dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Hoonestuslubade menetlustest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. september 2020
Viit
1.1-16/20-0110/41572
Registreeritud
28. september 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu keskkonna- ja maaelukomisjon
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0110
Vastutaja
Keiu Käära

Failid

  • 📎1.1-1620-011041572 28.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc282 KB

Sisu (failidest)

Teie 18.06.2020 nr 2-7/20-139/2 Riigikogu keskkonna- ja maaelukomisjon Meie 28.09.2020 nr 1.1-16/20-0110/41572 [email protected] Lossi plats 1a 15161, Tallinn Hoonestuslubade menetlustest Palusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) analüüsida vesiviljelusega alustamiseks vajalike lubade taotluste menetlemise protsessi (hoonestus- ja keskkonnaluba) ning pakkuda keskkonna- ja maaelukomisjonile välja tegevuskava, kuidas lubade menetlusele kuluvat aega lühendada. MKM on arvamust küsinud ka Tarbijakitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt (TTJA), sest TTJA menetleb hoonestusloa taotlusi alates 01.07.2015 ning Rahandusministeeriumilt (RAM), sest nemad menetlevad hetkel koostamisel olevat Eesti mereala planeeringut1. TTJAl on täna menetluses 11 vesiviljelusega seotud hoonestusloa taotlust, millest 5 taotlust on esitatud konkureerivatele aladele Hiiumaa merealal ning TTJA ei saa ilma konkurssi läbi viimata küsimust lõplikult otsustada. Enampakkumise korraldamiseni pole jõutud ja menetlus seisab, kuna ühel juhul on otsus mõlema arendaja poolt kohtusse kaevatud. Teisel juhul on otsus tegemata, kuid sarnaselt eelnevale, kui arendajad omavahel kokkuleppele ei jõua, siis tuleb teha otsus enampakkumise korraldamiseks. Hetkel on kohtus oleva menetluse puhul suunatud osapooli sõlmima kompromissi alade jagamise osas ning TTJA on pakkunud ka teistele konkureerivatele vesiviljelejatele võimaluse sõlmida omavaheline kompromiss ning mitte konkureerida alade pärast, mis venitab protsessi pikemaks ning toob kaasa kohtuvaidlused. Hiiu maakonnaga piirneval merealal ja Pärnu maakonnaga piirneval merealal on kehtivad mereala planeeringud. Nendel aladel vesiviljeluseks loa taotlemisel tuleb mh arvestada ka kehtivates planeeringutes sätestatud nõuetega. Ülejäänud merealal on koostamisel üleriigiline Eesti mereala planeering. Veeseaduse § 221 lõike 2 punkti 2 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa andmisest juhul, kui taotlusalusel alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud. Erandi sellest kehtestab sama paragrahvi lõige 3, millest tulenevalt võib hoonestusloa menetluse siiski algatada kui hoonestusloa taotleja on nõus, et selle loamenetluse alusel antud hoonestusluba kehtib üks aasta pärast planeeringu kehtestamist. Sätte eesmärgiks on võimaldada siiski teatud väiksemate ehitiste ehitamist ka siis, kui planeerimismenetlus on pooleli. Üheaastane tähtaeg on valitud seepärast, et kui pärast planeeringu kehtestamist selgub, et hoonestusloa alusel 1 Eesti mereala planeeringu ja selle mõjude hindamise algatas 25.05.2017 Vabariigi Valitsus. Planeeringu koostamist ja selle mõjude hindamist korraldab Rahandusministeerium. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 rajatud ehitis on planeeringuga vastuolus, siis peab hoonestusloa omaja ehitise avalikust veekogust eemaldama ning selleks peab hoonestusloa omajal olema mõistlik tähtaeg. Seega olenemata asjaolust, et Eesti mereala planeeringu menetlus kestab, saab anda hoonestuslube vesiviljeluseks (nt kalakasvandustele), sest need ei ole üldjuhul merepõhjaga püsivalt ühendatud ning on seega kergemini teisaldatavad. Samas on RAM hoonestusloa taotluste, sh nende, mis on esitatud vesiviljeluse arendamiseks, kohta TTJA-le seisukohti andes soovitanud juba täna lähtuda koostamisel olevast merealaplaneeringust, vältimaks võimalikke vastuolusid planeeringuga peale selle kehtestamist. Kui jätta kõrvale konkureerivate taotlejate kohtuvaidlused, on hoonestusloa menetluse kestusele kõige suurem mõju sellel, kui palju tuleb teha hoonestusloa andmise menetluse ajal täiendavaid uuringuid ja kui kaua kestab keskkonnamõjude hindamine. Hoonestuslubade taotluste menetlemisel, millega taotletaval tegevusel on oluline keskkonnamõju, peab arvestama keskkonnamõjude uuringute läbiviimisega, mis võtavad aega minimaalselt kaks aastat. MKM mõjude hindamise poolt muuta ei saa, kuid saab uuringud eelnevalt läbi viia ning valmistada ette konkursi läbiviimise materjali. Täiendavalt märgime, et Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a otsusega anti MKMile ülesandeks analüüsida veeseaduse regulatsiooni osas, mis sätestab hoonestusloa menetlust avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega selliselt, et oleks tagatud konkurents ja hoonestusloa menetlusprotsessi õigusselgus. MKMi eestvedamisel on koostamisel ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga tehakse ettepanek tuua veeseadusest kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste vette ehitamise hoonestusloa regulatsioon ehitusseadustikku, kus on ka kaldaga püsivalt ühendatud ehitistega seonduv regulatsioon. Eelnõu on saadetud kooskõlastusringile ning tutvumiseks kõikidele asjast huvitatud isikutele, kellel on võimalus teha oma ettepanekuid. Koos ehitusseadustiku muudatustega kavandatakse kehtestada Vabariigi Valitusese määrus „Riigi poolt hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja nõuded hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks“. Määruse eesmärk on reguleerida riigi poolt valitud avaliku veekogu ala hoonestusloa enampakkumise konkursi tingimused ja kord, et oleks tagatud riikliku huviga avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ja põhjaga püsivalt ühendatud ehitiste ning vesiviljeluse merealadele hoonestuslubade enampakkumisele suunamine. Muudatuste eesmärgiks on täiendada seadust regulatsiooniga, mis võimaldab riigil endal teostada merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi, vesiviljeluse jm arendamiseks ja esitada need alad avalikule konkursile. Riiki esindav asutus teostaks hoonestusloa menetluseks vajaminevad tegevused, milleks on keskkonnamõjude hindamine ning pädeva asutuse poolt hoonestusloa menetluse algatamisel ettenähtud uuringud, et tagada kas vesiviljeluse arendamine või meretuuleparkide püstitamine. Kui riigi poolt on teostatud hoonestusloa saamiseks vajalikud tegevused nagu vajalikud uuringud ja mõjude hindamised, siis saab riik kuulutada välja valitud aladele hoonestuslubade enampakkumise. Kokkuvõtvalt saab öelda, et vesiviljeluseks hoonestusloa taotlemine on eelkõige jäänud venima konkureerivate taotluste, kohtuvaidluste ja arendajate koostöö puudumise tõttu. Taotluse esitamisel viiakse läbi haldusmenetlus, millele järgneb sisuline hoonestusloa menetluse algatamine, millega omakorda kaasneb vastava ala nn broneerimine menetluse ajaks. Ebaselged 2 (3) on ilma konkursita ühe taotleja kasuks otsuse tegemise alused, kuivõrd enne keskkonnamõjude hindamist ei ole ei kasutusala ega ka kasutamisintensiivsus teada. See toob kaasa konkureerivate taotluste esitamise ja kohtuvaidluste tekke. Seaduse muutmise eelnõuga hajutab riik arendajate riske ning loob selguse konkursi korraldamise tingimuste osas, mis loodetavasti kiirendab hoonestuslubade menetlemise protsessi ning hoiab ära potentsiaalseid kohtuvaidluseid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Keiu Käära 611 3007 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel