Teie 18.06.2020 nr 2-7/20-139/2
Riigikogu keskkonna- ja
maaelukomisjon Meie 28.09.2020 nr 1.1-16/20-0110/41572
[email protected]
Lossi plats 1a
15161, Tallinn
Hoonestuslubade menetlustest
Palusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) analüüsida vesiviljelusega
alustamiseks vajalike lubade taotluste menetlemise protsessi (hoonestus- ja keskkonnaluba) ning
pakkuda keskkonna- ja maaelukomisjonile välja tegevuskava, kuidas lubade menetlusele kuluvat
aega lühendada.
MKM on arvamust küsinud ka Tarbijakitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt (TTJA), sest TTJA
menetleb hoonestusloa taotlusi alates 01.07.2015 ning Rahandusministeeriumilt (RAM), sest
nemad menetlevad hetkel koostamisel olevat Eesti mereala planeeringut1.
TTJAl on täna menetluses 11 vesiviljelusega seotud hoonestusloa taotlust, millest 5 taotlust on
esitatud konkureerivatele aladele Hiiumaa merealal ning TTJA ei saa ilma konkurssi läbi viimata
küsimust lõplikult otsustada. Enampakkumise korraldamiseni pole jõutud ja menetlus seisab, kuna
ühel juhul on otsus mõlema arendaja poolt kohtusse kaevatud. Teisel juhul on otsus tegemata, kuid
sarnaselt eelnevale, kui arendajad omavahel kokkuleppele ei jõua, siis tuleb teha otsus
enampakkumise korraldamiseks. Hetkel on kohtus oleva menetluse puhul suunatud osapooli
sõlmima kompromissi alade jagamise osas ning TTJA on pakkunud ka teistele konkureerivatele
vesiviljelejatele võimaluse sõlmida omavaheline kompromiss ning mitte konkureerida alade
pärast, mis venitab protsessi pikemaks ning toob kaasa kohtuvaidlused.
Hiiu maakonnaga piirneval merealal ja Pärnu maakonnaga piirneval merealal on kehtivad mereala
planeeringud. Nendel aladel vesiviljeluseks loa taotlemisel tuleb mh arvestada ka kehtivates
planeeringutes sätestatud nõuetega. Ülejäänud merealal on koostamisel üleriigiline Eesti mereala
planeering. Veeseaduse § 221 lõike 2 punkti 2 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa
andmisest juhul, kui taotlusalusel alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole
lõppenud. Erandi sellest kehtestab sama paragrahvi lõige 3, millest tulenevalt võib hoonestusloa
menetluse siiski algatada kui hoonestusloa taotleja on nõus, et selle loamenetluse alusel antud
hoonestusluba kehtib üks aasta pärast planeeringu kehtestamist. Sätte eesmärgiks on võimaldada
siiski teatud väiksemate ehitiste ehitamist ka siis, kui planeerimismenetlus on pooleli. Üheaastane
tähtaeg on valitud seepärast, et kui pärast planeeringu kehtestamist selgub, et hoonestusloa alusel
1
Eesti mereala planeeringu ja selle mõjude hindamise algatas 25.05.2017 Vabariigi Valitsus. Planeeringu koostamist
ja selle mõjude hindamist korraldab Rahandusministeerium.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
rajatud ehitis on planeeringuga vastuolus, siis peab hoonestusloa omaja ehitise avalikust veekogust
eemaldama ning selleks peab hoonestusloa omajal olema mõistlik tähtaeg. Seega olenemata
asjaolust, et Eesti mereala planeeringu menetlus kestab, saab anda hoonestuslube vesiviljeluseks
(nt kalakasvandustele), sest need ei ole üldjuhul merepõhjaga püsivalt ühendatud ning on seega
kergemini teisaldatavad. Samas on RAM hoonestusloa taotluste, sh nende, mis on esitatud
vesiviljeluse arendamiseks, kohta TTJA-le seisukohti andes soovitanud juba täna lähtuda
koostamisel olevast merealaplaneeringust, vältimaks võimalikke vastuolusid planeeringuga peale
selle kehtestamist.
Kui jätta kõrvale konkureerivate taotlejate kohtuvaidlused, on hoonestusloa menetluse kestusele
kõige suurem mõju sellel, kui palju tuleb teha hoonestusloa andmise menetluse ajal täiendavaid
uuringuid ja kui kaua kestab keskkonnamõjude hindamine. Hoonestuslubade taotluste
menetlemisel, millega taotletaval tegevusel on oluline keskkonnamõju, peab arvestama
keskkonnamõjude uuringute läbiviimisega, mis võtavad aega minimaalselt kaks aastat. MKM
mõjude hindamise poolt muuta ei saa, kuid saab uuringud eelnevalt läbi viia ning valmistada ette
konkursi läbiviimise materjali.
Täiendavalt märgime, et Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a otsusega anti MKMile
ülesandeks analüüsida veeseaduse regulatsiooni osas, mis sätestab hoonestusloa menetlust avaliku
veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega selliselt, et oleks tagatud konkurents
ja hoonestusloa menetlusprotsessi õigusselgus.
MKMi eestvedamisel on koostamisel ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga tehakse ettepanek tuua veeseadusest kaldaga püsivalt
ühendamata ehitiste vette ehitamise hoonestusloa regulatsioon ehitusseadustikku, kus on ka
kaldaga püsivalt ühendatud ehitistega seonduv regulatsioon. Eelnõu on saadetud
kooskõlastusringile ning tutvumiseks kõikidele asjast huvitatud isikutele, kellel on võimalus teha
oma ettepanekuid.
Koos ehitusseadustiku muudatustega kavandatakse kehtestada Vabariigi Valitusese määrus „Riigi
poolt hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja nõuded hoonestusloa enampakkumisel
võõrandamiseks“. Määruse eesmärk on reguleerida riigi poolt valitud avaliku veekogu ala
hoonestusloa enampakkumise konkursi tingimused ja kord, et oleks tagatud riikliku huviga
avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ja põhjaga püsivalt ühendatud ehitiste ning
vesiviljeluse merealadele hoonestuslubade enampakkumisele suunamine.
Muudatuste eesmärgiks on täiendada seadust regulatsiooniga, mis võimaldab riigil endal teostada
merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi, vesiviljeluse jm
arendamiseks ja esitada need alad avalikule konkursile. Riiki esindav asutus teostaks hoonestusloa
menetluseks vajaminevad tegevused, milleks on keskkonnamõjude hindamine ning pädeva
asutuse poolt hoonestusloa menetluse algatamisel ettenähtud uuringud, et tagada kas vesiviljeluse
arendamine või meretuuleparkide püstitamine. Kui riigi poolt on teostatud hoonestusloa saamiseks
vajalikud tegevused nagu vajalikud uuringud ja mõjude hindamised, siis saab riik kuulutada välja
valitud aladele hoonestuslubade enampakkumise.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et vesiviljeluseks hoonestusloa taotlemine on eelkõige jäänud venima
konkureerivate taotluste, kohtuvaidluste ja arendajate koostöö puudumise tõttu. Taotluse
esitamisel viiakse läbi haldusmenetlus, millele järgneb sisuline hoonestusloa menetluse
algatamine, millega omakorda kaasneb vastava ala nn broneerimine menetluse ajaks. Ebaselged
2 (3)
on ilma konkursita ühe taotleja kasuks otsuse tegemise alused, kuivõrd enne keskkonnamõjude
hindamist ei ole ei kasutusala ega ka kasutamisintensiivsus teada. See toob kaasa konkureerivate
taotluste esitamise ja kohtuvaidluste tekke. Seaduse muutmise eelnõuga hajutab riik arendajate
riske ning loob selguse konkursi korraldamise tingimuste osas, mis loodetavasti kiirendab
hoonestuslubade menetlemise protsessi ning hoiab ära potentsiaalseid kohtuvaidluseid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Keiu Käära
611 3007
[email protected]
3 (3)