Rahandusministeerium
Justiitsministeerium Meie 28.09.2020 nr 28-1/20-0342/5933-1
Esitame kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsuse muudatuste tegemiseks tarbijavaidluste komisjoni toimemudelis.
Palume Teie seisukohta nimetatud väljatöötamiskavatsuse osas 2020. aasta 2. novembriks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Kaupmeeste Liit
Eesti E-kaubanduse Liit
Eesti Turismifirmade Liit
MTÜ Tarbijate Koostöökoda
MTÜ Eesti Tarbijakaitse Liit
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Eesti Juristide Liit
Harju Maakohus
Õiguskantsleri kantselei
Tartu Ülikooli õigusteaduskond
Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut
Eesti Advokatuur
Eesti Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsioon
Riina Piliste
625 6420
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
SEPTEMBER 2020
Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus
I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid
III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus
VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava
I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus
Tarbimiskeskkonna arengute jälgimise ja hindamise peamiseks instrumendiks on Euroopa
Komisjoni koostatav tarbijatingimuste tulemustabel1, mis kirjeldab ühtsetel alustel
tarbijatingimusi kõigis liikmesriikides, Islandil ja Norras iga kahe aasta tagant.2
2019. aastal avaldatud tulemustabeli andmetel oli üldine tarbijatingimuste indeks Eestis 59,7.
Võrreldes perioodiga 2014-2016 on indeks langenud -2,9 punkti võrra. EL keskmine indeks oli
63,0. Kui võrrelda naaberriikidega, siis Soomel oli see indeks 69,4, Lätil 57,5 ja Leedul 56,4.
Indeks Eesti EL28 Soome Läti Leedu
2018- 2016-
2016 2014
Tarbijatingimuste 59,7 -2,0 -0,9 63,0 69,4 57,7 56,4
üldindeks
Teadlikkus ja 52,7 -1,8 +1,7 55,9 60,2 51,4 49,2
usaldus
1
Euroopa Komisjon (2019). Consumer Conditions Scoreboard. Veebis kättesaadav -
https://ec.europa.eu/info/files/consumer-conditions-scoreboard_en
2
Tarbijatingimuste tulemustabel avaldatakse iga kahe aasta tagant, esimene tarbijatingimuste tulemustabel
avaldati aastal 2011 (2010 näitajate alusel) ja viimane aastal 2019. Tarbijatingimuste üldindeksi arvutamise
metoodikat on selle aja jooksul veidi muudetud.
Kokkuvõtlikult kirjeldab tarbimiskeskkonna olukorda üldine tarbijatingimuste indeks, mis koosneb kolmest
võrdset osakaalu omavast komponendist:
1) tarbijate teadlikkus ja usaldus (usaldus tarbijate eest seisvate asutuste/organisatsioonide ning
hüvitusmehhanismide vastu, usaldus keskkonnaalaste märgiste ja toote ohutuse suhtes, tarbijate kindlustunne
e-ostlemisel);
2) tarbijakaitsereeglite järgimine ja nende täitmise tagamine (tarbijate/kauplejate kokkupuude ebaausate
kauplemisvõtetega, järelevalve tarbijakaitsereeglite täitmise üle);
3) kaebused ja tarbijavaidlused (vaidluste kohtuvälise ja kohtuliku lahendamise lihtsus, kauplejate teadlikkus ja
valmisolek kasutada kohtuväliseid võimalusi tarbijavaidluste lahendamisel).
1
Tarbijakaitsereeglite 74,3 -0,4 +0,1 73,8 77,0 70,0 73,2
järgimine ja täitmise
tagamine
Kaebused ja 52,2 -3,8 -4,5 59,5 71,0 51,8 46,9
tarbijavaidlused
Eesti puhul on indeksi nõrgimaks komponendiks kaebused ja tarbijavaidlused. Selle
komponendi suurus Eestis on 52,2, mis võrreldes perioodiga 2014-2016 on langenud 8,6 punkti
võrra. Komponendiga võetakse arvesse tarbijate aktiivsust kaupade/teenuste ostuga kaasnenud
probleemide lahendamisel ja kuivõrd on tarbijad rahul võimalustega vaidluse lahendamiseks
kohtuväliselt, samuti kauplejate teadlikkust vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalusest ja
valmisolekut selle kasutamiseks. Vaid 33% tarbijatest (võrreldes perioodiga 2014-2016
vähenemine 10%) leiavad, et kauplejaga tekkinud probleemi lahendamine kohtuväliselt on
lihtne ja 18% (võrreldes perioodiga 2014-2016 vähenemine 15%) pidas lihtsaks vaidluse kohtu
kaudu lahendamist. EL28 keskmiselt olid need protsendid 43% ja 33%.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise
kohta3 kohustab liikmesriike looma võimalused, et tarbijad saaksid kauplejatega tekkivate
erimeelsuste lahendamiseks kasutada üksusi, mis pakuvad sõltumatut, erapooletut, läbipaistvat,
tõhusat, kiiret ja õiglast vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlust.
Alates 1. märtsist 2016 lahendab tarbijavaidlusi tarbijavaidluste komisjon (TVK), mille
eelkäijaks oli alates 2004. aastast tarbijakaebuste komisjon. TVK-sse on võimalik pöörduda
üksnes tarbijal, menetlemine toimub tasuta nii vaidlusega seotud tarbijale kui kauplejale.
Menetlus lõpeb kas pooltevahelise kokkuleppega või komisjoni soovitusliku otsusega, mille
täitmine on kauplejale vabatahtlik. 2019. aastal tehtud TVK otsustest täideti 73%4 . Erinevalt
mõnedest teistest Eestis tegutsevatest kohtuvälistest vaidluste lahendamiste organitest nagu
näiteks töövaidlus- või üürivaidluskomisjon, ei ole TVK otsuseid võimalik pöörata täitmisele
täitemenetluse korras.
TVK pädevusse kuulub tarbija ja kaupleja vaheliste vaidluste lahendamine kõigis
valdkondades. TVK on kollegiaalne organ, kuhu liikmetena kuuluvad õigusteadmisi omavad
esimehed ning ettevõtlus- ja tarbijakaitsevaldkonda tundvad liikmed. 8. märtsist 2016 on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministri käskkirjaga nr 16-0078 komisjoni esimeeste
nimekirja kantud 13 esimeest, kes on kinnitatud kuni 2021. aasta 1. märtsini. Komisjoni
esimehe töötasustamise määrad on kinnitatud ministri määrusega ning tasu makstakse vastavalt
vaidluse lahendamisele kulutatud tundide arvule. Komisjoni liikmetena kaasatud tarbija- ja
ettevõtlusühenduste esindajatele vaidluse lahendamises osalemise eest tasu ei maksta.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) täidab komisjoni sekretariaadi ülesannet ja
tegeleb tarbijate eelneva nõustamise ja tarbija esitatud avalduse eelmenetlemisega. TVK tööd
rahastatakse täielikult riigieelarvest.
2020. aastal tegutseb lisaks TVK-le kaks eraõiguslikku üksust kindlustuse valdkonnas ja
tarbijavaidluste lahendamise üksus advokatuuri aukohtu juures. Eraõiguslikes üksustes toimub
3
Veebis kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?qid=1590995673213&uri=CELEX:32013L0011
4
Tarbijavaidluste komisjoni 2019 tegevusaruanne
https://komisjon.ee/sites/default/files/komisjoni_2019_tegevuse_aruanne.pdf, lk 9
2
vaidlevate poolte lepitamine ja sellega kaasnev kulu kaetakse üksuse moodustanud turuosaliste
poolt. Tarbijatele on menetlus tasuta.
Eestis tegutsevad hetkel tunnustatud tarbijavaidlusi kohtuvälise lahendamise üksustena:
- tarbijavaidluste komisjon https://komisjon.ee/et
- kindlustuse lepituorgan https://www.lkf.ee/et
- liikluskindlustuse lepitusorgan https://www.lkf.ee/et
- advokatuuri aukohus https://www.advokatuur.ee/est/advokatuur/tarbijavaidlused
2019. aastal viis Ernst & Young Baltic AS Riigikantselei ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi uuringu, et hinnata Eestis tarbijavaidluste
kohtuvälise lahendamise skeemi toimuvust võrreldes teistes liikmesriikides kasutatavate
mudelitega, selgitada välja ettevõtjate ja tarbijate hinnang tarbijavaidlusi kohtuväliselt
lahendavate üksuste usaldatavusele ning millised oleks võimalikud muudatused tarbijavaidluste
kohtuvälise lahendamise paremaks korraldamiseks.
Läbiviidud uuringust ilmnenud tarbijavaidluste komisjoni toimimisega seonduvad kitsaskohad
võib jagada kahte gruppi:
1) Turuosaliste madal rahulolu ja usaldusmäär, mis on tingitud vähesest valdkondlikust
kompetentsist. Ernst & Young’i poolt läbiviidud uuringust „Tarbijavaidluste kohtuvälise
lahendamise võimalikud mudelid Eestis“ selgub, et TVK kompetentsi hindas negatiivselt
või pidas seda puudulikuks 43% vastanud kauplejatest.5 Spetsiifiliste valdkondlike
eriteadmiste puudumine vaidluste lahendamisel ja komisjoni esimeeste erinevad
lähenemised põhjustavad TVK otsuste ebaühtluse ning sellest tingituna ka ettevõtjate
madala usaldusmäära TVK ja selle menetlusprotsessi vastu.
Euroopa Komisjoni 2019. a tarbijatingimuste tulemustabelis (Consumer Conditions
Scoreboard) hakkab Eesti silma sellega, et ca 22% kauplejatest, kes on teadlikud kohtuvälistest
vaidluste lahendamise võimalustest, on öelnud, et nad ei soovi seda võimalust kasutada.6 Selle
näitajaga eristume muudest EL28 riikidest selgelt, kuivõrd EL28 keskmine näitaja on siin 8%.7
Ernst ja Young’i poolt läbiviidud uuringust selgub, et kauplejate rahulolu tarbijavaidluste
kohtuvälise lahendamisega on suhteliselt madal. Uuringu raames läbiviidud küsitlusele
vastanud kauplejatest 42% hindab tarbijavaidluste süsteemi negatiivselt (halb või pigem halb).8
Kuigi tarbijate usaldus tänase tarbijavaidluste lahendamise süsteemi ja tarbijavaidluste
komisjoni vastu on pigem kõrge, vaid 32% tarbijatest hindab süsteemi pigem halvaks (11%)
või halvaks (23%)9, siis Ernst & Young’i uuringu kohaselt oleks see veelgi suurem, kui
komisjoni otsused oleks kauplejatele siduvad10.
5
E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019,
lk 71
6
Euroopa Komisjon (2019), figure 33, lk 53.
7
Ibid.
8
E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019,
lk 71
9
E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019,
lk 80
10
E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019,
lk 85.
3
Seejuures tuleb muidugi silmas pidada, et tarbijate ja kauplejate hinnangu ja menetluse
tulemuse vahel eksisteerib tugev seos, mida tuleb tulemuste interpreteerimisel arvesse võtta.
Nii tarbijad kui kauplejad hindavad protsessi positiivsemalt, kui selle tulemuseks on olnud neile
soodne otsus, mistõttu ei anna see protsessile tervikuna päris objektiivset hinnangut.
Kokkuvõtvalt võib uuringu tulemustele tuginevalt järeldada, et tarbijate usaldust
tarbijavaidluse menetluse vastu parandaks võimalus seniste soovituslike otsuste täitmise
kohustuslikkuse suurendamine, kauplejate poolt vaadates aga spetsiifiliste valdkondlike
kompetentside tõstmine.
2) Tarbijavaidluste lahendamise rahastamine. Kui üldjuhul toimub lepingulise vaidluse
lahendamine tsiviilkohtu põhimõttel, et kaotaja tasub ja hüvitab kulud, siis direktiivist
2013/11/EL tuleneb kohustus võimaldada vaidluse kohtuvälist lahendamist tarbijale tasuta või
sümboolse tasu eest. Ühe vaidluse lahendamine TVK-s läheb riigile keskmiselt maksma 145
eurot hõlmates nii komisjoni kui ka TVK sekretariaadi töötasu ja majandamiskulusid. Suurem
osa vaidlustest laheneb poolte kokkuleppega. Keerulisemate vaidluste puhul, mida
lahendatakse TVK kolmeliikmelises koosseisus, võib menetluskulu ulatuda üle 300 euro. TTJA
eelarvest kulub aastas ligi 300 000 eurot tarbija ja kaupleja vaheliste vaidluste lahendamisele.
Samas eraõiguslike lepitusorganite tegevust rahastavad turuosalised ise. Erinevates
valdkondades tegutsevate ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamise eesmärgil oleks õigem, kui
vaidluse lahendamisega seonduva kulu kannaks osaliselt kauplejad, kes on tarbijaõigusi
eiranud. Riik omalt poolt pakub lihtsat, kiiret ja kvaliteetset vaidluse kohtuvälist lahendamist.
Ühtlasi ilmneb Ernst & Young’i poolt läbiviidud uuringust, et TVK olemasolevat ressurssi
koormab üpris suur perspektiivitute kaebuste menetlemise hulk. Uuring näitab, et suur osa
TVK-le esitatud avaldustest jäävad ühel või teisel põhjusel menetlusse võtmata või lõpetatakse
menetlus ilma lahenduseta. Näiteks langes aastal 2018 TVK menetlusest välja 46% esitatud
avaldustest11. Uuringus ei analüüsitud täpsemalt menetlusest väljalangemise põhjuseid, kuid
võib eeldada, et mingi osa esitatud avaldustest on pahatahtlikud või põhjendamatud ning
nendega tegelemine (nt menetlusest keeldumise otsuse tegemine, eelmenetluse läbiviimine ja
seejärel menetluse lõpetamine) koormab TVK kasutusel olevat ressurssi. Võib eeldada, et
sümboolse riigilõivu kehtestamine tarbija avalduse läbivaatamise eest vähendab
põhjendamatuid ja pahatahtlikke avaldusi.
Arvestades, et tarbijavaidluste menetluse kulupõhine rahastamine osapoolte poolt ei ole ELi
õigusest tulenevalt võimalik, on uuringu tulemuste alusel põhjendatud kaaluda lahendusi, mis
suurendaks TVK olemasolevat tulubaasi ja/või vähendaks põhjendamatute avalduste arvu ja
seeläbi tõhustaks TVK tööd.
2. Sihtrühm
Arvestades TVK pädevust lahendada tarbijavaidlusi praktiliselt kõigis valdkondades puudutab
tarbijavaidluste lahendamise tõhustamine ja selle usaldusväärsuse tõstmine laiemalt positiivselt
paljusid kauplejate ja tarbijate gruppe. Tõhus vaidluste lahendamine säästab kõigi osapoolte
ressursse.
Sihtrühmad, kes on kõige rohkem mõjutatud, on eelkõige:
11
E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019,
lk 91.
4
Tarbijad, kellel võivad tekkida lepingu täitmisega seonduvad probleemid kauplejaga;
Kauplejad, kes ei suuda tarbija probleemi lahendada;
Vähesel määral on mõjutatud ka TVK-d teenindavad ametnikud ja TVK menetlusse kaasatud
isikud (komisjoni esimehed ja täiendavad liikmed). VTK-s väljapakutud lahendus TVK otsuse
muutmine sundtäidetavaks võib vähesel määral mõjutada kohtutäitureid.
Mõju kohtule on kaudne – tõhus vaidluste kohtuväline menetlemine vähendab kohtuvaidluste
arvu.
1) Tarbijad
Tarbijavaidluste arv on Eestis olnud suhteliselt kõrge:
2017. a oli tarbijate pöördumisi TVK-sse 3246;
2018. a oli tarbijate pöördumisi TVK-sse 338312;
2019. a esitasid tarbijad TVK-sse 2375 avaldust13.
Kuivõrd vahepeal muudeti TTJA-s avalduste klassifitseerimise põhimõtteid ja nende statistilise
arvestuse pidamist, siis ei ole 2019. aasta andmed varasemate aastatega üheselt võrreldavad.
Võib eeldada, et järgnevatel aastatel tarbijate pöördumiste arv tõuseb, kuna TTJA on
kavandanud mitmeid tegevusi selleks, et tõsta nii tarbijate kui ettevõtjate teadlikkust TVK
olemasolust ning võimalusest lahendada omavahelisi probleeme kohtuväliselt.
Kuigi kindlustusvaidluste lahendamine on võimalik kindlustuse- ja liikluskindlustuse
lepitusorganis, kus registreeriti 2019. aastal 291 lepitusavaldust14, siis on finantsteenuste
valdkonnas ka TVK poole pöördutud kõige enam just seoses kindlustusvaidlustega, millest
olulise osa moodustavad reisikindlustusega seotud vaidlused. 2019. aastal oli TVK menetluses
23 vaidlust seoses finantsteenustega ja neist 10 olid kindlustusvaidlused.
Tarbijatingimuste tulemustabelis esitatud andmete alusel esines 2018. aastal probleeme
kauplejaga 24% Eesti tarbijatest15. Samas on meie tarbijad tarbijaõiguste eest seismisel
passiivsemad võrreldes ELi keskmise näitajaga. Euroopa Komisjoni 2019.a tarbijatingimuste
tulemustabeli kohaselt vastas ca 18% küsitletud Eesti tarbijatest, et nad ei esitanud kaebust, kui
esines probleeme kauba/teenuse ostmisel16. Meie naabril Soomel oli vastav näitaja aga 5% ja
EL28 keskmine näitaja oli 14%.17
Konjunktuuriinstituudi 2019. aastal läbiviidud uuringust „Tarbijakaitse olukorrast Eestis“
selgub, et 85% (2016. a 84%) vastanud tarbijatest ei võtnud midagi ette, kui ilmnes probleem
ostetud kauba või teenusega. Neist, kellel probleem esines, püüdis 79% probleemi lahendada ja
neist 98% pöördus kaupleja poole, kusjuures 46% (2016. a 42%) ei jäänud tulemusega rahule18.
12
Tarbijavaidluste komisjoni 2018 tegevusaruanne
https://komisjon.ee/sites/default/files/tvk_aastaaruanne_2018.pdf
13
Tarbijavaidluste komisjoni 2019 tegevusaruanne
https://komisjon.ee/sites/default/files/komisjoni_2019_tegevuse_aruanne.pdf
14
Lepitusorgani 2019 tegevusaruanne
https://www.lkf.ee/sites/default/files/Lepitusorgan_aruanne_2019%287%29.pdf?433
15
Euroopa Komisjon (2019), figure 25, lk 46
16
Figure 25 shows the scores, per country, of the problems and complaints composite indicator,
together with individual scores for the percentage of consumers who: (a) experienced a problem
with a product during or after their transaction with domestic traders, and (b) took no action to
resolve a non-negligible problem.
17
Euroopa Komisjon (2019), op.cit., figure 25, lk 46.
18
Eesti Konjunktuuriinstituut (2019), op.cit., lk 16-17.
5
Statistikaameti andmetel oli rahvaarv Eestis 1. jaanuari 2020 seisuga 1,3 miljonit19.
Potentsiaalseid tarbijaid (elanikud vanuses 20-80) on ligi 970 tuhat ja neist 15% ehk 145 500
inimesel võiks teoreetiliselt olla soov kauplejaga tekkinud probleemi lahendada. Neist ligi 65
tuhat tarbijat ei jõuaks probleemi lahenduseni suheldes kauplejaga ja vajaksid võimalust
probleemi kiireks ja lihtsaks lahendamiseks tarbijavaidlusi kohtuväliselt lahendavas üksuses.
2) Kauplejad
Tarbijavaidlustega seotud kauplejate arvu on suhteliselt keeruline välja tuua, kuna TVK
pädevuses on vaidluste lahendamine erinevates sektorites. Seejuures võib ühe ettevõtjaga olla
seotud mitmeid pöördumisi. Näiteks oli 2019. aastal ühe Eesti veebipoe tegevusega seonduvalt
esitatud 119 avaldust. Keskmiselt enam ongi TVK-sse viimasel ajal esitatud avaldusi
veebikaubamajade ja telekommunikatsiooniettevõtete kohta, mis on seletatav nendes sektorites
tegutsevate ettevõtjate suure kliendibaasi ja käibega. Kõige enam avaldusi (603) esitati 2019.
aastal transporditeenuste kohta, kuid valdavalt olid need seotud lendude hilinemist puudutavate
nõuetega Eestis registreeritud lennuettevõtte vastu. Tarbekaupadega seonduvaid probleeme oli
2019. aastal 1047 juhul20.
Ernst & Young’i uuringu alusel on viimaste aastate jooksul TVK menetluses osalenud 579
ettevõtjat, kellest kolme neljandiku vastu oli esitatud üks kaebus21.
3) TVK-d teenindavad ametnikud ja menetlusse kaasatud isikud
TVK-d teenindavad 7 TTJA ametnikku, kes tegelevad vaidluse eelmenetlemisega, osapooltega
suhtlemise ja nõustamisega. Tarbijavaidluste menetlemisse on kaasatud 13 komisjoni esimeest
ja ligi 50 täiendavat liiget.
4) Kohtutäiturid, kohtud
VTK-ga väljapakutav lahendus, muuta TVK otsused kauplejale siduvaks, võib avaldada mõju
kohtutäituritele. Seisuga 1. jaanuar 2020 kuulus ametikogusse 43 kohtutäiturit.22
Kaudselt puudutab tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine ka kohtuid. Tarbijavaidluste
kohtuväline lahendamine võimaldab alandada kohtute koormust. Samas ei oleks lihtsamate ja
rahaliselt väikese väärtusega nõuete kohtumenetluses lahendamine ka otstarbekas.
3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus
Eesmärgiks on luua tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise süsteem, mida menetlusosalised
usaldaksid, mille kasutamine oleks lihtne ja osapooltele arusaadav ja tulemuslik ning millesse
menetlusosalised ka ise rahaliselt panustaksid.
19
Statistikaameti veebileht leitav https://www.stat.ee/
20
Tarbijavaidluste komisjoni 2019 tegevusaruanne. Kättesaadav:
https://komisjon.ee/sites/default/files/komisjoni_2019_tegevuse_aruanne.pdf
21
E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019,
lk 29
22
https://kpkoda.ee/wp-content/uploads/2020/07/Arengukava-2020-2024-1.pdf
6
Eesmärgi täitumist oleks võimalik hinnata tarbijatingimuste üldindeksi ja selle komponentide
alusel. Eesmärkideks on tõsta tarbijate ja kauplejate aktiivsust kaupade ja teenuste ostuga
kaasnenud probleemide lahendamisel ja suurendada osapoolte rahulolu seoses kaebuste
lahendamise ja selle tulemuslikkusega, samuti tõsta kauplejate teadlikkust vaidluste kohtuvälise
lahendamise võimalusest ja suurendada nende osalemist selles. Eesmärgipärane on üldindeksit
kirjeldava näitaja tõus seniselt 52,2-lt vähemalt EL senise keskmise näitajani 59,5 aastaks 2023.
VTK punktis 1 toodud näitajate senist pikemaajalist trendi analüüsides ei ole tõenäoline, et selle
eesmärgi saavutamine oleks praktikas võimalik praeguse olukorra säilitamisega või
vähemoluliste mitteregulatiivsete muudatuste sisseviimisega.
II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid
4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad
Euroopa Liidu tasandil reguleerib tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL, mille eesmärgiks on tagada juurdepääs tarbija ja kaupleja
vahelistest lepingutest tulenevate vaidluste lihtsatele, tõhusatele, kiiretele ja odavatele
lahendamisviisidele.23
Direktiivist 2013/11/EL tuleneb liikmesriikidele kohustus tagada, et nende territooriumil
asutatud kauplejaga seonduvat vaidlust on võimalik lahendada direktiivi nõuetele vastavas
vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuses. Direktiivis on kehtestatud nõuded vaidluste
kohtuvälise lahendamise üksustele ja neis läbiviidavatele menetlustele ning liikmesriikide
kohustus hinnata üksuste nõuetele vastavust ja teavitada Komisjoni tunnustatud üksustest.
Direktiivi kohaselt on võimalikud nii eraõiguslikud kui avalik-õiguslikud üksused. Vaidluse
kohtuvälise menetluse kättesaadavuse tagamiseks peab see direktiivi kohaselt olema tarbijale
tasuta või sümboolse tasu eest.
Samaaegselt direktiiviga on vastu võetud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr
524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, mille alusel on loodud platvorm
vaidluste veebipõhiseks lahendamiseks.24 Platvormi kaudu on tarbijal võimalik esitada avaldus
ja leida pädev vaidluste lahendamise üksus, et lahendada teises liikmesriigis asuva kauplejaga
internetis sõlmitud lepinguga seonduvat vaidlust.
Eesti siseriiklikku õigusesse võeti direktiiv üle tarbijakaitseseaduse muudatustega, mis
jõustusid 1. märtsist 2016. Tarbijakaitseseaduses on reguleeritud vaidluste kohtuvälise
lahendamise üksuste moodustamise ja tunnustamise kord ning sätestatud üldised nõuded
vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustes läbiviidavatele menetlustele.
Seega on kohtuvälise vaidluste lahendamise võimaldamine liikmesriikidele direktiivist
tulenevalt kohustuslik ning tõhusa ja jätkusuutliku vaidluste lahendamise võimalus on vajalik
ka arvestades seda, et väikesemahuliste vaidluste lahendamine üldises kohtumenetluses on
menetluslikult ebaotstarbekas ning kohtusüsteemi ebamõistlikult koormav. Samuti oleks see
kiirem ja lihtsam alternatiiv (kohtumenetlusele) ka vaidluse pooltele.
23
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL, 21.05.2013 preambuli p 4. .
24
Kättesaadav: https://ec.europa.eu/consumers/odr/main/index.cfm?event=main.home2.show&lng=ET
7
5. Tehtud uuringud
Euroopa Komisjoni poolt tellitud uuringud ja küsitlused tarbijatingimuste tulemustabeli
koostamiseks.25
Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2019. aastal tellitud uuring
„Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis“, mille teostas Ernst &
Young.26 Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidav ja elanike hinnangutel põhinev uuring
„Tarbijakaitse olukorrast Eestis 2019“.27
Viidatud uuringud toovad üheselt välja VTK punktis 1 käsitletud üldised probleemid ning
vajaduse olemasolevat olukorda muuta punktis 3 toodud eesmärkide kohaselt.
6. Kaasatud osapooled
VTK ettevalmistamisel on tehtud koostööd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga
(TTJA) ning TVK esimeestega. Sisendit VTK koostamiseks saadi ka 20. jaanuaril 2020
toimunud Ernst & Young’i uuringu lõppraportit tutvustaval seminaril, millel osalesid ka
komisjoni tegevusse kaasatud erialaliitude esindajad ja komisjoni esimeestena tegutsevad
isikud.
III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
Avalikkuse teavitamine JAH
Rahastuse suurendamine JAH
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH
säilitamine
Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH
Lisaks VTK-s tehtud regulatiivsetele õigusaktide muutmise ettepanekutele on TVK tuntuse ja
usaldusväärsuse tõstmiseks täiendavalt planeeritud ka mitmeid mitteregulatiivseid tegevusi.
7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs
Kaalutud on selliseid mitteregulatiivseid lahendusi nagu avalikkuse täiendav teavitamine,
olemasoleva olukorra säilitamine, senise regulatsiooni parem rakendamine ning rahastuse
suurendamine.
25
Kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/policies/consumers/consumer-protection/evidence-based-consumer-
policy/consumer-scoreboards_en#monitoringconsumeroutcomes
26
Kättesaadav:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/tarbijavaidluste_kohtuvalise_lahendamise_voimalikud_mudelid_eestis.pd
f
27
https://www.ttja.ee/sites/default/files/ametist/tarbijakaitse_olukorrast_eestis_2019.pdf
8
Avalikkuse teavitamine tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalustest ja TVK-st ning
TVK olulisematest otsustest on oluline ning see suurendaks TVK-sse pöördujate arvu, kuid ei
aitaks parandada TVK otsuste kvaliteeti ega lahendada probleemi seoses TVK-s läbiviidava
menetluse usaldusväärsusega. Samas on see kindlasti vahend, mis suurendab üldist teadlikkust
ja mõneti ka üldist EL tarbijatingimuste üldindeksit positiivses suunas.
Olemasoleva olukorra säilitamise korral võib Eestis võrreldes teiste liikmesriikidega
tarbimistingimuste indeks veelgi langeda. Olukorra säilitamine ei võimaldaks
suurendada menetlusosaliste usaldust TVK-s läbiviidava menetluse vastu.
Seega ei ole tegemist sisulise alternatiiviga, sest olemasoleva olukorra säilitamine ei
võimalda seatud eesmärke saavutada.
Senise regulatsiooni parem rakendamine tähendaks komisjoni esimeeste valdkondlikku
spetsialiseerumist, tarbijavaidluste komisjonis läbiviidava menetluse lihtsamat ja
läbipaistvamat korraldamist, alates valdkonnapõhiste avaldusvormide ja nende täitmiseks
vajalike juhiste väljatöötamisest kuni laiema teavitamiseni komisjoni poolt tehtud olulisematest
otsustest. Nimetatud tegevusi on TTJA poolt ka kavandatud ellu viia aastatel 2020-2021.
Täiendavad tegevused eeldavad aga täiendavaid rahalisi vahendeid. Kuivõrd riigi ülesanne on
eelkõige tagada järelevalve ning seista tarbijate kollektiivsete huvide kaitse eest, siis kahe isiku
vahelise lepingulise vaidluse lahendamine TVK-s ei peaks olema rahastatud üksnes
riigieelarvelistest vahenditest, vaid vähemalt osaliselt võiks sellesse panustada ka
menetlusosalised ise. Menetlusosaliste panus ei peaks olema kulupõhine, vaid pigem oleks
sellel pooli distsiplineeriv mõju, mis suurendaks poolte motivatsiooni leida probleemile
lahendus omavahelises suhtluses. Samas aitaks TTJA tõhusam järelevalve ja tarbijate
kollektiivsetes huvides läbiviidavad menetlused eelduslikult vähendada TVK-sse jõudvate
avalduste arvu.
Üksnes riigipoolse rahastuse suurendamine ei aita mõjutada poolte valmisolekut ja soovi leida
probleemile lahendus ilma kolmanda osapoole sekkumiseta ega võimalda olemasoleva
süsteemi puhul tõsta selle kvaliteeti ja usaldusväärsust.
Kuna eraõiguslikes tarbijavaidlusi lahendavates üksustes on vaidluste lahendamisega
seonduvad kulud ettevõtjate kanda, siis oleks põhjendatud, et ka avalik-õiguslikus üksuses
läbiviidavale menetlusele tehtavad kulud kaetakse osaliselt menetlusosaliste endi poolt. Lisaks
säilib endiselt riiklik finantseering vähemalt tänases mahus. Mitteregulatiivsed lahendused ei
võimalda tasu kehtestamist vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluses osalejatele.
Menetluskulude kandmise küsimusi saab seega lahendada avalik-õigusliku üksuse puhul
regulatiivselt, milleks on vaja ette näha vastavad muudatused erinevates õigusaktides.
7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest
Punktis 7.1 nimetatud mitteregulatiivsed lahendused (valdkonnapõhised avaldusvormid ja
juhised nende täitmiseks, komisjoni esimeeste spetsialiseerumine, teavituskampaaniad
tarbijatele ja kauplejatele) aitavad kaasa tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemi
muutmisele lihtsamaks ja läbipaistvamaks, kuid ei ole piisavad, et oluliselt suurendada TVK
menetluse usaldusväärsust ja otsuste kvaliteeti ning tõsta TVK tulemuslikkust. Ilma
regulatiivsete lahendusteta ei ole võimalik menetlusosalistele tasude sisseviimine ega vaidlusi
9
lahendavate TVK liikmete kompetentsi suurendamine, samuti TVK otsuste paremini
täidetavaks muutmine analoogselt teistele vaidlusi kohtuväliselt lahendavatele komisjonidele.
IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või
on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)
Ernst & Young’i poolt läbiviidud uuringu raames viidi läbi Austria, Soome, Taani ja
Ühendkuningriikide tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemi analüüs. Riikide valimi
aluseks oli Euroopa Komisjoni 2017. aasta tarbijatingimuste tulemustabelis esitatud andmed,
mille kohaselt oli nimetatud riikides tarbijate rahulolu ning usaldus hüvitusmehhanismide ja
kohtuväliste menetluste vastu kõige kõrgem. Seaduseelnõu koostamisel ei ole kavas täiendavate
analüüside läbiviimine.
9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus
Regulatiivsete valikute osas näeme järgmisi võimalusi:
1) TVK esimeeste professionaalsuse ja asjatundlikkuse tõstmiseks määrata tähtajaliselt
(viieks aastaks) palgalised komisjoni esimehed, kelle igapäevatööks oleks
tarbijavaidluste lahendamine. Komisjoni esimehed valitakse avaliku konkursi korras ja
komisjoni esimehele kehtivad nõuded ning neile makstava tasu suurus sätestatakse
õigusaktis. TVK-le esitatavate avalduste keskmist arvu arvestades oleks vajalik värvata
täistööajaga 3 esimeest.
2) TVK valdkondliku kompetentsi suurendamiseks näha ette tasu maksmine komisjoni
liikmeks olevale ettevõtlusorganisatsiooni esindajale.
3) TVK menetlusse mittesobivate avalduste hulga vähendamise ja menetluse kvaliteedi
tõstmise eesmärgil kehtestada tarbijale tasu TVK-le esitatava avalduse läbivaatamise
eest. Tasu suurus oleks sümboolne, ca 10 eurot, ja selle tulemusel peaks vähenema
pahatahtlike ja ilmselgelt põhjendamatute pöördumiste arv, mis võimaldab TVK
sekretariaadi ja liikmete vabanenud ressursi suunata asjakohaste pöördumiste
läbivaatamisele ja ettevalmistamisele.
4) Innustamaks kauplejaid pakkuma senisest aktiivsemalt lahendusi vaidluste
ennetamiseks, kehtestada tarbijavaidluse kohtuvälise lahendamise menetlusse kaasatud
kauplejale kindlaks määratud summas menetluskulu tasumise kohustus juhul, kui
menetluse tulemuseks on tarbija nõuet rahuldav või osaliselt rahuldav otsus.
Menetlustasu sisseviimine aitaks omakorda alandada TVK koormust läbi kauplejate
motivatsiooni TVK väliselt tarbijaga kokkuleppele jõuda. Menetluskulu tasumine oleks
eelkõige pooli ühisele lahendusele ja kokkuleppele suunav ning seda ei pea tasuma
kokkuleppe sõlmimisel või olukorras kus tarbija nõue oli põhjendamatu.
5) Vaidluse poolte võrdsemaks kohtlemiseks näha menetlustasu sisseviimisel ette TVK
menetluskorras muudatus, mis annaks ka kauplejale võimaluse taotleda vaidluse suulist
arutamist. Hetkel kehtiva regulatsiooni alusel on vaid tarbijal õigus valida kirjaliku või
suulise menetluse vahel.
6) Eestis kasutatavate kohtuväliste menetluste ühtlustamiseks, tarbijavaidluste komisjoni
otsusele suurema kaalu andmiseks ja otsuste paremaks täitmiseks muuta TVK otsus
10
kauplejale siduvaks, mis võimaldaks tarbijal taotleda otsuse täitmist täitemenetluse
alusel. Hetkel on komisjoni otsus soovituslik ehk täitmine kauplejale on vabatahtlik.
10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise
õigusega määratud raamid
Regulatiivsed valikud on otseselt puutumuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis
2013/11/EL sätestatud raamtingimustega. Direktiiv ei piira liikmesriikides vaidluste
kohtuväliseks lahendamiseks kasutatavate menetluste vormi. Need võivad olla menetlused, kus
vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus toob pooled kokku eesmärgiga jõuda kokkuleppeni
või kus üksus soovitab lahendust või määrab lahenduse. Need võivad olla ka kahest või enamast
sellisest menetlusest kombineeritud menetlused. Samuti ei piira direktiiv vaidluste kohtuvälise
lahendamise üksuste rahastamist kutseorganisatsioonide või ettevõtjate ühenduste poolt.
Direktiivi tingimuste kohaselt peab vaidluse lahendamise eest vastutavate füüsiliste isikute
ametisse määramine toimuma läbipaistva menetluse alusel ja isikutele antakse vähemalt
kolmeaastane ametiaeg, et tagada nende tegevuse asjatundlikkus ja sõltumatus.
Direktiivi art 8 punkti c) kohaselt peab vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlus olema
tarbijale kättesaadav tasuta või sümboolse tasu eest.
V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus.
Mõjude täpsem hindamine viiakse läbi sõltuvalt valitud lahendusest võimaliku eelnõu
koostamise raames.
11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud
Kavas on välja töötada eelnõu, millega tehakse vastavad muudatused tarbijavaidluste
kohtuvälise lahendamise menetlust puudutavates õigusaktides, et saavutada punktis 3
kirjeldatud eesmärk. Eelnõu väljatöötamine algab pärast väljatöötamiskavatsusele saadud
tagasiside analüüsimist.
Kavandatavad muudatused avaldavad mõju riigiasutuse (TTJA ja TVK) töökorraldusele,
millega kaasneb kaudne majanduslik mõju.
Muudatused avaldavad majanduslikku mõju peamistele sihtrühmadele – tarbijatele ja
kauplejatele.
Muudatused suurendaksid tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemi usaldatavust,
vaidluste lahendamise menetlus oleks lihtsam ja osapooltele arusaadavam, protsess tõhusam,
suureneks võimalus pooltevahelisteks kokkulepeteks ning paraneks lahendite vabatahtlik
täitmine. Samuti panustaksid menetlusosalised osaliselt ka rahaliselt menetlusse, mis
eeldatavalt suurendaks osapoolte osalust menetluses ja selle tulemuste jõustamist.
11
11.1. Kavandatav muudatus 1 – vähendada komisjoni esimeeste arvu ja asendada nende
töö tunnipõhine tasustamine põhipalgaga ning näha ette tasu maksmine komisjoni
liikmena kaasatud ettevõtlusliidu esindajale
Põhitöö kõrvalt vaidlusi lahendava 13 esimehe asemel valitakse avaliku konkursi korras 3
esimeest, kelle igapäevatööks on tarbijavaidluste lahendamine. Järjepidev tegelemine
tarbijavaidluste lahendamisega ning võimalik spetsialiseerumine teatud valdkonna vaidlustele
suurendab esimeeste asjatundlikkust ja kompetentsi ning võimaldab tõsta otsuste kvaliteeti ja
tagada ühetaolisem lähenemine vaidluste lahendamisel.
Väiksema arvu palgaliste esimeeste korral on lihtsam korraldada nende koostööd TVK-d
teenindava sekretariaadiga ning muuta sisukamaks ja tõhusamaks sekretariaadi poolt läbiviidav
eelmenetlus. TVK valdkondliku kompetentsi suurendamiseks näha ette tasu ka komisjoni
liikmena kaasatud ettevõtluspoole esindajale.
Kvaliteetsemad ja selgemad otsused ning samasisuliste vaidluste ühetaolisem
lahendamine aitab tõsta nii tarbijate kui kauplejate usaldust TVK-s läbiviidava menetluse
vastu ja paremini sisustada õigusaktides tarbijate kaitseks sätestatud normide tähendust
ning kujundada valdkondlikku head tava.
Muudatus peaks avaldama märkimisväärset positiivset mõju lahendite kvaliteedile ja menetluse
tõhususele, läbi mille tõuseb üldine vaidluse osapoolte rahulolu menetlusega ja tarbijavaidluse
lahendamisega. Eeldatavalt peaks suurenema ka vaidluste sisulise lahendamise määr.
11.1.1. Muudatusega kaasnev majanduslik mõju
Muudatusel ei ole otsest majanduslikku mõju sihtrühmadele. Muudatus puudutab TTJA ja TVK
sekretariaadi töökorraldust. TTJA kulutused komisjoni esimeeste ja liikmete töötasudele
suureneksid aastas hinnanguliselt 80 000 eurot.
Kehtiva regulatsiooni28 alusel makstakse komisjoni esimeestele töötasu vastavalt töötatud
tundide arvule. Kuutöötasu aluseks on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes
1 nimetatud kõrgeima palgamäära ja koefitsiendi 0,55 korrutis, mis tänasel päeval oleks 3664
eurot. Ühe vaidluse menetlemise eest makstav töötasu ei või ületada 170 eurot. Komisjoni
esimeeste töötasudeks kulus 2019. aastal 80 000 eurot.
TVK esimehe võimaliku ametipalga suuruse osas võib eeskujuks võtta näiteks
töövaidluskomisjoni juhataja põhipalga, mis moodustab 80-100% riikliku lepitaja
ametipalgast.29 2020. aastal on riikliku lepitaja ametipalga suuruseks 3664 eurot.30
Töövaidluskomisjoni juhataja põhipalgaks on seega 2900-3664 eurot. Tööstusomandi
apellatsioonikomisjoni alalise liikme põhipalk on justiitsministri määruse kohaselt vähemalt
2500 eurot.31
28
Tarbijakaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108012020003
29
Töövaidluse lahendamise seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017018
30
Kõrgemate riigiteenijate indekseeritud ametipalk
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/personalipoliitika/memo_korgemad_riigit
_ametipalk_03.2020.pdf
31
Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/128062019016
12
11.2. Kavandatav muudatus 2 – kehtestada riigilõivuna TVK-le esitatud avalduse
läbivaatamise tasu
Kavandatud muudatusega kehtestataks riigilõiv TVK-le esitatud avalduse läbivaatamise eest.
Riigilõivu kehtestamise eesmärgiks on vähendada TVK halduskoormust seoses pahatahtlike ja
põhjendamatute avaldustega, mis tuleb läbi vaadata ja vormistada nende menetlusse võtmisest
keeldumise otsused. Kehtiva seaduse alusel on võimalik avalduse menetlemisest keelduda, kui
kauba/teenuse või nõude suurus jääb all 30 euro ja vaidluse lahendamine ei ole oluline praktika
kujundamise või senise praktika muutmise vajaduse seisukohast. Riigilõivu sisseviimisel on
võimalik kaaluda nimetatud menetlusest keeldumise aluse kaotamist, arvestades et 2019. aastal
oli tarbija nõuetest 41% vahemikus 101-500 eurot ja 35% nõuetest on üle 500 euro32.
Muudatuse kavandamisel on kasutatud eeskujuna Taani mudeli vastavat elementi. Taani
süsteemis eksisteerivad nii eraõiguslikud riiklikult tunnustatud vaidlusi kohtuväliselt
lahendavad üksused kui ka avalik-õiguslikud üksused. Taani süsteemi iseloomustab väga tugev
spetsialiseerumine, mis väljendub vaidlusi kohtuväliselt lahendavate üksuste suures arvus.
Ernst & Young’i uuringus kirjeldatud Taani tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemis
on kasutusel sisenemistasu tarbijatele 100-500 DKK (13-67 eurot)33, olenevalt menetlusetapist.
Sisenemistasu 100 DKK, mis ei kuulu tagastamisele, tuleb tasuda vaidluste lahendamise
keskusele avalduse esitamisel. Tarbija avaldusega tegelev menetleja viib läbi
vahendusmenetluse, mille eesmärgiks on saavutada pooltevaheline vabatahtlik kokkulepe. Kui
pooled vabatahtliku kokkuleppeni ei jõua, saab tarbija teha avalduse tarbijavaidluste
komisjonile, tasudes 400 DKK (54 eurot) suuruse sisenemistasu, mis tagastatakse tarbijale
juhul, kui tema nõue rahuldatakse või kui menetlus lõpetatakse tulemuseta.
11.2.1. Muudatusega kaasnev majanduslik mõju tarbijatele
Muudatusel on otsene majanduslik mõju tarbijatele.
Ernst & Young’i uuringu raames läbiviidud küsitluse tulemustest selgus, et 54% tarbijatest on
nõus maksma avalduse esitamise eest tasu, olenevalt muidugi summa suurusest. Lisaks 28%
tarbijatest oleks nõus maksma tasu juhul, kui see tarbijale tagastatakse tarbijale positiivse
lahendi korral. Seega on 82% tarbijatest põhimõtteliselt nõus maksma teatud tasu.34
Fikseeritud riigilõivu summa puhul on lähtutud direktiivist 2013/11/EL, mille kohaselt peavad
vaidluste kohtuvälised menetlused olema tarbijatele kättesaadavad ning vaidluste lahendamine
olema tarbijale tasuta või sümboolse tasu eest.
Riigilõiv 10 eurot oleks vastavalt OECD statistikale Eesti kontekstis 0,5% igakuisest
netosissetulekust. Arvestades OECD palgastatistikat, tarbijate poolt makstavaid analoogseid
tasusid välisriikides ning tasu suurust suhtena vaidlusaluste toodete/teenuste väärtusesse, ei saa
32 32
E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne,
17.12.2019, lk 108
33
E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019,
lk 56-60
34
E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019,
lk 107
13
objektiivselt järeldada, et kavandatav riigilõiv piiraks tarbijate võimalust saada neile seadusega
ettenähtud abi vaidluse kohtuvälise lahendamise näol.35
Seega oleks sellise riigilõivu kehtestamine põhjendatud ning kooskõlas direktiiviga ega
kahjustaks tarbijate huve. Riigilõiv on oluliselt väiksem kui vaidluse lahendamisega seonduvad
menetluskulud. Samas oleks riigilõivul avalduse esitajale distsiplineeriv mõju. Keskmiselt on
ühe vaidluse lahendamise kulu 145 eurot36.
11.3. Kavandatav muudatus 3 - kehtestada menetlustasu kauplejatele
Kavandatud muudatusega kehtestataks menetlustasu kauplejatele, kui menetluse tulemuseks on
tarbija nõuet rahuldav või osaliselt rahuldav otsus. Muudatusel on majanduslik mõju
kauplejatele. Vähesel määral mõjutab muudatus ka TTJA halduskoormust ja kohtutäitureid, kui
kauplejad vabatahtlikult menetlustasu ei maksa. Menetlustasu sissenõudmine toimuks TTJA
kui TVK sekretariaadi poolt eraldi menetluses täitedokumendi või ettekirjutusega, mis on
täitedokumendiks vastavalt täitemenetluse seadusele.
Ernst & Young’i uuringu raames läbiviidud küsitluse põhjal oleks 21% kauplejatest valmis
tarbijavaidluste rahastamises osalema juhul, kui tarbija nõue oli põhjendatud, 14% juhul, kui
vaidlustega tegeleb valdkonnale spetsialiseerinud vaidlusüksus, ning 10% juhul, kui
vaidlustega tegeleb erialaliit.37
Ernst & Young on oma uuringus välja pakkunud fikseeritud määras vaidluse lahendamise tasu
vastavalt menetluse tulemusele – tarbijaga kokkuleppele jõudmisel oleks tasu 100 eurot ning
tarbija nõuet rahuldava otsuse korral oleks tasu 200 eurot.38
Kuna kokkulepe peaks tagama suurema rahulolu nii tarbijale kui kauplejale, siis leiame, et
kokkuleppe korral võiks kaupleja menetlustasust vabastada. Fikseeritud menetlustasu suuruses
150 eurot kuuluks sissenõudmisele vaid juhul, kui menetlus lõpeb tarbija nõuet rahuldava või
osaliselt rahuldava otsusega. Samas tuleks ette näha ka võimalus nõuda kauplejalt kas osaliselt
või täielikult menetluse käigus TVK poolt kantud täiendavate kulude tasumist (näiteks kulud
ekspertiisile) juhul, kui kõnealused kulud olid vajalikud vaidluse lahendamiseks.
11.3.1. Muudatusega kaasnev majanduslik mõju kauplejatele
Menetlustasu sisseviimine peaks eelduslikult mõjutama kauplejad tegelema tarbija
probleemidega tõsisemalt ja otsima probleemile lahendusi, mis omakorda vähendaks TVK-sse
pöördumiste arvu. Vaidluse lahenduse tulemusest sõltuv menetlustasu peaks suunama
kauplejaid ka eelmenetluse käigus pakkuma ning otsima kokkulepet. Vaidluse käigus
kokkuleppe saavutamist tuleb igati toetada ja võimalusel selleni jõudmist suunata ja
soodustada.
35
E &Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne,
17.12.2019, lk108
36 36
E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne,
17.12.2019, lk 89
37
E &Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne,
17.12.2019, lk 98
38
E &Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne,
17.12.2019, lk 99
14
Eeltoodu tagaks samaaegselt mõlema vaidluse osapoole huvide parema kaitse ja tagab tarbijale
kindluse vaidluse tegeliku mõlemaid osapooli rahuldava lahenduse osas. Teisalt oleks positiivse
mõjuga ka see, et tarbijavaidluse lahendamise kulud oleks väiksemad, kui pooled jõuavad
koostöös kokkuleppele või leiavad muu lahenduse, mille puhul ei oleks vaja vaidluse
menetlemist komisjoni poolt. See vähendaks menetluskoormust ka kaupleja jaoks. Kaudse
positiivse mõjuna võib märkida ka kauplejate ja üldise ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse
kasvu, kui suureneb TVK menetluses osalevate kauplejate osakaal võrreldes nendega, kes
praegu mingilgi määral vaidluse lahendamisest osa ei võta, kuigi tarbijal on selleks õiguspärane
ootus.
2019. aastal tegi TVK vaidluse lahendamiseks 449 otsust ja neist tarbija kasuks oli 343 otsust.
Kui eeldada, et kõik vaidlused olid seotud erinevate kauplejatega, oleks kavandatud
muudatusest puudutatud sihtrühma suuruseks 343 kauplejat. Menetlustasuna laekuks sel juhul
riigieelarvesse 51450 eurot. Eesmärgiks ei ole teha vaidluste kohtuvälise lahendamise eest
võetava tasu suurust kulupõhiseks, vaid suunata kauplejaid tegelema rohkem tarbija
probleemidega ja järgima ning arvestama tarbijate kaitseks kehtestatud norme. Suurem osa
kauplejatest teeb seda juba täna, mistõttu võib kavandatud muudatuse negatiivset rahalist mõju
teatud kauplejatele pidada väheoluliseks.
Kui kaupleja on tarbijaõigusi järginud ja seaduslikult toiminud, siis ei suurene tema kohustused
muudatuste tagajärjel ehk kaupleja jaoks puuduvad senisega võrreldes täiendavad kohustused
või kulud ning halduskoormus ei suurene. Samas, kui kaupleja on rikkunud tarbijaõiguseid, siis
võib kaupleja põhjendatult eeldada, et sellega võib kaasneda tema jaoks ebasoodsaid tagajärgi
nagu menetluskulu ning lahendi korral võimalik täitemenetlus.
Kavandatav menetlustasu kauplejale on väiksem kui tegelikud vaidluse lahendamisega
seonduvad kulud. Menetlustasu vormis menetluskulu osaline sissenõudmine tarbija kasuks
tehtava lahendi korral suunab vaidluse osapoolt aktiivsemalt otsima kokkulepet ning aitab
kaudselt vähendada võimalike pöördumiste arvu ning riigipoolseid kulutusi tarbija ja kaupleja
vaheliste vaidluste lahendamisele.
11.3.2. Muudatuse mõju TTJA-le ja kohtutäituritele
Menetlustasu sissenõudmine toimuks TTJA kui TVK sekretariaadi poolt eraldi menetluses
täitedokumendi või ettekirjutusega, mis on täitedokumendiks vastavalt täitemenetluse
seadusele.
Menetlustasu sissenõudmiseks täitedokumendi või ettekirjutuse tegemine suurendab mingil
määral TTJA halduskoormust. 2019. aastal tegi TVK tarbija kasuks 343 otsust.
Menetlusstatistika kohaselt 70% otsustest täidetakse kauplejate poolt vabatahtlikult ja võib
eeldada, et need kauplejad tasuvad ka menetlustasu vabatahtlikult. Eelduslikult 100-150
juhtumi puhul aastas võib tekkida vajadus nõuda menetlustasu täitemenetluse korras.
Mitteregulatiivse meetmena võib menetlustasu vabatahtlikku tasumist soodustada TTJA poolne
positiivne teavitus vastutustundlikest ja õiguskuulekatest kauplejatest, kes täidavad TVK
otsuseid ja tasuvad menetlustasu.
11.4. Kavandatav muudatus 4 – teha TVK otsus kauplejale siduvaks ja täitemenetluse
korras täitmisele pööratavaks
15
Muudatus mõjutab otseselt kohtutäitureid, kaudselt tarbijaid ja kauplejaid. Alternatiiv oleks
praeguse olukorra säilitamine, kus TVK otsus on kauplejale vabatahtlikuks täitmiseks, kuid
mittetäitmise korral pannakse kaupleja TVK otsuseid mittetäitvate kauplejate nimekirja.
Kehtiva seaduse alusel on TVK otsus kauplejale vabatahtlikuks täitmiseks. Eesti õiguskorras
on TVK-ga analoogsed vaidlusi kohtuväliselt lahendavad komisjonid, nt töövaidlus- ja
üürikomisjon, mis teevad poolte jaoks siduvaid ja täitmisele pööratavaid otsuseid. Lähenemine
vaidluste kohtuvälisele lahendamisele võiks olla ühetaoline, olenemata sellest, millise
valdkonna vaidlusi lahendatakse.
Ernst & Young’i uuringu kohaselt tehti 2018. aastal TVK 398-st otsusest tarbija kasuks 269
(68% otsustest). Tähtaegselt ehk 30 päeva jooksul jäi neist täitmata 151 otsust kokku 129
erineva kaupleja poolt.39 Seega veidi enam kui pooled tarbijate kasuks tehtud otsused jäid
kauplejate poolt tähtaegselt täitmata. Otsuse mittetäitmise korral lisatakse kaupleja nn
„musta nimekirja“, mis on ainsaks hoovaks survestada kauplejat otsust täitma. Suur osa
otsustest täidetakse 30 päeva jooksul pärast kaupleja kandmist „musta nimekirja“ ehk siis
tarbija peab ootama nõude rahuldamist sageli pool aastat või kauem.
Otsus jäi täitmata 62
91-365 päeva 19
91-180 päeva 27
31-90 päeva 9
1-30 päeva 34
0 10 20 30 40 50 60 70
Joonis 1. 2018. aasta jooksul mustast nimekirjast eemaldatud otsused40
TVK otsuste täitmise protsent on siiski suhteliselt kõrge, võrreldes uuringus analüüsitud teiste
riikidega. 2018. aastal tarbijate kasuks tehtud otsustest 77% täideti kauplejate poolt
vabatahtlikult. Vastavad protsendid olid Soomes 80% ning Suurbritannias 84%.41
Sellegipoolest rikub olukord, kus peale tarbijavaidluse menetlust teatab kaupleja
tarbijale, et ta ei kavatse otsust täita, kuna see on soovituslik – märkimisväärselt tarbijate
rahulolu ja usaldust. Selline olukord ei vasta ka menetluse eesmärgile leida kiire ja lihtne
lahendus pooltevahelise vaidluse lahendamiseks.
Sageli on eelnevat väljatoodud kui üht olulisemat aspekti, mis mõjutab tarbija rahulolu
vaidluse tulemusega – paljudel juhtudel jääb tarbijale kohtuvälise menetluse eesmärk
ebaselgeks, kui vaidluse lahend ei ole pooltele kohustuslik ning menetluse käigus ei jõuta
ka kokkuleppele ega täideta nõuet vabatahtlikult.
39
E &Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne,
17.12.2019, lk 28
40
E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019,
lk 29
41
sama
16
Sellises olukorras on põhjendatud kaaluda otsuste parema täitmise tagamiseks täiendavaid
lahendusi, sest menetlus ei täida eesmärke liiga paljudel juhtudel. Arvestada tuleb ka seda, et
sõltumata asjaolust, kas kaupleja otsuse täidab või mitte, on vaidluse lahendamine igal juhul
juba kaasa toonud arvestatava menetluskulu.
TVK otsuse muutmine sundtäidetavaks eeldab TKS-is sisalduva regulatsiooni täpsustamist, et
oleks tagatud erapooletu menetlus ning õiguslikult põhistatud ja pädevad otsused. Samuti on
vajalik muuta täitemenetluse seadustikku.
Õiguslikult põhistatud ja pädevate otsuste tegemist aitab tagada ka komisjoni esimeeste töö
ümberkorraldamine lähtudes VTK ettepanekutest.
Senise olukorra ja TVK soovitusliku otsuse säilitamisel oleks otsuste parema täitmise
tagamiseks võimalik alternatiivne lahendus siduda muudatuse 3 kohaselt kavandatav kaupleja
menetlustasu sissenõudmine otsuse täitmisega. Menetlustasu nõutakse kauplejalt sisse juhul,
kui kaupleja ei täida tarbija kasuks tehtud otsust 30 päeva jooksul arvates otsuse saamisest.
Selline lahendus aitaks eeldatavasti samuti mõnevõrra suurendada TVK otsuste täitmise
protsenti, kuid tarbija suuremate nõuete puhul jääks kauplejale siiski võimalus teha
majanduslikult kasulikum otsus, tasudes menetlustasu, kuid jättes tarbija nõude siiski
rahuldamata. Samuti ei soodusta taoline lahendus kaupleja poolt kompromissi otsimist vaidluse
lahendamiseks võimalikult varajases etapis.
TVK otsuse sundtäidetavaks muutmisest puudutatud tarbijate ja kauplejate sihtrühmad on
väikesed – see võib puudutada umbes 100 kauplejat aastas, kes ei täida TVK otsuseid ja kelle
osas tekib võimalus algatada sundtäitmine ning umbes sama suurusjärk tarbijaid, kellel tekib
võimalus TVK otsuse sundtäitmiseks. Muudatuse otsene mõju sihtrühmadele on vähene. Samas
võimaldaks muudatus suurendada tarbijate usaldust TVK ja selle menetluse vastu ning aitaks
parandada TVK otsuste täitmist kauplejate poolt ning muuta kohtuväline tarbijavaidluste
lahendamine tõhusamaks.
Võib eeldada, et otsuste täitemenetluses täitmise võimaluse tekkimisel kaob vajadus
olemasoleva otsuseid mittetäitvate kauplejate nimekirja järele ja selle pidamisest loobutakse.
11.4.1. Muudatuse mõju tarbijatele
Tarbija võimalus pöörata TVK otsus täitmisele suurendaks kindlasti kauplejate poolt otsuste
täitmise protsenti ja kiirendaks seda. See omakorda tõstaks tarbijate kindlustunnet ja usaldust
vaidluse kohtuvälise menetlemise vastu. Võimalus saada täitmisele pööratav otsus, võiks
eelduslikult suurendada tarbijate valmisolekut otsida probleemile lahendust kohtuvälises
menetluses. Kuna täitemenetluse algatamine nõuab tarbijalt täiendavate sammude astumist ning
teatud kulutusi, siis võib eeldada, et mitte kõik positiivse otsuse saanud tarbijad ei algata selle
otsuse sundtäitmist. Kindlasti ei ole ka TVK sundtäidetava otsuse korral võimalik saavutada
otsuste 100%-list täitmist, kuid teatud distsiplineeriv mõju kauplejale oleks kindlasti.
11.4.2. Muudatuse mõju kauplejatele
TVK 2019. aasta tegevusaruande alusel ei täitnud TVK otsuseid 123 kauplejat, kellel oli kokku
täitmata 171 otsust. Tarbija kasuks tehtud 343 otsusest oli poole aasta jooksul täitmata 93
17
lahendit42, mis näitab, et suurem osa kauplejatest siiski täidab TVK otsuseid vabatahtlikult ja
nendele kavandatav muudatus mõju ei avalda. Ülejäänutele on muudatusel eelduslikult
distsiplineeriv mõju, mille tagajärjel TVK otsuste mittetäitmise protsent väheneb. Kauplejatel,
kes TVK otsuseid vabatahtlikult ei täida, tuleb arvestada ka täitemenetluse läbiviimisega seotud
kulude hüvitamisega.
11.4.3. Muudatuse mõju kohtutäituritele
Kavandatava muudatuse tulemusena suureneb eelduslikult kauplejate poolt vabatahtlikult
täidetavate TVK otsuste osakaal ja täitmata jääks hinnanguliselt 100 otsust aastas. Eeldusel, et
osad tarbijad täitemenetlust ei algata, võib sundtäitmisele pööratavate otsuste arv aastas olla 50-
70.
Seisuga 1. jaanuar 2020 kuulus ametikogusse 43 kohtutäiturit.43
12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatused ei suurenda ettevõtjate ega tarbijate halduskoormust. Menetlusnõuete
täpsustamine võib vähesel määral suurendada TVK menetluse läbiviimise koormust, kuid
arvestades, et menetluse eesmärgid saavutatakse tõhusamalt, on see aktsepteeritav.
13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud
ja tulud
Muudatuste rakendamine toob riigile eeldatavasti nii kulusid kui tulusid. Kolme palgalise
esimehe ja komisjoni liikme töötasudeks makstav summa suureneb ligi 80 tuhande euro võrra
aastas, võrreldes senise komisjoni esimeeste töötasudeks makstava summaga. Samuti
lisanduksid TTJA-le teatud kulud seoses menetlustasu sissenõudmisega.
Tarbijale kavandatav sisenemistasu 10 eurot TVK-sse esitatava avalduse läbivaatamise eest
tooks eelarvesse umbes 25 000 eurot eeldusel, et aastas on keskmiselt 2500 tarbija pöördumist.
Eeldades, et tarbijavaidluste komisjonis lahendatakse keskmiselt 500 vaidlust otsusega ja neist
60% ehk 300 vaidlust lahendatakse tarbijale positiivselt, oleks kauplejatelt menetlustasuna
sissenõutav summa 45000 eurot.
14. Edasine mõjude analüüs
Täiendavat mõjuanalüüsi planeeritakse eelnõu koostamise käigus. Esialgse hinnangul
märkimisväärseid olulise mõjuga muudatusi ei ole.
VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava
15. Valitav lahendus
42
Tarbijavaidluste komisjoni 2019 tegevusaruanne
https://komisjon.ee/sites/default/files/komisjoni_2019_tegevuse_aruanne.pdf
43
https://kpkoda.ee/wp-content/uploads/2020/07/Arengukava-2020-2024-1.pdf
18
1. Nimetatakse TVK esimehed täistööajaga ametiajaga 5 aastat ja määratakse nende
põhipalk ning tasu komisjoni liikmena kaasatud ettevõtluspoole esindajale.
2. Kehtestatakse tarbija tasutav riigilõiv TVK-le esitatava avalduse läbivaatamise eest.
3. Kehtestatakse kindlaksmääratud suuruses menetlustasu maksmise kohustus
kauplejale, kui tarbija nõue kaupleja vastu on TVK otsuse kohaselt täielikult või
osaliselt põhjendatud.
4. Kehtestatakse TVK otsuse täitmisele pööramise võimalus.
15.1. Töötatakse välja uus 15.2. Muudatused tehakse senise X
tervikseadus seaduse struktuuris
15.3 Selgitus Tarbijavaidluste komisjoni tegevus on reguleeritud tarbijakaitseseaduse 6-
ndas peatükis, mistõttu uue seaduse väljatöötamine ei ole vajalik.
16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid
Muudatus 2 (tarbija sisenemistasu) eeldab riigilõivuseaduse täiendamist.
Muudatus 3 ja 4 puudutavad täitemenetluse seadustikku.
17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse
VTK edastatakse arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,
Justiitsministeeriumile, Harju Maakohtule, Õiguskantsleri kantseleile, Eesti Advokatuurile,
Eesti Juristide Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite
Kojale, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile,
Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Turismifirmade Liidule, Eesti
Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsioonile, Eesti Tarbijakaitse Liidule,
Tartu Tarbijate Koostöökojale.
18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg
Mõjude hindamine viiakse läbi eelnõu koostamise raames.
19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise Eelnõu õiguslikke valikuid
ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna kajastavat kontseptsiooni ei
koostatakse eelnõu kontseptsioon) koostata
20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja I-II kvartal 2021
kooskõlastamise aeg
21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg I kv 2022
22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Riina Piliste
[email protected]
Thea Palm
[email protected]
19