dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Rahvusvahelise reisilaevanduse toetamise tingimused ja kord

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 24. september 2020
Viit
57
Registreeritud
24. september 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Gerli Ehte

Failid

  • 📎57 24.09.2020 Ministri määrus.bdoc1407 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja taristuministri määruse „Rahvusvahelise reisilaevanduse toetamise tingimused ja kord“ Seletuskirja lisa AS Tallink Grupp § 3 lg 1 p 6 – kas EL põhimõte ei ole, et välistatud peab olema topelt Selgitatud. Põhimõte on tõesti selline, et toetust ei tohi anda toetuse andmine sama asja eest. Seega oleks ehk hea seda punkti mitmest erinevast allikast või erinevatest meetmetest samade täpsustada. Kuna see toetus tagastab osaliselt spetsiifiliselt maksuosa, kui kulude katteks. Sellest põhimõttest on ka määruse sõnastuse puhul aga riik loob mis iganes ajal toetuse palga baasosa toetuseks (näiteks lähtutud. Samasugust sõnastust kasutatakse ka Soome koroona esimene kriisiperiood), siis on need kaks erinevat asja ja ka regulatsioonis1. kokku summeerides ei teki topelt toetuse andmist?! Hetkel on üldine välistus, mis ilmselt ei ole EL täpne mõte? Või kuidas teile tundub? § 5 lg 2 – iga laeva kohta eraldi. Ettevõte nagu meie, kellel on laevu rohkem Selgitatud. Määrus näeb ette, et toetuse taotlemisel peab taotleja kui üks liigub ka merepersonal laevast laeva – ristkasutusena, et esitama vaid laeva sõidugraafikud. Andmed sellel laeval töötanud optimeerida tööjõu kasutust. Kuidas sellisel juhul oleks mõistlik toimida. laevapere liikmete kohta ja nende eest tasutud maksude kohta Kas piisaks sellest, et iga laeva kohta eraldi esitatakse graafikud aga nähtuvad TÖR kannetest. Seega ei ole taotlemisel vaja esitada töötajad kes töötavad on meil nagunii eraldi äriühingus – ehk siis OÜ töötajate nimekirju. Hansaliinis – ainult meretöötegijate äriühing, esitab koondi töötajatest? Või mis oleks teie ettepanek. Maksu- ja Tolliamet § 8 lg 4 sõnastus. 3 aasta viide on MTA hinnangul siiski liigne, sest Mittearvestatud. Määruse vastava sätte sõnastuse on esialgselt välja ettevõtja ise ei saagi tagasiulatuvalt rohkem deklaratsiooni muuta. Aga pakkunud EMTA. Leiame, et selle muutmine ei ole vajalik. Sätte MTA saab maksuotsusega muuta nt 5 aastat. Ettepanek oleks sõnastada eesmärgiks on taotleja informeerida kindlast perioodist, mille see nii, et kaetud oleks nii ettevõtja enda kui MTA tehtud muudatused: jooksul võib taotleja vähendanud või suurendanud eelnevate „Kui toetuse taotleja eelnevate perioodide eest tasutud tulu- ja 1 Soomes on meretranspordi sektori sotsiaalkindlustuskulude ja füüsilise isiku tulumaksustamisega seotud kulude hüvitamise meede kehtestatud seadusega „Laki meriliikenteessä käytettävien alusten kilpailukyvyn parantamisesta“, vastav põhimõte sisaldub § 10 punktis 5. Seaduse inglise keelne tõlge on kättesaadav: <https://finlex.fi/fi/laki/kaannokset/2007/en20071277.pdf> (15.09.2020) sotsiaalmaksu summat on määruse jõustumisest arvates tagasiulatuvalt perioodide eest tasutud tulu- ja sotsiaalmaksu summat. Ettepaneku muudetud, siis Maksu- ja Tolliamet vastavalt vähendab või suurendab tegija pole sätte muutmise reaalset vajadust põhjendanud. lõikes 1 nimetatud toetuse summat.“ § 4 lg 2 - toetuse taotleja esitab avalduse toetuse saamiseks Selgitatud. Eelnõu koostajad on teadlikud, et maksuvõlg võib hiljemalt kvartalile järgneva kuu 5-ndaks kuupäevaks. tekkida hiljem. Määruse kontekstis ei ole see aga oluline, sest maksuvõla puudumist kontrollitakse taotluse esitamise kuupäeva Kvartalile järgneva kuu 5-ndaks kuupäevaks pole veel kvartali viimase seisuga. kuu TSD-d tähtaeg saabunud. Ja isegi kui ta on TSD selleks kuupäevaks ära esitanud, aga maksu maksmata jätnud, siis maksuvõlg viimase TSD põhjal tekib alles pärast TSD tähtpäeva 10-ndal (mõningatel juhtudel ka 12-ndal kuupäevl). § 6 lg 4 - mitme päeva jooksul peab MTA andma Veeteede Ametile vastuse Mittearvestatud. Nagu ka eelmise punkti puhul, siis EMTA kas ettevõte on tingimused täitnud ja sellest lähtudes siis ka toetuse summa. kontrollib taotleja vastavust selle kuupäeva seisuga, millal taotlus Siin tuleks kindlasti arvestada sellega, et MTA vastus oleks hilisem kui esitati. Taotlus tuleb esitada 5. kuupäevaks. Kui taotlus esitatakse kvartali viimase kuu TSD nõude tasumise tähtpäev - siis saame kontrollida näiteks 4. kuupäeval, siis kontrollib EMTA taotleja vastavust selle täiendavalt üle, kas viimase kuu maksukohustused on täidetud. kuupäeva seisuga. EMTA-le tähtaja sätestamine ei ole vajalik. §-s 7 võiks Veeteede Ametil olla tähtpäev, mis ajaks peab ta tegema Mittearvestatud. Konkreetse kuupäeva sätestamist ei pea eelnõu otsuse toetuse maksmise osas. koostajad vajalikuks. Kuna Veeteede Amet peab tegema väljamakse 20. kuupäeval, siis peab otsus olema tehtud selle arvestusega, et väljamakse saaks sellel kuupäeval ka tehtud. Kui ülekande tegemise tehnilised võimalused lubavad, siis või otsuse teha ka samal päeval enne väljamakse tegemist. Vastav selgitus lisatud seletuskirja. Rahandusministeerium Märkused seletuskirja osas olid järgmised: Arvestatud, seletuskirja täiendatud. 1) Täiendada seletuskirja punkti 1.3 viimast lauset järgmiselt: „Eesti esitas ametliku taotluse riigiabi andmise loa saamiseks Euroopa Komisjonile 14. juulil 2020 ja sai loa 27.08.2020 (Euroopa Komisjoni otsus SA.57541(2020/N)). 2) Täpsustada seletuskirja punkti 2 järgmiselt: „Euroopa Komisjon on Eesti suhtes teinud seni kaks ebaseaduslikuks tunnistatud abi tagasimaksmise otsust (Estonian Airi kaasus, Tartu Agro kaasus).“ 3) Täiendada seletuskirja punkti 3, lisades teksti lõppu järgmise lause: „Eelnõu kohasele toetusskeemile on Euroopa Komisjon andnud riigiabi andmise loa oma otsusega SA.57541(2020/N).“ § 12. Toetuse tagasinõudmine Arvestatud, eelnõu täiendatud ja seletuskirja täpsustatud. (1) Veeteede Amet võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui: 1) toetuse taotleja on taotlemisel esitanud ebaõiget teavet või teave on jäetud esitamata; 2) toetuse taotleja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses nimetatud kohustuse; 3) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. (2) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti. (3) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. (4) Riigiabi andjal on õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul. Tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui riigiabi saajale anti ebaseaduslikku või väärkasutatud riigiabi. (53) Toetuse taotleja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse taotleja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Eesti Laevaomanike Liit Esmalt soovime ära märkida olulise põhimõtte, et Eelnõust selguks Selgitatud. Eelnõu on välja töötatud Euroopa Komisjoni riigiabi ühemõtteliselt, millistele reisilaevadele pakutav toetus on suunatud. andmist lubava 27. augusti 2020. a otsuse SA.57541 (2020/N) – Leiame, et selge eesmärk peaks olema toetada reisilaevanduse ettevõtted ja Estonia Support for international passenger shipping alusel. neid meremehi, kes töötavad reisilaevadel, mis ei saa sõita ja seisavad Riigiabi andmise luba on taotletud ja Eestile antud Komisjoni sadamas toetuse taotlejast laevandusettevõttest sõltumatutel asjaoludel. teatise K(2004) 43 – ühenduse suunised meretranspordile antava Näiteks kui reislaeva regulaarliini liiklus keelatakse või mingi riik keelab riigiabi kohta, alusel. Määruses on kooskõlas riigiabi loaga selgelt reisijate sisenemise oma riiki sadama kaudu, siis reisilaevad ei saa või neil sätestatud, et laevapere liige peab töötama Euroopa ei ole mõtet tühjalt regulaarreise teha piirangute tõttu, kuid see reisijateveo Majanduspiirkonnas rahvusvahelisi regulaarreise tegeva valmisolek peaks säilima. Selle toetuse eesmärk peaks olema toetada ka reisilaeval. Regulaarreisi mõiste on avatud meresõiduohutuse regulaarreise teostanud reisilaevu ja nende vastava laevandusettevõtja kui seaduses. Meetme otsene eesmärk on anda toetust laevapere tööandja kaudu nende reisilaevade laevaperet, kes mingil ajahetkel võivad liikmete, kes töötavad regulaarreise tegeva reisilaeval, töökulude tööta jääda kui nende laev jääb seisma. Toetuse abil jääb valmisolek katmiseks. Toimuma peab tegelik meretransport ehk käesoleval reisilaevaliikluse koheseks taastamiseks alles niipea kui piirangud juhul reisijate reaalne vedu. tühistatakse. Hetkel selline eesmärk ei ole Eelnõust selgelt loetav. ELL arvates sadamas seisva reisilaeva osas riigiabi kohaldamiseks on probleemne sõnaühend Eelnõus „regulaarreise tegev reisilaev“ (vt Eelnõu § 1 lg 1 ja § 3 lg 3). Sellest järeldub, et selle riigiabi taotleja laev peab olema tegev, st aktiivselt teostama regulaarreise avalikustatud reisigraafiku alusel. Kui reisigraafik on küll avalikstatud, kuid laev ei teosta reise, st laev ei tee merereise avalikustatud reisigraafiku alusel või piisavalt sageli (vt täpsemalt meresõiduohutuse seaduse § 2 p 19 definitsiooni), siis võib laev riigiabi toetusteks mitte kvalifitseeruda. Kui eesmärk on toetada ka sadamas seisvaid reisilaevu ja nende laevaperesid, mis piirangute tõttu ei järgi reisigraafikut, siis tuleb selline täpsustav sõnastus Eelnõusse lisada selguse huvides. Meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) ja Eelnõu § 5 lg 1 p 3 koostoimest tekib olukord, et kui laev ei teosta enam regulaarreise väljakuulutatud reisgraafiku alusel piisavalt sageli, siis see laev ei kvalifitseeru toetuse saajaks, kuigi ka seisva laeva laevapere liikmele tuleb töötasu maksta. Seega praeguses sõnastuses Eelnõus ja MSOS-i koostoimes ELLi arvates regulaarreise teinud reisilaevad, mis on jäänud seisma Rootsi piirangute tõttu, ei pruugi vasta Eelnõu järgi riigiabi tingimustele. Siiski laevandusettevõtja ja nende laevade meremehed vajavad toestust, et piirangute lõppedes oleks võimalik kiiresti taastada varem toiminud regulaarreisid. Eeltoodust lähtuvalt paneme ette lisada Eelnõusse § 3 lg 4 järgmises sõnastuses: „ Määruse tähenduses loetakse regulaarreisiks tegevaks laeva ka sellist laeva, mille regulaarreisid on ajutiselt vähenenud või tühistatud Euroopa Liidu või selle mõne liikmesriigi otsuse või ettekirjutusega seatud piirangute tõttu ning see laev seisab mingi ajaperioodi jooksul sadamas säilitades valmisoleku regulaarreiside koheseks taastamiseks piirangute lõppemisel„. Peame veel oluliseks ära märkida Eelnõu § 12 lg 1, mis reguleerib toetuse Arvestatud osaliselt. tagasinõudmise aluseid ja mis meie arvates ei ole õiglane. Leiame, et riigiabi toetuse tagasinõudmise alused on sätestatud väga laiaulatuslikult ja Ebaseaduslikult või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise Veeteede Ametil on asjakohaste piirideta otsustusõigus. Näiteks Eelnõu § kohustus on riigil tulenevalt Euroopa Liidu otsekohalduvast 12 lg-st 1 ei tulene selget viidet järelkontrollile, kuigi seda võiks eeldada regulatsioonist. Antud riigiabi tagasinõudmisel on haldusorganil eelnõu eesmärgist lähtuvalt. Eelnõu § 12 lg-s 1 on kirjeldatud erinevad kohustus järgides haldusmenetluse seadust, läbi viia olukorrad, mis jätavad mitmeti tõlgendamise ruumi, näiteks: haldusmenetlus, välja selgitada kõik asjas olulise tähendusega 1) punkt 1 teine pool - teave on jäetud esitamata; asjaolud ning teha õiguspärane otsus. Haldusakt on õiguspärane, 2) punkt 2 - toetuse taotleja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva käesolevas määruses nimetatud kohustuse; õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, 3) punkt 3 - ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kõiki neid asjaolusid Oleme seisukohal, et kui Veeteede Amet on rahuldanud riigiabi saamise peab ka Veeteede Amet järgima, mistõttu puudub vajadus eelnõus taotluse ning taotleja on käitunud heas usus ja esitanud õigeid andmeid, siis haldusorgani tegevust täpsemalt reguleerida või piirata. peaks toetuse tagasinõudmine olema välistatud või tagasinõudmise alused selgelt piiritletavad. Näiteks toetuse tagasinõudmine on põhjendatud kui Viivise määra on vähendatud 0,1%-lt 0,06%-le analoogselt järelkontrolli käigus taotleja ei täida Eelnõus sätestatud tingimusi. Samas laevandusettevõtjate COVID toetusmeetme regulatsiooniga. määrusest endast saab välja lugeda, et esineb alus toetuse tagasinõudmiseks ka siis kui Veeteede Amet on mingi põhjusel otsustanud riigiabi taotluse rahuldada ekslikult ehk taotlejast sõltumatul asjaolul. Leiame, et siinkohal on riigil liiga suur kaalutlusõigus toetuse tagasinõudmiseks isegi siis kui toetuse saaja on tegutsenud igati ausalt ja heausklikult. Samuti palume kaaluda, kas riigi õigus nõuda viivist 0,1 % päevas kui toetust ei tagastata 60-päevase tähtaja jooksul on põhjendatud, kuna selline kõrge viivise määr on ebamõistlik, seda eriti praeguses raskes olukorras olevatele ettevõtjatele. Eelnõu § 5 lg 1 p 3 järgi, kui taotluse esitaja on jätnud teatud dokumendi Mittearvestatud. Määruse § 6 lg 5 näeb ette, et taotluses puuduste või andmed esitamata, siis talle antakse kuni 3 tööpäeva aega puuduste esinemisel antakse kuni 3-tööpäevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. See tähendab, et tähtaeg võib olla ka lühem kui 3 kõrvaldamiseks. Kuna taotleja enda poolt esitatavate andmete tööpäeva, mis ilmselgelt ei ole piisav ega mõistlik aeg lisadokumentide koosseis on minimaalne ega nõua näiteks päringute tegemist teiste esitamiseks. Palume kaaluda Eelnõus nimetatud tähtajaks sätestada kuni riikide asutustele, siis 3-tööpäevast tähtaega saab pidada piisavaks. 7-tööpäeva pikkune tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaja seadmisel on arvestatud, et ka puuduse kõrvaldamiseks tähtaja andmisel oleks võimalik toetus välja maksta 20. kuupäevaks. MÄÄRUS 24.09.2020 nr 57 Rahvusvahelise reisilaevanduse toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. § 1. Kohaldamisala ja meetme eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse Euroopa Majanduspiirkonnas rahvusvahelisi regulaarreise tegeva reisilaeva, mis kannab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) lippu ning mille kogumahutavus on vähemalt 500, (edaspidi laev) tööjõukulude toetuse (edaspidi toetus) arvutamise alused, nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemise, toetuse saamise tingimustele vastamise kontrollimise ja toetuse kasutamise järelevalve kord. (2) Toetuse andmise eesmärk on tugevdada Euroopa Majanduspiirkonna reisilaevanduse konkurentsivõimet, säilitades töökohti ja toetades majanduse ning reisilaeva sektori arengut. § 2. Riigiabi (1) Määruse alusel antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suuniseid (edaspidi merendusabi suunised) ja Euroopa Komisjoni riigiabi andmist lubavat otsust SA.57541 (2020/N). (2) Vastavalt merendusabi suunistele antakse toetust ainult ühenduse laevapere liikme tööjõukulude katmiseks. Ühenduse laevapere liikmeks käesoleva määruse mõistes on lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elav isik, kes töötab laeval ning kelle eest on toetuse taotleja kohustatud tasuma sotsiaalkindlustusmaksed Eestis. (3) Riigiabi saaja on äriühing, kes on saanud toetust määruses sätestatud korras. (4) Riigiabi andja on Veeteede Amet, kes menetleb taotlusi, teeb väljamakseid ja teostab järelevalvet. § 3. Nõuded toetuse taotlejale (1) Toetuse taotleja peab toetuse taotlemisel vastama järgmistele tingimustele: 2 1) toetuse taotleja on Eesti residendist äriühing või Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühing; 2) toetuse taotleja maksab toetuse saamise aluseks olevat töötasu ühenduse laevapere liikmele; 3) toetuse taotleja maksab punktis 2 nimetatud töötasu laeval töötamise eest; 4) toetuse taotlejal ei ole riiklike maksude maksuvõlga ning tulu- ja sotsiaalmaksu osas ka ajatatud maksuvõlga; 5) toetuse taotleja suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust; 6) toetuse taotleja ei saa toetuse saamise perioodi eest muud abi või toetust ühenduse laevapere liikme tööjõukulude katmiseks; 7) toetuse taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses; 8) toetuse taotleja ei ole jätnud täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust. (2) Määruse tähenduses loetakse reis rahvusvaheliseks, kui see toimub: 1) Eesti ja välisriigi sadama vahel; 2) välisriigi või välisriikide sadamate vahel. (3) Määruse tähenduses loetakse regulaarreisiks regulaarreis meresõiduohutuse seaduse § 2 punkti 19 tähenduses. § 4. Toetuse taotlemine (1) Toetust võib taotleda kord kvartalis. (2) Toetuse taotleja esitab toetuse saamiseks eelneva kvartali (edaspidi toetuse periood) eest Veeteede Ametile digitaalselt allkirjastatud taotluse hiljemalt toetuse perioodile järgneva kuu 5. kuupäevaks. (3) Toetust saab taotleda 2020. aasta kolmanda ja neljanda kvartali eest. § 5. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab sisaldama järgnevat: 1) toetuse taotleja ärinimi, registrikood ja asukoht; 2) laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni registrinumber; 3) toetuse perioodi sõidugraafikud; 4) teave, millest nähtub laeva tüüp ja kogumahutavus, kui laev ei ole registreeritud Eestis; 5) teave, mis tõendab, et laev kannab lepinguriigi lippu, kui laev ei ole registreeritud Eestis; 6) taotleja esindusõigusliku isiku nimi, telefoninumber ja e-posti aadress; 7) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 8) toetuse taotleja kinnitus enda vastavuse kohta § 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele; 9) toetuse taotleja kinnitus taotluse või vaide menetlemisega seotud dokumendi või otsuse elektroonilise kättetoimetamisega nõustumise kohta. (2) Kui toetuse taotleja taotleb toetust mitme laeva kohta, tuleb lõike 1 punktides 2—5 nimetatu esitada iga laeva kohta eraldi. § 6. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb: 1) taotluse läbivaatamisest; 3 2) vajadusel selgituste ja lisateabe küsimisest; 3) toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist; 4) taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. (2) Veeteede Amet kontrollib toetuse taotleja vastavust § 3 lõike 1 punktides 1, 3 ja 5—8 sätestatud nõuetele. (3) Veeteede Amet edastab taotluse selle saamisel Maksu- ja Tolliametile lõikes 4 sätestatud kontrolli ja arvutuse teostamiseks. (4) Maksu- ja Tolliamet kontrollib toetuse taotleja vastavust § 3 lõike 1 punktides 2 ja 4 sätestatud nõuetele ning teatab Veeteede Ametile kontrolli tulemuse. Kui toetuse taotleja vastab nimetatud nõuetele, teatab Maksu- ja Tolliamet Veeteede Ametile § 8 alusel arvutatud toetuse summa. (5) Kui taotluses avastatakse puudusi või kui toetuse suuruse kindlaksmääramiseks on vaja täiendavaid andmeid või selgitusi, teatatakse sellest viivitamatult toetuse taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete või selgituste esitamiseks kuni kolmetööpäevane tähtaeg. § 7. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine (1) Veeteede Amet teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui toetuse taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (2) Taotluse rahuldamise otsusesse märgitakse §-s 8 sätestatud korras arvutatud toetuse summa. (3) Veeteede Amet teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui toetuse taotleja ja taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele. § 8. Toetuse suurus ja selle arvutamine (1) Toetuse suuruse arvutab Maksu- ja Tolliamet toetuse taotleja poolt toetuse perioodil § 2 lõikes 2 nimetatud laevapere liikme töötasult Eestisse makstud sotsiaal- ja tulumaksu ning: 1) 1,5 kordse töötasu alammääralt makstud eelnimetatud maksude vahelt, kui tasu saaja on töötamise registris registreeritud laeva reakoosseisu liikmena või 2) 2,5 kordse töötasu alammääralt makstud eelnimetatud maksude vahelt, kui tasu saaja on töötamise registris registreeritud laeva juhtkonna liikmena. (2) Mõisteid laeva juhtkonna ja reakoosseisu liige kasutatakse meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud määruse tähenduses. (3) Töötasu alammääraks loetakse toetuse perioodil kehtinud töötasu alammäära. (4) Kui toetuse taotleja on vähendanud või suurendanud eelnevate perioodide eest tasutud tulu- ja sotsiaalmaksu summat määruse jõustumisest arvates tagasiulatuvalt, kuid mitte rohkem kui kolm aastat, siis vastavalt Maksu- ja Tolliamet vähendab või suurendab lõikes 1 nimetatud toetuse summat. § 9. Toetuse maksmine (1) Veeteede Amet kannab taotluse rahuldamise otsuse tegemisel toetuse taotleja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto arvestusse taotluse esitamise kuu 20. kuupäevaks. 4 (2) Kui taotluse läbivaatamisel anti toetuse taotlejale § 6 lõike 5 kohaselt tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete või selgituste esitamiseks, pikeneb toetuse väljamaksmine vastava aja võrra. § 10. Toetuse taotleja kohustused Toetuse taotleja kohustub: 1) esitama Veeteede Ameti nõudmisel teavet ja dokumente ettenähtud viisil ja tähtajal; 2) võimaldama teostada kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetusega seotud dokumentide üle; 3) säilitama toetuse taotlemisega seonduvaid dokumente 10 aastat taotluse rahuldamise otsusest arvates; 4) teavitama Veeteede Ametit viivitamata kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse taotleja kohustuste täitmist; 5) maksma toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse taotleja rikub määruses sätestatud nõudeid või kaldub muul viisil kõrvale riigiabi saamisest ja kasutamisest tulenevatest nõuetest. § 11. Riigiabi andja kohustused (1) Veeteede Amet menetleb taotlusi ning kannab vajalikud andmed konkurentsiseaduse §-s 492 sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet käesoleva määruse nõuete täitmise üle. (2) Veeteede Amet säilitab toetuse menetlemisega seonduvaid dokumente 10 aastat taotluse rahuldamise otsusest arvates. § 12. Toetuse tagasinõudmine (1) Veeteede Amet võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui: 1) toetuse taotleja on taotlemisel esitanud ebaõiget teavet või teave on jäetud esitamata; 2) toetuse taotleja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses nimetatud kohustuse; 3) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. (2) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates. (3) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral nõuab Veeteede Amet toetuse tagasi koos intressiga vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1– 134), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. (4) Veeteede Ametil on õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates. (5) Toetuse taotleja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse taotleja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 23.09.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „Rahvusvahelise reisilaevanduse toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte 13. veebruaril 2019. a ja 18. veebruaril 2020. a võttis Riigikogu vastu maksuseaduste muudatused, millega kehtestas muuhulgas maksusoodustused kaubalaevade laevapere liikmete tööjõumaksudele. Vastavad maksusoodustused jõustusid 1. juulil 2020. Kaubalaevade maksusoodustuse kavandamise ajal sai reisilaevu puudutavat regulatsiooni pidada heaks, kuna Eesti lipu all oli mitmeid reisilaevu ning majandus- ja konkurentsiolukord soodne. Koroonaviiruse leviku tõttu on reisilaevandusettevõtjad sattunud kriitilisse olukorda. Hinnanguliselt on laevandusettevõtjate käibed langenud 85—90%, riigipiiride sulgemise tõttu on vähenenud kaubavedu ning ajutiselt peatati ka tavapärane reisijatevedu. Negatiivsete majandusmõjude leevendamiseks sektoris tuleb rakendada meetmeid tööjõuga seotud maksukoormuse vähendamiseks. Määruse kohaselt makstakse rahvusvahelisi reise tegevale reisilaevandusettevõtjale kord kvartalis toetust summas, mis on võrdne laevapere liikmele väljamakstud töötasult arvestatud tööjõumaksude ja maksubaasilt (vastavalt 1,5 või 2,5 kuupalga alammäär) arvutatud tööjõumaksude vahega. Laevandusettevõtjate jätkusuutlikkus ning säilimine on strateegilise tähtsusega. Riigiabi andmine on vajalik, sest laevandusettevõtjad annavad tööd tuhandetele inimestele, moodustavad olulise osa turismisektorist ning aitavad tagada kaupade ja inimeste liikumist riikide vahel. Selle katkemine tooks endaga kaasa ulatuslikumad ja negatiivsemad tagajärjed. Riigiabi eesmärgiks on seega tugevdada Eesti reisilaevanduse konkurentsivõimet, säilitades töökohti ja toetades majanduse ning reisilaeva sektori arengut. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna merendustalituse juhataja Katrin Andre (e-post: [email protected]; tel: 625 6426) ja sama talituse peaspetsialist Gerli Ehte (e-post: [email protected]; tel: 639 7650) ning Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro (e-post [email protected]; tel: 611 3344) ning peaspetsialistid Kersti Sügis (e-post: [email protected]; tel: 611 3951) ja Margit Aav (e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351 , e-post: [email protected]). Keeletoimetuse tegi Katrin Andre. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga ega ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendumisega, kuid Euroopa Liidu õiguses on liikmesriikidele kehtestatud riigiabi andmise reeglid, mida tuleb toetusi kehtestades järgida. Euroopa Komisjon on pidanud põhjendatuks ja lubatavaks meretranspordile riigiabi andmist ning on selleks välja töötanud spetsiaalsed merenduse riigiabi suunised ‒ Komisjoni teatis K(2004) 431 – ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta (edaspidi merendusabi suunised). Toetuse rakendamiseks on vajalik eelnevalt teavitada Euroopa Komisjoni ning saada toetuse rakendamiseks luba (Euroopa Liidu toimimise lepingu 108 lõige 3). Merendusabi suuniste 2. peatüki kohaselt võib riigiabiga toetada skeemi, mis ei toimi teiste lepinguriikide majanduse arvel ega moonuta lepinguriikide konkurentsi nii, et see oleks vastuolus ühise eesmärgiga. Merendusabi suunistes nähakse ette tingimused, mille täitmise korral on riigiabi andmine lubatud. Merendusabi suunistega sätestatud tingimusi on täpsustatud erinevatele riikidele antud riigiabilubades, mistõttu tuleb arvestada Euroopa Komisjoni otsustuste praktikaga. Merendusabi suuniste kohaselt ei või meremeeste palgatulule maksusoodustuse suurus ületada samalt tulult potentsiaalselt kogutavat maksutulu. Eesti esitas ametliku taotluse riigiabi andmise loa saamiseks Euroopa Komisjonile 14. juulil 2020 ja Euroopa Komisjon tegi riigiabi andmist lubava otsuse SA.57541 (2020/N) – Estonia Support for international passenger shipping2 27. augustil 2020. a. Määruse eelnõu kiitis Vabariigi Valitsus heaks 17.09.2020 toimunud istungil. Samuti otsustas valitsus 21.09.2020 istungil, et toetust antakse üksnes 2020. aastal. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu paragrahvis 1 kirjeldatakse määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse rahvusvahelise reisilaevanduse toetuse (edaspidi toetus) saamiseks esitatavad nõuded, toetuse arvutamise alused, toetuse menetlemise, toetuse saamise tingimustele vastamise järelevalve ning toetuse aruandluse kord. Toetus kohaldub üksnes sellistele laevadele, mis teevad Euroopa Majanduspiirkonnas rahvusvahelisi regulaarreise, mis kannavad Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi lippu ning mille kogumahutavus on vähemalt 500. Meresõiduohutuse seaduse § 2 punkti 29 kohaselt loetakse reisilaevaks laeva, mis mahutab enam kui kahtteist reisijat. Rahvusvahelisteks regulaarreisideks loetakse järjestikused meresõidud teenusena kahe või enama Euroopa Majanduspiirkonnas asuva sadama vahel, mis on kas avaldatud sõiduplaani (graafiku) alusel või toimuvad korrapäraselt või sellise sagedusega, et süstemaatiline ja regulaarne teenuse osutamine on äratuntav. Laeva suuruse kriteeriumi sätestamine on vajalik, kuna 500 ja suurema kogumahutavusega laevadele kohalduvad täies mahus rahvusvahelised regulatsioonid, mis võimaldavad rakendada täiemahulist ja kvaliteetset järelevalvet üle maailma. Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi lipu kandmise nõue tuleneb merendusabi suunistest. Eelnõu paragrahvi 2 lõikes 1 sätestatakse, et toetusmeede on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Riigiabi andmisel juhindutakse merendusabi suunistest ja Euroopa Komisjoni asjakohasest riigiabi andmist lubavast otsusest. 27.08.2020 tegi Euroopa Komisjon Eesti riigiabi teatise osas otsuse SA.57541 (2020/N), millega otsustas mitte esitada 1 Kättesaadav aadressil: https://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2004:013:0003:0012:EN:PDF (29.04.2020). 2 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases1/202036/287199_2185368_106_2.pdf vastuväiteid abikavale, kuna see on kooskõlas siseturuga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt. Riigiabiga on tegemist juhul, kui täidetud on järgmised tingimused: abi saaja on ettevõtja, abi antakse riigi vahenditest riikliku meetmega, abi annab saajale majandusliku eelise, abimeede on valikuline ning abi mõjutab või võib omada mõju konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Nimetatud tingimused on käesoleval juhul täidetud. Antud juhul on abi saajaks meretranspordi ettevõtjad. Toetust antakse riigi vahenditest, kuna riigiabi andmise rakendamiseks on vajalik vastu võtta õigusakt, mida saab teha üksnes riik. Majandusliku eelise andmine seisneb asjaolus, et toetuse kohaldamisega vähendatakse ettevõtja koormust tööjõukuludele. Seeläbi antakse majanduslik eelis, mis omakorda mõjutab konkurentsi ja majandust. Tegemist on ka valikulise meetmega, kuivõrd toetusele saavad kvalifitseeruda vaid konkreetses valdkonnas (rahvusvaheline reisijate meretransport) tegutsevad ettevõtjad. Lõikes 2 sätestatakse, et toetus laieneb vaid ühenduse laevapere liikmetele, kelleks määruse mõistes on § 1 lõike 1 tingimustele vastaval reisilaeval töötavad Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikust või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elavast isikust laevapere liikmed, kelle eest on toetuse taotleja kohustatud tasuma sotsiaalkindlustusmaksed Eestis. Kitsendus tuleneb merendusabi suunistest, mille kohaselt on riigiabi andmine Euroopa Majanduspiirkonna sadamate vahel regulaarset reisiveoteenust pakkuvate laevade (sh ro-ro laevade) puhul lubatud üksnes Euroopa Liidu/Euroopa Majanduspiirkonna kodanikest laevapere liikmetele. Nimetatud kitsendus tuleneb ühenduse tööhõive kaitsmise vajadusest. Riigiabi aitab parandada laevapere liikmete töötingimusi ja julgustab laevade jäämist liikmesriikide laevaregistrisse. Kuigi merendusabi suunised nimetavad ühenduse laevapere liikmetena üksnes Euroopa Liidu/Euroopa Majanduspiirkonna kodanikke, arvatakse käesolevas määruses antud mõiste hulka ka Šveitsi kodanikud ning Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elavad isikud. Šveitsi kodanike kaasamine tuleneb Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kokkuleppest isikute vaba liikumise kohta (ELT L 114 30.4.2002, lk 6)3. Nimetatud kokkuleppe artikkel 2 sätestab diskrimineerimisest hoidumise kohustuse ning näeb ette, et kokkuleppe kohaselt ei diskrimineerita kokkuleppeosalise territooriumil seaduslikult elavaid teise kokkuleppeosalise kodanikke nende kodakondsuse alusel. Juhul, kui Šveitsi kodanikest laevapere liikmete tööjõukuludele määruses sätestatud toetus ei laieneks, viiks see Šveitsi kodanike diskrimineerimiseni, kuna tööandjad tõenäoliselt ei värbaks või asendaks Šveitsi kodanikust laevapere liikmed toetuse saamise eesmärgil Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanikega. See aga oleks vastuolus eelpool nimetatud kokkuleppega. Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elavate isikute kaasamine tuleneb Eesti ajajaloolis-kultuurilisest taustast. Täpsemalt moodustab selliste isikute osakaal Eesti rahvaarvust 10,7%. Määrus toob eraldi välja Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elavad isikud, kuid tegelikult laieneb toetus enamikule Eesti alalistele elanikele välismaalaste seaduse § 5 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt on alaline elanik Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. Alaline elamisõigus saab Euroopa Liidu kodaniku seaduse kohaselt olla Euroopa Liidu kodanikul ja tema perekonnaliikmel. Nagu juba eelpool öeldud, laieneb Euroopa Liidu kodaniku töötasule toetuse õigus. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme puhul aga seda õigust ei ole, kui ta 3 Kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:02002A0430(01)- 20170101 (29.04.2020). elab Eestis perekonnaliikme alalise elamisõiguse alusel. Toetusele kvalifitseerumiseks peaks perekonnaliige elama Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel. Lõikega 3 sätestatakse riigiabi saaja, kelleks on äriühing, kes on saanud toetust määruses sätestatud korras. Lõike 4 kohaselt on riigiabi andjaks Veeteede Amet. Tegu on Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise kokkuleppega, lähtuvalt asjaolust, et Veeteede Ametis on olemas vajalik oskusteave ja pädevus ning Veeteede Amet on ka eeskätt kaubalaevadele antava riigiabi andjaks. Riigiabi andja menetleb taotlusi, teeb väljamakseid ja teostab järelevalvet. Riigiabi andmise tingimustele vastavuse kontrolli teostab Veeteede Amet koostöös Maksu- ja Tolliametiga. Eelnõu paragrahvis 3 sätestatakse tingimused toetuse taotlejale. Tingimuste täitmist kontrollitakse taotluse esitamise seisuga. Lõike 1 punktiga 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab olema residendist äriühing või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühing, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht või kes tegutseb Eestis tööandjana. Euroopa Liidu võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt ei saa taotlejate ringi piirata üksnes Eesti äriühingutega, vaid hõlmata tuleb ka teiste Euroopa Majanduspiirkonna riikide ja Šveitsi ettevõtjad. Eestis püsivat tegevuskohta omavate või siin tööandjana tegutsevate välisriigi ettevõtjate tööjõumaksukohustus on võrdne residendist äriühinguga, mistõttu on Euroopa Komisjoni nõudest tulenevalt toetuse võimaliku saaja hulka hõlmatud ka lepinguriigi ja Šveitsi ettevõtjad. Punkti 2 kohaselt peab toetuse taotleja maksma toetuse saamise aluseks olevat töötasu ühenduse laevapere liikmele. Kitsendus tuleneb merendusabi suunistest, mille kohaselt on riigiabi andmine Euroopa Majanduspiirkonna sadamate vahel regulaarset reisiveoteenust pakkuvate laevade (sh ro-ro laevade) puhul lubatud üksnes Euroopa Liidu/Euroopa Majanduspiirkonna kodanikest laevapere liikmetele. Punktiga 3 sätestatakse, et toetuse taotlejalt ühenduse laevapere liikmele töötamise eest makstud töötasu peab olema teenitud laeval. Määruse § 1 lõike 1 järgi peab laeva puhul olema tegemist Euroopa Majanduspiirkonnas rahvusvahelisi regulaarreise tegeva reisilaevaga, mis kannab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi lippu ning mille kogumahutavus on vähemalt 500. Punktiga 4 sätestatakse, et toetuse taotlejal ei tohi olla riiklikku maksuvõlga. Tulu- ja sotsiaalmaksu osas ei tohi toetuse taotlejal olla lisaks ka ajatatud maksuvõlga, teiste riiklike maksude osas võib maksuvõlg olla ajatatud. Tulu- ja sotsiaalmaksu osas ka ajatatud maksuvõla puudumise nõue sätestatakse lähtuvalt põhimõttest, et riik ei peaks andma toetust selliste kohustuste katteks, mille ettevõtja on juba jätnud riigi ees täitmata. Maksuvõla puudumist kontrollib taotluse menetlemisel Maksu- ja Tolliamet taotluse esitamise seisuga, võttes arvesse, et tema andmete põhjal peab Veeteede Amet jõudma teha taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ning positiivse otsuse korral kandma toetuse ettevõtja ettemaksukontole hiljemalt sama kuu 20. kuupäevaks. Punktiga 5 sätestatakse, et toetuse taotleja suhtes ei tohi toimuda pankroti-, sundlõpetamis- või likvideerimismenetlust. Nimetatud menetluste osas avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse alguseks loetakse pankroti väljakuulutamist, mille osas tehtud otsus avaldatakse Ametlikes Teadaannetes (pankrotiseaduse § 33). Likvideerijad peavad likvideerimismenetluse kohta avaldama teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (äriseadustiku §-d 212, 375). Punkti 6 kohaselt ei tohi toetuse taotleja saada toetuse saamise perioodi eest muud abi või toetust ühenduse laevapere liikme tööjõukulude katmiseks. Analoogne piirang on Soomel4, kus on samuti ette nähtud, et toetuse (riigiabi) taotleja ei tohi samaaegselt saada muud abi või toetust tööjõukulude katmiseks. Piirangu eesmärk on vältida topeltrahastamist ehk teisisõnu, et ühe ja sama kulu kohta ei anta toetust rohkem kui üks kord. Merendusabi suuniste kohaselt tuleb vältida ülekompenseerimist ning konkurentsimoonutuste vältimiseks peab liikmesriik jälgima, et antud (riigi)abi kogusumma ei ületaks laevandustegevustelt ja meremeestelt kogutud maksusid ja makseid. Punktide 7 ja 8 kohaselt ei tohi toetuse taotleja olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses ning toetuse taotleja ei tohi olla jätnud täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust. Piirangud on lisatud põhjusel, et antud toetusmeetme puhul on tegu riigiabiga ning riigiabi andmisel tuleb arvestada Euroopa Komisjoni reeglitega. Selle nõude eesmärk on ka maandada riigile lisanduvate rahaliste kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada rahaliste vahendite kasutamise sihtotstarbelisus. Raskustes ettevõtja definitsioon on Euroopa Komisjoni 2014. aasta teatise „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“5 punktis 2.2. Juhul kui ettevõtja on raskustes, tohib talle abi anda ainult nimetatud suuniste alusel. Veeteede Amet juhindub ettevõtja majandusolukorra hindamisel nendest punktidest. Euroopa Komisjon on Eesti suhtes teinud seni kaks ebaseaduslikuks tunnistatud abi tagasimaksmise otsuse (Estonian Air-i ja Tartu Agro kaasused). Vajadusel saab siseriiklikult reeglite täitmist kontrollida riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri registreeritud kasutaja, st abi andja ehk Veeteede Amet. Lõikes 2 täpsustatakse, et reis loetakse rahvusvaheliseks, kui see toimub kas Eesti ja välisriigi sadama vahel või välisriigi või välisriikide sadamate vahel. Siinjuures tuleb täiendavalt arvestada määruse §-s 1 sätestatud kohaldamisalast tuleneva piiranguga, mille kohaselt peavad reisid toimuma Euroopa Majanduspiirkonna sadamate vahel. Vaid Eesti sadamate vahel toimuv reis ei ole rahvusvaheline ka siis, kui laev läbib vahepeal rahvusvahelisi vesi. Lõikega 3 täpsustatakse, et regulaarreisi mõistetakse meresõiduohutuse seaduse tähenduses. Meresõiduohutuse seaduse § 2 punkti 19 kohaselt on regulaarreis merereis avalikustatud reisigraafiku alusel või nii korrapäraselt või sageli, et avaldub tema ilmne regulaarsus. Eelnõu paragrahvis 4 on kirjeldatud toetuse taotlemine. Toetust saab taotleda kord kvartalis. Toetuse saamiseks eelneva kvartali eest tuleb toetuse taotlejal esitada Veeteede Ametile digitaalselt allkirjastatud taotlus hiljemalt nimetatud kvartalile järgneva kuu 5. kuupäevaks. 4 Soomes on meretranspordi sektori sotsiaalkindlustuskulude ja füüsilise isiku tulumaksustamisega seotud kulude hüvitamise meede kehtestatud seadusega „Laki meriliikenteessä käytettävien alusten kilpailukyvyn parantamisesta“, vastav põhimõte sisaldub § 10 punktis 5. Seaduse inglise keelne tõlge on kättesaadav: <https://finlex.fi/fi/laki/kaannokset/2007/en20071277.pdf> (15.09.2020) 5 Kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XC0731(01)&from=EN (29.04.2020). Toetust saab taotleda 2020. aasta kolmanda (periood juuli – september) ja neljanda kvartali (periood oktoober – detsember) eest. Eelnõu paragrahvis 5 loetletud nõuded toetuse taotlusele. Lõike 1 punkti 1 kohaselt peab taotlus sisaldama toetuse taotleja ärinime, registrikoodi ja asukohta. Punkti 2 kohaselt tuleb taotlusele lisada laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber. Punktis 3 on nõutud, et taotlusele lisatakse laeva eelmise kvartali (toetuse perioodi) sõidugraafikud. See on vajalik, et riigiabi andja saaks veenduda, kas laev vastab määruse §-s 3 sätestatud tingimusele, mille kohaselt peab reisilaeva kasutama regulaarses rahvusvahelises reisijateveos Euroopa Majanduspiirkonnas. Punktidega 4 ja 5 on nõutud, et taotlusele lisatakse teave, millelt nähtuvad laeva tüüp ja kogumahutavus ning see, et laev kannab lepinguriigi lippu. Neid dokumente ei ole vajalik esitada, kui laev on registreeritud Eesti laevaregistris ning andmed on registrist leitavad. Punktide 6 ja 7 kohaselt tuleb esitada taotleja esindusõigusliku isiku nimi, telefoninumber ja e- posti aadress ning volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel. See info on vajalik eeskätt selleks, et riigiabi andjal oleks võimalik toetuse taotlejaga ühendust võtta ning samuti veenduda esindaja esindusõiguses. Punkti 8 kohaselt tuleb toetuse taotlejal lisada kinnitus, et ta vastab määruse § 3 lõikes 1 loetletud tingimustele. Punkti 9 kohaselt tuleb toetuse taotlejal esitada kinnitus, et ta nõustub taotluse või vaide menetlemisega seotud dokumendi või otsuse elektroonilise kättetoimetamisega. Lõikega 2 sätestatakse, et kui toetuse taotleja taotleb toetust korraga mitmele laevale, siis tuleb taotlus lõike 1 punktide 2—5 osas esitada iga laeva kohta eraldi. See on vajalik veendumaks, et laevad vastavad määruses toodud kriteeriumitele. Eelnõu paragrahvis 6 on kirjeldatud taotluse menetlusega seonduv. Lõike 1 kohaselt koosneb taotluse menetlemine taotluse läbivaatamisest, vajadusel selgituste ja lisateabe küsimisest, toetuse taotleja nõuetele vastavuse kontrollist ja otsuse tegemisest, millega taotlus kas rahuldatakse või jäetakse rahuldamata. Lõike 2 kohaselt kontrollib Veeteede Amet riigiabi andjana, kas toetuse taotleja vastab § 3 lõike 1 punktides 1,3 ja 5—8 nimetatud tingimustele. Lõike 3 kohaselt edastab Veeteede Amet taotluse selle saamisel Maksu- ja Tolliametile. Taotluse edastamine on vajalik, kuna Maksu- ja Tolliametil on algandmed ettevõtjate maksukohustuse täitmise kohta. Lõike 4 kohaselt kontrollib Maksu- ja Tolliamet, kas toetuse taotleja vastab § 3 lõike 1 punktides 2 ja 4 sätestatud tingimustele ehk kas töötasu on makstud ühenduse laevapere liikmetele ning ega toetuse taotlejal ei esine maksuvõlga. Maksu- ja Tolliamet teavitab Veeteede Ametit tingimustele vastamisest või mittevastamisest. Kui toetuse taotleja vastab kriteeriumitele, siis edastab Maksu- ja Tolliamet Veeteede Ametile § 8 alusel arvutatud toetuse summa. Seejuures võtab Maksu- ja Tolliamet arvesse, et tema andmete põhjal peab Veeteede Amet jõudma teha taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ning positiivse otsuse korral kandma toetuse ettevõtja ettemaksukontole hiljemalt sama kuu 20. kuupäevaks. Lõikes 5 on reguleeritud olukord, kui taotluses avastatakse puudusi. Puuduste esinemisel teavitatakse viivitamatult toetuse taotlejat ja talle antakse kuni 3-tööpäevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Eelnõu paragrahv 7 käsitleb taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmist. Lõike 1 kohaselt teeb Veeteede Amet taotluse rahuldamise otsuse, kui toetuse taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud tingimustele. Näiteks peab toetuse taotleja vastama § 3 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja taotlus § 4 lõikes 1 ja §-s 5 sätestatud tingimustele. Otsuse tegemisel peab Veeteede Amet peab arvestama § 9 lõikes 1 sätestatud tähtaega, st otsus tuleb teha sellise arvestusega, et toetus oleks võimalik taotlejale üle kanda taotluse esitamise kuu 20. kuupäevaks. Lõike 2 kohaselt märgitakse toetuse rahuldamise otsusesse määruse §-s 8 sätestatud korras arvutatud toetuse summa. Toetuse summa arvutab Maksu- ja Tolliamet ning toetuse summa arvutamise korda on selgitatud pikemalt § 8 juures. Lõike 3 kohaselt teeb Veeteede Amet taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui toetuse taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud tingimustele ning taotluses esinenud puudused on jäänud tähtaegselt kõrvaldamata. Eelnõu paragrahvi 8 lõikes 1 sätestatakse toetuse arvutamise põhimõte. Toetuse summa oleneb reisilaeval töötamise eest tasu saanud laevapere liikme ametikohast. Laevapere liikme ametikohad jagunevad juhtkonna ja reakoosseisu vahel. Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt kasutatakse mõisteid laeva juhtkonna ja laeva reakoosseisu liige meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud määruse tähenduses. Nimetatud sätte alusel on Vabariigi Valitsus 20. juunil 2013. a võtnud vastu määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“, mille kohaselt kuuluvad laeva juhtkonna hulka kapten ja laevaohvitserid. Laevaohvitser hõlmab laevajuhi, laevamehaaniku, elektrimehaaniku, raadioelektrooniku, laeva turvaülema ja teisi reederi määratud spetsialistide ametikohti. Laevapere reakooseisu moodustavad laevapere liikmed, kes ei ole juhtkonna liikmed. Tööandjale makstakse toetust summas, mis on võrdne laevapere liikmele väljamakstud töötasult arvutatud tööjõumaksude ja maksubaasilt (vastavalt 1,5 või 2,5 kuupalga alammäär) arvutatud tööjõumaksude vahega. Kui tasu saajaks on töötamise registris (edaspidi TÖR) laeva reakoosseisu liikmena registreeritud töötaja, arvutatakse toetuse suurus toetuse saamise õiguse tekkimisele eelnevas kvartalis toetuse taotleja poolt reakoosseisu liikme töötasult makstud sotsiaal- ja tulumaksu ja 1,5 kordse töötasu alammääralt arvutatud eelnimetatud maksude vahe. Laeva juhtkonna liikme puhul on aluseks 2,5 kordne töötasu alammääralt arvutatud maksude vahe. 2020. aastal on täistööajaga töötamise korral töötasu alammääraks 584 eurot6 ehk maksubaasid on 876 ja 1460 eurot. Toetuse taotleja peab märkima TÖR-is laevapere liikme ametikoha kuuluvuse laeva juhtkonna või reakoosseisu hulka. Tavapäraselt puudub vajadus TÖR-is vastava jaotuse märkimiseks, 6 Töötasu alammäära kehtestab Vabariigi Valitsus töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel määrusega. Käesoleval aastal on töötasu alammäär kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“. kuid toetuse taotlemise korral on see vajalik, kuna juhtkonna- ja reakoosseisu liikmete osas kehtivad toetuse arvutamisel erinevad määrad. Ametikohtade kuuluvuse märkimine on vajalik, et Maksu- ja Tolliamet saaks arvutada toetuse summa. Juhul, kui toetuse taotleja ei ole toetuse taotlemisel TÖR-s vajalikke kandeid teinud, teavitab Maksu- ja Tolliamet toetuse taotlejat vastavast kohustusest. Toetuse suuruse arvutab välja Maksu- ja Tolliamet toetuse taotleja poolt toetuse taotlemise kuule eelnevas kvartalis § 2 lõikes 2 nimetatud laevapere liikme töötasult makstud sotsiaal- ja tulumaksu ja vastavalt kas 1,5 või 2,5 kordse töötasu alammääralt arvutatud eelnimetatud maksude vahe. Kirjeldatud süsteem on välja töötatud Läti ja Soome eeskujul. Lätis on toetusmeede kasutusel alates 2008. aastast. Lätis võetakse laeva juhtkonna tulumaksu kohustuse arvestuse aluseks 2,5 kordne miinimumkuupalk, muu laeva personali tulumaksu kohustuse arvestuse aluseks võetakse 1,5 kordne miinimumkuupalk. Läti miinimumpalk 2020. aastal on 430 eurot ehk maksubaasid on vastavalt 1075 ja 645 eurot. Maksubaasidele kehtib tavaline tulumaksumäär 7 ning laevapere liikmetele kehtivad sotsiaalsed tagatised arvutatakse samuti maksubaasilt, mitte tegelikult sissetulekult. Teadaolevalt on Läti Euroopa Liidus ainus, kes sellist süsteemi kasutab. Soomes makstakse ettevõtjale toetust makstud tööjõumaksude summas. Soomes maksab ja peab tööandja laevapere liikme palgalt tavakorras kinni kõik maksud ja maksed ning kannab need vastavatesse eelarvetesse. Seeläbi tagatakse laevapere liikmele sotsiaalsed garantiid arvutatuna laevapere liikme tegelikult palgalt. Samas makstakse tööandjale kord aastas toetust kinnipeetud füüsilise isiku tulumaksu ja tööandja ning töötaja makstud tööjõumaksude summalt arvutatuna. Eestis hakkaks kehtima kahe kirjeldatud süsteemi kombinatsioon. Tööandja maksab ja peab kinni laevapere liikmele väljamakstud töötasult kõik tööjõumaksud. Sel viisil tagatakse laevapere liikmetele samal tasemel sotsiaalsed garantiid, mis neil on tänagi ja nende olukord ei halvene. Erinevalt Soomest, kus tööjõumaksude toetust makstakse üks kord aastas, hakatakse Eestis tööandjale toetust maksma kord kvartalis, mis peaks võimaldama suuremat paindlikkust ning olema ettevõtjasõbralikum. Võrreldes Soomega oleks Eesti süsteem riigieelarvele vähemkoormavam, kuna laevandusettevõtja maksab rahvusvahelisi vedusid korraldaval reisilaeval töötava Euroopa Majanduspiirkonna residendist laevapere liikme töötasult kõiki tööjõumaksusid tegelikult makstud töötasu ja vastavalt 1,5 või 2,5 kordselt töötasu alammäära vahelt arvutatuna. Töötasu alammäära kasvades tõusevad automaatselt ka ettevõtja kohustused. Läti süsteemi ees on eeliseks laevapere liikmete sotsiaalsete garantiide säilimine nende tegelikult töötasult, mitte maksubaasilt. Lõikega 2 täpsustakse, et mõisteid laeva juhtkonna ja laeva reakoosseisu liige kasutatakse meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud määruse tähenduses (vt täpsemalt lõike 1 selgitust). Lõikes 3 täpsustatakse, et toetuse summa arvutamise aluseks on toetuse väljamaksmisele eelnevas kvartalis kehtinud töötasu alammäär. Täpsustus on eeskätt vajalik olukorras, kus aastavahetusega võib muutuda alampalga määr. 7 Alates 1. jaanuarist 2018 kehtib Lätis astmeline tulumaks. Läti tulumaksuseadus, § 15 https://likumi.lv/ta/en/en/id/56880-on-personal-income-tax Lõikes 4 sätestatakse, et kui toetuse taotleja on vähendanud või suurendanud eelnevate perioodide eest tasutud tulu- ja sotsiaalmaksu summat, siis vastavalt väheneb või suureneb Maksu- ja Tolliameti arvutatud lõikes 1 nimetatud toetuse summa. Eelnevate perioodide eest on võimalik muuta tasutud tulu- ja sotsiaalmaksu summat alates määruse jõustumisest tagasiulatuvalt, kuid mitte rohkem kui kolm aastat. Antud sättega peaks lahenema olukord, kus tööandja võib muuta tagantjärgi TSD-d või TÖRi selliselt, et see mõjutab talle väljamakstavat toetuse summat. Maksu- ja Tolliametil on seeläbi võimalik võtta toetuse summa arvutamisel arvesse ka eelmise kvartali muudatusi ning vajadusel korrigeerida toetuse summat. Eelnõu paragrahvis 9 on reguleeritud toetuse maksmise tingimused. Lõike 1 kohaselt kannab Veeteede Amet toetuse taotluse rahuldamisel riigiabi andjana Maksu- ja Tolliametist saadud informatsiooni alusel toetuse summa taotluse esitamise kuu 20. kuupäevaks toetuse taotleja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto arvestusse. Rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise korra“8 kohaselt hallatakse isikul rahalisi toiminguid ettemaksukontol. Igal isikul on üks ettemaksukonto, millel on unikaalne viitenumber. Lõikes 2 on täpsustatud, et kui taotluse läbivaatamisel esines mõni puudus või ilmnes täiendavate andmete esitamise vajadus ja toetuse taotlejale anti tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks või täiendavate andmete või selgituste esitamiseks (§ 6 lõige 5), siis pikeneb vastavalt ka toetuse väljamaksmine puuduse kõrvaldamiseks või täiendava teabe esitamiseks antud tähtaja võrra. Eelnõu paragrahvis 10 on sätestatud kohustused toetuse taotlejale. Punkti 1 kohaselt peab toetuse taotleja esitama Veeteede Ameti nõudmisel vajalikku teavet ja dokumente ettenähtud viisil ja tähtajal. Punktis 1 on silmas peetud teavet laiemas tähenduses kui § 5 kohaselt taotluses esitatav teave, sest riigiabi andjana võib Veeteede Ametil tekkida vajadus täiendavate andmete küsimise järele. Toetuse taotleja peab Veeteede Ametile võimaldama kogu info, mis toetuse taotleja nõuetele vastavuse kontrolliks vajalik on ning seda nii toetuse andmise kui võimaliku hilisema tagasinõudega seonduvalt. Punkti 2 kohaselt kohustub toetuse taotleja võimaldama teostada kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetusega seotud dokumentide üle. See on vajalik, et Veeteede Ametil oleks võimalik täita § 2 lõikes 1 sätestatud ülesandeid, mis tulenevad riigiabi otsusest. Punktis 3 nähakse toetuse taotlejale ette kohustus säilitada toetuse taotlemisega seonduvaid dokumente 10 aastat toetuse rahuldamise otsusest arvates. Punkti 4 kohaselt tuleb toetuse taotlejal teavitada Veeteede Ametit viivitamata kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse taotleja kohustuste täitmist. Punkti 5 kohaselt peab toetuse taotleja maksma toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse taotleja rikub määruses sätestatud nõudeid või kaldub muul viisil kõrvale riigiabi saamisest ja kasutamisest tulenevatest nõuetest. 8 Kättesaadav aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/13099253?leiaKehtiv Eelnõu paragrahvis 11 määratakse riigiabi andja kohustused. Lõike 1 kohaselt Veeteede Amet kui riigiabi andja menetleb taotlusi ning kannab vajalikud andmed konkurentsiseaduse §-s 492 sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, teostades samuti järelevalvet § 2 lõikes 1 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle. Toetuse ehk riigiabi summa arvutab välja Maksu- ja Tolliamet ning edastab selle Veeteede Ametile. Vajadusel võib maksuhaldur maksukorralduse seaduse § 29 punkti 46 alusel avaldada Veeteede Ametile maksusaladust sisaldavat teavet ulatuses, mis on vajalik toetuse saamise nõuetekohasuse, sihipärase kasutamise ja kulude abikõlblikkuse kontrollimiseks. Lõikes 2 sisaldub riigiabi andja kohustus säilitada toetuse menetlemisega seonduvaid dokumente 10 aastat toetuse rahuldamise otsusest arvates. Eelnõu paragrahvis 12 sätestatakse tagastusnõude tingimused. Lõike 1 kohaselt, kui ilmnevad asjaolud, mis välistavad toetuse saamise, on Veeteede Ametil nõudeõigus toetuse taotleja vastu väljamakstud toetuse osalises või täies ulatuses. Tegu on olukorraga, kus toetuse taotleja ei ole vastanud mõnele § 3 lõikes 1 nimetatud tingimusele või on esitanud ebaõiget teavet või on jäetud teabe esitamata või ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Lõike 2 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha üldjuhul kolme aasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates. Lõike 3 kohaselt lähtutakse ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134) ning lõikest 4 tulenevalt on võimalik tagasinõude otsuse teha kümne aasta jooksul riigiabi andmise otsusest arvates. Nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9—29). artikkel 17 kohaselt on komisjonil õigus abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul päevast, mil abisaajale antakse ebaseaduslikku abi kas individuaalse abina või abikava raames. Ebaseaduslik on määruse artikkel 1 kohaselt abi, mis on kehtestatud vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3. Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on Eesti Vabariigile esitanud otsuse, et ebaseaduslik riigiabi tuleb saajal tagastada, nõuab toetuse andja riigiabi abi saajalt tagasi koos intressiga. Lõike 5 kohaselt tuleb toetus tagasi maksma 60 päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Kui toetust õigeaegselt tagasi ei maksta, siis lisandub toetuse summale viivis 0,06% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise määr on pärast eelnõu kooskõlastamist muudetud 0,1%-lt 0,06% peale vastavalt Eesti Laevaomaniku Liidu tähelepanekule. Sama määr on ette nähtud ka maksukorralduse seaduses. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks merenduse riigiabi suunised ‒ Komisjoni teatis K(2004) 43 – ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta, arvestades sealhulgas Euroopa Komisjoni otsustuste praktikat. Eelnõu kohasele toetusskeemile on Euroopa Komisjon andnud riigiabi loa otsusega SA.57541 (2020/N). 4. Määruse mõjud Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Eelnõu rakendamisega on ette näha mõju majandusele, sotsiaalvaldkonnale ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Kaasnev mõju: mõju majandusele Sihtrühm. Eesti residendist äriühingud, kes on tööandjaks Euroopa Majanduspiirkonnas rahvusvahelisi regulaarseid reisijatevedusid tegevate laevade laevapere liikmetele. Mõju ulatus. Mõju Eesti majandusele on oluline. Toetuse andmine on vajalik, sest laevandusettevõtjad annavad tööd tuhandetele inimestele, moodustavad olulise osa turismisektorist ning aitavad tagada kaupade ja inimeste liikumist riikide vahel. Toetuse eesmärgiks on tugevdada Eesti reisilaevanduse konkurentsivõimet, säilitades töökohti ja toetades majanduse arengut. Toetuse oodatav mõju majandusele on positiivne. Toetus aitab leevendada tööjõukulude koormust rahvusvahelistel reisilaevandusettevõtjatel, mille jätkusuutlikkus ning säilimine on strateegilise tähtsusega. Enamikel mereriikidel on kas maksuerisused või toetused laevandusettevõtjatele, kuna riikide huvi on, et see sektor genereeriks nii otsest kui kaudset tulu. Toetusmeetmete kaudu on võimalik hoida professionaalid ja seeläbi vajalik oskusteave oma lipuriigis, kui ka luua uusi töökohti. Niisamuti loodetakse, et toetus aitab parandada ettevõtluskeskkonda, mille tagajärjel tekib Eesti ettevõtjatel parem võimalus tegutseda merendusvaldkonnas. Samuti võib eeldada, et laevade jäämisel Eesti lipu alla säilib Eestis laevandusalane oskusteave, mis omab positiivset mõju laevanduse arengule Eestis. Hetkel töötab Eesti reisilaevadel hinnanguliselt 2500 inimest. Ühe laevapere suurus on sõltuvalt laevast 400-500 töötajat (2 vahetust kokku). Rahvusvahelistel reisilaevadel töötavaid laevapere liikmeid toetuse maksmine otseselt ei mõjuta. Laevapere liikmetele on tagatud ravikindlustus täielikus mahus ning toetused, mille suurus sõltub maksustatava töötasu suurusest (töötushüvitis, vanemahüvitis, koondamishüvitis, maksejõuetuse hüvitis), on samuti tagatud tegelikult töötasult. Seega on tagatud laevapere liikmetele praegusega võrdne kindlustuskaitse. Toetuse mõju on laialdasem, aidates ka kaasnevaid ettevõtjaid. Eestis on ca 6800 ettevõtet, kes tarnivad kaupu või osutavad teenuseid rahvusvahelise reisijate veoga tegelevatele laevandusettevõtjatele, seega omab reisilaevasektor suurt mõju töökohtadele, mis jäävad kaldale. Niisamuti on reisilaevade liiklusel suur mõju riigi turismisektorile, andes 25% turismisektori SKP-st. 2015. aasta seisuga moodustas turismisektor 7,9% riigi SKP-st. Reisilaeva liikluse säilimine aitab seega kaasa inimeste, kaupade ja teenuste vabale piiriülesele liikumisele. Mõju avaldumise sagedus. Alates määruse jõustumisest on laevandusettevõtjatel kord kvartalis õigus toetusele, kui nad vastavad määruse eelnõu §-s 3 nimetatud tingimustele. Ebasoovitavate mõjude risk on väike arvestades, et merendussektor on olnud kaasatud toetusmeetme väljatöötamisse. Toetuse taotluse esitamine ei tohiks ettevõtjatele kujuneda keeruliseks ega aeganõudvaks protsessiks, kuivõrd toetuse taotlemise protsess tehakse ettevõtjale võimalikult lihtsaks. Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm. Veeteede Amet ja Maksu- ja Tolliamet. Mõju ulatus. Tuvastatud mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on keskmine. Määruse rakendamisel osalevad Veeteede Amet ja Maksu- ja Tolliamet. Veeteede Ameti töökoormus suureneb tulenevalt taotluste läbivaatamisest ning riigiabi andmisega kaasnevatest kohustustest, sealhulgas järelevalve teostamisest. Maksu- ja Tolliameti töökoormuse kasv on väiksem, kuid Maksu- ja Tolliameti ülesandeks on arvutada välja toetuse (riigiabi) suurus ja teha mõningad täiendused TÖR-i. Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Haigekassale ja Eesti Töötukassale täiendavaid ülesandeid ei teki kuna muudatus nende tegevustega seotud ei ole. Mõju avaldumise sagedus on vähemalt kvartaalne. Veeteede Ametil tuleb riigiabi andjana kanda vajalikud andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ning teostada järelevalvet riigiabi reeglitele vastavuse üle. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetusmeetme eeldatav mõju riigieelarvele on 2020. aastal -3,7 miljonit eurot. Mõjuarvutused on tehtud eeldusel, et rahvusvaheliste reisilaevade arv, millele meede kohalduks, jääb samaks. Uute laevade lisandudes mõju eelarvele kasvab. Ehkki toetusmeede on eelarves negatiivse mõjuga, aitab seda tasandada Eestisse laekuvad tööjõumaksud ning kaudsemalt ka näiteks Eestisse laekuvad tarbimismaksud (eeskätt turistide laeval ja Eestis tarbitavatelt kaupadelt ja teenustelt). Muudatused mõjutavad Veeteede Ameti kui Maksu- ja Tolliameti töökorraldust. Eelduste kohaselt lähiaastatel reisilaevade arv ei suurene, vaid jääb samale tasemele, seega ei teki seeläbi märkimisväärset lisakulu. Kulud tekivad seega juba registris olevate laevadega. Kuna Maksu- ja Tolliameti ülesandeks on toetuse summa arvutamine, lisandub neile infosüsteemi arendamisega seotud kulu. Maksu-ja Tolliametil tuleb teha teatud ulatuses arendusi TÖR-s. Veeteede Ameti hinnangul kaasneb toetuse andmise ja järelevalve kohustusega täiendava tööjõu vajadus. Hinnanguline vajadus on 0,7 töökohta ning sellega kaasnev kulu 2020. aastal 18 000 eurot. Esialgsel hinnangul IT süsteemide väljaarendamiseks lisakulu ei teki. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS (eelnõu toimiku number 20-1048) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Merendusnõukoda, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Kaptenite Klubi, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Veeteede Amet. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu ja esitas ettepaneku §-i 12 sõnastuse täpsustamiseks ning palus seletuskirja lisada viited Euroopa Komisjoni riigiabi loale. Esitatud ettepanekuid on määruses ja seletuskirjas täielikult arvestatud. Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing toetas määruse kehtestamist esitatud kujul. Samuti toetas eelnõu laevanduskontsernid Tallink ja Viking Line. Eesti Laevaomanike Liit toetas meedet, kuid tegi ettepanekuid eelnõu täpsustamiseks. Rohkem arvamusi määrusele ei laekunud. Ülevaade ettepanekute arvestamise või mitte arvestamise kohta on lisatud käesolevale seletuskirjale.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →