Rahandusministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 28.09.2020 nr 2-1/20-0267/5938
Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse
tõstmise toetamise tingimused
Austatud minister
Edastame kooskõlastamiseks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja
„Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmise toetamise tingimused“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Tiina Kruusimägi
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
18.08.2020
Ettevõtlusministri käskkirja „Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmise
toetamise tingimused“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020
prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline
teadus- ja arendustegevus“ meetme nr 4.2 „Teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi
TAI) süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine
kasvualade (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia + tervis + ressursid) arendamiseks“
tegevuse nr 4.2.4. „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid“ raames toetuse andmise ja
kasutamise tingimusi ja korda.
Käskkiri kehtestatakse kooskõlas perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikega 1,
mis sätestab rakendusasutuse juhi pädevuse toetuse andmise tingimuste käskkirja
kehtestamiseks.
Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
majandusarengu osakonna peaspetsialist Tiina Kruusimägi (e-post:
[email protected],
telefon: 625 6467) ja ministeeriumi välisvahendite osakonna struktuurivahendite õiguse
peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (e-post:
[email protected], telefon: 639
7618).
Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post:
[email protected]).
Taust
Toetuse tingimuste väljatöötamisel on lähtutud vajadusest arendada edasi Eesti
innovatsioonisüsteemi ning arvesse on võetud erinevaid soovitusi Eesti innovatsioonisüsteemi
täiendamiseks. Seda, et senised meetmed on soodustanud liiga tagasihoidlikult teadmuspõhist
ettevõtlust ja majandusarengut, toob välja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukava 2021–2035 koostamise ettepanek1 (lk 17). Jätkusuutlikuks
majanduskasvuks on vaja aidata ettevõtetel muutuda nutikamaks, toetada kogu maailmast
kättesaadavate teadmus-tehnoloogiliste lahenduste kasutamist ja teadus- ja arendustegevuse
(TA) ühendamist tulemuslikult innovatsioonipõhise, targa majandusega. Euroopa Komisjoni
Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi eelhindamise raport (PSF) augustist 20192 toob välja viis
soovitust, ühena neist soovitab luua Eestis innovatsiooniagentuuri, mis toetaks Eesti teadus- ja
arendustegevust ning innovatsiooni, tõhusamat liikumist nutika majanduse suunas ja oleks
innovatsioonipõhise ettevõtlusarenduse uue põlvkonna tugistruktuur. Lisaks soovitavad raporti
koostanud rahvusvahelised eksperdid tugevdada ja tõhustada ettevõtjate innovatsiooni
mõjusamaks toetamiseks TA vahendusorganisatsioonide süsteemi.
1 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 koostamise ettepanek. Versioon
30.05.2019. a. Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
https://www.hm.ee/sites/default/files/arengukava_1062019.pdf
2 European Commission. (2019). Peer review of the Estonian R&D system. Final Report, August 2019. Horizon 2020 Policy
Support Facility. European Commission. Directorate-General for Research and Innovation. Manuscript completed in 2019.
Tootlikkuse kasvuks tuleb tunduvalt suurendada erasektori teadmus- ja tehnoloogiamahukust.
Võime seda ülesannet vaadelda kolmeosalisena. Esiteks tuleb parandada tööjõu eriala- ja
juhtimisoskusi ning pädevusi, st suurendada inimkapitali. Teiseks on tähtis Eesti ettevõtete
palju tihedam lõimumine nii Euroopa Liidu siseturu kui ülemaailmsetesse väärtusahelatesse
senisest paremas positsioonis – väärtusahela kõrgematel astmetel – ning selleks tuleb sihikule
võtta koostöö nii kliendi-, tarnija- kui ka partnervõrgustikes, seega suurendamist vajab
võrgustikukapital. Kolmandaks vajame majanduse mitmekülgsemat digitaliseerimist,
intellektuaalomandi kaasamist ja loodud teadmiste kaitsmist intellektuaalomandiga, mis
tähendab suuremat struktuurkapitali. Kokkuvõttes peame tootlikkuse kasvuks suurendama neist
kolmest komponendist – inim-, võrgustiku- ja struktuurkapitalist – koosnevat tervikut ehk
erasektori intellektuaalset kapitali. Just ettevõtete intellektuaalse kapitali, teadmus- ja
tehnoloogiaintensiivsuse kasvu kaudu saame tõsta nii ettevõtete väärtust kui ka ekspordi
lisandväärtust ning muuta majanduse tervikuna nutikamaks ja tootlikumaks.
Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 üheks eesmärgiks on, et ettevõtjad teeniksid
rohkem tulu kõrgemat lisandväärtust pakutavate toodete ja teenuste pealt. Käesoleval hetkel
moodustab Eesti ettevõtete lisandväärtus vaid 78,2% Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Kuigi
Eesti ettevõtted on võitnud turuosa mitmetel tehnoloogiamahukatel turgudel, on positsiooni
hoidmiseks vajalik investeerida TAI tegevustesse ja inimkapitali arendamisse (The European
Semester 2018 raport). Tehnoloogia- ja teadmusmahukad ettevõtteid on vaja Eestisse rohkem,
et nende tulemused oluliselt riiklikke tulemusi mõjutaks. Majanduskasvu soodustamiseks on
vajalik Eesti majandus ümber struktureerida kõrgema lisandväärtusega sektorite poole ning
tõsta tootlikkust madala lisandväärtusega sektorites (PSF Report 2019). Kõige olulisem
lisandväärtuse kasvu vedaja on innovatsioon, eriti TA-tegevustest lähtuv läbimurdeline
innovatsioon.
Euroopa Liidu digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustik (ehk EDIH-de võrgustik) on
innovatsiooniklastrite piiriülene võrgustik, kus pakutakse ettevõtetele digitaalsete
tehnoloogiate rakendamiseks vajalikke TAI teenuseid. Eestis paikneva keskuse
fookusvaldkonnaks on ettevõtete rohe- ja digipööret (kaksikpööret) toetavad tehisintellekti
arendused ja rakendused. EDIH-ide võrgustikus osalemisega tekib Eesti ettevõtetel võimalus
saada oma ärimudeli efektiivistamiseks vajalikke ning kuluefektiivseid tehisintellekti ja
robootika lahendusi. See suurendab kaksikpöördes osalevate ettevõtete arvu ning seeläbi Eesti
majanduse konkurentsivõimet siseturul.
Kirjeldatud tingimuste loomiseks, soodustamiseks ja juurutamiseks on välja töötatud käesolev
toetusskeem, mis koosneb omavahel seotud eri tegevustest.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Käskkirjaga kehtestatakse käskkirja lisa, mis on jagatud kuueks punktiks:
1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus
2. Tegevuste kirjeldus
3. Meetme tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad
4. Toetusskeemi rakendamine
5. Finantskorrektsioonid
6. Toetuse andmise tingimuste muutmine
Punkt 1 kirjeldab toetuse andmise tingimusi ja selgitab seost ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskavaga 2014–2020.
Punkt 1.1 sätestab toetusskeemi reguleerimisala, milleks on ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav
teadus- ja arendustegevus“ meetme nr 4.2 „Teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni süsteemi
kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade
(info- ja kommunikatsioonitehnoloogia + tervis + ressursid) arendamiseks“ tegevuse nr 4.2.4.,
kuna käesoleva meetme eesmärk on tõsta ettevõtjate teadlikkust ja võimekust tehnoloogial ja
teadmistel põhineva ettevõtluse arendamiseks.
Punkt 1.1.1 kirjeldab toetuse andmise eesmärgi, milleks on luua sihtrühma teadlikkuse ja
võimekuse tõstmise kaudu tingimused tehnoloogial ja teadmistel põhinevaks ettevõtjate
majandustulemuste kasvuks, kuna tootlikkuse kasv ja sellest tulenev nutikas-innovaatiline
majandus on sõltuv teadmus- ja tehnoloogiamahukast arendamisest ning on aluseks
lisandväärtuse ja sellest tuleneva heaolu kasvuks kogu ühiskonnas.
Punkt 1.1.2 toob välja toetusskeemi panuse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–
2020“ prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme nr 4.2 tulemusnäitajate
saavutamisesse.
Punkt 1.2. selgitab lahti meetmega seotud olulise mõiste, milleks on innovatsioon. Käesoleva
meetme raames on oluline, et looksime lisandväärtust teadmuse või tehnoloogia või nende
mõlema rakendamise kaudu luues innovatsiooni kaudu ettevõtja intellektuaalse kapitali kasvu.
Punkt 1.3. Toetatava tegevuse tulemus
Punkt 1.3.1. kasvab ettevõtjate teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) alane
teadlikkus, sh teadlikkus innovatsiooni absorbeerimise võimalustest ning allikatest ja sellega
kaasnevatest uutest ärivõimalustest. Teadlikkuse kasv on oluline tegur TAI tegevuste
elluviimise alustamiseks. Kiiresti arenevas majanduskeskkonnas on ettevõtjatel väga
ressursimahukas ja keeruline orienteeruda, et analüüsida valdkondlike turge, nende muutusi ja
leida enda ettevõtte jaoks parimad arenguvõimalused vaid ettevõttesiseseid ressursse kasutades.
Samuti leida ja tõlgendada informatsiooni erinevate innovatsiooni absorbeerimise võimalustest
oma tegevusvaldkonnas, nt tehnoloogilise- ja/ või intellektuaalkapitali litsentseerimisest,
Samuti leida parimaid lahendusi arendustegevuse korraldamiseks koostöös teiste ettevõtete ja/
või arendus/ teadusasutustega.
Punkt 1.3.2. kasvanud on TAI võimekus, sh TAI tegevusteks vajalikud valdkondlikud
teadmised ja oskused. Valdkondlikud teadmised ja oskused on eeldus eduka TAI tegevuse
elluviimiseks.
Punkt 1.3.3. suurenenud TA tegevusi elluviivate ettevõtjate arv. Ettevõtjatel, kes teevad TA
tegevusi on suurem võimalus kasvatada lisandväärtust, suurendada ekspordivõimekust ja tulu.
Punkt 1.4. sätestab toetatavate tegevuste sihtrühma. Sihtrühma kuuluvad ettevõtjad.
Punkt 2 kirjeldab toetusskeemi raames ellu viidavaid tegevusi. Tegevusi on võimalik ellu viija
elluviija omategevustena või hankida tegevuste elluviimiseks vajalikke teenuseid.
Punkt 2.1. määratleb, et toetusskeemi raames pakutakse TAI teadlikkuse kasvatamise teenused.
TAI teadlikkuse kasvatamise teenuste pakkumine ettevõtjatele on oluline, et tõuseks ettevõtjate
teadlikkus innovatsiooni absorbeerimise võimalustest, allikatest ja uutest ärivõimalustest
sektoris, milles ettevõtja tegutseb või soovib tegutsemist alustada. Teadlikkuse tõus on oluline
eeldus vajaliku valdkondliku kompetentsi ja innovatsioonivõimekuse kasvuks.
Punkt 2.2. määratleb, et toetusskeemi raames pakutakse TAI võimekuse tõstmise teenuseid, nt
ekspertide, teadmiste ja oskuste vahendamist, et tugevdada ettevõtja teadus- ja arendustegevuse
võimekust ning tugevdada tema innovatsioonivõimet. Vajalike kompetentside ja
teadmusressursi olemasolu ja vahetus on oluline eeldus ettevõtja TAI tegevusteks vajalike
kompetentside kasvuks ning innovatsioonivõimekuse kasvuks.
Punkt 2.3. määratleb, et väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja nr 101,
21.05.2020 alusel korraldatud konkursi võitnud konsortsiumi toetatakse Euroopa Liidu
digitaalse innovatsiooni keskuse võrgustikus osalemisel. Loodav konsortsium pakub Eesti
VKE-dele rohe- ja digipööret toetavaid teenuseid tehisintellekti ning robootika rakendamisel.
Punkt 3 määratleb meetme tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad. Meetme väljund- ja
tulemusnäitajad tulenevad dokumendist “Ühekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-
2020“. Punktis 3 kirjeldatakse meetme ja toetatava tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad koos
vastavate baastasemetega aastal 2012 või 2019 ja sihtasemetega aastal 2023, mil lõppeb
käesoleva meetme abikõlblikkuse periood. Meetme tulemusnäitaja baastase on aasast 2012,
kuna tuleneb käesoleva perioodi baasinformatsioonist. Praegusel hetkel on sihttasemeni,
milleks on 20, arenguruumi.
Toetusmeede panustab rakenduskava prioriteetse suuna nr 4 tulemusnäitajasse „Müügitulu
uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest” ja sama suuna väljundnäitajasse „Abi
saanud unikaalsete ettevõtjate arv”.
Lisaks meetme tulemus- ja väljundnäitajatele mõõdetakse toetusmeetme mõju ka toetusmeetme
väljund- ja tulemusnäitajatega.
Toetusmeetme väljundnäitajad on valitud toetusmeetme soovitud tulemuse alusel ja on sellest
tulenevalt teadlikkuse kasvatamise teenuseid kasutanud ettevõtjate arv, mille sihttase aastaks
2023 on 300 unikaalset ettevõtjat, võimekuse tõstmise teenuseid kasutanud ettevõtjate arv,
mille sihttase aastaks 2023 on 110 ettevõtjat ning Euroopa Liidu digitaalse innovatsiooni
keskuse võrgustiku teenuseid kasutanud ettevõtjaid 40.
Punkt 4 sätestab toetusskeemi rakendamise tingimused.
Punkt 4.1. sätestab tegevuste elluviimise rakendusasutused ja -üksused
Punkt 4.1.1 sätestab, et meetme tegevuste 2.1 ja 2.2 elluviimise rakendusasutus on Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ning rakendusüksus Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus), kes on ka akrediteeritud rakendusüksus ning
on rakendusüksusena nimetatud VV poolt (STS § 8 lg 1, ja § 12 lg 3).
Punkt 4.1.2 sätestab, et meetme tegevuse 2.3 välja toodud tegevuste rakendusasutus ja
finantskorrektsiooni tegemiseks pädev asutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
ning rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus.
Punkt 4.2. sätestab toetusskeemi elluviijad.
4.2.1. sätestab toetusskeemi tegevuste 2.1 ja 2.2 elluviija, milleks on Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus (EAS), mille eesmärk on edendada Eesti ettevõtluskeskkonna ja ettevõtjate
konkurentsivõimet, suurendades sellega Eesti ühiskonna heaolu. Elluviija ja rakendusüksuse
funktsioonid on lahutatud struktuuriüksuste tasandil.
4.2.1 sätestab toetusskeemi tegevuse 2.3 elluviija, milleks on Väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaministri käskkirja nr 101, 21.05.2020 alusel korraldatud konkursi võitnud ja
Euroopa Komisjoni korraldatud digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku suunatud
taotlusvoorus rahastuse saanud konsortsiumi juhtivpartner. Käesolevast käskkirjast tulenevate
õiguste rakendamiseks ja kohustuste täitmiseks sõlmib rakendusasutus konsortsiumiga lepingu.
Digitaalse innovatsiooni keskus osutab ettevõtetele digitaalse ja rohepöörde (ehk kaksikpöörde)
teostamiseks vajalikke tehisintellekti arendus- ja rakendusteenuseid ning seda haldav
konsortsium peab omama teenuste osutamiseks vajalikku personali, oskusteavet ning riist- ja
tarkvara.
Punkt 4.3. sätestab toetusskeemi abikõlblikkuse perioodi, mis algab 1. jaanuarist 2020.
Käesoleva toetusskeemi raames saab tegevusi teha kuni 31.10.2023 tulenevalt STS2014–2020
perioodi lõppemisega.
Punkt 4.4. kirjeldab abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud käesoleva meetme jaoks.
Abikõlblikud kulud on tegevuste elluviimiseks vajalike kulukohtade finantseerimiseks.
Mitteabikõlblikena on välja toodud kulud, mis ei toeta meetme eesmärgi ega tegevuste
elluviimist. Samuti on mitteabikõlblike kulude juures välja toodud, et tegevuste elluviimisega
otseselt mitte seotud kulud on mitteabikõlblikud.
Punkt 4.5. toob välja, et punktis 21 välja toodud tegevusi võib teha ka väljaspool Eestit.
Nimetatud võimalus on välja toodud, kuna tegemist on innovatsioonialase teadlikkuse
tõstmisega Eesti ettevõtjate hulgas, siis üheks võimalikuks teadlikkuse kasvatamise meetodiks
on õppida teiste riikide edukatelt ettevõtjatelt, koolitajatelt või asutustelt, kellel on edukas
innovatsioonirakendamise kogemus. Samuti on välja toodud, et nimetatud tegevuste
planeerimisel ja elluviimisel tuleb järgida STS2014-2020 paragrahv 14 punkt 5 välja toodud
tingimusi.
Punkt 4.6. sätestab tegevuste eelarve tegevuste kulukohtade lõikes, rahastusallika, toetuse
määra ning eelarve muutmise tingimused elluviijale. Meetme tegevusi rahastatakse Euroopa
Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest Euroopa Regionaalarengu Fondist, kuna
fondi rakenduskava järgi peavad finantseeritavad tegevused olema suunatud sama eesmärgi
alusel kui käesoleva meetme puhul. Samuti ei ole käesoleval hetkel võimalik suunata meetme
tegevuste elluviimiseks vahendeid Eesti Vabariigi riigieelarvest.
Punkt 4.7. sätestab elluviija õigused ja kohustused. Elluviija peab täitma kohustusi, mis
tulenevad STS2014−2020 §-des 24 ja 26, kuna meedet rahastatakse Euroopa Liidu struktuuri-
ja investeerimisfondide vahenditest Euroopa Regionaalarengu Fondist. Samuti peab eluviija
kooskõlastama kirjalikult rakendusasutusega kokkulepitud tegevuskava ja eelarve järgmise
kalendriaasta tegevuste kohta ning esitama selle teadmiseks ka rakendusüksusele. See
võimaldab jälgida ja planeerida meetme raames tehtavaid tegevusi, tehtud tegevuste tulemusi
ning planeerida lihtsamini tulevaste perioodide finantseerimisvajadust.
Punkt 4.8. kirjeldab tegevuste elluviimise seire tingimused. Elluviijal on kohutus esitada
rakendusüksusele vahearuanne kord aastas. Aastane periood on meetme tegevusi nende
tegevuste omavahelist seotust ning arvestades koosmõju teiste meetmete raames tehtavate
tegevustega mõistlik minimaalne periood.
Punkt 4.9. sätestab riigiabi ja vähese tähtsusega abi seotuse käesoleva meetmega. Käesoleva
meetme raames tehtavate tegevustega elluviija poolt antakse ettevõtjale riigiabi, mis on vähese
tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse nr 1407/2013 (VTA määrus) mõistes, seetõttu tuleb
pidada elluviijal pidada arvestust antud abi kohta ettevõtja põhiselt ning EAS peab abi andmist
käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat tulenevalt finantskorrektsioonide tegemise vajadusest.
Punkt 4.10. sätestab toetuse väljamaksmise tingimused ja korra. Toetuse maksete tegemise
tingimused on sätestatud vastavalt STS2014-2020 §-dele 28 ja 29, ühendmääruse §-dele13–15
ja 18 ning nende menetlemine peab toimuma vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja
kontrollsüsteemide kirjelduse alusel väljatöötatud protseduuridele struktuuritoetuste registri
kaudu, kuna selline väljatöötatud lahendus vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Arvestades
meetmes sisalduvate erinevate tegevuste sisu erinevate elluviijate kaudu, siis ei ole projekti
lõppmakse osakaalu suurust määratud kindla osakaaluna.
Punkt 5 sätestab finantskorrektsioonid. Nõuded finantskorrektsioonidele tulenevad teistest
õigusaktidest, st finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS2014−2020 §-dele 45–47 ja
ühendmääruse §-dele 21–23. Toetuse tagasinõudmisega tegeleb rakendusüksus vastavalt
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
Punkt 6 sätestab toetuse andmise tingimuste muutmise tingimused ja korra.
Vastavalt punktis 4.7 esitatud teabele, rakendusüksuse või elluviija ettepanekutele või kui
selgub muul moel, et muudatuste tegemine toetusskeemis on vajalik tegevuste edukaks
elluviimiseks, on rakendusasutusel õigus muuta toetuse andmise tingimusi. Rakendusasutus
võib muuta nt toetusskeemi tegevuskava, finantsplaani, eelarvet, toetusskeemi abikõlblikkuse
perioodi. Kui toetusskeemi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib rakendusasutus
vähendada toetusskeemi eelarvet tingimusel, et see ei takista toetusskeemi eesmärkide täitmist.
Kirjeldatud säte on vajalik olukorras, kui on prognoositav, et toetusskeemi tegevuste
elluviimiseks kulub märgatavalt vähem vahendeid, kui oli esialgselt planeeritud.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Käesoleva eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse määrused.
Käesolev eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347,
20.12.2013, lk 320—469);
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga
seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L
347, 20.12.2013, lk 289—302);
3. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,
lk 1—8).
4. Toetusskeemi kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega
1. Toetusskeemi mõju meetme eesmärkide saavutamisele
Toetusskeemi mõju meetme eesmärkide saavutamisele on kirjeldatud seletuskirja 6 peatükis.
2. Toetusskeemi põhjendatus
Toetusskeemi tegevused aitavad kaasa meetme „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku
mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT+tervis+ressursid)
arendamiseks“ eesmärkide saavutamisele. Kirjeldus toetusskeemi eesmärgist, tulemusest,
vajalikkusest ja tulemuste saavutamiseks planeeritavatest tegevustest on esitatud eelnõu
peatükkides 1.1, 1.3 ja 2.
3. Kuluefektiivsus
Eelarve prognoosimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ning
EASi ja MKMi arvestuslikest prognoosidest kuludele.
Arvesse on võetud vajadust kaasata eri tegevuste lõikes eksperte, osta sisse teenuseid, mille
lõplik hind ei ole teada, vaid sõltub hetke majandusseisust.
4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia
EAS-i eesmärk on olnud edendada Eesti ettevõtluskeskkonna ja ettevõtjate konkurentsivõimet.
Samuti on EAS seni rakendanud innovatsioonipoliitika eri meetmeid. Praegu toimub EASis
innovatsiooniagentuuri loomise ettevalmistustöö etapp ning saame öelda, et uuendatud
innovatsioonifookusega EAS saab olema MKMi põhiline organisatoorne tööriist tõstmaks
majanduse tootlikkust teadmistepõhisuse, st teadmus- ja tehnoloogiamahukuse kaudu.
Käesolev käskkiri reguleerib innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmise toetamise
tingimusi. Seoses innovatsiooniagentuuri loomisega muutub innovatsioonialase teadlikkuse ja
võimekuse tõstmine üheks oluliseks fookuseks EASi tegevuses.
Eelnevat arvesse võttes ning pidades silmas, et toetusskeemi lähenemisloogika peaks meetme
eesmärkide saavutamiseks olema turukeskne, on EAS toetusskeemi elluviijana piisavalt
võimekas ja pädev.
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete ning valdkondlike arengukavadega
5.1. Toetusskeemi seos sama suuna teiste meetmete tegevustega:
5.1.1. Toetusskeemi täiendavad meede „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse
hoogustamiseks ehk Startup Estonia“, mis soodustab struktuurseid muutusi ettevõtluses,
toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondades.
5.1.2. Toetusskeemi meetmed „Innovatsiooni edendavate hangete toetustingimused“ ja
„Nõudluspoole poliitikad käskkiri“, kuna mõlemad toetusskeemid on ennekõike nõudluspoole
innovatsioonipoliitika instrumendid, siis võimekuse suurendamine teadus- ja arendustegevuse
tellimisel panustab ka innovatsiooni hankimise edendamisse.
5.1.3 Toetusskeemil on puutumus meetme tegevusega „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid
(näiteks klastrite ja tehnoloogia arenduskeskustele)“. Tehnoloogia arenduskeskuste (edaspidi
TAKide) toetusskeemi eesmärk on ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse, tehnoloogiaarenduse
ja innovatsiooni tegevuste edendamine ja kättesaadavuse parandamine. Toetusskeemi raames
rahastatavad TAKid on eraõiguslikud uurimisasutused, mis omavad vajaminevate teadmiste ja
oskustega teadlastest ja insenertehnilistest töötajatest koosnevat personali ja kõrgetasemelist
aparatuuri ning seadmeparki. TAKides arendatakse ettevõtjatele uute toodete ja tehnoloogiate
väljatöötamiseks vajaminevaid tehnoloogiaid. Klastrite arendamise toetusskeem toetab eri
suuruses ettevõtjate ning juba toimivate koosluste vahelise koostöö kasvu teadmismahukate
tegevuste läbiviimiseks. Kui TAKide ja klastrite toetusskeemid loovad tingimused
pakkumispoolsete võimekuste arendamiseks, siis käesolev toetusskeem täiendab tervikut,
panustades nõudluspoolse potentsiaali arendamisse.
5.2. Seos sama suuna teiste meetmetega:
5.2.1. Seos meetmega nr 4.4. „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja
eksporditegevustele kaasaaitamiseks ja juhtimisvõimekuse tõstmiseks“. Nimetatud
toetusskeem sisaldab ettevõtete arendustegevuste toetust ning innovatsiooni- ja arendusosaku
toetusskeemi, mis panustavad erinevate ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse
tõstmisse, mis täiendavad käesoleva toetusskeemi raames pakutavaid tegevusi otseselt.
5.2.2 Seos meetmega 5.1 „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine,
ettevõtluskeskkonna arendamine“. Nimetatud toetusskeem ettevõtetele sisaldab samuti
ettevõtete uuendamist läbi pädevuste kasvatamiste, nt keskendumist uute ärimudelite
kasutuselevõtmisele turismivaldkonnas.
5.3. Seos valdkondlike arengukavadega:
5.3.1. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ – toetusskeem toetab konkurentsivõime kava
põhisuunda „Eelduste loomine erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks
ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks“.
5.3.2. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ üheks oluliseks fookuseks on samuti
inimressursi kvaliteedi kasvatamine. Strateegias rõhutatakse, et aktiivne panustamine tööjõu
kvaliteedi kasvu ning töötajate teadmised ja oskused on kriitiline tegur majanduse
kasvatamiseks.
5.3.3. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020
„Teadmistepõhine Eesti“ – dokumendis tuuakse välja TA olulisus majandusstruktuuri
teadmistemahukamaks muutmise osana ning rakendusuuringute olulisuse ja selle seose
ühiskonna ja majanduse vajadusega.
6. Toetusskeemi mõju
Toetusskeemi jõustumine võimaldab Eesti ettevõtjatel saada teadmisi ja kasvatada võimekust
teadmusel- ja tehnoloogial põhineva ettevõtluse alustamiseks, arendamiseks või elluviimiseks.
Teadmiste ja võimekuste kasvatamine on oluline, et tekiks rohkem ettevõtteid, kes on suutelised
looma teadmus- ja tehnoloogiapõhiseid tooteid ja teenuseid, mis annavad kõrgema
lisandväärtuse ja toovad suuremat kasu nii ettevõtjale kui riigile. Elluviija poolt toetusmeetme
raames pakutavad teenused võimaldavad ettevõtjal saada paremini kätte tema ettevõtlusega ja
arenguvõimalustega haakuvat informatsiooni vajalikul kontsentreeritud kujul, et oleks võimalik
kiiremini ja vähemate ettevõtja ressurssidega jõuda lühema aja jooksul kiirema arenguni.
Toetusskeemi mõjul peaks suurenema ettevõtjate hulk, kelle teadmised ja huvi teadmus- ja
tehnoloogiamahukast ettevõtluse kohta suureneb, kes teavad mis viisil ja millistes suundades
on võimalik teadmus- ja tehnoloogiapõhist ettevõtlust arendada ning saada selle elluviimiseks
vajalikke teadmisi ja kompetentse.
Meetme tulemusel lisandub ettevõtjaid, kelle kompetentside tõusu ja inimressursi
kättesaadavuse tõusu tõttu tõuseb võimekus läbi viia TAI-l põhinevaid arendustegevusi. See on
eelduseks järgmise põlvkonna suure lisandväärtusega ettevõtjate juurdekasvuks Eesti
majanduse struktuuris.
Toetusskeemi mõju läbivatele teemadele
Horisontaalne teema Mõju
Regionaalne areng Kaudne mõju: Tehnoloogia- ja teadmusmahukas
ettevõtlus võib olla palju vähem sõltuv
inimkapitali mahust, ning sellest tulenevalt on
võimalus edendada ettevõtlust üle Eesti. Samas
võib vajada tehnoloogia- ja teadmusmahukas
ettevõtlus kõrge teadmiste ja oskuste tasemega
inimressurssi, mis selle ressursi koondumise tõttu
teatud regioonidesse, sõltuvalt valdkonnast ja
ettevõtluse iseloomust, võib piirata regionaalsust
oluliselt.
Keskkonna- ja kliimapoliitika Toetav mõju. Toetusskeemi tegevustel on
keskkonna- ja kliimapoliitikaga seos nutika
spetsialiseerumise kasvuala – ressursside
efektiivne kasutamine – kaudu.
Infoühiskonna edendamine Toetav mõju. Toetusskeemi tegevustel on
infoühiskonna edendamisega seos nutika
spetsialiseerumise kaudu. Toetusskeemi
tegevused soosivad IKT nutikat kasutamist
tehnoloogia- ja teadmusmahukuse
suurendamiseks.
Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju. Toetusskeemi väljatöötamisesse on
kaasatud erinevate huvigruppide esindajaid ja
kasutatud varasemate analüüside tulemusi.
Võrdsete võimaluste tagamine Kaudne mõju. Info levitamisel toetusskeemi
raames planeeritavatest tegevustest arvestatakse
eri sihtrühmade eelistatumate ja
enimkasutatavate infokanalitega. Toetusskeem
on võrdväärselt avatud naistele, meestele ja
puuetega inimestele nende rahvuslikust taustast
sõltumata.
7. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid.
Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on
pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja oskustes
teadus- arendustegevuste ja innovatsiooniloomiseks.
8. Käskkirja jõustumine
Käskkiri jõustub allakirjutamise päeval.
9. Käskkirja kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Käskkiri esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Haridus- ja
Teadusministeeriumile.
EELNÕU
18.08.2020
KÄSKKIRI
Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmise toetamise tingimused
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kehtestan toetuse andmise
tingimused innovatsioonialast teadlikkuse ja võimekuse tõstmist toetavate tegevuste
arendamiseks. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus on sätestatud käesoleva käskkirja lisas
(lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Lisa
KINNITANUD
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
käskkirjaga nr
1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS
1.1. Reguleerimisala
Käesoleva käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020
prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“
meetme nr 4.2 „Teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni süsteemi kohaliku
sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia + tervis + ressursid) arendamiseks“ tegevuse nr 4.2.4. „Riigi
rahastatavad koostööstruktuurid“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
Käesoleva käskkiri aitab kaasa „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukava 2021–2035“, mille koostamise ettepanek on heaks kiidetud Vabariigi
Valitsuse 12. septembri 2019. a korraldusega nr 214, ning Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri
2013. a korraldusega nr 460 heaks kiidetud „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“
eesmärkide saavutamisele.
1.1.1. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on luua sihtrühma teadlikkuse ja võimekuse tõstmise kaudu
tingimused tehnoloogial ja teadmistel põhinevaks ettevõtjate majandustulemuste kasvuks.
Toetust ei anta Euroopa parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga
seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L
347, 20.12.2013, lk 289–302) artikli 3 lõikes 3 ja komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes
1 nimetatud ettevõtjatele ja tegevustele.
1.1.2. Toetuse panus meetme tulemusnäitaja saavutamisesse
Toetust antakse meetme tegevuse „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid“ tulemusnäitaja
„Erasektori teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) kulutuste osakaal (% SKPst)“
saavutamiseks.
1.2. Termin
Innovatsioon on uue teadmuse ja tehnoloogia rakendamisel või olemasoleva teadmuse ja
tehnoloogia uut moodi kombineerimisel loodud uus lisandväärtus, toode või teenus.
1.3. Toetatava tegevuse tulemus
Toetatava tegevuse tulemusena:
1.3.1. kasvab ettevõtjate teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) alane
teadlikkus;
1.3.2. kasvab ettevõtja TAI võimekus;
1.3.3. kasvab TA tegevusi elluviivate ettevõtjate arv.
1.4. Toetatavate tegevuste sihtrühm
Sihtrühma kuuluvad Eesti ettevõtjad.
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS
Toetavate tegevuste raames viiakse ellu järgmisi tegevusi:
2.1. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine
Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamise teenused on mõeldud eelkõige innovatsioonipõhiste
ärivõimaluste selgitamiseks eesmärgiga avada ettevõtjatele tehnoloogial ja teadmusel põhineva
ettevõtluse eeliseid – vajaduspõhiste nõustamis-, kootsingu- ja mentorlusteenuste korraldamine
sihtrühmale. Tegevused hõlmavad ka sihtrühmale ligipääsu võimaldamist
koolitusprogrammidele ja nõustamisteenustele.
2.2. Ettevõtjate TAI võimekuse tõstmine
Ekspertide, teadmiste ja oskuste vahendamine ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsioonivõime tugevdamiseks vastavalt ettevõtte TAI- alasele vajadusele ja potentsiaalile.
2.3. Ettevõtjate digitaalse võimekuse tõstmine
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 21.05.2020 käskkirja nr 101 alusel korraldatud
konkursi võitnud konsortsiumi toetamine Euroopa Liidu digitaalse innovatsiooni keskuse
võrgustikus osalemisel.
3. MEETME TEGEVUSE VÄLJUND- JA TULEMUSNÄITAJAD
3.1. Meetme väljundnäitajad
NÄITAJAD
Väljundnäitajad
Sekkumise nimetus Indikaator Mõõtühik Baastase (2019) Sihttase (2023)
Ettevõtete TAI Abi saanud
teadlikkuse ja võimekuse unikaalsete ettevõtjate Tk 0 450
kasvatamine. arv
3.2. Meetme tulemusnäitajad
NÄITAJAD
Tulemusnäitajad
Näitaja Piirkonna kategooria Mõõtühik Baastase (2012) Sihttase (2023)
Müügitulu uutest või
oluliselt muudetud Vähem arenenud % 9,7 20
toodetest või teenustest
3.3. Toetusskeemi väljundnäitajad
NÄITAJAD
Väljundnäitajad
Sekkumise nimetus Indikaator Mõõtühik Baastase (2019) Sihttase (2023)
Ettevõtete TAI Teadlikkuse Unikaalsete
teadlikkuse kasvatamine kasvatamise teenuseid ettevõtjate 0 300
kasutanud ettevõtjad arv (tk)
Ettevõtete TAI Võimekuse tõstmise Unikaalsete
võimekuse tõstmine teenuseid kasutanud ettevõtjate 0 110
ettevõtjad arv (tk)
Euroopa Liidu
digitaalse
innovatsiooni keskuse Ettevõtjate 0 40
võrgustiku teenuseid arv (tk)
kasutanud ettevõtjaid
3.4. Toetusskeemi tulemusnäitajad
Tulemusnäitajad
Sekkumise nimetus Indikaator Mõõtühik Baastase (2019) Sihttase (2023)
Ettevõtete TAI
teadlikkuse kasvatamine
Arendustööga Ettevõtjate
0 325
Ettevõtete TAI tegelevad ettevõtjad arv (tk)
võimekuse tõstmine
Ettevõtete osalemine
Euroopa Liidu EL
Ettevõtjate
innovatsiooniprogrammi Innovatsiooniradarit 0 10
arv
des kasutavad ettevõtjad
4. TOETUSSKEEMI RAKENDAMINE
4.1. Tegevuste elluviimise rakendusasutus ja -üksus
4.1.1. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014−2020) § 12
lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete
nimekirjale on punktides 2.1 ja 2.2 nimetatud tegevuste rakendusasutus ja finantskorrektsiooni
tegemiseks pädev asutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka
rakendusasutus) ning rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
4.1.2. Punktis 2.3 välja toodud tegevuste rakendusasutus ja finantskorrektsiooni tegemiseks
pädev asutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus Riigi
Tugiteenuste Keskus.
4.2. Toetusskeemi elluviija
4.2.1. Punktides 2.1 ja 2.2 nimetatud tegevuste elluviija on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
(EAS).
4.2.2. Punktis 2.3. nimetatud tegevuste elluviija on Euroopa Liidu Digital Europe Program-i
Eesti Digitaalse Innovatsioonikeskuse suunatud taotlusvooru Eesti poolt esitatud ja Euroopa
Komisjoni poolt rahastatud Väliskaubandus- ja infotehnoloogia ministri 21. mai 2020. a
käskkirja nr 101 „Konkurss Euroopa Liidu digitaalse innovatsiooni keskuse võrgustikus Eesti
riigi soovitusel osaleva konsortsiumi väljaselgitamiseks“ alusel väljaselgitatava konsortsiumi
juhtivpartner. Käesolevast käskkirjast tulenevate õiguste ja kohustuste täitmiseks sõlmib
rakendusasutus elluviijaga lepingu.
4.3. Toetusskeemi tegevuste abikõlblikkuse periood
4.3.1. Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuarist 2020. aastal ja tegevused
peavad olema lõpetatud hiljemalt 31. oktoobril 2023. aastal.
4.3.2. Kulud loetakse abikõlblikuks kui need on tekkinud punktis 4.3.1. nimetatud tegevuste
abikõlblikkuse perioodil ja tasutud tegevuste abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva
jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembril.
4.4. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
4.4.1. Abikõlblikud on:
4.4.1.1. tegevuste elluviimise kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“
(edaspidi ühendmäärus) §-des 2 ja 3 sätestatud tingimustele;
4.4.1.2. ühendmääruse § 9 lõikes 4 sätestatud elluviija kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel,
arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347,
20.12.2013, lk 320—469) artikli 68 lõike 1 punktile b;
4.4.1.3. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3;
4.4.1.4. koolituste, konverentside, seminaride, töötubade, ümarlaudade, infopäevade, avalike
esinemiste, teavitustegevuse ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ning veebi kaudu
korraldatavate ürituste kulud, sealhulgas tulemuste levitamine ja analüüs;
4.4.1.5. esinejate ja moderaatorite tasud, osalejate transpordi, ürituse ruumide rendi, tehnika
rendi ja toitlustuse kulud;
4.4.1.6. toetatava tegevuse eesmärkidega seotud nõustamiste, hindamiste, uuringute, litsentside,
kaardistuste, turu- ja sihtrühma analüüside, küsitluste, ekspertiiside, ekspertide kaasamise ja
nimetatud tegevuste tulemuse avalikustamisega seotud kulud;
4.4.1.7. juhendite, publikatsioonide, jaotus- ja koolitusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste
koostamise ja levitamise kulud;
4.4.1.8. rahvusvaheliste organisatsioonide, koostöövõrgustike, ümarlaudade ja teiste
koostöövormidega seotud liikmemaksude, algatamiste ja osalemiste ning seotud tulemuste
levitamiste ja väliskülaliste vastuvõtmisega seotud kulud;
4.4.1.9. toetatavate tegevustega seotud teavitus- ja koolituskeskkondade ning avalike
andmebaaside loomise, arendamise, haldamise kulud. Suulise ja kirjaliku tõlketeenuse,
reklaami- ja meediakulud ning kulud, mis on seotud struktuuritoetuse sümboolika kasutamisega
vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise
ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“;
4.4.1.10. abikõlblike kulude puhul erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks
tulumaksuseaduse § 48 tähenduses;
4.4.1.11. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49
tähenduses;
4.4.1.12. immateriaalse ja materiaalse põhivara soetamise kulud.
4.4.2. Kulude tekkimise aega ja tõendatust arvestatakse ühendmääruse § 2 lõigete 3 ja 4 alusel.
4.4.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud
järgmised kulud:
4.4.3.1. liiklusvahendi soetamise kulud;
4.4.3.2. kinnisasja soetamise kulud;
4.4.3.3. muud tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud;
4.4.3.4. käibemaks, välja arvatud ühendmääruse § 4 punktis 11 nimetatud tingimustel.
4.4.4. Juhul kui elluviija teenib projekti elluviimise käigus puhastulu, kohaldatakse
ühendmääruse § 5 lõigetes 4 ja 6 sätestatud tingimusi.
4.5. Väljaspool Eestit lubatavad tegevused
Punktis 2.1 nimetatud tegevusi võib teha väljaspool Eestit.
4.6. Tegevuste eelarve
Käesoleva toetusskeemi eelarve on 3 515 034,51 eurot.
4.6.1. Tegevuste ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine ja ettevõtjate TAI võimekuse
tõstmine eelarve jaotus
Tulemusnäitaja Väljund Tegevus ja kulukohad Abikõlblike
kulude/
tegevuste
eelarve
1.1 Ettevõtete TAI 1.1.1 Sisseostetud 362 000,00
teadlikkuse teenused
kasvatamine (300 1.1.2 Otsene 280 000,00
unikaalset ettevõtjat) personalikulu
Arendustööga 1.2 Ettevõtete TAI 1.2.1 Sisseostetud 1 404 034,51
tegelevate võimekuse tõstmine teenused
unikaalsete (110 unikaalset 1.2.2 Otsene 780 000,00
ettevõtjate arv 325 ettevõtjat) personalikulu
1.3 Euroopa Liidu 1.3.1 Sisseostetud 300 000,00
digitaalse innovatsiooni teenused
EL keskuse võrgustiku 1.3.2 Otsene 200 000,00
Innovatsiooniradarit teenuseid kasutanud personalikulu
kasutavad ettevõtjaid (40
ettevõtjad unikaalset ettevõtjat)
Horisontaalne Kaudsed kulud (ühtse määra 189 000,00
alusel)
Eelarve kokku 3 515 034,51
4.6.2. Tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest
Euroopa Regionaalarengu Fondist.
4.6.3. Toetuse määr kõigist abikõlblikest kuludest on 100%.
4.7. Elluviija õigused ja kohustused
4.7.1. Lisaks STS2014−2020 §-des 24 ja 26 sätestatud toetuse saaja kohustustele täidab elluviija
järgmisi kohustusi:
4.7.1.1. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise;
4.7.1.2. esitab rakendusüksusele hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks eelarveaasta maksetaotluste
prognoosi ning rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve;
4.7.1.3. esitab rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja
eelarveartiklite lõikes;
4.7.1.4. täidab teisi käesolevas käskkirjas sätestatud kohustusi.
4.7.2. Elluviijal on õigus:
4.7.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks;
4.7.2.2. vajadusel kaasata eksperte või moodustada hindamiskomisjone.
4.8. Tegevuste elluviimise seire
4.8.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt,
31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. veebruariks. Rakendusüksus võib nõuda
vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise
tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on vähem kui
neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks.
4.8.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega.
4.8.3. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus.
4.8.4. Elluviija esitab vahe- ja lõpparuanded rakendusasutusele teadmiseks samaaegselt nende
esitamisega rakendusüksusele.
4.8.5. Tegevuste vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud järgmine informatsioon:
4.8.5.1. tegevuste aruandlusperiood;
4.8.5.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise kohta ja nende vastavus tulemus- ja
väljundnäitaja saavutustasemele;
4.8.5.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele;
4.8.5.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave;
4.8.5.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri.
4.9. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
4.9.1. Juhul, kui tegevuste elluviimisel antakse käesoleva käskkirja p. 1.4. nimetatud
sihtrühmale riigiabi, on tegemist vähese tähtsusega abiga VTA määruse mõistes ning sellele
kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
4.9.2. Käesoleva käskkirja alusel antavat vähese tähtsusega abi võib vastavalt VTA määruse
artikli 5 lõikele 1 kumuleerida:
4.9.2.1. VTA määruse kohaselt ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi koos toetusskeemist
antava toetusega ja teiste, käesoleva käskkirja punktis 4.8.1. nimetamata, komisjoni määruste
kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva
majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot;
4.9.2.2. kui ettevõtja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114,
26.04.2012, lk 8–13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt jooksva
majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kogusumma
koos käesoleva käskkirja raames antava toetusega ületada 500 000 eurot.
4.9.3. Vähese tähtsusega abi antakse ja arvestust peetakse ettevõtja põhiselt, lähtudes VTA
määruse artikli 2 lõikest 2.
4.9.4. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul ei
tohi ettevõtjale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul
maanteevedudeks antud vähese tähtsusega abi ületada koos käesoleva toetusskeemi raames
antava toetusega 100 000 eurot.
4.9.5. Elluviija kontrollib vähese tähtsusega abi saajate vastavust VTA määruse nõuetele enne
toetuse andmist vastavalt kehtestatud korrale ning on kohustatud ettevõtjat teavitama talle
antavast vähese tähtsusega abist.
4.9.6. Rakendusüksus peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates
toetusskeemi alusel viimase abi andmise päevast.
4.10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
4.10.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse STS2014−2020 §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-
dest 13–15 ja 18 ning käesolevas käskkirjas sätestatud maksete tegemise täpsustavatest
tingimustest ja korrast.
4.10.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu.
4.10.3. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja
kontrollsüsteemide kirjelduse alusel väljatöötatud protseduuridele. Rakendusüksus menetleb
maksetaotlused 30 tööpäeva jooksul alates nende esitamisest rakendusüksusele. Projekti
lõppmakse suurus ei ole kindla osakaaluna eelarvest määratud.
5. FINANTSKORREKTSIOONID
5.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt STS2014−2020 §-dele 45–47 ja
ühendmääruse §-dele 21–23.
5.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS2014−2020 §-dele 48–49.
6. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MUUTMINE
6.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimusi, tuginedes punktis 4.7.
sätestatud seireteabele, rakendusüksuse või elluviija ettepanekutele, või kui selgub, et
muudatuste tegemine on vajalik meetme tegevuste edukaks elluviimiseks.
6.2. Toetuse andmise tingimuste muutmiseks vormistatakse käskkirja muudatus ja vajadusel
muudetakse halduslepingut.