dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 6. september 2018
Viit
1.2-3/2845-1
Registreeritud
6. september 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Kaisa Knight (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)
Lahendamise tähtaeg
20. september 2018

Failid

  • 📎1.1-10_6885-1 Riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete....bdoc1287 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 06.09.2018 nr 1.1-10/6885-1 [email protected] Riigihalduse ministri määruse esitamine kooskõlastamiseks Austatud kooskõlastajad Rahandusministeerium esitab teile kooskõlastamiseks riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mäggi riigihalduse minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Sotsiaalministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Olivia Taluste 6113092 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU 23.08.2018 MÄÄRUS Riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. § 1. Määruse muutmine Riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruses nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kui määruse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel antav toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 56, kohaldatakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.“; 2) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) materiaalse ja immateriaalse vara ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud, sealhulgas seadmete soetamise ja paigaldamise kulud, materjalide ja vahendite, erialase õppe- ja teaduskirjanduse ning tehnilise teabe soetamise kulud, ning kulud ligipääsu tagamiseks elektroonilistele andmebaasidele;“; 3) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) projekti tegevuseks vajalike teenuste kulud, sealhulgas hangete korraldamise, veebilehe loomise ja haldamise, asjakohaste andmebaaside loomise ja haldamise, ekspertiisi ostmise ning uuringute tellimise kulud;“; 4) paragrahvi 8 lõiget 6 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud investeeringute kulud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse.“; 5) paragrahvi 8 lõiget 8 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: 1 „7 ) projektijuhtimise teenuse sisseostmise kulud;“; 6) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses: „(111) Kui toetus on käsitatav kohalikule taristule investeeringuteks antava riigiabina, peab abi summa arvestamisel järgima üldise grupierandi määruse artikli 56 lõigetes 3 ja 6 sätestatut.“; 7) paragrahvi 10 lõigetes 12 ja 15 asendatakse tekstiosa „10 ja 11“ tekstiosaga „10–111“; 8) paragrahvi 18 lõike 6 punkt 15 sõnastatakse järgmiselt: „15) teadusuuringute taristu omandamist sisaldavate projektide puhul prognoos majandustegevuse ulatuse kohta, mille alusel oleks võimalik hinnata, kas sellise tegevuse aastane maht ületab 20% teadusuuringute taristu kasutuse üldisest aastasest mahust.“; 9) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 14 ja § 30 lõike 2 punktis 7 arvestatakse puhastulu, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 punktist b.“; 10) paragrahvi 27 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuanded vähemalt kaks korda aastas, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini.“; 11) paragrahvi 28 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tegelike kulude alusel makstakse toetus välja toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Rakendusüksus menetleb dokumente 30 tööpäeva jooksul nende esitamisest arvates. Rakendusüksus võib kuludokumente kontrollida valimipõhiselt, sealhulgas ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli raames.“; 12) paragrahvi 28 lõike 5 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) valimispõhise kontrolli rakendamise puhul projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja punktis 1 nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele vastavalt rakendusüksuse nõudmisel; 3) toetuse saaja poolt rakendusüksusele vastava aruandeperioodi maksetaotluse esitamine ja selle aktsepteerimine rakendusüksuse poolt.“; 13) paragrahvi 28 lõike 9 teisest lausest jäetakse välja sõnad „vahearuande ja“; 14) paragrahvi 29 lõike 1 punkti 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid on kohustatud järgima ka riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikust toetuse saaja ja iga toetuse saaja, juhul kui tema tegevus vastab riigihangete seaduse §-s 6 nimetatud tunnustele;“; 15) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) teadusuuringute taristu omandamist sisaldavate projektide puhul teavitab igal aastal rakendusüksust majandustegevuse osa suurenemisest, kui majandustegevuse aastane maht ületab 20% teadusuuringute taristu üldisest aastasest tegevusmahust;“. § 2. Määruse rakendamine Käesoleva määruse § 1 punkte 2 ja 3 rakendatakse 2018. aasta 1. märtsist. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mäggi Riigihalduse minister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali Kantsler Riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 14 alusel. Eelnõu kohaselt muudetakse struktuuritoetuste andmist reguleerivat riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määrust nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ (edaspidi kehtiv määrus), sätestades võrreldes kehtiva määruse redaktsiooniga paindlikumad tingimused projektide menetluseks ja ühtlasi ajakohastatakse viiteid asjaomastele õigusaktidele. Eelnõu eesmärk on täiendada määrust ühe riigiabi liigiga võimaldamaks suuremat paindlikkust toetuse taotluste otsustamisel. Lisaks lahendatakse eelnõuga toetusskeemi rakendamise praktikas esinenud mitmeid kitsaskohti, täpsustatakse kulude abikõlblikkust ja mitteabikõlblikkust, teadusuuringute taristu omandamist sisaldavate projektide puhul majandustegevuse prognooside koostamise vajalikkust ja puhastulu arvestamise metoodikat, muudetakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise sagedust ja lihtsustatakse toetuse väljamaksetega seotud protseduuri, tunnistatakse kehtetuks hankedokumentatsiooni kooskõlastamise nõue rakendusüksusega, ajakohastatakse viiteid uuele riigihangete seadusele, tagades seeläbi toetusskeemi paindlikuma ja selgema rakendatavuse. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse peaspetsialist Tea Treufeldt (tel 611 3225; e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (tel 611 3092; e-post [email protected]) ja õigusosakonna jurist osakonnajuhataja ülesannetes Virge Aasa (tel 611 3549; e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638, [email protected]). Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. II. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 koosneb 16 punktist. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse kehtiva määruse § 1 lõikega 41. Määruse muudatusega lisatakse võimalus kasutada määruse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel toetuse andmisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), ühte täiendavat riigiabi liiki, mida määrus seni ei võimaldanud. Lisanduvaks riigiabi liigiks on üldise grupierandi määruse artiklis 56 nimetatud kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi. 1 Tegutsevate kompetentsikeskuste tagasiside käigus on täpsustunud kompetentsikeskuste poolt järgnevates taotlusvoorudeks kavandatavad tegevused ja osa projektide puhul on eelviidatud riigiabi liigi kasutamine mõistlik. Kui toetus on kohalikule taristule investeeringuteks ettenähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud investeeringute kulud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse. Nimetatud artiklit ei kohaldata sellisele taristule antava abi suhtes, mis on hõlmatud üldise grupierandi määruse III peatüki muude jagudega. Artiklit 56 ei kohaldata ka lennujaamade ja sadamate taristu suhtes. Huvitatud kasutajad peavad taristule juurde pääsema avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid. Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse kehtiva määruse § 8 lõike 4 punktis 4 nimetatud abikõlblike kulude hulka materiaalse ja immateriaalse vara rentimise kulud, seadmete ning aparatuuri hooldamise ja remondi kulud, materjalide ja vahendite soetamise kulud. Teatud juhtudel on majanduslikult otstarbekam rentida seadmeid, tarkvara, programme jne, kuna nende kasutusvajadus võib olla lühiajaline projektipõhine ning seetõttu ei ole põhjendatud vara soetamine. Teatud juhtudel on seadmeid juhtivad spetsiaalsed tarkvarad vaid renditavad, mitte ostetavad. Materiaalse ja immateriaalse vara hooldamise ja remondi kulud on olemuslikult vara säilimise ja töökorras hoidmise seisukohast põhjendatud ning vajalikud ning nende kulude lisamine abikõlblike kulude hulka vastab tegutsevate kompetentsikeskuste praktilistele vajadustele. Samuti täpsustatakse eelnõu § 1 punktis 2 materiaalse vara soetamist, mis tähendab ka materjalide ja vahendite soetamist. Eelnõu § 1 punktiga 3 täpsustatakse § 8 lõike 4 punktis 7 abikõlblike kulude sõnastust ja sõnastatakse järgmiselt: „7) projekti tegevuseks vajalike teenuste kulud, sealhulgas hangete korraldamise, veebilehe loomise ja haldamise, asjakohaste andmebaaside loomise ja haldamise, ekspertiisi ostmise ning uuringute tellimise kulud;“ Kompetentsikeskuse tegevused ei võrdu projekti tegevustega. Projekti tegevused on üks osa kogu kompetentsikeskuse tegevustest, mida rahastatakse toetusega. Tugiteenuste mõiste on liitsõna, mis ei ole defineeritud ja üheselt mõistetav ning on tekitanud segadust tõlgendamisel. Eesti keele seletav sõnaraamat annab tugiteenusele ja teenusele järgneva selgituse: tugiteenus on millelegi või kellelegi toeks olev teenus ja teenus on mingit inimese vajadust rahuldav toiming. Muudatuse eesmärk on muuta termin üheselt mõistetavaks. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse kehtiva määruse § 8 lõiget 6 punktiga 3, millega loetakse abikõlblikeks kuludeks kohaliku taristu materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavad investeeringud. Kohalikule taristule antava investeeringuteks ettenähtud abi reegleid rakendatakse vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 56. Abiga kohaliku taristu investeeringuteks võib tegemist olla määruse § 8 lõike 4 punktis 4 nimetatud materiaalse ja immateriaalse vara kulude katmisel. Üldise grupierandi määruse alusel kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. Tegevuskasum on tegevuskasum üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 39 tähenduses — erinevus diskonteeritud tulude ja diskonteeritud tegevuskulude vahel investeeringu eluea jooksul, kui see vahe on positiivne. Tegevuskulud hõlmavad näiteks personalikulusid, materjale, lepingulisi teenuseid, kommunikatsioone, energiat, hooldust, renti, haldust, kuid ei hõlma käesolevas määruse 2 tähenduses amortisatsioonikulusid ning rahastamise kulusid, kui need on hõlmatud investeeringuteks ettenähtud abiga. Kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi eriotstarbelisele taristule ei vabastata artikli 56 alusel teatamiskohustusest. Eriotstarbeline taristu on taristu, mis on ehitanud eelnevalt kindlaksmääratud ettevõtja(te) jaoks ning mis on kohandatud nende vajadustele. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse kehtiva määruse § 8 lõiget 8 punktiga 71, millega lisatakse mitteabikõlblike kulude loetellu projektijuhtimise teenuse sisse ostmise kulu, kuna vastav võimekus peab kompetentsikeskusel endal olemas olema ning projektijuhtimise teenust väljastpoolt sisse ostes kaotab kompetentsikeskus arendusprojektide juhtimiseks ja elluviimiseks olulise võimekuse. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse kehtiva määruse § 10 lõikega 111 ja sätestatakse kohalikule taristule investeeringuteks antava riigiabi piirsumma ja osakaal. Toetust antakse kohaliku taristu investeeringuteks materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse. Üldise grupierandi määruse alusel kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. Tegevuskasumina mõeldakse tegevuskasumit üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 39 tähenduses — erinevus diskonteeritud tulude ja diskonteeritud tegevuskulude vahel investeeringu eluea jooksul, kui see vahe on positiivne. Toetuse piirsumma ja osakaal ei tohi ületada kehtiva määruse § 10 lõikes 5 sätestatut. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse kehtiva määruse § 10 lõikeid 12 ja 15 viitega § 10 lisanduvale lõikele 111. Kui toetust antakse üldise grupierandi määruse alusel, kohaldatakse kumuleerimisreegleid. Antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul abikõlblikud kulud on samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud lõigetes 10 ja 11 ning lisandunud lõikes 111. Eelnõu § 1 punktiga 8 täpsustatakse kehtiva määruse § 18 lõike 6 punkti 15 sätestades, et säte kohaldub vaid üksnes teadusuuringute taristu omandamist sisalduvate projektide puhul, mille raames omandatakse materiaalset vara (seadmed, masinad, aparatuur vms). Lause teises osas asendatakse sõna infrastruktuur sõnaga taristu, kuna määruse terminoloogias on defineeritud teadusuuringute taristu ja määruse sõnastuses kasutatakse teadusuuringute taristut, mitte teadusuuringute infrastruktuuri. Sisulisi muutusi käsitletud muudatused kaasa ei too. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse kehtiva määruse § 18 lõikega 7, millega täpsustatakse määruse § 18 lõike 6 punktis 14 sätestatud puhastulu arvestamise meetodit, milleks on valitud diskonteeritud puhastulu arvutamise meetod. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõige 3 lubab kasutada kahte puhastulu arvutamise meetodit, millest rakendusasutus on valinud antud meetme puhul tegevuse diskonteeritud puhastulu arvutamise meetodi. Selle puhul võetakse arvesse tegevuse sektorile või allsektorile asjakohane võrdlusperiood, kõnealuse investeeringuliigi puhul tavaliselt eeldatav kulutasuvus, põhimõte, et saastaja maksab, ning asjakohasel juhul asjaomase liikmesriigi või piirkonna suhtelise jõukusega seotud õigluse kaalutlused Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse kehtiva määruse § 27 lõiget 1, muutes toetuse kasutamisega seostud vahearuannete esitamise sagedust ühelt korralt kvartalis kahele korrale aastas ja täpsustatakse lause mõtet, et kaks korda aastas esitatavad aruanded on mõistetavad kui vahearuanded. Kuigi oodatavad tulemused jaotuvad vahetulemusteks, mis aitavad 3 planeerida tegevuste elluviimist ja hinnata tegevuste edenemist, on ebamõistlik nõuda vahetulemuste saavutamise kirjeldamist igas kvartalis. Muudatuse eesmärk on vähendada toetuse saajate aruannete koostamise halduskoormust ja rakendusüksuses menetlemisele kuluvat töökoormust. Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 muudetakse kehtiva määruse § 28 lõike 4 ning lõike 5 punktide 2 ja 3 tingimusi. Muudatusega jäetakse lõikes 4 välja lause osa „vahe- või lõpparuande“. Tegelike kulude alusel makstakse toetus välja maksetaotluse alusel ja ei nõuta enam vahearuande esitamist, vähendades sellega ebamõistlikku halduskoormust nii toetuse saajal kui töökoormust rakendusüksusel. Lõppmakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist reguleeritakse sama paragrahvi lõige 9 punktiga 16, mille alusel lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõikes 4 muudetakse ka maksetaotluse menetlemise aega 45 tööpäevalt 30 tööpäevale. Maksetaotlusi ei menetleta määruse muudatuse jõustumise järgselt enam koos vahearuannetega, vaid iseseisvalt ning seetõttu lüheneb oluliselt menetlusele kuluv aeg. Muudatusega täpsustatakse lõiget 4, laiendades valimispõhist kulude kontrolli lisaks personalikuludele ka muudele kuludele. Kui rakendusüksus näeb oma menetlusprotsessides ette, võib ta rakendada kuludokumentide valimipõhist kontrolli ka kohapealse kontrolli raames. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse kehtiva määruse § 28 lõike 5 punktiga 2 tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldusi ja sellest jäetakse välja lause teine osa, kitsendus personalikulude valimipõhise kulude rakendamise osas. Valimipõhist kontrolli võib rakendada määruse muudatusega kõikide kululiikide osas, kui rakendusüksus seda oma menetlusprotsessides ette näeb. Paragrahvi 28 lõike 5 punktis 3 täpsustatakse, et tegelike kulude alusel toetuse maksmise eelduseks on maksetaotluse esitamine ja enam ei ole vaja koos maksetaotlustega esitada aruandeid. Jäetakse välja lause osa „vahe- või lõpparuande ja“. Sama punkti lause teises osas jäetakse välja sõna „nende“, kui tarbetu viide rakendusüksusele. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse kehtiva määruse § 28 lõiget 9, mille teisest lausest jäetakse välja sõnad „vahearuande ja“. Muudatusega sätestatakse, et toetuse saaja on kohustatud esitama üksnes maksetaotluse kord kvartalis ning koos maksetaotlusega ei ole vaja esitada vahearuannet. Vahearuannete esitamise sagedus on reguleeritud muudetava määruse § 27 lõikega 1 kahele korrale aastas. Muudatuse eesmärk on vähendada kõrget halduskoormust nii toetuse saajal kui ka töökoormust rakendusüksusel ning vahearuannete esitamine kord kvartalis ei oma praktilist väärtust. Vahearuannete koostamise eesmärk on anda ülevaade projekti edenemisest, kas tehtud tegevused on kooskõlas esitatud projekti tegevuskavaga ning aruandlusperioodi tegevuskavaga ning kas saavutatud tulemused vastavad aruandlusperioodiks seatud sihttasemetele. Kvartal on liiga väike ajaperiood ning kvartaalne vahearuanne ei anna objektiivset ülevaadet toetuse kasutamise edenemisest. Toetudes praktikale on mõistlik vahearuandeid küsida kaks korda aastas ning sõltumatult maksetaotluste esitamisest. Eelnõu § 1 punktiga 14 ajakohastatakse kehtiva määruse § 29 lõike 1 punkti 3 teises lauses viidet uuele riigihangete seadusele. Muudatusega täpsustatakse, et uues riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid on kohustatud järgima ka riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikust toetuse saaja ja iga toetuse saaja juhul, kui tema tegevus vastab riigihangete seaduse §-s 6 nimetatud tunnustele. Sisulisi muutusi see muudatus kaasa ei too. 4 Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 29 lõike 1 punkt 5. Muudatuse põhjuseks on punkti mitteajakohasus. Viiest kompetentsikeskusest neli on ülikoolide või kolledžite allasutused ja üks riigiasutus ning paljudel juhtudel on tegemist raamhangetega, mis on juba läbi viidud ning mida saab kontrollida tagantjärele. Hanke läbiviimise eest vastutab hankija, mis on sätestatud sama lõike punktiga 3 ning mis on piisav kohustus hankijale. Kuna hankeid peab kontrollima igal juhul enne väljamaksete tegemist, siis ei ole otstarbekas reguleerida määrusega hankedokumentatsiooni kooskõlastamist üle. Eelnõu § 1 punktiga 16 täpsustatakse kehtiva määruse § 29 lõike 1 punkti 8 sõnastust. Lause algusesse lisatakse tekstiosa „teadusuuringute taristu omandamist sisaldavate projektide puhul“. Muudatusega sätestatakse, et majandustegevuse osa suurenemise iga-aastane teavituskohustus kehtib teadusuuringute taristu omandamist sisaldavate projektide puhul. Eelnõu § 2 näeb ette rakendussätte, mille järgi rakendatakse eelnõuga kavandatavaid muudatusi abikõlblike kulude osas tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. märtsist. Põhjuseks on kehtivas määruses abikõlblike kulude all oleva materiaalse vara tõlgendamise probleemid. Käesoleva määruse §-s 4 „Terminid“ ei sisaldu „materiaalse vara“ mõiste selgitust. Eesti keele seletav sõnaraamat ei anna samuti materiaalsele varale definitsiooni. Määruse seletuskirja 16-nda lehekülje esimese lõigu lõpus selgitatakse, et „abikõlblikeks kuludeks loetakse ka kompetentsikeskuse ruumide sisustamist nii tööks vajaliku olmetehnika ja mööbliga kui spetsiifilisemate seadmete ja tarvikutega. Toetakse seadmeid, mille abil on võimalik läbi viia valdkonnapõhiseid teste, analüüse ja uuringuid“. Segadust on tekitanud spetsiifilisemate seadmete ja tarvikute abikõlblikuks lugemine. Ühelt poolt jäetakse määruses täpsustamata spetsiifiliste materjalide ja tarvikute abikõlblikuks lugemine, teisest küljest seletuskirjast lähtuvalt on nimetatud kulud abikõlblikud. Sellega seoses on tekkinud mitmeid vaidlusi rakendusüksuse ja toetuse saaja vahel materiaalse vara abikõlblike kulude tõlgendamisel ja kulude abikõlblikuks lugemisel. Tegutsevad kompetentsikeskused on selgitanud vajadust põhitegevuste elluviimiseks spetsiifiliste vahendite, materjalide ja tarvikute järele, milleks võivad olla erinevad materjalid, vahendid laboriseadmete ja muu teadusaparatuuriga töötamiseks ning tarvikud purunenud või amortiseerunud osade asendamiseks. Õigusselguse huvides on määruse § 8 lõike 4 punkti 4 sõnastatud täpsemalt ning abikõlblikeks kuludeks loetakse tegutsevate kompetentsikeskuste põhitegevuseks vajalike materjalide ja vahendite kulud. Sellega lahendatakse ära tekkinud ebaselged olukorrad ning kompetentsikeskuste poolt soetatud materjale, vahendeid ja tarvikuid saab lugeda abikõlblikeks alates 2018. aasta 1. märtsist, esimese lisataotlusvoorust toetust saanud projekti alguskuupäevast. III. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. IV. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas ka järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja 5 Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006; 3) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78); 4) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). V. Eelnõu vastuvõtmisega kaasnevad mõjud Eelnõu määrusena jõustumine aitab kaasa perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel elluviidava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” tegevuse „Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine” alusel toetuste andmise eesmärkide täitmisele. Majanduslikku, sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale määruse muudatusega ei kaasne. Muudatustega kaasneb teatud piires positiivne mõju regionaalarengule, mis loob soodsamad tingimused piirkonna konkurentsivõime suurenemisele. Muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. VI. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja eeldatav tulu Määruse rakendamisega täiendavaid kulusid ega tulusid ei kaasne. VII. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. VIII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja üleriigilisele omavalitsusliidule. 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/18-0905 - Riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.09.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/144f1ae6-48d4-4415-98e8- d23d4f146869 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/144f1ae6-48d4-4415-98e8- d23d4f146869?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel