TEENUSE TEHNILINE KIRJELDUS
1. TAUSTAINFO
2015. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus luua hoolduskoormuse rakkerühma, mille
ülesandeks seati lähedaste hooldamisega seotud probleemide kaardistamine ning inimeste
vajadustest lähtuvate poliitikasuuniste väljatöötamine. Rakkerühma töös osalesid lisaks
Riigikantseleile ja ministeeriumitele mitmed olulised partnerid, sh omastehooldajate ja
puuetega inimeste esindajad.
2017. aasta novembris esitas rakkerühm oma töö tulemusena poliitikasoovitused Eesti
pikaajalise hoolduse korralduse tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse
vähendamiseks. Oluliste suundadena toodi välja hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi
parandamine, omastehooldajatele suurema toe pakkumine ning sotsiaal- ja
tervishoiuvaldkonna parema integreerituse tagamine pikaajalise hoolduse korralduses. 1
Kuivõrd rakkerühma poolsete poliitikasoovituste esitamise tähtaeg jäi 2017. aasta lõppu, esitas
Sotsiaalministeerium 2017. aasta suvel Vabariigi Valitsusele ettepanekud hoolduskoormuse
vähendamise esmaste abinõude rahastamiseks aastatel 2018-2021. Ettepanekutest tulenevalt
eraldas valitsus eelnimetatud perioodiks 16,4 miljonit eurot hoolduskoormuse vähendamiseks,
sh eraldati eelarvelised vahendid dementsuse kompetentsikeskuse loomiseks ning
olemasolevate teenuskohtade kohandamiseks dementsuse diagnoosiga inimestele.2
Käesoleva hanke eesmärgiga seotud probleemistiku ja vajaduste kirjeldamiseks paluti sisendit
valdkonnaga seotud spetsialistidelt, ekspertidelt ja asutustelt. Sisendi andsid:
Iris Ruut, Pärnu Linnavalitsuse eakate hoolekande peaspetsialist;
Riido Villup, Tammiste Hooldekodu juhataja;
Heli Kallasmaa, Pärnu Sotsiaalkeskuse juhataja;
Rene Randver, Ida-Tallinna Keskhaigla kliiniline psühholoog;
Miia Sultsmann, Hooldusravi Osutajate Ühenduse juhatuse esinaine;
Lea Kõre, Lääne-Tallinna Keskhaigla mäluhäiretega patsientide päevakeskuse
sotsiaaltöötaja;
Tervise Arengu Instituut koostöös dementsuse arenguprogrammi töörühmaga (MTÜ
ELU DEMENTSUSEGA, Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediüksus, Eesti
Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, SA EELK Tallinna Diakooniahaigla);
Dr. Kai Saks, Tartu Ülikooli geriaatria dotsent, Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria
Assotsiatsiooni juhatuse liige;
Dr. Helgi Kolk, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst-õppejõud, Eesti Geriaatrite
Seltsi juhatuse esimees;
Merle Varik, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli geriaatria ja gerontoloogia lektor;
Eesti Haigekassa.
2. DEMENTSUSE KOMPETENTSIKESKUSE LOOMISE VAJADUS
2.1. Dementsussündroomi olemus, diagnoosimine ja ravi
Dementsus on sündroom, mida võivad põhjustada mitmed haigused, millest sagedasemad on
Alzheimeri tõbi ja ajuveresoonkonna kahjustus (vaskulaarne dementsus). Inimese
vananemisega sagenevad haigused, mis põhjustavad dementsuse teket ja hetkel ainus
teadaolev kindel riskitegur on vanus.
1
Riigikantselei (2017) Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma lõpparuanne
2
Sotsiaalministeerium
1
Enamikel juhtudel on dementsus järk-järguline vaimse võimekuse kaotus, käepäraste oskuste
kahanemine, süvenev isiksuse muutus kuni selle hääbumiseni, ja käitumishäired.3 Seega on
tegemist progresseeruva ja pöördumatu haigusega ning paranemislootus üldiselt puudub. Aja
jooksul inimese hooldusvajadus süveneb, kuid õigeaegse ravi ja hooldusega on võimalik
pikendada inimese kvaliteetselt elatud aega 1-2 aasta võrra. Ajapikku suurenev
hooldusvajadus mõjutab nii dementsusega inimest kui tema lähedasi. Keskmiselt elavad
dementsusega inimesed pärast haigestumist 8 aastat, nendest kuus aastat kodus4. Seega tuleb
haigestunutele ja nende lähedaste tagada parim võimalik elukvaliteet paljude aastate vältel.
Dementsusega inimeste ja nende lähedaste parema elukvaliteedi tagamiseks tuleb parandada teabe kättesaadavust
haiguse olemuse, diagnoosimise, pakutavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ja muude abivõimaluste kohta ning paremat
koordineerimist erinevate teenuste osutamisel.
Dementsuse levimus maailmas üle 65-aastaste ja vanemate inimeste hulgas on 6-8%, ja see on
tõusutendentsiga. Eestis on dementsus tugevalt aladiagnoositud, moodustades umbes 10%
tegelikest juhtudest. Eestis hinnatakse olevat umbes 15 000-17 000 dementsussündroomiga
inimest.5 Eesti Haigekassa andmetel on viimasel viiel aastal (2013-2017) esmakordselt
dementsuse diagnoosi saanud inimesi kokku 17 682, keskmiselt lisandub aastas 3500
dementsussündroomi diagnoosiga inimest.
Tabel 1. Esmakordse dementsuse diagnoosisaanud inimesed6 2013-2017
Aasta 2013 2014 2015 2016 2017 Kokku
Esmakordsed 3861 3524 3417 3545 3335 17682
Allikas: Eesti Haigekassa
Perearst on üldjuhul esmane inimese kontaktpunkt, kuhu ta terviseprobleemidega pöördub.
Perearst saab teha esmase testi ning vajadusel inimese täiendavateks uuringuteks edasi
suunata. Hoolekandesüsteemi töötajate roll on märgata haiguse tunnuseid ning vajadusel
inimest perearstini suunata. Ekspertide hinnangul on perearstide, samuti teiste erialade
arstide teadmised kognitiivsest defitsiidist ja dementsusest pigem tagasihoidlikud.
Sageli diagnoositakse dementsust juba selgelt väljendunud haiguse perioodis. Kuid õigeaegselt
alustatud raviga saab kauem säilitada haige kognitiivseid võimeid ja elukvaliteeti. Umbes 10%
haigustest, mis dementsussündroomi põhjustavad, on võimalik terveks ravida7. Seega on
dementsuse diagnoosimine ja algpõhjuse välja selgitamine möödapääsmatu, et tagada
inimesele kõige sobivam ravi ja hooldus. Esmatasandi tervishoiu- ja hoolekandetöötajad on
võtmeisikud õigeaegsel diagnoosi saamisel, seega tuleb neile tagada vastavad oskused ja
ressursid. Olukorra parandamisele aitab kaasa Eesti Haigekassa poolt hiljuti avaldatud
Alzheimeri diagnostika ja ravijuhend, mis on heaks tööriistaks dementsuse diagnoosimisel ja
ravi määramisel.
Dementsuse õigeaegse diagnoosimise ja vajaliku edasise abi tagamiseks tuleb pakkuda koolitusi ja praktilisi juhendeid
esmatasandi hoolekande- ja tervishoiutöötajatele ning parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste
teadlikkust haigusest ning diagnoosimise vajalikkusest.
3
K. Saks „Gerontoloogia õpik“
4
Dutch Dementia Strategy – excerpt of Update (May 2009)
5
K. Saks „Gerontoloogia õpik“
6
Kuna Eesti Haigekassa ei kontrolli esmadiagnoosimist, siis ei saa välistada, et tabelis toodud isikutel võis dementsuse diagnoos olla ka
2010 või varem.
7
K. Saks „Gerontoloogia õpik“
2
2.2. Tervishoiu- ja hoolekandeteenused ei ole dementsusega inimestele
kättesaadavad8
Alates 01.01.2009 jõustusid sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega viidi
erihoolekande regulatsioon määruste tasandilt seaduse tasandile. Muudatustega jäeti
vanaduspensioniikka jõudnud raske, sügava või pikaajalise psüühikahäirega inimestele alles
õigus erihoolekandeteenuste saamiseks võrdsetel alustel tööealiste inimestega. Kuid
nimetatud õigusele sätestati piirang, mille kohaselt riigieelarvest finantseeritud
erihoolekandeteenuste saamise õigust ei laiendatud vanaduspensioniealistele inimestele,
kellel on dementsuse diagnoos ilma kaasuva psüühikahäire diagnoosita.
Kuivõrd eakate hoolekande korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, on
omavalitsusel peamine roll dementsusega inimestele vajalike teenuste pakkumisel.
Sotsiaalministeeriumi poolt 2015. aastal läbi viidud kaardistus kinnitas, et enamikes
omavalitsustes osutatakse traditsioonilisi sotsiaalteenuseid: koduteenus,
sotsiaaltransporditeenus, päevakeskuse teenus, ööpäevaringne hooldusteenus
üldhooldekodus (sh intervallhooldus), täisealise isiku hooldaja teenus. Dementsusega inimese
lähedastele tugiteenuseid ja dementsusega inimestele spetsialiseerunud teenuseid (va
päevahoiuteenus või üldhooldusteenus vähestes omavalitsustes) kohalikes omavalitsustes ei
pakuta. Kohalike omavalitsuste huvi on see sihtrühm suunata pigem erihooldus– või
õendusabiteenustele, selmet sobivaid teenuseid välja arendada. Teenuste arengut kohalikul
tasandil takistavad teadmiste puudumine sihtrühma vajadustest (dementsuse eripäradest),
teenuste pakkumiseks vajalik rahaline- ja/või kvalifitseeritud inimressurss, samuti ei teata
potentsiaalset sihtrühma suurust.
Vähestes omavalitsustes on spetsialiseerunud osakondadega, kvalifitseeritud personaliga,
sobiva füüsilise keskkonnaga hoolekande- ja tervishoiuasutused, mis pakuvad ööpäevaringset
hooldust dementsusega klientidele (näiteks SA Viljandi haigla õendus-hoolduskeskus, SA
EELK Diakooniahaigla jt). Päevahoiuteenuse osutamine on küll tõusutrendis, ent siiski
pakutakse seda vähestes omavalitsustes (2016. aastal ligikaudu 10 omavalitsuses).
Kodus pakutavate teenuste puudumine tekitab survet asutuspõhisele hooldusele ning suurest
teenuse nõudlusest tingituna valivad hooldekodud kliente. Käitumishäiretega inimesi
üldhooldekodudesse reeglina ei soovita, sest personalil puuduvad oskused käitumishäiretega
toimetulekuks või hoolduspersonali ei ole piisavalt, et suudetaks tagada kliendi järelevalve.
Seega on „keerulisetel klientidel“9 piiratud võimalus saada teenust oma elukoha läheduses või
valik sobiva hooldekodu osas sootuks puudub.
Raskematel juhtudel, kui inimene on psüühikahäirest tingituna ohtlik endale või teistele, või
tal esineb lisaks dementsuse diagnoosile teisi psüühikahäireid, on ta õigustatud saama
ööpäevaringset erihooldusteenust (kohtumääruse alusel). Samas erineb erihooldusteenuse
sisu (iseseisvat toimetulekut toetav juhendamine) üldhooldusteenuse sisust (toimetulekut
säilitav ja turvalisust tagav hooldus), mistõttu ei sobi see teenus suure hooldusvajadusega
eakatele.
Tervishoiuvaldkonna spetsialistid on probleemina välja toonud dementsusega inimeste
ebaadekvaatset suunamist aktiivravile (nii psühhiaatriahaiglasse kui ka muu profiiliga
osakondadesse). Aktiivravi osakondades puuduvad tingimused kognitiivse defitsiidiga
8
Tervishoiuteenused on Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kuuluvad teenused, hoolekandeteenused on sotsiaalhoolekande
seaduses sätestatud riigi ja kohalike omavalitsuste poolt korraldatavad sotsiaalteenused, sh muud kohaliku omavalitsuse poolt
vabatahtlikult pakutavad ning kogukonna või kolmanda sektori poolt osutatavad teenused.
9
Teenuseosutajate sõnul on kõige keerulisemaks kliendiks dementsusega inimene, kes liigub ning kellel esinevad käitumishäired,
agressiivsus, ekslemine jms.
3
patsientide raviks. Dementsusega inimeste ravi ja hooldusega seotud probleeme märgatakse,
kuid pigem soovitakse, et neid inimesi abistataks kusagil mujal, mitte aktiivravi asutuses.10
Rahvusvaheline uuring „RightTimePlaceCare“ (2010-2013)11 tõi esile, et Eestis ei pakuta
dementsusega inimestele Euroopa Liidu riikides osutatavatest 45-st põhiteenusest, 9 teenust:
- dementsuse skriinimist;
- mälukliinikut;
- eraldi nõustamisteenust dementsusega inimestele;
- meeskondlikku kodust terviseteenust;
- meeskondlikku vaimse tervise teenust eakatele (kodu baasil);
- kogukonnas elamise teenust dementsusega inimestele;
- ambulatoorset kliinikut dementsusega inimestele;
- mobiilseid ekspertmeeskondasid;
- standardiseeritud vormis tulevikujuhiseid.
Sama uuring kinnitas, et võrreldes teiste projektis osalenud riikidega on Eestis kodus
pakutavad teenuste mahud oluliselt väiksemad, dementsusega inimeste elukvaliteet kõige
halvem ja suremus kõige suurem, omastehooldajate koormus kõige suurem. Dementsusega
inimeste professionaalne hooldus on vähe rahastatud, halvasti kättesaadav ja vähe
koordineeritud, spetsialistid eelistavad asutushooldust sagedamini kui paljudes teistes
riikides.
Teenuste kättesaadavuse parandamiseks on vajalik parandada nii tervishoiu- kui hoolekandevaldkonna töötajate
teadlikkust dementsuse eripäradest, töötada välja rahvusvahelisele praktikale tuginevad teenuste põhimõtted ja
rakendamise juhised.
2.3. Hooldusteenused ei vasta teenuse saajate vajadustele
Dementsusega inimesed erinevad oma kompleksvajaduste poolest teistest eakatest. Seetõttu
on vajalik dementsuse spetsiifilist isikukeskset lähenemist hooldusteenuse pakkumisel.
Enamikes üldhooldekodudes ei kuulu personali koosseisu tegevusjuhendaja, kes tegeleks
klientide aktiviseerimisega ning säilinud oskuste võimestamisega. Näiteks on käelised
tegevused (sh aiandustegevus jms) oluline osa dementsusega inimese kognitiivsest
stimulatsioonist, kuid personalil puuduvad praktilised teadmised ning töövahendid klientide
võimestamiseks ja vaba aja sisustamiseks. Vaba aja tegevuste kvaliteet tugineb spetsialisti
huvil, initsiatiivil ja võimekusel vastavat infot internetist või erialakirjandusest ise otsida ja
seda oma töös rakendada. Spetsialistide sõnul on vajadus igasuguse tõenduspõhise teabe- ja
õppematerjalide järgi, mis aitaks kvaliteetsemat teenust pakkuda. Seega peaks eesti keelne
teave tõenduspõhistest metoodikatest, parimatest praktikatest, sh praktilised õppematerjalid
(joonistusplokid, jõukohaste ülesannetega töövihikud jms) olema spetsialistidele
kättesaadavad.
Dementsusega inimeste turvalisuse tagamine sõltub asutuse füüsilisest keskkonnast ning
piisaval määral hoolduspersonali olemasolust. Sageli ei võimalda ööpäevaringsete hooldus- ja
õendusteenust pakkuvate asutuste planeeringud eraldada käitumishäiretega kliente teistest.
Seetõttu paigutatakse nii dementsusega inimesed, kui normpsüühikaga inimesed sageli
samasse tuppa. Sellega võivad kaasneda asutusesisesed probleemid, näiteks häirivad
dementsusega eakad teisi oma agressiivse käitumisega, eksivad kaaslaste tubadesse jms.
Samuti puudub võimalus lukustada välisuksi, õuealal puudub piirdeaed, mistõttu on pidev oht,
et ebaadekvaatne klient lahkub asutusest, pannes end sellega ohtlikusse olukorda.
Liikumispiirangute seadmine toob kaasa inimese põhiõiguste riivamise. Seega peab asutuses
10
EGGA, 2007 uuringu kokkuvõte „Dementsusega inimeste probleemid ja hooldusteenuste arendamise vajadus Eestis“.
11
Uuringus osalesid kaheksa Euroopa riiki: Saksamaa, Inglismaa, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Holland, Rootsi ja Hispaania.
4
olema piisaval määral hoolduspersonali. Hooldustöötajate tööd kergendaksid füüsilise
keskkonnaga seotud nutikad lahendused. Heaks näiteks on SA Viljandi haigla õendus-
hoolduskeskuse kinnise sisehooviga ringikujuline hoone. Selline lahendus aitab dementsusega
inimesel hõlpsamalt leida ülesse oma tuba, vähendab ekslemist ning survet majast välja uitama
minna. Pikad koridorid, lukustatud uksed ja haiglale omane ruumikujundus võib mõjuda
dementsusega inimestele ärevust tekitavalt. Teiste riikide praktika kohaselt soodustavad
väiksemad ja kodusarnased üksused klientide vahel sotsiaalsete suhete tekkimist. Mitmed
riigid – Norra, Iirimaa, Taani, Inglismaa, USA on koostanud juhised kuidas disainida
dementsusesõbralikku keskkonda. Juhistes on kirjeldatud peamised põhimõtted, mida avalike
hoonete või kodude ehitamisel ja kohandamisel tuleks järgida.
Ebapiisava hulga ja -kvalifikatsiooniga personali ning ebasoodsa füüsilise keskkonna tõttu
tehakse hooldustoimingutega seotud otsuseid pigem teenuseosutaja, mitte teenuse saaja
huvidest lähtuvalt. Järelevalveametite (Õiguskantsler, Terviseamet, Ravimiamet,
Sotsiaalkindlustusamet) kontrollkäigud kinnitavad lubamatute ohjeldusmeetmete kasutamist,
nt lukustatakse inimene oma tuppa, manustatakse põhjendamatult tugevaid rahusteid jms).
Füüsilise jõu või psühhotroopsete ravimitega ohjeldamine suurendab dementsusega inimese
tervisekahjustuse riski, piirab tema iseseisvust ega soodusta tema heaolu. Hoolduspersonali
poolse tõhusa situatsioonijuhtimise korral on võimalik tagada dementsusega inimeste
turvalisus ja heaolu ning vähendada omakorda hooldajate stressi ja ärevust. Hoolduspersonali
väljaõpe heade praktikate näidetega, vähendaks antipsühhootilise ravi vajadust ja tagaks
kvaliteetsema inimkeskse hoolduse.
Kvaliteetsemate teenuste pakkumiseks tuleb teha kättesaadavaks teenust vahetult osutatavatele spetsialistidele nende
tööks vajalik eesti keelne teave tõenduspõhistest metoodikatest, parimatest praktikatest, sh praktilised õppematerjalid
(joonistusplokid, jõukohaste ülesannetega töövihikud), nende rakendamise juhised.
2.4. Dementsusega inimeste lähedastel puuduvad teadmised ja professionaalne
tugi lähedase hooldamisega toimetulekuks
Suur osa abist dementsusega inimesele osutatakse nende lähedaste poolt. Omastehooldajate
panus dementsuse hooldusesse moodustab 40% dementsusega kaasnevatest kuludest
maailmas.12 Ent dementsusega inimese hooldamine võib olla füüsiliselt, majanduslikult ja
vaimselt koormav. Lähedasest hooldajal on raskused vajaliku info leidmisel ja hooldaja rolli
sobitamisel oma ellu, puudus toetusest ja mõistmisest, ebakindlus hoolduse järjepidevuse ja
kättesaadavuse suhtes tulevikus ning majanduslikud raskused.13
Dementsusega inimesed soovivad olla harjumuspärases keskkonnas ning kohanevad
keskkonna vahetusega halvasti. Samuti eelistavad pered hooldada oma pereliikmeid
võimalikult kaua kodus, kuid vajavad selleks senisest enam tuge. Lisaks lähedase tervise,
heaolu ja majanduslike toimetulekuraskuste süvenemise riskile, on lähedaste vajaliku abi ja
toeta jätmise korral lähedastest hooldajate hoolealustel suurem risk sattuda asutushooldusele
varem, kui see tegelikult vajalik oleks. Kõikide pereliikmete ühiseks vajaduseks on
ühiskonnapoolne hoolimine, tervishoiu- ja hoolekandetöötajate kvalifitseeritud abi ja hooliv
suhtumine, kompleksse teabe ja integreeritud teenuste kättesaadavus peale esmase diagnoosi
saamist.
Dementsusega inimese pereliikmete peamised vajadused on ära toodud alljärgnevas tabelis14:
ALGAV VÕI KERGE DEMENTSUS MÕÕDUKAS VÕI RASKE
DEMENTSUS
12 OECD raport: Adressing Dementia 2017 (pole ametlikult avaldatud)
13 Toivari, T (2012), magistritöö, „Dementsusega inimeste omashooldajate kogemused hooldajaks olemisest ja professionaalse abi
saamisest: parim praktika, probleemid ja ettepanekud tulevikuks“
14 „Dementsusega inimeste probleemid ja hooldusteenuse arendamise vajadused Eestis“
5
dementsuse varajane diagnoosimine nõustamine hooldusvõtete, abivahendite
teenuste ja toetuste osas
nõustamine haiguse olemuse, teenuste ja turvalise keskkonna tagamine (eksimine)
toetuste osas
turvalise keskkonna tagamine (eksimine) tervisliku seisundi kompleksne jälgimine
abi rahaliste ja juriidiliste toimingute haiglaravi kättesaadavus kaasuvate haiguste
korraldamisel korral
koduhoolduse ning päevahoolduse koduhoolduse (ka päevahoolduse) võimalus
kasutamise võimalus kättesaadava hinnaga kättesaadava hinnaga
vajadusel kõrge kvaliteediga pikaajalise ööpäevaringse
intervallhooldus hooldusravi/hoolduse võimalus
kättesaadava hinna ja kõrge kvaliteediga
psühhoemotsionaalne toetus
Varasemate uuringute põhjal on järeldatud, et omastehooldajate võimestamiseks peab
asjakohane info teenuste kohta olema kokku koondunud ja kättesaadav ühest kohast.
Nõustamise ja koolituste kaudu saaksid inimesed teadmisi, kuidas tulla toime hooldajana ning
säilitada lähedasest haige kognitiivset võimekust võimalikul pikaks ajaks. Tuleb luua keskused,
kuhu on koondunud pädevad spetsialistid ning mille kaudu saaks teavet kognitiivsete häirete
diagnoosimise, ravi ja juriidiliste küsimuste puhul. Samuti tuleb toetada omastehooldajate
psühhosotsiaalset toimetulekut (nt tugi- ja teraapiagruppide kaudu).15
Dementsusega inimeste lähedastele peab tagama põhjaliku info haiguse olemusest, hooldajate õigustest ja kohustustest
ning igakülgse abi saamise võimalustest pärast diagnoosimist. Samuti on vajalik parandada vajaduspõhise
professionaalse abi kättesaadavust (nõustamisteenused, integreeritud teenused, tugigrupid jne.)
2.5. Ühiskonna teadlikkus dementsusest on vähene
Ehkki dementsusesse haigestunute arv ühiskonnas järjest suureneb, on inimeste teadlikkus
haigusest madal. Mäluhäireid peetakse jätkuvalt vananemisega kaasnevaks nähtuseks, mitte
haiguseks, mille puhul tuleb abi otsida. See asjaolu tingib valearusaamade tekkimise ning
dementsusega inimeste tõrjutuse ühiskonnas. Vähene teadlikkus dementsuse kulgemisest
ning kaasuvatest häiretest põhjustavad haigetele masendust. Tunne, et ei suudeta vastata
ühiskonnas aktsepteeritavatele normidele tingib häbitunde, mis sunnib inimesi juba haiguse
algfaasis sotsiaalsetest suhetest eemalduma. Vähenenud kognitiivsed võimed ja neist
tulenevad raskused igapäevatoimingutes, käitumishäired ning kaasuvad füüsilised häired,
näiteks inkontinentsus, tingivad haige tõrjumise teiste inimeste poolt. Dementsusega inimeste
sildistamise, diskrimineerimise ja tõrjutuse vältimiseks tuleb parandada ühiskonna teadlikust
dementsusest.
Dementsusesõbraliku kogukonna16 loomisega seotud algatusi, mis aitavad kaasa negatiivsete
hoiakute muutmisele ja parandavad kogukonna vastuvõtlikust dementsusega inimeste osas,
tuleb ka Eestis ellu viia. Näiteks on Austraalias, Inglismaal, Belgias ja Kanadas koolitatud
farmatseute märkama oma töö käigus dementsuse ilmingutega kliente ning nõustama, kuhu
inimene peaks edasi pöörduma. Norras, Tšiilis, Taanis ja Soomes on kohalikul tasandil loodud
professionaalsed ametikohad (mälumeeskonnad toimivad 75%-s Norra kohalikes
omavalitsustes) või tugikeskused, mis keskenduvad kogukonnas elavate dementsusega
inimeste toetamisele. Mõnedel juhtudel on need esmased kontaktpunktid dementsusega
inimestele ja nende hooldajatele, enne kui inimene lõpliku diagnoosi saab. Taanis on enamikes
kohalikes omavalitsustes dementsuse koordinaatorid, kes külastavad dementsuse
sümptomitega inimesi nende kodudes, hindavad diagnoosimise vajadust ning koordineerivad
15 „Dementsusega inimeste ja omastehooldajate vajadused“
16
Dementsusesõbraliku kogukonna kujundamine tähendab kõikide tasandite (valitsustel, ettevõtete, kogukonna) vastutust
luua dementsusega inimestele võimalused tunda end aktiivse, kaasatud ja väärtustatud kogukonna liikmena.
6
diagnoosijärgset hooldust. Kogukonna teadlikkuse parandamine ja dementsuse sõbraliku
kogukonna loomise algatused mitte ainult ei aita vähendada dementsusega inimeste tõrjutust,
vaid õpetavad dementsusega inimesi oma haigusega toime tulema parimal võimalikul moel.
Dementsusega inimeste tõrjutuse vähendamiseks ja negatiivsete hoiakute muutmiseks tuleb parandada kogukonna
teadlikkust dementsusest igal tasandil. Teadlikkust parendavad tegevused peavad haarama kõiki kogukonna tasandeid
ning teavitustöö peab olema järjepidev ning suunatud tervele ühiskonnale.
2.6. Dementsusega seotud valdkonnast puudub Eestis tervikpilt
Dementsusega inimeste arv lähiaastatel kasvab, mistõttu vajab dementsuse valdkonna
ennetus-, tervishoiu-, hoolekande- ja erinevate tugiteenuste17 pakkumine ning üldine
teadlikkuse parandamine senisest enam tähelepanu. Hetkel puudub selles valdkonnas tugev
eestvedaja. Küll aga on erinevad osapooled (haiglad, ülikoolid, MTÜd) viinud ellu mitmeid
tegevusi (uuringuid, projekte, konverentse, viinud läbi koolitusi, välja andnud publikatsioone,
trükiseid, loonud veebilehti jms). Positiivsena võib välja tuua nö alt üles algatused, kus
dementsusega inimestega töötavad spetsialistid on ühiselt astunud samme dementsusega
inimeste ja nende lähedaste toetamiseks:
- 2016. aastal SA EELK Diakooniahaigla poolt korraldatud konverentsi „ Elu lähedasega,
kellel on dementsus - kes aitab, kust saada abi?“ toimumise järgselt moodustati
positiivsete muutuste algatamiseks Eestis spetsialistidest (tegevusterapeudid,
kliinilised psühholoogid, füsioterapeudid, sotsiaaltöötajad, omastehooldajad jt)
koosnev Dementsuse Töögrupp (DTG). Töögrupi töö tulemusena loodi veebileht, mis
pakub teavet dementsusega inimestele ja nende lähedastele.
- Samal aastal loodi MTÜ ELU DEMENTSUSEGA, mille eesmärgiks on dementsusega
inimeste ja nende lähedaste toetamine. MTÜ korraldab üha kasvavas mahus
tugigruppe dementsusega inimeste lähedastele.
Kuivõrd valdkonnaga seotud andmete, ettevõtmiste, algatuste jms osas ei hoia Eestis keegi
tervikpilti, tuleb koondada olemasolev teadmine ühe „katuse“ alla ning tegeleda valdkonna
arendamisega süsteemselt ning koordineeritult. Samuti on oluline, et sihtrühmaga töötavad
spetsialistid teeksid omavahel koostööd, oleksid ühises inforuumis ja omaksid teavet, mida
selles valdkonnas ellu viiakse või hakatakse ellu viima.
Tuleb luua ühine inforuum dementsusega inimestele teenuste pakkumise ja arendamisega, spetsialistide
ettevalmistamise ja pädevuse tõstmisega seotud organisatsioonide, haridus- , teadus- ja uuringuasutuste ning
dementsusega inimeste vahel. Tervikülevaadet valdkonnast ja selle arengutest peab hoidma üks eestvedaja.
3. DEMENTSUSE KOMPETENTSIKESKUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED
Tõhusa, järjepideva ja tulemusliku abi pakkumine dementsusega inimestele ja nende
lähedastele on Eestis suhteliselt varajases arengufaasis. Erinevad uuringud kinnitavad, et
Eestis on dementsuse valdkonnaga seotud teabe ja hooldusalase kompetentsi nappus, mis
pärsib teenuste kättesaadavust dementsusega inimestele ja nende lähedastele ega võimalda
neile otstarbekalt abi korraldada. Oluline on, et abivajajad ja nende pereliikmed saaksid nõu
ja abi nii dementsuse diagnoosimisel ja ravi määramisel kui ka selgitusi haiguse olemusest ning
edasisi juhiseid võimalike teenuste ja toetuste kasutamiseks.
17
Tugiteenuste all peetakse silmas erinevaid toetavaid teenuseid, nt tugi- ja teraapiagrupid dementsusega inimeste lähedastele,
kogemusnõustamine jms.
7
Eelmainitud olukorra lahendamiseks on vaja ellu kutsuda üle-eestiliselt tegutsev dementsuse
kompetentsikeskus (edaspidi kompetentsikeskus). Muu hulgas tõstab kompetentsikeskuse
loomine huvi dementsuse valdkonna ning sellele spetsialiseerumise vastu ning aitab kaasa
kvaliteetsemate ja integreeritud tervishoiu- ja hoolekandeteenuste arendamisele.
Kompetentsikeskuse loomine on kooskõlas Heaolu Arengukavaga, mille kohaselt on sihtrühmi
(nt dementsusega eakad), kelle vajadustele vastavad hooldusvõimalused (nii eri- kui
üldhooldekodudes) ja sobivad hoolekandeteenused puuduvad.
3.1. Kompetentsikeskuse eesmärk
Kompetentsikeskuse eesmärgiks on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste
toimetulekut, viies ellu tegevusi mis tõstavad inimeste teadlikkust dementsusest ja abi saamise
võimalustest ning parandavad tervishoiu- ja hoolekandeteenuste (sh muude tugiteenuste)
kvaliteeti ja teenuste kättesaadavust.
3.2. Kompetentsikeskuse tegutsemispõhimõtted
Kompetentsikeskuse tegevus põhineb võrgustikutööl ning on terviklik, kattes kogu hankes
nimetatud sihtrühma vajadusi ning hõlmates dementsuse valdkonna temaatikat alates
ennetustööst ja diagnoosimisest, kuni inimese elulõpu hoolduseni. Kompetentsikeskus võib
olla era- või avalik-õiguslik juriidiline isik või nende isikute moodustatud mitteformaalne
ühendus, mis põhineb haridus-, teadus- ja arendusasutuste, tervishoiu- ja hoolekandeteenust
ja muude tugiteenust pakkuvate asutuste, valdkonnaga seotud organisatsioonide ja avaliku
sektori (kohalik omavalitsus, riik) vahelisel koostööl. Kompetentsikeskus töötab välja koostöö
põhimõtted ja alused ning koordineerib võrgustiku tegevusi. Kompetentsikeskuse tegevus
peab olema korraldatud üle-eestiliselt nii, et kõik tellijaga kokklepitud ülesanded on täidetud.
Kompetentsikeskus tagab oma meeskonnas praktilise ekspertiisi esindatuse, kuid ei pea kõiki
ülesandeid oma koosseisu abil täitma, vaid kaasab oma tegevuste elluviimisse erinevate
valdkondade spetsialiste ja organisatsioone, luues eeldused valdkonnaüleseks koostööks.
Samuti teeb kompetentsikeskus rahvusvahelist koostööd, sh liitub rahvusvahelise
valdkondlike organisatsioonidega ning toob Eestisse rahvusvahelist parimat oskusteavet,
tõenduspõhiseid praktikaid ning muudab selle valdkonnaga seotud osapooltele ja hanke
sihtrühmale kättesaadavaks. Kompetentsikeskus on kõikides tellijaga kokkulepitud
ülesannetes riigi poolt rahastatud, samas on kompetentsikeskusel kohustus leida täiendavaid
rahalisi vahendeid ka teistest allikatest.
3.3. Kompetentsikeskuse ülesanded
Kompetentsikeskus tugineb oma töös tõenduspõhistele metoodikatele ja võrgustikutööle.
Hanke eesmärgi täitmiseks viib kompetentsikeskus mh ellu arendustegevusi, näiteks
dementsusesõbraliku keskkonna18 kujundamise põhimõtete välja töötamine ja juurutamine
Eestis, uute või tõenduspõhistele praktikatele tuginevate sekkumismeetodite testimine ja
kasutuselevõtt, pidev rahvusvahelise praktika ja uute sekkumisvõimaluste Eestisse toomine
ning sellekohase teabe levitamine valdkonna spetsialistide hulgas.
Kompetentsikeskuse ülesanded:
- Dementsusega inimestele ja nende lähedastele nõustamisteenuse
pakkumine, sh info jagamine dementsusest, diagnoosimisest, olemasolevatest
tervishoiu- ja hoolekandeteenustest ja muudest (tugigrupid, kogemusnõustamine,
psühholoogiline abi) abi saamise võimalustest ning telefoni- ja veebipõhise
nõustamisteenuse (sh juhendamine kuidas abini jõuda) pakkumine.
- Sihtrühmaga töötavate spetsialistide pädevuse parandamine, sh
koolituskavade, -materjalide, teabe- ja juhendmaterjalide, spetsialistide tööks vajalike
18
Dementsusesõbralik keskkond on dementsusega inimeste vajadusi arvestav füüsiline keskkond (st vastavalt kohandatud (sh IKT
lahendused) kodu, hoolekandeasutus, haigla, avalikud kohad jms).
8
õppematerjalide (nt kuidas läbi viia teraapilisi tegevusi, kognitiivset võimekust
säilitavaid harjutusi jms tegevusi dementsusega inimestele) välja töötamine või välja
töötamises osalemine ja kättesaadavaks tegemine, koolituste korraldamine
dementsusega inimeste hoolduspõhimõtete rakendamisel jms, mis aitavad kaasa
kvaliteetsemate teenuste osutamisele; nii Eesti kui rahvusvaheliste heade praktikate
koondamine ja levitamine spetsialistide hulgas ning kompetentsikeskuse veebilehel
kättesaadavaks tegemine.
- Ekspertnõustamisteenuse osutamine, sh dementsusesõbraliku hoolduse- ja
füüsilise keskkonna kujundamise põhimõtete välja töötamine ja nende põhimõtete
rakendamise osas koolituste ja nõustamisteenuse pakkumine sihtrühmaga töötavatele
spetsialistidele, teenuseosutajatele, kohalikele omavalitsustele jt.
- Kompetentsikeskuse valdkonna arendamine, sh valdkondlikes analüüsides,
uuringutes, projektides osalemine või ellu viimine, rahvusvahelises koostöös
osalemine, kompetentsikeskuse tegevuse valdkonnas teadmiste ja oskuste
koondamine, levitamine ning hanke sihtrühmale kättesaadavaks tegemine
kompetentsikeskuse veebilehel, samuti seminaride, koolituste, infopäevade või
samalaadsete ürituste korraldamine.
- Kogukonna ja ühiskonna teadlikkuse parandamine, sh kompetentsikeskuse
eesmärgi ja tegevuste tutvustamine erinevatele organisatsioonidele,
kompetentsikeskuse valdkonnas oskusteabe kogumine ja levitamine,
Sotsiaalministeeriumi poolt kooskõlastatud meediaplaani välja töötamine ja ellu
viimine, sh dementsussündroomi äratundmisele ja abivajaja märkamisele, hoiakute
muutmisele suunatud kampaaniate korraldamine ning projektide, seminaride,
infopäevade või samalaadsete ürituste korraldamine.
Kompetentsikeskus töötab välja oma pikemaajalise strateegilise plaani ning ülal nimetatud ja
tellijaga kokkulepitud tegevused on strateegilise plaani osad, mis järk-järgult aastast aastasse
lähtuvalt prioriteetidest lisanduvad. Hankes ei rahastata kompetentsikeskuse poolset
tervishoiu- ja hoolekandeteenuste või teiste, va ülaltoodud ülesannetes kirjeldatud
nõustamisteenused, osutamist. Eelistatult on kompetentsikeskuseks asutus, kus eelnimetatud
teenuseid osutatakse (so olemasolev ressurss). Juhul kui kompetentsikeskus ise tervishoiu- ja
hoolekandeteenuseid ei osuta, peab ta tegema tihedat koostööd selliste teenuste pakkujatega.
Koostöö eesmärgiks on uute teadmiste pinnalt ühiselt välja arendada ja testida uusi
dementsusega inimestele spetsialiseeruvaid või integreeritud teenuseid, samuti uusi
sekkumismeetodeid, et parandada olemasolevate teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.
Mistahes telefoni- või veebipõhise nõustamisteenuse eest ei ole lubatud võtta tasu. Näiteks ei
ole lubatud pakkujal kehtestada nõustamistelefonile eritariifseid telefoninumbreid. Helistajad
tasuvad kõne eest enda telefonioperaatorite hinnakirjade alusel. Ekspertnõuteenuse eest võib
võtta tasu ainult selliste kulude eest, mis ei ole seotud otseselt vahetu nõustamisega. Samuti
võib koolituste läbiviimisel võtta koolitatavatelt omaosalust. Kõik juhend- ja teabematerjalid
tuleb teha avalikult ja tasuta kättesaadavaks vähemalt kompetentsikeskuse veebilehel.
Kompetentsikeskus võib lisaks nõustamisteenustele pakkuda ka teisi teenuseid, selliste
teenuste pakkumise vajadus tuleb välja tuua esitatavas kontseptsioonis ning teenuste
osutamine ja rahastamine otsustatakse läbirääkimiste teel.
4. TEENUSE TEHNILINE KIRJELDUS
4.1 Hanke ese
Hanke esemeks on luua üle-eestiline toimiv dementsuse kompetentsikeskus, mille tegevus
põhineb haridus-, teadus- ja arendusasutuste, tervishoiu-, hoolekande- ja tugiteenust
9
pakkuvate asutuste ja avaliku sektori (kohalik omavalitsus, riik) vahelisel koostööl ning mis
täidab hanke eesmärgist ja eeltoodud ülesannetest tulenevat funktsiooni.
Hanke sihtrühm: Dementsusega inimesed, nende lähedased, sihtrühmaga töötavad
spetsialistid, kohalikud omavalitsused, tervishoiu- ja hoolekandeteenuste pakkujad, kogukond
ja ühiskond laiemalt.
Hanke eesmärk: Kompetentsikeskuse tegevuse tulemusena on paranenud dementsusega
inimeste ja nende lähedaste toimetulek.
Alaeesmärgid:
a) paranenud on tervishoiu- ja hoolekandeteenuste ning dementsusega
inimeste lähedastele professionaalse toe kättesaadavus ja kvaliteet;
Väljundnäitajad:
- kompetentsikeskuse kaudu nõustamisteenust saanud inimeste arv (pöördumiste ja
unikaalsete juhtumite arv), teenuseosutajate, kohalike omavalitsuste arv
kalendriaastas;
- uute dementsusega inimestele spetsialiseerunud teenuste pakkujate arv
kalendriaastas.
b) paranenud on inimeste, kogukonna ja ühiskonna teadlikkus dementsusest
ja abi saamise võimalustest19;
Väljundnäitajad:
- dementsusele suunatud teavitusürituste või -tegevuste (kampaaniad,
meediakajastused, infopäevad, seminarid, konverentsid jm sarnased üritused) arv
kalendriaastas;
- teavitusüritustel (infopäevadel, seminaridel, konverentsidel jt sarnastel üritustel)
osalenud inimeste arv kalendriaastas;
c) paranenud on sihtrühmaga töötavate spetsialistide pädevus;
Väljundnäitajad:
- sihtrühmaga töötavate spetsialistidele suunatud koolituste ja koolitatute arv
kalendriaastas, sh eraldi välja tuua teenuseosutajate arv, teenuseosutajate juures
töötavate töötajate, kohalike omavalitsuste ja kohalike omavalitsuste töötajate arv;
- sihtrühmaga töötavatele spetsialistide tööks välja töötatud ja avalikult kättesaadavaks
tehtud juhend- ja õppematerjalide arv kalendriaastas;
4.2 Pakkumuse sisu
Pakkuja esitab kontseptsiooni (kuni 10 lk), milles kirjeldab kavandatava
kompetentsikeskuse, organisatsioonilist ülesehitust, kavandatavaid teenuseid ja tegevusi,
lähtuvalt hanke eesmärkidest, lisaks ressursside olemasolu ja vajadusi ning
kompetentsikeskuse jätkusuutlikkust. Kontseptsioon peab sisaldama infot, mille põhjal on
tellijal võimalik asuda pakkujaga läbirääkimistesse detailsemate tegevuste, ajakava ja
eelarve osas.
4.2.1 Kontseptsioon peab sisaldama vähemalt järgmist:
- kompetentsikeskuse tegutsemise asukoht või asukohad kohaliku omavalituse ja linna
täpsusega;
- kompetentsikeskuse nimi;
- kompetentsikeskuse visiooni kirjeldus (võimalikult realistlik kirjeldus, kuhu soovitakse
jõuda vähemalt 31.12 2021), kuni 0,5 lk;
- kompetentsikeskuse toimemudeli kirjeldus (kompetentsikeskuse organisatsiooniline
ülesehitus), kuni 1 lk;
19
Kogukonna all mõeldakse ühte kindlat dementsusega inimest ümbritsevat inimeste ringi, ühiskond on Eesti ühiskond
laiemalt, sh inimesed, kellel igasugune kokkupuude sihtrühmaga puudub.
10
- kompetentsikeskuse strateegiliste eesmärkide kirjeldus, sh põhjendada, kuidas seatud
eesmärgid toetavad hanke eesmärke, kuni 1 lk;
- koostööpartnerite rolli, võimaluste ja valmisoleku kirjeldus kompetentsikeskuse
strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, kuni 1 lk;
- strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste kirjeldus, sh võimalikud
kavandatavad teenused, vajaduse põhjendus, teenuste eesmärk ja osutamise
põhimõtted, hinnanguline teostatavuse aeg (prioriteetsuse järgi ja maksumus),
tegevuste oodatav tulemus ja tegevuste eeldatav mõju (põhjendada eesmärkide ja
kasusaajate lõikes, välja tuua nii kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed väärtused, esialgsed
mõõdikud), kuni 2 lk;
- olemasolevate ressursside kirjeldus, mida pakkujal on võimalik kasutada kavandatava
kompetentsikeskuse tegevuste elluviimiseks, sh olemasolevad teenused, tööjõud,
oskusteave, infrastruktuur, koostööpartnerid, kellega on juba toimiv koostöö või
sõlmitud koostöölepingud; kirjeldada, milliseid täiendavaid rahastamise allikaid on
pakkujal võimalik kasutada kompetentsikeskuse tegevuste finantseerimiseks, teenuste
pakkumiseks jne, kuni 1 lk;
- kavandatava kompetentsikeskuse tegevuste elluviimiseks vajaminevate ressursside, sh
oskusteave, infrastruktuur, koostööpartnerid (tuua välja rahvusvahelised võrgustikud,
millega liitutakse ning koostöö kirjeldus Eesti haridus, teadus- ja arendusasutustega),
investeeringuvajadus ja rahastamise allikate kirjeldus, vajaduste põhjendus (tuua välja
selge seos hanke eesmärkidega) ning kuidas plaanitakse ressursside olemasolu
saavutada, kuni 2 lk;
- kompetentsikeskuse jätkusuutlikkuse, sh finantsilise jätkusuutlikkuse tagamise
kirjeldus (kompetentsikeskuse võtmepartnerite valmidus pikaajaliseks koostööks,
nägemus kompetentsikeskuse isemajandamise võimest tulevikus ja hinnanguline
tasuvuse kirjeldus), kuni 1 lk;
- kontseptsioonile lisatakse koostamisel osalenud ekspertide nimekiri ja ekspertide CVd,
mis sisaldavad infot ja võimaldavad hinnata iga eksperdi seotust valdkonnaga, sh lisada
viited teadustöödele, lepingud vms.
- kontseptsioonile lisatakse koostamisel osalenud ekspertide arv, kes osalevad hilisemas
kontseptsiooni elluviimises. Pakkumuses on kirjeldatud nende kaasatus ja panus.
4.3 Kompetentsikeskuse strateegiline plaan
Läbirääkimiste tulemustest lähtuvalt töötab pakkuja välja kompetentsikeskuse strateegilise
plaani, mis on kontseptsiooni detailsem edasiarendus, koos täpse aja- ja tegevuskavaga (kuni
31.12.2021) hankelepingus toodud eelarve perioodide (väljamaksete) lõikes. See peab andma
tellijale selge teadmise, kuidas pakkuja hanke eesmärkide täitmiseni jõuab.
4.3.1 Strateegiline plaan peab sisaldab vähemalt järgmist:
- kompetentsikeskuse organisatsiooniline ülesehitus;
- kompetentsikeskuse nimi, tegutsemise asukoht või asukohad (kohaliku omavalituse ja
linna täpsusega);
- kompetentsikeskuse strateegilised eesmärgid, eesmärkide täitmiseks vajalikud
tegevused, läbiviimise aeg ja koht, tegevuste mõõdetavad tulemused;
- strateegiliste eesmärkide baasil võimalikud kavandatavad teenused (lisaks hanke
ülesandes kirjeldatud nõustamisteenusele), teenuste eesmärk, sihtrühm, osutamise
korraldus, tulemuslikkuse mõõtmine (sh väljundnäitajad);
- kõikide tegevuste maksumus tegevuste lõikes ja rahastusallikate kirjeldus
kompetentsikeskuse ülesannete/eesmärkide elluviimiseks ja jätkusuutlikkuse
tagamiseks;
- kompetentsikeskuse tegevuste elluviimiseks vajaliku meeskonna moodustamise, sh
põhikohaga töötavate ametikohtade arv, ametikohtade eesmärgi ja sisu kirjeldus ning
personalikulud ametikohtade lõikes;
- olemasolevate ressursside kasutamine, sh kirjeldada milliseid täiendavaid
rahastusallikaid kasutatakse kompetentsikeskuse tegevuste finantseerimiseks, kas ja
11
milliseid teenuseid või tegevusi kavandatakse omatulu teenimiseks ning kuidas
tagatakse kompetentsikeskuse tegevuste jätkusuutlikkus pärast hankeperioodi lõppu;
kaasatavate koostööpartnerite loetelu, koostööpartnerite võimaluste (sh rahaline
panustamine) ja valmisoleku kirjeldus kompetentsikeskuse eesmärkide saavutamiseks
lähtudes strateegilistest eesmärkidest;
- kitsaskohad, võimalused ja vajalikud tegevused tööjõu-, finants- ja infrastruktuuri
ressursside jagamise ja arendamise osas ning kuidas võimalikke riske maandatakse.
- meediaplaani visioon (võimalikud tegevused aasta lõikes).
12
Dementsuse kompetentsikeskuse loomine
Sotsiaalministeeriumile
Riigihange nr 196429, täiendatud pakkumus 06.08.2018
Tallinn 2018
SISUKORD
Kompetentsikeskuse kontseptsioon ...............................................................................................................................3
Visioon aastaks 31.12.2021 .................................................................................................................................................3
Kompetentsikeskuse toimemudeli kirjeldus ehk organisatsiooniline ülesehitus ......................................5
Strateegilised eesmärgid, tegevused ja teenused ......................................................................................................7
Integreeritud hooldus ............................................................................................................................................................7
Valdkond sotsiaalhoolekanne ........................................................................................................................... 10
Valdkond tervishoid .............................................................................................................................................. 12
Dementsusega inimesed ja nende lähedased ........................................................................................................... 16
Koostöö haridus, teadus- ja arendusasutustega ..................................................................................................... 19
Kommunikatsioon ................................................................................................................................................................ 21
Koostööpartnerite roll ........................................................................................................................................................ 23
Olemasolevate ressursid .................................................................................................................................................... 23
Kavandatavad ressursid..................................................................................................................................................... 25
Jätkusuutlikus ......................................................................................................................................................................... 25
Eksperdid.................................................................................................................................................................................. 25
Tabelid:
Strateegiliste eesmärkide tegevused ja indikaatorid, tegevuste prioriteetsuse järjekord
Dementsuse kompetentsikeskuse eelarve kuni 31.12.2021
KOMPETENTSIKESKUSE KONTSEPTSIOON
VISIOON AASTAKS 31.12.2021
Kompetentsikeskuse visiooniks on tagada dementsussündroomiga inimestele ja nende
lähedastele inimväärne elu Eestis.
Selleks luuakse kompetentsikeskus, mille eesmärgiks on parandada dementsusega
inimeste ja nende lähedaste toimetulekut ja elukvaliteeti, viies ellu tegevusi, mis tõstavad
inimeste teadlikkust dementsusest ja abi saamise võimalustest ning parandavad
tervishoiu- ja hoolekandeteenuste kvaliteeti ja teenuste kättesaadavust.
Kolme aasta pärast (31.12.2021) on dementsusega inimesed ja nende lähedased ning
tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas tegutsejad teadlikud kompetentsikeskusest
ja pöörduvad keskusesse, kui neil tekib vajadus nõustamise järele. Teatakse, millised on
tõenduspõhised ennetavad sekkumised ning miks ja milliste arstide poole ja millal tuleb
pöörduda, kui märgatakse dementsussündroomile viitavaid sümptomeid. Läbi ühiskonna
teadlikkuse tõstmise on inimeste turvatunne suurenenud. Dementsus on ühiskonnas
vähem stigmatiseeritud ja sellel teekonnal ei ole olda üksi.
Kompetentsikeskuse eestvedamisel on koondatud andmed dementsusega inimeste ja
nende lähedaste vajaduste kohta, turul pakutavate teenuste kohta, tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandevaldkonna koostoime kohta, et arendada vajaduspõhiseid
inimkeskseid integreeritud teenuseid, mis aitavad dementsusega inimestel ja nende
lähedastel paremini hakkama saada.
Integreeritud teenuste all (integrated care) mõistame kliendikeskset, mitte teenusekesest
lähenemist, mis aitab kaasa dementsusega inimese keerukate vajadustega integreeritud
hooldusele, sisaldades tervishoiu- ja hooldusteenuseid ning tehes koostööd lähedastega.1
1 Integrated care models: an overview, WHO, 2016
Joonis 1. Integreeritud teenuste süsteem dementsusega inimestele2
Kompetentsikeskuse koordineerimisel on käivitunud dementsusalane teadus - õppe- ja
arendustöö, et parandada õppetöö kvaliteeti integreeritud hooldusteenuse olulistel
erialadel. Käivitatud on rahvusvaheline koostöö valdkondlike partneritega, et tuua
Eestisse parimaid praktikaid ja osaleda valdkondlikus arengus.
Kompetentsikeskus on üles ehitanud koostöö erinevate oluliste osapooltega
sotsiaalhoolekandes ja tervishoius nii riigi, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna tasemel,
et arendada välja integreeritud hooldusteenused dementsusega inimestele.
Eestist on arenemas dementsussõbralik riik. Dementsuse kompetentsikeskusel on
valdkonnas hea maine ja keskus on aktsepteeritud valdkondliku huvikaitse rolli täitjana.
2 Praxis, Gerli-Paat Ahi, Jätkusuutlik integreeritud pikaajaline hooldus, 2015
KOMPETENTSIKESKUSE TOIMEMUDELI KIRJELDUS EHK
ORGANISATSIOONILINE ÜLESEHITUS
Kompetentsikeskuse nimi valitakse pärast pakkumuse edukaks tunnistamist koostöös
kogukonnaga, arvestades sihtgrupi väärtuseid ja mõttemudeleid. Nimi peab edasi andma
kompetentsikeskuse olulise sisu, samas kõlama lihtsalt ja hästi. Nime valimiseks viiakse
läbi küsitlus sihtgrupi hulgas (kaasates tugigruppides osalevaid inimesi).
Kompetentsikeskuse võtmeasukohad asuvad vastavalt strateegiliste partnerite ja
ekspertide peamistele tegutsemisasukohtadele Tallinnas, Tartus ja Viljandis.
Teenuseosutamise piirkond on üle-eestiline.
Organisatsioon on üles ehitatud MTÜ Elu Dementsuse ja strateegiliste koostööpartnerite
baasil, kus juhtpartneriks on MTÜ Elu Dementsusega ning strateegilisteks partneriteks
SA Viljandi Haigla, SA EELK Tallinna Diakooniahaigla ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool.
Kompetentsikeskuse käivitamise faasis on reguleeritud juhtimist puudutavad küsimused
läbi neljapoolse koostööleppe. Koostöölepingu mustand on pakkumuse lisa nr 1, mille
täpsustamine ja allkirjastamine toimub peale hanke võitu ja edukaid läbirääkimisi
Sotsiaalministeeriumiga.
Juhtimise baaspõhimõtted hankeperioodil
Kompetentsikeskuse juhtimine toimub läbi neljapoolse koostööleppe, mis on sõlmitud
nelja võrdse osapoole vahel. Kõik osapooled määravad omapoolse esindaja, mille baasil
moodustub nõuandev kogu, kes kinnitab kompetentsikeskuse strateegilise arengukava (1
kord aastas). Nõuandev kogu kinnitab kompetentsikeskuse eelarve ja aastaaruande.
Nõuandvasse kogusse kuulub iga partneri poolt 1 liige, kokku on 4 liiget. Otsustamine
toimub konsensuslikult. Oluliste küsimuste otsustamiseks moodustatakse tegevjuhi
eestvedamisel laiendatud nõuandev kogu, kuhu kaasatakse olulised valdkondlikud
partnerite esindajad Sotsiaalministeeriumist, Sotsiaalkindlustusametist, Eesti
Haigekassast, kohalike omavalitsuste esindajatest, Perearstide Seltsist, mõnest olulisest
erialaseltsist (näiteks Neuroloogide Seltsist ja/või Eesti Psühhiaatrite Seltsist),
omastehooldajate organisatsioonist (nt MTÜ Eesti Omastehooldus) ning teistest
olulistest valdkonna arengut mõjutavatest organisatsioonidest ja ekspertidest. Igapäevast
tööd suunav nõuandev kogu käib koos vähemalt korra kvartalis, laiendatud nõuandev
kogu käib koos vähemalt kord poolaastas. Nõuandva kogu töö eestvedamise eest vastutab
kompetentsikeskuse tegevjuht. Edaspidi kaalutakse kompetentsikeskuse jätkusuutlikkuse
ja laiema rolli ülesehitamiseks eraldi juriidilise isiku (nt sihtasutuse) loomist.
Hanke raames loodud kompetentsikeskuse projekti juhib tegevjuht, kelle vastutused on
kindlaks määratud töölepingus. Tegevjuhi roll on kompetentsikese ülesehitamise
eestvedamine, üldine tegevuste planeerimine ja koordineerimine, koostöövõrgustike
loomine, et tagada Eesti olusid arvestades dementsusega inimese terviklik käsitlus.
Tegevjuhi roll on teha nõuandvale kogule (sh laiendatud) ettepanekuid ja juhtida
tähelepanu, kui tegevusteks ettenähtud ja lisaks kaasatud ressurssi kasutus ei vasta
peamisele kompetentsikeskuse loomise visioonile ja ei ole Eesti olusid arvesse võttes
antud ajahetkel kõige prioriteetsem tegevus. Lisaks on tegevjuhil täita eksperdi ja
kommunikatsioonijuhi roll. Tegevjuht tagab finantsarvestuse, projektiga seotud nõuetele
vastava aruandluse ja raamatupidamises käesoleva hanke korras kaasatud vahendite
eristatavuse.
Lisaks tegevjuhile on kompetentsikeskuses tööl 2 fookusvaldkonna juhti. Üks juhtidest
vastutab peamiselt sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna integratsiooni eest, teine
juht vastutab dementsusega inimeste ja nende lähedastega töö eest. Strateegiliste
partneritega lepitakse töö, finantsvahendite ja täpne vastutus kokku strateegilise plaani
alusel koostatud tegevuskavas, mis on oluline osa koostööleppest.
Koostöökokkuleppe võrdõiguslikud liikmed 4 liiget
MTÜ Elu Dementsusega, SA Viljandi Haigla, SA EELK Tallinna
Diakooniahaigla, Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu Tervishoiu SA EELK Tallinna
SA Viljandi Haigla
Kõrgkool Diakooniahaigla
str. tegevussuund
str. tegevussuund str. tegevussuund
tervishoiuteenus
õppe ja teadustöö sotsiaalhoolekanne,
ja piirkondlik
ekspertnõustamine integreeritud teenus
ekspertnõustamine
Kompetentsi-
Fookusvaldkonna juht Fookusvaldkonna juht
keskuse projekti
integreeritud hooldus tegevjuht
str. tegevussuund
(sotsiaalhoolekande ja
juhtimine, dementsusega inimesed
tervishoiuteenuse
kommunikatsioon ja nende lähedased
integratsioon)
ekspertnõustamine ekspertnõustamine
MTÜ Elu Dementsusega
Joonis 2. Kompetentsuse koostöövõrgustikul põhineva projekti toimemudel
STRATEEGILISED EESMÄRGID, TEGEVUSED JA TEENUSED
Visioonist tulenevad kompetentsikeskuse strateegilised arengueesmärgid jagunevad
kahte fookusvaldkonda - integreeritud hooldus ja dementsusega inimesed ning nende
lähedased - mille elluviimiseks planeerime tegevusi nelja strateegilise eesmärgi suunal.
Integreeritus ja inimkeskne lähenemine on võtmesõnad, mis seovad fookusvaldkonnad ja
elluviimiseks vajalikud strateegilised suunad ühtseks tervikuks.
INTEGREERITUD HOOLDUS
Dementsusega inimeste hooldus on täna Eestis ebarahuldavalt korraldatud. Tulemuseks
on olukord, kus pakutavad teenused ei vasta sageli dementsusega inimeste tegelikele
vajadustele, mis viitab sellele, et hooldusteenuste kvaliteet ja väljundid vajavad
parandamist. Kompetentsikeskuse eesmärgiks on toetada ja arendada integreeritud
pikaajalist hooldust. Hooldusteenuste integreerimise all on siinkohal mõeldud järgmist:
dementsusega inimeste hooldus on paremini korraldatud ja sellega tegelevad
vastava valdkonna spetsialistid;
dementsusega inimeste tervise- ja sotsiaalhoolduse vajadused on põhjalikult
kaardistatud;
pikaajalist hooldust pakkuvasse meeskonda kuuluvad spetsialistid erinevatest
eluvaldkondadest (nt. ennetustöö, tervishoid, sotsiaalhooldus jms) ning pakutakse
erinevat tüüpi tugiteenuseid (sh. uued tehnoloogiad);
teenusepakkujad koguvad tagasisidet dementsusega inimestelt ja lähedastelt,
üritades kaasata neid otsuste tegemisse ja kohandada teenuseid võimalikult suures
ulatuses lähtuvalt konkreetsete inimeste reaalsetest vajadustest ja eelistustest
(indiviidikeskne hooldus);
teenust pakutakse järjepidevalt, ilma vahepealsete lünkadeta.
Oleme seisukohal, et integreeritud hooldusteenustel on suur potentsiaal
hoolekandeteenuste reaalseks parandamiseks ja kulude kokkuhoiuks. Kõige olulisem on
aga see, et soovime tagada mugava hoolduse ning meelerahu nii teenuse kasutajatele kui
ka nende lähedastele. Soovime, et hooldusteenused oleksid hästi korraldatud, kaasates
tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialiste, kes on vajadusel dementsusega inimeste
jaoks olemas, et toetada neid iseseisva elu jätkamisel ka haigestudes. Meie
lõppeesmärgiks on toetada poliitikakujundajaid, et välja töötatavad meetmed ja teenused
toetaksid paremini dementsusega inimeste vajadusi ja iseseisvat hakkamasaamist
võimalikult pikas perspektiivis. Sellest tulenevalt on meie eesmärk parandada
olemasolevate teenuste kvaliteeti, et viia need paremini vastavusse dementsusega
inimeste vajadustega.
Seades esikohale dementsusega inimeste soovid ja vajadused, integreerime kahe
eraldiseisva valdkonna sotsiaalhoolekande ja tervishoiu teenused tervikuks, et töötada
välja ohutud ja tõhusad lahendused.
Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonnaülene strateegiline eesmärk:
1. Integreeritud aktiivravi, hooldus ja õendusteenuse arendamine, et paraneks
dementsusega inimeste hooldusteenuse korraldus ja kvaliteet.
Tegevused: laiendatud nõuandva kogu töö juhtimine ja eestvedamine; infokogumine ja
analüüsimine; integreeritud aktiivravi, hoolduse ja õendusteenuse pakkumiseks
poliitikasoovituste tegemine
Projekti raames indikaatorid:
laiendatud nõuandva koguga läbi arutatud integreeritud teenuse toimemudeli
kirjeldus
poliitikasoovituste tegemine
Ressurss: kompetentsikekuse tegevjuht koostöös võtmepartnerite ja laiendatud
nõuandva kogu liikmetega
Peavastutaja: MTÜ Elu Dementsusega
VALDKOND SOTSIAALHOOLEKANNE
Olulised märksõnad: teenuste, abi ja pädevuste kaardistamine ja koostöövõrgustike
loomine; pädevuse ja kompetentsi arendamine ja teenuseosutajate võimestamine
Lähtudes dementsusega inimeste vajadustest on sotsiaalhoolekandel keskne roll
vajaminevate teenuste loomisel sihtgrupile. Piirkondlikult on dementsusega inimestele ja
nende lähedastele pakutavad teenused väga ebaühtlaselt kättesaadavad või puuduvad
üldse.
Sotsiaalhoolekande strateegilised eesmärgid on järgmised:
1. Toimiva maakondliku koostöövõrgustiku loomine, spetsialistide koolitamine,
kes nõustavad oma piirkonna elanikke, vajadusel küsivad ekspertnõu
kompetentsikeskuselt ning osalevad dementsusega inimeste teenuste
arendamises.
Tegevused: infokogumine, analüüsimine, igas maakonnas vähemalt ühe inimese
kaasamine koostöövõrgustikku (omavalitsuse sotsiaaltöötajad, hoolduskoordinaator vm
KOVi poolt määratud kontaktisik), spetsialistide koolitamine dementsusega inimeste
eripära ja vajaduste osas, igapäevane töö koos kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga,
et aidata abivajajat, lähedast või teenuseosutajat, võttes esmasena arvesse kohapeal
olevaid võimalusi ja kaardistades toe saamiseks kohalikke ja riigi võimalusi.
Projekti raames indikaatorid:
Üle-eestilises koostöövõrgustikus osalevate ja koolitatud aktiivsete
sotsiaaltöötajate (või mõne muu kohalikus omavalitsuses töötava spetsialisti) arv
2021. a lõpuks vähemalt 75 (arvestades üle-eestilist regionaalset kaetust)
koondatud informatsioon võimalustest ja vajadustest, selle kättesaadavaks
tegemine abivajajale, lähedasele, võrgustiku liikmele, teenuseosutajatele ja
otsustajatele
Ressurss: kompetentsikeskuse meeskond; tegevuskulud (sh kommunikatsioonikulud)
Peavastutaja: MTÜ Elu Dementsusega
2. Hoolekandeasutusele dementsussõbraliku teenuse osutamise juhiste ja
dementsussõbraliku märgi saamiseks kvalifitseerumisstandardi välja
arendamine
Tegevused: lähtudes Tervise Arengu Instituudi käivitatud arenguprogrammi sisust,
rahvusvahelisest ja siseriiklikust heast praktikast dementsussõbraliku teenuse osutamise
juhiste kirjeldamine; dementsussõbraliku märgi saamiseks kvalifitseerumisstandardi
väljatöötamine ja selle rakendamine.
Projekti raames indikaatorid:
dementsussõbraliku teenuse osutamise juhis on kirjeldatud ja partneritega
läbiräägitud
dementsussõbraliku märgi kvalifitseerumisstandard on välja töötatud ja
rakendatud, märgise on 2020. aastal saanud vähemalt 5 hoolekandeasutust, 2021.
aastal vähemalt 10
Ressurss: kompetentsikeskuse meeskond; tegevuskulud (sh kommunikatsioonikulud)
Peavastutaja: MTÜ Elu Dementsusega
3. Luua ja pakkuda ekspertnõustamisteenust ja koolitusi sobiliku keskkonna,
teenuse sisu ja võimaluste osas tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektorile
Tegevused/teenused: ekspertnõustamisteenuse (telefoninõustamise ja
kontaktnõustamise) juhiste väljatöötamine ja nõustajate koolitamine; üle eestiline
nõustamisteenuse pakkumine; nõustamiseks vajaliku teabe kogumine struktureerimine ja
vajaliku info kättesaadavaks tegemine; nõustamise käigus võimaluste (teenuse ja abi
saamise võimalused konkreetses piirkonnas) ja vajaduste kohta info kogumine;
spetsialistide koolitamine sobiliku keskkonna, teenuse sisu ja võimaluste osas;
spetsialistidele (fookus hoolekandeasutused) stažeerimise korraldamine
Projekti raames indikaatorid:
valminud ja levitatud ekspertnõustamisteenuse (telefoni- ja kontaktnõustamise)
juhised
koolitatud KOV nõustajate arv 50 (2019 – 20, 2020 – 20, 2021 – 10)
stažeerimas käinud spetsialistide arv 15 (2019 – 5, 2020 – 5, 2021 – 5)
kompetentsikeskuse poolt nõustatud spetsialistide arv 150 (2019 – 50, 2020 – 50,
2021 – 50)
sobiliku keskkonna, teenuse sisu ja võimaluste osas koolitatud spetsialistide arv
60 (2019 – 20, 2020 – 20, 2021 – 20), arvestatud on regionaalset kaetust
Ressurss: kompetentsikeskuse meeskond (tegevuskulud sh kommunikatsioonikulud);
nõustajate palgakulu ja tegevuskulu (jaotatuna kahe piirkonna vahel); spetsialistide
koolitamise kulu
Peavastutaja: Lõuna- ja Kesk-Eestis on kontaktekspertnõustamisteenuse osutaja SA
Viljandi Haigla; ülejäänud Eesti kontaktekspertnõustamisteenuse osutaja MTÜ Elu
Dementsusega koostöös SA EELK Tallinna Diakooniahaiglaga; telefoninõustamise eest
vastutaja ja pakkuja MTÜ Elu Dementsusega
VALDKOND TERVISHOID
Olulised märksõnad: ennetus; diagnoosimine; ravi; pädevuse ja kompetentsi arendamine
ning teenuste arendamine.
Dementsusega inimeste väärika ja vajadustele vastava toimetulekuabi korraldamise
eelduseks on dementsuse sündroomi korrektne ja õigeaegne diagnoosimine. Oluline roll
dementsussündroomi märkamisel ja ennetamisel on perearstidel/õdedel. Esmatasandi
arstiabis on näiteks võimalik rakendada osade dementsuse riskitegurite (kodade
virvenduse jt insuldi riskitegurite, diabeedi, alatoitumuse, kilpnäärme alatalitluse jms)
kontrolli, kuna umbes 10% dementsuse juhtudest on õige raviga vähemalt osaliselt
taaspöörduvad. Ulatuslikumaks ja süsteemsemaks hindamiseks on võimalik esmatasandil
rakendada riskigrupi kognitsiooni hindamist (skriinimist).
2018. aasta alguses avaldati Alzheimeri tõve ja diagnostika ravijuhend ning
patsiendijuhend, mille koostamist juhtis Eesti Haigekassa. Ravijuhendi koolitused
arstkonnale ja elanikkonnale on planeeritud 2018. a sügisest kuni 2019. aasta lõpuni, mida
viivad läbi eksperdid, kes osalevad ka pakkumuses. Dementsuse kompetentsikeskus peab
oluliseks ravijuhendi rakendamise jätkutegevusi alates 2020. aastast, mis lepitakse kokku
koostöös haigekassaga.
Dementsusega isikute somaatiline ravi on keerukam normaalse kognitsiooniga isikute
omast. Probleemkohtadeks dementsusega kaasuva somaatilise haiguse korral on nii halb
ravisoostumus kui kognitsiooni ebasoodsalt mõjutavad ravimid (nt antikolinergilised
preparaadid, uinutid jms). Koostöös siduserialadega (Eesti Sisearstide Selts, Eesti
Farmakoloogia Selts, Eesti Unemeditsiini Selts jms) on vajalik välja töötada somaatiliste
seisundite puhused ravisoovitused dementsusega isikutele. Ka vaimse tervise laiem
hindamine on oluline patsientide elukvaliteedi hoidmisel. Näiteks on depressioon tihti
neurodegeneratsiooniga seotud dementsuse prodromaalne faas - see teadlikkus vajab
laiendamist ja juurutamist.
Eestis on väga vähe räägitud tõenduspõhisest dementsussündroomi ennetusest.
Teaduskirjanduse avaldatakse järjest enam uuringuid erinevate stimulatsioonimeetodite
mõjust kognitsiooni säilitamise ja toimetuleku parandamise kohta. Sellised sekkumised
on oluliselt mõjusamad varases faasis ehk kerge kognitiivse languse korral, mistõttu on
otstarbekas arendada võimalusi ka selle seisundi tõenduspõhiseks hindamiseks.
Dementsusega inimeste vajadus palliatiivravi järele on suur, seetõttu on sihtgrupi jaoks
oluline selle valdkonna arendamine.
Tervishoiu strateegilised eesmärgid on järgmised:
1. Läbi koolituste ja ühisseminaride tõsta esmatasandi ja eriarstiabi personali
teadlikkust ja kompetentsi ning seeläbi saavutada dementsust põhjustavate
haiguste varajase diagnoosimise kasv, asjakohane sekkumine ning parem
kaasuvate haiguste ravi kvaliteet.
Tegevused/teenused:
1. Alates aastast 2020 Alzheimeri tõve diagnostika ja ravijuhendi koolituse jätkamine
arstkonnale, mis lepitakse kokku koostöös haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga.
2. Kaaluda koostöös Perearstide Seltsi ja haigekassaga riskigrupis dementsuse skriinimise
otstarbekust esmatasandil, rakendades selle hindamiseks pilootprojekti Viljandi
maakonnas (vajab täiendavaid eelnevaid läbirääkimisi).
3. Ühisseminaride korraldamine olulisemate erialaseltsidega dementsussündroomiga
patsiendi somaatilise ravi ja vaimse tervise käsitlusest, sellekohase juhise koostamine
Projekti raames indikaatorid:
Perearstide poolt diagnoositud dementsussündroomiga isikute arv. Perearstide
arv, kes on kaasatud dementsussündroomi skriinimise piloteerimisse; pereõdede
poolt MMSE-ga skriinitud patsientide arv 100 2021. a lõpuks
Koostöös erialaseltsidega toimunud seminaride arv 4, seminaridega hõlmatud
erialaseltside arv 6 (fookus ravisoovitused, skriinimine)
Ressurss: Viljandi haigla meeskond; tegevuskulud (sh kommunikatsioonikulud)
Peavastutaja: SA Viljandi Haigla
2. Sekundaarse preventsiooni tõenduspõhiste meetodite ulatuslikum rakendamine
Tegevused/teenused:
1.Ülevaate koostamine tõenduspõhistest mittefarmakoloogilistest sekundaarse
preventsiooni meetoditest kerge kognitsiooni häire (KKH) korral.
2. KKH puhul tõenduspõhiste sekkumiste piloteerimine, st erinevate
stimulatsioonimeetodite rakendamine, hindamine, levitamine. Kognitiivsete võimete
languse tõenduspõhiseks sekundaarseks preventsiooniks suuniste koostamine ja
avalikkusele kättesaadavaks tegemine.
3. Koos eriala ekspertidega (neuroloogid, psühhiaatrid, neuropsühholoogid) varajase
dementsuse diagnoosimise kompetentsi arendamine. Diagnostika meetodite
(protokollide) kirjeldamine, mis suudaksid leida ja diferentseerida nii dementsuseid
kui ka kerget neurokognitiivset häiret (kerge kognitiivne häire nimetus RHK-11
põhjal), mis on dementsuse üks olulisemaid ennustajaid.
4. KKH diagnoosimise toetamine; spetsialistide konsiiliumi moodustamine
keerukamate juhtude varaseks diagnoosimiseks ja e-konsultatsiooni pakkumine
tervishoiuteenuse raames
Projekti raames indikaatorid:
koostatud ülevaade eelistatult tõenduspõhistest mittefarmakoloogilistest
sekundaarse preventsiooni meetoditest kognitsiooni languse korral
hinnatud, ja piloodina Viljandi haigla baasil rakendatud meetodite arv 3 2021.a
lõpuks (kui tõenduspõhiseid meetodeid ei leita, siis toetutakse teistes riikides
kasutusel olevatele headele praktikatele), rakendusulatus ca 50 patsienti
kirjeldatud ja täiendatud on kerge neurokognitiivse häire diagnostika protokollid
loodud on võimalused keerukate juhtude varajase diagnoosimis toetamiseks
(konsiilium, e-konsultatsioon jmv)
Ressurss: Viljandi haigla meeskond; tegevuskulud (sh kommunikatsioonikulud)
Peavastutaja: SA Viljandi Haigla
3. Arendada palliatiivse ravi osakaalu dementsussündroomiga patsientide ravis
Tegevused/teenused: koostöö arendamine MTÜ Palliumiga;
Projekti raames indikaatorid: ettepanekud dementsusega inimeste palliatiivse ravi
kontseptsiooni dementsusega inimeste palliatiivse ravi osas on MTÜ Palliumile tehtud
Ressurss: Tallinna Diakooniahaigla meeskond; tegevuskulud (sh
kommunikatsioonikulud)
Peavastutaja: SA EELK Tallinna Diakooniahaigla
DEMENTSUSEGA INIMESED JA NENDE LÄHEDASED
Olulised märksõnad: dementsusega inimeste ja nende lähedaste võimestamine; teenuste
arendamine; elukvaliteeti ja hakkamasaamist toetavate abivahendite
kasutamisvõimaluste arendamine; koostöö kogukonna, vabaühenduste ja vabatahtlikega;
huvikaitse.
Dementsusega isikule on funktsionaalse võimekuse säilitamise seisukohast parimaks kui
ta jääb elama endisesse elukeskkonda, mistõttu on omastehooldaja oluline võtmepersoon,
kellel lasub suur koormus ja vastutus. Erinevate uuringute andmetel hooldatakse kodudes
ligi 75% dementsussündroomiga inimestest.
Omastehooldajatel, kes panustavad hooldusprotsessi oma aega ja tervist, esineb seetõttu
sageli stressi, depressiooni, erinevaid haigusilminguid jne, mis mõjutavad nii nende
elukvaliteeti kui ka hoolduse kvaliteeti. Omastehooldajad vajavad asjakohast
informatsiooni, sotsiaalset toetust, koolitusi ja nõuandeid, et mõista dementsussündroomi
ning seda, kuidas säilitada hooldatava kognitiivset võimekust sel määral, et ta võimalikult
kaua osaleks hooldusprotsessis aktiivse partnerina. Mujal maailmas on tulemuslikult
rakendatud omastehooldajate jõustamiseks sekkumiskavu, et leevendada stressi, ärevust,
läbipõlemist, ennetada terviseriske ning anda teavet dementsussündroomi ja
hooldusprotsessi kohta. Erinevate uuringute tulemustes on selgunud, et dementsusega
inimeste omastehooldajad vajavad senisest enam ühiskonnapoolset hoolivust, nõustamist
ja psühhoemotsionaalset toetust, informatsiooni pakutavatest teenustest, teadmisi
dementsussündroomist, hooldusabivahendite kasutamisest, hooldusvõtetest jne. Tuleb
panustada nii omastehooldajate ettevalmistamisele/õppele, tugivõrgustiku loomisele (sh
sotsiaaltöötajal peab olemas ülevaade hooldaja vajadustest) kui ka pakkuda
omastehooldajatele psühholoogilist tuge. Samuti peaks disainima uusi teenuseid ning
kasutama omastehooldajate jõustamisel ka tehnoloogilisi abivahendeid.
MTÜ Elu dementsusega on käivitanud 2016-2018 aastal infopäevad spetsialistidele ja
tugigrupid dementsusega inimeste omastehooldajatele. 2018. a I poolaasta lõpus on
tugigruppide arv 9 (Tallinnas Nõmmel, Pirital ja Mustamäel, väljaspool Tallinna on
tugigrupid Keilas, Paides, Tartus, Võrus, Pärnus ja Kuressaares). Esimesed kogemused
kinnitavad vajadust tugisüsteemi järgi, kuid problemaatiliseks on osutunud abivajajateni
jõudmine. Eelnevast tulenevalt on vaja välja töötada omastehooldajate tugiteenused ja
kaardistatud võimalused nende teenuste pakkumiseks. Koondada vabatahtlikud,
koolitajad, nõustajad ja tugiisikud.
Käivitada tugiteenused koostöös tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste osutajatega ja
kõikide kohalike omavalitsustega kuhu nii tervishoiu- kui ka sotsiaaltöötajatel on
võimalik peresid ja lähedasi suunata haigusega toimetuleku kogemuste jagamisele ja
õpetusele ning ise abi saamiseks.
Dementsusega inimesed ja nende lähedased fookusvaldkonna strateegilised eesmärgid on
järgmised:
1. Läbi koolituste, tugigruppide ja ekspertnõustamise tõsta dementsusega
inimese ja lähedase teadlikkust ja kompetentsi ning seeläbi saavutada
dementsusega inimese ja tema lähedase parim võimalik elukvaliteet
Tegevused/teenused: tugigruppide töö laiendamine, et tagada kaetus üle Eesti;
tugigruppide töö analüüsimine ja teenuse arendamine; kogemusnõustamise vajaduse ja
võimaluse analüüs; alates aastast 2020 Alzheimeri tõve patsiendijuhendi koolituse
jätkamine dementsusega inimestele ja nende lähedastele, pakkuda dementsusega
inimestele ja lähedastele telefoninõustamise ja kontaktnõustamise teenust, koondada ja
levitada infot toimetulekut toetavate abivahendite kohta;
Projekti raames indikaatorid:
valminud ja levitatud nõustamisteenuse (telefoni- ja kontaktnõustamise) juhised
kontaktnõustamisteenust saanud isikute arv vähemalt 150 (2019 – 50, 2020 – 50,
2021 – 50)
uute tugigruppide arv 2021. a lõpuks 15 (arvestusega, et igas maakonnas
vähemalt 1 ning Tallinnas avatud vähemalt 3 uut tugigruppi)
tugigrupis osalejate arv 300 (2019 - 75, 2020 - 100, 2021 - 125)
koolitatud isikute arv 500 (2020 – 250, 2021 – 250)
kogemusnõustamise vajaduse ja võimaluse analüüs tehtud
info toimetulekut toetavate abivahendite kohta koondatud ja levitatud
Ressurss: kompetentsikeskuse meeskond (tegevuskulud sh kommunikatsioonikulud),
nõustajate ja koolitajate palgakulu, tegevuskulu
Peavastutaja: MTÜ Elu Dementsusega
2. Luua dementsuse infoliin. Arendada juhtumikorraldust pakkumaks
infoliinile vm interaktiivsele nõustamiskeskkonnale parimat tuge
Tegevused/teenused: arendada ja luua dementsuse infoliin ning leida infoliini
toetamiseks sobivaid muid interaktiivseid väljundeid (nt koduleheküljel „chat“ aken).
Infoliin pakub nõustamisteenust juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning vajadusel
juhtumikorraldust dementsusega isikutele ja nende lähedastele. Infoliini pöördumiste
põhjal kaardistatakse dementsusega isikute ja nende lähedaste ning juriidiliste isikute
nõustamisvajadusi ja võimestamist vajavaid kitsaskohti, et saada sisendit arendamist
vajavate teemade kohta. Töötatakse välja infoliini teeninduse taset ja kvaliteeti mõõtvad
indikaatorid.
Projekti raames indikaatorid:
infoliin töötab 4 tundi tööpäevadel
nõustamist saanud füüsiliste ja juriidiliste isikute arv 120 aastas/120 aastas
alates 2019. aastast
juhtumikorraldust saanud isikute arv 60 aastas alates 2019. aastast
kaardistatud on nõustamisvajadused
veebipõhist nõustamist on saanud 120 inimest aastas alates 2020. aastast
infoliini teeninduse taseme ja kvaliteedi mõõtmise indikaatorid on välja töötatud
Ressurss: kompetentsikeskuse meeskond (tegevuskulud sh kommunikatsioonikulud),
infoliini töötajate (nõustajate ja juhtumikorraldajate) palgakulu, tegevuskulu (sh infoliini
püsikulu)
Peavastutaja: MTÜ Elu Dementsusega
3. Arendada huvikaitset, et kaitsta dementsusega inimeste õigusi, vähendada
paternalistlikku käitumist ja suurendada mittekahjustavat käitumist
sotsiaalhoolekandes ja tervishoius.
Tegevused/teenused: dementsusega inimestele ja nende lähedastele mõeldud
tulevikujuhiste välja töötamine; dementsusega inimese ja tema lähedase jaoks oluliste
õiguslikke aspekte käsitlevate teemade kaardistamine ja vajalike juhiste ja soovituste
koostamine; koostöö sotsiaalhoolekande ja tervishoiusektoriga ning riigiga, et rääkida ja
arutada läbi paternalistliku ja mittekahjustava käitumise teemad ning võimalusel välja
tuua kitsaskohad ja koostada soovitused kitsaskohtade lahendamiseks.
Projekti raames indikaatorid:
tulevikujuhised on välja töötatud
olulised õiguslikud aspektid on kaardistatud ja juhised ja soovitused on välja
töötatud, riigile esitatud ja kodulehel avaldatud
paternalistliku ja mittekahjustava käitumise kitsaskohad on kaardistatud ja
soovitused kirja pandud
Ressurss: kompetentsikeskuse meeskond (tegevuskulud sh kommunikatsioonikulud ja
vajadusel sisseostetav õigusteenusealane nõustamine juhendite koostamiseks)
Peavastutaja: MTÜ Elu Dementsusega
KOOSTÖÖ HARIDUS, TEADUS- JA ARENDUSASUTUSTEGA
Olulised märksõnad: õppekavade analüüs; koostöö koordineerimine haridus-. teadus- ja
arendusasutustega; sisendi andmine õppekavadesse
Kompetentsikeskus koordineerib koostööd haridus-. teadus- ja arendusasutustega,
korraldab valdkonna kaardistuse, tagasisidestamise ning planeerib koos osapooltega
teemavaldkonna tegevusi.
Strateegilisteks eesmärkideks on:
1. Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande tasemeõppe õppekavade arendamine
Tegevused/teenused:
Koostöös õppeasutustega (ülikoolid, kõrgkoolid, kutsekoolid) dementsuse
valdkonna õppetöö sisu ja mahu kaardistamine ning ülevaate koostamine
Projekti raames indikaatorid:
Koondatud on dementsuse valdkonnaga seonduv informatsioon erialaspetsialiste
koolitatavate õppeasutuste ainekavadest.
Koondatud informatsiooni põhjal on koostatud ülevaade ja parendusettepanekud
õppekavades oleva dementsuse valdkonna sisu ja mahu osas.
Ressurss: geriaatria valdkonna õppejõud
Peavastutaja: Tartu Tervishoiu Kõrgkool
2. Teadus- ja õppetööga seonduva informatsiooni (publikatsioonid, raportid,
lõputööd jne) koondamine ning kättesaadavuse tagamine
Tegevused/teenused:
Koostöös erinevate osapooltega (õppe-, teadusasutused, kohalikud omavalitsused,
tervis-ja sotsiaalhoolekandeasutused jt) dementsuse valdkonnaga seonduvate
Eestis tehtud uurimistööde, raportite ja publikatsioonide koondamine.
Koondatud informatsiooni kuvamine ja ajakohastamine kompetentsikeskuse
kodulehel.
Dementsuse temaatikaga seonduva rahvusvahelise informatsiooni koondamine, et
aidata kaasa tegevustele, kus Eesti osaleb partnerina rahvusvahelistes uuringutes
ja projektides ning rahvusvaheliste teaduskonverentside ja projektipartnerite
informatsiooni levitamine.
Projekti raames indikaatorid:
Moodustatud on andmebaas, mis sisaldab dementsuse valdkonnaga seonduvaid
publikatsioone, raporteid ja üliõpilastöid ning ajakohane informatsioon on
kättesaadav kompetentsikeskuse kodulehel.
Rahvusvahelised koostööpakkumised ja konverentside informatsioon on
vahendatud erinevatele osapooltele. Koondatakse Alzheimer Europe
(https://www.alzheimer-europe.org/Research) ning Alzheimers’ Disease
International (https://www.alz.co.uk/adi-research) teaduse alateemadel sisalduv
informatsioon.
Ressurss: tervishoiu kõrgkooli personal ja MTÜ Elu Dementsusega liikmed
Peavastutaja: Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja MTÜ Elu Dementsusega (kättesaadavuse
tagamine)
KOMMUNIKATSIOON
Oluline on dementsusega inimeste ja nende lähedaste igakülgne informeerimine
erinevatest dementsusega seotud aspektidest ning dementsussõbraliku ühiskonna
kujundamine ja sellel eesmärgil elanikkonna teavitustöö ning teadlikkuse tõstmine.
Kommunikatsiooni fookusvaldkond toetab kõikide teiste fookusvaldkondade eesmärke
läbi meedia- ja kommunikatsioonistrateegia. Täpne kommunikatsioonistrateegia (sise- ja
väliskommunikatsiooni plaan) ja tegevuskava lepitakse kokku edukaks pakkujaks
tunnistamise puhul koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Kommunikatsiooni strateegiline eesmärk:
Dementsussõbralikku ühiskonna poole liikumine, mis aitab dementsusega inimestel
tunda ennast väärika ja toetatud ühiskonna liikmena.
Sel juhul keskendub ühiskond dementsusega seotud stigma ja tõrjutuse vähendamisele.
Elanikkonda koolitatakse dementsuse teemal ja õpetatakse, et dementsusega inimene
võib maailma tajuda teistmoodi. Dementsussõbralikus ühiskonnas tunnevad
dementsusega inimesed end turvaliselt ja toetatuna ükskõik kus nad viibivad – poes,
kasutades ühistransporti või harrastades oma hobisid. Kõik, kes igapäevaselt või
ametiülesannetest tulenevalt dementsusega inimest ümbritsevad, on saanud koolitust ja
toetavad dementsusega inimest tema toimingutes.
Dementsussõbralikke kogukondi iseloomustavad nii sotsiaalsed kui füüsilised aspektid.
Sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kohandamine aitab dementsusega inimestel vähendada
ärevust, stigmasid nende suhtes ning aitab vähendada depressiivsust.
Tegevused:
Defineerida dementsussõbralikkus ja tutvustada kontseptsiooni
koostöövõrgustike liikmetele
Luua mitmekülgse informatsiooniga interaktiivne kodulehekülg, mis katab
kompetentsikeskuse ülesannetega seotud detailsemad teemad ja nõustab
dementsusega inimesi, nende lähedasi ning sihtrühmaga töötavaid spetsialiste
Rahvusvaheliste suhete arendamine (eelkõige koostöö Soome Mäluliiduga,
organisatsioonidega Alzheimer´s Disease International, Alzheimer Europe,
Artevelde University College Ghent ja Kronkels Ghent, Age Platform), sh
võrgustikega liitumine heade praktikate koondamine ja levitamine
Rahvusvahelise Alzheimeri kuu ja päeva (september) tähistamise koordineerime
Valdkonnas konverentside korraldamine ja olulisetel üritustel osalemine
Teistele fookusvaldkondadele kommunikatsioonitoe pakkumine
Dementsussõbralikkuse kogukonna/ühiskonna liikumise arendamine (sh info
pakkumine ja koostöö tegemine avalike teenuste osutajatega (nt politsei), kellel
on oma teenuse osutamisel kokkupuude dementsussündroomiga inimestega;
vabatahtlikke kaasamine läbi vabatahtlike värava
Projekti raames indikaatorid: Täpne kommunikatsioonistrateegia (sise- ja
väliskommunikatsiooni plaan) ja tegevuskava lepitakse kokku edukaks pakkujaks
tunnistamise puhul koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Ressurss: kompetentsikeskuse meeskond, kommunikatsioonistrateegia eelarve
Peavastutaja: MTÜ Elu Dementsusega
KOOSTÖÖPARTNERITE ROLL
Hanke pakkumise tegevuste elluviimise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt (vt lisa
2, ühispakkujate volikiri ja solidaarsuse kinnitus). Valdkonna ja tegevuste põhiselt on
jaotatud rollid ja vastutusvaldkonnad, mis on kirjeldatud peatüki strateegilised eesmärgid,
tegevused ja teenused all. Hanke pakkumise raames on juhtpartneriks MTÜ Elu
Dementsusega, kes on ühtlasi ka volitatud pakkumise esitaja. Vastavalt jaotatud
ülesannete mahule on ühiselt kirjeldatud kompetentsuse koostöövõrgustikul põhineva
projekti toimemudel (lk 5). Kompetentsikeskuse meeskond toimib tuumikmeeskonna,
kus kolm inimeste tegeleb igapäevastel valdkonna arendamisega, kaasates võrdväärseid
partnereid ja toetades nende vastutusvaldkonnas püstitatud eesmärkide saavutamist.
Täpsed kokkulepped sõlmitakse peale hanke edukaks tunnistamist ja
Sotsiaalministeeriumiga läbirääkimiste lõppu.
OLEMASOLEVAD RESSURSID
Koostöövõrgustikul põhinev kompetentsikeskus on kaasanud Eesti parimad praktikad ja
eksperdid, kes on aastaid Eestis olnud valdkonna eestvedajad.
SA EELK Tallinna Diakooniahaigla on olnud aastaid sotsiaalhoolekande valdkonnas
dementsusega inimestele teenuse osutajana heade praktikate taimelava, toetades ja
koolitades jõudumööda teisi teenusepakkujaid ja andes sisendit otsustajatele.
Diakooniahaiglas on eraldi osakond dementsusega inimestele, kus rakendatakse
dementsussõbraliku keskkonna praktikaid. Diakooniahaiglas on tugev rahvusvaheline
dementsustemaatiline võrgustik, haigla personal käib ise teistes riikides uusi praktikaid
õppimas ja võõrustab ja vahendab teiste riikide eksperte ja teadmisi ka Eestisse.
Diakooniahaigla koolituskeskus pakub erinevaid koolitusi dementsuse teemadel.
Diakooniahaigla on ka oluline eestkõneleja palliatiivse ravi teemadel.
Viljandi haigla lisaks pikale teenuseosutamise kogemusele, on riigis oluline integreeritud
teenuste piloteerija, ühendades tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, et leida parim lahendus
inimesele ning riigi võimalusi arvesse võttes olla jätkusuutlik. Teiseks tugevuseks on
praktiline tervikvaade, olles tugev suur maakonnahaigla, osutades teenuseid alates
erekorralisest meditsiinist kuni koduõendusteenuseni. Viljandi on unikaalse kogemusega,
mis kaasab endasse olulisi eksperte ning eestisiseseid ja -väliseid võrgustikke.
Viljandi haigla tugevuseks on projekti elluviimiseks vajalike erialade/ kompetentside
olemasolu ja kogemus dementsete inimestega töötamisel. Tervishoiu valdkonna arendust
juhiks neuroloog, kelle erihuvi on nii kliinilisel kui teaduslikul tasemel Alzheimeri tõbi.
Samuti saavad panustada Psühhiaatriakliiniku psühholoogid ja psühhiaatrid, kes omavad
dementsuse diagnostika ja kaasnevate psüühikahäirete ravi kogemust. Lisaks on haigla
sisehaiguste ja kirurgia kliinikutes olemas kogemus vanurite sh ka dementsusega
patsientide kehaliste haiguste diagnostika ja ravi osas. Geriaatri eriala omav arst töötab
järelravi osakonnas. Väljaarendamisel on vanemaealistele vajalikud uued teenused
taastusravi kliinikus, kus töötavad taastusraviarstid ja füsioterapeudid. Hoolekande pool
on Viljandis igapäevaselt, kus dementsusega inimestega töötavad tegevusjuhendajad ja
hooldajad. Samuti on kogemus uue dementsusega inimestele sobiva hoone kavandamisel
ja sihtgrupi hoolduseks uue kaasaegse keskkonna kujundamisel (ümara maja projekt)
Tartu Tervishoiu Kõrgkool on Eestis oluline tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonna
spetsialistide õppe ja teadustöö arendaja, kes on tugev eestkõneleja ja võimeks
kootöövõrgustiku looja. Koolil on ette näidata aastatepikkune töö dementsuse
valdkonnas, olles tööandjaks olulistele valdkonna ekspertidele ja olles hariduse andjaks
uutele tublidele ekspertidele ja valdkonna arendajatele.
MTÜ Elu Dementsusega on kahe aasta jooksul tõestanud end ilma suurema finantsilise
toetuseta ja ametliku struktuurita tugeva mitteformaalse organisatsioonina, kellel on
tugev missioon ja suutlikkus kaasata olulised valdkonna partnerid ja eksperdid ühise
eesmärgi nimel tegutsema ja viia ellu tegevusi kaasates lisaressursse. MTÜ-sse on
koondunud väärikas valdkondlik ekspertiis ja tugev meeskond, kes esindavad
dementsusega inimeste lähedasi ja haigestunud inimeste ja lähedaste vajadusi.
KAVANDATAVAD RESSURSID
Kavandatavad ressursid ja tegevused, mis hanke raames kindlasti ellu viiakse, on
kirjeldatud peatükis strateegilised eesmärgid, tegevused ja teenused. Edukaks pakkujaks
tunnistatud hanke korral täpsustame kavandatavad ressursid vajadusel koos
Sotsiaalministeeriumipoolse tellijaga.
JÄTKUSUUTLIKUS
Kompetentsikeskuse käivitamisel hakkab tuumikmeeskond selle nimel tööle, et kaasata
lisavahendeid ja rahvusvahelist teadmist, et välja töötada oluliste teenuste tagamise
jätkusuutlikkus ka peale hanke perioodi lõppu. Teenuste osutamise käigus kogutud info
ja koostöövõrgustiku tugevdamise tulemusel on vajalik kokku leppida parim jätkusuutlik
mudel, lähtudes parimast võimalikust lahendusest. Kokku tuleb leppida, kes ja mis rollis
finantseerib vajalikke teenuseid ja kuidas need asetuvad laiemasse riigisüsteemi
konteksti. Jätkusuutliku mudeli väljatöötamisel tuleb arvesse võtta PAIK projekti
tulemusi (Viljandi haigla eestvedamisel) ja teha laiemat koostööd riigi tasandil, et tagada
dementsusega inimestele ja lähedaste parim võimalik elukvaliteet. Tänaste teadmiste
baasil näeme, et oluliste teenuste rahastamiseks tuleb ressursid leida riiklikul tasandil,
lootma ei saa jääda ainult kolmanda sektori tegevusele.
Hankeperioodi jooksul teeb kompetentsikeskuse laiapõhjaline meeskond, kaasates olulisi
partnereid, ettepanekud jätkusuutlikkuse tagamiseks. MTÜ Elu Dementsusega kui
dementsusega inimeste ja nende lähedaste huvikaitse eestvedaja jätkab oma tööd, tagades
kompetentsi kättesaadavuse. Hanke käigus kogutud lood, juhend- ja koolitusmaterjalid
jäävad koduleheküljel nähtavaks ja kättesaadavaks ka pärast hanke lõppu.
EKSPERDID
Pakkumusele on lisatud ekspertide nimekiri (16 inimest) ja ekspertide CV-d, kes omavad
dementsuse valdkonnas viimase 5-aasta jooksul vähemalt 3 aastast kogemust ja kes on
kompetentsikeskuse strateegiliste eesmärkide saavutamiseks nõus oma ressurssiga
panustama. Eksperte on nii tervishoiu- kui ka sotsiaalhoolekandesektorist, praktiseerivaid
arste, sotsiaaltöötajaid, tegevusterapeute, dementsuse teemal õppe- ja koolitusspetsialiste.
1. Angelika Armolik
2. Anu Varep
3. Anu Õun
4. Elena Erm
5. Hanna-Stiina Heinmets
6. Jelena Leibur
7. Kairit Raud
8. Kaja Koger
9. Kaja Solom
10. Katrin Gross-Paju
11. Katrin Põld
12. Merle Varik
13. Piret Kuusküll
14. René Randver
15. Ülla Linnamägi
16. Ülle Krikmann
Kontseptsiooni väljatöötamises osalesid aktiivselt: Ülla Linnamägi (MTÜ Elu
Dementsusega), Ivi Normet (MTÜ Elu Dementsusega), Katrin Kaarma (Viljandi haigla),
Hanna-Stiina Heinmets (Diakooniahaigla ja MTÜ Elu Dementsusega), Jelena Leibur
(Diakooniahaigla ja MTÜ Elu Dementsusega), Mari Rull (MTÜ Elu Dementsusega),
Miret Tuur (MTÜ Elu Dementsusega), Merle Varik (Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja MTÜ
Elu Dementsusega), Chris Ellermaa (MTÜ Elu Dementsusega), Liis Niilo (MTÜ Elu
Dementsusega), Marilin Vaksman (MTÜ Elu Dementsusega). Aktiivsed osalejad küsisid
omakorda sisendeid eelpool CVd esitanud ekspertidelt. Kõik loetletud inimesed on nõus
panustama võimaldatavate ressursside ja oma pädevuse piires kompetentsikeskuse
eesmärkide elluviimisesse.
Strateegiliste eesmärkide tegevused ja indikaatorid, tegevuste prioriteetsuse järjekord
Tegevuste
prioriteets
use Planeeritud Planeeritud
Projekti tegevuse nimetus järjekord algus lõpp Väljund
Integreeritud aktiivravi, hooldus ja
õendusteenuse arendamine, et paraneks • laiendatud nõuandva koguga läbi arutatud integreeritud teenuse toimemudeli kirjeldus,
Integreeritud dementsusega inimeste hooldusteenuse vähemalt kuus kohtumist
hooldus korraldus ja kvaliteet. 7 1.09.2018 31.12.2021 • poliitikasoovituste tegemine, vähemalt kaks korda ametlikult esitatud poliitikasoovitused
Toimiva maakondliku koostöövõrgustiku • üle-eestilises koostöövõrgustikus osalevate ja koolitatud aktiivsete sotsiaaltöötajate (või
loomine, spetsialistide koolitamine, kes mõne muu kohalikus omavalitsuses töötava spetsialisti) arv 2021. a lõpuks vähemalt 75
nõustavad oma piirkonna elanikke, vajadusel (arvestades üle-eestilist regionaalset kaetust)
küsivad ekspertnõu kompetentsikeskuselt ning
osalevad dementsusega inimeste teenuste • koondatud informatsioon võimalustest ja vajadustest, selle kättesaadavaks tegemine
Sotsiaalhoolekanne arendamises. 5 1.09.2018 31.12.2021 abivajajale, lähedasele, võrgustiku liikmele, teenuseosutajatele ja otsustajatele
• dementsussõbraliku teenuse osutamise juhis on kirjeldatud ja partneritega läbiräägitud
Hoolekandeasutusele dementsussõbraliku • dementsussõbraliku märgi kvalifitseerumisstandard on välja töötatud ja rakendatud,
teenuse osutamise juhiste ja märgise on 2020. aastal saanud vähemalt 5 hoolekandeasutust, 2021. aastal vähemalt 10
dementsussõbraliku märgi saamiseks
Sotsiaalhoolekanne kvalifitseerumisstandardi välja arendamine 8 1.09.2018 31.12.2021
• valminud ja levitatud ekspertnõustamisteenuse (telefoni- ja kontaktnõustamise) juhised
• koolitatud KOV nõustajate arv 50 (2019-20, 2020-20, 2021-10)
Luua ja pakkuda ekspertnõustamisteenust ja
koolitusi sobiliku keskkonna, teenuse sisu ja • stažeerimas käinud spetsialistide arv 15 (2019-5, 2020-5,2021-5)
võimaluste osas tervishoiu- ja • kompetentsikeskuse poolt nõustatud spetsialistide arv 150 (2019-50, 2020-50, 2021-50)
sotsiaalhoolekandesektorile
• sobiliku keskkonna, teenuse sisu ja võimaluste osas koolitatud spetsialistide arv 60, (2019 –
20, 2020 – 20, 2021 – 20), arvestatud on regionaalset kaetust
Sotsiaalhoolekanne 4 1.01.2019 31.12.2021
Läbi koolituste ja ühisseminaride tõsta
esmatasandi ja eriarstiabi personali teadlikkust
ja kompetentsi ning seeläbi saavutada • Perearstide poolt diagnoositud dementsussündroomiga isikute arv. Perearstide arv, kes on
dementsust põhjustavate haiguste varajase kaasatud dementsussündroomi skriinimise piloteerimisse; pereõdede poolt MMSE-ga
diagnoosimise kasv, asjakohane sekkumine ning skriinitud patsientide arv 100 2021. a lõpuks;
parem kaasuvate haiguste ravi kvaliteet. • Koostöös erialaseltsidega toimunud seminaride arv 4, seminaridega hõlmatud
Tervishoid 9 1.09.2018 31.12.2021 erialaseltside arv 6 (fookus ravisoovitused, skriinimine)
• koostatud ülevaade eelistatult tõenduspõhistest mittefarmakoloogilistest sekundaarse
preventsiooni meetoditest kognitsiooni languse korral
• hinnatud ja piloodina Viljandi haigla baasil rakendatud meetodite arv 3 2021.a lõpuks (kui
tõenduspõhiseid meetodeid ei leita, siis toetutakse teistes riikides kasutusel olevatele headele
praktikatele), rakendusulatus ca 50 patsienti
• kirjeldatud ja täiendatud on kerge neurokognitiivse häire diagnostika protokollid
Sekundaarse preventsiooni tõenduspõhiste • loodud on võimalused keerukate juhtude varajase diagnoosimis toetamiseks (konsiilium, e-
Tervishoid meetodite ulatuslikum rakendamine 11 1.11.2018 31.12.2021 konsultatsioon jmv)
Arendada palliatiivse ravi osakaalu ettepanekud dementsusega inimeste palliatiivse ravi kontseptsiooni dementsusega inimeste
Tervishoid dementsussündroomiga patsientide ravis 10 1.12.2018 31.12.2021 palliatiivse ravi osas on MTÜ Palliumile tehtud
• valminud ja levitatud nõustamisteenuse (telefoni- ja kontaktnõustamise) juhised
• kontaktnõustamisteenust saanud isikute arv vähemalt 150 (2019-50, 2020-50, 2021-50)
• uute tugigruppide arv 2021. a lõpuks 15 (arvestusega, et igas maakonnas vähemalt 1 ning
Läbi koolituste, tugigruppide ja Tallinnas avatud vähemalt 3 uut tugigruppi)
ekspertnõustamise tõsta dementsusega inimese • tugigrupis osalejate arv 300 (2019 - 75, 2020 - 100, 2021 - 125)koolitatud isikute arv 500
Dementsusega ja lähedase teadlikkust ja kompetentsi ning (2020 – 250, 2021 – 250)
inimesed ja nende seeläbi saavutada dementsusega inimese ja • kogemusnõustamise vajaduse ja võimaluse analüüs tehtud
lähedased tema lähedase parim võimalik elukvaliteet 1 1.09.2018 31.12.2021 • info toimetulekut toetavate abivahendite kohta
• infoliin töötab 4 tundi tööpäevadel
• nõustamist saanud füüsiliste ja juriidiliste isikute arv 120 aastas/120 aastas alates 2019.
aastast
Luua dementsuse infoliin. Arendada • juhtumikorraldust saanud isikute arv 60 aastas alates 2019. aastast
Dementsusega juhtumikorraldust pakkumaks infoliinile vm • kaardistatud on nõustamisvajadused
inimesed ja nende interaktiivsele nõustamiskeskkonnale parimat • veebipõhist nõustamist on saanud 120 inimest aastas alates 2020. aastast
lähedased tuge 2 1.09.2018 31.12.2021 • infoliini teeninduse taseme ja kvaliteedi mõõtmise indikaatorid on välja töötatud
• tulevikujuhised on välja töötatud
Arendada huvikaitset, et kaitsta dementsusega • olulised õiguslikud aspektid on kaardistatud ja juhised ja soovitused on välja töötatud,
Dementsusega inimeste õigusi, vähendada paternalistlikku riigile esitatud ja kodulehel avaldatud
inimesed ja nende käitumist ja suurendada mittekahjustavat • paternalistliku ja mittekahjustava käitumise kitsaskohad on kaardistatud ja soovitused kirja
lähedased käitumist sotsiaalhoolekandes ja tervishoius. 6 1.10.2018 31.12.2021 pandud
• Koondatud on dementsuse valdkonnaga seonduv informatsioon erialaspetsialiste
koolitatavate õppeasutuste ainekavadest.
Koostöö haridus- , • Koondatud informatsiooni põhjal on koostatud ülevaade ja parendusettepanekud
teadus- ja Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande tasemeõppe õppekavades oleva dementsuse valdkonna sisu ja mahu osas.
arendusasutustega õppekavade arendamine 12 1.09.2018 31.12.2021
• Moodustatud on andmebaas, mis sisaldab dementsuse valdkonnaga seonduvaid
publikatsioone, raporteid ja üliõpilastöid ning ajakohane informatsioon on kättesaadav
kompetentsikeskuse kodulehel.
• Rahvusvahelised koostööpakkumised ja konverentside informatsioon on vahendatud
Koostöö haridus- , Teadus- ja õppetööga seonduva informatsiooni erinevatele osapooltele. Koondatakse Alzheimer Europe (https://www.alzheimer-
teadus- ja (publikatsioonid, raportid, lõputööd jne) europe.org/Research) ning Alzheimers’ Disease International (https://www.alz.co.uk/adi-
arendusasutustega koondamine ning kättesaadavuse tagamine 13 1.09.2018 31.12.2021 research) teaduse alateemadel sisalduv informatsioon.
Dementsussõbralikku ühiskonna poole
liikumine, mis aitab dementsusega inimestel
tunda ennast väärika ja toetatud ühiskonna Täpne kommunikatsioonistrateegia (sise- ja väliskommunikatsiooni plaan) ja tegevuskava
Kommunikatsioon liikmena. 3 1.09.2018 31.12.2021 lepitakse kokku edukaks pakkujaks tunnistamise puhul koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Dementsuse kompetentsikeskuse eelarve kuni 31.12.2021
Kuu indikatiivne
eelarve (arvestus
põhitegevusaeg 36
kuud, või 40 kuud Periood
Eelarve rea Abikõlblik põhitegevus+ (kuude Osakaal Eelarvest/või
number Eelarve summa (EUR) käivitusfaas) arv) tuumikmeeskonna palgafondist Kommentaar
Tuumikmeeskonna palgafond (Tegevjuht ja kaks tuumikmeeskonna palgafond 40% hanke
1 valdkonnajuhti), kes sh osutavad teenuseid 401 400 10 035 40 38,97% maksumusest
Tegevuskulud (3 aasta tegevuskulud kuus 1003.-,
sh rahvusvahelised suhted ja jooksvad
arenduskulud ) käivitamisfaasis kulud hoida
2 minimaalsed 40 140 1 115 36 10% tuumikmeeskonna palgafondist
3 Käivitamisfaasis tegevuskulud (4 kuud ) 625 kuus 2 499 625 4
4 Kommunikatsioonikulud 100 350 2 788 36 25% tuumikmeeskonna palgafondist
tuumikmeeskonna palgafondist/sh teenuste
5 Dementsusega inimesed ja lähedased 196 686 5 464 36 49% osutamine
tuumikmeeskonna palgafondist/sh teenuste
6 Sotsiaalvaldkonna tegevused ja teenused 180 630 5 018 36 45% osutamine
7 Tervisevaldkonna tegevused ja teenused 88 308 2 453 36 22% tuumikmeeskonna palgafondist
8 Koostöö teadus- ja arendusasutustega 20 070 558 36 5% tuumikmeeskonna palgafondist
KOKKU 1 030 083 27 429
Eelarve kokku hanke raames 1 030 083
TÖÖVÕTULEPING
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-
Ameerika 1, 10122 Tallinn (edaspidi „tellija“), mida esindab Sotsiaalministeeriumi
põhimääruse alusel kantsler Marika Priske
ja
MTÜ Elu dementsusega, registrikood 80403143, asukoht Kakumäe tee 233, 13516 Tallinn,
mida esindab juhatuse liige Miret Tuur (edaspidi „töövõtja 1“);
SA Viljandi Haigla registrikood 90004585, asukoht Pärna tee 3, Jämejala küla, 71024
Viljandi maakond, mida esindab juhatuse esimees Priit Tampere (edaspidi „töövõtja 2“);
Sihtasutus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Diakooniahaigla,
registrikood 90006791, asukoht Hiiu 42, 11619 Tallinn, mida esindab juhataja Jelena Leibur
(edaspidi „töövõtja 3“);
Tartu Tervishoiu Kõrgkool, registrikood 70005714, asukoht Nooruse 5, 50411 Tartu, mida
esindab rektor Ulla Preeden (edaspidi „töövõtja 4“);
töövõtja 1, töövõtja 2, töövõtja 3 ja töövõtja 4 edaspidi ühiselt nimetatud „töövõtja“,
edaspidi tellija ja töövõtja koos nimetatud „pooled“ või eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva
töövõtulepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke „Dementsuse kompetentsikeskuse
loomine Sotsiaalministeeriumile” (viitenumber 196429) (edaspidi riigihange) tulemusena.
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke
alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu
muudatused ja lisad.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1. Lisa 1 - tehniline kirjeldus;
1.3.2. Lisa 2 - töövõtja 06.08.2018 kohandatud pakkumus ID nr 187273 koos täpsustatud
küsimuste–vastustega (kirjavahetus riigihangete registris teabevahetuse all).
2. Lepingu ese
2.1. Töövõtja osutab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele
tellijale dementsuse kompetentsikeskuse loomise teenust (edaspidi töö), mille
eesmärgiks on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut, viies
ellu tegevusi, mis tõstavad inimeste teadlikkust dementsusest ja abi saamise võimalustest
ning parandavad tervishoiu- ja hoolekandeteenuste (sh muude tugiteenuste) kvaliteeti ja
teenuste kättesaadavust.
2.2. Töö peab vastama järgmistele tingimustele:
2.2.1. Pakkuja pakkumuses esitatud kontseptsioonile ja selle täiendustele;
2.2.2. Pakkuja peab tagama üle-eestilise teenuse korralduse.
2.3. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja
töövõtja pakkumuses.
2.4. Töö tellitakse ja rahastatakse riigieelarvest.
3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale
maksimaalselt 1 030 083 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks.
3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu
lepingus sätestatud autoriõiguste eest.
3.3. Tellija tasub tööde eest osadena, pärast vastava etapi tööde üleandmise-vastuvõtmise
akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist:
3.3.1. 2018. aastal kuni 27% punktis 3.1 nimetatud pakkumuse kogumaksumusest, mis
makstakse välja kolmes osas:
3.3.1.1. I osa - kuni 7% 2018. aasta kogumaksumusest pärast lepingu
sõlmimist;
3.3.1.2. II osa - kuni 10% 2018. aasta kogumaksumusest punktis 5.1.2
nimetatud strateegilise plaani koostamise ja selle vastuvõtmist
tellija poolt;
3.3.1.3. III osa – veel tasumata 2018. aasta kogumaksumusest tasutakse
pärast p 5.3.1. tulemi vastuvõtmist tellija poolt.
3.3.2. 2019. aastal kuni 24% punktis 3.1 nimetatud pakkumuse kogumaksumusest.
3.3.3. 2020. aastal kuni 24% punktis 3.1 nimetatud pakkumuse kogumaksumusest.
3.3.4. 2021. aastal punktis 3.1 nimetatud pakkumuse kogumaksumusest veel tasumata
summa.
3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber
196429.
3.5. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava
algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes
juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris.
3.6. E-arve saatmise võimalused on:
3.6.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete
operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani.
3.6.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi
(http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja
infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve
sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks.
3.6.3. kuni viis (5) e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu
(https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja
konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi
tellija e-arvete operaatorile edastamiseks.
3.7. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 15 (viisteist) tööpäeva arve esitamisest.
4. Töö teostamine
4.1. Töö teostamise aeg on lepingu sõlmimisest maksimaalselt kuni 31. detsembrini 2021. a.
Töö tulemuste üleandmine toimub osade kaupa punktis 5 nimetatud tähtaegadel.
4.2. Töövõtja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke
alusdokumentide ja esitatud pakkumusega, järgides seejuures tellija juhiseid. Hanke
alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise
kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab
teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke
alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega
seotud tööde hulka.
4.3. Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele,
kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja
kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et
töö teevad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele
teadmistele, oskustele ja võimetele.
4.4. Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele
ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud
lepinguga seotud ülesannete täitmisse.
4.5. Töö tegemiseks vajalikud materjalid hangib töövõtja.
4.6. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö
teostamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise
kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt.
4.7. Tellija on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt
selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
4.8. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või
võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
4.8.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks üle antud
materjali sobivust. Materjali mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada.
Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö
lepingutingimustele mittevastavuse eest.
4.8.2. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste
sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest
teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele
mittevastavuse eest.
4.8.3. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes
kolmandate isikute koostatud teabele, on ta kohustatud kontrollima teabe sobivust
ja vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest
teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele
mittevastavuse eest.
5. Töö üleandmine
5.1. Töövõtja esitab muuhulgas lepingu täitmise käigus valmivaid töö teostamise tulemeid
2018. aastal järgmiselt:
5.1.1. hiljemalt 2 kuud pärast lepingu sõlmimist 4 aasta meediaplaani väljatöötamine,
tellijale kooskõlastamiseks esitamine ja 2018. a tegevuste elluviimine;
5.1.2. hiljemalt 2 kuud pärast lepingu sõlmimisest arvates Lisas 1 sätestatud pikaajalise,
st 4 aasta kompetentsikeskuse strateegilise plaani väljatöötamine ja tellijale
kooskõlastamiseks esitamine;
5.1.3. nõustamisteenuse pakkumine dementsusega inimestele ja nende lähedastele
algusega hiljemalt 4 kuud pärast hankelepingu sõlmimist;
5.1.4. ekspertnõustamisteenuse pakkumine teenuseosutajatele, kes taotlevad rahastust
sotsiaalministeeriumi toetusmeetmest, mille raames on teenuseosutajatel
võimalik füüsiliselt kohandada olemasolevaid teenuskohtasid dementsusega
inimestele sobivateks, algusega hiljemalt 5 kuud peale hankelepingu sõlmimist.
5.2. Töövõtja esitab tellijale kaks korda aastas vahearuande tehtud töö ja läbi viidud tegevuste
kohta (sh eelarve) ning lisab sinna juurde järgmise perioodi kavandatavad tegevused.
Vahearuandes tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või
probleemid, mis seda takistavad. Vahearuanne tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-
posti aadressile.
5.3. Töövõtja esitab töö tulemite aruanded järgnevalt:
5.3.1. 7.01.2019 esitab pakkuja sisuaruande ja arve 2018. a ellu viidud tegevustest ja
planeeritavatest tegevustest koos eelarve vajadusega 2019. aasta I poolaastaks.
5.3.2. 07.07.2019 esitab pakkuja sisuaruande ja arve I poolaastal ellu viidud tegevustest
ja planeeritavatest tegevustest koos eelarve vajadusega 2019. aasta II poolaastal.
5.3.3. 07.01.2020 esitab pakkuja aruande ja arve 2019. aasta II poolaastal ellu viidud
tegevustest ja planeeritavatest tegevustest koos eelarve vajadusega 2020. aasta I
poolaastal.
5.3.4. 07.07.2020 esitab pakkuja sisuaruande ja arve I poolaastal ellu viidud
tegevustest ja planeeritavatest tegevustest koos eelarve vajadusega 2020. aasta II
poolaastal.
5.3.5. 07.01.2021 esitab pakkuja sisuaruande ja arve 2020. aasta II poolaastal ellu
viidud tegevustest ja planeeritavatest tegevustest koos eelarve vajadusega 2021.
aasta I poolaastal.
5.3.6. 07.07.2021 esitab pakkuja sisuaruande ja arve I poolaastal ellu viidud tegevustest
ja planeeritavatest tegevustest koos eelarve vajadusega 2021. aasta II poolaastal.
5.3.7. 31.12.2021 esitab pakkuja viimase sisuaruande ja arve 2021. II poolaastal ellu
viidud tegevustest ja sisutegevuste koondaruande. Koondaruanne kajastab 2018-
2021 ellu viidud tegevusi ja hanke tulemuste täitmist koos kirjaliku analüüsiga, mis
kajastab hanke eesmärkide täitmist, sh oodatavate tulemuste saavutamise
tulemuslikkust. Pakkumus sisaldab analüüsi lõplikku formaati ja sisu.
5.4. Tellija esindajal on õigus punktis 5.1. - 5.3. nimetatud töö tulemitega tutvuda 10
(kümme) tööpäeva jooksul ning nende põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö
nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid töö edasiseks teostamiseks, määrates
vajadusel töö parandamiseks tähtaegu. Tellija kontrollib muuhulgas teostatud töö
vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule. Tellija juhised, märkused
ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud.
5.5. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis allkirjastatakse töö etapi
vastuvõtmisel pärast punktis 5.3. nimetatud tähtaega. Akt on aluseks tasu maksmisel.
5.6. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides
ja pakkumuses sätestatule. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste
kõrvaldamiseks tähtaja, kui see on töö iseloomust tulenevalt võimalik.
5.7. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.4.
määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.
5.8. Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest alates läheb tellijale üle töö juhusliku
hävimise või kahjustumise riisiko.
6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele
poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle
kahju ulatuses.
6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut
täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele
vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama
rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib
õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka
kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
6.3. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul teenus töö mittevastavusest teada
saamisest arvates.
6.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue
töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või
põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust,
mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi,
tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.
6.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
6.3.3. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud
tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning
töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.
6.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda
leppetrahvi 5 % lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või
töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.
6.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis
määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt
leppetrahvi 1 % (üks protsent) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
6.6. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee
uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks
lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt
täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt
isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja
poolt ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.
6.7. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus
nõuda tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt
päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast.
6.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja, tema töötajate või
tema lepingu täitmisse kaasatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt
leppetrahvi kuni 10 (kümme) protsenti lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt
ühepoolselt üles öelda.
6.9. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui
neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu
rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
6.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neliteist) päeva jooksul vastava nõude
saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa
lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.
6.11. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta
lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad
pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis
ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika
tunnistab vääramatu jõuna.
7. Autoriõigused
7.1. Lepingu täitmise käigus loodavate autoriõigusega kaitstavaid teoste, milleks on kõik töö
käigus valmivad (teabe)materjalid, analüüsid, juhendid, jms, autori varalised õigused
lähevad üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad,
annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste
kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste
õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud
õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad töövõtjale ning tellija kohustub
täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid.
7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse
omandi õiguste kohta seoses talle teenuse osutamise käigus üleantud materjalidega.
7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost
oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud.
7.4. Töövõtja kohustub talle teenuse eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel
kolmandatele isikutele teenuse osutamisega seotud autoritasud.
7.5. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus
loodud teoseid või nende osasid kasutada. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid
kasutada tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või
refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib tellija poolseid nõudeid.
8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul
kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele
edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu
lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt
lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud
vorm.
8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni
kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui
see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või
kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja
postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt
allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas
näidatud saatmise kellaajal.
8.4. Poolte volitatud esindajad on:
8.4.1. Tellija volitatud esindaja Ketri Kupper, telefon 626 9193, e-post:
[email protected] või tema asendaja. Tellija volitatud esindajal on õigus
esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu
muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise
või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja Miret Tuur, telefon 53414729, e-post:
[email protected].
9. Konfidentsiaalsus
9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks
saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt
õigustatud huvi.
9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid
tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus
sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte
audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja
ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele,
allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning
juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise
eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud
isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle
kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
9.5. Töövõtja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata
muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2021. Lepingu
lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka
pärast lepingu lõppemist.
10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil
loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
10.3. Pooled võivad lepingut muuta kooskõlas RHS § 123 sätestatud tingimustega, näiteks,
kuid mitte ainult:
10.3.1. Juhul, kui ilmneb vajadus täiendava töö tellimiseks;
10.3.2. Juhul, kui ilmneb vajadus kokkulepitud töö sisus muudatuste tegemiseks, mis on
vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks, kuid millega ei muudeta lepingu
olemust (saavutatavat lõppeesmärki) märkimisväärselt;
10.3.3. Juhul, kui ilmneb vajadus muuta lepingus sätestatud tähtaegu.
10.4. Tellijal on õigus leping ennetähtaegselt lepingu täitmise käigus üles öelda olenemata
ajahetkest, eelkõige kui töövõtja senine töö ei vasta tellija ootustele või tellijal puuduvad
lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele või ilmneb mõni
muu asjaolu, mille puhul ei saa pooled mõistlikult eeldada, et lepingu täitmine jätkub.
10.5. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 (kolmkümmend)
kalendripäeva.
10.6. Lepingu ülesütlemisel tasutakse töövõtjale selleks hetkeks töövõtja poolt teostatud ja
aktiga vastuvõetud tööd.
11. Lõppsätted
11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige
kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi
kohta sätestatut.
11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei
mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks Harju maakohtule.
11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
Tellija: Töövõtja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske Miret Tuur
Kantsler juhatuse liige
Sotsiaalministeerium MTÜ Elu dementsusega
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Tampere
juhatuse liige
SA Viljandi Haigla
(allkirjastatud digitaalselt)
Jelena Leibur
Juhataja
Sihtasutus Eesti Evangeelse
Luterliku Kiriku Tallinna
Diakooniahaigla
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulla Preeden
Tartu Tervishoiu Kõrgkool