Justiitsministeerium
Kaitseministeerium
Siseministeerium Meie 30.09.2020 nr 2-3/19-0310/6001
Välisministeerium
Riigikantselei
Rahandusministeerium
Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse
nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja
sidevõrkude tehnilised nõuded“ ja 11.
detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi
Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“
muutmise määruse eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a
määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ ja 11.
detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni
põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu.
Tagasisidet palume 15 tööpäeva jooksul, Justiitsministeeriumilt 20 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: määruse muutmise eelnõu ja seletuskiri
Koopia: arvamuse andmiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Kea Kohv
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
30.09.2020
Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse
osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ ja 11. detsembri 2015. a määruse nr
129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmise määruse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja
sidevõrkude tehnilised nõuded“ (edaspidi VV määrus nr 140) ning 11. detsembri 2015. a
määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmise eesmärk on
kehtestada meetmed üldkasutatava elektroonilise side teenuse (edaspidi: sideteenus) ja
üldkasutatava elektroonilise side võrgu (edaspidi sidevõrk) riigi julgeoleku huvidele vastavuse
tagamiseks.
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS)1 § 87 lõigete 2– 22 ning
riigikaitseseaduse2 § 4 lõike 2 alusel.
ESS § 87 lõike 2 punkt 4 alusel on Vabariigi Valitsusel volitus, lähtudes ESS § 87 lõikes 1
sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest, kehtestada sidevõrkude tehnilised nõuded ja nõuded
sideteenuse osutamisele, kui see on vajalik avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks.
Käesolevas määruses kehtestatakse ESS § 87 lõike 2 punkt 4 alusel nõuded sideteenuse
osutamisele, kuna see on vajalik avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks. Selle volitusnormi
alusel kehtestatakse nõue, et sideteenuse osutamisel kasutatav riist- ja tarkvara ei tohi ohustada
riigi julgeolekut.
ESS § 87 lõiked 21 ja 22 jõustusid 30. mail 2020. Nendega anti Vabariigi Valitsusele õigus
kehtestada riigi julgeoleku tagamiseks sideettevõtjale kohustus teavitada sidevõrgus
kasutatavast riist- ja tarkvarast ning õigus kehtestada riigi julgeoleku tagamiseks sideettevõtjale
kohustus taotleda sidevõrgu riist- ja tarkvara kasutamiseks luba. Nende normide alusel
kehtestatakse käesoleva määrusega sideettevõtjatele sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara
teavitamise kohustus ning kasutusloa taotlemise kohustus. Keeldu osutada sideteenust
kasutades riist- ja tarkvara, mis ohustab riigi julgeolekut, hinnatakse ja kasutamise keeldu
rakendatakse riist- ja tarkvara kasutusloa menetluses. Samuti kehtestatakse teavitamise
kohustuse kord, asutus, keda tuleb teavitada, ning loa taotlemise kord ja loa andev asutus.
Riigikaitseseaduse § 4 lõige 2 sätestab, et Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon täidab talle
julgeolekuasutuste seaduse ja teiste seadustega pandud ning Vabariigi Valitsuse antud
ülesandeid. Selle sätte alusel muudetakse käesoleva määrusega Vabariigi Valitsuse
julgeolekukomisjoni põhimäärust, kuhu lisatakse paragrahv Vabariigi Valitsuse
julgeolekukomisjoni küberjulgeoleku nõukogu (edaspidi küberjulgeoleku nõukogu) kohta.
1.1. Sisukokkuvõte
1
Elektroonilise side seadus. RT I, 20.05.2020, 34.
2
Riigikaitseseadus. RT I, 13.03.2019, 147.
1
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) on viimaste aastakümnetega kiiresti
arenenud. See on muutnud ühiskonna (kaasa arvatud Eesti) sõltuvaks tehnoloogilistest
lahendustest. Eestis on 99% avalikest teenustest saadaval interneti kaudu e-teenustena ning
võrreldes paljude riikidega on Eesti sõltuvus IKT-st erakordselt suur.
Sidesektor on selles kontekstis baastaristu pakkuja, mis võimaldab digiühiskonnal toimida ja
areneda. Sidevõrgu tehnoloogiad on aluseks suurt töökindlust ja usaldusväärsust nõudvates
kriitilise tähtsusega valdkondades nagu meditsiinis, transpordis, panganduses, energeetikas
ning tõusva trendina robootikas ja tehisintellekti lahendustes. Kuna kõik andmed liiguvad läbi
sidevõrkude, omavad sidevõrgud riigi julgeoleku kontekstis järjest olulisemat rolli.
Sidevõrgu tehnoloogiad on digiühiskonnas integreeritud peaaegu kõikidesse süsteemidesse,
kaasa arvatud elutähtsatesse teenustesse. Seetõttu tuleb IKT taristut käsitleda fundamentaalselt
kriitilise infrastruktuurina. Uute sidevõrkude nagu 5G kasutuselevõtuga kaasneva kiire
internetiühenduse kättesaadavuse tõus annab põhjust prognoosida, et nii inimeste kodudes kui
ka era- ja avalikus sektoris suureneb järgnevatel aastatel internetiühendusega seadmete hulk
olulisel määral. Rahvusvaheline mobiilsideettevõtjate ühendus GSMA hindab, et 2025. aastaks
kasvab internetiga ühendatud seadmete arv tänasega võrreldes kolmekordseks ning jõuab
ülemaailmselt 25 miljardi seadmeni.3
On paratamatu, et sidevõrkude ning neisse ühendatud seadmete arvu ja olulisuse kasvuga
muutub IKT süsteemide manipulatsioonide ja rünnete eest kaitsmine keerukamaks. Keerukust
lisavad sagedased tarkvarauuendused ja kriitilised turvapaigad, mille paigaldamisega pole aega
oodata. Kaasaegsed seadmed pannakse kokku lugematute spetsialiseerunud ettevõtete
komponentidest üle maailma, muutes tarneahela kontrollimise kalliks ning keeruliseks.
Limiteeritud kontrollivõimekuse tõttu on seadmete/tehnoloogia tootja usaldamine muutunud
kriitiliseks faktoriks. Tehnoloogia tootja pole enam pelgalt seadmete ja tarkvara tarnija, vaid
laiemalt tehnoloogilise teenuse pakkuja, kellega ehitatakse üles aastatepikkune koostöösuhe.
Eesti IKT taristu puhul tuleb samuti arvestada riigikaitse aspektiga. Eesti riigikaitse tugineb laia
riigikaitse käsitusele ning NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) kollektiivkaitsele.
See tähendab, et riigi kaitsmine ei hõlma üksnes sõjalist riigikaitset, vaid riigi kaitseks peavad
valmis olema kõik riigiasutused ja kogu ühiskond.4 Riigi tõhus kaitse tagatakse nii sõjaliste kui
ka mittesõjaliste võimete, ressursside ja tegevustega avalikust, era- ja kolmandast sektorist. IKT
taristu on selles kontekstis oluline riigi ja ühiskonna toimepidevuse tagamiseks ning riigikaitse
korraldamiseks. Riskianalüüside koostamisel tuleb seetõttu arvesse võtta Eesti iseseisva
kaitsevõime vajadusi ning meie liitlaste hinnanguid ja piiranguid tehnoloogia kasutamise osas.
Eesmärk on tagada olukord, kus meie IKT taristu on turvaline ja usaldusväärne nii meie endi
kui ka NATO liitlaste silmis.
Võrkude kvaliteedi kindlustamiseks, küberrünnete mõju minimeerimiseks ja poliitiliste
manipulatsioonide vältimiseks tuleb tagada, et sidevõrkude rajamine ning nende vahendusel
sideteenuste osutamine toimuks turvalise tehnoloogia abil ning usaldusväärse partneri poolt.
3
Global System for Mobile Communications. New GSMA Study: 5G to Account for 15% of Global Mobile
Industry by 2025 as 5G Network Launches Accelerate. Pressiteade, 25.02.2019. Kättesaadav:
https://www.gsma.com/newsroom/press-release/new-gsma-study-5g-to-account-for-15-of-global-mobile-
industry-by-2025/.
4
Kättesaadav: https://www.riigikantselei.ee/et/julgeoleku-ja-riigikaitse-koordineerimine.
2
Euroopa Komisjon on 5G sidevõrkude turvalisuse osas soovitanud5, et liikmesriigid kaaluksid
riskide hindamisel nii tehnilisi kui ka muid strateegilisi faktoreid. Tehnilisteks faktoriteks on
näiteks turvanõrkused (haavatavused, tagauksed), mida võidakse kasutada küberluureks ning
andmete ja süsteemide häirimiseks või hävitamiseks. Muudeks strateegilisteks
(usaldusväärsuse) faktoriteks on muu hulgas kolmandate riikide mõju tehnoloogia tootjale,
mõjujõuga riigi valitsemisvorm ja julgeolekualaste koostöölepingute ning teiste
küberturvalisust ja privaatsust puudutavate lepingute olemasolu või nende puudumine.
Samuti soovitab Euroopa Komisjon pöörata riskianalüüside tegemisel tähelepanu kõikidele
sidevõrgu seadmetele ja komponentidele terve elutsükli jooksul. See puudutab kogu riist- ja
tarkvara disaini, arendamise, hankimise, rakendamise, opereerimise ja hooldamise faasides.
Euroopa Liidu võrgu- ja infoturbe koostöögrupis on liikmesriigid välja töötatud 5G sidevõrkude
riskianalüüsi6 ning öelnud, et tuleviku sidevõrgud (5G) mängivad keskset rolli Euroopa Liidu
ühiskonna ja majanduse digitaalses transformatsioonis ning seetõttu on 5G sidevõrkude
turvalisus kriitilise tähtsusega. Kõige suurema ja tõenäolisema ohuna nähakse Euroopa Liidu
väliseid riike, kellel on huvi ja ressursse viia läbi kõrgelt arenenud küberrünnakuid. Eriti
ohtlikud on riigid, kellele omistatud küberrünnete ajalugu näitab agressiivse küberprogrammi
olemasolu.
Euroopa Liidu koordineeritud riskianalüüsile tuginedes avaldati 2020. aasta jaanuaris Euroopa
Liidu riikide ühine meetmepakett 5G võrkude turvalisuse tagamiseks7, mis sisaldab strateegilisi
ja tehnilisi meetmeid ning neid toetavaid tegevusi, mille rakendamise tulemusena on võimalik
riske tulemuslikult maandada ja tagada turvaliste 5G võrkude kasutuselevõtt kogu Euroopa
Liidus. Strateegiliste meetmete all soovitatakse muu hulgas suurendada riigi ametiasutuste
regulatiivvolitusi, mis võimaldaks neil karmistada mobiilsideoperaatoritele kehtivaid
turvanõudeid ning kasutada ex ante sekkumise õigust, et piirata, keelata või seada tingimusi
tehnoloogia hankimisele, paigaldamisele või kasutamisele. Lisaks soovitatakse hinnata
tarnijate8 riskiprofiili ja kohaldada asjakohaseid piiranguid kõrge riskiga tarnijate suhtes. 2020.
aasta juulis avaldatud Euroopa Liidu ühiste leevendusmeetmete rakendamise aruandest9 selgub,
et enamik liikmesriikidest on laiendanud või kohe laiendamas riiklike reguleerivate asutuste
pädevusi ning mitmed liikmesriigid on juba seadnud piiranguid kõrge riskiga tarnijate
tehnoloogia kasutusele.
Ka varasemalt on sideettevõtjatel olnud ESS § 87 lg 1 järgi üldine kohustus arvestada
sideteenuse osutamisel avaliku korra ja riigi julgeolekuga. Käesoleva määrusega täpsustatakse,
kuidas peavad ettevõtjad riigi julgeoleku huve arvesse võtma.
5
ELT L 88, 29.3.2019, lk 42–47. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?qid=1569311905525&uri=CELEX:32019H0534.
6
Kättesaadav: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-wide-coordinated-risk-assessment-5g-
networks-security
7
Kättesaadav: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_20_127
8
Nii liikmesriikide ühises 5G võrkude turvalisuse meetmepaketis kui ka näiteks Ameerika Ühendriikide ja Eesti
vastastiku mõistmise memorandumis 5G turvalisuse teemal on kasutatud inglise keelses tekstis terminit supplier,
mis on käesolevas seletuskirjas tõlgitud tarnijaks. Samas on tehnoloogiliste ja strateegiliste riskide aspektist oluline
eestkätt tootja riskiprofiili hindamine, mitte sellise tarnija riskiprofiili hindamine, kes tootmisprotsessis ei osale
ning ei oma pärast sideettevõtjale toote müüki kasutusõigust. Sellest tulenevalt on sissejuhatuses kasutatud laiemat
terminit „tarnija“, kuid regulatiivses osas juriidiliselt täpsemat terminit „tootja“.
9
Kättesaadav: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/report-member-states-progress-implementing-
eu-toolbox-5g-cybersecurity
3
Riigi julgeoleku tagamiseks kehtestatakse määrusega nõue, et sideteenuse osutamisel kasutatav
riist- ja tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut. Ohte riigi julgeolekule käsitletakse kahes
grupis: 1) tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja profiilist tulenevad ohud, mille tõttu on riist-
ja tarkvara kasutamine sideteenuse kasutamisel kõrge riskiga ning 2) muud põhjused, millal on
riist- ja tarkvara kasutamine ohuks riigi julgeolekule. Muud põhjused puudutavad eelkõige riist-
ja tarkvara tehnilisi riske (näiteks riistvara turvaviga), mis ei ole seotud riist- või tarkvara tootja,
hooldus- või tugiteenuste pakkuja profiiliga.
Riist- ja tarkvara ohtu riigi julgeolekule hinnatakse riist- ja tarkvara kasutusloa menetluses.
Kasutusloa menetluses hindavad julgeolekuasutused, Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA)
ning küberjulgeoleku nõukogu, kas tegemist on tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja
profiilist tulenevalt kõrge riskiga riist- või tarkvaraga või kas riist- või tarkvara kasutamine võib
ohustada riigi julgeolekut muul põhjusel.
Kasutusloa kohustus rakendub riist- ja tarkvarale, mis plaanitakse kasutusele võtta pärast
määruse jõustumist ehk eelduslikult pärast 1. novembrit 2020. Kasutusloa taotlus tuleb esitada
enne riist- või tarkvara plaanitavat kasutusele võtmist. Sellele üldreeglile on kolm erisust.
Esiteks hõlmab kasutusloa kohustus riist- ja tarkvara, mis on kasutusele võetud enne 1.
novembrit 2020, kui selles võetakse 5G non-standalone (edaspidi 5G NSA) või uuema
mobiilsidevõrgu standardi funktsioon kasutusele pärast 1. novembrit 2020. Sellise riist- ja
tarkvara kasutusloa taotlus tuleb esitada enne plaanitavat 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu
standardi funktsiooni kasutusele võttu. Teiseks, vahemikus 1. november 2020 kuni 1. jaanuar
2029 kasutusele võetava riist- ja tarkvara, millel ei ole kriitilist funktsiooni10 ega 5G NSA või
uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsiooni, korral tuleb kasutusloa taotlus esitada hiljemalt
1. juuliks 2029. Kolmandaks, kui riist- või tarkvara on tarvis viivitamata paigaldada
küberintsidendi kõrvaldamiseks või selle vahetuks ärahoidmiseks, esitab sideettevõtja
kasutusloa taotluse hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast riist- või tarkvara paigaldamist, kui
üldnormide järgi on riist- ja tarkvaral kasutusloa taotlemise kohustus.
Määrusega seatakse keeld osutada sideteenust kõrge riskiga riist- ja tarkvara kasutades. Keeldu
rakendatakse riist- ja tarkvara kasutusloa menetluse kaudu. Kõrge riskiga riist- ja tarkvara on
defineeritud tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja profiili kaudu (vt § 32 lõige 3). Keeld ei
hõlma riist- ja tarkvara, mis on kasutusele võetud enne 1. novembrit 2020, välja arvatud juhul,
kui sellel on 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsioon. Kui kasutusloa
menetluses tuvastatakse, et tegu on kõrge riskiga riist- ja tarkvaraga, ei anta sellele kasutusluba.
Kasutusluba antakse teatud tähtajani vaid kahel juhul. Esiteks, kui tegu on 5G NSA või uuema
mobiilsidevõrgu standardi funktsiooniga kõrge riskiga riist- ja tarkvaraga, millel ei ole kriitilist
funktsiooni, antakse kasutusluba 1. jaanuarini 2024. Teiseks, kui tegu on kõrge riskiga riist- ja
tarkvaraga, millel ei ole kriitilist funktsiooni ega 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi
funktsiooni, võib seda kasutada 1. jaanuarini 2030, ent korraga antakse kasutusluba kuni 8
aastaks.
10
Riist- ja tarkvara kriitilised funktsioonid on järgnevad: 1) Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi
standardite kohaselt tuumikvõrgu funktsioon; 2) funktsioon, mille kaudu või mille häirimisel on võimalik mõjutada
vähemalt 1000 lõppkasutajat või teise sideettevõtja sidevõrku; 3) funktsioon, mille eesmärk on võimaldada
jälitustoimingu teostamist või sõnumi saladuse õiguse piiramist.
4
Kui riist- või tarkvara kasutusloa menetluses leitakse, et riist- ja tarkvara võib ohustada riigi
julgeolekut muul põhjusel kui tootja, hooldus- või tugiteenuste profiili tõttu, seatakse sellisele
riist- või tarkvarale kasutusloas kasutamise tingimused või keeldutakse kasutusloa andmisest.
Riist- ja tarkvara kasutusloa menetluses antakse ettevõtjale arvamuse ja vastuväidete esitamise
võimalus ning kaalutakse riist- või tarkvara kasutamise keelamise ja tingimuste seadmise mõju
side toimepidevusele, sideturule ja konkurentsile.
Riist- ja tarkvara kasutusloa väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi ka
TTJA). Kasutusloa menetluses on arvamuse andjateks julgeolekuasutused ja Riigi Infosüsteemi
Amet. Kooskõlastajaks on küberjulgeoleku nõukogu.
Samuti kehtestatakse riigi julgeoleku tagamiseks määrusega sideettevõtjale teavitamiskohustus.
Teavitamiskohustus kehtib määruse jõustumisest kogu sidevõrgus kasutatavale riist- ja
tarkvarale. Teavituskohustuse kaudu saab riik tervikliku pildi sidevõrkudes kasutuses olevast
riist- ja tarkvarast, sealhulgas riist- ja tarkvarast, millele kasutusloa kohustust ei rakendata.
Teavitada tuleb iga kalendriaasta 1. märtsiks sidevõrgus vastava aasta 1. jaanuari seisuga
kasutatavast riist- ja tarkvarast.
Kokkuvõttev joonis kohaldamisalast:
Kohaldamisala
Sideettevõtja, kes on Sideettevõtja, kes rakendab
elektroonilise side seaduse § 87 või sideteenuse pakkumisel 5G NSA
lõikes 4 nimetatud elutähtsa või järgneva mobiilsidevõrgu
teenuse osutaja standardit
Kokkuvõttev joonis riigi julgeoleku ohugruppidest:
Oht riigi julgeolekule
Tootja, hooldus- või tugiteenuste
pakkuja profiilist tulenevad ohud,
Muud põhjused, millal on riist- ja
mille tõttu on riist- ja tarkvara
tarkvara kasutamine ohuks riigi
kasutamine sideteenuse kasutamisel
julgeolekule (näiteks turvaviga, mis
kõrge riskiga
pole seotud tootja profiiliga)
= KÕRGE RISKIGA RIIST- JA TARKVARA
5
Kokkuvõttev joonis riist- ja tarkvara liikidest kasutusloa kohustuse ning kõrge riskiga riist- ja
tarkvara keelu kontekstis:
Sideteenusel
osutamisel
kasutatav riist- ja
tarkvara
GRUPP A
Riist- või tarkvara, millel on
kriitiline funktsioon ehk
1) tuumikvõrgu funktsioon; Grupp B
Grupp C
2) funktsioon, mille kaudu või mille Riist- või tarkvara, millel on
Riist- ja tarkvara, millel ei ole
häirimisel on võimalik mõjutada 5G NSA või uuema
kriitilist funktsiooni ega 5G NSA
vähemalt 1000 lõppkasutajat või mobiilsidevõrgu standardi
või uuema mobiilsidevõrgu
teise sideettevõtja sidevõrku; või funktsiooni, kuid millel ei
standardi funktsiooni.
ole kriitilist funktsiooni.
3) funktsioon, mille eesmärk on
võimaldada jälitustoimingu
teostamist või sõnumi saladuse
õiguse piiramist.
Grupp B
Kasutusloa taotlus tuleb Grupp C
esitada, kui riist- ja tarkvara
Vahemikus 1. november 2020
plaanitakse kasutusele võtta
kuni 1. jaanuar 2029 kasutusele
Grupp A pärast 1. novembrit 2020.
võetavale riist- ja tarkvarale tuleb
Kasutusloa taotlus tuleb esitada, Samuti tuleb kasutusloa kasutusloa taotlus esitada
kui riist- ja tarkvara plaanitakse taotlus esitada riist- ja hiljemalt 1. juuliks 2029.
kasutusele võtta pärast määruse tarkvarale, mis on kasutusele
Pärast 1. jaanuari 2029
jõustumist ehk 1. novembrit 2020 võetud enne 1. novembrit
kasutusele võetava riist- ja
2020 ja milles võetakse
tarkvara kasutusloa taotlus tuleb
kasutusele 5G NSA või uuema
esitada enne riist- või tarkvara
mobiilsidevõrgu standardi
plaanitavat kasutusele võtmist.
funktsioon kasutusele pärast
1. novembrit 2020.
6
Grupp B
Grupp C
Grupp A Kui kasutusloa menetluses
Kui kasutusloa menetluses
tuvastatakse, et tegemist on
Kui kasutusloa menetluses tuvastatakse, et tegemist on tootja,
tootja, hooldus või
tuvastatakse, et tegemist on tootja, hooldus või tugiteenuste pakkuja
tugiteenuste pakkuja profiili
hooldus või tugiteenuste pakkuja profiili tõttu kõrge riskiga riist- või
tõttu kõrge riskiga riist- või
profiili tõttu kõrge riskiga riist- või tarkvaraga, antakse kasutusluba
tarkvaraga, antakse
tarkvaraga, ei anta sellele kuni 1. jaanuarini 2029. Pärast seda
kasutusluba kuni 1. jaanuarini
kasutusluba. kasutusluba ei anta.
2024. Pärast seda
Kui kasutusloa menetluses kasutusluba ei anta. Kui kasutusloa menetluses
tuvastatakse, et riist- või tarkvara tuvastatakse, et riist- või tarkvara
Kui kasutusloa menetluses
kujutab ohtu riigi julgeolekule kujutab ohtu riigi julgeolekule
tuvastatakse, et riist- või
muul põhjusel, ei anta sellele muul põhjusel, ei anta sellele
tarkvara kujutab ohtu riigi
kasutusluba või antakse tingimuslik kasutusluba või antakse tingimuslik
julgeolekule muul põhjusel,
kasutusluba. kasutusluba.
ei anta sellele kasutusluba või
antakse tingimuslik
kasutusluba.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu on välja töötanud IKT seadmete usaldamise poliitika töörühm, mis moodustati
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 26.06.2019. a käskkirjaga nr 1.1-1/19-100.
Töörühma juhtis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi küberturvalisuse poliitika
juht Raul Rikk (tel: 625 6338, e-post:
[email protected]).
Töörühma koosseisu kuulusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe, Politsei- ja
Piirivalveameti, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Riigi Infosüsteemi Ameti, Riigi
Infokommunikatsiooni SA, Riigikantselei, Siseministeeriumi, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti, Välisministeeriumi ja Välisluureameti esindajad.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on vormistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
küberturvalisuse õigusnõunik Kea Kohv (e-post:
[email protected]), sideosakonna juhataja
asetäitja Mart Laas (tel: 625 6441, e-post:
[email protected]) ja peaspetsialist Liisi Moks (tel:
639 7665; e-post:
[email protected]). Määruse osas tegi juriidilisi ettepanekuid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusnõunik Ave Henberg (tel: 625 6360, e-post:
[email protected])
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimene on VV määruse nr 140
muutmine, teine on Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi
7
Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmine ning kolmas puudutab määruse
jõustumist.
Eelnõu § 1.
Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse VV määruse nr 140 preambulas sõnad „lõike 2“ sõnadega
„lõigete 2–22“. Muudatus on vajalik, et uuendada VV määruses nr 140 nimetatud ESS
volitusnorme (vt pikemalt sissejuhatusest). Lisanduvate volitusnormide alusel kehtestatakse
määrusega kasutusloa kohustus ja teavitamiskohustus. Volitusnorm, mille alusel võib seada
nõudeid sideteenuse osutamisele, kui see on vajalik avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks,
sisaldub juba varasemas VV määruses nr 140.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse VV määruse nr 140 §-i 1, millega on sätestatud määruse
eesmärk. Paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega kehtestatakse
nõuded üldkasutatava elektroonilise side teenuse (edaspidi sideteenus) osutamisele ning
üldkasutatava elektroonilise side võrkudele (edaspidi sidevõrk). Määruse kehtestamise
eesmärgiks on elektroonilise side seaduse § 87 lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 ning lõigetes 21 ja 22
sätestatu reguleerimine.“ Sõnastust muudetakse, kuna võrreldes varasemaga lisanduvad
eesmärkidena ESS § 87 lõike 2 punktis 4 sätestatu reguleerimine ehk nõuded avaliku korra ja
riigi julgeoleku tagamiseks ning ESS § 87 lõigetes 21 ja 22 sätestatu reguleerimine ehk
kasutusloa kohustus ja teavitamiskohustus riigi julgeoleku tagamiseks. Võrreldes varasema
sõnastusega pole uues sõnastuses kriteeriumit, et nõuded kehtivad vaid sideteenuste osutamisel
lõppkasutajatele. Nõuded kehtivad ka sel juhul, kui sideteenust osutatakse teisele sideteenuse
osutajale.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse VV määrust nr 140 uue peatükiga 21. Uus peatükk nimega
„Nõuded sideteenusele ja sidevõrgule riigi julgeoleku tagamiseks“ koosneb viiest paragrahvist.
Paragrahv 31 sätestab nõuete kohaldamisala. Paragrahv 31 lõikega 1 sätestatakse subjektide
ring, kellele nõuded kohalduvad. Subjektideks on sideettevõtjad, kes vastavad vähemalt ühele
kahest tingimusest: 1) sideettevõtja on ESS § 87 lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja
või 2) rakendab sideteenuse pakkumisel Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi
viienda või järgneva põlvkonna mobiilsidevõrgu standardeid.
ESS § 87 lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja (ETO) on telefoniteenuse,
mobiiltelefoniteenuse ja andmesideteenuse osutaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000
lõppkasutajat. Eestis on selliseid sideettevõtjaid neli. Kolm suuremat on Telia, Elisa ja Tele2.
Samuti läheb 10 000 reegli alla STV. Kolme suurima ETO osakaal elektroonilise side turul on
ca 95%. Elutähtsa teenuse ja elutähtsa teenuse osutaja mõiste tuleneb hädaolukorra seadusest
(edaspidi HOS). Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele
ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või
üldhuviteenuse toimimist. HOS mõistes peab iga valdkonna elutähtsa teenuse osutaja (side
mõistes sideettevõtja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat) tagama oma
valdkonna elutähtsa teenuse (side mõistes HOS § 36 lõike 1 punktid 5–7 ehk telefoni-,
mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse) toimepidevuse. Elutähtsa teenuse toimepidevus on
teenuse osutaja järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime
pärast katkestust. Täpsemini, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine on suunatud sellele, et
elutähtis teenus oleks kättesaadav tarbijatele igal ajahetkel, ka hädaolukorra ajal. Selleks peab
elutähtsa teenuse osutaja olema võimeline osutama teenust katkematult olenemata olukorrast
8
ehk omama vastavaid vahendeid, tehnilist ettevalmistust jne ning olema suuteline võimalikult
kiiresti taastama teenuse katkematu osutamise.11
Alternatiivina on sideettevõtja nõuete subjekt, kui ta „rakendab sideteenuse pakkumisel
Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi viienda või järgneva põlvkonna
mobiilsidevõrgu standardeid“. Tingimus rakendub olenemata sellest, millises
sagedusvahemikus sideettevõtja sideteenuse pakkumisel viienda (5G) või järgneva põlvkonna
mobiilsidevõrgu standardeid rakendab. Muuhulgas on hõlmatud 3410–3800 MHz, 694-790
MHz, 24,25-27,50 GHz raadiosagedusalad, kus on 5G-d kõige efektiivsem arendada.
Sideteenus on üldkasutatava elektroonilise side teenus. Seda mõistet on avatud ESS-is ning
lühendit „sideteenus“ kasutatakse ka kehtivas VV määruses nr 140. ESS § 2 p 68 kohaselt on
üldkasutatav elektroonilise side teenus (lühidalt sideteenus) teenus, mida sideettevõtja pakub
vastaval sideteenuse turul üldistel alustel kõikidele isikutele, ilma et isikud peaksid vastama
mingitele neid teistest sarnastest isikutest eristavatele tunnustele. Teenus on üldkasutatav
eelkõige siis, kui selle osutamine on kestev ja järjepidev ning seda pakutakse sisuliselt
ühesugustel tingimustel.
Viienda põlvkonna (5G) mobiilsidevõrgu standardi all on mõeldud nii 5G NSA-d kui ka 5G
SA-d. 5G NSA (Non Stand Alone – mitte eraldiseisev) all on mõeldud võrke, mille omadused
ja funktsioonid on defineeritud standardiga ETSI (European Telecommunications Standards
Institute) TS 123 501 (V15.10.0): "5G; System Architecture for the 5G System (3GPP TS 23.501
version 15.10.0 Release 15". 5G SA (Stand Alone – eraldiseisev) all on mõeldud võrke, mille
omadused ja funktsioonid on defineeritud standardiga ETSI TS 123 501 (V16.5.0): „5G; System
Architecture for the 5G System (3GPP TS 23.501 version 16.5.0 Release 16)". Järgneva
põlvkonna all on mõeldud kõiki 5G-le järgnevaid põlvkondi, nt 6G, 7G jne.
Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituut (inglise keeles European
Telecommunications Standards Institute, lühidalt ETSI) tegeleb Euroopas sidealaste standardite
väljatöötamisega. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on ETSI täisliige
alates aastast 1998. ETSI standardid ja standardikavandid on tasuta saadaval internetist ETSI
Publications. ESS § 142 lõikest 2 tuleneb TTJA-le kohustus esitada elektroonilise side alase
Euroopa standardiorganisatsiooni standardi Eesti standardiorganisatsioonile Eesti standardiks
ülevõtmiseks.
Paragrahv 31 lõikega 2 sätestatakse, et peatükis kehtestatud nõudeid ei kohaldata
ehitusseadustiku § 612 lõike 1 tähenduses sidevõrgu füüsilise taristu ega võrguelementide osas,
mis ei ole võimelised signaale töötlema ega vaja toimimiseks energiat. Selline füüsiline taristu
ja võrguelemendid ei kujuta ohtu riigi julgeolekule, mistõttu on need nõuete kohaldamisalast
väljas.
Paragrahv 32 reguleerib riigi julgeolekut ohustava riist- ja tarkvara kasutamist sideteenuse
osutamisel. Paragrahv 32 lõikega 1 seatakse sideettevõtjale nõue, et sideteenuse osutamisel
kasutatav riist- ja tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut. Mõiste „riigi julgeolek“ on
sisustatud Riigikogu 2017. a kinnitatud julgeolekupoliitika alustes (edaspidi JPA)12 ja Vabariigi
11
HOS seletuskiri. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6e396188-c9c2-4673-9fb6-
ad324ec9a36c/Hädaolukorra%20seadus.
12
Eesti julgeolekupoliitika alused. Kättesaadav: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/2017.05.31_jpa_riigikogu.pdf.
9
Valitsuse poolt kinnitatud riigikaitse arengukavas 2017–2026 (edaspidi RKAK)13. JPA sätestab
Eesti julgeolekupoliitika eesmärgina kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja
riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. RKAK
määrab ühe olulise riigikaitse tegevussuunana riigi ja ühiskonna toimimise mistahes olukorras.
See hõlmab elutähtsate teenuste või muude riigikaitse tähenduses oluliste teenuste
toimepidevuse tagamist. Sideteenused kuuluvad elutähtsate teenuste hulka ning sidevõrkude
rajamine on nendega vahetult seotud.
Laia riigikaitse seisukohast on seega oluline, et riigi ja ühiskonna harjumuspärast toimimist
tagavate teenuste kasutatavus ei satuks võrguseadmete tarkvaravigade, võimalike tootja poolt
tekitatud tehnoloogiliste „tagauste“ või nende vastu suunatud pahatahtlike rünnakute ja
manipulatsioonide tõttu ohtu.14 Samuti on oluline tagada, et sidevõrgud ei oleks
monokultuursed (ühe konkreetse tootja tehnoloogiaga üles ehitatud), mis tekitab sõltuvuse
antud tootjast ning võimendab selle tootjaga seotud riske.
Määruses käsitletakse ohte riigi julgeolekule kahes grupis: 1) tootja, hooldus- või tugiteenuste
pakkuja profiilist tulenevad ohud, mille tõttu on riist- ja tarkvara kasutamine sideteenuse
kasutamisel kõrge riskiga (§ 32 lõiked 2-4) ning 2) muud põhjused, millal on riist- ja tarkvara
kasutamine ohuks riigi julgeolekule (§ 32 lõige 5). Muud põhjused puudutavad eelkõige riist-
ja tarkvara tehnilisi riske (näiteks riistvara turvaviga), mis ei ole seotud riist- või tarkvara tootja,
hooldus- või tugiteenuste pakkuja profiiliga.
Paragrahv 32 lõikes 2 sätestatakse, et riigi julgeolekut ohustab kõrge riskiga riist- ja tarkvara
kasutamine sideteenuse osutamisel.
Paragrahv 32 lõikes 3 on defineeritud, mis on sidevõrgu kõrge riskiga riist- ja tarkvara.
Sidevõrgu kõrge riskiga riist- ja tarkvara on defineeritud riist- ja tarkvara tootja, hooldus- või
tugiteenuste pakkuja kaudu. Kui riist- või tarkvara tootja või hooldus- või tugiteenuste pakkuja
vastab vähemalt ühele lõikes 3 esitatud 8 punktist, on tegu kõrge riskiga riist- ja tarkvaraga.
Paragrahv 32 lõikes 3 nimetatakse 8 punkti, mis on sarnased Euroopa Liidu liikmesriikide ühises
5G võrkude turvalisuse meetmepaketis ning Ameerika Ühendriikide ja Eesti vastastikuse
mõistmise memorandumis kokku lepitud punktidele. Punktid, mida hinnatakse on järgnevad:
juriidiline asukoht või peakontor asub väljaspool Euroopa Liidu, Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsiooni (NATO) või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riike;
asub riigis, kus ei kehti demokraatliku õigusriigi põhimõtted või ei austata inimõigusi; allub
sõltumatu kohtuliku kontrollita välisriigi valitsusele või julgeolekuasutustele; majandustegevus
ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole loodud tingimusi asukohariigis;
asukohariigis ei ole loodud tingimusi intellektuaalomandi õiguste kaitsele; omanike, partnerite
ja äriühingute juhtimisstruktuurid ei ole läbipaistvad; rahastamine ei ole läbipaistev ning ei järgi
hangete, investeeringute ja lepingute vallas parimaid tavasid; võib muul moel kujutada ohtu
riigi julgeolekule.
Neid punkte kontrollivad julgeolekuasutused riist- ja tarkvara kasutusloa menetluses.
Kasutusloa menetluses saab sideettevõtja kindluse, kas tema riist- või tarkvara on tootja,
hooldus- või tugiteenuste pakkuja profiili tõttu kõrge riskiga või mitte. Nimetatud punktid on
13
Riigikaitse arengukava 2017–2026. Kättesaadav: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf.
14
Riigi julgeoleku hindamisest vt ka sisukokkuvõte.
10
indikaatoriks sideettevõtjale äripartnerite valikul ning võimaldavad täpsemalt mõista, mis
aspekte julgeolekuasutused riigi julgeoleku ohu kindlakstegemisel kontrollivad.
Demokraatliku õigusriigi põhimõte tähendab, et kehtivad sellised õiguse üldpõhimõtted, mida
tunnustatakse Euroopa õigusruumis. Õigusriigi all on mõeldud õigusriiki laiemas tähenduses
ehk mitte ainult riiki, kus on olemas seadused, vaid on olemas ka põhiõigused, võimude lahusus,
sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv haldus.15
Tarnijate riskiprofiili hindamise olulisust on rõhutatud mitmetes EL dokumentides ning ka
Ameerika Ühendriikide ja Eesti vastastikuse mõistmise memorandumis 5G turvalisuse
teemal16.
2019. aasta Euroopa Liidu riskianalüüsis toodi välja, et oluline on hinnata iga tehnoloogia tootja
riskiprofiili. Muu hulgas tuleb riskianalüüsi kohaselt analüüsida ettevõtete sõltumatust Euroopa
Liidu välistest riikidest, et välistada tehnoloogia kaudu poliitiliste huvide realiseerimist. Selleks
on vaja arvesse võtta ettevõtte ja valitsuse seoseid, ettevõttele kohaldatavaid õigusakte (kas
õigusaktid lähtuvad demokraatlikest printsiipidest ning andmekaitse põhimõtetest), ettevõtte
juhtimise läbipaistvust ning kolmandate riikide võimet rakendada ettevõtte üle
sunnimehhanisme. Riskianalüüsi olulisim sõnum on see, et IKT kasutamise puhul peab riskide
hindamine olema kõikehõlmav, mitte ainult tehniliste aspektide keskne.
2020. aasta jaanuaris avaldatud 5G võrkude turvalisuse meetmepaketi kohaselt võib
konkreetsete tarnijate riskiprofiile hinnata mitme teguri põhjal, mis on järgmised:
tõenäosus, et tarnija tegevusse võib sekkuda ELi mittekuuluv riik. See on 5G-võrkudega
seotud mittetehniliste nõrkuste hindamisel üks olulisemaid aspekte. Sellist sekkumist
võib muu hulgas hõlbustada nende tegurite olemasolu:
o tihe seos tarnija ja konkreetse kolmanda riigi valitsuse vahel;
o kolmanda riigi õigusaktid, eriti kui riigis puudub seadusandlik ja demokraatlik
kontrolli- ja tasakaalustussüsteem või kui ELi ja asjaomase riigi vahel ei ole
sõlmitud turvalisust või andmekaitset käsitlevaid lepinguid;
o tarnija ettevõtte omandistruktuur;
o kolmanda riigi võimalus avaldada mis tahes vormis survet, sealhulgas seoses
seadmete valmistamise kohaga;
tarnija suutlikkus tarned tagada;
tarnija toodete üldine kvaliteet ja küberturvalisuse tavad, sealhulgas see, mil määral
kontrollitakse omaenese tarneahelat ja kas turvalisust peetakse piisavalt oluliseks.
Ameerika Ühendriikide ja Eesti vastastikuse mõistmise memorandumis 5G turvalisuse teemal
on öeldud, et pakkujate ja tarneahelate hindamine peaks sisaldama järgmisi elemente:
tarnijad ei peaks alluma välisriikide valitsusele ilma sõltumatu kohtuliku kontrollita;
rahastamine peaks olema läbipaistev, äripõhine ja järgima hangete, investeeringute ja
lepingute sõlmimise parimaid tavasid;
omandiõigus, partnerlussuhted ja ettevõtte juhtimisstruktuurid peaksid olema
läbipaistvad;
15
RKÜKo 12.07.2012, 3-4-1-6-12, p 131; RKPJKo 17.02.2003, 3-4-1-1-03, p 14. Vt ka Põhiseaduse § 10
kommentaare.
16
Kättesaadav: https://ee.usembassy.gov/et/ameerika-uhendriikide-ja-eesti-vastastikuse-moistmise-
memorandum-5g-turvalisuse-teemal/
11
pühendumus innovaatikale ja intellektuaalomandi õiguste austamine; ja
peaksid tõendatult kinni õigusriigi põhimõtetest; turvalisest keskkonnast; hoiduksid
müügieetika rikkumisest; ning järgiksid turvaliste standardite ja tööstuse parimaid
tavasid, et edendada toodete ja teenuste elujõulist ja kindlat pakkumist.
Pidades silmas digiühiskonna arengut ning IKT arengu tõttu muutunud julgeolekuolukorda, on
vajalik, et enne sidevõrkude jaoks vajaliku riist- ja tarkvara kasutusele võtmist tagatakse nende
kooskõla riigi julgeoleku huvidega. Riigi julgeoleku huvidega kooskõla hindamisel
kontrollitakse muu hulgas tarnijate riskiprofiile.
Paragrahv 32 lõikega 4 kehtestatakse keeld osutada sideteenust sidevõrgu kõrge riskiga riist-
ja tarkvara vahendusel. Keeldu rakendatakse riist- ja tarkvara kasutusloa menetluse kaudu.
Keelu rakendussätted sisalduvad §-is 81. Üldreeglina ei hõlma kõrge riskiga riist- ja tarkvara
kasutamise keeld riist- ja tarkvara, mis on kasutusele võetud enne määruse jõustumist ehk 1.
novembrit 2020. Erandiks on enne määruse jõustumist kasutusele võetud riist- ja tarkvara,
millel on 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsioon.
Paragrahv 32 lõikega 5 sätestatakse, et sideteenuse osutamisel kasutatav riist- ja tarkvara võib
ohustada riigi julgeolekut ka muul kui lõikes 2 kirjeldatud põhjusel. Tegemist on erinormiga
lõike 2 suhtes.
Riist- ja tarkvara kasutamisest tulenevaid ohte riigi julgeolekule eristatakse seega kahes grupis:
1) tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja profiilist tulenevad ohud, mille tõttu on riist- ja
tarkvara kasutamine sideteenuse kasutamisel kõrge riskiga (üldnorm § 32 lõikes 2) ning 2) muud
põhjused, millal on riist- ja tarkvara kasutamine ohuks riigi julgeolekule (§ 32 lõige 5). Muud
põhjus on näiteks riist- ja tarkvara, mille tootja, hooldus- või tugiteenuse pakkuja ei ole profiili
tõttu kõrge riskiga, kuid riistvaras peitub turvaviga, mistõttu on selle kasutamine ohtlik.
Paragrahv 32 lõikega 6 täpsustatakse, et riist- ja tarkvara ohtu riigi julgeolekule hinnatakse ja
kasutamise keeldu rakendatakse riist- ja tarkvara kasutusloa menetluses. Kasutusloa menetluses
hinnatakse kõrge riskiga riist ja tarkvara puhul vaid ohtu riigi julgeolekule. Kõrge riskiga riist-
ja tarkvarale tingimuslikku kasutusluba anda ei saa. Kui kõrge riskiga riist- ja tarkvara
kasutamine on lubatud, antakse sellele kasutusluba vastava tähtajani. Kui tegu on 5G NSA või
uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsiooniga kõrge riskiga riist- ja tarkvaraga, millel ei ole
kriitilist funktsiooni, antakse kasutusluba 1. jaanuarini 2024. Kui tegu on kõrge riskiga riist- ja
tarkvaraga, millel ei ole kriitilist funktsiooni ega 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi
funktsiooni, võib seda kasutada 1. jaanuarini 2030, ent korraga antakse kasutusluba kuni 8
aastaks. Muul juhul kõrge riskiga riist- ja tarkvarale kasutusluba ei anta.
Kui riist- või tarkvara kasutusloa menetluses leitakse, et riist- ja tarkvara võib ohustada riigi
julgeolekut muul põhjusel kui tootja, hooldus- või tugiteenuste profiili tõttu, seatakse sellisele
riist- või tarkvarale kasutusloas kasutamise tingimused või keeldutakse kasutusloa andmisest.
Kui ohtu riigi julgeolekule riist- või tarkvara kasutusloa menetluses ei tuvastata, antakse riist-
või tarkvarale kasutusluba.
Paragrahv 33 sätestab sideettevõtjale sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast teavitamise
kohustuse. Paragrahv 33 lõige 1 seab sideettevõtjale kohustada teavitada TTJA-d iga aasta
enda sidevõrgus 1. jaanuari seisuga kasutatavast riist- ja tarkvarast. Teavitus tuleb esitada
hiljemalt jooksva aasta 1. märtsiks. Teavitama ei pea § 31 lõikes 2 nimetatud füüsilisest taristust
ega võrguelementidest (vt § 31 lõike 2 selgitusi). Teavituse vormi teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise
12
Järelevalve Amet kättesaadavaks oma veebilehel. Selle lõikega sätestatud teavitamiskohustus
ei ole sõltuvuses kasutusloa taotlemise kohustusest ehk see rakendub muu hulgas ka selle riist-
ja tarkvara osas, mille kohta peab sideettevõtja loa taotlema. Teavitus on vajalik, et anda riigi
julgeolekuasutustele ja RIA-le terviklik pilt olulistes sidevõrkudes toimuvast. Sidevõrk on
baastaristu, millest sõltuvus ühiskonna digitaliseerumise kasvades tõuseb. Terviklik pilt
sidevõrkudest võimaldab hinnata julgeolekuriske laiemalt.
Paragrahv 33 lõige 2 nimetab teabe, mille peab sideettevõtja teavituskohustust täites esitama.
Selleks on riist- ja tarkvara nimetus ja versiooni number; kogus; tootja; omanik; kasutusõiguse
lepingu osapooled ja kehtivusaeg, kui riist- ja tarkvara omanik ei ole sideettevõtja; funktsioon
sidevõrgus; füüsilise asukoha aadress, mille võib esitada riigi, haldusüksuse, asustusüksuse,
aadressiobjekti või muu piirkondliku täpsusega; kasutamise algusaasta ja prognoositav
lõpuaasta; kui tegemist on mobiilsidevõrgus kasutatava riist- või tarkvaraga, siis millise
mobiilsidevõrgu põlvkonna jaoks riist- või tarkvara töötab.
Tootja on ettevõte või isik, kes on riist- või tarkvara tootnud.
Kasutuslepingud on võlaõigusseaduse 3. osas sätestatud lepingud, näiteks tasuta kasutamise,
üüri-, rendi-, litsentsi-, liisingu- ja laenulepingud. Kõik need on § 32 lõikega 2 punktiga 5
hõlmatud.
Riist- või tarkvara funktsioon on selle konkreetne ülesanne, mida see riist- või tarkvara täidab
või peaks täitma. Näiteks: BGP marsruuter, rakendus (ISO/OSI L7) tulemüür, võrgu sissetungi
tuvastus (IDS) sensor, IP võrguliikluse peegeldaja jne. Riist- või tarkvaral võib lisaks peamisele
ülesandele olla ka teisene ülesanne, näiteks marsruuter võib samaaegselt olla ka sensor,
raadiovõrgu pääsupunkt võib samaaegselt olla ka marsruuter jne.
Füüsilise asukoha aadressi võib esitada riigi, haldusüksuse, asustusüksuse, aadressiobjekti või
muu piirkondliku täpsusega. Riigi all on mõeldud „Eesti“. Haldusüksus ja asustusüksus on
defineeritud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses (edaspidi ETHS). ETHS § 21 lõige 2
kohaselt on haldusüksus haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks
määratud nime, liigi ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või
omavalitsuslikku haldamist. Haldusüksuste nimistu kinnitab ja selles teeb muudatusi Vabariigi
Valitsus. Haldusüksuste nimistu on leitav Vabariigi Valituse määrusest „Eesti territooriumi
haldusüksuste nimistu kinnitamine“17. Haldusüksused on maakonnad, vallad ja linnad nagu
näiteks Järva maakond, Häädemeeste ja Rakvere. Vald ja linn jagunevad asustusüksusteks.
Asustusüksused on asulad, milleks on linnad, külad, alevikud ja alevid.18 Aadressiobjekt on
maaga seotud objekt, millele on määratud aadress või millele aadressi määramise kohustus või
võimalus tuleneb õigusaktist.19 Muu piirkondliku täpsuse all on võimalik ettevõtjal piiritleda
asukoht näiteks geograafilise regioonina Põhja-Eesti. Tarkvara puhul on võimalik määrata
füüsiline asukoht riistvara kaudu, milles seda tarkvara kasutatakse.
Mobiilsidevõrgu põlvkonnad ehk generatsioonid (G) on näiteks 3G, 4G, 5G. Täpsemalt vt § 31
lõike 1 selgitustest.
17
Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine. RT I, 11.11.2017, 1
18
ETHS § 6 lõiked 1-2
19
Ruumiandmete seadus § 40 lõige 2. RT I, 13.03.2019, 152
13
Paragrahv 33 lõige 3 sätestab, et lisaks § 34 lõikes 2 nimetatule esitab sideettevõtja teavituses
teabe kellel on peale sideettevõtja administreerimisligipääs sidevõrgu haldusvõrgule ja millised
on ligipääsu tingimused isikute lõikes ning sidevõrgu riist- ja tarkvara hooldus- ja tugiteenuste
osutajad. Nende punktide puhul küsitakse informatsiooni sidevõrgu üleselt ning seda ei pea
esitama riist- ja tarkvara täpsusega.
Haldusvõrgu all mõeldakse sidevõrgu haldusvõrgu määratlust ITU-T soovituse M.3010
alusel.20 Sellest lähtuvad nii ETSI standardid kui ka 3GPP standardid, sh kõige uuemad neist.
Haldusvõrgu ingliskeelne määratlus on järgnev: „3.30 telecommunications management
network: An architecture for management, including planning, provisioning, installation,
maintenance, operation and administration of telecommunications equipment, networks and
services.“
Administeerimisligipääs hõlmab näiteks võimalust riist- või tarkvara seadistada ja ümber
konfigureerida. Hooldus- ja tugiteenuse osutajad on ettevõtted või isikud, kes pakuvad
sideettevõtjale sidevõrgu riist- ja tarkvara hooldamise või tugiteenuseid või mõlemat.
Paragrahv 33 lõige 4 sätestab, et TTJA registreerib § 33 lõikes 1 saadud sideettevõtja teavituse
ning edastab selle teadmiseks julgeolekuasutustele ja Riigi Infosüsteemi Ametile. Teavituse
edastamine on vajalik, kuna julgeolekuasutustel ja Riigi Infosüsteemi Ametil on vajalik olla
kursis riigi julgeoleku aspektist olulistes sidevõrkudes toimuvaga (vt ka § 33 lõige 1 selgitus).
Paragrahviga 34 seatakse sideettevõtjatele sidevõrgu riist- ja tarkvara kasutusloa taotlemise
kohustus. Paragrahv 34 lõikega 1 seatakse sideettevõtjale kohustus esitada TTJA-le enne riist-
või tarkvara plaanitavat kasutusele võtmist riist- või tarkvara kasutusloa taotlus. Taotluse vormi
teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kättesaadavaks oma veebilehel.
Riistvara või tarkvara kasutusele võtmine on ka riistvara väljavahetamine ning tarkvara
uuendamine. Sellisel juhul tuleb esitada kasutusloa taotlus, välja arvatud erandjuhul, mis on
sätestatud sama paragrahvi lõikes 4.
Üldreegli kohaselt peab sideettevõtja 1. novembrist 2020 esitama kasutusloa taotluse enne seda,
kui ta riist- või tarkvara kasutusele võtab. Määruses ei ole sätestatud täpset aega, kui palju enne
planeeritavad kasutusele võtmist sideettevõtja taotluse esitama peab. Oluline on, et
sideettevõtja arvestaks kasutusloa taotlemisel ajaga, mis kulub selle menetlemiseks (vt §-id 35
ja 36).
Üldreeglile21 on kolm erisust. Esiteks hõlmab kasutusloa kohustus riist- ja tarkvara, mis on
kasutusele võetud enne 1. novembrit 2020 ja milles võetakse 5G non-standalone (edaspidi 5G
NSA) või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsioon kasutusele pärast 1. novembrit 2020.
Sellise riist- ja tarkvara kasutusloa taotlus tuleb esitada enne plaanitavat funktsiooni kasutusele
võttu. Teiseks, kui tegu on vahemikus 1. november 2020 kuni 1. jaanuar 2029 kasutusele
võetava riist- ja tarkvaraga, millel ei ole kriitilist funktsiooni ega 5G NSA või uuema
mobiilsidevõrgu standardi funktsiooni, tuleb esitada kasutusloa taotlus hiljemalt 1. juuliks
2029. Kolmandaks, kui riist- või tarkvara on tarvis viivitamata paigaldada küberintsidendi
20
ITU-T Recommendation M.3010 „Principles for a telecommunications management Network“. Kättesaadav
ITU kodulehel: https://www.itu.int/itu-t/recommendations/rec.aspx?rec=4869
21
Üldreegli all on mõeldud eelmainitud reeglit, et taotlus tuleb esitada enne riist- ja tarkvara kasutusele võtmist.
14
kõrvaldamiseks või selle vahetuks ärahoidmiseks, esitab sideettevõtja kasutusloa taotluse
hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast riist- või tarkvara paigaldamist.
Kuna sideettevõtja suhtleb juba praegu sideturu reguleerimise ja sageduslubade teemal
TTJA-ga, siis on loogiline, et ka sel teemal suhtleb sideettevõtja TTJA-ga, mitte kolme erineva
ameti ja küberjulgeoleku nõukoguga. Seetõttu tuleb taotlus esitada TTJA-le.
Paragrahv 34 lõige 2 seab sideettevõtjale kohustuse esitada kasutusloa taotlus sidevõrgu riist-
või tarkvara kasutamise lubamiseks hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast selle paigaldamist,
kui riist- või tarkvara on tarvis viivitamata paigaldada küberintsidendi kõrvaldamiseks või
vahetuks ärahoidmiseks. Küberintsidendi all on mõeldud küberturvalisuse seadusega22
defineeritult süsteemis toimuvat sündmust, mis ohustab või kahjustab süsteemi turvalisust.
Paragrahv 34 lõikega 3 kehtestatakse loetelu teabest, mille sideettevõtja peab kasutusloa
taotluses esitama. Taotluses peab riist- või tarkvara kohta esitama selle nimetuse ja versiooni
numbri; koguse; tootja; omaniku; kasutusõiguse lepingu osapooled ja kehtivusaja, kui riist- ja
tarkvara omanik ei ole sideettevõtja; riist- ja tarkvara hooldus- ja tugiteenuste osutaja, kui see
pole omanik ega kasutusõiguse omaja; füüsilise asukoha aadressi, mille võib esitada riigi,
haldusüksuse, asustusüksuse, aadressiobjekti või muu piirkondliku täpsusega; kasutamise
algusaasta ja prognoositav lõpuaasta; kui tegemist on mobiilsidevõrgus kasutatava riist- või
tarkvaraga, siis millise mobiilsidevõrgu põlvkonna jaoks riist- või tarkvara töötab; info, kellel
on lisaks sideettevõtjale administreerimisligipääs riist- või tarkvarale ning ligipääsu tingimused
isikute lõikes. Viimane info peab hõlmama kõiki sideettevõtjale endale Eestis või väljastpoolt
Eestit administreerimisligipääsu omavaid isikuid.
Esitatav informatsioon peab olema täielik ehk näiteks, kui on küsitud riist- ja tarkvara hooldus-
ja tugiteenuste osutaja, kui tegemist pole omaniku ega kasutusõiguse omajaga, tuleb esitada
kõik sellele tingimusele vastavad hooldus- ja tugiteenuste osutajad, kui neid on rohkem kui üks.
Tootja, kasutusõiguse, füüsilise asukoha aadressi, raadiovõrgu ja raadiovõrgu generatsiooni
ning administreerimisligipääsu defineerimise kohta vt § 33 lõigete 2-3 selgitusi.
Asukoha täpsuse saab sideettevõtja ise määratleda olenevalt sellest, kus riist- või tarkvara
kasutatakse. Asukoha kirjeldamisel eeldatakse riigi julgeoleku aspektist kõige riskantsemat
piirkonda. Seega, kui sideettevõtja kirjeldab füüsilise asukoha riigi täpsusega (Eesti), siis
eeldatakse, et seda riist- või tarkvara kasutatakse potentsiaalselt ükskõik kus Eestis. Kui
sideettevõtja määratleb füüsilise asukohana näiteks Rapla, siis tähendab see, et ta kasutaks seda
riist- või tarkvara ainult Raplas ning sellest lähtutakse ka riigi julgeoleku riskide hindamisel.
Paragrahv 34 lõige 4 sätestab kasutusloa kohustusele erandi. Sideettevõtja lõikes 1 sätestatud
kasutusluba taotlemata vahetada välja riistvara ja võtta kasutusele tarkvara uuendused, mille
puhul muutub kasutusloas kinnitatud nimetus või versiooni number, eeldusel, et lõikes 2
nimetatud andmed, mille on riist- ja tarkvarale antud kasutusloas kinnitanud Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet jäävad samaks.
Erand rakendub ehk uut kasutusluba ei pea taotlema, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
1) riist- või tarkvarale rakenduks ilma selle erandita kasutusloa taotlemise kohustus; 2) tegemist
on riistvara väljavahetamise või tarkvara uuendamisega; 3) väljavahetatava riistvara või
uuendatava tarkvara osas on kasutusluba olemas; 4) väljavahetamisel või uuendamisel muutub
22
Küberturvalisuse seadus. RT I, 22.05.2018, 1. § 2 p 3.
15
ainult riist- ja tarkvara nimetus, versiooni number või mõlemad; 5) muud andmed, mille on
riist- ja tarkvarale antud kasutusloas kinnitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
jäävad samaks. Erand on loodud selleks, et vältida tarbetut bürokraatiat olukorras, kus risk riigi
julgeolekule on minimaalne. Erandi kasutamisel jätkub uuele riist- ja tarkvarale kasutusloa
tähtaeg, mis on antud vanale riist- ja tarkvarale (vt § 37 lõige 2).
Paragrahv 34 lõige 5 puudutab uue kasutusloa taotlemist pärast kasutusloa lõppemist. Lõikega
sätestatakse, et kui kasutusloa taotluses esitatud riist- või tarkvara andmed on jäänud samaks,
võib uue kasutusloa taotluse esitada viitega esialgsele taotlusele koos kinnitusega andmete
samaks jäämise kohta. Kui riist- või tarkvara andmed on muutnud, esitatakse uuel taotlusel
andmed vastavalt § 34 lõikes 3 sätestatule. Lõige on loodud selleks, et vähendada bürokraatiat
olukorras, kus ettevõtja on samad andmed riigile juba esitanud ning vahepeal midagi andmetes
muutunud ei ole.
Paragrahvid 35 ja 36 sätestavad kasutusloa taotluse menetlemise ja kooskõlastamise korra, sh
tähtajad. Nende paragrahvide järgi on menetluse protsess lihtsustatult järgnev:
1) Sideettevõtja saadab taotluse TTJA-le;
2) TTJA küsib arvamust Välisluureametilt (VLA), Kaitsepolitseiametlilt (KAPO) ja Riigi
Infosüsteemi Ametilt (RIA);
3) VLA, KAPO ja RIA hindavad riske ja edastavad arvamuse;
4) Kui arvamused on positiivsed, annab TTJA haldusaktiga riist- või tarkvarale kasutusloa;
5) Kui vähemalt üks arvamustest on negatiivne,
a. annab TTJA ettevõtjale arvamuse ja vastuväidete esitamise võimaluse, sh keelu
ja tingimuste seadmise mõju kohta,
b. ning TTJA saadab taotluse küberjulgeoleku nõukogule;
6) Küberjulgeoleku nõukogu kaalutleb riigi julgeoleku aspekti, mõju side
toimepidevusele, sideturule ja konkurentsile ning kooskõlastab / seab tingimused / ei
kooskõlasta. Samuti annab küberjulgeoleku nõukogu hinnangu kasutusloa tähtajale ehk
hindab, kui pikaks ajaks peaks kasutusloa andma.
7) TTJA annab haldusakti ning teavitab sellest sideettevõtjat. TTJA haldusakt võib olla
taotluse rahuldamine, rahuldamine tingimuslikult või rahuldamata jätmine. Kui
tegemist on kõrge riskiga riist- või tarkvaraga, ei saa kasutusloas tingimusi seada, ning
on võimalik vaid kasutusloa väljastamine või sellest keeldumine.
Paragrahv 35 lõike 1 kohaselt registreerib TTJA kasutusloa taotluse ja edastab selle viie
tööpäeva jooksul arvamuse andmiseks julgeolekuasutustele ja Riigi Infosüsteemi Ametile
(RIA). Julgeolekuasutused on julgeolekuasutuste seaduse mõistes Kaitsepolitseiamet (KAPO)
ja Välisluureamet (VLA). Julgeolekuasutuste ja RIA arvamust tuleb küsida, kuna TTJA-l
puudub nii riigi julgeoleku kui ka küberturvalisuse hindamise pädevus. Seetõttu edastab TTJA
sideettevõtja sidevõrgu riist- ja tarkvara taotluse, sh tehnilise dokumentatsiooni, riigi julgeoleku
huvidele vastamise kontrollimiseks riigi julgeolekuasutustele ja RIA-le.
Kui ettevõtja taotlus on puudustega, kohaldub haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) § 15,
mille lõike 2 sätestab, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või
dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel
võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata
jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.
16
Paragrahv 35 lõike 2 kohaselt, kui julgeolekuasutus või Riigi Infosüsteemi Amet leiab, et
kasutusloa taotluses nimetatud sidevõrgu riist- või tarkvara on kõrge riskiga riist- või tarkvara
või selle kasutamine võib ohustada riigi julgeolekut muul põhjusel, esitab ta oma seadusest
tulenevate ülesannete täitmisel kogutud ja töödeldud teabe põhjal kahekümne tööpäeva jooksul
põhjendatud arvamuse kasutusloa taotluse kohta. Kui tegemist ei ole kõrge riskiga riist- ja
tarkvaraga, vaid see võib ohustada riigi julgeolekut muul põhjusel, esitatakse arvamuses
põhjendatud ettepanek vastav riist- või tarkvara kasutamine keelata või seada selle kasutamisele
tingimused. Kui vähemalt üks nimetatud asutustest leiab, et on oht riigi julgeolekule, siis
kohalduvad §-le 35 järgnevad lõiked ehk kohaldub § 35 lõigetes 3-7 sätestatud menetlus.
Julgeolekuasutuste teabe kogumise ülesanded, milleks on ette nähtud ka ressurss, tulenevad
julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS)23 §-dest 6 ja 7 ning § 9 alusel VV korraldusega
kehtestatud riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavast. Arvamuse andmisel lähtuvad
julgeolekuasutused seega olemasolevast teabest.
Paragrahv 35 lõike 3 kohaselt, kui julgeolekuasutus või RIA leidis arvamuses, et taotluses
nimetatud riist- või tarkvara võib ohustada riigi julgeolekut, annab TTJA pärast lõikes 2
nimetatud arvamuse andmise tähtaega sideettevõtjale võimaluse esitada kahekümne tööpäeva
jooksul vastuväited ja arvamus, kuidas mõjutab taotluse rahuldamata jätmine või tingimuste
seadmine sideteenuse osutamist.
Paragrahv 35 lõike 4 kohaselt esitab TTJA pärast lõikes 3 nimetatud arvamuse andmise
tähtaega esitab sideettevõtja taotluse koos lõigetes 2 ja 3 nimetatud arvamustega
kooskõlastamiseks küberjulgeoleku nõukogule.
Paragrahv 36 lõike 5 kohaselt hindab küberjulgeoleku nõukogu, kas kasutusloa taotluses
nimetatud sidevõrgu riist- või tarkvara on kõrge riskiga riist- või tarkvara või kas selle
kasutamine võib ohustada riigi julgeolekut muul põhjusel. Kui riist- või tarkvara võib ohustada
riigi julgeolekut muul põhjusel, hindab küberjulgeoleku nõukogu, millistel tingimustel on riist-
või tarkvara võimalik kasutada, ning kaalub riist- või tarkvara kasutamise keelamise ja
tingimuste seadmise mõju side toimepidevusele, sideturule ja konkurentsile ning annab
hinnangu kasutusloa tähtaja kohta.
Küberjulgeoleku nõukogu hindab riist- ja tarkvara kasutamisest tulenevat ohtu riigi
julgeolekule eelkõige julgeolekuasutustelt ning RIA-lt saadud arvamuste põhjal. Seejuures pole
küberjulgeoleku nõukogu julgeolekuasutuste ega RIA arvamustega seotud, vaid teeb otsuse
kaaludes nii julgeolekuasutuste ja RIA arvamusi kui ka muid aspekte nagu näiteks ettevõtja
vastuväited.
Kui tegemist ei ole küberjulgeoleku nõukogu hinnangul kõrge riskiga riist- ja tarkvaraga, vaid
see võib ohustada riigi julgeolekut muul põhjusel, kaalutleb küberjulgeoleku nõukogu olukordi,
kus riigi julgeoleku huvid, majanduslikud huvid, sideteenuse toimepidevuse tagamine ning
muud võimalikud huvid on vastuolulised. Näiteks võib tekkida olukord, kus teatud riist- ja
tarkvara kasutamine ei ole julgeolekuasutuste koostatud riskihinnangu järgi turvaline, kuid seda
riist- või tarkvara ei ole võimalik sideteenuse toimepidevuse tagamiseks kiiresti välja vahetada.
23
Julgeolekuasutuste seadus. RT I, 26.05.2020, 10.
17
Selline olukord nõuab kaalutlemist ning parima võimaliku lahenduse väljatöötamist. TTJA
pöördub küberjulgeoleku nõukogu poole kaalutletud ja tasakaalustatud seisukoha küsimiseks.
Kõrge riskiga riist- ja tarkvara tuvastamisel on võimalik määruse kohaselt kasutusloa
väljastamine või sellest keeldumine. Tingimuslikku kasutusluba anda pole võimalik. Samuti
seab määrus ette, millal peab võib kõrge riskiga riist- ja tarkvara kasutada ja millal ei või. Sellest
tuleb lähtuda ka kasutusloa taotluse menetlemisel. Üldreeglina, kui kasutusloa menetluses
tuvastatakse, et tegu on kõrge riskiga riist- ja tarkvaraga, ei anta sellele kasutusluba.
Kasutusluba antakse teatud tähtajani vaid kahel juhul. Esiteks, kui tegu on 5G NSA või uuema
mobiilsidevõrgu standardi funktsiooniga kõrge riskiga riist- ja tarkvaraga, millel ei ole kriitilist
funktsiooni, antakse kasutusluba 1. jaanuarini 2024. Teiseks, kui tegu on kõrge riskiga riist- ja
tarkvaraga, millel ei ole kriitilist funktsiooni ega 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi
funktsiooni, võib seda kasutada 1. jaanuarini 2030, ent korraga antakse kasutusluba kuni 8
aastaks.
Paragrahv 35 lõike 6 kohaselt kooskõlastab küberjulgeoleku nõukogu taotluse või jätab selle
põhjendatult kooskõlastamata kolmekümne tööpäeva jooksul pärast § 35 lõikes 4 nimetatud
materjalide saamist. Vajadusel võib küberjulgeoleku nõukogu pikendada kooskõlastamise
tähtaega kuni viieteistkümne tööpäeva võrra, teavitades sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametit.
Paragrahv 35 lõige 7 annab küberjulgeoleku nõukogule võimaluse otsustada tingimusliku
kooskõlastuse andmine ning määrata tingimused, mille täitmisel võib riist- ja tarkvara kasutada,
kui tegemist on § 32 lõikes 5 nimetatud riist- või tarkvaraga ehk kui riist- või tarkvara ei ole
kõrge riskiga riist- või tarkvara, vaid võib ohustada riigi julgeolekut muul põhjusel. Kõrge
riskiga riist- ja tarkvarale tingimuslikku kasutusluba väljastada ei saa.
Paragrahv 36 lõike 1 kohaselt otsustab TTJA sideettevõtja taotluse rahuldamise ja kasutusloa
väljastamise kolmekümne tööpäeva jooksul pärast selle saamist, kui taotluse suhtes ei ole tarvis
läbi viia § 35 lõigetes 3–7 sätestatud menetlust. Paragrahv 35 lõigetes 3-7 kirjeldatud menetlust
ei ole vaja läbi viia juhul, kui ükski julgeolekuasutustest ega RIA ei leia, et riist- või tarkvara
kujutaks ohtu riigi julgeolekule. Kui üks julgeolekuasutustest või RIA leiab, et on oht riigi
julgeolekule, esitab ta TTJA-le § 35 lõikes 2 nimetatud põhjendatud arvamuse ning sellega tekib
kohustus läbida § 35 lõigetes 3-7 kirjeldatud menetlus.
Paragrahv 36 lõige 2 sätestab, et kui sideettevõtja taotluse suhtes on tarvis läbi viia § 35 lõigetes
3–7 sätestatud menetlus (mis rakendub siis, kui üks julgeolekuasutustest või RIA näeb ohtu
riigi julgeolekule), otsustab TTJA viieteistkümne tööpäeva jooksul pärast § 35 lõikes 6
nimetatud kooskõlastuse saamist sideettevõtja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise
ning kasutusloa väljastamise.
Paragrahv 36 lõike 3 kohaselt taotlus rahuldatakse ja kasutusluba väljastatakse, kui kasutusloa
taotluses nimetatud riist- või tarkvara puhul pole alust arvata, et see võib ohustada riigi
julgeolekut.
Paragrahv 36 lõike 4 kohaselt ei anta kõrge riskiga riist- ja tarkvarale kasutusluba. Paragrahvi
32 lõikes 5 nimetatud riist- või tarkvarale ei anta kasutusluba või antakse tingimuslik
18
kasutusluba. Paragrahvi 32 lõikes 5 nimetatud riist- või tarkvara ei ole kõrge riskiga riist- ja
tarkvara § 32 lõike 3 definitsiooni kohaselt, kuid võib ohustada riigi julgeolekut muul põhjusel.
TTJA otsus on haldusakt, mida on võimalik vaidlustada halduskohtus. Kohaldub HMS-is
haldusakti kohta sätestatu. Näiteks võib TTJA teatud tingimustel haldusakti edasiulatuvalt
kehtetuks tunnistada, kui muutuvad haldusakti andmisel aluseks olnud faktilised asjaolud või
haldusaktiga seatud tingimusi ei täideta (vt HMS § 66 lõige 2).
TTJA haldusaktis tehtud otsuses on hõlmatud kõik § 34 lg 2 elemendid. Kui ettevõte soovib
muuta näiteks kasutusloaga riist- või tarkvara füüsilist asukohta või hooldusteenuse pakkujat,
peab vormistama ka loa muudatuse ja läbima selleks loamenetluse.
Paragrahv 37 sätestab kasutusloa tähtaja. Paragrahv 38 lõike 1 kohaselt antakse kasutusluba
kuni kaheksaks aastaks. Selline norm eksisteerib ka näiteks Prantsuse õiguses24. Kasutusloal on
kehtivustähtaeg, kuna aja möödudes võib olukord riigi julgeoleku vaatest muutuda ning võib
olla vajalik teha esialgsest erinev otsus.
Paragrahv 37 lõike 2 kohaselt jätkub riistvara väljavahetamisel või tarkvara uuendamisel § 34
lõikes 4 nimetatud juhul uue riist- ja tarkvara kohta väljavahetatud riistvarale või uuendatud
tarkvarale varem antud kasutusloa tähtaeg. Kasutusloa tähtaja lõppemisel tuleb kasutuse
jätkamiseks taotleda kasutusloa pikendamist. Näiteks kui seadmele on antud luba kehtivusega
8 aastat ning ettevõtja vahetab selle seadme § 34 lõike 4 erandi alusel 7 aasta pärast välja, siis
kehtib uuele seadmele luba veel 1 aasta.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse VV määrust nr 140 §-idega 81 ja 82. Tegemist on
rakendussätetega. Paragrahv 81 puudutab § 32 lõikes 4 sätestatud kõrge riskiga riist- ja tarkvara
keelu rakendamist ning § 82 kasutusloa taotlemise kohustuse rakendamist.
Keeld osutada sideteenust kasutades riist- ja tarkvara, mis ohustab riigi julgeolekut, sealhulgas
põhjusel, et tegu on kõrge riskiga riist- ja tarkvaraga, rakendub määruse jõustumisel. Samuti
rakendub määruse jõustumisel kasutusloa taotlemise kohustus. Rakendussätetega täpsustatakse
keelu ja kasutusloa taotlemise kohustuse rakendamist. Seejuures on oluline meeles pidada, et
ohtu riigi julgeolekule hinnatakse ning keeldu rakendatakse kasutusloa menetluses.
Nii kõrge riskiga riist- ja tarkvara keelu kui ka kasutusloa taotluse kohustuse rakendamisel on
arvestatud tehnoloogiliste riskide maandamist, side toimepidevust, halduskoormust,
põhiõiguste riivet, mõju konkurentsile ja sideturule ning kooskõla EL ja NATO liitlaste
poliitikaga.
Paragrahvis 81 täpsustatakse kõrge riskiga riist- ja tarkvara kasutamise keelu rakendamist.
Paragrahv 81 lõike 1 kohaselt ei hõlma § 32 lõikes 4 sätestatud kõrge riskiga riist- ja tarkvara
kasutamise keeld riist- ja tarkvara, mis on kasutusele võetud enne 1. novembrit 2020, välja
arvatud juhul, kui sellel on 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsioon. Seega
24
1. augustil 2019 vastu võetud Prantsuse seadus nr 2019-810, mille eesmärk on kaitsta kaitse- ja riiklikke
julgeolekuhuve 5G mobiilsidevõrkude kontekstis.
19
kõik kõrge riskiga riist- ja tarkvara keeluga hõlmatud riist- ja tarkvara on hõlmatud ka
kasutusloa kohustusega.
Paragrahv 81 lõike 2 kohaselt võib kõrge riskiga 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu
standardi funktsiooniga riist- ja tarkvara, millel ei ole kriitilist funktsiooni, kasutada § 34
lõikes 1 nimetatud loa alusel 1. jaanuarini 2024. Kui sellise kõrge riskiga riist- ja tarkvara kohta
esitatakse enne 1. jaanuari 2024 kasutusloa taotlus, siis see rahuldatakse ning antakse
kasutusluba tähtajani 1. jaanuar 2024. Sel viisil saab sideettevõtja kasutusloa menetluses teada,
kas tema riist- või tarkvara on kõrge riskiga ning samas jääb talle üleminekuaeg, et oma
tegevuses arvestada, et 1. jaanuarist 2024 ta seda riist- ja tarkvara enam kasutada ei saa.
Paragrahv 81 lõike 3 kohaselt võib kõrge riskiga riist- ja tarkvara, millel ei ole kriitilist
funktsiooni ega 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsiooni, kasutada § 34
lõikes 1 nimetatud loa alusel 1. jaanuarini 2030. Sarnaselt eelneval lõikega kehtib loogika, et
kui sellise kõrge riskiga riist- ja tarkvara kohta esitatakse enne 1. jaanuari 2030 kasutusloa
taotlus, siis see rahuldatakse ning antakse kasutusluba tähtajani 1. jaanuar 2030.
Kõrge riskiga riist- ja tarkvara keelu rakendamise puhul on arvestatud nii riigi kui ka ettevõtja
huvidega. Kriitiliste funktsioonide puhul erandit ei ole ehk määruse jõustumist on kriitilise
funktsiooniga riist- ja tarkvara kasutamise osas keeld. Ülejäänud riist- ja tarkvara puhul on
ettevõtjal rohkem aega. 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsiooniga kõrge
riskiga riist- ja tarkvara puhul on ettevõtjal üleminekuaeg 1. jaanuarini 2024 ning muu riist- ja
tarkvara osas 1. jaanuarini 2030. Üleminekuaeg on vajalik, et kahju sideettevõtjale oleks
võimalikult minimaalne. Samas on arvestatud ka riigi julgeoleku huvidega – arvestades 5G
kõrgemat kriitilisust, on sellele üleminekuaeg lühem.
Paragrahv 81 lõige 4 defineerib riist- ja tarkvara kriitilised funktsioonid, mis on järgnevad:
1) Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi standardite kohaselt tuumikvõrgu
funktsioon,
2) funktsioon, mille kaudu või mille häirimisel on võimalik mõjutada vähemalt 1000
lõppkasutajat või teise sideettevõtja sidevõrku, või
3) funktsioon, mille eesmärk on võimaldada jälitustoimingu teostamist või sõnumi saladuse
õiguse piiramist.
Tuumikvõrgu funktsioonideks loetakse määruse kohaselt sellised ETSI standardite kohased
funktsioonid, mis on olulised võrgu juhtimise, töö korraldamise, võrgust väljuva
informatsiooni- ja andmevahetuse, regulatsioonidest tulenevate nõuete täitmise,
kliendiandmete konfidentsiaalsuse või võrgu käideldavuse tagamiseks.
Tuumikvõrgu funktsioonid on ETSI standardite kohaselt juuli 2020 seisuga:
1. Püsi- ja mobiilivõrkude ühisosa:
1.1. Tuumikvõrgu lülituskiht (marsruutimine ja kommuteerimine)
1.1.1. Tuumikvõrgu marsruuterid (Backbone, BB) – erinevate alamvõrkude liiklust
üle vabariigi IP tasemel marsruutiv kõrgkäideldav võrk
1.1.2. Agregeerivate võrkude marsruuterid (Aggregation Routers, MGW) –
piirkondlikku võrguliiklust IP tasemel marsruutiv kõrgkäideldav võrk
20
1.1.3. Teiste sidevõrkudega liidestuvad ruuterid (Edge Routers, BNG)-
1.2. Tuumikvõrgu teenuste kiht
1.2.1. Teenusruuterid (Service Routers, SR) - kliendiühenduse IP taseme,
kliendiühenduse reguleerimise ning pääsureeglite kehtestamise funktsionaalsus.
Siin määratakse vastavalt andmebaasides sisalduvale infole kliendiühenduste
alla/üleslaadimise kiirused ja teenuseprofiilidega määratud piirangud ja
kvaliteediparameetrid
1.2.2. Võrguteenused, teenuste haldus, näiteks võrguga ühendatud abonentide kiiruse
piiramine, pakettide filtreerimine ja liikluse prioriteetide seadmine (sh
autentimis- ja autoriseerimissüsteemid (AAA), Radius)
1.2.3. Tulemüürid, kaitse teenustõkke rünnakute (DDoS) vastu, võrgu turbeseadmed
ja teenused
1.2.4. Sidevõrgu tööd toetavad süsteemid ja teenused - DHCP, DNS, NTP, PTP
1.2.5. Sidevõrgus tuumikvõrgu tööd juhtiv ja korraldav süsteem OSS (Operational
Support System)
1.2.6. IMS – Kõneside. IP Multimedia subsystem
1.3. Tuumikvõrgu teenuste osutamiseks vajalik infrastruktuuri kiht
1.3.1. Teenuste hulgitootmist võimaldavad virtualiseerimiskeskkonnad tarkvara ja
serveritega (NFVI)
1.4. Tuumikvõrgu halduskiht (võrgujuhtimissüsteemid)
1.4.1. Teenuste ja võrgu seiresüsteemid
1.4.2. OOB - out of band management
1.4.3. Teenuste ja seadmete provisioneerimissüsteemid (Network Activation Systems)
2. 4G tuumikvõrgud:
2.1. Home Subscriber Server (HSS)
2.2. Packet Gateway (PGW)
2.3. Policy and Charging Rules Function (PCRF)
2.4. Mobility Management Entity (MME)
2.5. Serving Gateway (SGW).
3. 5G tuumikvõrgud:
3.1. NSSF – Network Slice Selection Function
3.2. NEF – Network Exposure Function
3.3. NRF – Network Repository Function
3.4. PCF – Policy Control Function
3.5. UDM – User Data Management
3.6. AF – Application Function
3.7. AUSF – Authentication Server Function
3.8. AMF – Access ja Mobility Management Function
3.9. SMF – Session Management Function
3.10. SMSF – Short Message Service Function
3.11. UPF – User Plane Function
3.12. CHF – Charging Function
3.13. W-AGF – Wireline Access Gateway Function
3.14. NWDAF – Network Data Analytic Function
3.15. 5G-EIR – 5G Equipment Identity Register
21
3.16. UDR – Unified Data Repository
3.17. UDSF – Unstructured Data Storage Function
3.18. N3IWF – Non-3GPP InterWorking Function
3.19. TNGF – Trusted Non-3GPP Gateway Function
3.20. TWIF - Trusted WLAN Interworking Function
3.21. SEPP - Security Edge Protection Proxy
3.22. I-NEF - Intermediate NEF
3.23. SCP - Service Communication Proxy
Uued standardid ja nendel põhinevad tuumikvõrgu funktsioonid avaldatakse ETSI kodulehel.25
Eelnev nimekiri on toodud näitena ega ole kõikehõlmav. Lähtuda tuleb ETSI kodulehel
avaldatud tuumikvõrgu funktsioonidest.
Sidevõrkude areng on dünaamiline protsess, kus pidevalt lisanduvad uued tehnoloogiad,
võimalused ning ka potentsiaalsed ohud. Lisaks senini kasutatud liigitamisele tuumikvõrguks,
transportvõrguks ning juurdepääsuvõrguks on kaasaegsetes telekommunikatsioonivõrkudes
järjest kasvav spetsiifilise tarkvara, riistvara ning funktsioonide kogum, mis on võrgu tööks
vähemalt sama olulised kui klassikalised tuumikvõrgu komponendid, st mõjutavad sidevõrgu
terviku toimimist.
Samas omavad erinevad sidevõrgud oma erinevates kihtides eri funktsioone ning esineb
olukordi, kus sama termini või lühendiga tähistatakse sisuliselt erinevaid asju. Samal terminil
võib olla erinevaid tähendusi või sama nimega funktsioon, mis võib üheaegselt asuda nii
tuumikvõrgus kui ka vähem kriitilisemas võrgu osas, näiteks kohaliku tähtsusega tugijaamas.
Kui funktsioon on eeltoodud ETSI standardite kohaselt kirjeldatud kui tuumikvõrgu funktsioon,
kuid töötab lisaks tuumikvõrgule ka muus võrgu osas, näiteks juurdepääsuvõrgus, ning omab
seal üksnes piiratud lokaalset mõju, ei ole sel juhul väljaspool tuumikvõrku tegemist
tuumikvõrgu funktsiooniga.
Tuumikvõrgu funktsioonidega võrdväärse olulisusega on sellised funktsioonid, mille kaudu või
mille häirimisel on võimalik mõjutada teenusepakkuja võrku rohkem kui lokaalselt ehk mille
kaudu või mille häirimisel on võimalik mõjutada vähemalt 1000 lõppkasutajat või teise
sideettevõtja sidevõrku. Samuti on tuumikvõrgu funktsioonidega võrdväärse olulisusega
funktsioonid, mis võimaldavad jälitustoimingu teostamist või sõnumi saladuse õiguse piiramist.
Jälitustoiming on kriminaalmenetluse seadustiku § 1261 lõike 1 kohaselt isikuandmete
töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti
ja sisu andmesubjekti ees. ESS § 113 lõike 1 kohaselt peab sideettevõtja võimaldama jälitus-
või julgeolekuasutusele juurdepääsu sidevõrgule vastavalt jälitustoimingu teostamiseks või
sõnumi saladuse õiguse piiramiseks. Funktsioonide all, mis võimaldavad jälitustoimingu
teostamist või sõnumi saladuse õiguse piiramist, on mõeldud lawful interception (LI)
funktsioone. LI standardid on kättesaadavad ETSI kodulehel.
Paragrahv 82 puudutab kasutusloa kohustuse rakendamist.
Kasutusloa kohustus rakendub koos määruse jõustumisega. Üldreeglina tuleb kasutusluba
taotleda riist- ja tarkvarale, mis plaanitakse kasutusele võtta pärast määruse jõustumist ehk 1.
25
Kättesaadav: https://www.etsi.org/
22
novembrit 2020. Kasutusloa taotlus tuleb esitada enne riist- või tarkvara plaanitavat kasutusele
võtmist. Sellele üldreeglile on kolm erisust, millest üks sisaldub põhiregulatsioonis ning
puudutab juhtumit, kus riist- või tarkvara on tarvis viivitamata paigaldada küberintsidendi
kõrvaldamiseks või selle vahetuks ärahoidmiseks. Teised kaks erisust on sätestatud § 82 lõigetes
1 ja 2.
Paragrahv 82 lõike 1 kohaselt hõlmab kasutusloa taotlemise kohustus riist- ja tarkvara, mis on
kasutusele võetud enne 1. novembrit 2020 ja milles võetakse 5G NSA või uuema
mobiilsidevõrgu standardi funktsioon kasutusele pärast 1. novembrit 2020. Sellise riist- ja
tarkvara kasutusloa taotlus tuleb esitada enne plaanitavat 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu
standardi funktsiooni kasutusele võtmist.
Säte on vajalik, kuna riigi julgeoleku tagamiseks on oluline, et riske riigi julgeolekule oleks
võimalik maandada ka sellisel juhul, kui enne määruse jõustumist on kasutusele võetud kõrge
riskiga riist- ja tarkvara ning sellele tehakse pärast määruse jõustumist tarkvarauuendus, mille
puhul tarkvara ei ole kõrge riskiga. Riigile on julgeoleku aspektist oluline, et sidevõrk oleks 5G
osas 1. jaanuarist 2024 kõrge riskiga riist- ja tarkvarast vaba.
Kuna lõige hõlmab olemasoleva riist- ja tarkvara, mis on juba kasutusele võetud, täpsustatakse,
et kasutusluba tuleb esitada enne funktsiooni kasutusele võttu.
Paragrahv 82 lõike 2 kohaselt tuleb vahemikus 1. november 2020 kuni 1. jaanuar 2029
kasutusele võetava riist- ja tarkvara, millel ei ole kriitilist funktsiooni ega 5G NSA või uuema
mobiilsidevõrgu standardi funktsiooni, kasutusloa taotlus esitada hiljemalt 1. juuliks 2029.
Säte on vajalik, et anda sideettevõtjale üleminekuaeg sellise kõrge riskiga riist- ja tarkvara osas,
mis ei ole niivõrd kriitiline erinevalt kriitilise funktsiooniga riist- ja tarkvarast ning riist- ja
tarkvarast, millel on 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsioon.
Eelnõu §-ga 2 täiendatakse Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määrust nr 129
„Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ §-ga 71, mille pealkiri on
„Küberjulgeoleku nõukogu“. Paragrahv koosneb kaheksast lõikest.
Paragrahv 71 lõige 1 sätestab, et Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juures tegutseb
küberjulgeoleku nõukogu. Praktikas on Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni (lühidalt
komisjoni) juures küberjulgeoleku nõukogu tegutsenud aastast 2009. Seni on küberjulgeoleku
nõukogu kehtestatud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimääruse § 8 lõike 1 alusel
ning nõukogu on tegutsenud nõukogu töökorra alusel. Muudatusega tuuakse küberjulgeoleku
nõukogu alus Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärusesse.
Paragrahv 71 lõige 2 sätestab küberjulgeoleku nõukogu pädevuse ja ülesanded. Lõike kohaselt
küberjulgeoleku nõukogu: annab suuniseid küberjulgeoleku poliitika kujundamiseks; võtab
seisukohti küberjulgeoleku valdkonda puudutavate plaanide kohta; kooskõlastab sideettevõtja
taotluses nimetatud riist- ja tarkvara kasutamise vastavuse riigi julgeolekuhuvidele; täidab teisi
komisjoni antud ülesandeid.
23
Sideettevõtja taotluses nimetatud riist- ja tarkvara kasutamise vastavuse kooskõlastamine riigi
julgeolekuhuvidele võib seisneda ka tingimuste määramises.
Paragrahv 71 lõike 3 kohaselt on küberjulgeoleku nõukogul sideettevõtja taotluses nimetatud
riist- ja tarkvara kasutamise riigi julgeolekuhuvidele vastavuse kooskõlastamisel
haldusmenetluse seaduses haldusorganile antud õigused ja kohustused.
Paragrahv 71 lõige 4 sätestab küberjulgeoleku nõukogu liikmed. Nendeks on Haridus ja
Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Rahandusministeeriumi,
Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
kantsler, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side eest vastutav asekantsler,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi küberturvalisuse poliitika juht,
Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor, Politsei- ja
Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti, Andmekaitse Inspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor, Riigi Infosüsteemi
Ameti küberturvalisuse eest vastutav peadirektori asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülem,
Kaitseliidu ülem ja riigi peaprokurör. Liikmeid on seega 17 asutusest. Neist 15 asutust on ka
varasemalt olnud nõukogu koosseisus. Varasemast uued asutused on TTJA ning AKI
(Andmekaitse Inspektsioon). TTJA lisandub, kuna nõukogu hakkab tegema otsuseid
sidevõrkude turvalisuse küsimustes, kus TTJA osalus nende otsuste tegemisel on vajalik nii
nende kompetentsi tõttu sidevaldkonnas kui ka nende koordineeriva ja infovaldaja rolli tõttu
sidevõrkude turvalisuse loamenetluses. AKI lisandub, kuna küberturvalisuse küsimused on
sageli tihedalt seotud andmekaitsega ning AKI pädevus andmekaitse valdkonnas võimaldab
nõukogul teha privaatsusõiguse ja andmekaitseõiguse aspektidest teadlikumaid otsuseid. Igale
liikmele määrab vastav asutus asendusliikme. Asendusliikmete määramine on vajalik, et tagada
nõukogu töövõime.
Paragrahv 71 lõige 5 sätestab, et küberjulgeoleku nõukogu on otsustusvõimeline, kui
koosolekust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku nõukogu koosseisust. See säte on vajalik, et
tagada nõukogu liikmete osalus koosolekutel ning otsuste kooskõla võimalikult paljude
nõukogude liikmete arvamusega.
Paragrahv 71 lõige 6 kohaselt tehakse küberjulgeoleku nõukogu otsused koosolekul osalevate
liikmete häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl.
Paragrahv 71 lõige 7 kohaselt kutsub küberjulgeoleku nõukogu koosolekuid kokku ja juhatab
nõukogu esimees, kelleks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler või tema
määratud isik. Selline kord on kehtinud ka varasemalt.
Paragrahv 71 lõige 8 sätestab, et küberjulgeoleku nõukogu töökorra, liikmed ja asendusliikmed
kinnitab komisjon.
Eelnõu § 3 sätestab määruse jõustumise. Määrus jõustub 1. novembril 2020.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
24
4. Määruse mõjud
4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Määruse muudatusega ei kaasne sotsiaalseid ega demograafilisi mõjusid.
4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Määrusega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Eelnõu abil tagatakse, et
rajatavad sidevõrgud ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule laia riigikaitse põhimõtete tähenduses,
hõlmates seejuures ka riigi kriitilist infrastruktuuri ja elutähtsaid teenuseid.
Uute tehnoloogiate tingimusteta lubamine Eesti sidetaristusse võib tuua kaasa negatiivseid
tagajärgi, mis puudutavad nii era- kui avalikku sektorit ja riigi majandusruumi toimimist
tervikuna. Riigil on kohustus tagada, et sidevõrgud rajataks usaldusväärsele tehnoloogiale,
mille kasutamine ei too kaasa olukorda, kus riik ei saa tagada oma kodanikele põhiõiguste- ja
vabaduste, sh privaatsuse, sõnumisaladuse ja intellektuaalse omandi kaitset. Kõrge riskiga
tehnoloogiast tulenevate julgeolekuriskide realiseerumise korral on kõige nõrgemas
positsioonis just lõpptarbijatest tavalised elanikud, kes ei saa olukorras, kus sidevõrgud on
ebausaldusväärselt või kergesti haavatavalt rajatud, iseenda küberturvalisuse tagamiseks
midagi ette võtta.
Riigikaitse perspektiivist on äärmiselt oluline, et sidevõrkudes kasutatavat tehnoloogiat
toodaksid usaldusväärsed ettevõtted, kes ei oleks manipuleeritavad ning keda usaldaksid meie
Euroopa Liidu ja NATO liitlased. On oluline, et Eesti sidevõrke ei rajataks kõrge riskiga
tehnoloogiaga, mille kaudu on tõenäoline riigikaitseks kasutatavate süsteemide halvamine või
mille kasutamist liitlasriigid ei aktsepteeri ja mis võiks seeläbi kaasa tuua viivitusi või takistusi
kriitilise tähtsusega infovahetuses ja riigikaitselises tegevuses.
Euroopa Liidu liikmesriigid on jõudnud ühiselt seisukohale, et IKT riskide hindamisel tuleb
arvesse võtta kõiki aspekte – nii tehnilisi kui ka mittetehnilisi.26 Liikmesriikide ühises
riskianalüüsis tõdetakse, et tuleviku sidevõrkude (sh 5G) kontekstis on kõige suuremaks ohuks
Euroopa Liidu välised ebademokraatlikud riigid, kellel on huvi ja võimekus ellu viia
küberrünnakuid ning kes omavad mõjuvõimu enda jurisdiktsioonis asuvate ettevõtete üle.
Seetõttu on oluline rakendada liikmesriikides protseduure, mis võimaldaksid hinnata
tehnoloogia tootja riskiprofiili ning vältida kõrge riskiga tarnijate mõju.
4.3. Majanduslik mõju
Eelnõuga ei teki riigile, kohalikele omavalitsustele ega ka sideteenuste lõppkasutajatele
vältimatuid kulusid.
Sideettevõtjate jaoks võivad eelnõuga kaasneda kulud, kui rikutakse määrusega seatud
kohustusi, näiteks jäetakse riist- või tarkvara osas luba taotlemata. Teavitamiskohustuse ja
loakohustuse täitmisega tõuseb sideettevõtjate halduskoormus, mistõttu võib kaasneda
tööjõukulu kasv.
Samuti võivad sideettevõtjale kaasneda kulud, kui juba kasutusel olev riist- ja tarkvara sobib
5G NSA ja uuema põlvkonna mobiilside funktsioonide kasutamiseks, kuid osutub kõrge riskiga
26
EU2019FI. Member states publish report on EU-coordinated risk assessment of 5G network security.
09.10.2019. Kättesaadav: https://eu2019.fi/en/article/-/asset_publisher/member-states-publish-a-report-on-eu-
coordinated-risk-assessment-of-5g-networks-security.
25
riist- ja tarkvaraks. See tähendab, et ettevõtja võib antud riistvara kasutada vanema põlvkonna
teenuste pakkumiseks, kuid 5G NSA ja uuemate funktsioonide kasutamiseks peab soetama
riist- ja tarkvara, mis ei ole kõrge riskiga. Sideettevõtjate võimalike kuluste vähendamine on
üks aspektidest, millega on arvestatud kasutusloa kohustuse ja kõrge riskiga riist- ja tarkvara
keelu rakendamisel. Loakohustus kriitiliste funktsioonide osas ei too sideettevõtjatele kulusid,
kuna selles osas ei ole teadaolevalt kasutuses riist- ja tarkvara, mille oleks tootnud kõrge riskiga
tootja. 5G NSA ja uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsioonidega kõrge riskiga riist- ja
tarkvara on lubatud kasutada 1. jaanuarini 2024. Seega saab vahepealsel perioodil (kasutusloa
kohustuse rakendumise ja 1. jaanuari 2024 vahel) ettevõtja kasutusloa menetluse kaudu teada,
kas tema riist- ja tarkvara kujutab ohtu riigi julgeolekule. Enne 1. jaanuari 2024 on tal võimalik
riist- ja tarkvara kasutada, kui see on kõrge riskiga. Tegemist on seega üleminekuperioodiga,
mis võimaldab ettevõtjal kulusid vähendada ja tegevust ette planeerida. Ülejäänud kasutusele
võetava riist- ja tarkvara osas on üleminekuperiood pikem (1. jaanuarini 2030), et sideettevõtja
saaks oma tegevuses loakohustuse rakendumisega ette arvestada ning võimalikke tulevasi
kulusid minimeerida, kuna praegu on nendes osades kasutusel ka kõrge riskiga tootjate riist- ja
tarkvara.
Sideettevõtjad, kes on määruse kohaldamisalas, peavad sidevõrkude rajamisel arvestama
määrusest tulenevate kohustustega. Seetõttu ei ole võimalik välistada olukorda, et lahendused,
mida ettevõtja oleks loa taotlemise kohustuse puudumisel majanduslikult kõige soodsamate
tingimuste tõttu eelistanud, ei pruugi riigi julgeolekuhuvide seisukohalt sidevõrgu rajamiseks
sobida ning valida tuleb mõni muu tehnoloogia pakkuja.
4.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Määrus omab mõju MKM haldusala eelarvele, kuna määruse rakendamiseks on vaja luua üks
uus töökoht. Tegemist on sidevõrgu riist- ja tarkvara hindamisega riigi julgeoleku seisukohast,
mille osas täna TTJA-l pädevus puudub. Lisandub töökoormus menetluste näol (dokumentide
kontroll, otsuste ettevalmistamine, töö koordineerimine osapoolte vahel jne) ning vajalik on
sisuline panustamine küberjulgeoleku nõukogu töösse.
Julgeolekuasutuste, Riigi Infosüsteemi Ameti ja küberjulgeoleku nõukogu töökoormus
suureneb. Selle mõju suurus on seotud TTJA loamenetluse käigus arvamuste / ettepanekute
küsimise ja nendega kaasnevate dokumentide hulgaga, mida ei saa täpselt ette ennustada.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Määruse rakendamisega on vaja suurendada MKM haldusala eelarvet ühe inimese palgakulu
võrra, milleks hinnanguliselt on kalendriaastas koos kõikide maksudega 32 112,00 eurot.
Käesoleva määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid riigieelarvesse.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. novembril 2020.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamisele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Rahandusministeeriumile,
26
Riigikantseleile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liidule.
Määruse eelnõu sisu on pidevalt arutatud ning seeläbi täiendatud IKT seadmete usaldamise
poliitika töörühma koosolekutel (vt seletuskirja punkt 1.2). Määruse eelnõu kontseptsiooni on
tutvustatud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni küberjulgeoleku nõukogule ning määruse
eelnõule on oma toetuse andnud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon.
Sideettevõtjaid, kellele kaasneb määrusega kohustusi, on järjepidevalt kaasatud, sealhulgas
määruse kontseptsiooni loomise protsessi ning määruse eelnõu mustandi tagasisidestamisel.
Määruse eelnõus on muu hulgas arvestatud sideettevõtjate tagasisidet tehnoloogilistest
aspektidest, näiteks loakohustuse alla minevate funktsioonide defineerimisel. Samuti on
kohtutud ning määruse kontseptsiooni tutvustatud selleks soovi avaldanud sidevõrkudes
kasutatava riist- ja tarkvara tootja Huaweiga.
Avalik konsultatsioon sideettevõtjatega toimub eelnõu ametliku kooskõlastamisega
samaaegselt.
27
EELNÕU
30.09.2020
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
2020 nr
Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse
osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ ja 11. detsembri 2015. a määruse
nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 87 lõigete 2–22 ning riigikaitseseaduse § 4
lõike 2 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse
osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruses nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja
sidevõrkude tehnilised nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambulas asendatakse sõnad „lõike 2“ sõnadega „lõigete 2–22“;
2) paragrahv 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Määrusega kehtestatakse nõuded üldkasutatava elektroonilise side teenuse (edaspidi
sideteenus) osutamisele ning üldkasutatava elektroonilise side võrkudele (edaspidi sidevõrk).
Määruse kehtestamise eesmärgiks on elektroonilise side seaduse § 87 lõike 2 punktides 1, 3 ja
4 ning lõigetes 21 ja 22 sätestatu reguleerimine.“;
3) määrust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses:
„21. peatükk
NÕUDED SIDETEENUSELE JA SIDEVÕRGULE RIIGI JULGEOLEKU
TAGAMISEKS
§ 31. Nõuete kohaldamisala
(1) Peatükis kehtestatud nõudeid kohaldatakse sideettevõtjale, kes on elektroonilise side
seaduse § 87 lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja või kes rakendab sideteenuse
pakkumisel Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi viienda või järgneva
põlvkonna mobiilsidevõrgu standardeid.
(2) Peatükis kehtestatud nõudeid ei kohaldata ehitusseadustiku § 612 lõike 1 tähenduses
sidevõrgu füüsilise taristu ega võrguelementide suhtes, mis ei ole võimelised signaale töötlema
ega vaja toimimiseks energiat.
§ 32. Riigi julgeolekut ohustava riist- ja tarkvara kasutamine sideteenuse osutamisel
(1) Sideteenuse osutamisel kasutatav riist- ja tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut.
(2) Riigi julgeolekut ohustab kõrge riskiga riist- ja tarkvara kasutamine sideteenuse osutamisel.
(3) Kõrge riskiga riist- ja tarkvara on see, mille tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja vastab
vähemalt ühele järgmistest tingimustest (edaspidi kõrge riskiga riist- ja tarkvara):
1) juriidiline asukoht või peakontor asub väljaspool Euroopa Liidu, Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsiooni (NATO) või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riike;
2) asub riigis, kus ei kehti demokraatliku õigusriigi põhimõtted või ei austata inimõigusi;
3) allub sõltumatu kohtuliku kontrollita välisriigi valitsusele või julgeolekuasutustele;
4) majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole loodud tingimusi
asukohariigis;
5) asukohariigis ei ole loodud tingimusi intellektuaalomandi õiguste kaitsele;
6) omanike, partnerite ja äriühingute juhtimisstruktuurid ei ole läbipaistvad;
7) rahastamine ei ole läbipaistev ning ei järgi hangete, investeeringute ja lepingute vallas
parimaid tavasid;
8) võib muul moel kujutada ohtu riigi julgeolekule.
(4) Sideteenuse osutamisel on keelatud kasutada kõrge riskiga riist- ja tarkvara.
(5) Sideteenuse osutamisel kasutatav riist- ja tarkvara võib ohustada riigi julgeolekut ka muul
kui lõikes 2 kirjeldatud põhjusel.
(6) Riist- ja tarkvara ohtu riigi julgeolekule hinnatakse ja kasutamise keeldu rakendatakse riist-
ja tarkvara kasutusloa menetluses.
§ 33. Sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast teavitamine
(1) Sideettevõtja teavitab iga kalendriaasta 1. märtsiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametit enda sidevõrgus vastava aasta 1. jaanuari seisuga kasutatavast riist- ja tarkvarast.
Teavituse vormi teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kättesaadavaks oma
veebilehel.
(2) Lõikes 1 nimetatud teavituses esitab sideettevõtja sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara
kohta järgmise teabe:
1) nimetus ja versiooni number;
2) kogus;
3) tootja;
4) omanik;
5) kasutusõiguse lepingu osapooled ja kehtivusaeg, kui riist- või tarkvara omanik ei ole
sideettevõtja;
6) funktsioon sidevõrgus;
7) füüsilise asukoha aadress, mille võib esitada riigi, haldusüksuse, asustusüksuse,
aadressiobjekti või muu piirkondliku täpsusega;
8) kasutamise algusaasta ja prognoositav lõpuaasta;
9) kui tegemist on mobiilsidevõrgus kasutatava riist- või tarkvaraga, siis millise
mobiilsidevõrgu põlvkonna jaoks riist- või tarkvara töötab.
(3) Lisaks lõikes 2 nimetatule esitab sideettevõtja teavituses:
1) loetelu isikutest, kellel on lisaks sideettevõtjale administreerimisligipääs sidevõrgu
haldusvõrgule;
2) punktis 1 nimetatud ligipääsu tingimused isikute lõikes;
3) sidevõrgu riist- ja tarkvara hooldus- ja tugiteenuste osutajad.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet registreerib lõikes 1 saadud sideettevõtja
teavituse ning edastab selle teadmiseks julgeolekuasutustele ja Riigi Infosüsteemi Ametile.
§ 34. Riist- ja tarkvara kasutusluba ja selle taotlemine
(1) Sideettevõtja esitab enne riist- või tarkvara plaanitavat kasutusele võtmist Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile riist- või tarkvara kasutusloa taotluse. Taotluse vormi teeb
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kättesaadavaks oma veebilehel.
(2) Sideettevõtja esitab kasutusloa taotluse hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast riist- või
tarkvara paigaldamist, kui riist- või tarkvara on tarvis viivitamata paigaldada küberintsidendi
kõrvaldamiseks või selle vahetuks ärahoidmiseks.
(3) Lõikes 1 nimetatud kasutusloa taotluses esitab sideettevõtja sidevõrgus kasutusele võetava
riist- või tarkvara kohta järgmise teabe:
1) nimetus ja versiooni number;
2) kogus;
3) tootja;
4) omanik;
5) kasutusõiguse lepingu osapooled ja kehtivusaeg, kui riist- või tarkvara omanik ei ole
sideettevõtja;
6) riist- või tarkvara hooldus- ja tugiteenuste osutaja, kui see erineb punktides 4 ja 5 nimetatud
isikust;
7) funktsioon sidevõrgus;
8) füüsilise asukoha aadress, mille võib esitada riigi, haldusüksuse, asustusüksuse,
aadressiobjekti või muu piirkondliku täpsusega;
9) kasutamise algusaasta ja prognoositav lõpuaasta;
10) kui tegemist on mobiilsidevõrgus kasutatava riist- või tarkvaraga, siis millise
mobiilsidevõrgu põlvkonna jaoks riist- või tarkvara töötab;
11) kellel on lisaks sideettevõtjale administreerimisligipääs riist- või tarkvarale ning ligipääsu
tingimused isikute lõikes.
(4) Sideettevõtja võib lõikes 1 sätestatud kasutusluba taotlemata vahetada välja riistvara ja
võtta kasutusele tarkvara uuendused, mille puhul muutub kasutusloas kinnitatud riist- ja
tarkvara nimetus või versiooni number, eeldusel, et muud lõikes 3 nimetatud andmed, mille on
riist- ja tarkvarale antud kasutusloas kinnitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
jäävad samaks.
(5) Kui kasutusloa taotluses esitatud riist- või tarkvara andmed on jäänud samaks, võib uue
kasutusloa taotluse esitada viitega esialgsele taotlusele koos kinnitusega andmete samaks
jäämise kohta. Kui riist- või tarkvara andmed on muutnud, esitatakse uuel taotlusel andmed
vastavalt lõikes 3 sätestatule.
§ 35. Kasutusloa taotluse menetlemine ja kooskõlastamine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet registreerib kasutusloa taotluse ja edastab selle
viie tööpäeva jooksul arvamuse andmiseks julgeolekuasutustele ja Riigi Infosüsteemi Ametile.
(2) Kui julgeolekuasutus või Riigi Infosüsteemi Amet leiab, et kasutusloa taotluses nimetatud
sidevõrgu riist- või tarkvara on kõrge riskiga riist- või tarkvara või selle kasutamine võib
ohustada riigi julgeolekut muul põhjusel, esitab ta oma seadusest tulenevate ülesannete
täitmisel kogutud ja töödeldud teabe põhjal kahekümne tööpäeva jooksul põhjendatud
arvamuse kasutusloa taotluse kohta. Kui tegemist ei ole kõrge riskiga riist- ja tarkvaraga, vaid
see võib ohustada riigi julgeolekut muul põhjusel, esitatakse arvamuses põhjendatud ettepanek
vastav riist- või tarkvara kasutamine keelata või seada selle kasutamisele tingimused.
(3) Kui julgeolekuasutus või Riigi Infosüsteemi Amet leidis arvamuses, et taotluses nimetatud
riist- või tarkvara võib ohustada riigi julgeolekut, annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet pärast lõikes 2 nimetatud arvamuse andmise tähtaega sideettevõtjale võimaluse esitada
kahekümne tööpäeva jooksul vastuväited ja arvamus, kuidas mõjutab taotluse rahuldamata
jätmine või tingimuste seadmine sideteenuse osutamist.
(4) Pärast lõikes 3 nimetatud arvamuse andmise tähtaega esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet sideettevõtja taotluse koos lõigetes 2 ja 3 nimetatud arvamustega
kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni küberjulgeoleku nõukogule
(edaspidi küberjulgeoleku nõukogu).
(5) Kooskõlastamisel hindab küberjulgeoleku nõukogu, kas kasutusloa taotluses nimetatud
sidevõrgu riist- või tarkvara on kõrge riskiga riist- või tarkvara või kas selle kasutamine võib
ohustada riigi julgeolekut muul põhjusel. Kui riist- või tarkvara võib ohustada riigi julgeolekut
muul põhjusel, hindab küberjulgeoleku nõukogu, millistel tingimustel on riist- või tarkvara
võimalik kasutada, ning kaalub riist- või tarkvara kasutamise keelamise ja tingimuste seadmise
mõju side toimepidevusele, sideturule ja konkurentsile ning annab hinnangu kasutusloa tähtaja
kohta.
(6) Küberjulgeoleku nõukogu kooskõlastab taotluse või jätab selle põhjendatult
kooskõlastamata kolmekümne tööpäeva jooksul pärast lõikes 4 nimetatud materjalide saamist.
Vajadusel võib küberjulgeoleku nõukogu pikendada kooskõlastamise tähtaega kuni
viieteistkümne tööpäeva võrra, teavitades sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
(7) Küberjulgeoleku nõukogu võib otsustada § 32 lõikes 5 nimetatud riist- või tarkvara puhul
tingimusliku kooskõlastuse andmise ning määrata tingimused, mille täitmisel võib riist- ja
tarkvara kasutada.
§ 36. Kasutusloa taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustab sideettevõtja taotluse rahuldamise ja
kasutusloa väljastamise kolmekümne tööpäeva jooksul pärast selle saamist, kui taotluse suhtes
ei ole tarvis läbi viia § 35 lõigetes 3–7 sätestatud menetlust.
(2) Kui sideettevõtja taotluse suhtes on tarvis läbi viia § 35 lõigetes 3–7 sätestatud menetlus,
otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viieteistkümne tööpäeva jooksul pärast
§ 35 lõikes 6 nimetatud kooskõlastuse saamist sideettevõtja taotluse rahuldamise või
rahuldamata jätmise ning kasutusloa väljastamise.
(3) Taotlus rahuldatakse ja kasutusluba väljastatakse, kui kasutusloa taotluses nimetatud riist-
või tarkvara puhul pole alust arvata, et see võib ohustada riigi julgeolekut.
(4) Kõrge riskiga riist- ja tarkvarale ei anta kasutusluba. Paragrahvi 32 lõikes 5 nimetatud riist-
või tarkvarale ei anta kasutusluba või antakse tingimuslik kasutusluba.
§ 37. Kasutusloa tähtaeg
(1) Kasutusluba antakse kuni kaheksaks aastaks.
(2) Riistvara väljavahetamisel või tarkvara uuendamisel § 34 lõikes 4 nimetatud juhul jätkub
uue riist- ja tarkvara kohta väljavahetatud riistvarale või uuendatud tarkvarale varem antud
kasutusloa tähtaeg.“;
4) määrust täiendatakse §-dega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:
„§ 81. Kõrge riskiga riist- ja tarkvara kasutamise keelu rakendamine
(1) Kõrge riskiga riist- ja tarkvara kasutamise keeld ei hõlma riist- ja tarkvara, mis on
kasutusele võetud enne 1. novembrit 2020, välja arvatud juhul, kui sellel on 5G non-standalone
(edaspidi 5G NSA) või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsioon.
(2) Kõrge riskiga 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsiooniga riist- ja
tarkvara, millel ei ole kriitilist funktsiooni, võib kasutada § 34 lõikes 1 nimetatud loa alusel
1. jaanuarini 2024.
(3) Kõrge riskiga riist- ja tarkvara, millel ei ole kriitilist funktsiooni ega 5G NSA või uuema
mobiilsidevõrgu standardi funktsiooni, võib kasutada § 34 lõikes 1 nimetatud loa alusel
1. jaanuarini 2030.
(4) Riist- ja tarkvara kriitilised funktsioonid on järgnevad:
1) Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi standardite kohaselt tuumikvõrgu
funktsioon;
2) funktsioon, mille kaudu või mille häirimisel on võimalik mõjutada vähemalt 1000
lõppkasutajat või teise sideettevõtja sidevõrku;
3) funktsioon, mille eesmärk on võimaldada jälitustoimingu teostamist või sõnumi saladuse
õiguse piiramist.
§ 82. Kasutusloa taotlemise kohustuse rakendamine
(1) Kasutusloa taotlemise kohustus hõlmab riist- ja tarkvara, mis on kasutusele võetud enne
1. novembrit 2020 ja milles võetakse 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsioon
kasutusele pärast 1. novembrit 2020. Sellise riist- ja tarkvara kasutusloa taotlus tuleb esitada
enne plaanitavat 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsiooni kasutusele võtmist.
(2) Vahemikus 1. november 2020 kuni 1. jaanuar 2029 kasutusele võetava riist- ja tarkvara,
millel ei ole kriitilist funktsiooni ega 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi
funktsiooni, kasutusloa taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. juuliks 2029.“.
§ 2. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse
julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määrust nr 129 „Vabariigi Valitsuse
julgeolekukomisjoni põhimäärus“ täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:
„§ 71. Küberjulgeoleku nõukogu
(1) Komisjoni juures tegutseb küberjulgeoleku nõukogu.
(2) Küberjulgeoleku nõukogu:
1) annab suuniseid küberjulgeoleku poliitika kujundamiseks;
2) võtab seisukohti küberjulgeoleku valdkonda puudutavate plaanide kohta;
3) kooskõlastab sideettevõtja taotluses nimetatud riist- ja tarkvara kasutamise vastavuse riigi
julgeolekuhuvidele;
4) täidab teisi komisjoni antud ülesandeid.
(3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on küberjulgeoleku nõukogul
haldusmenetluse seaduses haldusorganile antud õigused ja kohustused.
(4) Küberjulgeoleku nõukogu liikmed on Haridus ja Teadusministeeriumi,
Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi,
Välisministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi side eest vastutav asekantsler, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi riigi küberturvalisuse poliitika juht, Riigikantselei julgeoleku
ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti,
Välisluureameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Andmekaitse Inspektsiooni ja
Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor, Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse eest vastutav
peadirektori asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülem, Kaitseliidu ülem ja riigi peaprokurör. Igale
liikmele määrab vastav asutus asendusliikme.
(5) Küberjulgeoleku nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks
kolmandikku nõukogu koosseisust.
(6) Küberjulgeoleku nõukogu otsused tehakse koosolekul osalevate liikmete häälteenamusega.
Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl.
(7) Küberjulgeoleku nõukogu koosolekuid kutsub kokku ja juhatab esimees, kelleks on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler või tema määratud isik.
(8) Küberjulgeoleku nõukogu töökorra, liikmed ja asendusliikmed kinnitab komisjon.“.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. novembril 2020.
Jüri Ratas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär