dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. september 2020
Viit
2-3/20-0347/5934
Registreeritud
28. september 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-3 Ministeeriumis väljatöötatud VV määruste, VV korralduste eelnõud koos seletuskirjadega
Toimik
2-3/20-0347
Vastutaja
Hendrick Rang (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎2-320-03475934 28.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc910 KB

Sisu (failidest)

Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Meie 28.09.2020 nr 2-3/20-0347/5934 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse muutmine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas Raul Siem majandus- ja taristuminister väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Hendrick Rang 625 63 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu lühikokkuvõte Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse, mis jõustus 20. juulil 2020. a ja millega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala täiendati maapõueressursside, geoloogilise kaardistamise ja riikliku geoloogilise kompetentsi alase majanduspoliitika teostamisega. Eelnõuga muudetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärust, et viia see vastavusse kehtiva Vabariigi Valitsuse seadusega. Lisaks luuakse merenduse asekantsleri ametikoht, muudetakse osakondade vahelist ülesannete jaotust, täpsustatakse pädevusi ja korrastatakse põhimäärust keeleliselt ning struktuuriliselt nii, et see saab senisest lühemaks. Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras, välja arvatud merenduse asekantsleri ametikoha koos eraldi merendusosakonna loomine, mis jõustub 1. jaanuaril 2021. a. EELNÕU 23.09.2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS nr Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruses nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 1 asendatakse tekstiosa „«Vabariigi Valitsuse seaduse»“ tekstiosaga „Vabariigi Valitsuse seaduse“; 2) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvis 6 asendatakse tekstiosa „«Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium»“ tekstiosaga „„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium““; 4) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt: „§ 11. Valitsemisala (1) Ministeeriumi valitsemisalas on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine, samuti õigusaktide eelnõude koostamine, järgmistes valdkondades: 1) akrediteerimine; 2) ehitus; 3) ekspordiareng; 4) elamumajandus; 5) elektrooniline side; 6) energeetika; 7) ettevõtluse regionaalne areng; 8) geoloogiline kaardistamine; 9) kaubandus; 10) kosmos; 11) liikluskorraldus; 12) liiklus- ja transpordiohutus; 13) liiklusvahendite tehnonõuded; 14) maapõueressursid; 15) merendus; 16) metroloogia; 17) postside; 18) registrite korraldamine; 19) riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine; 20) sertifitseerimine; 21) standardimine; 1 22) tarbijakaitse; 23 teenused; 24) tegevuslubade korraldamine; 25) tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsiooni juhtimine; 26) transporditaristu, veondus, transiit, logistika ja ühistransport; 27) turism; 28) tööstus; 29) vedelkütuse miinimumvaru haldamine; 30) välisinvesteeringud ja nende taustauuringud; 31) väliskaubandus. (2) Ministeeriumi valitsemisalas on ka avaliku sektori digiarengu ja üleriigiliselt küberturvalisuse tagamise juhtimine, korraldamine ja järelevalve.“; 5) paragrahvi 12 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 16 pealkirja täiendatakse pärast sõna „osakond“ sõnadega „ja Ohutusjuurdluse Keskus“; 7) paragrahvi 16 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Ohutusjuurdluse Keskus, on ministeeriumi struktuuriüksus, kelle ülesandeks on lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi, lennuintsidendi, laevaõnnetuse, raudteeliiklusõnnetuse ja raudteeintsidendi põhjuste ohutusjuurdluse korraldamine. Ohutusjuurdluse Keskuse struktuur, pädevus, juhtimise korraldus ja täpsemad ülesanded määratakse ministri kinnitatud Ohutusjuurdluse Keskuse põhimääruses.“; 8) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt: „§ 17. Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded on: 1) avalike suhete osakond, kelle põhiülesandeks on avalikkuse informeerimine ministeeriumi tegevusest ning ministeeriumi ja avalikkuse vaheliste suhete korraldamine, ministeeriumi osakondade avaliku suhtluse kavade koostamine ja sisuhaldus sise- ning välisveebis; 2) digiriigi arengu osakond, kelle põhiülesandeks on avaliku sektori digiarengu edendamine, avalike teenuste ja infosüsteemide arenduse koordineerimine ja eestvedamine, riigiüleste digilahenduste arendamise ning jagatud infotehnoloogia teenuste osutamise korraldamine, vastavate poliitikate ja strateegiate kujundamine ja elluviimise seire, algatuste eestvedamine ja valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 3) eelarveosakond, kelle põhiülesandeks on ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ning hallatavate riigiasutuste finantsjuhtimise korraldamine, sealhulgas informatsiooni ja dokumentatsiooni edastamine Riigi Tugiteenuste Keskusele, samuti Euroopa Liidu ja välisvahendite alusel saadud vahendite planeerimine riigieelarvesse, osalemine välisabist ja välislepingutest rahastatavate programmide väljatöötamises, rakendamise korraldamises ja seires ning välisabi kasutamise üle järelevalve teostamine; 4) ehitus- ja elamuosakond, kelle põhiülesanne on ehitiste, ehitustegevuse ja ehitustoodete valdkonna normide, tavade, avalike protsesside ning riikliku järelevalve koordineerimine, ehitistega seotud teabe hoiu ja töötlemise korraldamine, e-ehituse platvormi ja ehitisregistri pidamine ning arendamine, ehitus- ja elamuvaldkonna poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 2 5) energeetikaosakond, kelle põhiülesandeks on kütuse- ja energiamajanduse efektiivsusele, konkurentsivõimelisusele ja keskkonnasäästlikkusele suunatud riigi arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, vedelkütuse miinimumvaru moodustamise ja haldamise korraldamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 6) Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, kelle põhiülesandeks on ministeeriumi valitsemisala Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmesusest ja tegevusest tulenevate kohustuste täitmise korraldamine, sealhulgas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu komiteede ja töögruppide töös osalemise ning Eesti positsioonide ettevalmistamise koordineerimine ja ministeeriumi valitsemisala Euroopa Liidu alane nõustamine ning rahvusvaheliste koostöösuhete arendamine; 7) infotehnoloogia osakond, kelle põhiülesandeks on ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste infosüsteemide arendustegevuse kavandamine, koordineerimine ja toimimise tagamine, infosüsteemide pidamine, haldamine ja nende üle järelevalve teostamine ning ministeeriumi ja valitsemisala varustamine infotehnoloogilise riist- ja tarkvaraga; 8) kriisireguleerimise osakond, kelle põhiülesandeks on ministeeriumi kriisireguleerimise ja riigikaitseliste ülesannete täitmise koordineerimine ja korraldamine ning riigisaladuse kaitse korraldamine; 9) lennundus- ja merendusosakond, kelle põhiülesandeks on tsiviillennunduse, mere- ja siseveelaevaliikluse, nende ohutuse ja keskkonnakaitse, lennunduse julgestuse, õhu- ja veesõidukite tehnilise seisundi, lennundusettevõtluse, kaubandusliku meresõidu, lennuväljade ja -jaamade ning sadamate tööga seotud riigi arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 10) maavarade osakond, kelle põhiülesandeks on maapõueressursside kasutuselevõtu ja geoloogilise kaardistamisega seotud arengukavade ja programmide väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, samuti maapõueressursside haldamise ja kasutamise uurimise korraldamine, riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 11) majandusarengu osakond, kelle põhiülesandeks on majanduse, innovatsiooni, ettevõtluse, sealhulgas turismi, ja kosmosevaldkonna arengu toetamisele, ekspordi arengule, investeeringute kaasamisele ja tehnoloogilisele arendustegevusele suunatud poliitika kujundamine, selle elluviimise kavandamine, majandusarengu väliskoostöö korraldamine, arengukavade väljatöötamine, elluviimine ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 12) planeerimise ja analüüsi osakond, kelle põhiülesandeks on ministeeriumi valitsemisala arengukavade, otseste avalike teenuste korraldamise ja välisabi vahendite efektiivse kasutamise tagamine, majandusanalüüsi ja majandusprognooside koostamine ministeeriumi põhitegevuse valdkondades ning poliitika mõju seire, Euroopa Liidu struktuurivahendite strateegia käsitlevate osade väljatöötamise koordineerimine, riigi huvide kaitse ministeeriumi valitsemisel olevate riigi osalusega juriidiliste isikute tegevuse koordineerimisel ja valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 13) riikliku küberturvalisuse osakond, kelle põhiülesandeks on üleriigilise küberturvalisuse tagamise juhtimine, korraldamine ja koordineerimine nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, vastavate poliitikate ja arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 14) sideosakond, kelle põhiülesandeks on elektroonilise ja postside valdkonnas riigi arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, vastavate algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 15) siseauditi osakond, kelle põhiülesandeks on siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmine ministeeriumis, ministeeriumi valitsemisala asutustes, samuti teistes asutustes ja juriidilistes isikutes, kui selline kohustus tuleneb õigusaktidest või lepingutest, ning sisekontrollisüsteemide rakendamise ja tulemuslikkuse kohta arvamuse avaldamine; 3 16) tarbimis- ja ettevõtluskeskkonna osakond, kelle põhiülesandeks on Eesti ettevõtluskeskkonna, kaubanduse, teenuste, turismi, väliskaubanduse, välisinvesteeringute taustauuringute, reklaami, kvaliteedi infrastruktuuri ja tarbijakaitsepoliitika kujundamine, Euroopa Liidu siseturu tõketeta toimimise arendamine ja piiriülese halduskoostöö edendamine, vastavate algatuste eestvedamine, valdkonna õigusaktide eelnõude ettevalmistamine ning arengukavade väljatöötamine, elluviimine ja tulemuslikkuse seire ning majandustegevuse registri pidamine ja arendamine; 17) teede- ja raudteeosakond, kelle põhiülesandeks on teedevõrgu, veoste- ja sõitjateveo, raudteetaristu, raudtee reisijate- ja kaubaveo, sõidukite ja raudteeveeremi tehnonõuete, tee- ja raudteeliikluse ning nende liiklus- ja transpordiohutusega seotud valdkondades riigi arengukavade väljatöötamises osalemine, elluviimise ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 18) transpordi arengu ja investeeringute osakond, kelle põhiülesandeks on tervikliku transpordipoliitika väljatöötamine ning selle elluviimise ja tulemuslikkuse seire, valdkonna Euroopa Liidu struktuurivahendite ja riigieelarveliste vahendite planeerimisel ja transpordi valdkondade arengukavade ja programmide, sealhulgas välisabist rahastatavate programmide väljatöötamisel osalemine, samuti valdkonna õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 19) õigusosakond, kelle põhiülesandeks on ministeeriumi õigusloome koordineerimine, õigusloomes ühtsete põhimõtete, terminoloogia ja metoodika kasutamise ning väljatöötatavate õigusaktide eelnõude omavahelise seostatuse, põhiseadusele ja seadustele vastavuse tagamine, ministeeriumi juhtkonna ja teiste struktuuriüksuste õigusalane nõustamine ning ministeeriumi õigushuvide esindamise korraldamine.“; 9) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt: „§ 17. Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded on: 1) avalike suhete osakond, kelle põhiülesandeks on avalikkuse informeerimine ministeeriumi tegevusest ning ministeeriumi ja avalikkuse vaheliste suhete korraldamine, ministeeriumi osakondade avaliku suhtluse kavade koostamine ja sisuhaldus sise- ning välisveebis; 2) digiriigi arengu osakond, kelle põhiülesandeks on avaliku sektori digiarengu edendamine, avalike teenuste ja infosüsteemide arenduse koordineerimine ja eestvedamine, riigiüleste digilahenduste arendamise ning jagatud infotehnoloogia teenuste osutamise korraldamine, vastavate poliitikate ja strateegiate kujundamine ja elluviimise seire, algatuste eestvedamine ja valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 3) eelarveosakond, kelle põhiülesandeks on ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ning hallatavate riigiasutuste finantsjuhtimise korraldamine, sealhulgas informatsiooni ja dokumentatsiooni edastamine Riigi Tugiteenuste Keskusele, samuti Euroopa Liidu ja välisvahendite alusel saadud vahendite planeerimine riigieelarvesse, osalemine välisabist ja välislepingutest rahastatavate programmide väljatöötamises, rakendamise korraldamises ja seires ning välisabi kasutamise üle järelevalve teostamine; 4) ehitus- ja elamuosakond, kelle põhiülesanne on ehitiste, ehitustegevuse ja ehitustoodete valdkonna normide, tavade, avalike protsesside ning riikliku järelevalve koordineerimine, ehitistega seotud teabe hoiu ja töötlemise korraldamine, e-ehituse platvormi ja ehitisregistri pidamine ning arendamine, ehitus- ja elamuvaldkonna poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 5) energeetikaosakond, kelle põhiülesandeks on kütuse- ja energiamajanduse efektiivsusele, konkurentsivõimelisusele ja keskkonnasäästlikkusele suunatud riigi arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, vedelkütuse miinimumvaru 4 moodustamise ja haldamise korraldamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 6) Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, kelle põhiülesandeks on ministeeriumi valitsemisala Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmesusest ja tegevusest tulenevate kohustuste täitmise korraldamine, sealhulgas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu komiteede ja töögruppide töös osalemise ning Eesti positsioonide ettevalmistamise koordineerimine ja ministeeriumi valitsemisala Euroopa Liidu alane nõustamine ning rahvusvaheliste koostöösuhete arendamine; 7) infotehnoloogia osakond, kelle põhiülesandeks on ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste infosüsteemide arendustegevuse kavandamine, koordineerimine ja toimimise tagamine, infosüsteemide pidamine, haldamine ja nende üle järelevalve teostamine ning ministeeriumi ja valitsemisala varustamine infotehnoloogilise riist- ja tarkvaraga; 8) kriisireguleerimise osakond, kelle põhiülesandeks on ministeeriumi kriisireguleerimise ja riigikaitseliste ülesannete täitmise koordineerimine ja korraldamine ning riigisaladuse kaitse korraldamine; 9) lennundusosakond, kelle põhiülesandeks on tsiviillennunduse, lennunduse julgestuse, õhusõidukite tehnilise seisundi, lennundusettevõtluse, lennuväljade ja –jaamadega seotud riigi arengukavade väljatöötamises osalemine ja elluviimise ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 10) maavarade osakond, kelle põhiülesandeks on maapõueressursside kasutuselevõtu ja geoloogilise kaardistamisega seotud arengukavade ja programmide väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, samuti maapõueressursside haldamise ja kasutamise uurimise korraldamine, riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 11) majandusarengu osakond, kelle põhiülesandeks on majanduse, innovatsiooni, ettevõtluse, sealhulgas turismi, ja kosmosevaldkonna arengu toetamisele, ekspordi arengule, investeeringute kaasamisele ja tehnoloogilisele arendustegevusele suunatud poliitika kujundamine, selle elluviimise kavandamine, majandusarengu väliskoostöö korraldamine, arengukavade väljatöötamine, elluviimine ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 12) merendusosakond, kelle põhiülesandeks on mere- ja siseveelaevaliikluse, nende ohutuse ja keskkonnakaitse, merenduse transpordikoridoride rahvusvahelise konkurentsivõime, veesõidukite tehnilise seisundi, kaubandusliku meresõidu, ja sadamate tööga seotud riigi arengukavade väljatöötamises osalemine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine, samuti projekti „Laevad Eesti lipu alla“ eduka tulemuse eest vastutamine ja Eesti sadamate ja merekoridoride rahvusvaheline tutvustamine; 13) planeerimise ja analüüsi osakond, kelle põhiülesandeks on ministeeriumi valitsemisala arengukavade, otseste avalike teenuste korraldamise ja välisabi vahendite efektiivse kasutamise tagamine, majandusanalüüsi ja majandusprognooside koostamine ministeeriumi põhitegevuse valdkondades ning poliitika mõju seire, Euroopa Liidu struktuurivahendite strateegia käsitlevate osade väljatöötamise koordineerimine, riigi huvide kaitse ministeeriumi valitsemisel olevate riigi osalusega juriidiliste isikute tegevuse koordineerimisel ja valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 14) riikliku küberturvalisuse osakond, kelle põhiülesandeks on üleriigilise küberturvalisuse tagamise juhtimine, korraldamine ja koordineerimine nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, vastavate poliitikate ja arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 15) sideosakond, kelle põhiülesandeks on elektroonilise ja postside valdkonnas riigi arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, vastavate algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 5 16) siseauditi osakond, kelle põhiülesandeks on siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmine ministeeriumis, ministeeriumi valitsemisala asutustes, samuti teistes asutustes ja juriidilistes isikutes, kui selline kohustus tuleneb õigusaktidest või lepingutest, ning sisekontrollisüsteemide rakendamise ja tulemuslikkuse kohta arvamuse avaldamine; 17) tarbimis- ja ettevõtluskeskkonna osakond, kelle põhiülesandeks on Eesti ettevõtluskeskkonna, kaubanduse, teenuste, turismi, väliskaubanduse, välisinvesteeringute taustauuringute, reklaami, kvaliteedi infrastruktuuri ja tarbijakaitsepoliitika kujundamine, Euroopa Liidu siseturu tõketeta toimimise arendamine ja piiriülese halduskoostöö edendamine, vastavate algatuste eestvedamine, valdkonna õigusaktide eelnõude ettevalmistamine ning arengukavade väljatöötamine, elluviimine ja tulemuslikkuse seire ning majandustegevuse registri pidamine ja arendamine; 18) teede- ja raudteeosakond, kelle põhiülesandeks on teedevõrgu, veoste- ja sõitjateveo, raudteetaristu, raudtee reisijate- ja kaubaveo, sõidukite ja raudteeveeremi tehnonõuete, tee- ja raudteeliikluse ning nende liiklus- ja transpordiohutusega seotud valdkondades riigi arengukavade väljatöötamises osalemine, elluviimise ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 19) transpordi arengu ja investeeringute osakond, kelle põhiülesandeks on tervikliku transpordipoliitika väljatöötamine ning selle elluviimise ja tulemuslikkuse seire, valdkonna Euroopa Liidu struktuurivahendite ja riigieelarveliste vahendite planeerimisel ja transpordi valdkondade arengukavade ja programmide, sealhulgas välisabist rahastatavate programmide väljatöötamisel osalemine, samuti valdkonna õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 20) õigusosakond, kelle põhiülesandeks on ministeeriumi õigusloome koordineerimine, õigusloomes ühtsete põhimõtete, terminoloogia ja metoodika kasutamise ning väljatöötatavate õigusaktide eelnõude omavahelise seostatuse, põhiseadusele ja seadustele vastavuse tagamine, ministeeriumi juhtkonna ja teiste struktuuriüksuste õigusalane nõustamine ning ministeeriumi õigushuvide esindamise korraldamine.“; 10) paragrahvid 18–20 ja määruse 3. peatüki 11. jagu tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 21 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Ministeeriumi struktuuri võib kuuluda nõunik, kelle ülesanded ja alluvus määratakse ametijuhendis, mille kinnitab nõuniku ametisse nimetamise õigust omav isik.“; 12) paragrahvi 22 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed või liikmeid määrav liige, ülesannete täitmise tähtajad, töökord ja teenindav struktuuriüksus.“; 13) paragrahvi 23 punktis 5 asendatakse tekstiosa „«Riigivaraseadusega»“ tekstiosaga „riigivaraseadusega“; 14) paragrahvi 25 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kantslerile alluvad asekantslerid, avalike suhete osakond, eelarveosakond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, infotehnoloogia osakond, kriisireguleerimise osakond ning õigusosakond. Kantslerile võivad vahetult alluda ametnikud või töötajad, kes ei ole osakonna koosseisus.“; 15) paragrahvi 25 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „asjaajamist,“ tekstiosaga „kvaliteedijuhtimist ja teabehaldust,“; 6 16) paragrahvi 28 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ministeeriumi koosseisus on järgmiste valdkondade asekantslerite ametikohad: 1) digiareng; 2) ehitus; 3) energeetika ja maavarad; 4) liikuvus; 5) majandusareng; 6) tarbimis- ja ettevõtluskeskkond. (3) Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle alluvatele ametnikele ja töötajatele suulisi ja kirjalikke korraldusi. Asekantslerile võivad vahetult alluda ametnikud või töötajad, kes ei ole osakonna koosseisus.“; 17) paragrahvi 28 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ministeeriumi koosseisus on järgmiste valdkondade asekantslerite ametikohad: 1) digiareng; 2) ehitus; 3) energeetika ja maavarad; 4) liikuvus; 5) majandusareng; 6) merendus; 7) tarbimis- ja ettevõtluskeskkond.“; 18) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Asekantsler: 1) korraldab temale alluvate nõunike ja osakonnajuhatajate kaudu talle alluvate osakondade tööd; 2) korraldab oma juhitava valdkonna reguleerimiseks õigusaktide eelnõude väljatöötamist ja tagab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate õigusaktide ühtlustamise Euroopa Liidu õigusaktidega; 3) vastutab oma juhitavas valdkonnas Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks esitatavate seisukohtade projektide väljatöötamise, kooskõlastamise ja otsustamiseks esitamise eest; 4) korraldab oma vastutusalas olevate osakondade kaudu ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõude kohta arvamuse andmist; 5) koordineerib oma juhitava valdkonna arengukavade ja teiste strateegiliste dokumentide väljatöötamist, elluviimist ja järelevalvet kooskõlas teiste valdkonnaga seotud arengukavade ja strateegiliste dokumentidega; 6) korraldab oma juhitava valdkonna arengukavade väljatöötamisel koostööd ministeeriumi üksuste ja ministeeriumiväliste institutsioonidega, samuti seostamist Eesti majanduse kui terviku arendamisega; 7) koordineerib oma juhitavas valdkonnas ministeeriumi osakondade ja ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse või ministeeriumi hallatava riigiasutuse vahelist tegevust, korraldab teenistuslikku järelevalvet ja teeb kantslerile ja ministrile ettepanekuid nende asutuste kohta; 8) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta; 7 9) käsutab ministrilt saadud volituste piires oma juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 10) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala arengukava ja ministeeriumi tegevuskava koostamise protsessis, jälgib temale alluvate osakondade poolt nende täitmist ning annab sellest aru kantslerile ja ministrile; 11) teeb ettepanekuid ministeeriumi ja tema struktuuriüksuste põhimääruste muutmiseks; 12) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires; 13) allkirjastab või viseerib oma juhitava valdkonna dokumente kooskõlas põhimääruse, ministeeriumi asjaajamiskorra ja temale antud volitustega; 14) valvab temale alluvate ametnike ja töötajate kohustuste täitmise üle; 15) teeb kantslerile ettepanekuid temale vahetult alluvate ametnike ja töötajate edutamiseks ning neile distsiplinaarkaristuste määramiseks või hoiatuste tegemiseks; 16) täidab muid õigusaktiga antud ülesandeid.“; 19) paragrahvid 29−292 sõnastatakse järgmiselt: „§ 29. Digiarengu asekantsler Digiarengu asekantslerile alluvad digiriigi arengu osakond, riikliku küberturvalisuse osakond ja sideosakond. § 291. Ehituse asekantsler Ehituse asekantslerile allub ehitus- ja elamuosakond. § 292. Energeetika ja maavarade asekantsler Energeetika ja maavarade asekantslerile alluvad energeetikaosakond ja maavarade osakond.“; 20) määrust täiendatakse §-ga 293 järgmises sõnastuses: „293. Liikuvuse asekantsler Liikuvuse asekantslerile alluvad lennundus- ja merendusosakond, teede- ja raudteedeosakond ning transpordi arengu investeeringute osakond.“; 21) määruse §-s 293 asendatakse sõnad „lennundus- ja merendusosakond“ sõnaga „lennundusosakond“; 22) paragrahv 30 sõnastatakse järgmiselt: „§ 30. Majandusarengu asekantsler Majandusarengu asekantslerile allub majandusarengu osakond ning planeerimise ja analüüsi osakond.“; 23) paragrahv 301 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahv 301 sõnastatakse järgmiselt: „§ 301. Merenduse asekantsler 8 Merenduse asekantslerile allub merendusosakond.“; 25) paragrahv 302 sõnastatakse järgmiselt: „§ 302. Tarbimis- ja ettevõtluskeskkonna asekantsler Tarbimis- ja ettevõtluskeskkonna asekantslerile allub tarbimis- ja ettevõtluskeskkonna osakond.“; 26) paragrahvid 31 ja 33 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Paragrahvi 1 punktid 9, 17, 21 ja 24 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a. Jüri Ratas peaminister Taavi Aas majandus- ja taristuminister Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Taimar Peterkop riigisekretär 9 23.09.2020 Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määrust nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Eelnõuga tehtavad muudatused on tingitud vajadusest korrastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) struktuuri seoses 17. juunil 2020. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadusega (jõustus 20. juulil 2020. a), millega anti MKM-i pädevusse maapõueressursside, geoloogilise kaardistamise ja riikliku geoloogilise kompetentsi alane majanduspoliitika. Lisaks sellele muudetakse eelnõuga osakondade vahelist ülesannete jaotust, täpsustatakse pädevusi ja luuakse merenduse asekantsleri ametikoht ning korrastatakse põhimäärust keeleliselt-struktuuriliselt nii, et see saab senisest lühemaks. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i kantsler Ando Leppiman (625 6307, [email protected]), asekantslerid Ahti Kuningas (625 6468, [email protected]), Viljar Lubi (625 6310, [email protected]), Jüri Rass (715 3409, [email protected], Siim Sikkut (6397680, [email protected]), Kristi Talving (625 6319, [email protected]) ja Timo Tatar (5559 5299, [email protected]), maapõueressursside valdkonna juht Ene Jürjens (625 6327, [email protected]), siseturuosakonna juhataja Külli Kraner (625 6409, [email protected]), ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo (639 7638, [email protected]), merendustalituse juhataja Katrin Andre (639 7641, [email protected]) ja transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan (639 7664, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi ja keeletoimetuse tegi MKM-i õigusosakonna nõunik Hendrick Rang (625 6351, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse põhimääruse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2017, 22. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. §-ga 1 tehakse sisulised muudatused. Punktidega 1, 2, 3, ja 13 kohendatakse põhimäärust keeleliselt. Punktidega 1, 3 ja 13 eemaldatakse noolekujulised nn prantsuse jutumärgid, kuna Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 29 lõike 1 järgi seaduse pealkirju üldjuhul jutumärkides ja suure tähega ei kirjutata. Samuti ei kasutata tänapäeval Riigi Teatajas avaldatud terviktekstides üldjuhul enam noolekujulisi jutumärke.1 Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 3, kuna puudub vajadus reguleerida ministeeriumi nimesid teatud võõrkeeltes põhimääruse tasandil. Ühegi teise ministeeriumi põhimäärus seda ei reguleeri. Punktidega 4 ja 5 täiendatakse ja täpsustatakse MKM-i valitsemisala ja põhiülesandeid. Punktiga 4 muudetakse põhimääruse § 11 ja täiendatakse MKM-i valitsemisala seoses 20. juulil 2020. a Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muudatustega, millega anti MKM-i pädevusse maapõueressursside, geoloogilise kaardistamise ja riikliku geoloogilise kompetentsi alane majanduspoliitika. Valdkondade loetelu sõnastatakse otstarbekamalt. Lisaks täpsustatakse, et MKM-i valitsemisalas on ka digiareng ja riiklik küberturvalisus, välisinvesteeringud ja nende taustauuringud, väliskaubandus, teenused ning kosmos. Põhjendatud on ka merenduse kui olulise valdkonna eraldi nimetamine. Digiarengu ja riikliku küberturvalisuse eraldi lõikena väljatoomine on põhjendatud, kuna seni ei ole MKM-i põhimäärus digiarengu ega küberturvalisusega seotud ülesannet konkreetselt välja toonud, kuigi de facto on MKM seda ülesannet aastaid täitnud. Riikliku küberturvalisuse tagamise ülesande konkreetne sõnastamine vähendab ebaselgust ning määratleb täpsemalt, kuidas on antud valdkond riigis korraldatud. Tulenevalt HÕNTE § 25 lõikest 1 on valitsemisala valdkonnad esitatud numereeritud loeteluna. Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks § 12 punkt 5, kuna riigi infosüsteemide arengu koordineerimine ministeeriumi põhiülesandena on liiga kitsas ja aegunud määratlus. Digiareng ja riiklik küberturvalisus on ammendavalt käsitletud §-s 11. Punktidega 6−10 ja 14−18 tehakse MKM-is mitmeid struktuurilisi muudatusi. Kaotatakse osakondade jagunemine põhitegevuse, põhitegevusi integreerivateks, tugi- ja spetsiifilisi ülesandeid täitvateks osakondadeks ning spetsiifiliseks struktuuriüksuseks. Sellisel keerulisel liigendusel ei ole sisulist alust, mistõttu on mõistlikum nende asemel käsitleda ministeeriumi osakondi ja ohutusjuurdluse keskust nende põhiülesannete kaudu ilma täiendava hierarhiata. Luuakse maavarade osakond, kelle põhiülesanded tulenevad 20. juulil 2020. a jõustunud VVS- i muudatusest, millega anti MKM-i pädevusse maapõueressursside, geoloogilise kaardistamise ja riikliku geoloogilise kompetentsi alane majanduspoliitika. Eesti Geoloogiateenistus alustas oma tööd juba 2018. a. 1. jaanuaril MKM-i hallatava riigiasutusena ja teenistuse tegevusvaldkond hõlmab eelnimetatut. Maavarade osakond allutatakse senisele energeetika asekantslerile, kes hakkab kandma nime energeetika ja maavarade asekantsler. See on põhjendatud, kuna just energeetika asekantsler on olnu senini temaatikaga kõige lähemalt seotud ja esindanud MKM-i maapõuepoliitika väljatöötamisel, samuti koordineerinud Eesti Geoloogiateenistuse tööd. Luuakse merenduse asekantsleri ametikoht, kelle alluvuses hakkab tööle merendusosakond. Merendusosakond tekib senise lennundus- ja merendusosakonna merendustalituse baasil, kuid lisaks kaasatakse loodavasse osakonda ka uusi spetsialiste seonduvalt Eesti kui mereriigi turundamise, merendusvaldkonna analüüsi ja õigusega. Merenduse asekantsler ja omaette osakond võimaldab senisest enam pöörata tähelepanu merendusele ja Eesti kui mereriigi rolli 1 Vt ka: https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_2/OK_2014-2_06.pdf (kättesaadav seisuga 30.08.2020). tähtsustamisele. Muu hulgas võetakse vastutus projekti „Laevad Eesti lipu alla“ eduka tulemuse saavutamise eest. Senine transpordi asekantsler nimetatakse ümber liikuvuse asekantsleriks. Luuakse planeerimise- ja analüüsi osakond ning kaotatakse välisvahendite osakond. Planeerimise ja analüüsi osakonna nendeks põhiülesanneteks, mida senini põhimääruses pole nimetatud, on ministeeriumi ja valitsemisala arengukavade ning otseste avalike teenuste, kooskõla tagamine. Lisaks hakatakse osalema ministeeriumi ja valitsemisala tegevuspõhise eelarve ja tegevuskava koostamises. Senise välisvahendite osakonna põhiülesannetest saavad planeerimise- ja analüüsi osakonna põhiülesanneteks struktuurivahendite strateegiat, välisabi vahendite efektiivset kasutamist ja väliskoostööprojektide arengule suunatud elluviimist puudutav. Lisaks saab planeerimise- ja analüüsi osakonna põhiülesanneteks majandusanalüüside ja majandusprognooside koostamine ning poliitika mõju seire, mis senini olid majandusarengu osakonna põhiülesandeks. Eelarve osakonna põhiülesannetest tulevad planeerimise- ja analüüsi osakonda riigi huvide kaitse riigi osalusega eraõiguslike ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevuse koordineerimisel. Kaotatava välisvahendite osakonna põhiülesanded, mis puudutavad Euroopa Liidust ja väljastpoolt pärinevate erinevate rahaliste vahendite riigieelarvesse planeerimist, vastavate programmide väljatöötamises ja rakendamises osalemist ning välisabi kasutamise üle järelevalve teostamist, viiakse üle eelarveosakonda. Planeerimise- ja analüüsi osakond allutatakse majandusarengu asekantslerile, kuna loodava osakonna põhiülesannetes on suurim seos majandusarengu osakonna ja suurim kattuvus senise välisvahendite osakonna põhiülesannetega. Lisaks sellele muutuvad osakondade nimetused. Riigi infosüsteemide osakonna ja infoühiskonna teenuste arendamise osakonna asemel hakkavad olema digiriigi arengu osakond ja riikliku küberturvalisuse osakond. Ühes sideosakonnaga allutatakse nad senisele side- ja riigi infosüsteemide asekantslerile, kes hakkab kandma nimetust digiarengu asekantsler. Riikliku küberturvalisuse osakond tekib senise ministeeriumi nõuniku (riigi küberturvalisuse poliitika juht) ja riigi infosüsteemi osakonna nõunike (4 inimest) baasil. Riigi infosüsteemi osakonnast liiguvad uude osakonda küberriskide juht, küberturvalisuse valdkonna koordinaator, küberturvalisuse tehnoloogia nõunik ja küberturvalisuse õigusnõunik. Lisaks värvatakse edaspidi osakonna koosseisu rahvusvahelise koostöö juht ning hariduse, teaduse ja arendustegevuse nõunik. Riikliku küberturvalisuse osakonna loomine korrastab ministeeriumi struktuuri lähtuvalt põhiülesannetest ning korrastab riikliku küberturvalisuse valdkonna juhtimist. Siseturuosakond nimetatakse ümber tarbimis- ja ettevõtluskeskkonna osakonnaks, kuna senine osakonna nimetus on raskesti hoomatav ja ei anna osakonna põhiülesandeid nii hästi edasi. Seetõttu nimetatakse ka senine siseturu asekantsler ümber tarbimis- ja ettevõtluskeskkonna asekantsleriks. Paragrahvi 25 lõikes 2 täpsustatakse kantsleri ülesannete loetelu. Paragrahvis 28 nimetatakse asekantslerid ja nende üldised ülesanded. Asekantsleri ülesannete temaatika on otstarbekusest lähtuvalt sisustatud talle alluvate osakondade kaudu. Punktiga 11 üldistatakse nõunike määramist ja muudetakse paragrahvi senine tekst lühemaks ja otstarbekamaks. Punktiga 12 muudetakse komisjonide töö paindlikumaks. Kuna komisjonide koosseisu muudatustest tingitud käskkirjade muutmised on sagedased, siis on mõttekas anda võimalus delegeerida käskkirjaga komisjonide liikmete määramine ühele komisjoni liikmetest. Punktidega 19−26 korrastatakse sätteid põhimääruse struktuuri otstarbekusest ja asekantsleri nimetuste muutumisest lähtuvalt. Paragrahvile 29, mis on kehtetu olnud 2008. aastast, antakse uus sisu. Kuigi reeglina ei anta uuele paragrahvile samas seaduses varem kehtetuks tunnistatud struktuuriosa numbrit, on see siiski lubatud, kui sätete loetelu ei saa uue, ülaindeksiga sättega täiendada, ilma, et muutuks sätete loogiline järjestus. Praegusel juhul võimaldab § 29 uuesti kasutusele võtmine reastada asekantslerid loogiliselt tähestikjärjestuses. Arvestades, et § 29 kuulub strukturaalselt asekantslerite jakku ning on 12 aastat olnud kasutuseta, siis ei tekita selline muudatus segadust. Samast lähenemisest on kantud ka ülejäänud käsitletavate punktide muudatused, sealhulgas § 301 taaskasutus. § 2 on jõustumissäte, mille järgi merenduse asekantsleri ametikoha loomine ning lennundus- merendusosakonna jagamine lennundusosakonnaks ja merendusosakonnaks, millest viimane allutatakse merenduse asekantslerile, jõustub 1. jaanuaril 2021. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel ei ole sotsiaalset mõju ega mõju elu- ja looduskeskkonnale. Määrus ei mõjuta ka majandust, riigi julgeolekut, välissuhteid, regionaalarengut ega kohaliku omavalitsuse korraldust. Maavarade osakonna loomine on tingitud sisuliselt 20. juulil 2020. a jõustunud VVS-i muudatusest ning põhjendatud vastava seaduseelnõu seletuskirjas. Põhimääruse muudatused tagavad üksnes selle asjakohasuse ja korrektsuse. Merenduse asekantsleri ja eraldiseisva osakonna loomine aitab kaasa Eesti kui mereriigi potentsiaali realiseerimisele Eesmärgiks on senisest enam pöörata tähelepanu Eesti merenduse transpordikoridoride rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja meretranspordi keskkonnasõbralikkuse saavutamisele ning viia edukalt täide projekti „Laevad Eesti lipu alla“ eesmärgid. Ülejäänud muudatused puudutavad ministeeriumi sisemist töökorraldust ja mõjutavad seega peamiselt ministeeriumi ja tema teenistujaid ning vähemal määral ministeeriumi valitsemisala asutuste tööd. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne üldiselt riigile täiendavaid tegevusi, rahalisi kulusid ega täiendavaid tulusid. Uute osakondade kulud kaetakse üldiselt MKM-i eelarvest ja need ei nõua eelarvest lisaraha. Üksnes merenduse asekantsleri koha loomisega ja loodavale merendusosakonnale täiendavate spetsialistide tööle võtmisega lisanduv eelarvevajadus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile on kokku ca 250 000 € aastas, mis sisaldab palga-, lähetus- ja muud kulud. 6. Määruse jõustumine Merenduse asekantsleri ametikoha loomine ning lennundus- ja merendusosakonna jagamine lennundusosakonnaks ja merendusosakonnaks, millest viimane allutatakse merenduse asekantslerile, jõustub 1. jaanuaril 2021. Erinev jõustumine on põhjustatud MKM-i eelarve rahaliste vahenditest, mis on vajalikud nimetatud muudatuse tegemiseks. Ülejäänud määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel