dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 4. september 2018
Viit
2-2.2/709-1
Registreeritud
4. september 2018
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.2 Struktuurfondidest rahastatavad lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.2_2014-2020
Vastutaja
Janar Kriiska (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎2-2.2709-1 04.09.2018 Muu leping.bdoc1144 KB

Sisu (failidest)

PAKKUMUS PROJEKTI „KAINEM JA TERVEM EESTI“ VAHEHINDAMINE SOTSIAALMINISTEERIUMILE Hanke viitenumber: 198457 Tellija: Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tel: +372 626 9301 Pakkuja: Civitta Eesti AS (reg nr 11092241) Lõõtsa 8, 11415 Tallinn Riia 24a, 51010 Tartu SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................................................... 2 1. VAHEHINDAMISE TAUST JA VAJADUS ................................................................................................... 3 1.1. ESF alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse loomise ja rakendamise meede ................................................................................................3 1.2. Projekti „Kainem ja tervem Eesti“ tegevused ja tulemused ..................................................................4 1.3. Vahehindamise eesmärk ja skoop .........................................................................................................4 2. VAHEHINDAMISES OSALEVAD SIDUSRÜHMAD ....................................................................................... 8 3. HINDAMISKRITEERIUMID JA TEOREETILINE RAAMISTIK .............................................................................. 9 4. UURIMISKÜSIMUSED ..................................................................................................................... 11 5. VAHEHINDAMISE LÄBIVIIMISE METOODIKA JA TEGEVUSPLAAN ................................................................. 13 6. I ETAPP: VAHEHINDAMISE ETTEVALMISTAMINE .................................................................................... 15 6.1. Avakohtumine ..................................................................................................................................... 15 6.1. Sissejuhatavad intervjuud ................................................................................................................ 16 6.1.1. Lähtearuanne ................................................................................................................................ 16 7. II ETAPP: SEKUNDAARSETE ANDMEALLIKATE ANALÜÜS ........................................................................... 17 7.1. Dokumendianalüüs........................................................................................................................... 18 7.2. Projekti Tegevuste SEIREAndmete analüüs...................................................................................... 20 8. III ETAPP: PRIMAARSETE ANDMEALLIKATE ANALÜÜS.............................................................................. 22 8.1. Kvalitatiivne andmekogumine ja -analüüs ....................................................................................... 22 9. IV ETAPP: VAHEARUANDE KOOSTAMINE JA ESITAMINE ........................................................................... 26 10. V ETAPP: TULEMUSTE JA SOOVITUSTE VÄLJATÖÖTAMINE NING VALIDEERIMINE .......................................... 27 11. VI ETAPP: LÕPPARUANNE ............................................................................................................. 28 12. VAHEHINDAMISE LÄBIVIIMISE AJAKAVA ............................................................................................ 29 13. PAKKUJA JA MEESKONNA TUTVUSTUS .............................................................................................. 31 13.1. Pakkuja tutvustus ........................................................................................................................... 31 13.2. Meeskonna tutvustus ....................................................................................................................... 32 13.3. Projektimeeskonna rollid .................................................................................................................. 34 14. KOOSTÖÖ TELLIJAGA ................................................................................................................... 35 15. RISKIANALÜÜS ........................................................................................................................... 37 2 1. VAHEHINDAMISE TAUST JA VAJADUS Eesti rahvastiku alkoholi tarbimine elaniku kohta on viimastel dekaadidel olnud üks kõrgemaid maailmas, ning sellega seotud kahjud kogukonna tervisele ja heaolule on märkimisväärsed. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel tarbiti Eestis 2017. aastal 10,3 liitrit puhast alkoholi täiskasvanud (15+) elaniku kohta. Tarbimine on viimaste aastate jooksul küll vähenenud (2014 tarbiti 11,1 liitrit puhast alkoholi täiskasvanud (15+) elaniku kohta), kuid püsib endiselt kõrge. 1 2014. aastal valitsuse poolt heakskiidetud „Alkoholipoliitika rohelise raamatu“ hinnangul toob aastas üle 6 liitri absoluutalkoholi tarbimine elaniku kohta kaasa tõsiseid kahjusid rahva tervisele.2 Kuigi alkoholi liigtarvitamine on Eestis suurim haiguskoormust põhjustav terviserisk, on üldarstiabi osutajate oskused ja võimalused alkoholiprobleemidega tegeleda tagasihoidlikud. 42% perearstidest peab oma oskusi alkoholi tarvitamise nõustamisel halvaks või väga halvaks, 62% vastanuist peab oluliseks oma nõustamisoskuste täiendamist.3 Alkoholi poolt ühiskonnale põhjustatud kahjulike mõjude vähendamiseks viib Tervise Arengu Instituut Euroopa Sotsiaalfond toetuse abil läbi projekti „Kainem ja tervem Eesti“, mille eesmärgiks on parandada alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ja raviks vajalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Lisaks teenuste arendamisele on projekti eesmärgiks ka Eesti rahvastiku teadlikkuse suurendamine alkoholi tarvitamise riskidest, riskipiiridest ning olemasolevatest tugiteenustest. 1.1. ESF ALKOHOLI LIIGTARVITAMISE, SH ALKOHOLISÕLTUVUSE, ENNETUSE, VARASE AVASTAMISE NING NÕUSTAMIS- JA RAVITEENUSE LOOMISE JA RAKENDAMISE MEEDE Alkoholist tingitud sõltuvushäirete ja teiste ühiskonda negatiivselt mõjutavate tegurite vähendamiseks kutsuti 2014. aastal EL struktuurivahendite toel ellu alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse loomise ja rakendamise meede. Meede kuulub ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine alla“ meetmena nr 2.3 „Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse loomine ja rakendamine.“ Meetme eesmärgi saavutamiseks on esile toodud kolm peamist arendussuunda: 1. varakult alkoholisõltuvuse avastamise oskuste ning vajaliku nõustamisteenuse pakkumise arendamine; 2. alkoholisõltuvuse ravi, taastusabi ning tugi- ja järelteenuste arendamine; 3. alkoholitarbimise vähendamist toetavate teenuste ja materjalide väljatöötamine ning abisaamise võimalustest teavitamine, sh nõustamisteenuste väljatöötamine ja pakkumine alkoholsõltuvusega inimese lähedastele ja pereliikmetele ning veebipõhiste nõustamisteenuste väljatöötamine ja pakkumine. 1 Josing, M. (2018) „Alkoholi turg, tarbimine ja elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale“, Eesti Konjunktuuriinstituut. 2 Sotsiaalministeerium. (2014) „Alkoholipoliitika roheline raamat“. 3 Projekt „ Kainem ja tervem eesti“. http://www.tai.ee/images/KTE/tat_alko.pdf 3 Meetme eesmärkide saavutamiseks on 2015 a kinnitatud projekt „Kainem ja tervem Eesti“, mille tulemusena on: • arendatud ja osutatud üldarstiabi tervishoiuteenust alkoholi liigtarvitamise varajaseks avastamiseks ja lühisekkumiseks; • arendatud ja osutatud eriarstiabi tervishoiuteenust alkoholist tingitud psüühika ja käitumishäirete raviks; • paranenud Eesti rahvastiku teadlikkus alkoholi tarvitamise riskidest ja riskipiiridest ning alkoholi liigtarvitamise ennetuseks ja raviks vajalikest tervishoiuteenustest ja tugitegevustest. Meetme ja Projekti maksumuseks kokku on 10,2 miljonit eurot, millest ESF toetus moodustab 8,7 miljonit eurot ja riiklik kaasfinantseering 1,5 miljonit eurot. Projekti tegevuste ellu rakendamise eest vastutab Tervise Arengu Instituut ja tegevuste elluviimise perioodiks on määratud 01.11.2014 kuni 31.12.2020. 1.2. PROJEKTI „KAINEM JA TERVEM EESTI“ TEGEVUSED JA TULEMUSED Projekti „Kainem ja tervem Eesti“ tulemuste saavutamiseks on planeeritud projekti perioodi jooksul ellu viia järgmised tegevused: • alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamine ja osutamine; • alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamine ja osutamine; • teadlikkust suurendavad tegevused; • seire ja hindamine. Projekti eesmärgiks on luua ja arendada laiapõhjaline ja üle-eestiline alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse ja alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutajate võrgustik. Vaatamata sellele, et juba alates 2010 aastast piloteeriti alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise teenuse osutamist 17 perearstikeskuses ning projekti raames on loodud kõik eeldused sellega jätkamiseks ning ka ravi osutamiseks, siis projekti tegevuste vahe-eesmärke ei ole suudetud täita. Peamise probleemina nähakse teenusepakkujate vähest huvi, mille tagajärjel on ka teenuse ja ravi saajate arv väiksem ning projekti mõjud alkoholi liigtarbimise piiramisele kavandatust madalamad. Tulemuste saavutamisele on negatiivset mõju avaldanud ka pikaleveninud ettevalmistusperiood, mille tulemusel reaalsete arendus- ja koolitustegevustega ning ambulatoorse ja statsionaarse ravi pakkumisega alustati alles 2016. II poolaastal. Teavitustegevustega alustati projekti raames plaanipäraselt. 1.3. VAHEHINDAMISE EESMÄRK JA SKOOP Tulenevalt eeltoodust on vajalik läbi viia projekti „Kainem ja tervem Eesti“ (edaspidi Projekt) vahehindamine, mille eesmärgiks on välja selgitada: • kuivõrd on projekti „Kainem ja tervem Eesti“ raames planeeritud tegevused rakendunud, • kui tõenäoline on projekti lõpptulemuste saavutamine 2020 aasta lõpuks ning • milliseid parendusmeetmeid on vajalik eesmärkide saavutamise tagamiseks rakendada. Vahehindamise läbiviimisel keskendutakse alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamise ja osutamise, alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamise ja osutamise ning teadlikkust suurendavad tegevusete hindamisele. 4 Vahehindamisel ei käsitleta eraldi Projekti seire ja hindamistegevusi. Kuigi Projekti tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks kaasatakse vahehindamise tegevustesse seire eest vastutavaid asutusi. Vahehindamise läbiviimisel võetakse arvesse võtta ka asjaolu, et Projekti ettevalmistavate tegevuste planeerimine võttis ettenähtust rohkem aega, koolituste ja juhendmaterjalide väljatöötamine venis ning raviteenuse osutamisega alustati planeeritust hiljem. Seega on oluline tulemuste analüüsimisel hinnata kas ja kuivõrd on tegevuste hilisem alustanud mõjutanud projekti eesmärkide täitmist ning mida on võimalik teha selle mõju vähendamiseks enne perioodi lõppu. Eesmärgi täitmiseks hinnatakse alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse ning alkoholitarvitamise häire ravi teenuse pakkumist, sh selle kättesaadavust erinevates piirkondades. Samuti vaadeldakse rakendussüsteemi toimivust nii praegusel hetkel kui ka selle jätkusuutlikkust. Vajadusel tehakse ettepanekuid teenuste osutamise parendamiseks. Lisaks hinnatakse teavitustegevuse asjakohasust ja piisavust. Selleks, et planeerida vahehindamise metoodikat ning olulisi tegevusi ning määrata vahehindamise protsessi sihtgrupid, on pakkuja tuginedes Projekti kirjelduse dokumendile kaardistanud Projekti tegevused, nende alamtegevused, eesmärgid, sisu ja sihtrühmad (Tabel 1), mis on käesoleva vahehindamise skoobis. Projekti alguses on vajalik koostöös Tellijaga täpsustada kõik Projekti alamtegevused, osalenud asutused ja huvigrupid ning selle tulemusel võib olla vajalik teha täpsustusi ka vahehindamisse kaasatud isikute ja asutuste loetelus või planeeritud tegevustes. TABEL 1. PROJEKTI „KAINEM JA TERVEM EESTI“ RAAMES PLANEERITUD TEGEVUSTE ÜLEVAADE Tegevuse Alamtegevused Alamtegevuste sisu ja eesmärgid Alamtegevuste peamised nimetus sihtgrupid 1. Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamine ja osutamine Juhendmaterjalid ja - Juhendmaterjal „Alkoholi - Perearstid- ja -õed koolitused liigtarvitava patsiendi varajane - Muud alkoholi avastamine ja nõustamine liigtarvitajatega kokku perearstipraksises” puutuvad - Varajase avastamise ja tervishoiutöötajad 1.1. Alkoholi lühisekkumise koolituse liigtarvitamise koolituskavad ja -materjalid ning varajase koolitused. avastamise ja Kovisioonid Parima praktika jagamine Perearstikeskuste lühisekkumise töötajad, kes teenust teenuse osutavad arendamine Õppevisiidid ja Kogemuste saamine teenuse - Tegevuse elluviijad rahvusvaheliste efektiivsemaks osutamiseks - Teenuse arendamise ja võrgustike töös osutamise protsessis osalemine osalevad isikud (nt juhtrühma liikmed) 5 Tegevuse Alamtegevused Alamtegevuste sisu ja eesmärgid Alamtegevuste peamised nimetus sihtgrupid 1.2. Alkoholi Teenuse osutamine Eesmärk on võimaldada inimestele - Perearstikeskused liigtarvitamise teenuse kättesaadavus üldarstiabi - Patsiendid varajase osutamise baasil avastamise ja lühisekkumise teenuse osutamine 2. Alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamine ja osutamine Ravijuhend Soovitused ambulatoorse ja Ambulatoorset ja statsionaarse arstiabi osutamiseks statsionaarset arstiabi osutavad raviasutused Koolitusmaterjalid - Koolituskava ja -materjalid - Koolituskavade ja ja koolitused ravijuhendist lähtuvalt koolituste väljatöötajad alkoholitarvitamise häire ravi (Tartu Ülikool, Tartu teenuse osutamiseks Tervishoiu Kõrgkool, - Alkoholisõltuvust käsitlev Tallinna Tervishoiu koolituskava ja täiendkoolitus neile Kõrgkool, Eesti eriarstidele, kes tegutsevad muul Psühhiaatrite Selts) 2.1. Alkoholi- erialal kui psühhiaatria - Koolituste sihtgrupiks on tarvitamise häire ravi teenuse osutajad ravi teenuse arendamine Supervisioonid, Parima praktika jagamine - Raviasutuste töötajad, kovisioonid ja kes teenust osutavad koolitused Õppevisiidid Kogemuste saamine teenuse - Tegevuse elluviijad välisriikidesse efektiivsemaks osutamiseks - Teenuse arendamise ja osutamise protsessis osalevad isikud (nt juhtrühma liikmed) Teenuse osutamine Eesmärk on osutada - Raviasutused ja nende alkoholitarvitamise häirega töötajad (nt psühhiaater, patsientidele terviklikku ravi psühholoog, vaimse integreeritult. tervise õde, sotsiaaltöötaja) 2.2. Alkoholi- - Patsiendid tarvitamise häire Lähedaste Nõustatakse alkoholi liigtarvitajate - Raviasutused ravi teenuse nõustamine lähedasi, et aidata ennetada - Patsiendid osutamine sõltlaste tagasilangust ja hoida - Patsientide lähedased nende motivatsiooni ravi jätkamiseks. 6 Tegevuse Alamtegevused Alamtegevuste sisu ja eesmärgid Alamtegevuste peamised nimetus sihtgrupid 3. Teadlikkust suurendavad tegevused Juhendmaterjalid ja - Valdkonnaspetsiifilised - Erinevates valdkondades koolitused juhendmaterjalid ja koolitused töötavad spetsialistid, kes erinevatele inimestele, kes alkoholi võivad kokku puutuda liigtarvitajatega kokku võivad alkoholi liigtarvitajatega puutuda, eesmärgiga nende kaudu (nt sotsiaaltöötajad, liigtarvitajaid aidata. lastekaitsetöötajad, - Metoodiline juhendmaterjal psühholoogid, Töötukassa noorte alkoholitarvitamise spetsialistid, erinevate käsitlemiseks ühenduste esindajad) - Koolitused alkoholisõltlaste - Tugirühmade nõustajad lähedaste eneseabi tugirühmade ja kohalikud nõustajate väljaõppeks. omavalitsused Konverentsid ja - Alkoholi liigtarvitamist ja sellega Valdkonna spetsialistid, teabeüritused seonduvates erinevates raviasutused, laiem eluvaldkondades avalduvaid avalikkus probleeme käsitlevad konverentsid - Spetsiifilised teabeüritused alkoholi liigtarvitamise ennetamist, ravi jms käsitlevatel teemadel Teadlikkust Teavituskampaaniad Kampaaniaid avalikkuse Patsiendid, alkoholi suurendavad teavitamiseks alkoholi liigtarvitajad, nende tegevused tervisemõjudest, riskipiiridest, ravi lähedased, laiem avalikkus ja eneseabi võimalustest jms. Veebileht Veebilehe www.alkoinfo.ee Patsiendid, alkoholi arendamine, täiendamine ja liigtarvitajad, nende haldamine lähedased, laiem avalikkus Veebipõhine Veebilehe www.alkoinfo.ee kaudu Patsiendid, alkoholi skriining- ja pakutakse Eesti oludele liigtarvitajad sekkumisprogramm kohandatud eneseabiprogrammi Teavikud Teavikud teavitustegevuste ning Valdkonna spetsialistid, nõustamis- ja raviteenuste raviasutused, teenuse ja arendamise ja osutamise tegevuste ravi osutajad elluviimise toetamiseks Õppevisiidid Kogemuste saamine teenuse - Tegevuse elluviijad välisriikidesse efektiivsemaks osutamiseks - Teenuse arendamise ja osutamise protsessis osalevad isikud (nt juhtrühma liikmed) 7 2. VAHEHINDAMISES OSALEVAD SIDUSRÜHMAD Tulenevalt Projekti tegevuste eesmärgist ja sisust on Projektiga seotud erinevad Projekti elluviimise ja teenusepakkumisega seotud sidusrühmad ning alkoholi kahjude vähendamise teenuse lõppkasutajad: 1. Projekti elluviimisega ja teenusepakkumisega seotud sidusrühmad: 1.1. Alkoholi liigtarvitamise ja varajase avastamise ja lühisekkumise teenust osutavad tervishoiuasutused ja nende töötajad, sh: - perearstid - pereõed 1.2. Alkoholitarvitamise häire ravi teenust osutavad tervishoiuasutused, nende töötajad ja nende juures töötavad asjakohased isikud, sh: - haiglad, kliinikud, tervisekeskused jm raviasutused kes osutavad ambulatoorset või statsionaarset arstiabi - nende juures töötavad tervishoiutöötajad, kes osutavad üld- ja eriarstiabi - nende juures töötavad psühholoogid, sotsiaaltöötajad, tegevusterapeudid jms isikud, kes osalevad ravi osutamise protsessis 1.3. Muud alkoholi liigtarvitajatega kokku puutuvad asutused, organisatsioonid ja ühendused ning nende töötajad, sh: - sotsiaaltöötajad ja lastekaistespetsialistid - Töötukassa töötajad - psühholoogid - AA-tugirühmade organiseerijad - muud spetsialistid, kes võivad alkoholi liigtarvitajatega kokku puutuda 1.4. Projekti raames arendustegevuste (sh juhendid, koolitused, kovisioonid jms) ja teavitustegevuste (sh teavikud, veebileht, teabeüritused, konverentsid jms) läbiviimise eest vastutavad ja nende rakendamisesse kaasatud asutused ja isikud, sh: - Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool - Tervise Arengu Instituudi vastavad töötajad - muude asjakohased eksperdid, kes on osalenud koolituskavade, juhiste ja veebilehe sisu väljatöötamisel ning koolituste, seminaride ja kovisoonide läbiviimisel jms. - väliseksperdid 1.5. Projekti tegevuste planeerimise, eesmärgistamise ja seirega tegelevad asutused, sh: - Sotsiaalministeerium - Tervise Arengu Instituut - Innove - Haigekassa - Eesti Perearstide Selts ja Eesti Psühhiaatrite Selts 2. Alkoholi kahjude vähendamise teenuse lõppkasutajad: 2.1. Alkoholi liigtarvitajad ja patsiendid, kellele on osutatud alkoholi liigtarvitamise ja varajase avastamise ja lühisekkumise teenust või alkoholitarvitamise häire ravi teenust 2.2. Nende lähedased 8 Käesolevasse vahehindamisse ei kaasata alkoholi kahjude vähendamise teenuse lõppkasutajaid ehk alkoholi liigtarvitajaid ja patsiente, kellele on osutatud alkoholi liigtarvitamise ja varajase avastamise ja lühisekkumise teenust või alkoholitarvitamise häire ravi teenust ning nende lähedasi. Pakkuja peab oluliseks vahehindamisse kaasata kõik ülejäänud Projekti elluviimise ja teenuse pakkumisega seotud sidusrühmad, mis võimaldab hinnata nii Projekti planeerimise ja elluviimise protsessi üldisemal tasandil, kui ka sügavuti arendus- ja teavitustegevuste rakendamist ja sisu ning arvesse võtta teenuse ja ravi osutajate hinnanguid ja ootusi. 3. HINDAMISKRITEERIUMID JA TEOREETILINE RAAMISTIK Pakkuja jälgib vahehindamise läbiviimisel nö ülevalt-alla meetodit, mis võimaldab hindamisel jälgida Projekti ellu rakendamise tsüklit tervikuna. Esmalt vaadatakse Projekti tasandil tulemusi ja mõjusid tervikuna ning seejärel analüüsitakse iga tegevuse spetsiifilisi mõjusid. Sellise lähenemise tagamiseks kaardistatakse esmalt nö „suurem pilt“ ehk hinnatakse olemasolevat olukorda, toimunud muutusi ja üldiseid tulemusi. Seejärel kogutakse detailsemaid andmeid iga Projekti tegevuse eesmärkide täitmise kohta. Vahehindamise läbiviimisel keskendub Pakkuja hankes välja toodud asjakohasuse, tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiskriteeriumitele. Lisaks Tellija poolt välja pakutud hindamiskriteeriumitele peab pakkuja oluliseks täiendavalt eraldi hinnata Projekti jätkusuutlikkust. Jätkusuutlikkuse hindamiskriteerium aitab mõista, milline on Projekti lõpp-eesmärkide saavutamise prognoos ning millised on seda mõjutavad tegurid, milliseid ja millises mahus üld- ja eriarstiabiteenuseid ning teadlikkust tõstvaid tegevusi on vaja rakendada peale Projekti ja ESF meetmest toetuse andmise lõppemist 2020. aastal. Pakkuja silmis on oluline jätkusuutlikkust eraldi hinnata seetõttu, et alkoholi liigtarvitamise probleem on ilmselt ühiskonnas jätkuvalt teravalt päevakorras ka peale Projekti tegevuste lõppemist ning nii senised kui uued patsiendid vajavad järjepidevat tuge. Seega on oluline hinnata kas raviasutused on valmis Projekti raames ellu rakendatud arstiabi teenuseid iseseisvalt pakkuma ka peale Projekti lõppemist, kuivõrd Projekti raames saadud tervishoiutöötajate teadlikkus säilib ning kas ühiskonna teadlikkust suurendavad tegevused on piisavalt pikaajalise mõjuga. Hindamiskriteeriumite juures peetakse silmas järgnevaid aspekte: • Asjakohasuse kriteeriumi hindamisel vaadatakse kas Projekti püstitatud eesmärgid on terviklikud ja omavahelises kooskõlas ning vastavad erinevate teenuseid pakkuvate professionaalide vajadustele ja võimalustele. Hinnatakse kas elluviidud tegevuste fookus on hoitud perioodi jooksul asjakohasena, kas vajadusel on sekkutud. • Tulemuslikkuse hindamisel vaadatakse eelkõige Projekti tegevusega kaasnevaid väljundeid (mil määral planeeritud tulemused ja muudatused on saavutatud) ja protsessi tulemusi ning hinnatakse, kuivõrd on edu/ebaõnnestumine seotud raviteenuste ja teavitustegevuste planeerimise, ülesehituse või muude asjaoludega. Hindamisel keskendutakse sellele mil määral on tegevustele seatud mõõdiku täidetud, kuid hinnatakse ka teenusepakkujate rahulolu Projektiga, nende valmisolekut ja võimalusi projektis osaleda kui ootusi tulemuste kohta. Samuti hinnatakse kui suure tõenäosusega ja millistel tingimustel seatud eesmärgid saavutatakse Projekti lõpptähtajaks. 9 • Tõhususe hindamisel on keskseks küsimuseks rakendussüsteemi toimimine. Tõhususe aspekti hindamisel keskendutakse tegevusele. Hinnatakse Projekti ja selle tegevuste rakendamise protsessi erinevaid etappe, nt juhtimine, otsustamine, koostöö, järelevalve, ressursside jagamine ja juhtimine jne. Tuuakse välja protsessi toimimise positiivsed aspektid ja probleemkohad. • Jätkusuutlikkuse kriteeriumi analüüsimisel hinnatakse kuivõrd on Projekti tegevuste väljundid ja tulemused püsivad ja rakendatavad ka peale Projekti lõpetamist. Hindamisel vaadatakse kas patsientidele pakutavate raviteenuste ja tervishoiutöötajatele pakutavate tugiteenuste ülesehitamisel on arvestatud võimalike lisainvesteeringutega nende käimas hoidmiseks ja uuendamiseks tulevikus. Ühiskonna teadlikkust tõstvate tegevuste puhul analüüsitakse kas on planeeritud kuidas kavandatakse samalaadset tegevust tulevikus jätkata. Jätkusuutlikkuse hindamisel keskendutakse ainult nendele tegevustele, mille osas on tuvastatud nende kasulikkus ja asjakohasus. Kirjeldatud hindamiskriteeriumid on aluseks vahehindamise uurimisküsimustele, mis on esitatud käesoleva pakkumuse alapeatükis 2.3. Pakkuja juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et kuna hanke tehnilisele kirjeldusele vastavalt on hindamise skoobist välja jäetud teenuse lõppkasutajaid ehk alkoholi liigtarvitajad, nende lähedased ja patsiendid, kellele Projekti raames on teenuseid on osutatud, siis on võimalik Projekti asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja jätkusuutlikkust kui ka nendest lähtuvaid uurimisküsimusi hinnata ainult nende aspektide osas, mis puudutab ainult Projekti elluviijate ja teenuse pakkujate tegevust ning hinnanguid. Hindamistulemuste kujundamisel ei ole võimalik arvesse võtta teenuse ja ravi saajate hinnanguid, ootusi ja rahulolu. Tagamaks vahehindamise tulemuste kõrget kvaliteeti lähtub pakkuja analüüsi läbiviimisel ning järelduste ja soovituste tegemisel lisaks loogilise voolu ja triangulatsiooni põhimõtetest. Loogilise voolu põhimõte tagab, et hindamisearuanne on loogiliselt üles ehitatud ning ei sisalda kasutut informatsiooni. Iga järeldus peab tuginema andmetele ja analüüsile ning iga soovitus peab olema suunatud vähemalt ühele järeldusele. Iga tehtud soovituse osas lisatakse viide aruande osale, mille põhjal soovitus tehti (vt Joonis 1). JOONIS 1. LOOGILINE VOOL Olukorra Andmete Andmete Tulemused ja Poliitika- kaardistus kogumine analüüs järeldused soovitused ALLIKAS: CIVITTA EESTI Triangulatsiooni põhimõtte järgimine aitab suurendada vahehindamise tulemuste kvaliteeti. Kui hindamise läbiviija saab ühest allikast informatsiooni, siis sisaldab see tõenäoliselt mingil määral subjektiivseid elemente. Et subjektiivseid elemente välja filtreerida, on vaja vähemalt ühest teisest allikast saada selle sama teema kohta lisainformatsiooni, mis võib kinnitada, täiendada või eitada esimesest allikast saadud informatsiooni või pakkuda alternatiivset tõlgendamise võimalust. Juhul kui erinevatest allikatest saadud informatsioon on vastuolus, tuleb analüüsida mõlema leiu kvaliteeti või usaldusväärsust ning vajadusel/võimalusel kasutada täiendavaid allikaid info kogumiseks. Kui erineval viisil kogutud andmed kinnitavad teineteist, on võimalik seda kasutada tugevama tõendusfaktoriga informatsioonina. Käesoleva vahehindamise eesmärgi saavutamiseks ning püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks on tagatud, et igale uurimisküsimusele vastamiseks on kasutatud eeldused triangulatsiooni kasutamiseks, ehk kasutatud on kas mitme analüüsimeetodi ühte allikat või ühe analüüsimeetodi mitut allikat. 10 4. UURIMISKÜSIMUSED Järgnevalt on esitatud ülevaade vahehindamise igale hindamiskriteeriumile vastavatest uurimisküsimustest. Pakkuja on arvesse võtnud kõiki hanke tehnilistes tingimustes välja toodud uurimisküsimusi ning täiendanud neid omalt poolt, et oleks võimalik paremini määrata hindamise skoopi ning planeeritavate tegevuste detailsust ja alameesmärke. Käesoleva vahehindamise uurimisküsimused on järgnevad: Hindamiskriteerium Uurimisküsimused Kas kõik Projekti tegevused on asjakohased ja aitavad kaasa nende probleemide lahendamisele, mille lahendamiseks need ellu kutsuti? Sh: • Kas ja mil määral aitavad Projekti raames ellu viidavad tegevused saavutada Projekti eesmärke? • Kuivõrd aitavad planeeritud arendustegevused (sh juhendmaterjalid, koolitused, kovisioonid, õppevisiidid jms) kaasa Projekti eesmärkide saavutamisele? • Mil määral aitavad teadlikkust suurendavad tegevused (sh juhendmaterjalid, teavituskampaaniad, veebileht jms) kaasa Projekti eesmärkide saavutamisele? • Kas Projekti tegevuste korraldus on mõistlik ja ratsionaalne? • Kuivõrd vastavad Projekti tegevused teenusepakkujate vajadustele ja võimalustele? Kas need on vahehindamisse kaasatud Projekti osaliste hinnangul asjakohased? Asjakohasus • Kui hästi on teenusepakkujate vajadused, pakutud tegevused ja nende eesmärgid omavahel seotud? • Milline on Projekti sidusrühmade teadlikkus Projekti raames pakutavatest raviteenustest ja teadlikkus teenuste tulust elanikkonnale ja patsientidele ning alkoholi tarvitamise riskipiiridest? • Kuidas uuritavad teenusepakkujad hindavad arendustegevuste ja teadlikkust suurenevate tegevuste kvaliteeti, kättesaadavust ja piisavust? • Millistest tegevustest ja meetmetest tunnevad teenusepakkujad puudust? • Kuidas parandada ja tõhustada Projekti tegevusi, et need oleksid kooskõlas teenusepakkujate võimaluste ja oskustega? • Millised on sihtrühmade ettepanekud tegevuste tulemuslikkuse tõstmiseks? • Kas peale Projekti ellu kutsumist on ilmnenud antud valdkonnas uusi nüansse, mille lahendamiseks oleks vaja Projekti eesmärke või sihtrühmi laiendada? Kui tõenäoline on projekti eesmärkide ja näitajate saavutamine ning kas jõutakse oodatud tulemusteni? Sh: • Kas kõik planeeritud tegevused on rakendatud kavandatud mahus (nii eelarve, määratud sihttasemed kui ka muud näitajad) ja mil määral on saavutatud vahe-eesmärgid? • Millised tegurid on soodustanud või takistanud Projekti tegevuste vahe- eesmärkide saavutamist? Tulemuslikkus • Mil määral on välised tegurid mõju avaldanud ja kas nendega on tegevuste elluviimisel arvestatud? • Kuivõrd on tegevuste elluviimisel arvestatud läbivate teemadega vastavalt Rahandusministeeriumi juhendile „Läbivad teemad valdkonna arengukavas“? • Millises ulatuses on teenuste reaalset vajadust võimalik Projektist rahuldada, arvestades Projekti eelarvet, teenuste mahte ja rakendamise perioodi? • Kuidas hindavad Projekti sidusrühmad tegevuste mõju alkoholi liigtarvitamise probleemi vähendamisele ja ravi tulemuslikkusele? 11 Hindamiskriteerium Uurimisküsimused • Kui palju on Projekti tegevustes osalenud ja mitteosalenud teenusepakkujaid ja tervishoiutöötajaid? Kui palju on teenusepakkujaid, kes on osalenud arendustegevuses aga teenust ei osuta? • Kuidas erinevad teenuseid osutanud ja teenuseid mitte osutanud gruppide hinnangud ja ootused Projekti suhtes? • Kas Kui kasulikuna näevad teenusepakkujad ja tervishoiutöötajad Projekti tegevusi? Kui loobuti nt koolitusel või seminaril osalemisest või ei alustatud raviteenuse pakkumisega, siis mis olid selle põhjused? • Kuivõrd kättesaadavad (sh geograafiliselt ja vajadustest lähtuvalt) on alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise ning alkoholitarvitamise häire ravi teenused? • Kuivõrd piisavad ja kasulikud on olnud teenuste arendustegevused, et teenuseid osutataks kättesaadavalt? • Millised on peamised sihtrühmade ettepanekud Projekti tegevustega jätkamiseks ja muutmiseks tulemuslikkuse tõstmise eesmärgil? • Milliseid muudatused on vajalikud, et aidata parandada Projekti tegevuste kättesaadavust, teenuse pakkumise ulatust ja kvaliteeti? • Kuidas tajuvad teenusepakkujad ja Projekti planeerijad rakendussüsteemi toimimist? • Kuivõrd tehakse teenusepakkujate ja Projekti planeerijate hinnangul õigeid tegevusi? • Kuivõrd tehakse teenusepakkujate ja Projekti planeerijate hinnangul ravitegevusi õigesti? • Kuidas kommenteerivad teenusepakkujad ja Projekti planeerijad teenuste kasutajamugavust ja kasutaja teekonda algusest lõpuni, sh teenusest esmakordsest kuulmisest kuni sobiva teenuse saamiseni ja paranemiseni? • Kuidas tegevused omavahel haakuvad ja teineteist täiendavad? Tõhusus • Kuidas toimub tegevuste elluviijate omavaheline koostöö? • Kuidas on korraldatud ja toimib Projekti teenuste seos teiste patsiendile vajalike teenustega? • Milline on tegevuste elluviijate (sh raviasutused, tervishoiutöötajad, eksperdid jms) omavaheline info vahetamise protsess? • Milline on kulude proportsionaalsus võrdluses saavutatud väljundiga? • Milline on Projekti tegevuste planeerimisele ja rakendamisele kuluv ressurss? Kas see on kooskõlas seatud eesmärkide oluisusega ning saavutatud tulemustega? • Millised oleks teenusepakkujate ja planeerijate soovitused teenuste tõhususe suurendamiseks? Kuidas jõutakse Projekti lõpp-eesmärkideni ning kuidas väljundeid peale rahastuse lõppemist (edasi) kasutatakse? Sh: • Milline on lõpp-eesmärkide saavutamise prognoos? Millised tegurid võivad lõppeesmärkide saavutamist mõjutada (soodustada või takistada)? • Millises mahus võib olla vajadus pakutavate ja/või uute teenuste ning arendus- ja teavitustegevuste järele pärast Projekti lõppemist (alates 2020)? Jätkusuutlikkus • Kas ja kui kaua on arendus- ja teavitustegevuste tulemusel välja töötatud avalikud veebilehed, teavitusmaterjalid jms kasutatav ja ajakohane ka peale Projekti lõppemist? • Kas raviasutustel on jätkuvalt huvi ja ressursse osutada raviteenuseid ka pärast Projekti lõppemist? Mida on võimalik Projekti raames teha, et huvi ja ressursid oleks teenuse jätkuvaks osutamiseks tagatud? • Kas ja millist tuge vajavad sihtrühmad edaspidi? 12 Kirjeldatud uurimisküsimustele vastuste leidmiseks on pakkuja jaganud metoodika kolme suurde plokki vt Joonis 2). Esmalt viiakse läbi ettevalmistavad tegevused, seejärel andmekorje ja analüüs ning viimases plokis töötatakse välja tulemused ja poliitikasoovitused. Plokkide alaetapid ja konkreetsed tegevused koos metoodika valiku põhjendustega on lahti kirjutatud käesoleva pakkumise 3 peatükis. Kõikides planeeritud etappides keskendutakse läbivalt nelja hindamiskriteeriumi ja nendele vastavate uurimisküsimuste analüüsile. JOONIS 2. VAHEHINDAMISE LÄBIVIIMISE PROTSESS 5. VAHEHINDAMISE LÄBIVIIMISE METOODIKA JA TEGEVUSPLAAN Järgnevalt on esitatud pakkuja nägemus vahehindamise läbiviimiseks kasutatavast metoodikast. Metoodika (sh andmete kogumise ja analüüsimise meetodid, vahehindamisse kaasatud sidusgrupid ja nendeni jõudmine, personaal- ja fookusgrupiintervjuude läbiviimise põhimõtted, jm) kooskõlastatakse Tellijaga vahehindamise esimeses etapis. Tellija soovil ja vajaduse ilmnemisel on pakkuja valmis tegema kasutatavasse metoodikasse muudatusi. Kõik muudatused kooskõlastatakse eelnevalt Tellijaga. Käesolevas pakkumuses väljapakutud metoodika vastab Pakkuja varasematele edukatele kogemusele sarnaste hindamiste läbiviimisel ning on kooskõlas hindamise hea tavaga ja struktuurifondide rakendamise hindamiste läbiviimise printsiipidega.4 4 ESTES (2012) Hindamise hea tava, kättesaadav: https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/hindamise_hea_tava.pdf; CyclePlan, Rahandusministeerium (2008) Struktuurivahendite rakendamise hindamiste läbiviimise töövihik, kättesaadav: https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/cp_toovihik_praktika_loplik.pdf. 13 Pakkuja on koostanud vahehindamise läbiviimise põhimõtted, metoodika ja planeerinud andmekogumise meetodid kooskõlas „Hindamise hea tava“ suunistega. Näiteks on Pakkuja planeerinud erinevate etappide väljundid (avakoosolek, lähtearuanne, vahearuanne, lõpparuande mustand, lõpparuanne ja lõppkoosolek) selliselt, et tagada mõlema osapoole ühine arusaam senistest tulemustest ja edasistest tegevustest ning Tellija pidev kursis oleks oluliste vahetulemustega. Pakkuja on metoodikas sidunud konkreetsed hindamiskriteeriumid ja uurimisküsimused vastavate andmekogumise- ja analüüsi meetoditega, et tagada sisulised vastused kõikidele uurimisküsimustele. Vahehindamise läbiviimisel kasutatakse nii primaar- kui ka sekundaarandmete analüüsi, tagamaks, et kõik olulised valdkonnad ja infoallikad oleks kaetud, kuid seejuures on hindamise läbiviimisel kasutatud ressursse säästlikult vältides korduvaid tegevusi. 5 Tulenevalt käesoleva vahehindamise valdkonnast ja eesmärgist on pakkuja hinnangul oluline koguda analüüsimiseks ja järelduste tegemiseks just kvalitatiivseid andmeid, kaasates kõiki Projekti rakendamise ja elluviimisega seotud sidusrühmasid. Arvestades püstitatud uurimisküsimuste iseloomu ei ole teenusepakkujate ja muude Projekti sidusrühmade seas küsitluse korraldamine otstarbekas, kuna ei võimalda saada sisulisi hinnanguid ja ettepanekuid. Samuti ei ole pakkuja planeerinud olulist kvantitatiivsete andmete analüüsi, kuivõrd suures osas on olemasolevaid andmeid juba Projekti aruandluses analüüsitud. Seega peab pakkuja oluliseks keskenduda eelkõige just laiapõhjalisemale ja sisulisemale kvalitatiivsete andmete kogumisele. Valitud metoodika võimaldab laiapõhjalist kaasamist ning tagab, et vahehindamise läbiviimisel valmivad tulemused ja poliitikasoovitused aitaksid hinnata Projekti asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja jätkusuutlikkust ning vajadusel parandada Projekti tegevuste elluviimise protsessi. Järgnevalt on esitatud iga vahehindamise etapi detailne ülevaade, koos etappides läbiviidavate tegevuste ning etapi tulemitega. JOONIS 3. VAHEHINDAMISE METOODIKA IV ETAPP V ETAPP Lõpparuande koostamine IV ETAPP Lõpparuande mustandi Lõpparuande Vahearuande koostamine esitamine III ETAPP koostamine ja Personaal- ja esitamine Raporti II ETAPP fookusgrupi- kvaliteedi- I ETAPP Dokumendi- intervjuude kontroll analüüs läbiviimine Ava- Lõppraporti kohtumine Projekti Kvalitatiivsete mustandi tegevuste andmete esitamine Sissejuhata- seireandmete Tellijale analüüs vad analüüs intervjuud Seminar teenuse Lähtearuande disaini koostamine kujunda- miseks 5 Primaarsed andmed on andmed, mida on kogutud käesoleva vahehindamisel eesmärgil. Sekundaarandmed on andmed, mida on kogutud juba varasemalt mõne teise andmekogumise või analüüsi raames. 14 6. I ETAPP: VAHEHINDAMISE ETTEVALMISTAMINE Tegevused: • Avakohtumine (sh eesmärkide, tegevuste, oodatavate tulemuste ja aja- ja tegevuskava täpsustamine) • Sissejuhatavad intervjuud • Tegevusplaani ja metoodika täpsustamine • Lähtearuande koostamine Ettevalmistava etapi eesmärgiks on täpsustada koos Tellijaga vahehindamise eesmärgid, lähtekohad, metoodika ja oodatavad tulemused. Etapi raames toimub avakohtumine, viiakse läbi sissejuhatavad intervjuud ning koostatakse vahehindamise lähtearuanne. 6.1. AVAKOHTUMINE Avakohtumise raames kohtuvad Tellija ja vahehindamise läbiviija meeskonnad. Kohtumise käigus tutvustab pakkuja vahehindamise metoodikat, esialgset tegevusplaani ja ajakava. Koostöös Tellijaga täpsustatakse vahehindamise eesmärgid, uurimisküsimused ning Tellija ootused vahearuandele ja lõpptulemustele. Lisaks on vajalik avakohtumise käigus selgitada välja sekundaarsete andmeallikate analüüsiks (sh nii dokumendianalüüs kui ka statistiliste andmete analüüs) vajalike materjalide ja andmete olemasolu, mis on sisendiks hindamise teises etapis toimuva sekundaarse andmeanalüüsi ja intervjuude läbiviimisel. Eelkõige soovib pakkuja juba avakohtumise raames saada enda kasutusse: • projekti tegevuste planeerimist, tulemuslikkuse jälgimist jms kajastavad aruanded; • lõplik nimekiri Projekti raames ellu viidud tegevustest ja teenustest; • mikroandmed koos kontaktidega projekti tegevustes osalenud isikute kohta (ehk ESF seireandmed); • teenuseid ja ravi saanud inimeste agregeeritud andmeid. Pakkuja eeldab, et Tellija teavitab pakkujat varakult kui teenuseid ja ravi saanud inimeste kohta agregeeritud andmete väljastamine eeldab isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt täiendavate lubade taotlemist. Avakohtumise tulemusena lepitakse kokku konkreetsed võtmeisikud, kellega pakkuja viib läbi sisulised Projekti tegevuste elluviimise protsessi ja eesmärke hindavad sissejuhatavad intervjuud. Avakohtumise tulemusel lepitakse kokku ka edasise koostöö põhimõtted kogu vahehindamise läbiviimise vältel ning projekti kontaktisikud Tellija ja vahehindamise läbiviija poolt. Vaadatakse üle projekti tegevus- ja ajakava sh vaheetappide ja -kohtumiste tähtajad ning tehakse vajadusel korrektuurid. Lisaks fikseeritakse vahehindamise läbiviimise korralduslikud küsimused sh kontaktisikud, tähtajad jms. Avakohtumise toimumiskoht ja –aeg lepitakse kokku pärast hankelepingu sõlmimist. Pakkuja eeldab, et avakohtumise toimumise kuupäeva määramisel jääb pakkujale vähemalt 2 nädalat, et projektimeesknd jõuaks eelmised tööd lõpetada ning neile jääks piisvalt aega avakohtumise põhjalikuks ettevalmistuseks. 15 6.1. SISSEJUHATAVAD INTERVJUUD Avakohtumise järel viiakse läbi sissejuhatavad intervjuud Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi (ning muude avakohtumisel kokku lepitud) võtmeisikutega, kes vastutavad hinnatava Projekti rakendamise protsessi eest. Intervjuude eesmärk on saada põhjalikku taustainformatsiooni Projekti eesmärkide ja tulemusindikaatorite kohta, ettevalmistamise ja rakendamise kohta, hinnanguid senise rakendumise ja tulemuste kohta ning koguda teavet olemasolevate empiiriliste materjalide ja oluliste sihtrühmade kohta. Sissejuhatavate intervjuude eesmärk on saada esmane ülevaade Projekti eesmärkide saavutamiseks kavandatud ja seni ellu viidud tegevustest ja protsessist tervikuna, sh täpsustada kaasatud sihtrühmasid, seniseid tegevusi, nende tulemusi ja antud hinnanguid. Sissejuhatavate intervjuude kaudu kogutud informatsioon on aluseks ja sisendiks vahehindamise teise etapi tegevuste detailsemale kavandamisele ning annab esmase sisendi ka järelduse kujundamisele hilisemas etapis. 6.1.1. LÄHTEARUANNE Avakohtumise ja sissejuhatavate intervjuude läbiviimise järel koostab pakkuja lähtearuande, kus on detailselt kirjeldatud avakohtumise ja sissejuhatavate intervjuude tulemusel täpsustatud vahehindamise eesmärk, uurimisküsimused, metoodiline plaan ja ajakava. Samuti antakse ülevaade vahehindamises kasutatavatest sekundaarandmetest ning kirjeldatakse ära võimalikud andmelüngad, mida on vaja planeeritud andmekogumiste raames täiendavalt koguda. Kirjeldatakse ära kõik kaasatud sihtgrupid, täpsustatakse valimite moodustamise kriteeriume ja intervjueeritavate nimekirja. Lähtearuande eesmärk on tagada, et Tellija ja pakkuja mõistavad vahehindamise lõplikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi sarnaselt ning fikseerida lõplik tegevusplaan ja ajakava. Lähtearuanne on aluseks pakkuja edasiste tegevuste läbiviimisele ning pakkuja ja Tellija vahelisele koostööle. PROJEKTI ESIMESE ETAPI TULEMID: VALMINUD JÄRGMISED MATERJALID PROJEKTIST TERVIKUNA TEOSTATUD Avakohtumise esitlus ja kokkuvõte. Sissejuhatavate intervjuude kokkuvõtted. Vahehindamise lähtearuanne, koos täpsustatud tegevuskava, metoodika ja ajaplaaniga. TOIMUNUD JÄRGMISED KOHTUMISED/SEMINARID 5% Projekti avakohtumine, mille käigus on täpsustatud Tellija ootusi, kogutud vajalikku taustainfot, täpsustatud analüüsi metoodikat ning lepitud kokku vahehindamise läbiviimise tegevus- ja ajakava. Sissejuhatavad intervjuud asjakohaste asutuste võtmeisikutega. 16 7. II ETAPP: SEKUNDAARSETE ANDMEALLIKATE ANALÜÜS Tegevused: • Dokumendianalüüs • Projekti tegevuste seireandmete analüüs Vahehindamise II etapis viiakse läbi sekundaarsete andmeallikate analüüs. Analüüsitakse nii hinnatava meetmega, Projekti tegevustega kui ka alkoholi liigtarvitamise problemaatikaga laiemalt seotud dokumente, varasemaid analüüse ja uuringuid ning olemasolevaid statistilisi andmeid. Sekundaarsete andmete analüüsi eesmärk on saada ülevaade hinnatava valdkonna hetkeolukorrast, ellu viidud tegevustest ja nende tulemustest ning teenusepakkujate ja teiste Projekti sidusrühmade olukorrast. Sekundaarsete andmete analüüsi käigus kujundab pakkuja esmalt dokumendianalüüsile tuginedes ülevaate hinnatavat valdkonda puudutavatest õigusaktidest, arengukavadest ning üldistest probleemidest. Seejärel analüüsitakse kitsamalt just hinnatava Projekti tasandil koostatud dokumente, et saada ülevaade erinevate elluviidud tegevuste eesmärkidest, seatud indikaatoritest ja tegevuste omavahelisest kooskõlast. Sekundaarandmete analüüsi raames kujundatakse esmane hinnang meetme elluviimise tulemuslikkusele, asjakohasusele, tõhususele ja jätkusuutlikkusele. Analüüsi tulemused on: • aluseks vahehindamise järgmises etapis individuaalsete intervjuude ja fookusgrupiintervjuude kavandamisele ja läbiviimisele; • üheks aluseks vahehindamise lõplike tulemuste kujundamisel kõikide hindamiskriteeriumide juures; • üheks sisendiks soovituste väljatöötamisele. Avakohtumise ja sissejuhatavate intervjuude tulemusel kogutud informatsiooni põhjal korrigeeritakse või täiendatakse allpool toodud andmeallikate loetelu. Sekundaarandmete analüüsi tulemused koondatakse esmaseks sisendiks vaheraportisse ning kajastatakse ka lõppraportis. Muuhulgas on võimalik tulemusi tutvustada ja jagada vahehindamise V etapis ekspertidele ja võtmeisikutele, nendega täiendavate personaalintervjuude teostamise eel, viimaks kõiki osapooli samasse infovälja ning testimaks dokumendianalüüsi tulemusena tehtud järelduste õigsust. 17 7.1. DOKUMENDIANALÜÜS Dokumendianalüüsi käigus töötatakse läbi vahehindamisele kuuluva Projekti ja selle tegevuste dokumentatsioon, eesmärgiga koguda kokku võimalikult palju olemasolevat informatsiooni ja andmeid ning tuvastada, millistele uurimisküsimustele vastamiseks on olemas toetavat informatsiooni ning millistele küsimustele vastamiseks informatsioon või andmed puuduvad täielikult või on lünklikud ning mida on vaja täiendavalt koguda käesoleva vahehindamise raames läbiviidava andmekogumise raames, et saavutada vahehindamisele seatud eesmärgid ja vastata kõikidele püstitatud uurimisküsimustele. Dokumendianalüüsi raames kogutud tulemusi kasutatakse eelkõige hindamaks järgnevaid uurimisküsimusi: • Kuivõrd planeeritud arendustegevused (sh juhendmaterjalid, koolitused, kovisioonid, õppevisiidid jms) aitavad kaasa Projekti eesmärkide saavutamisele? • Kas peale Projekti ellu kutsumist on ilmnenud antud valdkonnas uusi nüansse, mille lahendamiseks oleks vaja Projekti eesmärke või sihtrühmi laiendada? • Kas kõik planeeritud tegevused on rakendatud kavandatud mahus (nii eelarve, määratud sihttasemed kui ka muud näitajad) ja mil määral on saavutatud vahe-eesmärgid? • Mis määral on välised tegurid mõju avaldanud ja kas nendega on tegevuste elluviimisel arvestatud? • Kuidas tegevused omavahel haakuvad ja teineteist täiendavad? • Kuivõrd tõhus ja efektiivne on Projekti tegevuste rakendusmehhanism? • Milline on Projekti tegevuste planeerimisele ja rakendamisele kuluv ressurss? Kas see on kooskõlas seatud eesmärkide oluisusega ning saavutatud tulemustega? • Kas tegevuste elluviimisesse on kaasatud olulised ja asjakohased osapooled? Järgnevalt on esitatud nende olemasolevate andmete loetelu, mis on dokumendianalüüsi läbiviimise alusandmeteks. Alusandmed on nii need andmed, mida on Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut Projekti ellurakendamise seire käigus perioodil november 2014 kuni vahehindamise alguseni on kogunud kui ka varasemad uuringud, analüüsid või andmed, mida pakkuja peab antud vahehindamise kontekstis oluliseks analüüsida, et teada saada Projekti sidusrühmade olukord ning hinnata, kuidas tegevused teiste valdkondade eesmärkidega suhestuvad jms. Analüüsitavad allikad on järgnevad: ESF meetme rakendamisega seotud õigusaktid ja alusdokumendid: • Meetmega 2.3 „Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse loomine ja rakendamine“ seotud õigusaktid6; • Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-20207 • Meetme ja Projektiga seotud teised valdkondlikud arengukavad sh Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020, Alkoholipoliitika roheline raamat, Esmatasandi tervishoiu arengukava aastateks 2009–2015, Eesti haiglavõrgu arengukava jms. Projekti tegevuste rakendamise ja tulemuslikkuse hindamisega seotud dokumendid: • Projekt „Kainem ja tervem Eesti“8 alusdokument 6https://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised?marksona=&rakendusasutus=707&rakendusuksus=All&fond=&meetme_teg evus=586 7 http://ngo.ee/sites/default/files/files/UKP_rakenduskava_final.pdf 8 http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/ESF/tat_kaine.pdf 18 • Projekti raames planeeritud tegevuste ja mõõdikute detailne kirjeldus • Lõplik nimekiri Projekti raames reaalselt ellu viidud tegevustest, • Nimekiri Projekti tegevuste planeerimisel ja tegevuste rakendamise protsessi elluviimist nõustanud isikutest ja asutustest • Nimekiri Projekti arendustegevustes osalenud isikutest ning mikroandmed koos kontaktidega projekti tegevustes osalenud isikute kohta (ehk ESF seireandmed); • Projekti tegevuste planeerimist, täitmist, tulemuslikkust jms kajastavad aruanded, sh Innove poolt koostatavad aruanded. Projekti tegevuste rakendamise käigus loodud juhendmaterjalid: • Töö alkoholi liigtarvitava kliendiga. Abiks spetsialistile • Работа с клиентом, чрезмерно употребляющим алкоголь. В помощь специалисту • Alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine ja lühisekkumine. Abimaterjal perearstile ja pereõele • Раннее выявление чрезмерного употребления алкоголя и краткосрочное вмешательство. Руководство для семейного врача и семейной медсестры • Töövahend perearstile ja pereõele sõelumise ja lühisekkumise läbiviimisel • Kas oled mõelnud alkoholitarvitamise vähendamise peale? • AUDIT - test alkoholi tarvitamise hindamiseks • AUDIT – тест для оценки потребления алкоголя • Vähem alkoholi. Kas ja kuidas? • Меньше алкоголя. Возможно ли и как? • Alkopäevik • Алкогольный дневник • Ravijuhend "Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus" • Patsiendijuhend „Alkoholitarvitamise häire. Infomaterjal patsientidele ja nende lähedastele“ • Koolituse materjal „Lühisekkumine alkoholi liigtarvitamisse. Töölehed“ • Alkoholiühikute kalkulaator • ALVALi plakat koolitustele – Lühisekkumise etapid • ALVALi plakat teenuseosutajale – Kas oled mõelnud alkoholitarvitamise vähendamise peale? Projekti tegevuste raames korraldatud infopäevade materjalid: • Perearsti roll alkoholi liigtarvitava patsiendi käsitluses - Helen Lasn (Tallinna Perearstide Selts) • Psühhosotsiaalsed sekkumised alkoholi tarvitamise häirete ravis - Jane Alop (Tervise Arengu Instituut) • Alkoholitarvitamise häire ravi ja erinevate osapoolte roll raviprotsessis - Andres Lehtmets (Lääne- Tallinna Keskhaigla, Eesti Psühhiaatrite Selts) • "Kainem ja Tervem Eesti" tutvustus - Jane Alop (Tervise Arengu Instituut) • Alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine ja lühisekkumine - Liina Üksik (Tervise Arengu Instituut) • Koolitused teenuste osutamiseks - Maria Ratassepp (Tervise Arengu Instituut) 19 Varasemad uuringud: • „Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2017“9 • „Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2016“10 • „Alkoholi tarvitamist, hoiakuid ja kahjusid hindava üle-Eestilise uuringu raport 2017“11 Lisaks eelpool nimetatud andmetele kasutab pakkuja vahehindamise läbiviimisel ka järgnevaid dokumente, analüüse ja konverentside ettekandeid12: • Riikliku alkoholipoliitika põhimõtteid kajastav poliitikadokument (2009)13 • „Võimalused alkoholipoliitika rakendamiseks kohalikul tasandil. Juhendmaterjal kohalikele omavalitsustele“ (2015)14 • „Handbook for action to reduce alcohol-related harm“ (2009)15 • „Alcohol consumption, alcohol dependence and attributable burden of disease in Europe: Potential gains from effective interventions for alcohol dependence“ (Centre for Addiction and Mental Health, 2012)16 • „Global strategy to reduce harmful use of alcohol “(WHO, 2010)17 • Alkoholi ravikonverents 2017 "Üldarstiabi ja alkoholi liigtarvitamine. Kogemused Rootsist"18 • Alkoholikonverents 2016 „Piirid ja piirangud? “19 • Konverents "Alkoholitarvitamise häire ravi Eestis" (03.12.2015)20 Lõplik dokumendianalüüsi etapi raames analüüsitavate allikate loetelu kooskõlastatakse Tellijaga vahehindamise I etapis. 7.2. PROJEKTI TEGEVUSTE SEIREANDMETE ANALÜÜS Lisaks eelkirjeldatud dokumentide ja muude asjakohaste materjalide analüüsile koostatakse statistiline ülevaade osalenud Projekti sihtrühmadest ning teenuse lõpptarbijatest tuginedes Projekti tegevuse seireandmetele ja tulemuste aruannetele. Ülevaate eesmärk on saada terviklik kokkuvõte nii Projekti tegevuses osalenud sihtrühmadest kui ka Projekti raames osutatavate teenuste lõpptarbijatest: • kui palju ja millised raviasutused, tervishoiutöötajad jm spetsialistid on Projekti tegevustes osalenud; kui paljud neist on teenust ja ravi osutama asunud jne; • kui paljudele alkoholi liigtarvitajatele ja patsientidele on Projekti raames teenuseid ja ravi osutatud; milliste ja millises piirkonnas asuvate raviasutuste poolt jne. 9 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/151186142263_Alkoholi%20turg_tarbimine_ja_kahjud_Eestis_2017.pdf 10 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149069399613_Eesti_taiskasvanud_rahvastiku_tervisekaitumise_uuring_2016.pdf 11 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149088157676_Alkoholitarvitamist,hoiakuid_ja_kahjusid_hindava-ule- Eestilise_uuringu_raport.pdf 12 Nimekirjas esitatud analüüsid ja uuringud võivad osaliselt kattuda Siseministeeriumi poolt tellitud uuringutega, mida on Tellija silmas pidanud eelmise punkti all (vt Dokumendianalüüsi alapeatüki alapunkt „Varasemad uuringud“). 13 http://terviseinfo.ee/images/Riiklik_alkoholipoliitika.pdf 14 http://terviseinfo.ee/images/prints/Voimalused_alkoholipoliitika_rakendamiseks_juhend_2015.pdf 15 http://www.euro.who.int/en/health-topics/disease-prevention/alcohol-use/publications/2009/handbook-for-action-to-reduce-alcohol- related-harm-2009 16 http://www.amphoraproject.net/w2box/data/AMPHORA%20Reports/CAMH_Alcohol_Report_Europe_2012.pdf 17 http://www.who.int/substance_abuse/alcstratenglishfinal.pdf 18 http://terviseinfo.ee/et/sundmused/event/1773-uldarstiabi-ja-alkoholi-liigtarvitamine-kogemused-rootsist 19 http://terviseinfo.ee/et/sundmused/event/1765-alkoholikonverents-2016-piirid-ja-piirangud 20 http://terviseinfo.ee/et/sundmused/event/1355 20 Projektis osalenud teenusepakkujatest ning teenuse lõpptarbijatest statistilise ülevaate koostamine eeldab, et Tellija või Tervise Arengu Instituut annavad pakkuja kasutusse hanke tehnilises kirjelduses viidatud andmed ESF seireandmed ning teenuse lõppkasutajate andmed agregeeritud kujul. Projekti tegevuste seireandmete ülevaadet kasutatakse eelkõige hindamaks järgnevaid uurimisküsimusi: • Kuivõrd kättesaadavad (sh geograafiliselt ja vajadustest lähtuvalt) on alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise ning alkoholitarvitamise häire ravi teenused? • Kas kõik planeeritud tegevused on rakendatud kavandatud mahus (nii eelarve, määratud sihttasemed kui ka muud näitajad) ja mil määral on saavutatud vahe-eesmärgid? • Millises ulatuses on teenuste reaalset vajadust võimalik Projektist rahuldada, arvestades Projekti eelarvet, teenuste mahte ja rakendamise perioodi? • Milline on kulude proportsionaalsus võrdluses saavutatud väljundiga? Koostatud ülevaate alusel on võimalik paremini planeerida individuaalseid ja fookusgrupi intervjuusid, näiteks valida intervjueeritavate hulka neid teenuseosutajaid kelle juures on käinud väga väge patsiente ja neid, kelle juures on kõige käinud kõige rohkem ravi saanud patsiente, hinnata teenuse osutamise mahtu piirkondade lõikes, analüüsida millises vanusegrupis ja mis soost patsiendid on rohkem Projektis osalenud jne, mis aitab oluliselt efektiivsemalt sisustada intervjuude küsimusi ja teemasid. Projekti tulemuste statistilise ülevaade kajastamisel vahehindamise lõppraportis kasutatakse illustreerivaid ja visualiseerivaid tehnikaid, mis võimaldab Tellijal kergelt tulemusi kasutada hiljem ka muudes esitlustes. Projekti tulemuste statistiline ülevaade on koos dokumendianalüüsiga sisendiks nii vahehindamise vahe- kui ka lõpparuandesse ning aitab täpsemalt määratleda teemasid, mille kohta tuleb vahehindamise järgmistes etappides, st personaal- ja fookusgrupiintervjuude raames täiendavat informatsiooni koguda ning millised teenusepakkujaid intervjuudesse kaasata. PROJEKTI TEISE ETAPI TULEMUSENA ON: VALMINUD JÄRGMISED MATERJALID PROJEKTIST TERVIKUNA TEOSTATUD Valminud on ülevaade hinnatava valdkonna üldisest olukorrast, probleemidest ja trendidest. Valminud on analüüs Projekti ja selle tegevuse eesmärkidest, elluviimise protsessist, osapooltest, nende omavahelisest seostest ja senistest tulemustest. 24% Valminud on osaliselt analüüs Projekti ja selle tegevuste asjakohasuse, tulemuslikkuse, tõhususe ja jätkusuutlikkuse hindamiseks. TOIMUNUD JÄRGMISED KOHTUMISED/SEMINARID Vajadusel vahekohtumised Tellijaga 21 8. III ETAPP: PRIMAARSETE ANDMEALLIKATE ANALÜÜS Tegevused: • Personaalintervjuude kavade koostamine • Personaalintervjuude läbiviimine • Fookusgrupiintervjuude kavade koostamine • Fookusgrupiintervjuude läbiviimine • Intervjuude tulemuste analüüs III etapp on käesoleva vahehindamise kõige mahukam etapp. Primaarsete andmeallikate analüüs viiakse läbi vahehindamise käigus kogutavate andmete põhjal, mida kogutakse personaal- ja fookusgrupiintervjuude kaudu kõikidelt Projekti sidusrühmadelt, sh Projekti tegevuste elluviijate, teenuste ja ravi osutajate, nende koostööpartnerite, asjakohaste muude osapoolte käest kuid ka nende tervishoiutöötajate ja raviasutuste käest, kes ei ole otseselt Projekti tegevustes osalenud. Esmaste andmete kogumise ja analüüsimise eesmärgiks on saada Projekti tegevuste rakendamise ja elluviimisega seotud osapoolte käest tagasisidet nende asjakohasuse, tulemuslikkuse, tõhususe ja jätkusuutlikkuse kohta. Primaarsete andmete kogumine tagab, et vahehindamine vastaks püstitatud eesmärkidele ning arvestatud oleks erinevate Projekti tegevusi puudutavate osapoolte seisukohti ja arvamusi. Pakkuja hinnangul ei ole käesoleva vahehindamise raames asjakohane koguda andmeid küsimustiku teel. Kuna Projekti tegevuste kohta kogutakse jooksvalt seireandmeid, siis nende kompleksne analüüs võimaldab juba eelmise etapi raames välja tuua positiivsed ja negatiivsed aspektid üldises plaanis. Küsitluse kaudu ei ole võimalik uurida sügavamalt nende aspektide tagamaid, põhjuseid ja omavahelisi seoseid. Pakkuja hinnangul tuleb siinkohal arvestada ka asjaoluga, et Projekti tegevustes osalemine ja tulemuslik elluviimine sõltub mitmete inimeste koostööst, tahtest ja otsustest ning tulemuslik teenuse ja ravi osutamine eeldab tervikliku protsessi olemasolu raviasutuses. Seetõttu ei ole aita kvantitatiivse küsimustiku läbiviimine mõõta vahehindamise eesmärke piisavalt sügavalt vaid dubleeriks suures osas juba olemasolevaid tulemusi. Seetõttu peab pakkuja oluliseks panna vahehindamisel suurem rõhk individuaal- ja fookusgrupi intervjuude läbiviimisele nii, et kaetud oleks suurem hulk erinevate sihtrühmade esindajaid. 8.1. KVALITATIIVNE ANDMEKOGUMINE JA -ANALÜÜS Kvalitatiivne andmekogumine viiakse läbi personaal- ja fookusgrupiintervjuude näol. Intervjuudes osalevad nii Projekti tegevuste kavandamisega kui ka ellu viimisega seotud asutused ja isikud, kui ka muude asjakohase huvigruppide esindajad ja eksperdid. Kvalitatiivse andmekogumise ja – analüüsi eesmärgiks on koguda Projekti elluviimise kohta detailset informatsiooni ning saada kõikide Projekti sidusrühmade hinnang vastavate tegevuste asjakohasuse, tõhususe, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse kohta. Kvalitatiivse andmeanalüüsi tulemused on sisendiks vahehindamise vahe- ja lõpparuandesse ning vahehindamise V etapis läbiviidavatele fookusgrupiintervjuule kui ka võimalikele täiendavatele personaalintervjuudele. 22 Personaalintervjuud toimuvad intervjuukava alusel ning neil on kindel teemade fookus. Personaalintervjuu kava koostamisel lähtutakse intervjueeritava valdkondlikust kompetentsist ning varasematest kogemustest ning nende intervjuude eesmärgiks on koguda just intervjueeritava taustast tulenevat teadmist vastava meetmetegevuse kohta. Personaalintervjuud viib läbi kogenud intervjueerija, kes küsib intervjuu kava alusel küsimusi, kuid uute, oluliste teemade esile kerkimisel küsib ka nende kohta. Personaalintervjuu kestvuseks on keskmiselt 45 minutit kuni 1,5 tundi. Intervjueeritava soovil saadetakse talle enne intervjuud tutvumiseks ka intervjuukava, mis võimaldab tal eelnevalt küsimustega tutvuda ja intervjuuks ette valmistuda. Fookusgrupiintervjuu on intervjuukava alusel toimuv rühmavestlus, millel on kindel teemade fookus ja mille eesmärk on saavutada intervjueeritavate vahel elav vestlus. Fookusgrupiintervjuul on ka võimalik lasta ringlema erinevaid hüpoteese või uudseid mõtteid, mis on ilmnenud kas dokumendianalüüsi põhjal või mis avalduvad jooksvalt rühmaarutelu käigus. Fookusgrupiintervjuud juhib moderaator, kes jälgib, et arutelu püsiks kindlates teema- ja ajaraamides ning et kõik intervjueeritavad oleksid vestlusesse kaasatud. Fookusgrupiintervjuus osaleb 4-8 inimest ning selle kestvus on keskmiselt 1,5-2 tundi. Selline osalejate arv võimaldab läbida kõik püstitatud teemad, lasta kõikidel osalejatel kaasa arutleda, kuid ei ole osalejate jaoks liialt kurnav oma kestvuse või intensiivsuse osas. Personaal- ja fookusgrupiintervjuud viiakse läbi kõikide Projekti sidusrühmadega, kes on vahehindamisse kaasatud (vt alapeatükk 1.4). Täpsustatud intervjueeritavate valim ja fookusgruppi kaasatute valim selgub vahehindamise eelmiste etappide tulemuste alusel ning kooskõlastatakse Tellijaga. Intervjuude raames kogutud tulemusi kasutatakse eelkõige hindamaks järgnevaid uurimisküsimusi: • Kuivõrd vastavad Projekti tegevused teenusepakkujate ja vahehindamisse kaasatud sidusrühmade vajadustele ja kas need on osalejate hinnangul asjakohased? • Kuidas sidusrühmad hindavad arendustegevuste ja teadlikkust suurenevate tegevuste kvaliteeti, kättesaadavust ja piisavust? • Millistest tegevustest ja meetmetest tunnevad sidusrühmad puudust? • Millised on Projekti tegevuste sihtgruppide hinnangud tegevuste tulemuslikkusele? Kuidas hindavad sihtrühmad tegevuste mõju alkoholi liigtarvitamise probleemi vähendamisele ja ravi tulemuslikkusele? • Millised on olnud motiveerivad tegurid ja peamised takistused, et teenusepakkujad osutaksid planeeritud raviteenuseid? • Millised on peamised sihtrühmade ettepanekud Projekti tegevustega jätkamiseks ja muutmiseks tulemuslikkuse tõstmise eesmärgil? • Kuidas toimub tegevuste elluviijate omavaheline koostöö? • Kuidas tagada, et raviasutustel oleks jätkuvalt huvi ja ressursse osutada raviteenuseid ka pärast Projekti lõppemist? Kas ja millist tuge vajavad Projekti sidusrühmad edaspidi? Intervjuude läbiviimisel ja intervjueeritavate valikul lähtutakse järgmistest põhimõtetest: • Esmalt uuritakse üldiseid teemasid, mis on seotud tegevuste ettevalmistamise, arendamise ja üldise teadlikkuse tõstmisega. Seejärel intervjueeritakse alkoholi liigtarvitamise ja varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse ja alkoholitarvitamise häire ravi teenusepakkujaid ja nende töötajaid; • Intervjuudesse kaasatakse nii neid raviasutusi ja tervishoiutöötajaid, kes on osalenud arendustegevustes ja osutavad teenust või ravi; neid, kes on osalenud arendustegevustes aga teenuse või ravi osutamisest loobunud või ei ole teenust ega ravi osutama hakanud; kui ka neid, kes ei ole üheski Projekti tegevuses kunagi osalenud; 23 • Kuna tulemuslikult on võimalik teenuseid ja ravi osutada ainult raviasutuses tervikliku protsessi olemasolu korral, siis kaasatakse fookusgrupi intervjuudesse kõiki olulisi teenuse osutamise protsessi kaasatud tervishoiutöötajaid ja spetsialiste ühe raviasutuse raames; • Fookusgrupi intervjuud teenusepakkujatega viiakse läbi kahes osas. Fookusgrupi esimeses osas uuritakse osalejate hinnanguid ja arvamusi Projekti seniste tegevuste ja teenuse osutamise protsessi kohta. Fookusgrupi teises osas pakutakse välja erinevaid kaasusepõhiseid teenuse disaini lahendusi, mille kohta osalejad saavad anda hinnanguid kas välja pakutud protsessid oleksid edukad või mitte. • Projekti piirkondliku mõju ja koostöö efektiivsuse hindamise eesmärgil viiakse intervjuud läbi eri sihtgruppides piirkonna põhiselt, st lisaks raviasutuse töötajatele intervjueeritakse sama piirkonna teisi asjakohaste sihtgruppide esindajaid (nt intervjueeritud raviasutuse asukoha kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitse töötaja, Töötukassa esindaja jms spetsialistid). Tuginedes eelkirjeldatud põhimõtetele viikase kokku läbi 17 individuaalintervjuud ja 12 fookusgrupi intervjuud, millele lisanduvad lühivestlused tervishoiuasutuse kohapeal viibiva personaliga. Intervjuud viiakse läbi järgmise korralduse alusel: 1. Intervjuud alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse ja alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamiseks ellu viidud tegevustega seotud sihtgruppidega. Intervjuudesse kaasatakse: a. 2 personaal intervjuud haridusasutuste esindajatega, kes on tegelenud juhend- ja koolitusmaterjalide koostamisega ning koolituste läbiviimisega (sh Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) b. 2 personaal intervjuud Tervise Arengu Instituudi ja muude ühenduste ja asutuste töötajatega, kes on otseselt tegelenud arendustegevuste läbiviimisega (sh Eesti Perearstide Selt, Eesti Psühholoogide Liit, Eesti Õdede Liit jms) 2. Intervjuud teadlikkuse tõstmiseks ellu viidud tegevustega seotud sihtgruppidega. Intervjuudesse kaasatakse: a. 2 personaal intervjuud Tervise Arengu Instituudi ja muude ühenduste ning asutuste töötajatega, kes on otseselt olnud seotud teavitustegevuste ellu viimisel (näiteks teavikute koostamisel, teabeürituste läbiviimisel jms) Arendustegevuste ja teadlikkust tõstvate tegevustega seotud isikute intervjuude alusel on võimalik esmalt saada laiem ülevaade milliste alusteadmiste ja põhimõtete alusel on arendustegevust planeeritud, kuidas on toimunud arendustegevuste käigus koostöö, keda on tegevustesse kaasatud, kuidas on toimunud nende läbiviimise protsess, kuidas hindavad tegevuste elluviijad ise asjakohasust ja tulemuslikkust jne. Saadud arvamuste ja hinnangute alusel koostatakse omakorda intervjuukavad teenuse ja ravi pakkujatele. 3. Intervjuud alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse osutamisega seotud sihtgruppidega (perearstikeskused). Intervjuudesse kaasatakse: a. 2 perearstikeskust, kelle töötajad on osalenud arendustegevustes ja kes osutavad pikaajaliselt alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust; b. 2 perearstikeskust, kelle töötajad on osalenud arendustegevustes aga kes ei ole asunud alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust osutama või on selle osutamisest loobunud; 24 c. 2 perearstikeskust, kelle töötajad ei ole osalenud arendustegevustes ja kes ei ole kunagi alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust osutanud. Perearstikeskustega viiakse läbi fookusgrupi intervjuud, kuhu on kaasatud kõik alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust osutavad või selle protsessi toimimise eest vastutavad isikud. Vajadusel viiakse seejärel läbi täiendavad ca 15 minutilised lühivestlused muude intervjuu läbiviimise päeval kohal olevate töötajatega, kes oma igapäevatöös võivad alkoholi liigtarvitajatega kokku puutuda ning osaleda teenuse osutamise protsessi. Selliste vestluste eesmärk on saada laiem arusaam konkreetse asutuse hoiakutest, koostööst ning tehtud otsuste põhjustest. Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust pakuvad 11 perearstikeskust (Perearst Irina Kallaste, Jüri Tervisekeskus, Magdaleena Tervisekeskus, MERE-MED Perearstikeskus, Perearst Helen Lasn, Perearst Katrin Kivisto, Perearst Külvi Peterson, Perearst Marika Plaks, Pirita-Kose perearstikeskus, Peremed ja Saku Tervisekeskus). 4. Intervjuud alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutamisega seotud sihtgruppidega (haiglad, kliinikud, tervisekeskused). Intervjuudesse kaasatakse: a. 2 raviasutust, kelle töötajad on osalenud arendustegevustes ja kes osutavad alkoholitarvitamise häire ravi; b. 2 raviasutust, kelle töötajad on osalenud arendustegevustes aga kes ei ole asunud alkoholitarvitamise häire ravi osutama või on sellest loobunud; c. 2 raviasutust, kelle töötajad ei ole osalenud arendustegevustes ja kes ei ole alkoholitarvitamise häire ravi kunagi osutanud. Raviasutustega viikase läbi fookusgrupi intervjuud, kuhu on kaasatud kõik alkoholitarvitamise häire ravi osutavad, selle protsessi toimimise eest vastutavad isikud ning ka muud raviasutuse juures töötavad protsessi kaasatud isikud (sh psühholoogid, terapeudid jms). Täiendavalt viiakse seejärel läbi ca 15 minutilised lühivestlused muude intervjuu läbiviimise päeval kohal olevate töötajatega, kes oma igapäevatöös võivad alkoholi liigtarvitajatega ja ravi saajatega kokku puutuda ning osaleda teenuse osutamise protsessi. Selliste vestluste eesmärk on saada laiem arusaam konkreetse asutuse hoiakutest, koostööst ning tehtud otsuste põhjustest. Alkoholitarvitamise häire ravi teenust osutavad 7 haiglat (Kuressaare Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Narva Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla) ning AJK Kliinik ja Viru Haigla Tapa Tervisekeskus. 5. Intervjuud muude alkoholi liigtarvitajate ja nende lähedastega otseselt kokku puutuvate isikutega. Intervjuudesse kaasatakse: a. 3 erinevas piirkonnas personaal intervjuud kohaliku omavalituse sotsiaal- ja/või lastekaitsetöötajaga, Töötukassa kohaliku büroo esindajaga vms kohalikul tasandil töötavate spetsialistidega, kes oma töö käigus võivad alkoholi liigtarvitajatega kokku puutuda. Kokku viiakse läbi vähemalt 9 intervjuud (3 piirkonnas vähemalt kolme erineva spetsialistiga); b. 2 personaal intervjuud AA-tugigruppe organiseerivate isikutega Kõikide intervjuude ja fookusgrupiintervjuude läbiviimise kavad ja kokkuvõtted ning intervjuudel osalenute nimekirjad esitatakse Tellijale koos projekti materjalidega ning kajastatakse vahearuandes ja lõpparuandes. 25 PROJEKTI KOLMANDA ETAPI TULEMUSENA ON: VALMINUD JÄRGMISED MATERJALID PROJEKTIST TERVIKUNA TEOSTATUD Personaalintervjuude kavad ja kokkuvõtted. Fookusgrupiintervjuude kavad ja kokkuvõtted. Esialgsed tulemused intervjuude raames kogutud andmete põhjal Projekti tegevuste asjakohasuse, tulemuslikkuse, tõhususe ja jätkusuutlikkuse hindamiseks. TOIMUNUD JÄRGMISED KOHTUMISED/SEMINARID 58% Toimunud vahekohtumised Tellijaga intervjuudega seotud asjaolude kooskõlastamiseks enne nende läbiviimist. Individuaalintervjuud. Fookusgrupiintervjuud. 9. IV ETAPP: VAHEARUANDE KOOSTAMINE JA ESITAMINE Uuringu IV etapis koostatakse ja esitatakse Tellijale vahehindamise vahearuanne. Vahearuanne valmib hiljemalt nelja kuu pärast alates lepingu sõlmimist ning sisaldab vahehindamise esialgseid tulemusi, millele Tellijal saab anda tagasisidet. Vahearuande koostamise ajaks on läbi viidud kõik peamised andmekogumise ja analüüsi etapid, mis on sisendiks hindamise lõpptulemuste ja soovituste kujundamisele. Vahearuande eesmärk on anda struktureeritud ülevaade millised tegevused on seni läbi viidud, millised andmed on kogutud, kuidas neid on analüüsitud ja milliste tulemusteni jõutud. Samuti tuuakse vahearuandes ära hinnatava valdkonna olukorra ülevaade, üldiste probleemide ja kitsaskohtade kirjeldused. Kirjeldatakse hinnatava Projekti ja selle tegevuste eesmärgid, täideviijad, otsesed tulemused ning Projekti sidusrühmade ootused ja hinnangud. Vahearuanne võimaldab anda selge ülevaate millistele andmetele ja seisukohadele tuginedes toimub lõplike hindamistulemuste kujundamine ja soovituste väljatöötamine. Lisaks on võimalik vahearuande arutelu käigus otsustada koos Tellijaga kas ja milliseid detailsemaid andmeid või hinnanguid on vajalik täiendavalt ekspertidega täpsustada. Vahearuande tulemustele antav tagasiside on aluseks hindamise järgmise etapi tegevuste planeerimisele ja lõpparuande koostamisele (st tagasiside põhjal otsustatakse, milliseid aruande osi on vaja täiendada, milline on lõpparuande ülesehitus jne). Vahearuanne esitatakse Tellijale kirjalikult elektroonilises formaadis. Aruande esitamise järel toimub Tellija ja Pakkuja vaheline kohtumine, kus arutatakse läbi vahetulemused, kooskõlastatakse edasised tegevused ning arutatakse läbi lõpparuande ülesehitus. 26 PROJEKTI NELJANDA ETAPI TULEMUSENA ON: VALMINUD JÄRGMISED MATERJALID PROJEKTIST TERVIKUNA TEOSTATUD Vahearuanne. TOIMUNUD JÄRGMISED KOHTUMISED/SEMINARID 65% Kohtumine Tellijaga vahetulemuste arutamiseks ja edasiste tegevuste kooskõlastamiseks. 10. V ETAPP: TULEMUSTE JA SOOVITUSTE VÄLJATÖÖTAMINE NING VALIDEERIMINE Seniste vahehindamise käigus kogutud andmetele ja tulemustele tuginedes viiakse läbi Projekti ja selle tegevuste hindamisprotsess. Hindamise raames lähtutakse käesoleva pakkumuse peatükis 2 kirjeldatud hindamise põhimõtetest ja teoreetilisest raamistikust. Hindamine toimub iga hindamiskriteeriumi lõikes. Hindamistulemuste ja kogutud andmete alusel kujundatakse soovitused Projekti tegevuste ja nende rakendamise protsessi muutumiseks, et tagada Projekti eesmärkide saavutamine perioodi lõpuks. Soovitused on: • rakenduslikud, et aidata Tellijal suurendada praktilisi teadmisi Projekti tegevuste asjakohasusest, tulemuslikkusest, tõhususest ja jätkusuutlikkusest, võttes arvesse ka võimalikke piiranguid; • põhjendatud, erapooletud, objektiivsed, tasakaalustatud ning arvesse on võetud hindamisel osalenud osapoolte poolt – ja vastuargumente; • jaotatud Projekti tegevuste kaupa ning püstitatud selliselt, et nende põhjal saaks parandada ja täiendada Projekti tegevuste ellu rakendamist; • võimalusel järjestatud tähtsuse järjekorras. Hindamistulemuste kujundamise ja soovituste väljatöötamise ning lõpparuandes kajastamise eest vastutab eelkõige Pakkuja meeskonda kaasatud ekspert, kellel on alkoholi liigtarbimisega ja sellega kaasnevate probleemidega haakuvates valdkondades mitmekülgsed kogemused. Soovituste välja töötamisel võetakse aluseks hindamise tulemused, sh tuginetakse ka intervjuude käigus kaasuste analüüsi tulemustele. Soovituste väljatöötamisel jälgitakse, et need oleksid võimalikud realistlikud ja osapooltele piisaval määral vastuvõetavad. Kirjeldatakse konkreetsed tegevused, mida on võimalik praktikas rakendada. Vahehindamise tulemusel tehtud soovituste juures tuuakse ära soovituse adressaat ning selle rakendamise keerukuse aspektid. Vahehindamise V etapi raames koostatakse lõppraporti mustand, mis sisaldab esmaseid vahehindamise tulemusi ja soovitusi. Lõpparuande mustand esitatakse Tellijale tutvumiseks, vajadusel tehakse olulisemad muudatused. Seejärel teostatakse laiem lõpparuande mustandi kvaliteedikontroll võimaldades uuringusse kaasatud ekspertidel ja võtmeisikutel (nt Tervise Arengu Instituut, Eesti Arstide Liit, Eesti Haigekassa esindajad, ülikooli esindajad, olulisemate tegevuste elluviijad jms) tagasisidet anda. Pakkuja hinnangul on oluline, et lõppraporti mustandit oleks võimalik kasutada seminari läbiviimisel 27 eesmärgiga, et selles osalejad saaksid raporti mustandiga eelnevalt tutvuda ja olla seeläbi seminariks paremini ettevalmistunud. VI etapis, vahehindamise valmimise lõppfaasis, viiakse Pakkuja meeskonna, Tellija poolse meeskonna ja valitud ekspertide ja võtmeisikute osalusel läbi seminar vahehindamise seniste tulemuste esitlemiseks ning alkoholi liigtarvitamise avastamise ja lühisekkumise ning ravi teenuse disaini kujundamiseks. Seminari eesmärk on läbi analüüsida erinevad võimalikud teenuse pakkumise ja koostöö mudelid (user flows) ning jõuda kõige efektiivsemate lahendusteni. Valideerimisseminari kestus on ligikaudu 2 tundi. Pakkuja eeldab, et selle läbiviimisel on võimalik kasutada Tellija ruume. Valideerimisseminaril osalevad Pakkuja ja Tellija meeskonnad ja olulisemad partnerid Projekti tegevuste planeerimisel ja elluviimisel (nt Tervise Arengu Instituut, Innove, Haigekassa, Eesti Perearstide Selts ja Eesti Psühhiaatrite Selts, ülikoolide esindajad, teenusepakkujate esindajad jms). Valideerimisseminaril osalejate loetelu kooskõlastatakse vahehindamise läbiviimise käigus Tellijaga. Valideerimisseminarist saadud tagasiside alusel täiendatakse vahehindamise lõppraportit enne selle lõplikku esitamist. PROJEKTI VIIENDA ETAPI TULEMUSENA ON: VALMINUD JÄRGMISED MATERJALID PROJEKTIST TERVIKUNA TEOSTATUD Lõppraporti mustand. Valideerimisseminari esitlus esialgsete tulemuste tutvustamiseks. Valideerimisseminari tulemuste kokkuvõte. 85% TOIMUNUD JÄRGMISED KOHTUMISED/SEMINARID Vajadusel kohtumine Tellijaga seminari korraldamise küsimustes. Valideerimisseminar. 11. VI ETAPP: LÕPPARUANNE Vahehindamise käigus läbiviidud tegevuste tulemusel ja valideerimisseminari tulemustele alusel valmib eestikeelne elektrooniline vahehindamise lõpparuanne. Lõpparuandes on struktureeritult ja loogiliselt esitatud vahehindamise teoreetiline raamistik, tulemuste analüüs ning järeldused ja soovitused. Vahehindamise tulemuste kirjeldamisel kasutatakse sobivat graafikat ja muud visuaalset materjali ning tuuakse asjakohaseid näiteid tulemuste paremaks lahti selgitamiseks. Peamised tulemused ja soovitused tuuakse välja eraldi kokkuvõttes. Aruande lisadena esitatakse metoodikaraport, lühikokkuvõte ja ingliskeelne kokkuvõte. Lõpparuandele on lisatud hindamise aluseks olevad taustamaterjalid, hindamise käigus loodud materjalid (sh intervjuude kavad jms), tulemuste tutvustamise esitlusslaidid ja muud materjalid. Lõpparuande fail antakse üle nii doc- kui ka pdf- vormingus. Vahehindamise metoodikaraport sisaldab andmete kogumiseks ja analüüsiks kasutatud meetodite kirjeldust, sh metoodika tugevusi ja nõrkusi, mis võivad takistada vahehindamisel saadud info kasutamist, intervjuude (sh personaal- ja fookusgrupiintervjuud) korraldamise kirjeldust, hindamise käigus loodud ja kasutatud intervjuukavasid ning intervjuude kokkuvõtteid. Lisaks sisaldab raport tähelepanekuid 28 vahehindamise läbiviimisega seotud probleemidest, et Tellija saaks tulevikus täiustada andmete kogumist sarnaste (vahe)hindamiste puhul. Lõpparuande lõplik struktuur ja kujundus arutatakse Tellijaga läbi juba vahearuande esitamise käigus. Lõpparuanne esitatakse Tellijale tutvumiseks ja tagasiside saamiseks, misjärel viiakse sisse viimased täiendused ja kinnitatakse lõplik versioon. Peale lõpparuande ja selle lisade kooskõlastamist korraldatakse lõppkohtumine, kus olevad Tellija ja pakkuja meeskonnad. Koosoleku eesmärgiks on ühiselt analüüsida projekti tulemusi, eelkõige arutada läbi tehtud soovitused ja võimalikud tegevused. Lõppkohtumine võimaldab ka mõlemal poolel anda tagasisidet kogu protsessi korralduse, koostöö ja üldise kvaliteedi kohta. PROJEKTI KUUENDA ETAPI TULEMUSENA ON: VALMINUD JÄRGMISED MATERJALID PROJEKTIST TERVIKUNA TEOSTATUD Vahehindamise lõpparuanne koos lisadega. Vahehindamise metoodikaraport. TOIMUNUD JÄRGMISED KOHTUMISED/SEMINARID 100% Kohtumine Tellijaga tulemuste ja materjalide üleandmiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. 12. VAHEHINDAMISE LÄBIVIIMISE AJAKAVA Vahehindamise läbiviimise ajakava ja tegevusplaani koostades arvestatakse Tellija soove tähtaegade osas. Ajakavas mittepüsimise riski maandamiseks oleme planeerinud võimalusel tegevuste paralleelset läbiviimist. Pärast avakohtumise toimumist tehakse vajadusel projektiplaani täpsustused. Korrigeeritud ning täpne ajakava esitatakse ka koos lähtearuandega. Detailne projektiplaan vaadatakse kogu projekti jooksul üle ja vajadusel ajakohastatakse sagedusega üks kord kuus. Ajakavas püsimise tagamiseks oleme planeerinud võimalusel tegevuste paralleelset läbiviimist. Alljärgnevas tabelis on esitatud töö teostamiseks planeeritav ajakava töö etappide ja tegevuste põhiselt projektinädalate lõikes arvestades, et lähtearuanne esitatakse hiljemalt 2 kuud, vahearuanne hiljemalt 4 kuu jooksul ning kõik planeeritud tegevused oleksid lõpetatud ja lõpparuanne üle antud hiljemalt 6 kuu jooksul. Ajakava koostamisel on arvestatud, et vajalikud dokumendid, lisaandmed ning tagasiside pakkuja esitatud materjalidele laekuvad Tellijalt ja kolmandatelt osapooltelt hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Ajakava tabelis on „x“ märgitud Pakkuja poolt planeeritud vahekohtumised Tellijaga, mille käigus on võimalik arutada seniseid tulemusi, planeerida ja kooskõlastada edasisi tegevusi. Pakkuja hinnangul on oluline korraldada vahekohtumisi vähemalt kord kuus, et tagada sujuv koostöö ja tulemuste kvaliteet ning vastavus ootustele. Olenevalt tekkivast vajadusest on Pakkuja valmis ka tihedamini kohtuma. 29 JOONIS 4. VAHEHINDAMISE LÄBIVIIMISE AJAKAVA 13. PAKKUJA JA MEESKONNA TUTVUSTUS 13.1. PAKKUJA TUTVUSTUS Civitta Eesti kuulub rahvusvaheliselt tegutsevasse konsultatsiooniettevõtete gruppi, milles töötab rohkem kui 200 inimest. Civitta teenused hõlmavad kogu organisatsiooni strateegilist juhtimisprotsessi. Civitta aitab tuvastada organisatsiooni probleeme ja arenguvõimalusi, viia läbi vajalikke uuringuid ja hindamisi, arendada meeskonna teadmisi ja oskusi, planeerida tegevusi eesmärkide saavutamiseks, leida rahastamisvõimalusi ja viia projektid edukalt ellu. Civitta ekspertidel on pikaajalised kogemused uuringute, analüüside ja hindamiste metoodikate koostamises ning läbiviimises. Tänaseks on ettevõtte püsiklientide hulgas juhtivad teadus- ja arendusettevõtted, tööstus- ning teenusettevõtted, kõik suuremad ülikoolid ning olulisemad omavalitsused. Oma lähenemises konsultatsiooniprojektidele seame esmatähtsaks tegevuse mõttekuse ning mõju. Soovime, et meie poolt teostatud tööd aitaksid organisatsioonides läbi viia soovitud muudatusi. Civitta Eesti AS’il on enam kui kümne aasta pikkune kogemus uuringute ja hindamiste läbiviimisel. Viimaste aastate tööde hulka kuuluvad näiteks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) ning Sisejulgeolekufondi (ISF) tulemuste ja mõju vahehindamine (2017), EASi ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika meetmete vahehindamine (2016), Maaelu arengukava 2007-2013 järelhindamine (2016), EMP Ajalooliste hoonete restaureerimise mõjude hindamine mõisakoolide programmis (2016), „Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ mõjuvaldkondade ning kulude ja tulude analüüs“ läbiviimine (2016), Euroopa Pagulasfondi, Euroopa Tagasipöördumisfondi ning Välispiirifondi tulemuste ja mõju hindamine (2015), Kesk-Läänemere programmi 2014-2020 eelhindamine (2014), Ühtekuuluvuspoliitika rahastusvahenditest planeeritavate finantsinstrumentide eelhindamine (2014) ning Struktuurivahendite 2014-2020 perioodi EL vahendite kasutamise eelhindamine (2013). Oleme veendunud, et meie varasemad kogemused toetavad käesoleva projekti edukat elluviimist. 13.2. MEESKONNA TUTVUSTUS Pakkuja on vahehindamise läbiviimiseks kokku pannud 5 inimesest koosneva meeskonna, kus on kombineeritud kõik vajaminevad kogemused ja kompetentsid töö edukaks teostamiseks. Projekti elluviimisel peame oluliseks võtmeteguriks professionaalse projektimeeskonna olemasolu, selget ülesannete jaotust ning paindlikkust. Alljärgnevalt tutvustame oma meeskonda, kellel on käesoleva projekti elluviimiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Meeskonnaliikmed omavad valdkondlikku akadeemilist haridust ning teadmisi nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete uurimismeetodite rakendamises, millele lisanduvad erinevad praktilised kogemused vahehindamiste planeerimises ning läbiviimises, tehnilised oskused ja kogemused vahehindamise jaoks olulise informatsiooni kogumiseks, struktureerimiseks ja vormistamiseks. Meeskonna kompetentsid, kogemused ja oskused kombineerituna tagavad professionaalse analüüsi läbiviimise ja kvaliteetse tulemuse saavutamise. Projektimeeskonda juhib projektijuht, kellel on pikaajaline erinevate valdkondade projektide vedamise ja neis osalemise kogemus. Meeskonda kaasatud analüütikud on varasemalt korduvalt läbi viinud hindamisprojekte, suuremahulisi ja keerukaid andmeanalüüse, organiseerinud ja modereerinud fookusgrupiintervjuusid, viinud läbi personaalintervjuusid ning koostanud nii erinevate uurimis- kui ka hindamisprojektide raporteid. Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud meeskonna liikmete varasmaid kogemusi. Meeskonnaliikmete CV-d on lisatud pakkumusele. Õie-Liisi Lipmaa (projektijuht) Õie-Liisi on Civitta Eesti AS vanemkonsultant. Uuringute ning analüüsidega läbiviimisega on Õie-Liisi tegelenud alates 2011. aastast ning juhtinud projektijuhina muuhulgas järgmiseid uuringuid: Muu töökogemusega inimeste õpetajaametisse sisenemise barjäärid ja vajalikud toetusmeetmed programmi Noored Kooli rakendamise kogemusel“ (SA Innove, 2016, projektijuht), „Liikluskasvatus haridusasutustes“ (Maanteeamet, 2015-2016, projektijuht), „E-õppe rakendamine kutsehariduses“ (SA Innove, 2014, projektijuht), „Suurem haldussuutlikkus Läänemaal“ (Läänemaa Omavalitsuste Liit, 20122013, projektijuht), „Roma rahvusest noorte olukord Eesti Vabariigis: haridus ja töökeskkond“ (Tallinna Tehnikaülikool 2013-2014, meeskonna liige). Projektijuht vastutab vahehindamise õigeaegse ja nõuetekohase läbiviimise eest, tagab hanke tehnilises kirjelduses püstitatud analüüsi eesmärkide ja ülesannete täitmise lähtudes ühtsetest metoodilistest alustest ning töö vastavuse Tellija ootustele. Samuti on projektijuhi ülesandeks meeskonna töö korraldamine ja juhendamine ning aja- ja tegevuskava jälgimine. Projekti juht on peamiseks kontaktisikuks suhtlemisel Tellijaga. Piia Viks-Binsol (analüütik) Piia töötab Civitta Eestis tiimijuhina. Piial on magistrikraad majanduses Tallinna Tehnikaülikoolist. Piial on varasem 5-aastane töökogemus avalikus sektoris erinevate analüüside läbiviimisel, uuringute ja hindamiste metoodikate väljatöötamises, valimite koostamises vastutava eksperdi või projektijuhina. Samuti on Piia juhtinud erinevate seadusmuudatuse ettepanekute juures mõjuhindamise metoodikate välja töötamist. Näiteks on ta viimastel aastatel osalenud meditsiinitöötajate tööjõu ja palga uuringus, kõrgkoolide lõpetajate tööle asumise analüüsi valimi koostamisel ning erinevate maksuseaduse muudatuste mõjuanalüüside koostamisel. Alates 2018 aasta algusest on Piia osalenud eksperdi ja 32 analüütikuna tööjõuturu ja ettevõtluskeskkonna, finantsvaldkonna ja transpordiga seotud uuringutes, mille raames on ta läbiviinud nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid andmekogumisi ja analüüse. Maarja Vollmer (analüütik) Maarja töötab Civitta Eestis konsultandina ja on käesoleva vahehindamise töörühmas analüütiku rollis. Maarjal on sotsiaalteaduste magistrikraad Rahvusvahelise migratsiooni ja etniliste suhete erialalt Malmö Ülikoolist ning 3-aastane varasem töökogemus rände-, lõimumis- ning põhiõiguste valdkonna uuringute, hindamiste ja teiste analüüsiprojektide läbiviimisel. Maarja valdab erinevaid intervjueerimisstrateegiad ning on varasemalt läbi viinud rohkelt personaal- kui ka fookusgrupiintervjuusid. Lisaks on Maarja läbi viinud nii õigus-kui ka dokumendianalüüsi erinevate analüüsiprojektide juures. Samuti on Maarja varasemate uuringute ja hindamiste läbiviimise juures koostanud küsitlusi, neid läbi viinud ning analüüsinud tulemusi kvantitatiivsete analüüsimeetodite abil. Kadri Adrat (analüütik) Kadri on Civitta Eesti AS vanemkonsultant. Kadri omandas Tartu Ülikoolis magistrikraadi majandusteaduses, läbides muuhulgas majanduse modelleerimise õppesuuna. Kadril on mitmekülgne kogemus nii projektijuhina kui ka majandusanalüütikuna. Ta on osalenud analüütikuna mitmetes uuringute ja analüüsiprojektides, nt: EMP ajalooliste hoonete restaureerimise mõjude hindamine mõisakoolide programmide näitel, EASi ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika meetmete vahehindamine, uuring Eestisse tagasi pöörduvate perede laste õppima asumisest. Samuti juhtis ta Eesti kunstiindeksi väljatöötamist ning osales projektijuhi assistendi ja analüütikuna paikkondlike tervishoiuteenuste mudeli loomise projektis. Kadril on mitmekülgsed kogemused nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete andmete analüüsis, süva- ja fookusgrupiintervjuude läbiviimisel ning analüüsiraportite koostamisel. Varasemate tööde käigus on Kadri analüüsinud suuri andmestikke, sh teostanud klaster-, regressioon- ja matchinganalüüse. Riina Raudne, PhD (ekspert) Dr. Raudne pakub süvaekspertiisi sotsiaalteemade sekkumiste disaini, hindamise ja kommunikatsiooni vallast. Tema senine töö on keskendunud keeruliste ja stigmatiseeritud terviseteemade taju uurimisele ning selle põhjal huvikaitsestrateegiate, terviseedenduskampaaniate ja muu haridusliku kommunikatsiooni loomisele. Täpsemalt oskab Riina korraldada uuringuid, mis võimaldavad inimeste praegustest mõttemudelitest võimalikult selgelt aru saada, ning luua terviklikke ja põhjalikke kommunikatsioonistrateegiaid praeguse arusaama taseme ja vajaliku info omandamise vahel. Magistrantuuris Oxfordi Ülikoolis uuris Dr. Raudne poliitilist reaktsiooni HIV epideemiale Eestis ja Leedus ning selle tulemusel lõi ta koos Heateo Sihtasutusega Terve Eesti Sihtasutuse ning vedas eest erasektori kaasamist HIV/AIDS vähendamisse ühiskonnas. Doktorantuuris Johns Hopkinsi Ülikooli Bloombergi- nimelises rahvatervise instituudis USAs uuris Dr. Raudne kvalitatiivsete meetoditega alkoholi positsiooni kaasaegses Eesti elus, ning on peale seda loonud hulgaliselt kampaaniaid ja projekte eesti alkoholipoliitika ning tervist toetavama alkoholikultuuri arendamiseks. Kõige väljapaistvam kampaania on seni olnud “Joome poole vähem!” aga ka “Tarkvanem”, Teomeeter ning Rimi'ga koos loodud klipid aju arengust ning alkoholi kahjulikkusest. Dr Raudne valdab kvalitatiivset uuringuprotsessi ning õpetab kampaaniate loomist Tallinna Ülikoolis ning sotsiaalse muutuse disaini ning Eesti Kunstiakadeemias. Assistentide kaasamine Arvestades projektis planeeritud tegevuste mahtu on Pakkuja valmis vajadusel projektimeeskonda lisama assistente, kelle ülesandeks on projektimeeskonna abistamine tegevuste elluviimisel. Eelkõige on assistendi ülesandeks abistada projektimeeskonna liikmete juhendamisel dokumendianalüüsi 33 läbiviimisel, koguda vajalikku taustamaterjali, vajadusel abistada intervjuude läbiviimisel ning dokumentide (vaheraport, lõppraport) vormistamisel. 13.3. PROJEKTIMEESKONNA ROLLID Tööde teostamisel lähtutakse peatükis 3 välja toodud tegevus- ja ajakavast, mille tähtaegselt täies mahus elluviimine eeldab hästi planeeritud sisemist töökorraldust ning projektimeeskonna koordineeritud tegevust. Pakkuja on uuringu läbiviimiseks kokku pannud 5 inimesest koosneva meeskonna, kus on kombineeritud kõik vajaminevad kogemused ja kompetentsid töö edukaks teostamiseks. Järgnevas tabelis on esitatud ülevaade meeskonnaliikmete vahelisest rollide jagunemisest ning tegevuspõhisest ülesannete jaotusest. Meeskonnaliige Vastutusala ja ülesanded projektis Õie-Liisi Lipmaa • Projekti metoodiline ja tehniline ettevalmistamine ja planeerimine, tegevuste projektijuht täpsustamine • Projekti meeskonna töö koordineerimine • Projekti aja- ja tegevuskava jälgimine • Suhtlemine Tellijaga (vahehindamist puudutav infovahetus, kohtumiste korraldamine jne) • Andmekogumise ja analüüsi protsessi kooskõlastamine • Vahekohtumistel osalemine ja vahetulemuste tutvustamine • Kvaliteedikontrolli teostamine • Tulemuste ja soovituste kujundamise protsessis osalemine • Valideerimisseminari läbiviimine • Tulemuste üleandmine Piia Viks-Binsol • Projekti metoodilises planeerimises osalemine Maarja Vollmer • Dokumendianalüüsi läbiviimine Kadri Adrat • Statistilise andmeanalüüsi läbiviimine Analüütikud • Personaal- ja fookusgrupiintervjuude ettevalmistamine, läbiviimine ja tulemuste analüüsimine • Vahearuande koostamine • Hindamistulemuste väljatöötamine • Osalemine soovituste väljatöötamisel • Valideerimisseminari ettevalmistamine • Lõpparuande koostamine • Metoodilise aruande ja muude lõpparuande lisade koostamine • Osalemine kohtumistel Tellijaga Riina Raudne • Projekti metoodilises planeerimises osalemine Ekspert • Sekundaarandmete analüüsi allikate ja protsessi ning tulemuste kooskõlastamine • Primaarsete andmete kogumise ettevalmistamises osalemine ning analüüsi protsessi kooskõlastamine • Osalemine individuaal- ja fookusgrupiintervjuudel • Vaheraproti koostamine • Hindamistulemuste ja soovituste väljatöötamine • Lõpparuande koostamine • Valideerimisseminaril osalemine • Osalemine kohtumistel Tellijaga Assistendid • Osalemine sekundaarandmete kogumisel ja töötlemisel 34 Meeskonnaliige Vastutusala ja ülesanded projektis • Intervjuude planeerimisel ja läbiviimisel abistamine etteantud juhendite järgi • Abistamine vahehindamise materjalide ettevalmistamisel ja kujundamisel 14. KOOSTÖÖ TELLIJAGA Civittal on mitmekülgne teadmiste pagas ja pikaajaline kogemus erinevate analüüsi- ja hindamisprojektide läbiviimisel. Tööde teostamisel on meie peamisteks põhimõteteks kvaliteet ja tähtaegadest kinnipidamine. Selle saavutamiseks peame oluliseks järjepidevat ja usaldusväärset koostööd Tellijaga. Projekti tegevuskavasse planeeritud ava- ja vahekohtumiste korraldamine ning projekti käigus jooksva ja avatud tagasiside vahetamine tagab, et vahehindamise lähteülesanded, metoodiline plaan, ajakava ja vahehindamise läbiviimise jooksul valmivad publikatsioonid vastavad täpselt Tellija ootustele ning vahehindamise läbiviimisel on arvesse võetud Tellija täiendavaid suuniseid. Pakkuja poolt on Tellija jaoks kontaktisikuks projektijuht, kes koordineerib koostööd Tellijaga ning ka Pakkuja meeskonnaliikmete tööd. Vahehindamise tulemuste kvaliteedi tagamiseks ja tähtaegade täitmiseks teeme järgnevat: • Projekti jooksul korraldatakse Tellijaga avakohtumine, vahekohtumised ning valideerimisseminar. Nende kohtumiste käigus kooskõlastatakse Tellijaga analüüsi läbiviimise lõplik metoodika ja ajakava, vahetulemused ja lõpparuanne. Kohtumise materjalid edastab Pakkuja osalejatele tutvumiseks vähemalt viis tööpäeva enne kohtumist. Tellija poolseid ettepanekuid ja suuniseid võetakse arvesse analüüsi edasisel sisulisel läbiviimisel. • Pakkuja poolne projektijuht annab Tellijale vähemalt kord kuus tagasisidet vahehindamise etappide senise käigu ja tulemuste kohta. Võimalikest tõrgetest kokkulepitud tegevus- ja ajakava täitmisel teavitatakse koheselt nende ilmnemisel. Sellise töökorralduse tulemusel on Tellijal pidevalt värske ülevaade projekti seisust. • Projektijuht tagab, et Tellijale esitatava vahe- ja lõpparuande kvaliteet vastaks nõuetele ning need oleks esitatud kokkulepitud vormis ja tähtaegadel. Seejuures peetakse silmas, et vahe- ja lõpparuanne on kirjutatud korrektses eesti keeles, struktureeritud ning keeleliselt toimetatud, lõpparuandes esitatud informatsioon (sh joonised ja tabelid) vastavad teadusliku informatsiooni esitamisreeglitele, on korrektselt vormistatud ja viidatud, lõpparuandes on kasutatud kaasaegset infograafikat ning tulemuste esitlust. Lõpparuande ingliskeelne kokkuvõte ja lühikokkuvõte on keeleliselt toimetatud. • Pakkuja poolt koostatav lõppraport sisaldab ainult asjakohast ja uurimisküsimustele vastamiseks vajalikku infot. Projektimeeskond on valmis põhjendama oma järeldusi ja ettepanekuid, kõik ettepanekud on argumenteeritud ning tõenduspõhised. Vahehindamise vahe- ja lõpparuanne on läbinud kvaliteedikontrolli. • Tagamaks vajadusel projektimeeskonna liikmete võimalikult kiire ja sujuva asendamise (nt haiguse korral), on Pakkuja valmis lisama meeskonda täiendavaid liikmeid, kelle kvalifikatsioon ja varasemad kogemused vastavad hankes esitatud tingimustele. Projektimeeskonna liikmete vahetamise või lisamise vajadus kooskõlastatakse alati esmalt Tellijaga. Et tagada meie poolt lubatud tegevuste kvaliteetset teostamist, eeldame Tellijalt järgnevat: • Tellija poolse kontaktisiku olemasolu ja kättesaadavust kogu vahehindamise läbiviimise jooksul (vastavalt kokkuleppele telefoni, Skype´i, e-posti teel või vahetute kohtumiste näol). Tagamaks vahehindamise ajakavast kinni pidamist ja tegevuste sujuvat kulgemist, on vajalik Tellija poolse kontaktisiku kättesaadavus võimalusel 3 tööpäeva jooksul. 35 • Kõikide Tellija poolsete ja vahehindamisega otseselt seotud esindajate osalemist ava- ja vahekoosolekutel ning valideerimisseminaril, et kooskõlastada Pakkujaga püstitatud uurimisküsimused, analüüsi metoodika, tegevus- ja ajakava ning vahe- ja lõpptulemused. • Vahehindamise edukaks läbiviimiseks olemasolevate ja asjakohaste andmete üleandmist pakkujale. • Tagasisidet esitatud vahetulemuste ja lõpparuande mustandi kohta ning vajadusel jooksvalt tööprotsessi- ja tulemuste kohta, mis võimaldab veelgi paremini arvestada Tellija soovidega. Tähtajad vahetulemustele ja lõppraporti mustandile tagasiside saamiseks lepitakse eelnevalt kokku avakohtumisel. • Piirangute ilmnemisel operatiivse koostöö tegemist Pakkujaga, leidmaks lahendusi tekkinud olukordadele. Valmisolek vajadusel osalema täiendavatel vahekohtumistel, et kokku leppida vajalikud muudatused tegevus- ja ajakavas. • Vahehindamise sihtrühmade teavitamist hindamise läbiviimisest ning võimalusel toetuskirja väljastamist, et tagada nende toetus ja soosiv suhtumine kogu vahehindamise läbiviimisel ning motivatsioon intervjuudes osalemiseks. 36 15. RISKIANALÜÜS Töö teostamise ajal võib esineda nii protsessist, meetoditest, Pakkujast kui ka Tellijast tingitud sisemisi ja/või väliseid riske. Järgnevalt on esitatud Pakkuja nägemus peamistest võimalikest riskidest, nende maandamismeetmetest ja vastutavatest isikutest. Esinemise Mõju Sisene/väline Võimalik risk Maandamismeetmed ja vastutavad isikud tõenäosus tulemusele risk Analüüsi lõpptulemus ei vasta Tellija ootustele Madal Suur Sisene Avakohtumisel täpsustatakse Tellija ootused sh millistele aspektidele eelkõige tähelepanu pöörata, milline on ootus analüüsi Tellija ja Pakkuja on erinevalt mõistnud projekti lõppversioonile jms asjaolud. Samuti räägitakse detailselt läbi kõik analüüsi eesmärke ning sellest lähtuvalt ei vasta hindamiskriteeriumid ja püstitatud uurimisküsimused ning lõpptulemus täies mahus Tellija ootustele. konkreetsed andmed ja tegevused, mille kaudu neile vastused leitakse. Pakkuja koostab projekti ettevalmistavate tegevuste põhjal lähtearuande mille eesmärk on fikseerida mõlema poole sarnane arusaam metoodikast, eesmärkidest ja lõpptulemusest. Lisaks koostab Pakkuja vahearuande, millele põhjal lepitakse kokku edasised tegevused ja lõpparuande struktuur jms. Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht, Tellija poolne kontaktisik Pakkumuses kirjeldatud metoodika ei kata kõiki Keskmine Keskmine Sisene Avakohtumisel kooskõlastatakse Tellijaga uurimisküsimused ja püstitatud uurimisküsimusi arutatakse läbi Pakkuja poolne nägemus analüüsi metoodikast. Tellija poole meeskond annab vajadusel omapoolsed juhised metoodika täiendamiseks ning kooskõlastab enne projekti algust tegevusplaani ja metoodika. Vajadusel on Tellijal vahekohtumise või infovahetuse käigus võimalik esitada täiendavaid suuniseid, et tagada metoodika vastavus püstitatud uurimisküsimustele. Samuti aitavad uurimisküsimuste kaetust tagada esitatavad lähtearuanne, vahearuanne ja neile antav Tellija poolne tagasiside. Esinemise Mõju Sisene/väline Võimalik risk Maandamismeetmed ja vastutavad isikud tõenäosus tulemusele risk Pakkuja on kaasanud projektimeeskonda kogenud metoodiku, kes perioodiliselt hindab ja monitoorib tegevuste vastavust etteantud metoodikale ning vajadusel teeb ettepanekuid metoodika täiendamiseks. Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht ja analüütikud, Tellija poolne kontaktisik Oodatud tulemuste ebapiisav kvaliteet, Keskmine Suur Sisene Töö teostamiseks on ette nähtud piisav aeg, mis annab võimalused järelduste ebapiisav tõenduspõhisus või vajalikuks ettevalmistuseks ja hindamise raames valmivate lähte-, trianguleeritus vahe- ja lõpparuande kooskõlastamiseks Tellijaga kui ka täiendavate andmete kogumiseks (nt sissejuhatavad ja täiendavad intervjuud tulemuste täpsustamiseks). Meetodite valikutel on lähtutud sellest, millise meetodiga on võimalik kõige efektiivsemalt sihtgrupini jõuda ja vajalikku informatsiooni piisava detailsusega koguda. Pakkuja kontrollib ühte infot mitmest allikast (triangulatsioon). Lisaks teeb Pakkuja tihedat koostööd Tellijaga, selgitamaks välja olemasolevate andmete piisava kvaliteeti ja mahtu. Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht ja analüütikud, Tellija poolne kontaktisik Analüüsi käigus kogutud info on subjektiivne Keskmine Keskmine Väline Triangulatsiooni meetod võimaldab vähendada andmete või on vastuolus teiste andmeallikatega mittekokkulangemise riske – infot kontrollitakse, kinnitatakse või lükatakse ümber mitmest allikast pärineva infoga. Hindamise käigus kogutud andmetega seotud probleemide ilmnemisel tagab pakkuja kiire kommunikatsiooni Hankijaga, mille järel kooskõlastatakse edasised tegevused. Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht, metoodik ja analüütikud, Tellija poolne kontaktisik Töö tegevuste kvaliteedi jooksev jälgimine – Keskmine Keskmine Sisene Töö kvaliteedi tagab jooksev kontroll, tihe infovahetus ja otsuste kvaliteedikontroll kooskõlastamine osapooltega. Kvaliteedikontroll on planeeritud alates metoodika täpsustamisest kuni analüüsi lõpptulemuste valmimiseni. Seeläbi ilmnevad tekkinud 38 Esinemise Mõju Sisene/väline Võimalik risk Maandamismeetmed ja vastutavad isikud tõenäosus tulemusele risk Töö tegevuste raames võivad tekkida takistused, probleemid kiiresti ja neid on võimalik koheselt lahendada, et see ei mis tuleb koheselt likvideerida (vastasel juhul mõjutaks analüüsi tulemusi. võivad mõjutada töö lõpptulemuse kvaliteeti). Töö kvaliteedi kontroll toimub kahel tasandil: • Projektimeeskonna sisene kontroll (kogu analüüsi vältel toimuvad regulaarsed töökoosolekud, kus vaadatakse läbi tehtud tööd (tulemused), lahendatakse tekkinud probleemkohad, planeeritakse edasised sammud, kooskõlastatakse otsused jne); • Perioodiline infovahetus Tellijaga, tagab Tellija kursisoleku projekti käiguga, võimaluse suunata tegevusi olulistes analüüsi etappides ning Pakkuja poolelt kindluse, et tehtav töö vastab Tellija soovidele. Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht ja meeskonna liikmed Projekti tegevused (etapid) venivad planeeritust Madal Keskmine Sisene Töö tegevuste õigeaegse elluviimise tagamiseks koostatakse detailne pikemaks ning see mõjutab analüüsi aja- ja tegevuskava, tegevuste eest vastutajad ning kaasatud lõpptulemuse õigeaegset üleandmist osapooled ja nende rollid. Regulaarsetel meeskonna koosolekutel vaadatakse üle tegevuskava ning vastavalt ilmnenud asjaoludele reageeritakse operatiivselt (sh nt täiendava ressursi kaasamine, muudatuste tegemine, jne). Pakkujal on võimalik meeskonda kaasata täiendavaid assistente, kes saavad etteantud juhiste järgi abistada andmekogumisel ja materjalide koostamisel. Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht ja meeskonna liikmed Inimressursi puudus Keskmine Suur Sisene Inimressursiga kaasnevateks riskideks on projektimeeskonna liikmete haigestumine või muudel põhjendatud põhjustel takistatud osalemine projektis. Pakkuja on projektimeeskonda planeerinud piisavalt liikmeid, kelle oskusteave osaliselt kattub, mille tulemusena saavad meeskonnaliikmed üksteist asendada. Samuti on Pakkuja meeskonnas 39 Esinemise Mõju Sisene/väline Võimalik risk Maandamismeetmed ja vastutavad isikud tõenäosus tulemusele risk veel sarnase tausta ja kogemusega eksperte, keda vajadusel operatiivselt projekti elluviimisse kaasata. Pakkujal on võimalik meeskonda kaasata täiendavaid assistente, kes saavad etteantud juhiste järgi abistada andmekogumisel ja materjalide koostamisel. Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht Projekti tegevuste elluviijad ja/või muude Keskmine Suur Väline Vahehindamise sihtgruppe teavitatakse aegsasti hindamise sidusrühmade esindajad ei ole kättesaadavad või läbiviimisest. Peame oluliseks, et esmateavituse sihtgruppides nad ei soovi intervjuudel osaleda hindamise läbiviimise kohta teeb Tellija, et oleks tagatud nende toetus ja soosiv suhtumine kogu hindamise läbiviimisel. Osapooltele kirjeldatakse hindamise läbiviimise eesmärki ja põhjendatakse hindamises osalemise olulisust. Probleemide ilmnemisel vajalike osapoolte kaasamisel teavitab Pakkuja sellest koheselt Tellijat ning seejärel kooskõlastatakse edasised tegevused. Määratletakse lisaks n-ö varukontaktid, kellega võetakse ühendust, kui esialgsesse valikusse kuulunud sihtrühma esindajal ei ole huvi või võimalust vahehindamises osaleda. Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht Intervjuudes osalejad ei soovi konfidentsiaalset Madal Keskmine Väline Tundliku informatsiooni käsitlemine tagatakse häid tavasid järgides, informatsiooni jagada nt intervjuude, arutelude käigus kogutud info üldistatakse ning aruandes konkreetseid isikuid infoga kokku ei viida. Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht ja meeskonna liikmed Hindamise tulemused jäävad ühekülgseteks kuna Kõrge Suur Väline Intervjuudesse kaasatakse ka need tugiorganisatsioonid ja eksperdid hindamisse ei ole kaasatud alkoholi liigtarbijaid, (nt AA-tugirühmade esindajad), kes puutuvad tihedalt kokku alkoholi patsiente ega nende lähedasi. liigtarvitajate ja nende lähedastega ning oskavad edasi anda nende üldiseid seisukohti ja tagasisidet. 40 Esinemise Mõju Sisene/väline Võimalik risk Maandamismeetmed ja vastutavad isikud tõenäosus tulemusele risk Hindamise sisendina kasutatakse ka Tervise Arengu Instituudi varasemaid aruandeid ja hinnanguid alkoholi liigtarvitajate, patsientide ja nende lähedaste kohta. Vahehindamisel kombineeritakse erinevaid andmeid, mis täiendavad teineteist ja võimaldavad piisavalt arvesse võtta ka alkoholi liigtarvitajate ja patsientide hinnanguid. Vastutavad isikud: Pakkuja hindamismeeskonna juht ja meeskonna liikmed 41 Hange: Projekti „Kainem ja tervem Eesti“ vahehindamine Sotsiaalministeeriumile Viitenr: 198457 1 Tehniline kirjeldus Tervise Arengu Instituut viib Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmest 2.3 „Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse loomine ja rakendamine“ ellu tervise- ja tööministri 9.01.2015 käskkirjaga nr 5 kinnitatud projekti „Kainem ja tervem Eesti“ (http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/ESF/tat_kaine.pdf). Projekti „Kainem ja tervem Eesti“ eesmärk on parandada alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ja raviks vajalike tervishoiu- ja tugiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning pakkuda alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust ning alkoholitarvitamise häire ravi teenust. Projekti teisene eesmärk on suurendada Eesti rahvastiku teadlikkust alkoholi tarvitamise riskidest ja riskipiiridest ning alkoholi liigtarvitamise ennetuseks ja raviks vajalikest tervishoiuteenustest ja tugitegevustest. Projekti tulemusena on: • Arendatud ja osutatud üldarstiabi tervishoiuteenust alkoholi liigtarvitamise varajaseks avastamiseks ja lühisekkumiseks. • Arendatud ja osutatud eriarstiabi tervishoiuteenust alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäirete raviks. • Paranenud Eesti rahvastiku teadlikkus alkoholi tarvitamise riskidest ja riskipiiridest ning alkoholi liigtarvitamise ennetuseks ja raviks vajalikest tervishoiuteenustest ja tugitegevustest. Selleks viiakse projekti raames ellu järgmisi tegevusi: • alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamine ja osutamine; • alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamine ja osutamine; • teadlikkust suurendavad tegevused; • seire ja hindamine. Meetme ja projekt maksumus on kokku 10 199 791 eurot, sh ESF toetus 8 669 822 eurot (85%). Kavandatud on osutada alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust vähemalt 16 478 inimesele ja alkoholitarvitamise häire ravi teenust vähemalt 3 975 inimesele. Projekt täidab eesmärgid kui 20%-l teenuse saajatest on alkoholi liigtarvitamise riskitase vähenenud 6 kuud pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste osutamise algust. Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust osutab 11 üldarstiabi osutajat (perearstikeskust) ja alkoholitarvitamise häire ravi teenust osutavad seitse haiglat (Kuressaare Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Narva Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla) ning AJK Kliinik ja Viru Haigla Tapa Tervisekeskus. Teenuste osutamisega alustati 2016. a II poolaastal. 2017. a lõpu seisuga on varajase avastamise ja lühisekkumise teenust saanud 4 532 inimest ning raviteenust 1 988 inimest. 42%-l on alkoholi liigtarvitamise riskitase vähenenud 6 kuud pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste osutamise algust. Hindamise vajadus Projekti „Kainem ja tervem Eesti“ rakendamist alustati 2014. a lõpus (novembris), kuid 2015. ja 2016. a toimusid valdavalt ettevalmistavad tegevused. Koolitustegevuste välja töötamine võttis kavandatust enam aega, kuna koolituste planeerimine oli keerukas, juht- ja töörühmad ei jõudnud kokkuleppele koolituse sisu osas. Lisaks kinnitati ravijuhend kavandatust hiljem, mis on aga aluseks teenuste elluviimiseks. Ambulatoorse ning statsionaarse ravi hanked venisid samuti erinevatel põhjustel (kontseptsiooni muudatused, ravijuhendi hilisem valmimine jne) ja teenuste osutamist alustati 2016. a II poolaastal. Teavitustegevused toimusid seevastu plaanipäraselt. Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse osas on põhiliseks kitsaskohaks teenusepakkujate liiga väike arv, mis ei taga teenuse üle-eestilist katvust. Teenust pakuti ka ESF programmide „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2008– 2009“ ja „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010–2013“ raames. Aastatel 2010– 2013 katsetati ja osutati teenust 17 perearstikeskuses ligi 700 patsiendile. E&Y tõi „Tervislike valikute ja eluviiside soodustamise meetme hindamine“ (2012) raames välja, et „perearstikeskuste huvi teenuse osutamise vastu oli madal, mistõttu jäi teenuse osutamine programmide raames pigem pilotiseerimise faasi, seda just ravivõimaluste puudumise tõttu“. Nüüd on loodud ravivõimalused, kuid alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse osutamine jääb kavandatust tagasihoidlikumaks. Kuna teenusesaajate arv jääb prognoositust väiksemaks, tuleb välja selgitada täpsed põhjused, miks teenus ei ole olnud nii atraktiivne. Mis on kitsaskohad, mida peab muutma, et teenuse osutamine toimiks tulemuslikult ja arvestaks teenuspakkujate huviga teenust osutada. Vahehindamine on kavandatud selleks, et probleemkohad tegevuste rakendamise jooksul lahendada. Seega peab hindamine aitama kaasa projekti tegevuste tulemuslikule rakendumisele, mis loob aluse projekti eesmärkide saavutamiseks. Vahehindamise eesmärk ja hindamisalused (sh hindamisküsimused) Vahehindamise eesmärgiks on teada saada, kuidas on Tervise Arengu Instituudi elluviidava projekti „Kainem ja tervem Eesti“ tegevused rakendunud, kuivõrd tõenäoline on projekti eesmärkide ja näitajate saavutamine ning kas ja milliseid parendusmeetmeid on vaja eesmärkide saavutamiseks ellu viia. Vahehindamine keskendub Tervise Arengu Instituut projekti raames elluviidavatele tegevustele: • alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamine ja osutamine, • alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamine ja osutamine ning • teadlikkust suurendavad tegevused. Eesmärgi täitmiseks tuleb hinnata alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse ning alkoholitarvitamise häire ravi teenuse pakkumist, sh kättesaadavust ja rakendussüsteemi toimivust (sh osapoolte vahelist koostööd) ning teha ettepanekuid teenuste osutamise parendamiseks. Lisaks tuleb hinnata arendus- ning teavitustegevuste asjakohasust ja piisavust. Sihtrühmad (hindamisest jäetakse välja alkoholi liigtarvitajad ja nende lähedased; patsiendid, kellele osutatakse alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust ning alkoholitarvitamise häire ravi teenust, kuna neid analüüsib Tervise Arengu Instituut ja laiem avalikkus): • tervishoiutöötajad (üld- ja eriarstiabi osutajad); • tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad psühholoogid, sotsiaaltöötajad, tegevusterapeudid; • asutuste, organisatsioonide, ühenduste töötajad, kes puutuvad ametialaselt kokku võimalike alkoholi liigtarvitavate inimestega (nt kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad ja lastekaitsespetsialistid, Töötukassa töötajad). Hindamisalused ja -küsimused: Asjakohasus – kas kõik tegevused on asjakohased ja aitavad kaasa nende probleemide lahendamisele, mille lahendamiseks tegevused planeeriti: 1) Millised on sihtrühmade ja ekspertide arvamused projekti tegevuste asjakohasuse kohta? Kuivõrd arendustegevused (juhendmaterjalid, koolitused, kovisioonid, supervisioonid, õppevisiidid) aitavad kaas projekti eesmärkide saavutamisele? Kuivõrd teadlikkust suurendavad tegevused (juhendmaterjalid ja koolitused, konverentsid ja teabeüritused, teavituskampaaniad, veebileht ja teavikud (vt. Lisa 1)) aitavad kaasa projekti eesmärkide saavutamisele? 2) Milline on sihtrühmade teadlikkus alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise ning alkoholitarvitamise häire ravi teenustest, sh teadlikkus teenuste põhimõttelisest tulust elanikkonnale ja patsientidele ning alkoholi tarvitamise riskipiiridest? Tulemuslikkus – kui tõenäoline on projekti eesmärkide ja näitajate saavutamine ning kas jõutakse oodatud tulemusteni: 3) Kas kõik planeeritud tegevused on kavandatud mahus (nii eelarve kui näitajad) rakendunud ning kas ja milline on viivituste mõju projekti eesmärkide saavutamisele? 4) Kuivõrd kättesaadavad (geograafiliselt, vajadusest lähtuvalt jne) on alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise ning alkoholitarvitamise häire ravi teenused? Kuivõrd piisavad ja kasulikud on olnud teenuste arendustegevused (juhendmaterjalid, teavikud, koolitused, kovisioonid, supervisioonid, õppevisiidid), et teenuseid osutataks kättesaadavalt? Kuivõrd erinevad projektis osalevate ja mitteosalevate teenusepakkujate hinnangud? Kuivõrd on teenuste reaalset vajadust võimalik projektist (arvestades projekti eelarvet, teenuste kavandatud mahte ja rakendamise perioodi) rahuldada? 5) Millised on motiveerivad tegurid ja peamised takistused, et teenusepakkujad osutaksid teenuseid? Millised on barjäärid, mis takistavad tervishoiutöötajatel teenusepakkujana projektis osalemast? Kui palju on neid teenusepakkujaid, kes on osalenud arendustegevustes ja osutavad teenust, aga projektis teenusepakkujana ei osale? Kui palju on neid teenusepakkujaid, kes on osalenud arendustegevustes, aga ei osuta teenust? 6) Kuidas on tegevuste elluviimisel arvestatud läbivate teemadega (toetatakse võrdsete võimaluste ja regionaalarengu eesmärke (lähtuvalt Rahandusministeeriumi juhendist „Läbivad teemad valdkonna arengukavas“ (https://sites.google.com/site/eelarvejuhend/3-strateegiline- planeerimine/laebivate-teemade-juhend))? 7) Millised on sihtrühmade ja uuringu meeskonna ettepanekud tegevuste muutmiseks ning alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise ning alkoholitarvitamise häire ravi teenuste osutamise parendamiseks? Kuidas võimalikud muudatused uuringu meeskonna hinnangul mõjutavad teenuste pakkumist, kättesaadavust ja teenustel osalemist ning millised on vajalikud ressursid? Tõhusus – kuivõrd rakendussüsteem toimib: 8) alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse toimimise kirjeldus ja hinnang sellele (kas ja kuidas on vajalik teenuse osutamist muuta ning millised on vajalikud ressursid). 9) alkoholitarvitamise häire ravi teenuse toimimise kirjeldus ja hinnang sellele (kas ja kuidas on vajalik teenuse osutamist muuta ning millised on vajalikud ressursid). 10) osapoolte (küsimuses 11 ja 12 nimetatud) omavaheline koostöö (sh kas ja kuidas alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuselt inimesed raviteenusele jõuavad ning vastupidi) ja info vahetamise protsessi kirjeldus ning hinnang sellele (kas ja kuidas koostööd parendada ning millised on vajalikud ressursid). NB! Hankijal on olemas tegevustes osalenud isikute mikroandmed (ehk kohustuslikud ESF seireandmed, mida osalejate kohta kogutakse vt Lisa 1 http://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1304&from=EN) ja kontaktid (e-post ja telefoni nr). Siiski tuleb arvestada, et kontaktid võivad olla vananenud või vahetunud, mille osas on risk, et intervjuusid/küsitlust tegevustes osalejatega ei ole võimalik esindusliku valimiga läbi viia. Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust ning alkoholitarvitamise häire ravi teenust saanud inimeste kontakte ega andmeid hankijal ei ole (alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise ning alkoholitarvitamise häire ravi teenuseid saanud inimeste kohta saavad hankija ja Tervise Arengu Instituut edastada andmed agregeeritud kujul). Andmete töötlemine peab toimuma kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Hindamise eesmärk ja hindamisalused peavad pakkumuses olema lahti mõtestatud selgelt ning põhjendatult (st kuidas pakkuja endapoolselt hindamisaluseid mõistab ja defineerib). Pakkuja võib välja pakkuda täiendusi/ muudatusi hindamisalustes ja/või - küsimustes, kuid need täiendused/ muudatused peavad olema vajalikud ning nende vajalikkus arusaadavalt ja objektiivselt põhjendatud. St vajadusel võib hindamisaluseid ja/või -küsimusi lisada, täiendada, täpsustada ning kui mõnele küsimusele vastata ei saa, siis võib sellele alternatiive pakkuda, kuid seda tuleb ka põhjendada. Pakkuja peab täienduste või muudatusettepanekute tegemisel lähtuma hankija välja toodud hindamise eesmärgist, samuti vahehindamiseks saadaolevatest andmetest ja dokumentatsioonist. Lähtuvalt hindamise tulemustest, seeläbi saadud uutest teadmistest ja lõpphinnangust ootame töövõtjalt lõppraportis konkreetseid ning teostatavaid tänasesse süsteemi sobivaid soovitusi kuidas tegevusi muuta. Hindamisprotsess, metoodika sobivuse põhjendus ja riskid Hindamine koosneb: • dokumendianalüüsist (ÜKP fondide rakenduskava, projektiplaan ja projekti seletuskiri, projekti tegevuste detailne kirjeldus, projekti finantsplaan ja eelarve, vahearuanded, varasemad hindamised ja uuringud ning muud asjassepuutuvad dokumendid), • intervjuudest ja/või küsitlusest osapooltega (tervishoiutöötajad (üld- ja eriarstiabi osutajad); tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad psühholoogid, sotsiaaltöötajad, tegevusterapeudid; asutuste, organisatsioonide, ühenduste töötajad, kes puutuvad ametialaselt kokku võimalike alkoholi liigtarvitavate inimestega (nt kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad ja lastekaitsespetsialistid, Töötukassa töötajad), tervise valdkonna eksperdid jne) • kokkuvõtvast analüüsist. Sobiva hindamise metoodika peab tehnilise kirjelduse alusel pakkumuses kirjeldama pakkuja ning esitama metoodika kirjelduse, millega on võimalik hindamise eesmärk täita, st et saaks hindamisküsimustele asjatundlikult ja objektiivselt vastata ning tekiks uut kasutatavat teadmist tegevuste rakendamisega seotud osapooltele. Pakkujatelt ootame pakkumuses (järgides „Hindamise hea tava“ p 2.7 ja p 2.8 (http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/PraxisYldine/Hindamise_Hea_Tava.pdf)) põhjaliku hindamisprotsessi (sh metoodika, valim, andmeallikad) kirjelduse koostamist; metoodika sobivuse üksikasjalikku põhjendamist; võimalike riskide/ probleemide väljatoomist ja nende maandamiseks/ lahendamiseks meetmete kirjeldamist. Hindamisprotsess peab olema lahti kirjutatud selgelt ja hankija jaoks arusaadavalt, metoodika valik peab olema üksikasjalikult põhjendatud (st argumenteeritud), valimi(te) suurus(eid) peab olema üksikasjalikult põhjendatud (st argumenteeritud). Välja tuleb tuua võimalikud riskid ja tõenäolised hindamise käigus ette tulla võivad probleemid ning leida viisid, kuidas neid riske maandada ja tegutsemiseviisid probleemide lahendamiseks. Pakkumuses peab olema selgitatud, kuidas valitud metoodika ja valimi(te)ga on võimalik täita püstitatud hindamise eesmärk ning leida vastused hindamisküsimustele. Vahehindamise läbiviimise ajal konsulteerib töövõtja tellijaga jooksvalt ja informatsiooni edastamine hindamisprotsessi täitmise kohta toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töövõtja valitud hindamisprotsessi ja -metoodikat täpsustakse avakoosolekul ning fikseeritakse lähtearuandes (loe täpsemalt allpool). Intervjuukavade, küsitlusankeetide ja teiste sarnaste uuringumaterjalide lõplikud sõnastused kooskõlastatakse enne nende läbiviimist hankijaga. Hindamise käigus kerkivate küsimuste või probleemide lahendamine lepitakse kokku hankijaga ning vastavate sisuliste muudatuste kokkulepped töö teostamise osas protokollitakse. Töövõtja peab pärast tööde vastuvõtmist tutvustama hindamise tulemusi Sotsiaalministeeriumi korraldatud koosolekul ja 2019 seirekomisjoni koosolekul (sh vajadusel täiendavalt ühel seminaril). Hindamiseks vajalik olemasolev dokumentatsioon: • Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 (http://www.struktuurifondid.ee/public/Rakenduskava.pdf); • Projekt „Kainem ja tervem Eesti“ http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/ESF/tat_kaine.pdf), tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A, finantsplaan ja eelarve kulukohtade lõikes – lisa 1 vorm B, eelarve seletuskiri ja projekti seletuskiri; • aruanded (http://www.innove.ee/wp-content/uploads/2017/10/SOM-TAT- ARUANDEVORMID-kk_133.pdf ja http://www.innove.ee/et/struktuuritoetused/2020/rakendajatele/som) (saab pärast lepingu sõlmimist Sotsiaalministeeriumilt); • varasemad hindamised ja uuringud (http://www.struktuurifondid.ee/et/hindamine) ning • muud asjassepuutuvad dokumendid (vt. Lisa 1) ja allikad. Struktuurivahendite kohta on võimalik täiendavat informatsiooni leida aadressilt http://www.struktuurifondid.ee/ ja Tervise Arengu Instituudi projekti „Kainem ja tervem Eesti“ kohta veebilehelt http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/alkohol/kainem-ja- tervem-eesti. Ajakava ja aruandlus Pakkuja kohustub pakkumuses esitama aja- ja tegevuskava ning aruandluse kirjelduse, mis võimaldab hankijal hinnata, et pakkumuse esitamiseks on pakkuja läbi mõelnud kõik olulised etapid ja nende teostamiseks vajalikud metoodilised ja organisatoorsed meetmed ning pakkujal on võimekus alustada pärast lepingu sõlmimist hindamisega. Juhime tähelepanu, et lõpparuande ja muude materjalide (ingliskeelne kokkuvõte, intervjuuankeedid/ küsitluse küsimustikud ja metoodikaraport) esitamise ning Lepingu lõpptähtaeg ei lange kokku. Lõpparuanne ja muud materjalid tuleb tellijale esitada korraga ning vähemalt kolm nädalat enne Lepingu lõpptähtaega, et võimaldada tellijal anda põhjalik tagasiside ning jätta töövõtjale mõistlik aeg täienduste või paranduste sissevimiseks. Ajakavas peavad tegevused olema nädalase täpsusega lahti kirjutatud (tegevus võib toimuda ka mitu nädalat, kuid sel juhul tuleb märkida kui mitu nädalat) ja iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d). Planeeritud ajakava peab olema lepingu kvaliteetseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Pakkumuses peab olema aruandluse ajakava, mis on lahti kirjutatud selgelt ja arusaadavalt. Ajakavas arvestada eeldusega, et dokumendid/ andmed vms laekuvad kolmandatelt osapooltelt 10 tööpäeva jooksul. Ajakavas tuleb arvestada, et dokumendid/ andmed vms laekuvad kolmandatelt osapooltelt (Sotsiaalministeeriumilt, Tervise Arengu Instituudilt jne) 10 tööpäeva jooksul. Sõltuvalt päringu sisust, mahust ja päringute arvust võtab info ja materjalide koondamine aega ning nendele vastatakse nii kiiresti kui võimalik. St küsitud info ja materjalid võidakse esitada töövõtjale ka varem, kuid võrdsetel alustel tööde ajakava planeerimiseks tuleb pakkujatel arvestada vähemalt 10 tööpäevaga. Hiljemalt 2 kuud pärast hankelepingu sõlmimist peab valmima lähtearuanne, mis sisaldab tööde täpsustatud ajakava ja tähtaegasid, hindamisprotsessi ning andmestiku kättesaadavuse ja usaldusväärsuse analüüsil põhinevat metoodika üksikasjalikku kirjeldust sh küsitluse ja/või intervjuude teemasid ning küsitletavate/intervjueeritavate nimesid. Hiljemalt 4 kuud pärast hankelepingu sõlmimist peab valmima vahearuanne, mis sisaldab dokumendianalüüsi kokkuvõtet ja annab ülevaate esmastest hindamistulemustest. Hiljemalt 6 kuud pärast hankelepingu sõlmimist peab valmima vahehindamise lõpparuanne ja selle inglisekeelne kokkuvõte (executive summary). Lõpparuandega koos tuleb esitada ka vahehindamises kasutatud muud materjalid nagu intervjuuankeedid/ küsitluse küsimustikud, metoodikaraport (peab olema kirjeldatud piisavalt detailselt, et selle põhjal oleks võimalik kordushindamist läbi viia), esitlused eesti ja inglise keeles ning andmebaasid (mille põhjal tulemused on arvutatud). Lõpparuande peamiseks kasutajateks on eelkõige Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi töötajad, Euroopa Komisjoni ametnikud, aga ka laiem avalikkus. TÖÖVÕTULEPINGU NR 2-2.2/709-1 ERITINGIMUSED Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn (edaspidi tellija), keda esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske ja AS Civitta Eesti, registrikood 11092241, asukoht Lõõtsa 8, Tallinn 11415 (edaspidi töövõtja), keda esindab juhatuse liige Riivo Anton, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud lihthankemenetluse „Projekti „Kainem ja tervem Eesti“ vahehindamine Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 198457). 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on lihthanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad (vajadusel loetelu täiendada). 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus 1.3.2. Lisa 2 – töövõtja 13.08.2018 esitatud pakkumus. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja osutab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele tellijale projekti vahehindamise (edaspidi töö): 2.1.1. Hiljemalt 2 kuud (s.o hiljemalt 06.11.2018) pärast hankelepingu sõlmimist peab valmima lähtearuanne, mis sisaldab tööde täpsustatud ajakava ja tähtaegasid, hindamisprotsessi ning andmestiku kättesaadavuse ja usaldusväärsuse analüüsil põhinevat metoodika üksikasjalikku kirjeldust sh küsitluse ja/või intervjuude teemasid ning küsitletavate/intervjueeritavate nimesid. Lähtearuanne esitatakse tellijale. 2.1.2. Hiljemalt 4 kuud (s.o hiljemalt 04.01.2019) pärast hankelepingu sõlmimist peab valmima vahearuanne, mis sisaldab dokumendianalüüsi kokkuvõtet ja annab ülevaate esmastest hindamistulemustest. Vahearuanne esitatakse tellijale. 2.1.3. Hiljemalt 6 kuud (s.o hiljemalt 06.03.2019) pärast hankelepingu sõlmimist valmima lõpparuanne ja selle inglisekeelne kokkuvõte (executive summary). Lõpparuandega koos esitatakse ka vahehindamises kasutatud muud materjalid nagu intervjuuankeedid/ küsitluse küsimustikud, metoodikaraport (peab olema kirjeldatud piisavalt detailselt, et selle põhjal oleks võimalik kordushindamist läbi viia), esitlused eesti ja inglise keeles ning andmebaasid (mille põhjal tulemused on arvutatud). Eelnimetatu tuleb Tellijale esitada vähemalt kolm nädalat enne Lepingu punktis 4.1 lõpptähtaega, s.o hiljemalt 13.02.2019, et võimaldada Tellijal anda põhjalik tagasiside ning jätta Töövõtjale mõistlik aeg täienduste või paranduste sisseviimiseks. 2.2. Töö peab vastama muuhulgas järgmistele tingimustele: Hindamise tulemusena antakse eksperthinnang, kuidas on tegevused rakendunud, kuivõrd tõenäoline on projekti eesmärkide ja näitajate saavutamine ning kas ja milliseid parendusmeetmeid on vaja eesmärkide saavutamiseks ellu viia. Vahehindamine peab hõlmama hinnangut ja ettepanekuid projekti raames osutatavatele alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse ning alkoholitarvitamise häire ravi teenuse pakkumisele, sh kättesaadavusele ja rakendussüsteemi toimivusele (sh osapoolte vahelisele koostööle). Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Töö tellitakse ja rahastatakse: 2014-2020.13.01.16-0009 „Sotsiaalministeerium tehniline abi“. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale kogumaksumusega 32 900 eurot + käibemaks (edaspidi lepingu hind), mis tasutakse etappide kaupa järgnevalt: 3.1.1. 3290 eurot + KM (10%) pärast lähtearuande esitamist; 3.1.2. 6580 eurot + KM (20%) pärast vahearuande kokkuvõtte esitamist; 3.1.3. 23 030 eurot + KM (70%) pärast Tööde lõplikku vastuvõtmise akti allakirjutamist 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellija tasub tööde eest pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist. 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 198457. 3.5. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. 3.6. E-arve saatmise võimalused on: 3.6.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 3.6.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.6.3. kuni viis (5) e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.7. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö üleandmise tähtaeg on maksimaalselt 6 kuud (s.o hiljemalt 06.03.2019) arvates lepingu sõlmimisest. Töö üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentides esitatud ajakavale. 4.2. Töövõtja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka. 4.3. Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele 4.3.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses. 4.4. Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.5. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt. 4.6. Tellija on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.7. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.7.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks üle antud juhendmaterjali sobivust. Materjali mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.7.2. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.7.3. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna, on ta kohustatud kontrollima eeltööde, kasutatud materjalide, plaanide sobivust ja vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.8. Töövõtja kohustub järgima Euroopa Liidu struktuuritoetuste teavitamise ja avalikustamise nõudeid, mis on kättesaadavad siit: http://www.struktuurifondid.ee/et/logod. 5. Üleandmine 5.1. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. 5.2. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. 5.2.1. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 6.3. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates. 6.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. 6.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.3.3. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingule. 6.4. Lepingus punktis 4.1. sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu punkti 6.3. alusel pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 1 % (üks protsent) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.5. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 6.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast. 6.7. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajaliku juhiste üleandmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast. 6.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10 % (kümme protsenti) lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.9. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateist) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.11. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 6.12. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna. 7. Autoriõigused 7.1. Kui Lepingu alusel töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid (edaspidi „materjalid“) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused (edaspidi „õigused“), sh autori kõik varalised õigused lähevad materjalide vastuvõtmisega lepingus sätestatud tasu (lepingu hinna) eest täies mahus üle tellijale ning materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt ülantavad ei ole) annab töövõtja tellijale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud „litsents“). Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle teenuse osutamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. 7.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada. 7.5. Töövõtja kohustub talle teenuse eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele teenuse osutamisega seotud autoritasud. 7.6. Tellija ja Töövõtja kohustuvad Tööde avaldamisel mistahes vormis viitama Sotsiaalministeeriumile kui Tellijale ning Töövõtjale kui hindamise läbiviijale. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. Tellija volitatud esindaja on Janar Kriiska, telefon 626 9185, e-post [email protected] või tema asendaja. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja on Piia Viks-Binsol, telefon 53 417 107, e-post Piia.Viks- [email protected]. 9. Konfidentsiaalsus 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Töövõtja ei tegele Lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad Tööde protsessi ja tulemusi kuni Tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud Tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 9.3. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 9.4. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.5. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.6. Töövõtja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 9.7. Töövõtjal on kohustus hävitada Tööde käigus kogutud andmekogud ja vajadusel Tööde läbiviimiseks kolmandatelt osapooltelt saadud andmekogud, s.h valimi väljavõtted hiljemalt kahe kuu jooksul pärast Tööde üleandmist Tellijale, mida Pooled kinnitavad allkirjaga eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta. Kui Töövõtja jätab andmed hävitamata, on Tellijal õigus küsida leppetrahvi 30% (kolmkümmend protsenti) Lepingu Hinnast. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingu p 4.1 sätestatud tähtpäevani või kuni lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni mõlema poole poolt. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kui selline võimalus oli hanke alusdokumentides sätestatud. 10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 10.4. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele.. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepe jääb saavutamata, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras 11.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Töövõtja Marika Priske Riivo Anton Kantsler Juhatuse liige Sotsiaalministeerium Civitta Eesti AS (digiallkirjastatud) (digiallkirjastatud)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel