Majandus- ja taristuministri määruse
„Rahvusvahelise reisilaevanduse toetamise tingimused ja kord“
Seletuskirja lisa
AS Tallink Grupp
§ 3 lg 1 p 6 – kas EL põhimõte ei ole, et välistatud peab olema topelt Selgitatud. Põhimõte on tõesti selline, et toetust ei tohi anda
toetuse andmine sama asja eest. Seega oleks ehk hea seda punkti mitmest erinevast allikast või erinevatest meetmetest samade
täpsustada. Kuna see toetus tagastab osaliselt spetsiifiliselt maksuosa, kui kulude katteks. Sellest põhimõttest on ka määruse sõnastuse puhul
aga riik loob mis iganes ajal toetuse palga baasosa toetuseks (näiteks lähtutud. Samasugust sõnastust kasutatakse ka Soome
koroona esimene kriisiperiood), siis on need kaks erinevat asja ja ka regulatsioonis1.
kokku summeerides ei teki topelt toetuse andmist?! Hetkel on üldine
välistus, mis ilmselt ei ole EL täpne mõte? Või kuidas teile tundub?
§ 5 lg 2 – iga laeva kohta eraldi. Ettevõte nagu meie, kellel on laevu rohkem Selgitatud. Määrus näeb ette, et toetuse taotlemisel peab taotleja
kui üks liigub ka merepersonal laevast laeva – ristkasutusena, et esitama vaid laeva sõidugraafikud. Andmed sellel laeval töötanud
optimeerida tööjõu kasutust. Kuidas sellisel juhul oleks mõistlik toimida. laevapere liikmete kohta ja nende eest tasutud maksude kohta
Kas piisaks sellest, et iga laeva kohta eraldi esitatakse graafikud aga nähtuvad TÖR kannetest. Seega ei ole taotlemisel vaja esitada
töötajad kes töötavad on meil nagunii eraldi äriühingus – ehk siis OÜ töötajate nimekirju.
Hansaliinis – ainult meretöötegijate äriühing, esitab koondi töötajatest? Või
mis oleks teie ettepanek.
Maksu- ja Tolliamet
§ 8 lg 4 sõnastus. 3 aasta viide on MTA hinnangul siiski liigne, sest Mittearvestatud. Määruse vastava sätte sõnastuse on esialgselt välja
ettevõtja ise ei saagi tagasiulatuvalt rohkem deklaratsiooni muuta. Aga pakkunud EMTA. Leiame, et selle muutmine ei ole vajalik. Sätte
MTA saab maksuotsusega muuta nt 5 aastat. Ettepanek oleks sõnastada eesmärgiks on taotleja informeerida kindlast perioodist, mille
see nii, et kaetud oleks nii ettevõtja enda kui MTA tehtud muudatused: jooksul võib taotleja vähendanud või suurendanud eelnevate
„Kui toetuse taotleja eelnevate perioodide eest tasutud tulu- ja
1
Soomes on meretranspordi sektori sotsiaalkindlustuskulude ja füüsilise isiku tulumaksustamisega seotud kulude hüvitamise meede kehtestatud seadusega „Laki
meriliikenteessä käytettävien alusten kilpailukyvyn parantamisesta“, vastav põhimõte sisaldub § 10 punktis 5. Seaduse inglise keelne tõlge on kättesaadav:
<https://finlex.fi/fi/laki/kaannokset/2007/en20071277.pdf> (15.09.2020)
sotsiaalmaksu summat on määruse jõustumisest arvates tagasiulatuvalt perioodide eest tasutud tulu- ja sotsiaalmaksu summat. Ettepaneku
muudetud, siis Maksu- ja Tolliamet vastavalt vähendab või suurendab tegija pole sätte muutmise reaalset vajadust põhjendanud.
lõikes 1 nimetatud toetuse summat.“
§ 4 lg 2 - toetuse taotleja esitab avalduse toetuse saamiseks Selgitatud. Eelnõu koostajad on teadlikud, et maksuvõlg võib
hiljemalt kvartalile järgneva kuu 5-ndaks kuupäevaks. tekkida hiljem. Määruse kontekstis ei ole see aga oluline, sest
maksuvõla puudumist kontrollitakse taotluse esitamise kuupäeva
Kvartalile järgneva kuu 5-ndaks kuupäevaks pole veel kvartali viimase seisuga.
kuu TSD-d tähtaeg saabunud. Ja isegi kui ta on TSD selleks kuupäevaks
ära esitanud, aga maksu maksmata jätnud, siis maksuvõlg viimase TSD
põhjal tekib alles pärast TSD tähtpäeva 10-ndal (mõningatel juhtudel ka
12-ndal kuupäevl).
§ 6 lg 4 - mitme päeva jooksul peab MTA andma Veeteede Ametile vastuse Mittearvestatud. Nagu ka eelmise punkti puhul, siis EMTA
kas ettevõte on tingimused täitnud ja sellest lähtudes siis ka toetuse summa. kontrollib taotleja vastavust selle kuupäeva seisuga, millal taotlus
Siin tuleks kindlasti arvestada sellega, et MTA vastus oleks hilisem kui esitati. Taotlus tuleb esitada 5. kuupäevaks. Kui taotlus esitatakse
kvartali viimase kuu TSD nõude tasumise tähtpäev - siis saame kontrollida näiteks 4. kuupäeval, siis kontrollib EMTA taotleja vastavust selle
täiendavalt üle, kas viimase kuu maksukohustused on täidetud. kuupäeva seisuga. EMTA-le tähtaja sätestamine ei ole vajalik.
§-s 7 võiks Veeteede Ametil olla tähtpäev, mis ajaks peab ta tegema Mittearvestatud. Konkreetse kuupäeva sätestamist ei pea eelnõu
otsuse toetuse maksmise osas. koostajad vajalikuks. Kuna Veeteede Amet peab tegema
väljamakse 20. kuupäeval, siis peab otsus olema tehtud selle
arvestusega, et väljamakse saaks sellel kuupäeval ka tehtud. Kui
ülekande tegemise tehnilised võimalused lubavad, siis või otsuse
teha ka samal päeval enne väljamakse tegemist. Vastav selgitus
lisatud seletuskirja.
Rahandusministeerium
Märkused seletuskirja osas olid järgmised: Arvestatud, seletuskirja täiendatud.
1) Täiendada seletuskirja punkti 1.3 viimast lauset järgmiselt: „Eesti
esitas ametliku taotluse riigiabi andmise loa saamiseks Euroopa
Komisjonile 14. juulil 2020 ja sai loa 27.08.2020 (Euroopa
Komisjoni otsus SA.57541(2020/N)).
2) Täpsustada seletuskirja punkti 2 järgmiselt: „Euroopa Komisjon
on Eesti suhtes teinud seni kaks ebaseaduslikuks tunnistatud abi
tagasimaksmise otsust (Estonian Airi kaasus, Tartu Agro kaasus).“
3) Täiendada seletuskirja punkti 3, lisades teksti lõppu järgmise
lause: „Eelnõu kohasele toetusskeemile on Euroopa Komisjon
andnud riigiabi andmise loa oma otsusega SA.57541(2020/N).“
§ 12. Toetuse tagasinõudmine Arvestatud, eelnõu täiendatud ja seletuskirja täpsustatud.
(1) Veeteede Amet võib teha toetuse osalise või täies ulatuses
tagasinõudmise otsuse, kui:
1) toetuse taotleja on taotlemisel esitanud ebaõiget teavet või teave on
jäetud esitamata;
2) toetuse taotleja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas
määruses nimetatud kohustuse;
3) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse
väljamaksmisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist
reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti.
(3) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral nõutakse toetus tagasi
koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt Euroopa
Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu
määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad
EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004,
lk 1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele
teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi
kohaldamise meetodile.
(4) Riigiabi andjal on õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi
nõuda kümne aasta jooksul. Tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui riigiabi
saajale anti ebaseaduslikku või väärkasutatud riigiabi.
(53) Toetuse taotleja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60
kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates.
Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse
taotleja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega
viivitatud kalendripäeva eest.
Eesti Laevaomanike Liit
Esmalt soovime ära märkida olulise põhimõtte, et Eelnõust selguks Selgitatud. Eelnõu on välja töötatud Euroopa Komisjoni riigiabi
ühemõtteliselt, millistele reisilaevadele pakutav toetus on suunatud. andmist lubava 27. augusti 2020. a otsuse SA.57541 (2020/N) –
Leiame, et selge eesmärk peaks olema toetada reisilaevanduse ettevõtted ja Estonia Support for international passenger shipping alusel.
neid meremehi, kes töötavad reisilaevadel, mis ei saa sõita ja seisavad Riigiabi andmise luba on taotletud ja Eestile antud Komisjoni
sadamas toetuse taotlejast laevandusettevõttest sõltumatutel asjaoludel. teatise K(2004) 43 – ühenduse suunised meretranspordile antava
Näiteks kui reislaeva regulaarliini liiklus keelatakse või mingi riik keelab riigiabi kohta, alusel. Määruses on kooskõlas riigiabi loaga selgelt
reisijate sisenemise oma riiki sadama kaudu, siis reisilaevad ei saa või neil sätestatud, et laevapere liige peab töötama Euroopa
ei ole mõtet tühjalt regulaarreise teha piirangute tõttu, kuid see reisijateveo Majanduspiirkonnas rahvusvahelisi regulaarreise tegeva
valmisolek peaks säilima. Selle toetuse eesmärk peaks olema toetada ka reisilaeval. Regulaarreisi mõiste on avatud meresõiduohutuse
regulaarreise teostanud reisilaevu ja nende vastava laevandusettevõtja kui seaduses. Meetme otsene eesmärk on anda toetust laevapere
tööandja kaudu nende reisilaevade laevaperet, kes mingil ajahetkel võivad liikmete, kes töötavad regulaarreise tegeva reisilaeval, töökulude
tööta jääda kui nende laev jääb seisma. Toetuse abil jääb valmisolek katmiseks. Toimuma peab tegelik meretransport ehk käesoleval
reisilaevaliikluse koheseks taastamiseks alles niipea kui piirangud juhul reisijate reaalne vedu.
tühistatakse. Hetkel selline eesmärk ei ole Eelnõust selgelt loetav. ELL
arvates sadamas seisva reisilaeva osas riigiabi kohaldamiseks on
probleemne sõnaühend Eelnõus „regulaarreise tegev reisilaev“ (vt Eelnõu
§ 1 lg 1 ja § 3 lg 3). Sellest järeldub, et selle riigiabi taotleja laev peab
olema tegev, st aktiivselt teostama regulaarreise avalikustatud reisigraafiku
alusel. Kui reisigraafik on küll avalikstatud, kuid laev ei teosta reise, st laev
ei tee merereise avalikustatud reisigraafiku alusel või piisavalt sageli (vt
täpsemalt meresõiduohutuse seaduse § 2 p 19 definitsiooni), siis võib laev
riigiabi toetusteks mitte kvalifitseeruda. Kui eesmärk on toetada ka
sadamas seisvaid reisilaevu ja nende laevaperesid, mis piirangute tõttu ei
järgi reisigraafikut, siis tuleb selline täpsustav sõnastus Eelnõusse lisada
selguse huvides. Meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) ja Eelnõu §
5 lg 1 p 3 koostoimest tekib olukord, et kui laev ei teosta enam
regulaarreise väljakuulutatud reisgraafiku alusel piisavalt sageli, siis see
laev ei kvalifitseeru toetuse saajaks, kuigi ka seisva laeva laevapere
liikmele tuleb töötasu maksta. Seega praeguses sõnastuses Eelnõus ja
MSOS-i koostoimes ELLi arvates regulaarreise teinud reisilaevad, mis on
jäänud seisma Rootsi piirangute tõttu, ei pruugi vasta Eelnõu järgi riigiabi
tingimustele. Siiski laevandusettevõtja ja nende laevade meremehed
vajavad toestust, et piirangute lõppedes oleks võimalik kiiresti taastada
varem toiminud regulaarreisid.
Eeltoodust lähtuvalt paneme ette lisada Eelnõusse § 3 lg 4 järgmises
sõnastuses:
„ Määruse tähenduses loetakse regulaarreisiks tegevaks laeva ka sellist
laeva, mille regulaarreisid on ajutiselt vähenenud või tühistatud Euroopa
Liidu või selle mõne liikmesriigi otsuse või ettekirjutusega seatud
piirangute tõttu ning see laev seisab mingi ajaperioodi jooksul sadamas
säilitades valmisoleku regulaarreiside koheseks taastamiseks piirangute
lõppemisel„.
Peame veel oluliseks ära märkida Eelnõu § 12 lg 1, mis reguleerib toetuse Arvestatud osaliselt.
tagasinõudmise aluseid ja mis meie arvates ei ole õiglane. Leiame, et
riigiabi toetuse tagasinõudmise alused on sätestatud väga laiaulatuslikult ja Ebaseaduslikult või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise
Veeteede Ametil on asjakohaste piirideta otsustusõigus. Näiteks Eelnõu § kohustus on riigil tulenevalt Euroopa Liidu otsekohalduvast
12 lg-st 1 ei tulene selget viidet järelkontrollile, kuigi seda võiks eeldada regulatsioonist. Antud riigiabi tagasinõudmisel on haldusorganil
eelnõu eesmärgist lähtuvalt. Eelnõu § 12 lg-s 1 on kirjeldatud erinevad kohustus järgides haldusmenetluse seadust, läbi viia
olukorrad, mis jätavad mitmeti tõlgendamise ruumi, näiteks: haldusmenetlus, välja selgitada kõik asjas olulise tähendusega
1) punkt 1 teine pool - teave on jäetud esitamata; asjaolud ning teha õiguspärane otsus. Haldusakt on õiguspärane,
2) punkt 2 - toetuse taotleja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva
käesolevas määruses nimetatud kohustuse; õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,
3) punkt 3 - ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kõiki neid asjaolusid
Oleme seisukohal, et kui Veeteede Amet on rahuldanud riigiabi saamise peab ka Veeteede Amet järgima, mistõttu puudub vajadus eelnõus
taotluse ning taotleja on käitunud heas usus ja esitanud õigeid andmeid, siis haldusorgani tegevust täpsemalt reguleerida või piirata.
peaks toetuse tagasinõudmine olema välistatud või tagasinõudmise alused
selgelt piiritletavad. Näiteks toetuse tagasinõudmine on põhjendatud kui Viivise määra on vähendatud 0,1%-lt 0,06%-le analoogselt
järelkontrolli käigus taotleja ei täida Eelnõus sätestatud tingimusi. Samas laevandusettevõtjate COVID toetusmeetme regulatsiooniga.
määrusest endast saab välja lugeda, et esineb alus toetuse tagasinõudmiseks
ka siis kui Veeteede Amet on mingi põhjusel otsustanud riigiabi taotluse
rahuldada ekslikult ehk taotlejast sõltumatul asjaolul. Leiame, et siinkohal
on riigil liiga suur kaalutlusõigus toetuse tagasinõudmiseks isegi siis kui
toetuse saaja on tegutsenud igati ausalt ja heausklikult.
Samuti palume kaaluda, kas riigi õigus nõuda viivist 0,1 % päevas kui
toetust ei tagastata 60-päevase tähtaja jooksul on põhjendatud, kuna
selline kõrge viivise määr on ebamõistlik, seda eriti praeguses raskes
olukorras olevatele ettevõtjatele.
Eelnõu § 5 lg 1 p 3 järgi, kui taotluse esitaja on jätnud teatud dokumendi Mittearvestatud. Määruse § 6 lg 5 näeb ette, et taotluses puuduste
või andmed esitamata, siis talle antakse kuni 3 tööpäeva aega puuduste esinemisel antakse kuni 3-tööpäevane tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks. See tähendab, et tähtaeg võib olla ka lühem kui 3 kõrvaldamiseks. Kuna taotleja enda poolt esitatavate andmete
tööpäeva, mis ilmselgelt ei ole piisav ega mõistlik aeg lisadokumentide koosseis on minimaalne ega nõua näiteks päringute tegemist teiste
esitamiseks. Palume kaaluda Eelnõus nimetatud tähtajaks sätestada kuni riikide asutustele, siis 3-tööpäevast tähtaega saab pidada piisavaks.
7-tööpäeva pikkune tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaja seadmisel on arvestatud, et ka puuduse kõrvaldamiseks
tähtaja andmisel oleks võimalik toetus välja maksta 20.
kuupäevaks.
MÄÄRUS
24.09.2020 nr 57
Rahvusvahelise reisilaevanduse toetamise
tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
§ 1. Kohaldamisala ja meetme eesmärk
(1) Määrusega kehtestatakse Euroopa Majanduspiirkonnas rahvusvahelisi regulaarreise tegeva
reisilaeva, mis kannab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) lippu ning
mille kogumahutavus on vähemalt 500, (edaspidi laev) tööjõukulude toetuse (edaspidi toetus)
arvutamise alused, nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemise, toetuse saamise
tingimustele vastamise kontrollimise ja toetuse kasutamise järelevalve kord.
(2) Toetuse andmise eesmärk on tugevdada Euroopa Majanduspiirkonna reisilaevanduse
konkurentsivõimet, säilitades töökohti ja toetades majanduse ning reisilaeva sektori arengut.
§ 2. Riigiabi
(1) Määruse alusel antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1
tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suuniseid
(edaspidi merendusabi suunised) ja Euroopa Komisjoni riigiabi andmist lubavat otsust SA.57541
(2020/N).
(2) Vastavalt merendusabi suunistele antakse toetust ainult ühenduse laevapere liikme
tööjõukulude katmiseks. Ühenduse laevapere liikmeks käesoleva määruse mõistes on lepinguriigi
või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elav
isik, kes töötab laeval ning kelle eest on toetuse taotleja kohustatud tasuma
sotsiaalkindlustusmaksed Eestis.
(3) Riigiabi saaja on äriühing, kes on saanud toetust määruses sätestatud korras.
(4) Riigiabi andja on Veeteede Amet, kes menetleb taotlusi, teeb väljamakseid ja teostab
järelevalvet.
§ 3. Nõuded toetuse taotlejale
(1) Toetuse taotleja peab toetuse taotlemisel vastama järgmistele tingimustele:
2
1) toetuse taotleja on Eesti residendist äriühing või Eestis püsivat tegevuskohta omav või
tööandjana tegutsev lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühing;
2) toetuse taotleja maksab toetuse saamise aluseks olevat töötasu ühenduse laevapere liikmele;
3) toetuse taotleja maksab punktis 2 nimetatud töötasu laeval töötamise eest;
4) toetuse taotlejal ei ole riiklike maksude maksuvõlga ning tulu- ja sotsiaalmaksu osas ka ajatatud
maksuvõlga;
5) toetuse taotleja suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust;
6) toetuse taotleja ei saa toetuse saamise perioodi eest muud abi või toetust ühenduse laevapere
liikme tööjõukulude katmiseks;
7) toetuse taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate
mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses;
8) toetuse taotleja ei ole jätnud täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja
siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.
(2) Määruse tähenduses loetakse reis rahvusvaheliseks, kui see toimub:
1) Eesti ja välisriigi sadama vahel;
2) välisriigi või välisriikide sadamate vahel.
(3) Määruse tähenduses loetakse regulaarreisiks regulaarreis meresõiduohutuse seaduse § 2 punkti
19 tähenduses.
§ 4. Toetuse taotlemine
(1) Toetust võib taotleda kord kvartalis.
(2) Toetuse taotleja esitab toetuse saamiseks eelneva kvartali (edaspidi toetuse periood) eest
Veeteede Ametile digitaalselt allkirjastatud taotluse hiljemalt toetuse perioodile järgneva kuu 5.
kuupäevaks.
(3) Toetust saab taotleda 2020. aasta kolmanda ja neljanda kvartali eest.
§ 5. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab sisaldama järgnevat:
1) toetuse taotleja ärinimi, registrikood ja asukoht;
2) laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni registrinumber;
3) toetuse perioodi sõidugraafikud;
4) teave, millest nähtub laeva tüüp ja kogumahutavus, kui laev ei ole registreeritud Eestis;
5) teave, mis tõendab, et laev kannab lepinguriigi lippu, kui laev ei ole registreeritud Eestis;
6) taotleja esindusõigusliku isiku nimi, telefoninumber ja e-posti aadress;
7) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
8) toetuse taotleja kinnitus enda vastavuse kohta § 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
9) toetuse taotleja kinnitus taotluse või vaide menetlemisega seotud dokumendi või otsuse
elektroonilise kättetoimetamisega nõustumise kohta.
(2) Kui toetuse taotleja taotleb toetust mitme laeva kohta, tuleb lõike 1 punktides 2—5 nimetatu
esitada iga laeva kohta eraldi.
§ 6. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb:
1) taotluse läbivaatamisest;
3
2) vajadusel selgituste ja lisateabe küsimisest;
3) toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist;
4) taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.
(2) Veeteede Amet kontrollib toetuse taotleja vastavust § 3 lõike 1 punktides 1, 3 ja 5—8 sätestatud
nõuetele.
(3) Veeteede Amet edastab taotluse selle saamisel Maksu- ja Tolliametile lõikes 4 sätestatud
kontrolli ja arvutuse teostamiseks.
(4) Maksu- ja Tolliamet kontrollib toetuse taotleja vastavust § 3 lõike 1 punktides 2 ja 4 sätestatud
nõuetele ning teatab Veeteede Ametile kontrolli tulemuse. Kui toetuse taotleja vastab nimetatud
nõuetele, teatab Maksu- ja Tolliamet Veeteede Ametile § 8 alusel arvutatud toetuse summa.
(5) Kui taotluses avastatakse puudusi või kui toetuse suuruse kindlaksmääramiseks on vaja
täiendavaid andmeid või selgitusi, teatatakse sellest viivitamatult toetuse taotlejale ja antakse
puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete või selgituste esitamiseks kuni
kolmetööpäevane tähtaeg.
§ 7. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Veeteede Amet teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui toetuse taotleja ja taotlus vastavad
käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
(2) Taotluse rahuldamise otsusesse märgitakse §-s 8 sätestatud korras arvutatud toetuse summa.
(3) Veeteede Amet teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui toetuse taotleja ja taotlus ei vasta
käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
§ 8. Toetuse suurus ja selle arvutamine
(1) Toetuse suuruse arvutab Maksu- ja Tolliamet toetuse taotleja poolt toetuse perioodil § 2 lõikes
2 nimetatud laevapere liikme töötasult Eestisse makstud sotsiaal- ja tulumaksu ning:
1) 1,5 kordse töötasu alammääralt makstud eelnimetatud maksude vahelt, kui tasu saaja on
töötamise registris registreeritud laeva reakoosseisu liikmena või
2) 2,5 kordse töötasu alammääralt makstud eelnimetatud maksude vahelt, kui tasu saaja on
töötamise registris registreeritud laeva juhtkonna liikmena.
(2) Mõisteid laeva juhtkonna ja reakoosseisu liige kasutatakse meresõiduohutuse seaduse § 20
lõike 1 alusel kehtestatud määruse tähenduses.
(3) Töötasu alammääraks loetakse toetuse perioodil kehtinud töötasu alammäära.
(4) Kui toetuse taotleja on vähendanud või suurendanud eelnevate perioodide eest tasutud tulu- ja
sotsiaalmaksu summat määruse jõustumisest arvates tagasiulatuvalt, kuid mitte rohkem kui kolm
aastat, siis vastavalt Maksu- ja Tolliamet vähendab või suurendab lõikes 1 nimetatud toetuse
summat.
§ 9. Toetuse maksmine
(1) Veeteede Amet kannab taotluse rahuldamise otsuse tegemisel toetuse taotleja Maksu- ja
Tolliameti ettemaksukonto arvestusse taotluse esitamise kuu 20. kuupäevaks.
4
(2) Kui taotluse läbivaatamisel anti toetuse taotlejale § 6 lõike 5 kohaselt tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks või täiendavate andmete või selgituste esitamiseks, pikeneb toetuse
väljamaksmine vastava aja võrra.
§ 10. Toetuse taotleja kohustused
Toetuse taotleja kohustub:
1) esitama Veeteede Ameti nõudmisel teavet ja dokumente ettenähtud viisil ja tähtajal;
2) võimaldama teostada kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetusega seotud dokumentide üle;
3) säilitama toetuse taotlemisega seonduvaid dokumente 10 aastat taotluse rahuldamise otsusest
arvates;
4) teavitama Veeteede Ametit viivitamata kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või
asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse taotleja kohustuste täitmist;
5) maksma toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse taotleja rikub määruses
sätestatud nõudeid või kaldub muul viisil kõrvale riigiabi saamisest ja kasutamisest tulenevatest
nõuetest.
§ 11. Riigiabi andja kohustused
(1) Veeteede Amet menetleb taotlusi ning kannab vajalikud andmed konkurentsiseaduse §-s 492
sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet käesoleva
määruse nõuete täitmise üle.
(2) Veeteede Amet säilitab toetuse menetlemisega seonduvaid dokumente 10 aastat taotluse
rahuldamise otsusest arvates.
§ 12. Toetuse tagasinõudmine
(1) Veeteede Amet võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui:
1) toetuse taotleja on taotlemisel esitanud ebaõiget teavet või teave on jäetud esitamata;
2) toetuse taotleja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses nimetatud
kohustuse;
3) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates.
(3) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral nõuab Veeteede Amet toetuse tagasi koos
intressiga vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu
määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1– 134), artiklile 9, sama määruse
artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi
kohaldamise meetodile.
(4) Veeteede Ametil on õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne aasta
jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates.
(5) Toetuse taotleja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul
tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei
maksta, peab toetuse taotleja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega
viivitatud kalendripäeva eest.
5
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
23.09.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „Rahvusvahelise reisilaevanduse toetamise
tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
13. veebruaril 2019. a ja 18. veebruaril 2020. a võttis Riigikogu vastu maksuseaduste
muudatused, millega kehtestas muuhulgas maksusoodustused kaubalaevade laevapere liikmete
tööjõumaksudele. Vastavad maksusoodustused jõustusid 1. juulil 2020. Kaubalaevade
maksusoodustuse kavandamise ajal sai reisilaevu puudutavat regulatsiooni pidada heaks, kuna
Eesti lipu all oli mitmeid reisilaevu ning majandus- ja konkurentsiolukord soodne.
Koroonaviiruse leviku tõttu on reisilaevandusettevõtjad sattunud kriitilisse olukorda.
Hinnanguliselt on laevandusettevõtjate käibed langenud 85—90%, riigipiiride sulgemise tõttu
on vähenenud kaubavedu ning ajutiselt peatati ka tavapärane reisijatevedu. Negatiivsete
majandusmõjude leevendamiseks sektoris tuleb rakendada meetmeid tööjõuga seotud
maksukoormuse vähendamiseks. Määruse kohaselt makstakse rahvusvahelisi reise tegevale
reisilaevandusettevõtjale kord kvartalis toetust summas, mis on võrdne laevapere liikmele
väljamakstud töötasult arvestatud tööjõumaksude ja maksubaasilt (vastavalt 1,5 või 2,5
kuupalga alammäär) arvutatud tööjõumaksude vahega.
Laevandusettevõtjate jätkusuutlikkus ning säilimine on strateegilise tähtsusega. Riigiabi
andmine on vajalik, sest laevandusettevõtjad annavad tööd tuhandetele inimestele,
moodustavad olulise osa turismisektorist ning aitavad tagada kaupade ja inimeste liikumist
riikide vahel. Selle katkemine tooks endaga kaasa ulatuslikumad ja negatiivsemad tagajärjed.
Riigiabi eesmärgiks on seega tugevdada Eesti reisilaevanduse konkurentsivõimet, säilitades
töökohti ja toetades majanduse ning reisilaeva sektori arengut.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja
merendusosakonna merendustalituse juhataja Katrin Andre (e-post:
[email protected]; tel:
625 6426) ja sama talituse peaspetsialist Gerli Ehte (e-post:
[email protected]; tel: 639 7650)
ning Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro (e-post
[email protected]; tel: 611 3344) ning peaspetsialistid Kersti Sügis (e-post:
[email protected]; tel: 611 3951) ja Margit Aav (e-post:
[email protected]). Eelnõu juriidilise
ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Hendrick Rang (tel: 625 6351 , e-post:
[email protected]). Keeletoimetuse tegi Katrin
Andre.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga ega ole otseselt seotud Euroopa
Liidu õiguse rakendumisega, kuid Euroopa Liidu õiguses on liikmesriikidele kehtestatud
riigiabi andmise reeglid, mida tuleb toetusi kehtestades järgida. Euroopa Komisjon on pidanud
põhjendatuks ja lubatavaks meretranspordile riigiabi andmist ning on selleks välja töötanud
spetsiaalsed merenduse riigiabi suunised ‒ Komisjoni teatis K(2004) 431 – ühenduse suunised
meretranspordile antava riigiabi kohta (edaspidi merendusabi suunised). Toetuse
rakendamiseks on vajalik eelnevalt teavitada Euroopa Komisjoni ning saada toetuse
rakendamiseks luba (Euroopa Liidu toimimise lepingu 108 lõige 3).
Merendusabi suuniste 2. peatüki kohaselt võib riigiabiga toetada skeemi, mis ei toimi teiste
lepinguriikide majanduse arvel ega moonuta lepinguriikide konkurentsi nii, et see oleks
vastuolus ühise eesmärgiga. Merendusabi suunistes nähakse ette tingimused, mille täitmise
korral on riigiabi andmine lubatud. Merendusabi suunistega sätestatud tingimusi on täpsustatud
erinevatele riikidele antud riigiabilubades, mistõttu tuleb arvestada Euroopa Komisjoni
otsustuste praktikaga. Merendusabi suuniste kohaselt ei või meremeeste palgatulule
maksusoodustuse suurus ületada samalt tulult potentsiaalselt kogutavat maksutulu.
Eesti esitas ametliku taotluse riigiabi andmise loa saamiseks Euroopa Komisjonile 14. juulil
2020 ja Euroopa Komisjon tegi riigiabi andmist lubava otsuse SA.57541 (2020/N) – Estonia
Support for international passenger shipping2 27. augustil 2020. a.
Määruse eelnõu kiitis Vabariigi Valitsus heaks 17.09.2020 toimunud istungil. Samuti otsustas
valitsus 21.09.2020 istungil, et toetust antakse üksnes 2020. aastal.
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu paragrahvis 1 kirjeldatakse määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse
rahvusvahelise reisilaevanduse toetuse (edaspidi toetus) saamiseks esitatavad nõuded, toetuse
arvutamise alused, toetuse menetlemise, toetuse saamise tingimustele vastamise järelevalve
ning toetuse aruandluse kord. Toetus kohaldub üksnes sellistele laevadele, mis teevad Euroopa
Majanduspiirkonnas rahvusvahelisi regulaarreise, mis kannavad Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigi lippu ning mille kogumahutavus on vähemalt 500.
Meresõiduohutuse seaduse § 2 punkti 29 kohaselt loetakse reisilaevaks laeva, mis mahutab
enam kui kahtteist reisijat. Rahvusvahelisteks regulaarreisideks loetakse järjestikused
meresõidud teenusena kahe või enama Euroopa Majanduspiirkonnas asuva sadama vahel, mis
on kas avaldatud sõiduplaani (graafiku) alusel või toimuvad korrapäraselt või sellise
sagedusega, et süstemaatiline ja regulaarne teenuse osutamine on äratuntav.
Laeva suuruse kriteeriumi sätestamine on vajalik, kuna 500 ja suurema kogumahutavusega
laevadele kohalduvad täies mahus rahvusvahelised regulatsioonid, mis võimaldavad rakendada
täiemahulist ja kvaliteetset järelevalvet üle maailma. Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi
lipu kandmise nõue tuleneb merendusabi suunistest.
Eelnõu paragrahvi 2 lõikes 1 sätestatakse, et toetusmeede on riigiabi Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Riigiabi andmisel juhindutakse merendusabi suunistest
ja Euroopa Komisjoni asjakohasest riigiabi andmist lubavast otsusest. 27.08.2020 tegi Euroopa
Komisjon Eesti riigiabi teatise osas otsuse SA.57541 (2020/N), millega otsustas mitte esitada
1
Kättesaadav aadressil: https://eur-
lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2004:013:0003:0012:EN:PDF (29.04.2020).
2
Kättesaadav: https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases1/202036/287199_2185368_106_2.pdf
vastuväiteid abikavale, kuna see on kooskõlas siseturuga Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt.
Riigiabiga on tegemist juhul, kui täidetud on järgmised tingimused: abi saaja on ettevõtja, abi
antakse riigi vahenditest riikliku meetmega, abi annab saajale majandusliku eelise, abimeede
on valikuline ning abi mõjutab või võib omada mõju konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele
kaubandusele. Nimetatud tingimused on käesoleval juhul täidetud. Antud juhul on abi saajaks
meretranspordi ettevõtjad. Toetust antakse riigi vahenditest, kuna riigiabi andmise
rakendamiseks on vajalik vastu võtta õigusakt, mida saab teha üksnes riik. Majandusliku eelise
andmine seisneb asjaolus, et toetuse kohaldamisega vähendatakse ettevõtja koormust
tööjõukuludele. Seeläbi antakse majanduslik eelis, mis omakorda mõjutab konkurentsi ja
majandust. Tegemist on ka valikulise meetmega, kuivõrd toetusele saavad kvalifitseeruda vaid
konkreetses valdkonnas (rahvusvaheline reisijate meretransport) tegutsevad ettevõtjad.
Lõikes 2 sätestatakse, et toetus laieneb vaid ühenduse laevapere liikmetele, kelleks määruse
mõistes on § 1 lõike 1 tingimustele vastaval reisilaeval töötavad Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikust või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa
alusel elavast isikust laevapere liikmed, kelle eest on toetuse taotleja kohustatud tasuma
sotsiaalkindlustusmaksed Eestis. Kitsendus tuleneb merendusabi suunistest, mille kohaselt on
riigiabi andmine Euroopa Majanduspiirkonna sadamate vahel regulaarset reisiveoteenust
pakkuvate laevade (sh ro-ro laevade) puhul lubatud üksnes Euroopa Liidu/Euroopa
Majanduspiirkonna kodanikest laevapere liikmetele. Nimetatud kitsendus tuleneb ühenduse
tööhõive kaitsmise vajadusest. Riigiabi aitab parandada laevapere liikmete töötingimusi ja
julgustab laevade jäämist liikmesriikide laevaregistrisse.
Kuigi merendusabi suunised nimetavad ühenduse laevapere liikmetena üksnes Euroopa
Liidu/Euroopa Majanduspiirkonna kodanikke, arvatakse käesolevas määruses antud mõiste
hulka ka Šveitsi kodanikud ning Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elavad isikud.
Šveitsi kodanike kaasamine tuleneb Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi
Konföderatsiooni vaheline kokkuleppest isikute vaba liikumise kohta (ELT L 114 30.4.2002,
lk 6)3. Nimetatud kokkuleppe artikkel 2 sätestab diskrimineerimisest hoidumise kohustuse ning
näeb ette, et kokkuleppe kohaselt ei diskrimineerita kokkuleppeosalise territooriumil
seaduslikult elavaid teise kokkuleppeosalise kodanikke nende kodakondsuse alusel. Juhul, kui
Šveitsi kodanikest laevapere liikmete tööjõukuludele määruses sätestatud toetus ei laieneks,
viiks see Šveitsi kodanike diskrimineerimiseni, kuna tööandjad tõenäoliselt ei värbaks või
asendaks Šveitsi kodanikust laevapere liikmed toetuse saamise eesmärgil Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanikega. See aga oleks vastuolus eelpool nimetatud
kokkuleppega. Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elavate isikute kaasamine tuleneb
Eesti ajajaloolis-kultuurilisest taustast. Täpsemalt moodustab selliste isikute osakaal Eesti
rahvaarvust 10,7%.
Määrus toob eraldi välja Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elavad isikud, kuid
tegelikult laieneb toetus enamikule Eesti alalistele elanikele välismaalaste seaduse § 5 mõttes.
Nimetatud sätte kohaselt on alaline elanik Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav
välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. Alaline
elamisõigus saab Euroopa Liidu kodaniku seaduse kohaselt olla Euroopa Liidu kodanikul ja
tema perekonnaliikmel. Nagu juba eelpool öeldud, laieneb Euroopa Liidu kodaniku töötasule
toetuse õigus. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme puhul aga seda õigust ei ole, kui ta
3
Kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:02002A0430(01)-
20170101 (29.04.2020).
elab Eestis perekonnaliikme alalise elamisõiguse alusel. Toetusele kvalifitseerumiseks peaks
perekonnaliige elama Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel.
Lõikega 3 sätestatakse riigiabi saaja, kelleks on äriühing, kes on saanud toetust määruses
sätestatud korras.
Lõike 4 kohaselt on riigiabi andjaks Veeteede Amet. Tegu on Rahandusministeeriumi ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise kokkuleppega, lähtuvalt asjaolust, et
Veeteede Ametis on olemas vajalik oskusteave ja pädevus ning Veeteede Amet on ka eeskätt
kaubalaevadele antava riigiabi andjaks. Riigiabi andja menetleb taotlusi, teeb väljamakseid ja
teostab järelevalvet. Riigiabi andmise tingimustele vastavuse kontrolli teostab Veeteede Amet
koostöös Maksu- ja Tolliametiga.
Eelnõu paragrahvis 3 sätestatakse tingimused toetuse taotlejale. Tingimuste täitmist
kontrollitakse taotluse esitamise seisuga.
Lõike 1 punktiga 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab olema residendist äriühing või Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühing, kellel on
Eestis püsiv tegevuskoht või kes tegutseb Eestis tööandjana. Euroopa Liidu võrdse kohtlemise
põhimõttest tulenevalt ei saa taotlejate ringi piirata üksnes Eesti äriühingutega, vaid hõlmata
tuleb ka teiste Euroopa Majanduspiirkonna riikide ja Šveitsi ettevõtjad. Eestis püsivat
tegevuskohta omavate või siin tööandjana tegutsevate välisriigi ettevõtjate
tööjõumaksukohustus on võrdne residendist äriühinguga, mistõttu on Euroopa Komisjoni
nõudest tulenevalt toetuse võimaliku saaja hulka hõlmatud ka lepinguriigi ja Šveitsi ettevõtjad.
Punkti 2 kohaselt peab toetuse taotleja maksma toetuse saamise aluseks olevat töötasu ühenduse
laevapere liikmele. Kitsendus tuleneb merendusabi suunistest, mille kohaselt on riigiabi
andmine Euroopa Majanduspiirkonna sadamate vahel regulaarset reisiveoteenust pakkuvate
laevade (sh ro-ro laevade) puhul lubatud üksnes Euroopa Liidu/Euroopa Majanduspiirkonna
kodanikest laevapere liikmetele.
Punktiga 3 sätestatakse, et toetuse taotlejalt ühenduse laevapere liikmele töötamise eest
makstud töötasu peab olema teenitud laeval. Määruse § 1 lõike 1 järgi peab laeva puhul olema
tegemist Euroopa Majanduspiirkonnas rahvusvahelisi regulaarreise tegeva reisilaevaga, mis
kannab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi lippu ning mille kogumahutavus on vähemalt
500.
Punktiga 4 sätestatakse, et toetuse taotlejal ei tohi olla riiklikku maksuvõlga. Tulu- ja
sotsiaalmaksu osas ei tohi toetuse taotlejal olla lisaks ka ajatatud maksuvõlga, teiste riiklike
maksude osas võib maksuvõlg olla ajatatud. Tulu- ja sotsiaalmaksu osas ka ajatatud maksuvõla
puudumise nõue sätestatakse lähtuvalt põhimõttest, et riik ei peaks andma toetust selliste
kohustuste katteks, mille ettevõtja on juba jätnud riigi ees täitmata. Maksuvõla puudumist
kontrollib taotluse menetlemisel Maksu- ja Tolliamet taotluse esitamise seisuga, võttes arvesse,
et tema andmete põhjal peab Veeteede Amet jõudma teha taotluse rahuldamise või rahuldamata
jätmise otsuse ning positiivse otsuse korral kandma toetuse ettevõtja ettemaksukontole
hiljemalt sama kuu 20. kuupäevaks.
Punktiga 5 sätestatakse, et toetuse taotleja suhtes ei tohi toimuda pankroti-, sundlõpetamis- või
likvideerimismenetlust. Nimetatud menetluste osas avaldatakse teade väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Pankrotimenetluse alguseks loetakse pankroti väljakuulutamist, mille osas tehtud
otsus avaldatakse Ametlikes Teadaannetes (pankrotiseaduse § 33). Likvideerijad peavad
likvideerimismenetluse kohta avaldama teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (äriseadustiku
§-d 212, 375).
Punkti 6 kohaselt ei tohi toetuse taotleja saada toetuse saamise perioodi eest muud abi või toetust
ühenduse laevapere liikme tööjõukulude katmiseks. Analoogne piirang on Soomel4, kus on
samuti ette nähtud, et toetuse (riigiabi) taotleja ei tohi samaaegselt saada muud abi või toetust
tööjõukulude katmiseks. Piirangu eesmärk on vältida topeltrahastamist ehk teisisõnu, et ühe ja
sama kulu kohta ei anta toetust rohkem kui üks kord. Merendusabi suuniste kohaselt tuleb
vältida ülekompenseerimist ning konkurentsimoonutuste vältimiseks peab liikmesriik jälgima,
et antud (riigi)abi kogusumma ei ületaks laevandustegevustelt ja meremeestelt kogutud
maksusid ja makseid.
Punktide 7 ja 8 kohaselt ei tohi toetuse taotleja olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni
raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi
suuniste tähenduses ning toetuse taotleja ei tohi olla jätnud täitmata Euroopa Komisjoni otsuse
alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise
kohustust. Piirangud on lisatud põhjusel, et antud toetusmeetme puhul on tegu riigiabiga ning
riigiabi andmisel tuleb arvestada Euroopa Komisjoni reeglitega. Selle nõude eesmärk on ka
maandada riigile lisanduvate rahaliste kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski
ning tagada rahaliste vahendite kasutamise sihtotstarbelisus.
Raskustes ettevõtja definitsioon on Euroopa Komisjoni 2014. aasta teatise „Suunised raskustes
olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“5
punktis 2.2. Juhul kui ettevõtja on raskustes, tohib talle abi anda ainult nimetatud suuniste
alusel. Veeteede Amet juhindub ettevõtja majandusolukorra hindamisel nendest punktidest.
Euroopa Komisjon on Eesti suhtes teinud seni kaks ebaseaduslikuks tunnistatud abi
tagasimaksmise otsuse (Estonian Air-i ja Tartu Agro kaasused). Vajadusel saab siseriiklikult
reeglite täitmist kontrollida riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri registreeritud kasutaja, st
abi andja ehk Veeteede Amet.
Lõikes 2 täpsustatakse, et reis loetakse rahvusvaheliseks, kui see toimub kas Eesti ja välisriigi
sadama vahel või välisriigi või välisriikide sadamate vahel. Siinjuures tuleb täiendavalt
arvestada määruse §-s 1 sätestatud kohaldamisalast tuleneva piiranguga, mille kohaselt peavad
reisid toimuma Euroopa Majanduspiirkonna sadamate vahel. Vaid Eesti sadamate vahel toimuv
reis ei ole rahvusvaheline ka siis, kui laev läbib vahepeal rahvusvahelisi vesi.
Lõikega 3 täpsustatakse, et regulaarreisi mõistetakse meresõiduohutuse seaduse tähenduses.
Meresõiduohutuse seaduse § 2 punkti 19 kohaselt on regulaarreis merereis avalikustatud
reisigraafiku alusel või nii korrapäraselt või sageli, et avaldub tema ilmne regulaarsus.
Eelnõu paragrahvis 4 on kirjeldatud toetuse taotlemine. Toetust saab taotleda kord kvartalis.
Toetuse saamiseks eelneva kvartali eest tuleb toetuse taotlejal esitada Veeteede Ametile
digitaalselt allkirjastatud taotlus hiljemalt nimetatud kvartalile järgneva kuu 5. kuupäevaks.
4
Soomes on meretranspordi sektori sotsiaalkindlustuskulude ja füüsilise isiku tulumaksustamisega seotud kulude
hüvitamise meede kehtestatud seadusega „Laki meriliikenteessä käytettävien alusten kilpailukyvyn
parantamisesta“, vastav põhimõte sisaldub § 10 punktis 5. Seaduse inglise keelne tõlge on kättesaadav:
<https://finlex.fi/fi/laki/kaannokset/2007/en20071277.pdf> (15.09.2020)
5
Kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XC0731(01)&from=EN (29.04.2020).
Toetust saab taotleda 2020. aasta kolmanda (periood juuli – september) ja neljanda kvartali
(periood oktoober – detsember) eest.
Eelnõu paragrahvis 5 loetletud nõuded toetuse taotlusele.
Lõike 1 punkti 1 kohaselt peab taotlus sisaldama toetuse taotleja ärinime, registrikoodi ja
asukohta.
Punkti 2 kohaselt tuleb taotlusele lisada laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni
(IMO) registrinumber.
Punktis 3 on nõutud, et taotlusele lisatakse laeva eelmise kvartali (toetuse perioodi)
sõidugraafikud. See on vajalik, et riigiabi andja saaks veenduda, kas laev vastab määruse §-s 3
sätestatud tingimusele, mille kohaselt peab reisilaeva kasutama regulaarses rahvusvahelises
reisijateveos Euroopa Majanduspiirkonnas.
Punktidega 4 ja 5 on nõutud, et taotlusele lisatakse teave, millelt nähtuvad laeva tüüp ja
kogumahutavus ning see, et laev kannab lepinguriigi lippu. Neid dokumente ei ole vajalik
esitada, kui laev on registreeritud Eesti laevaregistris ning andmed on registrist leitavad.
Punktide 6 ja 7 kohaselt tuleb esitada taotleja esindusõigusliku isiku nimi, telefoninumber ja e-
posti aadress ning volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel. See info on vajalik
eeskätt selleks, et riigiabi andjal oleks võimalik toetuse taotlejaga ühendust võtta ning samuti
veenduda esindaja esindusõiguses.
Punkti 8 kohaselt tuleb toetuse taotlejal lisada kinnitus, et ta vastab määruse § 3 lõikes 1
loetletud tingimustele.
Punkti 9 kohaselt tuleb toetuse taotlejal esitada kinnitus, et ta nõustub taotluse või vaide
menetlemisega seotud dokumendi või otsuse elektroonilise kättetoimetamisega.
Lõikega 2 sätestatakse, et kui toetuse taotleja taotleb toetust korraga mitmele laevale, siis tuleb
taotlus lõike 1 punktide 2—5 osas esitada iga laeva kohta eraldi. See on vajalik veendumaks, et
laevad vastavad määruses toodud kriteeriumitele.
Eelnõu paragrahvis 6 on kirjeldatud taotluse menetlusega seonduv.
Lõike 1 kohaselt koosneb taotluse menetlemine taotluse läbivaatamisest, vajadusel selgituste ja
lisateabe küsimisest, toetuse taotleja nõuetele vastavuse kontrollist ja otsuse tegemisest, millega
taotlus kas rahuldatakse või jäetakse rahuldamata.
Lõike 2 kohaselt kontrollib Veeteede Amet riigiabi andjana, kas toetuse taotleja vastab § 3 lõike
1 punktides 1,3 ja 5—8 nimetatud tingimustele.
Lõike 3 kohaselt edastab Veeteede Amet taotluse selle saamisel Maksu- ja Tolliametile.
Taotluse edastamine on vajalik, kuna Maksu- ja Tolliametil on algandmed ettevõtjate
maksukohustuse täitmise kohta.
Lõike 4 kohaselt kontrollib Maksu- ja Tolliamet, kas toetuse taotleja vastab § 3 lõike 1
punktides 2 ja 4 sätestatud tingimustele ehk kas töötasu on makstud ühenduse laevapere
liikmetele ning ega toetuse taotlejal ei esine maksuvõlga. Maksu- ja Tolliamet teavitab
Veeteede Ametit tingimustele vastamisest või mittevastamisest. Kui toetuse taotleja vastab
kriteeriumitele, siis edastab Maksu- ja Tolliamet Veeteede Ametile § 8 alusel arvutatud toetuse
summa. Seejuures võtab Maksu- ja Tolliamet arvesse, et tema andmete põhjal peab Veeteede
Amet jõudma teha taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ning positiivse otsuse
korral kandma toetuse ettevõtja ettemaksukontole hiljemalt sama kuu 20. kuupäevaks.
Lõikes 5 on reguleeritud olukord, kui taotluses avastatakse puudusi. Puuduste esinemisel
teavitatakse viivitamatult toetuse taotlejat ja talle antakse kuni 3-tööpäevane tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks.
Eelnõu paragrahv 7 käsitleb taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmist.
Lõike 1 kohaselt teeb Veeteede Amet taotluse rahuldamise otsuse, kui toetuse taotleja ja taotlus
vastavad määruses sätestatud tingimustele. Näiteks peab toetuse taotleja vastama § 3 lõikes 1
sätestatud tingimustele ja taotlus § 4 lõikes 1 ja §-s 5 sätestatud tingimustele. Otsuse tegemisel
peab Veeteede Amet peab arvestama § 9 lõikes 1 sätestatud tähtaega, st otsus tuleb teha sellise
arvestusega, et toetus oleks võimalik taotlejale üle kanda taotluse esitamise kuu 20. kuupäevaks.
Lõike 2 kohaselt märgitakse toetuse rahuldamise otsusesse määruse §-s 8 sätestatud korras
arvutatud toetuse summa. Toetuse summa arvutab Maksu- ja Tolliamet ning toetuse summa
arvutamise korda on selgitatud pikemalt § 8 juures.
Lõike 3 kohaselt teeb Veeteede Amet taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui toetuse taotleja
või taotlus ei vasta määruses sätestatud tingimustele ning taotluses esinenud puudused on
jäänud tähtaegselt kõrvaldamata.
Eelnõu paragrahvi 8 lõikes 1 sätestatakse toetuse arvutamise põhimõte. Toetuse summa
oleneb reisilaeval töötamise eest tasu saanud laevapere liikme ametikohast. Laevapere liikme
ametikohad jagunevad juhtkonna ja reakoosseisu vahel. Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt kasutatakse
mõisteid laeva juhtkonna ja laeva reakoosseisu liige meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 1
alusel kehtestatud määruse tähenduses. Nimetatud sätte alusel on Vabariigi Valitsus 20. juunil
2013. a võtnud vastu määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded
ning diplomeerimise kord“, mille kohaselt kuuluvad laeva juhtkonna hulka kapten ja
laevaohvitserid. Laevaohvitser hõlmab laevajuhi, laevamehaaniku, elektrimehaaniku,
raadioelektrooniku, laeva turvaülema ja teisi reederi määratud spetsialistide ametikohti.
Laevapere reakooseisu moodustavad laevapere liikmed, kes ei ole juhtkonna liikmed.
Tööandjale makstakse toetust summas, mis on võrdne laevapere liikmele väljamakstud
töötasult arvutatud tööjõumaksude ja maksubaasilt (vastavalt 1,5 või 2,5 kuupalga alammäär)
arvutatud tööjõumaksude vahega. Kui tasu saajaks on töötamise registris (edaspidi TÖR) laeva
reakoosseisu liikmena registreeritud töötaja, arvutatakse toetuse suurus toetuse saamise õiguse
tekkimisele eelnevas kvartalis toetuse taotleja poolt reakoosseisu liikme töötasult makstud
sotsiaal- ja tulumaksu ja 1,5 kordse töötasu alammääralt arvutatud eelnimetatud maksude vahe.
Laeva juhtkonna liikme puhul on aluseks 2,5 kordne töötasu alammääralt arvutatud maksude
vahe. 2020. aastal on täistööajaga töötamise korral töötasu alammääraks 584 eurot6 ehk
maksubaasid on 876 ja 1460 eurot.
Toetuse taotleja peab märkima TÖR-is laevapere liikme ametikoha kuuluvuse laeva juhtkonna
või reakoosseisu hulka. Tavapäraselt puudub vajadus TÖR-is vastava jaotuse märkimiseks,
6
Töötasu alammäära kehtestab Vabariigi Valitsus töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel määrusega. Käesoleval
aastal on töötasu alammäär kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 115 „Töötasu
alammäära kehtestamine“.
kuid toetuse taotlemise korral on see vajalik, kuna juhtkonna- ja reakoosseisu liikmete osas
kehtivad toetuse arvutamisel erinevad määrad. Ametikohtade kuuluvuse märkimine on vajalik,
et Maksu- ja Tolliamet saaks arvutada toetuse summa. Juhul, kui toetuse taotleja ei ole toetuse
taotlemisel TÖR-s vajalikke kandeid teinud, teavitab Maksu- ja Tolliamet toetuse taotlejat
vastavast kohustusest.
Toetuse suuruse arvutab välja Maksu- ja Tolliamet toetuse taotleja poolt toetuse taotlemise
kuule eelnevas kvartalis § 2 lõikes 2 nimetatud laevapere liikme töötasult makstud sotsiaal- ja
tulumaksu ja vastavalt kas 1,5 või 2,5 kordse töötasu alammääralt arvutatud eelnimetatud
maksude vahe.
Kirjeldatud süsteem on välja töötatud Läti ja Soome eeskujul. Lätis on toetusmeede kasutusel
alates 2008. aastast. Lätis võetakse laeva juhtkonna tulumaksu kohustuse arvestuse aluseks 2,5
kordne miinimumkuupalk, muu laeva personali tulumaksu kohustuse arvestuse aluseks
võetakse 1,5 kordne miinimumkuupalk. Läti miinimumpalk 2020. aastal on 430 eurot ehk
maksubaasid on vastavalt 1075 ja 645 eurot. Maksubaasidele kehtib tavaline tulumaksumäär 7
ning laevapere liikmetele kehtivad sotsiaalsed tagatised arvutatakse samuti maksubaasilt, mitte
tegelikult sissetulekult. Teadaolevalt on Läti Euroopa Liidus ainus, kes sellist süsteemi kasutab.
Soomes makstakse ettevõtjale toetust makstud tööjõumaksude summas. Soomes maksab ja
peab tööandja laevapere liikme palgalt tavakorras kinni kõik maksud ja maksed ning kannab
need vastavatesse eelarvetesse. Seeläbi tagatakse laevapere liikmele sotsiaalsed garantiid
arvutatuna laevapere liikme tegelikult palgalt. Samas makstakse tööandjale kord aastas toetust
kinnipeetud füüsilise isiku tulumaksu ja tööandja ning töötaja makstud tööjõumaksude summalt
arvutatuna.
Eestis hakkaks kehtima kahe kirjeldatud süsteemi kombinatsioon. Tööandja maksab ja peab
kinni laevapere liikmele väljamakstud töötasult kõik tööjõumaksud. Sel viisil tagatakse
laevapere liikmetele samal tasemel sotsiaalsed garantiid, mis neil on tänagi ja nende olukord ei
halvene. Erinevalt Soomest, kus tööjõumaksude toetust makstakse üks kord aastas, hakatakse
Eestis tööandjale toetust maksma kord kvartalis, mis peaks võimaldama suuremat paindlikkust
ning olema ettevõtjasõbralikum.
Võrreldes Soomega oleks Eesti süsteem riigieelarvele vähemkoormavam, kuna
laevandusettevõtja maksab rahvusvahelisi vedusid korraldaval reisilaeval töötava Euroopa
Majanduspiirkonna residendist laevapere liikme töötasult kõiki tööjõumaksusid tegelikult
makstud töötasu ja vastavalt 1,5 või 2,5 kordselt töötasu alammäära vahelt arvutatuna. Töötasu
alammäära kasvades tõusevad automaatselt ka ettevõtja kohustused. Läti süsteemi ees on
eeliseks laevapere liikmete sotsiaalsete garantiide säilimine nende tegelikult töötasult, mitte
maksubaasilt.
Lõikega 2 täpsustakse, et mõisteid laeva juhtkonna ja laeva reakoosseisu liige kasutatakse
meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud määruse tähenduses (vt täpsemalt
lõike 1 selgitust).
Lõikes 3 täpsustatakse, et toetuse summa arvutamise aluseks on toetuse väljamaksmisele
eelnevas kvartalis kehtinud töötasu alammäär. Täpsustus on eeskätt vajalik olukorras, kus
aastavahetusega võib muutuda alampalga määr.
7
Alates 1. jaanuarist 2018 kehtib Lätis astmeline tulumaks. Läti tulumaksuseadus, § 15
https://likumi.lv/ta/en/en/id/56880-on-personal-income-tax
Lõikes 4 sätestatakse, et kui toetuse taotleja on vähendanud või suurendanud eelnevate
perioodide eest tasutud tulu- ja sotsiaalmaksu summat, siis vastavalt väheneb või suureneb
Maksu- ja Tolliameti arvutatud lõikes 1 nimetatud toetuse summa. Eelnevate perioodide eest
on võimalik muuta tasutud tulu- ja sotsiaalmaksu summat alates määruse jõustumisest
tagasiulatuvalt, kuid mitte rohkem kui kolm aastat. Antud sättega peaks lahenema olukord, kus
tööandja võib muuta tagantjärgi TSD-d või TÖRi selliselt, et see mõjutab talle väljamakstavat
toetuse summat. Maksu- ja Tolliametil on seeläbi võimalik võtta toetuse summa arvutamisel
arvesse ka eelmise kvartali muudatusi ning vajadusel korrigeerida toetuse summat.
Eelnõu paragrahvis 9 on reguleeritud toetuse maksmise tingimused.
Lõike 1 kohaselt kannab Veeteede Amet toetuse taotluse rahuldamisel riigiabi andjana Maksu-
ja Tolliametist saadud informatsiooni alusel toetuse summa taotluse esitamise kuu 20.
kuupäevaks toetuse taotleja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto arvestusse. Rahandusministri
19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja
kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise korra“8 kohaselt hallatakse isikul
rahalisi toiminguid ettemaksukontol. Igal isikul on üks ettemaksukonto, millel on unikaalne
viitenumber.
Lõikes 2 on täpsustatud, et kui taotluse läbivaatamisel esines mõni puudus või ilmnes
täiendavate andmete esitamise vajadus ja toetuse taotlejale anti tähtaeg puuduse
kõrvaldamiseks või täiendavate andmete või selgituste esitamiseks (§ 6 lõige 5), siis pikeneb
vastavalt ka toetuse väljamaksmine puuduse kõrvaldamiseks või täiendava teabe esitamiseks
antud tähtaja võrra.
Eelnõu paragrahvis 10 on sätestatud kohustused toetuse taotlejale.
Punkti 1 kohaselt peab toetuse taotleja esitama Veeteede Ameti nõudmisel vajalikku teavet ja
dokumente ettenähtud viisil ja tähtajal. Punktis 1 on silmas peetud teavet laiemas tähenduses
kui § 5 kohaselt taotluses esitatav teave, sest riigiabi andjana võib Veeteede Ametil tekkida
vajadus täiendavate andmete küsimise järele. Toetuse taotleja peab Veeteede Ametile
võimaldama kogu info, mis toetuse taotleja nõuetele vastavuse kontrolliks vajalik on ning seda
nii toetuse andmise kui võimaliku hilisema tagasinõudega seonduvalt.
Punkti 2 kohaselt kohustub toetuse taotleja võimaldama teostada kohapealset kontrolli ja
järelevalvet toetusega seotud dokumentide üle. See on vajalik, et Veeteede Ametil oleks
võimalik täita § 2 lõikes 1 sätestatud ülesandeid, mis tulenevad riigiabi otsusest.
Punktis 3 nähakse toetuse taotlejale ette kohustus säilitada toetuse taotlemisega seonduvaid
dokumente 10 aastat toetuse rahuldamise otsusest arvates.
Punkti 4 kohaselt tuleb toetuse taotlejal teavitada Veeteede Ametit viivitamata kõigist esitatud
andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse taotleja
kohustuste täitmist.
Punkti 5 kohaselt peab toetuse taotleja maksma toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub,
et toetuse taotleja rikub määruses sätestatud nõudeid või kaldub muul viisil kõrvale riigiabi
saamisest ja kasutamisest tulenevatest nõuetest.
8
Kättesaadav aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/13099253?leiaKehtiv
Eelnõu paragrahvis 11 määratakse riigiabi andja kohustused.
Lõike 1 kohaselt Veeteede Amet kui riigiabi andja menetleb taotlusi ning kannab vajalikud
andmed konkurentsiseaduse §-s 492 sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse,
teostades samuti järelevalvet § 2 lõikes 1 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle. Toetuse
ehk riigiabi summa arvutab välja Maksu- ja Tolliamet ning edastab selle Veeteede Ametile.
Vajadusel võib maksuhaldur maksukorralduse seaduse § 29 punkti 46 alusel avaldada Veeteede
Ametile maksusaladust sisaldavat teavet ulatuses, mis on vajalik toetuse saamise
nõuetekohasuse, sihipärase kasutamise ja kulude abikõlblikkuse kontrollimiseks.
Lõikes 2 sisaldub riigiabi andja kohustus säilitada toetuse menetlemisega seonduvaid
dokumente 10 aastat toetuse rahuldamise otsusest arvates.
Eelnõu paragrahvis 12 sätestatakse tagastusnõude tingimused.
Lõike 1 kohaselt, kui ilmnevad asjaolud, mis välistavad toetuse saamise, on Veeteede Ametil
nõudeõigus toetuse taotleja vastu väljamakstud toetuse osalises või täies ulatuses. Tegu on
olukorraga, kus toetuse taotleja ei ole vastanud mõnele § 3 lõikes 1 nimetatud tingimusele või
on esitanud ebaõiget teavet või on jäetud teabe esitamata või ilmneb asjaolu, mille korral
taotlust ei oleks rahuldatud.
Lõike 2 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha üldjuhul kolme aasta jooksul toetuse
väljamaksmisest arvates. Lõike 3 kohaselt lähtutakse ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi
tagasinõudmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse
nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa
Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134) ning
lõikest 4 tulenevalt on võimalik tagasinõude otsuse teha kümne aasta jooksul riigiabi andmise
otsusest arvates.
Nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa
Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9—29). artikkel
17 kohaselt on komisjonil õigus abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul päevast, mil abisaajale
antakse ebaseaduslikku abi kas individuaalse abina või abikava raames. Ebaseaduslik on
määruse artikkel 1 kohaselt abi, mis on kehtestatud vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 108 lõikega 3. Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on Eesti Vabariigile esitanud
otsuse, et ebaseaduslik riigiabi tuleb saajal tagastada, nõuab toetuse andja riigiabi abi saajalt
tagasi koos intressiga.
Lõike 5 kohaselt tuleb toetus tagasi maksma 60 päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
Kui toetust õigeaegselt tagasi ei maksta, siis lisandub toetuse summale viivis 0,06% iga toetuse
tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise määr on pärast eelnõu kooskõlastamist
muudetud 0,1%-lt 0,06% peale vastavalt Eesti Laevaomaniku Liidu tähelepanekule. Sama määr
on ette nähtud ka maksukorralduse seaduses.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks merenduse
riigiabi suunised ‒ Komisjoni teatis K(2004) 43 – ühenduse suunised meretranspordile antava
riigiabi kohta, arvestades sealhulgas Euroopa Komisjoni otsustuste praktikat.
Eelnõu kohasele toetusskeemile on Euroopa Komisjon andnud riigiabi loa otsusega SA.57541
(2020/N).
4. Määruse mõjud
Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Eelnõu
rakendamisega on ette näha mõju majandusele, sotsiaalvaldkonnale ning riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Kaasnev mõju: mõju majandusele
Sihtrühm. Eesti residendist äriühingud, kes on tööandjaks Euroopa Majanduspiirkonnas
rahvusvahelisi regulaarseid reisijatevedusid tegevate laevade laevapere liikmetele.
Mõju ulatus. Mõju Eesti majandusele on oluline. Toetuse andmine on vajalik, sest
laevandusettevõtjad annavad tööd tuhandetele inimestele, moodustavad olulise osa
turismisektorist ning aitavad tagada kaupade ja inimeste liikumist riikide vahel. Toetuse
eesmärgiks on tugevdada Eesti reisilaevanduse konkurentsivõimet, säilitades töökohti ja
toetades majanduse arengut.
Toetuse oodatav mõju majandusele on positiivne. Toetus aitab leevendada tööjõukulude
koormust rahvusvahelistel reisilaevandusettevõtjatel, mille jätkusuutlikkus ning säilimine on
strateegilise tähtsusega. Enamikel mereriikidel on kas maksuerisused või toetused
laevandusettevõtjatele, kuna riikide huvi on, et see sektor genereeriks nii otsest kui kaudset tulu.
Toetusmeetmete kaudu on võimalik hoida professionaalid ja seeläbi vajalik oskusteave oma
lipuriigis, kui ka luua uusi töökohti. Niisamuti loodetakse, et toetus aitab parandada
ettevõtluskeskkonda, mille tagajärjel tekib Eesti ettevõtjatel parem võimalus tegutseda
merendusvaldkonnas. Samuti võib eeldada, et laevade jäämisel Eesti lipu alla säilib Eestis
laevandusalane oskusteave, mis omab positiivset mõju laevanduse arengule Eestis.
Hetkel töötab Eesti reisilaevadel hinnanguliselt 2500 inimest. Ühe laevapere suurus on sõltuvalt
laevast 400-500 töötajat (2 vahetust kokku). Rahvusvahelistel reisilaevadel töötavaid laevapere
liikmeid toetuse maksmine otseselt ei mõjuta. Laevapere liikmetele on tagatud ravikindlustus
täielikus mahus ning toetused, mille suurus sõltub maksustatava töötasu suurusest
(töötushüvitis, vanemahüvitis, koondamishüvitis, maksejõuetuse hüvitis), on samuti tagatud
tegelikult töötasult. Seega on tagatud laevapere liikmetele praegusega võrdne kindlustuskaitse.
Toetuse mõju on laialdasem, aidates ka kaasnevaid ettevõtjaid. Eestis on ca 6800 ettevõtet, kes
tarnivad kaupu või osutavad teenuseid rahvusvahelise reisijate veoga tegelevatele
laevandusettevõtjatele, seega omab reisilaevasektor suurt mõju töökohtadele, mis jäävad
kaldale. Niisamuti on reisilaevade liiklusel suur mõju riigi turismisektorile, andes 25%
turismisektori SKP-st. 2015. aasta seisuga moodustas turismisektor 7,9% riigi SKP-st.
Reisilaeva liikluse säilimine aitab seega kaasa inimeste, kaupade ja teenuste vabale piiriülesele
liikumisele.
Mõju avaldumise sagedus. Alates määruse jõustumisest on laevandusettevõtjatel kord
kvartalis õigus toetusele, kui nad vastavad määruse eelnõu §-s 3 nimetatud tingimustele.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike arvestades, et merendussektor on olnud kaasatud
toetusmeetme väljatöötamisse. Toetuse taotluse esitamine ei tohiks ettevõtjatele kujuneda
keeruliseks ega aeganõudvaks protsessiks, kuivõrd toetuse taotlemise protsess tehakse
ettevõtjale võimalikult lihtsaks.
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm. Veeteede Amet ja Maksu- ja Tolliamet.
Mõju ulatus. Tuvastatud mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on
keskmine. Määruse rakendamisel osalevad Veeteede Amet ja Maksu- ja Tolliamet. Veeteede
Ameti töökoormus suureneb tulenevalt taotluste läbivaatamisest ning riigiabi andmisega
kaasnevatest kohustustest, sealhulgas järelevalve teostamisest. Maksu- ja Tolliameti
töökoormuse kasv on väiksem, kuid Maksu- ja Tolliameti ülesandeks on arvutada välja toetuse
(riigiabi) suurus ja teha mõningad täiendused TÖR-i.
Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Haigekassale ja Eesti Töötukassale täiendavaid ülesandeid ei
teki kuna muudatus nende tegevustega seotud ei ole.
Mõju avaldumise sagedus on vähemalt kvartaalne. Veeteede Ametil tuleb riigiabi andjana
kanda vajalikud andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ning teostada järelevalvet
riigiabi reeglitele vastavuse üle.
Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Toetusmeetme eeldatav mõju riigieelarvele on 2020. aastal -3,7 miljonit eurot. Mõjuarvutused
on tehtud eeldusel, et rahvusvaheliste reisilaevade arv, millele meede kohalduks, jääb samaks.
Uute laevade lisandudes mõju eelarvele kasvab.
Ehkki toetusmeede on eelarves negatiivse mõjuga, aitab seda tasandada Eestisse laekuvad
tööjõumaksud ning kaudsemalt ka näiteks Eestisse laekuvad tarbimismaksud (eeskätt turistide
laeval ja Eestis tarbitavatelt kaupadelt ja teenustelt).
Muudatused mõjutavad Veeteede Ameti kui Maksu- ja Tolliameti töökorraldust. Eelduste
kohaselt lähiaastatel reisilaevade arv ei suurene, vaid jääb samale tasemele, seega ei teki seeläbi
märkimisväärset lisakulu. Kulud tekivad seega juba registris olevate laevadega.
Kuna Maksu- ja Tolliameti ülesandeks on toetuse summa arvutamine, lisandub neile
infosüsteemi arendamisega seotud kulu. Maksu-ja Tolliametil tuleb teha teatud ulatuses
arendusi TÖR-s.
Veeteede Ameti hinnangul kaasneb toetuse andmise ja järelevalve kohustusega täiendava
tööjõu vajadus. Hinnanguline vajadus on 0,7 töökohta ning sellega kaasnev kulu 2020. aastal
18 000 eurot. Esialgsel hinnangul IT süsteemide väljaarendamiseks lisakulu ei teki.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS (eelnõu toimiku number 20-1048) kaudu
kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Merendusnõukoda, Eesti
Laevaomanike Liit, Eesti Kaptenite Klubi, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu
Ametiühing, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Veeteede Amet.
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu ja esitas ettepaneku §-i 12 sõnastuse
täpsustamiseks ning palus seletuskirja lisada viited Euroopa Komisjoni riigiabi loale. Esitatud
ettepanekuid on määruses ja seletuskirjas täielikult arvestatud.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing toetas määruse kehtestamist esitatud kujul. Samuti
toetas eelnõu laevanduskontsernid Tallink ja Viking Line. Eesti Laevaomanike Liit toetas
meedet, kuid tegi ettepanekuid eelnõu täpsustamiseks. Rohkem arvamusi määrusele ei
laekunud.
Ülevaade ettepanekute arvestamise või mitte arvestamise kohta on lisatud käesolevale
seletuskirjale.