dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste muutmine seoses mootorsõiduki juhtimisega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. september 2020
Viit
59
Registreeritud
28. september 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Mait Klein

Failid

  • 📎59 28.09.2020 Ministri määrus.bdoc2482 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) Eksamite liigid olenevalt juhtimisõiguse taotlemise eesmärgist Juhtimisõiguse taotlemise eesmärk Teooriaeksam Sõidueksami järk Juhtimisõiguse taotlemine esmaõppe korras B-kategooria auto juhtimiseks + 2 mootorratta või C1-alamkategooria auto (koos B- + 1 ja 2 kategooria autoga) juhtimiseks AM –kategooria mopeedi juhtimiseks + 1 ja 2 Juhtimisõiguse taotlemine täiendusõppe korras mootorratta, auto või autorongi juhtimiseks + 1 ja 2 Juhtimisõiguse taotlemine koos ametikoolituse kursusega juhi alusõpe koos ametikoolituse kursusega C- või C1- + 1 ja 2 kategooria auto või CE- või C1E-kategooria autorongi või D- või D1-kategooria auto või DE- või D1E- kategooria autorongi juhtimiseks Juhtimisõiguse taotlemise muud juhtumid A-kategooria mootorratta juhtimiseks, kui taotleja omab – 2 A1-alamkategooria mootorratta juhtimisõigust A2-kategooria mootorratta juhtimiseks, kui taotleja omab – 2 A-kategooria mootorratta, mootori võimsusega ≤25 kW või erivõimsusega ≤0,16 kW/kg, juhtimisõigust A2-kategooria mootorratta juhtimiseks, kui taotleja omab – 2 A1-alamkategooria mootorratta juhtimisõigust A-kategooria mootorrattajuhtimiseks, kui taotleja omab 2 – 2 aastat A2-alamkategooria mootorratta või 2 aastat A- kategooria mootorratta, mootori võimsusega ≤25 kW või erivõimsusega ≤0,16 kW/kg, juhtimisõigust B1-alamkategooria auto juhtimiselt B-kategooria auto – 2 juhtimiseks, kui taotleja omab B1-alamkategooria auto juhtimisõigust siduripedaalita auto juhtimiselt käsikäiguvahetusega auto – 2 juhtimiseks B-kategooria kuni 4250 kg täismassiga autorongi – 2 juhtimiseks esmase juhiloa saamiseks, kui esmase juhiloa + 2 väljaandmise aluse tekkimisest on möödunud 12 kuud või rohkem ning isik ei ole esmast juhiluba õigeaegselt välja võtnud esmase juhiloa saamiseks, kui eelmise esmase juhiloa + 2 kehtivuse tähtajast on möödunud üle 12 kuu esmase juhiloa vahetamisel juhiloa vastu, kui selle + - omanikul oli kehtiv karistus liiklusnõuete rikkumise eest piiratud juhtimisõiguse saamiseks + 2 piiratud õigusega juhiloa vahetamisel esmase juhiloa + 2 vastu AM- kategooria kerge neljarattalise sõiduki juhtimiseks - 1 ja 2 koodiga 79.02, kui taotleja omab AM-kategooria kaherattalise mopeedi juhtimisõigust koodiga 79.01 AM-kategooria kaherattalise mopeedi juhtimiseks - 1 ja 2 koodiga 79.01, kui taotleja omab AM-kategooria kerge neljarattalise sõiduki juhtimisõigust koodiga 79.02 Juhtimisõiguse taastamine kui juhtimisõigus on ära võetud vähemalt 6 kuuks, kuid + – vähemaks kui 12 kuuks, sh liiklusseaduse § 125 lõikes 2 nimetatud välisriigis äravõetud juhtimisõigus kui juhtimisõigus on ära võetud 12 kuuks või kauemaks, + Vastavalt sh liiklusseaduse § 125 lõikes 2 nimetud välisriigis eksamisõiduki äravõetud juhtimisõigus kategooriale kui juhiluba ei ole vahetatud 5 aasta jooksul alates selle + Vastavalt kehtivuse lõppemisest eksamisõiduki kategooriale välisriigis antud juhtimisõigus on peatatud või ära võetud – – Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine Eesti juhiloa saamiseks, kui Euroopa Majanduspiirkonna + Vastavalt liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis väljastatud eksamisõiduki juhiluba liiklusseaduse § 99 lõike 42 kohaselt ei tunnustata kategooriale Eesti juhiloa saamiseks, kui Euroopa + Vastavalt Majanduspiirkonna liikmesriigis, Šveitsi eksamisõiduki Konföderatsioonis ja Viini 1968. aasta teeliikluse kategooriale konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest Eesti juhiloa saamiseks Genfi 1949. aasta teeliikluse + Vastavalt konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa vahetamisel eksamisõiduki Eesti juhiloa vastu kategooriale Eesti juhiloa saamiseks Viini 1968. aasta teeliikluse + Vastavalt konventsiooni ja Genfi 1949. aasta teeliikluse eksamisõiduki konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa vahetamisel, kategooriale kui see on välja antud isikule, kes juhiloa saamise ajal elas alaliselt Eestis Märkus: + eksam tuleb sooritada; – eksam ei ole nõutav; 1 sõidueksami esimene järk; 2 sõidueksami teine järk; vastavalt eksamisõiduki kategooriale- vastavalt Maanteeameti poolt määratud eksamisõidukile, kas sõidueksami esimene ja teine järk või teise järgu nõuete kohaselt esimese järgu sõiduharjutuste kontrollimisega vähese liiklustihedusega teel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ Lisa 3 (muudetud sõnastuses) SÕIDUEKSAMI ESIMESES JÄRGUS EKSAMINEERITAVALE ESITATAVAD NÕUDED JA TEMA TEGEVUSE HINDAMINE 1. Mootorratta- ja mopeedijuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded ja hindamise üldnõuded 1.1. Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav oskama valitseda mootorratast või kaherattalist mopeedi (edaspidi mopeed) väikesel kiirusel (edaspidi sammukiirusel (ca 5 km/h)) või harjutuse sisus näidatud kiirusega, asetada ja parkida mootorratast või mopeedi tugihargile või külghargile ja sellelt maha võtta ning sooritama ülesandes nõutud harjutused kirjeldatud viisil. 1.2. Mootorrattajuhi sõidueksami esimeses järgus kontrollitakse eksamineeritava oskust sooritada nii pidurdusharjutust kui ka manöövreid nii väiksemal kui ka suuremal kiirusel, mis võimaldavad hinnata eksamineeritava juhtimis- ja käiguvahetustehnikat, siduri käsitsemise oskust koos piduriga, esi- ja tagapiduri käsitsemise oskust, tasakaalu, asendit mootorrattal ning jalgade asendit jalatugedel ja vaatesuunda. 1.3. Mootorrattajuhi sõidueksami ülesanded koosnevad tabelis 1 sätestatud harjutustest. Harjutuste skeemid peavad vastama käesoleva lisa punktis 3 sätestatud nõuetele. Joonistel on toodud tähiskoonuste paiknemine. 1.4. Mopeedijuhi sõidueksami ülesanded koosnevad tabelis 1 sätestatud harjutustest, millest harjutused „Aeglussõit“, „Kaheksa sõitmine“ ja „Slaalomi sõitmine“ on kohustuslikud. Eksamineerija kontrollib lisaks kohustuslikele harjutustele veel ühte tabelis 1 sätestatud harjutust. Sõiduülesande harjutuste skeemid peavad vastama käesoleva lisa punktis 3 sätestatud nõuetele. Joonistel on toodud tähiskoonuste paiknemine. Tabel 1. Mootorratta- ja mopeedijuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded Jrk nr Harjutuse nimetus Mopeed Mootorratta kategooriad AM A1 A2 A 1. Aeglussõit + + + + 2. Slaalomi sõitmine + + + + 1 3. Kaheksa sõitmine + + + + 4. Pidurdamine ja etteantud kohas Valikharjutus + + + peatamine 5. Hädapidurdamine Valikharjutus + + + 6. Parkimiskohale lükkamine ja Valikharjutus + + + parkimiskohalt lahkumine 7. Takistusest ümberpõikamine Valikharjutus + + + 1.5. Hindamisel arvestatava vea ilmnemisel on lubatud sõiduharjutuse üks korduskatse. Korduskatse ebaõnnestumisel loetakse sõidueksam mittesooritatuks. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks ka juhul, kui eksamineeritav oma ebapiisava ettevalmistuse tõttu ei oska või ei ole võimeline harjutust kirjeldatud viisil sooritama või viivitab põhjendamatult kaua harjutuse sooritamisega. 1.6. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab harjutuse sooritamisel liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest, sõidukit, kukub või sõidab vastu tähiskoonust. 1.7. Neljarattalise AM-kategooria mootorsõiduki sõidueksami ülesanne koosneb kahest tabelis 2 sätestatud B-kategooria harjutusest. Harjutus „Parkimine manöövriga“ on kohustuslik. Ühe harjutuse valib eksamineerija tabelis 2 sätestatud B-kategooria harjutuste hulgast. Sõidueksami ülesanded viiakse läbi eksamiks kohandatud, muuks liikluseks suletud platsil, kus hinnatakse eksamineeritava erimanöövrite sooritamise oskust. Sõiduülesande harjutuste skeemid, ülesehitus ja hindamine peavad vastama käesoleva lisa punktis 3 ja 4 sätestatud nõuetele. Joonistel on toodud tähiskoonuste paiknemine. 2. Autojuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded ja hindamise üldnõuded 2.1. Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav oskama väikesel kiirusel valitseda autot või autorongi ja sooritada sõiduülesandes nõutud harjutused kirjeldatud viisil. 2.2. Sõidueksami ülesanne koosneb tabelis 2 sätestatud harjutustest. Harjutused valitakse käesolevas punktis sätestatud nõuete kohaselt. 2.3. B-kategooria ja vastava alamkategooria sõidueksami ülesanne koosneb kolmest tabelis 2 sätestatud harjutusest. Harjutused „Parkimine manöövriga“ ja „Piiratud alal tagasipööramine“ on kohustuslikud. Ühe harjutuse valib eksamineerija tabelis 2 sätestatud B-kategooria harjutuste hulgast. BE-kategooria autorongi sõidueksami ülesanne koosneb kahest tabelis 2 sätestatud harjutusest: „Tagurdamine boksi pöördega“ ja „Ohutu parkimine veose pealelaadimiseks“. B- kategooria üle 3500 kg kuni 4250 kg täismassiga autorongi sõidueksami ülesanne koosneb kahest tabelis 2 sätestatud harjutusest: „Tagurdamine pöördega vasakule või paremale“ ja „Tagurdamine otsesuunas (võib kurvi mööda)“. 2.4. C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria auto sõidueksami ülesanne koosneb kahest tabelis 2 sätestatud harjutusest. Kohustuslikud harjutused on „Tagurdamine boksi pöördega“ 2 ning C-kategooria ja C1-alamkategooria sõidueksamil „Ohutu parkimine veose pealelaadimiseks“, D-kategooria ja D1-alamkategooria sõidueksamil „Bussi parkimine“. 2.5. CE- ja C1E-kategooria autorongi sõidueksami ülesanne koosneb kahest tabelis 2 sätestatud harjutusest. Kohustuslikud harjutused on „Tagurdamine boksi pöördega“ ning „Ohutu parkimine veose pealelaadimiseks“. 2.6. DE- ja D1E-kategooria autorongi sõidueksami ülesanne koosneb tabelis 2 sätestatud harjutustest „Tagurdamine boksi pöördega“. Sõidueksami teise järgu käigus kontrollitakse ka eksamineeritava praktilist oskust bussiga peatumisel ühissõidukipeatusesse sõitjate ohutuks peale- või mahaminekuks. Tabel 2. Autojuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded Jrk Harjutuse nimetus Auto ja autorongi kategooria nr B*, B1*, C, C1 D, D1 C1E, CE, DE BE, B D1E autorong kuni 4250 kg* 1. Piiratud alal tagasipööramine B, B1 - - - - 2. Tagurdamine otsesuunas (võib + - - - - kurvi mööda) (v.a BE) 3. Tagurdamine boksi pöördega BE + + + + 4. Parkimine manöövriga B, B1 - - - - 5. Parkimine rööpselt B, B1 - - - - 6. Ohutu parkimine veose BE + - C1E CE pealelaadimiseks 7. Tagurdamine pöördega B autorong - - - - vasakule või paremale kuni 4250 kg 8. Bussi parkimine - - + D1E DE Märkus: * Kontrollitakse sõidueksami teises järgus liikluseks avatud teel. 2.7. B-kategooria üle 3500 kg kuni 4250 kg täismassiga autorongi, BE-, CE-, C1E-, DE-, D1E kategooria autorongi sõidueksami käigus kontrollitakse ka eksamineeritava praktilisi oskusi autorongi koostamisel ja lahutamisel. Harjutuse sooritamisel peab veduki parkima haagise kõrvale. 3 2.8. Harjutuste skeemid peavad vastama käesoleva lisa punktis 4 sätestatud nõuetele. Joonistel on toodud tähiskoonuste paiknemine. 2.9. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest või sõidukit, sõidab vastu tähiskoonust või väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks ka juhul, kui eksamineeritav oma tegevuse käigus teeb hindamisel arvestatava vea, ebapiisava ettevalmistuse tõttu ei oska või ei ole võimeline harjutust kirjeldatud viisil sooritama või ei soorita harjutusi selleks ettenähtud aja jooksul. 2.10. Juhul kui sõidueksami esimese järgu ülesanded (erimanöövrid) toimuvad sõidueksami teises järgus, siis harjutuse hindamisel lähtub eksamineerija määruse lisades 3 ja 4 sätestatust (sõidueksami hindamine). Harjutuste sooritamise sisu ja põhimõtted peavad vastama määruse lisas 3 sätestatud harjutuste sisule. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks juhul, kui eksamineeritav oma tegevuse käigus teeb hindamisel arvestatava vea, ebapiisava ettevalmistuse tõttu ei oska või ei ole võimeline harjutust kirjeldatud viisil sooritama või ei soorita harjutusi selleks ettenähtud aja jooksul. 2.11. Sõidueksami esimeses järgus nõutavate harjutuste tegemiseks on kuni 10 minutit. Autorongi koostamiseks ja lahutamiseks antakse täiendavalt aega kuni 10 minutit. 3. Mopeedi- ja mootorrattajuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste skeemid, selgitus ja hindamine Esimese järgu harjutused sooritatakse püsi- ehk kõvakattega platsil, millel on tagatud tingimused ohutuks harjutuste läbiviimiseks. Kõik sõiduharjutused tuleb sooritada mopeedil või mootorrattal istudes. 3.1. Aeglussõit Joonis 1 3.1.1. Harjutuse sisu Sõita tuleb sammukiirusega vähemalt 25 m. Sõidu ajal tuleb mopeedi- või mootorrattajuhil tasakaalu säilitada ning mitte kalduda silmanähtavalt (üle 0,3 m paremale või vasakule) kõrvale 4 ette antud sõidusuunast. Harjutuse algus on paigalt stardist ca kaks meetrit enne maha joonitud harjutuse koridori. 3.1.2. Hindamisel arvestatavad vead: 3.1.2.1. ebaõige käigu kasutamine sõidu alustamisel; 3.1.2.2. silmanähtav sammukiiruse ületamine; 3.1.2.3. silmanähtav kõrvalekaldumine otsesuunast paremale või vasakule; 3.1.2.4. mopeedi- või mootorratta veeremine vaba hooga; 3.1.2.5. soorituse ajal jala tõstmine jalatugedelt (jalaraualt), väljasirutamine, maha toetamine või muu selline tegevus. 3.2. Slaalomi sõitmine Joonis 2 3.2.1. Harjutuse sisu Läbida tuleb slaalomirada, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt, kord teiselt poolt ning hoides tasakaalu nii juhtimise kui ka mootorratta või mopeedi kallutamisega (vähemalt viis joonisel 4 sätestatud vahedega paigutatud koonust või piiret). 3.2.2. Hindamisel arvestatavad vead: 3.2.2.1. koonuse vahele jätmine; 3.2.2.2. soorituse ajal jala tõstmine jalatugedelt (jalaraualt), väljasirutamine, maha toetamine või muu selline tegevus; 3.2.2.3. raja piiridest väljasõitmine; 3.2.2.4. ebaõige käigu kasutamine. 3.3. Kaheksa sõitmine 5 Joonis 3 3.3.1. Harjutuse sisu Sõita tuleb nii, et säiliks tasakaal. Kaheksa-kujund tuleb läbida kaks korda. 3.3.2. Hindamisel arvestatavad vead: 3.3.2.1. ettenähtud piiridest väljasõitmine; 3.3.2.2. soorituse ajal jala tõstmine jalatugedelt (jalaraualt), väljasirutamine, maha toetamine või muu selline tegevus; 3.3.2.3. ebaõige käigu kasutamine. 3.4. Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine Joonis 4 6 3.4.1. Harjutuse sisu Kiirendada mootorratast kiiruseni vähemalt 50 km/h või mopeedi kiiruseni vähemalt 40 km/h ja kasutades esi- ja tagaratta pidurit (mopeedi puhul võib kasutada ainult ühte pidurit), peatada mootorratas või mopeed etteantud kohas (esirattaga joonitud kasti sees) sõidujoonest oluliselt kõrvale kaldumata. Pidurdamist võib alustada joone ületamisel esirattaga. 3.4.2. Hindamisel arvestatavad vead: 3.4.2.1. mootorratta või mopeedi kiirus enne pidurdamise algust on ettenähtust tunduvalt väiksem; 3.4.2.2. märgatav kõrvalekaldumine pidurdamisel sõidujoonest (üle 0,3 m paremale või vasakule); 3.4.2.3. mootorratta või mopeedi peatumine esirattaga väljaspool joonitud kasti (esirehvi kontaktpind); 3.4.2.4. ainult ühe piduri kasutamine (v.a mopeed); 3.4.2.5. pidurdamise alustamine enne ettenähtud kohta. 3.5. Hädapidurdamine Joonis 5 3.5.1. Harjutuse sisu Kiirendada mootorratast kiiruseni vähemalt 50 km/h või mopeedi kiiruseni vähemalt 40 km/h ja kasutades esi- ja tagaratta pidurit, peatada mootorratas või mopeed hädapidurdusega enne stoppjoont sõidujoonest oluliselt kõrvale kaldumata. Pidurdamist võib alustada joone ületamisel esirattaga. 3.5.2. Hindamisel arvestatavad vead: 3.5.2.1. mootorratta või mopeedi kiirus enne pidurdamise algust on ettenähtust tunduvalt väiksem; 3.5.2.2. märgatav kõrvalekaldumine sõidujoonest (üle 0,3 m paremale või vasakule); 3.5.2.3. mootorratta või mopeedi peatumine stoppjoone taga (esirehvi kontaktpind); 3.5.2.4. ainult ühe piduri kasutamine; 3.5.2.5. pidurdamise alustamine enne ettenähtud kohta. 7 3.6. Parkimiskohale lükkamine ja parkimiskohalt lahkumine Joonis 6 3.6.1. Harjutuse sisu Harjutuse sooritamisel tuleb mootorratast või mopeedi käekõrval lükates paigutada see tagurdades parkimiskohale ja asetada tugihargile või külghargile. Seejärel parkimiskohalt ära sõita. 3.6.2. Hindamisel arvestatavad vead: 3.6.2.1. eksamineeritav ei ole suuteline mootorratast või mopeedi käekõrval lükkama ja parkimiskohale manööverdama; 3.6.2.2. mootorratas või mopeed ei ole nõuetekohaselt parkimiskohale pargitud; 3.6.2.3. eksamineeritav ei ole suuteline mootorratast või mopeedi tugihargile või külghargile asetama. 3.7. Takistusest ümberpõikamine Joonis 7 8 Joonis 8 3.7.1. Harjutuse sisu Harjutuse sooritamiseks tuleb mootorrattajuhil sooritada kaks manöövrit. Juhil tuleb takistusest ümber põigata ja aeglustamata taastada endine sõidujoon. Esimene manööver sooritatakse teise või kolmanda käiguga kiirusel vähemalt 30 km/h, seejuures peab takistusest ümberpõige toimuma mitte varem kui 5 m jooksul enne takistust. Pärast ümberpõiget tuleb taastada endine sõidujoon mitte hiljem kui 10 m jooksul takistuse kohast. Teine manööver takistusest ümberpõikel sooritatakse kolmanda või kõrgema käiguga kiirusel vähemalt 50 km/h, seejuures peab takistusest ümberpõige toimuma mitte varem kui 10 m jooksul enne takistust. Pärast ümberpõiget tuleb taastada endine sõidujoon mitte hiljem kui 20 m jooksul takistuse kohast. Takistusest võib ümber põigata eksamineerija valikul vasakult või paremalt. Manöövri sooritamine võimaldab hinnata eksamineeritava oskust takistusest ohutult ümber põigata (erineval kiirusel). Mopeedijuhil tuleb sooritada ainult üks manööver kiirusel vähemalt 20 km/h, seejuures peab takistusest ümberpõige toimuma mitte varem kui 5 m jooksul enne takistust. Pärast ümberpõiget tuleb taastada endine sõidujoon mitte hiljem kui 10 m jooksul takistuse kohast. 3.7.2. Hindamisel arvestatavad vead: 3.7.2.1. liiga väike kiirus ümberpõikel; 3.7.2.2. aeglustamine enne ümberpõiget; 3.7.2.3. pärast ümberpõiget ei pöörduta koheselt tagasi esialgsele sõidujoonele ega sõideta joonte vahelt läbi; 3.7.2.4. soorituse ajal jala tõstmine jalatugedelt (jalaraualt), väljasirutamine, maha toetamine või muu selline tegevus; 3.7.2.5. ümberpõike alustamine enne ettenähtud kohta (tähistatud joontega). 4. Autojuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste skeemid, selgitus ja hindamine 4.1. Piiratud alal tagasipööramine 9 Joonis 9 Joonis 10 4.1.1. Harjutuse sisu Auto tuleb piiratud alal tagasi pöörata ning jätkata sõitu esialgsele vastupidises suunas. Eksamineeritav valib iseseisvalt tagasipöördeks sobiva lahenduse eksamineerija poolt valitud kohas. Kasutada võib lisamanöövreid. 4.1.2. Hindamisel arvestatavad vead: 4.1.2.1. auto väljub ettenähtud ala või tee piiridest; 4.1.2.2. juht ei käitu ohutult. 4.2. Tagurdamine otsesuunas (võib kurvi mööda) 10 Joonis 11 4.2.1. Harjutuse sisu Tagurdada auto või autorongiga 20–30 m ja peatuda nii, et auto või autorongi pikitelg on paralleelne tee äärega. Kui tagurdatakse kurvi mööda, peab olema nähtavus küllaldane. Korrigeerimisel tuleb sõita lähtepositsiooni või eksamineerija määratud kohta. 4.2.2. Hindamisel arvestatavad vead: 4.2.2.1. juht sõidab sõiduteelt välja; 4.2.2.2. juht sõidab vastassuunavööndisse; 4.2.2.3. juht ei käitu ohutult. 4.3. Tagurdamine boksi pöördega Joonis 12 11 Joonis 13 Joonis 14 12 Joonis 15 4.3.1. Harjutuse sisu Auto või autorong tuleb tagurdada boksi (paremalt või vasakult), seejärel boksis peatuda ning seejärel boksist välja sõita. Ohutuse kaalutlustel võib auto või autorongi peatada ning käia kontrollimas manöövri ohutust. Boksi sõidu lähtepositsiooni määrab eksamineerija. Auto või autorongi gabariidiga joont või tähiskoonustega tähistatud ala ületada ei tohi ning auto või autorong peab enne väljasõitu olema täielikult boksis. Harjutuse lõpp on asendis number 4. 4.3.2. Hindamisel arvestatavad vead: 4.3.2.1. juht ei välju autost ohutult; 4.3.2.2. juht ei rakenda enne kabiinist väljumist abinõusid, mis väldiksid auto või autorongi iseenesliku liikuma hakkamise; 4.3.2.3. juht sõidab vastu tähiskoonust, väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest; 4.3.2.4. juht ei käitu ohutult. 4.4. Parkimine manöövriga 13 Joonis 16 Joonis 17 14 Joonis 18 Joonis 19 4.4.1. Harjutuse sisu Auto parkimine pöördega vasakule või paremale parkimiskohale. Sõidu suuna võib määrata eksamineerija. Auto paiknemist võib korrigeerida selliselt, et on aru saada juhi kavatsus valitud parkimiskohta kasutada. 4.4.2. Hindamisel arvestatavad vead: 4.4.2.1. auto ei paikne manöövri lõppedes liiklusseadusest tulenevate nõuete kohaselt; 4.4.2.2. auto parkimine parkimiskohta tähistaval teekattemärgisel või auto osad ulatuvad parkimiskohalt välja; 4.4.2.3. auto vale parkimine. 15 4.5. Parkimine rööpselt Joonis 20 Joonis 21 4.5.1. Harjutuse sisu Parkida auto rööpselt ja nõuetekohaselt ning seejärel sõita parkimiskohalt välja. Parkimiskoht võib olla tähistatud teekattemärgisega või olla tähistamata. Sõidu suuna võib määrata eksamineerija. 4.5.2. Hindamisel arvestatavad vead: 4.5.2.1. auto ei paikne manöövri lõppedes liiklusseadusest tulenevate nõuete kohaselt; 16 4.5.2.2. auto parkimine parkimiskohta tähistaval teekattemärgisel või auto osad ulatuvad parkimiskohalt välja; 4.5.2.3. auto parkimine sõiduteed tähistavale äärele*; 4.5.2.4. auto vale parkimine. * Sõiduteed tähistavaks ääreks on vastav teekattemärgis või sõidutee äärekivi. 4.6. Ohutu parkimine veose pealelaadimiseks Harjutuses kasutatav laadimisplatvorm on vähemalt 1,5 m kõrgune, 2 m pikkune, 3,5 m laiune ja piisava massiga konstruktsioon (mitte kergem kui 80 kg). Kui laadimisplatvormil on rattad, tuleb need lukustada. Joonis 22 17 Joonis 23 Joonis 24 18 Joonis 25 4.6.1. Harjutuse sisu Auto või autorong tuleb manööverdada etteantud aja jooksul positsiooni number 4 ning seejärel seal peatuda. Auto või autorong ei tohi olla positsioonis number 4 peatumisel laadimisplatvormist kaugemal kui 1 m. Sõidu suuna määrab eksamineerija. Ohutuse kaalutlustel võib auto või autorongi peatada ning käia kontrollimas manöövri ohutust. Auto või autorongi gabariitidega joont või tähiskoonustega tähistatud ala ületada ei tohi. Harjutuse lõpp on positsioonis number 4. 4.6.2. Hindamisel arvestatavad vead: 4.6.2.1. juht ei välju autost ohutult; 4.6.2.2. juht ei rakenda enne kabiinist väljumist abinõusid, mis väldiksid auto või autorongi iseenesliku liikuma hakkamise; 4.6.2.3. juht sõidab vastu tähiskoonust, väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest; 4.6.2.4. vastu laadimisplatvormi sõitmisel nihutatakse seda üle 0,3 m; 4.6.2.5. juht ei käitu ohutult. 4.7 Tagurdamine pöördega vasakule või paremale 19 Joonis 26 Joonis 27 4.7.1. Harjutuse sisu Autorongi tagurdamine pärisuunavööndis pöördega vasakule või paremale ümber nurga. Sõidu suuna määrab eksamineerija. 4.7.2. Hindamisel arvestatavad vead: 4.7.2.1. autorong väljub sõiduteed tähistava ala piiridest; 4.7.2.2. autorong ei paikne manöövri lõppedes pärisuunavööndis paralleelselt sõidutee äärega; 4.7.2.3. juht ei käitu ohutult; 4.7.2.4. juht sõidab vastassuunavööndis. 4.8. Bussi parkimine 20 Joonis 28 Joonis 29 4.8.1. Harjutuse sisu Tagurdada buss parkimiskohale, seejärel vajadusel edasi- ja tagasikäiku kasutades parkida buss nõuetekohaselt (buss ei tohi olla kaugemal kui 0,2 m sõiduteed tähistavast äärest*). Väljasõidul manööverdada ja seejärel sõita parkimiskohalt välja. 4.8.2. Hindamisel arvestatavad vead: 4.8.2.1. bussi pikitelg ei ole paralleelne sõiduteed tähistava äärega; 4.8.2.2. mittesujuv (hüplik) sõitmine; 4.8.2.3. bussi parkimine sõiduteed tähistavale äärele; * Sõiduteed tähistavaks ääreks on vastav teekattemärgis või sõidutee äärekivi. 5. Autojuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste sooritamisel kasutatavate kujundite mõõdud Tabel 3. Tähiste mõõdud 21 Mõõtme tähis Veoauto ja buss Autorong A 7 m1 autorongi pikkus D auto pikkus + 1 m autorongi pikkus + 1m E auto laius + 1 m auto laius + 1 m 1 Kui auto on üle 7 m pikk, siis A = auto pikkus + 1 m. 5.1. Harjutuste tähistamisel kasutatakse kas tähiskoonuseid või -poste kõrgusega vähemalt 300 mm ja kaaluga vähemalt 500 g. Tähiskoonused ja -postid peavad olema teisaldatavad, harjutuse puhul läbivalt ühesugused, erksat värvi ja hästi nähtavad. 6. Auto, autorongi, mootorratta ja mopeedi ohutuse kontroll Sõidueksami sooritamise eelduseks on eksamineeritava oskus viia iseseisvalt läbi eksamisõiduki ohutuse kontrolli liiklusohutuse printsiipidest lähtudes. Enne sõidueksami algust peab eksamineeritav näitama, et ta suudab valmistuda iseseisvalt ohutuks sõiduks ning et ta oskab kontrollida ja hinnata sõiduki tulede, velgede ja nende rehvide, pidurite, turvavarustuse või turvaseadmete, tuuleklaasi ja selle puhastussüsteemide, auto kütte- ja ventilatsiooniseadmete, tahavaatepeeglite ning isteasendi vastavust nõuetele. Eksamineerija küsib kaks ohutuskontrolli puudutavat küsimust, mille tulemusena eksamineeritav kontrollib küsitud elementi. 22 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ Lisa 7 (muudetud sõnastuses) NÕUDED EKSAMISÕIDUKILE JA JUHI VARUSTUSELE 1. Sõltuvalt mootorsõiduki kategooriast, mille juhtimisõigust taotletakse, peab eksamisõiduk vastama järgmistele nõuetele: AM-kategooria: Kahe-, kolme- või neljarattaline AM- kategooria mootorsõiduk. A1-kategooria: A1-kategooria ilma külghaagiseta mootorratas, võimsusega kuni 11 kW, mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,1 kW/kg ning mille suurim valmistajakiirus on vähemalt 90 km/h. Sisepõlemismootoriga käitatava mootorratta mootori töömaht on vähemalt 120 cm3. Lubatud on kasutada ettenähtust kuni 5 cm3 väiksema mootori töömahuga mootorratast. Elektrimootoriga käitatava mootorratta võimsuse ja massi suhe on vähemalt 0,08 kW/kg. A2-kategooria: Ilma külghaagiseta mootorratas, võimsusega vähemalt 20 kW, kuid mitte üle 35 kW, ning võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,2 kW/kg. Sisepõlemismootoriga käitatava mootorratta mootori töömaht on vähemalt 250 cm3. Lubatud on kasutada ettenähtust kuni 5 cm3 väiksema mootori töömahuga mootorratast. Elektrimootoriga käitatava mootorratta võimsuse ja massi suhe on vähemalt 0,15 kW/kg. A-kategooria: Ilma külghaagiseta mootorratas, tühimassiga üle 180 kg ja võimsusega vähemalt 50 kW. Lubatud on kasutada ettenähtust kuni 5 kg võrra väiksema massiga mootorratast. Sisepõlemismootoriga käitatava mootorratta mootori töömaht on vähemalt 600 cm3. Lubatud on kasutada ettenähtust kuni 5 cm3 väiksema mootori töömahuga mootorratast. Elektrimootoriga käitatava mootorratta võimsuse ja massi suhe on vähemalt 0,25 kW/kg. B-kategooria: Neljarattaline B-kategooria mootorsõiduk suurima valmistajakiirusega vähemalt 100 km/h. BE-kategooria: B-kategooria eksamisõiduk koos vähemalt 1000 kg lubatud täismassiga haagisega, mille suurim valmistajakiirus on vähemalt 100 km/h ja mis ei kuulu B-kategooriasse. Haagise veoseruum peab olema kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on vedukiga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune. Kinnine kastitaoline konstruktsioon võib olla ka veidi kitsam kui veduk, tingimusel et tahavaade on võimalik üksnes veduki välimiste tahavaatepeeglite kaudu. Haagise tegelik mass peab olema vähemalt 800 kg. B1-kategooria: Neljarattaline B1- kategooria mootorsõiduk, suurim valmistajakiirusega on vähemalt 60 km/h. 1 C-kategooria: C-kategooria mootorsõiduk, mille lubatud täismass on vähemalt 12 000 kg, pikkus vähemalt 8,0 m, laius vähemalt 2,4 m ning suurim valmistajakiirus vähemalt 80 km/h. Sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik. Veoseruum peab olema kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune. Sõiduki tegelik mass peab olema vähemalt 10 000 kg. CE-kategooria: Kas poolhaagisautorong või C-kategooria eksamisõiduk koos vähemalt 7,5 m pikkuse haagisega. Nii poolhaagisautorongi kui ka sõidukite kombinatsiooni lubatud täismass on vähemalt 20 000 kg, pikkus vähemalt 14,0 m, laius vähemalt 2,40 m ning suurim valmistajakiirus vähemalt 80 km/h. Autorongil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid. Poolhaagisautorongil või sõidukite kombinatsiooni koosseisus oleval C-kategooria eksamisõidukil peab olema määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik. C-kategooria eksamisõidukil koos haagisega või poolhaagisautorongil peab olema kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune. Nii poolhaagisautorongi kui ka sõidukite kombinatsiooni tegelik mass peab olema vähemalt 15 000 kg. C1-kategooria: C1-alamkategooria mootorsõiduk, mille lubatud täismass on vähemalt 4000 kg, pikkus vähemalt 5,0 m ning suurim valmistajakiirus vähemalt 80 km/h. Sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik. Veoseruum peab olema kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune. C1E-kategooria: C1-alamkategooria eksamisõiduk koos vähemalt 1250 kg lubatud täismassiga haagisega. Autorongi pikkus peab olema kokku vähemalt 8,0 m ja suurim valmistajakiirus vähemalt 80 km/h. Haagise veoseruum peab olema kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune. Kinnine kastitaoline konstruktsioon võib olla ka veidi kitsam kui juhikabiin, tingimusel et tahavaade on võimalik üksnes veoki välimiste tahavaatepeeglite kaudu. Haagise tegelik mass peab olema vähemalt 800 kg. D-kategooria: D-kategooria mootorsõiduk, mille pikkus on vähemalt 10,0 m, laius vähemalt 2,4 m ning suurim valmistajakiirus vähemalt 80 km/h. Sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik. DE-kategooria: D-kategooria eksamisõiduk ja vähemalt 1250 kg lubatud täismassiga haagis laiusega vähemalt 2,4 m ja suurima valmistajakiirusega vähemalt 80 km/h. Haagise veoseruum peab olema kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on vähemalt 2,0 m lai ja 2,0 m kõrge. Haagise tegelik mass peab olema vähemalt 800 kg. D1-kategooria: D1-alamkategooria mootorsõiduk, mille lubatud täismass on vähemalt 4000 kg, pikkus vähemalt 5,0 m ning suurim valmistajakiirus vähemalt 80 km/h. Sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik. 2 D1E-kategooria: D1-alamkategooria eksamisõiduk koos vähemalt 1250 kg lubatud täismassiga haagisega, suurima valmistajakiirusega vähemalt 80 km/h. Haagise veoseruum peab olema kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on vähemalt 2,0 m lai ja 2,0 m kõrge. Haagise tegelik mass peab olema vähemalt 800 kg. 2. Täiendavad tingimused: 2.1. Eksamiauto peab vastama järgmistele nõuetele: 2.1.1. olema tehniliselt korras; 2.1.2. olema Eestis kehtivale korrale või valmistaja poolt ettenähtule vastav; 2.1.3. eksamiautos peab olema küllaldaselt ruumi, sh lisapedaalide kasutamiseks; 2.1.4. juhiistme kõrval peab olema kaassõitja iste; 2.1.5. B-kategooria eksamiautol peavad olema peatoed; 2.1.6. C-kategooria eksamiautoga peab olema võimalik vedada veost; 2.1.7. lisatahavaatepeegel peab võimaldama eksamineerijal vabalt jälgida liikluses toimuvat; 2.1.8. eksamiautol peab olema mõlemal küljel välispeegel; 2.1.9. piduri ja siduri lisapedaalid peavad olema valmistaja juhendi kohased, piduripedaal varustatud helisignaaliga ja nõuetekohaselt paigaldatud ning need peavad töötama tõhusalt; 2.1.10. puudega isiku eksamisõiduk peab olema kehtivas korras temale kohandatud; 2.1.11. eksamiautol peab olema liiklusseaduse § 191 lõike 4 alusel kehtestatud korras nimetatud salvestusseade sõidueksami salvestamiseks. 2.2. Eksamimootorratas ja mopeed ning eksamineeritava varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: 2.2.1. A-kategooria, A2- ja A1-alamkategooria eksamimootorratas ning AM-kategooria eksamimopeed peab olema varustatud sidevahendiga, mille abil saab pidada sidet eksamineeritavaga, välja arvatud kui sõidueksam toimub neljarattalise mopeediga ning eksamineerija istub eksamisõidukis kõrvalistmel; 2.2.2. mootorrattaga ja kaherattalise mopeediga sõidueksami andmisel peab eksamineeritaval seljas olema liiklusseaduse § 11 kohane märguriietus või ohutusvest; 2.2.3. mootorratta- ja kaherattalise mopeediga sõidueksami andmisel peab eksamineeritav kasutama mootorratturile ja kaherattalisele mopeedijuhile sobivat riietust ja turvavarustust (nõuetele vastav ja sobiva suurusega motokiiver, kinnised hüppeliigesekaitsega jalatsid, mootorratturi kaitsekindad, vähemalt põlve-, õla- ja küünarliigesekaitsmed). 3. Sõiduki käigukast Manuaalkäigukastiga sõiduki juhtimiseks peab sooritama sõidueksami manuaalkäigukastiga sõidukil. Manuaalkäigukastiga sõidukiks loetakse sõiduk, millel on siduripedaal, või A1-, A2- ja A-kategooria sõiduk, mille käiguvahetus toimub manuaalselt siduripedaali või sidurihoova abil, mida juht kasutab sõiduki käivitamiseks või seiskamiseks või käikude vahetamiseks. Kehtestatud kriteeriumidele mittevastavaid sõidukeid käsitatakse automaatkäiguvahetusega sõidukina. 3 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011. a määrus nr 57 „Traktori-, liikurmasina- ja masinrongijuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise tingimused ja kord, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise kord, nõuded eksamisõidukile ja õppekava“ Lisa 4 (muudetud sõnastuses) SÕIDUEKSAMI ESIMESES JÄRGUS EKSAMINEERITAVALE ESITATAVAD NÕUDED JA TEMA TEGEVUSE HINDAMINE 1. T-kategooria mootorsõidukijuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded ja hindamise üldnõuded 1.1. Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav oskama väikesel kiirusel valitseda masinat või masinrongi ja sooritada sõiduülesandes nõutud harjutused kirjeldatud viisil. 1.2. Sõiduülesanne koosneb kahest alljärgnevast harjutustest, kusjuures harjutus „Masinrongi tagurdamine boksi pöördega ja boksist väljasõit“ on kohustuslik. 1.2.1. Esimene harjutus: 1.2.1.1. edaspidi slaalomi sõitmine; 1.2.1.2. tagurpidi slaalomi sõitmine; 1.2.1.3. masina tagurdamine boksi pöördega ja boksist väljasõit; 1.2.1.4. masinrongi tagurdamine boksi pöördega ja boksist väljasõit; 1.2.1.5. tagurdamine otsesuunas. 1.2.2. Teise harjutuse valib eksamineerija ülaltoodud harjutuste hulgast. 1.3. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra, ei käitu ohutult, sõidab vastu tähiskoonust või väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks ka juhul, kui eksamineeritav oma tegevuse käigus teeb hindamisel arvestatava vea, ebapiisava ettevalmistuse tõttu ei oska või ei ole võimeline harjutust kirjeldatud viisil sooritama või ei soorita harjutusi selleks ettenähtud aja jooksul. 1.4. Harjutuste kujundid peavad olema tähistatud piirdetähistega (tähiskoonustega). Joonistel on toodud tähiskoonuste paiknemine. 1.5. Sõidueksamite vastuvõtmisel kontrollitakse täiendavalt eksamineeritava oskusi täita ohutusnõudeid masina käivitamisel, sõidul, tagurdamisel, pöördel, sõidu lõpetamisel ja masina seiskamisel. Ohutusnõuetest mittekinnipidamisel loetakse sõidueksam mittesooritatuks. 1.6. Sõidueksami käigus kontrollitakse ka eksamineeritava praktilisi oskusi masinrongi koostamisel ja lahutamisel. Harjutuse sooritamisel peab veduki parkima haagise kõrvale. Juht peab täitma kõiki ohutusnõudeid. 1 2. Traktori- ja liikurmasinajuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste skeemid, nende selgitus ja hindamine 2.1. Edaspidi slaalomi sõitmine Joonis 1 2.1.1. Harjutuse sisu: Läbida rada slaalomisõiduga edaspidi, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt, kord teiselt poolt. 2.1.2. Hindamisel arvestatavad vead: 2.1.2.1. koonuse vahele jätmine; 2.1.2.2. lisamanöövri kasutamine; 2.1.2.3. juht ei välju masinast ohutult. 2.2. Tagurpidi slaalomi sõitmine Joonis 2 2 2.2.1. Harjutuse sisu: Läbida rada slaalomisõiduga tagurpidi, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt, kord teiselt poolt. 2.2.2. Hindamisel arvestatavad vead: 2.2.2.1. koonuse vahele jätmine; 2.2.2.2. lisamanöövri kasutamine; 2.2.2.3. juht ei välju masinast ohutult. 2.3. Masina tagurdamine boksi pöördega ja boksist väljasõit Joonis 3 Joonis 4 3 2.3.1. Harjutuse sisu: Masin tuleb tagurdada boksi (paremalt või vasakult), seejärel boksis peatuda ning seejärel boksist välja sõita. Ohutuse kaalutlustel võib masina peatada ning käia kontrollimas manöövri ohutust. Boksi sõidu lähtepositsiooni määrab eksamineerija. Rehvi kontaktpinnaga joont ületada ei tohi ning masin peab enne väljasõitu olema täielikult boksis. Harjutuse lõpp on asendis number 4. 2.3.2. Hindamisel arvestatavad vead: 2.3.2.1. sõidab vastu tähiskoonust, väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest; 2.3.2.2. mittesujuv (hüplik) sõitmine; 2.3.2.3. juht ei välju masinast ohutult; 2.4.2.4. harjutuse sooritamisel ettenähtud piiridest väljumine. 2.4. Masinrongi tagurdamine boksi pöördega ja boksist väljasõit Joonis 5 4 Joonis 6 2.4.1. Harjutuse sisu: Masinrong tuleb tagurdada boksi (paremalt või vasakult), seejärel boksis peatuda ning seejärel boksist välja sõita. Ohutuse kaalutlustel võib masinrongi peatada ning käia kontrollimas manöövri ohutust. Boksi sõidu lähtepositsiooni määrab eksamineerija. Rehvi kontaktpinnaga joont ületada ei tohi ning masinrong peab enne väljasõitu olema täielikult boksis. Harjutuse lõpp on asendis number 4. 2.4.2. Hindamisel arvestatavad vead: 2.4.2.1. sõidab vastu tähiskoonust, väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest; 2.4.2.2. mittesujuv (hüplik) sõitmine; 2.4.2.3. juht ei välju masinast ohutult; 2.4.2.4. harjutuse sooritamisel ettenähtud piiridest väljumine. 2.5. Tagurdamine otsesuunas 5 Joonis 7 Joonis 8 2.5.1. Harjutuse sisu Tagurdada masina või masinrongiga sirgjooneliselt 20–30 m ja peatuda nii, et masina või masinrongi pikitelg on tee äärega paralleelne. Korrigeerimisel tuleb sõita lähtepositsiooni. 2.5.2. Hindamisel arvestatavad vead: 2.5.2.1. ettenähtud sõidujoonest märgatav kõrvalekaldumine; 2.5.2.2. peatumine tee äärega mitteparalleelselt; 2.5.2.3. mittesujuv (hüplik) sõitmine; 2.5.2.4. juht ei välju masinast ohutult; 2.5.2.5. sõidab vastu tähiskoonust, või väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest. 6 3. Traktori- ja liikurmasinajuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste sooritamisel kasutatavate kujundite mõõdud Tabel 1. Tähiste mõõdud Mõõtme tähis Masin ja masinrong A Masina laius + 1 m B Masina või masinrongi pikkus + 1 m C Masina või masinrongi pikkus + 2 m 3.1 Harjutuste tähistamisel kasutatakse tähiskoonuseid või -poste kõrgusega vähemalt 300 mm ja kaaluga vähemalt 500 g. Tähiskoonused ja -postid peavad olema teisaldatavad, harjutuse puhul läbivalt ühesugused, erksat värvi ja hästi nähtavad. 4. Masina ohutuse kontroll Sõidueksami sooritamise eelduseks on eksamineeritava oskus viia iseseisvalt läbi masina ohutuse kontroll liiklusohutuse printsiipidest lähtudes. Enne sõidueksami algust peab eksamineeritav näitama, et ta suudab valmistuda iseseisvalt ohutuks sõiduks. Eksamineeritav peab oskama kontrollida ja hinnata sõiduki tulede, velgede ja nende rehvide, pidurite, turvavarustuse või turvaseadmete, tuuleklaasi ja selle puhastussüsteemide, tahavaatepeeglite ning juhiistme vastavust nõuetele. Eksamineerija küsib kaks ohutuskontrolli puudutavat küsimust, mille tulemusena eksamineeritav kontrollib küsitud elementi. 7 MÄÄRUS 28.09.2020 nr 59 Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste muutmine seoses mootorsõiduki juhtimisega Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 96 lõike 8 ja § 100 lõigete 5–7 alusel. § 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele” muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruses nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tõlk“ tekstiosaga „, praktikant“; 2) paragrahvi 10 lõige 13 sõnastatakse järgmiselt: „(13) Sõidueksami kestus ja läbitav vahemaa peab võimaldama hinnata kvalifikatsiooninõuetes sätestatud oskusi ja käitumist. Teelsõitmiseks kulunud aeg ei tohi piiratud juhtimisõiguse, AM-, A-, B-, BE-kategooria ja B-kategooria kuni 4250 kg täismassiga autorongi ning A1-, A2- ja B1- alamkategooria sõidueksamil olla vähem kui 35 minutit ning muude kategooriate puhul vähem kui 45 minutit.“; 3) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses: „(131) Teelsõitmise aja hulka ei kuulu mootorsõiduki ohutuse kontrolli läbiviimine, sõidueksami sissejuhatav osa, sõidueksami esimeses järgus nõutavate harjutuste sooritamine ning kokkuvõtte tegemine sõidueksamist.“; 4) paragrahvi 12 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Välisriigi juhiloa vahetamisel Eesti juhiloa vastu sooritatakse sõidueksam Maanteeameti määratud eksamisõidukiga.“; 5) paragrahvi 13 lõige 61 sõnastatakse järgmiselt: „(61) Kui juhtimisõiguse taotleja omab manuaalkäigukastiga B1-, B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- või D1E-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning on edukalt sooritanud täiendava B1-, B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- või D1E-kategooria juhtimisõiguse saamiseks nõutava sõidueksami automaatkäiguvahetusega sõidukiga, siis ei kanta juhiloale koodi 78.“; 6) paragrahvi 17 lõike 3 viimane lause tunnistatakse kehtetuks; 7) määruse lisad 1 ja 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 8) määruse lisa 7 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 9) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa komisjoni direktiiv (EL) 2020/612, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 141, 5.5.2020, lk 9–11); Euroopa komisjoni direktiiv (EL) 2015/653, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 107, 25.4.2015, lk 68–73); Euroopa komisjoni direktiiv 2013/47/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 261, 3.10.2013, lk 29); Euroopa nõukogu direktiiv 2013/22/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive transpordipoliitika valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT L 158, 10.6.2013, lk 356–361); Euroopa komisjoni direktiiv 2012/36/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 321, 20.11.2012, lk 54–58); Euroopa komisjoni direktiiv 2011/94/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 314, 29.11.2011, lk 31–34).“. § 2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 57 „Traktori-, liikurmasina- ja masinrongijuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise tingimused ja kord, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise kord, nõuded eksamisõidukile ja õppekava“ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 57 „Traktori-, liikurmasina- ja masinrongijuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise tingimused ja kord, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise kord, nõuded eksamisõidukile ja õppekava“ lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses. § 3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ § 221 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Jätkuõppe sisu määrab koolitaja lähtuvalt juhtimisõiguse taotleja esitatud sõidueksami kaartide väljavõttest eksami mittesooritamise põhjuste kohta. Jätkuõppe minimaalne maht on kaks sõidutundi. (4) Jätkuõppe läbimist tõendab koolitaja elektrooniliselt esitatud andmed liiklusregistris.“. § 4. Määruse jõustumine Määruse § 1 punktid 5, 8 ja 9 jõustuvad 1. novembril 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Lisa 1 Eksamite liigid olenevalt juhtimisõiguse taotlemise eesmärgist 2 Lisa 3 Sõidueksami esimeses järgus eksamineeritavale esitatavad nõuded ja tema tegevuse hindamine Lisa 7 Nõuded eksamisõidukile ja juhi varustusele Lisa 4 Sõidueksami esimeses järgus eksamineeritavale esitatavad nõuded ja tema tegevuse hindamine 3 20.09.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste muutmine seoses mootorsõiduki juhtimisega“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse väljatöötamine on tingitud eelkõige Euroopa Komisjoni direktiivi 2020/612 ülevõtmisest, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta. Muudatusega laiendatakse juhtimisõiguse kategooriate nimekirja, mille korral ei pea juhiloale märkima automaatkäigukastiga sõitmise piirangut, kui juhtimisõiguse saamiseks vajalik sõidueksam sooritatakse automaakäigukastiga sõidukiga ja juhil on varasemalt õigus juhtida manuaalkäigukastiga sõidukit. Lisaks muudetakse direktiivist tulenevalt A2-kategooria eksamimootorrattale kehtestatud nõudeid. Täiendavalt muudetakse määrusega piiratud juhtimisõiguse, AM-, A-, B-, BE-kategooria ja B- kategooria autorongi 3500 kg kuni 4250 kg ning A1-, A2- ja B1-alamkategooria sõidueksamite vähimat kestust, juhtimisõiguse taastamisel ja välisriigis väljaantud juhiloa vahetamisel Eesti juhiloa vastu läbiviidava sõidueksami nõudeid, täpsustatakse vigu sõidueksami esimeses järgus nõutavate harjutuste juures ja harjutuste tähistamist ning mootorsõidukijuhi koolituse jätkuõppe dokumentatsiooni puudutavaid nõudeid. 1.2. Määruse ettevalmistaja Eelnõu on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Maanteeametiga. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Pille Ossul (tel: 639 7692, [email protected]), sama osakonna peaspetsialist Mait Klein (tel: 625 6379, [email protected]), Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa (tel: 507 8428, [email protected]) ja eksamiosakonna peaspetsialist Priit Tamra (tel: 5646 6179, [email protected]). Õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, [email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse: 1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määrust nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (RT I, 22.05.2020, 10) (edaspidi määrus nr 50); 2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määrust nr 57 „Traktori-, liikurmasina- ja masinrongijuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise tingimused ja kord, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise kord, nõuded eksamisõidukile ja õppekava“ (RT I, 16.01.2020, 4) (edaspidi määrus nr 57); 1 3) majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011 a. määrust nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ (RT I, 22.05.2020, 11) (edaspidi määrus nr 60). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, mis on jaotatud punktideks. Eelnõu §-s 1 muudetakse määrust nr 50. Punktiga 1 muudetakse § 10 lõiget 2 ning lisatakse sõidueksamil kaasa sõita lubatud isikute hulka praktikant. Mootorsõidukijuhtide õpetajaid koolitavate kõrgkoolide õppejõud ning mootorsõidukijuhi õpetajaks õppivad tudengid on avaldanud soovi sõidueksameid vaatlemas käia, et tutvuda eksamite läbiviimise praktikaga ning õppida eksamite läbiviimist. Maanteeamet on nõus praktikante sõidueksamile lubama, praktikandiga sõlmitakse praktika- ja konfidentsiaalsusleping. Praktikant lubatakse sõidueksamit vaatlema ainult sellisel juhul, kui eksamineeritav ja eksamineerija nõustuvad praktikandi kaasa sõitmisega. Punktidega 2 ja 3 muudetakse § 10 lõiget 13 ja täiendatakse § 10 lõikega 131. Muudatusega lühendatakse A-, B-, BE-kategooria ja B-kategooria autorongi 3500 kg kuni 4250 kg ning A1- , A2- ja B1-alamkategooria sõidueksami minimaalset teelsõitmiseks kulutatavat aega 35 minutile, senise 45 minuti asemel. AM-kategooria ja piiratud juhtimisõiguse taotlemise eksami sõidueksami vähimat kestust tõstetakse seniselt 25 minutilt 35 minutile. Eksamineerijale antakse sõidueksami pikkuse määramisel seega rohkem kaalutlusõigust ja kui juhikandidaat on ettenähtud aja jooksul sooritanud positiivse tulemusega kõik etteantud ülesanded, ei ole vajadust sõidueksami sõiduosa kunstlikult pikemaks venitada. Kui eksamineerija ei ole selle ajaga veendunud juhtimisõiguse taotleja oskustes, sõidetakse pikemalt. 22. maist 2020 a. kehtima hakanud korra kohaselt lühendati A-, B- ja BE-kategooria ning A1-, A2- ja B1-alamkategooria sõidueksami vähimat kestust 35 minutile Eestis Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorrast tingitult eriolukorra ajaks ning 180 päevaks pärast eriolukorra lõppu. Lühemat sõidueksamit kasutati esimest korda eksamile tulnud juhtimisõiguse taotlejate eksamitel, korduseksamite vähim kestus oli praktikas vähemalt 45 minutit. Maanteeamet on tänaseks analüüsinud, mida lühem sõidueksami kestus kaasa tõi. Statistika kohaselt on sooritatud sõidueksamile kulunud aeg veidi üle 50 minuti ja mittesooritatud tulemusega lõppenud eksami keskmine aeg aga 30 minutit. Kuna mittesooritatud tulemusega eksamid lõppevad reeglina enne 35 minutit, siis minimaalse eksamikestuse lühendamine 35 minutile ei too endaga kaasa täiendavat ohtu, et liiklusesse lubatakse isikud, kelle sõiduoskus ei ole piisav. Seega juhtimisõiguse taotlejad, kes suudavad tõendada oma piisavaid oskusi 35 minutiga, suudavad seda teha ka 45 minutiga. Maanteeamet võrdles juhtimisõiguse taotlejate sõidueksami edukalt sooritamise näitajaid 45-minutilise ja 35-minutilise sõidueksami korral ja selgus, et lühem eksam ei ole oluliselt mõjutanud eksami edukalt läbimise protsenti. Näiteks suuremate linnade näitajate võrdlemisel, kus juhtimisõiguse taotlejaid palju ja võrdlusbaas seega suurem, selgus, et Tallinnas on 35-minutilise eksami edukalt sooritamise protsent 37,8 ja 45-minutilise eksami korral 34,5% (35-minut sõitnud juhtimisõiguse taotlejaid 400, 45 minutit sõitnuid 541). Tartus on aga 35-minutilise eksami edukalt sooritamise protsent 53,2, 45- 2 minutilise eksami korral 65% (eksamil käinuid vastavalt 186 ja 333). On linnu, kus 35- minutilise eksami edukalt läbimise protsent on veidi suurenenud võrreldes 45-minutilise eksamiga, aga samas ka linnu, kus edukalt sooritamise protsent on langenud. Maanteeameti hinnangul mõjutab eksami edukalt sooritamist palju enam see, kui hea ettevalmistuse on juhtimisõiguse taotleja autokoolis saanud ning ka alates 01.02.2020. aastast rakendunud kompetentsipõhine hindamine sõidueksamil, kus eksamineerijad hindavad terviklikku sõiduoskust, mitte ei keskendu üksikute vigade hindamisele. Praktikas hakkab Maanteeamet rakendama vähimat 35-minutilist sõiduaega esialgu esimest korda eksamile tulnute hulgas. Eksami pikkuseks ühe eksamineeritava kohta planeeritakse tund aega. Piiratud juhtimisõiguse, B-kategooria, BE-kategooria ja B-kategooria autorongi 3500 kg kuni 4250 kg sõidueksamil on esimeses järgus nõutavateks harjutusteks aega 10 minutit, statistika kohaselt ei kulutata aga edukalt sooritatud eksamitel esimeses järgus nõutavatele harjutustele üle 6 minuti, teelsõitmiseks kulutatakse vähemalt 35 minutit, millele lisandub sõidueksami sissejuhatav osa, ohutuse kontrolli läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine sõidueksamist (umbes 5 minutit), mis jätab vajadusel aega sõita teeliikluses pikemalt, kui eksamineerija ei ole veel veendunud eksamineeritava piisavas sõiduoskuses. Maanteeamet jätkab analüüsimist, kui palju satuvad juhiloa saanud isikud kahe esimese aasta jooksul liiklusõnnetustesse, kui statistikas tekivad negatiivsed muudatused, kaalutakse eksamikestuse suurendamist ja sõidueksami hindamise metoodika muutmist. A-, B-, BE-kategooria ja B-kategooria autorongi 3500 kg kuni 4250 kg ning A1-, A2- ja B1- alamkategooria sõidueksamite minimaalse kestuse lühendamine 35 minutile, mis võimaldab hästi ettevalmistunud eksamineeritavate korral läbi viia hinnanguliselt ca 500 lisaeksamit kuus ja sellega vähendada järjekordi sõidueksamile pääsemiseks. Riikide võrdluses on Eesti sõidueksami praegune 45-minutiline kestus üks pikemaid. Näiteks Austrias, Bulgaarias, Horvaatias, Taanis, Fääri saartel, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Maltal, Sloveenias, Hispaanias ja Rootsis on teelsõitmiseks kulutatav aeg vähemalt 25 minutit. 30-minutilist teelsõitmise aega rakendatakse Tšehhis, Soomes, Suurbritannias, Šveitsis. Belgias, Islandil, Põhja-Iirimaal, Madalmaades on teelsõitmiseks kulutatav aeg 35 minutit. 40-minutilist või pikemat teelsõitmise aega kasutatakse vaid Ungaris, Norras, Poolas ja Portugalis. Lisaks kaotatakse ära erisus, mille kohaselt AM-kategooria ja piiratud juhtimisõiguse taotlemise eksamil on sõidueksami kestus vähemalt 25 minutit ning sätestatakse, et nende eksamite korral on teelsõitmiseks kulutatav aeg vähemalt 35 minutit. Praktikas on nende eksamite kestus juba täna vähemalt 35 minutit, et eksamil jõutaks kõik vajalikud oskused ära kontrollida ja sisulises mõttes muudatus eksamiaja pikenemist kaasa ei too. Punktiga 4 muudetakse § 12 lõiget 5 ja sätestatakse, et välisriigis väljaantud juhiloa vahetamisel Eesti juhiloa vastu sooritatakse sõidueksam Maanteeameti poolt määratud eksamisõidukiga. Muudatuse eesmärk on viia määrus vastavusse liiklusseaduse nõuetega. Kehtiva määruse § 12 lõikes 5 sätestatu kohaselt tuleb küll välisriigi juhiloa vahetamisel Eesti juhiloa vastu sõidueksam sooritada Maanteeameti poolt määratud eksamisõidukiga, kuid sättest on välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis välja antud juhiloa vahetamine. Liiklusseaduse § 99 lõike 42 kohaselt on Maanteeametil aga õigus Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiluba mitte tunnustada, kui teise Euroopa 3 majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva ametiasutuse poolt juhiloale kantud märgetest tulenevate andmete põhjal või selle ametiasutuse väljastatud muu vaieldamatu teabe põhjal on tõendatud, et juhiloa väljastamise ajal ei elanud isik alaliselt juhiloa väljastanud riigis ning sellisel juhul saab nimetatud juhiloa vahetada Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. Muudatusega täpsustatakse seega, et ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiloa vahetamisel Eesti juhiloa vastu tuleb sõidueksam sooritada Maanteeameti määratud sõidukiga, kui sõidueksami sooritamine on liiklusseaduse § 99 kohaselt nõutud. Punktiga 5 muudetakse § 13 lõiget 61. Muudatus on tingitud Euroopa Komisjoni 4. mai 2020. a direktiivi 2020/612, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta, ülevõtmisest. Muudatusega laiendatakse sõidukite kategooriaid, mille juhtimisõiguse omandamisel ei kanta automaatkäigukastiga sõitmise piirangut juhiloale, kui juhtimisõiguse taotleja omab juba varasemalt manuaalkäigukastiga sõiduki juhtimisõigust. Sätestatakse, et kui juhtimisõiguse taotleja omab manuaalkäigukastiga B1-, B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- või D1E-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja sooritab täiendava B1-, B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- või D1E- kategooria juhtimisõiguse saamiseks nõutava sõidueksami automaatkäiguvahetusega sõidukiga, siis ei kanta juhiloale koodi 78. Kood 78 tähistab, et juhiluba kehtib üksnes automaatkäiguvahetusega sõiduki juhtimiseks. Muudatuse tuleneb tehnoloogia arengust ja võimaldab eksamisõitudeks kasutusele võtta mitmesuguste poolautomaatsete, automaatsete või hübriidsete käiguvahetussüsteemidega varustatud modernsemaid ja vähem saastavaid sõidukeid. Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 17 lõike 3 viimane lause. Liiklusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt on lubatud AM-kategooria mootorsõidukit juhtida isikul, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus. Maanteeamet kannab alates 02.06.2020 a. nimetatud juhtide juhilubadele AM-kategooria juhtimisõigust. Õigusselguse huvides tunnistatakse kehtetuks määruse § 17 lõike 3 viimane lause, millest võib jääda ekslik mulje, et AM-kategooria mopeedi juhtimisõiguse märgitakse juhiloale ainult juhul, kui isik on mopeedi juhtimisõiguse saamiseks sooritanud AM- kategooria sõidukiga eksamid. Kuna liiklusseadus lubab juhtida AM-kategooria sõidukit mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigusega, ei ole täiendavate eksamite sooritamine AM-kategooria juhiloale kandmiseks vajalik, piisab sellest, kui juhiloa omanik on sooritanud mis tahes mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks vajalikud eksamid. Isikutele, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari ning kellel ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust ning kes soovivad taotleda AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja juhiluba, jääb kehtima kohustus sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam (määruse nr 50 § 14 lg 7). Punktiga 7 kehtestatakse määruse lisad 1 ja 3 uues sõnastuses. Lisas 1 täpsustatakse juhtimisõiguse taastamisel ja välisriigis väljaantud juhiloa vahetamisel sõidueksami sooritamise nõudeid. Määruse 1. aprillist 2020. a kehtima hakanud muudatusega sätestati, et juhtimisõiguse taastamisel ja välisriigi juhiloa vahetamisel Eesti juhiloa vastu, sooritatakse sõidueksam Maanteeameti poolt määratud eksamisõidukiga. Kui juhil oli näiteks B- ja D-kategooria juhtimisõigus, siis valib Maanteeamet, kas eksam võetakse vastu B- või D- kategooria sõidukiga. Varasemalt sooritati juhtimisõiguse taastamisel või välisriigis väljaantud 4 juhiloa vahetamisel sõidueksam alati B-kategooria eksamiautoga, kuigi näiteks D-kategooria juhtimisõiguse taastamise või vahetamise korral on vastutus kordades suurem ja õige on kontrollida isiku oskust valitseda just D-kategooria sõidukit. Seepärast on vajalik muuta lisa 1 tabelit selliselt, et juhtimisõiguse taastamisel ja välisriigis välja antud juhiloa vahetuse korral tuleb sooritada sõidueksami järgud vastavalt eksamisõiduki kategooriale. Nt. kui eksam sooritatakse B-kategooria või vastava alamkategooria auto ja B-kategooria kuni 4250- kilogrammise täismassiga autorongiga, siis võetakse see vastu teise järgu nõuete kohaselt ning lisas 3 ettenähtud sõiduharjutusi kontrollitakse vähese liiklustihedusega teel. AM-, A-, C-, D- kategooria või vastava alamkategooria mootorsõiduki ning BE-, CE- ja DE-kategooria või vastava alamkategooria autorongi juhtimisõiguse taotlemisel võetakse sõidueksam vastu kahes järgus: eksami esimeses järgus eksamiks kohandatud platsil ja teises järgus erineva liiklustihedusega teedel. Teise muudatusena viiakse liiklusseadusega kooskõlla välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine Eesti juhiloa vastu. Liiklusseaduse § 99 lõige 42 sätestab, et Maanteeamet võib Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiloa tunnustamisest keelduda, kui teise Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva ametiasutuse poolt juhiloale kantud märgetest tulenevate andmete põhjal või selle ametiasutuse väljastatud muu vaieldamatu teabe põhjal on tõendatud, et juhiloa väljastamise ajal ei elanud isik alaliselt juhiloa väljastanud riigis. Nimetatud juhiloa saab vahetada Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist. Kehtivas määruses ei ole aga täpsustatud, milline sõidueksami järk tuleb selleks sooritada. Sõidueksam võib koosneda kahest järgust, eksami esimeses järgus eksamiks kohandatud platsil ja teises järgus erineva liiklustihedusega teedel. Muudatusega sätestatakse lisa 1 eksamite liikide tabelis, et Eesti juhiloa saamiseks, kui Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis väljastatud juhiluba ei tunnustata vastavalt liiklusseaduse § 99 lõikele 42, tuleb sooritada teooriaeksam ja sõltuvalt Maanteeameti poolt määratud eksamisõiduki kategooriast sõidueksami esimene või teine järk (vt. ka lisa 1 esimest muudatust). Lisas 3 täpsustatakse sõidueksami esimeses järgus nõutavate harjutuste sooritamist ja tähistamist. Lisa punkti 2.10. täiendatakse sättega, et sõidueksami, mille esimese järgu ülesanded tehakse sõidueksami teise järgu käigus võib lugeda mittesooritatuks, kui eksamineeritav ebapiisava sõiduoskuse tõttu ei oska või ei ole võimeline harjutust kirjeldatud viisil sooritama. Sarnane regulatsioon on olemas platsil sooritatavate harjutuste kohta. Muudatus võimaldab lugeda sõidueksami mittesooritatuks praktikas ette tulnud juhtumite korral, kus isik ise ütleb, et ta ei ole suuteline harjutust tegema, sellisel juhul ei pea eksamineerija formaalselt 10 minutit ära ootama, et saaks ümber harjutusteks ettenähtud aeg, vaid saab kokkuleppel eksamineeritavaga hinnata harjutuse ebaõnnestunuks. Samuti on juhuseid, kus eksamineerija kirjeldab harjutuse, eksamineeritav saab sellest aru kuid ei oska nõuetekohaselt harjutust sooritada ja takistab sellega 10 minutit liiklust. Lisa 3 punktis 3 täpsustatakse, et mopeedi- ja mootorrattajuhi esimese järgu harjutuste läbiviimiseks kasutataval platsil peavad olema tagatud tingimused ohutuks harjutuste läbiviimiseks. Praktikas on esinenud olukordi, kus eksami mittesooritatud tulemus on tingitud liivasest, auklikust või vajunud kattega platsist. Mopeedide- ja mootorrataste eksamitel on kukkumisohu tõttu eriti oluline, et plats oleks korralikult puhastatud, hooldatud ja sellises seisus, et ei mõjutaks eksamineeritava tegevust. 5 Lisa 3 punktis 4.2.1. täpsustatakse otsesuunas tagurdamise harjutuse nõudeid. Täpsustatakse, et kui harjutuse käigus on vajalik sõiduki asendi korrigeerimine, tuleb harjutust uuesti alustada lähtepositsioonist või eksamineerija määratud kohast. Täpsustus on tingitud erinevast arusaamast praktikas. Nt kui eksamineeritav näeb, et hakkab tagurdamisel äärekivile liiga lähedale sõitma ja korrigeerib edaspidi sõitmisega sõiduki asendit, tuleb harjutust alustada uuesti algsest lähtepositsioonist. Või kui juhtub, et olukord liikluses on muutunud ja tagurdamise harjutuse läbiviimine pole etteantud kohas enam ohutu, saab harjutuse sooritamise jätta pooleli ja eksamineerija määrab uue koha, kus harjutust sooritatakse. Lisa 3 punktides 4.4.2. ja 4.5.2. täpsustatakse manöövriga parkimise harjutuse hindamisel arvestatavaid vigu. Täpsustatakse, et hindamisel arvestatav viga on ka see, kui auto osad ulatuvad parkimiskohalt välja (nt auto on küll joonte vahel aga peegel on üle parkimiskohta tähistava joone). Punktides 4.7.1. ja 4.7.2. täpsustakse, et manööverdamisel tuleb sõita pärisuunavööndis ja veaks loetakse, kui autorong ei paikne manöövri lõppedes pärisuunavööndis paralleelselt sõidutee äärega. Punktis 5 jäetakse tabelist 3 välja sõiduauto mõõtmete veerg. Sõiduautoga sooritatavate esimese järgu harjutuste juures sõiduauto mõõtmed kasutust ei leia ja vastav veerg tabelis pole vajalik. Punktis 5.1 täpsustatakse, et harjutuste tähistamisel võib kasutada lisaks tähiskoonustele ka tähisposte. Kui tähiskoonused või tähispostid on korralikud, ei ole deformeerunud ja visuaalselt täidavad oma eesmärki piiritleda harjutust, siis võib neid kasutada, kuid mitte läbisegi. Võib kasutada kas tähiskoonuseid või tähisposte. Tähiskoonused ja- postid ei tohi mõjutada harjutuse sooritamist ega hindamist. Tähiskoonused ja -postid peavad olema teisaldatavad, sest eksamineerijad peavad saama muuta platsi ülesehitust. Harjutuse puhul peavad olema kasutusel läbivalt samasugused tähiskoonused või -postid. Tähiskoonused ja -postid peavad olema erksat värvi ja hästi nähtavad. Punktiga 8 kehtestatakse määruse lisa 7 uues sõnastuses. Lisa 7 muudatus on tingitud Euroopa Komisjoni 4. mai 2020. a direktiivi 2020/612, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta, ülevõtmisest. Lisas viiakse A2-kategooria eksamimootorratta kohta sätestatud nõuded kooskõlla direktiivis sätestatud nõuetega. Sisepõlemismootoriga käitatava A2-kategooria eksamimootorratta mootori vähimat töömahtu alandatakse seniselt 400 cm3 250-le cm3. A2-kategooria eksamimootorratta nõudeid muudetakse tulenevalt tehnika arengust, eelkõige sisepõlemismootori ja šassii arendamisest tingitult. A2-kategooria eksamimootorrattale esitatud nõuete muutmine aitab tagada ka selle, et juhtimisõiguse taotleja teeb eksami selle kategooria mootorrattaga, mille kohta talle juhiluba väljastatakse. Punktiga 9 täiendatakse määruse normitehnilist märkust vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 27 lõikele 4. Kuna eelnõu on koostatud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, lisatakse normitehnilisse märkusesse andmed Euroopa komisjoni direktiivi 2020/612/EL (ELT L 141, 5.5.2020, lk 9–11) kohta, millega muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta. Eelnõu §-s 2 kehtestatakse määruse nr 57 lisa 4 uues sõnastuses. 6 Lisa 4 punktis 2.5.1. täpsustatakse otsesuunas tagurdamise harjutuse nõudeid. Lisatakse, et kui harjutuse sooritamisel on vajalik korrigeerida sõiduki asendit manöövriga, tuleb tagurdamist alustada uuesti esialgsest lähtepositsioonist. Täpsustus on vajalik, sest praktikas on õpetajad, eksamineerijad ning õpilased nõudest erinevalt aru saanud. Lisa 4 punktis 3.1. täpsustatakse, et harjutuste tähistamisel võib kasutada lisaks tähiskoonustele ka tähisposte. Kui tähiskoonused või tähispostid on korralikud, ei ole deformeerunud ja visuaalselt täidavad oma eesmärki piiritleda harjutust, siis võib neid kasutada, kuid mitte läbisegi. Võib kasutada kas tähiskoonuseid või tähisposte. Tähiskoonused ja- postid ei tohi mõjutada harjutuse sooritamist ega hindamist. Tähiskoonused ja -postid peavad olema teisaldatavad, sest eksamineerijad peavad saama muuta platsi ülesehitust. Harjutuse puhul peavad olema kasutusel läbivalt samasugused tähiskoonused või -postid. Tähiskoonused ja - postid peavad olema erksat värvi ja hästi nähtavad. Eelnõu §-s 3 muudetakse määruse nr 60 § 221 lõiked 3 ja 4. § 221 lõiget 3 täiendatakse nõudega, et juhtimisõiguse taotleja peab esitama jätkuõppel osalemiseks väljavõtte mittesooritatud tulemusega lõppenud sõidueksami kaartidest. Sõidueksami kaartidelt selguvad sõidueksami mittesooritamise põhjused, mille põhjal saab koolitaja määrata jätkuõppe sisu ja mahu. Sõidueksami kaarte on võimalik Maanteeameti e- teeninduse vahendusel saata koolitajale või soovi korral välja trükkida. Praktikas on tekitanud vaidlusi olukorrad, kus eksami korduvalt mittesooritanud isik läheb koolitaja juurde ning ei teavita, et soovib jätkuõpet läbida, võtab 2 lisasõidutundi ja seejärel arvab, et on jätkuõppe läbinud ning nõuab koolitajalt andmete esitamist liiklusregistrile jätkuõppe läbimise kohta. Tegelikkuses ei ole koolitaja osanud määrata jätkuõppe sisu ja mahtu ja lisatundides pole tegeletud sihipäraselt nende oskuste arendamisega, mis mittesooritatud eksamitulemuseni viisid. Seega on vajalik, et jätkuõppele asunud juhtimisõiguse taotleja teavitaks koolitajat põhjustest, miks eksamit ei õnnestunud sooritada. § 221 lõikest 4 jäetakse välja jätkuõppe läbimist tõendava dokumendina koolituskursuse tunnistus. Jätkuõppe läbimise tõendamiseks piisab koolitaja elektroonselt esitatud andmetest, eraldi tunnistus jätkuõppe läbimise kohta vajalik ei ole ning koolitajad seda praktikas ka väljastama asunud ei ole. Eelnõu § 4 reguleerib määruse jõustumist. Määruse § 1 punkt 5, punktis 8 nimetatud lisa 7 ja punkti 9 normitehniline märkus on seotud Euroopa Komisjoni direktiivi 2020/612 ülevõtmisega ja jõustuvad seetõttu direktiivist tulenevalt 1. novembrist 2020 a. Ülejäänud määrus jõustub üldises korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse regulatsioon vastab Euroopa Komisjoni direktiivile 2020/612, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 141, 5.05.2020, lk 9-12) (vt. võrdlustabel all). Võrdlustabel: (EL) 2020/612 Eelnõu Vastavus 7 LISA Määruse nr 50 § 13 lõige 61: Vastab. 1 (6 ) Kui juhtimisõiguse taotleja Direktiivi 2006/126/EÜ II lisa omab manuaalkäigukastiga B1-, B-, muudetakse järgmiselt: BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- või D1E-kategooria a) punkt 5.1.3 asendatakse järgmisega: mootorsõiduki juhtimisõigust ning on edukalt sooritanud täiendava B1- „5.1.3. Erisätted BE-, C-, CE-, C1-, C1E- , B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, , D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria DE-, D1- või D1E-kategooria sõidukite kohta juhtimisõiguse saamiseks nõutava sõidueksami Liikmesriigid võivad otsustada, et automaatkäiguvahetusega punktis 5.1.2 osutatud sõidukiga, siis ei kanta juhiloale automaatkäigukastiga sõidukite koodi 78. piiranguid ei kanta BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- või D1E-kategooria sõiduki juhiloale, kui taotleja omab juba käsikäigukastiga sõiduki juhiluba B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- või D1E-kategoorias ning on oskuste ja käitumise eksamil sooritanud punktis 8.4 kirjeldatud tegevused.“; Määruse nr 50 lisa 7 punkt 1: Vastab. b) punkti 5.2 teise alapealkirja „A2- A2-kategooria: kategooria“ all asendatakse teine lõik Ilma külghaagiseta mootorratas, järgmisega: võimsusega vähemalt 20 kW, kuid mitte üle 35 kW, ning võimsuse ja „Sisepõlemismootoriga käitatava massi suhe ei ületa 0,2 kW/kg. mootorratta mootori suurim töömaht Sisepõlemismootoriga käitatava peab olema vähemalt 250 cm3.“ mootorratta mootori töömaht on vähemalt 250 cm3. Lubatud on kasutada ettenähtust kuni 5 cm3 väiksema mootori töömahuga mootorratast. Elektrimootoriga käitatava mootorratta võimsuse ja massi suhe on vähemalt 0,15 kW/kg. 4. Määruse mõjud Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ega regionaalarengule. 4.1 Mõju majandusele Määrus mõjutab positiivselt mootorsõidukijuhte koolitavate ettevõtete tegevust. Muudatusega laiendatakse sõidukite valikut, millega on lubatud sõidueksamit sooritada, eelkõige puudutab see mitmesuguste poolautomaatsete, automaatsete või hübriidsete käiguvahetussüsteemidega varustatud modernsemaid ja vähem saastavaid sõidukeid. Kuivõrd mootorrataste, veoautode ja 8 busside eksameid viiakse läbi enamasti mootorsõidukijuhte koolitavate ettevõtete sõidukitega, tekib koolitajatele võimalus soetada õppesõiduks ja eksamiteks sobilik sõiduk laiema valiku sõidukite hulgast. 4.2 Mõju loodus- ja elukeskkonnale Määrusel võib-olla väike mõju välisõhu saastele. Määrusega võimaldatakse sõidueksamiteks kasutusele võtta uuemaid ja seega vähem saastavaid sõidukeid, mõju ulatus on aga arvatavalt väike, kuna pole tõenäoline, et autokoolid hakkaksid oma sõidukeid suures ulatuses välja vahetama. 4.3 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Määrusel on mõju Maanteeameti töökorraldusele. Määrusega lühendatakse A-, B-, BE- kategooria ja B-kategooria autorongi 3500 kg kuni 4250 kg ning A1-, A2- ja B1-alamkategooria sõidueksamite minimaalset kestust 35 minutile, mis võimaldab hästi ettevalmistunud eksamineeritavate korral läbi viia hinnanguliselt ca 500 lisaeksamit kuus. Minimaalset sõidueksami kestust rakendavad eksamineerijad esialgu esimesel korral eksamile tulles, kui eksamineeritav on saanud autokoolis hea ettevalmistuse ja tema oskused on heal tasemel ning eksamineerijal on võimalik selles 35 minutiga veenduda. Korduseksamitele rakendatakse vähemalt 45 minutilist kestust. Eksamineerijate kogemustele tuginedes on võimalik valida sõidueksamiks selline teekond, mille käigus on võimalik saada 35 minutiga ülevaade eksamineeritava oskustest ja käitumisest ja välistada selliste juhtide liiklusesse lubamine, kelle oskused iseseisvalt sõidukit juhtida ei ole piisavad. 4.4 Mõju juhtimisõiguse taotlejale Määrus avaldab positiivset mõju juhtimisõiguse taotlejale. Muudatusega lisandub võimalus sooritada B1-, B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- või D1E-kategooria juhtimisõiguse saamiseks nõutav sõidueksam automaatkäiguvahetusega sõidukiga ja seejuures ei märgita juhiloale piirangut, et juhtimisõiguse omandanu tohiks sõita ainult automaatkäiguvahetusega sõidukiga. Seda tingimusel, et juhtimisõiguse omandajal oli varasemalt juba õigus juhtida manuaalkäiguvahetusega autot või autorongi. 5. Määruse rakendamiseks seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine toob kulutusi Maanteeametile, seoses vajadusega täiendada eksamineerimise programme. Arendused ei ole Maanteeameti hinnangul mahukad ning kaetakse Maanteeameti eelarvest. Täiendavad kulud võivad lisanduda ka mopeedi- ja mootorrattajuhi eksamite läbiviimiseks kasutatavate platside omanikele. Eelnõu kohaselt tuleb tagada platsil ohutud tingimused harjutuste läbiviimiseks, see tähendab, et tuleb enne eksamit platsi vajadusel puhastada näiteks liivast või parandada tekkinud auke või vajunud teekatet. Täiendavaid kulusid on raske prognoosida, hoolsad platside omanikud hoiavad platse igapäevaselt heas seisukorras. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kahes osas. Määruse § 1 punkt 5, punktis 8 nimetatud lisa 7 ja punkti 9 normitehniline märkus on seotud Euroopa Komisjoni direktiivi 2020/612 ülevõtmisega ja jõustuvad seetõttu direktiivist tulenevalt 1. novembrist 2020 a. Ülejäänud määrus jõustub üldises korras. 9 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati Siseministeeriumiga ja esitati arvamuse ja ettepanekute esitamiseks MTÜ Eesti Autokoolide Liidule ja Liikluskoolitajate Liidule eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Märkuste arvestamine ja mittearvestamise info on esitatud allolevas kooskõlastustabelis. Kooskõlastustabel Ettepaneku sisu Seisukoht Eesti Autokoolide Liit Määruse nr 50 lisa 7 BE-kat eksamisõiduki Antud selgitus. (ja selle järgi ka õppesõiduki) nõuded: B- Lisa 7 kohaselt on BE-kategooria kategooria eksamisõiduk koos vähemalt eksamisõiduk B-kategooria eksamisõiduk 1000 kg lubatud täismassiga haagisega, mille koos vähemalt 1000 kg lubatud täismassiga suurim valmistajakiirus on vähemalt 100 haagisega, mille suurim valmistajakiirus on km/h ja mis ei kuulu B-kategooriasse. vähemalt 100 km/h ja mis ei kuulu B- Paljud võtavad siin aluseks LS §93 4) ja kategooriasse. arvavad, et piisabki B-kat sõidukist (nt. Liiklusseaduse § 93 lg 1 p 3 kohaselt on B- Toyota Corolla või Škoda Octavia) ning kategooria auto muuhulgas ka auto koos lisavad sellele haagise ja ongi komplekt haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 valmis BE õppesõitudeks ja eksamiks. Olen kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud ise ka püüdnud küsimuste korral selgitada, et täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa arvestada tuleks ka LS §93 3) sätestatuga, aga 4250 kilogrammi. Ehk siit järeldub, et eksamit sellest enam aru saada ei taheta. Ehk oleks tuleb sooritada autorongiga, mille lubatud võimalik kuidagi Lisa 7-sse juurde täismass ületab 4250 kg, vastasel juhul oleks täpsustamiseks pookida see, et eksamisõiduk tegemist B-kategooriasse kuuluva autorongiga peab ka BE puhul kuuluma vastavasse ning see oleks vastuolus määruse 50 lisas 7 kategooriasse, ehk siis BE autorongi täismass sätestatuga. üle 4250 kg? Teine asi puudutab määruse nr 57 Lisa 4 T- Antud selgitus. kat platsiharjutuste 2.3 ja 2.4 puhul on Harjutuse sooritamisel ettenähtud piiridest selgituses, et rehvi kontaktpind ei tohi ületada väljumiseks ei loeta olukorda, kus rehvi joont. Ainus joon on C mõõdu piirdejoon kontaktpinnaga ei ületata joont, kuid seejuures boksi ees, mis määrab manöövri ala laiuse. nt. frontaallaadur või selle raam joont siiski Eksamil arvestatavate vigade juures on aga ületab. öeldud, et harjutuste sooritamise käigus ei tohi piiridest väljuda. Ehk siis ülendiga ei tohi ka mõttelist piiret ega joont ületada. Tundub pseudoprobleem, kuid kardan, et reaalse eksami käigus võib mõnel juhul konflikti tekitada. Eriti juhul, kui eksamil kasutaval traktoril on ees näiteks frontaallaadur või selle raam. 10
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel