dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus 19730000276

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 7. september 2020
Viit
PRP-0/20/6834
Registreeritud
7. september 2020
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-0/2020
Vastutaja
Marek Soomaa (Põhja Ringkonnaprokuratuur, II osakond (majanduskuritegude osakond))

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus 19730000276.pdf244 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 31.08.2020, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Marek Soomaa Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 19730000276 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 344 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX ik XXX Kuriteo toimepanemine: 01.01.2017; 01.09.2017; 01.01.2018; 01.03.2019 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kelmuste ja majanduskuritegude talituse majanduskuritegude uurimisgrupp menetleb kriminaalasja 19730000276, mis alustati 26.08.2019 KarS § 210 lg 2 alusel selle kohta, et XXX, olles üheks partneriks XXX XXX XXX (toetusleping nr XXX) ei kasutanud projekti rahasid sihtotstarbeliselt. Projekti kestus 2016-2019.a, mis oli jaotatud kaheks aruandlus perioodiks. Kriminaalmenetluses on kahtlustus esitatud XXX, keda kahtlustatakse KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kahtlustus on järgmine: XXX (XXX) kahtlustatakse selles, et tema töötades alates 16.03.2000 töölepingu nr 48 alusel XXX, 01.09.2009 uutel tingimustel sõlmitud töölepingu nr 48 alusel XXX XXX XXX ametikohal ja alates 01.01.2017 XXX XXX ametikohal, kelle tööülesanneteks oli XXX projekti koostamise koordineerimine, koondeelarve täitmise jälgimine; XX XXX eelarve projekti koostamine, eelarve täitmise jälgimine, rahavoogude juhtimine ja personalidokumentide esildiste ettevalmistamine; XXX innovatsiooni ja valitsemise XXX eelarve projekti koostamine, eelarve täitmise jälgimine, rahavoogude juhtimine ja personalidokumentide esildiste ettevalmistamine; õiguse XXX koostamine, eelarve täitmise jälgimine, XXXX esildiste ettevalmistamine; muude vahetu juhi poolt antud tööülesannete täitmine; võltsis XXX ja XXX vahelise XXX töölepingu nr XXX lisadel nr 1, sõlmitud 01.01.2017, lisal 2, sõlmitud 01.09.2017, lisal 3, sõlmitud 01.01.2018, lisal 4, sõlmitud 01.03.2019 XXX allkirja. Lisale 1 XXX allkirja lisamine ilma XXX teavitamata sellise lisa koostamisest, lõi tööandjale võimaluse dokumentidel näidata inimese projektis osalemist, kuigi sisuliselt inimest projekti elluviimisesse ei kaasatud. Samuti andis see dokument aluse maksta XXX töötasu alates 01.01.2017 kuni 31.08.2017 projekti XXX eelarvest. Ilma XXX allkirjaga dokumendi olemasoluta puuduks XXX võimalus arvutada projekti XXX finantsaruandesse sisse XXX tehtud töötasu väljamakseid, mis hiljem XXX rahastatud projekti eelarvest XXX tasutakse. Lisale 2 XXX allkirja lisamine ilma XXX teavitamata sellise lisa koostamisest, lõi tööandjale aluse maksta töötajale alates 01.09.2017 kuni 31.12.2017 töötasu XXX enda eelarvest. Sellega vabaneti kohustusest näidata XXX osalejana projektis XXX. Lisale 3 XXXX allkirja lisamine ilma XXX teavitamata sellise lisa koostamisest, lõi tööandjale võimaluse maksta töötajale alates 01.01.2018 kuni 31.08.2019 töötasu projekti „XXX“ eelarvevahenditest. 1/7 Lisale 4 XXX allkirja lisamine ilma XXX teavitamata sellise lisa koostamisest, lõi tööandjale võimaluse maksta töötajale alates 01.03.2019 töötasu ilma konkreetset finantseerimisallikat nimetamata. Sellises sõnastuses muudatus andis tööandjale võimaluse näidata XXX osalust mistahes projektis ning maksta talle mistahes projekti eelarvest töötasu. Lisaks annab töötaja tööandjale nõusoleku esitada töötaja saadud töötasu ja sellega seotud algdokumentide kohta teavet olukordades, kus tööandja on kohustatud tõendama projektirahade kasutamist. Selliselt XXX võltsis teadvalt dokumente, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustusest, pannes toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Esitatud kahtlustuses toodud asjaolusid kinnitavad järgmised tõendid: XXX on 06.03.2020 tunnistajana antud ütlustes kinnitanud, et tema ei ole allkirjastanud töölepingu nr XXX lisasid. XXX on 13.05.2020 tunnistajana antud ütlustes kinnitanud, et temale teadaolevalt on XXX töölepingu lisadele XXX eest alla kirjutanud XXX. XXX on kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud, et ta on need allkirjad XXX eest kahtlustuses nimetatud dokumentidele kirjutanud. Ta on andnud selle kohta ütluseid ning avaldanud kahetsust. Karistusregistri andmetele ei ole kahtlustataval ühtegi kehtivat karistust. KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on II astme kuritegu, mille puhul on karistuseks rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib II astme kuriteo puhul avaliku menetlushuvi puudumisel ning kui süü ei ole suur kriminaalmenetluse kahtlustatava suhtes lõpetada. KrMS § 202 lg 7 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur, kui II astme kuriteo puhul ei näe seadus ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette üksnes rahalise karistuse. Käesoleval juhul on formaalsed eeldused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 ja 7 alusel olemas. Materiaalsete eelduste osas tuleb analüüsida kahtlustatava süü suurust, avalikku menetlushuvi ja kohustuse valikut. I Süü suurus Süü suuruse hindamisel tuleb aluseks võtta KarS § 56, mille kohaselt on isiku karistamise aluseks isiku süü. Tuleb hinnata kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suurust mõjutavad asjaolud võivad olla objektiivsed ja subjektiivsed. Süü on suurem kui isik on täitnud kuriteokoosseisu mitu kvalifitseerivat tunnust. Lisaks tuleb hinnata isiku käitumist vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist. Süüd suurendavana ei saa arvestada põhjust, et kahjustatud õigushüve on eriti oluline vms. Süü suurus ei sõltu tahtluse liigist. Süü suuruse hindamisel tuleb kõrvale jätta süüteo toimepannud isiku varasem elukäik. Seda saab arvestada eripreventiivse prognoosi puhul, mida võib arvestada karistuse liigi ja määra valikul. Isiku varasemat karistatust saab arvesse võtta üksnes olukorras, kus tegemist on kehtiva karistusega 2/7 ning see on seostatav uue teoga. Kui varasem süütegu ei ole uuega seotud, on rangem karistamine uue teo eest vastuolus põhiseaduse § 23 lg-ga 3 ja KarS § 2 lg-ga 3. Eripreventsiooni eesmärk on suunata isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Selle aspekti juures on oluline süüdlase isik. Seda eesmärki saab saavutada hoidudes isiku desotsialiseerimisest. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks. Üldpreventiivsete kaalutluste puhul tuleb silmas pidada, et karistusseadustik on loobunud hirmutamispreventsioonist, mis seisneb konkreetse inimese karistamises teistele hirmutava toime avaldamises. Positiivse üldpreventsiooni puhul on oluline anda kindlus, et karistus on õiglane ning usk normide kehtivusse on tagatud. Selliste kaalutluste alusel karistuse mõistmine tuleb kõne alla olukorras, kus mingit liiki kuritegude toimepanemine on oluliselt suurenenud või on eriliselt vaja rõhutada mingi keelunormi kehtivust. Üldsõnaline osundus süüteo ohtlikkusele ei ole piisav. Eelnevast tulenevalt võib asuda seisukohale, et XXX süü ei ole suur. Isikut on alust kahtlustada kuriteo toimepanemises, mille puhul tõenditest nähtuvalt oli õigushüve rünne väike. Kahtlustuse kohaselt on XXX teod olnud väikesemahulised. Menetluses ei ole tuvastatud, et ta oleks selle eest mingit kasu saanud. Samuti ei ole tuvastatud, et tema isiklikult oleks neid dokumente kasutanud õiguste saamiseks. XXX tegevuse intensiivsus ei olnud suur. Kuriteoepisoodide arv ei ole samuti suur. Asjaolu, et isik ei ole esimesel ülekuulamisel andnud sisulisi ütluseid, ei suurenda tema süüd. Kahtlustataval on õigus otsustada, kas ta annab ütluseid. Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Teisel ülekuulamisel on kahtlustatav otsustanud oma tegude tagamaad avada ning andnud sisulisi ütluseid. Käesoleval juhul on olnud võimalik koguda vajalikud tõendid ning saada toimunust ülevaade ka ilma XXX ütluseid saamata. Kuid tema ütlused on aidanud saada senisele veendumusele kindlust. Süü suuruse hindamisel tuleb käesoleval juhul tähelapanu pöörata ka seadusandja tahtele sanktsiooni piirmäärade kehtestamisel. KarS § 344 lg 1 puhul on võimalik isikule karistuseks mõista rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Seadusandja ei ole pidanud oluliseks määrata ära vangistuse alammäära. Ka sanktsiooni ülemmäär ei ole eriliselt kõrge. Arvestades tuvastatud asjaolusid, siis võib väita, et isiku süü jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra ning arvestades, et tegemist on varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuga, siis on potentsiaalne karistus kohtus rahaline karistus. Rahalise karistuse piirid on 30-500 päevamäära. Vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb karistust hakata vaagima sanktsiooni keskmisest määrast (265 päevamäära). Käesoleval juhul annavad kriminaalmenetluses kogutud tõendid alust rääkida sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävast süü suurusest. Eriprenevtiivsete eesmärkide saavutamine kaalub käesoleval juhul üles üldprenevtiivsete eesmärkide saavutamise. Nagu eespool viidatud, siis ei saa karistamise eesmärk olla hirmutamine või mõni muu karistuspraktikast irduv motiiv. Üldpreventiivsetel kaalutlustel karistamisest ei saa käesoleval juhul rääkida sellest lähtepunktist, et KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid oleks hakatud toime panema massiliselt. Samuti ei ole läbi kriminaalkorras karistamise vaja eriliselt rõhutada keelunormi olemasolu ja kehtimist. Seda eesmärki täidab ka oportuniteediga määratav kohustus ning teadmine, et õiguskaitseasutused reageerivad sellistele rikkumistele ning kohaldavad vajalikke meetmeid kuriteo toimepanija mõjutamiseks. XXX puhul on tuvastatud, et ta käib tööl ning tal on 1 alaealine ülalpeetavat. Võib eeldada, et sissetuleku kaotamise hirmus hoidub isik edaspidi õigusrikkumiste toimepanemisest. On alus arvata, et alaealise ülalpeetava olemasolu paneb isikut tegema 3/7 piisavalt tõsiseid järeldusi toime pandud tegudest, et edaspidi neist hoiduda. Varasemalt kriminaalkorras karistamata isikut mõjutab ning tema igapäevast elukorraldust võib muuta teadmine tema suhtes läbiviidavast kriminaalmenetlusest ning teadmine vajadusest võtta toime pandud tegude eest vastutus. Isikule, kelle puhul ei ole tuvastatud väljakujunenud retsidiivset käitumist, on praktikas olnud piisavaks mõjutuseks oportuniteediga pandav kohustus, mis samuti eeldab isikult, kas rahalist väljaminekut igakuisest sissetulekust või üldkasuliku töö tegemist ühiskonna hüvanguks. Ka neid meetmeid võib pidada teatud määral karistuslikeks meetmeteks olenemata sellest, et seadus neid otsesõnu karistusena ei käsitle. XXX elukäik on varasemalt olnud kalduv õiguskuulekusele. See annab aluse väita, et isiku puhul on arvestades tema süü suurust toimepandud kuriteos, piisavad võimalused oportuniteediga eripreventiivselt teda mõjutada edaspidi õigusrikkumistest hoiduma. Tulenevalt kohtupraktikast on õiglane määrata isikule kohustus, mis on sarnases suurusjärgus kriminaalkaristusena mõistetud rahaliste karistustega. Menetluse käigus on olnud jälgitav kahtlustatava arusaama kujunemine enda tegevuse ebaõigsusest. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et võimalust kohaldada oportuniteeti esitas kahtlustatava kaitsja ning kahtlustatav on samuti sellega nõus. See näitab seda, et isik on mõistnud oma ebaõiget käitumist. II Avalik menetlushuvi Avaliku menetlushuvi sisustamisel tuleb hinnata karistamise eesmärki. Avaliku menetlushuvi mõiste peab tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Avaliku menetlushuvi mõiste sisustamisel ei ole legitiimsed need kaalutlused, mis ei ole legitiimsed karistamise eesmärkidena. Eripreventiivsete eesmärkide puhul tuleb hinnata tõenäosust, kas isik võib tulevikus jätkata uute õigusrikkumiste toimepanemist. Sellise prognoosi puhul tuleb aluseks võtta isiku varasem karistatus, samuti isiku üldine ühiskonnavaenulikkus ning teo iseloom. Üldpreventiivsete eesmärkide puhul tuleb arvestada, et ühiskonna usk õiguse kehtivusse ei kannataks. Avalik menetlushuvi olemasolu tuleb hinnata läbi toime pandud tegude arvu, toimepanemise viisi, tagajärgede erakordsuse või muude põhjuste. Samuti tuleb hinnata, kas tegemist on elusfääriga, mille vastu peab olema avalikkusel eriline usaldus. Kaaluda tuleks ka vajadust karistada isikut seetõttu, et tagada õiguskorra kaitse. Avaliku menetlushuvi määratlemise aluseks ei ole õige võtta kahtlustatava sotsiaalset staatust, avalikkuse huvitatust konkreetse õigusküsimuse lahendamisest, samuti kaasuse kajastamist meedias. Avalik menetlushuvi võib ajas väheneda. Üksnes õiguslikust huvist pretsedenti loova kohtuotsuse saamise vastu ei ole eraldivõetuna avaliku menetlushuvi jaatamiseks piisav. Kriminaalasja suunamine kohtumenetlusse ei ole põhjendatav vajadusega kontrollida kohaldamisele kuuluva õigusnormi kehtivust või selle tõlgendamise õigsust. Avalik menetlushuvi on olemas, kui on vaja ennetada õigusrikkumise juurdumist sotsiaalpraktikasse. Käesoleval juhul hinnates eripreventiivsete eesmärkide saavutamise võimalikkust läbi avalikku menetlushuvi, siis võib asuda seisukohale, et avalik menetlushuvi puudub. Seda põhjusel, et XXX ei ole varasemalt silma paistnud järjepidevate õigusrikkumiste toimepanemisega. Tal puuduvad kehtivad karistused. Registri andmetel ei nähtu isiku puhul varasemaid oportuniteetide kohaldamisi. Puudub teave, et tema osas oleks varasemalt olnud menetluses samaliigiliste rikkumistega seoses kriminaalasju. XXX puhul ei ole kriminaalmenetluses leidnud tuvastamist tema eriline ühiskonnavaenulik käitumine. 4/7 Eripreventiivsete eesmärkide hindamisel puudub veendumus, et kriminaalkorras karistamine oleks XXX puhul ultima ratio tagajärg, mis ainsana suudaks suunata teda õiguskuulekale teele. Üldpreventiivsete eesmärkide puhul hinnatuna tuleb käesoleval juhul samuti sedastada, et avalik menetlushuvi puudub. Puudub veendumus, et üksikjuhtumina käsitletav rikkumine oleks käesoleval juhul selline, et ilma selle eest kriminaalkorras isikut karistamata sattuks löögi alla üldine usk õiguskorra toimimisse. XXX puhul ei saa rääkida massilisest rikkumiste toimepanemisest. Kahtlustuse kohaselt on tegemist nelja episoodiga. Tegude tagajärg ei ole olnud erakordne. Hinnates, kas tegemist on elusfääriga, mille puhul on olemas eriline vajadus tagada selle usaldusväärsus, tuleb vaadata ka seda, kas usaldusväärsuse tagamiseks on veel teisi alternatiive või on ainult kriminaalkaristus selleks alternatiiviks. Käesoleval juhul saab väita, et on olemas muid alternatiive usaldusväärsuse tagamiseks. Käesolevas kriminaalmenetluses on tõestust saanud asjaolu, et töötajatel on ka ise võimalik kontrollida, nendega seotud lepingute ja nende lisade õigsust. Samuti seda, millistest rahastusallikatest neile töötasu makstakse. Üldises plaanis peab olema ka töötaja huvitatud enda kohta käivatest andmetest ning temaga seotud rahaliste allikate märkimise korrektsusest. Menetluse üks eesmärk on anda kahtlustatavale kui ka ühiskonnale signaal, et selline käitumine ei ole kuidagi aktsepteeritav ning süüdlasele rakendatakse kohaseid meetmeid, et minimeerida uute kuritegude toimepanemist tema poolt. Kaudselt annab see signaali ka teistele dokumentide võltsimist kaaluvatele isikutele märku, et selliste rikkumiste puhul kaasneb kriminaalmenetlus ning olenevalt süü suurusest järgneb ka kohane tagajärg, mis ei tähenda seda, et alati oportuniteeti kohaldatakse. XXX kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud vajadusega tagada õiguskorra kaitse. Käesoleval juhul on õiguskorra kaitseks olemas piisavalt muid meetmeid, mitte ainuüksi kriminaalkaristus. XXX teguviis ja toimepandud kuritegu ei ole sellised, mis ohustaksid õiguskorra püsimist või vallandaksid massilise dokumentide võltsimise laine. XXX puhul avaliku menetlushuvi olemasolu hindamisel ei saa aluseks võtta seda, et teemat on kajastatud meedias või seda, kus ta töötab. Nendel kaalutlustel isiku kriminaalkorras karistamine ei ole kooskõlas karistusõiguse põhimõtetega. Samuti oleks nendel alustel oportuniteedi a priori välistamine vastuolus Põhiseaduse § 12 põhimõttega, mille kohaselt on seaduse ees kõik võrdsed. Kui seaduse kohaldamine sõltuks sellest, kas kaasust on kajastatud meedias või mitte, siis oleks selgelt ebavõrdselt koheldud need inimesed, kelle kohta on meedia kasvõi väikse loo avaldanud ja see välistaks mingid menetluslikud lahendusviisid. Tegemist ei ole ka kaasusega, kus oleks vaidlust õigusnormi kehtivuse või selle tõlgendamisega. Puudub põhjendus saavutada mingit pretsedenti kohtupraktikas. Ei nähtu asjaolusid, mis annaks aluse väita, et olukorras, kus käesoleval juhul ei kohaldata isikule kriminaalkaristust, siis juurdub sedalaadi õigusrikkumiste toimepanemine ühiskonnas. Käesoleval juhul tuleb rõhutada täiendavalt veel sedagi, et tegemist ei ole koosseisu puudumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamisega, vaid lõpetamisega, mille kohaselt on tõenditega leidnud kinnitust isiku ebaõige käitumine ning isik on nõus võtma vabatahtlikult vastutuse toimepandud teo eest. Avaliku menetlushuvi puudumise hindamisel tuleb analüüsida ka aja hulka, mis on teo toimepanemisest möödunud. Antud hetkeks on juhtunust möödunud aastaid ning selle aja jooksul ei ole tuvastatud uusi rikkumisi XXX poolt. Seega on aja möödudes vähenenud avalik menetlushuvi. III Kohustuse valik 5/7 KrMS § 202 lg 2 näeb ette erinevaid kohustuse variante. Kuna käesolevas kriminaalasjas ei ole alust rääkida tekitatud kahjust, siis ei ole võimalik kohaldada KrMS § 202 lg 2 p 1 kohustust. Samuti ei ole alust kohaldada KrMS § 202 lg 2 p 4 ja 5 kohustusi. Võib eeldada, et oportuniteedi kohaldamine on piisavalt intensiivne meede, et suunata XXX edaspidist suhtumist dokumentide usaldusvääruses küsimuses. KrMS § 202 lg 2 p 3 kohustust teha üldkasulikku tööd ei ole käesoleval juhul alust kohaldada. Tuleb arvesse võtta isiku igapäevast hõivatust tööga, tema perekonna ülalpeetavate arvu, mis kõik mõjutavad isiku võimekust nimetatud kohustust täita. Kuna ülejäänud kohustuste variandid ei ole osutunud sobivaks, siis on valikuna üksnes KrMS § 202 lg 2 p 2 kohustus maksta kindel summa riigituludesse. Kohustuse suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta isiku sissetulekuid ja väljaminekuid. Samuti isiku süü suurust ja varasemat praktikat samalaadsetes asjades. Arvestades, et isikul on 1 alaealine ülalpeetav, siis võib eeldada, et tal on teatavad väljaminekud sellega seoses. Kohustuse tõttu ei ole kohane seada raskemasse olukorda alaealise ülalpeetava seisukorda, kes ei ole toime pandud kuriteoga seotud. Samuti tuleb arvesse võtta olemasolevat kohtupraktikat KarS § 344 lg 1 kohta, eriti rahalise karistuse suuruseid, mis on kohus mõistnud. Sellest tulenevalt on käesoleval juhul põhjendatud määrata isikule kohustuseks tasuda riigituludesse summa XXX eurot tähtajaga 3 kuud. Isiku keskmine päevasissetuleku suurus on XXX eurot. Kohustuse summa suurus vastab 45 päevamäärale, kui oleks tegemist rahalise karistusega. Tähtaja pikkuse määramisel tuleb lähtuda sellest, et oleks tagatud objektiivne võimalus isikule kohustuse täitmiseks. Liiga lühike tähtaeg läheks vastuollu oportuniteedi kohaldamise mõttega. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 1 ja 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19730000276 osaliselt, see tähendab XXX osas. Muus osas tuleb menetlust jätkata. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel määrata XXX kohustus tasuda riigituludesse kindel rahasumma, milleks on XXX eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 30.11.2020. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX osas puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei ole kantud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsja tasud jäävad kahtlustatava kanda. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale ja tema kaitsjale. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. 6/7 Marek Soomaa ringkonnaprokurör Olen käesoleva määruse kätte saanud. Nõustun kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel ülaltoodud tingimustel. Olen teadlik, et kui ma ei täida tähtaegselt minule määratud kohustust, uuendatakse KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetlus ühe kuu jooksul alates maksetähtaja möödumisest. ___________________ (nimi ja allkiri, kuupäev) 7/7
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel