dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 4. september 2018
Viit
1.8-2/710-1
Registreeritud
4. september 2018
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine ja raamatupidamisarvestus
Sari
1.8-2 Lepingud (töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, koostöölepe kulude hüvitamiseks, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus) koos aktidega
Toimik
1.8-2/2021
Vastutaja
Ketri Kupper (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎Hankeleping (allkirjastatud).bdoc2242 KB

Sisu (failidest)

TEENUSE TEHNILINE KIRJELDUS 1. TAUSTAINFO 2015. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus luua hoolduskoormuse rakkerühma, mille ülesandeks seati lähedaste hooldamisega seotud probleemide kaardistamine ning inimeste vajadustest lähtuvate poliitikasuuniste väljatöötamine. Rakkerühma töös osalesid lisaks Riigikantseleile ja ministeeriumitele mitmed olulised partnerid, sh omastehooldajate ja puuetega inimeste esindajad. 2017. aasta novembris esitas rakkerühm oma töö tulemusena poliitikasoovitused Eesti pikaajalise hoolduse korralduse tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Oluliste suundadena toodi välja hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, omastehooldajatele suurema toe pakkumine ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna parema integreerituse tagamine pikaajalise hoolduse korralduses. 1 Kuivõrd rakkerühma poolsete poliitikasoovituste esitamise tähtaeg jäi 2017. aasta lõppu, esitas Sotsiaalministeerium 2017. aasta suvel Vabariigi Valitsusele ettepanekud hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude rahastamiseks aastatel 2018-2021. Ettepanekutest tulenevalt eraldas valitsus eelnimetatud perioodiks 16,4 miljonit eurot hoolduskoormuse vähendamiseks, sh eraldati eelarvelised vahendid dementsuse kompetentsikeskuse loomiseks ning olemasolevate teenuskohtade kohandamiseks dementsuse diagnoosiga inimestele.2 Käesoleva hanke eesmärgiga seotud probleemistiku ja vajaduste kirjeldamiseks paluti sisendit valdkonnaga seotud spetsialistidelt, ekspertidelt ja asutustelt. Sisendi andsid:  Iris Ruut, Pärnu Linnavalitsuse eakate hoolekande peaspetsialist;  Riido Villup, Tammiste Hooldekodu juhataja;  Heli Kallasmaa, Pärnu Sotsiaalkeskuse juhataja;  Rene Randver, Ida-Tallinna Keskhaigla kliiniline psühholoog;  Miia Sultsmann, Hooldusravi Osutajate Ühenduse juhatuse esinaine;  Lea Kõre, Lääne-Tallinna Keskhaigla mäluhäiretega patsientide päevakeskuse sotsiaaltöötaja;  Tervise Arengu Instituut koostöös dementsuse arenguprogrammi töörühmaga (MTÜ ELU DEMENTSUSEGA, Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediüksus, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, SA EELK Tallinna Diakooniahaigla);  Dr. Kai Saks, Tartu Ülikooli geriaatria dotsent, Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni juhatuse liige;  Dr. Helgi Kolk, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst-õppejõud, Eesti Geriaatrite Seltsi juhatuse esimees;  Merle Varik, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli geriaatria ja gerontoloogia lektor;  Eesti Haigekassa. 2. DEMENTSUSE KOMPETENTSIKESKUSE LOOMISE VAJADUS 2.1. Dementsussündroomi olemus, diagnoosimine ja ravi Dementsus on sündroom, mida võivad põhjustada mitmed haigused, millest sagedasemad on Alzheimeri tõbi ja ajuveresoonkonna kahjustus (vaskulaarne dementsus). Inimese vananemisega sagenevad haigused, mis põhjustavad dementsuse teket ja hetkel ainus teadaolev kindel riskitegur on vanus. 1 Riigikantselei (2017) Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma lõpparuanne 2 Sotsiaalministeerium 1 Enamikel juhtudel on dementsus järk-järguline vaimse võimekuse kaotus, käepäraste oskuste kahanemine, süvenev isiksuse muutus kuni selle hääbumiseni, ja käitumishäired.3 Seega on tegemist progresseeruva ja pöördumatu haigusega ning paranemislootus üldiselt puudub. Aja jooksul inimese hooldusvajadus süveneb, kuid õigeaegse ravi ja hooldusega on võimalik pikendada inimese kvaliteetselt elatud aega 1-2 aasta võrra. Ajapikku suurenev hooldusvajadus mõjutab nii dementsusega inimest kui tema lähedasi. Keskmiselt elavad dementsusega inimesed pärast haigestumist 8 aastat, nendest kuus aastat kodus4. Seega tuleb haigestunutele ja nende lähedaste tagada parim võimalik elukvaliteet paljude aastate vältel. Dementsusega inimeste ja nende lähedaste parema elukvaliteedi tagamiseks tuleb parandada teabe kättesaadavust haiguse olemuse, diagnoosimise, pakutavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ja muude abivõimaluste kohta ning paremat koordineerimist erinevate teenuste osutamisel. Dementsuse levimus maailmas üle 65-aastaste ja vanemate inimeste hulgas on 6-8%, ja see on tõusutendentsiga. Eestis on dementsus tugevalt aladiagnoositud, moodustades umbes 10% tegelikest juhtudest. Eestis hinnatakse olevat umbes 15 000-17 000 dementsussündroomiga inimest.5 Eesti Haigekassa andmetel on viimasel viiel aastal (2013-2017) esmakordselt dementsuse diagnoosi saanud inimesi kokku 17 682, keskmiselt lisandub aastas 3500 dementsussündroomi diagnoosiga inimest. Tabel 1. Esmakordse dementsuse diagnoosisaanud inimesed6 2013-2017 Aasta 2013 2014 2015 2016 2017 Kokku Esmakordsed 3861 3524 3417 3545 3335 17682 Allikas: Eesti Haigekassa Perearst on üldjuhul esmane inimese kontaktpunkt, kuhu ta terviseprobleemidega pöördub. Perearst saab teha esmase testi ning vajadusel inimese täiendavateks uuringuteks edasi suunata. Hoolekandesüsteemi töötajate roll on märgata haiguse tunnuseid ning vajadusel inimest perearstini suunata. Ekspertide hinnangul on perearstide, samuti teiste erialade arstide teadmised kognitiivsest defitsiidist ja dementsusest pigem tagasihoidlikud. Sageli diagnoositakse dementsust juba selgelt väljendunud haiguse perioodis. Kuid õigeaegselt alustatud raviga saab kauem säilitada haige kognitiivseid võimeid ja elukvaliteeti. Umbes 10% haigustest, mis dementsussündroomi põhjustavad, on võimalik terveks ravida7. Seega on dementsuse diagnoosimine ja algpõhjuse välja selgitamine möödapääsmatu, et tagada inimesele kõige sobivam ravi ja hooldus. Esmatasandi tervishoiu- ja hoolekandetöötajad on võtmeisikud õigeaegsel diagnoosi saamisel, seega tuleb neile tagada vastavad oskused ja ressursid. Olukorra parandamisele aitab kaasa Eesti Haigekassa poolt hiljuti avaldatud Alzheimeri diagnostika ja ravijuhend, mis on heaks tööriistaks dementsuse diagnoosimisel ja ravi määramisel. Dementsuse õigeaegse diagnoosimise ja vajaliku edasise abi tagamiseks tuleb pakkuda koolitusi ja praktilisi juhendeid esmatasandi hoolekande- ja tervishoiutöötajatele ning parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste teadlikkust haigusest ning diagnoosimise vajalikkusest. 3 K. Saks „Gerontoloogia õpik“ 4 Dutch Dementia Strategy – excerpt of Update (May 2009) 5 K. Saks „Gerontoloogia õpik“ 6 Kuna Eesti Haigekassa ei kontrolli esmadiagnoosimist, siis ei saa välistada, et tabelis toodud isikutel võis dementsuse diagnoos olla ka 2010 või varem. 7 K. Saks „Gerontoloogia õpik“ 2 2.2. Tervishoiu- ja hoolekandeteenused ei ole dementsusega inimestele kättesaadavad8 Alates 01.01.2009 jõustusid sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega viidi erihoolekande regulatsioon määruste tasandilt seaduse tasandile. Muudatustega jäeti vanaduspensioniikka jõudnud raske, sügava või pikaajalise psüühikahäirega inimestele alles õigus erihoolekandeteenuste saamiseks võrdsetel alustel tööealiste inimestega. Kuid nimetatud õigusele sätestati piirang, mille kohaselt riigieelarvest finantseeritud erihoolekandeteenuste saamise õigust ei laiendatud vanaduspensioniealistele inimestele, kellel on dementsuse diagnoos ilma kaasuva psüühikahäire diagnoosita. Kuivõrd eakate hoolekande korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, on omavalitsusel peamine roll dementsusega inimestele vajalike teenuste pakkumisel. Sotsiaalministeeriumi poolt 2015. aastal läbi viidud kaardistus kinnitas, et enamikes omavalitsustes osutatakse traditsioonilisi sotsiaalteenuseid: koduteenus, sotsiaaltransporditeenus, päevakeskuse teenus, ööpäevaringne hooldusteenus üldhooldekodus (sh intervallhooldus), täisealise isiku hooldaja teenus. Dementsusega inimese lähedastele tugiteenuseid ja dementsusega inimestele spetsialiseerunud teenuseid (va päevahoiuteenus või üldhooldusteenus vähestes omavalitsustes) kohalikes omavalitsustes ei pakuta. Kohalike omavalitsuste huvi on see sihtrühm suunata pigem erihooldus– või õendusabiteenustele, selmet sobivaid teenuseid välja arendada. Teenuste arengut kohalikul tasandil takistavad teadmiste puudumine sihtrühma vajadustest (dementsuse eripäradest), teenuste pakkumiseks vajalik rahaline- ja/või kvalifitseeritud inimressurss, samuti ei teata potentsiaalset sihtrühma suurust. Vähestes omavalitsustes on spetsialiseerunud osakondadega, kvalifitseeritud personaliga, sobiva füüsilise keskkonnaga hoolekande- ja tervishoiuasutused, mis pakuvad ööpäevaringset hooldust dementsusega klientidele (näiteks SA Viljandi haigla õendus-hoolduskeskus, SA EELK Diakooniahaigla jt). Päevahoiuteenuse osutamine on küll tõusutrendis, ent siiski pakutakse seda vähestes omavalitsustes (2016. aastal ligikaudu 10 omavalitsuses). Kodus pakutavate teenuste puudumine tekitab survet asutuspõhisele hooldusele ning suurest teenuse nõudlusest tingituna valivad hooldekodud kliente. Käitumishäiretega inimesi üldhooldekodudesse reeglina ei soovita, sest personalil puuduvad oskused käitumishäiretega toimetulekuks või hoolduspersonali ei ole piisavalt, et suudetaks tagada kliendi järelevalve. Seega on „keerulisetel klientidel“9 piiratud võimalus saada teenust oma elukoha läheduses või valik sobiva hooldekodu osas sootuks puudub. Raskematel juhtudel, kui inimene on psüühikahäirest tingituna ohtlik endale või teistele, või tal esineb lisaks dementsuse diagnoosile teisi psüühikahäireid, on ta õigustatud saama ööpäevaringset erihooldusteenust (kohtumääruse alusel). Samas erineb erihooldusteenuse sisu (iseseisvat toimetulekut toetav juhendamine) üldhooldusteenuse sisust (toimetulekut säilitav ja turvalisust tagav hooldus), mistõttu ei sobi see teenus suure hooldusvajadusega eakatele. Tervishoiuvaldkonna spetsialistid on probleemina välja toonud dementsusega inimeste ebaadekvaatset suunamist aktiivravile (nii psühhiaatriahaiglasse kui ka muu profiiliga osakondadesse). Aktiivravi osakondades puuduvad tingimused kognitiivse defitsiidiga 8 Tervishoiuteenused on Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kuuluvad teenused, hoolekandeteenused on sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud riigi ja kohalike omavalitsuste poolt korraldatavad sotsiaalteenused, sh muud kohaliku omavalitsuse poolt vabatahtlikult pakutavad ning kogukonna või kolmanda sektori poolt osutatavad teenused. 9 Teenuseosutajate sõnul on kõige keerulisemaks kliendiks dementsusega inimene, kes liigub ning kellel esinevad käitumishäired, agressiivsus, ekslemine jms. 3 patsientide raviks. Dementsusega inimeste ravi ja hooldusega seotud probleeme märgatakse, kuid pigem soovitakse, et neid inimesi abistataks kusagil mujal, mitte aktiivravi asutuses.10 Rahvusvaheline uuring „RightTimePlaceCare“ (2010-2013)11 tõi esile, et Eestis ei pakuta dementsusega inimestele Euroopa Liidu riikides osutatavatest 45-st põhiteenusest, 9 teenust: - dementsuse skriinimist; - mälukliinikut; - eraldi nõustamisteenust dementsusega inimestele; - meeskondlikku kodust terviseteenust; - meeskondlikku vaimse tervise teenust eakatele (kodu baasil); - kogukonnas elamise teenust dementsusega inimestele; - ambulatoorset kliinikut dementsusega inimestele; - mobiilseid ekspertmeeskondasid; - standardiseeritud vormis tulevikujuhiseid. Sama uuring kinnitas, et võrreldes teiste projektis osalenud riikidega on Eestis kodus pakutavad teenuste mahud oluliselt väiksemad, dementsusega inimeste elukvaliteet kõige halvem ja suremus kõige suurem, omastehooldajate koormus kõige suurem. Dementsusega inimeste professionaalne hooldus on vähe rahastatud, halvasti kättesaadav ja vähe koordineeritud, spetsialistid eelistavad asutushooldust sagedamini kui paljudes teistes riikides. Teenuste kättesaadavuse parandamiseks on vajalik parandada nii tervishoiu- kui hoolekandevaldkonna töötajate teadlikkust dementsuse eripäradest, töötada välja rahvusvahelisele praktikale tuginevad teenuste põhimõtted ja rakendamise juhised. 2.3. Hooldusteenused ei vasta teenuse saajate vajadustele Dementsusega inimesed erinevad oma kompleksvajaduste poolest teistest eakatest. Seetõttu on vajalik dementsuse spetsiifilist isikukeskset lähenemist hooldusteenuse pakkumisel. Enamikes üldhooldekodudes ei kuulu personali koosseisu tegevusjuhendaja, kes tegeleks klientide aktiviseerimisega ning säilinud oskuste võimestamisega. Näiteks on käelised tegevused (sh aiandustegevus jms) oluline osa dementsusega inimese kognitiivsest stimulatsioonist, kuid personalil puuduvad praktilised teadmised ning töövahendid klientide võimestamiseks ja vaba aja sisustamiseks. Vaba aja tegevuste kvaliteet tugineb spetsialisti huvil, initsiatiivil ja võimekusel vastavat infot internetist või erialakirjandusest ise otsida ja seda oma töös rakendada. Spetsialistide sõnul on vajadus igasuguse tõenduspõhise teabe- ja õppematerjalide järgi, mis aitaks kvaliteetsemat teenust pakkuda. Seega peaks eesti keelne teave tõenduspõhistest metoodikatest, parimatest praktikatest, sh praktilised õppematerjalid (joonistusplokid, jõukohaste ülesannetega töövihikud jms) olema spetsialistidele kättesaadavad. Dementsusega inimeste turvalisuse tagamine sõltub asutuse füüsilisest keskkonnast ning piisaval määral hoolduspersonali olemasolust. Sageli ei võimalda ööpäevaringsete hooldus- ja õendusteenust pakkuvate asutuste planeeringud eraldada käitumishäiretega kliente teistest. Seetõttu paigutatakse nii dementsusega inimesed, kui normpsüühikaga inimesed sageli samasse tuppa. Sellega võivad kaasneda asutusesisesed probleemid, näiteks häirivad dementsusega eakad teisi oma agressiivse käitumisega, eksivad kaaslaste tubadesse jms. Samuti puudub võimalus lukustada välisuksi, õuealal puudub piirdeaed, mistõttu on pidev oht, et ebaadekvaatne klient lahkub asutusest, pannes end sellega ohtlikusse olukorda. Liikumispiirangute seadmine toob kaasa inimese põhiõiguste riivamise. Seega peab asutuses 10 EGGA, 2007 uuringu kokkuvõte „Dementsusega inimeste probleemid ja hooldusteenuste arendamise vajadus Eestis“. 11 Uuringus osalesid kaheksa Euroopa riiki: Saksamaa, Inglismaa, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Holland, Rootsi ja Hispaania. 4 olema piisaval määral hoolduspersonali. Hooldustöötajate tööd kergendaksid füüsilise keskkonnaga seotud nutikad lahendused. Heaks näiteks on SA Viljandi haigla õendus- hoolduskeskuse kinnise sisehooviga ringikujuline hoone. Selline lahendus aitab dementsusega inimesel hõlpsamalt leida ülesse oma tuba, vähendab ekslemist ning survet majast välja uitama minna. Pikad koridorid, lukustatud uksed ja haiglale omane ruumikujundus võib mõjuda dementsusega inimestele ärevust tekitavalt. Teiste riikide praktika kohaselt soodustavad väiksemad ja kodusarnased üksused klientide vahel sotsiaalsete suhete tekkimist. Mitmed riigid – Norra, Iirimaa, Taani, Inglismaa, USA on koostanud juhised kuidas disainida dementsusesõbralikku keskkonda. Juhistes on kirjeldatud peamised põhimõtted, mida avalike hoonete või kodude ehitamisel ja kohandamisel tuleks järgida. Ebapiisava hulga ja -kvalifikatsiooniga personali ning ebasoodsa füüsilise keskkonna tõttu tehakse hooldustoimingutega seotud otsuseid pigem teenuseosutaja, mitte teenuse saaja huvidest lähtuvalt. Järelevalveametite (Õiguskantsler, Terviseamet, Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet) kontrollkäigud kinnitavad lubamatute ohjeldusmeetmete kasutamist, nt lukustatakse inimene oma tuppa, manustatakse põhjendamatult tugevaid rahusteid jms). Füüsilise jõu või psühhotroopsete ravimitega ohjeldamine suurendab dementsusega inimese tervisekahjustuse riski, piirab tema iseseisvust ega soodusta tema heaolu. Hoolduspersonali poolse tõhusa situatsioonijuhtimise korral on võimalik tagada dementsusega inimeste turvalisus ja heaolu ning vähendada omakorda hooldajate stressi ja ärevust. Hoolduspersonali väljaõpe heade praktikate näidetega, vähendaks antipsühhootilise ravi vajadust ja tagaks kvaliteetsema inimkeskse hoolduse. Kvaliteetsemate teenuste pakkumiseks tuleb teha kättesaadavaks teenust vahetult osutatavatele spetsialistidele nende tööks vajalik eesti keelne teave tõenduspõhistest metoodikatest, parimatest praktikatest, sh praktilised õppematerjalid (joonistusplokid, jõukohaste ülesannetega töövihikud), nende rakendamise juhised. 2.4. Dementsusega inimeste lähedastel puuduvad teadmised ja professionaalne tugi lähedase hooldamisega toimetulekuks Suur osa abist dementsusega inimesele osutatakse nende lähedaste poolt. Omastehooldajate panus dementsuse hooldusesse moodustab 40% dementsusega kaasnevatest kuludest maailmas.12 Ent dementsusega inimese hooldamine võib olla füüsiliselt, majanduslikult ja vaimselt koormav. Lähedasest hooldajal on raskused vajaliku info leidmisel ja hooldaja rolli sobitamisel oma ellu, puudus toetusest ja mõistmisest, ebakindlus hoolduse järjepidevuse ja kättesaadavuse suhtes tulevikus ning majanduslikud raskused.13 Dementsusega inimesed soovivad olla harjumuspärases keskkonnas ning kohanevad keskkonna vahetusega halvasti. Samuti eelistavad pered hooldada oma pereliikmeid võimalikult kaua kodus, kuid vajavad selleks senisest enam tuge. Lisaks lähedase tervise, heaolu ja majanduslike toimetulekuraskuste süvenemise riskile, on lähedaste vajaliku abi ja toeta jätmise korral lähedastest hooldajate hoolealustel suurem risk sattuda asutushooldusele varem, kui see tegelikult vajalik oleks. Kõikide pereliikmete ühiseks vajaduseks on ühiskonnapoolne hoolimine, tervishoiu- ja hoolekandetöötajate kvalifitseeritud abi ja hooliv suhtumine, kompleksse teabe ja integreeritud teenuste kättesaadavus peale esmase diagnoosi saamist. Dementsusega inimese pereliikmete peamised vajadused on ära toodud alljärgnevas tabelis14: ALGAV VÕI KERGE DEMENTSUS MÕÕDUKAS VÕI RASKE DEMENTSUS 12 OECD raport: Adressing Dementia 2017 (pole ametlikult avaldatud) 13 Toivari, T (2012), magistritöö, „Dementsusega inimeste omashooldajate kogemused hooldajaks olemisest ja professionaalse abi saamisest: parim praktika, probleemid ja ettepanekud tulevikuks“ 14 „Dementsusega inimeste probleemid ja hooldusteenuse arendamise vajadused Eestis“ 5 dementsuse varajane diagnoosimine nõustamine hooldusvõtete, abivahendite teenuste ja toetuste osas nõustamine haiguse olemuse, teenuste ja turvalise keskkonna tagamine (eksimine) toetuste osas turvalise keskkonna tagamine (eksimine) tervisliku seisundi kompleksne jälgimine abi rahaliste ja juriidiliste toimingute haiglaravi kättesaadavus kaasuvate haiguste korraldamisel korral koduhoolduse ning päevahoolduse koduhoolduse (ka päevahoolduse) võimalus kasutamise võimalus kättesaadava hinnaga kättesaadava hinnaga vajadusel kõrge kvaliteediga pikaajalise ööpäevaringse intervallhooldus hooldusravi/hoolduse võimalus kättesaadava hinna ja kõrge kvaliteediga psühhoemotsionaalne toetus Varasemate uuringute põhjal on järeldatud, et omastehooldajate võimestamiseks peab asjakohane info teenuste kohta olema kokku koondunud ja kättesaadav ühest kohast. Nõustamise ja koolituste kaudu saaksid inimesed teadmisi, kuidas tulla toime hooldajana ning säilitada lähedasest haige kognitiivset võimekust võimalikul pikaks ajaks. Tuleb luua keskused, kuhu on koondunud pädevad spetsialistid ning mille kaudu saaks teavet kognitiivsete häirete diagnoosimise, ravi ja juriidiliste küsimuste puhul. Samuti tuleb toetada omastehooldajate psühhosotsiaalset toimetulekut (nt tugi- ja teraapiagruppide kaudu).15 Dementsusega inimeste lähedastele peab tagama põhjaliku info haiguse olemusest, hooldajate õigustest ja kohustustest ning igakülgse abi saamise võimalustest pärast diagnoosimist. Samuti on vajalik parandada vajaduspõhise professionaalse abi kättesaadavust (nõustamisteenused, integreeritud teenused, tugigrupid jne.) 2.5. Ühiskonna teadlikkus dementsusest on vähene Ehkki dementsusesse haigestunute arv ühiskonnas järjest suureneb, on inimeste teadlikkus haigusest madal. Mäluhäireid peetakse jätkuvalt vananemisega kaasnevaks nähtuseks, mitte haiguseks, mille puhul tuleb abi otsida. See asjaolu tingib valearusaamade tekkimise ning dementsusega inimeste tõrjutuse ühiskonnas. Vähene teadlikkus dementsuse kulgemisest ning kaasuvatest häiretest põhjustavad haigetele masendust. Tunne, et ei suudeta vastata ühiskonnas aktsepteeritavatele normidele tingib häbitunde, mis sunnib inimesi juba haiguse algfaasis sotsiaalsetest suhetest eemalduma. Vähenenud kognitiivsed võimed ja neist tulenevad raskused igapäevatoimingutes, käitumishäired ning kaasuvad füüsilised häired, näiteks inkontinentsus, tingivad haige tõrjumise teiste inimeste poolt. Dementsusega inimeste sildistamise, diskrimineerimise ja tõrjutuse vältimiseks tuleb parandada ühiskonna teadlikust dementsusest. Dementsusesõbraliku kogukonna16 loomisega seotud algatusi, mis aitavad kaasa negatiivsete hoiakute muutmisele ja parandavad kogukonna vastuvõtlikust dementsusega inimeste osas, tuleb ka Eestis ellu viia. Näiteks on Austraalias, Inglismaal, Belgias ja Kanadas koolitatud farmatseute märkama oma töö käigus dementsuse ilmingutega kliente ning nõustama, kuhu inimene peaks edasi pöörduma. Norras, Tšiilis, Taanis ja Soomes on kohalikul tasandil loodud professionaalsed ametikohad (mälumeeskonnad toimivad 75%-s Norra kohalikes omavalitsustes) või tugikeskused, mis keskenduvad kogukonnas elavate dementsusega inimeste toetamisele. Mõnedel juhtudel on need esmased kontaktpunktid dementsusega inimestele ja nende hooldajatele, enne kui inimene lõpliku diagnoosi saab. Taanis on enamikes kohalikes omavalitsustes dementsuse koordinaatorid, kes külastavad dementsuse sümptomitega inimesi nende kodudes, hindavad diagnoosimise vajadust ning koordineerivad 15 „Dementsusega inimeste ja omastehooldajate vajadused“ 16 Dementsusesõbraliku kogukonna kujundamine tähendab kõikide tasandite (valitsustel, ettevõtete, kogukonna) vastutust luua dementsusega inimestele võimalused tunda end aktiivse, kaasatud ja väärtustatud kogukonna liikmena. 6 diagnoosijärgset hooldust. Kogukonna teadlikkuse parandamine ja dementsuse sõbraliku kogukonna loomise algatused mitte ainult ei aita vähendada dementsusega inimeste tõrjutust, vaid õpetavad dementsusega inimesi oma haigusega toime tulema parimal võimalikul moel. Dementsusega inimeste tõrjutuse vähendamiseks ja negatiivsete hoiakute muutmiseks tuleb parandada kogukonna teadlikkust dementsusest igal tasandil. Teadlikkust parendavad tegevused peavad haarama kõiki kogukonna tasandeid ning teavitustöö peab olema järjepidev ning suunatud tervele ühiskonnale. 2.6. Dementsusega seotud valdkonnast puudub Eestis tervikpilt Dementsusega inimeste arv lähiaastatel kasvab, mistõttu vajab dementsuse valdkonna ennetus-, tervishoiu-, hoolekande- ja erinevate tugiteenuste17 pakkumine ning üldine teadlikkuse parandamine senisest enam tähelepanu. Hetkel puudub selles valdkonnas tugev eestvedaja. Küll aga on erinevad osapooled (haiglad, ülikoolid, MTÜd) viinud ellu mitmeid tegevusi (uuringuid, projekte, konverentse, viinud läbi koolitusi, välja andnud publikatsioone, trükiseid, loonud veebilehti jms). Positiivsena võib välja tuua nö alt üles algatused, kus dementsusega inimestega töötavad spetsialistid on ühiselt astunud samme dementsusega inimeste ja nende lähedaste toetamiseks: - 2016. aastal SA EELK Diakooniahaigla poolt korraldatud konverentsi „ Elu lähedasega, kellel on dementsus - kes aitab, kust saada abi?“ toimumise järgselt moodustati positiivsete muutuste algatamiseks Eestis spetsialistidest (tegevusterapeudid, kliinilised psühholoogid, füsioterapeudid, sotsiaaltöötajad, omastehooldajad jt) koosnev Dementsuse Töögrupp (DTG). Töögrupi töö tulemusena loodi veebileht, mis pakub teavet dementsusega inimestele ja nende lähedastele. - Samal aastal loodi MTÜ ELU DEMENTSUSEGA, mille eesmärgiks on dementsusega inimeste ja nende lähedaste toetamine. MTÜ korraldab üha kasvavas mahus tugigruppe dementsusega inimeste lähedastele. Kuivõrd valdkonnaga seotud andmete, ettevõtmiste, algatuste jms osas ei hoia Eestis keegi tervikpilti, tuleb koondada olemasolev teadmine ühe „katuse“ alla ning tegeleda valdkonna arendamisega süsteemselt ning koordineeritult. Samuti on oluline, et sihtrühmaga töötavad spetsialistid teeksid omavahel koostööd, oleksid ühises inforuumis ja omaksid teavet, mida selles valdkonnas ellu viiakse või hakatakse ellu viima. Tuleb luua ühine inforuum dementsusega inimestele teenuste pakkumise ja arendamisega, spetsialistide ettevalmistamise ja pädevuse tõstmisega seotud organisatsioonide, haridus- , teadus- ja uuringuasutuste ning dementsusega inimeste vahel. Tervikülevaadet valdkonnast ja selle arengutest peab hoidma üks eestvedaja. 3. DEMENTSUSE KOMPETENTSIKESKUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED Tõhusa, järjepideva ja tulemusliku abi pakkumine dementsusega inimestele ja nende lähedastele on Eestis suhteliselt varajases arengufaasis. Erinevad uuringud kinnitavad, et Eestis on dementsuse valdkonnaga seotud teabe ja hooldusalase kompetentsi nappus, mis pärsib teenuste kättesaadavust dementsusega inimestele ja nende lähedastele ega võimalda neile otstarbekalt abi korraldada. Oluline on, et abivajajad ja nende pereliikmed saaksid nõu ja abi nii dementsuse diagnoosimisel ja ravi määramisel kui ka selgitusi haiguse olemusest ning edasisi juhiseid võimalike teenuste ja toetuste kasutamiseks. 17 Tugiteenuste all peetakse silmas erinevaid toetavaid teenuseid, nt tugi- ja teraapiagrupid dementsusega inimeste lähedastele, kogemusnõustamine jms. 7 Eelmainitud olukorra lahendamiseks on vaja ellu kutsuda üle-eestiliselt tegutsev dementsuse kompetentsikeskus (edaspidi kompetentsikeskus). Muu hulgas tõstab kompetentsikeskuse loomine huvi dementsuse valdkonna ning sellele spetsialiseerumise vastu ning aitab kaasa kvaliteetsemate ja integreeritud tervishoiu- ja hoolekandeteenuste arendamisele. Kompetentsikeskuse loomine on kooskõlas Heaolu Arengukavaga, mille kohaselt on sihtrühmi (nt dementsusega eakad), kelle vajadustele vastavad hooldusvõimalused (nii eri- kui üldhooldekodudes) ja sobivad hoolekandeteenused puuduvad. 3.1. Kompetentsikeskuse eesmärk Kompetentsikeskuse eesmärgiks on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut, viies ellu tegevusi mis tõstavad inimeste teadlikkust dementsusest ja abi saamise võimalustest ning parandavad tervishoiu- ja hoolekandeteenuste (sh muude tugiteenuste) kvaliteeti ja teenuste kättesaadavust. 3.2. Kompetentsikeskuse tegutsemispõhimõtted Kompetentsikeskuse tegevus põhineb võrgustikutööl ning on terviklik, kattes kogu hankes nimetatud sihtrühma vajadusi ning hõlmates dementsuse valdkonna temaatikat alates ennetustööst ja diagnoosimisest, kuni inimese elulõpu hoolduseni. Kompetentsikeskus võib olla era- või avalik-õiguslik juriidiline isik või nende isikute moodustatud mitteformaalne ühendus, mis põhineb haridus-, teadus- ja arendusasutuste, tervishoiu- ja hoolekandeteenust ja muude tugiteenust pakkuvate asutuste, valdkonnaga seotud organisatsioonide ja avaliku sektori (kohalik omavalitsus, riik) vahelisel koostööl. Kompetentsikeskus töötab välja koostöö põhimõtted ja alused ning koordineerib võrgustiku tegevusi. Kompetentsikeskuse tegevus peab olema korraldatud üle-eestiliselt nii, et kõik tellijaga kokklepitud ülesanded on täidetud. Kompetentsikeskus tagab oma meeskonnas praktilise ekspertiisi esindatuse, kuid ei pea kõiki ülesandeid oma koosseisu abil täitma, vaid kaasab oma tegevuste elluviimisse erinevate valdkondade spetsialiste ja organisatsioone, luues eeldused valdkonnaüleseks koostööks. Samuti teeb kompetentsikeskus rahvusvahelist koostööd, sh liitub rahvusvahelise valdkondlike organisatsioonidega ning toob Eestisse rahvusvahelist parimat oskusteavet, tõenduspõhiseid praktikaid ning muudab selle valdkonnaga seotud osapooltele ja hanke sihtrühmale kättesaadavaks. Kompetentsikeskus on kõikides tellijaga kokkulepitud ülesannetes riigi poolt rahastatud, samas on kompetentsikeskusel kohustus leida täiendavaid rahalisi vahendeid ka teistest allikatest. 3.3. Kompetentsikeskuse ülesanded Kompetentsikeskus tugineb oma töös tõenduspõhistele metoodikatele ja võrgustikutööle. Hanke eesmärgi täitmiseks viib kompetentsikeskus mh ellu arendustegevusi, näiteks dementsusesõbraliku keskkonna18 kujundamise põhimõtete välja töötamine ja juurutamine Eestis, uute või tõenduspõhistele praktikatele tuginevate sekkumismeetodite testimine ja kasutuselevõtt, pidev rahvusvahelise praktika ja uute sekkumisvõimaluste Eestisse toomine ning sellekohase teabe levitamine valdkonna spetsialistide hulgas. Kompetentsikeskuse ülesanded: - Dementsusega inimestele ja nende lähedastele nõustamisteenuse pakkumine, sh info jagamine dementsusest, diagnoosimisest, olemasolevatest tervishoiu- ja hoolekandeteenustest ja muudest (tugigrupid, kogemusnõustamine, psühholoogiline abi) abi saamise võimalustest ning telefoni- ja veebipõhise nõustamisteenuse (sh juhendamine kuidas abini jõuda) pakkumine. - Sihtrühmaga töötavate spetsialistide pädevuse parandamine, sh koolituskavade, -materjalide, teabe- ja juhendmaterjalide, spetsialistide tööks vajalike 18 Dementsusesõbralik keskkond on dementsusega inimeste vajadusi arvestav füüsiline keskkond (st vastavalt kohandatud (sh IKT lahendused) kodu, hoolekandeasutus, haigla, avalikud kohad jms). 8 õppematerjalide (nt kuidas läbi viia teraapilisi tegevusi, kognitiivset võimekust säilitavaid harjutusi jms tegevusi dementsusega inimestele) välja töötamine või välja töötamises osalemine ja kättesaadavaks tegemine, koolituste korraldamine dementsusega inimeste hoolduspõhimõtete rakendamisel jms, mis aitavad kaasa kvaliteetsemate teenuste osutamisele; nii Eesti kui rahvusvaheliste heade praktikate koondamine ja levitamine spetsialistide hulgas ning kompetentsikeskuse veebilehel kättesaadavaks tegemine. - Ekspertnõustamisteenuse osutamine, sh dementsusesõbraliku hoolduse- ja füüsilise keskkonna kujundamise põhimõtete välja töötamine ja nende põhimõtete rakendamise osas koolituste ja nõustamisteenuse pakkumine sihtrühmaga töötavatele spetsialistidele, teenuseosutajatele, kohalikele omavalitsustele jt. - Kompetentsikeskuse valdkonna arendamine, sh valdkondlikes analüüsides, uuringutes, projektides osalemine või ellu viimine, rahvusvahelises koostöös osalemine, kompetentsikeskuse tegevuse valdkonnas teadmiste ja oskuste koondamine, levitamine ning hanke sihtrühmale kättesaadavaks tegemine kompetentsikeskuse veebilehel, samuti seminaride, koolituste, infopäevade või samalaadsete ürituste korraldamine. - Kogukonna ja ühiskonna teadlikkuse parandamine, sh kompetentsikeskuse eesmärgi ja tegevuste tutvustamine erinevatele organisatsioonidele, kompetentsikeskuse valdkonnas oskusteabe kogumine ja levitamine, Sotsiaalministeeriumi poolt kooskõlastatud meediaplaani välja töötamine ja ellu viimine, sh dementsussündroomi äratundmisele ja abivajaja märkamisele, hoiakute muutmisele suunatud kampaaniate korraldamine ning projektide, seminaride, infopäevade või samalaadsete ürituste korraldamine. Kompetentsikeskus töötab välja oma pikemaajalise strateegilise plaani ning ülal nimetatud ja tellijaga kokkulepitud tegevused on strateegilise plaani osad, mis järk-järgult aastast aastasse lähtuvalt prioriteetidest lisanduvad. Hankes ei rahastata kompetentsikeskuse poolset tervishoiu- ja hoolekandeteenuste või teiste, va ülaltoodud ülesannetes kirjeldatud nõustamisteenused, osutamist. Eelistatult on kompetentsikeskuseks asutus, kus eelnimetatud teenuseid osutatakse (so olemasolev ressurss). Juhul kui kompetentsikeskus ise tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid ei osuta, peab ta tegema tihedat koostööd selliste teenuste pakkujatega. Koostöö eesmärgiks on uute teadmiste pinnalt ühiselt välja arendada ja testida uusi dementsusega inimestele spetsialiseeruvaid või integreeritud teenuseid, samuti uusi sekkumismeetodeid, et parandada olemasolevate teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Mistahes telefoni- või veebipõhise nõustamisteenuse eest ei ole lubatud võtta tasu. Näiteks ei ole lubatud pakkujal kehtestada nõustamistelefonile eritariifseid telefoninumbreid. Helistajad tasuvad kõne eest enda telefonioperaatorite hinnakirjade alusel. Ekspertnõuteenuse eest võib võtta tasu ainult selliste kulude eest, mis ei ole seotud otseselt vahetu nõustamisega. Samuti võib koolituste läbiviimisel võtta koolitatavatelt omaosalust. Kõik juhend- ja teabematerjalid tuleb teha avalikult ja tasuta kättesaadavaks vähemalt kompetentsikeskuse veebilehel. Kompetentsikeskus võib lisaks nõustamisteenustele pakkuda ka teisi teenuseid, selliste teenuste pakkumise vajadus tuleb välja tuua esitatavas kontseptsioonis ning teenuste osutamine ja rahastamine otsustatakse läbirääkimiste teel. 4. TEENUSE TEHNILINE KIRJELDUS 4.1 Hanke ese Hanke esemeks on luua üle-eestiline toimiv dementsuse kompetentsikeskus, mille tegevus põhineb haridus-, teadus- ja arendusasutuste, tervishoiu-, hoolekande- ja tugiteenust 9 pakkuvate asutuste ja avaliku sektori (kohalik omavalitsus, riik) vahelisel koostööl ning mis täidab hanke eesmärgist ja eeltoodud ülesannetest tulenevat funktsiooni. Hanke sihtrühm: Dementsusega inimesed, nende lähedased, sihtrühmaga töötavad spetsialistid, kohalikud omavalitsused, tervishoiu- ja hoolekandeteenuste pakkujad, kogukond ja ühiskond laiemalt. Hanke eesmärk: Kompetentsikeskuse tegevuse tulemusena on paranenud dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulek. Alaeesmärgid: a) paranenud on tervishoiu- ja hoolekandeteenuste ning dementsusega inimeste lähedastele professionaalse toe kättesaadavus ja kvaliteet; Väljundnäitajad: - kompetentsikeskuse kaudu nõustamisteenust saanud inimeste arv (pöördumiste ja unikaalsete juhtumite arv), teenuseosutajate, kohalike omavalitsuste arv kalendriaastas; - uute dementsusega inimestele spetsialiseerunud teenuste pakkujate arv kalendriaastas. b) paranenud on inimeste, kogukonna ja ühiskonna teadlikkus dementsusest ja abi saamise võimalustest19; Väljundnäitajad: - dementsusele suunatud teavitusürituste või -tegevuste (kampaaniad, meediakajastused, infopäevad, seminarid, konverentsid jm sarnased üritused) arv kalendriaastas; - teavitusüritustel (infopäevadel, seminaridel, konverentsidel jt sarnastel üritustel) osalenud inimeste arv kalendriaastas; c) paranenud on sihtrühmaga töötavate spetsialistide pädevus; Väljundnäitajad: - sihtrühmaga töötavate spetsialistidele suunatud koolituste ja koolitatute arv kalendriaastas, sh eraldi välja tuua teenuseosutajate arv, teenuseosutajate juures töötavate töötajate, kohalike omavalitsuste ja kohalike omavalitsuste töötajate arv; - sihtrühmaga töötavatele spetsialistide tööks välja töötatud ja avalikult kättesaadavaks tehtud juhend- ja õppematerjalide arv kalendriaastas; 4.2 Pakkumuse sisu Pakkuja esitab kontseptsiooni (kuni 10 lk), milles kirjeldab kavandatava kompetentsikeskuse, organisatsioonilist ülesehitust, kavandatavaid teenuseid ja tegevusi, lähtuvalt hanke eesmärkidest, lisaks ressursside olemasolu ja vajadusi ning kompetentsikeskuse jätkusuutlikkust. Kontseptsioon peab sisaldama infot, mille põhjal on tellijal võimalik asuda pakkujaga läbirääkimistesse detailsemate tegevuste, ajakava ja eelarve osas. 4.2.1 Kontseptsioon peab sisaldama vähemalt järgmist: - kompetentsikeskuse tegutsemise asukoht või asukohad kohaliku omavalituse ja linna täpsusega; - kompetentsikeskuse nimi; - kompetentsikeskuse visiooni kirjeldus (võimalikult realistlik kirjeldus, kuhu soovitakse jõuda vähemalt 31.12 2021), kuni 0,5 lk; - kompetentsikeskuse toimemudeli kirjeldus (kompetentsikeskuse organisatsiooniline ülesehitus), kuni 1 lk; 19 Kogukonna all mõeldakse ühte kindlat dementsusega inimest ümbritsevat inimeste ringi, ühiskond on Eesti ühiskond laiemalt, sh inimesed, kellel igasugune kokkupuude sihtrühmaga puudub. 10 - kompetentsikeskuse strateegiliste eesmärkide kirjeldus, sh põhjendada, kuidas seatud eesmärgid toetavad hanke eesmärke, kuni 1 lk; - koostööpartnerite rolli, võimaluste ja valmisoleku kirjeldus kompetentsikeskuse strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, kuni 1 lk; - strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste kirjeldus, sh võimalikud kavandatavad teenused, vajaduse põhjendus, teenuste eesmärk ja osutamise põhimõtted, hinnanguline teostatavuse aeg (prioriteetsuse järgi ja maksumus), tegevuste oodatav tulemus ja tegevuste eeldatav mõju (põhjendada eesmärkide ja kasusaajate lõikes, välja tuua nii kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed väärtused, esialgsed mõõdikud), kuni 2 lk; - olemasolevate ressursside kirjeldus, mida pakkujal on võimalik kasutada kavandatava kompetentsikeskuse tegevuste elluviimiseks, sh olemasolevad teenused, tööjõud, oskusteave, infrastruktuur, koostööpartnerid, kellega on juba toimiv koostöö või sõlmitud koostöölepingud; kirjeldada, milliseid täiendavaid rahastamise allikaid on pakkujal võimalik kasutada kompetentsikeskuse tegevuste finantseerimiseks, teenuste pakkumiseks jne, kuni 1 lk; - kavandatava kompetentsikeskuse tegevuste elluviimiseks vajaminevate ressursside, sh oskusteave, infrastruktuur, koostööpartnerid (tuua välja rahvusvahelised võrgustikud, millega liitutakse ning koostöö kirjeldus Eesti haridus, teadus- ja arendusasutustega), investeeringuvajadus ja rahastamise allikate kirjeldus, vajaduste põhjendus (tuua välja selge seos hanke eesmärkidega) ning kuidas plaanitakse ressursside olemasolu saavutada, kuni 2 lk; - kompetentsikeskuse jätkusuutlikkuse, sh finantsilise jätkusuutlikkuse tagamise kirjeldus (kompetentsikeskuse võtmepartnerite valmidus pikaajaliseks koostööks, nägemus kompetentsikeskuse isemajandamise võimest tulevikus ja hinnanguline tasuvuse kirjeldus), kuni 1 lk; - kontseptsioonile lisatakse koostamisel osalenud ekspertide nimekiri ja ekspertide CVd, mis sisaldavad infot ja võimaldavad hinnata iga eksperdi seotust valdkonnaga, sh lisada viited teadustöödele, lepingud vms. - kontseptsioonile lisatakse koostamisel osalenud ekspertide arv, kes osalevad hilisemas kontseptsiooni elluviimises. Pakkumuses on kirjeldatud nende kaasatus ja panus. 4.3 Kompetentsikeskuse strateegiline plaan Läbirääkimiste tulemustest lähtuvalt töötab pakkuja välja kompetentsikeskuse strateegilise plaani, mis on kontseptsiooni detailsem edasiarendus, koos täpse aja- ja tegevuskavaga (kuni 31.12.2021) hankelepingus toodud eelarve perioodide (väljamaksete) lõikes. See peab andma tellijale selge teadmise, kuidas pakkuja hanke eesmärkide täitmiseni jõuab. 4.3.1 Strateegiline plaan peab sisaldab vähemalt järgmist: - kompetentsikeskuse organisatsiooniline ülesehitus; - kompetentsikeskuse nimi, tegutsemise asukoht või asukohad (kohaliku omavalituse ja linna täpsusega); - kompetentsikeskuse strateegilised eesmärgid, eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused, läbiviimise aeg ja koht, tegevuste mõõdetavad tulemused; - strateegiliste eesmärkide baasil võimalikud kavandatavad teenused (lisaks hanke ülesandes kirjeldatud nõustamisteenusele), teenuste eesmärk, sihtrühm, osutamise korraldus, tulemuslikkuse mõõtmine (sh väljundnäitajad); - kõikide tegevuste maksumus tegevuste lõikes ja rahastusallikate kirjeldus kompetentsikeskuse ülesannete/eesmärkide elluviimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks; - kompetentsikeskuse tegevuste elluviimiseks vajaliku meeskonna moodustamise, sh põhikohaga töötavate ametikohtade arv, ametikohtade eesmärgi ja sisu kirjeldus ning personalikulud ametikohtade lõikes; - olemasolevate ressursside kasutamine, sh kirjeldada milliseid täiendavaid rahastusallikaid kasutatakse kompetentsikeskuse tegevuste finantseerimiseks, kas ja 11 milliseid teenuseid või tegevusi kavandatakse omatulu teenimiseks ning kuidas tagatakse kompetentsikeskuse tegevuste jätkusuutlikkus pärast hankeperioodi lõppu; kaasatavate koostööpartnerite loetelu, koostööpartnerite võimaluste (sh rahaline panustamine) ja valmisoleku kirjeldus kompetentsikeskuse eesmärkide saavutamiseks lähtudes strateegilistest eesmärkidest; - kitsaskohad, võimalused ja vajalikud tegevused tööjõu-, finants- ja infrastruktuuri ressursside jagamise ja arendamise osas ning kuidas võimalikke riske maandatakse. - meediaplaani visioon (võimalikud tegevused aasta lõikes). 12 Dementsuse kompetentsikeskuse loomine Sotsiaalministeeriumile Riigihange nr 196429, täiendatud pakkumus 06.08.2018 Tallinn 2018 SISUKORD Kompetentsikeskuse kontseptsioon ...............................................................................................................................3 Visioon aastaks 31.12.2021 .................................................................................................................................................3 Kompetentsikeskuse toimemudeli kirjeldus ehk organisatsiooniline ülesehitus ......................................5 Strateegilised eesmärgid, tegevused ja teenused ......................................................................................................7 Integreeritud hooldus ............................................................................................................................................................7 Valdkond sotsiaalhoolekanne ........................................................................................................................... 10 Valdkond tervishoid .............................................................................................................................................. 12 Dementsusega inimesed ja nende lähedased ........................................................................................................... 16 Koostöö haridus, teadus- ja arendusasutustega ..................................................................................................... 19 Kommunikatsioon ................................................................................................................................................................ 21 Koostööpartnerite roll ........................................................................................................................................................ 23 Olemasolevate ressursid .................................................................................................................................................... 23 Kavandatavad ressursid..................................................................................................................................................... 25 Jätkusuutlikus ......................................................................................................................................................................... 25 Eksperdid.................................................................................................................................................................................. 25 Tabelid: Strateegiliste eesmärkide tegevused ja indikaatorid, tegevuste prioriteetsuse järjekord Dementsuse kompetentsikeskuse eelarve kuni 31.12.2021 KOMPETENTSIKESKUSE KONTSEPTSIOON VISIOON AASTAKS 31.12.2021 Kompetentsikeskuse visiooniks on tagada dementsussündroomiga inimestele ja nende lähedastele inimväärne elu Eestis. Selleks luuakse kompetentsikeskus, mille eesmärgiks on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut ja elukvaliteeti, viies ellu tegevusi, mis tõstavad inimeste teadlikkust dementsusest ja abi saamise võimalustest ning parandavad tervishoiu- ja hoolekandeteenuste kvaliteeti ja teenuste kättesaadavust. Kolme aasta pärast (31.12.2021) on dementsusega inimesed ja nende lähedased ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas tegutsejad teadlikud kompetentsikeskusest ja pöörduvad keskusesse, kui neil tekib vajadus nõustamise järele. Teatakse, millised on tõenduspõhised ennetavad sekkumised ning miks ja milliste arstide poole ja millal tuleb pöörduda, kui märgatakse dementsussündroomile viitavaid sümptomeid. Läbi ühiskonna teadlikkuse tõstmise on inimeste turvatunne suurenenud. Dementsus on ühiskonnas vähem stigmatiseeritud ja sellel teekonnal ei ole olda üksi. Kompetentsikeskuse eestvedamisel on koondatud andmed dementsusega inimeste ja nende lähedaste vajaduste kohta, turul pakutavate teenuste kohta, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandevaldkonna koostoime kohta, et arendada vajaduspõhiseid inimkeskseid integreeritud teenuseid, mis aitavad dementsusega inimestel ja nende lähedastel paremini hakkama saada. Integreeritud teenuste all (integrated care) mõistame kliendikeskset, mitte teenusekesest lähenemist, mis aitab kaasa dementsusega inimese keerukate vajadustega integreeritud hooldusele, sisaldades tervishoiu- ja hooldusteenuseid ning tehes koostööd lähedastega.1 1 Integrated care models: an overview, WHO, 2016 Joonis 1. Integreeritud teenuste süsteem dementsusega inimestele2 Kompetentsikeskuse koordineerimisel on käivitunud dementsusalane teadus - õppe- ja arendustöö, et parandada õppetöö kvaliteeti integreeritud hooldusteenuse olulistel erialadel. Käivitatud on rahvusvaheline koostöö valdkondlike partneritega, et tuua Eestisse parimaid praktikaid ja osaleda valdkondlikus arengus. Kompetentsikeskus on üles ehitanud koostöö erinevate oluliste osapooltega sotsiaalhoolekandes ja tervishoius nii riigi, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna tasemel, et arendada välja integreeritud hooldusteenused dementsusega inimestele. Eestist on arenemas dementsussõbralik riik. Dementsuse kompetentsikeskusel on valdkonnas hea maine ja keskus on aktsepteeritud valdkondliku huvikaitse rolli täitjana. 2 Praxis, Gerli-Paat Ahi, Jätkusuutlik integreeritud pikaajaline hooldus, 2015 KOMPETENTSIKESKUSE TOIMEMUDELI KIRJELDUS EHK ORGANISATSIOONILINE ÜLESEHITUS Kompetentsikeskuse nimi valitakse pärast pakkumuse edukaks tunnistamist koostöös kogukonnaga, arvestades sihtgrupi väärtuseid ja mõttemudeleid. Nimi peab edasi andma kompetentsikeskuse olulise sisu, samas kõlama lihtsalt ja hästi. Nime valimiseks viiakse läbi küsitlus sihtgrupi hulgas (kaasates tugigruppides osalevaid inimesi). Kompetentsikeskuse võtmeasukohad asuvad vastavalt strateegiliste partnerite ja ekspertide peamistele tegutsemisasukohtadele Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Teenuseosutamise piirkond on üle-eestiline. Organisatsioon on üles ehitatud MTÜ Elu Dementsuse ja strateegiliste koostööpartnerite baasil, kus juhtpartneriks on MTÜ Elu Dementsusega ning strateegilisteks partneriteks SA Viljandi Haigla, SA EELK Tallinna Diakooniahaigla ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kompetentsikeskuse käivitamise faasis on reguleeritud juhtimist puudutavad küsimused läbi neljapoolse koostööleppe. Koostöölepingu mustand on pakkumuse lisa nr 1, mille täpsustamine ja allkirjastamine toimub peale hanke võitu ja edukaid läbirääkimisi Sotsiaalministeeriumiga. Juhtimise baaspõhimõtted hankeperioodil Kompetentsikeskuse juhtimine toimub läbi neljapoolse koostööleppe, mis on sõlmitud nelja võrdse osapoole vahel. Kõik osapooled määravad omapoolse esindaja, mille baasil moodustub nõuandev kogu, kes kinnitab kompetentsikeskuse strateegilise arengukava (1 kord aastas). Nõuandev kogu kinnitab kompetentsikeskuse eelarve ja aastaaruande. Nõuandvasse kogusse kuulub iga partneri poolt 1 liige, kokku on 4 liiget. Otsustamine toimub konsensuslikult. Oluliste küsimuste otsustamiseks moodustatakse tegevjuhi eestvedamisel laiendatud nõuandev kogu, kuhu kaasatakse olulised valdkondlikud partnerite esindajad Sotsiaalministeeriumist, Sotsiaalkindlustusametist, Eesti Haigekassast, kohalike omavalitsuste esindajatest, Perearstide Seltsist, mõnest olulisest erialaseltsist (näiteks Neuroloogide Seltsist ja/või Eesti Psühhiaatrite Seltsist), omastehooldajate organisatsioonist (nt MTÜ Eesti Omastehooldus) ning teistest olulistest valdkonna arengut mõjutavatest organisatsioonidest ja ekspertidest. Igapäevast tööd suunav nõuandev kogu käib koos vähemalt korra kvartalis, laiendatud nõuandev kogu käib koos vähemalt kord poolaastas. Nõuandva kogu töö eestvedamise eest vastutab kompetentsikeskuse tegevjuht. Edaspidi kaalutakse kompetentsikeskuse jätkusuutlikkuse ja laiema rolli ülesehitamiseks eraldi juriidilise isiku (nt sihtasutuse) loomist. Hanke raames loodud kompetentsikeskuse projekti juhib tegevjuht, kelle vastutused on kindlaks määratud töölepingus. Tegevjuhi roll on kompetentsikese ülesehitamise eestvedamine, üldine tegevuste planeerimine ja koordineerimine, koostöövõrgustike loomine, et tagada Eesti olusid arvestades dementsusega inimese terviklik käsitlus. Tegevjuhi roll on teha nõuandvale kogule (sh laiendatud) ettepanekuid ja juhtida tähelepanu, kui tegevusteks ettenähtud ja lisaks kaasatud ressurssi kasutus ei vasta peamisele kompetentsikeskuse loomise visioonile ja ei ole Eesti olusid arvesse võttes antud ajahetkel kõige prioriteetsem tegevus. Lisaks on tegevjuhil täita eksperdi ja kommunikatsioonijuhi roll. Tegevjuht tagab finantsarvestuse, projektiga seotud nõuetele vastava aruandluse ja raamatupidamises käesoleva hanke korras kaasatud vahendite eristatavuse. Lisaks tegevjuhile on kompetentsikeskuses tööl 2 fookusvaldkonna juhti. Üks juhtidest vastutab peamiselt sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna integratsiooni eest, teine juht vastutab dementsusega inimeste ja nende lähedastega töö eest. Strateegiliste partneritega lepitakse töö, finantsvahendite ja täpne vastutus kokku strateegilise plaani alusel koostatud tegevuskavas, mis on oluline osa koostööleppest. Koostöökokkuleppe võrdõiguslikud liikmed 4 liiget MTÜ Elu Dementsusega, SA Viljandi Haigla, SA EELK Tallinna Diakooniahaigla, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu Tervishoiu SA EELK Tallinna SA Viljandi Haigla Kõrgkool Diakooniahaigla str. tegevussuund str. tegevussuund str. tegevussuund tervishoiuteenus õppe ja teadustöö sotsiaalhoolekanne, ja piirkondlik ekspertnõustamine integreeritud teenus ekspertnõustamine Kompetentsi- Fookusvaldkonna juht Fookusvaldkonna juht keskuse projekti integreeritud hooldus tegevjuht str. tegevussuund (sotsiaalhoolekande ja juhtimine, dementsusega inimesed tervishoiuteenuse kommunikatsioon ja nende lähedased integratsioon) ekspertnõustamine ekspertnõustamine MTÜ Elu Dementsusega Joonis 2. Kompetentsuse koostöövõrgustikul põhineva projekti toimemudel STRATEEGILISED EESMÄRGID, TEGEVUSED JA TEENUSED Visioonist tulenevad kompetentsikeskuse strateegilised arengueesmärgid jagunevad kahte fookusvaldkonda - integreeritud hooldus ja dementsusega inimesed ning nende lähedased - mille elluviimiseks planeerime tegevusi nelja strateegilise eesmärgi suunal. Integreeritus ja inimkeskne lähenemine on võtmesõnad, mis seovad fookusvaldkonnad ja elluviimiseks vajalikud strateegilised suunad ühtseks tervikuks. INTEGREERITUD HOOLDUS Dementsusega inimeste hooldus on täna Eestis ebarahuldavalt korraldatud. Tulemuseks on olukord, kus pakutavad teenused ei vasta sageli dementsusega inimeste tegelikele vajadustele, mis viitab sellele, et hooldusteenuste kvaliteet ja väljundid vajavad parandamist. Kompetentsikeskuse eesmärgiks on toetada ja arendada integreeritud pikaajalist hooldust. Hooldusteenuste integreerimise all on siinkohal mõeldud järgmist:  dementsusega inimeste hooldus on paremini korraldatud ja sellega tegelevad vastava valdkonna spetsialistid;  dementsusega inimeste tervise- ja sotsiaalhoolduse vajadused on põhjalikult kaardistatud;  pikaajalist hooldust pakkuvasse meeskonda kuuluvad spetsialistid erinevatest eluvaldkondadest (nt. ennetustöö, tervishoid, sotsiaalhooldus jms) ning pakutakse erinevat tüüpi tugiteenuseid (sh. uued tehnoloogiad);  teenusepakkujad koguvad tagasisidet dementsusega inimestelt ja lähedastelt, üritades kaasata neid otsuste tegemisse ja kohandada teenuseid võimalikult suures ulatuses lähtuvalt konkreetsete inimeste reaalsetest vajadustest ja eelistustest (indiviidikeskne hooldus);  teenust pakutakse järjepidevalt, ilma vahepealsete lünkadeta. Oleme seisukohal, et integreeritud hooldusteenustel on suur potentsiaal hoolekandeteenuste reaalseks parandamiseks ja kulude kokkuhoiuks. Kõige olulisem on aga see, et soovime tagada mugava hoolduse ning meelerahu nii teenuse kasutajatele kui ka nende lähedastele. Soovime, et hooldusteenused oleksid hästi korraldatud, kaasates tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialiste, kes on vajadusel dementsusega inimeste jaoks olemas, et toetada neid iseseisva elu jätkamisel ka haigestudes. Meie lõppeesmärgiks on toetada poliitikakujundajaid, et välja töötatavad meetmed ja teenused toetaksid paremini dementsusega inimeste vajadusi ja iseseisvat hakkamasaamist võimalikult pikas perspektiivis. Sellest tulenevalt on meie eesmärk parandada olemasolevate teenuste kvaliteeti, et viia need paremini vastavusse dementsusega inimeste vajadustega. Seades esikohale dementsusega inimeste soovid ja vajadused, integreerime kahe eraldiseisva valdkonna sotsiaalhoolekande ja tervishoiu teenused tervikuks, et töötada välja ohutud ja tõhusad lahendused. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonnaülene strateegiline eesmärk: 1. Integreeritud aktiivravi, hooldus ja õendusteenuse arendamine, et paraneks dementsusega inimeste hooldusteenuse korraldus ja kvaliteet. Tegevused: laiendatud nõuandva kogu töö juhtimine ja eestvedamine; infokogumine ja analüüsimine; integreeritud aktiivravi, hoolduse ja õendusteenuse pakkumiseks poliitikasoovituste tegemine Projekti raames indikaatorid:  laiendatud nõuandva koguga läbi arutatud integreeritud teenuse toimemudeli kirjeldus  poliitikasoovituste tegemine Ressurss: kompetentsikekuse tegevjuht koostöös võtmepartnerite ja laiendatud nõuandva kogu liikmetega Peavastutaja: MTÜ Elu Dementsusega VALDKOND SOTSIAALHOOLEKANNE Olulised märksõnad: teenuste, abi ja pädevuste kaardistamine ja koostöövõrgustike loomine; pädevuse ja kompetentsi arendamine ja teenuseosutajate võimestamine Lähtudes dementsusega inimeste vajadustest on sotsiaalhoolekandel keskne roll vajaminevate teenuste loomisel sihtgrupile. Piirkondlikult on dementsusega inimestele ja nende lähedastele pakutavad teenused väga ebaühtlaselt kättesaadavad või puuduvad üldse. Sotsiaalhoolekande strateegilised eesmärgid on järgmised: 1. Toimiva maakondliku koostöövõrgustiku loomine, spetsialistide koolitamine, kes nõustavad oma piirkonna elanikke, vajadusel küsivad ekspertnõu kompetentsikeskuselt ning osalevad dementsusega inimeste teenuste arendamises. Tegevused: infokogumine, analüüsimine, igas maakonnas vähemalt ühe inimese kaasamine koostöövõrgustikku (omavalitsuse sotsiaaltöötajad, hoolduskoordinaator vm KOVi poolt määratud kontaktisik), spetsialistide koolitamine dementsusega inimeste eripära ja vajaduste osas, igapäevane töö koos kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga, et aidata abivajajat, lähedast või teenuseosutajat, võttes esmasena arvesse kohapeal olevaid võimalusi ja kaardistades toe saamiseks kohalikke ja riigi võimalusi. Projekti raames indikaatorid:  Üle-eestilises koostöövõrgustikus osalevate ja koolitatud aktiivsete sotsiaaltöötajate (või mõne muu kohalikus omavalitsuses töötava spetsialisti) arv 2021. a lõpuks vähemalt 75 (arvestades üle-eestilist regionaalset kaetust)  koondatud informatsioon võimalustest ja vajadustest, selle kättesaadavaks tegemine abivajajale, lähedasele, võrgustiku liikmele, teenuseosutajatele ja otsustajatele Ressurss: kompetentsikeskuse meeskond; tegevuskulud (sh kommunikatsioonikulud) Peavastutaja: MTÜ Elu Dementsusega 2. Hoolekandeasutusele dementsussõbraliku teenuse osutamise juhiste ja dementsussõbraliku märgi saamiseks kvalifitseerumisstandardi välja arendamine Tegevused: lähtudes Tervise Arengu Instituudi käivitatud arenguprogrammi sisust, rahvusvahelisest ja siseriiklikust heast praktikast dementsussõbraliku teenuse osutamise juhiste kirjeldamine; dementsussõbraliku märgi saamiseks kvalifitseerumisstandardi väljatöötamine ja selle rakendamine. Projekti raames indikaatorid:  dementsussõbraliku teenuse osutamise juhis on kirjeldatud ja partneritega läbiräägitud  dementsussõbraliku märgi kvalifitseerumisstandard on välja töötatud ja rakendatud, märgise on 2020. aastal saanud vähemalt 5 hoolekandeasutust, 2021. aastal vähemalt 10 Ressurss: kompetentsikeskuse meeskond; tegevuskulud (sh kommunikatsioonikulud) Peavastutaja: MTÜ Elu Dementsusega 3. Luua ja pakkuda ekspertnõustamisteenust ja koolitusi sobiliku keskkonna, teenuse sisu ja võimaluste osas tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektorile Tegevused/teenused: ekspertnõustamisteenuse (telefoninõustamise ja kontaktnõustamise) juhiste väljatöötamine ja nõustajate koolitamine; üle eestiline nõustamisteenuse pakkumine; nõustamiseks vajaliku teabe kogumine struktureerimine ja vajaliku info kättesaadavaks tegemine; nõustamise käigus võimaluste (teenuse ja abi saamise võimalused konkreetses piirkonnas) ja vajaduste kohta info kogumine; spetsialistide koolitamine sobiliku keskkonna, teenuse sisu ja võimaluste osas; spetsialistidele (fookus hoolekandeasutused) stažeerimise korraldamine Projekti raames indikaatorid:  valminud ja levitatud ekspertnõustamisteenuse (telefoni- ja kontaktnõustamise) juhised  koolitatud KOV nõustajate arv 50 (2019 – 20, 2020 – 20, 2021 – 10)  stažeerimas käinud spetsialistide arv 15 (2019 – 5, 2020 – 5, 2021 – 5)  kompetentsikeskuse poolt nõustatud spetsialistide arv 150 (2019 – 50, 2020 – 50, 2021 – 50)  sobiliku keskkonna, teenuse sisu ja võimaluste osas koolitatud spetsialistide arv 60 (2019 – 20, 2020 – 20, 2021 – 20), arvestatud on regionaalset kaetust Ressurss: kompetentsikeskuse meeskond (tegevuskulud sh kommunikatsioonikulud); nõustajate palgakulu ja tegevuskulu (jaotatuna kahe piirkonna vahel); spetsialistide koolitamise kulu Peavastutaja: Lõuna- ja Kesk-Eestis on kontaktekspertnõustamisteenuse osutaja SA Viljandi Haigla; ülejäänud Eesti kontaktekspertnõustamisteenuse osutaja MTÜ Elu Dementsusega koostöös SA EELK Tallinna Diakooniahaiglaga; telefoninõustamise eest vastutaja ja pakkuja MTÜ Elu Dementsusega VALDKOND TERVISHOID Olulised märksõnad: ennetus; diagnoosimine; ravi; pädevuse ja kompetentsi arendamine ning teenuste arendamine. Dementsusega inimeste väärika ja vajadustele vastava toimetulekuabi korraldamise eelduseks on dementsuse sündroomi korrektne ja õigeaegne diagnoosimine. Oluline roll dementsussündroomi märkamisel ja ennetamisel on perearstidel/õdedel. Esmatasandi arstiabis on näiteks võimalik rakendada osade dementsuse riskitegurite (kodade virvenduse jt insuldi riskitegurite, diabeedi, alatoitumuse, kilpnäärme alatalitluse jms) kontrolli, kuna umbes 10% dementsuse juhtudest on õige raviga vähemalt osaliselt taaspöörduvad. Ulatuslikumaks ja süsteemsemaks hindamiseks on võimalik esmatasandil rakendada riskigrupi kognitsiooni hindamist (skriinimist). 2018. aasta alguses avaldati Alzheimeri tõve ja diagnostika ravijuhend ning patsiendijuhend, mille koostamist juhtis Eesti Haigekassa. Ravijuhendi koolitused arstkonnale ja elanikkonnale on planeeritud 2018. a sügisest kuni 2019. aasta lõpuni, mida viivad läbi eksperdid, kes osalevad ka pakkumuses. Dementsuse kompetentsikeskus peab oluliseks ravijuhendi rakendamise jätkutegevusi alates 2020. aastast, mis lepitakse kokku koostöös haigekassaga. Dementsusega isikute somaatiline ravi on keerukam normaalse kognitsiooniga isikute omast. Probleemkohtadeks dementsusega kaasuva somaatilise haiguse korral on nii halb ravisoostumus kui kognitsiooni ebasoodsalt mõjutavad ravimid (nt antikolinergilised preparaadid, uinutid jms). Koostöös siduserialadega (Eesti Sisearstide Selts, Eesti Farmakoloogia Selts, Eesti Unemeditsiini Selts jms) on vajalik välja töötada somaatiliste seisundite puhused ravisoovitused dementsusega isikutele. Ka vaimse tervise laiem hindamine on oluline patsientide elukvaliteedi hoidmisel. Näiteks on depressioon tihti neurodegeneratsiooniga seotud dementsuse prodromaalne faas - see teadlikkus vajab laiendamist ja juurutamist. Eestis on väga vähe räägitud tõenduspõhisest dementsussündroomi ennetusest. Teaduskirjanduse avaldatakse järjest enam uuringuid erinevate stimulatsioonimeetodite mõjust kognitsiooni säilitamise ja toimetuleku parandamise kohta. Sellised sekkumised on oluliselt mõjusamad varases faasis ehk kerge kognitiivse languse korral, mistõttu on otstarbekas arendada võimalusi ka selle seisundi tõenduspõhiseks hindamiseks. Dementsusega inimeste vajadus palliatiivravi järele on suur, seetõttu on sihtgrupi jaoks oluline selle valdkonna arendamine. Tervishoiu strateegilised eesmärgid on järgmised: 1. Läbi koolituste ja ühisseminaride tõsta esmatasandi ja eriarstiabi personali teadlikkust ja kompetentsi ning seeläbi saavutada dementsust põhjustavate haiguste varajase diagnoosimise kasv, asjakohane sekkumine ning parem kaasuvate haiguste ravi kvaliteet. Tegevused/teenused: 1. Alates aastast 2020 Alzheimeri tõve diagnostika ja ravijuhendi koolituse jätkamine arstkonnale, mis lepitakse kokku koostöös haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga. 2. Kaaluda koostöös Perearstide Seltsi ja haigekassaga riskigrupis dementsuse skriinimise otstarbekust esmatasandil, rakendades selle hindamiseks pilootprojekti Viljandi maakonnas (vajab täiendavaid eelnevaid läbirääkimisi). 3. Ühisseminaride korraldamine olulisemate erialaseltsidega dementsussündroomiga patsiendi somaatilise ravi ja vaimse tervise käsitlusest, sellekohase juhise koostamine Projekti raames indikaatorid:  Perearstide poolt diagnoositud dementsussündroomiga isikute arv. Perearstide arv, kes on kaasatud dementsussündroomi skriinimise piloteerimisse; pereõdede poolt MMSE-ga skriinitud patsientide arv 100 2021. a lõpuks  Koostöös erialaseltsidega toimunud seminaride arv 4, seminaridega hõlmatud erialaseltside arv 6 (fookus ravisoovitused, skriinimine)  Ressurss: Viljandi haigla meeskond; tegevuskulud (sh kommunikatsioonikulud) Peavastutaja: SA Viljandi Haigla 2. Sekundaarse preventsiooni tõenduspõhiste meetodite ulatuslikum rakendamine Tegevused/teenused: 1.Ülevaate koostamine tõenduspõhistest mittefarmakoloogilistest sekundaarse preventsiooni meetoditest kerge kognitsiooni häire (KKH) korral. 2. KKH puhul tõenduspõhiste sekkumiste piloteerimine, st erinevate stimulatsioonimeetodite rakendamine, hindamine, levitamine. Kognitiivsete võimete languse tõenduspõhiseks sekundaarseks preventsiooniks suuniste koostamine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. 3. Koos eriala ekspertidega (neuroloogid, psühhiaatrid, neuropsühholoogid) varajase dementsuse diagnoosimise kompetentsi arendamine. Diagnostika meetodite (protokollide) kirjeldamine, mis suudaksid leida ja diferentseerida nii dementsuseid kui ka kerget neurokognitiivset häiret (kerge kognitiivne häire nimetus RHK-11 põhjal), mis on dementsuse üks olulisemaid ennustajaid. 4. KKH diagnoosimise toetamine; spetsialistide konsiiliumi moodustamine keerukamate juhtude varaseks diagnoosimiseks ja e-konsultatsiooni pakkumine tervishoiuteenuse raames Projekti raames indikaatorid:  koostatud ülevaade eelistatult tõenduspõhistest mittefarmakoloogilistest sekundaarse preventsiooni meetoditest kognitsiooni languse korral  hinnatud, ja piloodina Viljandi haigla baasil rakendatud meetodite arv 3 2021.a lõpuks (kui tõenduspõhiseid meetodeid ei leita, siis toetutakse teistes riikides kasutusel olevatele headele praktikatele), rakendusulatus ca 50 patsienti  kirjeldatud ja täiendatud on kerge neurokognitiivse häire diagnostika protokollid  loodud on võimalused keerukate juhtude varajase diagnoosimis toetamiseks (konsiilium, e-konsultatsioon jmv) Ressurss: Viljandi haigla meeskond; tegevuskulud (sh kommunikatsioonikulud) Peavastutaja: SA Viljandi Haigla 3. Arendada palliatiivse ravi osakaalu dementsussündroomiga patsientide ravis Tegevused/teenused: koostöö arendamine MTÜ Palliumiga; Projekti raames indikaatorid: ettepanekud dementsusega inimeste palliatiivse ravi kontseptsiooni dementsusega inimeste palliatiivse ravi osas on MTÜ Palliumile tehtud Ressurss: Tallinna Diakooniahaigla meeskond; tegevuskulud (sh kommunikatsioonikulud) Peavastutaja: SA EELK Tallinna Diakooniahaigla DEMENTSUSEGA INIMESED JA NENDE LÄHEDASED Olulised märksõnad: dementsusega inimeste ja nende lähedaste võimestamine; teenuste arendamine; elukvaliteeti ja hakkamasaamist toetavate abivahendite kasutamisvõimaluste arendamine; koostöö kogukonna, vabaühenduste ja vabatahtlikega; huvikaitse. Dementsusega isikule on funktsionaalse võimekuse säilitamise seisukohast parimaks kui ta jääb elama endisesse elukeskkonda, mistõttu on omastehooldaja oluline võtmepersoon, kellel lasub suur koormus ja vastutus. Erinevate uuringute andmetel hooldatakse kodudes ligi 75% dementsussündroomiga inimestest. Omastehooldajatel, kes panustavad hooldusprotsessi oma aega ja tervist, esineb seetõttu sageli stressi, depressiooni, erinevaid haigusilminguid jne, mis mõjutavad nii nende elukvaliteeti kui ka hoolduse kvaliteeti. Omastehooldajad vajavad asjakohast informatsiooni, sotsiaalset toetust, koolitusi ja nõuandeid, et mõista dementsussündroomi ning seda, kuidas säilitada hooldatava kognitiivset võimekust sel määral, et ta võimalikult kaua osaleks hooldusprotsessis aktiivse partnerina. Mujal maailmas on tulemuslikult rakendatud omastehooldajate jõustamiseks sekkumiskavu, et leevendada stressi, ärevust, läbipõlemist, ennetada terviseriske ning anda teavet dementsussündroomi ja hooldusprotsessi kohta. Erinevate uuringute tulemustes on selgunud, et dementsusega inimeste omastehooldajad vajavad senisest enam ühiskonnapoolset hoolivust, nõustamist ja psühhoemotsionaalset toetust, informatsiooni pakutavatest teenustest, teadmisi dementsussündroomist, hooldusabivahendite kasutamisest, hooldusvõtetest jne. Tuleb panustada nii omastehooldajate ettevalmistamisele/õppele, tugivõrgustiku loomisele (sh sotsiaaltöötajal peab olemas ülevaade hooldaja vajadustest) kui ka pakkuda omastehooldajatele psühholoogilist tuge. Samuti peaks disainima uusi teenuseid ning kasutama omastehooldajate jõustamisel ka tehnoloogilisi abivahendeid. MTÜ Elu dementsusega on käivitanud 2016-2018 aastal infopäevad spetsialistidele ja tugigrupid dementsusega inimeste omastehooldajatele. 2018. a I poolaasta lõpus on tugigruppide arv 9 (Tallinnas Nõmmel, Pirital ja Mustamäel, väljaspool Tallinna on tugigrupid Keilas, Paides, Tartus, Võrus, Pärnus ja Kuressaares). Esimesed kogemused kinnitavad vajadust tugisüsteemi järgi, kuid problemaatiliseks on osutunud abivajajateni jõudmine. Eelnevast tulenevalt on vaja välja töötada omastehooldajate tugiteenused ja kaardistatud võimalused nende teenuste pakkumiseks. Koondada vabatahtlikud, koolitajad, nõustajad ja tugiisikud. Käivitada tugiteenused koostöös tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste osutajatega ja kõikide kohalike omavalitsustega kuhu nii tervishoiu- kui ka sotsiaaltöötajatel on võimalik peresid ja lähedasi suunata haigusega toimetuleku kogemuste jagamisele ja õpetusele ning ise abi saamiseks. Dementsusega inimesed ja nende lähedased fookusvaldkonna strateegilised eesmärgid on järgmised: 1. Läbi koolituste, tugigruppide ja ekspertnõustamise tõsta dementsusega inimese ja lähedase teadlikkust ja kompetentsi ning seeläbi saavutada dementsusega inimese ja tema lähedase parim võimalik elukvaliteet Tegevused/teenused: tugigruppide töö laiendamine, et tagada kaetus üle Eesti; tugigruppide töö analüüsimine ja teenuse arendamine; kogemusnõustamise vajaduse ja võimaluse analüüs; alates aastast 2020 Alzheimeri tõve patsiendijuhendi koolituse jätkamine dementsusega inimestele ja nende lähedastele, pakkuda dementsusega inimestele ja lähedastele telefoninõustamise ja kontaktnõustamise teenust, koondada ja levitada infot toimetulekut toetavate abivahendite kohta; Projekti raames indikaatorid:  valminud ja levitatud nõustamisteenuse (telefoni- ja kontaktnõustamise) juhised  kontaktnõustamisteenust saanud isikute arv vähemalt 150 (2019 – 50, 2020 – 50, 2021 – 50)  uute tugigruppide arv 2021. a lõpuks 15 (arvestusega, et igas maakonnas vähemalt 1 ning Tallinnas avatud vähemalt 3 uut tugigruppi)  tugigrupis osalejate arv 300 (2019 - 75, 2020 - 100, 2021 - 125)  koolitatud isikute arv 500 (2020 – 250, 2021 – 250)  kogemusnõustamise vajaduse ja võimaluse analüüs tehtud  info toimetulekut toetavate abivahendite kohta koondatud ja levitatud Ressurss: kompetentsikeskuse meeskond (tegevuskulud sh kommunikatsioonikulud), nõustajate ja koolitajate palgakulu, tegevuskulu Peavastutaja: MTÜ Elu Dementsusega 2. Luua dementsuse infoliin. Arendada juhtumikorraldust pakkumaks infoliinile vm interaktiivsele nõustamiskeskkonnale parimat tuge Tegevused/teenused: arendada ja luua dementsuse infoliin ning leida infoliini toetamiseks sobivaid muid interaktiivseid väljundeid (nt koduleheküljel „chat“ aken). Infoliin pakub nõustamisteenust juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning vajadusel juhtumikorraldust dementsusega isikutele ja nende lähedastele. Infoliini pöördumiste põhjal kaardistatakse dementsusega isikute ja nende lähedaste ning juriidiliste isikute nõustamisvajadusi ja võimestamist vajavaid kitsaskohti, et saada sisendit arendamist vajavate teemade kohta. Töötatakse välja infoliini teeninduse taset ja kvaliteeti mõõtvad indikaatorid. Projekti raames indikaatorid:  infoliin töötab 4 tundi tööpäevadel  nõustamist saanud füüsiliste ja juriidiliste isikute arv 120 aastas/120 aastas alates 2019. aastast  juhtumikorraldust saanud isikute arv 60 aastas alates 2019. aastast  kaardistatud on nõustamisvajadused  veebipõhist nõustamist on saanud 120 inimest aastas alates 2020. aastast  infoliini teeninduse taseme ja kvaliteedi mõõtmise indikaatorid on välja töötatud Ressurss: kompetentsikeskuse meeskond (tegevuskulud sh kommunikatsioonikulud), infoliini töötajate (nõustajate ja juhtumikorraldajate) palgakulu, tegevuskulu (sh infoliini püsikulu) Peavastutaja: MTÜ Elu Dementsusega 3. Arendada huvikaitset, et kaitsta dementsusega inimeste õigusi, vähendada paternalistlikku käitumist ja suurendada mittekahjustavat käitumist sotsiaalhoolekandes ja tervishoius. Tegevused/teenused: dementsusega inimestele ja nende lähedastele mõeldud tulevikujuhiste välja töötamine; dementsusega inimese ja tema lähedase jaoks oluliste õiguslikke aspekte käsitlevate teemade kaardistamine ja vajalike juhiste ja soovituste koostamine; koostöö sotsiaalhoolekande ja tervishoiusektoriga ning riigiga, et rääkida ja arutada läbi paternalistliku ja mittekahjustava käitumise teemad ning võimalusel välja tuua kitsaskohad ja koostada soovitused kitsaskohtade lahendamiseks. Projekti raames indikaatorid:  tulevikujuhised on välja töötatud  olulised õiguslikud aspektid on kaardistatud ja juhised ja soovitused on välja töötatud, riigile esitatud ja kodulehel avaldatud  paternalistliku ja mittekahjustava käitumise kitsaskohad on kaardistatud ja soovitused kirja pandud Ressurss: kompetentsikeskuse meeskond (tegevuskulud sh kommunikatsioonikulud ja vajadusel sisseostetav õigusteenusealane nõustamine juhendite koostamiseks) Peavastutaja: MTÜ Elu Dementsusega KOOSTÖÖ HARIDUS, TEADUS- JA ARENDUSASUTUSTEGA Olulised märksõnad: õppekavade analüüs; koostöö koordineerimine haridus-. teadus- ja arendusasutustega; sisendi andmine õppekavadesse Kompetentsikeskus koordineerib koostööd haridus-. teadus- ja arendusasutustega, korraldab valdkonna kaardistuse, tagasisidestamise ning planeerib koos osapooltega teemavaldkonna tegevusi. Strateegilisteks eesmärkideks on: 1. Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande tasemeõppe õppekavade arendamine Tegevused/teenused:  Koostöös õppeasutustega (ülikoolid, kõrgkoolid, kutsekoolid) dementsuse valdkonna õppetöö sisu ja mahu kaardistamine ning ülevaate koostamine Projekti raames indikaatorid:  Koondatud on dementsuse valdkonnaga seonduv informatsioon erialaspetsialiste koolitatavate õppeasutuste ainekavadest.  Koondatud informatsiooni põhjal on koostatud ülevaade ja parendusettepanekud õppekavades oleva dementsuse valdkonna sisu ja mahu osas. Ressurss: geriaatria valdkonna õppejõud Peavastutaja: Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2. Teadus- ja õppetööga seonduva informatsiooni (publikatsioonid, raportid, lõputööd jne) koondamine ning kättesaadavuse tagamine Tegevused/teenused:  Koostöös erinevate osapooltega (õppe-, teadusasutused, kohalikud omavalitsused, tervis-ja sotsiaalhoolekandeasutused jt) dementsuse valdkonnaga seonduvate Eestis tehtud uurimistööde, raportite ja publikatsioonide koondamine.  Koondatud informatsiooni kuvamine ja ajakohastamine kompetentsikeskuse kodulehel.  Dementsuse temaatikaga seonduva rahvusvahelise informatsiooni koondamine, et aidata kaasa tegevustele, kus Eesti osaleb partnerina rahvusvahelistes uuringutes ja projektides ning rahvusvaheliste teaduskonverentside ja projektipartnerite informatsiooni levitamine. Projekti raames indikaatorid:  Moodustatud on andmebaas, mis sisaldab dementsuse valdkonnaga seonduvaid publikatsioone, raporteid ja üliõpilastöid ning ajakohane informatsioon on kättesaadav kompetentsikeskuse kodulehel.  Rahvusvahelised koostööpakkumised ja konverentside informatsioon on vahendatud erinevatele osapooltele. Koondatakse Alzheimer Europe (https://www.alzheimer-europe.org/Research) ning Alzheimers’ Disease International (https://www.alz.co.uk/adi-research) teaduse alateemadel sisalduv informatsioon. Ressurss: tervishoiu kõrgkooli personal ja MTÜ Elu Dementsusega liikmed Peavastutaja: Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja MTÜ Elu Dementsusega (kättesaadavuse tagamine) KOMMUNIKATSIOON Oluline on dementsusega inimeste ja nende lähedaste igakülgne informeerimine erinevatest dementsusega seotud aspektidest ning dementsussõbraliku ühiskonna kujundamine ja sellel eesmärgil elanikkonna teavitustöö ning teadlikkuse tõstmine. Kommunikatsiooni fookusvaldkond toetab kõikide teiste fookusvaldkondade eesmärke läbi meedia- ja kommunikatsioonistrateegia. Täpne kommunikatsioonistrateegia (sise- ja väliskommunikatsiooni plaan) ja tegevuskava lepitakse kokku edukaks pakkujaks tunnistamise puhul koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Kommunikatsiooni strateegiline eesmärk: Dementsussõbralikku ühiskonna poole liikumine, mis aitab dementsusega inimestel tunda ennast väärika ja toetatud ühiskonna liikmena. Sel juhul keskendub ühiskond dementsusega seotud stigma ja tõrjutuse vähendamisele. Elanikkonda koolitatakse dementsuse teemal ja õpetatakse, et dementsusega inimene võib maailma tajuda teistmoodi. Dementsussõbralikus ühiskonnas tunnevad dementsusega inimesed end turvaliselt ja toetatuna ükskõik kus nad viibivad – poes, kasutades ühistransporti või harrastades oma hobisid. Kõik, kes igapäevaselt või ametiülesannetest tulenevalt dementsusega inimest ümbritsevad, on saanud koolitust ja toetavad dementsusega inimest tema toimingutes. Dementsussõbralikke kogukondi iseloomustavad nii sotsiaalsed kui füüsilised aspektid. Sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kohandamine aitab dementsusega inimestel vähendada ärevust, stigmasid nende suhtes ning aitab vähendada depressiivsust. Tegevused:  Defineerida dementsussõbralikkus ja tutvustada kontseptsiooni koostöövõrgustike liikmetele  Luua mitmekülgse informatsiooniga interaktiivne kodulehekülg, mis katab kompetentsikeskuse ülesannetega seotud detailsemad teemad ja nõustab dementsusega inimesi, nende lähedasi ning sihtrühmaga töötavaid spetsialiste  Rahvusvaheliste suhete arendamine (eelkõige koostöö Soome Mäluliiduga, organisatsioonidega Alzheimer´s Disease International, Alzheimer Europe, Artevelde University College Ghent ja Kronkels Ghent, Age Platform), sh võrgustikega liitumine heade praktikate koondamine ja levitamine  Rahvusvahelise Alzheimeri kuu ja päeva (september) tähistamise koordineerime  Valdkonnas konverentside korraldamine ja olulisetel üritustel osalemine  Teistele fookusvaldkondadele kommunikatsioonitoe pakkumine  Dementsussõbralikkuse kogukonna/ühiskonna liikumise arendamine (sh info pakkumine ja koostöö tegemine avalike teenuste osutajatega (nt politsei), kellel on oma teenuse osutamisel kokkupuude dementsussündroomiga inimestega; vabatahtlikke kaasamine läbi vabatahtlike värava Projekti raames indikaatorid: Täpne kommunikatsioonistrateegia (sise- ja väliskommunikatsiooni plaan) ja tegevuskava lepitakse kokku edukaks pakkujaks tunnistamise puhul koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Ressurss: kompetentsikeskuse meeskond, kommunikatsioonistrateegia eelarve Peavastutaja: MTÜ Elu Dementsusega KOOSTÖÖPARTNERITE ROLL Hanke pakkumise tegevuste elluviimise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt (vt lisa 2, ühispakkujate volikiri ja solidaarsuse kinnitus). Valdkonna ja tegevuste põhiselt on jaotatud rollid ja vastutusvaldkonnad, mis on kirjeldatud peatüki strateegilised eesmärgid, tegevused ja teenused all. Hanke pakkumise raames on juhtpartneriks MTÜ Elu Dementsusega, kes on ühtlasi ka volitatud pakkumise esitaja. Vastavalt jaotatud ülesannete mahule on ühiselt kirjeldatud kompetentsuse koostöövõrgustikul põhineva projekti toimemudel (lk 5). Kompetentsikeskuse meeskond toimib tuumikmeeskonna, kus kolm inimeste tegeleb igapäevastel valdkonna arendamisega, kaasates võrdväärseid partnereid ja toetades nende vastutusvaldkonnas püstitatud eesmärkide saavutamist. Täpsed kokkulepped sõlmitakse peale hanke edukaks tunnistamist ja Sotsiaalministeeriumiga läbirääkimiste lõppu. OLEMASOLEVAD RESSURSID Koostöövõrgustikul põhinev kompetentsikeskus on kaasanud Eesti parimad praktikad ja eksperdid, kes on aastaid Eestis olnud valdkonna eestvedajad. SA EELK Tallinna Diakooniahaigla on olnud aastaid sotsiaalhoolekande valdkonnas dementsusega inimestele teenuse osutajana heade praktikate taimelava, toetades ja koolitades jõudumööda teisi teenusepakkujaid ja andes sisendit otsustajatele. Diakooniahaiglas on eraldi osakond dementsusega inimestele, kus rakendatakse dementsussõbraliku keskkonna praktikaid. Diakooniahaiglas on tugev rahvusvaheline dementsustemaatiline võrgustik, haigla personal käib ise teistes riikides uusi praktikaid õppimas ja võõrustab ja vahendab teiste riikide eksperte ja teadmisi ka Eestisse. Diakooniahaigla koolituskeskus pakub erinevaid koolitusi dementsuse teemadel. Diakooniahaigla on ka oluline eestkõneleja palliatiivse ravi teemadel. Viljandi haigla lisaks pikale teenuseosutamise kogemusele, on riigis oluline integreeritud teenuste piloteerija, ühendades tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, et leida parim lahendus inimesele ning riigi võimalusi arvesse võttes olla jätkusuutlik. Teiseks tugevuseks on praktiline tervikvaade, olles tugev suur maakonnahaigla, osutades teenuseid alates erekorralisest meditsiinist kuni koduõendusteenuseni. Viljandi on unikaalse kogemusega, mis kaasab endasse olulisi eksperte ning eestisiseseid ja -väliseid võrgustikke. Viljandi haigla tugevuseks on projekti elluviimiseks vajalike erialade/ kompetentside olemasolu ja kogemus dementsete inimestega töötamisel. Tervishoiu valdkonna arendust juhiks neuroloog, kelle erihuvi on nii kliinilisel kui teaduslikul tasemel Alzheimeri tõbi. Samuti saavad panustada Psühhiaatriakliiniku psühholoogid ja psühhiaatrid, kes omavad dementsuse diagnostika ja kaasnevate psüühikahäirete ravi kogemust. Lisaks on haigla sisehaiguste ja kirurgia kliinikutes olemas kogemus vanurite sh ka dementsusega patsientide kehaliste haiguste diagnostika ja ravi osas. Geriaatri eriala omav arst töötab järelravi osakonnas. Väljaarendamisel on vanemaealistele vajalikud uued teenused taastusravi kliinikus, kus töötavad taastusraviarstid ja füsioterapeudid. Hoolekande pool on Viljandis igapäevaselt, kus dementsusega inimestega töötavad tegevusjuhendajad ja hooldajad. Samuti on kogemus uue dementsusega inimestele sobiva hoone kavandamisel ja sihtgrupi hoolduseks uue kaasaegse keskkonna kujundamisel (ümara maja projekt) Tartu Tervishoiu Kõrgkool on Eestis oluline tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonna spetsialistide õppe ja teadustöö arendaja, kes on tugev eestkõneleja ja võimeks kootöövõrgustiku looja. Koolil on ette näidata aastatepikkune töö dementsuse valdkonnas, olles tööandjaks olulistele valdkonna ekspertidele ja olles hariduse andjaks uutele tublidele ekspertidele ja valdkonna arendajatele. MTÜ Elu Dementsusega on kahe aasta jooksul tõestanud end ilma suurema finantsilise toetuseta ja ametliku struktuurita tugeva mitteformaalse organisatsioonina, kellel on tugev missioon ja suutlikkus kaasata olulised valdkonna partnerid ja eksperdid ühise eesmärgi nimel tegutsema ja viia ellu tegevusi kaasates lisaressursse. MTÜ-sse on koondunud väärikas valdkondlik ekspertiis ja tugev meeskond, kes esindavad dementsusega inimeste lähedasi ja haigestunud inimeste ja lähedaste vajadusi. KAVANDATAVAD RESSURSID Kavandatavad ressursid ja tegevused, mis hanke raames kindlasti ellu viiakse, on kirjeldatud peatükis strateegilised eesmärgid, tegevused ja teenused. Edukaks pakkujaks tunnistatud hanke korral täpsustame kavandatavad ressursid vajadusel koos Sotsiaalministeeriumipoolse tellijaga. JÄTKUSUUTLIKUS Kompetentsikeskuse käivitamisel hakkab tuumikmeeskond selle nimel tööle, et kaasata lisavahendeid ja rahvusvahelist teadmist, et välja töötada oluliste teenuste tagamise jätkusuutlikkus ka peale hanke perioodi lõppu. Teenuste osutamise käigus kogutud info ja koostöövõrgustiku tugevdamise tulemusel on vajalik kokku leppida parim jätkusuutlik mudel, lähtudes parimast võimalikust lahendusest. Kokku tuleb leppida, kes ja mis rollis finantseerib vajalikke teenuseid ja kuidas need asetuvad laiemasse riigisüsteemi konteksti. Jätkusuutliku mudeli väljatöötamisel tuleb arvesse võtta PAIK projekti tulemusi (Viljandi haigla eestvedamisel) ja teha laiemat koostööd riigi tasandil, et tagada dementsusega inimestele ja lähedaste parim võimalik elukvaliteet. Tänaste teadmiste baasil näeme, et oluliste teenuste rahastamiseks tuleb ressursid leida riiklikul tasandil, lootma ei saa jääda ainult kolmanda sektori tegevusele. Hankeperioodi jooksul teeb kompetentsikeskuse laiapõhjaline meeskond, kaasates olulisi partnereid, ettepanekud jätkusuutlikkuse tagamiseks. MTÜ Elu Dementsusega kui dementsusega inimeste ja nende lähedaste huvikaitse eestvedaja jätkab oma tööd, tagades kompetentsi kättesaadavuse. Hanke käigus kogutud lood, juhend- ja koolitusmaterjalid jäävad koduleheküljel nähtavaks ja kättesaadavaks ka pärast hanke lõppu. EKSPERDID Pakkumusele on lisatud ekspertide nimekiri (16 inimest) ja ekspertide CV-d, kes omavad dementsuse valdkonnas viimase 5-aasta jooksul vähemalt 3 aastast kogemust ja kes on kompetentsikeskuse strateegiliste eesmärkide saavutamiseks nõus oma ressurssiga panustama. Eksperte on nii tervishoiu- kui ka sotsiaalhoolekandesektorist, praktiseerivaid arste, sotsiaaltöötajaid, tegevusterapeute, dementsuse teemal õppe- ja koolitusspetsialiste. 1. Angelika Armolik 2. Anu Varep 3. Anu Õun 4. Elena Erm 5. Hanna-Stiina Heinmets 6. Jelena Leibur 7. Kairit Raud 8. Kaja Koger 9. Kaja Solom 10. Katrin Gross-Paju 11. Katrin Põld 12. Merle Varik 13. Piret Kuusküll 14. René Randver 15. Ülla Linnamägi 16. Ülle Krikmann Kontseptsiooni väljatöötamises osalesid aktiivselt: Ülla Linnamägi (MTÜ Elu Dementsusega), Ivi Normet (MTÜ Elu Dementsusega), Katrin Kaarma (Viljandi haigla), Hanna-Stiina Heinmets (Diakooniahaigla ja MTÜ Elu Dementsusega), Jelena Leibur (Diakooniahaigla ja MTÜ Elu Dementsusega), Mari Rull (MTÜ Elu Dementsusega), Miret Tuur (MTÜ Elu Dementsusega), Merle Varik (Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja MTÜ Elu Dementsusega), Chris Ellermaa (MTÜ Elu Dementsusega), Liis Niilo (MTÜ Elu Dementsusega), Marilin Vaksman (MTÜ Elu Dementsusega). Aktiivsed osalejad küsisid omakorda sisendeid eelpool CVd esitanud ekspertidelt. Kõik loetletud inimesed on nõus panustama võimaldatavate ressursside ja oma pädevuse piires kompetentsikeskuse eesmärkide elluviimisesse. Strateegiliste eesmärkide tegevused ja indikaatorid, tegevuste prioriteetsuse järjekord Tegevuste prioriteets use Planeeritud Planeeritud Projekti tegevuse nimetus järjekord algus lõpp Väljund Integreeritud aktiivravi, hooldus ja õendusteenuse arendamine, et paraneks • laiendatud nõuandva koguga läbi arutatud integreeritud teenuse toimemudeli kirjeldus, Integreeritud dementsusega inimeste hooldusteenuse vähemalt kuus kohtumist hooldus korraldus ja kvaliteet. 7 1.09.2018 31.12.2021 • poliitikasoovituste tegemine, vähemalt kaks korda ametlikult esitatud poliitikasoovitused Toimiva maakondliku koostöövõrgustiku • üle-eestilises koostöövõrgustikus osalevate ja koolitatud aktiivsete sotsiaaltöötajate (või loomine, spetsialistide koolitamine, kes mõne muu kohalikus omavalitsuses töötava spetsialisti) arv 2021. a lõpuks vähemalt 75 nõustavad oma piirkonna elanikke, vajadusel (arvestades üle-eestilist regionaalset kaetust) küsivad ekspertnõu kompetentsikeskuselt ning osalevad dementsusega inimeste teenuste • koondatud informatsioon võimalustest ja vajadustest, selle kättesaadavaks tegemine Sotsiaalhoolekanne arendamises. 5 1.09.2018 31.12.2021 abivajajale, lähedasele, võrgustiku liikmele, teenuseosutajatele ja otsustajatele • dementsussõbraliku teenuse osutamise juhis on kirjeldatud ja partneritega läbiräägitud Hoolekandeasutusele dementsussõbraliku • dementsussõbraliku märgi kvalifitseerumisstandard on välja töötatud ja rakendatud, teenuse osutamise juhiste ja märgise on 2020. aastal saanud vähemalt 5 hoolekandeasutust, 2021. aastal vähemalt 10 dementsussõbraliku märgi saamiseks Sotsiaalhoolekanne kvalifitseerumisstandardi välja arendamine 8 1.09.2018 31.12.2021 • valminud ja levitatud ekspertnõustamisteenuse (telefoni- ja kontaktnõustamise) juhised • koolitatud KOV nõustajate arv 50 (2019-20, 2020-20, 2021-10) Luua ja pakkuda ekspertnõustamisteenust ja koolitusi sobiliku keskkonna, teenuse sisu ja • stažeerimas käinud spetsialistide arv 15 (2019-5, 2020-5,2021-5) võimaluste osas tervishoiu- ja • kompetentsikeskuse poolt nõustatud spetsialistide arv 150 (2019-50, 2020-50, 2021-50) sotsiaalhoolekandesektorile • sobiliku keskkonna, teenuse sisu ja võimaluste osas koolitatud spetsialistide arv 60, (2019 – 20, 2020 – 20, 2021 – 20), arvestatud on regionaalset kaetust Sotsiaalhoolekanne 4 1.01.2019 31.12.2021 Läbi koolituste ja ühisseminaride tõsta esmatasandi ja eriarstiabi personali teadlikkust ja kompetentsi ning seeläbi saavutada • Perearstide poolt diagnoositud dementsussündroomiga isikute arv. Perearstide arv, kes on dementsust põhjustavate haiguste varajase kaasatud dementsussündroomi skriinimise piloteerimisse; pereõdede poolt MMSE-ga diagnoosimise kasv, asjakohane sekkumine ning skriinitud patsientide arv 100 2021. a lõpuks; parem kaasuvate haiguste ravi kvaliteet. • Koostöös erialaseltsidega toimunud seminaride arv 4, seminaridega hõlmatud Tervishoid 9 1.09.2018 31.12.2021 erialaseltside arv 6 (fookus ravisoovitused, skriinimine) • koostatud ülevaade eelistatult tõenduspõhistest mittefarmakoloogilistest sekundaarse preventsiooni meetoditest kognitsiooni languse korral • hinnatud ja piloodina Viljandi haigla baasil rakendatud meetodite arv 3 2021.a lõpuks (kui tõenduspõhiseid meetodeid ei leita, siis toetutakse teistes riikides kasutusel olevatele headele praktikatele), rakendusulatus ca 50 patsienti • kirjeldatud ja täiendatud on kerge neurokognitiivse häire diagnostika protokollid Sekundaarse preventsiooni tõenduspõhiste • loodud on võimalused keerukate juhtude varajase diagnoosimis toetamiseks (konsiilium, e- Tervishoid meetodite ulatuslikum rakendamine 11 1.11.2018 31.12.2021 konsultatsioon jmv) Arendada palliatiivse ravi osakaalu ettepanekud dementsusega inimeste palliatiivse ravi kontseptsiooni dementsusega inimeste Tervishoid dementsussündroomiga patsientide ravis 10 1.12.2018 31.12.2021 palliatiivse ravi osas on MTÜ Palliumile tehtud • valminud ja levitatud nõustamisteenuse (telefoni- ja kontaktnõustamise) juhised • kontaktnõustamisteenust saanud isikute arv vähemalt 150 (2019-50, 2020-50, 2021-50) • uute tugigruppide arv 2021. a lõpuks 15 (arvestusega, et igas maakonnas vähemalt 1 ning Läbi koolituste, tugigruppide ja Tallinnas avatud vähemalt 3 uut tugigruppi) ekspertnõustamise tõsta dementsusega inimese • tugigrupis osalejate arv 300 (2019 - 75, 2020 - 100, 2021 - 125)koolitatud isikute arv 500 Dementsusega ja lähedase teadlikkust ja kompetentsi ning (2020 – 250, 2021 – 250) inimesed ja nende seeläbi saavutada dementsusega inimese ja • kogemusnõustamise vajaduse ja võimaluse analüüs tehtud lähedased tema lähedase parim võimalik elukvaliteet 1 1.09.2018 31.12.2021 • info toimetulekut toetavate abivahendite kohta • infoliin töötab 4 tundi tööpäevadel • nõustamist saanud füüsiliste ja juriidiliste isikute arv 120 aastas/120 aastas alates 2019. aastast Luua dementsuse infoliin. Arendada • juhtumikorraldust saanud isikute arv 60 aastas alates 2019. aastast Dementsusega juhtumikorraldust pakkumaks infoliinile vm • kaardistatud on nõustamisvajadused inimesed ja nende interaktiivsele nõustamiskeskkonnale parimat • veebipõhist nõustamist on saanud 120 inimest aastas alates 2020. aastast lähedased tuge 2 1.09.2018 31.12.2021 • infoliini teeninduse taseme ja kvaliteedi mõõtmise indikaatorid on välja töötatud • tulevikujuhised on välja töötatud Arendada huvikaitset, et kaitsta dementsusega • olulised õiguslikud aspektid on kaardistatud ja juhised ja soovitused on välja töötatud, Dementsusega inimeste õigusi, vähendada paternalistlikku riigile esitatud ja kodulehel avaldatud inimesed ja nende käitumist ja suurendada mittekahjustavat • paternalistliku ja mittekahjustava käitumise kitsaskohad on kaardistatud ja soovitused kirja lähedased käitumist sotsiaalhoolekandes ja tervishoius. 6 1.10.2018 31.12.2021 pandud • Koondatud on dementsuse valdkonnaga seonduv informatsioon erialaspetsialiste koolitatavate õppeasutuste ainekavadest. Koostöö haridus- , • Koondatud informatsiooni põhjal on koostatud ülevaade ja parendusettepanekud teadus- ja Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande tasemeõppe õppekavades oleva dementsuse valdkonna sisu ja mahu osas. arendusasutustega õppekavade arendamine 12 1.09.2018 31.12.2021 • Moodustatud on andmebaas, mis sisaldab dementsuse valdkonnaga seonduvaid publikatsioone, raporteid ja üliõpilastöid ning ajakohane informatsioon on kättesaadav kompetentsikeskuse kodulehel. • Rahvusvahelised koostööpakkumised ja konverentside informatsioon on vahendatud Koostöö haridus- , Teadus- ja õppetööga seonduva informatsiooni erinevatele osapooltele. Koondatakse Alzheimer Europe (https://www.alzheimer- teadus- ja (publikatsioonid, raportid, lõputööd jne) europe.org/Research) ning Alzheimers’ Disease International (https://www.alz.co.uk/adi- arendusasutustega koondamine ning kättesaadavuse tagamine 13 1.09.2018 31.12.2021 research) teaduse alateemadel sisalduv informatsioon. Dementsussõbralikku ühiskonna poole liikumine, mis aitab dementsusega inimestel tunda ennast väärika ja toetatud ühiskonna Täpne kommunikatsioonistrateegia (sise- ja väliskommunikatsiooni plaan) ja tegevuskava Kommunikatsioon liikmena. 3 1.09.2018 31.12.2021 lepitakse kokku edukaks pakkujaks tunnistamise puhul koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Dementsuse kompetentsikeskuse eelarve kuni 31.12.2021 Kuu indikatiivne eelarve (arvestus põhitegevusaeg 36 kuud, või 40 kuud Periood Eelarve rea Abikõlblik põhitegevus+ (kuude Osakaal Eelarvest/või number Eelarve summa (EUR) käivitusfaas) arv) tuumikmeeskonna palgafondist Kommentaar Tuumikmeeskonna palgafond (Tegevjuht ja kaks tuumikmeeskonna palgafond 40% hanke 1 valdkonnajuhti), kes sh osutavad teenuseid 401 400 10 035 40 38,97% maksumusest Tegevuskulud (3 aasta tegevuskulud kuus 1003.-, sh rahvusvahelised suhted ja jooksvad arenduskulud ) käivitamisfaasis kulud hoida 2 minimaalsed 40 140 1 115 36 10% tuumikmeeskonna palgafondist 3 Käivitamisfaasis tegevuskulud (4 kuud ) 625 kuus 2 499 625 4 4 Kommunikatsioonikulud 100 350 2 788 36 25% tuumikmeeskonna palgafondist tuumikmeeskonna palgafondist/sh teenuste 5 Dementsusega inimesed ja lähedased 196 686 5 464 36 49% osutamine tuumikmeeskonna palgafondist/sh teenuste 6 Sotsiaalvaldkonna tegevused ja teenused 180 630 5 018 36 45% osutamine 7 Tervisevaldkonna tegevused ja teenused 88 308 2 453 36 22% tuumikmeeskonna palgafondist 8 Koostöö teadus- ja arendusasutustega 20 070 558 36 5% tuumikmeeskonna palgafondist KOKKU 1 030 083 27 429 Eelarve kokku hanke raames 1 030 083 TÖÖVÕTULEPING Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn (edaspidi „tellija“), mida esindab Sotsiaalministeeriumi põhimääruse alusel kantsler Marika Priske ja MTÜ Elu dementsusega, registrikood 80403143, asukoht Kakumäe tee 233, 13516 Tallinn, mida esindab juhatuse liige Miret Tuur (edaspidi „töövõtja 1“); SA Viljandi Haigla registrikood 90004585, asukoht Pärna tee 3, Jämejala küla, 71024 Viljandi maakond, mida esindab juhatuse esimees Priit Tampere (edaspidi „töövõtja 2“); Sihtasutus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Diakooniahaigla, registrikood 90006791, asukoht Hiiu 42, 11619 Tallinn, mida esindab juhataja Jelena Leibur (edaspidi „töövõtja 3“); Tartu Tervishoiu Kõrgkool, registrikood 70005714, asukoht Nooruse 5, 50411 Tartu, mida esindab rektor Ulla Preeden (edaspidi „töövõtja 4“); töövõtja 1, töövõtja 2, töövõtja 3 ja töövõtja 4 edaspidi ühiselt nimetatud „töövõtja“, edaspidi tellija ja töövõtja koos nimetatud „pooled“ või eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke „Dementsuse kompetentsikeskuse loomine Sotsiaalministeeriumile” (viitenumber 196429) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 - tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 - töövõtja 06.08.2018 kohandatud pakkumus ID nr 187273 koos täpsustatud küsimuste–vastustega (kirjavahetus riigihangete registris teabevahetuse all). 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja osutab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele tellijale dementsuse kompetentsikeskuse loomise teenust (edaspidi töö), mille eesmärgiks on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut, viies ellu tegevusi, mis tõstavad inimeste teadlikkust dementsusest ja abi saamise võimalustest ning parandavad tervishoiu- ja hoolekandeteenuste (sh muude tugiteenuste) kvaliteeti ja teenuste kättesaadavust. 2.2. Töö peab vastama järgmistele tingimustele: 2.2.1. Pakkuja pakkumuses esitatud kontseptsioonile ja selle täiendustele; 2.2.2. Pakkuja peab tagama üle-eestilise teenuse korralduse. 2.3. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.4. Töö tellitakse ja rahastatakse riigieelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale maksimaalselt 1 030 083 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellija tasub tööde eest osadena, pärast vastava etapi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist: 3.3.1. 2018. aastal kuni 27% punktis 3.1 nimetatud pakkumuse kogumaksumusest, mis makstakse välja kolmes osas: 3.3.1.1. I osa - kuni 7% 2018. aasta kogumaksumusest pärast lepingu sõlmimist; 3.3.1.2. II osa - kuni 10% 2018. aasta kogumaksumusest punktis 5.1.2 nimetatud strateegilise plaani koostamise ja selle vastuvõtmist tellija poolt; 3.3.1.3. III osa – veel tasumata 2018. aasta kogumaksumusest tasutakse pärast p 5.3.1. tulemi vastuvõtmist tellija poolt. 3.3.2. 2019. aastal kuni 24% punktis 3.1 nimetatud pakkumuse kogumaksumusest. 3.3.3. 2020. aastal kuni 24% punktis 3.1 nimetatud pakkumuse kogumaksumusest. 3.3.4. 2021. aastal punktis 3.1 nimetatud pakkumuse kogumaksumusest veel tasumata summa. 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 196429. 3.5. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. 3.6. E-arve saatmise võimalused on: 3.6.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 3.6.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.6.3. kuni viis (5) e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.7. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 15 (viisteist) tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö teostamise aeg on lepingu sõlmimisest maksimaalselt kuni 31. detsembrini 2021. a. Töö tulemuste üleandmine toimub osade kaupa punktis 5 nimetatud tähtaegadel. 4.2. Töövõtja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega, järgides seejuures tellija juhiseid. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka. 4.3. Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.4. Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.5. Töö tegemiseks vajalikud materjalid hangib töövõtja. 4.6. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt. 4.7. Tellija on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.8. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.8.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks üle antud materjali sobivust. Materjali mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.8.2. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.8.3. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes kolmandate isikute koostatud teabele, on ta kohustatud kontrollima teabe sobivust ja vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 5. Töö üleandmine 5.1. Töövõtja esitab muuhulgas lepingu täitmise käigus valmivaid töö teostamise tulemeid 2018. aastal järgmiselt: 5.1.1. hiljemalt 2 kuud pärast lepingu sõlmimist 4 aasta meediaplaani väljatöötamine, tellijale kooskõlastamiseks esitamine ja 2018. a tegevuste elluviimine; 5.1.2. hiljemalt 2 kuud pärast lepingu sõlmimisest arvates Lisas 1 sätestatud pikaajalise, st 4 aasta kompetentsikeskuse strateegilise plaani väljatöötamine ja tellijale kooskõlastamiseks esitamine; 5.1.3. nõustamisteenuse pakkumine dementsusega inimestele ja nende lähedastele algusega hiljemalt 4 kuud pärast hankelepingu sõlmimist; 5.1.4. ekspertnõustamisteenuse pakkumine teenuseosutajatele, kes taotlevad rahastust sotsiaalministeeriumi toetusmeetmest, mille raames on teenuseosutajatel võimalik füüsiliselt kohandada olemasolevaid teenuskohtasid dementsusega inimestele sobivateks, algusega hiljemalt 5 kuud peale hankelepingu sõlmimist. 5.2. Töövõtja esitab tellijale kaks korda aastas vahearuande tehtud töö ja läbi viidud tegevuste kohta (sh eelarve) ning lisab sinna juurde järgmise perioodi kavandatavad tegevused. Vahearuandes tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Vahearuanne tuleb esitada tellija volitatud esindaja e- posti aadressile. 5.3. Töövõtja esitab töö tulemite aruanded järgnevalt: 5.3.1. 7.01.2019 esitab pakkuja sisuaruande ja arve 2018. a ellu viidud tegevustest ja planeeritavatest tegevustest koos eelarve vajadusega 2019. aasta I poolaastaks. 5.3.2. 07.07.2019 esitab pakkuja sisuaruande ja arve I poolaastal ellu viidud tegevustest ja planeeritavatest tegevustest koos eelarve vajadusega 2019. aasta II poolaastal. 5.3.3. 07.01.2020 esitab pakkuja aruande ja arve 2019. aasta II poolaastal ellu viidud tegevustest ja planeeritavatest tegevustest koos eelarve vajadusega 2020. aasta I poolaastal. 5.3.4. 07.07.2020 esitab pakkuja sisuaruande ja arve I poolaastal ellu viidud tegevustest ja planeeritavatest tegevustest koos eelarve vajadusega 2020. aasta II poolaastal. 5.3.5. 07.01.2021 esitab pakkuja sisuaruande ja arve 2020. aasta II poolaastal ellu viidud tegevustest ja planeeritavatest tegevustest koos eelarve vajadusega 2021. aasta I poolaastal. 5.3.6. 07.07.2021 esitab pakkuja sisuaruande ja arve I poolaastal ellu viidud tegevustest ja planeeritavatest tegevustest koos eelarve vajadusega 2021. aasta II poolaastal. 5.3.7. 31.12.2021 esitab pakkuja viimase sisuaruande ja arve 2021. II poolaastal ellu viidud tegevustest ja sisutegevuste koondaruande. Koondaruanne kajastab 2018- 2021 ellu viidud tegevusi ja hanke tulemuste täitmist koos kirjaliku analüüsiga, mis kajastab hanke eesmärkide täitmist, sh oodatavate tulemuste saavutamise tulemuslikkust. Pakkumus sisaldab analüüsi lõplikku formaati ja sisu. 5.4. Tellija esindajal on õigus punktis 5.1. - 5.3. nimetatud töö tulemitega tutvuda 10 (kümme) tööpäeva jooksul ning nende põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid töö edasiseks teostamiseks, määrates vajadusel töö parandamiseks tähtaegu. Tellija kontrollib muuhulgas teostatud töö vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud. 5.5. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis allkirjastatakse töö etapi vastuvõtmisel pärast punktis 5.3. nimetatud tähtaega. Akt on aluseks tasu maksmisel. 5.6. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, kui see on töö iseloomust tulenevalt võimalik. 5.7. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.4. määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 5.8. Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest alates läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 6.3. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul teenus töö mittevastavusest teada saamisest arvates. 6.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 6.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.3.3. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 6.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 5 % lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 1 % (üks protsent) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.6. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 6.7. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast. 6.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja, tema töötajate või tema lepingu täitmisse kaasatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10 (kümme) protsenti lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.9. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neliteist) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.11. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 7. Autoriõigused 7.1. Lepingu täitmise käigus loodavate autoriõigusega kaitstavaid teoste, milleks on kõik töö käigus valmivad (teabe)materjalid, analüüsid, juhendid, jms, autori varalised õigused lähevad üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad töövõtjale ning tellija kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle teenuse osutamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. 7.4. Töövõtja kohustub talle teenuse eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele teenuse osutamisega seotud autoritasud. 7.5. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib tellija poolseid nõudeid. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. Tellija volitatud esindaja Ketri Kupper, telefon 626 9193, e-post: [email protected] või tema asendaja. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja Miret Tuur, telefon 53414729, e-post: [email protected]. 9. Konfidentsiaalsus 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.5. Töövõtja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2021. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.3. Pooled võivad lepingut muuta kooskõlas RHS § 123 sätestatud tingimustega, näiteks, kuid mitte ainult: 10.3.1. Juhul, kui ilmneb vajadus täiendava töö tellimiseks; 10.3.2. Juhul, kui ilmneb vajadus kokkulepitud töö sisus muudatuste tegemiseks, mis on vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks, kuid millega ei muudeta lepingu olemust (saavutatavat lõppeesmärki) märkimisväärselt; 10.3.3. Juhul, kui ilmneb vajadus muuta lepingus sätestatud tähtaegu. 10.4. Tellijal on õigus leping ennetähtaegselt lepingu täitmise käigus üles öelda olenemata ajahetkest, eelkõige kui töövõtja senine töö ei vasta tellija ootustele või tellijal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele või ilmneb mõni muu asjaolu, mille puhul ei saa pooled mõistlikult eeldada, et lepingu täitmine jätkub. 10.5. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva. 10.6. Lepingu ülesütlemisel tasutakse töövõtjale selleks hetkeks töövõtja poolt teostatud ja aktiga vastuvõetud tööd. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija: Töövõtja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Miret Tuur Kantsler juhatuse liige Sotsiaalministeerium MTÜ Elu dementsusega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Tampere juhatuse liige SA Viljandi Haigla (allkirjastatud digitaalselt) Jelena Leibur Juhataja Sihtasutus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Diakooniahaigla (allkirjastatud digitaalselt) Ulla Preeden Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel