Majandus- ja kommunikatsiooniministri
21.06.2011. a määrus nr 50
„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle
juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa
vormid ning nõuded eksamisõidukitele“
Lisa 1
(muudetud sõnastuses)
Eksamite liigid olenevalt juhtimisõiguse taotlemise eesmärgist
Juhtimisõiguse taotlemise eesmärk Teooriaeksam Sõidueksami
järk
Juhtimisõiguse taotlemine esmaõppe korras
B-kategooria auto juhtimiseks + 2
mootorratta või C1-alamkategooria auto (koos B- + 1 ja 2
kategooria autoga) juhtimiseks
AM –kategooria mopeedi juhtimiseks + 1 ja 2
Juhtimisõiguse taotlemine täiendusõppe korras
mootorratta, auto või autorongi juhtimiseks + 1 ja 2
Juhtimisõiguse taotlemine koos ametikoolituse kursusega
juhi alusõpe koos ametikoolituse kursusega C- või C1- + 1 ja 2
kategooria auto või CE- või C1E-kategooria autorongi
või D- või D1-kategooria auto või DE- või D1E-
kategooria autorongi juhtimiseks
Juhtimisõiguse taotlemise muud juhtumid
A-kategooria mootorratta juhtimiseks, kui taotleja omab – 2
A1-alamkategooria mootorratta juhtimisõigust
A2-kategooria mootorratta juhtimiseks, kui taotleja omab – 2
A-kategooria mootorratta, mootori võimsusega ≤25 kW
või erivõimsusega ≤0,16 kW/kg, juhtimisõigust
A2-kategooria mootorratta juhtimiseks, kui taotleja omab – 2
A1-alamkategooria mootorratta juhtimisõigust
A-kategooria mootorrattajuhtimiseks, kui taotleja omab 2 – 2
aastat A2-alamkategooria mootorratta või 2 aastat A-
kategooria mootorratta, mootori võimsusega ≤25 kW või
erivõimsusega ≤0,16 kW/kg, juhtimisõigust
B1-alamkategooria auto juhtimiselt B-kategooria auto – 2
juhtimiseks, kui taotleja omab B1-alamkategooria auto
juhtimisõigust
siduripedaalita auto juhtimiselt käsikäiguvahetusega auto – 2
juhtimiseks
B-kategooria kuni 4250 kg täismassiga autorongi – 2
juhtimiseks
esmase juhiloa saamiseks, kui esmase juhiloa + 2
väljaandmise aluse tekkimisest on möödunud 12 kuud või
rohkem ning isik ei ole esmast juhiluba õigeaegselt välja
võtnud
esmase juhiloa saamiseks, kui eelmise esmase juhiloa + 2
kehtivuse tähtajast on möödunud üle 12 kuu
esmase juhiloa vahetamisel juhiloa vastu, kui selle + -
omanikul oli kehtiv karistus liiklusnõuete rikkumise eest
piiratud juhtimisõiguse saamiseks + 2
piiratud õigusega juhiloa vahetamisel esmase juhiloa + 2
vastu
AM- kategooria kerge neljarattalise sõiduki juhtimiseks - 1 ja 2
koodiga 79.02, kui taotleja omab AM-kategooria
kaherattalise mopeedi juhtimisõigust koodiga 79.01
AM-kategooria kaherattalise mopeedi juhtimiseks - 1 ja 2
koodiga 79.01, kui taotleja omab AM-kategooria kerge
neljarattalise sõiduki juhtimisõigust koodiga 79.02
Juhtimisõiguse taastamine
kui juhtimisõigus on ära võetud vähemalt 6 kuuks, kuid + –
vähemaks kui 12 kuuks, sh liiklusseaduse § 125 lõikes 2
nimetatud välisriigis äravõetud juhtimisõigus
kui juhtimisõigus on ära võetud 12 kuuks või kauemaks, + Vastavalt
sh liiklusseaduse § 125 lõikes 2 nimetud välisriigis eksamisõiduki
äravõetud juhtimisõigus kategooriale
kui juhiluba ei ole vahetatud 5 aasta jooksul alates selle + Vastavalt
kehtivuse lõppemisest eksamisõiduki
kategooriale
välisriigis antud juhtimisõigus on peatatud või ära võetud – –
Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine
Eesti juhiloa saamiseks, kui Euroopa Majanduspiirkonna + Vastavalt
liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis väljastatud eksamisõiduki
juhiluba liiklusseaduse § 99 lõike 42 kohaselt ei tunnustata kategooriale
Eesti juhiloa saamiseks, kui Euroopa + Vastavalt
Majanduspiirkonna liikmesriigis, Šveitsi eksamisõiduki
Konföderatsioonis ja Viini 1968. aasta teeliikluse kategooriale
konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba ei ole
vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud
kehtivusaja möödumisest
Eesti juhiloa saamiseks Genfi 1949. aasta teeliikluse + Vastavalt
konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa vahetamisel eksamisõiduki
Eesti juhiloa vastu kategooriale
Eesti juhiloa saamiseks Viini 1968. aasta teeliikluse + Vastavalt
konventsiooni ja Genfi 1949. aasta teeliikluse eksamisõiduki
konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa vahetamisel, kategooriale
kui see on välja antud isikule, kes juhiloa saamise ajal elas
alaliselt Eestis
Märkus: + eksam tuleb sooritada;
– eksam ei ole nõutav;
1 sõidueksami esimene järk;
2 sõidueksami teine järk;
vastavalt eksamisõiduki kategooriale- vastavalt Maanteeameti poolt määratud
eksamisõidukile, kas sõidueksami esimene ja teine järk või teise järgu nõuete
kohaselt esimese järgu sõiduharjutuste kontrollimisega vähese liiklustihedusega
teel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
21.06.2011. a määrus nr 50
„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle
juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa
vormid ning nõuded eksamisõidukitele“
Lisa 3
(muudetud sõnastuses)
SÕIDUEKSAMI ESIMESES JÄRGUS EKSAMINEERITAVALE ESITATAVAD
NÕUDED JA TEMA TEGEVUSE HINDAMINE
1. Mootorratta- ja mopeedijuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded ja hindamise
üldnõuded
1.1. Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav oskama valitseda mootorratast või
kaherattalist mopeedi (edaspidi mopeed) väikesel kiirusel (edaspidi sammukiirusel (ca 5 km/h))
või harjutuse sisus näidatud kiirusega, asetada ja parkida mootorratast või mopeedi tugihargile
või külghargile ja sellelt maha võtta ning sooritama ülesandes nõutud harjutused kirjeldatud
viisil.
1.2. Mootorrattajuhi sõidueksami esimeses järgus kontrollitakse eksamineeritava oskust
sooritada nii pidurdusharjutust kui ka manöövreid nii väiksemal kui ka suuremal kiirusel, mis
võimaldavad hinnata eksamineeritava juhtimis- ja käiguvahetustehnikat, siduri käsitsemise
oskust koos piduriga, esi- ja tagapiduri käsitsemise oskust, tasakaalu, asendit mootorrattal ning
jalgade asendit jalatugedel ja vaatesuunda.
1.3. Mootorrattajuhi sõidueksami ülesanded koosnevad tabelis 1 sätestatud harjutustest.
Harjutuste skeemid peavad vastama käesoleva lisa punktis 3 sätestatud nõuetele. Joonistel on
toodud tähiskoonuste paiknemine.
1.4. Mopeedijuhi sõidueksami ülesanded koosnevad tabelis 1 sätestatud harjutustest, millest
harjutused „Aeglussõit“, „Kaheksa sõitmine“ ja „Slaalomi sõitmine“ on kohustuslikud.
Eksamineerija kontrollib lisaks kohustuslikele harjutustele veel ühte tabelis 1 sätestatud
harjutust. Sõiduülesande harjutuste skeemid peavad vastama käesoleva lisa punktis 3 sätestatud
nõuetele. Joonistel on toodud tähiskoonuste paiknemine.
Tabel 1. Mootorratta- ja mopeedijuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded
Jrk nr Harjutuse nimetus Mopeed Mootorratta kategooriad
AM A1 A2 A
1. Aeglussõit + + + +
2. Slaalomi sõitmine + + + +
1
3. Kaheksa sõitmine + + + +
4. Pidurdamine ja etteantud kohas Valikharjutus + + +
peatamine
5. Hädapidurdamine Valikharjutus + + +
6. Parkimiskohale lükkamine ja Valikharjutus + + +
parkimiskohalt lahkumine
7. Takistusest ümberpõikamine Valikharjutus + + +
1.5. Hindamisel arvestatava vea ilmnemisel on lubatud sõiduharjutuse üks korduskatse.
Korduskatse ebaõnnestumisel loetakse sõidueksam mittesooritatuks. Sõidueksam loetakse
mittesooritatuks ka juhul, kui eksamineeritav oma ebapiisava ettevalmistuse tõttu ei oska või ei
ole võimeline harjutust kirjeldatud viisil sooritama või viivitab põhjendamatult kaua harjutuse
sooritamisega.
1.6. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab harjutuse sooritamisel
liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest, sõidukit, kukub või sõidab vastu tähiskoonust.
1.7. Neljarattalise AM-kategooria mootorsõiduki sõidueksami ülesanne koosneb kahest tabelis
2 sätestatud B-kategooria harjutusest. Harjutus „Parkimine manöövriga“ on kohustuslik. Ühe
harjutuse valib eksamineerija tabelis 2 sätestatud B-kategooria harjutuste hulgast. Sõidueksami
ülesanded viiakse läbi eksamiks kohandatud, muuks liikluseks suletud platsil, kus hinnatakse
eksamineeritava erimanöövrite sooritamise oskust. Sõiduülesande harjutuste skeemid,
ülesehitus ja hindamine peavad vastama käesoleva lisa punktis 3 ja 4 sätestatud nõuetele.
Joonistel on toodud tähiskoonuste paiknemine.
2. Autojuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded ja hindamise üldnõuded
2.1. Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav oskama väikesel kiirusel valitseda autot
või autorongi ja sooritada sõiduülesandes nõutud harjutused kirjeldatud viisil.
2.2. Sõidueksami ülesanne koosneb tabelis 2 sätestatud harjutustest. Harjutused valitakse
käesolevas punktis sätestatud nõuete kohaselt.
2.3. B-kategooria ja vastava alamkategooria sõidueksami ülesanne koosneb kolmest tabelis 2
sätestatud harjutusest. Harjutused „Parkimine manöövriga“ ja „Piiratud alal tagasipööramine“
on kohustuslikud. Ühe harjutuse valib eksamineerija tabelis 2 sätestatud B-kategooria harjutuste
hulgast. BE-kategooria autorongi sõidueksami ülesanne koosneb kahest tabelis 2 sätestatud
harjutusest: „Tagurdamine boksi pöördega“ ja „Ohutu parkimine veose pealelaadimiseks“. B-
kategooria üle 3500 kg kuni 4250 kg täismassiga autorongi sõidueksami ülesanne koosneb
kahest tabelis 2 sätestatud harjutusest: „Tagurdamine pöördega vasakule või paremale“ ja
„Tagurdamine otsesuunas (võib kurvi mööda)“.
2.4. C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria auto sõidueksami ülesanne koosneb kahest
tabelis 2 sätestatud harjutusest. Kohustuslikud harjutused on „Tagurdamine boksi pöördega“
2
ning C-kategooria ja C1-alamkategooria sõidueksamil „Ohutu parkimine veose
pealelaadimiseks“, D-kategooria ja D1-alamkategooria sõidueksamil „Bussi parkimine“.
2.5. CE- ja C1E-kategooria autorongi sõidueksami ülesanne koosneb kahest tabelis 2 sätestatud
harjutusest. Kohustuslikud harjutused on „Tagurdamine boksi pöördega“ ning „Ohutu
parkimine veose pealelaadimiseks“.
2.6. DE- ja D1E-kategooria autorongi sõidueksami ülesanne koosneb tabelis 2 sätestatud
harjutustest „Tagurdamine boksi pöördega“. Sõidueksami teise järgu käigus kontrollitakse ka
eksamineeritava praktilist oskust bussiga peatumisel ühissõidukipeatusesse sõitjate ohutuks
peale- või mahaminekuks.
Tabel 2. Autojuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded
Jrk Harjutuse nimetus Auto ja autorongi kategooria
nr
B*, B1*, C, C1 D, D1 C1E, CE, DE
BE, B D1E
autorong
kuni 4250
kg*
1. Piiratud alal tagasipööramine B, B1 - - - -
2. Tagurdamine otsesuunas (võib + - - - -
kurvi mööda) (v.a BE)
3. Tagurdamine boksi pöördega BE + + + +
4. Parkimine manöövriga B, B1 - - - -
5. Parkimine rööpselt B, B1 - - - -
6. Ohutu parkimine veose BE + - C1E CE
pealelaadimiseks
7. Tagurdamine pöördega B autorong - - - -
vasakule või paremale kuni
4250 kg
8. Bussi parkimine - - + D1E DE
Märkus: * Kontrollitakse sõidueksami teises järgus liikluseks avatud teel.
2.7. B-kategooria üle 3500 kg kuni 4250 kg täismassiga autorongi, BE-, CE-, C1E-, DE-, D1E
kategooria autorongi sõidueksami käigus kontrollitakse ka eksamineeritava praktilisi oskusi
autorongi koostamisel ja lahutamisel. Harjutuse sooritamisel peab veduki parkima haagise
kõrvale.
3
2.8. Harjutuste skeemid peavad vastama käesoleva lisa punktis 4 sätestatud nõuetele. Joonistel
on toodud tähiskoonuste paiknemine.
2.9. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab mis tahes harjutuse
sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest või sõidukit, sõidab vastu
tähiskoonust või väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest. Sõidueksam loetakse
mittesooritatuks ka juhul, kui eksamineeritav oma tegevuse käigus teeb hindamisel arvestatava
vea, ebapiisava ettevalmistuse tõttu ei oska või ei ole võimeline harjutust kirjeldatud viisil
sooritama või ei soorita harjutusi selleks ettenähtud aja jooksul.
2.10. Juhul kui sõidueksami esimese järgu ülesanded (erimanöövrid) toimuvad sõidueksami
teises järgus, siis harjutuse hindamisel lähtub eksamineerija määruse lisades 3 ja 4 sätestatust
(sõidueksami hindamine). Harjutuste sooritamise sisu ja põhimõtted peavad vastama määruse
lisas 3 sätestatud harjutuste sisule. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks juhul, kui
eksamineeritav oma tegevuse käigus teeb hindamisel arvestatava vea, ebapiisava ettevalmistuse
tõttu ei oska või ei ole võimeline harjutust kirjeldatud viisil sooritama või ei soorita harjutusi
selleks ettenähtud aja jooksul.
2.11. Sõidueksami esimeses järgus nõutavate harjutuste tegemiseks on kuni 10 minutit.
Autorongi koostamiseks ja lahutamiseks antakse täiendavalt aega kuni 10 minutit.
3. Mopeedi- ja mootorrattajuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste skeemid, selgitus ja
hindamine
Esimese järgu harjutused sooritatakse püsi- ehk kõvakattega platsil, millel on tagatud tingimused
ohutuks harjutuste läbiviimiseks. Kõik sõiduharjutused tuleb sooritada mopeedil või
mootorrattal istudes.
3.1. Aeglussõit
Joonis 1
3.1.1. Harjutuse sisu
Sõita tuleb sammukiirusega vähemalt 25 m. Sõidu ajal tuleb mopeedi- või mootorrattajuhil
tasakaalu säilitada ning mitte kalduda silmanähtavalt (üle 0,3 m paremale või vasakule) kõrvale
4
ette antud sõidusuunast. Harjutuse algus on paigalt stardist ca kaks meetrit enne maha joonitud
harjutuse koridori.
3.1.2. Hindamisel arvestatavad vead:
3.1.2.1. ebaõige käigu kasutamine sõidu alustamisel;
3.1.2.2. silmanähtav sammukiiruse ületamine;
3.1.2.3. silmanähtav kõrvalekaldumine otsesuunast paremale või vasakule;
3.1.2.4. mopeedi- või mootorratta veeremine vaba hooga;
3.1.2.5. soorituse ajal jala tõstmine jalatugedelt (jalaraualt), väljasirutamine, maha toetamine või
muu selline tegevus.
3.2. Slaalomi sõitmine
Joonis 2
3.2.1. Harjutuse sisu
Läbida tuleb slaalomirada, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt, kord teiselt poolt
ning hoides tasakaalu nii juhtimise kui ka mootorratta või mopeedi kallutamisega (vähemalt viis
joonisel 4 sätestatud vahedega paigutatud koonust või piiret).
3.2.2. Hindamisel arvestatavad vead:
3.2.2.1. koonuse vahele jätmine;
3.2.2.2. soorituse ajal jala tõstmine jalatugedelt (jalaraualt), väljasirutamine, maha toetamine või
muu selline tegevus;
3.2.2.3. raja piiridest väljasõitmine;
3.2.2.4. ebaõige käigu kasutamine.
3.3. Kaheksa sõitmine
5
Joonis 3
3.3.1. Harjutuse sisu
Sõita tuleb nii, et säiliks tasakaal. Kaheksa-kujund tuleb läbida kaks korda.
3.3.2. Hindamisel arvestatavad vead:
3.3.2.1. ettenähtud piiridest väljasõitmine;
3.3.2.2. soorituse ajal jala tõstmine jalatugedelt (jalaraualt), väljasirutamine, maha toetamine või
muu selline tegevus;
3.3.2.3. ebaõige käigu kasutamine.
3.4. Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine
Joonis 4
6
3.4.1. Harjutuse sisu
Kiirendada mootorratast kiiruseni vähemalt 50 km/h või mopeedi kiiruseni vähemalt 40 km/h ja
kasutades esi- ja tagaratta pidurit (mopeedi puhul võib kasutada ainult ühte pidurit), peatada
mootorratas või mopeed etteantud kohas (esirattaga joonitud kasti sees) sõidujoonest oluliselt
kõrvale kaldumata. Pidurdamist võib alustada joone ületamisel esirattaga.
3.4.2. Hindamisel arvestatavad vead:
3.4.2.1. mootorratta või mopeedi kiirus enne pidurdamise algust on ettenähtust tunduvalt
väiksem;
3.4.2.2. märgatav kõrvalekaldumine pidurdamisel sõidujoonest (üle 0,3 m paremale või
vasakule);
3.4.2.3. mootorratta või mopeedi peatumine esirattaga väljaspool joonitud kasti (esirehvi
kontaktpind);
3.4.2.4. ainult ühe piduri kasutamine (v.a mopeed);
3.4.2.5. pidurdamise alustamine enne ettenähtud kohta.
3.5. Hädapidurdamine
Joonis 5
3.5.1. Harjutuse sisu
Kiirendada mootorratast kiiruseni vähemalt 50 km/h või mopeedi kiiruseni vähemalt 40 km/h ja
kasutades esi- ja tagaratta pidurit, peatada mootorratas või mopeed hädapidurdusega enne
stoppjoont sõidujoonest oluliselt kõrvale kaldumata. Pidurdamist võib alustada joone ületamisel
esirattaga.
3.5.2. Hindamisel arvestatavad vead:
3.5.2.1. mootorratta või mopeedi kiirus enne pidurdamise algust on ettenähtust tunduvalt
väiksem;
3.5.2.2. märgatav kõrvalekaldumine sõidujoonest (üle 0,3 m paremale või vasakule);
3.5.2.3. mootorratta või mopeedi peatumine stoppjoone taga (esirehvi kontaktpind);
3.5.2.4. ainult ühe piduri kasutamine;
3.5.2.5. pidurdamise alustamine enne ettenähtud kohta.
7
3.6. Parkimiskohale lükkamine ja parkimiskohalt lahkumine
Joonis 6
3.6.1. Harjutuse sisu
Harjutuse sooritamisel tuleb mootorratast või mopeedi käekõrval lükates paigutada see
tagurdades parkimiskohale ja asetada tugihargile või külghargile. Seejärel parkimiskohalt ära
sõita.
3.6.2. Hindamisel arvestatavad vead:
3.6.2.1. eksamineeritav ei ole suuteline mootorratast või mopeedi käekõrval lükkama ja
parkimiskohale manööverdama;
3.6.2.2. mootorratas või mopeed ei ole nõuetekohaselt parkimiskohale pargitud;
3.6.2.3. eksamineeritav ei ole suuteline mootorratast või mopeedi tugihargile või külghargile
asetama.
3.7. Takistusest ümberpõikamine
Joonis 7
8
Joonis 8
3.7.1. Harjutuse sisu
Harjutuse sooritamiseks tuleb mootorrattajuhil sooritada kaks manöövrit. Juhil tuleb takistusest
ümber põigata ja aeglustamata taastada endine sõidujoon. Esimene manööver sooritatakse teise
või kolmanda käiguga kiirusel vähemalt 30 km/h, seejuures peab takistusest ümberpõige
toimuma mitte varem kui 5 m jooksul enne takistust. Pärast ümberpõiget tuleb taastada endine
sõidujoon mitte hiljem kui 10 m jooksul takistuse kohast. Teine manööver takistusest
ümberpõikel sooritatakse kolmanda või kõrgema käiguga kiirusel vähemalt 50 km/h, seejuures
peab takistusest ümberpõige toimuma mitte varem kui 10 m jooksul enne takistust. Pärast
ümberpõiget tuleb taastada endine sõidujoon mitte hiljem kui 20 m jooksul takistuse kohast.
Takistusest võib ümber põigata eksamineerija valikul vasakult või paremalt. Manöövri
sooritamine võimaldab hinnata eksamineeritava oskust takistusest ohutult ümber põigata
(erineval kiirusel). Mopeedijuhil tuleb sooritada ainult üks manööver kiirusel vähemalt 20 km/h,
seejuures peab takistusest ümberpõige toimuma mitte varem kui 5 m jooksul enne takistust.
Pärast ümberpõiget tuleb taastada endine sõidujoon mitte hiljem kui 10 m jooksul takistuse
kohast.
3.7.2. Hindamisel arvestatavad vead:
3.7.2.1. liiga väike kiirus ümberpõikel;
3.7.2.2. aeglustamine enne ümberpõiget;
3.7.2.3. pärast ümberpõiget ei pöörduta koheselt tagasi esialgsele sõidujoonele ega sõideta joonte
vahelt läbi;
3.7.2.4. soorituse ajal jala tõstmine jalatugedelt (jalaraualt), väljasirutamine, maha toetamine või
muu selline tegevus;
3.7.2.5. ümberpõike alustamine enne ettenähtud kohta (tähistatud joontega).
4. Autojuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste skeemid, selgitus ja hindamine
4.1. Piiratud alal tagasipööramine
9
Joonis 9
Joonis 10
4.1.1. Harjutuse sisu
Auto tuleb piiratud alal tagasi pöörata ning jätkata sõitu esialgsele vastupidises suunas.
Eksamineeritav valib iseseisvalt tagasipöördeks sobiva lahenduse eksamineerija poolt valitud
kohas. Kasutada võib lisamanöövreid.
4.1.2. Hindamisel arvestatavad vead:
4.1.2.1. auto väljub ettenähtud ala või tee piiridest;
4.1.2.2. juht ei käitu ohutult.
4.2. Tagurdamine otsesuunas (võib kurvi mööda)
10
Joonis 11
4.2.1. Harjutuse sisu
Tagurdada auto või autorongiga 20–30 m ja peatuda nii, et auto või autorongi pikitelg on
paralleelne tee äärega. Kui tagurdatakse kurvi mööda, peab olema nähtavus küllaldane.
Korrigeerimisel tuleb sõita lähtepositsiooni või eksamineerija määratud kohta.
4.2.2. Hindamisel arvestatavad vead:
4.2.2.1. juht sõidab sõiduteelt välja;
4.2.2.2. juht sõidab vastassuunavööndisse;
4.2.2.3. juht ei käitu ohutult.
4.3. Tagurdamine boksi pöördega
Joonis 12
11
Joonis 13
Joonis 14
12
Joonis 15
4.3.1. Harjutuse sisu
Auto või autorong tuleb tagurdada boksi (paremalt või vasakult), seejärel boksis peatuda ning
seejärel boksist välja sõita. Ohutuse kaalutlustel võib auto või autorongi peatada ning käia
kontrollimas manöövri ohutust. Boksi sõidu lähtepositsiooni määrab eksamineerija. Auto või
autorongi gabariidiga joont või tähiskoonustega tähistatud ala ületada ei tohi ning auto või
autorong peab enne väljasõitu olema täielikult boksis. Harjutuse lõpp on asendis number 4.
4.3.2. Hindamisel arvestatavad vead:
4.3.2.1. juht ei välju autost ohutult;
4.3.2.2. juht ei rakenda enne kabiinist väljumist abinõusid, mis väldiksid auto või autorongi
iseenesliku liikuma hakkamise;
4.3.2.3. juht sõidab vastu tähiskoonust, väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest;
4.3.2.4. juht ei käitu ohutult.
4.4. Parkimine manöövriga
13
Joonis 16
Joonis 17
14
Joonis 18
Joonis 19
4.4.1. Harjutuse sisu
Auto parkimine pöördega vasakule või paremale parkimiskohale. Sõidu suuna võib määrata
eksamineerija. Auto paiknemist võib korrigeerida selliselt, et on aru saada juhi kavatsus valitud
parkimiskohta kasutada.
4.4.2. Hindamisel arvestatavad vead:
4.4.2.1. auto ei paikne manöövri lõppedes liiklusseadusest tulenevate nõuete kohaselt;
4.4.2.2. auto parkimine parkimiskohta tähistaval teekattemärgisel või auto osad ulatuvad
parkimiskohalt välja;
4.4.2.3. auto vale parkimine.
15
4.5. Parkimine rööpselt
Joonis 20
Joonis 21
4.5.1. Harjutuse sisu
Parkida auto rööpselt ja nõuetekohaselt ning seejärel sõita parkimiskohalt välja. Parkimiskoht
võib olla tähistatud teekattemärgisega või olla tähistamata. Sõidu suuna võib määrata
eksamineerija.
4.5.2. Hindamisel arvestatavad vead:
4.5.2.1. auto ei paikne manöövri lõppedes liiklusseadusest tulenevate nõuete kohaselt;
16
4.5.2.2. auto parkimine parkimiskohta tähistaval teekattemärgisel või auto osad ulatuvad
parkimiskohalt välja;
4.5.2.3. auto parkimine sõiduteed tähistavale äärele*;
4.5.2.4. auto vale parkimine.
* Sõiduteed tähistavaks ääreks on vastav teekattemärgis või sõidutee äärekivi.
4.6. Ohutu parkimine veose pealelaadimiseks
Harjutuses kasutatav laadimisplatvorm on vähemalt 1,5 m kõrgune, 2 m pikkune, 3,5 m laiune
ja piisava massiga konstruktsioon (mitte kergem kui 80 kg). Kui laadimisplatvormil on rattad,
tuleb need lukustada.
Joonis 22
17
Joonis 23
Joonis 24
18
Joonis 25
4.6.1. Harjutuse sisu
Auto või autorong tuleb manööverdada etteantud aja jooksul positsiooni number 4 ning seejärel
seal peatuda. Auto või autorong ei tohi olla positsioonis number 4 peatumisel
laadimisplatvormist kaugemal kui 1 m. Sõidu suuna määrab eksamineerija. Ohutuse kaalutlustel
võib auto või autorongi peatada ning käia kontrollimas manöövri ohutust. Auto või autorongi
gabariitidega joont või tähiskoonustega tähistatud ala ületada ei tohi. Harjutuse lõpp on
positsioonis number 4.
4.6.2. Hindamisel arvestatavad vead:
4.6.2.1. juht ei välju autost ohutult;
4.6.2.2. juht ei rakenda enne kabiinist väljumist abinõusid, mis väldiksid auto või autorongi
iseenesliku liikuma hakkamise;
4.6.2.3. juht sõidab vastu tähiskoonust, väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest;
4.6.2.4. vastu laadimisplatvormi sõitmisel nihutatakse seda üle 0,3 m;
4.6.2.5. juht ei käitu ohutult.
4.7 Tagurdamine pöördega vasakule või paremale
19
Joonis 26
Joonis 27
4.7.1. Harjutuse sisu
Autorongi tagurdamine pärisuunavööndis pöördega vasakule või paremale ümber nurga. Sõidu
suuna määrab eksamineerija.
4.7.2. Hindamisel arvestatavad vead:
4.7.2.1. autorong väljub sõiduteed tähistava ala piiridest;
4.7.2.2. autorong ei paikne manöövri lõppedes pärisuunavööndis paralleelselt sõidutee äärega;
4.7.2.3. juht ei käitu ohutult;
4.7.2.4. juht sõidab vastassuunavööndis.
4.8. Bussi parkimine
20
Joonis 28
Joonis 29
4.8.1. Harjutuse sisu
Tagurdada buss parkimiskohale, seejärel vajadusel edasi- ja tagasikäiku kasutades parkida buss
nõuetekohaselt (buss ei tohi olla kaugemal kui 0,2 m sõiduteed tähistavast äärest*). Väljasõidul
manööverdada ja seejärel sõita parkimiskohalt välja.
4.8.2. Hindamisel arvestatavad vead:
4.8.2.1. bussi pikitelg ei ole paralleelne sõiduteed tähistava äärega;
4.8.2.2. mittesujuv (hüplik) sõitmine;
4.8.2.3. bussi parkimine sõiduteed tähistavale äärele;
* Sõiduteed tähistavaks ääreks on vastav teekattemärgis või sõidutee äärekivi.
5. Autojuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste sooritamisel kasutatavate kujundite
mõõdud
Tabel 3. Tähiste mõõdud
21
Mõõtme tähis Veoauto ja buss Autorong
A 7 m1 autorongi pikkus
D auto pikkus + 1 m autorongi pikkus +
1m
E auto laius + 1 m auto laius + 1 m
1
Kui auto on üle 7 m pikk, siis A = auto pikkus + 1 m.
5.1. Harjutuste tähistamisel kasutatakse kas tähiskoonuseid või -poste kõrgusega vähemalt 300
mm ja kaaluga vähemalt 500 g. Tähiskoonused ja -postid peavad olema teisaldatavad, harjutuse
puhul läbivalt ühesugused, erksat värvi ja hästi nähtavad.
6. Auto, autorongi, mootorratta ja mopeedi ohutuse kontroll
Sõidueksami sooritamise eelduseks on eksamineeritava oskus viia iseseisvalt läbi eksamisõiduki
ohutuse kontrolli liiklusohutuse printsiipidest lähtudes. Enne sõidueksami algust peab
eksamineeritav näitama, et ta suudab valmistuda iseseisvalt ohutuks sõiduks ning et ta oskab
kontrollida ja hinnata sõiduki tulede, velgede ja nende rehvide, pidurite, turvavarustuse või
turvaseadmete, tuuleklaasi ja selle puhastussüsteemide, auto kütte- ja ventilatsiooniseadmete,
tahavaatepeeglite ning isteasendi vastavust nõuetele. Eksamineerija küsib kaks ohutuskontrolli
puudutavat küsimust, mille tulemusena eksamineeritav kontrollib küsitud elementi.
22
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
21.06.2011. a määrus nr 50
„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle
juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa
vormid ning nõuded eksamisõidukitele“
Lisa 7
(muudetud sõnastuses)
NÕUDED EKSAMISÕIDUKILE JA JUHI VARUSTUSELE
1. Sõltuvalt mootorsõiduki kategooriast, mille juhtimisõigust taotletakse, peab
eksamisõiduk vastama järgmistele nõuetele:
AM-kategooria:
Kahe-, kolme- või neljarattaline AM- kategooria mootorsõiduk.
A1-kategooria:
A1-kategooria ilma külghaagiseta mootorratas, võimsusega kuni 11 kW, mille võimsuse ja
massi suhe ei ületa 0,1 kW/kg ning mille suurim valmistajakiirus on vähemalt 90 km/h.
Sisepõlemismootoriga käitatava mootorratta mootori töömaht on vähemalt 120 cm3. Lubatud
on kasutada ettenähtust kuni 5 cm3 väiksema mootori töömahuga mootorratast.
Elektrimootoriga käitatava mootorratta võimsuse ja massi suhe on vähemalt 0,08 kW/kg.
A2-kategooria:
Ilma külghaagiseta mootorratas, võimsusega vähemalt 20 kW, kuid mitte üle 35 kW, ning
võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,2 kW/kg. Sisepõlemismootoriga käitatava mootorratta
mootori töömaht on vähemalt 250 cm3. Lubatud on kasutada ettenähtust kuni 5 cm3 väiksema
mootori töömahuga mootorratast. Elektrimootoriga käitatava mootorratta võimsuse ja massi
suhe on vähemalt 0,15 kW/kg.
A-kategooria:
Ilma külghaagiseta mootorratas, tühimassiga üle 180 kg ja võimsusega vähemalt 50 kW.
Lubatud on kasutada ettenähtust kuni 5 kg võrra väiksema massiga mootorratast.
Sisepõlemismootoriga käitatava mootorratta mootori töömaht on vähemalt 600 cm3. Lubatud
on kasutada ettenähtust kuni 5 cm3 väiksema mootori töömahuga mootorratast.
Elektrimootoriga käitatava mootorratta võimsuse ja massi suhe on vähemalt 0,25 kW/kg.
B-kategooria:
Neljarattaline B-kategooria mootorsõiduk suurima valmistajakiirusega vähemalt 100 km/h.
BE-kategooria:
B-kategooria eksamisõiduk koos vähemalt 1000 kg lubatud täismassiga haagisega, mille suurim
valmistajakiirus on vähemalt 100 km/h ja mis ei kuulu B-kategooriasse. Haagise veoseruum
peab olema kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on vedukiga vähemalt ühelaiune
ja -kõrgune. Kinnine kastitaoline konstruktsioon võib olla ka veidi kitsam kui veduk, tingimusel
et tahavaade on võimalik üksnes veduki välimiste tahavaatepeeglite kaudu. Haagise tegelik
mass peab olema vähemalt 800 kg.
B1-kategooria:
Neljarattaline B1- kategooria mootorsõiduk, suurim valmistajakiirusega on vähemalt 60 km/h.
1
C-kategooria:
C-kategooria mootorsõiduk, mille lubatud täismass on vähemalt 12 000 kg, pikkus vähemalt
8,0 m, laius vähemalt 2,4 m ning suurim valmistajakiirus vähemalt 80 km/h. Sõidukil peavad
olema mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud
sõidumeerik. Veoseruum peab olema kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga
vähemalt ühelaiune ja -kõrgune. Sõiduki tegelik mass peab olema vähemalt 10 000 kg.
CE-kategooria:
Kas poolhaagisautorong või C-kategooria eksamisõiduk koos vähemalt 7,5 m pikkuse
haagisega. Nii poolhaagisautorongi kui ka sõidukite kombinatsiooni lubatud täismass on
vähemalt 20 000 kg, pikkus vähemalt 14,0 m, laius vähemalt 2,40 m ning suurim
valmistajakiirus vähemalt 80 km/h. Autorongil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid.
Poolhaagisautorongil või sõidukite kombinatsiooni koosseisus oleval C-kategooria
eksamisõidukil peab olema määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik.
C-kategooria eksamisõidukil koos haagisega või poolhaagisautorongil peab olema kinnine
kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune. Nii
poolhaagisautorongi kui ka sõidukite kombinatsiooni tegelik mass peab olema vähemalt
15 000 kg.
C1-kategooria:
C1-alamkategooria mootorsõiduk, mille lubatud täismass on vähemalt 4000 kg, pikkus
vähemalt 5,0 m ning suurim valmistajakiirus vähemalt 80 km/h. Sõidukil peavad olema
mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik.
Veoseruum peab olema kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt
ühelaiune ja -kõrgune.
C1E-kategooria:
C1-alamkategooria eksamisõiduk koos vähemalt 1250 kg lubatud täismassiga haagisega.
Autorongi pikkus peab olema kokku vähemalt 8,0 m ja suurim valmistajakiirus vähemalt
80 km/h. Haagise veoseruum peab olema kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on
juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune. Kinnine kastitaoline konstruktsioon võib olla ka
veidi kitsam kui juhikabiin, tingimusel et tahavaade on võimalik üksnes veoki välimiste
tahavaatepeeglite kaudu. Haagise tegelik mass peab olema vähemalt 800 kg.
D-kategooria:
D-kategooria mootorsõiduk, mille pikkus on vähemalt 10,0 m, laius vähemalt 2,4 m ning
suurim valmistajakiirus vähemalt 80 km/h. Sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid ja
määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik.
DE-kategooria:
D-kategooria eksamisõiduk ja vähemalt 1250 kg lubatud täismassiga haagis laiusega vähemalt
2,4 m ja suurima valmistajakiirusega vähemalt 80 km/h. Haagise veoseruum peab olema
kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on vähemalt 2,0 m lai ja 2,0 m kõrge. Haagise tegelik
mass peab olema vähemalt 800 kg.
D1-kategooria:
D1-alamkategooria mootorsõiduk, mille lubatud täismass on vähemalt 4000 kg, pikkus
vähemalt 5,0 m ning suurim valmistajakiirus vähemalt 80 km/h. Sõidukil peavad olema
mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik.
2
D1E-kategooria:
D1-alamkategooria eksamisõiduk koos vähemalt 1250 kg lubatud täismassiga haagisega,
suurima valmistajakiirusega vähemalt 80 km/h. Haagise veoseruum peab olema kinnine
kastitaoline konstruktsioon, mis on vähemalt 2,0 m lai ja 2,0 m kõrge. Haagise tegelik mass
peab olema vähemalt 800 kg.
2. Täiendavad tingimused:
2.1. Eksamiauto peab vastama järgmistele nõuetele:
2.1.1. olema tehniliselt korras;
2.1.2. olema Eestis kehtivale korrale või valmistaja poolt ettenähtule vastav;
2.1.3. eksamiautos peab olema küllaldaselt ruumi, sh lisapedaalide kasutamiseks;
2.1.4. juhiistme kõrval peab olema kaassõitja iste;
2.1.5. B-kategooria eksamiautol peavad olema peatoed;
2.1.6. C-kategooria eksamiautoga peab olema võimalik vedada veost;
2.1.7. lisatahavaatepeegel peab võimaldama eksamineerijal vabalt jälgida liikluses toimuvat;
2.1.8. eksamiautol peab olema mõlemal küljel välispeegel;
2.1.9. piduri ja siduri lisapedaalid peavad olema valmistaja juhendi kohased, piduripedaal
varustatud helisignaaliga ja nõuetekohaselt paigaldatud ning need peavad töötama tõhusalt;
2.1.10. puudega isiku eksamisõiduk peab olema kehtivas korras temale kohandatud;
2.1.11. eksamiautol peab olema liiklusseaduse § 191 lõike 4 alusel kehtestatud korras nimetatud
salvestusseade sõidueksami salvestamiseks.
2.2. Eksamimootorratas ja mopeed ning eksamineeritava varustus peavad vastama järgmistele
nõuetele:
2.2.1. A-kategooria, A2- ja A1-alamkategooria eksamimootorratas ning AM-kategooria
eksamimopeed peab olema varustatud sidevahendiga, mille abil saab pidada sidet
eksamineeritavaga, välja arvatud kui sõidueksam toimub neljarattalise mopeediga ning
eksamineerija istub eksamisõidukis kõrvalistmel;
2.2.2. mootorrattaga ja kaherattalise mopeediga sõidueksami andmisel peab eksamineeritaval
seljas olema liiklusseaduse § 11 kohane märguriietus või ohutusvest;
2.2.3. mootorratta- ja kaherattalise mopeediga sõidueksami andmisel peab eksamineeritav
kasutama mootorratturile ja kaherattalisele mopeedijuhile sobivat riietust ja turvavarustust
(nõuetele vastav ja sobiva suurusega motokiiver, kinnised hüppeliigesekaitsega jalatsid,
mootorratturi kaitsekindad, vähemalt põlve-, õla- ja küünarliigesekaitsmed).
3. Sõiduki käigukast
Manuaalkäigukastiga sõiduki juhtimiseks peab sooritama sõidueksami manuaalkäigukastiga
sõidukil. Manuaalkäigukastiga sõidukiks loetakse sõiduk, millel on siduripedaal, või A1-, A2-
ja A-kategooria sõiduk, mille käiguvahetus toimub manuaalselt siduripedaali või sidurihoova
abil, mida juht kasutab sõiduki käivitamiseks või seiskamiseks või käikude vahetamiseks.
Kehtestatud kriteeriumidele mittevastavaid sõidukeid käsitatakse automaatkäiguvahetusega
sõidukina.
3
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
27.06.2011. a määrus nr 57
„Traktori-, liikurmasina- ja masinrongijuhi
liiklusalased kvalifikatsiooninõuded,
ettevalmistamise tingimused ja kord, eksamineerimise
ning temale juhtimisõiguse andmise kord,
nõuded eksamisõidukile ja õppekava“
Lisa 4
(muudetud sõnastuses)
SÕIDUEKSAMI ESIMESES JÄRGUS EKSAMINEERITAVALE ESITATAVAD
NÕUDED JA TEMA TEGEVUSE HINDAMINE
1. T-kategooria mootorsõidukijuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded ja hindamise
üldnõuded
1.1. Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav oskama väikesel kiirusel valitseda
masinat või masinrongi ja sooritada sõiduülesandes nõutud harjutused kirjeldatud viisil.
1.2. Sõiduülesanne koosneb kahest alljärgnevast harjutustest, kusjuures harjutus „Masinrongi
tagurdamine boksi pöördega ja boksist väljasõit“ on kohustuslik.
1.2.1. Esimene harjutus:
1.2.1.1. edaspidi slaalomi sõitmine;
1.2.1.2. tagurpidi slaalomi sõitmine;
1.2.1.3. masina tagurdamine boksi pöördega ja boksist väljasõit;
1.2.1.4. masinrongi tagurdamine boksi pöördega ja boksist väljasõit;
1.2.1.5. tagurdamine otsesuunas.
1.2.2. Teise harjutuse valib eksamineerija ülaltoodud harjutuste hulgast.
1.3. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab mis tahes harjutuse
sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra, ei käitu ohutult, sõidab vastu tähiskoonust või väljub
koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks ka juhul,
kui eksamineeritav oma tegevuse käigus teeb hindamisel arvestatava vea, ebapiisava
ettevalmistuse tõttu ei oska või ei ole võimeline harjutust kirjeldatud viisil sooritama või ei
soorita harjutusi selleks ettenähtud aja jooksul.
1.4. Harjutuste kujundid peavad olema tähistatud piirdetähistega (tähiskoonustega). Joonistel
on toodud tähiskoonuste paiknemine.
1.5. Sõidueksamite vastuvõtmisel kontrollitakse täiendavalt eksamineeritava oskusi täita
ohutusnõudeid masina käivitamisel, sõidul, tagurdamisel, pöördel, sõidu lõpetamisel ja masina
seiskamisel. Ohutusnõuetest mittekinnipidamisel loetakse sõidueksam mittesooritatuks.
1.6. Sõidueksami käigus kontrollitakse ka eksamineeritava praktilisi oskusi masinrongi
koostamisel ja lahutamisel. Harjutuse sooritamisel peab veduki parkima haagise kõrvale. Juht
peab täitma kõiki ohutusnõudeid.
1
2. Traktori- ja liikurmasinajuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste skeemid, nende
selgitus ja hindamine
2.1. Edaspidi slaalomi sõitmine
Joonis 1
2.1.1. Harjutuse sisu:
Läbida rada slaalomisõiduga edaspidi, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt, kord
teiselt poolt.
2.1.2. Hindamisel arvestatavad vead:
2.1.2.1. koonuse vahele jätmine;
2.1.2.2. lisamanöövri kasutamine;
2.1.2.3. juht ei välju masinast ohutult.
2.2. Tagurpidi slaalomi sõitmine
Joonis 2
2
2.2.1. Harjutuse sisu:
Läbida rada slaalomisõiduga tagurpidi, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt, kord
teiselt poolt.
2.2.2. Hindamisel arvestatavad vead:
2.2.2.1. koonuse vahele jätmine;
2.2.2.2. lisamanöövri kasutamine;
2.2.2.3. juht ei välju masinast ohutult.
2.3. Masina tagurdamine boksi pöördega ja boksist väljasõit
Joonis 3
Joonis 4
3
2.3.1. Harjutuse sisu:
Masin tuleb tagurdada boksi (paremalt või vasakult), seejärel boksis peatuda ning seejärel
boksist välja sõita. Ohutuse kaalutlustel võib masina peatada ning käia kontrollimas manöövri
ohutust. Boksi sõidu lähtepositsiooni määrab eksamineerija. Rehvi kontaktpinnaga joont
ületada ei tohi ning masin peab enne väljasõitu olema täielikult boksis. Harjutuse lõpp on
asendis number 4.
2.3.2. Hindamisel arvestatavad vead:
2.3.2.1. sõidab vastu tähiskoonust, väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest;
2.3.2.2. mittesujuv (hüplik) sõitmine;
2.3.2.3. juht ei välju masinast ohutult;
2.4.2.4. harjutuse sooritamisel ettenähtud piiridest väljumine.
2.4. Masinrongi tagurdamine boksi pöördega ja boksist väljasõit
Joonis 5
4
Joonis 6
2.4.1. Harjutuse sisu:
Masinrong tuleb tagurdada boksi (paremalt või vasakult), seejärel boksis peatuda ning seejärel
boksist välja sõita. Ohutuse kaalutlustel võib masinrongi peatada ning käia kontrollimas
manöövri ohutust. Boksi sõidu lähtepositsiooni määrab eksamineerija. Rehvi kontaktpinnaga
joont ületada ei tohi ning masinrong peab enne väljasõitu olema täielikult boksis. Harjutuse
lõpp on asendis number 4.
2.4.2. Hindamisel arvestatavad vead:
2.4.2.1. sõidab vastu tähiskoonust, väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest;
2.4.2.2. mittesujuv (hüplik) sõitmine;
2.4.2.3. juht ei välju masinast ohutult;
2.4.2.4. harjutuse sooritamisel ettenähtud piiridest väljumine.
2.5. Tagurdamine otsesuunas
5
Joonis 7
Joonis 8
2.5.1. Harjutuse sisu
Tagurdada masina või masinrongiga sirgjooneliselt 20–30 m ja peatuda nii, et masina või
masinrongi pikitelg on tee äärega paralleelne. Korrigeerimisel tuleb sõita lähtepositsiooni.
2.5.2. Hindamisel arvestatavad vead:
2.5.2.1. ettenähtud sõidujoonest märgatav kõrvalekaldumine;
2.5.2.2. peatumine tee äärega mitteparalleelselt;
2.5.2.3. mittesujuv (hüplik) sõitmine;
2.5.2.4. juht ei välju masinast ohutult;
2.5.2.5. sõidab vastu tähiskoonust, või väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest.
6
3. Traktori- ja liikurmasinajuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste sooritamisel
kasutatavate kujundite mõõdud
Tabel 1. Tähiste mõõdud
Mõõtme tähis Masin ja masinrong
A Masina laius + 1 m
B Masina või masinrongi
pikkus + 1 m
C Masina või masinrongi
pikkus + 2 m
3.1 Harjutuste tähistamisel kasutatakse tähiskoonuseid või -poste kõrgusega vähemalt 300 mm
ja kaaluga vähemalt 500 g. Tähiskoonused ja -postid peavad olema teisaldatavad, harjutuse
puhul läbivalt ühesugused, erksat värvi ja hästi nähtavad.
4. Masina ohutuse kontroll
Sõidueksami sooritamise eelduseks on eksamineeritava oskus viia iseseisvalt läbi masina
ohutuse kontroll liiklusohutuse printsiipidest lähtudes. Enne sõidueksami algust peab
eksamineeritav näitama, et ta suudab valmistuda iseseisvalt ohutuks sõiduks. Eksamineeritav
peab oskama kontrollida ja hinnata sõiduki tulede, velgede ja nende rehvide, pidurite,
turvavarustuse või turvaseadmete, tuuleklaasi ja selle puhastussüsteemide, tahavaatepeeglite
ning juhiistme vastavust nõuetele. Eksamineerija küsib kaks ohutuskontrolli puudutavat
küsimust, mille tulemusena eksamineeritav kontrollib küsitud elementi.
7
MÄÄRUS
28.09.2020 nr 59
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste
muutmine seoses mootorsõiduki juhtimisega
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 96 lõike 8 ja § 100 lõigete 5–7 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruse nr 50
„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid
ning nõuded eksamisõidukitele” muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruses nr 50 „Mootorsõidukijuhi
eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded
eksamisõidukitele“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tõlk“ tekstiosaga „, praktikant“;
2) paragrahvi 10 lõige 13 sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Sõidueksami kestus ja läbitav vahemaa peab võimaldama hinnata kvalifikatsiooninõuetes
sätestatud oskusi ja käitumist. Teelsõitmiseks kulunud aeg ei tohi piiratud juhtimisõiguse, AM-,
A-, B-, BE-kategooria ja B-kategooria kuni 4250 kg täismassiga autorongi ning A1-, A2- ja B1-
alamkategooria sõidueksamil olla vähem kui 35 minutit ning muude kategooriate puhul vähem kui
45 minutit.“;
3) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses:
„(131) Teelsõitmise aja hulka ei kuulu mootorsõiduki ohutuse kontrolli läbiviimine, sõidueksami
sissejuhatav osa, sõidueksami esimeses järgus nõutavate harjutuste sooritamine ning kokkuvõtte
tegemine sõidueksamist.“;
4) paragrahvi 12 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Välisriigi juhiloa vahetamisel Eesti juhiloa vastu sooritatakse sõidueksam Maanteeameti
määratud eksamisõidukiga.“;
5) paragrahvi 13 lõige 61 sõnastatakse järgmiselt:
„(61) Kui juhtimisõiguse taotleja omab manuaalkäigukastiga B1-, B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-,
D-, DE-, D1- või D1E-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning on edukalt sooritanud
täiendava B1-, B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- või D1E-kategooria juhtimisõiguse
saamiseks nõutava sõidueksami automaatkäiguvahetusega sõidukiga, siis ei kanta juhiloale koodi
78.“;
6) paragrahvi 17 lõike 3 viimane lause tunnistatakse kehtetuks;
7) määruse lisad 1 ja 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
8) määruse lisa 7 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
9) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa komisjoni direktiiv (EL) 2020/612, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 141, 5.5.2020, lk 9–11); Euroopa
komisjoni direktiiv (EL) 2015/653, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 107, 25.4.2015, lk 68–73); Euroopa komisjoni direktiiv
2013/47/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ
juhilubade kohta (ELT L 261, 3.10.2013, lk 29); Euroopa nõukogu direktiiv 2013/22/EL, millega
kohandatakse teatavaid direktiive transpordipoliitika valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi
ühinemisega (ELT L 158, 10.6.2013, lk 356–361); Euroopa komisjoni direktiiv 2012/36/EL,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta
(ELT L 321, 20.11.2012, lk 54–58); Euroopa komisjoni direktiiv 2011/94/EL, millega muudetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 314, 29.11.2011,
lk 31–34).“.
§ 2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 57 „Traktori-,
liikurmasina- ja masinrongijuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise
tingimused ja kord, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise kord, nõuded
eksamisõidukile ja õppekava“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 57 „Traktori-, liikurmasina-
ja masinrongijuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise tingimused ja kord,
eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise kord, nõuded eksamisõidukile ja
õppekava“ lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses.
§ 3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 60
„Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi
ettevalmistamise õppekavad“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi
ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ § 221
lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Jätkuõppe sisu määrab koolitaja lähtuvalt juhtimisõiguse taotleja esitatud sõidueksami
kaartide väljavõttest eksami mittesooritamise põhjuste kohta. Jätkuõppe minimaalne maht on kaks
sõidutundi.
(4) Jätkuõppe läbimist tõendab koolitaja elektrooniliselt esitatud andmed liiklusregistris.“.
§ 4. Määruse jõustumine
Määruse § 1 punktid 5, 8 ja 9 jõustuvad 1. novembril 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa 1 Eksamite liigid olenevalt juhtimisõiguse taotlemise eesmärgist
2
Lisa 3 Sõidueksami esimeses järgus eksamineeritavale esitatavad nõuded ja tema tegevuse
hindamine
Lisa 7 Nõuded eksamisõidukile ja juhi varustusele
Lisa 4 Sõidueksami esimeses järgus eksamineeritavale esitatavad nõuded ja tema tegevuse
hindamine
3
20.09.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri
määruste muutmine seoses mootorsõiduki juhtimisega“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse väljatöötamine on tingitud eelkõige Euroopa Komisjoni direktiivi 2020/612
ülevõtmisest, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ
juhilubade kohta. Muudatusega laiendatakse juhtimisõiguse kategooriate nimekirja, mille
korral ei pea juhiloale märkima automaatkäigukastiga sõitmise piirangut, kui juhtimisõiguse
saamiseks vajalik sõidueksam sooritatakse automaakäigukastiga sõidukiga ja juhil on
varasemalt õigus juhtida manuaalkäigukastiga sõidukit. Lisaks muudetakse direktiivist
tulenevalt A2-kategooria eksamimootorrattale kehtestatud nõudeid.
Täiendavalt muudetakse määrusega piiratud juhtimisõiguse, AM-, A-, B-, BE-kategooria ja B-
kategooria autorongi 3500 kg kuni 4250 kg ning A1-, A2- ja B1-alamkategooria sõidueksamite
vähimat kestust, juhtimisõiguse taastamisel ja välisriigis väljaantud juhiloa vahetamisel Eesti
juhiloa vastu läbiviidava sõidueksami nõudeid, täpsustatakse vigu sõidueksami esimeses järgus
nõutavate harjutuste juures ja harjutuste tähistamist ning mootorsõidukijuhi koolituse jätkuõppe
dokumentatsiooni puudutavaid nõudeid.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Eelnõu on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös
Maanteeametiga. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Pille Ossul (tel: 639 7692,
[email protected]), sama osakonna peaspetsialist Mait Klein (tel: 625 6379,
[email protected]), Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa (tel: 507
8428,
[email protected]) ja eksamiosakonna peaspetsialist Priit Tamra (tel: 5646 6179,
[email protected]). Õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrusega muudetakse:
1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määrust nr 50 „Mootorsõidukijuhi
eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded
eksamisõidukitele“ (RT I, 22.05.2020, 10) (edaspidi määrus nr 50);
2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määrust nr 57 „Traktori-,
liikurmasina- ja masinrongijuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise
tingimused ja kord, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise kord, nõuded
eksamisõidukile ja õppekava“ (RT I, 16.01.2020, 4) (edaspidi määrus nr 57);
1
3) majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011 a. määrust nr 60 „Mootorsõidukijuhi
ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ (RT
I, 22.05.2020, 11) (edaspidi määrus nr 60).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, mis on jaotatud punktideks.
Eelnõu §-s 1 muudetakse määrust nr 50.
Punktiga 1 muudetakse § 10 lõiget 2 ning lisatakse sõidueksamil kaasa sõita lubatud isikute
hulka praktikant. Mootorsõidukijuhtide õpetajaid koolitavate kõrgkoolide õppejõud ning
mootorsõidukijuhi õpetajaks õppivad tudengid on avaldanud soovi sõidueksameid vaatlemas
käia, et tutvuda eksamite läbiviimise praktikaga ning õppida eksamite läbiviimist. Maanteeamet
on nõus praktikante sõidueksamile lubama, praktikandiga sõlmitakse praktika- ja
konfidentsiaalsusleping. Praktikant lubatakse sõidueksamit vaatlema ainult sellisel juhul, kui
eksamineeritav ja eksamineerija nõustuvad praktikandi kaasa sõitmisega.
Punktidega 2 ja 3 muudetakse § 10 lõiget 13 ja täiendatakse § 10 lõikega 131. Muudatusega
lühendatakse A-, B-, BE-kategooria ja B-kategooria autorongi 3500 kg kuni 4250 kg ning A1-
, A2- ja B1-alamkategooria sõidueksami minimaalset teelsõitmiseks kulutatavat aega 35
minutile, senise 45 minuti asemel. AM-kategooria ja piiratud juhtimisõiguse taotlemise eksami
sõidueksami vähimat kestust tõstetakse seniselt 25 minutilt 35 minutile.
Eksamineerijale antakse sõidueksami pikkuse määramisel seega rohkem kaalutlusõigust ja kui
juhikandidaat on ettenähtud aja jooksul sooritanud positiivse tulemusega kõik etteantud
ülesanded, ei ole vajadust sõidueksami sõiduosa kunstlikult pikemaks venitada. Kui
eksamineerija ei ole selle ajaga veendunud juhtimisõiguse taotleja oskustes, sõidetakse
pikemalt.
22. maist 2020 a. kehtima hakanud korra kohaselt lühendati A-, B- ja BE-kategooria ning A1-,
A2- ja B1-alamkategooria sõidueksami vähimat kestust 35 minutile Eestis Vabariigi Valitsuse
2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorrast tingitult eriolukorra ajaks ning 180
päevaks pärast eriolukorra lõppu. Lühemat sõidueksamit kasutati esimest korda eksamile tulnud
juhtimisõiguse taotlejate eksamitel, korduseksamite vähim kestus oli praktikas vähemalt 45
minutit.
Maanteeamet on tänaseks analüüsinud, mida lühem sõidueksami kestus kaasa tõi. Statistika
kohaselt on sooritatud sõidueksamile kulunud aeg veidi üle 50 minuti ja mittesooritatud
tulemusega lõppenud eksami keskmine aeg aga 30 minutit. Kuna mittesooritatud tulemusega
eksamid lõppevad reeglina enne 35 minutit, siis minimaalse eksamikestuse lühendamine 35
minutile ei too endaga kaasa täiendavat ohtu, et liiklusesse lubatakse isikud, kelle sõiduoskus
ei ole piisav. Seega juhtimisõiguse taotlejad, kes suudavad tõendada oma piisavaid oskusi 35
minutiga, suudavad seda teha ka 45 minutiga. Maanteeamet võrdles juhtimisõiguse taotlejate
sõidueksami edukalt sooritamise näitajaid 45-minutilise ja 35-minutilise sõidueksami korral ja
selgus, et lühem eksam ei ole oluliselt mõjutanud eksami edukalt läbimise protsenti. Näiteks
suuremate linnade näitajate võrdlemisel, kus juhtimisõiguse taotlejaid palju ja võrdlusbaas
seega suurem, selgus, et Tallinnas on 35-minutilise eksami edukalt sooritamise protsent 37,8 ja
45-minutilise eksami korral 34,5% (35-minut sõitnud juhtimisõiguse taotlejaid 400, 45 minutit
sõitnuid 541). Tartus on aga 35-minutilise eksami edukalt sooritamise protsent 53,2, 45-
2
minutilise eksami korral 65% (eksamil käinuid vastavalt 186 ja 333). On linnu, kus 35-
minutilise eksami edukalt läbimise protsent on veidi suurenenud võrreldes 45-minutilise
eksamiga, aga samas ka linnu, kus edukalt sooritamise protsent on langenud.
Maanteeameti hinnangul mõjutab eksami edukalt sooritamist palju enam see, kui hea
ettevalmistuse on juhtimisõiguse taotleja autokoolis saanud ning ka alates 01.02.2020. aastast
rakendunud kompetentsipõhine hindamine sõidueksamil, kus eksamineerijad hindavad
terviklikku sõiduoskust, mitte ei keskendu üksikute vigade hindamisele.
Praktikas hakkab Maanteeamet rakendama vähimat 35-minutilist sõiduaega esialgu esimest
korda eksamile tulnute hulgas. Eksami pikkuseks ühe eksamineeritava kohta planeeritakse tund
aega. Piiratud juhtimisõiguse, B-kategooria, BE-kategooria ja B-kategooria autorongi 3500 kg
kuni 4250 kg sõidueksamil on esimeses järgus nõutavateks harjutusteks aega 10 minutit,
statistika kohaselt ei kulutata aga edukalt sooritatud eksamitel esimeses järgus nõutavatele
harjutustele üle 6 minuti, teelsõitmiseks kulutatakse vähemalt 35 minutit, millele lisandub
sõidueksami sissejuhatav osa, ohutuse kontrolli läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine
sõidueksamist (umbes 5 minutit), mis jätab vajadusel aega sõita teeliikluses pikemalt, kui
eksamineerija ei ole veel veendunud eksamineeritava piisavas sõiduoskuses. Maanteeamet
jätkab analüüsimist, kui palju satuvad juhiloa saanud isikud kahe esimese aasta jooksul
liiklusõnnetustesse, kui statistikas tekivad negatiivsed muudatused, kaalutakse eksamikestuse
suurendamist ja sõidueksami hindamise metoodika muutmist.
A-, B-, BE-kategooria ja B-kategooria autorongi 3500 kg kuni 4250 kg ning A1-, A2- ja B1-
alamkategooria sõidueksamite minimaalse kestuse lühendamine 35 minutile, mis võimaldab
hästi ettevalmistunud eksamineeritavate korral läbi viia hinnanguliselt ca 500 lisaeksamit kuus
ja sellega vähendada järjekordi sõidueksamile pääsemiseks.
Riikide võrdluses on Eesti sõidueksami praegune 45-minutiline kestus üks pikemaid. Näiteks
Austrias, Bulgaarias, Horvaatias, Taanis, Fääri saartel, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal,
Lätis, Leedus, Luksemburgis, Maltal, Sloveenias, Hispaanias ja Rootsis on teelsõitmiseks
kulutatav aeg vähemalt 25 minutit. 30-minutilist teelsõitmise aega rakendatakse Tšehhis,
Soomes, Suurbritannias, Šveitsis. Belgias, Islandil, Põhja-Iirimaal, Madalmaades on
teelsõitmiseks kulutatav aeg 35 minutit. 40-minutilist või pikemat teelsõitmise aega kasutatakse
vaid Ungaris, Norras, Poolas ja Portugalis.
Lisaks kaotatakse ära erisus, mille kohaselt AM-kategooria ja piiratud juhtimisõiguse
taotlemise eksamil on sõidueksami kestus vähemalt 25 minutit ning sätestatakse, et nende
eksamite korral on teelsõitmiseks kulutatav aeg vähemalt 35 minutit. Praktikas on nende
eksamite kestus juba täna vähemalt 35 minutit, et eksamil jõutaks kõik vajalikud oskused ära
kontrollida ja sisulises mõttes muudatus eksamiaja pikenemist kaasa ei too.
Punktiga 4 muudetakse § 12 lõiget 5 ja sätestatakse, et välisriigis väljaantud juhiloa
vahetamisel Eesti juhiloa vastu sooritatakse sõidueksam Maanteeameti poolt määratud
eksamisõidukiga. Muudatuse eesmärk on viia määrus vastavusse liiklusseaduse nõuetega.
Kehtiva määruse § 12 lõikes 5 sätestatu kohaselt tuleb küll välisriigi juhiloa vahetamisel Eesti
juhiloa vastu sõidueksam sooritada Maanteeameti poolt määratud eksamisõidukiga, kuid sättest
on välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja 1968.
aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis välja antud juhiloa vahetamine. Liiklusseaduse § 99
lõike 42 kohaselt on Maanteeametil aga õigus Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja
Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiluba mitte tunnustada, kui teise Euroopa
3
majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva ametiasutuse poolt
juhiloale kantud märgetest tulenevate andmete põhjal või selle ametiasutuse väljastatud muu
vaieldamatu teabe põhjal on tõendatud, et juhiloa väljastamise ajal ei elanud isik alaliselt juhiloa
väljastanud riigis ning sellisel juhul saab nimetatud juhiloa vahetada Eesti juhiloa vastu pärast
juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.
Muudatusega täpsustatakse seega, et ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi
Konföderatsioonis välja antud juhiloa vahetamisel Eesti juhiloa vastu tuleb sõidueksam
sooritada Maanteeameti määratud sõidukiga, kui sõidueksami sooritamine on liiklusseaduse §
99 kohaselt nõutud.
Punktiga 5 muudetakse § 13 lõiget 61. Muudatus on tingitud Euroopa Komisjoni 4. mai 2020.
a direktiivi 2020/612, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2006/126/EÜ juhilubade kohta, ülevõtmisest. Muudatusega laiendatakse sõidukite
kategooriaid, mille juhtimisõiguse omandamisel ei kanta automaatkäigukastiga sõitmise
piirangut juhiloale, kui juhtimisõiguse taotleja omab juba varasemalt manuaalkäigukastiga
sõiduki juhtimisõigust. Sätestatakse, et kui juhtimisõiguse taotleja omab manuaalkäigukastiga
B1-, B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- või D1E-kategooria mootorsõiduki
juhtimisõigust ja sooritab täiendava B1-, B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- või D1E-
kategooria juhtimisõiguse saamiseks nõutava sõidueksami automaatkäiguvahetusega
sõidukiga, siis ei kanta juhiloale koodi 78. Kood 78 tähistab, et juhiluba kehtib üksnes
automaatkäiguvahetusega sõiduki juhtimiseks. Muudatuse tuleneb tehnoloogia arengust ja
võimaldab eksamisõitudeks kasutusele võtta mitmesuguste poolautomaatsete, automaatsete või
hübriidsete käiguvahetussüsteemidega varustatud modernsemaid ja vähem saastavaid
sõidukeid.
Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 17 lõike 3 viimane lause. Liiklusseaduse § 94 lõike 2
kohaselt on lubatud AM-kategooria mootorsõidukit juhtida isikul, kellel on mis tahes
mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus. Maanteeamet kannab alates
02.06.2020 a. nimetatud juhtide juhilubadele AM-kategooria juhtimisõigust. Õigusselguse
huvides tunnistatakse kehtetuks määruse § 17 lõike 3 viimane lause, millest võib jääda ekslik
mulje, et AM-kategooria mopeedi juhtimisõiguse märgitakse juhiloale ainult juhul, kui isik on
mopeedi juhtimisõiguse saamiseks sooritanud AM- kategooria sõidukiga eksamid. Kuna
liiklusseadus lubab juhtida AM-kategooria sõidukit mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigusega,
ei ole täiendavate eksamite sooritamine AM-kategooria juhiloale kandmiseks vajalik, piisab
sellest, kui juhiloa omanik on sooritanud mis tahes mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks
vajalikud eksamid.
Isikutele, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari ning kellel ei ole mootorsõiduki
juhtimisõigust ning kes soovivad taotleda AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja
juhiluba, jääb kehtima kohustus sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam (määruse nr 50 § 14 lg
7).
Punktiga 7 kehtestatakse määruse lisad 1 ja 3 uues sõnastuses.
Lisas 1 täpsustatakse juhtimisõiguse taastamisel ja välisriigis väljaantud juhiloa vahetamisel
sõidueksami sooritamise nõudeid. Määruse 1. aprillist 2020. a kehtima hakanud muudatusega
sätestati, et juhtimisõiguse taastamisel ja välisriigi juhiloa vahetamisel Eesti juhiloa vastu,
sooritatakse sõidueksam Maanteeameti poolt määratud eksamisõidukiga. Kui juhil oli näiteks
B- ja D-kategooria juhtimisõigus, siis valib Maanteeamet, kas eksam võetakse vastu B- või D-
kategooria sõidukiga. Varasemalt sooritati juhtimisõiguse taastamisel või välisriigis väljaantud
4
juhiloa vahetamisel sõidueksam alati B-kategooria eksamiautoga, kuigi näiteks D-kategooria
juhtimisõiguse taastamise või vahetamise korral on vastutus kordades suurem ja õige on
kontrollida isiku oskust valitseda just D-kategooria sõidukit. Seepärast on vajalik muuta lisa 1
tabelit selliselt, et juhtimisõiguse taastamisel ja välisriigis välja antud juhiloa vahetuse korral
tuleb sooritada sõidueksami järgud vastavalt eksamisõiduki kategooriale. Nt. kui eksam
sooritatakse B-kategooria või vastava alamkategooria auto ja B-kategooria kuni 4250-
kilogrammise täismassiga autorongiga, siis võetakse see vastu teise järgu nõuete kohaselt ning
lisas 3 ettenähtud sõiduharjutusi kontrollitakse vähese liiklustihedusega teel. AM-, A-, C-, D-
kategooria või vastava alamkategooria mootorsõiduki ning BE-, CE- ja DE-kategooria või
vastava alamkategooria autorongi juhtimisõiguse taotlemisel võetakse sõidueksam vastu kahes
järgus: eksami esimeses järgus eksamiks kohandatud platsil ja teises järgus erineva
liiklustihedusega teedel.
Teise muudatusena viiakse liiklusseadusega kooskõlla välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine
Eesti juhiloa vastu. Liiklusseaduse § 99 lõige 42 sätestab, et Maanteeamet võib Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiloa
tunnustamisest keelduda, kui teise Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi
Konföderatsiooni pädeva ametiasutuse poolt juhiloale kantud märgetest tulenevate andmete
põhjal või selle ametiasutuse väljastatud muu vaieldamatu teabe põhjal on tõendatud, et juhiloa
väljastamise ajal ei elanud isik alaliselt juhiloa väljastanud riigis. Nimetatud juhiloa saab
vahetada Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja
sõidueksami sooritamist. Kehtivas määruses ei ole aga täpsustatud, milline sõidueksami järk
tuleb selleks sooritada. Sõidueksam võib koosneda kahest järgust, eksami esimeses järgus
eksamiks kohandatud platsil ja teises järgus erineva liiklustihedusega teedel. Muudatusega
sätestatakse lisa 1 eksamite liikide tabelis, et Eesti juhiloa saamiseks, kui Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis väljastatud juhiluba ei
tunnustata vastavalt liiklusseaduse § 99 lõikele 42, tuleb sooritada teooriaeksam ja sõltuvalt
Maanteeameti poolt määratud eksamisõiduki kategooriast sõidueksami esimene või teine järk
(vt. ka lisa 1 esimest muudatust).
Lisas 3 täpsustatakse sõidueksami esimeses järgus nõutavate harjutuste sooritamist ja
tähistamist. Lisa punkti 2.10. täiendatakse sättega, et sõidueksami, mille esimese järgu
ülesanded tehakse sõidueksami teise järgu käigus võib lugeda mittesooritatuks, kui
eksamineeritav ebapiisava sõiduoskuse tõttu ei oska või ei ole võimeline harjutust kirjeldatud
viisil sooritama. Sarnane regulatsioon on olemas platsil sooritatavate harjutuste kohta.
Muudatus võimaldab lugeda sõidueksami mittesooritatuks praktikas ette tulnud juhtumite
korral, kus isik ise ütleb, et ta ei ole suuteline harjutust tegema, sellisel juhul ei pea
eksamineerija formaalselt 10 minutit ära ootama, et saaks ümber harjutusteks ettenähtud aeg,
vaid saab kokkuleppel eksamineeritavaga hinnata harjutuse ebaõnnestunuks. Samuti on
juhuseid, kus eksamineerija kirjeldab harjutuse, eksamineeritav saab sellest aru kuid ei oska
nõuetekohaselt harjutust sooritada ja takistab sellega 10 minutit liiklust.
Lisa 3 punktis 3 täpsustatakse, et mopeedi- ja mootorrattajuhi esimese järgu harjutuste
läbiviimiseks kasutataval platsil peavad olema tagatud tingimused ohutuks harjutuste
läbiviimiseks. Praktikas on esinenud olukordi, kus eksami mittesooritatud tulemus on tingitud
liivasest, auklikust või vajunud kattega platsist. Mopeedide- ja mootorrataste eksamitel on
kukkumisohu tõttu eriti oluline, et plats oleks korralikult puhastatud, hooldatud ja sellises
seisus, et ei mõjutaks eksamineeritava tegevust.
5
Lisa 3 punktis 4.2.1. täpsustatakse otsesuunas tagurdamise harjutuse nõudeid. Täpsustatakse, et
kui harjutuse käigus on vajalik sõiduki asendi korrigeerimine, tuleb harjutust uuesti alustada
lähtepositsioonist või eksamineerija määratud kohast. Täpsustus on tingitud erinevast
arusaamast praktikas. Nt kui eksamineeritav näeb, et hakkab tagurdamisel äärekivile liiga
lähedale sõitma ja korrigeerib edaspidi sõitmisega sõiduki asendit, tuleb harjutust alustada
uuesti algsest lähtepositsioonist. Või kui juhtub, et olukord liikluses on muutunud ja
tagurdamise harjutuse läbiviimine pole etteantud kohas enam ohutu, saab harjutuse sooritamise
jätta pooleli ja eksamineerija määrab uue koha, kus harjutust sooritatakse.
Lisa 3 punktides 4.4.2. ja 4.5.2. täpsustatakse manöövriga parkimise harjutuse hindamisel
arvestatavaid vigu. Täpsustatakse, et hindamisel arvestatav viga on ka see, kui auto osad
ulatuvad parkimiskohalt välja (nt auto on küll joonte vahel aga peegel on üle parkimiskohta
tähistava joone).
Punktides 4.7.1. ja 4.7.2. täpsustakse, et manööverdamisel tuleb sõita pärisuunavööndis ja
veaks loetakse, kui autorong ei paikne manöövri lõppedes pärisuunavööndis paralleelselt
sõidutee äärega.
Punktis 5 jäetakse tabelist 3 välja sõiduauto mõõtmete veerg. Sõiduautoga sooritatavate esimese
järgu harjutuste juures sõiduauto mõõtmed kasutust ei leia ja vastav veerg tabelis pole vajalik.
Punktis 5.1 täpsustatakse, et harjutuste tähistamisel võib kasutada lisaks tähiskoonustele ka
tähisposte. Kui tähiskoonused või tähispostid on korralikud, ei ole deformeerunud ja visuaalselt
täidavad oma eesmärki piiritleda harjutust, siis võib neid kasutada, kuid mitte läbisegi. Võib
kasutada kas tähiskoonuseid või tähisposte. Tähiskoonused ja- postid ei tohi mõjutada harjutuse
sooritamist ega hindamist. Tähiskoonused ja -postid peavad olema teisaldatavad, sest
eksamineerijad peavad saama muuta platsi ülesehitust. Harjutuse puhul peavad olema kasutusel
läbivalt samasugused tähiskoonused või -postid. Tähiskoonused ja -postid peavad olema erksat
värvi ja hästi nähtavad.
Punktiga 8 kehtestatakse määruse lisa 7 uues sõnastuses. Lisa 7 muudatus on tingitud Euroopa
Komisjoni 4. mai 2020. a direktiivi 2020/612, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta, ülevõtmisest. Lisas viiakse A2-kategooria
eksamimootorratta kohta sätestatud nõuded kooskõlla direktiivis sätestatud nõuetega.
Sisepõlemismootoriga käitatava A2-kategooria eksamimootorratta mootori vähimat töömahtu
alandatakse seniselt 400 cm3 250-le cm3. A2-kategooria eksamimootorratta nõudeid
muudetakse tulenevalt tehnika arengust, eelkõige sisepõlemismootori ja šassii arendamisest
tingitult. A2-kategooria eksamimootorrattale esitatud nõuete muutmine aitab tagada ka selle, et
juhtimisõiguse taotleja teeb eksami selle kategooria mootorrattaga, mille kohta talle juhiluba
väljastatakse.
Punktiga 9 täiendatakse määruse normitehnilist märkust vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.
detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 27 lõikele 4.
Kuna eelnõu on koostatud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, lisatakse normitehnilisse
märkusesse andmed Euroopa komisjoni direktiivi 2020/612/EL (ELT L 141, 5.5.2020, lk 9–11)
kohta, millega muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade
kohta.
Eelnõu §-s 2 kehtestatakse määruse nr 57 lisa 4 uues sõnastuses.
6
Lisa 4 punktis 2.5.1. täpsustatakse otsesuunas tagurdamise harjutuse nõudeid. Lisatakse, et kui
harjutuse sooritamisel on vajalik korrigeerida sõiduki asendit manöövriga, tuleb tagurdamist
alustada uuesti esialgsest lähtepositsioonist. Täpsustus on vajalik, sest praktikas on õpetajad,
eksamineerijad ning õpilased nõudest erinevalt aru saanud.
Lisa 4 punktis 3.1. täpsustatakse, et harjutuste tähistamisel võib kasutada lisaks tähiskoonustele
ka tähisposte. Kui tähiskoonused või tähispostid on korralikud, ei ole deformeerunud ja
visuaalselt täidavad oma eesmärki piiritleda harjutust, siis võib neid kasutada, kuid mitte
läbisegi. Võib kasutada kas tähiskoonuseid või tähisposte. Tähiskoonused ja- postid ei tohi
mõjutada harjutuse sooritamist ega hindamist. Tähiskoonused ja -postid peavad olema
teisaldatavad, sest eksamineerijad peavad saama muuta platsi ülesehitust. Harjutuse puhul
peavad olema kasutusel läbivalt samasugused tähiskoonused või -postid. Tähiskoonused ja -
postid peavad olema erksat värvi ja hästi nähtavad.
Eelnõu §-s 3 muudetakse määruse nr 60 § 221 lõiked 3 ja 4.
§ 221 lõiget 3 täiendatakse nõudega, et juhtimisõiguse taotleja peab esitama jätkuõppel
osalemiseks väljavõtte mittesooritatud tulemusega lõppenud sõidueksami kaartidest.
Sõidueksami kaartidelt selguvad sõidueksami mittesooritamise põhjused, mille põhjal saab
koolitaja määrata jätkuõppe sisu ja mahu. Sõidueksami kaarte on võimalik Maanteeameti e-
teeninduse vahendusel saata koolitajale või soovi korral välja trükkida.
Praktikas on tekitanud vaidlusi olukorrad, kus eksami korduvalt mittesooritanud isik läheb
koolitaja juurde ning ei teavita, et soovib jätkuõpet läbida, võtab 2 lisasõidutundi ja seejärel
arvab, et on jätkuõppe läbinud ning nõuab koolitajalt andmete esitamist liiklusregistrile
jätkuõppe läbimise kohta. Tegelikkuses ei ole koolitaja osanud määrata jätkuõppe sisu ja mahtu
ja lisatundides pole tegeletud sihipäraselt nende oskuste arendamisega, mis mittesooritatud
eksamitulemuseni viisid. Seega on vajalik, et jätkuõppele asunud juhtimisõiguse taotleja
teavitaks koolitajat põhjustest, miks eksamit ei õnnestunud sooritada.
§ 221 lõikest 4 jäetakse välja jätkuõppe läbimist tõendava dokumendina koolituskursuse
tunnistus. Jätkuõppe läbimise tõendamiseks piisab koolitaja elektroonselt esitatud andmetest,
eraldi tunnistus jätkuõppe läbimise kohta vajalik ei ole ning koolitajad seda praktikas ka
väljastama asunud ei ole.
Eelnõu § 4 reguleerib määruse jõustumist.
Määruse § 1 punkt 5, punktis 8 nimetatud lisa 7 ja punkti 9 normitehniline märkus on seotud
Euroopa Komisjoni direktiivi 2020/612 ülevõtmisega ja jõustuvad seetõttu direktiivist
tulenevalt 1. novembrist 2020 a. Ülejäänud määrus jõustub üldises korras.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse regulatsioon vastab Euroopa Komisjoni direktiivile 2020/612, millega muudetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 141,
5.05.2020, lk 9-12) (vt. võrdlustabel all).
Võrdlustabel:
(EL) 2020/612 Eelnõu Vastavus
7
LISA Määruse nr 50 § 13 lõige 61: Vastab.
1
(6 ) Kui juhtimisõiguse taotleja
Direktiivi 2006/126/EÜ II lisa omab manuaalkäigukastiga B1-, B-,
muudetakse järgmiselt: BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-,
D1- või D1E-kategooria
a) punkt 5.1.3 asendatakse järgmisega: mootorsõiduki juhtimisõigust ning
on edukalt sooritanud täiendava B1-
„5.1.3. Erisätted BE-, C-, CE-, C1-, C1E- , B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-,
, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria DE-, D1- või D1E-kategooria
sõidukite kohta juhtimisõiguse saamiseks nõutava
sõidueksami
Liikmesriigid võivad otsustada, et automaatkäiguvahetusega
punktis 5.1.2 osutatud sõidukiga, siis ei kanta juhiloale
automaatkäigukastiga sõidukite koodi 78.
piiranguid ei kanta BE-, C-, CE-, C1-,
C1E-, D-, DE-, D1- või D1E-kategooria
sõiduki juhiloale, kui taotleja omab juba
käsikäigukastiga sõiduki juhiluba B-,
BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-
või D1E-kategoorias ning on oskuste ja
käitumise eksamil sooritanud punktis 8.4
kirjeldatud tegevused.“;
Määruse nr 50 lisa 7 punkt 1: Vastab.
b) punkti 5.2 teise alapealkirja „A2- A2-kategooria:
kategooria“ all asendatakse teine lõik Ilma külghaagiseta mootorratas,
järgmisega: võimsusega vähemalt 20 kW, kuid
mitte üle 35 kW, ning võimsuse ja
„Sisepõlemismootoriga käitatava massi suhe ei ületa 0,2 kW/kg.
mootorratta mootori suurim töömaht Sisepõlemismootoriga käitatava
peab olema vähemalt 250 cm3.“ mootorratta mootori töömaht on
vähemalt 250 cm3. Lubatud on
kasutada ettenähtust kuni 5 cm3
väiksema mootori töömahuga
mootorratast. Elektrimootoriga
käitatava mootorratta võimsuse ja
massi suhe on vähemalt 0,15 kW/kg.
4. Määruse mõjud
Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele ega regionaalarengule.
4.1 Mõju majandusele
Määrus mõjutab positiivselt mootorsõidukijuhte koolitavate ettevõtete tegevust. Muudatusega
laiendatakse sõidukite valikut, millega on lubatud sõidueksamit sooritada, eelkõige puudutab
see mitmesuguste poolautomaatsete, automaatsete või hübriidsete käiguvahetussüsteemidega
varustatud modernsemaid ja vähem saastavaid sõidukeid. Kuivõrd mootorrataste, veoautode ja
8
busside eksameid viiakse läbi enamasti mootorsõidukijuhte koolitavate ettevõtete sõidukitega,
tekib koolitajatele võimalus soetada õppesõiduks ja eksamiteks sobilik sõiduk laiema valiku
sõidukite hulgast.
4.2 Mõju loodus- ja elukeskkonnale
Määrusel võib-olla väike mõju välisõhu saastele. Määrusega võimaldatakse sõidueksamiteks
kasutusele võtta uuemaid ja seega vähem saastavaid sõidukeid, mõju ulatus on aga arvatavalt
väike, kuna pole tõenäoline, et autokoolid hakkaksid oma sõidukeid suures ulatuses välja
vahetama.
4.3 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Määrusel on mõju Maanteeameti töökorraldusele. Määrusega lühendatakse A-, B-, BE-
kategooria ja B-kategooria autorongi 3500 kg kuni 4250 kg ning A1-, A2- ja B1-alamkategooria
sõidueksamite minimaalset kestust 35 minutile, mis võimaldab hästi ettevalmistunud
eksamineeritavate korral läbi viia hinnanguliselt ca 500 lisaeksamit kuus.
Minimaalset sõidueksami kestust rakendavad eksamineerijad esialgu esimesel korral eksamile
tulles, kui eksamineeritav on saanud autokoolis hea ettevalmistuse ja tema oskused on heal
tasemel ning eksamineerijal on võimalik selles 35 minutiga veenduda. Korduseksamitele
rakendatakse vähemalt 45 minutilist kestust. Eksamineerijate kogemustele tuginedes on
võimalik valida sõidueksamiks selline teekond, mille käigus on võimalik saada 35 minutiga
ülevaade eksamineeritava oskustest ja käitumisest ja välistada selliste juhtide liiklusesse
lubamine, kelle oskused iseseisvalt sõidukit juhtida ei ole piisavad.
4.4 Mõju juhtimisõiguse taotlejale
Määrus avaldab positiivset mõju juhtimisõiguse taotlejale. Muudatusega lisandub võimalus
sooritada B1-, B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- või D1E-kategooria juhtimisõiguse
saamiseks nõutav sõidueksam automaatkäiguvahetusega sõidukiga ja seejuures ei märgita
juhiloale piirangut, et juhtimisõiguse omandanu tohiks sõita ainult automaatkäiguvahetusega
sõidukiga. Seda tingimusel, et juhtimisõiguse omandajal oli varasemalt juba õigus juhtida
manuaalkäiguvahetusega autot või autorongi.
5. Määruse rakendamiseks seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine toob kulutusi Maanteeametile, seoses vajadusega täiendada
eksamineerimise programme. Arendused ei ole Maanteeameti hinnangul mahukad ning
kaetakse Maanteeameti eelarvest.
Täiendavad kulud võivad lisanduda ka mopeedi- ja mootorrattajuhi eksamite läbiviimiseks
kasutatavate platside omanikele. Eelnõu kohaselt tuleb tagada platsil ohutud tingimused
harjutuste läbiviimiseks, see tähendab, et tuleb enne eksamit platsi vajadusel puhastada näiteks
liivast või parandada tekkinud auke või vajunud teekatet. Täiendavaid kulusid on raske
prognoosida, hoolsad platside omanikud hoiavad platse igapäevaselt heas seisukorras.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kahes osas. Määruse § 1 punkt 5, punktis 8 nimetatud lisa 7 ja punkti 9
normitehniline märkus on seotud Euroopa Komisjoni direktiivi 2020/612 ülevõtmisega ja
jõustuvad seetõttu direktiivist tulenevalt 1. novembrist 2020 a. Ülejäänud määrus jõustub
üldises korras.
9
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastati Siseministeeriumiga ja esitati arvamuse ja ettepanekute esitamiseks MTÜ
Eesti Autokoolide Liidule ja Liikluskoolitajate Liidule eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
Märkuste arvestamine ja mittearvestamise info on esitatud allolevas kooskõlastustabelis.
Kooskõlastustabel
Ettepaneku sisu Seisukoht
Eesti Autokoolide Liit
Määruse nr 50 lisa 7 BE-kat eksamisõiduki Antud selgitus.
(ja selle järgi ka õppesõiduki) nõuded: B- Lisa 7 kohaselt on BE-kategooria
kategooria eksamisõiduk koos vähemalt eksamisõiduk B-kategooria eksamisõiduk
1000 kg lubatud täismassiga haagisega, mille koos vähemalt 1000 kg lubatud täismassiga
suurim valmistajakiirus on vähemalt 100 haagisega, mille suurim valmistajakiirus on
km/h ja mis ei kuulu B-kategooriasse. vähemalt 100 km/h ja mis ei kuulu B-
Paljud võtavad siin aluseks LS §93 4) ja kategooriasse.
arvavad, et piisabki B-kat sõidukist (nt. Liiklusseaduse § 93 lg 1 p 3 kohaselt on B-
Toyota Corolla või Škoda Octavia) ning kategooria auto muuhulgas ka auto koos
lisavad sellele haagise ja ongi komplekt haagisega, mille lubatud täismass ületab 750
valmis BE õppesõitudeks ja eksamiks. Olen kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud
ise ka püüdnud küsimuste korral selgitada, et täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa
arvestada tuleks ka LS §93 3) sätestatuga, aga 4250 kilogrammi. Ehk siit järeldub, et eksamit
sellest enam aru saada ei taheta. Ehk oleks tuleb sooritada autorongiga, mille lubatud
võimalik kuidagi Lisa 7-sse juurde täismass ületab 4250 kg, vastasel juhul oleks
täpsustamiseks pookida see, et eksamisõiduk tegemist B-kategooriasse kuuluva autorongiga
peab ka BE puhul kuuluma vastavasse ning see oleks vastuolus määruse 50 lisas 7
kategooriasse, ehk siis BE autorongi täismass sätestatuga.
üle 4250 kg?
Teine asi puudutab määruse nr 57 Lisa 4 T- Antud selgitus.
kat platsiharjutuste 2.3 ja 2.4 puhul on Harjutuse sooritamisel ettenähtud piiridest
selgituses, et rehvi kontaktpind ei tohi ületada väljumiseks ei loeta olukorda, kus rehvi
joont. Ainus joon on C mõõdu piirdejoon kontaktpinnaga ei ületata joont, kuid seejuures
boksi ees, mis määrab manöövri ala laiuse. nt. frontaallaadur või selle raam joont siiski
Eksamil arvestatavate vigade juures on aga ületab.
öeldud, et harjutuste sooritamise käigus ei
tohi piiridest väljuda. Ehk siis ülendiga ei
tohi ka mõttelist piiret ega joont ületada.
Tundub pseudoprobleem, kuid kardan, et
reaalse eksami käigus võib mõnel juhul
konflikti tekitada. Eriti juhul, kui eksamil
kasutaval traktoril on ees näiteks
frontaallaadur või selle raam.
10