjeldama raudteeinfrastruktuurile ja teenustele juurdepääsuga ning
käesoleva seaduse § 97 lõike 3 kohase tulemuslikkuskavaga seotud vaidluste lahendamise
menetluse ja kaebuste esitamise korda.
(7) Üks jagudest peab kirjeldama teenindusrajatistele juurdepääsu ja sellekohase kasutustasu
määramist. Käitajad, kelle teenindusrajatisi raudteeinfrastruktuuriettevõtjad ei kontrolli, esitavad
teabe rajatisele juurdepääsu ja teenuste osutamise eest makstavate kasutustasude kohta ning
raudteevõrgustiku teadaandesse lisamiseks teabe juurdepääsu tehniliste tingimuste kohta või viite
veebilehele, millel selline teave on tasuta elektrooniliselt kättesaadav vähemalt kahes Euroopa
Liidu ametlikus keeles.“
Selgitus: Tegemist on sõnastusliku parandusega, millega jäetakse ära jagude numeratsioon ehk
raudteeinfrastruktuuriettevõtja saab võrgustiku teadaande koostamisel esitata teabe endale
sobivas järjekorras, oluline on, et kogu loetletud teave on esitatud.
59. Muuta eelnõu § 85 lõige 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„(4) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja koostab liiklusgraafiku kavandi ja avalikustab selle oma
veebilehel nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäevast arvates.“
Selgitus: Tegemist on terminoloogilise parandusega. Lõikes 1 sätestatakse tähtpäev mitte tähtaeg.
60. Muuta eelnõu § 88 lõige 6 ja sõnastada see järgmiselt:
„6) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud
ettekirjutuse alusel tehtavad muudatused või täiendused liiklusgraafiku kavandisse või kinnitatud
liiklusgraafikusse tegema viie päeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates ning sama tähtaja
jooksul oma kulul edastama teabe tehtud muudatuste või täienduste kohta läbilaskevõimet
taotlenud isikutele.“
Selgitus: Tegemist on sõnastusliku parandusega.
61. Muuta eelnõu § 92 lõike 7 esimene lause ja sõnastada see järgmiselt:
„Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud läbilaskevõime ammendumise tasu ning muid
võimalikke tasusid, mida raudteeveoettevõtjad läbilaskevõime ammendumise korral
raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu eest lisaks raudteeinfrastruktuuri kasutustasule tasuvad, on
raudteeinfrastruktuuriettevõtja kohustatud kasutama üksnes käesoleva seaduse §-s 93 sätestatud
raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõude rakendamiseks.“
Selgitus: Tegemist on täpsustava muudatusega. Lõige 5 käsitleb läbilaskevõime ammendumise
13 (16)
tasu, mitte juurdepääsu tasu.
62. Jätta eelnõust välja § 95 lõige 1 ja muuta järgnevate lõigete numeratsiooni vastavalt.
Selgitus: Lõike 1 sisu on viidud terminite paragrahvi.
63. Muuta eelnõu § 95 lõige 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„(2) Teenindusrajatise käitaja on ettevõtja, kes majandab ühte või mitut teenindusrajatist või osutab
ühes või mitmes teenindusrajatises asjakohast teenust või käesoleva seaduse § 94 lõikes 2 või 3
nimetatud teenust raudteeveoettevõtjale.“
Selgitus: Täpsustab muudatus tehtud seoses termini „teenindusrajatis“ määratlemisega.
64. Muuta eelnõu § 96 lõiked 6 ja 7 ning sõnastada need järgmiselt:
„6) Kui teenindusrajatist ei ole kahel järjestikusel aastal kasutatud ja raudteeveoettevõtjad on
väljendanud teenindusrajatise käitajale või omanikule soovi saada rajatisele juurdepääs ning
juurdepääsuvajadust tõendanud, peab teenindusrajatise käitaja või omanik viivitamata huvitatud
isikutele teada andma, et rajatist on võimalik käitada teenindusrajatisena kas osaliselt või tervikuna
kasutuslepingu alusel.
(7) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatust ei pea teenindusrajatise kasutamist
võimaldama, kui rajatise käitaja või omanik tõendab, et käimasolevate ümberkorralduste tõttu ei
ole raudteeveoettevõtjal võimalik seda kasutada.“
Selgitus: Tegemist on täpsustava muudatusega.
65. Muuta eelnõu § 114 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toote nõuetele vastavuse seaduse § 30 lõikes 11
nimetatud tegevusloa andjana teavitab Euroopa Komisjoni vastavushindamisasutusele
tegevusõiguse andmise ja järelevalve protseduuridest ning edastab nõudmisel Euroopa
Komisjonile kogu teabe teavitamise aluse ja vastavushindamisasutuse pädevuse kohta.“
Selgitus: Tegemist on täpsustava muudatusega. TNVS § 30 lõikes 11 nimetatakse kahte tegevusloa
andjat, TTJA-d ja meditsiiniseadmete valdkonnas Terviseametit. Selguse huvides nimetatakse ära ,
et siin peetakse silmas TTJA-d.
66. Muuta eelnõu § 118 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „vajaduse korral“ sõnaga
„kohalduvates“.
Selgitus: Tegemist on täpsustava muudatusega.
67. Muuta eelnõu § 118 lõige 3 esimene lause ja sõnastada see järgmiselt:
„Käesolevat paragrahvi ja § 119–123 ei kohaldata kolmandast riigist ajutiselt saabunud
teehooldus- ja -remondi masinate suhtes ning kauba- ja reisivagunite suhtes, mis on ühiskasutuses
raudtee-ettevõtjatega sellisest kolmandast riigist, mille raudteevõrgustiku rööpmelaius erineb
Euroopa Liidu peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest ja millele on antud luba erineva
raudteeveeremi lubade andmise menetluse alusel.“
Selgitus: Tegemist on sõnastusliku parandusega.
68. Muuta eelnõu § 120 lõike 3 punktid 2–4 ja sõnastada need järgmiselt:
„2) kuidas on tagatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud allsüsteemide tehniline ühilduvus
14 (16)
raudteeveeremis ja kuidas see vastab kohaldatavatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele ja
kohaldatavatele riigisisestele eeskirjadele;
3) kuidas on tagatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud allsüsteemide ohutu integreerimine
raudteeveeremisse ja kuidas see vastab kohaldatavatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele ning
kohaldatavatele riigisisestele eeskirjadele ning ühistele ohutusmeetoditele;
4) kuidas on tagatud raudteeveeremi tehniline ühilduvus taotluses märgitud kasutusala
raudteevõrgustikuga ja kuidas see vastab kohaldatavatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele
ning kohaldatavatele riigisisestele eeskirjadele, raudteeliiklusregistrite andmetele ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/798/EL artiklis 6 käsitletud riskihindamise ühisele
ohutusmeetodile.
Selgitus: Tegemist on sõnastuslike parandustega.
69. Asendada eelnõu § 121 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas number „2“ numbriga „1“.
Selgitus: Tegemist on viiteparandusega.
70. Muuta eelnõu § 125 lõike 1 punkt 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„2) raudteeveerem ühildub raudteeinfrastruktuuriga, millel seda plaanitakse kasutada, lähtudes
raudteeliiklusregistrist, koostalitluse tehnilistest kirjeldustest või muust olulisest teabest, mille
raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitab tasuta ja mõistliku aja jooksul, kui register puudub või on
puudulik;“
Selgitus: Tegemist on sõnastusliku parandusega, veerem ei ühildu marsruudiga vaid
infrastruktuuriga.
71. Täiendada eelnõu § 130 uute lõigetega 2 ja 3, muutes järgnevate lõigete numeratsiooni
vastavalt ning sõnastada need järgmiselt:
„(2) Piiriülesed koostalitlusteenused on piiriülesed teenused, mille puhul raudtee-ettevõtja omab
Raudteeameti väljaantud ühtset ohutustunnistust ning kus raudteeveo lähte- ja sihtkoht on
erinevates liikmesriikides.
(3) Piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutav liikuv töötaja on töötaja, kes on rongimeeskonna liige
ja kes töötab piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava raudteeveoettevõtja juures üle ühe tunni
päevase tööaja jooksul.“
Selgitus: Tegemist on § 2 muutmisega seotud muudatusega, millega terminid, mida kasutatakse
ainult sisu paragrahvide juures, viiakse neisse üle.
72. Asendada eelnõu § 138 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas tekstiosa „§ 4 punktis 33“ tekstiosaga
„§ 4 punktis 26“.
Selgitus: Tegemist on viiteparandusega.
73. Muuta eelnõu § 139 lõige 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„(2) Raudteerajatise registreerimiseks, selle kohta tehtud kande muutmiseks või kehtetuks
tunnistamiseks esitab raudteerajatise omanik või valdaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile taotluse koos käesoleva seaduse § 138 lõike 2 punktides 2–8 sätestatud andmetega.“
Selgitus: Tegemist on sõnastusliku parandusega- raudteerajatist ei saa registris muuta, muuta
saab selle kohta tehtud kannet.
15 (16)
74. Muuta eelnõu § 143 lõiked 2–4 ning sõnastada need järgmiselt:
„(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses on rahvusvahelistest lepingutest
tulenevate ja raudteega seonduvate Eesti Vabariigi kohustuste täitmise tagamine ning vajaduse
korral Eesti Vabariigi esindamine rahvusvahelistes raudteeorganisatsioonides, samuti avalikku
raudteed majandava raudtee-ettevõtja poolt teiste riikide raudteed majandavate raudtee-ettevõtjate
või raudteeorganisatsioonidega sõlmitud lepingutest kinnipidamise kontrollimine, kui need toovad
kaasa õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele.
(3) Konkurentsiameti pädevuses on:
1) käesoleva seaduse § 9 lõigetes 1–3 sätestatud raamatupidamise eraldatuse nõudest
kinnipidamise kontrollimine;
2) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuslubade andmine, nende
kehtivuse peatamine ja lõpetamine ning kehtetuks tunnistamine;
3) käesoleva seaduse § 77 lõikes 4 nimetatud lepingute nõuetele vastavuse üle järelevalve
tegemine;
4) vastavalt käesoleva seaduse §-le 109 esitatud kaebuste menetlemine.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses on:
1) raudteerajatiste ja raudteeveeremi korrashoiu ning raudteeliikluse korraldamise nõuete täitmise
kontrollimine;
2) järelevalve tegemine ohutusjuhtimise süsteemi rakendamise üle;
3) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevuslubade andmine, nende
kehtivuse peatamine ja lõpetamine ning kehtetuks tunnistamine;
4) käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud nõuete täitmise kontrollimine ning vedurijuhi
koolituse, oskuste hindamise, vedurijuhilubade ja sertifikaatidega seotud tegevuste pidev
jälgimine;;
5) käesoleva seaduse 10. peatükis sätestatud raudteesüsteemide koostalitluse nõuete täitmise
kontrollimine.“
Selgitus: Sõnastuslik parandus lõike 2 osas, kus tekstiosa „avalikuks kasutamiseks
määratud“ on asendatud sõnaga „avalikku“, et viia see vastavusse § 4 lõike 3 määratlusega.
Tehniline parandus lõigete 3 ja 4 osas. Muudetud on lõigetes sisalduvate punktide järjestus nö
väiksemast suuremani.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ain Tatter
juhataja
Margus Tähepõld
625 6490
[email protected]
16 (16)