PAKKUMUS
PROJEKTI „KAINEM JA TERVEM EESTI“
VAHEHINDAMINE SOTSIAALMINISTEERIUMILE
Hanke viitenumber: 198457
Tellija:
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tel: +372 626 9301
Pakkuja:
Civitta Eesti AS (reg nr 11092241)
Lõõtsa 8, 11415 Tallinn
Riia 24a, 51010 Tartu
SISUKORD
SISUKORD ........................................................................................................................................... 2
1. VAHEHINDAMISE TAUST JA VAJADUS ................................................................................................... 3
1.1. ESF alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varase avastamise ning nõustamis- ja
raviteenuse loomise ja rakendamise meede ................................................................................................3
1.2. Projekti „Kainem ja tervem Eesti“ tegevused ja tulemused ..................................................................4
1.3. Vahehindamise eesmärk ja skoop .........................................................................................................4
2. VAHEHINDAMISES OSALEVAD SIDUSRÜHMAD ....................................................................................... 8
3. HINDAMISKRITEERIUMID JA TEOREETILINE RAAMISTIK .............................................................................. 9
4. UURIMISKÜSIMUSED ..................................................................................................................... 11
5. VAHEHINDAMISE LÄBIVIIMISE METOODIKA JA TEGEVUSPLAAN ................................................................. 13
6. I ETAPP: VAHEHINDAMISE ETTEVALMISTAMINE .................................................................................... 15
6.1. Avakohtumine ..................................................................................................................................... 15
6.1. Sissejuhatavad intervjuud ................................................................................................................ 16
6.1.1. Lähtearuanne ................................................................................................................................ 16
7. II ETAPP: SEKUNDAARSETE ANDMEALLIKATE ANALÜÜS ........................................................................... 17
7.1. Dokumendianalüüs........................................................................................................................... 18
7.2. Projekti Tegevuste SEIREAndmete analüüs...................................................................................... 20
8. III ETAPP: PRIMAARSETE ANDMEALLIKATE ANALÜÜS.............................................................................. 22
8.1. Kvalitatiivne andmekogumine ja -analüüs ....................................................................................... 22
9. IV ETAPP: VAHEARUANDE KOOSTAMINE JA ESITAMINE ........................................................................... 26
10. V ETAPP: TULEMUSTE JA SOOVITUSTE VÄLJATÖÖTAMINE NING VALIDEERIMINE .......................................... 27
11. VI ETAPP: LÕPPARUANNE ............................................................................................................. 28
12. VAHEHINDAMISE LÄBIVIIMISE AJAKAVA ............................................................................................ 29
13. PAKKUJA JA MEESKONNA TUTVUSTUS .............................................................................................. 31
13.1. Pakkuja tutvustus ........................................................................................................................... 31
13.2. Meeskonna tutvustus ....................................................................................................................... 32
13.3. Projektimeeskonna rollid .................................................................................................................. 34
14. KOOSTÖÖ TELLIJAGA ................................................................................................................... 35
15. RISKIANALÜÜS ........................................................................................................................... 37
2
1. VAHEHINDAMISE TAUST JA VAJADUS
Eesti rahvastiku alkoholi tarbimine elaniku kohta on viimastel dekaadidel olnud üks kõrgemaid maailmas,
ning sellega seotud kahjud kogukonna tervisele ja heaolule on märkimisväärsed. Eesti
Konjunktuuriinstituudi andmetel tarbiti Eestis 2017. aastal 10,3 liitrit puhast alkoholi täiskasvanud (15+)
elaniku kohta. Tarbimine on viimaste aastate jooksul küll vähenenud (2014 tarbiti 11,1 liitrit puhast
alkoholi täiskasvanud (15+) elaniku kohta), kuid püsib endiselt kõrge. 1 2014. aastal valitsuse poolt
heakskiidetud „Alkoholipoliitika rohelise raamatu“ hinnangul toob aastas üle 6 liitri absoluutalkoholi
tarbimine elaniku kohta kaasa tõsiseid kahjusid rahva tervisele.2
Kuigi alkoholi liigtarvitamine on Eestis suurim haiguskoormust põhjustav terviserisk, on üldarstiabi
osutajate oskused ja võimalused alkoholiprobleemidega tegeleda tagasihoidlikud. 42% perearstidest
peab oma oskusi alkoholi tarvitamise nõustamisel halvaks või väga halvaks, 62% vastanuist peab oluliseks
oma nõustamisoskuste täiendamist.3
Alkoholi poolt ühiskonnale põhjustatud kahjulike mõjude vähendamiseks viib Tervise Arengu Instituut
Euroopa Sotsiaalfond toetuse abil läbi projekti „Kainem ja tervem Eesti“, mille eesmärgiks on parandada
alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ja raviks vajalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Lisaks
teenuste arendamisele on projekti eesmärgiks ka Eesti rahvastiku teadlikkuse suurendamine alkoholi
tarvitamise riskidest, riskipiiridest ning olemasolevatest tugiteenustest.
1.1. ESF ALKOHOLI LIIGTARVITAMISE, SH ALKOHOLISÕLTUVUSE,
ENNETUSE, VARASE AVASTAMISE NING NÕUSTAMIS- JA RAVITEENUSE
LOOMISE JA RAKENDAMISE MEEDE
Alkoholist tingitud sõltuvushäirete ja teiste ühiskonda negatiivselt mõjutavate tegurite vähendamiseks
kutsuti 2014. aastal EL struktuurivahendite toel ellu alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse,
ennetuse, varase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse loomise ja rakendamise meede. Meede
kuulub ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse
kaasatuse suurendamine alla“ meetmena nr 2.3 „Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse,
ennetuse, varase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse loomine ja rakendamine.“
Meetme eesmärgi saavutamiseks on esile toodud kolm peamist arendussuunda:
1. varakult alkoholisõltuvuse avastamise oskuste ning vajaliku nõustamisteenuse pakkumise
arendamine;
2. alkoholisõltuvuse ravi, taastusabi ning tugi- ja järelteenuste arendamine;
3. alkoholitarbimise vähendamist toetavate teenuste ja materjalide väljatöötamine ning abisaamise
võimalustest teavitamine, sh nõustamisteenuste väljatöötamine ja pakkumine
alkoholsõltuvusega inimese lähedastele ja pereliikmetele ning veebipõhiste nõustamisteenuste
väljatöötamine ja pakkumine.
1
Josing, M. (2018) „Alkoholi turg, tarbimine ja elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale“, Eesti
Konjunktuuriinstituut.
2
Sotsiaalministeerium. (2014) „Alkoholipoliitika roheline raamat“.
3
Projekt „ Kainem ja tervem eesti“. http://www.tai.ee/images/KTE/tat_alko.pdf
3
Meetme eesmärkide saavutamiseks on 2015 a kinnitatud projekt „Kainem ja tervem Eesti“, mille
tulemusena on:
• arendatud ja osutatud üldarstiabi tervishoiuteenust alkoholi liigtarvitamise varajaseks
avastamiseks ja lühisekkumiseks;
• arendatud ja osutatud eriarstiabi tervishoiuteenust alkoholist tingitud psüühika ja
käitumishäirete raviks;
• paranenud Eesti rahvastiku teadlikkus alkoholi tarvitamise riskidest ja riskipiiridest ning alkoholi
liigtarvitamise ennetuseks ja raviks vajalikest tervishoiuteenustest ja tugitegevustest.
Meetme ja Projekti maksumuseks kokku on 10,2 miljonit eurot, millest ESF toetus moodustab 8,7 miljonit
eurot ja riiklik kaasfinantseering 1,5 miljonit eurot.
Projekti tegevuste ellu rakendamise eest vastutab Tervise Arengu Instituut ja tegevuste elluviimise
perioodiks on määratud 01.11.2014 kuni 31.12.2020.
1.2. PROJEKTI „KAINEM JA TERVEM EESTI“ TEGEVUSED JA TULEMUSED
Projekti „Kainem ja tervem Eesti“ tulemuste saavutamiseks on planeeritud projekti perioodi jooksul ellu
viia järgmised tegevused:
• alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamine ja osutamine;
• alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamine ja osutamine;
• teadlikkust suurendavad tegevused;
• seire ja hindamine.
Projekti eesmärgiks on luua ja arendada laiapõhjaline ja üle-eestiline alkoholi liigtarvitamise varajase
avastamise ja lühisekkumise teenuse ja alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutajate võrgustik.
Vaatamata sellele, et juba alates 2010 aastast piloteeriti alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise
teenuse osutamist 17 perearstikeskuses ning projekti raames on loodud kõik eeldused sellega jätkamiseks
ning ka ravi osutamiseks, siis projekti tegevuste vahe-eesmärke ei ole suudetud täita. Peamise
probleemina nähakse teenusepakkujate vähest huvi, mille tagajärjel on ka teenuse ja ravi saajate arv
väiksem ning projekti mõjud alkoholi liigtarbimise piiramisele kavandatust madalamad.
Tulemuste saavutamisele on negatiivset mõju avaldanud ka pikaleveninud ettevalmistusperiood, mille
tulemusel reaalsete arendus- ja koolitustegevustega ning ambulatoorse ja statsionaarse ravi pakkumisega
alustati alles 2016. II poolaastal. Teavitustegevustega alustati projekti raames plaanipäraselt.
1.3. VAHEHINDAMISE EESMÄRK JA SKOOP
Tulenevalt eeltoodust on vajalik läbi viia projekti „Kainem ja tervem Eesti“ (edaspidi Projekt)
vahehindamine, mille eesmärgiks on välja selgitada:
• kuivõrd on projekti „Kainem ja tervem Eesti“ raames planeeritud tegevused rakendunud,
• kui tõenäoline on projekti lõpptulemuste saavutamine 2020 aasta lõpuks ning
• milliseid parendusmeetmeid on vajalik eesmärkide saavutamise tagamiseks rakendada.
Vahehindamise läbiviimisel keskendutakse alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise
teenuse arendamise ja osutamise, alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamise ja osutamise ning
teadlikkust suurendavad tegevusete hindamisele.
4
Vahehindamisel ei käsitleta eraldi Projekti seire ja hindamistegevusi. Kuigi Projekti tulemuslikkuse ja
tõhususe hindamiseks kaasatakse vahehindamise tegevustesse seire eest vastutavaid asutusi.
Vahehindamise läbiviimisel võetakse arvesse võtta ka asjaolu, et Projekti ettevalmistavate tegevuste
planeerimine võttis ettenähtust rohkem aega, koolituste ja juhendmaterjalide väljatöötamine venis ning
raviteenuse osutamisega alustati planeeritust hiljem. Seega on oluline tulemuste analüüsimisel hinnata
kas ja kuivõrd on tegevuste hilisem alustanud mõjutanud projekti eesmärkide täitmist ning mida on
võimalik teha selle mõju vähendamiseks enne perioodi lõppu.
Eesmärgi täitmiseks hinnatakse alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse ning
alkoholitarvitamise häire ravi teenuse pakkumist, sh selle kättesaadavust erinevates piirkondades. Samuti
vaadeldakse rakendussüsteemi toimivust nii praegusel hetkel kui ka selle jätkusuutlikkust. Vajadusel
tehakse ettepanekuid teenuste osutamise parendamiseks. Lisaks hinnatakse teavitustegevuse
asjakohasust ja piisavust.
Selleks, et planeerida vahehindamise metoodikat ning olulisi tegevusi ning määrata vahehindamise
protsessi sihtgrupid, on pakkuja tuginedes Projekti kirjelduse dokumendile kaardistanud Projekti
tegevused, nende alamtegevused, eesmärgid, sisu ja sihtrühmad (Tabel 1), mis on käesoleva
vahehindamise skoobis. Projekti alguses on vajalik koostöös Tellijaga täpsustada kõik Projekti
alamtegevused, osalenud asutused ja huvigrupid ning selle tulemusel võib olla vajalik teha täpsustusi ka
vahehindamisse kaasatud isikute ja asutuste loetelus või planeeritud tegevustes.
TABEL 1. PROJEKTI „KAINEM JA TERVEM EESTI“ RAAMES PLANEERITUD TEGEVUSTE ÜLEVAADE
Tegevuse Alamtegevused Alamtegevuste sisu ja eesmärgid Alamtegevuste peamised
nimetus sihtgrupid
1. Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamine ja osutamine
Juhendmaterjalid ja - Juhendmaterjal „Alkoholi - Perearstid- ja -õed
koolitused liigtarvitava patsiendi varajane - Muud alkoholi
avastamine ja nõustamine liigtarvitajatega kokku
perearstipraksises” puutuvad
- Varajase avastamise ja tervishoiutöötajad
1.1. Alkoholi lühisekkumise koolituse
liigtarvitamise koolituskavad ja -materjalid ning
varajase koolitused.
avastamise ja
Kovisioonid Parima praktika jagamine Perearstikeskuste
lühisekkumise
töötajad, kes teenust
teenuse
osutavad
arendamine
Õppevisiidid ja Kogemuste saamine teenuse - Tegevuse elluviijad
rahvusvaheliste efektiivsemaks osutamiseks - Teenuse arendamise ja
võrgustike töös osutamise protsessis
osalemine osalevad isikud (nt
juhtrühma liikmed)
5
Tegevuse Alamtegevused Alamtegevuste sisu ja eesmärgid Alamtegevuste peamised
nimetus sihtgrupid
1.2. Alkoholi Teenuse osutamine Eesmärk on võimaldada inimestele - Perearstikeskused
liigtarvitamise teenuse kättesaadavus üldarstiabi - Patsiendid
varajase osutamise baasil
avastamise ja
lühisekkumise
teenuse
osutamine
2. Alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamine ja osutamine
Ravijuhend Soovitused ambulatoorse ja Ambulatoorset ja
statsionaarse arstiabi osutamiseks statsionaarset arstiabi
osutavad raviasutused
Koolitusmaterjalid - Koolituskava ja -materjalid - Koolituskavade ja
ja koolitused ravijuhendist lähtuvalt koolituste väljatöötajad
alkoholitarvitamise häire ravi (Tartu Ülikool, Tartu
teenuse osutamiseks Tervishoiu Kõrgkool,
- Alkoholisõltuvust käsitlev Tallinna Tervishoiu
koolituskava ja täiendkoolitus neile Kõrgkool, Eesti
eriarstidele, kes tegutsevad muul Psühhiaatrite Selts)
2.1. Alkoholi- erialal kui psühhiaatria - Koolituste sihtgrupiks on
tarvitamise häire ravi teenuse osutajad
ravi teenuse
arendamine
Supervisioonid, Parima praktika jagamine - Raviasutuste töötajad,
kovisioonid ja kes teenust osutavad
koolitused
Õppevisiidid Kogemuste saamine teenuse - Tegevuse elluviijad
välisriikidesse efektiivsemaks osutamiseks - Teenuse arendamise ja
osutamise protsessis
osalevad isikud (nt
juhtrühma liikmed)
Teenuse osutamine Eesmärk on osutada - Raviasutused ja nende
alkoholitarvitamise häirega töötajad (nt psühhiaater,
patsientidele terviklikku ravi psühholoog, vaimse
integreeritult. tervise õde,
sotsiaaltöötaja)
2.2. Alkoholi- - Patsiendid
tarvitamise häire Lähedaste Nõustatakse alkoholi liigtarvitajate - Raviasutused
ravi teenuse nõustamine lähedasi, et aidata ennetada - Patsiendid
osutamine sõltlaste tagasilangust ja hoida - Patsientide lähedased
nende motivatsiooni ravi
jätkamiseks.
6
Tegevuse Alamtegevused Alamtegevuste sisu ja eesmärgid Alamtegevuste peamised
nimetus sihtgrupid
3. Teadlikkust suurendavad tegevused
Juhendmaterjalid ja - Valdkonnaspetsiifilised - Erinevates valdkondades
koolitused juhendmaterjalid ja koolitused töötavad spetsialistid, kes
erinevatele inimestele, kes alkoholi võivad kokku puutuda
liigtarvitajatega kokku võivad alkoholi liigtarvitajatega
puutuda, eesmärgiga nende kaudu (nt sotsiaaltöötajad,
liigtarvitajaid aidata. lastekaitsetöötajad,
- Metoodiline juhendmaterjal psühholoogid, Töötukassa
noorte alkoholitarvitamise spetsialistid, erinevate
käsitlemiseks ühenduste esindajad)
- Koolitused alkoholisõltlaste - Tugirühmade nõustajad
lähedaste eneseabi tugirühmade ja kohalikud
nõustajate väljaõppeks. omavalitsused
Konverentsid ja - Alkoholi liigtarvitamist ja sellega Valdkonna spetsialistid,
teabeüritused seonduvates erinevates raviasutused, laiem
eluvaldkondades avalduvaid avalikkus
probleeme käsitlevad konverentsid
- Spetsiifilised teabeüritused
alkoholi liigtarvitamise ennetamist,
ravi jms käsitlevatel teemadel
Teadlikkust Teavituskampaaniad Kampaaniaid avalikkuse Patsiendid, alkoholi
suurendavad teavitamiseks alkoholi liigtarvitajad, nende
tegevused tervisemõjudest, riskipiiridest, ravi lähedased, laiem avalikkus
ja eneseabi võimalustest jms.
Veebileht Veebilehe www.alkoinfo.ee Patsiendid, alkoholi
arendamine, täiendamine ja liigtarvitajad, nende
haldamine lähedased, laiem avalikkus
Veebipõhine Veebilehe www.alkoinfo.ee kaudu Patsiendid, alkoholi
skriining- ja pakutakse Eesti oludele liigtarvitajad
sekkumisprogramm kohandatud eneseabiprogrammi
Teavikud Teavikud teavitustegevuste ning Valdkonna spetsialistid,
nõustamis- ja raviteenuste raviasutused, teenuse ja
arendamise ja osutamise tegevuste ravi osutajad
elluviimise toetamiseks
Õppevisiidid Kogemuste saamine teenuse - Tegevuse elluviijad
välisriikidesse efektiivsemaks osutamiseks - Teenuse arendamise ja
osutamise protsessis
osalevad isikud (nt
juhtrühma liikmed)
7
2. VAHEHINDAMISES OSALEVAD SIDUSRÜHMAD
Tulenevalt Projekti tegevuste eesmärgist ja sisust on Projektiga seotud erinevad Projekti elluviimise ja
teenusepakkumisega seotud sidusrühmad ning alkoholi kahjude vähendamise teenuse lõppkasutajad:
1. Projekti elluviimisega ja teenusepakkumisega seotud sidusrühmad:
1.1. Alkoholi liigtarvitamise ja varajase avastamise ja lühisekkumise teenust osutavad
tervishoiuasutused ja nende töötajad, sh:
- perearstid
- pereõed
1.2. Alkoholitarvitamise häire ravi teenust osutavad tervishoiuasutused, nende töötajad ja
nende juures töötavad asjakohased isikud, sh:
- haiglad, kliinikud, tervisekeskused jm raviasutused kes osutavad ambulatoorset või
statsionaarset arstiabi
- nende juures töötavad tervishoiutöötajad, kes osutavad üld- ja eriarstiabi
- nende juures töötavad psühholoogid, sotsiaaltöötajad, tegevusterapeudid jms isikud, kes
osalevad ravi osutamise protsessis
1.3. Muud alkoholi liigtarvitajatega kokku puutuvad asutused, organisatsioonid ja ühendused
ning nende töötajad, sh:
- sotsiaaltöötajad ja lastekaistespetsialistid
- Töötukassa töötajad
- psühholoogid
- AA-tugirühmade organiseerijad
- muud spetsialistid, kes võivad alkoholi liigtarvitajatega kokku puutuda
1.4. Projekti raames arendustegevuste (sh juhendid, koolitused, kovisioonid jms) ja
teavitustegevuste (sh teavikud, veebileht, teabeüritused, konverentsid jms) läbiviimise eest
vastutavad ja nende rakendamisesse kaasatud asutused ja isikud, sh:
- Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
- Tervise Arengu Instituudi vastavad töötajad
- muude asjakohased eksperdid, kes on osalenud koolituskavade, juhiste ja veebilehe sisu
väljatöötamisel ning koolituste, seminaride ja kovisoonide läbiviimisel jms.
- väliseksperdid
1.5. Projekti tegevuste planeerimise, eesmärgistamise ja seirega tegelevad asutused, sh:
- Sotsiaalministeerium
- Tervise Arengu Instituut
- Innove
- Haigekassa
- Eesti Perearstide Selts ja Eesti Psühhiaatrite Selts
2. Alkoholi kahjude vähendamise teenuse lõppkasutajad:
2.1. Alkoholi liigtarvitajad ja patsiendid, kellele on osutatud alkoholi liigtarvitamise ja varajase
avastamise ja lühisekkumise teenust või alkoholitarvitamise häire ravi teenust
2.2. Nende lähedased
8
Käesolevasse vahehindamisse ei kaasata alkoholi kahjude vähendamise teenuse lõppkasutajaid ehk
alkoholi liigtarvitajaid ja patsiente, kellele on osutatud alkoholi liigtarvitamise ja varajase avastamise ja
lühisekkumise teenust või alkoholitarvitamise häire ravi teenust ning nende lähedasi.
Pakkuja peab oluliseks vahehindamisse kaasata kõik ülejäänud Projekti elluviimise ja teenuse
pakkumisega seotud sidusrühmad, mis võimaldab hinnata nii Projekti planeerimise ja elluviimise
protsessi üldisemal tasandil, kui ka sügavuti arendus- ja teavitustegevuste rakendamist ja sisu ning
arvesse võtta teenuse ja ravi osutajate hinnanguid ja ootusi.
3. HINDAMISKRITEERIUMID JA TEOREETILINE
RAAMISTIK
Pakkuja jälgib vahehindamise läbiviimisel nö ülevalt-alla meetodit, mis võimaldab hindamisel jälgida
Projekti ellu rakendamise tsüklit tervikuna. Esmalt vaadatakse Projekti tasandil tulemusi ja mõjusid
tervikuna ning seejärel analüüsitakse iga tegevuse spetsiifilisi mõjusid. Sellise lähenemise tagamiseks
kaardistatakse esmalt nö „suurem pilt“ ehk hinnatakse olemasolevat olukorda, toimunud muutusi ja
üldiseid tulemusi. Seejärel kogutakse detailsemaid andmeid iga Projekti tegevuse eesmärkide täitmise
kohta.
Vahehindamise läbiviimisel keskendub Pakkuja hankes välja toodud asjakohasuse, tulemuslikkuse ja
tõhususe hindamiskriteeriumitele. Lisaks Tellija poolt välja pakutud hindamiskriteeriumitele peab
pakkuja oluliseks täiendavalt eraldi hinnata Projekti jätkusuutlikkust. Jätkusuutlikkuse
hindamiskriteerium aitab mõista, milline on Projekti lõpp-eesmärkide saavutamise prognoos ning millised
on seda mõjutavad tegurid, milliseid ja millises mahus üld- ja eriarstiabiteenuseid ning teadlikkust tõstvaid
tegevusi on vaja rakendada peale Projekti ja ESF meetmest toetuse andmise lõppemist 2020. aastal.
Pakkuja silmis on oluline jätkusuutlikkust eraldi hinnata seetõttu, et alkoholi liigtarvitamise probleem on
ilmselt ühiskonnas jätkuvalt teravalt päevakorras ka peale Projekti tegevuste lõppemist ning nii senised
kui uued patsiendid vajavad järjepidevat tuge. Seega on oluline hinnata kas raviasutused on valmis
Projekti raames ellu rakendatud arstiabi teenuseid iseseisvalt pakkuma ka peale Projekti lõppemist,
kuivõrd Projekti raames saadud tervishoiutöötajate teadlikkus säilib ning kas ühiskonna teadlikkust
suurendavad tegevused on piisavalt pikaajalise mõjuga.
Hindamiskriteeriumite juures peetakse silmas järgnevaid aspekte:
• Asjakohasuse kriteeriumi hindamisel vaadatakse kas Projekti püstitatud eesmärgid on terviklikud
ja omavahelises kooskõlas ning vastavad erinevate teenuseid pakkuvate professionaalide
vajadustele ja võimalustele. Hinnatakse kas elluviidud tegevuste fookus on hoitud perioodi
jooksul asjakohasena, kas vajadusel on sekkutud.
• Tulemuslikkuse hindamisel vaadatakse eelkõige Projekti tegevusega kaasnevaid väljundeid (mil
määral planeeritud tulemused ja muudatused on saavutatud) ja protsessi tulemusi ning
hinnatakse, kuivõrd on edu/ebaõnnestumine seotud raviteenuste ja teavitustegevuste
planeerimise, ülesehituse või muude asjaoludega. Hindamisel keskendutakse sellele mil määral
on tegevustele seatud mõõdiku täidetud, kuid hinnatakse ka teenusepakkujate rahulolu
Projektiga, nende valmisolekut ja võimalusi projektis osaleda kui ootusi tulemuste kohta. Samuti
hinnatakse kui suure tõenäosusega ja millistel tingimustel seatud eesmärgid saavutatakse
Projekti lõpptähtajaks.
9
• Tõhususe hindamisel on keskseks küsimuseks rakendussüsteemi toimimine. Tõhususe aspekti
hindamisel keskendutakse tegevusele. Hinnatakse Projekti ja selle tegevuste rakendamise
protsessi erinevaid etappe, nt juhtimine, otsustamine, koostöö, järelevalve, ressursside jagamine
ja juhtimine jne. Tuuakse välja protsessi toimimise positiivsed aspektid ja probleemkohad.
• Jätkusuutlikkuse kriteeriumi analüüsimisel hinnatakse kuivõrd on Projekti tegevuste väljundid ja
tulemused püsivad ja rakendatavad ka peale Projekti lõpetamist. Hindamisel vaadatakse kas
patsientidele pakutavate raviteenuste ja tervishoiutöötajatele pakutavate tugiteenuste
ülesehitamisel on arvestatud võimalike lisainvesteeringutega nende käimas hoidmiseks ja
uuendamiseks tulevikus. Ühiskonna teadlikkust tõstvate tegevuste puhul analüüsitakse kas on
planeeritud kuidas kavandatakse samalaadset tegevust tulevikus jätkata. Jätkusuutlikkuse
hindamisel keskendutakse ainult nendele tegevustele, mille osas on tuvastatud nende kasulikkus
ja asjakohasus.
Kirjeldatud hindamiskriteeriumid on aluseks vahehindamise uurimisküsimustele, mis on esitatud
käesoleva pakkumuse alapeatükis 2.3.
Pakkuja juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et kuna hanke tehnilisele kirjeldusele vastavalt on
hindamise skoobist välja jäetud teenuse lõppkasutajaid ehk alkoholi liigtarvitajad, nende lähedased ja
patsiendid, kellele Projekti raames on teenuseid on osutatud, siis on võimalik Projekti asjakohasust,
tulemuslikkust, tõhusust ja jätkusuutlikkust kui ka nendest lähtuvaid uurimisküsimusi hinnata ainult
nende aspektide osas, mis puudutab ainult Projekti elluviijate ja teenuse pakkujate tegevust ning
hinnanguid. Hindamistulemuste kujundamisel ei ole võimalik arvesse võtta teenuse ja ravi saajate
hinnanguid, ootusi ja rahulolu.
Tagamaks vahehindamise tulemuste kõrget kvaliteeti lähtub pakkuja analüüsi läbiviimisel ning järelduste
ja soovituste tegemisel lisaks loogilise voolu ja triangulatsiooni põhimõtetest.
Loogilise voolu põhimõte tagab, et hindamisearuanne on loogiliselt üles ehitatud ning ei sisalda kasutut
informatsiooni. Iga järeldus peab tuginema andmetele ja analüüsile ning iga soovitus peab olema
suunatud vähemalt ühele järeldusele. Iga tehtud soovituse osas lisatakse viide aruande osale, mille põhjal
soovitus tehti (vt Joonis 1).
JOONIS 1. LOOGILINE VOOL
Olukorra Andmete Andmete Tulemused ja Poliitika-
kaardistus kogumine analüüs järeldused soovitused
ALLIKAS: CIVITTA EESTI
Triangulatsiooni põhimõtte järgimine aitab suurendada vahehindamise tulemuste kvaliteeti. Kui
hindamise läbiviija saab ühest allikast informatsiooni, siis sisaldab see tõenäoliselt mingil määral
subjektiivseid elemente. Et subjektiivseid elemente välja filtreerida, on vaja vähemalt ühest teisest allikast
saada selle sama teema kohta lisainformatsiooni, mis võib kinnitada, täiendada või eitada esimesest
allikast saadud informatsiooni või pakkuda alternatiivset tõlgendamise võimalust. Juhul kui erinevatest
allikatest saadud informatsioon on vastuolus, tuleb analüüsida mõlema leiu kvaliteeti või usaldusväärsust
ning vajadusel/võimalusel kasutada täiendavaid allikaid info kogumiseks. Kui erineval viisil kogutud
andmed kinnitavad teineteist, on võimalik seda kasutada tugevama tõendusfaktoriga informatsioonina.
Käesoleva vahehindamise eesmärgi saavutamiseks ning püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks on
tagatud, et igale uurimisküsimusele vastamiseks on kasutatud eeldused triangulatsiooni kasutamiseks,
ehk kasutatud on kas mitme analüüsimeetodi ühte allikat või ühe analüüsimeetodi mitut allikat.
10
4. UURIMISKÜSIMUSED
Järgnevalt on esitatud ülevaade vahehindamise igale hindamiskriteeriumile vastavatest
uurimisküsimustest. Pakkuja on arvesse võtnud kõiki hanke tehnilistes tingimustes välja toodud
uurimisküsimusi ning täiendanud neid omalt poolt, et oleks võimalik paremini määrata hindamise skoopi
ning planeeritavate tegevuste detailsust ja alameesmärke.
Käesoleva vahehindamise uurimisküsimused on järgnevad:
Hindamiskriteerium Uurimisküsimused
Kas kõik Projekti tegevused on asjakohased ja aitavad kaasa nende probleemide
lahendamisele, mille lahendamiseks need ellu kutsuti? Sh:
• Kas ja mil määral aitavad Projekti raames ellu viidavad tegevused saavutada
Projekti eesmärke?
• Kuivõrd aitavad planeeritud arendustegevused (sh juhendmaterjalid,
koolitused, kovisioonid, õppevisiidid jms) kaasa Projekti eesmärkide
saavutamisele?
• Mil määral aitavad teadlikkust suurendavad tegevused (sh juhendmaterjalid,
teavituskampaaniad, veebileht jms) kaasa Projekti eesmärkide saavutamisele?
• Kas Projekti tegevuste korraldus on mõistlik ja ratsionaalne?
• Kuivõrd vastavad Projekti tegevused teenusepakkujate vajadustele ja
võimalustele? Kas need on vahehindamisse kaasatud Projekti osaliste
hinnangul asjakohased?
Asjakohasus • Kui hästi on teenusepakkujate vajadused, pakutud tegevused ja nende
eesmärgid omavahel seotud?
• Milline on Projekti sidusrühmade teadlikkus Projekti raames pakutavatest
raviteenustest ja teadlikkus teenuste tulust elanikkonnale ja patsientidele ning
alkoholi tarvitamise riskipiiridest?
• Kuidas uuritavad teenusepakkujad hindavad arendustegevuste ja teadlikkust
suurenevate tegevuste kvaliteeti, kättesaadavust ja piisavust?
• Millistest tegevustest ja meetmetest tunnevad teenusepakkujad puudust?
• Kuidas parandada ja tõhustada Projekti tegevusi, et need oleksid kooskõlas
teenusepakkujate võimaluste ja oskustega?
• Millised on sihtrühmade ettepanekud tegevuste tulemuslikkuse tõstmiseks?
• Kas peale Projekti ellu kutsumist on ilmnenud antud valdkonnas uusi nüansse,
mille lahendamiseks oleks vaja Projekti eesmärke või sihtrühmi laiendada?
Kui tõenäoline on projekti eesmärkide ja näitajate saavutamine ning kas jõutakse
oodatud tulemusteni? Sh:
• Kas kõik planeeritud tegevused on rakendatud kavandatud mahus (nii eelarve,
määratud sihttasemed kui ka muud näitajad) ja mil määral on saavutatud
vahe-eesmärgid?
• Millised tegurid on soodustanud või takistanud Projekti tegevuste vahe-
eesmärkide saavutamist?
Tulemuslikkus • Mil määral on välised tegurid mõju avaldanud ja kas nendega on tegevuste
elluviimisel arvestatud?
• Kuivõrd on tegevuste elluviimisel arvestatud läbivate teemadega vastavalt
Rahandusministeeriumi juhendile „Läbivad teemad valdkonna arengukavas“?
• Millises ulatuses on teenuste reaalset vajadust võimalik Projektist rahuldada,
arvestades Projekti eelarvet, teenuste mahte ja rakendamise perioodi?
• Kuidas hindavad Projekti sidusrühmad tegevuste mõju alkoholi liigtarvitamise
probleemi vähendamisele ja ravi tulemuslikkusele?
11
Hindamiskriteerium Uurimisküsimused
• Kui palju on Projekti tegevustes osalenud ja mitteosalenud teenusepakkujaid
ja tervishoiutöötajaid? Kui palju on teenusepakkujaid, kes on osalenud
arendustegevuses aga teenust ei osuta?
• Kuidas erinevad teenuseid osutanud ja teenuseid mitte osutanud gruppide
hinnangud ja ootused Projekti suhtes?
• Kas Kui kasulikuna näevad teenusepakkujad ja tervishoiutöötajad Projekti
tegevusi? Kui loobuti nt koolitusel või seminaril osalemisest või ei alustatud
raviteenuse pakkumisega, siis mis olid selle põhjused?
• Kuivõrd kättesaadavad (sh geograafiliselt ja vajadustest lähtuvalt) on alkoholi
liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise ning alkoholitarvitamise
häire ravi teenused?
• Kuivõrd piisavad ja kasulikud on olnud teenuste arendustegevused, et
teenuseid osutataks kättesaadavalt?
• Millised on peamised sihtrühmade ettepanekud Projekti tegevustega
jätkamiseks ja muutmiseks tulemuslikkuse tõstmise eesmärgil?
• Milliseid muudatused on vajalikud, et aidata parandada Projekti tegevuste
kättesaadavust, teenuse pakkumise ulatust ja kvaliteeti?
• Kuidas tajuvad teenusepakkujad ja Projekti planeerijad rakendussüsteemi
toimimist?
• Kuivõrd tehakse teenusepakkujate ja Projekti planeerijate hinnangul õigeid
tegevusi?
• Kuivõrd tehakse teenusepakkujate ja Projekti planeerijate hinnangul
ravitegevusi õigesti?
• Kuidas kommenteerivad teenusepakkujad ja Projekti planeerijad teenuste
kasutajamugavust ja kasutaja teekonda algusest lõpuni, sh teenusest
esmakordsest kuulmisest kuni sobiva teenuse saamiseni ja paranemiseni?
• Kuidas tegevused omavahel haakuvad ja teineteist täiendavad?
Tõhusus • Kuidas toimub tegevuste elluviijate omavaheline koostöö?
• Kuidas on korraldatud ja toimib Projekti teenuste seos teiste patsiendile
vajalike teenustega?
• Milline on tegevuste elluviijate (sh raviasutused, tervishoiutöötajad, eksperdid
jms) omavaheline info vahetamise protsess?
• Milline on kulude proportsionaalsus võrdluses saavutatud väljundiga?
• Milline on Projekti tegevuste planeerimisele ja rakendamisele kuluv ressurss?
Kas see on kooskõlas seatud eesmärkide oluisusega ning saavutatud
tulemustega?
• Millised oleks teenusepakkujate ja planeerijate soovitused teenuste tõhususe
suurendamiseks?
Kuidas jõutakse Projekti lõpp-eesmärkideni ning kuidas väljundeid peale rahastuse
lõppemist (edasi) kasutatakse? Sh:
• Milline on lõpp-eesmärkide saavutamise prognoos? Millised tegurid võivad
lõppeesmärkide saavutamist mõjutada (soodustada või takistada)?
• Millises mahus võib olla vajadus pakutavate ja/või uute teenuste ning
arendus- ja teavitustegevuste järele pärast Projekti lõppemist (alates 2020)?
Jätkusuutlikkus • Kas ja kui kaua on arendus- ja teavitustegevuste tulemusel välja töötatud
avalikud veebilehed, teavitusmaterjalid jms kasutatav ja ajakohane ka peale
Projekti lõppemist?
• Kas raviasutustel on jätkuvalt huvi ja ressursse osutada raviteenuseid ka
pärast Projekti lõppemist? Mida on võimalik Projekti raames teha, et huvi ja
ressursid oleks teenuse jätkuvaks osutamiseks tagatud?
• Kas ja millist tuge vajavad sihtrühmad edaspidi?
12
Kirjeldatud uurimisküsimustele vastuste leidmiseks on pakkuja jaganud metoodika kolme suurde plokki
vt Joonis 2). Esmalt viiakse läbi ettevalmistavad tegevused, seejärel andmekorje ja analüüs ning viimases
plokis töötatakse välja tulemused ja poliitikasoovitused. Plokkide alaetapid ja konkreetsed tegevused
koos metoodika valiku põhjendustega on lahti kirjutatud käesoleva pakkumise 3 peatükis. Kõikides
planeeritud etappides keskendutakse läbivalt nelja hindamiskriteeriumi ja nendele vastavate
uurimisküsimuste analüüsile.
JOONIS 2. VAHEHINDAMISE LÄBIVIIMISE PROTSESS
5. VAHEHINDAMISE LÄBIVIIMISE METOODIKA JA
TEGEVUSPLAAN
Järgnevalt on esitatud pakkuja nägemus vahehindamise läbiviimiseks kasutatavast metoodikast.
Metoodika (sh andmete kogumise ja analüüsimise meetodid, vahehindamisse kaasatud sidusgrupid ja
nendeni jõudmine, personaal- ja fookusgrupiintervjuude läbiviimise põhimõtted, jm) kooskõlastatakse
Tellijaga vahehindamise esimeses etapis. Tellija soovil ja vajaduse ilmnemisel on pakkuja valmis tegema
kasutatavasse metoodikasse muudatusi. Kõik muudatused kooskõlastatakse eelnevalt Tellijaga.
Käesolevas pakkumuses väljapakutud metoodika vastab Pakkuja varasematele edukatele kogemusele
sarnaste hindamiste läbiviimisel ning on kooskõlas hindamise hea tavaga ja struktuurifondide
rakendamise hindamiste läbiviimise printsiipidega.4
4 ESTES (2012) Hindamise hea tava, kättesaadav: https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/hindamise_hea_tava.pdf; CyclePlan,
Rahandusministeerium (2008) Struktuurivahendite rakendamise hindamiste läbiviimise töövihik, kättesaadav:
https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/cp_toovihik_praktika_loplik.pdf.
13
Pakkuja on koostanud vahehindamise läbiviimise põhimõtted, metoodika ja planeerinud andmekogumise
meetodid kooskõlas „Hindamise hea tava“ suunistega. Näiteks on Pakkuja planeerinud erinevate
etappide väljundid (avakoosolek, lähtearuanne, vahearuanne, lõpparuande mustand, lõpparuanne ja
lõppkoosolek) selliselt, et tagada mõlema osapoole ühine arusaam senistest tulemustest ja edasistest
tegevustest ning Tellija pidev kursis oleks oluliste vahetulemustega.
Pakkuja on metoodikas sidunud konkreetsed hindamiskriteeriumid ja uurimisküsimused vastavate
andmekogumise- ja analüüsi meetoditega, et tagada sisulised vastused kõikidele uurimisküsimustele.
Vahehindamise läbiviimisel kasutatakse nii primaar- kui ka sekundaarandmete analüüsi, tagamaks, et
kõik olulised valdkonnad ja infoallikad oleks kaetud, kuid seejuures on hindamise läbiviimisel kasutatud
ressursse säästlikult vältides korduvaid tegevusi. 5 Tulenevalt käesoleva vahehindamise valdkonnast ja
eesmärgist on pakkuja hinnangul oluline koguda analüüsimiseks ja järelduste tegemiseks just
kvalitatiivseid andmeid, kaasates kõiki Projekti rakendamise ja elluviimisega seotud sidusrühmasid.
Arvestades püstitatud uurimisküsimuste iseloomu ei ole teenusepakkujate ja muude Projekti
sidusrühmade seas küsitluse korraldamine otstarbekas, kuna ei võimalda saada sisulisi hinnanguid ja
ettepanekuid. Samuti ei ole pakkuja planeerinud olulist kvantitatiivsete andmete analüüsi, kuivõrd suures
osas on olemasolevaid andmeid juba Projekti aruandluses analüüsitud. Seega peab pakkuja oluliseks
keskenduda eelkõige just laiapõhjalisemale ja sisulisemale kvalitatiivsete andmete kogumisele.
Valitud metoodika võimaldab laiapõhjalist kaasamist ning tagab, et vahehindamise läbiviimisel valmivad
tulemused ja poliitikasoovitused aitaksid hinnata Projekti asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja
jätkusuutlikkust ning vajadusel parandada Projekti tegevuste elluviimise protsessi.
Järgnevalt on esitatud iga vahehindamise etapi detailne ülevaade, koos etappides läbiviidavate tegevuste
ning etapi tulemitega.
JOONIS 3. VAHEHINDAMISE METOODIKA
IV ETAPP
V ETAPP Lõpparuande
koostamine
IV ETAPP Lõpparuande
mustandi Lõpparuande
Vahearuande koostamine esitamine
III ETAPP
koostamine ja
Personaal- ja esitamine Raporti
II ETAPP
fookusgrupi- kvaliteedi-
I ETAPP Dokumendi- intervjuude kontroll
analüüs läbiviimine
Ava- Lõppraporti
kohtumine Projekti Kvalitatiivsete mustandi
tegevuste andmete esitamine
Sissejuhata- seireandmete Tellijale
analüüs
vad analüüs
intervjuud Seminar
teenuse
Lähtearuande disaini
koostamine kujunda-
miseks
5
Primaarsed andmed on andmed, mida on kogutud käesoleva vahehindamisel eesmärgil. Sekundaarandmed on andmed, mida on kogutud
juba varasemalt mõne teise andmekogumise või analüüsi raames.
14
6. I ETAPP: VAHEHINDAMISE ETTEVALMISTAMINE
Tegevused:
• Avakohtumine (sh eesmärkide, tegevuste, oodatavate tulemuste ja aja- ja tegevuskava
täpsustamine)
• Sissejuhatavad intervjuud
• Tegevusplaani ja metoodika täpsustamine
• Lähtearuande koostamine
Ettevalmistava etapi eesmärgiks on täpsustada koos Tellijaga vahehindamise eesmärgid, lähtekohad,
metoodika ja oodatavad tulemused. Etapi raames toimub avakohtumine, viiakse läbi sissejuhatavad
intervjuud ning koostatakse vahehindamise lähtearuanne.
6.1. AVAKOHTUMINE
Avakohtumise raames kohtuvad Tellija ja vahehindamise läbiviija meeskonnad. Kohtumise käigus
tutvustab pakkuja vahehindamise metoodikat, esialgset tegevusplaani ja ajakava. Koostöös Tellijaga
täpsustatakse vahehindamise eesmärgid, uurimisküsimused ning Tellija ootused vahearuandele ja
lõpptulemustele.
Lisaks on vajalik avakohtumise käigus selgitada välja sekundaarsete andmeallikate analüüsiks (sh nii
dokumendianalüüs kui ka statistiliste andmete analüüs) vajalike materjalide ja andmete olemasolu, mis
on sisendiks hindamise teises etapis toimuva sekundaarse andmeanalüüsi ja intervjuude läbiviimisel.
Eelkõige soovib pakkuja juba avakohtumise raames saada enda kasutusse:
• projekti tegevuste planeerimist, tulemuslikkuse jälgimist jms kajastavad aruanded;
• lõplik nimekiri Projekti raames ellu viidud tegevustest ja teenustest;
• mikroandmed koos kontaktidega projekti tegevustes osalenud isikute kohta (ehk ESF
seireandmed);
• teenuseid ja ravi saanud inimeste agregeeritud andmeid. Pakkuja eeldab, et Tellija teavitab
pakkujat varakult kui teenuseid ja ravi saanud inimeste kohta agregeeritud andmete väljastamine
eeldab isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt täiendavate lubade taotlemist.
Avakohtumise tulemusena lepitakse kokku konkreetsed võtmeisikud, kellega pakkuja viib läbi sisulised
Projekti tegevuste elluviimise protsessi ja eesmärke hindavad sissejuhatavad intervjuud.
Avakohtumise tulemusel lepitakse kokku ka edasise koostöö põhimõtted kogu vahehindamise läbiviimise
vältel ning projekti kontaktisikud Tellija ja vahehindamise läbiviija poolt. Vaadatakse üle projekti tegevus-
ja ajakava sh vaheetappide ja -kohtumiste tähtajad ning tehakse vajadusel korrektuurid. Lisaks
fikseeritakse vahehindamise läbiviimise korralduslikud küsimused sh kontaktisikud, tähtajad jms.
Avakohtumise toimumiskoht ja –aeg lepitakse kokku pärast hankelepingu sõlmimist.
Pakkuja eeldab, et avakohtumise toimumise kuupäeva määramisel jääb pakkujale vähemalt 2 nädalat, et
projektimeesknd jõuaks eelmised tööd lõpetada ning neile jääks piisvalt aega avakohtumise põhjalikuks
ettevalmistuseks.
15
6.1. SISSEJUHATAVAD INTERVJUUD
Avakohtumise järel viiakse läbi sissejuhatavad intervjuud Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu
Instituudi (ning muude avakohtumisel kokku lepitud) võtmeisikutega, kes vastutavad hinnatava Projekti
rakendamise protsessi eest. Intervjuude eesmärk on saada põhjalikku taustainformatsiooni Projekti
eesmärkide ja tulemusindikaatorite kohta, ettevalmistamise ja rakendamise kohta, hinnanguid senise
rakendumise ja tulemuste kohta ning koguda teavet olemasolevate empiiriliste materjalide ja oluliste
sihtrühmade kohta.
Sissejuhatavate intervjuude eesmärk on saada esmane ülevaade Projekti eesmärkide saavutamiseks
kavandatud ja seni ellu viidud tegevustest ja protsessist tervikuna, sh täpsustada kaasatud sihtrühmasid,
seniseid tegevusi, nende tulemusi ja antud hinnanguid. Sissejuhatavate intervjuude kaudu kogutud
informatsioon on aluseks ja sisendiks vahehindamise teise etapi tegevuste detailsemale kavandamisele
ning annab esmase sisendi ka järelduse kujundamisele hilisemas etapis.
6.1.1. LÄHTEARUANNE
Avakohtumise ja sissejuhatavate intervjuude läbiviimise järel koostab pakkuja lähtearuande, kus on
detailselt kirjeldatud avakohtumise ja sissejuhatavate intervjuude tulemusel täpsustatud vahehindamise
eesmärk, uurimisküsimused, metoodiline plaan ja ajakava. Samuti antakse ülevaade vahehindamises
kasutatavatest sekundaarandmetest ning kirjeldatakse ära võimalikud andmelüngad, mida on vaja
planeeritud andmekogumiste raames täiendavalt koguda. Kirjeldatakse ära kõik kaasatud sihtgrupid,
täpsustatakse valimite moodustamise kriteeriume ja intervjueeritavate nimekirja.
Lähtearuande eesmärk on tagada, et Tellija ja pakkuja mõistavad vahehindamise lõplikke eesmärke ja
oodatavaid tulemusi sarnaselt ning fikseerida lõplik tegevusplaan ja ajakava. Lähtearuanne on aluseks
pakkuja edasiste tegevuste läbiviimisele ning pakkuja ja Tellija vahelisele koostööle.
PROJEKTI ESIMESE ETAPI TULEMID:
VALMINUD JÄRGMISED MATERJALID PROJEKTIST TERVIKUNA TEOSTATUD
Avakohtumise esitlus ja kokkuvõte.
Sissejuhatavate intervjuude kokkuvõtted.
Vahehindamise lähtearuanne, koos täpsustatud tegevuskava,
metoodika ja ajaplaaniga.
TOIMUNUD JÄRGMISED KOHTUMISED/SEMINARID 5%
Projekti avakohtumine, mille käigus on täpsustatud Tellija ootusi,
kogutud vajalikku taustainfot, täpsustatud analüüsi metoodikat
ning lepitud kokku vahehindamise läbiviimise tegevus- ja ajakava.
Sissejuhatavad intervjuud asjakohaste asutuste võtmeisikutega.
16
7. II ETAPP: SEKUNDAARSETE ANDMEALLIKATE
ANALÜÜS
Tegevused:
• Dokumendianalüüs
• Projekti tegevuste seireandmete analüüs
Vahehindamise II etapis viiakse läbi sekundaarsete andmeallikate analüüs. Analüüsitakse nii hinnatava
meetmega, Projekti tegevustega kui ka alkoholi liigtarvitamise problemaatikaga laiemalt seotud
dokumente, varasemaid analüüse ja uuringuid ning olemasolevaid statistilisi andmeid. Sekundaarsete
andmete analüüsi eesmärk on saada ülevaade hinnatava valdkonna hetkeolukorrast, ellu viidud
tegevustest ja nende tulemustest ning teenusepakkujate ja teiste Projekti sidusrühmade olukorrast.
Sekundaarsete andmete analüüsi käigus kujundab pakkuja esmalt dokumendianalüüsile tuginedes
ülevaate hinnatavat valdkonda puudutavatest õigusaktidest, arengukavadest ning üldistest
probleemidest. Seejärel analüüsitakse kitsamalt just hinnatava Projekti tasandil koostatud dokumente,
et saada ülevaade erinevate elluviidud tegevuste eesmärkidest, seatud indikaatoritest ja tegevuste
omavahelisest kooskõlast.
Sekundaarandmete analüüsi raames kujundatakse esmane hinnang meetme elluviimise
tulemuslikkusele, asjakohasusele, tõhususele ja jätkusuutlikkusele.
Analüüsi tulemused on:
• aluseks vahehindamise järgmises etapis individuaalsete intervjuude ja fookusgrupiintervjuude
kavandamisele ja läbiviimisele;
• üheks aluseks vahehindamise lõplike tulemuste kujundamisel kõikide hindamiskriteeriumide
juures;
• üheks sisendiks soovituste väljatöötamisele.
Avakohtumise ja sissejuhatavate intervjuude tulemusel kogutud informatsiooni põhjal korrigeeritakse või
täiendatakse allpool toodud andmeallikate loetelu.
Sekundaarandmete analüüsi tulemused koondatakse esmaseks sisendiks vaheraportisse ning
kajastatakse ka lõppraportis. Muuhulgas on võimalik tulemusi tutvustada ja jagada vahehindamise
V etapis ekspertidele ja võtmeisikutele, nendega täiendavate personaalintervjuude teostamise eel,
viimaks kõiki osapooli samasse infovälja ning testimaks dokumendianalüüsi tulemusena tehtud järelduste
õigsust.
17
7.1. DOKUMENDIANALÜÜS
Dokumendianalüüsi käigus töötatakse läbi vahehindamisele kuuluva Projekti ja selle tegevuste
dokumentatsioon, eesmärgiga koguda kokku võimalikult palju olemasolevat informatsiooni ja andmeid
ning tuvastada, millistele uurimisküsimustele vastamiseks on olemas toetavat informatsiooni ning
millistele küsimustele vastamiseks informatsioon või andmed puuduvad täielikult või on lünklikud ning
mida on vaja täiendavalt koguda käesoleva vahehindamise raames läbiviidava andmekogumise raames,
et saavutada vahehindamisele seatud eesmärgid ja vastata kõikidele püstitatud uurimisküsimustele.
Dokumendianalüüsi raames kogutud tulemusi kasutatakse eelkõige hindamaks järgnevaid
uurimisküsimusi:
• Kuivõrd planeeritud arendustegevused (sh juhendmaterjalid, koolitused, kovisioonid, õppevisiidid
jms) aitavad kaasa Projekti eesmärkide saavutamisele?
• Kas peale Projekti ellu kutsumist on ilmnenud antud valdkonnas uusi nüansse, mille lahendamiseks
oleks vaja Projekti eesmärke või sihtrühmi laiendada?
• Kas kõik planeeritud tegevused on rakendatud kavandatud mahus (nii eelarve, määratud sihttasemed
kui ka muud näitajad) ja mil määral on saavutatud vahe-eesmärgid?
• Mis määral on välised tegurid mõju avaldanud ja kas nendega on tegevuste elluviimisel arvestatud?
• Kuidas tegevused omavahel haakuvad ja teineteist täiendavad?
• Kuivõrd tõhus ja efektiivne on Projekti tegevuste rakendusmehhanism?
• Milline on Projekti tegevuste planeerimisele ja rakendamisele kuluv ressurss? Kas see on kooskõlas
seatud eesmärkide oluisusega ning saavutatud tulemustega?
• Kas tegevuste elluviimisesse on kaasatud olulised ja asjakohased osapooled?
Järgnevalt on esitatud nende olemasolevate andmete loetelu, mis on dokumendianalüüsi läbiviimise
alusandmeteks. Alusandmed on nii need andmed, mida on Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu
Instituut Projekti ellurakendamise seire käigus perioodil november 2014 kuni vahehindamise alguseni on
kogunud kui ka varasemad uuringud, analüüsid või andmed, mida pakkuja peab antud vahehindamise
kontekstis oluliseks analüüsida, et teada saada Projekti sidusrühmade olukord ning hinnata, kuidas
tegevused teiste valdkondade eesmärkidega suhestuvad jms.
Analüüsitavad allikad on järgnevad:
ESF meetme rakendamisega seotud õigusaktid ja alusdokumendid:
• Meetmega 2.3 „Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varase avastamise ning
nõustamis- ja raviteenuse loomine ja rakendamine“ seotud õigusaktid6;
• Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-20207
• Meetme ja Projektiga seotud teised valdkondlikud arengukavad sh Rahvastiku tervise arengukava
2009–2020, Alkoholipoliitika roheline raamat, Esmatasandi tervishoiu arengukava aastateks
2009–2015, Eesti haiglavõrgu arengukava jms.
Projekti tegevuste rakendamise ja tulemuslikkuse hindamisega seotud dokumendid:
• Projekt „Kainem ja tervem Eesti“8 alusdokument
6https://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised?marksona=&rakendusasutus=707&rakendusuksus=All&fond=&meetme_teg
evus=586
7
http://ngo.ee/sites/default/files/files/UKP_rakenduskava_final.pdf
8
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/ESF/tat_kaine.pdf
18
• Projekti raames planeeritud tegevuste ja mõõdikute detailne kirjeldus
• Lõplik nimekiri Projekti raames reaalselt ellu viidud tegevustest,
• Nimekiri Projekti tegevuste planeerimisel ja tegevuste rakendamise protsessi elluviimist
nõustanud isikutest ja asutustest
• Nimekiri Projekti arendustegevustes osalenud isikutest ning mikroandmed koos kontaktidega
projekti tegevustes osalenud isikute kohta (ehk ESF seireandmed);
• Projekti tegevuste planeerimist, täitmist, tulemuslikkust jms kajastavad aruanded, sh Innove
poolt koostatavad aruanded.
Projekti tegevuste rakendamise käigus loodud juhendmaterjalid:
• Töö alkoholi liigtarvitava kliendiga. Abiks spetsialistile
• Работа с клиентом, чрезмерно употребляющим алкоголь. В помощь специалисту
• Alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine ja lühisekkumine. Abimaterjal perearstile ja pereõele
• Раннее выявление чрезмерного употребления алкоголя и краткосрочное вмешательство.
Руководство для семейного врача и семейной медсестры
• Töövahend perearstile ja pereõele sõelumise ja lühisekkumise läbiviimisel
• Kas oled mõelnud alkoholitarvitamise vähendamise peale?
• AUDIT - test alkoholi tarvitamise hindamiseks
• AUDIT – тест для оценки потребления алкоголя
• Vähem alkoholi. Kas ja kuidas?
• Меньше алкоголя. Возможно ли и как?
• Alkopäevik
• Алкогольный дневник
• Ravijuhend "Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus"
• Patsiendijuhend „Alkoholitarvitamise häire. Infomaterjal patsientidele ja nende lähedastele“
• Koolituse materjal „Lühisekkumine alkoholi liigtarvitamisse. Töölehed“
• Alkoholiühikute kalkulaator
• ALVALi plakat koolitustele – Lühisekkumise etapid
• ALVALi plakat teenuseosutajale – Kas oled mõelnud alkoholitarvitamise vähendamise peale?
Projekti tegevuste raames korraldatud infopäevade materjalid:
• Perearsti roll alkoholi liigtarvitava patsiendi käsitluses - Helen Lasn (Tallinna Perearstide Selts)
• Psühhosotsiaalsed sekkumised alkoholi tarvitamise häirete ravis - Jane Alop (Tervise Arengu
Instituut)
• Alkoholitarvitamise häire ravi ja erinevate osapoolte roll raviprotsessis - Andres Lehtmets (Lääne-
Tallinna Keskhaigla, Eesti Psühhiaatrite Selts)
• "Kainem ja Tervem Eesti" tutvustus - Jane Alop (Tervise Arengu Instituut)
• Alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine ja lühisekkumine - Liina Üksik (Tervise Arengu
Instituut)
• Koolitused teenuste osutamiseks - Maria Ratassepp (Tervise Arengu Instituut)
19
Varasemad uuringud:
• „Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2017“9
• „Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2016“10
• „Alkoholi tarvitamist, hoiakuid ja kahjusid hindava üle-Eestilise uuringu raport 2017“11
Lisaks eelpool nimetatud andmetele kasutab pakkuja vahehindamise läbiviimisel ka järgnevaid
dokumente, analüüse ja konverentside ettekandeid12:
• Riikliku alkoholipoliitika põhimõtteid kajastav poliitikadokument (2009)13
• „Võimalused alkoholipoliitika rakendamiseks kohalikul tasandil. Juhendmaterjal kohalikele
omavalitsustele“ (2015)14
• „Handbook for action to reduce alcohol-related harm“ (2009)15
• „Alcohol consumption, alcohol dependence and attributable burden of disease in Europe:
Potential gains from effective interventions for alcohol dependence“ (Centre for Addiction and
Mental Health, 2012)16
• „Global strategy to reduce harmful use of alcohol “(WHO, 2010)17
• Alkoholi ravikonverents 2017 "Üldarstiabi ja alkoholi liigtarvitamine. Kogemused Rootsist"18
• Alkoholikonverents 2016 „Piirid ja piirangud? “19
• Konverents "Alkoholitarvitamise häire ravi Eestis" (03.12.2015)20
Lõplik dokumendianalüüsi etapi raames analüüsitavate allikate loetelu kooskõlastatakse Tellijaga
vahehindamise I etapis.
7.2. PROJEKTI TEGEVUSTE SEIREANDMETE ANALÜÜS
Lisaks eelkirjeldatud dokumentide ja muude asjakohaste materjalide analüüsile koostatakse statistiline
ülevaade osalenud Projekti sihtrühmadest ning teenuse lõpptarbijatest tuginedes Projekti tegevuse
seireandmetele ja tulemuste aruannetele. Ülevaate eesmärk on saada terviklik kokkuvõte nii Projekti
tegevuses osalenud sihtrühmadest kui ka Projekti raames osutatavate teenuste lõpptarbijatest:
• kui palju ja millised raviasutused, tervishoiutöötajad jm spetsialistid on Projekti tegevustes
osalenud; kui paljud neist on teenust ja ravi osutama asunud jne;
• kui paljudele alkoholi liigtarvitajatele ja patsientidele on Projekti raames teenuseid ja ravi
osutatud; milliste ja millises piirkonnas asuvate raviasutuste poolt jne.
9 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/151186142263_Alkoholi%20turg_tarbimine_ja_kahjud_Eestis_2017.pdf
10 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149069399613_Eesti_taiskasvanud_rahvastiku_tervisekaitumise_uuring_2016.pdf
11 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149088157676_Alkoholitarvitamist,hoiakuid_ja_kahjusid_hindava-ule-
Eestilise_uuringu_raport.pdf
12 Nimekirjas esitatud analüüsid ja uuringud võivad osaliselt kattuda Siseministeeriumi poolt tellitud uuringutega, mida on Tellija silmas pidanud
eelmise punkti all (vt Dokumendianalüüsi alapeatüki alapunkt „Varasemad uuringud“).
13 http://terviseinfo.ee/images/Riiklik_alkoholipoliitika.pdf
14 http://terviseinfo.ee/images/prints/Voimalused_alkoholipoliitika_rakendamiseks_juhend_2015.pdf
15 http://www.euro.who.int/en/health-topics/disease-prevention/alcohol-use/publications/2009/handbook-for-action-to-reduce-alcohol-
related-harm-2009
16 http://www.amphoraproject.net/w2box/data/AMPHORA%20Reports/CAMH_Alcohol_Report_Europe_2012.pdf
17
http://www.who.int/substance_abuse/alcstratenglishfinal.pdf
18 http://terviseinfo.ee/et/sundmused/event/1773-uldarstiabi-ja-alkoholi-liigtarvitamine-kogemused-rootsist
19
http://terviseinfo.ee/et/sundmused/event/1765-alkoholikonverents-2016-piirid-ja-piirangud
20 http://terviseinfo.ee/et/sundmused/event/1355
20
Projektis osalenud teenusepakkujatest ning teenuse lõpptarbijatest statistilise ülevaate koostamine
eeldab, et Tellija või Tervise Arengu Instituut annavad pakkuja kasutusse hanke tehnilises kirjelduses
viidatud andmed ESF seireandmed ning teenuse lõppkasutajate andmed agregeeritud kujul.
Projekti tegevuste seireandmete ülevaadet kasutatakse eelkõige hindamaks järgnevaid
uurimisküsimusi:
• Kuivõrd kättesaadavad (sh geograafiliselt ja vajadustest lähtuvalt) on alkoholi liigtarvitamise varajase
avastamise ja lühisekkumise ning alkoholitarvitamise häire ravi teenused?
• Kas kõik planeeritud tegevused on rakendatud kavandatud mahus (nii eelarve, määratud sihttasemed
kui ka muud näitajad) ja mil määral on saavutatud vahe-eesmärgid?
• Millises ulatuses on teenuste reaalset vajadust võimalik Projektist rahuldada, arvestades Projekti
eelarvet, teenuste mahte ja rakendamise perioodi?
• Milline on kulude proportsionaalsus võrdluses saavutatud väljundiga?
Koostatud ülevaate alusel on võimalik paremini planeerida individuaalseid ja fookusgrupi intervjuusid,
näiteks valida intervjueeritavate hulka neid teenuseosutajaid kelle juures on käinud väga väge patsiente
ja neid, kelle juures on kõige käinud kõige rohkem ravi saanud patsiente, hinnata teenuse osutamise
mahtu piirkondade lõikes, analüüsida millises vanusegrupis ja mis soost patsiendid on rohkem Projektis
osalenud jne, mis aitab oluliselt efektiivsemalt sisustada intervjuude küsimusi ja teemasid.
Projekti tulemuste statistilise ülevaade kajastamisel vahehindamise lõppraportis kasutatakse
illustreerivaid ja visualiseerivaid tehnikaid, mis võimaldab Tellijal kergelt tulemusi kasutada hiljem ka
muudes esitlustes.
Projekti tulemuste statistiline ülevaade on koos dokumendianalüüsiga sisendiks nii vahehindamise vahe-
kui ka lõpparuandesse ning aitab täpsemalt määratleda teemasid, mille kohta tuleb vahehindamise
järgmistes etappides, st personaal- ja fookusgrupiintervjuude raames täiendavat informatsiooni koguda
ning millised teenusepakkujaid intervjuudesse kaasata.
PROJEKTI TEISE ETAPI TULEMUSENA ON:
VALMINUD JÄRGMISED MATERJALID PROJEKTIST TERVIKUNA TEOSTATUD
Valminud on ülevaade hinnatava valdkonna üldisest olukorrast,
probleemidest ja trendidest.
Valminud on analüüs Projekti ja selle tegevuse eesmärkidest,
elluviimise protsessist, osapooltest, nende omavahelisest
seostest ja senistest tulemustest.
24%
Valminud on osaliselt analüüs Projekti ja selle tegevuste
asjakohasuse, tulemuslikkuse, tõhususe ja jätkusuutlikkuse
hindamiseks.
TOIMUNUD JÄRGMISED KOHTUMISED/SEMINARID
Vajadusel vahekohtumised Tellijaga
21
8. III ETAPP: PRIMAARSETE ANDMEALLIKATE
ANALÜÜS
Tegevused:
• Personaalintervjuude kavade koostamine
• Personaalintervjuude läbiviimine
• Fookusgrupiintervjuude kavade koostamine
• Fookusgrupiintervjuude läbiviimine
• Intervjuude tulemuste analüüs
III etapp on käesoleva vahehindamise kõige mahukam etapp. Primaarsete andmeallikate analüüs viiakse
läbi vahehindamise käigus kogutavate andmete põhjal, mida kogutakse personaal- ja
fookusgrupiintervjuude kaudu kõikidelt Projekti sidusrühmadelt, sh Projekti tegevuste elluviijate,
teenuste ja ravi osutajate, nende koostööpartnerite, asjakohaste muude osapoolte käest kuid ka nende
tervishoiutöötajate ja raviasutuste käest, kes ei ole otseselt Projekti tegevustes osalenud.
Esmaste andmete kogumise ja analüüsimise eesmärgiks on saada Projekti tegevuste rakendamise ja
elluviimisega seotud osapoolte käest tagasisidet nende asjakohasuse, tulemuslikkuse, tõhususe ja
jätkusuutlikkuse kohta. Primaarsete andmete kogumine tagab, et vahehindamine vastaks püstitatud
eesmärkidele ning arvestatud oleks erinevate Projekti tegevusi puudutavate osapoolte seisukohti ja
arvamusi.
Pakkuja hinnangul ei ole käesoleva vahehindamise raames asjakohane koguda andmeid küsimustiku
teel. Kuna Projekti tegevuste kohta kogutakse jooksvalt seireandmeid, siis nende kompleksne analüüs
võimaldab juba eelmise etapi raames välja tuua positiivsed ja negatiivsed aspektid üldises plaanis.
Küsitluse kaudu ei ole võimalik uurida sügavamalt nende aspektide tagamaid, põhjuseid ja omavahelisi
seoseid. Pakkuja hinnangul tuleb siinkohal arvestada ka asjaoluga, et Projekti tegevustes osalemine ja
tulemuslik elluviimine sõltub mitmete inimeste koostööst, tahtest ja otsustest ning tulemuslik teenuse ja
ravi osutamine eeldab tervikliku protsessi olemasolu raviasutuses. Seetõttu ei ole aita kvantitatiivse
küsimustiku läbiviimine mõõta vahehindamise eesmärke piisavalt sügavalt vaid dubleeriks suures osas
juba olemasolevaid tulemusi.
Seetõttu peab pakkuja oluliseks panna vahehindamisel suurem rõhk individuaal- ja fookusgrupi
intervjuude läbiviimisele nii, et kaetud oleks suurem hulk erinevate sihtrühmade esindajaid.
8.1. KVALITATIIVNE ANDMEKOGUMINE JA -ANALÜÜS
Kvalitatiivne andmekogumine viiakse läbi personaal- ja fookusgrupiintervjuude näol. Intervjuudes
osalevad nii Projekti tegevuste kavandamisega kui ka ellu viimisega seotud asutused ja isikud, kui ka
muude asjakohase huvigruppide esindajad ja eksperdid. Kvalitatiivse andmekogumise ja – analüüsi
eesmärgiks on koguda Projekti elluviimise kohta detailset informatsiooni ning saada kõikide Projekti
sidusrühmade hinnang vastavate tegevuste asjakohasuse, tõhususe, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse
kohta.
Kvalitatiivse andmeanalüüsi tulemused on sisendiks vahehindamise vahe- ja lõpparuandesse ning
vahehindamise V etapis läbiviidavatele fookusgrupiintervjuule kui ka võimalikele täiendavatele
personaalintervjuudele.
22
Personaalintervjuud toimuvad intervjuukava alusel ning neil on kindel teemade fookus.
Personaalintervjuu kava koostamisel lähtutakse intervjueeritava valdkondlikust kompetentsist ning
varasematest kogemustest ning nende intervjuude eesmärgiks on koguda just intervjueeritava taustast
tulenevat teadmist vastava meetmetegevuse kohta. Personaalintervjuud viib läbi kogenud intervjueerija,
kes küsib intervjuu kava alusel küsimusi, kuid uute, oluliste teemade esile kerkimisel küsib ka nende kohta.
Personaalintervjuu kestvuseks on keskmiselt 45 minutit kuni 1,5 tundi. Intervjueeritava soovil saadetakse
talle enne intervjuud tutvumiseks ka intervjuukava, mis võimaldab tal eelnevalt küsimustega tutvuda ja
intervjuuks ette valmistuda.
Fookusgrupiintervjuu on intervjuukava alusel toimuv rühmavestlus, millel on kindel teemade fookus ja
mille eesmärk on saavutada intervjueeritavate vahel elav vestlus. Fookusgrupiintervjuul on ka võimalik
lasta ringlema erinevaid hüpoteese või uudseid mõtteid, mis on ilmnenud kas dokumendianalüüsi põhjal
või mis avalduvad jooksvalt rühmaarutelu käigus. Fookusgrupiintervjuud juhib moderaator, kes jälgib, et
arutelu püsiks kindlates teema- ja ajaraamides ning et kõik intervjueeritavad oleksid vestlusesse kaasatud.
Fookusgrupiintervjuus osaleb 4-8 inimest ning selle kestvus on keskmiselt 1,5-2 tundi. Selline osalejate
arv võimaldab läbida kõik püstitatud teemad, lasta kõikidel osalejatel kaasa arutleda, kuid ei ole osalejate
jaoks liialt kurnav oma kestvuse või intensiivsuse osas.
Personaal- ja fookusgrupiintervjuud viiakse läbi kõikide Projekti sidusrühmadega, kes on
vahehindamisse kaasatud (vt alapeatükk 1.4). Täpsustatud intervjueeritavate valim ja fookusgruppi
kaasatute valim selgub vahehindamise eelmiste etappide tulemuste alusel ning kooskõlastatakse
Tellijaga.
Intervjuude raames kogutud tulemusi kasutatakse eelkõige hindamaks järgnevaid uurimisküsimusi:
• Kuivõrd vastavad Projekti tegevused teenusepakkujate ja vahehindamisse kaasatud sidusrühmade
vajadustele ja kas need on osalejate hinnangul asjakohased?
• Kuidas sidusrühmad hindavad arendustegevuste ja teadlikkust suurenevate tegevuste kvaliteeti,
kättesaadavust ja piisavust?
• Millistest tegevustest ja meetmetest tunnevad sidusrühmad puudust?
• Millised on Projekti tegevuste sihtgruppide hinnangud tegevuste tulemuslikkusele? Kuidas hindavad
sihtrühmad tegevuste mõju alkoholi liigtarvitamise probleemi vähendamisele ja ravi tulemuslikkusele?
• Millised on olnud motiveerivad tegurid ja peamised takistused, et teenusepakkujad osutaksid
planeeritud raviteenuseid?
• Millised on peamised sihtrühmade ettepanekud Projekti tegevustega jätkamiseks ja muutmiseks
tulemuslikkuse tõstmise eesmärgil?
• Kuidas toimub tegevuste elluviijate omavaheline koostöö?
• Kuidas tagada, et raviasutustel oleks jätkuvalt huvi ja ressursse osutada raviteenuseid ka pärast
Projekti lõppemist? Kas ja millist tuge vajavad Projekti sidusrühmad edaspidi?
Intervjuude läbiviimisel ja intervjueeritavate valikul lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
• Esmalt uuritakse üldiseid teemasid, mis on seotud tegevuste ettevalmistamise, arendamise ja
üldise teadlikkuse tõstmisega. Seejärel intervjueeritakse alkoholi liigtarvitamise ja varajase
avastamise ja lühisekkumise teenuse ja alkoholitarvitamise häire ravi teenusepakkujaid ja nende
töötajaid;
• Intervjuudesse kaasatakse nii neid raviasutusi ja tervishoiutöötajaid, kes on osalenud
arendustegevustes ja osutavad teenust või ravi; neid, kes on osalenud arendustegevustes aga
teenuse või ravi osutamisest loobunud või ei ole teenust ega ravi osutama hakanud; kui ka neid,
kes ei ole üheski Projekti tegevuses kunagi osalenud;
23
• Kuna tulemuslikult on võimalik teenuseid ja ravi osutada ainult raviasutuses tervikliku protsessi
olemasolu korral, siis kaasatakse fookusgrupi intervjuudesse kõiki olulisi teenuse osutamise
protsessi kaasatud tervishoiutöötajaid ja spetsialiste ühe raviasutuse raames;
• Fookusgrupi intervjuud teenusepakkujatega viiakse läbi kahes osas. Fookusgrupi esimeses osas
uuritakse osalejate hinnanguid ja arvamusi Projekti seniste tegevuste ja teenuse osutamise
protsessi kohta. Fookusgrupi teises osas pakutakse välja erinevaid kaasusepõhiseid teenuse
disaini lahendusi, mille kohta osalejad saavad anda hinnanguid kas välja pakutud protsessid
oleksid edukad või mitte.
• Projekti piirkondliku mõju ja koostöö efektiivsuse hindamise eesmärgil viiakse intervjuud läbi eri
sihtgruppides piirkonna põhiselt, st lisaks raviasutuse töötajatele intervjueeritakse sama
piirkonna teisi asjakohaste sihtgruppide esindajaid (nt intervjueeritud raviasutuse asukoha
kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitse töötaja, Töötukassa esindaja jms spetsialistid).
Tuginedes eelkirjeldatud põhimõtetele viikase kokku läbi 17 individuaalintervjuud ja 12 fookusgrupi
intervjuud, millele lisanduvad lühivestlused tervishoiuasutuse kohapeal viibiva personaliga. Intervjuud
viiakse läbi järgmise korralduse alusel:
1. Intervjuud alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse ja
alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamiseks ellu viidud tegevustega seotud
sihtgruppidega. Intervjuudesse kaasatakse:
a. 2 personaal intervjuud haridusasutuste esindajatega, kes on tegelenud juhend- ja
koolitusmaterjalide koostamisega ning koolituste läbiviimisega (sh Tartu Ülikool, Tartu
Tervishoiu Kõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool)
b. 2 personaal intervjuud Tervise Arengu Instituudi ja muude ühenduste ja asutuste
töötajatega, kes on otseselt tegelenud arendustegevuste läbiviimisega (sh Eesti
Perearstide Selt, Eesti Psühholoogide Liit, Eesti Õdede Liit jms)
2. Intervjuud teadlikkuse tõstmiseks ellu viidud tegevustega seotud sihtgruppidega.
Intervjuudesse kaasatakse:
a. 2 personaal intervjuud Tervise Arengu Instituudi ja muude ühenduste ning asutuste
töötajatega, kes on otseselt olnud seotud teavitustegevuste ellu viimisel (näiteks
teavikute koostamisel, teabeürituste läbiviimisel jms)
Arendustegevuste ja teadlikkust tõstvate tegevustega seotud isikute intervjuude alusel on võimalik
esmalt saada laiem ülevaade milliste alusteadmiste ja põhimõtete alusel on arendustegevust planeeritud,
kuidas on toimunud arendustegevuste käigus koostöö, keda on tegevustesse kaasatud, kuidas on
toimunud nende läbiviimise protsess, kuidas hindavad tegevuste elluviijad ise asjakohasust ja
tulemuslikkust jne. Saadud arvamuste ja hinnangute alusel koostatakse omakorda intervjuukavad
teenuse ja ravi pakkujatele.
3. Intervjuud alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse osutamisega
seotud sihtgruppidega (perearstikeskused). Intervjuudesse kaasatakse:
a. 2 perearstikeskust, kelle töötajad on osalenud arendustegevustes ja kes osutavad
pikaajaliselt alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust;
b. 2 perearstikeskust, kelle töötajad on osalenud arendustegevustes aga kes ei ole asunud
alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust osutama või on selle
osutamisest loobunud;
24
c. 2 perearstikeskust, kelle töötajad ei ole osalenud arendustegevustes ja kes ei ole kunagi
alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust osutanud.
Perearstikeskustega viiakse läbi fookusgrupi intervjuud, kuhu on kaasatud kõik alkoholi liigtarvitamise
varajase avastamise ja lühisekkumise teenust osutavad või selle protsessi toimimise eest vastutavad
isikud. Vajadusel viiakse seejärel läbi täiendavad ca 15 minutilised lühivestlused muude intervjuu
läbiviimise päeval kohal olevate töötajatega, kes oma igapäevatöös võivad alkoholi liigtarvitajatega kokku
puutuda ning osaleda teenuse osutamise protsessi. Selliste vestluste eesmärk on saada laiem arusaam
konkreetse asutuse hoiakutest, koostööst ning tehtud otsuste põhjustest.
Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust pakuvad 11 perearstikeskust
(Perearst Irina Kallaste, Jüri Tervisekeskus, Magdaleena Tervisekeskus, MERE-MED Perearstikeskus,
Perearst Helen Lasn, Perearst Katrin Kivisto, Perearst Külvi Peterson, Perearst Marika Plaks, Pirita-Kose
perearstikeskus, Peremed ja Saku Tervisekeskus).
4. Intervjuud alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutamisega seotud sihtgruppidega (haiglad,
kliinikud, tervisekeskused). Intervjuudesse kaasatakse:
a. 2 raviasutust, kelle töötajad on osalenud arendustegevustes ja kes osutavad
alkoholitarvitamise häire ravi;
b. 2 raviasutust, kelle töötajad on osalenud arendustegevustes aga kes ei ole asunud
alkoholitarvitamise häire ravi osutama või on sellest loobunud;
c. 2 raviasutust, kelle töötajad ei ole osalenud arendustegevustes ja kes ei ole
alkoholitarvitamise häire ravi kunagi osutanud.
Raviasutustega viikase läbi fookusgrupi intervjuud, kuhu on kaasatud kõik alkoholitarvitamise häire ravi
osutavad, selle protsessi toimimise eest vastutavad isikud ning ka muud raviasutuse juures töötavad
protsessi kaasatud isikud (sh psühholoogid, terapeudid jms). Täiendavalt viiakse seejärel läbi ca 15
minutilised lühivestlused muude intervjuu läbiviimise päeval kohal olevate töötajatega, kes oma
igapäevatöös võivad alkoholi liigtarvitajatega ja ravi saajatega kokku puutuda ning osaleda teenuse
osutamise protsessi. Selliste vestluste eesmärk on saada laiem arusaam konkreetse asutuse hoiakutest,
koostööst ning tehtud otsuste põhjustest.
Alkoholitarvitamise häire ravi teenust osutavad 7 haiglat (Kuressaare Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Narva
Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla) ning AJK Kliinik
ja Viru Haigla Tapa Tervisekeskus.
5. Intervjuud muude alkoholi liigtarvitajate ja nende lähedastega otseselt kokku puutuvate
isikutega. Intervjuudesse kaasatakse:
a. 3 erinevas piirkonnas personaal intervjuud kohaliku omavalituse sotsiaal- ja/või
lastekaitsetöötajaga, Töötukassa kohaliku büroo esindajaga vms kohalikul tasandil
töötavate spetsialistidega, kes oma töö käigus võivad alkoholi liigtarvitajatega kokku
puutuda. Kokku viiakse läbi vähemalt 9 intervjuud (3 piirkonnas vähemalt kolme erineva
spetsialistiga);
b. 2 personaal intervjuud AA-tugigruppe organiseerivate isikutega
Kõikide intervjuude ja fookusgrupiintervjuude läbiviimise kavad ja kokkuvõtted ning intervjuudel
osalenute nimekirjad esitatakse Tellijale koos projekti materjalidega ning kajastatakse vahearuandes ja
lõpparuandes.
25
PROJEKTI KOLMANDA ETAPI TULEMUSENA ON:
VALMINUD JÄRGMISED MATERJALID PROJEKTIST TERVIKUNA TEOSTATUD
Personaalintervjuude kavad ja kokkuvõtted.
Fookusgrupiintervjuude kavad ja kokkuvõtted.
Esialgsed tulemused intervjuude raames kogutud andmete
põhjal Projekti tegevuste asjakohasuse, tulemuslikkuse, tõhususe
ja jätkusuutlikkuse hindamiseks.
TOIMUNUD JÄRGMISED KOHTUMISED/SEMINARID
58%
Toimunud vahekohtumised Tellijaga intervjuudega seotud
asjaolude kooskõlastamiseks enne nende läbiviimist.
Individuaalintervjuud.
Fookusgrupiintervjuud.
9. IV ETAPP: VAHEARUANDE KOOSTAMINE JA
ESITAMINE
Uuringu IV etapis koostatakse ja esitatakse Tellijale vahehindamise vahearuanne. Vahearuanne valmib
hiljemalt nelja kuu pärast alates lepingu sõlmimist ning sisaldab vahehindamise esialgseid tulemusi,
millele Tellijal saab anda tagasisidet. Vahearuande koostamise ajaks on läbi viidud kõik peamised
andmekogumise ja analüüsi etapid, mis on sisendiks hindamise lõpptulemuste ja soovituste
kujundamisele.
Vahearuande eesmärk on anda struktureeritud ülevaade millised tegevused on seni läbi viidud, millised
andmed on kogutud, kuidas neid on analüüsitud ja milliste tulemusteni jõutud. Samuti tuuakse
vahearuandes ära hinnatava valdkonna olukorra ülevaade, üldiste probleemide ja kitsaskohtade
kirjeldused. Kirjeldatakse hinnatava Projekti ja selle tegevuste eesmärgid, täideviijad, otsesed
tulemused ning Projekti sidusrühmade ootused ja hinnangud.
Vahearuanne võimaldab anda selge ülevaate millistele andmetele ja seisukohadele tuginedes toimub
lõplike hindamistulemuste kujundamine ja soovituste väljatöötamine. Lisaks on võimalik vahearuande
arutelu käigus otsustada koos Tellijaga kas ja milliseid detailsemaid andmeid või hinnanguid on vajalik
täiendavalt ekspertidega täpsustada.
Vahearuande tulemustele antav tagasiside on aluseks hindamise järgmise etapi tegevuste planeerimisele
ja lõpparuande koostamisele (st tagasiside põhjal otsustatakse, milliseid aruande osi on vaja täiendada,
milline on lõpparuande ülesehitus jne).
Vahearuanne esitatakse Tellijale kirjalikult elektroonilises formaadis. Aruande esitamise järel toimub
Tellija ja Pakkuja vaheline kohtumine, kus arutatakse läbi vahetulemused, kooskõlastatakse edasised
tegevused ning arutatakse läbi lõpparuande ülesehitus.
26
PROJEKTI NELJANDA ETAPI TULEMUSENA ON:
VALMINUD JÄRGMISED MATERJALID PROJEKTIST TERVIKUNA TEOSTATUD
Vahearuanne.
TOIMUNUD JÄRGMISED KOHTUMISED/SEMINARID
65%
Kohtumine Tellijaga vahetulemuste arutamiseks ja edasiste
tegevuste kooskõlastamiseks.
10. V ETAPP: TULEMUSTE JA SOOVITUSTE
VÄLJATÖÖTAMINE NING VALIDEERIMINE
Seniste vahehindamise käigus kogutud andmetele ja tulemustele tuginedes viiakse läbi Projekti ja selle
tegevuste hindamisprotsess. Hindamise raames lähtutakse käesoleva pakkumuse peatükis 2 kirjeldatud
hindamise põhimõtetest ja teoreetilisest raamistikust. Hindamine toimub iga hindamiskriteeriumi lõikes.
Hindamistulemuste ja kogutud andmete alusel kujundatakse soovitused Projekti tegevuste ja nende
rakendamise protsessi muutumiseks, et tagada Projekti eesmärkide saavutamine perioodi lõpuks.
Soovitused on:
• rakenduslikud, et aidata Tellijal suurendada praktilisi teadmisi Projekti tegevuste asjakohasusest,
tulemuslikkusest, tõhususest ja jätkusuutlikkusest, võttes arvesse ka võimalikke piiranguid;
• põhjendatud, erapooletud, objektiivsed, tasakaalustatud ning arvesse on võetud hindamisel
osalenud osapoolte poolt – ja vastuargumente;
• jaotatud Projekti tegevuste kaupa ning püstitatud selliselt, et nende põhjal saaks parandada ja
täiendada Projekti tegevuste ellu rakendamist;
• võimalusel järjestatud tähtsuse järjekorras.
Hindamistulemuste kujundamise ja soovituste väljatöötamise ning lõpparuandes kajastamise eest
vastutab eelkõige Pakkuja meeskonda kaasatud ekspert, kellel on alkoholi liigtarbimisega ja sellega
kaasnevate probleemidega haakuvates valdkondades mitmekülgsed kogemused. Soovituste välja
töötamisel võetakse aluseks hindamise tulemused, sh tuginetakse ka intervjuude käigus kaasuste
analüüsi tulemustele.
Soovituste väljatöötamisel jälgitakse, et need oleksid võimalikud realistlikud ja osapooltele piisaval
määral vastuvõetavad. Kirjeldatakse konkreetsed tegevused, mida on võimalik praktikas rakendada.
Vahehindamise tulemusel tehtud soovituste juures tuuakse ära soovituse adressaat ning selle
rakendamise keerukuse aspektid.
Vahehindamise V etapi raames koostatakse lõppraporti mustand, mis sisaldab esmaseid vahehindamise
tulemusi ja soovitusi. Lõpparuande mustand esitatakse Tellijale tutvumiseks, vajadusel tehakse
olulisemad muudatused. Seejärel teostatakse laiem lõpparuande mustandi kvaliteedikontroll
võimaldades uuringusse kaasatud ekspertidel ja võtmeisikutel (nt Tervise Arengu Instituut, Eesti Arstide
Liit, Eesti Haigekassa esindajad, ülikooli esindajad, olulisemate tegevuste elluviijad jms) tagasisidet anda.
Pakkuja hinnangul on oluline, et lõppraporti mustandit oleks võimalik kasutada seminari läbiviimisel
27
eesmärgiga, et selles osalejad saaksid raporti mustandiga eelnevalt tutvuda ja olla seeläbi seminariks
paremini ettevalmistunud.
VI etapis, vahehindamise valmimise lõppfaasis, viiakse Pakkuja meeskonna, Tellija poolse meeskonna ja
valitud ekspertide ja võtmeisikute osalusel läbi seminar vahehindamise seniste tulemuste esitlemiseks
ning alkoholi liigtarvitamise avastamise ja lühisekkumise ning ravi teenuse disaini kujundamiseks.
Seminari eesmärk on läbi analüüsida erinevad võimalikud teenuse pakkumise ja koostöö mudelid (user
flows) ning jõuda kõige efektiivsemate lahendusteni.
Valideerimisseminari kestus on ligikaudu 2 tundi. Pakkuja eeldab, et selle läbiviimisel on võimalik kasutada
Tellija ruume. Valideerimisseminaril osalevad Pakkuja ja Tellija meeskonnad ja olulisemad partnerid
Projekti tegevuste planeerimisel ja elluviimisel (nt Tervise Arengu Instituut, Innove, Haigekassa, Eesti
Perearstide Selts ja Eesti Psühhiaatrite Selts, ülikoolide esindajad, teenusepakkujate esindajad jms).
Valideerimisseminaril osalejate loetelu kooskõlastatakse vahehindamise läbiviimise käigus Tellijaga.
Valideerimisseminarist saadud tagasiside alusel täiendatakse vahehindamise lõppraportit enne selle
lõplikku esitamist.
PROJEKTI VIIENDA ETAPI TULEMUSENA ON:
VALMINUD JÄRGMISED MATERJALID PROJEKTIST TERVIKUNA TEOSTATUD
Lõppraporti mustand.
Valideerimisseminari esitlus esialgsete tulemuste
tutvustamiseks.
Valideerimisseminari tulemuste kokkuvõte. 85%
TOIMUNUD JÄRGMISED KOHTUMISED/SEMINARID
Vajadusel kohtumine Tellijaga seminari korraldamise küsimustes.
Valideerimisseminar.
11. VI ETAPP: LÕPPARUANNE
Vahehindamise käigus läbiviidud tegevuste tulemusel ja valideerimisseminari tulemustele alusel valmib
eestikeelne elektrooniline vahehindamise lõpparuanne. Lõpparuandes on struktureeritult ja loogiliselt
esitatud vahehindamise teoreetiline raamistik, tulemuste analüüs ning järeldused ja soovitused.
Vahehindamise tulemuste kirjeldamisel kasutatakse sobivat graafikat ja muud visuaalset materjali ning
tuuakse asjakohaseid näiteid tulemuste paremaks lahti selgitamiseks. Peamised tulemused ja soovitused
tuuakse välja eraldi kokkuvõttes.
Aruande lisadena esitatakse metoodikaraport, lühikokkuvõte ja ingliskeelne kokkuvõte. Lõpparuandele
on lisatud hindamise aluseks olevad taustamaterjalid, hindamise käigus loodud materjalid (sh intervjuude
kavad jms), tulemuste tutvustamise esitlusslaidid ja muud materjalid. Lõpparuande fail antakse üle nii
doc- kui ka pdf- vormingus.
Vahehindamise metoodikaraport sisaldab andmete kogumiseks ja analüüsiks kasutatud meetodite
kirjeldust, sh metoodika tugevusi ja nõrkusi, mis võivad takistada vahehindamisel saadud info kasutamist,
intervjuude (sh personaal- ja fookusgrupiintervjuud) korraldamise kirjeldust, hindamise käigus loodud ja
kasutatud intervjuukavasid ning intervjuude kokkuvõtteid. Lisaks sisaldab raport tähelepanekuid
28
vahehindamise läbiviimisega seotud probleemidest, et Tellija saaks tulevikus täiustada andmete kogumist
sarnaste (vahe)hindamiste puhul.
Lõpparuande lõplik struktuur ja kujundus arutatakse Tellijaga läbi juba vahearuande esitamise käigus.
Lõpparuanne esitatakse Tellijale tutvumiseks ja tagasiside saamiseks, misjärel viiakse sisse viimased
täiendused ja kinnitatakse lõplik versioon.
Peale lõpparuande ja selle lisade kooskõlastamist korraldatakse lõppkohtumine, kus olevad Tellija ja
pakkuja meeskonnad. Koosoleku eesmärgiks on ühiselt analüüsida projekti tulemusi, eelkõige arutada
läbi tehtud soovitused ja võimalikud tegevused. Lõppkohtumine võimaldab ka mõlemal poolel anda
tagasisidet kogu protsessi korralduse, koostöö ja üldise kvaliteedi kohta.
PROJEKTI KUUENDA ETAPI TULEMUSENA ON:
VALMINUD JÄRGMISED MATERJALID PROJEKTIST TERVIKUNA TEOSTATUD
Vahehindamise lõpparuanne koos lisadega.
Vahehindamise metoodikaraport.
TOIMUNUD JÄRGMISED KOHTUMISED/SEMINARID 100%
Kohtumine Tellijaga tulemuste ja materjalide üleandmiseks ja
kokkuvõtete tegemiseks.
12. VAHEHINDAMISE LÄBIVIIMISE AJAKAVA
Vahehindamise läbiviimise ajakava ja tegevusplaani koostades arvestatakse Tellija soove tähtaegade osas.
Ajakavas mittepüsimise riski maandamiseks oleme planeerinud võimalusel tegevuste paralleelset
läbiviimist.
Pärast avakohtumise toimumist tehakse vajadusel projektiplaani täpsustused. Korrigeeritud ning täpne
ajakava esitatakse ka koos lähtearuandega. Detailne projektiplaan vaadatakse kogu projekti jooksul üle ja
vajadusel ajakohastatakse sagedusega üks kord kuus.
Ajakavas püsimise tagamiseks oleme planeerinud võimalusel tegevuste paralleelset läbiviimist.
Alljärgnevas tabelis on esitatud töö teostamiseks planeeritav ajakava töö etappide ja tegevuste põhiselt
projektinädalate lõikes arvestades, et lähtearuanne esitatakse hiljemalt 2 kuud, vahearuanne hiljemalt
4 kuu jooksul ning kõik planeeritud tegevused oleksid lõpetatud ja lõpparuanne üle antud hiljemalt 6
kuu jooksul.
Ajakava koostamisel on arvestatud, et vajalikud dokumendid, lisaandmed ning tagasiside pakkuja esitatud
materjalidele laekuvad Tellijalt ja kolmandatelt osapooltelt hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.
Ajakava tabelis on „x“ märgitud Pakkuja poolt planeeritud vahekohtumised Tellijaga, mille käigus on
võimalik arutada seniseid tulemusi, planeerida ja kooskõlastada edasisi tegevusi. Pakkuja hinnangul on
oluline korraldada vahekohtumisi vähemalt kord kuus, et tagada sujuv koostöö ja tulemuste kvaliteet ning
vastavus ootustele. Olenevalt tekkivast vajadusest on Pakkuja valmis ka tihedamini kohtuma.
29
JOONIS 4. VAHEHINDAMISE LÄBIVIIMISE AJAKAVA
13. PAKKUJA JA MEESKONNA TUTVUSTUS
13.1. PAKKUJA TUTVUSTUS
Civitta Eesti kuulub rahvusvaheliselt tegutsevasse konsultatsiooniettevõtete gruppi, milles töötab rohkem
kui 200 inimest. Civitta teenused hõlmavad kogu organisatsiooni strateegilist juhtimisprotsessi. Civitta
aitab tuvastada organisatsiooni probleeme ja arenguvõimalusi, viia läbi vajalikke uuringuid ja hindamisi,
arendada meeskonna teadmisi ja oskusi, planeerida tegevusi eesmärkide saavutamiseks, leida
rahastamisvõimalusi ja viia projektid edukalt ellu. Civitta ekspertidel on pikaajalised kogemused
uuringute, analüüside ja hindamiste metoodikate koostamises ning läbiviimises. Tänaseks on ettevõtte
püsiklientide hulgas juhtivad teadus- ja arendusettevõtted, tööstus- ning teenusettevõtted, kõik
suuremad ülikoolid ning olulisemad omavalitsused.
Oma lähenemises konsultatsiooniprojektidele seame esmatähtsaks tegevuse mõttekuse ning mõju.
Soovime, et meie poolt teostatud tööd aitaksid organisatsioonides läbi viia soovitud muudatusi.
Civitta Eesti AS’il on enam kui kümne aasta pikkune kogemus uuringute ja hindamiste läbiviimisel.
Viimaste aastate tööde hulka kuuluvad näiteks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) ning
Sisejulgeolekufondi (ISF) tulemuste ja mõju vahehindamine (2017), EASi ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika
meetmete vahehindamine (2016), Maaelu arengukava 2007-2013 järelhindamine (2016), EMP Ajalooliste
hoonete restaureerimise mõjude hindamine mõisakoolide programmis (2016), „Vanemlusprogrammi
„Imelised aastad“ mõjuvaldkondade ning kulude ja tulude analüüs“ läbiviimine (2016), Euroopa
Pagulasfondi, Euroopa Tagasipöördumisfondi ning Välispiirifondi tulemuste ja mõju hindamine (2015),
Kesk-Läänemere programmi 2014-2020 eelhindamine (2014), Ühtekuuluvuspoliitika rahastusvahenditest
planeeritavate finantsinstrumentide eelhindamine (2014) ning Struktuurivahendite 2014-2020 perioodi
EL vahendite kasutamise eelhindamine (2013).
Oleme veendunud, et meie varasemad kogemused toetavad käesoleva projekti edukat elluviimist.
13.2. MEESKONNA TUTVUSTUS
Pakkuja on vahehindamise läbiviimiseks kokku pannud 5 inimesest koosneva meeskonna, kus on
kombineeritud kõik vajaminevad kogemused ja kompetentsid töö edukaks teostamiseks.
Projekti elluviimisel peame oluliseks võtmeteguriks professionaalse projektimeeskonna olemasolu,
selget ülesannete jaotust ning paindlikkust. Alljärgnevalt tutvustame oma meeskonda, kellel on käesoleva
projekti elluviimiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Meeskonnaliikmed omavad valdkondlikku
akadeemilist haridust ning teadmisi nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete uurimismeetodite
rakendamises, millele lisanduvad erinevad praktilised kogemused vahehindamiste planeerimises ning
läbiviimises, tehnilised oskused ja kogemused vahehindamise jaoks olulise informatsiooni kogumiseks,
struktureerimiseks ja vormistamiseks.
Meeskonna kompetentsid, kogemused ja oskused kombineerituna tagavad professionaalse analüüsi
läbiviimise ja kvaliteetse tulemuse saavutamise. Projektimeeskonda juhib projektijuht, kellel on
pikaajaline erinevate valdkondade projektide vedamise ja neis osalemise kogemus. Meeskonda kaasatud
analüütikud on varasemalt korduvalt läbi viinud hindamisprojekte, suuremahulisi ja keerukaid
andmeanalüüse, organiseerinud ja modereerinud fookusgrupiintervjuusid, viinud läbi
personaalintervjuusid ning koostanud nii erinevate uurimis- kui ka hindamisprojektide raporteid.
Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud meeskonna liikmete varasmaid kogemusi. Meeskonnaliikmete CV-d
on lisatud pakkumusele.
Õie-Liisi Lipmaa (projektijuht)
Õie-Liisi on Civitta Eesti AS vanemkonsultant. Uuringute ning analüüsidega läbiviimisega on Õie-Liisi
tegelenud alates 2011. aastast ning juhtinud projektijuhina muuhulgas järgmiseid uuringuid: Muu
töökogemusega inimeste õpetajaametisse sisenemise barjäärid ja vajalikud toetusmeetmed programmi
Noored Kooli rakendamise kogemusel“ (SA Innove, 2016, projektijuht), „Liikluskasvatus haridusasutustes“
(Maanteeamet, 2015-2016, projektijuht), „E-õppe rakendamine kutsehariduses“ (SA Innove, 2014,
projektijuht), „Suurem haldussuutlikkus Läänemaal“ (Läänemaa Omavalitsuste Liit, 20122013,
projektijuht), „Roma rahvusest noorte olukord Eesti Vabariigis: haridus ja töökeskkond“ (Tallinna
Tehnikaülikool 2013-2014, meeskonna liige).
Projektijuht vastutab vahehindamise õigeaegse ja nõuetekohase läbiviimise eest, tagab hanke tehnilises
kirjelduses püstitatud analüüsi eesmärkide ja ülesannete täitmise lähtudes ühtsetest metoodilistest
alustest ning töö vastavuse Tellija ootustele. Samuti on projektijuhi ülesandeks meeskonna töö
korraldamine ja juhendamine ning aja- ja tegevuskava jälgimine. Projekti juht on peamiseks kontaktisikuks
suhtlemisel Tellijaga.
Piia Viks-Binsol (analüütik)
Piia töötab Civitta Eestis tiimijuhina. Piial on magistrikraad majanduses Tallinna Tehnikaülikoolist. Piial on
varasem 5-aastane töökogemus avalikus sektoris erinevate analüüside läbiviimisel, uuringute ja
hindamiste metoodikate väljatöötamises, valimite koostamises vastutava eksperdi või projektijuhina.
Samuti on Piia juhtinud erinevate seadusmuudatuse ettepanekute juures mõjuhindamise metoodikate
välja töötamist. Näiteks on ta viimastel aastatel osalenud meditsiinitöötajate tööjõu ja palga uuringus,
kõrgkoolide lõpetajate tööle asumise analüüsi valimi koostamisel ning erinevate maksuseaduse
muudatuste mõjuanalüüside koostamisel. Alates 2018 aasta algusest on Piia osalenud eksperdi ja
32
analüütikuna tööjõuturu ja ettevõtluskeskkonna, finantsvaldkonna ja transpordiga seotud uuringutes,
mille raames on ta läbiviinud nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid andmekogumisi ja analüüse.
Maarja Vollmer (analüütik)
Maarja töötab Civitta Eestis konsultandina ja on käesoleva vahehindamise töörühmas analüütiku rollis.
Maarjal on sotsiaalteaduste magistrikraad Rahvusvahelise migratsiooni ja etniliste suhete erialalt
Malmö Ülikoolist ning 3-aastane varasem töökogemus rände-, lõimumis- ning põhiõiguste valdkonna
uuringute, hindamiste ja teiste analüüsiprojektide läbiviimisel. Maarja valdab erinevaid
intervjueerimisstrateegiad ning on varasemalt läbi viinud rohkelt personaal- kui ka
fookusgrupiintervjuusid. Lisaks on Maarja läbi viinud nii õigus-kui ka dokumendianalüüsi erinevate
analüüsiprojektide juures. Samuti on Maarja varasemate uuringute ja hindamiste läbiviimise juures
koostanud küsitlusi, neid läbi viinud ning analüüsinud tulemusi kvantitatiivsete analüüsimeetodite abil.
Kadri Adrat (analüütik)
Kadri on Civitta Eesti AS vanemkonsultant. Kadri omandas Tartu Ülikoolis magistrikraadi
majandusteaduses, läbides muuhulgas majanduse modelleerimise õppesuuna. Kadril on mitmekülgne
kogemus nii projektijuhina kui ka majandusanalüütikuna. Ta on osalenud analüütikuna mitmetes
uuringute ja analüüsiprojektides, nt: EMP ajalooliste hoonete restaureerimise mõjude hindamine
mõisakoolide programmide näitel, EASi ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika meetmete vahehindamine,
uuring Eestisse tagasi pöörduvate perede laste õppima asumisest. Samuti juhtis ta Eesti kunstiindeksi
väljatöötamist ning osales projektijuhi assistendi ja analüütikuna paikkondlike tervishoiuteenuste mudeli
loomise projektis. Kadril on mitmekülgsed kogemused nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete andmete
analüüsis, süva- ja fookusgrupiintervjuude läbiviimisel ning analüüsiraportite koostamisel. Varasemate
tööde käigus on Kadri analüüsinud suuri andmestikke, sh teostanud klaster-, regressioon- ja
matchinganalüüse.
Riina Raudne, PhD (ekspert)
Dr. Raudne pakub süvaekspertiisi sotsiaalteemade sekkumiste disaini, hindamise ja kommunikatsiooni
vallast. Tema senine töö on keskendunud keeruliste ja stigmatiseeritud terviseteemade taju uurimisele
ning selle põhjal huvikaitsestrateegiate, terviseedenduskampaaniate ja muu haridusliku
kommunikatsiooni loomisele. Täpsemalt oskab Riina korraldada uuringuid, mis võimaldavad inimeste
praegustest mõttemudelitest võimalikult selgelt aru saada, ning luua terviklikke ja põhjalikke
kommunikatsioonistrateegiaid praeguse arusaama taseme ja vajaliku info omandamise vahel.
Magistrantuuris Oxfordi Ülikoolis uuris Dr. Raudne poliitilist reaktsiooni HIV epideemiale Eestis ja Leedus
ning selle tulemusel lõi ta koos Heateo Sihtasutusega Terve Eesti Sihtasutuse ning vedas eest erasektori
kaasamist HIV/AIDS vähendamisse ühiskonnas. Doktorantuuris Johns Hopkinsi Ülikooli Bloombergi-
nimelises rahvatervise instituudis USAs uuris Dr. Raudne kvalitatiivsete meetoditega alkoholi positsiooni
kaasaegses Eesti elus, ning on peale seda loonud hulgaliselt kampaaniaid ja projekte eesti alkoholipoliitika
ning tervist toetavama alkoholikultuuri arendamiseks. Kõige väljapaistvam kampaania on seni olnud
“Joome poole vähem!” aga ka “Tarkvanem”, Teomeeter ning Rimi'ga koos loodud klipid aju arengust ning
alkoholi kahjulikkusest. Dr Raudne valdab kvalitatiivset uuringuprotsessi ning õpetab kampaaniate
loomist Tallinna Ülikoolis ning sotsiaalse muutuse disaini ning Eesti Kunstiakadeemias.
Assistentide kaasamine
Arvestades projektis planeeritud tegevuste mahtu on Pakkuja valmis vajadusel projektimeeskonda lisama
assistente, kelle ülesandeks on projektimeeskonna abistamine tegevuste elluviimisel. Eelkõige on
assistendi ülesandeks abistada projektimeeskonna liikmete juhendamisel dokumendianalüüsi
33
läbiviimisel, koguda vajalikku taustamaterjali, vajadusel abistada intervjuude läbiviimisel ning
dokumentide (vaheraport, lõppraport) vormistamisel.
13.3. PROJEKTIMEESKONNA ROLLID
Tööde teostamisel lähtutakse peatükis 3 välja toodud tegevus- ja ajakavast, mille tähtaegselt täies mahus
elluviimine eeldab hästi planeeritud sisemist töökorraldust ning projektimeeskonna koordineeritud
tegevust.
Pakkuja on uuringu läbiviimiseks kokku pannud 5 inimesest koosneva meeskonna, kus on kombineeritud
kõik vajaminevad kogemused ja kompetentsid töö edukaks teostamiseks. Järgnevas tabelis on esitatud
ülevaade meeskonnaliikmete vahelisest rollide jagunemisest ning tegevuspõhisest ülesannete jaotusest.
Meeskonnaliige Vastutusala ja ülesanded projektis
Õie-Liisi Lipmaa • Projekti metoodiline ja tehniline ettevalmistamine ja planeerimine, tegevuste
projektijuht täpsustamine
• Projekti meeskonna töö koordineerimine
• Projekti aja- ja tegevuskava jälgimine
• Suhtlemine Tellijaga (vahehindamist puudutav infovahetus, kohtumiste
korraldamine jne)
• Andmekogumise ja analüüsi protsessi kooskõlastamine
• Vahekohtumistel osalemine ja vahetulemuste tutvustamine
• Kvaliteedikontrolli teostamine
• Tulemuste ja soovituste kujundamise protsessis osalemine
• Valideerimisseminari läbiviimine
• Tulemuste üleandmine
Piia Viks-Binsol • Projekti metoodilises planeerimises osalemine
Maarja Vollmer • Dokumendianalüüsi läbiviimine
Kadri Adrat • Statistilise andmeanalüüsi läbiviimine
Analüütikud • Personaal- ja fookusgrupiintervjuude ettevalmistamine, läbiviimine ja
tulemuste analüüsimine
• Vahearuande koostamine
• Hindamistulemuste väljatöötamine
• Osalemine soovituste väljatöötamisel
• Valideerimisseminari ettevalmistamine
• Lõpparuande koostamine
• Metoodilise aruande ja muude lõpparuande lisade koostamine
• Osalemine kohtumistel Tellijaga
Riina Raudne • Projekti metoodilises planeerimises osalemine
Ekspert • Sekundaarandmete analüüsi allikate ja protsessi ning tulemuste
kooskõlastamine
• Primaarsete andmete kogumise ettevalmistamises osalemine ning analüüsi
protsessi kooskõlastamine
• Osalemine individuaal- ja fookusgrupiintervjuudel
• Vaheraproti koostamine
• Hindamistulemuste ja soovituste väljatöötamine
• Lõpparuande koostamine
• Valideerimisseminaril osalemine
• Osalemine kohtumistel Tellijaga
Assistendid • Osalemine sekundaarandmete kogumisel ja töötlemisel
34
Meeskonnaliige Vastutusala ja ülesanded projektis
• Intervjuude planeerimisel ja läbiviimisel abistamine etteantud juhendite järgi
• Abistamine vahehindamise materjalide ettevalmistamisel ja kujundamisel
14. KOOSTÖÖ TELLIJAGA
Civittal on mitmekülgne teadmiste pagas ja pikaajaline kogemus erinevate analüüsi- ja
hindamisprojektide läbiviimisel. Tööde teostamisel on meie peamisteks põhimõteteks kvaliteet ja
tähtaegadest kinnipidamine. Selle saavutamiseks peame oluliseks järjepidevat ja usaldusväärset
koostööd Tellijaga. Projekti tegevuskavasse planeeritud ava- ja vahekohtumiste korraldamine ning
projekti käigus jooksva ja avatud tagasiside vahetamine tagab, et vahehindamise lähteülesanded,
metoodiline plaan, ajakava ja vahehindamise läbiviimise jooksul valmivad publikatsioonid vastavad
täpselt Tellija ootustele ning vahehindamise läbiviimisel on arvesse võetud Tellija täiendavaid suuniseid.
Pakkuja poolt on Tellija jaoks kontaktisikuks projektijuht, kes koordineerib koostööd Tellijaga ning ka
Pakkuja meeskonnaliikmete tööd.
Vahehindamise tulemuste kvaliteedi tagamiseks ja tähtaegade täitmiseks teeme järgnevat:
• Projekti jooksul korraldatakse Tellijaga avakohtumine, vahekohtumised ning
valideerimisseminar. Nende kohtumiste käigus kooskõlastatakse Tellijaga analüüsi läbiviimise
lõplik metoodika ja ajakava, vahetulemused ja lõpparuanne. Kohtumise materjalid edastab
Pakkuja osalejatele tutvumiseks vähemalt viis tööpäeva enne kohtumist. Tellija poolseid
ettepanekuid ja suuniseid võetakse arvesse analüüsi edasisel sisulisel läbiviimisel.
• Pakkuja poolne projektijuht annab Tellijale vähemalt kord kuus tagasisidet vahehindamise
etappide senise käigu ja tulemuste kohta. Võimalikest tõrgetest kokkulepitud tegevus- ja ajakava
täitmisel teavitatakse koheselt nende ilmnemisel. Sellise töökorralduse tulemusel on Tellijal
pidevalt värske ülevaade projekti seisust.
• Projektijuht tagab, et Tellijale esitatava vahe- ja lõpparuande kvaliteet vastaks nõuetele ning
need oleks esitatud kokkulepitud vormis ja tähtaegadel. Seejuures peetakse silmas, et vahe- ja
lõpparuanne on kirjutatud korrektses eesti keeles, struktureeritud ning keeleliselt toimetatud,
lõpparuandes esitatud informatsioon (sh joonised ja tabelid) vastavad teadusliku informatsiooni
esitamisreeglitele, on korrektselt vormistatud ja viidatud, lõpparuandes on kasutatud kaasaegset
infograafikat ning tulemuste esitlust. Lõpparuande ingliskeelne kokkuvõte ja lühikokkuvõte on
keeleliselt toimetatud.
• Pakkuja poolt koostatav lõppraport sisaldab ainult asjakohast ja uurimisküsimustele vastamiseks
vajalikku infot. Projektimeeskond on valmis põhjendama oma järeldusi ja ettepanekuid, kõik
ettepanekud on argumenteeritud ning tõenduspõhised. Vahehindamise vahe- ja lõpparuanne on
läbinud kvaliteedikontrolli.
• Tagamaks vajadusel projektimeeskonna liikmete võimalikult kiire ja sujuva asendamise (nt
haiguse korral), on Pakkuja valmis lisama meeskonda täiendavaid liikmeid, kelle kvalifikatsioon ja
varasemad kogemused vastavad hankes esitatud tingimustele. Projektimeeskonna liikmete
vahetamise või lisamise vajadus kooskõlastatakse alati esmalt Tellijaga.
Et tagada meie poolt lubatud tegevuste kvaliteetset teostamist, eeldame Tellijalt järgnevat:
• Tellija poolse kontaktisiku olemasolu ja kättesaadavust kogu vahehindamise läbiviimise jooksul
(vastavalt kokkuleppele telefoni, Skype´i, e-posti teel või vahetute kohtumiste näol). Tagamaks
vahehindamise ajakavast kinni pidamist ja tegevuste sujuvat kulgemist, on vajalik Tellija poolse
kontaktisiku kättesaadavus võimalusel 3 tööpäeva jooksul.
35
• Kõikide Tellija poolsete ja vahehindamisega otseselt seotud esindajate osalemist ava- ja
vahekoosolekutel ning valideerimisseminaril, et kooskõlastada Pakkujaga püstitatud
uurimisküsimused, analüüsi metoodika, tegevus- ja ajakava ning vahe- ja lõpptulemused.
• Vahehindamise edukaks läbiviimiseks olemasolevate ja asjakohaste andmete üleandmist
pakkujale.
• Tagasisidet esitatud vahetulemuste ja lõpparuande mustandi kohta ning vajadusel jooksvalt
tööprotsessi- ja tulemuste kohta, mis võimaldab veelgi paremini arvestada Tellija soovidega.
Tähtajad vahetulemustele ja lõppraporti mustandile tagasiside saamiseks lepitakse eelnevalt
kokku avakohtumisel.
• Piirangute ilmnemisel operatiivse koostöö tegemist Pakkujaga, leidmaks lahendusi tekkinud
olukordadele. Valmisolek vajadusel osalema täiendavatel vahekohtumistel, et kokku leppida
vajalikud muudatused tegevus- ja ajakavas.
• Vahehindamise sihtrühmade teavitamist hindamise läbiviimisest ning võimalusel toetuskirja
väljastamist, et tagada nende toetus ja soosiv suhtumine kogu vahehindamise läbiviimisel ning
motivatsioon intervjuudes osalemiseks.
36
15. RISKIANALÜÜS
Töö teostamise ajal võib esineda nii protsessist, meetoditest, Pakkujast kui ka Tellijast tingitud sisemisi ja/või väliseid riske. Järgnevalt on esitatud Pakkuja
nägemus peamistest võimalikest riskidest, nende maandamismeetmetest ja vastutavatest isikutest.
Esinemise Mõju Sisene/väline
Võimalik risk Maandamismeetmed ja vastutavad isikud
tõenäosus tulemusele risk
Analüüsi lõpptulemus ei vasta Tellija ootustele Madal Suur Sisene Avakohtumisel täpsustatakse Tellija ootused sh millistele aspektidele
eelkõige tähelepanu pöörata, milline on ootus analüüsi
Tellija ja Pakkuja on erinevalt mõistnud projekti lõppversioonile jms asjaolud. Samuti räägitakse detailselt läbi kõik
analüüsi eesmärke ning sellest lähtuvalt ei vasta hindamiskriteeriumid ja püstitatud uurimisküsimused ning
lõpptulemus täies mahus Tellija ootustele. konkreetsed andmed ja tegevused, mille kaudu neile vastused
leitakse.
Pakkuja koostab projekti ettevalmistavate tegevuste põhjal
lähtearuande mille eesmärk on fikseerida mõlema poole sarnane
arusaam metoodikast, eesmärkidest ja lõpptulemusest.
Lisaks koostab Pakkuja vahearuande, millele põhjal lepitakse kokku
edasised tegevused ja lõpparuande struktuur jms.
Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht, Tellija poolne
kontaktisik
Pakkumuses kirjeldatud metoodika ei kata kõiki Keskmine Keskmine Sisene Avakohtumisel kooskõlastatakse Tellijaga uurimisküsimused ja
püstitatud uurimisküsimusi arutatakse läbi Pakkuja poolne nägemus analüüsi metoodikast. Tellija
poole meeskond annab vajadusel omapoolsed juhised metoodika
täiendamiseks ning kooskõlastab enne projekti algust tegevusplaani ja
metoodika.
Vajadusel on Tellijal vahekohtumise või infovahetuse käigus võimalik
esitada täiendavaid suuniseid, et tagada metoodika vastavus
püstitatud uurimisküsimustele. Samuti aitavad uurimisküsimuste
kaetust tagada esitatavad lähtearuanne, vahearuanne ja neile antav
Tellija poolne tagasiside.
Esinemise Mõju Sisene/väline
Võimalik risk Maandamismeetmed ja vastutavad isikud
tõenäosus tulemusele risk
Pakkuja on kaasanud projektimeeskonda kogenud metoodiku, kes
perioodiliselt hindab ja monitoorib tegevuste vastavust etteantud
metoodikale ning vajadusel teeb ettepanekuid metoodika
täiendamiseks.
Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht ja analüütikud,
Tellija poolne kontaktisik
Oodatud tulemuste ebapiisav kvaliteet, Keskmine Suur Sisene Töö teostamiseks on ette nähtud piisav aeg, mis annab võimalused
järelduste ebapiisav tõenduspõhisus või vajalikuks ettevalmistuseks ja hindamise raames valmivate lähte-,
trianguleeritus vahe- ja lõpparuande kooskõlastamiseks Tellijaga kui ka täiendavate
andmete kogumiseks (nt sissejuhatavad ja täiendavad intervjuud
tulemuste täpsustamiseks). Meetodite valikutel on lähtutud sellest,
millise meetodiga on võimalik kõige efektiivsemalt sihtgrupini jõuda ja
vajalikku informatsiooni piisava detailsusega koguda. Pakkuja
kontrollib ühte infot mitmest allikast (triangulatsioon).
Lisaks teeb Pakkuja tihedat koostööd Tellijaga, selgitamaks välja
olemasolevate andmete piisava kvaliteeti ja mahtu.
Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht ja analüütikud,
Tellija poolne kontaktisik
Analüüsi käigus kogutud info on subjektiivne Keskmine Keskmine Väline Triangulatsiooni meetod võimaldab vähendada andmete
või on vastuolus teiste andmeallikatega mittekokkulangemise riske – infot kontrollitakse, kinnitatakse või
lükatakse ümber mitmest allikast pärineva infoga. Hindamise käigus
kogutud andmetega seotud probleemide ilmnemisel tagab pakkuja
kiire kommunikatsiooni Hankijaga, mille järel kooskõlastatakse
edasised tegevused.
Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht, metoodik ja
analüütikud, Tellija poolne kontaktisik
Töö tegevuste kvaliteedi jooksev jälgimine – Keskmine Keskmine Sisene Töö kvaliteedi tagab jooksev kontroll, tihe infovahetus ja otsuste
kvaliteedikontroll kooskõlastamine osapooltega.
Kvaliteedikontroll on planeeritud alates metoodika täpsustamisest
kuni analüüsi lõpptulemuste valmimiseni. Seeläbi ilmnevad tekkinud
38
Esinemise Mõju Sisene/väline
Võimalik risk Maandamismeetmed ja vastutavad isikud
tõenäosus tulemusele risk
Töö tegevuste raames võivad tekkida takistused, probleemid kiiresti ja neid on võimalik koheselt lahendada, et see ei
mis tuleb koheselt likvideerida (vastasel juhul mõjutaks analüüsi tulemusi.
võivad mõjutada töö lõpptulemuse kvaliteeti). Töö kvaliteedi kontroll toimub kahel tasandil:
• Projektimeeskonna sisene kontroll (kogu analüüsi vältel toimuvad
regulaarsed töökoosolekud, kus vaadatakse läbi tehtud tööd
(tulemused), lahendatakse tekkinud probleemkohad,
planeeritakse edasised sammud, kooskõlastatakse otsused jne);
• Perioodiline infovahetus Tellijaga, tagab Tellija kursisoleku
projekti käiguga, võimaluse suunata tegevusi olulistes analüüsi
etappides ning Pakkuja poolelt kindluse, et tehtav töö vastab
Tellija soovidele.
Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht ja meeskonna
liikmed
Projekti tegevused (etapid) venivad planeeritust Madal Keskmine Sisene Töö tegevuste õigeaegse elluviimise tagamiseks koostatakse detailne
pikemaks ning see mõjutab analüüsi aja- ja tegevuskava, tegevuste eest vastutajad ning kaasatud
lõpptulemuse õigeaegset üleandmist osapooled ja nende rollid.
Regulaarsetel meeskonna koosolekutel vaadatakse üle tegevuskava
ning vastavalt ilmnenud asjaoludele reageeritakse operatiivselt (sh nt
täiendava ressursi kaasamine, muudatuste tegemine, jne).
Pakkujal on võimalik meeskonda kaasata täiendavaid assistente, kes
saavad etteantud juhiste järgi abistada andmekogumisel ja
materjalide koostamisel.
Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht ja meeskonna
liikmed
Inimressursi puudus Keskmine Suur Sisene Inimressursiga kaasnevateks riskideks on projektimeeskonna liikmete
haigestumine või muudel põhjendatud põhjustel takistatud osalemine
projektis. Pakkuja on projektimeeskonda planeerinud piisavalt
liikmeid, kelle oskusteave osaliselt kattub, mille tulemusena saavad
meeskonnaliikmed üksteist asendada. Samuti on Pakkuja meeskonnas
39
Esinemise Mõju Sisene/väline
Võimalik risk Maandamismeetmed ja vastutavad isikud
tõenäosus tulemusele risk
veel sarnase tausta ja kogemusega eksperte, keda vajadusel
operatiivselt projekti elluviimisse kaasata.
Pakkujal on võimalik meeskonda kaasata täiendavaid assistente, kes
saavad etteantud juhiste järgi abistada andmekogumisel ja
materjalide koostamisel.
Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht
Projekti tegevuste elluviijad ja/või muude Keskmine Suur Väline Vahehindamise sihtgruppe teavitatakse aegsasti hindamise
sidusrühmade esindajad ei ole kättesaadavad või läbiviimisest. Peame oluliseks, et esmateavituse sihtgruppides
nad ei soovi intervjuudel osaleda hindamise läbiviimise kohta teeb Tellija, et oleks tagatud nende
toetus ja soosiv suhtumine kogu hindamise läbiviimisel.
Osapooltele kirjeldatakse hindamise läbiviimise eesmärki ja
põhjendatakse hindamises osalemise olulisust.
Probleemide ilmnemisel vajalike osapoolte kaasamisel teavitab
Pakkuja sellest koheselt Tellijat ning seejärel kooskõlastatakse
edasised tegevused.
Määratletakse lisaks n-ö varukontaktid, kellega võetakse ühendust,
kui esialgsesse valikusse kuulunud sihtrühma esindajal ei ole huvi või
võimalust vahehindamises osaleda.
Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht
Intervjuudes osalejad ei soovi konfidentsiaalset Madal Keskmine Väline Tundliku informatsiooni käsitlemine tagatakse häid tavasid järgides,
informatsiooni jagada nt intervjuude, arutelude käigus kogutud info üldistatakse ning
aruandes konkreetseid isikuid infoga kokku ei viida.
Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht ja meeskonna
liikmed
Hindamise tulemused jäävad ühekülgseteks kuna Kõrge Suur Väline Intervjuudesse kaasatakse ka need tugiorganisatsioonid ja eksperdid
hindamisse ei ole kaasatud alkoholi liigtarbijaid, (nt AA-tugirühmade esindajad), kes puutuvad tihedalt kokku alkoholi
patsiente ega nende lähedasi. liigtarvitajate ja nende lähedastega ning oskavad edasi anda nende
üldiseid seisukohti ja tagasisidet.
40
Esinemise Mõju Sisene/väline
Võimalik risk Maandamismeetmed ja vastutavad isikud
tõenäosus tulemusele risk
Hindamise sisendina kasutatakse ka Tervise Arengu Instituudi
varasemaid aruandeid ja hinnanguid alkoholi liigtarvitajate,
patsientide ja nende lähedaste kohta.
Vahehindamisel kombineeritakse erinevaid andmeid, mis täiendavad
teineteist ja võimaldavad piisavalt arvesse võtta ka alkoholi
liigtarvitajate ja patsientide hinnanguid.
Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht ja meeskonna
liikmed
41
Hange: Projekti „Kainem ja tervem Eesti“ vahehindamine Sotsiaalministeeriumile
Viitenr: 198457
1 Tehniline kirjeldus
Tervise Arengu Instituut viib Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmest 2.3 „Alkoholi
liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varase avastamise ning nõustamis- ja
raviteenuse loomine ja rakendamine“ ellu tervise- ja tööministri 9.01.2015 käskkirjaga nr
5 kinnitatud projekti „Kainem ja tervem Eesti“
(http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/ESF/tat_kaine.pdf).
Projekti „Kainem ja tervem Eesti“ eesmärk on parandada alkoholi liigtarvitamise
ennetamiseks ja raviks vajalike tervishoiu- ja tugiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning
pakkuda alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust ning
alkoholitarvitamise häire ravi teenust. Projekti teisene eesmärk on suurendada Eesti
rahvastiku teadlikkust alkoholi tarvitamise riskidest ja riskipiiridest ning alkoholi
liigtarvitamise ennetuseks ja raviks vajalikest tervishoiuteenustest ja tugitegevustest.
Projekti tulemusena on:
• Arendatud ja osutatud üldarstiabi tervishoiuteenust alkoholi liigtarvitamise
varajaseks avastamiseks ja lühisekkumiseks.
• Arendatud ja osutatud eriarstiabi tervishoiuteenust alkoholist tingitud psüühika-
ja käitumishäirete raviks.
• Paranenud Eesti rahvastiku teadlikkus alkoholi tarvitamise riskidest ja
riskipiiridest ning alkoholi liigtarvitamise ennetuseks ja raviks vajalikest
tervishoiuteenustest ja tugitegevustest.
Selleks viiakse projekti raames ellu järgmisi tegevusi:
• alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamine
ja osutamine;
• alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamine ja osutamine;
• teadlikkust suurendavad tegevused;
• seire ja hindamine.
Meetme ja projekt maksumus on kokku 10 199 791 eurot, sh ESF toetus 8 669 822 eurot
(85%). Kavandatud on osutada alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja
lühisekkumise teenust vähemalt 16 478 inimesele ja alkoholitarvitamise häire ravi teenust
vähemalt 3 975 inimesele. Projekt täidab eesmärgid kui 20%-l teenuse saajatest on
alkoholi liigtarvitamise riskitase vähenenud 6 kuud pärast alkoholi tarvitamise
vähendamisele suunatud teenuste osutamise algust.
Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust osutab 11 üldarstiabi
osutajat (perearstikeskust) ja alkoholitarvitamise häire ravi teenust osutavad seitse haiglat
(Kuressaare Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Narva Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla,
Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla) ning AJK Kliinik ja Viru Haigla
Tapa Tervisekeskus. Teenuste osutamisega alustati 2016. a II poolaastal. 2017. a lõpu
seisuga on varajase avastamise ja lühisekkumise teenust saanud 4 532 inimest ning
raviteenust 1 988 inimest. 42%-l on alkoholi liigtarvitamise riskitase vähenenud 6 kuud
pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste osutamise algust.
Hindamise vajadus
Projekti „Kainem ja tervem Eesti“ rakendamist alustati 2014. a lõpus (novembris), kuid
2015. ja 2016. a toimusid valdavalt ettevalmistavad tegevused. Koolitustegevuste välja
töötamine võttis kavandatust enam aega, kuna koolituste planeerimine oli keerukas, juht-
ja töörühmad ei jõudnud kokkuleppele koolituse sisu osas. Lisaks kinnitati ravijuhend
kavandatust hiljem, mis on aga aluseks teenuste elluviimiseks.
Ambulatoorse ning statsionaarse ravi hanked venisid samuti erinevatel põhjustel
(kontseptsiooni muudatused, ravijuhendi hilisem valmimine jne) ja teenuste osutamist
alustati 2016. a II poolaastal. Teavitustegevused toimusid seevastu plaanipäraselt.
Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse osas on põhiliseks
kitsaskohaks teenusepakkujate liiga väike arv, mis ei taga teenuse üle-eestilist katvust.
Teenust pakuti ka ESF programmide „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2008–
2009“ ja „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010–2013“ raames. Aastatel 2010–
2013 katsetati ja osutati teenust 17 perearstikeskuses ligi 700 patsiendile. E&Y tõi
„Tervislike valikute ja eluviiside soodustamise meetme hindamine“ (2012) raames välja,
et „perearstikeskuste huvi teenuse osutamise vastu oli madal, mistõttu jäi teenuse
osutamine programmide raames pigem pilotiseerimise faasi, seda just ravivõimaluste
puudumise tõttu“. Nüüd on loodud ravivõimalused, kuid alkoholi liigtarvitamise varajase
avastamise ja lühisekkumise teenuse osutamine jääb kavandatust tagasihoidlikumaks.
Kuna teenusesaajate arv jääb prognoositust väiksemaks, tuleb välja selgitada täpsed
põhjused, miks teenus ei ole olnud nii atraktiivne. Mis on kitsaskohad, mida peab
muutma, et teenuse osutamine toimiks tulemuslikult ja arvestaks teenuspakkujate huviga
teenust osutada.
Vahehindamine on kavandatud selleks, et probleemkohad tegevuste rakendamise jooksul
lahendada. Seega peab hindamine aitama kaasa projekti tegevuste tulemuslikule
rakendumisele, mis loob aluse projekti eesmärkide saavutamiseks.
Vahehindamise eesmärk ja hindamisalused (sh hindamisküsimused)
Vahehindamise eesmärgiks on teada saada, kuidas on Tervise Arengu Instituudi
elluviidava projekti „Kainem ja tervem Eesti“ tegevused rakendunud, kuivõrd tõenäoline
on projekti eesmärkide ja näitajate saavutamine ning kas ja milliseid parendusmeetmeid
on vaja eesmärkide saavutamiseks ellu viia.
Vahehindamine keskendub Tervise Arengu Instituut projekti raames elluviidavatele
tegevustele:
• alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamine
ja osutamine,
• alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamine ja osutamine ning
• teadlikkust suurendavad tegevused.
Eesmärgi täitmiseks tuleb hinnata alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja
lühisekkumise teenuse ning alkoholitarvitamise häire ravi teenuse pakkumist, sh
kättesaadavust ja rakendussüsteemi toimivust (sh osapoolte vahelist koostööd) ning teha
ettepanekuid teenuste osutamise parendamiseks. Lisaks tuleb hinnata arendus- ning
teavitustegevuste asjakohasust ja piisavust.
Sihtrühmad (hindamisest jäetakse välja alkoholi liigtarvitajad ja nende lähedased;
patsiendid, kellele osutatakse alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja
lühisekkumise teenust ning alkoholitarvitamise häire ravi teenust, kuna neid analüüsib
Tervise Arengu Instituut ja laiem avalikkus):
• tervishoiutöötajad (üld- ja eriarstiabi osutajad);
• tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad psühholoogid, sotsiaaltöötajad,
tegevusterapeudid;
• asutuste, organisatsioonide, ühenduste töötajad, kes puutuvad ametialaselt kokku
võimalike alkoholi liigtarvitavate inimestega (nt kohaliku omavalitsuse
sotsiaaltöötajad ja lastekaitsespetsialistid, Töötukassa töötajad).
Hindamisalused ja -küsimused:
Asjakohasus – kas kõik tegevused on asjakohased ja aitavad kaasa nende probleemide
lahendamisele, mille lahendamiseks tegevused planeeriti:
1) Millised on sihtrühmade ja ekspertide arvamused projekti tegevuste
asjakohasuse kohta?
Kuivõrd arendustegevused (juhendmaterjalid, koolitused, kovisioonid,
supervisioonid, õppevisiidid) aitavad kaas projekti eesmärkide
saavutamisele?
Kuivõrd teadlikkust suurendavad tegevused (juhendmaterjalid ja
koolitused, konverentsid ja teabeüritused, teavituskampaaniad,
veebileht ja teavikud (vt. Lisa 1)) aitavad kaasa projekti eesmärkide
saavutamisele?
2) Milline on sihtrühmade teadlikkus alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise
ja lühisekkumise ning alkoholitarvitamise häire ravi teenustest, sh teadlikkus
teenuste põhimõttelisest tulust elanikkonnale ja patsientidele ning alkoholi
tarvitamise riskipiiridest?
Tulemuslikkus – kui tõenäoline on projekti eesmärkide ja näitajate saavutamine ning
kas jõutakse oodatud tulemusteni:
3) Kas kõik planeeritud tegevused on kavandatud mahus (nii eelarve kui näitajad)
rakendunud ning kas ja milline on viivituste mõju projekti eesmärkide
saavutamisele?
4) Kuivõrd kättesaadavad (geograafiliselt, vajadusest lähtuvalt jne) on alkoholi
liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise ning alkoholitarvitamise
häire ravi teenused?
Kuivõrd piisavad ja kasulikud on olnud teenuste arendustegevused
(juhendmaterjalid, teavikud, koolitused, kovisioonid, supervisioonid,
õppevisiidid), et teenuseid osutataks kättesaadavalt?
Kuivõrd erinevad projektis osalevate ja mitteosalevate
teenusepakkujate hinnangud?
Kuivõrd on teenuste reaalset vajadust võimalik projektist (arvestades
projekti eelarvet, teenuste kavandatud mahte ja rakendamise perioodi)
rahuldada?
5) Millised on motiveerivad tegurid ja peamised takistused, et teenusepakkujad
osutaksid teenuseid?
Millised on barjäärid, mis takistavad tervishoiutöötajatel
teenusepakkujana projektis osalemast?
Kui palju on neid teenusepakkujaid, kes on osalenud arendustegevustes
ja osutavad teenust, aga projektis teenusepakkujana ei osale?
Kui palju on neid teenusepakkujaid, kes on osalenud arendustegevustes,
aga ei osuta teenust?
6) Kuidas on tegevuste elluviimisel arvestatud läbivate teemadega (toetatakse
võrdsete võimaluste ja regionaalarengu eesmärke (lähtuvalt
Rahandusministeeriumi juhendist „Läbivad teemad valdkonna arengukavas“
(https://sites.google.com/site/eelarvejuhend/3-strateegiline-
planeerimine/laebivate-teemade-juhend))?
7) Millised on sihtrühmade ja uuringu meeskonna ettepanekud tegevuste
muutmiseks ning alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise
ning alkoholitarvitamise häire ravi teenuste osutamise parendamiseks?
Kuidas võimalikud muudatused uuringu meeskonna hinnangul
mõjutavad teenuste pakkumist, kättesaadavust ja teenustel osalemist
ning millised on vajalikud ressursid?
Tõhusus – kuivõrd rakendussüsteem toimib:
8) alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse
toimimise kirjeldus ja hinnang sellele (kas ja kuidas on vajalik teenuse
osutamist muuta ning millised on vajalikud ressursid).
9) alkoholitarvitamise häire ravi teenuse toimimise kirjeldus ja hinnang sellele
(kas ja kuidas on vajalik teenuse osutamist muuta ning millised on vajalikud
ressursid).
10) osapoolte (küsimuses 11 ja 12 nimetatud) omavaheline koostöö (sh kas ja kuidas
alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuselt
inimesed raviteenusele jõuavad ning vastupidi) ja info vahetamise protsessi
kirjeldus ning hinnang sellele (kas ja kuidas koostööd parendada ning millised
on vajalikud ressursid).
NB! Hankijal on olemas tegevustes osalenud isikute mikroandmed (ehk kohustuslikud
ESF seireandmed, mida osalejate kohta kogutakse vt Lisa 1 http://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1304&from=EN) ja
kontaktid (e-post ja telefoni nr). Siiski tuleb arvestada, et kontaktid võivad olla vananenud
või vahetunud, mille osas on risk, et intervjuusid/küsitlust tegevustes osalejatega ei ole
võimalik esindusliku valimiga läbi viia. Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja
lühisekkumise teenust ning alkoholitarvitamise häire ravi teenust saanud inimeste
kontakte ega andmeid hankijal ei ole (alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja
lühisekkumise ning alkoholitarvitamise häire ravi teenuseid saanud inimeste kohta
saavad hankija ja Tervise Arengu Instituut edastada andmed agregeeritud kujul).
Andmete töötlemine peab toimuma kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.
Hindamise eesmärk ja hindamisalused peavad pakkumuses olema lahti mõtestatud selgelt
ning põhjendatult (st kuidas pakkuja endapoolselt hindamisaluseid mõistab ja
defineerib). Pakkuja võib välja pakkuda täiendusi/ muudatusi hindamisalustes ja/või -
küsimustes, kuid need täiendused/ muudatused peavad olema vajalikud ning nende
vajalikkus arusaadavalt ja objektiivselt põhjendatud. St vajadusel võib hindamisaluseid
ja/või -küsimusi lisada, täiendada, täpsustada ning kui mõnele küsimusele vastata ei saa,
siis võib sellele alternatiive pakkuda, kuid seda tuleb ka põhjendada. Pakkuja peab
täienduste või muudatusettepanekute tegemisel lähtuma hankija välja toodud hindamise
eesmärgist, samuti vahehindamiseks saadaolevatest andmetest ja dokumentatsioonist.
Lähtuvalt hindamise tulemustest, seeläbi saadud uutest teadmistest ja lõpphinnangust
ootame töövõtjalt lõppraportis konkreetseid ning teostatavaid tänasesse süsteemi
sobivaid soovitusi kuidas tegevusi muuta.
Hindamisprotsess, metoodika sobivuse põhjendus ja riskid
Hindamine koosneb:
• dokumendianalüüsist (ÜKP fondide rakenduskava, projektiplaan ja projekti
seletuskiri, projekti tegevuste detailne kirjeldus, projekti finantsplaan ja eelarve,
vahearuanded, varasemad hindamised ja uuringud ning muud asjassepuutuvad
dokumendid),
• intervjuudest ja/või küsitlusest osapooltega (tervishoiutöötajad (üld- ja
eriarstiabi osutajad); tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad psühholoogid,
sotsiaaltöötajad, tegevusterapeudid; asutuste, organisatsioonide, ühenduste
töötajad, kes puutuvad ametialaselt kokku võimalike alkoholi liigtarvitavate
inimestega (nt kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad ja lastekaitsespetsialistid,
Töötukassa töötajad), tervise valdkonna eksperdid jne)
• kokkuvõtvast analüüsist.
Sobiva hindamise metoodika peab tehnilise kirjelduse alusel pakkumuses
kirjeldama pakkuja ning esitama metoodika kirjelduse, millega on võimalik hindamise
eesmärk täita, st et saaks hindamisküsimustele asjatundlikult ja objektiivselt vastata ning
tekiks uut kasutatavat teadmist tegevuste rakendamisega seotud osapooltele. Pakkujatelt
ootame pakkumuses (järgides „Hindamise hea tava“ p 2.7 ja p 2.8
(http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/PraxisYldine/Hindamise_Hea_Tava.pdf))
põhjaliku hindamisprotsessi (sh metoodika, valim, andmeallikad) kirjelduse
koostamist; metoodika sobivuse üksikasjalikku põhjendamist; võimalike
riskide/ probleemide väljatoomist ja nende maandamiseks/ lahendamiseks
meetmete kirjeldamist.
Hindamisprotsess peab olema lahti kirjutatud selgelt ja hankija jaoks arusaadavalt,
metoodika valik peab olema üksikasjalikult põhjendatud (st argumenteeritud), valimi(te)
suurus(eid) peab olema üksikasjalikult põhjendatud (st argumenteeritud). Välja tuleb
tuua võimalikud riskid ja tõenäolised hindamise käigus ette tulla võivad probleemid ning
leida viisid, kuidas neid riske maandada ja tegutsemiseviisid probleemide lahendamiseks.
Pakkumuses peab olema selgitatud, kuidas valitud metoodika ja valimi(te)ga on võimalik
täita püstitatud hindamise eesmärk ning leida vastused hindamisküsimustele.
Vahehindamise läbiviimise ajal konsulteerib töövõtja tellijaga jooksvalt ja informatsiooni
edastamine hindamisprotsessi täitmise kohta toimub kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis. Töövõtja valitud hindamisprotsessi ja -metoodikat täpsustakse
avakoosolekul ning fikseeritakse lähtearuandes (loe täpsemalt allpool). Intervjuukavade,
küsitlusankeetide ja teiste sarnaste uuringumaterjalide lõplikud sõnastused
kooskõlastatakse enne nende läbiviimist hankijaga.
Hindamise käigus kerkivate küsimuste või probleemide lahendamine lepitakse kokku
hankijaga ning vastavate sisuliste muudatuste kokkulepped töö teostamise osas
protokollitakse.
Töövõtja peab pärast tööde vastuvõtmist tutvustama hindamise tulemusi
Sotsiaalministeeriumi korraldatud koosolekul ja 2019 seirekomisjoni koosolekul (sh
vajadusel täiendavalt ühel seminaril).
Hindamiseks vajalik olemasolev dokumentatsioon:
• Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
(http://www.struktuurifondid.ee/public/Rakenduskava.pdf);
• Projekt „Kainem ja tervem Eesti“ http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/ESF/tat_kaine.pdf), tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A,
finantsplaan ja eelarve kulukohtade lõikes – lisa 1 vorm B, eelarve seletuskiri ja
projekti seletuskiri;
• aruanded (http://www.innove.ee/wp-content/uploads/2017/10/SOM-TAT-
ARUANDEVORMID-kk_133.pdf ja
http://www.innove.ee/et/struktuuritoetused/2020/rakendajatele/som) (saab
pärast lepingu sõlmimist Sotsiaalministeeriumilt);
• varasemad hindamised ja uuringud
(http://www.struktuurifondid.ee/et/hindamine) ning
• muud asjassepuutuvad dokumendid (vt. Lisa 1) ja allikad.
Struktuurivahendite kohta on võimalik täiendavat informatsiooni leida aadressilt
http://www.struktuurifondid.ee/ ja Tervise Arengu Instituudi projekti „Kainem ja tervem
Eesti“ kohta veebilehelt http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/alkohol/kainem-ja-
tervem-eesti.
Ajakava ja aruandlus
Pakkuja kohustub pakkumuses esitama aja- ja tegevuskava ning aruandluse kirjelduse,
mis võimaldab hankijal hinnata, et pakkumuse esitamiseks on pakkuja läbi mõelnud kõik
olulised etapid ja nende teostamiseks vajalikud metoodilised ja organisatoorsed meetmed
ning pakkujal on võimekus alustada pärast lepingu sõlmimist hindamisega. Juhime
tähelepanu, et lõpparuande ja muude materjalide (ingliskeelne kokkuvõte,
intervjuuankeedid/ küsitluse küsimustikud ja metoodikaraport) esitamise ning
Lepingu lõpptähtaeg ei lange kokku. Lõpparuanne ja muud materjalid tuleb tellijale
esitada korraga ning vähemalt kolm nädalat enne Lepingu lõpptähtaega, et võimaldada
tellijal anda põhjalik tagasiside ning jätta töövõtjale mõistlik aeg täienduste või
paranduste sissevimiseks.
Ajakavas peavad tegevused olema nädalase täpsusega lahti kirjutatud (tegevus võib
toimuda ka mitu nädalat, kuid sel juhul tuleb märkida kui mitu nädalat) ja iga tegevuse
juures on märgitud läbiviija(d). Planeeritud ajakava peab olema lepingu kvaliteetseks
täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Pakkumuses peab olema aruandluse
ajakava, mis on lahti kirjutatud selgelt ja arusaadavalt.
Ajakavas arvestada eeldusega, et dokumendid/ andmed vms laekuvad kolmandatelt
osapooltelt 10 tööpäeva jooksul.
Ajakavas tuleb arvestada, et dokumendid/ andmed vms laekuvad kolmandatelt
osapooltelt (Sotsiaalministeeriumilt, Tervise Arengu Instituudilt jne) 10 tööpäeva jooksul.
Sõltuvalt päringu sisust, mahust ja päringute arvust võtab info ja materjalide koondamine
aega ning nendele vastatakse nii kiiresti kui võimalik. St küsitud info ja materjalid
võidakse esitada töövõtjale ka varem, kuid võrdsetel alustel tööde ajakava planeerimiseks
tuleb pakkujatel arvestada vähemalt 10 tööpäevaga.
Hiljemalt 2 kuud pärast hankelepingu sõlmimist peab valmima lähtearuanne, mis
sisaldab tööde täpsustatud ajakava ja tähtaegasid, hindamisprotsessi ning andmestiku
kättesaadavuse ja usaldusväärsuse analüüsil põhinevat metoodika üksikasjalikku
kirjeldust sh küsitluse ja/või intervjuude teemasid ning küsitletavate/intervjueeritavate
nimesid.
Hiljemalt 4 kuud pärast hankelepingu sõlmimist peab valmima vahearuanne, mis
sisaldab dokumendianalüüsi kokkuvõtet ja annab ülevaate esmastest
hindamistulemustest.
Hiljemalt 6 kuud pärast hankelepingu sõlmimist peab valmima vahehindamise
lõpparuanne ja selle inglisekeelne kokkuvõte (executive summary). Lõpparuandega koos
tuleb esitada ka vahehindamises kasutatud muud materjalid nagu intervjuuankeedid/
küsitluse küsimustikud, metoodikaraport (peab olema kirjeldatud piisavalt detailselt, et
selle põhjal oleks võimalik kordushindamist läbi viia), esitlused eesti ja inglise keeles ning
andmebaasid (mille põhjal tulemused on arvutatud). Lõpparuande peamiseks
kasutajateks on eelkõige Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi töötajad,
Euroopa Komisjoni ametnikud, aga ka laiem avalikkus.
TÖÖVÕTULEPINGU NR 2-2.2/709-1 ERITINGIMUSED
Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
(edaspidi tellija), keda esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske
ja
AS Civitta Eesti, registrikood 11092241, asukoht Lõõtsa 8, Tallinn 11415 (edaspidi töövõtja),
keda esindab juhatuse liige Riivo Anton,
edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping)
alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud lihthankemenetluse „Projekti „Kainem ja tervem Eesti“
vahehindamine Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 198457).
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on lihthanke alusdokumendid (edaspidi hanke
alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu
muudatused ja lisad (vajadusel loetelu täiendada).
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus
1.3.2. Lisa 2 – töövõtja 13.08.2018 esitatud pakkumus.
2. Lepingu ese
2.1. Töövõtja osutab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele
tellijale projekti vahehindamise (edaspidi töö):
2.1.1. Hiljemalt 2 kuud (s.o hiljemalt 06.11.2018) pärast hankelepingu sõlmimist peab valmima
lähtearuanne, mis sisaldab tööde täpsustatud ajakava ja tähtaegasid, hindamisprotsessi ning
andmestiku kättesaadavuse ja usaldusväärsuse analüüsil põhinevat metoodika üksikasjalikku
kirjeldust sh küsitluse ja/või intervjuude teemasid ning küsitletavate/intervjueeritavate
nimesid. Lähtearuanne esitatakse tellijale.
2.1.2. Hiljemalt 4 kuud (s.o hiljemalt 04.01.2019) pärast hankelepingu sõlmimist peab
valmima vahearuanne, mis sisaldab dokumendianalüüsi kokkuvõtet ja annab ülevaate
esmastest hindamistulemustest. Vahearuanne esitatakse tellijale.
2.1.3. Hiljemalt 6 kuud (s.o hiljemalt 06.03.2019) pärast hankelepingu sõlmimist valmima
lõpparuanne ja selle inglisekeelne kokkuvõte (executive summary). Lõpparuandega koos
esitatakse ka vahehindamises kasutatud muud materjalid nagu intervjuuankeedid/ küsitluse
küsimustikud, metoodikaraport (peab olema kirjeldatud piisavalt detailselt, et selle põhjal
oleks võimalik kordushindamist läbi viia), esitlused eesti ja inglise keeles ning andmebaasid
(mille põhjal tulemused on arvutatud). Eelnimetatu tuleb Tellijale esitada vähemalt kolm
nädalat enne Lepingu punktis 4.1 lõpptähtaega, s.o hiljemalt 13.02.2019, et võimaldada Tellijal
anda põhjalik tagasiside ning jätta Töövõtjale mõistlik aeg täienduste või paranduste
sisseviimiseks.
2.2. Töö peab vastama muuhulgas järgmistele tingimustele: Hindamise tulemusena antakse
eksperthinnang, kuidas on tegevused rakendunud, kuivõrd tõenäoline on projekti
eesmärkide ja näitajate saavutamine ning kas ja milliseid parendusmeetmeid on vaja
eesmärkide saavutamiseks ellu viia. Vahehindamine peab hõlmama hinnangut ja
ettepanekuid projekti raames osutatavatele alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise
ja lühisekkumise teenuse ning alkoholitarvitamise häire ravi teenuse pakkumisele, sh
kättesaadavusele ja rakendussüsteemi toimivusele (sh osapoolte vahelisele koostööle).
Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja
töövõtja pakkumuses.
2.3. Töö tellitakse ja rahastatakse: 2014-2020.13.01.16-0009 „Sotsiaalministeerium
tehniline abi“.
3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale
kogumaksumusega 32 900 eurot + käibemaks (edaspidi lepingu hind), mis
tasutakse etappide kaupa järgnevalt:
3.1.1. 3290 eurot + KM (10%) pärast lähtearuande esitamist;
3.1.2. 6580 eurot + KM (20%) pärast vahearuande kokkuvõtte esitamist;
3.1.3. 23 030 eurot + KM (70%) pärast Tööde lõplikku vastuvõtmise akti allakirjutamist
3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu
lepingus sätestatud autoriõiguste eest.
3.3. Tellija tasub tööde eest pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle
alusel esitatud arve saamist.
3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber
198457.
3.5. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava
algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes
juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris.
3.6. E-arve saatmise võimalused on:
3.6.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete
operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani.
3.6.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi
(http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis
kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse
infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks.
3.6.3. kuni viis (5) e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu
(https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja
konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi
tellija e-arvete operaatorile edastamiseks.
3.7. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest.
4. Töö teostamine
4.1. Töö üleandmise tähtaeg on maksimaalselt 6 kuud (s.o hiljemalt 06.03.2019) arvates
lepingu sõlmimisest. Töö üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentides
esitatud ajakavale.
4.2. Töövõtja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke
alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata
omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele
töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab teenuse osutamise käigus tegema
kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma
olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka.
4.3. Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele,
kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja
kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et
töö teevad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele
teadmistele, oskustele ja võimetele
4.3.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab
töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise
korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni
ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses.
4.4. Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele
ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud
lepinguga seotud ülesannete täitmisse.
4.5. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö
teostamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise
kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt.
4.6. Tellija on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt
selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
4.7. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või
võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
4.7.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks üle antud
juhendmaterjali sobivust. Materjali mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada.
Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö
lepingutingimustele mittevastavuse eest.
4.7.2. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste
sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest
teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele
mittevastavuse eest.
4.7.3. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna, on ta
kohustatud kontrollima eeltööde, kasutatud materjalide, plaanide sobivust ja
vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest
teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele
mittevastavuse eest.
4.8. Töövõtja kohustub järgima Euroopa Liidu struktuuritoetuste teavitamise ja
avalikustamise nõudeid, mis on kättesaadavad siit:
http://www.struktuurifondid.ee/et/logod.
5. Üleandmine
5.1. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-
vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel.
5.2. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides
ja pakkumuses sätestatule.
5.2.1. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse
hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt.
Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks,
hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde
mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda.
6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele
poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle
kahju ulatuses.
6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut
täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele
vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama
rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib
õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka
kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
6.3. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada saamisest
arvates.
6.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue
töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või
põhjendamatuid ebamugavusi.
6.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
6.3.3. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud
tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning
töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingule.
6.4. Lepingus punktis 4.1. sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu punkti 6.3. alusel
pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda
töövõtjalt leppetrahvi 1 % (üks protsent) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
6.5. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee
uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks
lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt
täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt
isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja
poolt ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.
6.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus
nõuda tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt
päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast.
6.7. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajaliku juhiste üleandmisega, on töövõtjal õigus nõuda
tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas, kuid mitte rohkem kui 5%
(viis protsenti) lepingu hinnast.
6.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja poolt on tellijal
õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10 % (kümme protsenti) lepingu hinnast ja/või
leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.
6.9. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui
neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu
rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
6.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateist) päeva jooksul vastava nõude
saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa
lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.
6.11. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse
vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda
mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
6.12. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta
lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad
pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis
ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika
tunnistavad vääramatu jõuna.
7. Autoriõigused
7.1. Kui Lepingu alusel töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt
omandatud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde
resultaadid (edaspidi „materjalid“) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused
(edaspidi „õigused“), sh autori kõik varalised õigused lähevad materjalide
vastuvõtmisega lepingus sätestatud tasu (lepingu hinna) eest täies mahus üle tellijale
ning materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt
ülantavad ei ole) annab töövõtja tellijale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu
kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse
kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud „litsents“). Töövõtja
kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks.
7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse
omandi õiguste kohta seoses talle teenuse osutamise käigus üleantud materjalidega.
7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost
oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud.
7.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus
loodud teoseid või nende osasid kasutada.
7.5. Töövõtja kohustub talle teenuse eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel
kolmandatele isikutele teenuse osutamisega seotud autoritasud.
7.6. Tellija ja Töövõtja kohustuvad Tööde avaldamisel mistahes vormis viitama
Sotsiaalministeeriumile kui Tellijale ning Töövõtjale kui hindamise läbiviijale.
8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul
kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele
edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu
lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt
lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud
vorm.
8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni
kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui
see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või
kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja
postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt
allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas
näidatud saatmise kellaajal.
8.4. Poolte volitatud esindajad on:
8.4.1. Tellija volitatud esindaja on Janar Kriiska, telefon 626 9185, e-post
[email protected]
või tema asendaja. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu
täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline
lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja on Piia Viks-Binsol, telefon 53 417 107, e-post Piia.Viks-
[email protected].
9. Konfidentsiaalsus
9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks
saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt
õigustatud huvi.
9.2. Töövõtja ei tegele Lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad Tööde
protsessi ja tulemusi kuni Tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud Tellija eelneval kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
9.3. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid
tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus
sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte
audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja
ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele,
allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning
juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
9.4. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise
eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
9.5. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud
isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle
kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
9.6. Töövõtja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata
muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
9.7. Töövõtjal on kohustus hävitada Tööde käigus kogutud andmekogud ja vajadusel Tööde
läbiviimiseks kolmandatelt osapooltelt saadud andmekogud, s.h valimi väljavõtted
hiljemalt kahe kuu jooksul pärast Tööde üleandmist Tellijale, mida Pooled kinnitavad
allkirjaga eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta. Kui Töövõtja jätab andmed
hävitamata, on Tellijal õigus küsida leppetrahvi 30% (kolmkümmend protsenti) Lepingu
Hinnast.
10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingu p 4.1 sätestatud
tähtpäevani või kuni lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni mõlema poole
poolt. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu
kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil
loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja
arvatud kui selline võimalus oli hanke alusdokumentides sätestatud.
10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel.
10.4. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige
kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele..
Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva.
11. Lõppsätted
11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige
kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi
kohta sätestatut.
11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei
mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
11.3. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepe
jääb saavutamata, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud
korras
11.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
Tellija Töövõtja
Marika Priske Riivo Anton
Kantsler Juhatuse liige
Sotsiaalministeerium Civitta Eesti AS
(digiallkirjastatud) (digiallkirjastatud)