Draft ID: b2be60bd-2e64-4c9e-ab55-737f7d8cb3f8
Date: 07/09/2020 10:06:28
Consultation on the revision of the NIS Directive
Fields marked with * are mandatory.
Introduction
As our daily lives and economies become increasingly dependent on digital technologies and internet-
based services and products, we become more vulnerable and exposed to cyber-attacks. We are
witnessing that the threat landscape is constantly evolving and the attack surface constantly expanding,
putting network and information systems at greater risk than ever before. The COVID-19 crisis and the
resulting growth in demand for internet-based solutions has emphasised even more the need for a state of
the art response and preparedness for a potential future crisis. Maintaining a high level of cybersecurity
across the European Union has become essential to keep the economy running and to ensure prosperity.
Directive (EU) 2016/1148 concerning measures for a high common level of security of network and
information systems across the Union (“NIS Directive” or “the Directive”) is the first horizontal internal
market instrument aimed at improving the resilience of the EU against cybersecurity risks. Based on Article
114 of the Treaty on the Functioning of the European Union, the NIS Directive provides legal measures to
boost the overall level of cybersecurity in the EU by ensuring:
a high level of preparedness of Member States by requiring them to designate one or more national
Computer Security Incident Response Teams (CSIRTs) responsible for risk and incident handling
and a competent national NIS authority;
cooperation among all the Member States by establishing the Cooperation Group to support and
facilitate strategic cooperation and the exchange of information among Member States, and the
CSIRTs network, which promotes swift and effective operational cooperation between national
CSIRTs;
a culture of security across sectors which are vital for our economy and society and moreover rely
heavily on ICTs, such as energy, transport, banking, financial market infrastructures, drinking water,
healthcare and digital infrastructure. Public and private entities identified by the Member States as
operators of essential services in these sectors are required to undertake a risk assessment and put
it place appropriate and proportionate security measures as well as to notify serious incidents to the
relevant authorities. Also providers of key digital services such as search engines, cloud computing
services and online marketplaces have to comply with the security and notification requirements
under the Directive.
Article 23 of the NIS Directive requires the European Commission to review the functioning of this Directive
periodically. As part of its key policy objective to make “Europe fit for the digital age” as well as in line with
the objectives of the Security Union, the Commission announced in its Work Programme 2020 that it would
1
conduct the review by the end of 2020. This would advance the deadline foreseen under Article 23(2) of the
Directive, according to which the Commission shall review the Directive for the first time and report to the
European Parliament and the Council by 9 May 2021.
As part of this process, this consultation seeks your views on the topic of cybersecurity as well as on the
different elements of the NIS Directive, which are all subject to the review. The results of this consultation
will be used for the evaluation and impact assessment of the NIS Directive.
This consultation is open to everybody: citizens, public and private organisations, trade associations and
academics. The questionnaire is divided in three sections:
Section 1 contains general questions on the NIS Directive that are accessible to all categories of
stakeholders.
Section 2 contains technical questions on the functioning of the NIS Directive. This section is mainly
targeted at individuals, organisations or authorities that are familiar with the NIS Directive and
cybersecurity policies.
Section 3 aims to gather views on approaches to cybersecurity in the European context currently not
addressed by the NIS Directive. This section is mainly targeted at individuals, organisations or
authorities that are familiar with the NIS Directive and cybersecurity policies.
Written feedback provided in other document formats can be uploaded through the button made available
at the end of the questionnaire.
The survey will remain open until 02 October 2020 - 23h00.
About you
* Language of my contribution
Bulgarian
Croatian
Czech
Danish
Dutch
English
Estonian
Finnish
French
Gaelic
German
Greek
2
Hungarian
Italian
Latvian
Lithuanian
Maltese
Polish
Portuguese
Romanian
Slovak
Slovenian
Spanish
Swedish
* I am giving my contribution as
Academic/research institution
Business association
Company/business organisation
Consumer organisation
EU citizen
Environmental organisation
Non-EU citizen
Non-governmental organisation (NGO)
Public authority
Trade union
Other
* First name
Thorwald-Eirik
* Surname
Kaljo
* Email (this won't be published)
[email protected]
3
* Scope
International
Local
National
Regional
* Organisation name
255 character(s) maximum
Riigi Infosüsteemi Amet
* Organisation size
Micro (1 to 9 employees)
Small (10 to 49 employees)
Medium (50 to 249 employees)
Large (250 or more)
Transparency register number
255 character(s) maximum
Check if your organisation is on the transparency register. It's a voluntary database for organisations seeking to influence EU decision-
making.
* Country of origin
Please add your country of origin, or that of your organisation.
Afghanistan Djibouti Libya Saint Martin
Åland Islands Dominica Liechtenstein Saint Pierre
and Miquelon
Albania Dominican Lithuania Saint Vincent
Republic and the
Grenadines
Algeria Ecuador Luxembourg Samoa
American Egypt Macau San Marino
Samoa
Andorra El Salvador Madagascar São Tomé and
Príncipe
Angola Equatorial Malawi Saudi Arabia
Guinea
4
Anguilla Eritrea Malaysia Senegal
Antarctica Estonia Maldives Serbia
Antigua and Eswatini Mali Seychelles
Barbuda
Argentina Ethiopia Malta Sierra Leone
Armenia Falkland Islands Marshall Singapore
Islands
Aruba Faroe Islands Martinique Sint Maarten
Australia Fiji Mauritania Slovakia
Austria Finland Mauritius Slovenia
Azerbaijan France Mayotte Solomon
Islands
Bahamas French Guiana Mexico Somalia
Bahrain French Micronesia South Africa
Polynesia
Bangladesh French Moldova South Georgia
Southern and and the South
Antarctic Lands Sandwich
Islands
Barbados Gabon Monaco South Korea
Belarus Georgia Mongolia South Sudan
Belgium Germany Montenegro Spain
Belize Ghana Montserrat Sri Lanka
Benin Gibraltar Morocco Sudan
Bermuda Greece Mozambique Suriname
Bhutan Greenland Myanmar Svalbard and
/Burma Jan Mayen
Bolivia Grenada Namibia Sweden
Bonaire Saint Guadeloupe Nauru Switzerland
Eustatius and
Saba
Bosnia and Guam Nepal Syria
Herzegovina
Botswana Guatemala Netherlands Taiwan
Bouvet Island Guernsey New Caledonia Tajikistan
5
Brazil Guinea New Zealand Tanzania
British Indian Guinea-Bissau Nicaragua Thailand
Ocean Territory
British Virgin Guyana Niger The Gambia
Islands
Brunei Haiti Nigeria Timor-Leste
Bulgaria Heard Island Niue Togo
and McDonald
Islands
Burkina Faso Honduras Norfolk Island Tokelau
Burundi Hong Kong Northern Tonga
Mariana Islands
Cambodia Hungary North Korea Trinidad and
Tobago
Cameroon Iceland North Tunisia
Macedonia
Canada India Norway Turkey
Cape Verde Indonesia Oman Turkmenistan
Cayman Islands Iran Pakistan Turks and
Caicos Islands
Central African Iraq Palau Tuvalu
Republic
Chad Ireland Palestine Uganda
Chile Isle of Man Panama Ukraine
China Israel Papua New United Arab
Guinea Emirates
Christmas Italy Paraguay United
Island Kingdom
Clipperton Jamaica Peru United States
Cocos (Keeling) Japan Philippines United States
Islands Minor Outlying
Islands
Colombia Jersey Pitcairn Islands Uruguay
Comoros Jordan Poland US Virgin
Islands
6
Congo Kazakhstan Portugal Uzbekistan
Cook Islands Kenya Puerto Rico Vanuatu
Costa Rica Kiribati Qatar Vatican City
Côte d’Ivoire Kosovo Réunion Venezuela
Croatia Kuwait Romania Vietnam
Cuba Kyrgyzstan Russia Wallis and
Futuna
Curaçao Laos Rwanda Western
Sahara
Cyprus Latvia Saint Yemen
Barthélemy
Czechia Lebanon Saint Helena Zambia
Ascension and
Tristan da
Cunha
Democratic Lesotho Saint Kitts and Zimbabwe
Republic of the Nevis
Congo
Denmark Liberia Saint Lucia
* Publication privacy settings
The Commission will publish the responses to this public consultation. You can choose whether you would like your details to be made
public or to remain anonymous.
Anonymous
Only your type of respondent, country of origin and contribution will be
published. All other personal details (name, organisation name and size,
transparency register number) will not be published.
Public
Your personal details (name, organisation name and size, transparency
register number, country of origin) will be published with your contribution.
I agree with the personal data protection provisions
* Can you specify further your capacity in which you are replying to the questionnaire
on the review of the NIS Directive?
Citizen
Centralised national competent authority in charge of supervision
7
Sectoral national competent authority in charge of supervision
National CSIRT
Other national competent authority
EU body
Operator of essential services currently covered by the NIS Directive
Digital service provider currently covered by the NIS Directive
Economic operator currently not covered by the NIS Directive
Trade association representing entities currently covered by the NIS Directive
Trade association representing entities currently not covered by the NIS
Directive
Trade association representing both entities currently covered and entities
not covered by the NIS Directive
Academia
Cybersecurity professional
Consumer organisation
Other
* Before starting this survey, are you aware of the objectives and principles of the EU
Directive on security of network and information systems (the NIS Directive)?
Not aware at all
Slightly aware
Aware
Strongly aware
Don't know / no opinion
* Has your organisation been impacted by the adoption of the NIS Directive (for
example by having to adopt certain measures stemming directly from the Directive
or from national laws transposing the Directive, or by participating in the various
cooperation fora established by the Directive)?
Yes
No
Don't know / no opinion
Section 1: General questions on the NIS Directive
Sub-section 1.a. – Relevance of the NIS Directive
8
The NIS Directive envisages to (1) increase the capabilities of Member States when it comes to mitigating
cybersecurity risks and handling incidents, (2) improve the level of cooperation amongst Member States in
the field of cybersecurity and the protection of essential services, and (3) promote a culture of cybersecurity
across all sectors vital for our economy and society.
Q1: To what extent are these objectives still relevant?
Don't
Not
Not Very know /
relevant Relevant
relevant relevant no
at all
opinion
Increase the capabilities of Member States
Improve the level of cooperation amongst
Member States
Promote a culture of security across all
sectors vital for our economy and society
Sub-section 1.b. – Cyber-threat landscape
Q1: Since the entry into force of the NIS Directive in 2016, how has in your opinion
the cyber threat landscape evolved?
Cyber threat level has decreased significantly
Cyber threat level has decreased
Cyber threat level is the same
Cyber threat level has increased
Cyber threat level has increased significantly
Don’t know / no opinion
Q2: How do you evaluate the level of preparedness of small and medium-sized
companies in the EU against current cyber threats (on a scale from 1 to 5 with 5
indicating that companies score highly on cyber resilience)?
1
2
3
4
5
Don't know / no opinion
Sub-section 1.c. – Technological advances and new trends
9
Technological advances and new trends provide great opportunities to the economy and society as a
whole. The growing importance of edge computing (which is a new model of technology deployment that
brings data processing and storage closer to the location where it is needed, to improve response times
and save bandwidth), as well as the high reliance on digital technologies especially during the COVID-19
crisis increases at the same time the potential attack surface for malicious actors. All this changes the
paradigm of security resulting in new challenges for companies to adapt their approaches to ensuring the
cybersecurity of their services.
Q1: In which way should such recent technological advances and trends be
considered in the development of EU cybersecurity policy?
1000 character(s) maximum
The EU should focus on enhancing its common efforts of research and innovation (might consist of joint
actions under the aegis of the new EU Cybersecurity Industrial, Technology and Research Competence
Centre). Relevant updates in existing policy measures should be carried out, including implementing a
common standard, eg the ETSI standard (https://www.etsi.org/deliver/etsi_ts/103600_103699/103645/01.
01.01_60
/ts_103645v010101p.pdf).
Sub-section 1.d. – Added-value of EU cybersecurity rules
The NIS Directive is based on the idea that common cybersecurity rules at EU level are more effective than
national policies alone and thus contribute to a higher level of cyber resilience at Union level.
Q1: To what extent do you agree with the following statements?
Don't
Strongly Strongly know /
Disagree Agree
disagree agree no
opinion
Cyber risks can propagate across borders at
high speed, which is why cybersecurity rules
should be aligned at Union level
The mandatory sharing of cyber risk related
information between national authorities
across Member States would contribute to a
higher level of joint situational awareness
when it comes to cyber risks
All entities of a certain size providing
essential services to our society should be
subject to similar EU-wide cybersecurity
requirements
Sub-section 1.e. – Sectoral scope
Under the current NIS Directive, certain public and private entities are required to take appropriate security
measures and notify serious incidents to the relevant national authorities. Entities subject to these
10
requirements include so-called operators of essential services (OES) and digital service providers (DSP).
Operators of essential services are entities operating in seven sectors and subsectors: energy (electricity,
oil and gas), transport (air, rail, water and road), banking, financial market infrastructures, health sector,
drinking water supply and distribution, and digital infrastructure (IXPs, DNS providers and TLD registries).
Digital service providers are either cloud service providers, online search engines or online marketplaces.
Q1: Should the following sectors or services be included in the scope of the
Directive due to their exposure to cyber threats and their importance for the
economy and the society as a whole?
Strongly Strongly Don't know / no
Disagree Agree
disagree agree opinion
Public
administration
Food supply
Manufacturing
Chemicals
Waste water
Social networks
Data centres
Q2: Should undertakings providing public communications networks or publically
available electronic communications services currently covered by the security and
notification requirements of the EU telecom framework be included in the scope of
the NIS Directive?
Yes
No
Don't know / no opinion
If yes, please elaborate your answer:
1000 character(s) maximum
Public communications networks and electronic communications services should be included in the scope of
the NIS directive, mainly to adjust the cybersecurity standards for different sectors. Furthermore, including
those sectors would help to harmonise reporting obligations, in order to avoid duplication.
Q3: Do you consider that also other sectors, subsectors and/or types of digital
services need to be included in the scope of the Directive due to their exposure to
cyber threats and their importance for the economy and the society as a whole?
11
Yes
No
Don't know / no opinion
If yes, please specify which sectors, subsectors and/or digital services:
1000 character(s) maximum
We should include the following sectors to the scope of the directive: e-ID, digital signatures, telecoms,
domain name registrars, secure communications and trust services. Moreover, we should examine the
possibility of including postal and courier services and logistics to the scope of the directive.
Sub-section 1.f. – Regulatory treatment of OES and DSPs by the NIS Directive
As regards the imposition of security and notification requirements, the NIS Directive distinguishes between
two main categories of economic entities: operators of essential services (OES) and digital service
providers (DSP). While in the case of OES, Member States are allowed to impose stricter security and
notification requirements than those enshrined in the Directive, they are prohibited to do so for DSPs.
Moreover, competent authorities can only supervise DSPs "ex-post" (when an authority is provided with
evidence that a company does not fulfil its obligations) and not “ex-ante” as in the case of OES. These are
elements of the so-called “light-touch” regulatory approach applied towards DSPs, which was motivated by
the lower degree of risk posed to the security of the digital services and the cross-border nature of their
services.
Q1: Do you agree that the "light-touch" regulatory approach applied towards DSPs
is justified and therefore should be maintained?
Yes
No
Don't know / no opinion
Please elaborate your answer:
1000 character(s) maximum
The "light-touch" regulatory approach should prevail, provided that the most essential DSP-s will be included
in the list of OES. At the same time, we should analyse whether such an approach safeguards the DSP's
against all relevant cyber risks.
Sub-section 1.g. – Information sharing
Under the NIS Directive, Member States must require operators of essential services (OES) and digital
service providers (DSP) to report serious incidents. According to the Directive, incidents are events having
an actual adverse effect on the security of network and information systems. As a result, reportable
incidents constitute only a fraction of the relevant cybersecurity information gathered by OES and DSPs in
their daily operations.
12
Q1: Should entities under the scope of the NIS Directive be required to provide
additional information to the authorities beyond incidents as currently defined by
the NIS Directive?
Yes
No
Don't know / no opinion
If yes, please specify which types of information they should make available and to
whom:
1000 character(s) maximum
Sharing information related to general vulnerabilities, such as the cryptographic vulnerability of the Estonian
ID-card in 2017.
Section 2: Functioning of the NIS Directive
Sub-section 2.a. – National strategies
The NIS Directive requires Member States to adopt national strategies on the security of network and
information systems defining strategic objectives and policy measures to achieve and maintain a high level
of cybersecurity and covering at least the sectors referred to in Annex II and the services referred to in
Annex III of the Directive.
Q1: In your opinion, how relevant are common objectives set on EU level for the
adoption of national strategies on the security of network and information systems
in order to achieve a high level of cybersecurity?
Not relevant at all
Not relevant
Relevant
Very relevant
Don’t know / no opinion
Q2: Taking into account the evolving cybersecurity landscape, should national
strategies take into account any additional elements so far not listed in the
Directive?
Yes
No
Don't know / no opinion
If yes, please specify which elements:
13
500 character(s) maximum
Adding the elements of international cooperation should be considered.
Sub-section 2.b. – National competent authorities and bodies
The Directive requires Member States to designate one or more national competent authorities on the
security of network and information systems to monitor the application of the Directive on a national level.
In addition, Member States are required to appoint a single point of contact to ensure cross-border
cooperation with the relevant authorities in other Member States and with the Cooperation Group and the
CSIRT network as well as one or more computer security incident response teams (CSIRTs) responsible
for risk and incident handling for the sectors and services covered by Annex II and III of the Directive.
Q1: In your opinion what is the impact of the NIS Directive on national authorities
dealing with the security of network and information systems in the Member States?
Don't
No Low Medium High
know / no
impact impact impact impact
opinion
Level of funding
Level of staffing
Level of expertise
Cooperation of authorities across Member
States
Cooperation between national competent
authorities within Member States
Q2: In your opinion, what is the impact of the NIS Directive on national Computer
Security Incident Response Teams (CSIRTs) in the Member States?
Don't
No Low Medium High
know / no
impact impact impact impact
opinion
Level of funding
Level of staffing
Level of operational capabilities
Level of expertise
Cooperation with OES and DSP
Cooperation with relevant national authorities
(such as sectoral authorities)
14
Q3: How do you evaluate the quality of services provided by the national Computer
Security Incident Response Teams to OES (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating
a very high level of quality)?
1
2
3
4
5
Don't know / no opinion
Q4: How do you evaluate the quality of services provided by the national Computer
Security Incident Response Teams to DSPs (on a scale from 1 to 5 with 5
indicating a very high level of quality)?
1
2
3
4
5
Don't know / no opinion
Q5: Under the NIS Directive, competent authorities or the CSIRTs shall inform the
other affected Member State(s) if an incident has a significant impact on the
continuity of essential services in that Member State. How do you evaluate the
level of incident-related information sharing between Member States (on a scale
from 1 to 5 with 5 indicating a very high degree of satisfaction with the information
shared)?
1
2
3
4
5
Don't know / no opinion
Q6: If you are an OES/DSP: Has your organisation received technical support from
the national CSIRTs in case of an incident?
Yes
15
No
Don't know / no opinion
Q7: Should the CSIRTs be assigned additional tasks so far not listed in the NIS
Directive?
Yes
No
Don't know / no opinion
If yes, please specify which tasks:
500 character(s) maximum
Currently, the directive prescribes, in essence, that a CSIRT should minimally be a mailbox, so to say. That
is insufficient. We should look at what some of the more ambitious Member States' CSIRT's do and update
the NISD accordingly.
Q8: How do you evaluate the functioning of the single points of contact (SPOCs)
since their establishment by the NIS Directive as regards the performance of the
following tasks (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating a very high level of
performance)?
Don't
know /
1 2 3 4 5
no
opinion
Cross-border cooperation with the relevant authorities in
other Member States
Cooperation with the Cooperation Group
Cooperation with the CSIRTs network
Q9: Should the single points of contact be assigned additional tasks so far not
listed in the NIS Directive?
Yes
No
Don't know / no opinion
Q10: How do you evaluate the level of consultation and cooperation between
competent authorities and SPOCs on the one hand, and relevant national law
enforcement authorities and national data protection authorities on the other hand
(on a scale from 1 to 5 with 5 indicating a very high level of cooperation)?
16
1
2
3
4
5
Don't know / no opinion
Sub-section 2.c. – Identification of operators of essential services and sectoral
scope
Operators of essential services are organisations that are important for the functioning of the economy and
society as a whole. While the NIS Directive provides a list of sectors and subsectors, in which particular
types of entities could become subject to security and incident reporting requirements, Member States are
required to identify the concrete operators for which these obligations apply by using criteria set out in the
Directive.
Q1: To what extent do you agree with the following statements regarding the
concept of identification of operators of essential services (OES) introduced by the
NIS Directive and its implementation by Member States?
Don't
Strongly Strongly know /
Disagree Agree
disagree agree no
opinion
The current approach ensures that all
relevant operators are identified across the
Union.
OES are aware of their obligations under the
NIS Directive.
Competent authorities actively engage with
OES.
The cross-border consultation procedure in
its current form is an effective element of the
identification process to deal with cross-
border dependencies.
The identification process has contributed to
the creation of a level playing field for
companies from the same sector across the
Member States.
Please elaborate your answer:
1000 character(s) maximum
17
While the current approach does not ensure the identification of all relevant operators, we are not totally sure
that aim can be 100% satisfied regardless of the approach. Meaning that, the current flexible approach
leaves some room for interpretation in defining the operators, while a potential firm method (based on
number of employees/revenue) of identifying the operators could include some irrelevant actors.
Q2: Given the growing dependence on ICT systems and the internet in all sectors
of the economy, to what extent do you agree with the following statements
regarding the scope of the NIS Directive when it comes to operators of essential
services?
Don't
Strongly Strongly know /
Disagree Agree
disagree agree no
opinion
Definitions of the types of entities listed in
Annex II are sufficiently clear.
More sectors and sub-sectors should be
covered by the Directive.
Identification thresholds used by Member
States should be lower (i.e. more companies
should be covered).
Please elaborate your answers:
1000 character(s) maximum
Since the adoption of the directive we have witnessed the growth in importance of new sectors, e.g. the
postal and delivery services and logistics since the start of the COVID-19 pandemic.
Q3: If you agree with the statement above that more sectors and sub-sectors
should be covered by the Directive, which other sectors should be covered by the
scope of the NIS Directive and why?
1000 character(s) maximum
In addition to the aforementioned, also e-ID and trust services, domain registrars, digital signatures,
telecoms.
18
Q4: How has the level of risk of cyber incidents in the different sectors and subsectors covered by the NIS Directive
evolved since the Directive entered into force in 2016?
Significant
Very significant No increase or Significant Very significant Don't know /
decrease in
decrease in risk decrease in risk increase in risk increase in risk no opinion
risk
Electricity
Oil
Gas
Air transport
Rail transport
Water transport
Road transport
Banking
Financial market infrastructures
Health sector
Drinking water supply and
distribution
Digital infrastructure (IXPs, DNS
providers, TLD registries)
19
Q5: How do you evaluate the level of cybersecurity resilience when it comes to the
different sectors and subsectors covered by the NIS Directive?
Don't
Very Very
Low Medium High know / no
low high
opinion
Electricity
Oil
Gas
Air transport
Rail transport
Water transport
Road transport
Banking
Financial market infrastructures
Health sector
Drinking water supply and distribution
Digital infrastructure (IXPs, DNS
providers, TLD registries)
Q6: How do you evaluate the level of cyber resilience and the risk-management
practices applied by those small and medium-sized companies that are not covered
by the NIS Directive (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating that companies score
highly on cyber resilience)?
1 2 3 4 5 Don't know / no opinion
Small companies
Medium-sized companies
20
Please elaborate your answers for both small and medium-sized companies:
Your elaboration:
Based on our experience as the NIS authority and CSIRT. Low awareness, not enough resources. Because of that, we are currently
Small companies preparing an awareness raising campaign for SME's in Estonia.
Based on our experience as the NIS authority and CSIRT. Low awareness, not enough resources. Because of that, we are currently
Medium-sized companies preparing an awareness raising campaign for SME's in Estonia.
21
Q7: Do you think that the level of resilience and the risk-management practices
applied by companies differ from sector to sector for small and medium-sized
companies?
Yes
No
Don't know / no opinion
If yes, please elaborate:
1000 character(s) maximum
As Estonian companies are overwhelmingly small(ish), they often lack relevant resources and approach
cyber security in an ad hoc and individual manner.
Sub-section 2.d. – Digital service providers and scope
Digital service providers (cloud service providers, online search engines and online marketplaces) shall
also put in place security measures and report substantial incidents. For this type of entities, the Directive
envisages a "light-touch” regulatory approach, which means inter alia that competent authorities can only
supervise DSPs "ex-post" (when an authority is provided with evidence that a company does not fulfil its
obligations). Member States are not allowed to impose any further security or reporting requirements than
those set out in the Directive (“maximum harmonisation”). Jurisdiction is based on the criterion of main
establishment in the EU.
Q1: To what extent do you agree with the following statements regarding the way in
which the NIS Directive regulates digital service providers (DSPs)?
Don't
Strongly Strongly know /
Disagree Agree
disagree agree no
opinion
Annex III of the NIS Directive covers all
relevant types of digital services.
Definitions of the types of digital services
listed in Annex III are sufficiently clear.
DSPs are aware of their obligations under
the NIS Directive.
Competent authorities have a good overview
of the DSPs falling under their jurisdiction.
Competent authorities actively engage with
DSPs under their jurisdiction.
Security requirements for DSPs are
sufficiently harmonised at EU level.
22
Incident notification requirements for DSPs
are sufficiently harmonised at EU level.
Reporting thresholds provided by the
Implementing Regulation laying down
requirements for Digital Service Providers
under the NIS Directive are appropriate.
Q2: If you disagree with the statement above that Annex III of the NIS Directive
covers all relevant types of digital services, which other types of providers of digital
services should fall under the scope of the NIS Directive and why ?
1000 character(s) maximum
Electronic invoices, means of payment, (bigger) e-shops, companies offering food delivery and transport
apps. Would also like to point out that the provisions on DSP-s do not apply to micro- and small enterprises
defined in Commission Recommendation 2003/361/EC. In some cases that is not reasonable.
Q3: To what extent do you agree with the following statements regarding the so-
called “light-touch approach” of the NIS Directive towards digital service providers
(DSPs)?
Don't
Strongly Strongly know /
Disagree Agree
disagree agree no
opinion
The more harmonised regulatory approach
applied towards DSPs as compared to OES
is justified by the cross-border nature of their
services.
Subjecting DSPs to the jurisdiction of the
Member State where they have their main
establishment in the EU minimises the
compliance burden for those companies.
The limitation related to the supervisory
power of the national authorities, notably to
take action only when provided with
evidence (ex-post supervision), in the case
of the DSPs is justified by the nature of their
services and the degree of cyber risk they
face.
The exclusion of micro- and small
enterprises is reasonable considering the
limited impact of their services on the
economy and society as a whole.
Please elaborate your answers:
23
1000 character(s) maximum
In the context of Estonia, micro and small enterprises make up an overwhelming majority of all companies,
so their impact is not limited.
Q4: How do you evaluate the level of preparedness of digital service providers
covered by the NIS Directive when it comes to cybersecurity related risks?
Very Very Don't know / no
Low Medium High
low high opinion
Online marketplaces
Online search engines
Cloud computing
services
24
Q5: In the previous question, you have been asked about the level of preparedness of different types of digital service
providers. Please explain your assessment of the level of preparedness:
Your explanation:
Online marketplaces Based on our observation as the NIS authority and central CSIRT.
Online search engines We have not defined any such DSP's.
Cloud computing services We have not defined any such DSP's.
25
Q6: How has the level of risk of cyber incidents in the different sectors and subsectors covered by the NIS Directive
evolved since the Directive entered into force in 2016?
Very significant Significant No increase or Significant Very significant Don't know /
decrease in risk decrease in risk decrease in risk increase in risk increase in risk no opinion
Online
marketplaces
Online search
engines
Cloud computing
services
26
Q7: How do you evaluate the level of cybersecurity resilience when it comes to the
different types of digital service providers covered by the NIS Directive?
Very Very Don't know / no
Low Medium High
low high opinion
Online marketplaces
Online search engines
Cloud computing
services
Sub-section 2.e. – Security requirements
Member States are required to ensure that entities take appropriate and proportionate technical and
organisational measures to manage the risks posed to the security of network and information systems.
Q1: What is the impact of imposing security requirements on OES by the NIS
Directive in terms of cyber resilience?
No impact
Low impact
Medium impact
High impact
Don't know / no opinion
Please elaborate your answer:
1000 character(s) maximum
The medium impact is not because of the content of the directive, but that of the relevant Estonian law,
which refers to our national and very cumbersome information security standard.
Q2: What is the impact of imposing security requirements on DSPs by the NIS
Directive in terms of cyber resilience?
No impact
Low impact
Medium impact
High impact
Don't know / no opinion
Please elaborate your answer:
1000 character(s) maximum
27
Q3: To what extent do you agree with the following statements regarding the
implementation of security requirements under the NIS Directive?
Don't
Strongly Strongly know /
Disagree Agree
disagree agree no
opinion
Member States have established effective
security requirements for OES on a national
level.
There is a sufficient degree of alignment of
security requirements for OES and DSPs in
all MS.
Please elaborate your answers:
1000 character(s) maximum
We have witnessed clear steps in a positive direction in the OES sectors covered by the directive. As such, it
is high time to include new sectors.
Are there sectoral differences for OES regarding how effectively security
requirements have been put in place by the Member States?
Yes
No
Don't know / no opinion
If yes, please specify for which sectors and elaborate:
1000 character(s) maximum
It depends on the size of the entities. The bigger ones have more resources to approach cyber security.
Q4: While some Member States have put in place rather general security
requirements, other Member States have enacted very detailed requirements
featuring a higher degree of prescriptiveness. To what extent do you agree with the
following statements regarding these different approaches?
Don't
Strongly Strongly know /
Disagree Agree
disagree agree no
opinion
Prescriptive requirements make it easy for
companies to be compliant.
28
Prescriptive requirements leave too little
flexibility to companies.
Prescriptive requirements ensure a higher
level of cybersecurity than general risk
management obligations.
Prescriptive requirements make it difficult to
take into account technological progress,
new approaches to doing cybersecurity and
other developments.
The different level of prescriptiveness of
requirements increases a regulatory burden
for companies operating across different
national markets.
The companies should have the possibility to
use certification to demonstrate compliance
with the NIS security requirements.
The companies should be required to use
certification for their compliance with NIS
security requirements.
Please elaborate your answers:
1000 character(s) maximum
In the Estonian case, we have a very general reference in the relevant law to out very technical and
cumbersome information security standard, which can be difficult to implement, especially for smaller
entities. As such, we have decided to streamline our standard and make it more flexible and easier to
implement.
Sub-section 2.f. – Incident notification
Member States are required to ensure that entities notify the competent authority or the CSIRT of incidents
having a significant impact on the continuity or provision of services.
Q1: To what extent do you agree with the following statements regarding the
implementation of notification requirements under the NIS Directive?
Don't
Strongly Strongly know /
Disagree Agree
disagree agree no
opinion
The majority of companies have developed a
good understanding of what constitutes an
incident that has to be reported under the
NIS Directive.
29
Member States have imposed notification
requirements obliging companies to report
all significant incidents.
Different reporting thresholds and deadlines
across the EU create unnecessary
compliance burden for OES.
The current approach ensures that OES
across the Union face sufficiently similar
incident notification requirements.
Please elaborate your answers:
1000 character(s) maximum
The directive should look to broadly define the word "incident", which would help with the frequency and
quality of reporting. We should also strive for synergies with other pieces of EU legislation covering some of
the OES and cyber.
Sub-section 2.g. – Level of discretion on transposition and implementation given to
Member States
The NIS Directive gives a wide room of discretion to Member States when it comes to the identification of
operators of essential services, the setting of security requirements and the rules governing incident
notification.
Q1: To what extent do you agree with the following statements regarding this
approach from an internal market perspective?
Don't
Strongly Strongly know /
Disagree Agree
disagree agree no
opinion
The approach leads to significant differences
in the application of the Directive and has a
strong negative impact on the level playing
field for companies in the internal market.
The approach increases costs for OES
operating in more than one Member State.
The approach allows Member States to take
into account national specificities.
Please elaborate your answers:
1000 character(s) maximum
Fragmentation should be avoided as much as possible. Operating costs tend to increase, but we deem that
as a "smart increase" as it should raise the level of cyber security.
30
Sub-section 2.h. – Enforcement
The Directive requires Member States to assess the compliance of operators of essential services with the
provisions of the Directive. They must also ensure that competent authorities act when operators of
essential services or digital service providers do not meet the requirements laid down in the Directive.
Member States must also lay down rules for penalties that are effective, proportionate and dissuasive.
Q1: To what extent do you agree with the following statements regarding national
enforcement of the provisions of the NIS Directive and its respective national
implementations?
Don't
Strongly Strongly know /
Disagree Agree
disagree agree no
opinion
Member States are effectively enforcing the
compliance of OES.
Member States are effectively enforcing the
compliance of DSPs.
The types and levels of penalties set by
Member States are effective, proportionate
and dissuasive.
There is a sufficient degree of alignment of
penalty levels between the different Member
States.
Sub-section 2.i. – Information exchange
The NIS Directive has created two new fora for information exchange: the Cooperation Group to support
and facilitate strategic cooperation and the exchange of information among Member States, and the
CSIRTs network, which promotes swift and effective operational cooperation between national CSIRTs.
Q1: To what extent do you agree with the following statements regarding the
functioning of the Cooperation Group and the CSIRTs network?
Don't
Strongly Strongly know /
Disagree Agree
disagree agree no
opinion
The Cooperation Group has been of
significant help for the Member States to
implement the NIS Directive.
The Cooperation Group has played an
important role in aligning national
transposition measures.
31
The Cooperation Group has been
instrumental in dealing with general
cybersecurity matters.
The Cooperation Group is dealing with cross-
border dependencies in an effective manner.
The CSIRTs network has effectively
managed to fulfil its tasks as laid down in the
NIS Directive.
The CSIRTs network has helped to build
confidence and trust amongst its members.
The CSIRTs network has achieved swift and
effective operational cooperation.
The Cooperation Group and the CSIRTs
network cooperate effectively.
Q2: Should the Cooperation Group be assigned additional tasks so far not listed in
the NIS Directive?
Yes
No
Don't know / no opinion
If yes, please specify which tasks:
500 character(s) maximum
The group should try to "look at the bigger picture" and have exchanges about incidents in Member States.
More discussion items, less information items, which should also include general cyber policy development
topics.
Q3: Should the CSIRTs network be assigned additional tasks so far not listed in the
NIS Directive?
Yes
No
Don't know / no opinion
If yes, please specify which tasks:
500 character(s) maximum
One could look at pooling the CSIRT's network and the proposed Joint Cyber Unit.
Sub-section 2.j. – Efficiency of the NIS Directive
32
Q1: To what extent have the effects of the NIS Directive been achieved at a
reasonable cost? To what extent are the costs of the intervention justified and
proportionate given the benefits it has achieved?
Not at all
To a little extent
To some extent
To a large extent
Don't know / no opinion
Please elaborate your answer:
1000 character(s) maximum
In the Estonian case, the costs and benefits seem to be largely in balance.
Q2: What impact has the NIS Directive had on the overall level of resilience against
cyber-threats across the EU when it comes to entities providing services that are
essential for the maintenance of critical societal and economic activities?
No impact
Low impact
Medium impact
High impact
Don't know / no opinion
Please elaborate your answer:
1000 character(s) maximum
The biggest positive impact of the NISD is the co-operation between MS competent autorities it has created
(the NIS Co-operation Group, the CIRT's Network).
Sub-section 2.k. – Coherence of the NIS Directive with other EU legal instruments
The NIS Directive is not the only legal instrument on EU level that seeks to ensure more security of our
digital environment. EU laws such as the General Data Protection Regulation or the European Electronic
Communications Code are pursuing similar objectives.
Q1: To what extent are the provisions of the NIS Directive (such as on security
requirements and incident notification) coherent with the provisions of other EU
legal instruments that are aimed at increasing the level of data protection or the
level of resilience?
1
33
2
3
4
5
Don't know / no opinion
Please elaborate your answer:
1000 character(s) maximum
In the General Data Protection Regulation, the definition of security requirements is rather general and does
not hinge on technological reality. Thus, the requirements laid out in the NIS directive complement those
elements in a relevant manner. As it was raised earlier, in order to avoid duplication, the reporting obligations
should be harmonised between different EU legal instruments..
Section 3: Approaches to cybersecurity in the European context currently
not addressed by the NIS Directive
Sub-section 3.a. – Provision of cybersecurity information
Pursuant to the provisions of NIS Directive, Member States have to require operators of essential services
and digital service providers to report incidents above certain thresholds. However, organisations collect a
lot of valuable information about cybersecurity risks that do not materialise into reportable incidents.
Q1: How could organisations be incentivised to share more information with
cybersecurity authorities on a voluntary basis?
1000 character(s) maximum
We try to reach out at different sectors and support them with certain services. This, as well as confidential
handling of the information shared with us, tends to build trust.
Q2: Under the NIS Directive, Member States shall require companies to report
events having an actual adverse effect on the security of network and information
systems (incidents). Should the reporting obligations be broadened to include other
types of information in order to improve the situational awareness of competent
authorities?
Yes
No
Don't know / no opinion
If yes, to which other types of information should the reporting obligations be
broadened?
34
1000 character(s) maximum
It would have a positive impact of the general risk assessment.
Q3: The previous two questions have explored ways of improving the information
available to cybersecurity authorities on national level. Which information gathered
by such authorities should be made available on European level to improve
common situational awareness (such as incidents with cross-border relevance,
statistical data that could be aggregated by a European body etc.)?
1000 character(s) maximum
Hard to say. This could be approached both mandatorily (every MS regularly informs others of their most
relevant developments) or voluntarily (every MS disseminates only information which is deemed to be really
relevant for other MS).
Sub-section 3.b. –Information exchange between companies
Some Member States have fostered the development of fora where companies can exchange information
about cybersecurity. This includes inter alia public private partnerships (PPP) or sectorial Information
Sharing and Analysis Centres (ISACs). To some extent, such fora also exist on European and international
level.
Q1: How would you evaluate the level of information exchange between
organisations in their respective sectors when it comes to cybersecurity?
Very Very
Low Medium High Don't know
low high
level level level / no opinion
level level
Electricity
Oil
Gas
Air transport
Rail transport
Water transport
Road transport
Banking
Financial market infrastructures
Health sector
Drinking water supply and
distribution
35
Digital infrastructure (IXPs, DNS
providers, TLD registries)
Digital service providers (online
marketplaces)
Digital service providers (online
search engines)
Digital service providers (cloud
computing services)
Q2: How would you evaluate the level of information exchange between
organisations across sectors when it comes to cybersecurity?
Very low level
Low level
Medium level
High level
Very high level
Don't know / no opinion
Q3: How could the level of information exchange between companies be improved
within Member States but also across the European Union?
1000 character(s) maximum
Information exchange could be improved by organising regular meetings for different sectors, where
stakeholders could share best practices and issues they are facing.
Sub-section 3.c. – Vulnerability discovery and coordinated vulnerability disclosure
While the negative impact of vulnerabilities present in ICT products and services is constantly increasing,
finding and remedying such vulnerabilities plays an important role in reducing the overall cybersecurity risk.
Cooperation between organisations, manufacturers or providers of ICT products and services, and
members of the cybersecurity research community and governments who find vulnerabilities has been
proven to significantly increase both the rate of discovery and the remedy of vulnerabilities. Coordinated
vulnerability disclosure specifies a structured process of cooperation in which vulnerabilities are reported to
the owner of the information system, allowing the organisation the opportunity to diagnose and remedy the
vulnerability before detailed vulnerability information is disclosed to third parties or to the public. The
process also provides for coordination between the finder and the organisation as regards the publication of
those vulnerabilities.
Some Member States have put in place coordinated vulnerability disclosure policies that further facilitate
the cooperation of all involved stakeholders.
36
Q1: How do you evaluate the level of effectiveness of such national policies in
making vulnerability information available in a more timely manner?
Very low level
Low level
Medium level
High level
Very high level
Don't know / no opinion
Q2: Have you implemented a coordinated vulnerability disclosure policy?
Yes
No
Don't know / no opinion
Not applicable
Q3: How would you describe your experience with vulnerability disclosure in the EU
and how would you improve it?
1000 character(s) maximum
Our main worry is that companies are afraid of disclosing vulnerabilities as that would show them to be
vulnerable and somehow guilty. We should look at ways of rewarding such behaviour instead.
Q4: Should national authorities such as CSIRTs take proactive measures to
discover vulnerabilities in ICT products and services provided by private
companies?
1000 character(s) maximum
Not 100% sure it should be the CSIRT's, but an authority should have the possibility to do so.
Sub-section 3.d. – Security of connected products
The constantly growing proliferation of connected products creates enormous opportunities for businesses
and citizens but it is not without its challenges: a security incident affecting one ICT product can affect the
whole system leading to severe impacts in terms of disruption to economic and social activities.
Q1: Do you believe that there is a need of having common EU cybersecurity rules
for connected products placed on the internal market?
Yes
No
Don't know / no opinion
37
If yes, please elaborate your answer
1000 character(s) maximum
We should have common rules and binding standards for IoT.
Sub-section 3.e. – Measures to support small and medium-sized enterprises and
raise awareness
A few Member States have taken measures to raise the levels of awareness and understanding of cyber
risk amongst small and medium-sized enterprises. Some Member States are also supporting such
companies in dealing with cyber risk (for example by disseminating warnings and alerts or by offering
training and financial support).
Q1: To what extent do you agree with the following statements regarding such
measures?
Don't
Strongly Strongly know /
Disagree Agree
disagree agree no
opinion
Such measures have proven to be effective
in increasing the level of awareness and
protection amongst SMEs.
European legislation should require Member
States to put in place frameworks to raise
awareness amongst SMEs and support
them.
Closing section: Submit your responses (and possibility to upload a
document)
Thank you for your contribution to this questionnaire. In case you want to share further ideas on these
topics, you can upload a document below.
Please upload your file
The maximum file size is 1 MB
Only files of the type pdf,txt,doc,docx,odt,rtf are allowed
Contact
[email protected]
38
39
Riigikantselei Teie 02.09.2020 nr 17.1.1/20-1972/-1T
[email protected]
Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 24.09.2020 nr 2-13/20-5420
15161, Tallinn
Eesti seisukohad võrgu- ja infosüsteemide
turvalisuse (NIS) direktiivi ülevaatuse avaliku
konsultatsiooni kohta
Esitame 1. oktoobril 2020 Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad võrgu- ja infosüsteemide
turvalisuse (NIS) direktiivi ülevaatuse avaliku konsultatsiooni kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisad:
Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsuse eelnõu Eesti seisukohad võrgu- ja infosüsteemide
turvalisuse (NIS) direktiivi ülevaatuse avaliku konsultatsiooni kohta
Seletuskiri Eesti seisukohad võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse (NIS) direktiivi ülevaatuse
avaliku konsultatsiooni kohta
Lisa 1, kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Lisa 2, avaliku konsultatsiooni küsimustik
Birgitta Ots
639 7671
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Nr Ettepaneku esitaja Ettepanek / avaldus Arvestamine Selgitus
1 Kaitseministeerium Kaitseministeeriumi kommentaarid NIS direktiivi Arvestatud Arvestatud seisukoha punktis 7
täiendamiseks:
• Art 16 täiendada „Liikmesriigid tagavad, et
digitaalse teenuse osutajad võtavad meetmeid, et vältida
või piirata suurt sõltuvust ühest tarnijast ning hoida ära
sõltuvust suure riskiga tarnijatest.“
• Täiendada direktiivi selliselt, et võrgu- ja
infosüsteemide arendamise, hooldamise ja turvalise
tagamise hankeprotsesside raames liikmesriikidel oleks
kohustus hinnata pakkujate usaldusväärsust ning näha
ette meetmeid selleks, et hallata ebausaldusväärse
tehnoloogiaga või pakkujaga seotud riske
• Samuti direktiivis võib olla selge kohustus
arvestada EL poolt koostatud riskianalüüsidega (nt 5G)
ja võtta kasutusele EL poolt välja töötatud
tööriistakaste.
2 Andmekaitse Andmekaitse Inspektsiooni üks mõttekoht direktiivi Arvestatud osaliselt Arvestatud seisukoha punktides 3 ja 5
Inspektsioon osas, mis võeti meil üle küberturvalisuse seadusega on
see, et täna piiratakse kohaldumist mikro- ja
väikeettevõtjatest digitaalse teenuse osutajatele. Kui
mõelda Eesti ettevõtlusmaastikule, siis meil ongi üle
90% mikro ja väikeettevõtted. Näiteks e-poed, kellel
infoturbeliselt üsna tihti intsidente on. Kuid kuna nad on
väiksed, siis ei saa RIA KüTS alusel
järelevalvemenetlust alustada, saavad ainult tähelepanu
juhtida. Seetõttu peaks uuendusele minev NIS ka
mikro- ja väikeettevõtted, kes kvalifitseeruvad
digitaalse teenuse osutajaks, sisse võtma.
Andmekaitseõigus (GDPR) on turvameetmete osas
üldsõnaline ja tehnoloogianeutraalne. Seetõttu on hea,
et NIS annab selgemad raamid. Tõsi, ka siin jääb
domineerima riskipõhisus ja organisatsiooni oskus-
vastutus riske pädevalt hinnata ja mõjusaid ning
piisavaid kaitseabinõusid rakendada.
NIS-i ülevaatamise käigus võiks kaaluda mõtet anda EL
üleselt selgemad suunised teatud küberturbe raamistike
või standardite kasutamiseks.
Üks temaatika, mille sisuline ühisosa on suur ja mida
NIS ja GDPR täna dubleerivad, on intsidentidest
raporteerimine. Siin võiks mõelda ühtsele lähenemisele,
et organisatsioonide halduskoormust optimeerida ja
võimaldada saata mitme raporti asemel üks.
3 Eesti ITL-i vastused meie jaoks olulisematele konsultatsiooni Arvestatud osaliselt Arvestatud seisukoha punktides 1, 2, 3, 4
Infotehnoloogia ja küsimustele on järgmised: ja 5
Telekommunikatsioo
ni Liit (ITL) 1) Kas direktiivi kohaldamisala tuleks laiendada
hõlmates sektoreid ja valdkondi, mis praegu direktiivi
reguleerimisalasse ei kuulu (alaosa 1e, alaosa 2c 3 küs)?
Vastus: ei, kohaldamisala ei tule laiendada.
2) Kas ettevõtetele kehtivaid teavitamiskohustusi tuleks
suurendada (alaosa 1g, 1 küs)?
Vastus: ei, ettevõtetele kehtivaid teavituskohustusi ei
ole vaja suurendada, sest ebaolulistest intsidentidest
teavitamine tõstab nii ettevõtete halduskoormust kui ka
pädeva asutuse töökoormust. Selle asemel on vaja koos
teiste õigusaktidega üle vaadata kehtivad
teavituskohustused ning tagada, et ettevõttel tuleb
intsidendist teavitada ühe raportiga ühte riigiasutust,
kes siis vajadusel teavet ise teistele asutustele edastab.
See tähendab, et dubleerivad kohustused tuleb kaotada.
NIS direktiivi ülevaatamine on hea võimalus üle
vaadata kõik intsidentidest teavitamise kohustused ning
need ühtlustada. Toetame vabatahtlikku infovahetuse
soodustamist, sest see on see, mis praktikas töötab.
Lisaks on vajalik täpsustada ja konkreetsemalt
kirjeldada, millised on olulise mõjuga intsidendid,
millest kindlasti tuleb teavitada. Hetkel on praktikas
olukord, kus RIA küsib raporteid iga intsidendi kohta
olenemata, kas see on olulise mõjuga. Samuti on Eesti
praktikas endiselt segadus, millisest õigusaktist tuleneb
alus intsidendi raporteerimiseks- kas hädaolukorra
seadusest (HOS) või küberturvalisuse seadusest (KüTS)
ehk millal lõpeb ühe seaduse kohaldamisala ja algab
teise (vt selle kohta täpsemalt allpool vastus küsimusele
nr 7).
3) Kas ettevõtetele kehtivaid turvanõudeid tuleks
suurendada/täpsustada (alaosa 2e)?
Vastus: ei, turvanõudeid ei ole vaja suurendada, aga
tuleks kaaluda nende täpsustamist. ITL-i hinnangul
peaks turvanõuded ja -meetmed olema riskihinnangu
põhised. Samal ajal võiks olla üldine nõue, et asutused
rakendavad või siis lähtuvad parimatest infoturbe
halduse praktikatest.
4) Kas digitaalse teenuse osutajate määratlemine
põhjustab probleeme? (alaosa 2d, 1 küs)
Vastus: Jah, digitaalsete teenuse osutajate määratlemine
on ilmselgelt mureks. Nimelt puudub pädevatel
asutustel endiselt selgus, millised ettevõtted nendeks
Eestis liigituvad. Seega võib järeldada, et digitaalse
teenuse osutajad ei ole direktiivis piisavalt selgelt
määratletud. Meile teadaolevalt puudub ühtne ja selge
lähenemine ka Euroopa Komisjoni NIS direktiivi
rakendamisega tegelevas töögrupis. Leiame, et
digitaalse teenuse osutaja määratlus on ebaselge ning
ilmselt tehnoloogia arengut silmas pidades liiga kitsas.
Sellega seoses tuleb ka paremini määratleda, mis on
internetipõhine kauplemiskoht ja millised
teenuseosutajad ja kauplejad sinna alla kuuluvad.
5) Kas piiriülesel tegutsemisel tekitab muret see, et
liikmesriigid on direktiivi väga erinevalt rakendanud
(alaosa 2e, küs 4, alaosa 2f küs 1, 2g küs 1)?
Vastus: Jah, see on mure. Liikmesriigid on direktiivi
ebaühtlaselt rakendanud, mistõttu on piiriüleselt
tegutsevatel ettevõtetel raske – nad peavad arvestama
oma tegevuses sellega, et ühes riigis võivad nad oma
teenusega olla olulise teenuse osutajateks ja teistes
mitte.
Heaks näiteks on elektroonilise side teenus, mida
osutavad ettevõtted tegutsevad tihti piiriüleselt ja mis
Eestis on määratud KüTS-iga oluliseks teenuseks, aga
NIS direktiivi preambuli põhjenduspunkti 7 kohaselt
see ei ole oluline teenus NIS-i mõttes. Samuti pole seda
direktiivi lisa II nimekirjas. Sama kehtib
usaldusteenuse kohta. Seetõttu on vajalik lähenemisi
ühtlustada. Näiteid liikmesriikide ebaühtlasest
rakendamisest leiab siit:
https://www.digitaleurope.org/resources/nis-
implementation-tracker/
6) Kas karistuste liikide ja määrade osas oleks vaja
midagi muuta (alaosa 2h)?
Vastus: Ei ole vaja muuta, sobib praegune lähenemine,
kus direktiiv annab suunise, et karistused peavad olema
tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad.
7) Kas on muresid direktiivi kooskõlaga muude
õigusaktidega (kattuvad kohustused nt) (alaosa 2k)?
Vastus: Jah, on küll. NIS direktiivi ülevaatamisega koos
tuleb üle vaadata ka analoogsete kohustustega
sektorspetsiifiline regulatsioon, nt elektroonilise side,
usaldusteenuste ja finantsteenuste valdkonnas. Uus
Sidekoodeks (direktiiv (EL) 2018/1972, millega
kehtestatakse Euroopa elektroonilise side koodeks)
käsitleb samuti sidevõrkude turvalisust ja NIS
direktiivi ülevaatuse käigus tuleks antud
topeltregulatsioone vähendada/välistada. Kattuvat ja
dubleerivat regulatsiooni ei ole vaja. Ettevõtete
halduskoormus ei tohi NIS direktiivi ülevaatamise
järgselt tõusta. See peab hoopis vähenema ning
regulatsioonides orienteerumine tuleb teha lihtsamaks.
NIS direktiivi ülevõtmise käigus oli (ja on veel siiani)
selgelt näha, et ettevõtetel ja järelevalveasutusel (RIA)
ei ole üheselt selge, milliseid kohustusi millise õigusakti
alusel tuleb täita. Eestis on segadus siseriiklikult KüTS-
i ja HOS-i omavahelistest piirides. Näiteks on ebaselge,
millal tuleks intsidendi raport esitada HOS-i ja millal
KüTS-i alusel. Samuti peaks Eesti seisukohalt erinevate
asutuste ja seaduste alusel nõutavaid riskihinnangu
metoodikaid ühtlustama. Hetkel erinevad HOS-is ja
KüTS-is sätestatud riskihinnangu metoodikad oluliselt
ning see toob kaasa ebaselguse küsimuses, kuidas need
omavahel seotud on ning mis olukorras peaks järgima
üht metoodikat ning millal teist.
8) Kas siseturule lastavate seotud toodete on jaoks vaja
ühiseid ELi küberturvalisuse eeskirju? (alaosa 3d)
Vastus: Pigem küll, aga need nõuded ei tohi olla
sektorspetsiifilised, nt sadamatele ja finantsasutustele
erinevad. Lähenemine, mille alusel siseturule lastavaid
tooteid keelatakse, peab olema ühesugune kõigis
liikmesriikides. Peame oluliseks rõhutada, et
sertifitseerimine peab olema vabatahtlik, sest see lisab
ajalist ja rahalist koormust ning pärsib innovatsiooni.
Tähtis on, et turul valitseksid ühesed ja selged nõuded
ning standardid, millest lähtuda.
9) Konsultatsioon pakub võimaluse ka hinnata RIA ja
CERT.ee tegevust (alaosa 2b, nt 3 ja 6 küs) ning riikliku
poliitika tõhususe taset nõrkusi käsitleva teabe
õigeaegsemal kättesaadavaks tegemisel (alaosa 3c).
Vastus: Regulatsioon peab soodustama ja motiveerima
mõistlikku teabevahetust/koostööd erasektori ja pädeva
asutuse vahel, mitte tekitama suhet järelevalveasutus-
järelevalvatav. Praktikas on Eestis probleemne RIA-lt
intsidentide raportitele tagasiside saamine. Ettevõtjad
ootavad RIA tagasisidet ja arvamust intsidendi ulatusele
ja mõjule või nõuandeid lahenduste osas, kuid seda ei
ole siiani praktikas tekkinud. Samuti on praktikas
kujunenud olukord, kus RIA nõuab kohe 24h jooksul
intsidendist teada saamisest ettevõttelt ülevaadet raporti
vormis. Tegelikkuses peaks 24h jooksul toimuva vaid
esmane teavitus, sest ettevõtte suunab oma ressursi
intsidendi lahendamisele. Raporti koostamist tuleks
nõuda hilisemas faasis. Intsidentidega seoses on
aegajalt puudulik avalikkuse teavitamise protsess RIA
poolt. RIA ei kooskõlasta teavitust ettevõttega ning
seega jääb teavitusest mulje justkui ettevõtte ei tegele
intsidendi lahendamisega. Praktikas võiks enne
teavituse tegemist suhelda ka ettevõttega, sest võib-olla
on intsident juba lahendatud või lahenduse leidmiseks
sobilik plaan väljatöötatud. Lahenduseta on ka RIA
erinevate rollide küsimus. Ühest küljest on RIA
järelevalve asutus ning teisest küljest teenuse osutaja,
kelle tegevuse üle peab samuti järelevalve toimuma.
Viimaseks toome välja juba varem mainitud probleemi,
et kohati jääb ebaselgeks, millisest seadusest RIA oma
järelevalve tegevuste käigus lähtub: millal on RIA-l
õigus nõuda ettevõtjalt infot või teatud tegevusi HOS-i
ning millal KüTS-i alusel.
ITL-i tagasiside seisukohtadele ja seletuskirja
mustandile:
Peame tõdema, et kahjuks ei ole seisukohade kavandis
mitmes olulises küsimuses arvestatud ITL-i poolt
17.08.2020. esitatud seisukohadega. Seetõttu ei saa me
nõustuda järgmiste seisukohtade kavandi punktidega:
1. NIS-i direktiivi kohaldamisala laiendamine
(seisukohade kavandi punkt 1), mille kohaselt
„Kohaldamisalas peaks olema lisaks praegustele
sektoritele veel riigihaldus, sideteenus, E-ID ja
usaldusteenused, toiduga varustamine, andmekeskused,
sotsiaalmeedia platvormid, logistika, postiteenus,
keemiatööstus“.
1.1. Esiteks jääb meil selle punkti juures arusaamatuks,
kuidas antud seisukoht on kujunenud. ITL asus oma
17.08.2020 saadetud kirja punktis 1 seisukohale, et
direktiivi kohaldamisala laiendamine ei ole
põhjendatud.
1.2. Oleme juba varem juhtinud tähelepanu ja peame
siinkohal oluliseks üle rõhutada, et paljud nimetatud
sektoritest on juba EL-i tasemel teiste õigusaktidega
reguleeritud ehk sektorspetsiifilise regulatsiooniga
kaetud. Eesti on hea näide sellest, millised kattuvused
ning põrkumised tekivad, kui reguleerida horisontaalse
õigusaktiga nagu NIS direktiiv valdkondi, millel juba
on olemas sektorspetsiifiline regulatsioon. Tõime välja
terve rea probleeme oma 17.08.20 kirja punktides 2, 5
ja 7, mistõttu asume seisukohale, et Eesti ei peaks
toetama NIS direktiivi kohaldamisala laiendamist.
2. Oluliste teenuse operaatorite erinev defineerimine
EL-i siseselt (seisukohade kavandi punkt 2).
2.1. ITL asus 17.08.2020 saadetud kirjas seisukohale,
et piiriüleselt tegutsevatel ettevõtetel on keeruline, kui
nad ühes riigis on oluliste teenuse osutajaks ja teises
mitte.
2.2. Seetõttu toetame teenuse osutajate defineerimisel
ühtseid ning selgeid reegleid liiduüleselt.
3. Intsidendi mõiste laiendamine selliselt, et see
hõlmaks ka intsidendi tekkimise ohtu (seisukohade
kavandi punktis 4).
3.1. ITL nõustub, et intsidendi mõiste peab olema
üheselt selge, aga küsimus on selles, kui laialt intsident
defineeritud peaks olema. Hetkel reguleerib NIS
direktiiv olulise mõjuga intsidentidest teavitamist ja
ITL-i hinnangul peab olulise mõju kriteerium intsidendi
definitsiooni alles jääma.
3.2. Ohu toomine intsidendi definitsiooni muudab
regulatsiooni segaseks, kuivõrd oht intsidendi
tekkimiseks on pidev, mistõttu oleks väga keeruline aru
saada, millest tuleb teavitada. Näiteks kas sellest, kui
mõni senine ohuhinnang muutub läbi tõenäosuse või ka
mõju ulatuse kasvu. Samas on tegemist alati pideva
suurusega ja mitte diskreetsega, mida ei ole meie
hinnangul mõistlik Euroopa Liidu õigusaktis
reguleerida.
ITL avaldab tugevat toetust Eesti seisukohade kavandi
punktidele 3 (digitaalsete teenuse osutajate selgem
defineerimine) ja 5 (intsidentidest teavitamisel
dubleerimise vältimine).
ITL-i tagasiside pärast nendega kohtumist ning
seisukohtade ja seletuskirja uuendamist:
1. Nagu teate, siis punkti 1 osas oleme me
jätkuvalt eriarvamusel. ITL ei toeta direktiivi
kohaldamisala laiendamist ning me kavatseme
seda ka otse Euroopa Komisjonile vastata.
Saame aru, et Eesti riigi seisukoht on
teistsugune ning teeme ettepaneku:
a. Sõnastada punkt 1 ümber nii, et viimane
lause tõstetakse esimeseks, s.t alustada
seisukohta järgmiselt: „Enne NIS
direktiivi kohaldamisala võimalikku
laiendamist tuleb analüüsida hetkel
kehtivaid õigusakte eesmärgiga
välistada dubleerimine ja vastuolud“.
b. Mitte nimetada Eesti ametlikes
seisukohades valdkondi, millele
laiendamist Eesti toetab, sest hetkel
seisukohades välja toodud valdkondade
hõlmamine ei ole läbi analüüsitud,
nende valdkondade ettevõtete ja
regulaatoritega ei ole konsulteeritud
ning võimalik, et neid valdkondi
hakatakse reguleerima hoopis teise
õigusaktiga. Nimelt leiame, et tuleb
arvestada seda, et paralleelselt NIS-iga
on Euroopa Komisjon läbi vaatamas ka
direktiivi 2008/114 Euroopa elutähtsate
infrastruktuuride identifitseerimise ja
määramise ning nende kaitse
parandamise vajaduse hindamise kohta.
Juba sel aastal on lubatud selle raames
tulla välja määruse ettepanekuga. Kui
Eesti riik on kindel, et toetab NIS
direktiivi kohaldamisala laiendamist,
siis võikski seisukoht olla järgmine
„toetame kohaldamisala laiendamise
arutamist“. Vastasel juhul on oht, et
praeguses varases faasis läheb liiga
palju detaile Eesti poolt kinni.
2. Leiame, et ka punktis 2 tuleb välja tuua
õigusaktide dubleerimise vältimise eesmärk:
„Oluliste teenuste operaatorite määramisel on
äärmiselt oluline tagada, et erinevad õigusaktid
ei kattuks ning ettevõtted saaksid üheselt aru,
millised kohustused millisest õigusaktist neile
rakenduvad.“
3. Toetame uuendatud punkti 4 mõtet, aga teeme
ettepaneku selle teine lause ümber sõnastada
nii, et kriitilisest haavatavusest ei peaks
teavitama mitte lisaks intsidendile, vaid see
olekski kirjeldatud intsidendi mõiste sees.
Oleme seisukohal, et kui selline haavatavus
leitakse, siis seda saabki kuni haava
paikamiseni intsidendiks pidada.
a. Lisaks teeme ettepaneku lisada punkti 4
järgmine lause: „Eesti peab oluliseks, et
intsidendi mõiste saaks sõnastatud
üheselt arusaadavalt kõigi osapoolte
jaoks, et ennetada vaidlusi ning
ebaühtlast rakendamist praktikas.“
4 Tarbijakaitse ja TTJA esitas kommentaari seisukoha punktile 6: ETSI Arvestatud Arvestatud seletuskirjas seisukoha punkti
Tehnilise Järelevalve on juba ettevalmistanud IoT seadmete standardi EN 303 6 selgituses
Amet (TTJA) 645 CYBER; Cyber Security for Consumer Internet of
Things: Baseline Requirements. Seega vähemalt üks
küberturva standard on juba olemas ja jälgitud.
5 Siseministeerium Siseministeerium toetab Euroopa Komisjoni Arvestatud Arvestatud seisukoha punktides 1 ja 7
küberturvalisuse direktiivi (edaspidi NIS direktiiv)
ülevaatamist. Kuna NIS direktiiv puudutab muu hulgas
ka kriitilise taristu infosüsteeme ja nende kaitset, on
oluline, et direktiivi ülevaatamine toimuks kooskõlas
Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitse direktiivi1
(CIP direktiiv) kavandatavate muudatustega, mida ka
Euroopa Komisjon avaliku konsultatsiooni dokumendis
esile toob. Kuivõrd CIP direktiiv käsitleb kriitilise
infrastruktuuri laiemalt, sealhulgas ka infosüsteemide
kaitset, tuleb direktiivide muutmise käigus vältida
nende omavahelist dubleerimist ning võimalikke
vastuolusid.
Avaliku konsultatsiooni dokumendis viitab Euroopa
Komisjon sideoperaatorite kohustusele tagada teenuste
toimepudevus Covid-19 kriisi kontekstis. Leiame, et
arvesse tuleks võtta ka 5G väljaehitamisega kaasnevaid
tehnoloogilisi riske, kuivõrd tegemist on niinimetatud
platvormteenusega, mis toetab lõpptarbijatele suunatud
teisi e-teenuseid (sealhulgas Eesti e-riigi toimimist). On
oluline, et Euroopa Liidus jõutaks ühtse lähenemiseni
tehnoloogiliste riskide määratlemise ja nende
maandamismeetmete osas.
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL ………….2020 nr
Tallinn, Stenbocki maja
Eesti seisukohad võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi ülevaatuse avaliku
konsultatsiooni kohta
1. Kiita heaks järgmised väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad
võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi1 ülevaatuse avaliku konsultatsiooni kohta:
1.1.1. Eesti toetab võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi (edaspidi „NIS direktiiv“)
kohaldamisala laiendamist, et küberturvalisuse riske EL üleselt ühtlaselt hallata ning
tagada siseturu efektiivne toimimine. Seejuures on oluline enne NIS direktiivi
kohaldamisala võimalikku laiendamist analüüsida kehtivaid õigusakte eesmärgiga
välistada neist tulenevate kohustuste dubleerimine ja vastuolud.
1.1.2. Eesti toetab oluliste teenuste operaatorite määramisel senist lähenemist, kus
liikmesriikidel on paindlikkus hinnata, milline ettevõte on olulise teenuse operaator ning
milliseid teenuseid on vajalik lisaks NIS direktiivis sätestatule oluliste teenustena
hõlmata. Samas tuleb vähendada liikmesriikide vahelist killustumist, kus operaatoreid
defineeritakse väga erinevatel alustel. Killustumist aitaks vähendada näiteks olulise
teenuse operaatori määramise täpsemate juhiste koostamine.
1.1.3. Eesti peab vajalikuks digitaalse teenuse osutaja mõiste uuesti ja selgelt määratlemist.
Kehtiv digitaalse teenuse osutaja määratlus on ebaselge ning tehnoloogia arengut silmas
pidades liiga kitsas.
1.1.4. Eesti peab oluliseks, et küberintsidendi mõiste sõnastataks üheselt arusaadavalt kõigi
osapoolte jaoks, et ennetada vaidlusi ning praktikas ebaühtlast rakendamist.
Küberintsidendi mõju hindamine on vajalik täpsemalt defineerida. Küberintsidendi
mõiste peaks hõlmama ka üldisi kriitilisi haavatavusi.
1.1.5. Eesti hinnangul on oluline vältida Euroopa Liidu tasandil küberintsidentidest
teavitamisel dubleerimist.
1.1.6. Eesti toetab NIS direktiivis küberturvalisuse standardimise ja sertifitseerimise teema
uuendamist, arvestades seejuures 2019. aastal jõustunud küberturvalisuse määruses
sertifitseerimise kohta sätestatut, mis on direktiivist täpsem. Alareguleeritud, kuid
kriitilistes valdkondades, nagu asjade internet, tuleb kaaluda standardite järgimise
kohustuslikuks tegemist.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/1148, 6. juuli 2016, meetmete kohta, millega tagada võrgu-
ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus.
1.1.7. Eesti peab vajalikuks, et võrgu- ja infosüsteemide arendamise, hooldamise ja turvalise
tagamise hankeprotsesside raames oleks liikmesriikidel kohustus hinnata pakkujate
usaldusväärsust ning näha ette meetmeid selleks, et hallata ebausaldusväärse
tehnoloogiaga või pakkujaga seotud riske. Samuti peaks liikmesriikidel olema selge
kohustus arvestada Euroopa Liidu koostatud riskianalüüsidega ja võtta kasutusele
Euroopa Liidu välja töötatud tööriistakaste.
2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu
Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Jüri Ratas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse (NIS) direktiivi ülevaatuse avaliku
konsultatsiooni kohta
Ülevaade ja eesmärk
Euroopa Komisjon (edaspidi Komisjon) avaldas 25. juunil 2020 teekaardi võrgu- ja
infosüsteemide turvalisuse (NIS) direktiivi (edaspidi NIS direktiiv või NIS) ülevaatuseks ning
algatas 7. juulil 2020 avaliku konsultatsiooni.1 Komisjon on NIS direktiivi läbivaatuseks ette
näinud mitmeastmelise protseduuri, millest esimene on kitsam konsultatsioon, mis hõlmab
endas NIS direktiivi subjekte. Kitsam konsultatsioon algas 8. juunil Komisjoni välise partneri
Wavestone’i korraldatud töötoaga. Sama väline partner viis 15. juulist kuni 5. augustini läbi
sihitud küsitluse NIS direktiivi rakendamise kohta. Teine aste on ametliku avaliku
konsultatsiooni korraldamine, mis kestab 7. juulist kuni 2. oktoobrini 2020. Kui Komisjon peab
seda vajalikuks, avaldatakse 2021. aasta esimeses pooles direktiivi muutmise ettepanek.
NIS direktiiv võeti vastu 6. juulil 2016. Liikmesriikidele määrati kohustuseks NIS direktiiv
siseriiklikku õigusesse üle võtta 9. maiks 2018. Direktiivi läbi vaatamine on samuti õigustekstis
välja toodud ning sellega seonduva esimese aruande tähtajaks on märgitud 9. mai 2021.
Kehtivas NIS direktiivis on turvanõuete subjektid järgmised:
oluliste teenuste operaatorid, kelle defineerivad liikmesriigid ise, juhindudes
sealjuures NIS direktiivis sätestatud üldistest kriteeriumitest. Hõlmatud sektorid on
energeetika (elekter, nafta, gaas), transport (lennu, raudtee, vee, maantee), pangandus,
finantsturu taristu, tervishoiusektor (sh haiglad ja erakliinikud), joogivee varustus ja
jaotamine, digitaalne taristu (interneti vahetuspunktid,2 domeeninimede süsteemi
teenuse osutajad,3 tippdomeeninimede registrid4);
digitaalse teenuse osutajad (peakontori järgi), mille alaliigid on otsingumootorid,5
pilvandmetöötlusteenused6 ja internetipõhised kauplemiskohad.7 Digitaalse teenuse
osutaja ei hõlma väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid.
1
Teekaart on kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12475-
Revision-of-the-NIS-Directive
2
„Interneti vahetuspunkt (IXP, Internet Exchange Point)“– võrgustik, mis võimaldab rohkem kui kahe sõltumatu
autonoomse süsteemi omavahelist ühendamist, eelkõige selleks, et hõlbustada internetiliikluse vahetamist;, IXP
võimaldab üksnes autonoomsete süsteemide omavahelist ühendamist; IXP ei nõua ühegi kahe osaleva autonoomse
süsteemi vahel kulgeva internetiliikluse kulgemist mõne kolmanda autonoomse süsteemi kaudu, ei muuda sellist
liiklust ega sekku sellesse mingil muul viisil.
3
„Domeeninimede süsteem“– hierarhilise jaotamise põhimõttel toimuv nimede andmise süsteem võrgus, mis
edastab domeeninimede päringuid. „Domeeninimede süsteemi teenuse osutaja“ – üksus, mis osutab internetis
domeeninimede süsteemi teenuseid.
4
„Tippdomeeninimede register“ – üksus, mis haldab ja teostab interneti domeeninimede registreerimist
konkreetse tippdomeeni all.
5
„Internetipõhine otsingumootor“ – digitaalne teenus, mis võimaldab kasutajatel teha otsinguid üldjuhul
kõikidel veebisaitidel või konkreetses keeles veebisaitidel mis tahes teemal võtmesõna, fraasi või muu sisendi
vormis päringu alusel ning saadab vastuseks lingid, kust võib leida teavet taotletud sisu kohta.
6
„Pilvandmetöötlusteenus“– digitaalne teenus, mis võimaldab juurdepääsu skaleeritavale ja paindlikule
jagatavate andmetöötlusressursside kogumile.
7
„Internetipõhine kauplemiskoht“ – digitaalne teenus, mis võimaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2013/11/EL (1) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud tarbijatel ja punktis b määratletud kauplejatel sõlmida
1
NIS direktiivi kohaselt peavad olulise tähtsusega sektorites tegutsevad ettevõtjad riske hindama
ja võtma vastu meetmed küberturvalisuse tagamiseks. Need ettevõtjad peavad teavitama
pädevaid asutusi intsidentidest (nt andmete häkkimisest või vargusest), mis seavad tõsiselt ohtu
küberturvalisuse ja millel on oluliselt häiriv mõju kriitiliste teenuste järjepidevusele ja kaupade
tarnele.
Selleks, et teha kindlaks, kas olulise teenuse operaatoril on vaja intsidendist teavitada, peavad
liikmesriigid arvestama intsidendi kestust, geograafilist ulatust ja teisi tegureid, nagu
asjaomasest teenusest sõltuvate kasutajate arvu.
Olulised digitaalse teenuse osutajad peavad samuti täitma turva- ja teatamiskohustuse nõudeid.
Alates NIS direktiivi jõustumisest on üle maailma küberohud kasvanud ning tehnoloogia areng
toob kaasa uutmoodi riske elutähtsate teenuste toimimisele, mille toimepidevus ja turvalisuse
tagamine on NIS direktiivi peamine eesmärk. Euroopa Liidu (edaspidi liit või EL) ühtne
suutlikkus võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kaitsmisel on küll suurenenud – seda osalt ka
tänu NIS direktiivis sätestatule – ent ei ole siiski piisav, et pidada sammu suurenevate
küberriskidega.
Olgugi, et kübervõimekus on üle liidu ühtlustunud, on siiani märgata killustatust eri
liikmesriikide ning sektorite võrgu- ja infosüsteemide turbe kontekstis. Kuigi NIS direktiiv on
jätnud liikmesriikidele teatava paindlikkuse määratleda oluliste teenuste operaatorid ning
digitaalse teenuse osutajad, leidub valdkondi, kuhu direktiivi kohaldamisala ei ulatu, ning mis
ei ole seetõttu piisavalt reguleeritud.
Avaliku konsultatsiooni küsimustik jaguneb kolme suurde sektsiooni: 1) üldised küsimused
võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi kohta; 2) võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse
direktiivi toimimine; 3) küberturvalisuse käsitlusviisid Euroopa kontekstis, mida praegu
võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivis ei käsitleta.
Esimeses alajaotuses on fookuses küberohtude taseme muutus, tehnoloogia areng, küberriskide
piiriülene loomus, valdkondlik ulatus ning teabe jagamine.
Teises alajaotuses on rõhk liikmesriikide küberstrateegiatel, riiklike pädevate asutuste (sh
ühtsed kontaktpunktid ja küberturbe intsidentide lahendamise üksused (CSIRTid, computer
security incident response teams)) rollil, turvanõuetel, intsidentidest teatamisel ja oluliste
teenuste operaatorite ning digitaalse teenuse osutajate kohaldamisalal. Samuti tuleb hinnata eri
sektorite kübervastupanuvõimet ning riskitaset antud sektorites.
Kolmandas alajaotuses tuleb esitada seisukohad küberturvalisuse teabe esitamise ning
vahetamise teemal, hinnata tuleks ka võimalikke meetodeid nõrkuste avastamisest teatamiseks.
Lõpetuseks küsitakse asjade interneti (IoT) reguleerimise vajaduse ning väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtete toetamise kohta.
NIS direktiivi ülevaatuse teekaardis on ühe olulise probleemina välja toodud NIS direktiivi
ebaühtlane ja killustatud rakendamine, mis tuleneb eelkõige oluliste teenuste operaatorite
identifitseerimisel liikmesriikide suurest diskretsiooniõigusest. Killustatus kahjustab aga
ühisturgu ning õiglast konkurentsi. Laia diskretsiooniõiguse tõttu on osad liikmesriigid
kauplejatega internetipõhiseid müügi- või teenuse osutamise lepinguid kas internetipõhise kauplemiskoha
veebisaidil või kaupleja veebisaidil, mis kasutab internetipõhise kauplemiskoha pakutavaid
andmetöötlusteenuseid.
2
identifitseerinud oluliste teenuste operaatorid kitsalt, mistõttu on osad kriitilised sektorid ja
ettevõtjad, kelle puhul küberriskid on suured, jäänud NIS direktiivi kohaldamisalast välja.
Samuti varieeruvad liikmesriikides turvanõuded ja intsidentide teavitamise kohustuse korrad,
mis tekitab piiriülestele operaatoritele lisakoormust. Teekaardis leitakse, et neil põhjustel on
direktiivi regulatiivne lähenemine vajalik üle hinnata.
NIS direktiivi ülevaatuse teekaardis tuuakse teise probleemina välja kiirest digitaalsest
arengust tulenev küberturvalisuse riskide suurenemine. COVID-19 kriis tõi samuti välja
küberturvalisuse olulisuse, kuna kriisi tõttu suurenes nõudlus internetipõhistele teenustele.
Teekaardis leitakse, et küberriskide efektiivseks maandamiseks on vajalik suurem ja
struktureeritum koostöö kõigi direktiivi puudutatud osapoolte vahel.
Koostajad
Seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusnõunik Kea
Kohv (
[email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja
rahvusvahelise koostöö osakonna IKT nõunik Birgitta Ots (
[email protected]) ja Riigi
Infosüsteemi Ameti analüütik Thorwald-Eirik Kaljo (
[email protected]). Valdkonna
eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide
asekantsler Siim Sikkut.
Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted
Avalikule konsultatsioonile vastamisel on aluseks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid
aastateks 2020–2021 (heaks kiidetud 21.11.2019 Vabariigi Valitsuse istungil) ning Vabariigi
Valitsuse seisukohad Euroopa Komisjoni küberpaketi kohta (heaks kiidetud 15.03.2018
Vabariigi Valitsuse istungil). Vabariigi Valitsuse seisukohtades Euroopa Komisjoni
küberpaketile sisaldub üldine toetus NIS direktiivile.8 Detailsemalt on seisukohtades
adresseeritud näiteks Euroopa Küberturvalisuse Ametiga (ENISA) seonduvad, kuid puuduvad
seisukohad NIS direktiivi toimimise kohta.
Avaliku konsultatsiooni küsimustik on lisatud seletuskirjale.
Eesti seisukohad ja nende põhjendused
1. Eesti toetab võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi (edaspidi „NIS
direktiiv“) kohaldamisala laiendamist, et küberturvalisuse riske EL üleselt
ühtlaselt hallata ning tagada siseturu efektiivne toimimine. Seejuures on
oluline enne NIS direktiivi kohaldamisala võimalikku laiendamist analüüsida
kehtivaid õigusakte eesmärgiga välistada neist tulenevate kohustuste
dubleerimine ja vastuolud.
Selgitus: Digitaalsest taristust sõltub kogu ühiskond ning direktiivi kehtivuse ajal on oluliselt
tõusnud küberturvalisusega seotud ohud. NIS direktiiv on horisontaalne õigusakt, mis määrab
Euroopa Liidus küberturvalisuse miinimumnõuded. Kehtiv NIS direktiiv hõlmab oluliste
8
Toetust on avaldatud NIS direktiivi rakendamisele selgitades, et võrgu- ja infosüsteemide usaldusväärsus ja
turvalisus peavad majanduse ja ühiskondlike vajaduste jätkusuutlikuks rahuldamiseks olema tagatud valdkondade
üleselt.
3
teenuste kaardistamist järgnevates sektorites: energeetika (elekter, nafta, gaas), transport
(lennu, raudtee, vee, maantee), pangandus, finantsturu taristu, tervishoiusektor (sh haiglad ja
erakliinikud), joogivee varustus ja jaotamine, digitaalne taristu (interneti vahetuspunktid,
domeeninimede süsteemi teenuse osutajad, tippdomeeninimede registrid). Samas on välja
jäänud sektorid, mis on ühiskonna toimimise seisukohast olulised ning mis olulisel määral
samuti sõltuvad digitaalsest taristust. Näiteks pole hõlmatud riigihaldus, toiduga varustamine,
logistika ja postiteenused, tootmine, sotsiaalmeedia platvormid ja andmekeskused. Eesti toetab
direktiivi kohaldamisala laiendamist, kuna arvestades sõltuvust digitaalsest taristust ja
küberriskide pidevat tõusu on kehtiva NIS direktiiviga hõlmatud sektorite ring liiga kitsas.
Küberturvalisuse miinimumnõuded peaks olema tagatud võimalikult laialdaselt, et küberriske
maandada ning tagada siseturu efektiivne toimimine.
Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteede hulgas aastateks 2020–2021 sisaldub punkt, et
Euroopa Liidus peab olema tagatud elutähtsa taristu ja teenuste piiriülene toimepidevus ning
varustuskindlus nii tehnoloogia- kui ka energiasektoris. Samuti on prioriteedina välja toodud,
et elutähtsa taristu katkematuks töös hoidmiseks on vaja leppida kokku sideteenuste
toimepidevusnõuded. Seega on sideteenus Euroopa Liidu tasandil oluline teenus ning tuleks
vastavalt NIS direktiivi kohaldamisalas hõlmata.
Eesti on küberturvalisuse miinimumnõudeid kohaldanud enamatele sektoritele kui on ette
nähtud NIS direktiivis. Eestis on olulised teenused määratletud hädaolukorra seaduses (HOS)
elutähtsate teenustena ja eriseadustes. NIS direktiiv võeti Eestis üle küberturvalisuse seadusega
(KüTS), mille § 3 sätestab teenuse osutajad, kellele seadus kohaldub. Muu hulgas kohaldub
seadus HOS-i §-s 36 sätestatud elutähtsa teenuse osutajale elutähtsa teenuse osutamiseks
kasutatavate süsteemide osas. HOS-is on elutähtsate teenuste loetelus elektriga varustamine,
maagaasiga varustamine, vedelkütusega varustamine, riigitee sõidetavuse tagamine,
telefoniteenus, mobiiltelefoniteenus, andmesideteenus, elektrooniline isikutuvastamine ja
digitaalne allkirjastamine, vältimatu abi toimepidevus, makseteenus, sularaharinglus,
kaugküttega varustamine, kohaliku tee sõidetavuse tagamine ning veega varustamine ja
kanalisatsoon. Küberturvalisuse seaduse osad kohustused ja küberintsidendist teavitamise
nõuded laienevad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse süsteemi pidamisele.9
Liikmesriigid on olulisi teenuseid identifitseerinud väga erinevalt – alates 12 sektorist kuni
87-ni, keskmiselt 35 olulist teenust liikmesriigi kohta.10 Kuigi oluliste teenuste ning oluliste
teenuste operaatorite identifitseerimisel on killustumine probleem, tuli Komisjoni NIS
direktiivi ülevaatuse protsessis tehtud esialgsest küsitlusest seotud osapooltega11 välja, et
direktiivi kohaldamisala laiendamist pigem pooldatakse. Üle poolte küsitlusele vastanutest
leidsid, et kohaldamisala tuleks laiendada lisades direktiivi täiendavad sektorid (vt allolev
joonis).
9
Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksusele laienevad küberturvalisuse seaduse § 7 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud
kohustused ning §-s 8 sätestatud küberintsidendist teavitamise nõuded.
10
Euroopa Komisjoni presentatsioon, Jakub Boratyński, Acting Director Digital Society, Trust & Cybersecurity
8.06.2020
11
Küsitluses osalesid mh pädevad riigiasutused, CERT-id, oluliste teenuste operaatorid ja akadeemia esindajad.
CERT viitab organisatsioonile, kes tegeleb küberintsidentidega CERT tegevuse raamistikus. CERT
organisatsioone eksisteerib üle maailma ja nad on omavahel tihedas koostöös, jagades informatsiooni
küberintsidentide kohta ja teavitades turvaohtudest.
4
Joonis 1: Euroopa Komisjoni presentatsioon, Jakub Boratyński, Acting Director Digital
Society, Trust & Cybersecurity 8.06.2020
Samuti on liikmesriikide praktikast näha, et mitmed liikmesriigid on oma initsiatiivil NIS
direktiivi nõudeid laiendanud samadele sektoritele, näiteks teabetaristule, finantsteenustele ja
riiklikele teenustele. 2019. aasta Komisjoni aruandes oluliste teenuste operaatorite
identifitseerimise kohta on tõdetud, et seoses asjaoluga, et mitu liikmesriiki otsustas kohaldada
direktiivi täiendavate sektorite suhtes, tõstatub küsimus, kas NIS direktiivi praegune
kohaldamisala on asjakohane, et täita eesmärk kaitsta kõiki ühiskonna ja majanduse jaoks
elutähtsaid liidu ettevõtjaid.12
12
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja Nõukogule, milles hinnatakse liikmesriikide lähenemisviiside
järjepidevust oluliste teenuste operaatorite identifitseerimisel kooskõlas võrgu- ja infosüsteemide turvalisust
käsitleva direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 23 lõikega 1. 28.10.2019.
5
Joonis 2: Euroopa Komisjoni presentatsioon, Jakub Boratyński, Acting Director Digital
Society, Trust & Cybersecurity 8.06.2020.
Oluline on jälgida, et kohaldamisala laiendamisel ei tekiks dubleerimist ja vastuolusid teiste
õigusaktidega, seda eriti valdkondade puhul, kus juba kehtivad küberintsidentidest teavitamise
kohustused tulenevalt mõnest muust õigusaktist (näiteks eIDAS13 usaldusteenuste puhul ning
senine raamdirektiiv14 ja uus elektroonilise side seadustik15 sideteenuse puhul).16 Dubleerimine
tekitab muu hulgas ettevõtetele liigset halduskoormust ning vähendab õigusselgust. Kui lisada
NIS direktiivi kohaldamisalasse sektor, millel on juba oma sektorispetsiifiline õigusakt, kus
turvalisust reguleeritakse, tuleks üle vaadata ka vastav sektorispetsiifiline õigusakt.
13
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014, 23. juuli 2014 , e-identimise ja e-tehingute jaoks
vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ. Turvalisust
käsitleb artikkel 19.
14
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste
ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv). Turvalisust käsitleb artikkel 13a.
15
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa
elektroonilise side seadustik. Turvalisust käsitleb artikkel 40.
16
Sideteenusele kehtivad turvanõuded ja teavituskohustus raamdirektiivist (vt direktiiv 2002/21/EÜ artikkel 13a)
ja edaspidi elektroonilise side seadustikust (vt seadustiku artikkel 40). Usaldusteenuste puhul on turvalisuse
nõuded sätestatud eIDAS-es (vt määrus (EL) nr 910/2014 artikkel 19), ent selles määruses sätestatud nõuded on
NIS-i nõuetest leebemad (välja arvatud artikkel, mis puudutab vastutuse rahalist mõõdet).
6
Kuna NIS direktiiv puudutab muu hulgas ka kriitilise taristu infosüsteeme ja nende kaitset, on
oluline, et direktiivi ülevaatamine toimuks kooskõlas Euroopa elutähtsate infrastruktuuride
kaitse direktiivi17 (CIP direktiiv) kavandatavate muudatustega. Kuivõrd CIP direktiiv käsitleb
kriitilise infrastruktuuri laiemalt, sealhulgas ka infosüsteemide kaitset, tuleb direktiivide
muutmise käigus vältida nende omavahelist dubleerimist ning võimalikke vastuolusid.
2. Eesti toetab oluliste teenuste operaatorite määramisel senist lähenemist, kus
liikmesriikidel on paindlikkus hinnata, milline ettevõte on olulise teenuse
operaator ning milliseid teenuseid on vajalik lisaks NIS direktiivis sätestatule
oluliste teenustena hõlmata. Samas tuleb vähendada liikmesriikide vahelist
killustumist, kus operaatoreid defineeritakse väga erinevatel alustel.
Killustumist aitaks vähendada näiteks olulise teenuse operaatori määramise
täpsemate juhiste koostamine.
Selgitus: Liikmesriigid on oluliste teenuste operaatoreid määranud väga erinevalt, mis on
tekitanud fragmenteerituse. Ka NIS Direktiivi ülevaatuse teekaardis on see esimese
probleemina välja toodud, eekõige seetõttu, et osade liikmesriikide kitsas lähenemine on jätnud
osad olulised sektorid ja ettevõtted NIS direktiivi kohaldamisalast välja. Eesti toetab oluliste
teenuste operaatorite määramisel ja neile turvanõuete seadmisel suuremat harmoniseerimist,
mis saavutataks oluliste teenuste operaatorite määramise täpsemate juhistega.
Joonis 3: Liikmesriikides määratud oluliste teenuste operaatorid 100 000 elaniku kohta.
Allikas: Euroopa Komisjoni presentatsioon, Jakub Boratyński, Acting Director Digital Society,
Trust & Cybersecurity 8.06.2020
Liikmesriigid on valinud väga erinevaid piire, kuidas olulise teenuse sektorist oluliste teenuste
operaatorid piiritleda. Näiteks on valitud meetoditeks tootmisvõime, tulu või kasum,
lõppkasutajate arv jne. Oluliste teenuste operaatorite koguarv, mille liikmesriigid on
Komisjonile teatanud, ulatub 20st 10 897ni, mis teeb keskmiseks 633 oluliste teenuste
17
Nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ, 8. detsember 2008, Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise
ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta.
7
operaatorit liikmesriigi kohta. Suur erinevus tuleb nii sellest, et liikmesriigid on
identifitseerinud erineva arvu sektoreid olulise teenusena, kui ka sellest, et oluliste teenuste
operaatorite identifitseerimise piirmäärad ja metoodika on väga erinevad. Näiteks
energeetikasektoris ulatub erisus 0,3st operaatorist 29 operaatorini 1 000 000 elaniku kohta.
Pangandussektoris jääb see näitaja vahemikku 0,07–51 operaatorit 1 000 000 elaniku kohta.18
Samas peab säilima senine lähenemine, kus olulise teenuse operaatori hindamise viib läbi iga
liikmesriik ise. Eesti hinnangul ei ole absoluutnumbrites ettevõtete suuruse või töötajate arvu
põhjal operaatoriteks määratlemine sobilik meede liidus esineva killustatuse vastu
võitlemiseks. Eestis on KüTS järgi määratletud oluliste teenuste osutajate seas mitmeid
väikeettevõtteid, mis oma suuruse põhjal ei pruugiks kriteeriumitele vastata, samas kui mõnes
suures liikmesriigis ei pruugi mitmesaja töötajaga sama sektori ettevõttel taolist olulist rolli
olla.
Oluliste teenuste operaatorite määramisel on äärmiselt oluline tagada, et erinevad õigusaktid ei
kattuks ning ettevõtted saaksid üheselt aru, millised kohustused millisest õigusaktist neile
rakenduvad (vt ka seisukoha punkti 1 ja 5 selgitused).
Oluliste teenuste operaatorite puhul tuleb kaardistada vastastikused sõltuvused ning edasi
liikuda piiriüleste sõltuvuste määratlemisega, mida ei ole siiani piisavalt tehtud.
3. Eesti peab vajalikuks digitaalse teenuse osutaja mõiste uuesti ja selgelt
määratlemist. Kehtiv digitaalse teenuse osutaja määratlus on ebaselge ning
tehnoloogia arengut silmas pidades liiga kitsas.
Selgitus: Eestile on põhjustanud senises NIS direktiivi rakendamise praktikas probleemi
digitaalse teenuse osutajate määramine, eriti mis puudutab internetipõhise kauplemiskoha
defineerimist. Definitsiooni ebamääruse tõttu pole teada, millised konkreetsed ettevõtted on
kohaldamisala alla lähevad ning kelle tegevust tuleks kontrollida. Digitaalse teenuse osutaja
määramisel puudub ka ühtne ja selge lähenemine NIS direktiivi koostöögrupis. Täpsemalt on
vajalik defineerida, mis on internetipõhine kauplemiskoht ning millised teenuse osutajad ja
kauplejad sinna alla kuuluvad. Digitaalse teenuse osutaja mõiste ülevaatamisel tuleb tagada, et
nõuded rakenduksid ka sellistele rahvusvahelistele ettevõtetele, nagu näiteks Amazon, Google,
Facebook jt, kelle tegevuse lakkamisel on väga suur mõju. Näiteks ei ole
sotsiaalmeediavõrgustikud nagu Facebook praegu digitaalse teenuse osutaja mõistega
hõlmatud. Kuigi Amazon ja Google on kehtiva mõiste all hõlmatud, on tekitanud probleeme
digitaalse teenuse osutaja määramine peakontori järgi, mille tõttu on teises liikmesriigis
küberintsidendi tekkimisel infovahetus aeglasem ning probleeme nõuete täitmise ja vastutusele
võtmisega.
Direktiivi artikkel 16 punkt 11 sätestab, et digitaalse teenuse osutaja kohta sätestatut ei
kohaldata mikro- ja väikestele ettevõtetele, kelleks Komisjoni soovituse kohaselt on kuni 50
töötaja ja kuni 10 miljoni käibega ettevõtted. Samas Eestis võib alla 50 töötajaga ja alla 10
miljoni euro käibega e-poe mõju võib olla aga oluline ning sellistel ettevõtetel võib olla
infoturbeliselt intsidente üsna tihti. Seetõttu on mõistlik digitaalse teenuse osutaja
defineerimisel lähtuda ettevõtte mõjust, nagu seda on tehtud oluliste teenuste operaatorite
puhul, mitte suurusest ja käibest. Kui aga lähtuda ettevõtte mõjust, peab tagama, et kohustuse
18
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja Nõukogule, milles hinnatakse liikmesriikide lähenemisviiside
järjepidevust oluliste teenuste operaatorite identifitseerimisel kooskõlas võrgu- ja infosüsteemide turvalisust
käsitleva direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 23 lõikega 1. 28.10.2019.
8
subjektide jaoks on tagatud piisav õigusselgus ning nad oskavad arvestada millised kohustused
neile laienevad. Samas kui oluliste teenuste operaatorite defineerimisel laiendatakse
kohaldamisala ning sätestatakse tingimused, mistõttu olulise mõjuga digitaalse teenuse
osutajad on määratud oluliste teenuste operaatoritena, võib kehtiv digitaalse teenuse osutaja
väikeste- ja keskmise suuruse ettevõtete piirang paika jääda.
4. Eesti peab oluliseks, et küberintsidendi mõiste sõnastataks üheselt
arusaadavalt kõigi osapoolte jaoks, et ennetada vaidlusi ning praktikas
ebaühtlast rakendamist. Küberintsidendi mõju hindamine on vajalik
täpsemalt defineerida. Küberintsidendi mõiste peaks hõlmama ka üldisi
kriitilisi haavatavusi.
Selgitus: NIS direktiiv defineerib intsidendi kui sündmuse, mis tegelikult kahjustab võrgu- ja
infosüsteemide turvalisust.19 Võimalike tõsiste intsidentide ärahoidmiseks või nende mõjude
vähendamiseks on vajalik võimalikult varajane ja kiire teavitusmehhanism. Olulise mõjuga
küberintsidendi ärahoidmiseks on seetõttu oluline, et teiste liikmesriikide ja ENISA
teavitamise kohustus hõlmaks ka tõsisemaid haavatavusi ehk süsteemi turvalisust tõsiselt
ohustavaid turvariske.
5. Eesti hinnangul on oluline vältida Euroopa Liidu tasandil küberintsidentidest
teavitamisel dubleerimist.
Selgitus: EL-i-ülene õigusaktide harmoniseerimine on oluline, et vältida ettevõtete liigset
halduskoormust, küberturvalisuse põhjendamatult eri tasemel nõudmist ning olukorda, kus
küberintsidendi puhul tuleb eri õigusaktide alusel esitada eri raporteid eri asutustele.
Ka oluliste teenuste operaatorite määramisel tuleb jälgida, et operaatorile ei tekiks dubleerivaid
kohustusi. Dubleerimine võib tekkida nii EL õigusest kui ka siseriiklikust õigusest tulenevalt
ning seda tuleb vältida. Näiteks teavitamiskohustuse dubleerimisel peab operaator
küberintsidendi kohta info esitama eri asutustele ning pahatihti ka eri formularide põhjal – see
on ebavajalik halduskoormus, mille arvelt on vähem ressursse tegeleda tõeliselt olulise ehk
küberintsidendi kahju maandamisega.
Küberintsidentidest teavitamise kohustused tulenevad lisaks NIS direktiivile ka isikuandmete
kaitse üldmäärusest,20 makseteenuste direktiivist,21 eIDAS määrusest ning Euroopa
elektroonilise side seadustikust. Nendes õigusaktides on ka küberturvalisuse tagamine
sätestatud eri tasemetel. Näiteks on eIDAS-es teavitusnõuded turvarikkumiste puhul ja
järelvalvemehhanism, kuid puudu on riskide hindamise protseduur ning intsidentide
teavitusmehhanismis on puuduseid.
19
Samas näiteks KüTS defineerib küberintsidendi kui süsteemis toimuv sündmus, mis ohustab või kahjustab
süsteemi turvalisust.
20
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus)
21
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366, 25. november 2015 , makseteenuste kohta siseturul,
direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi
2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
9
Dubleerituse tõttu tuleb näiteks finantsettevõttel küberintsidendist teavitada nii NIS
direktiivist, isikuandmete kaitse üldmäärusest kui ka makseteenuste direktiivist tulenevalt.
Mõistlik on vähendada dubleerimist ning ühtlustada küberintsidendist teavitamise formularid.
6. Eesti toetab NIS direktiivis küberturvalisuse standardimise ja sertifitseerimise
teema uuendamist, arvestades seejuures 2019. aastal jõustunud
küberturvalisuse määruses sertifitseerimise kohta sätestatut, mis on
direktiivist täpsem. Alareguleeritud, kuid kriitilistes valdkondades, nagu
asjade internet, tuleb kaaluda standardite järgimise kohustuslikuks tegemist.
Selgitus: Standardimise teema on küll kehtivas NIS-is välja toodud, kuid selle eesmärgiks on
vaid, et liikmesriigid innustaksid „võrgu- ja infosüsteemide turvalisust käsitlevate Euroopa või
rahvusvaheliselt heaks kiidetud standardite ja spetsifikatsioonide kasutamist, ilma et nad
seejuures nõuaksid või soosiksid konkreetset tüüpi tehnoloogia kasutamist“. Kuna see ei
kohusta ühegi meetme vastu võtmist, on liikmesriigid standardimise teemaga tegelenud oma
heaksnägemise järgi, luues killustunud nõuetega küberruumi üle liidu. 2019. aastal jõustunud
EL-i küberturvalisuse määrus22 sisaldab sertifitseerimise ja standardiseerimise teemat palju
detailsemalt, mistõttu ei ole direktiivis standardimise teema enam ajakohane.
Küberturvalisuse määrus pani EL-i Küberturvalisuse Ametile (ENISA) ülesandeks jälgida
arenguid standardimise valdkondades, koostada muuhulgas EL-i IKT toodete küberturvalisuse
sertifitseerimise ettevalmistavad kavad ning hinnata vastu võetud sertifitseerimise kavasid. NIS
direktiivi uuendamisel tuleks neid ülesandeid arvestada, ent kuna osad küberturvalisuse
valdkonnad – nagu näiteks asjade internet – on niivõrd alareguleeritud, siis tuleks kaaluda
võimalikke meetmeid standardite23 järgimise kohustuslikuks tegemise kohta.
7. Eesti peab vajalikuks, et võrgu- ja infosüsteemide arendamise, hooldamise ja
turvalise tagamise hankeprotsesside raames oleks liikmesriikidel kohustus
hinnata pakkujate usaldusväärsust ning näha ette meetmeid selleks, et hallata
ebausaldusväärse tehnoloogiaga või pakkujaga seotud riske. Samuti peaks
liikmesriikidel olema selge kohustus arvestada Euroopa Liidu koostatud
riskianalüüsidega ja võtta kasutusele Euroopa Liidu välja töötatud
tööriistakaste.
Selgitus: NIS direktiiv peab tagama tingimused, mille kaudu saab ära hoida oluliste riiklike ja
erasektori teenuste operaatorite haavatavuse, mis võib tekkida ebausaldusväärse tehnoloogia
kasutamisest. Üks võimalik viis selleks on seada liikmesriikidele kohustus hinnata riiklike ja
erasektori hankeprotsesside raames tehnoloogia ja pakkujate usaldusväärsust.
Arvesse tuleks võtta ka 5G väljaehitamisega kaasnevaid tehnoloogilisi riske, kuivõrd tegemist
on niinimetatud platvormteenusega, mis toetab lõpptarbijatele suunatud teisi e-teenuseid
(sealhulgas Eesti e-riigi toimimist). On oluline, et Euroopa Liidus jõutaks ühtse lähenemiseni
tehnoloogiliste riskide määratlemise ja nende maandamismeetmete osas.
22
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/881, 17. aprill 2019, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu
Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus)
23
European Telecommunications Standards Institute (ETSI) on loonud IoT seadmete standardi EN 303
645 CYBER; Cyber Security for Consumer Internet of Things: Baseline Requirements.
10
5G tööriistakast, mis võeti Komisjoni ja liikmesriikide poolt vastu 29. jaanuaril 2020, oli
küberturvalisuse valdkonnas esimene selline meede, mis toonitas, et riikliku julgeoleku
tagamiseks on liikmesriikidel võimalik tarnijatele piiranguid rakendada. Sarnaseid
tööriistakaste võib tulevikus tulla ka teistel teemadel, kus riiklik julgeolek sõltub tehnoloogiast
aina enam. Olenemata asjaolust, et tööriistakastide rakendamisele tehakse vahearuandeid ning
liikmesriigid jagavad enda kogemusi, ei ole nende siseriiklik rakendamine praegu õiguslikult
siduv.
Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Seisukohtade koostamisel küsiti arvamust riikliku küberturvalisuse poliitika nõukojalt, mille
eesmärk on nõustada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit Eesti küberturvalisuse
poliitika kujundamisel, ning toetada laiapõhjalise arutelu kaudu valdkonna arengut. Nõukoja
töösse on kaasatud riigiasutuste, erasektori ja akadeemia esindajad.
Arvamuse saatsid Kaitseministeerium, Siseministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet (TTJA).
Seisukohtadele andsid heakskiidu Siseministeerium, Kaitseministeerium ja Välisministeerium.
Kaasamise tabel on lisatud seletuskirjale.
11