dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. september 2020
Viit
1.15-5/2020/5513-3
Registreeritud
25. september 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Merendusnõukoda
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Katrin Andre (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundus- ja merendusosakond, Merendustalitus)

Failid

  • 📎1.15-520205513-3 25.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc227 KB

Sisu (failidest)

Teie 07.09.2020 14.09.2020 1.15-5/2020/5513-2 Meie 25.09.2020 nr 1.15-5/2020/5513-3 Vastus pöördumisele Austatud viitseadmiral Tarmo Kõuts Tänan Teid pöördumiste eest, kus toote välja erinevad meremajanduse väljakutsed ja tunnete huvi nende lahendamise vastu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kinnitab, et merenduse näol on tegemist valdkonnaga, millele riik oma asutuste kaudu pöörab suurt tähelepanu. Näiteks on Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjonil, mida juhib peaminister, kavas arutada meremajanduse küsimusi vähemalt kord poolaastas. Hea meel on tõdeda, et mitmed Teie kirjas välja toodud küsimused on saanud või saamas lahendust. Hoolimata sellest, et valitsusasutuste suurem tähelepanu oli alates kevadest pööratud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamisele, ei ole ka muud teemad tähelepanu alt välja jäänud. Siinkohal pean vajalikuks märkida, et just eriolukorra ajal kavandas riik kolm spetsiaalselt laevandusettevõtjate olukorda leevendavat meedet. Meresõiduohutuse seaduse muudatustega vabastati alates 1. aprillist 2020. a kõik Eesti sadamaid külastavad laevad üheks aastaks veeteetasu maksmisest. Samaaegselt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutsev töörühm analüüsinud erinevad võimalusi, kuidas ja millises määras peaks veeteetasude kogumine jätkuma pärast vabastusperioodi lõppu. Lisaks on Euroopa Komisjon andnud riigiabi loa vormis nõusoleku kahele reisilaevade operaatoritele suunatud meetmele, mis on esitatud Vabariigi Valitsusele heakskiidu saamiseks. Nimetatud konkreetetele meetmetele väljatöötamisele lisaks korraldas lennundus- ja merendusosakond koos valdkonna asekantsleriga repatrieerimislendude tellimist reisijate Eestisse tagasi toomiseks, ajutise liiniveo tellimist kaubavedude tagamiseks Eesti ja Saksamaa ning Eesti ja Soome vahel ning isikukaitsevahendite rahvusvahelise logistikateenuse tellimist. Merendussektori juhtimiseks ja arendamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuris loomisel merenduse asekantsleri ametikoht, koos talle alluva merendusosakonnaga. Nimetatud muudatus on seotud ministeeriumi valitsemisalasse kuuluva Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti üheks ametiks (ühendametiks) liitmisega, et valdkonda efektiivsemalt korraldada. Vabariigi Valitsus on ametite ühendamisele heakskiidu andnud ja vastav seadusmuudatuste pakett on võetud 15. septembril Riigikogu menetlusse. Üheks loodava asekantsleri ametikoha ülesandeks saab olema „Laevad Eesti lipu alla“ projekti tegevuste koordineerimine. 1. juulil 2020. a jõustus seadusmuudatuste pakett (laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, töötuskindlustuse seaduse jt seaduste muudatused), mille eesmärgiks on tuua Eesti lipu alla taas suuri kaubalaevu. Seadusmuudatuste paketiga loodi Eesti laevandusettevõtjatele soodsam maksusüsteem, soodustatakse kaldasektori arengut ja pakutakse Eesti meremeestele sotsiaal- ja ravikindlustust. Laevade Eesti lipu alla tulemise esmased Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 eeldused on loodud, kuid nüüd jätkub praktiline töö, et laevad järgnevate aastate jooksul Eesti registritesse tuleksid. Iga merendusega kursis olev inimene teab, et ühe suure kaubalaeva lipu vahetus ei ole impulsiivne otsus, vaid väga kaalutletud tegevus, millele eelneb põhjalik majanduslik analüüs. Lähiaja eesmärgiks on lõpuni välja arendada mugav klienditeeninduse keskkond nii laevaomanikele kui ka meremeestele ning kasutada rahvusvahelises konkurentsiolukorras Eesti e-riigi eeliseid. Hetkel on Veeteede Ametis väljatöötamisel uued laevade ja meremeeste infosüsteemid, mis loovad eeldused märksa avatumaks ning läbipaistvamaks asjaajamiseks riigiga. Need projektid on võtnud eesmärgiks tuua menetlused ja info jagamine iga meremehe ning laevaomaniku käeulatusse. Laevadega seotud toimingute tegemine e-teeninduskeskkonna kaudu ja ingliskeelse rakendusega saab võimalikuks 2021. aastal. Veeteede Amet ja tema partnerite kodulehtedel on avaldatud esmane kommunikatiivne teave laevandusettevõtjatele ja meremeestele. Hetkel jätkatakse veebilehtede arendamisega, et pakkuda selgitavat ja toetavat teavet ning ka brauseripõhist paketi sobivuse ja efekti kalkulaatorit. Nii Veeteede Ametil kui ka Maksu- ja Tolliametil on esitlusmaterjalid lipuprojekti tutvustamiseks. Veeteede Amet vastab ja annab infot lipuprojekti otseaadressile [email protected] tulnud päringutele. Päringuid on esitanud üle maailma tegutsevad ettevõtjad, kelle laevad seilavat praegu näiteks Malta, Küprose, Läti, Hollandi, Kaimani saarete, Panama, Bahrein jms lippude all. Lisaks info kättesaadavaks tegemisele on Veeteede Amet kohtunud ettevõtjatega, et personaalsemalt selgitada paketi võimalusi ja väärtuseid ning leida kombinatsioonid neist igaühele eraldi. Esimeses etapis tegeletakse kohalike ettevõtjatega, kes tegutsevad Eestis, kuid kelle laevad on täielikult või osaliselt teiste riikide lippude all. Samuti on alanud turundustegevused maailma laevade Eesti lipu alla meelitamiseks. Eesti tutvustamine ja turundamine rahvusvahelistel turgudel on mahukas töö, mis eeldab selgete eesmärkide püstitamist ja tegevusi, strateegiat ja pühendunud meeskonda. Seni on laevanduspaketi turundustegevusi rahastatud EASi toetusest ning koostöös EASiga jätkatakse turundustegevusi. Välisturgudel turundustegevustega seonduvat on arutatud ka Välisministeeriumiga. Lisaks toimub tihe koostöö e-residentsuse programmiga. Olete välja toonud, et merendusvaldkonna konventsioonide rakendamisel esineb Eestis puudujääke. Nõustume, et samaaegselt välislepingu ratifitseerimisega tuleks koostada ja menetleda ka konventsiooni rakendamiseks vajalikud seadusmuudatused. Sellist lähenemist toetab ka Välisministeerium. Positiivse näitena tooksime välja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aasta muudatuste ratifitseerimise seaduse ning nimetatud välislepingu muudatuste rakendamiseks vajalike seadusmuudatuste samaaegse menetlemise ja vastuvõtmise 2019. a lõpul. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate konventsioonide, millega ühinemise või mille ratifitseerimise seadused on Riigikogu juba vastu võtnud, rakendamiseks vajalikud muudatused on Keskkonnaministeeriumi ettepanekul lisatud meresõiduohutuse seaduse eelnõusse. Nendeks on: 1. laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsioon; 2. Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvaheline konventsioon; 3. Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon. Seadusmuudatuste jõustumisel saab Veeteede Amet hakata reederitele väljastama tunnistusi, mis tõendab Nairobi konventsiooni nõuetele vastava tagatise või kindlustuse olemasolu, ning 2 (3) ballastvee konventsiooni alusel vabastusi ballastvee ja selle setete käitlemise nõuetest. Meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitatakse Riigikogule oktoobris. Põhjaliku ülevaate ministeeriumi õigusloomelisest tegevusest esitasime 15.05.2020 kirjas nr 1.1-16/20-0011/3185. Mereõiguse revisjoni lõpuleviimine on samuti üks osa merenduse regulatsioonide ajakohastamisest ja ka selle tegevusega jätkatakse. Teie pöördumises esile toodud Eesti lipu all sõitvatel laevadel relvastatud turvameeste ja turvaettevõtjate kasutamisega kaasnevate küsimuste analüüsimise ülesande sai siseminister Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjonilt käesoleva aasta jaanuaris tähtajaga september 2020. aasta. Samal Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjoni istungil arutati ka laevakinnistusraamatuga seotud teemasid. Kuigi komisjon toetas justiitsministri ettepanekut jätta laevakinnistusraamat Justiitsministeeriumi haldusalasse kohtulikuks registriks, leiti, et pakutavat teenust saab parandada, pakkudes igapäevast ööpäevaringset e-teenust koos kliendiportaaliga ning võimaldades eesti- ja inglisekeelse dokumentsatsiooni esitamist. Järgmine kohtumine, kus laevakinnistusraamatuga seonduvat arutatakse ja lepitakse kokku järgnevates sammudes, toimub oktoobri algul. Veeteede Ameti koostatud ja Sotsiaalministeeriumile edastatud meretööseaduse väljatöötamiskavatsuses esitatud ettepanekuid soovis Sotsiaalministeerium arutada oma sotsiaalpartneritega. Sotsiaalministeeriumi kohtumised ametiühingute, tööandjate ja valitsuse liikmete koostöö vormina toimuvad üldjuhul regulaarselt, kuid eriolukorrast tingitult lükkus konkreetse teema arutelu edasi. Olete oma pöördumistes toonud välja laevandussektorile suunatud piisavate finantsmeetmete puudumise. Samal, eelviidatud Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjoni istungil tehti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile koostöös rahandusministriga ülesandeks valmistada ette ettepanekud EAS-i ja Kredexi toetusmeetmete laiendamiseks laevandussektorile. Tutvustame analüüsi tulemusi selle valmimisel ka Teile. Riik on juba suurendanud KredExi vahendeid ettevõtete toetamiseks, samuti on toetamise meetmed muutunud paindlikumaks. Koostöös laevandussektoriga on võimalik leida parimad lahendused, millised oleks just laevandusettevõtjate vajadustest lähtuvalt kõige sobivamad toetusmeetmed. Lõpetuseks, pean vajalikuks korrigeerida Teie kirja alguses esitatud ebaõige väite. Teie poolt asekantsler Ahti Kuningale 12.04.2020 saadetud e-kirjale on vastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 15.05.2020 kirjaga nr 1.1-16/20-0011/3185. Vastav viide on esitatud kirja päises. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Lisaadressaat: Riigikantselei Katrin Andre (tel 639 7641; [email protected]) 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel