dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmise toetamise tingimused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. september 2020
Viit
2-1/20-0267/5938
Registreeritud
28. september 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/20-0267
Vastutaja
Tiina Kruusimägi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎2-120-02675938 28.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc1348 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 28.09.2020 nr 2-1/20-0267/5938 Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmise toetamise tingimused Austatud minister Edastame kooskõlastamiseks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmise toetamise tingimused“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Tiina Kruusimägi [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 18.08.2020 Ettevõtlusministri käskkirja „Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmise toetamise tingimused“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme nr 4.2 „Teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia + tervis + ressursid) arendamiseks“ tegevuse nr 4.2.4. „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Käskkiri kehtestatakse kooskõlas perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikega 1, mis sätestab rakendusasutuse juhi pädevuse toetuse andmise tingimuste käskkirja kehtestamiseks. Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna peaspetsialist Tiina Kruusimägi (e-post: [email protected], telefon: 625 6467) ja ministeeriumi välisvahendite osakonna struktuurivahendite õiguse peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (e-post: [email protected], telefon: 639 7618). Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]). Taust Toetuse tingimuste väljatöötamisel on lähtutud vajadusest arendada edasi Eesti innovatsioonisüsteemi ning arvesse on võetud erinevaid soovitusi Eesti innovatsioonisüsteemi täiendamiseks. Seda, et senised meetmed on soodustanud liiga tagasihoidlikult teadmuspõhist ettevõtlust ja majandusarengut, toob välja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 koostamise ettepanek1 (lk 17). Jätkusuutlikuks majanduskasvuks on vaja aidata ettevõtetel muutuda nutikamaks, toetada kogu maailmast kättesaadavate teadmus-tehnoloogiliste lahenduste kasutamist ja teadus- ja arendustegevuse (TA) ühendamist tulemuslikult innovatsioonipõhise, targa majandusega. Euroopa Komisjoni Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi eelhindamise raport (PSF) augustist 20192 toob välja viis soovitust, ühena neist soovitab luua Eestis innovatsiooniagentuuri, mis toetaks Eesti teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, tõhusamat liikumist nutika majanduse suunas ja oleks innovatsioonipõhise ettevõtlusarenduse uue põlvkonna tugistruktuur. Lisaks soovitavad raporti koostanud rahvusvahelised eksperdid tugevdada ja tõhustada ettevõtjate innovatsiooni mõjusamaks toetamiseks TA vahendusorganisatsioonide süsteemi. 1 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 koostamise ettepanek. Versioon 30.05.2019. a. Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/arengukava_1062019.pdf 2 European Commission. (2019). Peer review of the Estonian R&D system. Final Report, August 2019. Horizon 2020 Policy Support Facility. European Commission. Directorate-General for Research and Innovation. Manuscript completed in 2019. Tootlikkuse kasvuks tuleb tunduvalt suurendada erasektori teadmus- ja tehnoloogiamahukust. Võime seda ülesannet vaadelda kolmeosalisena. Esiteks tuleb parandada tööjõu eriala- ja juhtimisoskusi ning pädevusi, st suurendada inimkapitali. Teiseks on tähtis Eesti ettevõtete palju tihedam lõimumine nii Euroopa Liidu siseturu kui ülemaailmsetesse väärtusahelatesse senisest paremas positsioonis – väärtusahela kõrgematel astmetel – ning selleks tuleb sihikule võtta koostöö nii kliendi-, tarnija- kui ka partnervõrgustikes, seega suurendamist vajab võrgustikukapital. Kolmandaks vajame majanduse mitmekülgsemat digitaliseerimist, intellektuaalomandi kaasamist ja loodud teadmiste kaitsmist intellektuaalomandiga, mis tähendab suuremat struktuurkapitali. Kokkuvõttes peame tootlikkuse kasvuks suurendama neist kolmest komponendist – inim-, võrgustiku- ja struktuurkapitalist – koosnevat tervikut ehk erasektori intellektuaalset kapitali. Just ettevõtete intellektuaalse kapitali, teadmus- ja tehnoloogiaintensiivsuse kasvu kaudu saame tõsta nii ettevõtete väärtust kui ka ekspordi lisandväärtust ning muuta majanduse tervikuna nutikamaks ja tootlikumaks. Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 üheks eesmärgiks on, et ettevõtjad teeniksid rohkem tulu kõrgemat lisandväärtust pakutavate toodete ja teenuste pealt. Käesoleval hetkel moodustab Eesti ettevõtete lisandväärtus vaid 78,2% Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Kuigi Eesti ettevõtted on võitnud turuosa mitmetel tehnoloogiamahukatel turgudel, on positsiooni hoidmiseks vajalik investeerida TAI tegevustesse ja inimkapitali arendamisse (The European Semester 2018 raport). Tehnoloogia- ja teadmusmahukad ettevõtteid on vaja Eestisse rohkem, et nende tulemused oluliselt riiklikke tulemusi mõjutaks. Majanduskasvu soodustamiseks on vajalik Eesti majandus ümber struktureerida kõrgema lisandväärtusega sektorite poole ning tõsta tootlikkust madala lisandväärtusega sektorites (PSF Report 2019). Kõige olulisem lisandväärtuse kasvu vedaja on innovatsioon, eriti TA-tegevustest lähtuv läbimurdeline innovatsioon. Euroopa Liidu digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustik (ehk EDIH-de võrgustik) on innovatsiooniklastrite piiriülene võrgustik, kus pakutakse ettevõtetele digitaalsete tehnoloogiate rakendamiseks vajalikke TAI teenuseid. Eestis paikneva keskuse fookusvaldkonnaks on ettevõtete rohe- ja digipööret (kaksikpööret) toetavad tehisintellekti arendused ja rakendused. EDIH-ide võrgustikus osalemisega tekib Eesti ettevõtetel võimalus saada oma ärimudeli efektiivistamiseks vajalikke ning kuluefektiivseid tehisintellekti ja robootika lahendusi. See suurendab kaksikpöördes osalevate ettevõtete arvu ning seeläbi Eesti majanduse konkurentsivõimet siseturul. Kirjeldatud tingimuste loomiseks, soodustamiseks ja juurutamiseks on välja töötatud käesolev toetusskeem, mis koosneb omavahel seotud eri tegevustest. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirjaga kehtestatakse käskkirja lisa, mis on jagatud kuueks punktiks: 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus 2. Tegevuste kirjeldus 3. Meetme tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad 4. Toetusskeemi rakendamine 5. Finantskorrektsioonid 6. Toetuse andmise tingimuste muutmine Punkt 1 kirjeldab toetuse andmise tingimusi ja selgitab seost ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014–2020. Punkt 1.1 sätestab toetusskeemi reguleerimisala, milleks on ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme nr 4.2 „Teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia + tervis + ressursid) arendamiseks“ tegevuse nr 4.2.4., kuna käesoleva meetme eesmärk on tõsta ettevõtjate teadlikkust ja võimekust tehnoloogial ja teadmistel põhineva ettevõtluse arendamiseks. Punkt 1.1.1 kirjeldab toetuse andmise eesmärgi, milleks on luua sihtrühma teadlikkuse ja võimekuse tõstmise kaudu tingimused tehnoloogial ja teadmistel põhinevaks ettevõtjate majandustulemuste kasvuks, kuna tootlikkuse kasv ja sellest tulenev nutikas-innovaatiline majandus on sõltuv teadmus- ja tehnoloogiamahukast arendamisest ning on aluseks lisandväärtuse ja sellest tuleneva heaolu kasvuks kogu ühiskonnas. Punkt 1.1.2 toob välja toetusskeemi panuse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014– 2020“ prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme nr 4.2 tulemusnäitajate saavutamisesse. Punkt 1.2. selgitab lahti meetmega seotud olulise mõiste, milleks on innovatsioon. Käesoleva meetme raames on oluline, et looksime lisandväärtust teadmuse või tehnoloogia või nende mõlema rakendamise kaudu luues innovatsiooni kaudu ettevõtja intellektuaalse kapitali kasvu. Punkt 1.3. Toetatava tegevuse tulemus Punkt 1.3.1. kasvab ettevõtjate teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) alane teadlikkus, sh teadlikkus innovatsiooni absorbeerimise võimalustest ning allikatest ja sellega kaasnevatest uutest ärivõimalustest. Teadlikkuse kasv on oluline tegur TAI tegevuste elluviimise alustamiseks. Kiiresti arenevas majanduskeskkonnas on ettevõtjatel väga ressursimahukas ja keeruline orienteeruda, et analüüsida valdkondlike turge, nende muutusi ja leida enda ettevõtte jaoks parimad arenguvõimalused vaid ettevõttesiseseid ressursse kasutades. Samuti leida ja tõlgendada informatsiooni erinevate innovatsiooni absorbeerimise võimalustest oma tegevusvaldkonnas, nt tehnoloogilise- ja/ või intellektuaalkapitali litsentseerimisest, Samuti leida parimaid lahendusi arendustegevuse korraldamiseks koostöös teiste ettevõtete ja/ või arendus/ teadusasutustega. Punkt 1.3.2. kasvanud on TAI võimekus, sh TAI tegevusteks vajalikud valdkondlikud teadmised ja oskused. Valdkondlikud teadmised ja oskused on eeldus eduka TAI tegevuse elluviimiseks. Punkt 1.3.3. suurenenud TA tegevusi elluviivate ettevõtjate arv. Ettevõtjatel, kes teevad TA tegevusi on suurem võimalus kasvatada lisandväärtust, suurendada ekspordivõimekust ja tulu. Punkt 1.4. sätestab toetatavate tegevuste sihtrühma. Sihtrühma kuuluvad ettevõtjad. Punkt 2 kirjeldab toetusskeemi raames ellu viidavaid tegevusi. Tegevusi on võimalik ellu viija elluviija omategevustena või hankida tegevuste elluviimiseks vajalikke teenuseid. Punkt 2.1. määratleb, et toetusskeemi raames pakutakse TAI teadlikkuse kasvatamise teenused. TAI teadlikkuse kasvatamise teenuste pakkumine ettevõtjatele on oluline, et tõuseks ettevõtjate teadlikkus innovatsiooni absorbeerimise võimalustest, allikatest ja uutest ärivõimalustest sektoris, milles ettevõtja tegutseb või soovib tegutsemist alustada. Teadlikkuse tõus on oluline eeldus vajaliku valdkondliku kompetentsi ja innovatsioonivõimekuse kasvuks. Punkt 2.2. määratleb, et toetusskeemi raames pakutakse TAI võimekuse tõstmise teenuseid, nt ekspertide, teadmiste ja oskuste vahendamist, et tugevdada ettevõtja teadus- ja arendustegevuse võimekust ning tugevdada tema innovatsioonivõimet. Vajalike kompetentside ja teadmusressursi olemasolu ja vahetus on oluline eeldus ettevõtja TAI tegevusteks vajalike kompetentside kasvuks ning innovatsioonivõimekuse kasvuks. Punkt 2.3. määratleb, et väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja nr 101, 21.05.2020 alusel korraldatud konkursi võitnud konsortsiumi toetatakse Euroopa Liidu digitaalse innovatsiooni keskuse võrgustikus osalemisel. Loodav konsortsium pakub Eesti VKE-dele rohe- ja digipööret toetavaid teenuseid tehisintellekti ning robootika rakendamisel. Punkt 3 määratleb meetme tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad. Meetme väljund- ja tulemusnäitajad tulenevad dokumendist “Ühekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014- 2020“. Punktis 3 kirjeldatakse meetme ja toetatava tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad koos vastavate baastasemetega aastal 2012 või 2019 ja sihtasemetega aastal 2023, mil lõppeb käesoleva meetme abikõlblikkuse periood. Meetme tulemusnäitaja baastase on aasast 2012, kuna tuleneb käesoleva perioodi baasinformatsioonist. Praegusel hetkel on sihttasemeni, milleks on 20, arenguruumi. Toetusmeede panustab rakenduskava prioriteetse suuna nr 4 tulemusnäitajasse „Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest” ja sama suuna väljundnäitajasse „Abi saanud unikaalsete ettevõtjate arv”. Lisaks meetme tulemus- ja väljundnäitajatele mõõdetakse toetusmeetme mõju ka toetusmeetme väljund- ja tulemusnäitajatega. Toetusmeetme väljundnäitajad on valitud toetusmeetme soovitud tulemuse alusel ja on sellest tulenevalt teadlikkuse kasvatamise teenuseid kasutanud ettevõtjate arv, mille sihttase aastaks 2023 on 300 unikaalset ettevõtjat, võimekuse tõstmise teenuseid kasutanud ettevõtjate arv, mille sihttase aastaks 2023 on 110 ettevõtjat ning Euroopa Liidu digitaalse innovatsiooni keskuse võrgustiku teenuseid kasutanud ettevõtjaid 40. Punkt 4 sätestab toetusskeemi rakendamise tingimused. Punkt 4.1. sätestab tegevuste elluviimise rakendusasutused ja -üksused Punkt 4.1.1 sätestab, et meetme tegevuste 2.1 ja 2.2 elluviimise rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ning rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus), kes on ka akrediteeritud rakendusüksus ning on rakendusüksusena nimetatud VV poolt (STS § 8 lg 1, ja § 12 lg 3). Punkt 4.1.2 sätestab, et meetme tegevuse 2.3 välja toodud tegevuste rakendusasutus ja finantskorrektsiooni tegemiseks pädev asutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus. Punkt 4.2. sätestab toetusskeemi elluviijad. 4.2.1. sätestab toetusskeemi tegevuste 2.1 ja 2.2 elluviija, milleks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), mille eesmärk on edendada Eesti ettevõtluskeskkonna ja ettevõtjate konkurentsivõimet, suurendades sellega Eesti ühiskonna heaolu. Elluviija ja rakendusüksuse funktsioonid on lahutatud struktuuriüksuste tasandil. 4.2.1 sätestab toetusskeemi tegevuse 2.3 elluviija, milleks on Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja nr 101, 21.05.2020 alusel korraldatud konkursi võitnud ja Euroopa Komisjoni korraldatud digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku suunatud taotlusvoorus rahastuse saanud konsortsiumi juhtivpartner. Käesolevast käskkirjast tulenevate õiguste rakendamiseks ja kohustuste täitmiseks sõlmib rakendusasutus konsortsiumiga lepingu. Digitaalse innovatsiooni keskus osutab ettevõtetele digitaalse ja rohepöörde (ehk kaksikpöörde) teostamiseks vajalikke tehisintellekti arendus- ja rakendusteenuseid ning seda haldav konsortsium peab omama teenuste osutamiseks vajalikku personali, oskusteavet ning riist- ja tarkvara. Punkt 4.3. sätestab toetusskeemi abikõlblikkuse perioodi, mis algab 1. jaanuarist 2020. Käesoleva toetusskeemi raames saab tegevusi teha kuni 31.10.2023 tulenevalt STS2014–2020 perioodi lõppemisega. Punkt 4.4. kirjeldab abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud käesoleva meetme jaoks. Abikõlblikud kulud on tegevuste elluviimiseks vajalike kulukohtade finantseerimiseks. Mitteabikõlblikena on välja toodud kulud, mis ei toeta meetme eesmärgi ega tegevuste elluviimist. Samuti on mitteabikõlblike kulude juures välja toodud, et tegevuste elluviimisega otseselt mitte seotud kulud on mitteabikõlblikud. Punkt 4.5. toob välja, et punktis 21 välja toodud tegevusi võib teha ka väljaspool Eestit. Nimetatud võimalus on välja toodud, kuna tegemist on innovatsioonialase teadlikkuse tõstmisega Eesti ettevõtjate hulgas, siis üheks võimalikuks teadlikkuse kasvatamise meetodiks on õppida teiste riikide edukatelt ettevõtjatelt, koolitajatelt või asutustelt, kellel on edukas innovatsioonirakendamise kogemus. Samuti on välja toodud, et nimetatud tegevuste planeerimisel ja elluviimisel tuleb järgida STS2014-2020 paragrahv 14 punkt 5 välja toodud tingimusi. Punkt 4.6. sätestab tegevuste eelarve tegevuste kulukohtade lõikes, rahastusallika, toetuse määra ning eelarve muutmise tingimused elluviijale. Meetme tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest Euroopa Regionaalarengu Fondist, kuna fondi rakenduskava järgi peavad finantseeritavad tegevused olema suunatud sama eesmärgi alusel kui käesoleva meetme puhul. Samuti ei ole käesoleval hetkel võimalik suunata meetme tegevuste elluviimiseks vahendeid Eesti Vabariigi riigieelarvest. Punkt 4.7. sätestab elluviija õigused ja kohustused. Elluviija peab täitma kohustusi, mis tulenevad STS2014−2020 §-des 24 ja 26, kuna meedet rahastatakse Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest Euroopa Regionaalarengu Fondist. Samuti peab eluviija kooskõlastama kirjalikult rakendusasutusega kokkulepitud tegevuskava ja eelarve järgmise kalendriaasta tegevuste kohta ning esitama selle teadmiseks ka rakendusüksusele. See võimaldab jälgida ja planeerida meetme raames tehtavaid tegevusi, tehtud tegevuste tulemusi ning planeerida lihtsamini tulevaste perioodide finantseerimisvajadust. Punkt 4.8. kirjeldab tegevuste elluviimise seire tingimused. Elluviijal on kohutus esitada rakendusüksusele vahearuanne kord aastas. Aastane periood on meetme tegevusi nende tegevuste omavahelist seotust ning arvestades koosmõju teiste meetmete raames tehtavate tegevustega mõistlik minimaalne periood. Punkt 4.9. sätestab riigiabi ja vähese tähtsusega abi seotuse käesoleva meetmega. Käesoleva meetme raames tehtavate tegevustega elluviija poolt antakse ettevõtjale riigiabi, mis on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse nr 1407/2013 (VTA määrus) mõistes, seetõttu tuleb pidada elluviijal pidada arvestust antud abi kohta ettevõtja põhiselt ning EAS peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat tulenevalt finantskorrektsioonide tegemise vajadusest. Punkt 4.10. sätestab toetuse väljamaksmise tingimused ja korra. Toetuse maksete tegemise tingimused on sätestatud vastavalt STS2014-2020 §-dele 28 ja 29, ühendmääruse §-dele13–15 ja 18 ning nende menetlemine peab toimuma vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjelduse alusel väljatöötatud protseduuridele struktuuritoetuste registri kaudu, kuna selline väljatöötatud lahendus vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Arvestades meetmes sisalduvate erinevate tegevuste sisu erinevate elluviijate kaudu, siis ei ole projekti lõppmakse osakaalu suurust määratud kindla osakaaluna. Punkt 5 sätestab finantskorrektsioonid. Nõuded finantskorrektsioonidele tulenevad teistest õigusaktidest, st finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS2014−2020 §-dele 45–47 ja ühendmääruse §-dele 21–23. Toetuse tagasinõudmisega tegeleb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. Punkt 6 sätestab toetuse andmise tingimuste muutmise tingimused ja korra. Vastavalt punktis 4.7 esitatud teabele, rakendusüksuse või elluviija ettepanekutele või kui selgub muul moel, et muudatuste tegemine toetusskeemis on vajalik tegevuste edukaks elluviimiseks, on rakendusasutusel õigus muuta toetuse andmise tingimusi. Rakendusasutus võib muuta nt toetusskeemi tegevuskava, finantsplaani, eelarvet, toetusskeemi abikõlblikkuse perioodi. Kui toetusskeemi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib rakendusasutus vähendada toetusskeemi eelarvet tingimusel, et see ei takista toetusskeemi eesmärkide täitmist. Kirjeldatud säte on vajalik olukorras, kui on prognoositav, et toetusskeemi tegevuste elluviimiseks kulub märgatavalt vähem vahendeid, kui oli esialgselt planeeritud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käesoleva eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289—302); 3. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1—8). 4. Toetusskeemi kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega 1. Toetusskeemi mõju meetme eesmärkide saavutamisele Toetusskeemi mõju meetme eesmärkide saavutamisele on kirjeldatud seletuskirja 6 peatükis. 2. Toetusskeemi põhjendatus Toetusskeemi tegevused aitavad kaasa meetme „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT+tervis+ressursid) arendamiseks“ eesmärkide saavutamisele. Kirjeldus toetusskeemi eesmärgist, tulemusest, vajalikkusest ja tulemuste saavutamiseks planeeritavatest tegevustest on esitatud eelnõu peatükkides 1.1, 1.3 ja 2. 3. Kuluefektiivsus Eelarve prognoosimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ning EASi ja MKMi arvestuslikest prognoosidest kuludele. Arvesse on võetud vajadust kaasata eri tegevuste lõikes eksperte, osta sisse teenuseid, mille lõplik hind ei ole teada, vaid sõltub hetke majandusseisust. 4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia EAS-i eesmärk on olnud edendada Eesti ettevõtluskeskkonna ja ettevõtjate konkurentsivõimet. Samuti on EAS seni rakendanud innovatsioonipoliitika eri meetmeid. Praegu toimub EASis innovatsiooniagentuuri loomise ettevalmistustöö etapp ning saame öelda, et uuendatud innovatsioonifookusega EAS saab olema MKMi põhiline organisatoorne tööriist tõstmaks majanduse tootlikkust teadmistepõhisuse, st teadmus- ja tehnoloogiamahukuse kaudu. Käesolev käskkiri reguleerib innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmise toetamise tingimusi. Seoses innovatsiooniagentuuri loomisega muutub innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmine üheks oluliseks fookuseks EASi tegevuses. Eelnevat arvesse võttes ning pidades silmas, et toetusskeemi lähenemisloogika peaks meetme eesmärkide saavutamiseks olema turukeskne, on EAS toetusskeemi elluviijana piisavalt võimekas ja pädev. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete ning valdkondlike arengukavadega 5.1. Toetusskeemi seos sama suuna teiste meetmete tegevustega: 5.1.1. Toetusskeemi täiendavad meede „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“, mis soodustab struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. 5.1.2. Toetusskeemi meetmed „Innovatsiooni edendavate hangete toetustingimused“ ja „Nõudluspoole poliitikad käskkiri“, kuna mõlemad toetusskeemid on ennekõike nõudluspoole innovatsioonipoliitika instrumendid, siis võimekuse suurendamine teadus- ja arendustegevuse tellimisel panustab ka innovatsiooni hankimise edendamisse. 5.1.3 Toetusskeemil on puutumus meetme tegevusega „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid (näiteks klastrite ja tehnoloogia arenduskeskustele)“. Tehnoloogia arenduskeskuste (edaspidi TAKide) toetusskeemi eesmärk on ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni tegevuste edendamine ja kättesaadavuse parandamine. Toetusskeemi raames rahastatavad TAKid on eraõiguslikud uurimisasutused, mis omavad vajaminevate teadmiste ja oskustega teadlastest ja insenertehnilistest töötajatest koosnevat personali ja kõrgetasemelist aparatuuri ning seadmeparki. TAKides arendatakse ettevõtjatele uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötamiseks vajaminevaid tehnoloogiaid. Klastrite arendamise toetusskeem toetab eri suuruses ettevõtjate ning juba toimivate koosluste vahelise koostöö kasvu teadmismahukate tegevuste läbiviimiseks. Kui TAKide ja klastrite toetusskeemid loovad tingimused pakkumispoolsete võimekuste arendamiseks, siis käesolev toetusskeem täiendab tervikut, panustades nõudluspoolse potentsiaali arendamisse. 5.2. Seos sama suuna teiste meetmetega: 5.2.1. Seos meetmega nr 4.4. „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ja juhtimisvõimekuse tõstmiseks“. Nimetatud toetusskeem sisaldab ettevõtete arendustegevuste toetust ning innovatsiooni- ja arendusosaku toetusskeemi, mis panustavad erinevate ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisse, mis täiendavad käesoleva toetusskeemi raames pakutavaid tegevusi otseselt. 5.2.2 Seos meetmega 5.1 „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“. Nimetatud toetusskeem ettevõtetele sisaldab samuti ettevõtete uuendamist läbi pädevuste kasvatamiste, nt keskendumist uute ärimudelite kasutuselevõtmisele turismivaldkonnas. 5.3. Seos valdkondlike arengukavadega: 5.3.1. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ – toetusskeem toetab konkurentsivõime kava põhisuunda „Eelduste loomine erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks“. 5.3.2. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ üheks oluliseks fookuseks on samuti inimressursi kvaliteedi kasvatamine. Strateegias rõhutatakse, et aktiivne panustamine tööjõu kvaliteedi kasvu ning töötajate teadmised ja oskused on kriitiline tegur majanduse kasvatamiseks. 5.3.3. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ – dokumendis tuuakse välja TA olulisus majandusstruktuuri teadmistemahukamaks muutmise osana ning rakendusuuringute olulisuse ja selle seose ühiskonna ja majanduse vajadusega. 6. Toetusskeemi mõju Toetusskeemi jõustumine võimaldab Eesti ettevõtjatel saada teadmisi ja kasvatada võimekust teadmusel- ja tehnoloogial põhineva ettevõtluse alustamiseks, arendamiseks või elluviimiseks. Teadmiste ja võimekuste kasvatamine on oluline, et tekiks rohkem ettevõtteid, kes on suutelised looma teadmus- ja tehnoloogiapõhiseid tooteid ja teenuseid, mis annavad kõrgema lisandväärtuse ja toovad suuremat kasu nii ettevõtjale kui riigile. Elluviija poolt toetusmeetme raames pakutavad teenused võimaldavad ettevõtjal saada paremini kätte tema ettevõtlusega ja arenguvõimalustega haakuvat informatsiooni vajalikul kontsentreeritud kujul, et oleks võimalik kiiremini ja vähemate ettevõtja ressurssidega jõuda lühema aja jooksul kiirema arenguni. Toetusskeemi mõjul peaks suurenema ettevõtjate hulk, kelle teadmised ja huvi teadmus- ja tehnoloogiamahukast ettevõtluse kohta suureneb, kes teavad mis viisil ja millistes suundades on võimalik teadmus- ja tehnoloogiapõhist ettevõtlust arendada ning saada selle elluviimiseks vajalikke teadmisi ja kompetentse. Meetme tulemusel lisandub ettevõtjaid, kelle kompetentside tõusu ja inimressursi kättesaadavuse tõusu tõttu tõuseb võimekus läbi viia TAI-l põhinevaid arendustegevusi. See on eelduseks järgmise põlvkonna suure lisandväärtusega ettevõtjate juurdekasvuks Eesti majanduse struktuuris. Toetusskeemi mõju läbivatele teemadele Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Kaudne mõju: Tehnoloogia- ja teadmusmahukas ettevõtlus võib olla palju vähem sõltuv inimkapitali mahust, ning sellest tulenevalt on võimalus edendada ettevõtlust üle Eesti. Samas võib vajada tehnoloogia- ja teadmusmahukas ettevõtlus kõrge teadmiste ja oskuste tasemega inimressurssi, mis selle ressursi koondumise tõttu teatud regioonidesse, sõltuvalt valdkonnast ja ettevõtluse iseloomust, võib piirata regionaalsust oluliselt. Keskkonna- ja kliimapoliitika Toetav mõju. Toetusskeemi tegevustel on keskkonna- ja kliimapoliitikaga seos nutika spetsialiseerumise kasvuala – ressursside efektiivne kasutamine – kaudu. Infoühiskonna edendamine Toetav mõju. Toetusskeemi tegevustel on infoühiskonna edendamisega seos nutika spetsialiseerumise kaudu. Toetusskeemi tegevused soosivad IKT nutikat kasutamist tehnoloogia- ja teadmusmahukuse suurendamiseks. Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju. Toetusskeemi väljatöötamisesse on kaasatud erinevate huvigruppide esindajaid ja kasutatud varasemate analüüside tulemusi. Võrdsete võimaluste tagamine Kaudne mõju. Info levitamisel toetusskeemi raames planeeritavatest tegevustest arvestatakse eri sihtrühmade eelistatumate ja enimkasutatavate infokanalitega. Toetusskeem on võrdväärselt avatud naistele, meestele ja puuetega inimestele nende rahvuslikust taustast sõltumata. 7. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid. Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja oskustes teadus- arendustegevuste ja innovatsiooniloomiseks. 8. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub allakirjutamise päeval. 9. Käskkirja kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Käskkiri esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile. EELNÕU 18.08.2020 KÄSKKIRI Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmise toetamise tingimused Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kehtestan toetuse andmise tingimused innovatsioonialast teadlikkuse ja võimekuse tõstmist toetavate tegevuste arendamiseks. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus on sätestatud käesoleva käskkirja lisas (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Lisa KINNITANUD väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister käskkirjaga nr 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS 1.1. Reguleerimisala Käesoleva käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme nr 4.2 „Teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia + tervis + ressursid) arendamiseks“ tegevuse nr 4.2.4. „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Käesoleva käskkiri aitab kaasa „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“, mille koostamise ettepanek on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2019. a korraldusega nr 214, ning Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 2013. a korraldusega nr 460 heaks kiidetud „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ eesmärkide saavutamisele. 1.1.1. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on luua sihtrühma teadlikkuse ja võimekuse tõstmise kaudu tingimused tehnoloogial ja teadmistel põhinevaks ettevõtjate majandustulemuste kasvuks. Toetust ei anta Euroopa parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302) artikli 3 lõikes 3 ja komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 nimetatud ettevõtjatele ja tegevustele. 1.1.2. Toetuse panus meetme tulemusnäitaja saavutamisesse Toetust antakse meetme tegevuse „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid“ tulemusnäitaja „Erasektori teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) kulutuste osakaal (% SKPst)“ saavutamiseks. 1.2. Termin Innovatsioon on uue teadmuse ja tehnoloogia rakendamisel või olemasoleva teadmuse ja tehnoloogia uut moodi kombineerimisel loodud uus lisandväärtus, toode või teenus. 1.3. Toetatava tegevuse tulemus Toetatava tegevuse tulemusena: 1.3.1. kasvab ettevõtjate teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) alane teadlikkus; 1.3.2. kasvab ettevõtja TAI võimekus; 1.3.3. kasvab TA tegevusi elluviivate ettevõtjate arv. 1.4. Toetatavate tegevuste sihtrühm Sihtrühma kuuluvad Eesti ettevõtjad. 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS Toetavate tegevuste raames viiakse ellu järgmisi tegevusi: 2.1. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamise teenused on mõeldud eelkõige innovatsioonipõhiste ärivõimaluste selgitamiseks eesmärgiga avada ettevõtjatele tehnoloogial ja teadmusel põhineva ettevõtluse eeliseid – vajaduspõhiste nõustamis-, kootsingu- ja mentorlusteenuste korraldamine sihtrühmale. Tegevused hõlmavad ka sihtrühmale ligipääsu võimaldamist koolitusprogrammidele ja nõustamisteenustele. 2.2. Ettevõtjate TAI võimekuse tõstmine Ekspertide, teadmiste ja oskuste vahendamine ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõime tugevdamiseks vastavalt ettevõtte TAI- alasele vajadusele ja potentsiaalile. 2.3. Ettevõtjate digitaalse võimekuse tõstmine Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 21.05.2020 käskkirja nr 101 alusel korraldatud konkursi võitnud konsortsiumi toetamine Euroopa Liidu digitaalse innovatsiooni keskuse võrgustikus osalemisel. 3. MEETME TEGEVUSE VÄLJUND- JA TULEMUSNÄITAJAD 3.1. Meetme väljundnäitajad NÄITAJAD Väljundnäitajad Sekkumise nimetus Indikaator Mõõtühik Baastase (2019) Sihttase (2023) Ettevõtete TAI Abi saanud teadlikkuse ja võimekuse unikaalsete ettevõtjate Tk 0 450 kasvatamine. arv 3.2. Meetme tulemusnäitajad NÄITAJAD Tulemusnäitajad Näitaja Piirkonna kategooria Mõõtühik Baastase (2012) Sihttase (2023) Müügitulu uutest või oluliselt muudetud Vähem arenenud % 9,7 20 toodetest või teenustest 3.3. Toetusskeemi väljundnäitajad NÄITAJAD Väljundnäitajad Sekkumise nimetus Indikaator Mõõtühik Baastase (2019) Sihttase (2023) Ettevõtete TAI Teadlikkuse Unikaalsete teadlikkuse kasvatamine kasvatamise teenuseid ettevõtjate 0 300 kasutanud ettevõtjad arv (tk) Ettevõtete TAI Võimekuse tõstmise Unikaalsete võimekuse tõstmine teenuseid kasutanud ettevõtjate 0 110 ettevõtjad arv (tk) Euroopa Liidu digitaalse innovatsiooni keskuse Ettevõtjate 0 40 võrgustiku teenuseid arv (tk) kasutanud ettevõtjaid 3.4. Toetusskeemi tulemusnäitajad Tulemusnäitajad Sekkumise nimetus Indikaator Mõõtühik Baastase (2019) Sihttase (2023) Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine Arendustööga Ettevõtjate 0 325 Ettevõtete TAI tegelevad ettevõtjad arv (tk) võimekuse tõstmine Ettevõtete osalemine Euroopa Liidu EL Ettevõtjate innovatsiooniprogrammi Innovatsiooniradarit 0 10 arv des kasutavad ettevõtjad 4. TOETUSSKEEMI RAKENDAMINE 4.1. Tegevuste elluviimise rakendusasutus ja -üksus 4.1.1. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014−2020) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale on punktides 2.1 ja 2.2 nimetatud tegevuste rakendusasutus ja finantskorrektsiooni tegemiseks pädev asutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka rakendusasutus) ning rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. 4.1.2. Punktis 2.3 välja toodud tegevuste rakendusasutus ja finantskorrektsiooni tegemiseks pädev asutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus. 4.2. Toetusskeemi elluviija 4.2.1. Punktides 2.1 ja 2.2 nimetatud tegevuste elluviija on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). 4.2.2. Punktis 2.3. nimetatud tegevuste elluviija on Euroopa Liidu Digital Europe Program-i Eesti Digitaalse Innovatsioonikeskuse suunatud taotlusvooru Eesti poolt esitatud ja Euroopa Komisjoni poolt rahastatud Väliskaubandus- ja infotehnoloogia ministri 21. mai 2020. a käskkirja nr 101 „Konkurss Euroopa Liidu digitaalse innovatsiooni keskuse võrgustikus Eesti riigi soovitusel osaleva konsortsiumi väljaselgitamiseks“ alusel väljaselgitatava konsortsiumi juhtivpartner. Käesolevast käskkirjast tulenevate õiguste ja kohustuste täitmiseks sõlmib rakendusasutus elluviijaga lepingu. 4.3. Toetusskeemi tegevuste abikõlblikkuse periood 4.3.1. Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuarist 2020. aastal ja tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31. oktoobril 2023. aastal. 4.3.2. Kulud loetakse abikõlblikuks kui need on tekkinud punktis 4.3.1. nimetatud tegevuste abikõlblikkuse perioodil ja tasutud tegevuste abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembril. 4.4. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 4.4.1. Abikõlblikud on: 4.4.1.1. tegevuste elluviimise kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-des 2 ja 3 sätestatud tingimustele; 4.4.1.2. ühendmääruse § 9 lõikes 4 sätestatud elluviija kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469) artikli 68 lõike 1 punktile b; 4.4.1.3. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3; 4.4.1.4. koolituste, konverentside, seminaride, töötubade, ümarlaudade, infopäevade, avalike esinemiste, teavitustegevuse ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ning veebi kaudu korraldatavate ürituste kulud, sealhulgas tulemuste levitamine ja analüüs; 4.4.1.5. esinejate ja moderaatorite tasud, osalejate transpordi, ürituse ruumide rendi, tehnika rendi ja toitlustuse kulud; 4.4.1.6. toetatava tegevuse eesmärkidega seotud nõustamiste, hindamiste, uuringute, litsentside, kaardistuste, turu- ja sihtrühma analüüside, küsitluste, ekspertiiside, ekspertide kaasamise ja nimetatud tegevuste tulemuse avalikustamisega seotud kulud; 4.4.1.7. juhendite, publikatsioonide, jaotus- ja koolitusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste koostamise ja levitamise kulud; 4.4.1.8. rahvusvaheliste organisatsioonide, koostöövõrgustike, ümarlaudade ja teiste koostöövormidega seotud liikmemaksude, algatamiste ja osalemiste ning seotud tulemuste levitamiste ja väliskülaliste vastuvõtmisega seotud kulud; 4.4.1.9. toetatavate tegevustega seotud teavitus- ja koolituskeskkondade ning avalike andmebaaside loomise, arendamise, haldamise kulud. Suulise ja kirjaliku tõlketeenuse, reklaami- ja meediakulud ning kulud, mis on seotud struktuuritoetuse sümboolika kasutamisega vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“; 4.4.1.10. abikõlblike kulude puhul erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses; 4.4.1.11. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49 tähenduses; 4.4.1.12. immateriaalse ja materiaalse põhivara soetamise kulud. 4.4.2. Kulude tekkimise aega ja tõendatust arvestatakse ühendmääruse § 2 lõigete 3 ja 4 alusel. 4.4.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 4.4.3.1. liiklusvahendi soetamise kulud; 4.4.3.2. kinnisasja soetamise kulud; 4.4.3.3. muud tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud; 4.4.3.4. käibemaks, välja arvatud ühendmääruse § 4 punktis 11 nimetatud tingimustel. 4.4.4. Juhul kui elluviija teenib projekti elluviimise käigus puhastulu, kohaldatakse ühendmääruse § 5 lõigetes 4 ja 6 sätestatud tingimusi. 4.5. Väljaspool Eestit lubatavad tegevused Punktis 2.1 nimetatud tegevusi võib teha väljaspool Eestit. 4.6. Tegevuste eelarve Käesoleva toetusskeemi eelarve on 3 515 034,51 eurot. 4.6.1. Tegevuste ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine ja ettevõtjate TAI võimekuse tõstmine eelarve jaotus Tulemusnäitaja Väljund Tegevus ja kulukohad Abikõlblike kulude/ tegevuste eelarve 1.1 Ettevõtete TAI 1.1.1 Sisseostetud 362 000,00 teadlikkuse teenused kasvatamine (300 1.1.2 Otsene 280 000,00 unikaalset ettevõtjat) personalikulu Arendustööga 1.2 Ettevõtete TAI 1.2.1 Sisseostetud 1 404 034,51 tegelevate võimekuse tõstmine teenused unikaalsete (110 unikaalset 1.2.2 Otsene 780 000,00 ettevõtjate arv 325 ettevõtjat) personalikulu 1.3 Euroopa Liidu 1.3.1 Sisseostetud 300 000,00 digitaalse innovatsiooni teenused EL keskuse võrgustiku 1.3.2 Otsene 200 000,00 Innovatsiooniradarit teenuseid kasutanud personalikulu kasutavad ettevõtjaid (40 ettevõtjad unikaalset ettevõtjat) Horisontaalne Kaudsed kulud (ühtse määra 189 000,00 alusel) Eelarve kokku 3 515 034,51 4.6.2. Tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest Euroopa Regionaalarengu Fondist. 4.6.3. Toetuse määr kõigist abikõlblikest kuludest on 100%. 4.7. Elluviija õigused ja kohustused 4.7.1. Lisaks STS2014−2020 §-des 24 ja 26 sätestatud toetuse saaja kohustustele täidab elluviija järgmisi kohustusi: 4.7.1.1. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 4.7.1.2. esitab rakendusüksusele hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks eelarveaasta maksetaotluste prognoosi ning rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve; 4.7.1.3. esitab rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 4.7.1.4. täidab teisi käesolevas käskkirjas sätestatud kohustusi. 4.7.2. Elluviijal on õigus: 4.7.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks; 4.7.2.2. vajadusel kaasata eksperte või moodustada hindamiskomisjone. 4.8. Tegevuste elluviimise seire 4.8.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. veebruariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks. 4.8.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 4.8.3. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 4.8.4. Elluviija esitab vahe- ja lõpparuanded rakendusasutusele teadmiseks samaaegselt nende esitamisega rakendusüksusele. 4.8.5. Tegevuste vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud järgmine informatsioon: 4.8.5.1. tegevuste aruandlusperiood; 4.8.5.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise kohta ja nende vastavus tulemus- ja väljundnäitaja saavutustasemele; 4.8.5.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele; 4.8.5.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave; 4.8.5.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri. 4.9. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 4.9.1. Juhul, kui tegevuste elluviimisel antakse käesoleva käskkirja p. 1.4. nimetatud sihtrühmale riigiabi, on tegemist vähese tähtsusega abiga VTA määruse mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 4.9.2. Käesoleva käskkirja alusel antavat vähese tähtsusega abi võib vastavalt VTA määruse artikli 5 lõikele 1 kumuleerida: 4.9.2.1. VTA määruse kohaselt ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi koos toetusskeemist antava toetusega ja teiste, käesoleva käskkirja punktis 4.8.1. nimetamata, komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot; 4.9.2.2. kui ettevõtja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva käskkirja raames antava toetusega ületada 500 000 eurot. 4.9.3. Vähese tähtsusega abi antakse ja arvestust peetakse ettevõtja põhiselt, lähtudes VTA määruse artikli 2 lõikest 2. 4.9.4. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul ei tohi ettevõtjale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul maanteevedudeks antud vähese tähtsusega abi ületada koos käesoleva toetusskeemi raames antava toetusega 100 000 eurot. 4.9.5. Elluviija kontrollib vähese tähtsusega abi saajate vastavust VTA määruse nõuetele enne toetuse andmist vastavalt kehtestatud korrale ning on kohustatud ettevõtjat teavitama talle antavast vähese tähtsusega abist. 4.9.6. Rakendusüksus peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates toetusskeemi alusel viimase abi andmise päevast. 4.10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 4.10.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse STS2014−2020 §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §- dest 13–15 ja 18 ning käesolevas käskkirjas sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. 4.10.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu. 4.10.3. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjelduse alusel väljatöötatud protseduuridele. Rakendusüksus menetleb maksetaotlused 30 tööpäeva jooksul alates nende esitamisest rakendusüksusele. Projekti lõppmakse suurus ei ole kindla osakaaluna eelarvest määratud. 5. FINANTSKORREKTSIOONID 5.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt STS2014−2020 §-dele 45–47 ja ühendmääruse §-dele 21–23. 5.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS2014−2020 §-dele 48–49. 6. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MUUTMINE 6.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimusi, tuginedes punktis 4.7. sätestatud seireteabele, rakendusüksuse või elluviija ettepanekutele, või kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik meetme tegevuste edukaks elluviimiseks. 6.2. Toetuse andmise tingimuste muutmiseks vormistatakse käskkirja muudatus ja vajadusel muudetakse halduslepingut.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel