dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 22. september 2020
Viit
PRP-0/20/7284
Registreeritud
22. september 2020
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-0/2020
Vastutaja
Anna-Maria Rahamägi (Põhja Ringkonnaprokuratuur, V osakond (üldkuritegude osakond))

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamine 19231601678.pdf286 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus Koostamise kuupäev ja koht: 21.09.2020, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Anna-Maria Rahamägi Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 19231601678 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 Kahtlustatava nimi: X X (ik x) Käesoleva kriminaalasja menetlust alustati KarS § 121 lg 1 tunnustel selle kohta, et X X 20.07.2019 kella 03.40 paiku Vunk baaris verbaalse konflikti käigus viskas turvatöötajat X X tühja klaasiga vastu viimase nägu, tekitades sellega X X füüsilist valu ja vastavalt isiku läbivaatuse protokollile kehavigastusi – näo vasakul pool põsel haav ja paistetus. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kuna isiku süü pole suur. KarS § 121 lg 1 näeb sanktsiooni alammäärana ette rahalise karistuse. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad kaalutlused ei võimalda järeldust, et X X süü oleks suur. Samuti puudub prokuröri hinnangul käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega s.o üld- ja eripreventiivsete kaalutlustega. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige, siis kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 01.09.2016 juhise nr RP-1-2/16/1 punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.6 avaliku menetlushuvi juhul kui KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on tegemist jätkuva perevägivallaga või kui kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid, mida käesoleval juhul möönda ei saa. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavalt tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. X X ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning temal puuduvad kehtivad väärteokaristused. Samuti puuduvad kahtlustatava suhtes teised pooleliolevad kriminaalmenetlused. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et tegemist oli emotsioonist ajendatud mõtlematu teoga. Seega ei ole võimalik möönda, et kuritegude toimepanemine oleks kujunenud X X elustiiliks või sagedaseks käitumismustriks. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, kus kahtlustatavat koheldi esimest korda tema elus kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele käituda, hoidudes süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et X X jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt on prokuröri hinnangul võimalik saavutada üld- ja eripreventsiooni eesmärke ning suunata kahtlustatavat seadusekuulekusele muudel viisidel kui kriminaalkorras karistamisega. Puutuvalt menetluse lõpetamisel X X kohustuse määramisse, märgib prokurör, et käesoleval juhul leiduvad alused eelviidatud Riigi peaprokuröri juhise punktis 2.4 sätestatust kõrvale kaldumiseks. Nimelt on X X sissetulek kuriteole eelnenud aastal, s.o 2018.a olnud 2733 eurot. Seega ei võimalda X X igakuine sissetulek temale täiendava rahalise kohustuse määramist, kuna selle kohustuse täitmine oleks temale äärmiselt raskendatud. Samuti puudub X X Eestis püsiv alaline elukoht ja ametlik sissetulek, millest tulenevalt ei ole võimalik talle määrata üldkasulikku töö tegemise kohustust. Kuivõrd puuduvad võimalused isikuga kontakti saada, siis on raskendatud ka kriminaalhoolduslike vahendite kohaldamine X X suunamiseks õiguskuulekale käitumisele. Seetõttu võib öelda, et X X ei ole võimeline täitma KrMS § 202 lg 2 loetletud kohustusi ning erandkorras tuleb tema suhtes menetlus lõpetada ilma KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustusi määramata. Käesolevas asjas on esitatud tsiviilhagi summas 500 eurot. Kannatanu ja kahtlustatav on omavahel kokku leppinud kahju hüvitamises. Eeltoodu ei välista menetluse uuendamist, kui X X jätkab kuritegude toimepanemist. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19231601678 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: X X on kohustus KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 500 eurot, mis tasuda kannatanu X X arveldusarvele EEx (AS SEB Pank). Tähtajaks määrata KrMS § 202 lg 3 alusel 6 (kuus) kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o 21.03.2021. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: kaks CD-plaati video- ja helisalvestistega asub kriminaalasja materjalide juures – säilitada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juures. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: X X DNA-proov ja sõrmejäljed on edastatud 23.07.2019 EKEI-sse – andmeid ei kustutata. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule X X ja kahtlustatavale X X. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn. 9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. 10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Anna-Maria Rahamägi, abiprokurör Mina, X X, olen määruse kätte saanud, sellega tutvunud, nõustun menetluse lõpetamisega. (kuupäev, allkiri) 2 (2)
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →