Põhja Ringkonnaprokuratuur · 22. september 2020
- Viit
- PRP-0/20/7284
- Registreeritud
- 22. september 2020
- Dokumendi liik
- Oportuniteedimäärus
- Funktsioon
- PRP-15 Oportuniteedimäärused
- Sari
- PRP-15 Oportuniteedimäärused
- Toimik
- PRP-0/2020
- Vastutaja
- Anna-Maria Rahamägi (Põhja Ringkonnaprokuratuur, V osakond (üldkuritegude osakond))
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 21.09.2020, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Anna-Maria Rahamägi
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 19231601678
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1
Kahtlustatava nimi: X X (ik x)
Käesoleva kriminaalasja menetlust alustati KarS § 121 lg 1 tunnustel selle kohta, et X X 20.07.2019
kella 03.40 paiku Vunk baaris verbaalse konflikti käigus viskas turvatöötajat X X tühja klaasiga vastu
viimase nägu, tekitades sellega X X füüsilist valu ja vastavalt isiku läbivaatuse protokollile
kehavigastusi – näo vasakul pool põsel haav ja paistetus.
Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes
1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kuna
isiku süü pole suur. KarS § 121 lg 1 näeb sanktsiooni alammäärana ette rahalise karistuse. KrMS §
202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes
konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Arvesse
võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki
ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad
kaalutlused ei võimalda järeldust, et X X süü oleks suur.
Samuti puudub prokuröri hinnangul käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi, mis takistaks
menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi
enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega s.o üld- ja
eripreventiivsete kaalutlustega.
Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige, siis kui teo toimepanemise viis,
valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikus on sellised, et
menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.
Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventiivsete
kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 01.09.2016 juhise nr RP-1-2/16/1 punktis 3.2 ja 3.3.
Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.6 avaliku menetlushuvi juhul kui KarS § 121 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on tegemist jätkuva perevägivallaga või kui
kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise
pereliikme huvid, mida käesoleval juhul möönda ei saa.
Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse
lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavalt tingida tema poolt uute
süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast
karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust s.o kas
tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. X X ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning
temal puuduvad kehtivad väärteokaristused. Samuti puuduvad kahtlustatava suhtes teised
pooleliolevad kriminaalmenetlused. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et tegemist oli emotsioonist
ajendatud mõtlematu teoga. Seega ei ole võimalik möönda, et kuritegude toimepanemine oleks
kujunenud X X elustiiliks või sagedaseks käitumismustriks. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb
märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, kus kahtlustatavat koheldi
esimest korda tema elus kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada
oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele käituda, hoidudes süütegude toimepanemisest.
Puudub alus arvata, et X X jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt on
prokuröri hinnangul võimalik saavutada üld- ja eripreventsiooni eesmärke ning suunata kahtlustatavat
seadusekuulekusele muudel viisidel kui kriminaalkorras karistamisega.
Puutuvalt menetluse lõpetamisel X X kohustuse määramisse, märgib prokurör, et käesoleval juhul
leiduvad alused eelviidatud Riigi peaprokuröri juhise punktis 2.4 sätestatust kõrvale kaldumiseks.
Nimelt on X X sissetulek kuriteole eelnenud aastal, s.o 2018.a olnud 2733 eurot. Seega ei võimalda
X X igakuine sissetulek temale täiendava rahalise kohustuse määramist, kuna selle kohustuse täitmine
oleks temale äärmiselt raskendatud. Samuti puudub X X Eestis püsiv alaline elukoht ja ametlik
sissetulek, millest tulenevalt ei ole võimalik talle määrata üldkasulikku töö tegemise kohustust.
Kuivõrd puuduvad võimalused isikuga kontakti saada, siis on raskendatud ka kriminaalhoolduslike
vahendite kohaldamine X X suunamiseks õiguskuulekale käitumisele. Seetõttu võib öelda, et X X ei
ole võimeline täitma KrMS § 202 lg 2 loetletud kohustusi ning erandkorras tuleb tema suhtes
menetlus lõpetada ilma KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustusi määramata. Käesolevas asjas on esitatud
tsiviilhagi summas 500 eurot. Kannatanu ja kahtlustatav on omavahel kokku leppinud kahju
hüvitamises. Eeltoodu ei välista menetluse uuendamist, kui X X jätkab kuritegude toimepanemist.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19231601678 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: X X on kohustus KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi hüvitada
kuriteoga tekitatud kahju 500 eurot, mis tasuda kannatanu X X arveldusarvele EEx (AS SEB
Pank). Tähtajaks määrata KrMS § 202 lg 3 alusel 6 (kuus) kuud alates kriminaalmenetluse
lõpetamisest, s.o 21.03.2021.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: kaks CD-plaati video- ja
helisalvestistega asub kriminaalasja materjalide juures – säilitada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel
kriminaalasja juures.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: X X
DNA-proov ja sõrmejäljed on edastatud 23.07.2019 EKEI-sse – andmeid ei kustutata.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kannatanule X X ja kahtlustatavale X X.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn.
9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus
põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab
menetleja põhistatud määruse.
10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anna-Maria Rahamägi, abiprokurör
Mina, X X, olen määruse kätte saanud, sellega tutvunud, nõustun menetluse lõpetamisega. (kuupäev,
allkiri)
2 (2)