Justiitsministeerium Meie 29.09.2020 nr 2-2/20-0363/5958
Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu
Austatud minister
Esitame kooskõlastamiseks kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: seaduseelnõu
seletuskiri koos lisaga
Merike Ring
625 6472
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
18.09.2020
Kemikaaliseaduse muutmise seadus
§ 1. Kemikaaliseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „98/2013 lõhkeainete lähteainete turustamise ja
kasutamise kohta (ELT L 39, 09.02.2013, lk 1–11)“ tekstiosaga „2019/1148, lõhkeainete
lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006
ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 (ELT. L 186, 11.07.2019, lk 1–20)“;
2) paragrahvi 15 lõikes 3 asendatakse sõna „Kaupleja“ sõnaga „Ettevõtja“;
3) paragrahvi 15 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „Kaupleja võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 98/2013 II lisas loetletud ainete või neid aineid sisaldavate segude, samuti ka
piiranguga lõhkeaine lähteaine“ tekstiosaga „Ettevõtja võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2019/1148 I ja II lisas reguleeritud lõhkeaine lähteaine või neid aineid
sisaldavate segude“;
4) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Ettevõtja, kes teeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1148 I või II
lisas reguleeritud lõhkeaine lähteaine turul kättesaadavaks, tagab nimetatud määruse artikli 7
kohase tarneahela teavitamise.“;
5) paragrahvis 16 asendatakse tekstiosa „98/2013 II lisas nimetatud ainega või seguga, samuti
ka piiranguga lõhkeaine lähteainega“ tekstiosaga „2019/1148 I ja II lisas reguleeritud lõhkeaine
lähteaine või neid aineid sisaldava seguga“;
6) paragrahvi 23 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „uuendamisel tuleb see esitada
kooskõlastamiseks mõistlikul ajal enne selles kajastatud selliste muudatuste rakendamist,
millega kaasneb suurõnnetuse risk või selle suurenemine“ tekstiosaga „koostamisel ja
uuendamisel tuleb see esitada kooskõlastamiseks mõistliku aja jooksul enne muudatuste
tegemist või tegevuse alustamist“;
7) paragrahvi 34 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) koostada A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele ettevõtteväline hädaolukorra
lahendamise plaan ja tagada avalikkuse teavitamine, et igaühel oleks võimalus avaldada
aegsasti arvamust plaani koostamisel või oluliste muudatuste tegemisel;“;
8) paragrahvis 36 asendatakse tekstiosa „98/2013 artikli 9 lõikes 2“ tekstiosaga „2019/1148
artikli 9 lõikes 3“;
9) paragrahvi 38 lõige 4 punktis 4 ja § 45 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „98/2013“ tekstiosaga
„2019/1148“;
10) paragrahvi 46 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „98/2013 II lisas nimetatud ainega või seguga,
samuti ka piiranguga“ tekstiosaga „2019/1148 I ja II lisas reguleeritud“.
§ 2. Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. veebruaril.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“....................2020. a
____________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2020. a
18.09.2020
Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Kemikaaliseaduse (edaspidi KemS) muutmise seaduse eesmärk on rakendada Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148, lõhkeainete lähteainete turustamise ja
kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL) 98/20131 (edaspidi ka määrus (EL) nr 2019/1148) nõudeid Euroopa Liidus.
Määrusega (EL) 2019/1148 tunnistatakse alates 01.01.2021 kehtetuks Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus nr 98/2013, lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta2 (edaspidi
määruse (EL) nr 98/2013) ning ühtlasi täiendatakse määruse (EL) nr 98/2013 nõudeid, mis
käsitlevad selliste ainete ja segude käitlemist, mida võidakse väärkasutada lõhkeainete
ebaseaduslikuks valmistamiseks, ja viiakse need üle määrusesse (EL) nr 2019/1148.
Kuni 01.01.2021 kehtiva määruse (EL) nr 98/2013 I lisas on piiranguga lõhkeainete lähteained,
mida ei tehta üldsusele kättesaadavaks ja II lisas on lõhkeainete lähteained, mis on üldsusele
kättesaadavad. Nii I kui ka II lisa ainete/segude kahtlustäratavatest tehingutest, suurtest
kaotsiminekutest ja vargustest tuleb teatada 24h jooksul riiklikku kontaktpunkti.
Määrusega (EL) nr 98/2013 võrreldes on II lisast tõstetud I lisasse ammooniumnitraat ja
väävelhape. Samuti on II lisa täiendatud järgmiste ainetega: magneesium, pulbrid ja
alumiinium, pulbrid ning magneesiumnitraatheksahüdraat (vastu võetud varasemalt
delegeeritud aktidega). Kui määruse (EL) nr 98/2013 kohaselt on sätestatud I lisas loetletud
ainete puhul piirang üksnes teatud kontsentratsiooni ulatuses, mida üldsusele kättesaadavaks ei
tehta, välja arvatud sätestatud piirmääraga võrdses või sellest väiksemas kontsentratsioonis, siis
määruses (EL) nr 2019/1148 on osade I lisa ainete puhul seda piirmäära madalamaks toodud
(nt nitrometaan). Määruse (EL) 2019/1148 kohaselt on piiranguga lõhkeainete lähteaine I lisas
loetletud aine, mille kontsentratsioon ületab I lisas esitatud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära
sh segu või muu aine, milles sisalduva, nimetatud lisas loetletud aine kontsentratsioon ületab
vastavat piirmäära. Reguleeritud lõhkeainete lähteaine on I või II lisas loetletud aine, sealhulgas
segu või muu aine, mis sisaldab nendes lisades esitatud ainet, välja arvatud rohkem kui viiest
ainest koosnevad homogeensed segud, milles iga I või II lisas loetletud aine kontsentratsioon
on väiksem kui 1 % massiprotsenti.
Määruse (EL) nr 2019/1148 peamised eesmärgid on tagada parem ja ühtsem nõuete
rakendamine liikmesriikides sh sektoris tegutsevate ettevõtjate võrdne kohtlemine, lõhkeainete
lähteainete vaba liikumine siseturul ning kindlustada, et lõhkeainete lähteaineid kasutatakse
selleks ettenähtud otstarbel. Määruse muudatused sisaldavad järgmist:
- õigusselguse huvides täiendatakse kasutatavate mõistete loetelu ning lisatakse juurde mõisted:
professionaalne kasutaja, ettevõtja (hetkel majandustegevuses osaleja), internetipõhine
kauplemiskoht, põllumajanduslik tegevus ja reguleeritud lõhkeaine lähteaine (hõlmab nii
määruse lisades I kui ka II toodud ainete loetelu);
- kohustatakse ettevõtjaid teavitama kogu tarneahela ulatuses lõhkeainete lähteainete
käitlemisele kehtestatud nõuetest;
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R1148&from=ET
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013R0098&from=ET
1
- täiendatakse müügiaegse kontrolli ning kahtlustäratavate tehingute, varguste ja
kaotsiminekutest teavitamise nõudeid;
- edaspidi peab liikmesriik omalt poolt rohkem panustama korrapäraselt sektori teadlikkuse
tõstmisesse ja korraldama sellekohaseid üritusi iga aasta, arvestades sektori eripära lõhkeainete
lähteainete käitlemisel;
- samuti peab liikmesriik edastama iga-aastaselt aruandeid, hõlmates käitlemisega seotud
teemad (loa väljastamine, kahtlustäratava tehingute, suurte kaotsiminekute ja varguste arvud,
teadlikkuse suurendamise ürituste info, kontrollide arvud) eristades sealjuures internetipõhise
ja internetivälise tegevusega seotud teateid, meetmeid ja kontrolle;
- ammooniumnitraadi osa tõstetakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 (CLP määrus) XVII lisa 58.
kande 2. veerust välja punktid 2 ja 3 ja tuuakse määruse (EL) n r 2019/1148 alla; Mõlema
määruse nõuete kohaldamine oli üksjagu segadusttekitav, mistõttu oli mõistlik tõsta
ammooniumnitraat julgeolekut toetavate piirangute eesmärgil määruse (EL) nr 2019/1148
kohaldamisalasse;
- I lisa ainetele on seatud ülemine piir, kui aineid soovitakse loa alusel kättesaadavaks teha
üldsuse hulka kuuluvatele isikutele (Eestis ei võeta kasutusele).
- kehtestatakse lubade vormid:
1. loa vorm, mis võimaldab üldsuse hulka kuuluval isikul soetada, sisse tuua, omada ja kasutada
piirangutega lõhkeainete lähteained.
2. kliendi avaldus, mis käsitleb piirangutega lõhkeainete lähteainete konkreetset kasutamist.
Määrus (EL) nr 2019/1148 rakendub 2021. a 1. veebruarist ja see asendab 2013. a määrust
98/2013, millega sätestati nõuded lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta.
Määruse muudatustest tulenevalt muudetakse eelnõuga KemS-i, kuna tulenevalt määruse (EL)
nr 2019/1148 nõuetest on vaja kehtestada rakendamiseks vajalikud sätted.
Ühtlasi tehakse KemS-s 2 täiendavat muudatust (§ 1 punktid 6 ja 7) tingituna Euroopa
Komisjoni rikkumismenetlusest nr 2020/2117 C(2020) 2438. Rikkumismenetluse põhjuseks oli
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse
ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks
tunnistamise kohta (edaspidi direktiiv 2012/18/EL) mittenõuetekohane ülevõtmine KemS-ga
2015. aastal.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) siseturuosakonna tarbijakaitse ja
tooteohutuse talituse nõunik Merike Ring (tel: 625 6472, e-post:
[email protected]).
Eelnõule tegi õigusliku ekspertiisi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel:
6256360, e-post
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse kemikaaliseaduse 29. oktoobril 2015. a vastu võetud redaktsiooni (RT I,
06.05.2020, 11).
Eelnõu pole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Määrus (EL) nr 2019/1148 on otsekohalduv, kuid selle rakendamine eeldab kehtiva määruse
(EL) nr 98/2013 viidete asendamist riigisiseses õiguses. Samuti on lisandunud määrusesse (EL)
2
nr 2019/1148 uusi mõisteid, mistõttu tuleb ka riigisiseses õiguses sellekohased muudatused
teha.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus vastavalt Eesti
Vabariigi põhiseaduse §-le 73.
2. Seaduse eesmärk
Määruse (EL) nr 98/2013 nõudeid hakati kohaldama alates 2014. aasta septembrist. Kuigi
määruse (EL) nr 98/2013 nõuded on aidanud vähendada lõhkeainete lähteainete
väärkasutamisest tulenevat ohtu, ei ole need olnud piisavad, tagamaks ohutust lähteainete
käitlemisel kogu tarneahela ulatuses ning liikmesriigid on neid tõlgendanud ja rakendanud
erinevalt, mis on ühtlasi tekitanud probleeme sektoris tegutsevate ettevõtjate jaoks. See
omakorda on tekitanud liidus kaubandustõkkeid, takistades siseturu toimimist.
Määrus (EL) nr 98/2013 reguleerib I lisas loetletud ainete ja segude avalikkusele kättesaadavaks
tegemiseks kolmel viisil:
1. loa väljastamine üldsuse hulka kuuluvale isikule ehk füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle
tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega;
2. jaemüügis, kuid ained tuleb registreerida;
3. keeld teha üldsuse hulka kuuluvale isikule aineid kättesaadavaks.
I lisa aineid ja neid sisaldavaid tooteid võib määruse (EL) nr 98/2013 kohaselt kättesaadavaks
teha vaid professionaalsele kasutajale, kes vajab neid tooteid oma majandus- või
kutsetegevuseks. Eesti on valinud täieliku keelu (variant 3) ning üldsuse hulka kuuluvad isikud
I lisa kohaseid aineid ja neid sisaldavaid tooteid soetada ei saa.
Isikud, kes lõhkeainete lähteaineid käitlevad, peavad teatama kahtlustäratavatest tehingutest,
ainete kaotsiminekust ja vargustest selleks määratud kontaktpunktile, kelleks Eestis on Politsei-
ja Piirivalveamet (edaspidi PPA).
Eesti jätkab nii nagu siiani ehk et üldsusele piiranguga lõhkeainete lähteained kättesaadavaks
ei tehta ja loamenetluse süsteemi ei kehtestata, kuna selline lahendus valiti, kui hakati
rakendama määruse (EL) 98/2013 nõudeid ning siiani ei ole see probleeme tekitanud.
Määruse (EL) nr 2019/1148 efektiivsemaks toimimiseks e-kaubanduses sätestatakse kohustus
internetis tegutsevate ettevõtjate suhtes, sh internetipõhistes kauplemiskohtades.
Internetipõhine kauplemiskoht peab tuleviks võtma kasutusele meetmed, mis tagavad, et tema
kasutajaid teavitatakse tema teenuste kaudu reguleeritud lõhkeaine lähteainete kättesaadavaks
tegemisel määrusest (EL) nr 2019/1148 tulenevatest kohustustest. Internetipõhine
kauplemiskoht peaks oma veebilehel üles seadma süsteemi, mis aitab vajadusel tuvastada
kahtlustäratavaid tehinguid. Samas ei saa internetipõhist kauplemiskohta pidada vastutavaks
tehingute toimumise eest, mis jäid avastamata, kuigi internetipõhine kauplemiskoht kohaldas
asjakohaseid ja proportsionaalseid menetlusi kahtlustäratavate tehingute avastamiseks.
Hetkel kehtiva õiguse kohaselt ning ka tulevikus jätkab riikliku kontaktpunktina PPA, kellele
tuleb teada anda kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest ja vargustest. Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) teeb järelevalvet määruse (EL) nr 2019/1148
kohaselt piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis.
Vaatamata sellele, et KemS ei sätesta selgesõnaliselt Terviseameti kohustust teha järelevalvet
määruse (EL) nr 98/2013 ja tulevikus määruse (EL) nr 2019/1148 nõuete täitmise üle, siis
seoses pädevusega teostada järelevalvet REACH- ja CLP-määrusega aine ja segu tootjale,
3
importijale ning toote valmistajale esitatud kohustuste ja nõuete ning ainele, segule ja tootele
esitatud nõuete täitmise üle nende valmistaja ja importija juures ning hulgimüügis, teevad nad
seda nagunii.
Määruse (EL) nr 98/2013 rakendamisel on selgunud, et tarneahela puudulik teavitamine tekitab
lõhkeainete lähteainete käitlemisel probleeme, seetõttu on määruses (EL) nr 2019/1148 pandud
teavitamise kohustus nii ettevõtjale (teeb turul kättesaadavaks reguleeritud lõhkeainete
lähteained), professionaalsele kasutajale (isik, kellel on tõendatud vajadus piirangutega
lõhkeainete lähteainete järele eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, äri- või
kutsetegevusega, kuid ei hõlma piirangutega lõhkeainete lähteaine teisele isikule
kättesaadavaks tegemist); kui ka internetipõhisele kauplemiskohale, kui nad teevad
kättesaadavaks lõhkeainete lähteaineid. Rangemad nõuded on kehtestatud ka isikute
taustakontrollile, kes soovivad lähteaineid soetada. Ettevõtjad ja internetipõhised
kauplemiskohad peavad kahtlustäratavatest tehingutest, vargustest ja kaotsiminekutest
teavitama ning neil peavad olema sisse seatud asjakohased ja proportsionaalsed menetlused
kahtlustäratavate tehingute tuvastamiseks, arvestades konkreetset keskkonda, kus reguleeritud
lõhkeainete lähteaineid kättesaadavaks tehakse. Asjakohasus ja proportsionaalsus sõltub
ennekõike ettevõtja või internetipõhise kauplemiskoha suurusest ja majanduslikust
suutlikkusest. Samuti tuleb arvesse võtta selliste menetluste mõju asjaomaste üldsuse hulka
kuuluvate isikute, professionaalsete kasutajate ja ettevõtjate põhiõigustele. Asjakohased
menetlused kohandatakse konkreetsele veebikeskkonnale ning asjaomased kohustused ei tohiks
endast kujutada üldist järelevalvekohustust.
Piiranguga lõhkeaine lähteaine kahtlustäratavast tehingust või selle katsest ning reguleeritud
lõhkeaine lähteaine vargusest ja kaotsiminekust või selle katsest tuleb teavitada riiklikku
kontaktpunkti 24 tunni jooksul. Kehtiva määruse kohaselt oli määratud teatamise ajaks
viivitamata, mida ebamäärasuse tõttu täpsustati seades konkreetse ajalise piiri.
Võrreldes kehtiva õigusega peavad liikmesriigid tagama, et järelevalveasutustel (PPA, TTJA),
on piisavad vahendid ja nad oskavad ära tunda reguleeritud lõhkeaine lähteaineid ning
kahtlustäratavatele tegevustele aegsasti reageerida. Liikmesriik peab kord aastas korraldama
teavitusürituse, edendama korrapäraselt teabevahetust seotud osapoolte vahel. Iga aastaselt
peab liikmesriik esitama komisjonile kahtlustäratavate tehingute, suurte kaotsiminekute ja
varguste arvu, lubade info (Eestis loakohustus puudub), teadlikkuse suurendamise ürituste info,
teostatud kontrollide ja hõlmatud ettevõtjate arvu ning andmete esitamisel tuleb eristada
internetipõhise ja internetivälise tegevusega seotud teateid, meetmeid ja kontrolle.
Komisjon omalt poolt koostab järelevalvekava määruse väljundite, tulemuste ja mõju
jälgimiseks, sh sätestatakse meetmed määrusega seotud tõendite kogumiseks ja analüüsimiseks
ning liikmesriik hakkab nimetatud kava alusel komisjonile andmeid esitama.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
KemS olulisi sisulisi muudatusi seoses määruses (EL) nr 2019/1148 ei tehta, kuna muudetakse
valdavalt tekstiosasid, mis käsitlevad määruste pealkirjasid.
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 koosneb kümnest punktist ja sisaldab KeMSis
tehtavaid muudatusi. Paragrahvis 2 on sätestatud õigusakti jõustumiskuupäev.
Eelnõu § 1
4
Punktiga 1 asendatakse paragrahvi 15 lõikes 1 üldviide määrusele (EL) nr 98/2013 viitega
määrusele (EL) nr 2019/1148. Määruse nr 2019/1148 lõhkeainete lähteainete turustamise ja
kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL) nr 98/2013, kohaselt tuleb piiranguga lõhkeainete lähteainete sissetoomisel,
omamisel ja kasutamisel järgida määruse (EL) nr 2019/1148 nõudeid. Piiranguga lõhkeaine
lähteaine on aine, segu või nende kontsentratsioon tootes, mis ületab määruse (EL) nr
2019/1148 I lisas toodud tabeli 2.veerus sätestatud piirmäära.
Punktiga 2 muudetakse paragrahvi 15 lõiget 3. Kehtiva KemS kohaselt esitab kaupleja
majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kohase majandustegevusteate hulgikaubanduse
tegevusalal majandustegevuse registrisse, kui teeb hulgikaubanduse korras turul kättesaadavaks
piiranguga lõhkeaine lähteaine. Mõiste „kaupleja“ on mõistlik asendada ettevõtja mõistega,
mida kasutatakse määruses (EL) nr 2019/1148 ja Eestis riigisiseselt ka majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduses, kuid mida ei kasutatud määruses (EL) nr 98/2013. Määruse (EL)
nr 2019/1148 kohaselt on ettevõtja mh nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kes teeb turul, kas
internetiväliselt või internetis, sealhulgas internetipõhistes kauplemiskohtades, reguleeritud
lõhkeaine lähteained kättesaadavaks. Reguleeritud lõhkeaine lähteaine on määruse (EL) nr
2019/1148 kohaselt I või II lisas loetletud aine, segu või nende kontsentratsioon tootes, välja
arvatud enam kui viiest ainest koosnevad homogeensed segud, milles lisades loetletud aine
kontsentratsioon on väiksem kui 1 %. Kuna reguleeritud lõhkeaine lähteained hõlmavad ka I
lisa piirangutega lõhkeainete lähteaineid, on ettevõtja mõiste kasutamine ja kaupleja mõiste
asendamine antud kontekstis igati asjakohane.
Punktiga 3 muudetakse paragrahvi 15 lõiget 5 ja asendatakse kaupleja mõiste ettevõtja
mõistega, kuna määruses (EL) nr 2019/1148 kasutatakse samuti ettevõtja mõistet. Täiendavalt
asendatakse viide määrusele (EL) nr 98/2013 viitega määrusele (EL) nr 2019/1148. Ühtlasi
asendatakse II lisas loetletud ainete või neid aineid sisaldavate segude, samuti ka piiranguga
lõhkeaine lähteaine osa üldise viitega I ja II lisas reguleeritud lõhkeaine lähteainetele, kuna
määruses (EL) nr 2019/1148 on kasutusele võetud reguleeritud lõhkeaine lähteaine mõiste, mis
hõlmab I ja II lisas loetletud aineid. Reguleeritud lõhkeaine lähteaine mõistet määruses (EL) nr
98/2013 ei kasutatud. Määruses (EL) nr 98/2013 kasutatakse piirangutega lõhkeainete lähteaine
(I lisas loetletud ained) ja lisas II loetletud ained.
Punktiga 4 lisatakse paragrahvi 15 lõige 6, mille kohaselt ettevõtja, kes teeb määruse (EL) nr
2019/1148 I või II lisas reguleeritud lõhkeaine lähteaine turul kättesaadavaks, tagab määruse
(EL) nr 2019/1148 kohase tarneahela teavitamise. Määruse (EL) nr 98/2013 rakendamisel on
selgunud, et ettevõtjad, kes lõhkeainete lähteaineid kättesaadavaks teevad, sisse toovad,
omavad või kasutavad, ei ole alati teadlikud, et tegemist on ainete ja segudega, millele
kohaldatakse kõnesoleva määruse nõudeid. Seetõttu on oluline tuua tarneahela teavitamise
nõue kemikaaliseadusesse. Ettevõtja, kes teeb määruse (EL) nr 2019/1148 kohast reguleeritud
lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks teisele ettevõtjale või professionaalsele kasutajale, teavitab
nimetatud isikuid määruse nõuetest. Lisaks tagab ettevõtja, et reguleeritud lõhkeaine lähteainete
müügiga tegelevad töötajad on teadlikud määrusest tulenevatest nõuetest, sh kahtlustäratavate
tehingute, varguste ja kaotsiminekute korral teavitamiskohustusest riiklikule kontaktpunktile,
kelleks Eestis on PPA. Ka ettevõtja, kes teatud juhtudel võib osutada üksnes vahendusteenust
internetipõhise kauplemiskohana, peab tagama, et tema veebilehe kasutajaid teavitatakse
reguleeritud lõhkeaine lähteainete kättesaadavaks tegemisel määrusest (EL) nr 2019/1148
tulenevatest kohustustest.
5
Punktiga 5 asendatakse paragrahvis 16 viide määruse (EL) nr 98/2013 II lisas loetletud ainetele
või segudele, sh piiranguga lõhkeainete lähteainele viitega määruse (EL) nr 2019/1148 I ja II
lisas reguleeritud lõhkeaine lähteaine võid neid sisaldava seguga, kuna määruses (EL) nr
2019/1148 kasutatakse I ja II lisas loetletud ainete kohta terminit reguleeritud lõhkeaine
lähteained. Ka edaspidi tuleb nii ettevõtjal, sh internetipõhisel kauplemiskohal, kui ka
professionaalsel kasutajal teavitada reguleeritud lõhkeaine lähteaine kahtlustäratavast
tehingust, olulisest kaotsiminekust ja vargusest riiklikku kontaktpunkti PPA-d selleks määratud
e-posti aadressil või telefoninumbril (PPA infotelefon 612 3000 ja e-post
[email protected]).
PPA võib edastada saadud teabe järelevalvet tegevale asutusele ja Kaitsepolitseiametile.
Kahtlustäratavaks tehinguks on määruse (EL) nr 2019/1148 kohaselt tehing reguleeritud
lõhkeaine lähteainetega, mille puhul kõiki asjassepuutuvaid tegureid arvesse võttes on
põhjendatud alust kahtlustada, et asjaomast ainet või segu kavatsetakse kasutada lõhkeainete
ebaseaduslikuks valmistamiseks. Tehing võib olla kahtlustäratav, kui isik soovib osta ainet või
segu ebaharilikus koguses, ebaharilikus kombinatsioonis või soovib maksta kindlasti sularahas
(loetelu on toodud määruse (EL) nr 2019/1148 artiklis 9). Ettevõtja võib sellisest tehingust
keelduda ning seejärel teavitada tehingust või selle katsest riiklikule kontaktpunktile.
Samuti kohustab määrus (EL) 2019/1148 sarnaselt kehtivale määrusele teavitama lõhkeaine
lähteaine olulisest kaotsiminekust ja vargusest.
Punktiga 6 täpsustatakse paragrahvi 23 lõike 3 sõnastust. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb
kohustusliku dokumendi uuendamisel esitada see pädevale asutusele kooskõlastamiseks
mõistlikul ajal enne selliste muudatuste tegemist, millega kaasneb suurõnnetuse risk või selle
suurenemine. Tulevikus tuleb kohustuslik dokument nii uuendamisel kui ka täiendavalt
koostamisel esitada pädevale asutusele kooskõlastamiseks mõistliku aja jooksul enne
muudatuse tegemist või tegevusega alustamist. Edaspidi käsitletakse ka muudatuste tegemist
KemS § 23 lg-s 3 laiemalt ning see ei ole seotud üksnes suurõnnetuse riski või selle
suurenemisega. Praktikas juba toimub dokumentide kooskõlastamine muudatuste tegemisel nii
koostamisel kui ka uuendamisel. Muudatus on tingitud Euroopa Komisjoni etteheitest, mille
kohaselt KemS-s ei ole korrektselt üle võetud „mõistliku aja“ nõuet, kuna ei selgu asjakohased
tähtajad teabe esitamiseks igat liiki käitiste kohta. Käesoleva muudatusega võetakse
nõuetekohaselt üle direktiivi 2012/18/EL artiklite 7 lõike 2 punkt a, 8 lõike 2 punkt a, 10 lõike
3 punkt a ja 12 lõike 2 punkt a.
Punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 34 punkti 3 sõnastust ning edaspidi peab Päästeamet, lisaks
A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani
koostamisele, tagama avalikkuse teavitamise, st et puudutatud isikud saaksid A-kategooria
suurõnnetusega ohuga ettevõtte ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani koostamise
või oluliste muudatuste tegemise osas arvamust avaldada. KemS § 34 p 3 täiendus on tingitud
Euroopa Komisjoni etteheitest, mille kohaselt ei ole KemS-s üle võetud nõuet, kus avalikkusel
peab olema võimalus avaldada arvamust käitiseväliste hädaolukorras toimimise plaanide kohta.
Muudatusega võetakse nõuetekohaselt üle direktiivi 2012/18/EL artikkel 12 lõige 5.
Juba praegu avalikustab Päästeamet koostatud hädaolukorra lahendamise plaanid oma
veebilehel, vaatamata sellele, et KemS-s seda kirjas ei ole. Seega on muudatus pigem täpsustav
ja täiendavaid kohustusi Päästeametile kaasa ei too.
Punktiga 8 asendatakse paragrahvis 36 määruse viide 98/2013 artikli 9 lõikele 2 määruse
viitega 2019/1148 artikli 9 lõikele 3. Artikli lõike muudatus on tingitud määruse struktuuri
6
muudatusest. Määruse (EL) nr 2019/1148 artikli 9 lõike 3 kohaselt peab liikmesriik määrama
kontaktpunkti ning esitama kontaktandmed veebis võimaldamaks esitada kahtlustäratavate
tehingute, varguste ja kaotsiminekute infot. Riiklikuks kontaktpunktiks on PPA, kes peab olema
kättesaadav 24 h ööpäevas ja 7 päeva nädalas.
Punktiga 9 asendatakse paragrahvi 38 lõige 4 punktis 4 määruse (EL) nr 98/2013 viide määruse
(EL) nr 2019/1148 viitega. Paragrahvi 38 lõige 4 punkt 4 käsitleb TTJA järelevalve
teostamisõigust määruse (EL) nr 2019/1148 kohase piiranguga lõhkeaine lähteaine (I lisas
loetletud ained) turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis. Nimetatud ained, segud ja neid
teatud kontsentratsioonis sisaldavate toodete (ehk piiranguga lõhkeaine lähteained) müük
jaemüügis on keelatud ning nõude täitmist kontrollib TTJA.
Ühtlasi asendatakse paragrahvi 45 lõikes 1, mis käsitleb piiranguga lõhkeaine lähteaine
kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise ja kasutamise nõuete rikkumist, viide
määrusele (EL) nr 98/2013 viitega määrusele (EL) nr 2019/1148.
Punktiga 10 asendatakse paragrahvi 46 lõikes 1, mis käsitleb lõhkeainete lähteainega tehtud
kahtlustäratavast tehingust, kaotsiminekust ja vargusest teatamata jätmise rikkumist, määruse
nr ja viide II lisas ja piiranguga lõhkeaine lähteainetele reguleeritud lõhkeaine lähteainetega.
Eelnõu § 2 sätestab, et seadus jõustub 2021. a 1. veebruaril. Nimetatud kuupäeval jõustub ka
määrus 2019/1148.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu muutmisel on arvestatud määruses kasutatavate terminitega. Määruses (EL) nr
2019/1148 on kasutusele võetud uute mõistetena professionaalne kasutaja, ettevõtja,
internetipõhine kauplemiskoht, reguleeritud lõhkeaine lähteaine ja põllumajanduslik tegevus.
Erinevus ettevõtja ja professionaalse kasutaja vahel on, et ettevõtja teeb lõhkeainete lähteaine
kättesaadavaks teisele isikule, samal ajal kui professionaalne kasutaja soetab lõhkeainete
lähteaine või toob selle sisse üksnes enda tarbeks. Internetipõhise kauplemiskoha termini
sissetoomine oli põhjendatud, kuna teatud juhtudel võib internetipõhine kauplemiskoht
tegutseda üksnes vahendajana, vaatamata sellele, et ta on samal ajal ettevõtja.
Reguleeritud lõhkeaine lähteaine on I ja II lisas loetletud aine, segu või toode, mis sisaldab
lisades nimetatud ainet, välja arvatud rohkem kui viiest ainest koosnevad homogeensed segud,
milles iga I või II lisas loetletud aine kontsentratsioon on väiksem kui 1 %. Põllumajanduslik
tegevus seostub ennekõike professionaalsete kasutajatega, kes toodavad või kasvatavad
põllumajandustooteid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul on otsene puutumus määrusega (EL) nr 2019/1148. Alates 1. veebruarist 2021. a
peavad liikmesriigid tagama määrusega lõhkeainete lähteainete turustamisele ja kasutamisele
kehtestatud nõuete toimimise.
Lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise valdkond on EL-i õigusega reguleeritud ning
on esitatud otsekohalduva määrusena, mida siseriiklikusse õigusesse ümber ei kirjutata.
Määruse (EL) nr 2019/1148 rakendamiseks vajalikud sätted nagu järelevalvejaotus ja
karistuspoliitika on samuti KemS-s lõhkeainete lähteainete käitlemise nõuete osas olemas.
7
6. Seaduse mõjud
Seadusega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid hinnatakse EL-i õiguse rakendamisega kaasnevate
muudatuste osas. Kehtiv määrus (EL) nr 98/2013 on rakendatud KemS-ga.
Seadusega kaasnevatel muudatustel on vähene mõju majandusele, riigiasutuste töökorraldusele
ning elu- ja looduskeskkonnale, kuna see puudutab piiratud hulka kemikaale ja nende käitlejaid.
Kavandatav muudatus 1: Internetipõhistele kauplemiskohtadele teavitamiskohustuse
seadmine tulenevalt määruse (EL) nr 2019/1148 nõuetest.
Mõju sihtrühm: Internetipõhiste kauplemiskohtade osas, kelle veebiplatvormidel
vahendatakse reguleeritud lõhkeainete lähteaineid, sõlmides veebimüügi- või teenuselepingu,
on tegemist olulise mõjuga.
Mõju kirjeldus: Internetipõhised kauplemiskohad on vahendajad, kelle veebiplatvormidel
vahendatakse reguleeritud lõhkeainete lähteaineid. Arvestades internetipõhiste
kauplemiskohtade keskset osa internetipõhistes tehingutes, sh reguleeritud lõhkeainete
lähteainete müügis, peavad nad teavitama määruse (EL) nr 2019/1148 tulenevatest
kohustustest nende kasutajaid, kes kavatsevad reguleeritud lõhkeainete lähteaineid nende
teenuseid kasutades kättesaadavaks teha. Internetipõhised kauplemiskohad peavad sisse
seadma asjakohased meetmed aitamaks tagada, et nende kasutajad täidaksid oma
kontrollikohustusi piirangutega lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemisel, nt-ks
pakkudes vahendeid lubade kontrollimise hõlbustamiseks. Samuti peaks internetipõhistel
kauplemiskohtadel olema võimalik tuvastada kahtlustäratavaid tehinguid. Ühtlasi tohivad nad
piirangutega lõhkeainete lähteaineid kättesaadavad teha üldsuse hulka kuuluvatele isikutele
neis liikmesriikides, kus jäetakse kehtima või kehtestatakse loa andmise kord. Seejärel, kui
internetipõhised kauplemiskohad on kontrollinud, kas üldsuse hulka kuuluval isikul on kehtiv
luba, lubama teostada tehingu. Kahtlustäratavate tehingute avastamise menetlusi tuleks
spetsiifilise internetikeskkonnaga vastavalt kohandada.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Kuna Eestis teadaolevalt on samuti veebiplatvorme
suurusjärgus 5-10 (nt-ks kaup.24, hansapost, astri, shoppa, osta.ee), kes tegutsevad muuhulgas
lõhkeainete lähteainete vahendajana, on mõju Eesti veebiplatvormidele keskmine. Vaadates
tulevikku, võib see mõju oluliselt kasvada, kuna internetis sõlmitavad tehingud on kasvav trend
ning sellest ei jää puutumata ka määruse (EL) nr 2019/1148 kohaseid aineid ja tooteid
kättesaadavaks tegevad internetipõhised kauplemiskohad.
Mõju avaldumise sagedus: Avaldamise sagedus on hetkel pigem väike, kuna internetiotsingu
tulemusena on lõhkeainete lähteaineid vahendusteenusena pakkuvate internetipõhiste
kauplemiskohtade osakaal Eestis madal.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Eestis on
samuti väike, kuna Eestis on lõhkeainete lähteainete müügiga tegelevaid internetipõhiseid
müügikohti vähe. Samas, kui tulevikus tekib selliseid veebiplatvorme, kelle lehel toimub
lõhkeainete lähteainete müük, siis on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk pigem suur, kuna
internetipõhised kauplemiskohad peavad sisse seadma asjakohased ja proportsionaalsed
meetmed määruse (EL) nr 2019/1148 tulenevate kohustuste täitmiseks ning see eeldab
täiendavaid investeeringuid ja arendusi.
Kavandatav muudatus 2: Liikmesriik peab iga aasta edastama Komisjonile aruandluse
määruse rakendamisega seotud tegevustest. Sealhulgas peab liikmesriik vähemalt kord aastas
8
korraldama teadlikkuse suurendamise üritusi, võttes arvesse iga reguleeritud lõhkeainete
lähteaineid kasutava sektori eripära.
Mõju sihtrühm: Otsene sihtrühm on ennekõike Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, kes tegeleb määruse ülevõtmise küsimustega, sh aruannete ja
teadlikkuse tõstmise ürituste korraldamisega. Kaudselt on sihtrühmaks ka PPA, TTJA ning
Terviseamet, keda kaasatakse teadlikkuse tõstmise ürituste korraldamisel. Samuti omab PPA
infot lõhkeainete lähteainete kahtlustäratavate tehingute, suurte kaotsiminekute ja varguste
kohta. TTJA teostab piiranguga lõhkeainete lähteainete järelevalvet. Lõpuks koondab kogu info
kokku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja edastab selle Komisjonile.
Mõju kirjeldus: Liikmesriik peab iga aasta edastama Komisjonile aruandeid, hõlmates
käitlemisega seotud teemad (kahtlustäratava tehingute, suurte kaotsiminekute ja varguste arvud,
teadlikkuse suurendamise ürituste info, kontrollide arvud) eristades sealjuures internetipõhise
ja internetivälise tegevusega seotud teateid, meetmeid ja kontrolle.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Teadaolevalt ei ole kahtlustäratavate tehingute, suurte
kaotsiminekute ja varguste teateid PPA-le 6 aasta jooksul edastatud. Tulenevalt eeltoodust võib
eeldada, et sellekohane mõju on lähitulevikus erinevate riigiasutuste tööle pigem väike, kuid
see on seoses teadlikkuse kasvuga. Mis puudutab teadlikkuse tõstmise ürituste korraldamist,
mis eeldab teatud ettevalmistust ja kindlate sektorite kaasamist, siis sellest tulenevalt võib mõju
teatud perioodil riigiasutuste töökorraldusele olla pigem keskmine.
Mõju avaldamise sagedus: Vaatamata sellele, et Komisjonile tuleb andmed saata üks kord
aastas ja teadlikkuse suurendamise üritusi tuleb samuti korraldada üks kord aastas, on
avaldumise sagedus pigem väike, kuid see-eest ajamahukas, kuna peamine ressurss kulub
nõutud andmete kogumisele ja edastamiseks ettevalmistamisele. Samuti kulub tavapärasest
rohkem aega teadlikkuse suurendamise ürituste ettevalmistamisele ja läbiviimisele, kuna
varasemalt seda kohustust ei olnud.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on hetkel
samuti väike, kuna ennekõike on see seotud töökoormusega seoses aruannete esitamiste ja
koolituste korraldamisega. Välistatud ei ole, et tulevikus võib töökoormus kasvada, ennekõike
ühiskonna teadlikkuse tõusust, mille tulemusel esitatakse rohkem lõhkeainete lähteainete
kahtlustäratavate tehingute, suurte kaotsiminekute ja varguste teatisi, mis omakorda tähendab
andmete, mida tuleb analüüsida, kasvu.
Mõju valdkond 3: isevalmistatud lõhkeainega terrorismikuritegude toimepanemise
raskendamine, piirates teatud ainete, segude ja neid sisaldavate toodete (I lisa) kättesaadavust
üldsuse hulka kuuluvatele isikutele. I lisa loetellu on võrreldes kehtiva määrusega lisandunud
juurde väävelhape ja ammooniumnitraat. Samuti ettevõtjate ja professionaalsete kasutajate
teavitamiskohustus I ja II lisas reguleeritud lõhkeainete lähteainete kahtlustäratavatest
tehingutest, vargustest ja kaotsiminekutest.
Mõju sihtrühm: otsene sihtrühm on määruse (EL) nr 2019/1148 lisades I ja II nimetatud
reguleeritud lõhkeainete lähteaineid sisaldavaid tooteid käitlevad ettevõtjad ja professionaalsed
kasutajad. Professionaalsetest kasutajatest moodustavad kõige suurema sihtrühma
põllumajandussektoris tegutsevad ettevõtjad. Samuti on kahtlustäratavate tehingute teadete
kaudseks sihtrühmaks terrorismikuriteo ärahoidmisega seonduvalt kogu elanikkond nii Eestis
kui teistes riikides.
Mõju kirjeldus: Määrusega (EL) nr 2019/1148 keelatakse üldsuse hulka kuuluvatele isikutele
piiranguga lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemine, sissetoomine, omamine ja
kasutamine. Piiranguga lõhkeainete lähteaineid võivad käidelda ettevõtjad ja professionaalsed
9
kasutajad ning ka sellisel juhul on isikute ring piiratud, kuna I lisas loetletud aineid ja segusid
kasutatakse näiteks pürotehnilistes toodetes, puhastusainetes, väetistes, metallitööstuses jne.
Mõju alavaldkond 3.1: mõju üldsuse hulka kuuluvate isikute tarbimiskäitumisele.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on pigem väike või enamike ainete puhul puudub üldse.
Piirangutega lõhkeainete lähteainete kasutajad on eelkõige ettevõtjad ja professionaalsed
kasutajad ning üldsuse hulka kuuluvate isikute seas kasutajad teadaolevalt puuduvad või on
mõned üksikud. I lisas loetletud aineid reeglina üldsuse hulka kuuluvatele isikutele
kättesaadavaks ei tehta. Määruse (EL) nr 98/2013, mis on kehtinud ligi 6 aastat, rakendamisel
ei ole selgunud, et kellegi jaoks on sätestatud keeld probleem. Turul on olemas piisavalt
asendusaineid, mida saab kasutada. Seetõttu on mõju ulatus enamikel juhtudel väike.
Mõju avaldumise sagedus: Avaldumise sagedus on väike, kuna üldsuse hulka kuuluvad isikud
selliseid aineid reeglina ei kasuta ning sellest tulenevalt puudub ka kokkupuude I lisas toodud
ainetega.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Kuna määrus (EL) nr 98/2013 kehtib pea 6 aastat,
siis risk, et üldsuse hulka kuuluvad isikud on saanud teadlikumaks lõhkeainete lähteainete
kasutamisest ei ole realiseerunud, on ebasoovitava kaasneva mõju osas endiselt madal.
Mõju alavaldkond 3.2: mõju piiranguga hõlmatud ainete kasutajatele. Kuivõrd piiranguga
hõlmatud ainete kättesaadavus puudutab üldsuse hulka kuuluvaid isikuid, ei mõjuta see
ettevõtjaid ega professionaalseid kasutajaid, kes saavad ka edaspidi kasutada määruses
nimetatud aineid oma majandus- ja kutsetegevuses. Seejuures on oluline märkida, et vastav
piirang on juba jõus tulenevalt määrusest (EL) nr 98/2013 ning käesoleva seadusega ei muutu
ainete kättesaadavuse osa.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on pigem väike, kuna piirang ei mõjuta neid isikuid, kes
vajavad neid aineid või neid aineid sisaldavaid tooteid oma majandus- või kutsetegevuses.
Piirang mõjutab üksnes üldsuse hulka kuuluvaid isikuid, kes reeglina taolisi aineid või tooteid
ei kasuta.
Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ettevõtjad ja
professionaalsed kasutajad saavad lõhkeainete lähteaineid vabalt, järgides määruses (EL) nr
2019/1148 sätestatud nõudeid, edasi käidelda.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on samuti
väike, kuna viimase 6 aasta jooksul ei ole tulnud infot, et ettevõtjatel või professionaalsetel
kasutajatel oleks olnud probleeme vastavas sektoris tegutsemisega tingituna lõhkeainete
lähteainetele kehtestatud regulatsioonist.
Mõju alavaldkond 3.3: Mõju ettevõtjatele ja professionaalsetele kasutajatele, kes käitlevad
lõhkeainete lähteaineid. Täpsemalt ettevõtjad, kes teevad kättesaadavaks reguleeritud
lõhkeainete lähteaineid, peavad teavitama kahtlustäratavatest tehingutest, suurtest
kaotsiminekutest ja vargustest 24 h jooksul pärast avastamist PPA-d. Professionaalsed
kasutajad peavad samuti teavitama reguleeritud lõhkeainete lähteainete suurtest
kaotsiminekutest ja vargustest 24 tunni jooksul pärast avastamist PPA-d.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Kui ettevõtja teeb kättesaadavaks reguleeritud lõhkeainete
lähteaineid, siis on mõju osas, mis puudutab kahtlustäratavate tehingute teavitamiskohustust,
pigem suur, kuna ettevõtjal peavad sisse olema seatud asjakohased meetmed kahtlustäratavate
tehingute tuvastamiseks. Reguleeritud lõhkeainete lähteainete vargustes ja kaotsiminekutest
teavitamiskohustuse mõju, ettevõtjatele ja professionaalsetele kasutajatele on pigem madal,
10
kuna varguste ja kaotsiminekute hulk on madal, arvestades, et 6 aasta jooksul, kui määrus (EL)
98/2013 kehtinud on, ei ole sellekohaseid teavitusi PPA-le tehtud.
Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldamise sagedus ettevõtjatele on suur, kuna ettevõtjad
peavad ajas jälgima ja tuvastama kahtlustäratavaid tehinguid. Mõju avaldumise sagedus
varguste ja kaotsiminekute osas nii ettevõtjatele kui ka professionaalsetele kasutajatele on
madal, sest varguste ja kaotsiminekute teatisi PPA-le pole tehtud, kuid see võib olla tingitud ka
sellest, et ettevõtjate ja professionaalsete kasutajate teadlikkus lõhkeainete lähteainetele
kehtestatud nõuetest on madal.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ettevõtjatele kaasnevate ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk on pigem keskmine, kuna tuleb teha investeeringuid seadmaks sisse
asjakohased ja proportsionaalsed meetmed kahtlustäratavate tehingute tuvastamiseks.
Mõju valdkond 3.4: mõju elanike julgeolekule nii Eestis kui teistes riikides.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju julgeolekule on keskmine, kuid see hinnang on
subjektiivne. Määruse (EL) nr 98/2013 kehtimise ajal 6 aasta jooksul ei ole PPA-le tehtud
kahtlustäratavate tehingute teavitusi, mis pigem on tingitud madalast teadlikkusest seoses
lõhkeainete lähteainete kättesaadavuse piirangutega. Julgeoleku mõju hindamiseks oleks vaja
teada, kui palju kuritegusid on jäänud lõhkeainete lähteainete kättesaadavuse piirangu tõttu
toime panemata. Teadaolevalt ei ole Eestis terrorismikuritegevus aktuaalne. Samuti on
terrorismikuritegevusega seotud teave vastava määruse rakendamisega nii Eestis kui ka teistes
EL-i riikides piiratud ja ei ole käesoleva seaduse analüüsiks kättesaadav või sobilik käesoleva
seletuskirjaga avalikuks teha.
Mõju julgeolekule on keeruline käesoleva seaduse puhul hinnata. Mõju julgeolekule tuleneb
määruse (EL) nr 2019/1148 rakendamisest kogu EL-s, ning õige ja asjakohane oleks hinnata
seda EL-is tervikuna, mitte kemikaaliseaduse eelnõu kontekstis, sest määruse (EL) nr 98/2013
rakendamine on näidanud, et EL liikmesriikides on mõju julgeolekule väga erinev. Eesti
eeliseks võib kindlasti pidada ka väikest rahvaarvu.
Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldamise sagedus on pigem väike, kuna vastupidisel juhul
oleks sellekohane info teatud ulatuses avalikustatud.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavat mõjude kaasnemise risk on hetkel
madal, kuna teadaolevalt on Eestis väga madal terrorismikuritegevuse oht.
Mõju valdkond 4: lõhkeainete lähteainete kättesaadavust piirava määruse (EL) nr 2019/1148
siseriiklik rakendamine.
Mõju sihtrühm: Otsene sihtrühm on PPA kui kontaktpunkt ja TTJA, kes teostab järelevalvet
piiranguga lõhkeainete lähteainete kättesaadavuse nõuete osas. Väetiseseaduse § 29 kohaselt
teeb väetise (sisaldab ammooniumnitraati) turustamise nõuete üle riiklikku järelevalvet
Põllumajandusamet. Põllumajandusliku tegevusega seoses määruse lisas toodud
ammooniumnitraadi osas täiendavaid järelevalve kohustusi ühelegi ametiasutusele juurde ei
lisata.
Võrreldes kehtiva õigusega, ei ole midagi muutunud. Otsene sihtrühm on ka piiranguga
lõhkeainete lähteainete hulgimüüjad, kes ka tulevikus peavad esitama majandustegevusteate ja
kasutama sularahata arveldust.
Täpne piiratud ainete ja neid sisaldavate toodete hulgimüügiga tegelevate ettevõtjate arv on
hetkel teadmata. Endiselt ei ole hulgimüüjate koguarvust võimalik eristada ettevõtjaid, kes
tegelevad määruse (EL) nr 2019/1148 lisas I nimetatud ainete ja neid sisaldavate toodete
11
müügiga. Võrreldes kehtiva õigusega võib eeldada, et hulgimüüjate koguarv 10, mida ennustati
määruse (EL) nr 98/2013 rakendumise alguses, tõuseb, kuna ammooniumnitraadi
lisandumisega I lisa ainete nimekirja, kvalifitseeruvad ka osad põllumajanduse ettevõtjad.
Sellest tulenevalt võib piiranguga lõhkeainete lähteainete hulgimüüjate koguarv olla
paarikümne ringis.
Muudatused on suunatud isevalmistatud lõhkematerjaliga toimepandud terrorismikuritegude
ära hoidmisele teatud ainete kättesaadavuse piiramisega, on terrorismikuriteo toimepanemise
või selle toimumata jäämise tõttu kaudselt mõjutatud kogu elanikkond nii Eestis kui teistes
riikides (eelkõige EL-i riikides).
Järeldus mõju olulisuse kohta: Arvestades, et määrusega (EL) nr 2019/1148 kontaktpunkti
ülesannetes uusi kohustusi juurde ei lisandu ning kahtlustäratavate tehingute, kaotsiminekute ja
varguste teatamise korral on PPA endiselt kontaktpunkt, siis võrreldes kehtiva õigusega neile
täiendavat töökoormust ei lisandu. Kahtlustäratavatest tehingutest teatamine aitab tuvastada
võimalikke lõhkeainete lähteainete väärkasutamisi ning hoida ära õigusrikkumisi. PPA hindab
teavet ja edastab selle vajadusel ametiabi korras mõnele teisele pädevale riigiasutusele. Seega
on mõju olulisus PPA töökorraldusele pigem väike.
TTJA teostab järelevalvet piiranguga lõhkeainete lähteainete turustamise nõuete täitmise osas
jaemüügis. Ülejäänud käitlemisahela osas on järelevalve tegemise pädevuse PPA-l tulenevalt
korrakaitseseaduses §-st 6. TTJA saab jaemüügis kontrollida kauplejat ehk et kas kaupleja teeb
üldsuse hulka kuuluvale isikule kättesaadavaks piiranguga lõhkeaine lähteaine või seda
sisaldava toote. Kuivõrd piiranguga lõhkeainete lähteainete jaemüük on üldsuse hulka
kuuluvatele isikutele keelatud, siis teadaolevalt neid jaemüügis ei müüda ning mingit täiendavat
töökoormust TTJA-le sellega kaasneda ei tohiks.
Hulgimüüjad peavad piiranguga lõhkeainete lähteainete turul kättesaadavaks tegemise korral
esitama sellekohase teate majandustegevuse registrisse. Käesoleval hetkel on osad ettevõtjad
seda juba teinud. Tulevikus peavad seda tegema ka ammooniumnitraadi käitlejad sh
põllumajandustootjad. Samuti võib hulgimüüjate jaoks probleeme tekitada sularahata arveldus,
kuid selle mõju ei ole suure tähtsusega, kuna enamik ettevõtjaid teostab kaardimaksetehinguid.
Mõju avaldumise sagedus: Avaldumise sagedus on väga väike, kuna teadaolevalt ei ole PPA-
le kahtlustäratavate tehingute, kaotsiminekute ja varguste teavitusi edastatud.
Seega ka mõju avaldumise sagedus TTJA-le on väga väike, kuna täiendavate töökohustuste
lisandumist ei ole toimunud ning nimetatud asutus teostab nagunii müügil olevate toodete üle
järelevalvet.
Mõju avaldumise sagedus hulgimüüjatele on samuti pigem väike, kuna ettevõtjaid, kes teevad
piiranguga lõhkeainete lähteaineid kättesaadavaks, ei ole palju ning enamik neist teostab ka
kaardimaksetehinguid.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Arvestades, et kahtlustäratavate tehingute teatisi
pole tehtud ja üldsuse hulka kuuluvatele on keelatud piiranguga lõhkeainete lähteained
kättesaadavaks teha, ei kaasne ka ebasoovitavate mõjude riski PPA-le ega ka TTJA-le.
Hulgimüüjatele kaasneda võiv ebasoovitavate mõjude risk, kui ettevõtjal puudub
kaardimakseterminal, mis on vähetõenäoline, on keskmine. Üldjuhul on ka hulgimüüjatele
kaasnevate ebasoovitavate mõjude risk madal.
Mõju valdkond 5: mõju elanike julgeolekule.
12
Mõju kirjeldus: Selles osas ei ole 6 aasta jooksu (määruse (EL) nr 98/2013 rakendamine)
muudatusi toimunud. Jätkuv keeld piiranguga lõhkeainete lähteainete üldsuse hulka
kuuluvatele isikutele kättesaadavaks tegemisel muudab ainete väärkasutamise raskemaks.
Tulenevalt eeltoodust on ka keerulisem valmistada ise lõhkeseadeldist, mida kuriteo
toimepanemisel kasutada. Kuritegusid lõhkeainete lähteainetega aitavad ennetada
kahtlustäratavate tehingute, oluliste kaotsiminekute ja varguste teavitamised. Ka jätkuv
hulgikaubanduse nõude rakendamine piiranguga lõhkeainete lähteainete müügil aitab piirata
ainete ja toodete kättesaadavust isikutele, kes soovivad neid kasutada mitte eesmärgipäraselt.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju olulisus on väike, kuna oht lõhkeainete lähteainetest
valmistatud lõhkematerjalidega terroriaktide või muude kuritegude toimepanemiseks Eestis on
väga väike.
Mõju avaldamise sagedus: Määruse (EL) nr 2019/1148 eesmärk on suurendada julgeolekut
kogu Euroopa Liidus, sh piiranguga lõhkeainete lähteainete kahtlustäratavatest tehingutest,
suurtest kaotsiminekutest ja vargustest teavitamine Eestis (I lisa nimetatud ainete ja neid
sisaldavate segude kättesaadavaks tegemise piiramine). Mõju avaldamise sagedust EL mõistes
on keeruline öelda, kuna terrorismivastase võitluse info on konfidentsiaalne. Teadaolevalt on
Eestis mõju avaldamise sagedus pigem madal, kuid ka selle kohta puuduvad täpsed andmed,
kuid seda võib järeldada kahtlustäratavate tehingute, suurte kaotsiminekute ja varguste teatiste
mitte esitamisest.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Eelnõuga ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid.
Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes:
- puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju;
- puudub mõju regionaalarengule.
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud
Teavitusi kahtlustäratavatest lõhkeaine lähteainete tehingutest, kaotsiminekutest ja vargustest
hakkab vastu võtma ning menetlema PPA. Määruse (EL) nr 98/2013 rakendamine on näidanud,
et kahtlustäratavate tehingute teavitusi ei ole kuue aasta jooksul tehtud. Eeldatavasti ei kasva
tulevikus teavituste arv ka hüppeliselt. Seega on kulud PPA-le pigem väikesed.
Võrreldes varasemaga ei muutu ka TTJA tööülesanded. Edaspidi teostab TTJA järelevalvet
määruse (EL) nr 2019/1148 kohaselt piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise nõuete täitmise
üle jaemüügis ning sellest tulenevalt on ka selle asutuse kulud pigem väikesed.
Eelnõu seadusena rakendumisega ei kaasne tulusid.
8. Rakendusaktid
Eelnõu pole seotud rakendusaktidega.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2021. a 1. veebruaril. Nimetatud kuupäeval jõustub ka määrus (EL) nr
2019/1148.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
13
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks
Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks TTJA-le,
Põllumajandusametile, Terviseametile, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Väike- ja
Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Keemiatööstuse
Liidule ja Eesti e-kaubanduse Liidule.
Maaeluministeeriumi kooskõlastas eelnõu märkustega. Keskkonnaministeerium ja
Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta.
Eesti Keemiatööstuse Liit saatis arvamuse e-kirjaga. Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda
kooskõlastas eelnõu märkusteta.
TTJA, Põllumajandusamet, Terviseamet, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon,
Eesti Kaupmeeste Liit ja Eesti e-kaubanduse Liit arvamust ei avaldanud.
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ … 2020. a
Seletuskirja lisa eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega
arvestamise tabel.
14
Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa
KOOSKÕLASTUSTABEL
Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud,
arvamuse esitaja paragrahv, mittearvestamise põhjus
lõige, punkt
Maaeluministeerium Eelnõu 1. Ebaselgeks jääb, milline järelevalveasutus kontrollib Arvestatud.
põllumajandusliku tegevuse korral Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2019/1148, lõhkeainete lähteainete Seletuskirja täiendatud.
turustamise ja kasutamise kohta, artiklites 5–9 sätestatud Vaatamata sellele, et määruses (EL) nr
nõuete täitmist. Seletuskirja järgi jätkab hetkel kehtiva õiguse 2019/1148 on toodud mõistena
kohaselt ning ka tulevikus riikliku kontaktpunktina Politsei-
põllumajanduslik tegevus, siis lõhkeainete
ja Piirivalveamet, kellele tuleb teada anda kahtlustäratavatest
tehingutest, kaotsiminekutest ja vargustest. Tarbijakaitse ja lähteainete puhul ei eristata lähteaineid, sh
Tehnilise Järelevalve Amet teeb järelevalvet määruse (EL) nr isegi juhul, kui on tegemist
2019/1148 kohaselt piiranguga lõhkeaine lähteaine ammooniumnitraadiga, mille peamine
turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis. kasutusotstarve on väetised. Käsitleme
Samuti märgitakse, et kuna Terviseamet teeb järelevalvet lõhkeainete lähteaineid nii nagu määruse
REACH- ja CLP-määrusega aine ja segu tootjale, importijale (EL) nr 2019/1148 lisades I ja II toodud on.
ning toote valmistajale esitatud kohustuste ja nõuete ning Põllumajandusliku tegevusega seoses
ainele, segule ja tootele esitatud nõuete täitmise üle nende määruse lisas toodud ammooniumnitraadi
valmistaja ja importija juures ning hulgimüügis, siis on osas täiendavaid järelevalve kohustusi
sellega (edaspidi) hõlmatud ka järelevalve tegemise kohustus ühelegi ametiasutusele ei panda.
määruse (EL) nr 2019/1148 nõuete täitmise üle.
Väetiseseaduse § 29 kohaselt teeb väetise turustamise nõuete
üle riiklikku järelevalvet Põllumajandusamet. Veeseaduse
kohaselt on väetise kasutamisega seonduvad nõuded
käsitatavad põllumajanduslike keskkonnanõuetena ja sama
seaduse § 250 lõike 2 kohaselt teeb keskkonnanõuete täitmise
1
üle riiklikku järelevalvet Keskkonnainspektsioon. Palume
võimaluse korral täiendada seletuskirja asjakohase
selgitusega ka määruse (EL) nr 2019/1148 alusel
põllumajandusliku tegevuse korral lõhkeaine lähteaine
kasutamise järelevalve teostamise pädevuse osas.
Seletuskiri 2. Seletuskirjast ei nähtu, kas eelnõuga kavandatavate
muudatuste väljatöötamisse kaasati või kavandatavatest Selgitatud.
muudatustest teavitati ka neid põllumajandusvaldkonna Alates 2014. a septembrist kehtiv määrus
huvigruppe ja ettevõtjaid, kes ettevõtjana või professionaalse (EL) 98/2013 lõhkeainete lähteainete
kasutajana tegelevad reguleeritud lõhkeaine lähteainega
turustamise ja kasutamise kohta, mida
(kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetisega).
alates 1. veebruarist 2021. a. asendab
Nii ei ole selge, kas nimetatud isikud on teadlikud esmalt
määruse (EL) nr 2019/1148 rakendumisega 1. veebruaril määrus (EL) 2019/1148, on üldjoontes
2021 kaasnevast keelust teha üldsuse hulka kuuluvatele sama sisuga. Seega määruse (EL)
isikutele kättesaadavaks reguleeritud lõhkeainete lähteaineid 2019/1148 näol ei ole tegemist uue
ning samuti nimetatud määrusega kehtestatud täiendavatest õigusaktiga. Kõrge lämmastikusisaldusega
kohustustest (tarneahela teavitamine). ammooniumnitraadile kohaldusid ja
Jõustuvast keelust etteulatuvalt mitteteadmine võib kohalduvad ka praegu määruse (EL)
ettevõtjatele kaasa tuua põhjendamatuid kulutusi, kuna nad ei 98/2013 nõuded. Ainuke oluline erinevus
jõua olemasolevaid varusid tähtpäeva saabumise ajaks lõpuni kõrge lämmastikusisaldusega
turustada ning ettevõtjad võivad olla soetanud ka uusi ammooniumnitraadi osas on see, et
varusid. Siinjuures palume analüüsida ja eelnõu vajaduse määruse (EL) 98/2013 kohaselt asub ta II
korral täiendada rakendussättega selle kohta, kuidas peab lisas ning määrusega (EL) 2019/1148
käituma ettevõtja, kellel on 1. veebruari 2021 seisuga
viiakse ta I lisasse. I lisas on ained, mida ei
turustamata jäänud kõrge lämmastikusisaldusega
ammooniumnitraatväetise laovarud. tohi üldsusele kättesaadavaks teha või tohib
teha, aga üksnes loa alusel ning tuleb
teavitada riiklikku kontaktpunkti
kahtlustäratavast tehingust, vargusest ja
olulisest kaotsiminekust. II lisas on ained,
mida tohib üldsusele kättesaadavaks teha,
2
kuid mille kahtlustäratavast tehingust,
vargusest ja olulisest kaotsiminekust tuleb
samuti kontaktpunkti teavitada. Meile
teadaolevalt on kõrgema
lämmastikusisaldusega
ammooniumnitraadi peamised kasutajad
põllumehed ja põllumajandusettevõtted,
kes määruse mõistes klassifitseeruvad
professionaalseteks kasutajateks, kellel on
tõendatud vajadus piirangutega lõhkeainete
lähteainete järele eesmärgil, mis on seotud
tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega,
sealhulgas täis- või osaajaga
põllumajandusliku tegevusega.
Konsulteerisime selles osas ka väetiste
tootja Baltic Agro AS-ga ning sellest
tulenevalt ei tohiks olla probleem soetatud
ammooniumnitraadi varude turustamisega,
kuna põllumajandussektoris võib
eelnimetatud ammooniumnitraati edasi
kasutada.
Täiendavalt lisame, et teavitame
lõhkeainete lähteainete sh ka väetise
käitlejaid uue määruse täiendatud nõuetest
oktoobris -novembris 2020.a.
Eesti Eelnõu Probleem H2SO4-ga nimekiri I piirab 15%, kuid avalikusele, Selgitatud.
Keemiatööstuse ehitusmaterjalide poed, e-poed, akuhapped 30 %. Auto akud ?
Ettevõtete Liit Lõpetatakse ära? Kui keelate, tuleb teavitus teha kiirkorras Akuhapete ja akude osas konsulteerime
tootjate ja edasimüüjatega ning täpsustame,
3
või ikkagi teete loasüsteemi ja loote raamistiku? Kui suurtest kui suur on väävelhappe protsent nende
kogustest on jutt ja kas ehitusmaterjalide poode ja e-poode poolt müüdavas segus.
olete teavitanud?
4