Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Maaeluministeerium Meie 22.09.2020 nr 1-4/20/4155
Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse
eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja.
Palume eelnõu ja seletuskiri kooskõlastada viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
minister
Lisad: 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu
2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse seletuskiri
Teadmiseks: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti
Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega
kauplemise süsteemis osalejad
Imre Banyasz, 626 0719
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
04.09.2020
Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus
§ 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine
Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1233 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) esitatud tulemused peavad vastama komisjoni rakendusmäärustes (EL) 2018/2066, mis
käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside
heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT
L 334, 31.12.2018, lk 1–93), ja (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja
tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ
(ELT L 334, 31.12.2018, lk 94–134), sätestatud usaldatavustasemele;“;
2) paragrahvis 133, § 1451 lõike 1 punktis 2, § 166 lõigetes 2, 3 ja 6 asendatakse tekstiosa
„Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 601/2012“ tekstiosaga „komisjoni rakendusmääruse (EL)
2018/2066“ vastavas käändes;
3) paragrahv 136 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise register (edaspidi kauplemise
register) on vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/1122, millega täiendatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega (ELT
L 177, 02.07.2019, lk 3–62), loodud elektrooniline andmekogu, kus on salvestatud andmed
Eesti Vabariigi ja kauplemissüsteemis osalevate isikute arvelduskontode, nende lubatud
heitkoguse ühikutega tehtud tehingute, käitistele eraldatud lubatud heitkoguse ühikute ja
nendega tehtud tehingute, käitiste tõendatud ja tagastatud kasvuhoonegaaside heitkoguse
ühikute, käitiste vastavusseisundi, ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi projektide
osaliste ning projektide elluviimise tulemusel vähendatud kasvuhoonegaaside heitkoguse
ühikute kohta.
(2) Isiku arvelduskonto käesoleva seaduse tähenduses on juriidilise või füüsilise isiku
arvelduskonto, mille kaudu saab teha tehinguid kauplemise registris komisjoni delegeeritud
määruse (EL) 2019/1122 kohaselt.
(3) Isiku kauplemiskonto on käesoleva seaduse tähenduses juriidilise või füüsilise isiku
arvelduskonto, mille kaudu saab teha tehinguid kauplemise registris komisjoni delegeeritud
määruse (EL) 2019/1122 kohaselt.“;
4) paragrahvi 156 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Keskkonnaamet eraldab tasuta lubatud heitkoguse ühikud jooksva kalendriaasta kohta
Euroopa Komisjoni heakskiidu korral paikse heiteallika ja õhusõiduki käitajatele iga aasta
28. veebruariks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul.“;
5) paragrahvi 156 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Keskkonnaamet võib peatada paikse heiteallika käitajale tasuta lubatud heitkoguse ühikute
eraldamise, kuni Euroopa Komisjon on teinud lubatud heitkoguse ühikute kohandamise otsuse,
lähtudes paikse heiteallika käitaja tootmistaseme aruandes esitatud andmetest, mis on esitatud
1
käesoleva seaduse § 155 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt.“;
6) paragrahvis 157 ja § 220 lõikes 1 asendatakse sõnad „Euroopa Komisjoni määrusele (EL)
389/2013“ sõnadega „komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/1122“;
7) paragrahvi 161 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „2013–2020“;
8) paragrahvi 1651 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Moderniseerimisfondist vahendite kasutamise ja aruandluse üldtingimused kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.“;
9) paragrahvi 1651 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
„(51) Moderniseerimisfondi vahendite kasutamise jaotus ja vahendite kasutamise eest
vastutavad ministrid määratakse riigi eelarvestrateegias.
(52) Käesoleva paragrahvi lõike 51 kohaselt riigi eelarvestrateegias määratud meetmete
elluviimiseks võib vahendite kasutamise eest vastutav minister kehtestada määrusega vastava
meetme tingimused ja korra.“;
10) paragrahvi 1651 lõige 6 tühistatakse;
11) paragrahvi 1651 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Keskkonnaministeerium esitab käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud protsessi alusel
välja valitud projektid hindamiseks ja kinnitamiseks Euroopa Investeerimispangale ning
investeerimiskomiteele.“;
12) paragrahvi 1651 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Moderniseerimisfondist saadavate vahendite kasutamiseks võib vahendite kasutaja
sõlmida halduslepingu riigi osalusega eraõigusliku juriidilise isikuga halduskoostöö seaduses
sätestatud tingimustel ja korras, kohaldamata nimetatud seaduse § 6 lõiget 2. Halduslepinguga
võib muu hulgas isikutele üle anda toetuste andmise ülesande ning kõigi selle ülesande
täitmiseks vajalike toimingute sooritamise õiguse.“;
13) paragrahvi 167 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr
600/2012“ tekstiosaga „komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2018/2067“;
14) paragrahvi 179 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 179. Jagatud kohustuse otsus ja jagatud kohustuse määrus
(1) Kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramist sektorites, mis ei kuulu kauplemissüsteemi
(transport, põllumajandus, jäätmemajandus, kuni 20-megavatise nimisoojusvõimsusega
põletusseadmete käitamine ning lahustite ja teiste toodete kasutamine), reguleerivad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu otsus 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada
kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 05.06.2009, lk 136–148,
edaspidi jagatud kohustuse otsus), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet
aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega
võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156,
2
19.06.2018, lk 26–42, edaspidi jagatud kohustuse määrus).“;
15) paragrahvi 179 lõikeid 2 ja 3 täiendatakse pärast sõna „otsuse“ sõnadega „või jagatud
kohustuse määruse“;
16) paragrahvi 179 lõiget 4, § 180 pealkirja, § 180 lõikeid 1–3 ja 6, § 181 pealkirja, § 181
lõike 1 sissejuhatavat lauset, § 182 pealkirja ning § 182 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna
„otsuse“ sõnadega „ja jagatud kohustuse määruse“.
§ 2. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, …………..2020. a
Esitanud Vabariigi Valitsus
………………2020 nr ……
3
Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Sisukokkuvõte
Eelnõukohase seadusega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet
aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega
võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156,
19.06.2018, lk 26–42, edaspidi jagatud kohustuse määrus). Jagatud kohustuse määruse alusel
on Eestil kohustuslikud iga-aastased kasvuhoonegaaside heite piiramise eesmärgid
aastateks 2021–2030 transpordi, põllumajanduse, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja
väikesemahulise energiatootmise sektorites. Eesmärkide täitmise tagamiseks on liikmesriikidel
lubatud määruse alusel loodud heitkoguse ühikutega omavahel kaubelda. Sellest tulenevalt on
atmosfääriõhu kaitse seaduses vaja sätestada heitkoguse ühikutega kauplemise põhimõtted ning
kauplemise korraldamise, müügi- ja ostulepingute, kauplemisest saadud vahendite kasutamise
tingimused ja kord ning taotleja kohustused.
Lisaks ajakohastatakse eelnõukohase seadusega viiteid Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside
lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi ka ELi HKS) rakendavate Euroopa
Komisjoni määrustele. Euroopa Komisjon on kehtestanud uued ELi HKSi rakendavad
määrused tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/410, millega
muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat
vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL)
2015/1814. Määrustega sätestatakse ELi HKSi toimimise üksikasjad neljandaks
kauplemisperioodiks aastatel 2021–2030. Tulenevalt muudatustest võimaldatakse
eelnõukohase seadusega ELi HKSi kuuluvatele käitajatele lubatud heitkoguse ühikuid tasuta
mitte eraldada seni, kuni käitajad on esitanud nõuetekohase tootmistaseme aruande.
Eelnõu ettevalmistaja
Seaduseelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialist Imre
Banyasz (tel 626 0719,
[email protected]) ning kliimaosakonna nõunik Kadri Sipp (tel
626 0756,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi
õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]). Seaduseelnõu
õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Triin Nymann (tel
626 2927,
[email protected]).
Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõukohase seadusega muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse 01.01.2021 jõustuvat
redaktsiooni (RT I, 21.12.2019, 4).
1
2. Seaduse eesmärk
Eelnõukohase seaduse eesmärk on rakendada jagatud kohustuse määrust, sätestades heitkoguse
ühikutega kauplemiseks kauplemise põhimõtted ning kauplemise korraldamise, müügi- ja
ostulepingute, kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord ning taotleja
kohustused. Eelnõu kohaselt pikendatakse kehtivat korda ja sisulisi muudatusi kauplemiskorras
ei tehta.
Eelnõukohase seadusega ajakohastatakse viiteid Euroopa Komisjoni määrustele. Euroopa
Komisjon on kehtestanud uued otsekohalduvad määrused seoses Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse
ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (edaspidi ka ELi
HKSi direktiiv), muudatustega. Uued määrused sätestavad ELi HKSi toimimise üksikasjad
neljandal kauplemisperioodil (aastatel 2021–2030).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse § 1233 lõike 5 punkti 2 ja asendatakse viited Euroopa
Komisjoni määrustele (EL) 601/2012 ja 600/2012 vastavalt viidetega neid asendavatele
komisjoni rakendusmäärustele (EL) 2018/2066 ja 2018/2067. Tegemist ei ole sisulise
muudatusega, kuna uute rakendusmääruste sisu on suuresti sama, mis seni kehtinud määrustel.
Neid on ajakohastatud ELi HKSi neljandale kauplemisperioodile vastavaks, et need oleks
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ.
Punktiga 2 tehakse sarnane muudatus nagu punktiga 1 ning asendatakse §-s 133, § 1451 lõike 1
punktis 2 ja § 166 lõigetes 2, 3 ja 6 viited Euroopa Komisjoni määrusele.
Punktiga 3 asendatakse §-s 136 viide Euroopa Komisjoni määrusele (EL) 389/2013 viitega
uuele Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/1122, millega täiendatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega
(edaspidi ka ELi HKSi registri määrus) ja mis alates 2021. aasta 1. jaanuarist hakkab asendama
seni kehtinud määrust. Tegemist on ELi HKSi registrit reguleeriva määrusega. Uus ELi HKSi
registri määrus võtab arvesse ELi HKSi neljanda kauplemisperioodi reeglite üksikasju. Selle
alusel on täiustatud ka registrit ennast.
Punktiga 4 muudetakse § 156 lõike 6 sõnastust, et lisada viide järgmises punktis kirjeldatud
erandile. Muudatus on vajalik selleks, et oleks üheselt arusaadav, et Keskkonnaamet saab jätta
tasuta eraldatavad ühikud eraldamata juhtudel, mida on kirjeldatud punktis 5.
Punktiga 5 täiendatakse § 156 lõikega 7, mis sätestab, et Keskkonnaamet võib peatada
käitajatele tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise seni, kuni Euroopa Komisjon on teinud
tasuta lubatud heitkoguse ühikute koguse kohandamise otsuse. Euroopa Komisjon lähtub
andmetest, mis on esitatud aruandes käitises toimunud tootmistaseme kohta (edaspidi ka
tootmistaseme aruanne). Aruandmise nõuded kehtestatakse seaduse § 155 lõike 2 alusel
kehtestatud keskkonnaministri 07.12.2016 määruses nr 64 „Kasvuhoonegaaside heitkoguse
ühikutega kauplemise kord1“. Keskkonnaamet kontrollib tootmistaseme aruande nõuetele
vastavust ja aruandes esitatud andmeid. Käitiste esitatud andmed tootmistaseme muutuste ja
lubatud heitkoguse ühikute koguse kohandamise kohta edastab Keskkonnaamet Euroopa
Komisjonile. Euroopa Komisjon peab lubatud heitkoguse ühikute kohandatud kogused
2
kinnitama otsusega. Pärast seda saab Keskkonnaamet käitajatele lubatud heitkoguse ühikud
eraldada.
ELi HKSi direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõike 2 järgi peavad liikmesriigid eraldama
28.veebruariks ELi HKSi kuuluvatele käitiste käitajatele neile määratud tasuta lubatud
heitkoguse ühikud, mis on arvutatud direktiivi teiste sätete alusel. Alates neljandast
kauplemisperioodist hakatakse käitajatele määratud tasuta lubatud heitkoguse ühikute kogust
igal aastal kohandama käitises toimunud tootmistaseme muutuste põhjal. Kui tootmistase on
kahe eelneva aasta keskmise järgi muutunud vähemalt 15% võrreldes tasuta lubatud heitkoguse
ühikute taotluses märgitud ajaloolise tootmistasemega, kohandatakse vastavalt tasuta
eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust alates 2021. aastast.
Euroopa Komisjon rakendusmääruse 2019/1842, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ rakenduseeskirjad seoses saastekvootide tasuta eraldamise
kohanduste täiendava reguleerimisega vastavalt tootmistaseme muutumisele, artikli 3 lõige 3
sätestab, et tootmistaseme aruanne tuleb esitada iga aasta hiljemalt 31. märtsiks, kuid ELi
liikmesriikide pädevad asutused võivad aruande esitamiseks seada sellest varasema aja. Lisaks
sätestatakse, et pädev asutus võib peatada tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise seniks,
kuni on kindlaks tehtud, millisel määral käitise tootmistase on muutunud ning kas see tekitab
vajaduse tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguse muutmiseks.
Keskkonnaministeerium on varem küsinud ELi HKSi kuuluvatelt käitajatelt sisendit, milline
kuupäev oleks nende jaoks kõige sobivam tootmistaseme aruande esitamiseks. Käitajate
tagasiside oli valdavalt, et oleks hea, kui tootmistaseme aruande esitamine toimuks samal ajal
heitkoguse aruande esitamisega, mille tähtaeg on 25. märts, et vähendada halduskoormust. Seda
eeldusel, et aprilli lõpuks, kui käitajatel on lubatud heitkoguse ühikute tagastamise tähtaeg,
saaksid tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud neile siiski eraldatud. Euroopa Komisjon
esitas 30. juunil 2020 toimunud kliimamuutuste ekspertgrupis protsessi kirjelduse, kuidas
komisjon käitajatele tasuta eraldatavat lubatud heitkoguse ühikute kogust kohandama hakkab.
Sealhulgas esitleti seda, milline on Euroopa Komisjoni ajakava otsuse tegemisel, millega
kinnitatakse eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguse muutmine. Euroopa Komisjon
kavandab vastava otsuse tegemist neli korda aastas ning esimene selline otsus tehakse 2021.
aasta aprilli keskel. Võttes arvesse, et käitajate esitatavad aruanded peab üle vaatama Eestis
Keskkonnaamet ja lisaks ka Euroopa Komisjon, seega kui tähtajaks oleks 25. märts, oleks
vähetõenäoline, et andmed saaksid kontrollitud ajaks, millal Euroopa Komisjon plaanib tasuta
eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguse muutmise otsuse teha. Seetõttu plaanib
Keskkonnaministeerium kehtestada tootmistaseme aruande tähtajaks varasema kuupäeva kui
25. märts. Kuupäev sätestatakse Keskkonnaministri 2016. aasta 7. detsembri määruses nr 64
„Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord“.
Kehtiva seaduse § 156 lõike 6 kohaselt tuleb käitajatele tasuta lubatud heitkoguse ühikud
eraldada hiljemalt 28. veebruariks. Lähtuvalt komisjoni määrusest (EL) 2019/1842 ja ELi HKSi
käitajatelt saadud tagasisidest täiendatakse § 156 lõikega 7, mis võimaldab Keskkonnaametil
kui pädeval asutusel eraldada tasuta lubatud heitkoguse ühikud hiljem. Samas ei välistaks see
käitajatele võimalust saada tasuta lubatud heitkoguse ühikud kätte ikkagi veebruari lõpuks.
Selleks tuleks käitajal tootmistaseme aruanne esitada piisavalt varakult, mis võimaldaks
Keskkonnaametil aruannet kontrollida, et 28. veebruariks saaks tasuta lubatud heitkoguse
ühikud eraldada.
3
Punktis 6 ettenähtud muudatus tuleneb samuti vajadusest asendada viide seni kehtinud ELi
HKSi registri määrusele (Euroopa Komisjoni määrus (EL) 389/2013) viitega uuele komisjoni
määrusele (EL) 2019/1122 (vt selgitust punkti 3 juures).
Punktiga 7 muudetakse § 161 lõike 2 teksti ja jäetakse lausest välja viide konkreetsele
kauplemisperioodile. Muudatuse vajadus tuleneb sellest, et riigil on Vabariigi Valitsuse
04.11.2016 määruse nr 134 kohaselt võimalik käesoleval kauplemisperioodil saadud tulu
kasutada kuni 30. novembrini 2024. Samas hakkab riik saama juba 2021. aastast neljanda
kauplemisperioodi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistulu. Seega tuleb seaduses luua
volitusnorm Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks ka neljanda kauplemisperioodi tulude
kasutamiseks. Konkreetsele kauplemisperioodile viite kaotamine selle lõike tekstist loob
võimaluse kasutada sama volitusnormi ka tulevaste kauplemisperioodide tulude kasutamise
jaoks loodud määruste kehtestamiseks.
Punktidega 8–12 muudetakse seaduse § 1651, mis reguleerib moderniseerimisfondi vahendite
kasutamist. Muudatuste vajadus tuleneb Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1001,
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ üksikasjalikud
rakenduseeskirjad seoses moderniseerimisfondi tegevusega, millega toetatakse investeeringuid
teatavate liikmesriikide energiasüsteemide moderniseerimiseks ja energiatõhususe
suurendamiseks, rakendamisest ning moderniseerimisfondi rakendamise põhimõtte
muutumisest. Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1001 annab Euroopa Liidu
liikmesriikidele selgust, kuidas moderniseerimisfondi vahendeid kasutada. Riikidel on
võimalik vahendeid kasutada nii üksikute projektide rahastamiseks kui ka pikemaajalisteks
meetmeteks. Iga projekti elluviimiseks tuleb moderniseerimisfondist vahendite saamiseks
esitada Euroopa Investeerimispangale taotlus ning projekt peab olema saanud ka riigiabi loa.
Meetmete rahastamiseks tuleb taotlus ja riigiabi luba esitada ainult korra ja seejärel on võimalik
Euroopa Liidu liikmesriigil saada moderniseerimisfondist vahendeid igal aastal kogu meetme
rakendumise vältel soovitud ulatuses. See tähendab, et moderniseerimisfondi vahendite
kasutamine suuremateks meetmeteks tähendab väiksemat haldus- ja töökoormust. Sellest
lähtuvalt tehakse eelnõukohase seadusega muudatus, millega võimaldatakse
moderniseerimisfondist rahastatavad meetmed Vabariigi Valitsusel kokku leppida riigi
eelarvestrateegia protsessis sarnaselt ELi HKSi enampakkumiselt saadud tulu kasutamisega.
Lõike 5 muudatuse kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega moderniseerimisfondi
vahendite kasutamise ja aruandluse üldtingimused. Punktiga 9 täiendatakse § 1651 lõigetega 51
ja 52, mis sätestavad, et meetmed, mille jaoks vahendeid kasutatakse, ja meetme eest vastutav
minister lepitakse kokku riigi eelarvestrateegia protsessi käigus. Meetme eest vastutaval
ministril on seejärel õigus kehtestada täpsem meetme määrus, mis sisaldaks juba
konkreetsemaid meetme rakendamiseks olulisi sätteid. Meetme määrus peab lähtuma Vabariigi
Valitsuse määruses sätestatud üldtingimustest ja aruandluse nõuetest. Punktiga 12 täiendatakse
§ 1651 lõikega 10, et võimaldada moderniseerimisfondi vahendite kasutajal sõlmida
haldusleping eraõigusliku juriidilise isikuga halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja
korras. Muudatus on vajalik selleks, et võimaldada moderniseerimisfondi vahendeid kasutavat
meedet rakendaval ministeeriumil määrata meetme rakendajaks mõni allasutus. Näiteks
võimaldab muudatus Keskkonnaministeeriumil anda halduslepinguga meetme rakendamise
ülesande ja vajalike toimingute sooritamise õiguse üle Keskkonnainvesteeringute Keskusele,
kellel on nii kogemus kui ka pädevus selliseid ülesandeid täita.
Punktiga 13 muudetakse seaduse § 167 lõike 1 teksti ja asendatakse viide kehtetuks tunnistatud
Euroopa Komisjoni määrusele (EL) 600/2012 viitega uuele komisjoni rakendusmäärusele (EL)
4
2018/2067. Uus määrus asendab seni kehtinud määrust ja võtab arvesse ELi HKSi neljanda
kauplemisperioodi üksikasjad.
Punktidega 14 ja 15 täiendatakse seaduse §-de 179–182 teksti viidetega jagatud kohustuse
määrusele. Kehtiva seaduse §-des 179–182 on sätestatud heitkoguse ühikutega kauplemise kord
Euroopa Liidu jagatud kohustuse otsuse rakendamiseks (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus
406/2009/EÜ). Jagatud kohustuse otsusest tulenevaid kauplemisvõimalusi on Eestil võimalik
rakendada aastatel 2015–2022. Paragrahvide 179–182 teksti täiendatakse, et võimaldada
heitkoguse ühikutega kauplemine jagatud kohustuse määruse raames alates 2021. aastast.
Eelnõu kohaselt sisulisi muudatusi kauplemise korras ei tehta.
Jagatud kohustuse otsus seab Eestile kasvuhoonegaaside heitkoguste kasvu piiramise kohustuse
sektorites, mis jäävad kauplemise süsteemist välja: transport, põllumajandus, jäätmed, lahustite
ja teiste toodete kasutamine, osa tööstuslikest protsessidest ja energeetikast. Otsusega on
loodud kauplemisühik – aastane saastekvoot ehk annual emissions allocation (AEA), mis on
võrdne ühe tonni CO2 ekvivalendiga. Aastane kasvuhoonegaaside heitkoguse piirkogus ehk
AEAde kogus igal aastal näitab summaarset heitkogust, mis on liikmesriigil lubatud sel
konkreetsel aastal nimetatud sektorites õhku paisata. Eesti heitkoguste kasvu piiratakse
lineaarselt aastani 2020, mil maksimaalne heitkogus kauplemissüsteemivälistes sektorites võib
olla 11% suurem võrreldes 2005. a kasvuhoonegaaside heitkogustega.
Keskkonnaministeerium ja Euroopa Komisjon võrdlevad igal aastal Eesti kasvuhoonegaaside
heitkogust aastase piirkogusega perioodil 2015–2022. Kasvuhoonegaaside inventuuri aruanded
esitatakse alati üle-eelmise kalendriaasta kohta, seega toimub nt 2020. aasta heitkoguste võrdlus
2022. aastal. Seni ei ole Eestil olnud vajadust ühtegi kauplemistehingut sõlmida. Tänaste
prognooside kohaselt saavutab Eesti 2020. aastaks seatud eesmärgi ning vajadust ühikute
ostmiseks ei teki. Perioodi lõpuks kujunenud ühikute ülejäägi müümiseks sõlmitakse võimaluse
korral tehing mõne teise liikmesriigiga. Praeguseks on jagatud kohustuse otsuse alusel tehtud
Euroopa Liidus vaid üksikud riikidevahelised tehingud. Kuna tehingute info on
konfidentsiaalne, siis ei ole nende ühikute hind teada, aga see on ilmselt madal, kuna paljudel
Euroopa Liidu riikidel on kujunenud ühikute ülejääk.
2018. aastal jõustunud jagatud kohustuse määruse kohaselt jätkatakse senist lähenemist, kus iga
tonni kasvuhoonegaaside heite kohta, mis liikmesriigil on lubatud õhku paisata, eraldatakse
riigile üks AEA.
Jagatud kohustuse määruse kohaselt tuleb Eestil vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside
heidet määrusega reguleeritud sektorites 13% võrreldes 2005. a heite tasemega (mis oli 6,14
mln t CO2 ekvivalenti). 2018. aastal oli nende sektorite heide Eestis 6,12 mln t CO2 ekvivalenti
ning 2030. aastal peab heide olema ligikaudu 5,5 mln t CO2 ekvivalenti. AEAde kogused
perioodiks 2021–2030 määratakse 2020. aasta lõpuks Euroopa Komisjoni vastava
rakendusaktiga. Eestile eraldatavate ühikute kogus aastateks 2021–2030 ulatub eeldatavalt
kokku üle 50 miljoni ühiku. Kui Eesti suudab vähendada heidet kohustuslikust rohkem, on
võimalik ülejäänud ühikutega kaubelda.
Komisjon hindab liikmesriikide eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ja annab sellest igal
aastal aru. Kui iga-aastaste kontrollide käigus nähtub, et liikmesriik ei ole oma eesmärke
saavutamas, siis tuleb komisjonile esitada parandusmeetmete kava, mis sisaldab ülevaadet riigi
planeeritud lisameetmetest ning nende ajakavast.
5
Aastatel 2027 ning 2032 korraldatakse liikmesriikide heitkoguste aruannete põhjalik ülevaade
ehk nn ametlikum vastavuskontroll. AEA-de ülejäägiga saab kaubelda piiramatus koguses
peale eelnimetatud vastavuskontrollide toimumist. Samas võib perioodi 2021–2025 igal
ajahetkel kaubelda ühikutega 5% ulatuses aastasest lubatud kogusest ning perioodi 2026–2030
igal ajahetkel kaubelda ühikutega 10% ulatuses aastasest lubatud kogusest.
Sarnaselt jagatud kohustuse otsusele näeb jagatud kohustuse määrus lisaks heitkogustega
kauplemisele ette ka teisi võimalusi (nn paindlikkusmeetmed, nagu ühikute laenamine
järgmistest aastatest, ühikute ülejäägi ülekandmine järgmistesse aastatesse). Määrus näeb ette
ka kompensatsiooni liikmesriikidele, kelle heide võib jagatud kohustuse otsuse kohaselt 2020.
aastani suureneda, st kes peavad piirama selle kasvu (sh Eesti). Selline mööndus võimaldab neil
liikmesriikidel sujuvamalt üle minna heite kasvu piiramiselt selle vähendamisele alates 2021.
aastast. Tegemist on ühekordsete kompensatsiooniühikutega, mis lisatakse nende liikmesriikide
2021. aastaks seatud heite sihttasemetele. Eestile on kompensatsiooni ulatus 145 944 tonni CO2
ekvivalenti. Lisaks eeltoodud paindlikkusmeetmetele on jagatud kohustuse määruse sektorite
kauplemisühikuid võimalik kasutada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (ingl
k land use, land use change and forestry; edaspidi LULUCF) sektori kasvuhoonegaaside heite
kohustuste täitmiseks. Juhul kui Eestil tekiks tänu heite tõhusale vähendamisele ühikute
ülejääk, siis oleks meil võimalus vajaduse korral kompenseerida maakasutuse ja metsanduse
sektori kasvuhoonegaaside heite piiramise eesmärkide täitmist perioodil 2021–2030. Jagatud
kohustuse määrusega on loodud võimalus ka vastupidiseks, st kasutada LULUCFi ühikuid
jagatud kohustuse määruse kohaste kohustuste täitmisel (Eestil 900 000 tonni CO2 ekvivalendi
ulatuses kogu perioodi jooksul). See tähendab, et kui Eesti suudab tagada LULUCFi sektori
ehk oma metsade ja maakasutuse majandamisel arvestusliku süsiniku sidumise kasvu, siis on
selle võrra vähem tarvis heidet vähendada jagatud kohustuse määruse sektorites.
Paragrahvis 2 sätestatakse, et seadus jõustub 1. jaanuaril 2021. Seaduse jõustumise kuupäev
on sama, mil algab ELi HKSi neljanda kauplemisperiood ja jagatud kohustuse määruse
rakendusperiood.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõukohase seadusega võetakse kasutusele uus termin „tootmistaseme aruanne“, mis tuleneb
Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artiklist 3. Selle kasutuselevõtt on
oluline, kuna ELi HKSi neljandal kauplemisperioodil on kõikidel ELi HKSi kuuluvatel
käitajatel vaja esitada aruanne käitise eelmise kalendriaasta tootmistaseme kohta. See aruanne
on aluseks käitajatele tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute iga-aastaseks
kohandamiseks, kui tootmistase on muutunud vähemalt 15% võrreldes käitise ajaloolise
tootmistasemega. Käitise ajalooline tootmistase on varasemate aastate keskmine tootmistase.
Neljanda kauplemisperioodi esimese eraldusperioodi 2021–2025 korral on käitise ajalooline
tootmistase aastate 2014–2018 keskmine tootmistase, mis võeti aluseks eraldusperioodil tasuta
eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguse arvutamiseks. Uue käitise puhul on ajalooliseks
tootmistasemeks esimese kalendriaasta tootmistase pärast käitise tavavõimsusega tegevuse
algust. Tavavõimsusega tegevuse alguseks loetakse esimest päeva, mil käitise tootmistase oli
suurem kui 0.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
6
Eelnõu on vastavuses ELi õigusega. Eelnõukohase seadusega täpsustatakse viiteid Euroopa
Komisjoni määrustele, mida on muudetud tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2018/410 vastu võetud muudatustest ELi HKSi rakendamises. Sellega
ajakohastatakse ELi HKSi reegleid kauplemisperioodiks 2021–2030.
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2018/842, milles
käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030
heitkogustega kauplemise süsteemist väljajäävates sektorites (jagatud kohustuse määrus).
Eelnõus sätestatakse jagatud kohustuse määruse kohaste heitkoguste ühikutega kauplemise
põhimõtted ning kauplemise korraldamise, müügi- ja ostulepingute, kauplemisest saadud
vahendite kasutamise tingimused ja kord ning taotleja kohustused.
6. Seaduse mõju
Muudatustel puudub oluline demograafiline ja sotsiaalne mõju, samuti mõju riigi julgeolekule
ja välissuhetele, regionaalarengule ning kohalike omavalitsuste töökorraldusele.
Kavandatav muudatus 1: seaduses muudetakse viiteid Euroopa Komisjoni määrustele,
millega reguleeritakse ELi HKSi rakendamist.
Mõju valdkond 1: mõju elu- ja looduskeskkonnale ja majandusele.
Sihtgrupp: elanikud, ettevõtted.
Mõju kirjeldus: muudatus võimaldab jätkata ELi HKSi nõuetekohast rakendamist. ELi HKSi
nõuete täitmine aitab kaasa ka tulevikus hõlmatud sektorites kasvuhoonegaaside heitkoguse
vähendamisele, mis aitab leevendada kliimamuutusi. Sellega panustatakse üleüldisesse
kliimamuutustest tingitust riskide vähendamisesse (näiteks üleujutused, kuumalained, tormid
jne). Kuna koos kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisega väheneb ühtlasi ka muude
õhusaasteainete õhku paiskamine, tagab ELi HKSi rakendamine ka puhtama elu- ja
looduskeskkonna Eestis. ELi HKSi rakendamisega kaasneb ka lubatud heitkoguse ühikutega
kauplemine. ELi HKSi rakendamisega jätkamine tähendab, et ettevõtted peavad ka edaspidi
tegema investeeringuid lubatud heitkoguse ühikute ostmiseks või heitkoguste vähendamiseks.
Kehtestatud uued Euroopa Komisjoni määrused otseselt lubatud heitkoguse ühikute turuhinda
ei mõjuta. Samas arvestades lubatud heitkoguse ühikute turuhinna seniseid muutusi, võib
eeldada, et turuhind tõuseb ka neljandal kauplemisperioodil, mis tähendab ettevõtetele lisakulu.
Mõju ulatus: muudatusel on kaudne mõju majandusele ning elu- ja looduskeskkonnale.
Kavandatav muudatus 2: Muudetakse käitajatele lubatud heitkoguse ühikute tasuta
eraldamise tähtaega ning seatakse see sõltuvusse tootmistaseme aruande esitamisega.
Mõju valdkond 1: mõju ettevõtetele, riigiasutustele.
Sihtgrupp: ettevõtted, riigiasutused.
Mõju kirjeldus: eelnõukohase seadusega muudetakse senist lubatud heitkoguse ühikute tasuta
eraldamise korda, mis nägi ette, et Keskkonnaamet eraldab ettevõtetele lubatud heitkoguse
ühikud tasuta hiljemalt 28. veebruariks. Muudatus näeb ette, et Keskkonnaametil on võimalik
7
eraldamine peatada seniks, kuni käitajad on esitanud oma käitise tootmistaseme aruanded.
Keskkonnaministeerium kavandab tootmistaseme aruannete esitamise tähtaja kehtestada
keskkonnaministri 07.12.2016 määruses nr 64 „Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega
kauplemise kord1“.
Selleks, et 28. veebruariks oleks võimalik ettevõtetele lubatud heitkoguse ühikud eraldada,
tuleks tootmistaseme aruande tähtajaks määrata oluliselt varasem kuupäev (näiteks 30.
jaanuar), et Keskkonnaametil jääks ka aega aruandeid kontrollida ning teha vastavad arvutused
lubatud heitkoguse ühikute kohandamiseks.
Keskkonnaministeerium kaalus ka lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise tähtpäeva
jätmist 28. veebruarile ja tootmistaseme aruande esitamise tähtpäevaks seada 25. märtsi. See
aga tähendaks nii riigi töökoormuse kui ka ettevõtete halduskoormuse kasvu, kuna lubatud
heitkoguse ühikute kohandamine toimuks pärast seda, kui käitajatele on lubatud heitkoguse
ühikud eraldatud. Seega tuleks tootmistaseme olulise suurenemise korral eraldada käitajatele
veel täiendavaid ühikuid ning tootmistaseme olulise langemise korral nõuda käitajatelt osa
lubatud heitkoguse ühikutest tagasi.
Ühe variandina kaalus Keskkonnaministeerium ka nii tootmistaseme aruande kui ka heitkoguse
aruande esitamise ühtlustamist ehk seada mõlema aruande tähtpäevaks 25. märtsi. Seda
pooldasid ka mitmed ELi HKSi kuuluvate käitiste käitajad. Selle lahenduse puhul aga võib
juhtuda, et Keskkonnaametil ei ole võimalik enne 30. aprilli käitistele lubatud heitkoguse
ühikuid tasuta eraldada. Põhjuseks on asjaolu, et tootmistaseme aruanded peab lisaks
Keskkonnaametile kontrollima ka Euroopa Komisjon ja tegema kinnitava otsuse, mis
võimaldab käitistele eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kohandamist. Euroopa Komisjon
ütles juunis toimunud eksperdigrupi kohtumisel, et kavatseb teha sellise otsuse neli korda aastas
ning kõige esimene oleks 2021. aasta aprilli keskel. Arvestades senist praktikat, ei ole võimalik
veenduda, et Euroopa Komisjon jõuaks esitatud aruanded kontrollituks enne, kui tehakse vastav
otsus. Ning seeläbi ei ole võimalik ka Keskkonnaametil lubatud heitkoguse ühikuid eraldada
enne 30. aprilli.
Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet on arutanud ELi HKSi käitajatega tootmistaseme
aruande esitamise tähtaega ning suur osa käitajatest pooldas kahe aruande esitamise tähtaja
ühtlustamist ning tootmistaseme aruande esitamise tähtpäeva seadmist 25. märtsiks. Seda ainult
tingimusel, et enne 30. aprilli oleks võimalik neile tasuta lubatud heitkoguse ühikud eraldada.
Samuti oli käitajate seisukoht, et halduskoormuse suurenemist tuleks võimaluse korral vältida,
mistõttu ei ole eelistatud lahendus, kus osa ühikutest tuleks Keskkonnaametil tagasi nõuda,
kuna tootmistaseme aruannete kohaselt on tootmistase oluliselt langenud. Käitiste käitajad
peavad lubatud heitkoguse ühikud tagastama hiljemalt 30. aprilliks iga aasta vastavalt eelmise
kalendriaasta heitkoguse aruandes esitatud andmetele. Seega tuleks tootmistaseme aruande
esitamise kuupäevaks seada varasem kuupäev, et nii Keskkonnaamet kui ka Euroopa Komisjon
jõuaks esitatud aruanded kontrollida ja käitajatele oleks võimalik lubatud heitkoguse ühikud
eraldada enne 30. aprilli.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel on väheoluline mõju ettevõtete halduskoormusele
ja riigiasutuste töökorraldusele.
Kavandatud muudatusel puudub otsene sotsiaalne mõju ning mõju elu- ja looduskeskkonnale
ning majandusele.
8
Kavandatav muudatus 3: seadusesse lisatakse viide jagatud kohustuse määrusele, et
võimaldada heitkoguse ühikutega kauplemist määruse 2021. aastal algaval rakendusperioodil.
Eelnõu kohaselt pikendatakse kauplemise senist korda ja sisulisi muudatusi ei tehta.
Kavandatud muudatusel puudub otsene sotsiaalne mõju ning mõju elu- ja looduskeskkonnale.
Kauplemisega kaasneb mõju riigieelarvele, mida on selgitatud seletuskirja 7. peatükis.
7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise
eeldatavad tulud
Jagatud kohustuse määruse kohastest müügilepingutest saadud tulu või kulu ulatus sõltub
otseselt sellest, kui palju Eesti suudab perioodil 2021–2030 vähendada kasvuhoonegaaside
heitkogust sektorites, mis jäävad kauplemissüsteemist välja.
Jagatud kohustuse määruse sektorid moodustasid 2018. aastal 30% Eesti kasvuhoonegaaside
koguheitest. Määrusekohaste eesmärkideni jõudmisel peab Eestis enim panustama
transpordisektor, kus säästvale liikuvusele üleminek nõuab põhjalikke ja aegavõtvaid muutusi
– vajalikud on pingutused aktiivsete liikumisviiside kasvuks, autostumise pidurdamiseks ning
kaubaveo keskkonnasäästlikule alternatiivile suunamiseks. Investeeringuid ja lisameetmeid
tuleb eesmärgini jõudmiseks rakendada kõikides jagatud kohustuse määruse alla kuuluvates
sektorites.
Võimalik tulu või tulu sõltub ka AEAde turuhinnast, mille kohta ei ole eelnõu koostamise ajal
adekvaatseid prognoose. Jagatud kohustuse määruse kohaste ostulepingute korral Eestile
kaasnev kulu sõltub heitkoguste ühikute puudujäägist ehk taaskord sellest, kui suur on
kasvuhoonegaaside heitkogus nimetatud sektorites.
Riigieelarve seisukohalt kulutõhusate valikute ettevalmistamisel on otstarbekas võrrelda
eelarvekulu sihttasemete saavutamiseks võetavate meetmete elluviimiseks ning potentsiaalselt
kulu või tulu heitkoguse ühikutega kauplemisel teiste riikidega. Enamik Euroopa Liidu
liikmesriike peavad jagatud kohustuse määruse sektorite heite vähendamise eesmärgi
täitmiseks võtma olulisi lisameetmeid ning seetõttu võib hinnata väheste potentsiaalsete
müüjate tõttu ühiku turuhinda väga kõrgeks.
8. Rakendusaktid
Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisega seoses muudetakse keskkonnaministri 7. detsembri
2016. a määrust nr 64 „Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord“. Nimetatud
määruse eelnõu kavand on esitatud seletuskirja lisas 1.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
10. Seaduseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Seaduseelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile õigusaktide eelnõude infosüsteemis EIS.
Seaduseelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti
Taastuvenergia Kojale, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile ja ELi HKSi osalistele e-
kirjaga.
9
Atmosfääriõhu kaitse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
lisa 1
KAVAND
18.05.2020
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ………………. nr …..
Keskkonnaministri 7. detsembri 2016. a määruse nr 64
„Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Keskkonnaministri 7. detsembri 2016. a määruses nr 64 „Kasvuhoonegaaside heitkoguse
ühikutega kauplemise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määrust täiendatakse §-ga 22 järgmises sõnastuses:
„22. Tasuta lubatud heitkoguse ühikute kohandamise kord kauplemisperioodil 2021–2030
1) Käitajal, kes on käesoleva määruse § 21 kohaselt taotlenud tasuta lubatud heitkoguse ühikuid,
kohandatakse igal aastal temale eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust vastavalt
Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/1842, millega nähakse ette Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ rakenduseeskirjad seoses saastekvootide tasuta
eraldamise kohanduste täiendava reguleerimisega vastavalt tootmistaseme muutumisele.
2) Lõikes 1 nimetatud käitaja esitab keskkonnaametile hiljemalt iga kalendriaasta 3. veebruariks
andmed käitise eelmise kalendriaasta tootmistaseme kohta (edaspidi tootmistaseme aruanne).
3) 2021. aastal esitavad lõikes 1 nimetatud käitajad tootmistaseme aruande aastate 2019 ja 2020
kohta.
4) Tootmistaseme aruanne peab olema tõendatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL)
2018/2067 kohaselt.
5) Keskkonnaamet kontrollib tootmistaseme aruande vastavust Euroopa Komisjoni
rakendusmääruse (EL) 2019/1842 nõuetele ja esitab andmed Euroopa Komisjonile.
6) Keskkonnaamet võib peatada käitajale tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise, kuni
käitaja on nõuetekohase tootmistaseme aruande esitanud.
10
7) Tootmistaseme aruande vorm avaldatakse keskkonnaameti veebilehel.“
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
Rene Kokk
Minister Meelis Münt
Kantsler
11
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/20-1162 - Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 02.10.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d0560196-65f5-4ab9-9ea4-663eb7ae8a37
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d0560196-65f5-4ab9-9ea4-663eb7ae8a37?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main