Arvamus töölepingu seaduse ja töötervishoiu js tööohutuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta
05.09.2018, Tv - 43
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO juhatus ja
liikmesorganistasioonid, tutvunud töölepingu seaduse ja töötervishoiu js
tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse
materjalidega – kujundasid arvamuse, mille kohaselt tõstatatud teema on
aktuaalne ning kohustab kaasajastama töösuhete õigusregulatsiooni tervikuna.
Kuna probleem on globaalse ulatusega, puudutades kõiki avatud tööturuga seotud
riike siis on tervitatav kui eelnõu väljatöötamise protsessis lähtutakse nö
unifitseerimise printsiibist – samalaadsete teemade osas püütakse leida ühiseid
sisulisi ja õiguslikke lahendeid. Sellise lähenemisega tagatakse tööturu ühtlasem
toimimine ning välistub võimalik ränne piirkondadessse, kus õigusregulatsioon
soodsam.
Ühtlustamine ei tähenda, et võiks või peaks välja töötama nö üleeuroopalise
tööõiguse, regiooniti ja ajalooliselt väjakujunenult on teatud erisused
aktsepteeritavad.
Mõistes paindlike ja a-tüüpiliste töösuhete vajalikkust ja arenguid, tuleb samas
tagada nende ja nö klassikaliste töösuhete õigusregulatsiooni tasakaal –
kummalgi juhul ei tohi kujuneda olukorda, kus töötaja, kui tööturu nõrgem pool,
seatakse halvematesse tingimustesse.
Mittestandardsed töötamise vormid, a-tüüpilised töötajad, ”platvormil” töötajad,
iseseisvad töötajad peavad saama võrdse kohtlemise ning piisavad ja toimivad
kaitsesüsteemid.
Uutes ja mitmekesisemates oludes töötajatel kerkib ka küsimus – kuidas tagatakse
ühinemisvabaduse, sotsiaaldialoogi, informeerimise ja konsulteerimise ning
kollektiivsete töösuhete toimimine, kuidas lahenduvad sotsiaalpartnerite
esinduslikkuse küsimused.
Seega tuleks tööõiguse kaasajstamisega koos käsitleda ja korrigeeridada ka
eelnimetatud valdkondade õigusruumi, st ametiühingu, kollektiivsete töösuhete,
usaldusisiku, etc seadusi.
Kaugtöö, enamuses digitööna rakenduv, toob kaasa ka vajaduse uueks
lähenemiseks andmekaitsele ja küberturvalisusele, aga samuti iskuandmete kaitse
garantiidele. Kas nö kodukontoril on piisav kaitse, välistamaks oluliste andmete
ja infovoogude sattumist kolmandate isikute valdusse.
Tulenevalt tuleb tagada ka töövahendite turvalisus, töökeskkonna vastavus – kas
ja milline osa ja vastutus selle lahendamises on tööandjal ja töötajal.
Sama puudutab ka tööohutuse ja töötervishoiu kohustuste ja vastutuse
realiseerimist uutes tingimustes nii tööandja kui töötaja seisukohast lähtudes.
Vähemtähtis ei ole ka töötingimuste järelvalve, töövaiete õiguskaitse ja
lahendusvormide toimimine. Ilmselt tuleb praegutoimivaid vorme viia vastavusse
uute tingimustega või tekib vajadus paralleelsete erilahendusvormide järele.
Uus regulatsioon peab tervikuna võimaldama ja soosima õiglast ja motiveerivat
töötasu, sotsiaalkaitset aktiivsel tööperioodil ning võimaldama pensioniperioodi
akumulatsiooni.
Väljatöötamiskava käsitleb tähtajaliste töösuhete sõlmimise lihtsustamist, tuues
positiivse suundumusena võlaõiguslike vormistuste vähendamist, mis on toetatav.
Samas tähtajaline, eriti lühiajaline, töösuhe kahandab töötaja kindlustunnet, tema
sissetulekud muutuvad ebaregulaarseks, sotsiaal- ja tervisekaitse kaotab
järjepidevuse, kahaneb võimalus osaleda täiend- ja ümberõppes, etc. Siinkohal
tõstatub ka küsimus – kuidas ajutiste või lühikeste töösuhetega isik saab, või kas
üldse saab pankadest nt eluaseme või muude oluliste elutähtsate kulutuste katteks
laenu.
Olukorras, kus samas asutuses samalaadset tööd tegevad töötajad võivad teha seda
nii kohapeal kui nö kaugtööna, siis peab olema tagatud ühtne võimalus olulise
teabe õigeaegseks ja piisavaks kättesaamiseks. See eeldab informeerimise ja
konsulteerimise ümberkorraldust, teabekanalite aktiveerimist. Need toimingud on
otstarbekas kirjeldada töölepingu lisana. Kuna otsene kollektiivne suhtlus ja
sotsialiseerumine on hajutatud, ei tohi sellega kaasneda töötajate isolataiooni ja
kõrvaletõrjutust.
Kindlasti tuleb töösuhete uues regulatsioonis arvestada erinevate sektorite erisusi
niivõrd, kui see on otstarbekas. Kuna paljud tänased ettevõtted toimivad piiri(de)
üleselt siis tuleb ka regulatsioonides püüda leida ühisosa, mis tagab õigusselguse
eri riikides nii tööandjale kui töötajale.
Paindlikud töösuhted, ükskõik millises vormis, on täna ja tulevikus
möödapääsmatud. Seega saab töösuhete õigusregulatsiooni muutusi toetada.
Samas ei tohi uus seadus kaasa tuua liigset tõlgendusvabadust kummalegi tööturu
osapoolele.
TALO praegune arvamus lähtunb teema üldisemate probleemide kaardistamisest.
Detailidega opereerimine on otstarbekas peale üldpositsioonide kooskõlastamist
tööturu osapoolte vahel.
Oleme huvitatud jätkuvast osalusest seadus(t)e eelnõu(de) väljatöötamise
protsessis.
Küsimuste korral pöörduda TALO juhatuse poole.
Ago Tuuling // TALO juhatuse esimees // 55667536 //
[email protected]
----- Original Message -----
From:
[email protected]
To: Eesti Ametiühingute Keskliit ; Eesti Tööandjate Keskliit ; Teenistujate Ametiliitude
Keskorganisatsioon TALO ; MTÜ Teenusmajanduse Koda ; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ; Eesti
Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ; Eesti Puuetega Inimeste Koda ; MTÜ Eesti
Personalijuhtimise Ühing PARE ; Eesti Advokatuur ; Eesti Töötervishoiuarstide Selts ; Eesti
Töökeskkonnaspetsialistide Nõukoda ; Integratsiooni Sihtasutus ; Eesti Töötukassa ; Arenguseire
Keskus ; Tartu Ülikooli õigusteaduskond
Sent: Tuesday, July 10, 2018 8:58 AM
Subject: Töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsus
Tere!
Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu
eelnõu väljatöötamise kavatsuse.
Pealkiri: Töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsus
Registreerimise kuupäev: 09.07.2018
Registreerimise number: 1.2-1/2370-1
Ootame tagasisidet hiljemalt 7. septembriks 2018.
Lugupidamisega
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209
e-post:
[email protected]
www.sm.ee