dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 24. september 2020
Viit
2-2/18-0378/5863
Registreeritud
24. september 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu majanduskomisjon, Riigikogu Kantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/18-0378
Vastutaja
Margus Tähepõld (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Raudteetalitus)

Failid

  • 📎2-218-03785863 24.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc486 KB

Sisu (failidest)

Sven Sester Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Meie 24.09.2020 nr 2-2/18-0378/5863 Lossi plats 1a 15161, Tallinn Ettepanekud raudteeseaduse eelnõu (201 SE) täiendamiseks Austatud Sven Sester Pöördume Teie poole ettepanekuga Riigikogu menetluses oleva raudteeseaduse eelnõu (201 SE) täiendamiseks. Lisaks üksnes normitehnilistele ja sõnastuslikku laadi parandustele, mis edastatakse komisjonile töökorras, teeme ettepaneku täiendada eelnõu järgmiste muudatustega: 1. Täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 38, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt: „38) riigisisesed eeskirjad on käesoleva seaduse § 35 lõike 4 ja 112 lõike 5 alusel kehtestatud nõuded;“ Selgitus: Kuna seaduse tekstis on mitmel pool viidatud riigisisestele eeskirjadele ja puudus selgus, mida nende all mõeldakse, siis täiendatakse seadust täpsustava terminiga. 2. Täiendada eelnõu § 13 lõiget 1 uue punktiga 5, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt ja sõnastada see järgmiselt: „5) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühing, äriühingu juhatuse liige või muu äriühingut juhtima õigustatud isik vastab direktiivi 2012/34/EL artiklis 19 nimetatud hea mainega seotud nõuetele;“; Selgitus:. Täiendav viide direktiivi sättele, mis sisustab hea maine nõuded, annab loa andjale ehk Konkurentsiametile võimaluse arvestada tegevusloa taotleja hea maine nõuete täitmisel ka isikute rikkumisi mõnes teises liikmesriigis. Vastasel juhul võib juhtuda, et isiku kohta ei ole küll karistusregistris karistusandmeid, kuid on teada, et isik on hea maine nõuete vastu eksinud mõnes teises riigis. 3. Muuta eelnõu § 23 lõike 2 teine lause ja sõnastada see järgmiselt: „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib taotluse menetlemise ajal ohutusloa kehtivust kuni menetluse lõpuni pikendada.“; Selgitus:. Muudatus jätab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile suurema paindlikkuse ohutusloa kehtivust pikendada, kui menetlus peaks mingil põhjusel pikenema. Esialgse sõnastuse Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 kohaselt ei oleks pikendamise võimalust, kui isik jääks loa pikendamise taotlusega ka ühe päeva hiljaks, siis menetlejal puuduks võimalus vajadusel loa kehtivust pikendada. 4. Täiendada eelnõu § 57 uue lõikega 2, muutes järgnevate lõigete numeratsiooni vastavalt ja sõnastada see järgmiselt: „(2) Vedurijuhil peavad raudteeveeremi juhtimisel olema kaasas vedurijuhiluba ja sertifikaat. Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis väljastatud juhiloa ja sertifikaadi kaasaskandmine kohustuslik.“ Selgitus: Kuna Eestis väljastatud vedurijuhiloa ja sertifikaadi andmed on raudteeliiklusregistris, siis piisab, kui isikul on kaasas isikut tõendav dokument ja järelevalveametnik saab juhtimisõigust andvaid dokumente registri kaudu kontrollida. 5. Jätta eelnõust välja § 68 lõiked 2 ja 3. Selgitus: Kuna järelevalveametnik saab järelevalve hetkel tuvastada raudteeliiklusregistri kaudu, kas isikul on juhtimisõigus, siis puudub vajadus sätte järele, mille kohaselt peab vedurijuht esitama hiljem füüsilisel kujul juhtimisõigus tõendava dokumendi. 6. Jätta eelnõust välja § 101 lõige 4. Selgitus: Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja loobub lisateenuse osutamisest või ei jõuta abiteenuste osutamises kokkuleppele, siis ei saa sellise osutamata jäänud teenuse eest tasu võtta ka vastavalt võlaõigusseadusele ja see ei vaja täiendavat seaduses üle kordamist. 7. Muuta eelnõu § 170 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt: „(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artiklis 20, 22 või 23 sätestatud nõude täitmata jätmise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“ Selgitus: Kuna eelnõuga kaotatakse erand määruse 1371/2007 artikli 22 kohaldamise osas, siis lisatase ka selle nõude rikkumine karistatava teo hulka. 8. Muuta eelnõu § 175 tekst ja sõnastada see järgmiselt: „Liikluseks avatud raudteel võib kuni 2021. aasta 31. detsembrini raudtee eriveeremit juhtida lisaks vedurijuhiluba ja vastavat sertifikaati omavale vedurijuhile ka raudtee eriveeremi juhi kutset omav isik.“ Selgitus: Eelnõus esialgu pakutud ülemineku aeg 2021. aasta 31. juunini ei ole koolitajate ja raudtee-ettevõtjate hinnangul siiski piisav, et kõik eriveeremi juhid jõuaks korrektselt läbida vajalikud koolitused ja sooritada vajalikud eksamid. Konsulteerimise käigus leiti, et piisav aeg oleks 2021. aasta 31. detsember. 9. Jätta eelnõust välja § 176 lõiked 1–3, muuta senine lõige 4 ja sõnastada see järgmiselt: „Kui raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutaval töötajal, vedurijuhiabil ning eriveeremi juhil ei olnud Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra tõttu võimalik talle antud kutset uuendada, loetakse talle esitatud pädevusnõue täidetuks lõppenud 2 (6) kutse alusel. Isikule antud pädevust tõendav kutse tuleb uuendada 180 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist.“ Selgitus: Kuna Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukord lõppes 18. mail, siis ei ole ettepaneku kohaselt välja jäetavad sätted enam asjakohased, kuna 90 päeva sellest on juba möödunud. 10. Raudteeseaduse eelnõu täiendatakse §-ga 178, muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni vastavalt, ja sõnastatakse see järgmiselt: „§ 178. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 87 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Raudteerajatise kasutamisele ja korrashoiule kohaldatakse lisaks käesoleva seadustiku nõuetele ka raudteeseadusest tulenevaid nõudeid.“; 2) paragrahvi 88 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Raudteerajatise projekteerimistingimused annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“; 3) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Raudteerajatise projekteerimistingimused tuleb kooskõlastada puudutatud kohaliku omavalitsuse üksusega.“ 4) paragrahvi 89 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Raudteerajatise ehitamiseks esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ehitusteatis või annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ehitusloa.“; 5) paragrahvi 90 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Raudteerajatise kasutamiseks esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kasutusteatis või annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kasutusloa.“ 6) ehitusseadustiku Lisa 1 tabel muudetakse ja asendatakse raudteerajatiste osas järgmiselt: Tegevus Püstitamine Ümberehitamin Laiendamin Osa Lammutamin Rajamine e e asendamine e Ehitis Paigaldamin samaväärseg e a Raudteerajatis Elektritsentralisatsioo Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba n Rongiliikluse Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba juhtimissüsteemid Kontaktvõrk, Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba veoalajaam Rööbastee Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba Raudteeületuskoht Ehitusluba Ehitusteatis ja Ehitusluba Puudub Ehitusluba 3 (6) ehitusprojekt Raudteeületuskoha Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba automaatne foorisignalisatsioon (Raudtee)sild, - Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba viadukt, -tunnel, jalakäijate tunnel Truup Ehitusluba Ehitusteatis ja Ehitusluba Puudub Ehitusluba ehitusprojekt Oote- või Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba laadimisplatvorm, estakaad Muud raudtee Ehitusteatis ja Ehitusteatis ja Ehitusteatis ja Puudub Ehitusteatis sihtotstarbeliseks ehitusprojekt ehitusprojekt ehitusprojekt kasutamiseks vajalikud rajatised 7) ehitusseadustiku Lisa 2 tabel muudetakse ja asendatakse raudteerajatiste osas järgmiselt: Tegevus Püstitamine Ümberehitamine Laiendamine Osa asendamine Rajamine samaväärsega Ehitis Paigaldamine Raudteerajatis Elektritsentralisatsioon Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub Rongiliikluse Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub juhtimissüsteemid Kontaktvõrk, veoalajaam Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub Rööbastee Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub Raudteeületuskoht Kasutusluba Kasutusteatis ja Kasutusluba Puudub ehitusprojekt Raudteeületuskoha Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub automaatne foorisignalisatsioon (Raudtee)sild, -viadukt, - Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba tunnel, jalakäijate tunnel Truup Kasutusluba Kasutusteatis ja Kasutusluba Puudub ehitusprojekt Oote- või Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub laadimisplatvorm, estakaad Muud raudtee Kasutusteatis ja Kasutusteatis ja Kasutusteatis Puudub sihtotstarbeliseks ehitusprojekt ehitusprojekt ja kasutamiseks vajalikud ehitusprojekt rajatised Selgitus: Raudteerajatiste ehitus- ja kasutusõigusega seotu üheselt mõistetavaks muutmiseks muudetakse ehitusseadustikku (EhS) ning täpsustatakse EhS lisades 1 ja 2 toodud nõudeid raudteerajatistele ja määratakse raudteerajatiste projekteerimistingimuste väljastamise pädevaks asutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Projekteerimistingimuste menetluse muudatus EhS-is ja toomine kohalikelt omavalitsustelt TTJA pädevusse tõstab menetluste kvaliteeti ja aitab paremini ära kasutada TTJA kui raudteeohutusasutuse rolli raudteerajatiste ehitamise eeltööde faasis, olles otsustaja projekteerimistingimuste väljastamisel. Seoses Rail Baltic raudteetrassi ehitamisega kasvab lähiajal raudteerajatiste projekteerimistingimuste maht oluliselt ning kohalikud omavalitsused võivad sattuda raskustesse oluliselt kasvava taotluste mahu ja raudteevaldkonna kompetentsi puudumise tõttu ning RB raudteetrassi ehitamisega tekivad juba eeltööde faasis raskused, mistõttu 4 (6) projekteerimistingimuste menetluse viimine TTJA pädevusse aitab Rail Baltic projekteerimistingimustele kuluvat ressurssi koondada ja vastavat kompetentsi kasutada. Projekteerimistingimused tuleb kooskõlastada puudutatud kohaliku omavalitsusega. Muudatus on kooskõlastatud Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Hetkel kehtiva EhS lisades 1 ja 2 on raudteerajatiste osas kasutatud raudteeseadusest erinevaid mõisted ning nendes toodud rajatiste nimekiri on puudulik. Samuti ei sobitu EhS lisades toodud raudteerajatiste nimekiri hetkel kokku EL-i otsekohalduvates määrustes (koostalitluse tehnilised kirjeldused) toodud projekteerimisele, ehitamisele ja kasutuselevõtmisele esitatud nõuetega. See tekitab olukorra, kus pidevalt on vaja tegeleda erijuhtude kehtestamisega ehitus- ja kasutusõiguse andmisel. Raudteeohutuse seisukohalt peab raudteerajatiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel tekkima kontrollikoht veendumaks, et kõik nõuded on täidetud. Seetõttu on TTJA oma senistes ehitus- ja kasutusteatiste menetlustes lisaks teatisele nõudnud ka nõuetekohase ehitusprojekti esitamist. Erand on saanud reegliks ning otstarbekas on see reegel kehtestada. EhS-is raudteerajatisi puudutavad terminid on edaspidi üheselt mõistetavad ning sobituvad nii RdtS-iga kui ka EL-i otsekohalduvate määrustega. 11. Eelnõu § 179 täiendatakse punktiga 12, muutes järgneva punkti numeratsiooni vastavalt, ja sõnastatakse see järgmiselt: „12) seaduse 8. peatüki 6. jao 7. jaotist täiendatakse §-ga 21512 järgmises sõnastuses: „§ 215¹². Raudteerajatise projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamine Raudteerajatise projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot.“ Selgitus: Muudatusega sätestatakse TTJA toimingutega seoses EhS alusel tehtavad projekteerimistingimuste taotlemisel riigilõivu tasumine. Kehtiva EhS ja RLS alusel on raudteerajatistega seotud projekteerimistingimuste taotluse menetleja ja riigilõivu saaja kohalik omavalitsus, kuid muudatusega lisatakse projekteerimistingimuste eest tasutav riigilõiv ka TTJA toimingute alla. 12. Täiendada eelnõu §-ga 181 järgmises sõnastuses: „§ 181. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 31. oktoobril.“ Selgitus: Direktiiviga 2020/700 pikendati direktiivide 2016/797 ja 2016/798 ülevõtmise tähtaega kuni 31. oktoobrini 2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister 5 (6) Margus Tähepõld 625 6490 [email protected] 6 (6)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →