Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Meie 06.09.2018 nr 1.1-10/6885-1
[email protected]
Riigihalduse ministri määruse
esitamine kooskõlastamiseks
Austatud kooskõlastajad
Rahandusministeerium esitab teile kooskõlastamiseks riigihalduse ministri 20. jaanuari
2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste
arendamiseks“ muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Mäggi
riigihalduse minister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Lisaadressaadid:
Haridus- ja Teadusministeerium
Keskkonnaministeerium
Sotsiaalministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Olivia Taluste 6113092
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
23.08.2018
MÄÄRUS
Riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse
nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete
kompetentsikeskuste arendamiseks“ muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruses nr 5 „Toetuse andmise tingimused
regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Kui määruse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel antav toetus on kohalikule taristule antav
investeeringuteks ette nähtud abi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 56,
kohaldatakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.“;
2) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) materiaalse ja immateriaalse vara ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud,
sealhulgas seadmete soetamise ja paigaldamise kulud, materjalide ja vahendite, erialase õppe-
ja teaduskirjanduse ning tehnilise teabe soetamise kulud, ning kulud ligipääsu tagamiseks
elektroonilistele andmebaasidele;“;
3) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:
„7) projekti tegevuseks vajalike teenuste kulud, sealhulgas hangete korraldamise, veebilehe
loomise ja haldamise, asjakohaste andmebaaside loomise ja haldamise, ekspertiisi ostmise
ning uuringute tellimise kulud;“;
4) paragrahvi 8 lõiget 6 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi
määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud investeeringute kulud materiaalsesse ja
immateriaalsesse varasse.“;
5) paragrahvi 8 lõiget 8 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:
1
„7 ) projektijuhtimise teenuse sisseostmise kulud;“;
6) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:
„(111) Kui toetus on käsitatav kohalikule taristule investeeringuteks antava riigiabina, peab
abi summa arvestamisel järgima üldise grupierandi määruse artikli 56 lõigetes 3 ja 6
sätestatut.“;
7) paragrahvi 10 lõigetes 12 ja 15 asendatakse tekstiosa „10 ja 11“ tekstiosaga „10–111“;
8) paragrahvi 18 lõike 6 punkt 15 sõnastatakse järgmiselt:
„15) teadusuuringute taristu omandamist sisaldavate projektide puhul prognoos
majandustegevuse ulatuse kohta, mille alusel oleks võimalik hinnata, kas sellise tegevuse
aastane maht ületab 20% teadusuuringute taristu kasutuse üldisest aastasest mahust.“;
9) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 14 ja § 30 lõike 2 punktis 7 arvestatakse puhastulu,
lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3
punktist b.“;
10) paragrahvi 27 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuanded vähemalt
kaks korda aastas, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral
tihedamini.“;
11) paragrahvi 28 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tegelike kulude alusel makstakse toetus välja toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel.
Rakendusüksus menetleb dokumente 30 tööpäeva jooksul nende esitamisest arvates.
Rakendusüksus võib kuludokumente kontrollida valimipõhiselt, sealhulgas ka toetuse saaja
juures kohapealse kontrolli raames.“;
12) paragrahvi 28 lõike 5 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) valimispõhise kontrolli rakendamise puhul projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist
tõendavate dokumentide või nende koopiate ja punktis 1 nimetatud kulude tasumist
tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele vastavalt
rakendusüksuse nõudmisel;
3) toetuse saaja poolt rakendusüksusele vastava aruandeperioodi maksetaotluse esitamine ja
selle aktsepteerimine rakendusüksuse poolt.“;
13) paragrahvi 28 lõike 9 teisest lausest jäetakse välja sõnad „vahearuande ja“;
14) paragrahvi 29 lõike 1 punkti 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt:
„Riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid on kohustatud järgima ka riigihangete seaduse §
5 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikust toetuse saaja ja iga toetuse saaja, juhul kui tema tegevus
vastab riigihangete seaduse §-s 6 nimetatud tunnustele;“;
15) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) teadusuuringute taristu omandamist sisaldavate projektide puhul teavitab igal aastal
rakendusüksust majandustegevuse osa suurenemisest, kui majandustegevuse aastane maht
ületab 20% teadusuuringute taristu üldisest aastasest tegevusmahust;“.
§ 2. Määruse rakendamine
Käesoleva määruse § 1 punkte 2 ja 3 rakendatakse 2018. aasta 1. märtsist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Mäggi
Riigihalduse minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Veiko Tali
Kantsler
Riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused
regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus
Riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused
regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu)
kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse
seadus) § 14 alusel.
Eelnõu kohaselt muudetakse struktuuritoetuste andmist reguleerivat riigihalduse ministri 20.
jaanuari 2016. a määrust nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete
kompetentsikeskuste arendamiseks“ (edaspidi kehtiv määrus), sätestades võrreldes kehtiva
määruse redaktsiooniga paindlikumad tingimused projektide menetluseks ja ühtlasi
ajakohastatakse viiteid asjaomastele õigusaktidele.
Eelnõu eesmärk on täiendada määrust ühe riigiabi liigiga võimaldamaks suuremat
paindlikkust toetuse taotluste otsustamisel. Lisaks lahendatakse eelnõuga toetusskeemi
rakendamise praktikas esinenud mitmeid kitsaskohti, täpsustatakse kulude abikõlblikkust ja
mitteabikõlblikkust, teadusuuringute taristu omandamist sisaldavate projektide puhul
majandustegevuse prognooside koostamise vajalikkust ja puhastulu arvestamise metoodikat,
muudetakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise sagedust ja lihtsustatakse
toetuse väljamaksetega seotud protseduuri, tunnistatakse kehtetuks hankedokumentatsiooni
kooskõlastamise nõue rakendusüksusega, ajakohastatakse viiteid uuele riigihangete seadusele,
tagades seeläbi toetusskeemi paindlikuma ja selgema rakendatavuse.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalarengu
osakonna regionaalpoliitika talituse peaspetsialist Tea Treufeldt (tel 611 3225; e-post
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud
Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (tel
611 3092; e-post
[email protected]) ja õigusosakonna jurist osakonnajuhataja ülesannetes
Virge Aasa (tel 611 3549; e-post
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt
toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638,
[email protected]).
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga.
II. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 koosneb 16 punktist.
Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse kehtiva määruse § 1 lõikega 41. Määruse muudatusega
lisatakse võimalus kasutada määruse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel toetuse andmisel komisjoni
määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega
teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)
(edaspidi üldine grupierandi määrus), ühte täiendavat riigiabi liiki, mida määrus seni ei
võimaldanud. Lisanduvaks riigiabi liigiks on üldise grupierandi määruse artiklis 56 nimetatud
kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi.
1
Tegutsevate kompetentsikeskuste tagasiside käigus on täpsustunud kompetentsikeskuste poolt
järgnevates taotlusvoorudeks kavandatavad tegevused ja osa projektide puhul on eelviidatud
riigiabi liigi kasutamine mõistlik. Kui toetus on kohalikule taristule investeeringuteks
ettenähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud
investeeringute kulud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse. Nimetatud artiklit ei
kohaldata sellisele taristule antava abi suhtes, mis on hõlmatud üldise grupierandi määruse III
peatüki muude jagudega. Artiklit 56 ei kohaldata ka lennujaamade ja sadamate taristu suhtes.
Huvitatud kasutajad peavad taristule juurde pääsema avatud, läbipaistval ja
mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise tasu või müügihind peab vastama
turuhindadele. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks
antakse avatud läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse
kohaldatavaid hankereegleid.
Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse kehtiva määruse § 8 lõike 4 punktis 4 nimetatud abikõlblike
kulude hulka materiaalse ja immateriaalse vara rentimise kulud, seadmete ning aparatuuri
hooldamise ja remondi kulud, materjalide ja vahendite soetamise kulud. Teatud juhtudel on
majanduslikult otstarbekam rentida seadmeid, tarkvara, programme jne, kuna nende
kasutusvajadus võib olla lühiajaline projektipõhine ning seetõttu ei ole põhjendatud vara
soetamine. Teatud juhtudel on seadmeid juhtivad spetsiaalsed tarkvarad vaid renditavad, mitte
ostetavad. Materiaalse ja immateriaalse vara hooldamise ja remondi kulud on olemuslikult
vara säilimise ja töökorras hoidmise seisukohast põhjendatud ning vajalikud ning nende
kulude lisamine abikõlblike kulude hulka vastab tegutsevate kompetentsikeskuste praktilistele
vajadustele. Samuti täpsustatakse eelnõu § 1 punktis 2 materiaalse vara soetamist, mis
tähendab ka materjalide ja vahendite soetamist.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täpsustatakse § 8 lõike 4 punktis 7 abikõlblike kulude sõnastust ja
sõnastatakse järgmiselt: „7) projekti tegevuseks vajalike teenuste kulud, sealhulgas hangete
korraldamise, veebilehe loomise ja haldamise, asjakohaste andmebaaside loomise ja
haldamise, ekspertiisi ostmise ning uuringute tellimise kulud;“ Kompetentsikeskuse tegevused
ei võrdu projekti tegevustega. Projekti tegevused on üks osa kogu kompetentsikeskuse
tegevustest, mida rahastatakse toetusega. Tugiteenuste mõiste on liitsõna, mis ei ole
defineeritud ja üheselt mõistetav ning on tekitanud segadust tõlgendamisel. Eesti keele seletav
sõnaraamat annab tugiteenusele ja teenusele järgneva selgituse: tugiteenus on millelegi või
kellelegi toeks olev teenus ja teenus on mingit inimese vajadust rahuldav toiming. Muudatuse
eesmärk on muuta termin üheselt mõistetavaks.
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse kehtiva määruse § 8 lõiget 6 punktiga 3, millega loetakse
abikõlblikeks kuludeks kohaliku taristu materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavad
investeeringud. Kohalikule taristule antava investeeringuteks ettenähtud abi reegleid
rakendatakse vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 56. Abiga kohaliku taristu
investeeringuteks võib tegemist olla määruse § 8 lõike 4 punktis 4 nimetatud materiaalse ja
immateriaalse vara kulude katmisel.
Üldise grupierandi määruse alusel kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi
summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet.
Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside
alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. Tegevuskasum on tegevuskasum üldise
grupierandi määruse artikli 2 punkti 39 tähenduses — erinevus diskonteeritud tulude ja
diskonteeritud tegevuskulude vahel investeeringu eluea jooksul, kui see vahe on positiivne.
Tegevuskulud hõlmavad näiteks personalikulusid, materjale, lepingulisi teenuseid,
kommunikatsioone, energiat, hooldust, renti, haldust, kuid ei hõlma käesolevas määruse
2
tähenduses amortisatsioonikulusid ning rahastamise kulusid, kui need on hõlmatud
investeeringuteks ettenähtud abiga.
Kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi eriotstarbelisele taristule ei
vabastata artikli 56 alusel teatamiskohustusest. Eriotstarbeline taristu on taristu, mis on
ehitanud eelnevalt kindlaksmääratud ettevõtja(te) jaoks ning mis on kohandatud nende
vajadustele.
Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse kehtiva määruse § 8 lõiget 8 punktiga 71, millega lisatakse
mitteabikõlblike kulude loetellu projektijuhtimise teenuse sisse ostmise kulu, kuna vastav
võimekus peab kompetentsikeskusel endal olemas olema ning projektijuhtimise teenust
väljastpoolt sisse ostes kaotab kompetentsikeskus arendusprojektide juhtimiseks ja
elluviimiseks olulise võimekuse.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse kehtiva määruse § 10 lõikega 111 ja sätestatakse
kohalikule taristule investeeringuteks antava riigiabi piirsumma ja osakaal. Toetust antakse
kohaliku taristu investeeringuteks materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse. Üldise
grupierandi määruse alusel kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi summa
ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb
abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või
tagasinõudmise mehhanismi kaudu. Tegevuskasumina mõeldakse tegevuskasumit üldise
grupierandi määruse artikli 2 punkti 39 tähenduses — erinevus diskonteeritud tulude ja
diskonteeritud tegevuskulude vahel investeeringu eluea jooksul, kui see vahe on positiivne.
Toetuse piirsumma ja osakaal ei tohi ületada kehtiva määruse § 10 lõikes 5 sätestatut.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse kehtiva määruse § 10 lõikeid 12 ja 15 viitega § 10
lisanduvale lõikele 111. Kui toetust antakse üldise grupierandi määruse alusel, kohaldatakse
kumuleerimisreegleid. Antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga,
mille puhul abikõlblikud kulud on samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi
osakaal, mis on sätestatud lõigetes 10 ja 11 ning lisandunud lõikes 111.
Eelnõu § 1 punktiga 8 täpsustatakse kehtiva määruse § 18 lõike 6 punkti 15 sätestades, et säte
kohaldub vaid üksnes teadusuuringute taristu omandamist sisalduvate projektide puhul, mille
raames omandatakse materiaalset vara (seadmed, masinad, aparatuur vms). Lause teises osas
asendatakse sõna infrastruktuur sõnaga taristu, kuna määruse terminoloogias on defineeritud
teadusuuringute taristu ja määruse sõnastuses kasutatakse teadusuuringute taristut, mitte
teadusuuringute infrastruktuuri. Sisulisi muutusi käsitletud muudatused kaasa ei too.
Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse kehtiva määruse § 18 lõikega 7, millega täpsustatakse määruse §
18 lõike 6 punktis 14 sätestatud puhastulu arvestamise meetodit, milleks on valitud diskonteeritud
puhastulu arvutamise meetod. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61
lõige 3 lubab kasutada kahte puhastulu arvutamise meetodit, millest rakendusasutus on valinud antud
meetme puhul tegevuse diskonteeritud puhastulu arvutamise meetodi. Selle puhul võetakse arvesse
tegevuse sektorile või allsektorile asjakohane võrdlusperiood, kõnealuse investeeringuliigi puhul
tavaliselt eeldatav kulutasuvus, põhimõte, et saastaja maksab, ning asjakohasel juhul asjaomase
liikmesriigi või piirkonna suhtelise jõukusega seotud õigluse kaalutlused
Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse kehtiva määruse § 27 lõiget 1, muutes toetuse
kasutamisega seostud vahearuannete esitamise sagedust ühelt korralt kvartalis kahele korrale
aastas ja täpsustatakse lause mõtet, et kaks korda aastas esitatavad aruanded on mõistetavad
kui vahearuanded. Kuigi oodatavad tulemused jaotuvad vahetulemusteks, mis aitavad
3
planeerida tegevuste elluviimist ja hinnata tegevuste edenemist, on ebamõistlik nõuda
vahetulemuste saavutamise kirjeldamist igas kvartalis. Muudatuse eesmärk on vähendada
toetuse saajate aruannete koostamise halduskoormust ja rakendusüksuses menetlemisele
kuluvat töökoormust.
Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 muudetakse kehtiva määruse § 28 lõike 4 ning lõike 5
punktide 2 ja 3 tingimusi.
Muudatusega jäetakse lõikes 4 välja lause osa „vahe- või lõpparuande“. Tegelike kulude
alusel makstakse toetus välja maksetaotluse alusel ja ei nõuta enam vahearuande esitamist,
vähendades sellega ebamõistlikku halduskoormust nii toetuse saajal kui töökoormust
rakendusüksusel. Lõppmakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist reguleeritakse sama
paragrahvi lõige 9 punktiga 16, mille alusel lõppmakse tehakse pärast projekti kulude
abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
Lõikes 4 muudetakse ka maksetaotluse menetlemise aega 45 tööpäevalt 30 tööpäevale.
Maksetaotlusi ei menetleta määruse muudatuse jõustumise järgselt enam koos
vahearuannetega, vaid iseseisvalt ning seetõttu lüheneb oluliselt menetlusele kuluv aeg.
Muudatusega täpsustatakse lõiget 4, laiendades valimispõhist kulude kontrolli lisaks
personalikuludele ka muudele kuludele. Kui rakendusüksus näeb oma menetlusprotsessides
ette, võib ta rakendada kuludokumentide valimipõhist kontrolli ka kohapealse kontrolli
raames.
Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse kehtiva määruse § 28 lõike 5 punktiga 2 tegelike kulude
alusel toetuse maksmise eeldusi ja sellest jäetakse välja lause teine osa, kitsendus
personalikulude valimipõhise kulude rakendamise osas. Valimipõhist kontrolli võib
rakendada määruse muudatusega kõikide kululiikide osas, kui rakendusüksus seda oma
menetlusprotsessides ette näeb.
Paragrahvi 28 lõike 5 punktis 3 täpsustatakse, et tegelike kulude alusel toetuse maksmise
eelduseks on maksetaotluse esitamine ja enam ei ole vaja koos maksetaotlustega esitada
aruandeid. Jäetakse välja lause osa „vahe- või lõpparuande ja“. Sama punkti lause teises osas
jäetakse välja sõna „nende“, kui tarbetu viide rakendusüksusele.
Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse kehtiva määruse § 28 lõiget 9, mille teisest lausest
jäetakse välja sõnad „vahearuande ja“. Muudatusega sätestatakse, et toetuse saaja on
kohustatud esitama üksnes maksetaotluse kord kvartalis ning koos maksetaotlusega ei ole vaja
esitada vahearuannet. Vahearuannete esitamise sagedus on reguleeritud muudetava määruse §
27 lõikega 1 kahele korrale aastas. Muudatuse eesmärk on vähendada kõrget halduskoormust
nii toetuse saajal kui ka töökoormust rakendusüksusel ning vahearuannete esitamine kord
kvartalis ei oma praktilist väärtust. Vahearuannete koostamise eesmärk on anda ülevaade
projekti edenemisest, kas tehtud tegevused on kooskõlas esitatud projekti tegevuskavaga ning
aruandlusperioodi tegevuskavaga ning kas saavutatud tulemused vastavad
aruandlusperioodiks seatud sihttasemetele. Kvartal on liiga väike ajaperiood ning kvartaalne
vahearuanne ei anna objektiivset ülevaadet toetuse kasutamise edenemisest. Toetudes
praktikale on mõistlik vahearuandeid küsida kaks korda aastas ning sõltumatult
maksetaotluste esitamisest.
Eelnõu § 1 punktiga 14 ajakohastatakse kehtiva määruse § 29 lõike 1 punkti 3 teises lauses
viidet uuele riigihangete seadusele. Muudatusega täpsustatakse, et uues riigihangete seaduses
kehtestatud nõudeid on kohustatud järgima ka riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punktis 5
nimetatud isikust toetuse saaja ja iga toetuse saaja juhul, kui tema tegevus vastab riigihangete
seaduse §-s 6 nimetatud tunnustele. Sisulisi muutusi see muudatus kaasa ei too.
4
Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 29 lõike 1 punkt 5.
Muudatuse põhjuseks on punkti mitteajakohasus. Viiest kompetentsikeskusest neli on
ülikoolide või kolledžite allasutused ja üks riigiasutus ning paljudel juhtudel on tegemist
raamhangetega, mis on juba läbi viidud ning mida saab kontrollida tagantjärele. Hanke
läbiviimise eest vastutab hankija, mis on sätestatud sama lõike punktiga 3 ning mis on piisav
kohustus hankijale. Kuna hankeid peab kontrollima igal juhul enne väljamaksete tegemist, siis
ei ole otstarbekas reguleerida määrusega hankedokumentatsiooni kooskõlastamist üle.
Eelnõu § 1 punktiga 16 täpsustatakse kehtiva määruse § 29 lõike 1 punkti 8 sõnastust. Lause
algusesse lisatakse tekstiosa „teadusuuringute taristu omandamist sisaldavate projektide
puhul“. Muudatusega sätestatakse, et majandustegevuse osa suurenemise iga-aastane
teavituskohustus kehtib teadusuuringute taristu omandamist sisaldavate projektide puhul.
Eelnõu § 2 näeb ette rakendussätte, mille järgi rakendatakse eelnõuga kavandatavaid
muudatusi abikõlblike kulude osas tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. märtsist. Põhjuseks on
kehtivas määruses abikõlblike kulude all oleva materiaalse vara tõlgendamise probleemid.
Käesoleva määruse §-s 4 „Terminid“ ei sisaldu „materiaalse vara“ mõiste selgitust. Eesti
keele seletav sõnaraamat ei anna samuti materiaalsele varale definitsiooni. Määruse
seletuskirja 16-nda lehekülje esimese lõigu lõpus selgitatakse, et „abikõlblikeks kuludeks
loetakse ka kompetentsikeskuse ruumide sisustamist nii tööks vajaliku olmetehnika ja
mööbliga kui spetsiifilisemate seadmete ja tarvikutega. Toetakse seadmeid, mille abil on
võimalik läbi viia valdkonnapõhiseid teste, analüüse ja uuringuid“. Segadust on tekitanud
spetsiifilisemate seadmete ja tarvikute abikõlblikuks lugemine. Ühelt poolt jäetakse määruses
täpsustamata spetsiifiliste materjalide ja tarvikute abikõlblikuks lugemine, teisest küljest
seletuskirjast lähtuvalt on nimetatud kulud abikõlblikud. Sellega seoses on tekkinud mitmeid
vaidlusi rakendusüksuse ja toetuse saaja vahel materiaalse vara abikõlblike kulude
tõlgendamisel ja kulude abikõlblikuks lugemisel. Tegutsevad kompetentsikeskused on
selgitanud vajadust põhitegevuste elluviimiseks spetsiifiliste vahendite, materjalide ja
tarvikute järele, milleks võivad olla erinevad materjalid, vahendid laboriseadmete ja muu
teadusaparatuuriga töötamiseks ning tarvikud purunenud või amortiseerunud osade
asendamiseks. Õigusselguse huvides on määruse § 8 lõike 4 punkti 4 sõnastatud täpsemalt
ning abikõlblikeks kuludeks loetakse tegutsevate kompetentsikeskuste põhitegevuseks
vajalike materjalide ja vahendite kulud. Sellega lahendatakse ära tekkinud ebaselged
olukorrad ning kompetentsikeskuste poolt soetatud materjale, vahendeid ja tarvikuid saab
lugeda abikõlblikeks alates 2018. aasta 1. märtsist, esimese lisataotlusvoorust toetust saanud
projekti alguskuupäevast.
III. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
IV. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamise aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused.
Eelnõu on kooskõlas ka järgmiste Euroopa Liidu määrustega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,
Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja
5
Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga
seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;
3) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L
187, 26.06.2014, lk 1–78);
4) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8).
V. Eelnõu vastuvõtmisega kaasnevad mõjud
Eelnõu määrusena jõustumine aitab kaasa perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
alusel elluviidava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse
suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade
konkurentsivõime tugevdamine” meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine”
tegevuse „Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine” alusel toetuste andmise
eesmärkide täitmisele.
Majanduslikku, sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja
looduskeskkonnale määruse muudatusega ei kaasne. Muudatustega kaasneb teatud piires
positiivne mõju regionaalarengule, mis loob soodsamad tingimused piirkonna
konkurentsivõime suurenemisele. Muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid
kõrvalmõjusid.
VI. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja eeldatav tulu
Määruse rakendamisega täiendavaid kulusid ega tulusid ei kaasne.
VII. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
VIII. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja üleriigilisele
omavalitsusliidule.
6
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/18-0905 - Riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a
määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete
kompetentsikeskuste arendamiseks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium;
Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 20.09.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/144f1ae6-48d4-4415-98e8-
d23d4f146869
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/144f1ae6-48d4-4415-98e8-
d23d4f146869?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main