dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse (NIS) direktiivi ülevaatuse avaliku konsultatsiooni kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 24. september 2020
Viit
2-13/20-5420
Registreeritud
24. september 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2020
Vastutaja
Birgitta Ots (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Euroopa Liidu ja rahvusv koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1320-5420 24.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc1759 KB

Sisu (failidest)

Draft ID: b2be60bd-2e64-4c9e-ab55-737f7d8cb3f8 Date: 07/09/2020 10:06:28 Consultation on the revision of the NIS Directive Fields marked with * are mandatory. Introduction As our daily lives and economies become increasingly dependent on digital technologies and internet- based services and products, we become more vulnerable and exposed to cyber-attacks. We are witnessing that the threat landscape is constantly evolving and the attack surface constantly expanding, putting network and information systems at greater risk than ever before. The COVID-19 crisis and the resulting growth in demand for internet-based solutions has emphasised even more the need for a state of the art response and preparedness for a potential future crisis. Maintaining a high level of cybersecurity across the European Union has become essential to keep the economy running and to ensure prosperity. Directive (EU) 2016/1148 concerning measures for a high common level of security of network and information systems across the Union (“NIS Directive” or “the Directive”) is the first horizontal internal market instrument aimed at improving the resilience of the EU against cybersecurity risks. Based on Article 114 of the Treaty on the Functioning of the European Union, the NIS Directive provides legal measures to boost the overall level of cybersecurity in the EU by ensuring: a high level of preparedness of Member States by requiring them to designate one or more national Computer Security Incident Response Teams (CSIRTs) responsible for risk and incident handling and a competent national NIS authority; cooperation among all the Member States by establishing the Cooperation Group to support and facilitate strategic cooperation and the exchange of information among Member States, and the CSIRTs network, which promotes swift and effective operational cooperation between national CSIRTs; a culture of security across sectors which are vital for our economy and society and moreover rely heavily on ICTs, such as energy, transport, banking, financial market infrastructures, drinking water, healthcare and digital infrastructure. Public and private entities identified by the Member States as operators of essential services in these sectors are required to undertake a risk assessment and put it place appropriate and proportionate security measures as well as to notify serious incidents to the relevant authorities. Also providers of key digital services such as search engines, cloud computing services and online marketplaces have to comply with the security and notification requirements under the Directive. Article 23 of the NIS Directive requires the European Commission to review the functioning of this Directive periodically. As part of its key policy objective to make “Europe fit for the digital age” as well as in line with the objectives of the Security Union, the Commission announced in its Work Programme 2020 that it would 1 conduct the review by the end of 2020. This would advance the deadline foreseen under Article 23(2) of the Directive, according to which the Commission shall review the Directive for the first time and report to the European Parliament and the Council by 9 May 2021. As part of this process, this consultation seeks your views on the topic of cybersecurity as well as on the different elements of the NIS Directive, which are all subject to the review. The results of this consultation will be used for the evaluation and impact assessment of the NIS Directive. This consultation is open to everybody: citizens, public and private organisations, trade associations and academics. The questionnaire is divided in three sections: Section 1 contains general questions on the NIS Directive that are accessible to all categories of stakeholders. Section 2 contains technical questions on the functioning of the NIS Directive. This section is mainly targeted at individuals, organisations or authorities that are familiar with the NIS Directive and cybersecurity policies. Section 3 aims to gather views on approaches to cybersecurity in the European context currently not addressed by the NIS Directive. This section is mainly targeted at individuals, organisations or authorities that are familiar with the NIS Directive and cybersecurity policies. Written feedback provided in other document formats can be uploaded through the button made available at the end of the questionnaire. The survey will remain open until 02 October 2020 - 23h00. About you * Language of my contribution Bulgarian Croatian Czech Danish Dutch English Estonian Finnish French Gaelic German Greek 2 Hungarian Italian Latvian Lithuanian Maltese Polish Portuguese Romanian Slovak Slovenian Spanish Swedish * I am giving my contribution as Academic/research institution Business association Company/business organisation Consumer organisation EU citizen Environmental organisation Non-EU citizen Non-governmental organisation (NGO) Public authority Trade union Other * First name Thorwald-Eirik * Surname Kaljo * Email (this won't be published) [email protected] 3 * Scope International Local National Regional * Organisation name 255 character(s) maximum Riigi Infosüsteemi Amet * Organisation size Micro (1 to 9 employees) Small (10 to 49 employees) Medium (50 to 249 employees) Large (250 or more) Transparency register number 255 character(s) maximum Check if your organisation is on the transparency register. It's a voluntary database for organisations seeking to influence EU decision- making. * Country of origin Please add your country of origin, or that of your organisation. Afghanistan Djibouti Libya Saint Martin Åland Islands Dominica Liechtenstein Saint Pierre and Miquelon Albania Dominican Lithuania Saint Vincent Republic and the Grenadines Algeria Ecuador Luxembourg Samoa American Egypt Macau San Marino Samoa Andorra El Salvador Madagascar São Tomé and Príncipe Angola Equatorial Malawi Saudi Arabia Guinea 4 Anguilla Eritrea Malaysia Senegal Antarctica Estonia Maldives Serbia Antigua and Eswatini Mali Seychelles Barbuda Argentina Ethiopia Malta Sierra Leone Armenia Falkland Islands Marshall Singapore Islands Aruba Faroe Islands Martinique Sint Maarten Australia Fiji Mauritania Slovakia Austria Finland Mauritius Slovenia Azerbaijan France Mayotte Solomon Islands Bahamas French Guiana Mexico Somalia Bahrain French Micronesia South Africa Polynesia Bangladesh French Moldova South Georgia Southern and and the South Antarctic Lands Sandwich Islands Barbados Gabon Monaco South Korea Belarus Georgia Mongolia South Sudan Belgium Germany Montenegro Spain Belize Ghana Montserrat Sri Lanka Benin Gibraltar Morocco Sudan Bermuda Greece Mozambique Suriname Bhutan Greenland Myanmar Svalbard and /Burma Jan Mayen Bolivia Grenada Namibia Sweden Bonaire Saint Guadeloupe Nauru Switzerland Eustatius and Saba Bosnia and Guam Nepal Syria Herzegovina Botswana Guatemala Netherlands Taiwan Bouvet Island Guernsey New Caledonia Tajikistan 5 Brazil Guinea New Zealand Tanzania British Indian Guinea-Bissau Nicaragua Thailand Ocean Territory British Virgin Guyana Niger The Gambia Islands Brunei Haiti Nigeria Timor-Leste Bulgaria Heard Island Niue Togo and McDonald Islands Burkina Faso Honduras Norfolk Island Tokelau Burundi Hong Kong Northern Tonga Mariana Islands Cambodia Hungary North Korea Trinidad and Tobago Cameroon Iceland North Tunisia Macedonia Canada India Norway Turkey Cape Verde Indonesia Oman Turkmenistan Cayman Islands Iran Pakistan Turks and Caicos Islands Central African Iraq Palau Tuvalu Republic Chad Ireland Palestine Uganda Chile Isle of Man Panama Ukraine China Israel Papua New United Arab Guinea Emirates Christmas Italy Paraguay United Island Kingdom Clipperton Jamaica Peru United States Cocos (Keeling) Japan Philippines United States Islands Minor Outlying Islands Colombia Jersey Pitcairn Islands Uruguay Comoros Jordan Poland US Virgin Islands 6 Congo Kazakhstan Portugal Uzbekistan Cook Islands Kenya Puerto Rico Vanuatu Costa Rica Kiribati Qatar Vatican City Côte d’Ivoire Kosovo Réunion Venezuela Croatia Kuwait Romania Vietnam Cuba Kyrgyzstan Russia Wallis and Futuna Curaçao Laos Rwanda Western Sahara Cyprus Latvia Saint Yemen Barthélemy Czechia Lebanon Saint Helena Zambia Ascension and Tristan da Cunha Democratic Lesotho Saint Kitts and Zimbabwe Republic of the Nevis Congo Denmark Liberia Saint Lucia * Publication privacy settings The Commission will publish the responses to this public consultation. You can choose whether you would like your details to be made public or to remain anonymous. Anonymous Only your type of respondent, country of origin and contribution will be published. All other personal details (name, organisation name and size, transparency register number) will not be published. Public Your personal details (name, organisation name and size, transparency register number, country of origin) will be published with your contribution. I agree with the personal data protection provisions * Can you specify further your capacity in which you are replying to the questionnaire on the review of the NIS Directive? Citizen Centralised national competent authority in charge of supervision 7 Sectoral national competent authority in charge of supervision National CSIRT Other national competent authority EU body Operator of essential services currently covered by the NIS Directive Digital service provider currently covered by the NIS Directive Economic operator currently not covered by the NIS Directive Trade association representing entities currently covered by the NIS Directive Trade association representing entities currently not covered by the NIS Directive Trade association representing both entities currently covered and entities not covered by the NIS Directive Academia Cybersecurity professional Consumer organisation Other * Before starting this survey, are you aware of the objectives and principles of the EU Directive on security of network and information systems (the NIS Directive)? Not aware at all Slightly aware Aware Strongly aware Don't know / no opinion * Has your organisation been impacted by the adoption of the NIS Directive (for example by having to adopt certain measures stemming directly from the Directive or from national laws transposing the Directive, or by participating in the various cooperation fora established by the Directive)? Yes No Don't know / no opinion Section 1: General questions on the NIS Directive Sub-section 1.a. – Relevance of the NIS Directive 8 The NIS Directive envisages to (1) increase the capabilities of Member States when it comes to mitigating cybersecurity risks and handling incidents, (2) improve the level of cooperation amongst Member States in the field of cybersecurity and the protection of essential services, and (3) promote a culture of cybersecurity across all sectors vital for our economy and society. Q1: To what extent are these objectives still relevant? Don't Not Not Very know / relevant Relevant relevant relevant no at all opinion Increase the capabilities of Member States Improve the level of cooperation amongst Member States Promote a culture of security across all sectors vital for our economy and society Sub-section 1.b. – Cyber-threat landscape Q1: Since the entry into force of the NIS Directive in 2016, how has in your opinion the cyber threat landscape evolved? Cyber threat level has decreased significantly Cyber threat level has decreased Cyber threat level is the same Cyber threat level has increased Cyber threat level has increased significantly Don’t know / no opinion Q2: How do you evaluate the level of preparedness of small and medium-sized companies in the EU against current cyber threats (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating that companies score highly on cyber resilience)? 1 2 3 4 5 Don't know / no opinion Sub-section 1.c. – Technological advances and new trends 9 Technological advances and new trends provide great opportunities to the economy and society as a whole. The growing importance of edge computing (which is a new model of technology deployment that brings data processing and storage closer to the location where it is needed, to improve response times and save bandwidth), as well as the high reliance on digital technologies especially during the COVID-19 crisis increases at the same time the potential attack surface for malicious actors. All this changes the paradigm of security resulting in new challenges for companies to adapt their approaches to ensuring the cybersecurity of their services. Q1: In which way should such recent technological advances and trends be considered in the development of EU cybersecurity policy? 1000 character(s) maximum The EU should focus on enhancing its common efforts of research and innovation (might consist of joint actions under the aegis of the new EU Cybersecurity Industrial, Technology and Research Competence Centre). Relevant updates in existing policy measures should be carried out, including implementing a common standard, eg the ETSI standard (https://www.etsi.org/deliver/etsi_ts/103600_103699/103645/01. 01.01_60 /ts_103645v010101p.pdf). Sub-section 1.d. – Added-value of EU cybersecurity rules The NIS Directive is based on the idea that common cybersecurity rules at EU level are more effective than national policies alone and thus contribute to a higher level of cyber resilience at Union level. Q1: To what extent do you agree with the following statements? Don't Strongly Strongly know / Disagree Agree disagree agree no opinion Cyber risks can propagate across borders at high speed, which is why cybersecurity rules should be aligned at Union level The mandatory sharing of cyber risk related information between national authorities across Member States would contribute to a higher level of joint situational awareness when it comes to cyber risks All entities of a certain size providing essential services to our society should be subject to similar EU-wide cybersecurity requirements Sub-section 1.e. – Sectoral scope Under the current NIS Directive, certain public and private entities are required to take appropriate security measures and notify serious incidents to the relevant national authorities. Entities subject to these 10 requirements include so-called operators of essential services (OES) and digital service providers (DSP). Operators of essential services are entities operating in seven sectors and subsectors: energy (electricity, oil and gas), transport (air, rail, water and road), banking, financial market infrastructures, health sector, drinking water supply and distribution, and digital infrastructure (IXPs, DNS providers and TLD registries). Digital service providers are either cloud service providers, online search engines or online marketplaces. Q1: Should the following sectors or services be included in the scope of the Directive due to their exposure to cyber threats and their importance for the economy and the society as a whole? Strongly Strongly Don't know / no Disagree Agree disagree agree opinion Public administration Food supply Manufacturing Chemicals Waste water Social networks Data centres Q2: Should undertakings providing public communications networks or publically available electronic communications services currently covered by the security and notification requirements of the EU telecom framework be included in the scope of the NIS Directive? Yes No Don't know / no opinion If yes, please elaborate your answer: 1000 character(s) maximum Public communications networks and electronic communications services should be included in the scope of the NIS directive, mainly to adjust the cybersecurity standards for different sectors. Furthermore, including those sectors would help to harmonise reporting obligations, in order to avoid duplication. Q3: Do you consider that also other sectors, subsectors and/or types of digital services need to be included in the scope of the Directive due to their exposure to cyber threats and their importance for the economy and the society as a whole? 11 Yes No Don't know / no opinion If yes, please specify which sectors, subsectors and/or digital services: 1000 character(s) maximum We should include the following sectors to the scope of the directive: e-ID, digital signatures, telecoms, domain name registrars, secure communications and trust services. Moreover, we should examine the possibility of including postal and courier services and logistics to the scope of the directive. Sub-section 1.f. – Regulatory treatment of OES and DSPs by the NIS Directive As regards the imposition of security and notification requirements, the NIS Directive distinguishes between two main categories of economic entities: operators of essential services (OES) and digital service providers (DSP). While in the case of OES, Member States are allowed to impose stricter security and notification requirements than those enshrined in the Directive, they are prohibited to do so for DSPs. Moreover, competent authorities can only supervise DSPs "ex-post" (when an authority is provided with evidence that a company does not fulfil its obligations) and not “ex-ante” as in the case of OES. These are elements of the so-called “light-touch” regulatory approach applied towards DSPs, which was motivated by the lower degree of risk posed to the security of the digital services and the cross-border nature of their services. Q1: Do you agree that the "light-touch" regulatory approach applied towards DSPs is justified and therefore should be maintained? Yes No Don't know / no opinion Please elaborate your answer: 1000 character(s) maximum The "light-touch" regulatory approach should prevail, provided that the most essential DSP-s will be included in the list of OES. At the same time, we should analyse whether such an approach safeguards the DSP's against all relevant cyber risks. Sub-section 1.g. – Information sharing Under the NIS Directive, Member States must require operators of essential services (OES) and digital service providers (DSP) to report serious incidents. According to the Directive, incidents are events having an actual adverse effect on the security of network and information systems. As a result, reportable incidents constitute only a fraction of the relevant cybersecurity information gathered by OES and DSPs in their daily operations. 12 Q1: Should entities under the scope of the NIS Directive be required to provide additional information to the authorities beyond incidents as currently defined by the NIS Directive? Yes No Don't know / no opinion If yes, please specify which types of information they should make available and to whom: 1000 character(s) maximum Sharing information related to general vulnerabilities, such as the cryptographic vulnerability of the Estonian ID-card in 2017. Section 2: Functioning of the NIS Directive Sub-section 2.a. – National strategies The NIS Directive requires Member States to adopt national strategies on the security of network and information systems defining strategic objectives and policy measures to achieve and maintain a high level of cybersecurity and covering at least the sectors referred to in Annex II and the services referred to in Annex III of the Directive. Q1: In your opinion, how relevant are common objectives set on EU level for the adoption of national strategies on the security of network and information systems in order to achieve a high level of cybersecurity? Not relevant at all Not relevant Relevant Very relevant Don’t know / no opinion Q2: Taking into account the evolving cybersecurity landscape, should national strategies take into account any additional elements so far not listed in the Directive? Yes No Don't know / no opinion If yes, please specify which elements: 13 500 character(s) maximum Adding the elements of international cooperation should be considered. Sub-section 2.b. – National competent authorities and bodies The Directive requires Member States to designate one or more national competent authorities on the security of network and information systems to monitor the application of the Directive on a national level. In addition, Member States are required to appoint a single point of contact to ensure cross-border cooperation with the relevant authorities in other Member States and with the Cooperation Group and the CSIRT network as well as one or more computer security incident response teams (CSIRTs) responsible for risk and incident handling for the sectors and services covered by Annex II and III of the Directive. Q1: In your opinion what is the impact of the NIS Directive on national authorities dealing with the security of network and information systems in the Member States? Don't No Low Medium High know / no impact impact impact impact opinion Level of funding Level of staffing Level of expertise Cooperation of authorities across Member States Cooperation between national competent authorities within Member States Q2: In your opinion, what is the impact of the NIS Directive on national Computer Security Incident Response Teams (CSIRTs) in the Member States? Don't No Low Medium High know / no impact impact impact impact opinion Level of funding Level of staffing Level of operational capabilities Level of expertise Cooperation with OES and DSP Cooperation with relevant national authorities (such as sectoral authorities) 14 Q3: How do you evaluate the quality of services provided by the national Computer Security Incident Response Teams to OES (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating a very high level of quality)? 1 2 3 4 5 Don't know / no opinion Q4: How do you evaluate the quality of services provided by the national Computer Security Incident Response Teams to DSPs (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating a very high level of quality)? 1 2 3 4 5 Don't know / no opinion Q5: Under the NIS Directive, competent authorities or the CSIRTs shall inform the other affected Member State(s) if an incident has a significant impact on the continuity of essential services in that Member State. How do you evaluate the level of incident-related information sharing between Member States (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating a very high degree of satisfaction with the information shared)? 1 2 3 4 5 Don't know / no opinion Q6: If you are an OES/DSP: Has your organisation received technical support from the national CSIRTs in case of an incident? Yes 15 No Don't know / no opinion Q7: Should the CSIRTs be assigned additional tasks so far not listed in the NIS Directive? Yes No Don't know / no opinion If yes, please specify which tasks: 500 character(s) maximum Currently, the directive prescribes, in essence, that a CSIRT should minimally be a mailbox, so to say. That is insufficient. We should look at what some of the more ambitious Member States' CSIRT's do and update the NISD accordingly. Q8: How do you evaluate the functioning of the single points of contact (SPOCs) since their establishment by the NIS Directive as regards the performance of the following tasks (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating a very high level of performance)? Don't know / 1 2 3 4 5 no opinion Cross-border cooperation with the relevant authorities in other Member States Cooperation with the Cooperation Group Cooperation with the CSIRTs network Q9: Should the single points of contact be assigned additional tasks so far not listed in the NIS Directive? Yes No Don't know / no opinion Q10: How do you evaluate the level of consultation and cooperation between competent authorities and SPOCs on the one hand, and relevant national law enforcement authorities and national data protection authorities on the other hand (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating a very high level of cooperation)? 16 1 2 3 4 5 Don't know / no opinion Sub-section 2.c. – Identification of operators of essential services and sectoral scope Operators of essential services are organisations that are important for the functioning of the economy and society as a whole. While the NIS Directive provides a list of sectors and subsectors, in which particular types of entities could become subject to security and incident reporting requirements, Member States are required to identify the concrete operators for which these obligations apply by using criteria set out in the Directive. Q1: To what extent do you agree with the following statements regarding the concept of identification of operators of essential services (OES) introduced by the NIS Directive and its implementation by Member States? Don't Strongly Strongly know / Disagree Agree disagree agree no opinion The current approach ensures that all relevant operators are identified across the Union. OES are aware of their obligations under the NIS Directive. Competent authorities actively engage with OES. The cross-border consultation procedure in its current form is an effective element of the identification process to deal with cross- border dependencies. The identification process has contributed to the creation of a level playing field for companies from the same sector across the Member States. Please elaborate your answer: 1000 character(s) maximum 17 While the current approach does not ensure the identification of all relevant operators, we are not totally sure that aim can be 100% satisfied regardless of the approach. Meaning that, the current flexible approach leaves some room for interpretation in defining the operators, while a potential firm method (based on number of employees/revenue) of identifying the operators could include some irrelevant actors. Q2: Given the growing dependence on ICT systems and the internet in all sectors of the economy, to what extent do you agree with the following statements regarding the scope of the NIS Directive when it comes to operators of essential services? Don't Strongly Strongly know / Disagree Agree disagree agree no opinion Definitions of the types of entities listed in Annex II are sufficiently clear. More sectors and sub-sectors should be covered by the Directive. Identification thresholds used by Member States should be lower (i.e. more companies should be covered). Please elaborate your answers: 1000 character(s) maximum Since the adoption of the directive we have witnessed the growth in importance of new sectors, e.g. the postal and delivery services and logistics since the start of the COVID-19 pandemic. Q3: If you agree with the statement above that more sectors and sub-sectors should be covered by the Directive, which other sectors should be covered by the scope of the NIS Directive and why? 1000 character(s) maximum In addition to the aforementioned, also e-ID and trust services, domain registrars, digital signatures, telecoms. 18 Q4: How has the level of risk of cyber incidents in the different sectors and subsectors covered by the NIS Directive evolved since the Directive entered into force in 2016? Significant Very significant No increase or Significant Very significant Don't know / decrease in decrease in risk decrease in risk increase in risk increase in risk no opinion risk Electricity Oil Gas Air transport Rail transport Water transport Road transport Banking Financial market infrastructures Health sector Drinking water supply and distribution Digital infrastructure (IXPs, DNS providers, TLD registries) 19 Q5: How do you evaluate the level of cybersecurity resilience when it comes to the different sectors and subsectors covered by the NIS Directive? Don't Very Very Low Medium High know / no low high opinion Electricity Oil Gas Air transport Rail transport Water transport Road transport Banking Financial market infrastructures Health sector Drinking water supply and distribution Digital infrastructure (IXPs, DNS providers, TLD registries) Q6: How do you evaluate the level of cyber resilience and the risk-management practices applied by those small and medium-sized companies that are not covered by the NIS Directive (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating that companies score highly on cyber resilience)? 1 2 3 4 5 Don't know / no opinion Small companies Medium-sized companies 20 Please elaborate your answers for both small and medium-sized companies: Your elaboration: Based on our experience as the NIS authority and CSIRT. Low awareness, not enough resources. Because of that, we are currently Small companies preparing an awareness raising campaign for SME's in Estonia. Based on our experience as the NIS authority and CSIRT. Low awareness, not enough resources. Because of that, we are currently Medium-sized companies preparing an awareness raising campaign for SME's in Estonia. 21 Q7: Do you think that the level of resilience and the risk-management practices applied by companies differ from sector to sector for small and medium-sized companies? Yes No Don't know / no opinion If yes, please elaborate: 1000 character(s) maximum As Estonian companies are overwhelmingly small(ish), they often lack relevant resources and approach cyber security in an ad hoc and individual manner. Sub-section 2.d. – Digital service providers and scope Digital service providers (cloud service providers, online search engines and online marketplaces) shall also put in place security measures and report substantial incidents. For this type of entities, the Directive envisages a "light-touch” regulatory approach, which means inter alia that competent authorities can only supervise DSPs "ex-post" (when an authority is provided with evidence that a company does not fulfil its obligations). Member States are not allowed to impose any further security or reporting requirements than those set out in the Directive (“maximum harmonisation”). Jurisdiction is based on the criterion of main establishment in the EU. Q1: To what extent do you agree with the following statements regarding the way in which the NIS Directive regulates digital service providers (DSPs)? Don't Strongly Strongly know / Disagree Agree disagree agree no opinion Annex III of the NIS Directive covers all relevant types of digital services. Definitions of the types of digital services listed in Annex III are sufficiently clear. DSPs are aware of their obligations under the NIS Directive. Competent authorities have a good overview of the DSPs falling under their jurisdiction. Competent authorities actively engage with DSPs under their jurisdiction. Security requirements for DSPs are sufficiently harmonised at EU level. 22 Incident notification requirements for DSPs are sufficiently harmonised at EU level. Reporting thresholds provided by the Implementing Regulation laying down requirements for Digital Service Providers under the NIS Directive are appropriate. Q2: If you disagree with the statement above that Annex III of the NIS Directive covers all relevant types of digital services, which other types of providers of digital services should fall under the scope of the NIS Directive and why ? 1000 character(s) maximum Electronic invoices, means of payment, (bigger) e-shops, companies offering food delivery and transport apps. Would also like to point out that the provisions on DSP-s do not apply to micro- and small enterprises defined in Commission Recommendation 2003/361/EC. In some cases that is not reasonable. Q3: To what extent do you agree with the following statements regarding the so- called “light-touch approach” of the NIS Directive towards digital service providers (DSPs)? Don't Strongly Strongly know / Disagree Agree disagree agree no opinion The more harmonised regulatory approach applied towards DSPs as compared to OES is justified by the cross-border nature of their services. Subjecting DSPs to the jurisdiction of the Member State where they have their main establishment in the EU minimises the compliance burden for those companies. The limitation related to the supervisory power of the national authorities, notably to take action only when provided with evidence (ex-post supervision), in the case of the DSPs is justified by the nature of their services and the degree of cyber risk they face. The exclusion of micro- and small enterprises is reasonable considering the limited impact of their services on the economy and society as a whole. Please elaborate your answers: 23 1000 character(s) maximum In the context of Estonia, micro and small enterprises make up an overwhelming majority of all companies, so their impact is not limited. Q4: How do you evaluate the level of preparedness of digital service providers covered by the NIS Directive when it comes to cybersecurity related risks? Very Very Don't know / no Low Medium High low high opinion Online marketplaces Online search engines Cloud computing services 24 Q5: In the previous question, you have been asked about the level of preparedness of different types of digital service providers. Please explain your assessment of the level of preparedness: Your explanation: Online marketplaces Based on our observation as the NIS authority and central CSIRT. Online search engines We have not defined any such DSP's. Cloud computing services We have not defined any such DSP's. 25 Q6: How has the level of risk of cyber incidents in the different sectors and subsectors covered by the NIS Directive evolved since the Directive entered into force in 2016? Very significant Significant No increase or Significant Very significant Don't know / decrease in risk decrease in risk decrease in risk increase in risk increase in risk no opinion Online marketplaces Online search engines Cloud computing services 26 Q7: How do you evaluate the level of cybersecurity resilience when it comes to the different types of digital service providers covered by the NIS Directive? Very Very Don't know / no Low Medium High low high opinion Online marketplaces Online search engines Cloud computing services Sub-section 2.e. – Security requirements Member States are required to ensure that entities take appropriate and proportionate technical and organisational measures to manage the risks posed to the security of network and information systems. Q1: What is the impact of imposing security requirements on OES by the NIS Directive in terms of cyber resilience? No impact Low impact Medium impact High impact Don't know / no opinion Please elaborate your answer: 1000 character(s) maximum The medium impact is not because of the content of the directive, but that of the relevant Estonian law, which refers to our national and very cumbersome information security standard. Q2: What is the impact of imposing security requirements on DSPs by the NIS Directive in terms of cyber resilience? No impact Low impact Medium impact High impact Don't know / no opinion Please elaborate your answer: 1000 character(s) maximum 27 Q3: To what extent do you agree with the following statements regarding the implementation of security requirements under the NIS Directive? Don't Strongly Strongly know / Disagree Agree disagree agree no opinion Member States have established effective security requirements for OES on a national level. There is a sufficient degree of alignment of security requirements for OES and DSPs in all MS. Please elaborate your answers: 1000 character(s) maximum We have witnessed clear steps in a positive direction in the OES sectors covered by the directive. As such, it is high time to include new sectors. Are there sectoral differences for OES regarding how effectively security requirements have been put in place by the Member States? Yes No Don't know / no opinion If yes, please specify for which sectors and elaborate: 1000 character(s) maximum It depends on the size of the entities. The bigger ones have more resources to approach cyber security. Q4: While some Member States have put in place rather general security requirements, other Member States have enacted very detailed requirements featuring a higher degree of prescriptiveness. To what extent do you agree with the following statements regarding these different approaches? Don't Strongly Strongly know / Disagree Agree disagree agree no opinion Prescriptive requirements make it easy for companies to be compliant. 28 Prescriptive requirements leave too little flexibility to companies. Prescriptive requirements ensure a higher level of cybersecurity than general risk management obligations. Prescriptive requirements make it difficult to take into account technological progress, new approaches to doing cybersecurity and other developments. The different level of prescriptiveness of requirements increases a regulatory burden for companies operating across different national markets. The companies should have the possibility to use certification to demonstrate compliance with the NIS security requirements. The companies should be required to use certification for their compliance with NIS security requirements. Please elaborate your answers: 1000 character(s) maximum In the Estonian case, we have a very general reference in the relevant law to out very technical and cumbersome information security standard, which can be difficult to implement, especially for smaller entities. As such, we have decided to streamline our standard and make it more flexible and easier to implement. Sub-section 2.f. – Incident notification Member States are required to ensure that entities notify the competent authority or the CSIRT of incidents having a significant impact on the continuity or provision of services. Q1: To what extent do you agree with the following statements regarding the implementation of notification requirements under the NIS Directive? Don't Strongly Strongly know / Disagree Agree disagree agree no opinion The majority of companies have developed a good understanding of what constitutes an incident that has to be reported under the NIS Directive. 29 Member States have imposed notification requirements obliging companies to report all significant incidents. Different reporting thresholds and deadlines across the EU create unnecessary compliance burden for OES. The current approach ensures that OES across the Union face sufficiently similar incident notification requirements. Please elaborate your answers: 1000 character(s) maximum The directive should look to broadly define the word "incident", which would help with the frequency and quality of reporting. We should also strive for synergies with other pieces of EU legislation covering some of the OES and cyber. Sub-section 2.g. – Level of discretion on transposition and implementation given to Member States The NIS Directive gives a wide room of discretion to Member States when it comes to the identification of operators of essential services, the setting of security requirements and the rules governing incident notification. Q1: To what extent do you agree with the following statements regarding this approach from an internal market perspective? Don't Strongly Strongly know / Disagree Agree disagree agree no opinion The approach leads to significant differences in the application of the Directive and has a strong negative impact on the level playing field for companies in the internal market. The approach increases costs for OES operating in more than one Member State. The approach allows Member States to take into account national specificities. Please elaborate your answers: 1000 character(s) maximum Fragmentation should be avoided as much as possible. Operating costs tend to increase, but we deem that as a "smart increase" as it should raise the level of cyber security. 30 Sub-section 2.h. – Enforcement The Directive requires Member States to assess the compliance of operators of essential services with the provisions of the Directive. They must also ensure that competent authorities act when operators of essential services or digital service providers do not meet the requirements laid down in the Directive. Member States must also lay down rules for penalties that are effective, proportionate and dissuasive. Q1: To what extent do you agree with the following statements regarding national enforcement of the provisions of the NIS Directive and its respective national implementations? Don't Strongly Strongly know / Disagree Agree disagree agree no opinion Member States are effectively enforcing the compliance of OES. Member States are effectively enforcing the compliance of DSPs. The types and levels of penalties set by Member States are effective, proportionate and dissuasive. There is a sufficient degree of alignment of penalty levels between the different Member States. Sub-section 2.i. – Information exchange The NIS Directive has created two new fora for information exchange: the Cooperation Group to support and facilitate strategic cooperation and the exchange of information among Member States, and the CSIRTs network, which promotes swift and effective operational cooperation between national CSIRTs. Q1: To what extent do you agree with the following statements regarding the functioning of the Cooperation Group and the CSIRTs network? Don't Strongly Strongly know / Disagree Agree disagree agree no opinion The Cooperation Group has been of significant help for the Member States to implement the NIS Directive. The Cooperation Group has played an important role in aligning national transposition measures. 31 The Cooperation Group has been instrumental in dealing with general cybersecurity matters. The Cooperation Group is dealing with cross- border dependencies in an effective manner. The CSIRTs network has effectively managed to fulfil its tasks as laid down in the NIS Directive. The CSIRTs network has helped to build confidence and trust amongst its members. The CSIRTs network has achieved swift and effective operational cooperation. The Cooperation Group and the CSIRTs network cooperate effectively. Q2: Should the Cooperation Group be assigned additional tasks so far not listed in the NIS Directive? Yes No Don't know / no opinion If yes, please specify which tasks: 500 character(s) maximum The group should try to "look at the bigger picture" and have exchanges about incidents in Member States. More discussion items, less information items, which should also include general cyber policy development topics. Q3: Should the CSIRTs network be assigned additional tasks so far not listed in the NIS Directive? Yes No Don't know / no opinion If yes, please specify which tasks: 500 character(s) maximum One could look at pooling the CSIRT's network and the proposed Joint Cyber Unit. Sub-section 2.j. – Efficiency of the NIS Directive 32 Q1: To what extent have the effects of the NIS Directive been achieved at a reasonable cost? To what extent are the costs of the intervention justified and proportionate given the benefits it has achieved? Not at all To a little extent To some extent To a large extent Don't know / no opinion Please elaborate your answer: 1000 character(s) maximum In the Estonian case, the costs and benefits seem to be largely in balance. Q2: What impact has the NIS Directive had on the overall level of resilience against cyber-threats across the EU when it comes to entities providing services that are essential for the maintenance of critical societal and economic activities? No impact Low impact Medium impact High impact Don't know / no opinion Please elaborate your answer: 1000 character(s) maximum The biggest positive impact of the NISD is the co-operation between MS competent autorities it has created (the NIS Co-operation Group, the CIRT's Network). Sub-section 2.k. – Coherence of the NIS Directive with other EU legal instruments The NIS Directive is not the only legal instrument on EU level that seeks to ensure more security of our digital environment. EU laws such as the General Data Protection Regulation or the European Electronic Communications Code are pursuing similar objectives. Q1: To what extent are the provisions of the NIS Directive (such as on security requirements and incident notification) coherent with the provisions of other EU legal instruments that are aimed at increasing the level of data protection or the level of resilience? 1 33 2 3 4 5 Don't know / no opinion Please elaborate your answer: 1000 character(s) maximum In the General Data Protection Regulation, the definition of security requirements is rather general and does not hinge on technological reality. Thus, the requirements laid out in the NIS directive complement those elements in a relevant manner. As it was raised earlier, in order to avoid duplication, the reporting obligations should be harmonised between different EU legal instruments.. Section 3: Approaches to cybersecurity in the European context currently not addressed by the NIS Directive Sub-section 3.a. – Provision of cybersecurity information Pursuant to the provisions of NIS Directive, Member States have to require operators of essential services and digital service providers to report incidents above certain thresholds. However, organisations collect a lot of valuable information about cybersecurity risks that do not materialise into reportable incidents. Q1: How could organisations be incentivised to share more information with cybersecurity authorities on a voluntary basis? 1000 character(s) maximum We try to reach out at different sectors and support them with certain services. This, as well as confidential handling of the information shared with us, tends to build trust. Q2: Under the NIS Directive, Member States shall require companies to report events having an actual adverse effect on the security of network and information systems (incidents). Should the reporting obligations be broadened to include other types of information in order to improve the situational awareness of competent authorities? Yes No Don't know / no opinion If yes, to which other types of information should the reporting obligations be broadened? 34 1000 character(s) maximum It would have a positive impact of the general risk assessment. Q3: The previous two questions have explored ways of improving the information available to cybersecurity authorities on national level. Which information gathered by such authorities should be made available on European level to improve common situational awareness (such as incidents with cross-border relevance, statistical data that could be aggregated by a European body etc.)? 1000 character(s) maximum Hard to say. This could be approached both mandatorily (every MS regularly informs others of their most relevant developments) or voluntarily (every MS disseminates only information which is deemed to be really relevant for other MS). Sub-section 3.b. –Information exchange between companies Some Member States have fostered the development of fora where companies can exchange information about cybersecurity. This includes inter alia public private partnerships (PPP) or sectorial Information Sharing and Analysis Centres (ISACs). To some extent, such fora also exist on European and international level. Q1: How would you evaluate the level of information exchange between organisations in their respective sectors when it comes to cybersecurity? Very Very Low Medium High Don't know low high level level level / no opinion level level Electricity Oil Gas Air transport Rail transport Water transport Road transport Banking Financial market infrastructures Health sector Drinking water supply and distribution 35 Digital infrastructure (IXPs, DNS providers, TLD registries) Digital service providers (online marketplaces) Digital service providers (online search engines) Digital service providers (cloud computing services) Q2: How would you evaluate the level of information exchange between organisations across sectors when it comes to cybersecurity? Very low level Low level Medium level High level Very high level Don't know / no opinion Q3: How could the level of information exchange between companies be improved within Member States but also across the European Union? 1000 character(s) maximum Information exchange could be improved by organising regular meetings for different sectors, where stakeholders could share best practices and issues they are facing. Sub-section 3.c. – Vulnerability discovery and coordinated vulnerability disclosure While the negative impact of vulnerabilities present in ICT products and services is constantly increasing, finding and remedying such vulnerabilities plays an important role in reducing the overall cybersecurity risk. Cooperation between organisations, manufacturers or providers of ICT products and services, and members of the cybersecurity research community and governments who find vulnerabilities has been proven to significantly increase both the rate of discovery and the remedy of vulnerabilities. Coordinated vulnerability disclosure specifies a structured process of cooperation in which vulnerabilities are reported to the owner of the information system, allowing the organisation the opportunity to diagnose and remedy the vulnerability before detailed vulnerability information is disclosed to third parties or to the public. The process also provides for coordination between the finder and the organisation as regards the publication of those vulnerabilities. Some Member States have put in place coordinated vulnerability disclosure policies that further facilitate the cooperation of all involved stakeholders. 36 Q1: How do you evaluate the level of effectiveness of such national policies in making vulnerability information available in a more timely manner? Very low level Low level Medium level High level Very high level Don't know / no opinion Q2: Have you implemented a coordinated vulnerability disclosure policy? Yes No Don't know / no opinion Not applicable Q3: How would you describe your experience with vulnerability disclosure in the EU and how would you improve it? 1000 character(s) maximum Our main worry is that companies are afraid of disclosing vulnerabilities as that would show them to be vulnerable and somehow guilty. We should look at ways of rewarding such behaviour instead. Q4: Should national authorities such as CSIRTs take proactive measures to discover vulnerabilities in ICT products and services provided by private companies? 1000 character(s) maximum Not 100% sure it should be the CSIRT's, but an authority should have the possibility to do so. Sub-section 3.d. – Security of connected products The constantly growing proliferation of connected products creates enormous opportunities for businesses and citizens but it is not without its challenges: a security incident affecting one ICT product can affect the whole system leading to severe impacts in terms of disruption to economic and social activities. Q1: Do you believe that there is a need of having common EU cybersecurity rules for connected products placed on the internal market? Yes No Don't know / no opinion 37 If yes, please elaborate your answer 1000 character(s) maximum We should have common rules and binding standards for IoT. Sub-section 3.e. – Measures to support small and medium-sized enterprises and raise awareness A few Member States have taken measures to raise the levels of awareness and understanding of cyber risk amongst small and medium-sized enterprises. Some Member States are also supporting such companies in dealing with cyber risk (for example by disseminating warnings and alerts or by offering training and financial support). Q1: To what extent do you agree with the following statements regarding such measures? Don't Strongly Strongly know / Disagree Agree disagree agree no opinion Such measures have proven to be effective in increasing the level of awareness and protection amongst SMEs. European legislation should require Member States to put in place frameworks to raise awareness amongst SMEs and support them. Closing section: Submit your responses (and possibility to upload a document) Thank you for your contribution to this questionnaire. In case you want to share further ideas on these topics, you can upload a document below. Please upload your file The maximum file size is 1 MB Only files of the type pdf,txt,doc,docx,odt,rtf are allowed Contact [email protected] 38 39 Riigikantselei Teie 02.09.2020 nr 17.1.1/20-1972/-1T [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 24.09.2020 nr 2-13/20-5420 15161, Tallinn Eesti seisukohad võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse (NIS) direktiivi ülevaatuse avaliku konsultatsiooni kohta Esitame 1. oktoobril 2020 Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse (NIS) direktiivi ülevaatuse avaliku konsultatsiooni kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lisad: Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsuse eelnõu Eesti seisukohad võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse (NIS) direktiivi ülevaatuse avaliku konsultatsiooni kohta Seletuskiri Eesti seisukohad võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse (NIS) direktiivi ülevaatuse avaliku konsultatsiooni kohta Lisa 1, kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Lisa 2, avaliku konsultatsiooni küsimustik Birgitta Ots 639 7671 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Nr Ettepaneku esitaja Ettepanek / avaldus Arvestamine Selgitus 1 Kaitseministeerium Kaitseministeeriumi kommentaarid NIS direktiivi Arvestatud Arvestatud seisukoha punktis 7 täiendamiseks: • Art 16 täiendada „Liikmesriigid tagavad, et digitaalse teenuse osutajad võtavad meetmeid, et vältida või piirata suurt sõltuvust ühest tarnijast ning hoida ära sõltuvust suure riskiga tarnijatest.“ • Täiendada direktiivi selliselt, et võrgu- ja infosüsteemide arendamise, hooldamise ja turvalise tagamise hankeprotsesside raames liikmesriikidel oleks kohustus hinnata pakkujate usaldusväärsust ning näha ette meetmeid selleks, et hallata ebausaldusväärse tehnoloogiaga või pakkujaga seotud riske • Samuti direktiivis võib olla selge kohustus arvestada EL poolt koostatud riskianalüüsidega (nt 5G) ja võtta kasutusele EL poolt välja töötatud tööriistakaste. 2 Andmekaitse Andmekaitse Inspektsiooni üks mõttekoht direktiivi Arvestatud osaliselt Arvestatud seisukoha punktides 3 ja 5 Inspektsioon osas, mis võeti meil üle küberturvalisuse seadusega on see, et täna piiratakse kohaldumist mikro- ja väikeettevõtjatest digitaalse teenuse osutajatele. Kui mõelda Eesti ettevõtlusmaastikule, siis meil ongi üle 90% mikro ja väikeettevõtted. Näiteks e-poed, kellel infoturbeliselt üsna tihti intsidente on. Kuid kuna nad on väiksed, siis ei saa RIA KüTS alusel järelevalvemenetlust alustada, saavad ainult tähelepanu juhtida. Seetõttu peaks uuendusele minev NIS ka mikro- ja väikeettevõtted, kes kvalifitseeruvad digitaalse teenuse osutajaks, sisse võtma. Andmekaitseõigus (GDPR) on turvameetmete osas üldsõnaline ja tehnoloogianeutraalne. Seetõttu on hea, et NIS annab selgemad raamid. Tõsi, ka siin jääb domineerima riskipõhisus ja organisatsiooni oskus- vastutus riske pädevalt hinnata ja mõjusaid ning piisavaid kaitseabinõusid rakendada. NIS-i ülevaatamise käigus võiks kaaluda mõtet anda EL üleselt selgemad suunised teatud küberturbe raamistike või standardite kasutamiseks. Üks temaatika, mille sisuline ühisosa on suur ja mida NIS ja GDPR täna dubleerivad, on intsidentidest raporteerimine. Siin võiks mõelda ühtsele lähenemisele, et organisatsioonide halduskoormust optimeerida ja võimaldada saata mitme raporti asemel üks. 3 Eesti ITL-i vastused meie jaoks olulisematele konsultatsiooni Arvestatud osaliselt Arvestatud seisukoha punktides 1, 2, 3, 4 Infotehnoloogia ja küsimustele on järgmised: ja 5 Telekommunikatsioo ni Liit (ITL) 1) Kas direktiivi kohaldamisala tuleks laiendada hõlmates sektoreid ja valdkondi, mis praegu direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu (alaosa 1e, alaosa 2c 3 küs)? Vastus: ei, kohaldamisala ei tule laiendada. 2) Kas ettevõtetele kehtivaid teavitamiskohustusi tuleks suurendada (alaosa 1g, 1 küs)? Vastus: ei, ettevõtetele kehtivaid teavituskohustusi ei ole vaja suurendada, sest ebaolulistest intsidentidest teavitamine tõstab nii ettevõtete halduskoormust kui ka pädeva asutuse töökoormust. Selle asemel on vaja koos teiste õigusaktidega üle vaadata kehtivad teavituskohustused ning tagada, et ettevõttel tuleb intsidendist teavitada ühe raportiga ühte riigiasutust, kes siis vajadusel teavet ise teistele asutustele edastab. See tähendab, et dubleerivad kohustused tuleb kaotada. NIS direktiivi ülevaatamine on hea võimalus üle vaadata kõik intsidentidest teavitamise kohustused ning need ühtlustada. Toetame vabatahtlikku infovahetuse soodustamist, sest see on see, mis praktikas töötab. Lisaks on vajalik täpsustada ja konkreetsemalt kirjeldada, millised on olulise mõjuga intsidendid, millest kindlasti tuleb teavitada. Hetkel on praktikas olukord, kus RIA küsib raporteid iga intsidendi kohta olenemata, kas see on olulise mõjuga. Samuti on Eesti praktikas endiselt segadus, millisest õigusaktist tuleneb alus intsidendi raporteerimiseks- kas hädaolukorra seadusest (HOS) või küberturvalisuse seadusest (KüTS) ehk millal lõpeb ühe seaduse kohaldamisala ja algab teise (vt selle kohta täpsemalt allpool vastus küsimusele nr 7). 3) Kas ettevõtetele kehtivaid turvanõudeid tuleks suurendada/täpsustada (alaosa 2e)? Vastus: ei, turvanõudeid ei ole vaja suurendada, aga tuleks kaaluda nende täpsustamist. ITL-i hinnangul peaks turvanõuded ja -meetmed olema riskihinnangu põhised. Samal ajal võiks olla üldine nõue, et asutused rakendavad või siis lähtuvad parimatest infoturbe halduse praktikatest. 4) Kas digitaalse teenuse osutajate määratlemine põhjustab probleeme? (alaosa 2d, 1 küs) Vastus: Jah, digitaalsete teenuse osutajate määratlemine on ilmselgelt mureks. Nimelt puudub pädevatel asutustel endiselt selgus, millised ettevõtted nendeks Eestis liigituvad. Seega võib järeldada, et digitaalse teenuse osutajad ei ole direktiivis piisavalt selgelt määratletud. Meile teadaolevalt puudub ühtne ja selge lähenemine ka Euroopa Komisjoni NIS direktiivi rakendamisega tegelevas töögrupis. Leiame, et digitaalse teenuse osutaja määratlus on ebaselge ning ilmselt tehnoloogia arengut silmas pidades liiga kitsas. Sellega seoses tuleb ka paremini määratleda, mis on internetipõhine kauplemiskoht ja millised teenuseosutajad ja kauplejad sinna alla kuuluvad. 5) Kas piiriülesel tegutsemisel tekitab muret see, et liikmesriigid on direktiivi väga erinevalt rakendanud (alaosa 2e, küs 4, alaosa 2f küs 1, 2g küs 1)? Vastus: Jah, see on mure. Liikmesriigid on direktiivi ebaühtlaselt rakendanud, mistõttu on piiriüleselt tegutsevatel ettevõtetel raske – nad peavad arvestama oma tegevuses sellega, et ühes riigis võivad nad oma teenusega olla olulise teenuse osutajateks ja teistes mitte. Heaks näiteks on elektroonilise side teenus, mida osutavad ettevõtted tegutsevad tihti piiriüleselt ja mis Eestis on määratud KüTS-iga oluliseks teenuseks, aga NIS direktiivi preambuli põhjenduspunkti 7 kohaselt see ei ole oluline teenus NIS-i mõttes. Samuti pole seda direktiivi lisa II nimekirjas. Sama kehtib usaldusteenuse kohta. Seetõttu on vajalik lähenemisi ühtlustada. Näiteid liikmesriikide ebaühtlasest rakendamisest leiab siit: https://www.digitaleurope.org/resources/nis- implementation-tracker/ 6) Kas karistuste liikide ja määrade osas oleks vaja midagi muuta (alaosa 2h)? Vastus: Ei ole vaja muuta, sobib praegune lähenemine, kus direktiiv annab suunise, et karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad. 7) Kas on muresid direktiivi kooskõlaga muude õigusaktidega (kattuvad kohustused nt) (alaosa 2k)? Vastus: Jah, on küll. NIS direktiivi ülevaatamisega koos tuleb üle vaadata ka analoogsete kohustustega sektorspetsiifiline regulatsioon, nt elektroonilise side, usaldusteenuste ja finantsteenuste valdkonnas. Uus Sidekoodeks (direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side koodeks) käsitleb samuti sidevõrkude turvalisust ja NIS direktiivi ülevaatuse käigus tuleks antud topeltregulatsioone vähendada/välistada. Kattuvat ja dubleerivat regulatsiooni ei ole vaja. Ettevõtete halduskoormus ei tohi NIS direktiivi ülevaatamise järgselt tõusta. See peab hoopis vähenema ning regulatsioonides orienteerumine tuleb teha lihtsamaks. NIS direktiivi ülevõtmise käigus oli (ja on veel siiani) selgelt näha, et ettevõtetel ja järelevalveasutusel (RIA) ei ole üheselt selge, milliseid kohustusi millise õigusakti alusel tuleb täita. Eestis on segadus siseriiklikult KüTS- i ja HOS-i omavahelistest piirides. Näiteks on ebaselge, millal tuleks intsidendi raport esitada HOS-i ja millal KüTS-i alusel. Samuti peaks Eesti seisukohalt erinevate asutuste ja seaduste alusel nõutavaid riskihinnangu metoodikaid ühtlustama. Hetkel erinevad HOS-is ja KüTS-is sätestatud riskihinnangu metoodikad oluliselt ning see toob kaasa ebaselguse küsimuses, kuidas need omavahel seotud on ning mis olukorras peaks järgima üht metoodikat ning millal teist. 8) Kas siseturule lastavate seotud toodete on jaoks vaja ühiseid ELi küberturvalisuse eeskirju? (alaosa 3d) Vastus: Pigem küll, aga need nõuded ei tohi olla sektorspetsiifilised, nt sadamatele ja finantsasutustele erinevad. Lähenemine, mille alusel siseturule lastavaid tooteid keelatakse, peab olema ühesugune kõigis liikmesriikides. Peame oluliseks rõhutada, et sertifitseerimine peab olema vabatahtlik, sest see lisab ajalist ja rahalist koormust ning pärsib innovatsiooni. Tähtis on, et turul valitseksid ühesed ja selged nõuded ning standardid, millest lähtuda. 9) Konsultatsioon pakub võimaluse ka hinnata RIA ja CERT.ee tegevust (alaosa 2b, nt 3 ja 6 küs) ning riikliku poliitika tõhususe taset nõrkusi käsitleva teabe õigeaegsemal kättesaadavaks tegemisel (alaosa 3c). Vastus: Regulatsioon peab soodustama ja motiveerima mõistlikku teabevahetust/koostööd erasektori ja pädeva asutuse vahel, mitte tekitama suhet järelevalveasutus- järelevalvatav. Praktikas on Eestis probleemne RIA-lt intsidentide raportitele tagasiside saamine. Ettevõtjad ootavad RIA tagasisidet ja arvamust intsidendi ulatusele ja mõjule või nõuandeid lahenduste osas, kuid seda ei ole siiani praktikas tekkinud. Samuti on praktikas kujunenud olukord, kus RIA nõuab kohe 24h jooksul intsidendist teada saamisest ettevõttelt ülevaadet raporti vormis. Tegelikkuses peaks 24h jooksul toimuva vaid esmane teavitus, sest ettevõtte suunab oma ressursi intsidendi lahendamisele. Raporti koostamist tuleks nõuda hilisemas faasis. Intsidentidega seoses on aegajalt puudulik avalikkuse teavitamise protsess RIA poolt. RIA ei kooskõlasta teavitust ettevõttega ning seega jääb teavitusest mulje justkui ettevõtte ei tegele intsidendi lahendamisega. Praktikas võiks enne teavituse tegemist suhelda ka ettevõttega, sest võib-olla on intsident juba lahendatud või lahenduse leidmiseks sobilik plaan väljatöötatud. Lahenduseta on ka RIA erinevate rollide küsimus. Ühest küljest on RIA järelevalve asutus ning teisest küljest teenuse osutaja, kelle tegevuse üle peab samuti järelevalve toimuma. Viimaseks toome välja juba varem mainitud probleemi, et kohati jääb ebaselgeks, millisest seadusest RIA oma järelevalve tegevuste käigus lähtub: millal on RIA-l õigus nõuda ettevõtjalt infot või teatud tegevusi HOS-i ning millal KüTS-i alusel. ITL-i tagasiside seisukohtadele ja seletuskirja mustandile: Peame tõdema, et kahjuks ei ole seisukohade kavandis mitmes olulises küsimuses arvestatud ITL-i poolt 17.08.2020. esitatud seisukohadega. Seetõttu ei saa me nõustuda järgmiste seisukohtade kavandi punktidega: 1. NIS-i direktiivi kohaldamisala laiendamine (seisukohade kavandi punkt 1), mille kohaselt „Kohaldamisalas peaks olema lisaks praegustele sektoritele veel riigihaldus, sideteenus, E-ID ja usaldusteenused, toiduga varustamine, andmekeskused, sotsiaalmeedia platvormid, logistika, postiteenus, keemiatööstus“. 1.1. Esiteks jääb meil selle punkti juures arusaamatuks, kuidas antud seisukoht on kujunenud. ITL asus oma 17.08.2020 saadetud kirja punktis 1 seisukohale, et direktiivi kohaldamisala laiendamine ei ole põhjendatud. 1.2. Oleme juba varem juhtinud tähelepanu ja peame siinkohal oluliseks üle rõhutada, et paljud nimetatud sektoritest on juba EL-i tasemel teiste õigusaktidega reguleeritud ehk sektorspetsiifilise regulatsiooniga kaetud. Eesti on hea näide sellest, millised kattuvused ning põrkumised tekivad, kui reguleerida horisontaalse õigusaktiga nagu NIS direktiiv valdkondi, millel juba on olemas sektorspetsiifiline regulatsioon. Tõime välja terve rea probleeme oma 17.08.20 kirja punktides 2, 5 ja 7, mistõttu asume seisukohale, et Eesti ei peaks toetama NIS direktiivi kohaldamisala laiendamist. 2. Oluliste teenuse operaatorite erinev defineerimine EL-i siseselt (seisukohade kavandi punkt 2). 2.1. ITL asus 17.08.2020 saadetud kirjas seisukohale, et piiriüleselt tegutsevatel ettevõtetel on keeruline, kui nad ühes riigis on oluliste teenuse osutajaks ja teises mitte. 2.2. Seetõttu toetame teenuse osutajate defineerimisel ühtseid ning selgeid reegleid liiduüleselt. 3. Intsidendi mõiste laiendamine selliselt, et see hõlmaks ka intsidendi tekkimise ohtu (seisukohade kavandi punktis 4). 3.1. ITL nõustub, et intsidendi mõiste peab olema üheselt selge, aga küsimus on selles, kui laialt intsident defineeritud peaks olema. Hetkel reguleerib NIS direktiiv olulise mõjuga intsidentidest teavitamist ja ITL-i hinnangul peab olulise mõju kriteerium intsidendi definitsiooni alles jääma. 3.2. Ohu toomine intsidendi definitsiooni muudab regulatsiooni segaseks, kuivõrd oht intsidendi tekkimiseks on pidev, mistõttu oleks väga keeruline aru saada, millest tuleb teavitada. Näiteks kas sellest, kui mõni senine ohuhinnang muutub läbi tõenäosuse või ka mõju ulatuse kasvu. Samas on tegemist alati pideva suurusega ja mitte diskreetsega, mida ei ole meie hinnangul mõistlik Euroopa Liidu õigusaktis reguleerida. ITL avaldab tugevat toetust Eesti seisukohade kavandi punktidele 3 (digitaalsete teenuse osutajate selgem defineerimine) ja 5 (intsidentidest teavitamisel dubleerimise vältimine). ITL-i tagasiside pärast nendega kohtumist ning seisukohtade ja seletuskirja uuendamist: 1. Nagu teate, siis punkti 1 osas oleme me jätkuvalt eriarvamusel. ITL ei toeta direktiivi kohaldamisala laiendamist ning me kavatseme seda ka otse Euroopa Komisjonile vastata. Saame aru, et Eesti riigi seisukoht on teistsugune ning teeme ettepaneku: a. Sõnastada punkt 1 ümber nii, et viimane lause tõstetakse esimeseks, s.t alustada seisukohta järgmiselt: „Enne NIS direktiivi kohaldamisala võimalikku laiendamist tuleb analüüsida hetkel kehtivaid õigusakte eesmärgiga välistada dubleerimine ja vastuolud“. b. Mitte nimetada Eesti ametlikes seisukohades valdkondi, millele laiendamist Eesti toetab, sest hetkel seisukohades välja toodud valdkondade hõlmamine ei ole läbi analüüsitud, nende valdkondade ettevõtete ja regulaatoritega ei ole konsulteeritud ning võimalik, et neid valdkondi hakatakse reguleerima hoopis teise õigusaktiga. Nimelt leiame, et tuleb arvestada seda, et paralleelselt NIS-iga on Euroopa Komisjon läbi vaatamas ka direktiivi 2008/114 Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta. Juba sel aastal on lubatud selle raames tulla välja määruse ettepanekuga. Kui Eesti riik on kindel, et toetab NIS direktiivi kohaldamisala laiendamist, siis võikski seisukoht olla järgmine „toetame kohaldamisala laiendamise arutamist“. Vastasel juhul on oht, et praeguses varases faasis läheb liiga palju detaile Eesti poolt kinni. 2. Leiame, et ka punktis 2 tuleb välja tuua õigusaktide dubleerimise vältimise eesmärk: „Oluliste teenuste operaatorite määramisel on äärmiselt oluline tagada, et erinevad õigusaktid ei kattuks ning ettevõtted saaksid üheselt aru, millised kohustused millisest õigusaktist neile rakenduvad.“ 3. Toetame uuendatud punkti 4 mõtet, aga teeme ettepaneku selle teine lause ümber sõnastada nii, et kriitilisest haavatavusest ei peaks teavitama mitte lisaks intsidendile, vaid see olekski kirjeldatud intsidendi mõiste sees. Oleme seisukohal, et kui selline haavatavus leitakse, siis seda saabki kuni haava paikamiseni intsidendiks pidada. a. Lisaks teeme ettepaneku lisada punkti 4 järgmine lause: „Eesti peab oluliseks, et intsidendi mõiste saaks sõnastatud üheselt arusaadavalt kõigi osapoolte jaoks, et ennetada vaidlusi ning ebaühtlast rakendamist praktikas.“ 4 Tarbijakaitse ja TTJA esitas kommentaari seisukoha punktile 6: ETSI Arvestatud Arvestatud seletuskirjas seisukoha punkti Tehnilise Järelevalve on juba ettevalmistanud IoT seadmete standardi EN 303 6 selgituses Amet (TTJA) 645 CYBER; Cyber Security for Consumer Internet of Things: Baseline Requirements. Seega vähemalt üks küberturva standard on juba olemas ja jälgitud. 5 Siseministeerium Siseministeerium toetab Euroopa Komisjoni Arvestatud Arvestatud seisukoha punktides 1 ja 7 küberturvalisuse direktiivi (edaspidi NIS direktiiv) ülevaatamist. Kuna NIS direktiiv puudutab muu hulgas ka kriitilise taristu infosüsteeme ja nende kaitset, on oluline, et direktiivi ülevaatamine toimuks kooskõlas Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitse direktiivi1 (CIP direktiiv) kavandatavate muudatustega, mida ka Euroopa Komisjon avaliku konsultatsiooni dokumendis esile toob. Kuivõrd CIP direktiiv käsitleb kriitilise infrastruktuuri laiemalt, sealhulgas ka infosüsteemide kaitset, tuleb direktiivide muutmise käigus vältida nende omavahelist dubleerimist ning võimalikke vastuolusid. Avaliku konsultatsiooni dokumendis viitab Euroopa Komisjon sideoperaatorite kohustusele tagada teenuste toimepudevus Covid-19 kriisi kontekstis. Leiame, et arvesse tuleks võtta ka 5G väljaehitamisega kaasnevaid tehnoloogilisi riske, kuivõrd tegemist on niinimetatud platvormteenusega, mis toetab lõpptarbijatele suunatud teisi e-teenuseid (sealhulgas Eesti e-riigi toimimist). On oluline, et Euroopa Liidus jõutaks ühtse lähenemiseni tehnoloogiliste riskide määratlemise ja nende maandamismeetmete osas. EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL ………….2020 nr Tallinn, Stenbocki maja Eesti seisukohad võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi ülevaatuse avaliku konsultatsiooni kohta 1. Kiita heaks järgmised väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi1 ülevaatuse avaliku konsultatsiooni kohta: 1.1.1. Eesti toetab võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi (edaspidi „NIS direktiiv“) kohaldamisala laiendamist, et küberturvalisuse riske EL üleselt ühtlaselt hallata ning tagada siseturu efektiivne toimimine. Seejuures on oluline enne NIS direktiivi kohaldamisala võimalikku laiendamist analüüsida kehtivaid õigusakte eesmärgiga välistada neist tulenevate kohustuste dubleerimine ja vastuolud. 1.1.2. Eesti toetab oluliste teenuste operaatorite määramisel senist lähenemist, kus liikmesriikidel on paindlikkus hinnata, milline ettevõte on olulise teenuse operaator ning milliseid teenuseid on vajalik lisaks NIS direktiivis sätestatule oluliste teenustena hõlmata. Samas tuleb vähendada liikmesriikide vahelist killustumist, kus operaatoreid defineeritakse väga erinevatel alustel. Killustumist aitaks vähendada näiteks olulise teenuse operaatori määramise täpsemate juhiste koostamine. 1.1.3. Eesti peab vajalikuks digitaalse teenuse osutaja mõiste uuesti ja selgelt määratlemist. Kehtiv digitaalse teenuse osutaja määratlus on ebaselge ning tehnoloogia arengut silmas pidades liiga kitsas. 1.1.4. Eesti peab oluliseks, et küberintsidendi mõiste sõnastataks üheselt arusaadavalt kõigi osapoolte jaoks, et ennetada vaidlusi ning praktikas ebaühtlast rakendamist. Küberintsidendi mõju hindamine on vajalik täpsemalt defineerida. Küberintsidendi mõiste peaks hõlmama ka üldisi kriitilisi haavatavusi. 1.1.5. Eesti hinnangul on oluline vältida Euroopa Liidu tasandil küberintsidentidest teavitamisel dubleerimist. 1.1.6. Eesti toetab NIS direktiivis küberturvalisuse standardimise ja sertifitseerimise teema uuendamist, arvestades seejuures 2019. aastal jõustunud küberturvalisuse määruses sertifitseerimise kohta sätestatut, mis on direktiivist täpsem. Alareguleeritud, kuid kriitilistes valdkondades, nagu asjade internet, tuleb kaaluda standardite järgimise kohustuslikuks tegemist. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/1148, 6. juuli 2016, meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus. 1.1.7. Eesti peab vajalikuks, et võrgu- ja infosüsteemide arendamise, hooldamise ja turvalise tagamise hankeprotsesside raames oleks liikmesriikidel kohustus hinnata pakkujate usaldusväärsust ning näha ette meetmeid selleks, et hallata ebausaldusväärse tehnoloogiaga või pakkujaga seotud riske. Samuti peaks liikmesriikidel olema selge kohustus arvestada Euroopa Liidu koostatud riskianalüüsidega ja võtta kasutusele Euroopa Liidu välja töötatud tööriistakaste. 2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Jüri Ratas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär SELETUSKIRI Eesti seisukohad võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse (NIS) direktiivi ülevaatuse avaliku konsultatsiooni kohta Ülevaade ja eesmärk Euroopa Komisjon (edaspidi Komisjon) avaldas 25. juunil 2020 teekaardi võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse (NIS) direktiivi (edaspidi NIS direktiiv või NIS) ülevaatuseks ning algatas 7. juulil 2020 avaliku konsultatsiooni.1 Komisjon on NIS direktiivi läbivaatuseks ette näinud mitmeastmelise protseduuri, millest esimene on kitsam konsultatsioon, mis hõlmab endas NIS direktiivi subjekte. Kitsam konsultatsioon algas 8. juunil Komisjoni välise partneri Wavestone’i korraldatud töötoaga. Sama väline partner viis 15. juulist kuni 5. augustini läbi sihitud küsitluse NIS direktiivi rakendamise kohta. Teine aste on ametliku avaliku konsultatsiooni korraldamine, mis kestab 7. juulist kuni 2. oktoobrini 2020. Kui Komisjon peab seda vajalikuks, avaldatakse 2021. aasta esimeses pooles direktiivi muutmise ettepanek. NIS direktiiv võeti vastu 6. juulil 2016. Liikmesriikidele määrati kohustuseks NIS direktiiv siseriiklikku õigusesse üle võtta 9. maiks 2018. Direktiivi läbi vaatamine on samuti õigustekstis välja toodud ning sellega seonduva esimese aruande tähtajaks on märgitud 9. mai 2021. Kehtivas NIS direktiivis on turvanõuete subjektid järgmised:  oluliste teenuste operaatorid, kelle defineerivad liikmesriigid ise, juhindudes sealjuures NIS direktiivis sätestatud üldistest kriteeriumitest. Hõlmatud sektorid on energeetika (elekter, nafta, gaas), transport (lennu, raudtee, vee, maantee), pangandus, finantsturu taristu, tervishoiusektor (sh haiglad ja erakliinikud), joogivee varustus ja jaotamine, digitaalne taristu (interneti vahetuspunktid,2 domeeninimede süsteemi teenuse osutajad,3 tippdomeeninimede registrid4);  digitaalse teenuse osutajad (peakontori järgi), mille alaliigid on otsingumootorid,5 pilvandmetöötlusteenused6 ja internetipõhised kauplemiskohad.7 Digitaalse teenuse osutaja ei hõlma väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid. 1 Teekaart on kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12475- Revision-of-the-NIS-Directive 2 „Interneti vahetuspunkt (IXP, Internet Exchange Point)“– võrgustik, mis võimaldab rohkem kui kahe sõltumatu autonoomse süsteemi omavahelist ühendamist, eelkõige selleks, et hõlbustada internetiliikluse vahetamist;, IXP võimaldab üksnes autonoomsete süsteemide omavahelist ühendamist; IXP ei nõua ühegi kahe osaleva autonoomse süsteemi vahel kulgeva internetiliikluse kulgemist mõne kolmanda autonoomse süsteemi kaudu, ei muuda sellist liiklust ega sekku sellesse mingil muul viisil. 3 „Domeeninimede süsteem“– hierarhilise jaotamise põhimõttel toimuv nimede andmise süsteem võrgus, mis edastab domeeninimede päringuid. „Domeeninimede süsteemi teenuse osutaja“ – üksus, mis osutab internetis domeeninimede süsteemi teenuseid. 4 „Tippdomeeninimede register“ – üksus, mis haldab ja teostab interneti domeeninimede registreerimist konkreetse tippdomeeni all. 5 „Internetipõhine otsingumootor“ – digitaalne teenus, mis võimaldab kasutajatel teha otsinguid üldjuhul kõikidel veebisaitidel või konkreetses keeles veebisaitidel mis tahes teemal võtmesõna, fraasi või muu sisendi vormis päringu alusel ning saadab vastuseks lingid, kust võib leida teavet taotletud sisu kohta. 6 „Pilvandmetöötlusteenus“– digitaalne teenus, mis võimaldab juurdepääsu skaleeritavale ja paindlikule jagatavate andmetöötlusressursside kogumile. 7 „Internetipõhine kauplemiskoht“ – digitaalne teenus, mis võimaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL (1) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud tarbijatel ja punktis b määratletud kauplejatel sõlmida 1 NIS direktiivi kohaselt peavad olulise tähtsusega sektorites tegutsevad ettevõtjad riske hindama ja võtma vastu meetmed küberturvalisuse tagamiseks. Need ettevõtjad peavad teavitama pädevaid asutusi intsidentidest (nt andmete häkkimisest või vargusest), mis seavad tõsiselt ohtu küberturvalisuse ja millel on oluliselt häiriv mõju kriitiliste teenuste järjepidevusele ja kaupade tarnele. Selleks, et teha kindlaks, kas olulise teenuse operaatoril on vaja intsidendist teavitada, peavad liikmesriigid arvestama intsidendi kestust, geograafilist ulatust ja teisi tegureid, nagu asjaomasest teenusest sõltuvate kasutajate arvu. Olulised digitaalse teenuse osutajad peavad samuti täitma turva- ja teatamiskohustuse nõudeid. Alates NIS direktiivi jõustumisest on üle maailma küberohud kasvanud ning tehnoloogia areng toob kaasa uutmoodi riske elutähtsate teenuste toimimisele, mille toimepidevus ja turvalisuse tagamine on NIS direktiivi peamine eesmärk. Euroopa Liidu (edaspidi liit või EL) ühtne suutlikkus võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kaitsmisel on küll suurenenud – seda osalt ka tänu NIS direktiivis sätestatule – ent ei ole siiski piisav, et pidada sammu suurenevate küberriskidega. Olgugi, et kübervõimekus on üle liidu ühtlustunud, on siiani märgata killustatust eri liikmesriikide ning sektorite võrgu- ja infosüsteemide turbe kontekstis. Kuigi NIS direktiiv on jätnud liikmesriikidele teatava paindlikkuse määratleda oluliste teenuste operaatorid ning digitaalse teenuse osutajad, leidub valdkondi, kuhu direktiivi kohaldamisala ei ulatu, ning mis ei ole seetõttu piisavalt reguleeritud. Avaliku konsultatsiooni küsimustik jaguneb kolme suurde sektsiooni: 1) üldised küsimused võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi kohta; 2) võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi toimimine; 3) küberturvalisuse käsitlusviisid Euroopa kontekstis, mida praegu võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivis ei käsitleta. Esimeses alajaotuses on fookuses küberohtude taseme muutus, tehnoloogia areng, küberriskide piiriülene loomus, valdkondlik ulatus ning teabe jagamine. Teises alajaotuses on rõhk liikmesriikide küberstrateegiatel, riiklike pädevate asutuste (sh ühtsed kontaktpunktid ja küberturbe intsidentide lahendamise üksused (CSIRTid, computer security incident response teams)) rollil, turvanõuetel, intsidentidest teatamisel ja oluliste teenuste operaatorite ning digitaalse teenuse osutajate kohaldamisalal. Samuti tuleb hinnata eri sektorite kübervastupanuvõimet ning riskitaset antud sektorites. Kolmandas alajaotuses tuleb esitada seisukohad küberturvalisuse teabe esitamise ning vahetamise teemal, hinnata tuleks ka võimalikke meetodeid nõrkuste avastamisest teatamiseks. Lõpetuseks küsitakse asjade interneti (IoT) reguleerimise vajaduse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamise kohta. NIS direktiivi ülevaatuse teekaardis on ühe olulise probleemina välja toodud NIS direktiivi ebaühtlane ja killustatud rakendamine, mis tuleneb eelkõige oluliste teenuste operaatorite identifitseerimisel liikmesriikide suurest diskretsiooniõigusest. Killustatus kahjustab aga ühisturgu ning õiglast konkurentsi. Laia diskretsiooniõiguse tõttu on osad liikmesriigid kauplejatega internetipõhiseid müügi- või teenuse osutamise lepinguid kas internetipõhise kauplemiskoha veebisaidil või kaupleja veebisaidil, mis kasutab internetipõhise kauplemiskoha pakutavaid andmetöötlusteenuseid. 2 identifitseerinud oluliste teenuste operaatorid kitsalt, mistõttu on osad kriitilised sektorid ja ettevõtjad, kelle puhul küberriskid on suured, jäänud NIS direktiivi kohaldamisalast välja. Samuti varieeruvad liikmesriikides turvanõuded ja intsidentide teavitamise kohustuse korrad, mis tekitab piiriülestele operaatoritele lisakoormust. Teekaardis leitakse, et neil põhjustel on direktiivi regulatiivne lähenemine vajalik üle hinnata. NIS direktiivi ülevaatuse teekaardis tuuakse teise probleemina välja kiirest digitaalsest arengust tulenev küberturvalisuse riskide suurenemine. COVID-19 kriis tõi samuti välja küberturvalisuse olulisuse, kuna kriisi tõttu suurenes nõudlus internetipõhistele teenustele. Teekaardis leitakse, et küberriskide efektiivseks maandamiseks on vajalik suurem ja struktureeritum koostöö kõigi direktiivi puudutatud osapoolte vahel. Koostajad Seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusnõunik Kea Kohv ([email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna IKT nõunik Birgitta Ots ([email protected]) ja Riigi Infosüsteemi Ameti analüütik Thorwald-Eirik Kaljo ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut. Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted Avalikule konsultatsioonile vastamisel on aluseks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid aastateks 2020–2021 (heaks kiidetud 21.11.2019 Vabariigi Valitsuse istungil) ning Vabariigi Valitsuse seisukohad Euroopa Komisjoni küberpaketi kohta (heaks kiidetud 15.03.2018 Vabariigi Valitsuse istungil). Vabariigi Valitsuse seisukohtades Euroopa Komisjoni küberpaketile sisaldub üldine toetus NIS direktiivile.8 Detailsemalt on seisukohtades adresseeritud näiteks Euroopa Küberturvalisuse Ametiga (ENISA) seonduvad, kuid puuduvad seisukohad NIS direktiivi toimimise kohta. Avaliku konsultatsiooni küsimustik on lisatud seletuskirjale. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 1. Eesti toetab võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi (edaspidi „NIS direktiiv“) kohaldamisala laiendamist, et küberturvalisuse riske EL üleselt ühtlaselt hallata ning tagada siseturu efektiivne toimimine. Seejuures on oluline enne NIS direktiivi kohaldamisala võimalikku laiendamist analüüsida kehtivaid õigusakte eesmärgiga välistada neist tulenevate kohustuste dubleerimine ja vastuolud. Selgitus: Digitaalsest taristust sõltub kogu ühiskond ning direktiivi kehtivuse ajal on oluliselt tõusnud küberturvalisusega seotud ohud. NIS direktiiv on horisontaalne õigusakt, mis määrab Euroopa Liidus küberturvalisuse miinimumnõuded. Kehtiv NIS direktiiv hõlmab oluliste 8 Toetust on avaldatud NIS direktiivi rakendamisele selgitades, et võrgu- ja infosüsteemide usaldusväärsus ja turvalisus peavad majanduse ja ühiskondlike vajaduste jätkusuutlikuks rahuldamiseks olema tagatud valdkondade üleselt. 3 teenuste kaardistamist järgnevates sektorites: energeetika (elekter, nafta, gaas), transport (lennu, raudtee, vee, maantee), pangandus, finantsturu taristu, tervishoiusektor (sh haiglad ja erakliinikud), joogivee varustus ja jaotamine, digitaalne taristu (interneti vahetuspunktid, domeeninimede süsteemi teenuse osutajad, tippdomeeninimede registrid). Samas on välja jäänud sektorid, mis on ühiskonna toimimise seisukohast olulised ning mis olulisel määral samuti sõltuvad digitaalsest taristust. Näiteks pole hõlmatud riigihaldus, toiduga varustamine, logistika ja postiteenused, tootmine, sotsiaalmeedia platvormid ja andmekeskused. Eesti toetab direktiivi kohaldamisala laiendamist, kuna arvestades sõltuvust digitaalsest taristust ja küberriskide pidevat tõusu on kehtiva NIS direktiiviga hõlmatud sektorite ring liiga kitsas. Küberturvalisuse miinimumnõuded peaks olema tagatud võimalikult laialdaselt, et küberriske maandada ning tagada siseturu efektiivne toimimine. Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteede hulgas aastateks 2020–2021 sisaldub punkt, et Euroopa Liidus peab olema tagatud elutähtsa taristu ja teenuste piiriülene toimepidevus ning varustuskindlus nii tehnoloogia- kui ka energiasektoris. Samuti on prioriteedina välja toodud, et elutähtsa taristu katkematuks töös hoidmiseks on vaja leppida kokku sideteenuste toimepidevusnõuded. Seega on sideteenus Euroopa Liidu tasandil oluline teenus ning tuleks vastavalt NIS direktiivi kohaldamisalas hõlmata. Eesti on küberturvalisuse miinimumnõudeid kohaldanud enamatele sektoritele kui on ette nähtud NIS direktiivis. Eestis on olulised teenused määratletud hädaolukorra seaduses (HOS) elutähtsate teenustena ja eriseadustes. NIS direktiiv võeti Eestis üle küberturvalisuse seadusega (KüTS), mille § 3 sätestab teenuse osutajad, kellele seadus kohaldub. Muu hulgas kohaldub seadus HOS-i §-s 36 sätestatud elutähtsa teenuse osutajale elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate süsteemide osas. HOS-is on elutähtsate teenuste loetelus elektriga varustamine, maagaasiga varustamine, vedelkütusega varustamine, riigitee sõidetavuse tagamine, telefoniteenus, mobiiltelefoniteenus, andmesideteenus, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, vältimatu abi toimepidevus, makseteenus, sularaharinglus, kaugküttega varustamine, kohaliku tee sõidetavuse tagamine ning veega varustamine ja kanalisatsoon. Küberturvalisuse seaduse osad kohustused ja küberintsidendist teavitamise nõuded laienevad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse süsteemi pidamisele.9 Liikmesriigid on olulisi teenuseid identifitseerinud väga erinevalt – alates 12 sektorist kuni 87-ni, keskmiselt 35 olulist teenust liikmesriigi kohta.10 Kuigi oluliste teenuste ning oluliste teenuste operaatorite identifitseerimisel on killustumine probleem, tuli Komisjoni NIS direktiivi ülevaatuse protsessis tehtud esialgsest küsitlusest seotud osapooltega11 välja, et direktiivi kohaldamisala laiendamist pigem pooldatakse. Üle poolte küsitlusele vastanutest leidsid, et kohaldamisala tuleks laiendada lisades direktiivi täiendavad sektorid (vt allolev joonis). 9 Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksusele laienevad küberturvalisuse seaduse § 7 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kohustused ning §-s 8 sätestatud küberintsidendist teavitamise nõuded. 10 Euroopa Komisjoni presentatsioon, Jakub Boratyński, Acting Director Digital Society, Trust & Cybersecurity 8.06.2020 11 Küsitluses osalesid mh pädevad riigiasutused, CERT-id, oluliste teenuste operaatorid ja akadeemia esindajad. CERT viitab organisatsioonile, kes tegeleb küberintsidentidega CERT tegevuse raamistikus. CERT organisatsioone eksisteerib üle maailma ja nad on omavahel tihedas koostöös, jagades informatsiooni küberintsidentide kohta ja teavitades turvaohtudest. 4 Joonis 1: Euroopa Komisjoni presentatsioon, Jakub Boratyński, Acting Director Digital Society, Trust & Cybersecurity 8.06.2020 Samuti on liikmesriikide praktikast näha, et mitmed liikmesriigid on oma initsiatiivil NIS direktiivi nõudeid laiendanud samadele sektoritele, näiteks teabetaristule, finantsteenustele ja riiklikele teenustele. 2019. aasta Komisjoni aruandes oluliste teenuste operaatorite identifitseerimise kohta on tõdetud, et seoses asjaoluga, et mitu liikmesriiki otsustas kohaldada direktiivi täiendavate sektorite suhtes, tõstatub küsimus, kas NIS direktiivi praegune kohaldamisala on asjakohane, et täita eesmärk kaitsta kõiki ühiskonna ja majanduse jaoks elutähtsaid liidu ettevõtjaid.12 12 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja Nõukogule, milles hinnatakse liikmesriikide lähenemisviiside järjepidevust oluliste teenuste operaatorite identifitseerimisel kooskõlas võrgu- ja infosüsteemide turvalisust käsitleva direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 23 lõikega 1. 28.10.2019. 5 Joonis 2: Euroopa Komisjoni presentatsioon, Jakub Boratyński, Acting Director Digital Society, Trust & Cybersecurity 8.06.2020. Oluline on jälgida, et kohaldamisala laiendamisel ei tekiks dubleerimist ja vastuolusid teiste õigusaktidega, seda eriti valdkondade puhul, kus juba kehtivad küberintsidentidest teavitamise kohustused tulenevalt mõnest muust õigusaktist (näiteks eIDAS13 usaldusteenuste puhul ning senine raamdirektiiv14 ja uus elektroonilise side seadustik15 sideteenuse puhul).16 Dubleerimine tekitab muu hulgas ettevõtetele liigset halduskoormust ning vähendab õigusselgust. Kui lisada NIS direktiivi kohaldamisalasse sektor, millel on juba oma sektorispetsiifiline õigusakt, kus turvalisust reguleeritakse, tuleks üle vaadata ka vastav sektorispetsiifiline õigusakt. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014, 23. juuli 2014 , e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ. Turvalisust käsitleb artikkel 19. 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv). Turvalisust käsitleb artikkel 13a. 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik. Turvalisust käsitleb artikkel 40. 16 Sideteenusele kehtivad turvanõuded ja teavituskohustus raamdirektiivist (vt direktiiv 2002/21/EÜ artikkel 13a) ja edaspidi elektroonilise side seadustikust (vt seadustiku artikkel 40). Usaldusteenuste puhul on turvalisuse nõuded sätestatud eIDAS-es (vt määrus (EL) nr 910/2014 artikkel 19), ent selles määruses sätestatud nõuded on NIS-i nõuetest leebemad (välja arvatud artikkel, mis puudutab vastutuse rahalist mõõdet). 6 Kuna NIS direktiiv puudutab muu hulgas ka kriitilise taristu infosüsteeme ja nende kaitset, on oluline, et direktiivi ülevaatamine toimuks kooskõlas Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitse direktiivi17 (CIP direktiiv) kavandatavate muudatustega. Kuivõrd CIP direktiiv käsitleb kriitilise infrastruktuuri laiemalt, sealhulgas ka infosüsteemide kaitset, tuleb direktiivide muutmise käigus vältida nende omavahelist dubleerimist ning võimalikke vastuolusid. 2. Eesti toetab oluliste teenuste operaatorite määramisel senist lähenemist, kus liikmesriikidel on paindlikkus hinnata, milline ettevõte on olulise teenuse operaator ning milliseid teenuseid on vajalik lisaks NIS direktiivis sätestatule oluliste teenustena hõlmata. Samas tuleb vähendada liikmesriikide vahelist killustumist, kus operaatoreid defineeritakse väga erinevatel alustel. Killustumist aitaks vähendada näiteks olulise teenuse operaatori määramise täpsemate juhiste koostamine. Selgitus: Liikmesriigid on oluliste teenuste operaatoreid määranud väga erinevalt, mis on tekitanud fragmenteerituse. Ka NIS Direktiivi ülevaatuse teekaardis on see esimese probleemina välja toodud, eekõige seetõttu, et osade liikmesriikide kitsas lähenemine on jätnud osad olulised sektorid ja ettevõtted NIS direktiivi kohaldamisalast välja. Eesti toetab oluliste teenuste operaatorite määramisel ja neile turvanõuete seadmisel suuremat harmoniseerimist, mis saavutataks oluliste teenuste operaatorite määramise täpsemate juhistega. Joonis 3: Liikmesriikides määratud oluliste teenuste operaatorid 100 000 elaniku kohta. Allikas: Euroopa Komisjoni presentatsioon, Jakub Boratyński, Acting Director Digital Society, Trust & Cybersecurity 8.06.2020 Liikmesriigid on valinud väga erinevaid piire, kuidas olulise teenuse sektorist oluliste teenuste operaatorid piiritleda. Näiteks on valitud meetoditeks tootmisvõime, tulu või kasum, lõppkasutajate arv jne. Oluliste teenuste operaatorite koguarv, mille liikmesriigid on Komisjonile teatanud, ulatub 20st 10 897ni, mis teeb keskmiseks 633 oluliste teenuste 17 Nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ, 8. detsember 2008, Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta. 7 operaatorit liikmesriigi kohta. Suur erinevus tuleb nii sellest, et liikmesriigid on identifitseerinud erineva arvu sektoreid olulise teenusena, kui ka sellest, et oluliste teenuste operaatorite identifitseerimise piirmäärad ja metoodika on väga erinevad. Näiteks energeetikasektoris ulatub erisus 0,3st operaatorist 29 operaatorini 1 000 000 elaniku kohta. Pangandussektoris jääb see näitaja vahemikku 0,07–51 operaatorit 1 000 000 elaniku kohta.18 Samas peab säilima senine lähenemine, kus olulise teenuse operaatori hindamise viib läbi iga liikmesriik ise. Eesti hinnangul ei ole absoluutnumbrites ettevõtete suuruse või töötajate arvu põhjal operaatoriteks määratlemine sobilik meede liidus esineva killustatuse vastu võitlemiseks. Eestis on KüTS järgi määratletud oluliste teenuste osutajate seas mitmeid väikeettevõtteid, mis oma suuruse põhjal ei pruugiks kriteeriumitele vastata, samas kui mõnes suures liikmesriigis ei pruugi mitmesaja töötajaga sama sektori ettevõttel taolist olulist rolli olla. Oluliste teenuste operaatorite määramisel on äärmiselt oluline tagada, et erinevad õigusaktid ei kattuks ning ettevõtted saaksid üheselt aru, millised kohustused millisest õigusaktist neile rakenduvad (vt ka seisukoha punkti 1 ja 5 selgitused). Oluliste teenuste operaatorite puhul tuleb kaardistada vastastikused sõltuvused ning edasi liikuda piiriüleste sõltuvuste määratlemisega, mida ei ole siiani piisavalt tehtud. 3. Eesti peab vajalikuks digitaalse teenuse osutaja mõiste uuesti ja selgelt määratlemist. Kehtiv digitaalse teenuse osutaja määratlus on ebaselge ning tehnoloogia arengut silmas pidades liiga kitsas. Selgitus: Eestile on põhjustanud senises NIS direktiivi rakendamise praktikas probleemi digitaalse teenuse osutajate määramine, eriti mis puudutab internetipõhise kauplemiskoha defineerimist. Definitsiooni ebamääruse tõttu pole teada, millised konkreetsed ettevõtted on kohaldamisala alla lähevad ning kelle tegevust tuleks kontrollida. Digitaalse teenuse osutaja määramisel puudub ka ühtne ja selge lähenemine NIS direktiivi koostöögrupis. Täpsemalt on vajalik defineerida, mis on internetipõhine kauplemiskoht ning millised teenuse osutajad ja kauplejad sinna alla kuuluvad. Digitaalse teenuse osutaja mõiste ülevaatamisel tuleb tagada, et nõuded rakenduksid ka sellistele rahvusvahelistele ettevõtetele, nagu näiteks Amazon, Google, Facebook jt, kelle tegevuse lakkamisel on väga suur mõju. Näiteks ei ole sotsiaalmeediavõrgustikud nagu Facebook praegu digitaalse teenuse osutaja mõistega hõlmatud. Kuigi Amazon ja Google on kehtiva mõiste all hõlmatud, on tekitanud probleeme digitaalse teenuse osutaja määramine peakontori järgi, mille tõttu on teises liikmesriigis küberintsidendi tekkimisel infovahetus aeglasem ning probleeme nõuete täitmise ja vastutusele võtmisega. Direktiivi artikkel 16 punkt 11 sätestab, et digitaalse teenuse osutaja kohta sätestatut ei kohaldata mikro- ja väikestele ettevõtetele, kelleks Komisjoni soovituse kohaselt on kuni 50 töötaja ja kuni 10 miljoni käibega ettevõtted. Samas Eestis võib alla 50 töötajaga ja alla 10 miljoni euro käibega e-poe mõju võib olla aga oluline ning sellistel ettevõtetel võib olla infoturbeliselt intsidente üsna tihti. Seetõttu on mõistlik digitaalse teenuse osutaja defineerimisel lähtuda ettevõtte mõjust, nagu seda on tehtud oluliste teenuste operaatorite puhul, mitte suurusest ja käibest. Kui aga lähtuda ettevõtte mõjust, peab tagama, et kohustuse 18 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja Nõukogule, milles hinnatakse liikmesriikide lähenemisviiside järjepidevust oluliste teenuste operaatorite identifitseerimisel kooskõlas võrgu- ja infosüsteemide turvalisust käsitleva direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 23 lõikega 1. 28.10.2019. 8 subjektide jaoks on tagatud piisav õigusselgus ning nad oskavad arvestada millised kohustused neile laienevad. Samas kui oluliste teenuste operaatorite defineerimisel laiendatakse kohaldamisala ning sätestatakse tingimused, mistõttu olulise mõjuga digitaalse teenuse osutajad on määratud oluliste teenuste operaatoritena, võib kehtiv digitaalse teenuse osutaja väikeste- ja keskmise suuruse ettevõtete piirang paika jääda. 4. Eesti peab oluliseks, et küberintsidendi mõiste sõnastataks üheselt arusaadavalt kõigi osapoolte jaoks, et ennetada vaidlusi ning praktikas ebaühtlast rakendamist. Küberintsidendi mõju hindamine on vajalik täpsemalt defineerida. Küberintsidendi mõiste peaks hõlmama ka üldisi kriitilisi haavatavusi. Selgitus: NIS direktiiv defineerib intsidendi kui sündmuse, mis tegelikult kahjustab võrgu- ja infosüsteemide turvalisust.19 Võimalike tõsiste intsidentide ärahoidmiseks või nende mõjude vähendamiseks on vajalik võimalikult varajane ja kiire teavitusmehhanism. Olulise mõjuga küberintsidendi ärahoidmiseks on seetõttu oluline, et teiste liikmesriikide ja ENISA teavitamise kohustus hõlmaks ka tõsisemaid haavatavusi ehk süsteemi turvalisust tõsiselt ohustavaid turvariske. 5. Eesti hinnangul on oluline vältida Euroopa Liidu tasandil küberintsidentidest teavitamisel dubleerimist. Selgitus: EL-i-ülene õigusaktide harmoniseerimine on oluline, et vältida ettevõtete liigset halduskoormust, küberturvalisuse põhjendamatult eri tasemel nõudmist ning olukorda, kus küberintsidendi puhul tuleb eri õigusaktide alusel esitada eri raporteid eri asutustele. Ka oluliste teenuste operaatorite määramisel tuleb jälgida, et operaatorile ei tekiks dubleerivaid kohustusi. Dubleerimine võib tekkida nii EL õigusest kui ka siseriiklikust õigusest tulenevalt ning seda tuleb vältida. Näiteks teavitamiskohustuse dubleerimisel peab operaator küberintsidendi kohta info esitama eri asutustele ning pahatihti ka eri formularide põhjal – see on ebavajalik halduskoormus, mille arvelt on vähem ressursse tegeleda tõeliselt olulise ehk küberintsidendi kahju maandamisega. Küberintsidentidest teavitamise kohustused tulenevad lisaks NIS direktiivile ka isikuandmete kaitse üldmäärusest,20 makseteenuste direktiivist,21 eIDAS määrusest ning Euroopa elektroonilise side seadustikust. Nendes õigusaktides on ka küberturvalisuse tagamine sätestatud eri tasemetel. Näiteks on eIDAS-es teavitusnõuded turvarikkumiste puhul ja järelvalvemehhanism, kuid puudu on riskide hindamise protseduur ning intsidentide teavitusmehhanismis on puuduseid. 19 Samas näiteks KüTS defineerib küberintsidendi kui süsteemis toimuv sündmus, mis ohustab või kahjustab süsteemi turvalisust. 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366, 25. november 2015 , makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 9 Dubleerituse tõttu tuleb näiteks finantsettevõttel küberintsidendist teavitada nii NIS direktiivist, isikuandmete kaitse üldmäärusest kui ka makseteenuste direktiivist tulenevalt. Mõistlik on vähendada dubleerimist ning ühtlustada küberintsidendist teavitamise formularid. 6. Eesti toetab NIS direktiivis küberturvalisuse standardimise ja sertifitseerimise teema uuendamist, arvestades seejuures 2019. aastal jõustunud küberturvalisuse määruses sertifitseerimise kohta sätestatut, mis on direktiivist täpsem. Alareguleeritud, kuid kriitilistes valdkondades, nagu asjade internet, tuleb kaaluda standardite järgimise kohustuslikuks tegemist. Selgitus: Standardimise teema on küll kehtivas NIS-is välja toodud, kuid selle eesmärgiks on vaid, et liikmesriigid innustaksid „võrgu- ja infosüsteemide turvalisust käsitlevate Euroopa või rahvusvaheliselt heaks kiidetud standardite ja spetsifikatsioonide kasutamist, ilma et nad seejuures nõuaksid või soosiksid konkreetset tüüpi tehnoloogia kasutamist“. Kuna see ei kohusta ühegi meetme vastu võtmist, on liikmesriigid standardimise teemaga tegelenud oma heaksnägemise järgi, luues killustunud nõuetega küberruumi üle liidu. 2019. aastal jõustunud EL-i küberturvalisuse määrus22 sisaldab sertifitseerimise ja standardiseerimise teemat palju detailsemalt, mistõttu ei ole direktiivis standardimise teema enam ajakohane. Küberturvalisuse määrus pani EL-i Küberturvalisuse Ametile (ENISA) ülesandeks jälgida arenguid standardimise valdkondades, koostada muuhulgas EL-i IKT toodete küberturvalisuse sertifitseerimise ettevalmistavad kavad ning hinnata vastu võetud sertifitseerimise kavasid. NIS direktiivi uuendamisel tuleks neid ülesandeid arvestada, ent kuna osad küberturvalisuse valdkonnad – nagu näiteks asjade internet – on niivõrd alareguleeritud, siis tuleks kaaluda võimalikke meetmeid standardite23 järgimise kohustuslikuks tegemise kohta. 7. Eesti peab vajalikuks, et võrgu- ja infosüsteemide arendamise, hooldamise ja turvalise tagamise hankeprotsesside raames oleks liikmesriikidel kohustus hinnata pakkujate usaldusväärsust ning näha ette meetmeid selleks, et hallata ebausaldusväärse tehnoloogiaga või pakkujaga seotud riske. Samuti peaks liikmesriikidel olema selge kohustus arvestada Euroopa Liidu koostatud riskianalüüsidega ja võtta kasutusele Euroopa Liidu välja töötatud tööriistakaste. Selgitus: NIS direktiiv peab tagama tingimused, mille kaudu saab ära hoida oluliste riiklike ja erasektori teenuste operaatorite haavatavuse, mis võib tekkida ebausaldusväärse tehnoloogia kasutamisest. Üks võimalik viis selleks on seada liikmesriikidele kohustus hinnata riiklike ja erasektori hankeprotsesside raames tehnoloogia ja pakkujate usaldusväärsust. Arvesse tuleks võtta ka 5G väljaehitamisega kaasnevaid tehnoloogilisi riske, kuivõrd tegemist on niinimetatud platvormteenusega, mis toetab lõpptarbijatele suunatud teisi e-teenuseid (sealhulgas Eesti e-riigi toimimist). On oluline, et Euroopa Liidus jõutaks ühtse lähenemiseni tehnoloogiliste riskide määratlemise ja nende maandamismeetmete osas. 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/881, 17. aprill 2019, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) 23 European Telecommunications Standards Institute (ETSI) on loonud IoT seadmete standardi EN 303 645 CYBER; Cyber Security for Consumer Internet of Things: Baseline Requirements. 10 5G tööriistakast, mis võeti Komisjoni ja liikmesriikide poolt vastu 29. jaanuaril 2020, oli küberturvalisuse valdkonnas esimene selline meede, mis toonitas, et riikliku julgeoleku tagamiseks on liikmesriikidel võimalik tarnijatele piiranguid rakendada. Sarnaseid tööriistakaste võib tulevikus tulla ka teistel teemadel, kus riiklik julgeolek sõltub tehnoloogiast aina enam. Olenemata asjaolust, et tööriistakastide rakendamisele tehakse vahearuandeid ning liikmesriigid jagavad enda kogemusi, ei ole nende siseriiklik rakendamine praegu õiguslikult siduv. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Seisukohtade koostamisel küsiti arvamust riikliku küberturvalisuse poliitika nõukojalt, mille eesmärk on nõustada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit Eesti küberturvalisuse poliitika kujundamisel, ning toetada laiapõhjalise arutelu kaudu valdkonna arengut. Nõukoja töösse on kaasatud riigiasutuste, erasektori ja akadeemia esindajad. Arvamuse saatsid Kaitseministeerium, Siseministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Seisukohtadele andsid heakskiidu Siseministeerium, Kaitseministeerium ja Välisministeerium. Kaasamise tabel on lisatud seletuskirjale. 11
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →