Teie 07.09.2020
14.09.2020 1.15-5/2020/5513-2
Meie 25.09.2020 nr 1.15-5/2020/5513-3
Vastus pöördumisele
Austatud viitseadmiral Tarmo Kõuts
Tänan Teid pöördumiste eest, kus toote välja erinevad meremajanduse väljakutsed ja tunnete huvi
nende lahendamise vastu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kinnitab, et merenduse
näol on tegemist valdkonnaga, millele riik oma asutuste kaudu pöörab suurt tähelepanu. Näiteks
on Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjonil, mida juhib peaminister, kavas arutada
meremajanduse küsimusi vähemalt kord poolaastas.
Hea meel on tõdeda, et mitmed Teie kirjas välja toodud küsimused on saanud või saamas
lahendust. Hoolimata sellest, et valitsusasutuste suurem tähelepanu oli alates kevadest pööratud
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra
mõju leevendamisele, ei ole ka muud teemad tähelepanu alt välja jäänud. Siinkohal pean
vajalikuks märkida, et just eriolukorra ajal kavandas riik kolm spetsiaalselt laevandusettevõtjate
olukorda leevendavat meedet. Meresõiduohutuse seaduse muudatustega vabastati alates 1. aprillist
2020. a kõik Eesti sadamaid külastavad laevad üheks aastaks veeteetasu maksmisest. Samaaegselt
on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutsev töörühm analüüsinud erinevad
võimalusi, kuidas ja millises määras peaks veeteetasude kogumine jätkuma pärast
vabastusperioodi lõppu. Lisaks on Euroopa Komisjon andnud riigiabi loa vormis nõusoleku kahele
reisilaevade operaatoritele suunatud meetmele, mis on esitatud Vabariigi Valitsusele heakskiidu
saamiseks. Nimetatud konkreetetele meetmetele väljatöötamisele lisaks korraldas lennundus- ja
merendusosakond koos valdkonna asekantsleriga repatrieerimislendude tellimist reisijate Eestisse
tagasi toomiseks, ajutise liiniveo tellimist kaubavedude tagamiseks Eesti ja Saksamaa ning Eesti
ja Soome vahel ning isikukaitsevahendite rahvusvahelise logistikateenuse tellimist.
Merendussektori juhtimiseks ja arendamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
struktuuris loomisel merenduse asekantsleri ametikoht, koos talle alluva merendusosakonnaga.
Nimetatud muudatus on seotud ministeeriumi valitsemisalasse kuuluva Lennuameti,
Maanteeameti ja Veeteede Ameti üheks ametiks (ühendametiks) liitmisega, et valdkonda
efektiivsemalt korraldada. Vabariigi Valitsus on ametite ühendamisele heakskiidu andnud ja vastav
seadusmuudatuste pakett on võetud 15. septembril Riigikogu menetlusse. Üheks loodava
asekantsleri ametikoha ülesandeks saab olema „Laevad Eesti lipu alla“ projekti tegevuste
koordineerimine.
1. juulil 2020. a jõustus seadusmuudatuste pakett (laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse,
tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, töötuskindlustuse seaduse jt seaduste muudatused),
mille eesmärgiks on tuua Eesti lipu alla taas suuri kaubalaevu. Seadusmuudatuste paketiga loodi
Eesti laevandusettevõtjatele soodsam maksusüsteem, soodustatakse kaldasektori arengut ja
pakutakse Eesti meremeestele sotsiaal- ja ravikindlustust. Laevade Eesti lipu alla tulemise esmased
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
eeldused on loodud, kuid nüüd jätkub praktiline töö, et laevad järgnevate aastate jooksul Eesti
registritesse tuleksid. Iga merendusega kursis olev inimene teab, et ühe suure kaubalaeva lipu
vahetus ei ole impulsiivne otsus, vaid väga kaalutletud tegevus, millele eelneb põhjalik
majanduslik analüüs.
Lähiaja eesmärgiks on lõpuni välja arendada mugav klienditeeninduse keskkond nii
laevaomanikele kui ka meremeestele ning kasutada rahvusvahelises konkurentsiolukorras Eesti
e-riigi eeliseid. Hetkel on Veeteede Ametis väljatöötamisel uued laevade ja meremeeste
infosüsteemid, mis loovad eeldused märksa avatumaks ning läbipaistvamaks asjaajamiseks riigiga.
Need projektid on võtnud eesmärgiks tuua menetlused ja info jagamine iga meremehe ning
laevaomaniku käeulatusse. Laevadega seotud toimingute tegemine e-teeninduskeskkonna kaudu
ja ingliskeelse rakendusega saab võimalikuks 2021. aastal.
Veeteede Amet ja tema partnerite kodulehtedel on avaldatud esmane kommunikatiivne teave
laevandusettevõtjatele ja meremeestele. Hetkel jätkatakse veebilehtede arendamisega, et pakkuda
selgitavat ja toetavat teavet ning ka brauseripõhist paketi sobivuse ja efekti kalkulaatorit. Nii
Veeteede Ametil kui ka Maksu- ja Tolliametil on esitlusmaterjalid lipuprojekti tutvustamiseks.
Veeteede Amet vastab ja annab infot lipuprojekti otseaadressile
[email protected] tulnud
päringutele. Päringuid on esitanud üle maailma tegutsevad ettevõtjad, kelle laevad seilavat praegu
näiteks Malta, Küprose, Läti, Hollandi, Kaimani saarete, Panama, Bahrein jms lippude all.
Lisaks info kättesaadavaks tegemisele on Veeteede Amet kohtunud ettevõtjatega, et
personaalsemalt selgitada paketi võimalusi ja väärtuseid ning leida kombinatsioonid neist igaühele
eraldi. Esimeses etapis tegeletakse kohalike ettevõtjatega, kes tegutsevad Eestis, kuid kelle laevad
on täielikult või osaliselt teiste riikide lippude all.
Samuti on alanud turundustegevused maailma laevade Eesti lipu alla meelitamiseks. Eesti
tutvustamine ja turundamine rahvusvahelistel turgudel on mahukas töö, mis eeldab selgete
eesmärkide püstitamist ja tegevusi, strateegiat ja pühendunud meeskonda. Seni on laevanduspaketi
turundustegevusi rahastatud EASi toetusest ning koostöös EASiga jätkatakse turundustegevusi.
Välisturgudel turundustegevustega seonduvat on arutatud ka Välisministeeriumiga. Lisaks toimub
tihe koostöö e-residentsuse programmiga.
Olete välja toonud, et merendusvaldkonna konventsioonide rakendamisel esineb Eestis
puudujääke. Nõustume, et samaaegselt välislepingu ratifitseerimisega tuleks koostada ja
menetleda ka konventsiooni rakendamiseks vajalikud seadusmuudatused. Sellist lähenemist toetab
ka Välisministeerium. Positiivse näitena tooksime välja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni
meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aasta muudatuste ratifitseerimise seaduse ning
nimetatud välislepingu muudatuste rakendamiseks vajalike seadusmuudatuste samaaegse
menetlemise ja vastuvõtmise 2019. a lõpul.
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate konventsioonide, millega ühinemise või
mille ratifitseerimise seadused on Riigikogu juba vastu võtnud, rakendamiseks vajalikud
muudatused on Keskkonnaministeeriumi ettepanekul lisatud meresõiduohutuse seaduse
eelnõusse. Nendeks on:
1. laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise
konventsioon;
2. Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvaheline konventsioon;
3. Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon.
Seadusmuudatuste jõustumisel saab Veeteede Amet hakata reederitele väljastama tunnistusi, mis
tõendab Nairobi konventsiooni nõuetele vastava tagatise või kindlustuse olemasolu, ning
2 (3)
ballastvee konventsiooni alusel vabastusi ballastvee ja selle setete käitlemise nõuetest.
Meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
esitatakse Riigikogule oktoobris. Põhjaliku ülevaate ministeeriumi õigusloomelisest tegevusest
esitasime 15.05.2020 kirjas nr 1.1-16/20-0011/3185. Mereõiguse revisjoni lõpuleviimine on
samuti üks osa merenduse regulatsioonide ajakohastamisest ja ka selle tegevusega jätkatakse.
Teie pöördumises esile toodud Eesti lipu all sõitvatel laevadel relvastatud turvameeste ja
turvaettevõtjate kasutamisega kaasnevate küsimuste analüüsimise ülesande sai siseminister
Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjonilt käesoleva aasta jaanuaris tähtajaga september
2020. aasta.
Samal Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjoni istungil arutati ka laevakinnistusraamatuga
seotud teemasid. Kuigi komisjon toetas justiitsministri ettepanekut jätta laevakinnistusraamat
Justiitsministeeriumi haldusalasse kohtulikuks registriks, leiti, et pakutavat teenust saab
parandada, pakkudes igapäevast ööpäevaringset e-teenust koos kliendiportaaliga ning
võimaldades eesti- ja inglisekeelse dokumentsatsiooni esitamist. Järgmine kohtumine, kus
laevakinnistusraamatuga seonduvat arutatakse ja lepitakse kokku järgnevates sammudes, toimub
oktoobri algul.
Veeteede Ameti koostatud ja Sotsiaalministeeriumile edastatud meretööseaduse
väljatöötamiskavatsuses esitatud ettepanekuid soovis Sotsiaalministeerium arutada oma
sotsiaalpartneritega. Sotsiaalministeeriumi kohtumised ametiühingute, tööandjate ja valitsuse
liikmete koostöö vormina toimuvad üldjuhul regulaarselt, kuid eriolukorrast tingitult lükkus
konkreetse teema arutelu edasi.
Olete oma pöördumistes toonud välja laevandussektorile suunatud piisavate finantsmeetmete
puudumise. Samal, eelviidatud Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjoni istungil tehti
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile koostöös rahandusministriga ülesandeks valmistada
ette ettepanekud EAS-i ja Kredexi toetusmeetmete laiendamiseks laevandussektorile. Tutvustame
analüüsi tulemusi selle valmimisel ka Teile. Riik on juba suurendanud KredExi vahendeid
ettevõtete toetamiseks, samuti on toetamise meetmed muutunud paindlikumaks. Koostöös
laevandussektoriga on võimalik leida parimad lahendused, millised oleks just laevandusettevõtjate
vajadustest lähtuvalt kõige sobivamad toetusmeetmed.
Lõpetuseks, pean vajalikuks korrigeerida Teie kirja alguses esitatud ebaõige väite. Teie poolt
asekantsler Ahti Kuningale 12.04.2020 saadetud e-kirjale on vastatud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi 15.05.2020 kirjaga nr 1.1-16/20-0011/3185. Vastav viide on
esitatud kirja päises.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Lisaadressaat: Riigikantselei
Katrin Andre (tel 639 7641;
[email protected])
3 (3)